Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013“

(COM(2018) 392 final – 2018/0216 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013“

(COM(2018) 393 final – 2018/0217 (COD))

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks“

(COM(2018) 394 final – 2018/0218 (COD))

(2019/C 62/35)

Raportöör:

John BRYAN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 11.6.2018 Euroopa Liidu Nõukogu, 22.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 304
Täiskogu otsus	22.5.2018
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	201/11/19

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Tugev ÜPP poliitika koos Euroopa põllumajandus- ja toidutootmismudelil põhineva tugeva ÜPP eelarvega, millega toetatakse majanduslikult ja keskkonna-alaselt jätkusuutlikku Euroopa põllumajanduspoliitikat ja põllumajandussektorit ning millesse on kaasatud kõrgeimad standardid ja mis aitab kaasa konkurentsivõimelise põllumajandussektori tagamisele, on Euroopa Liidu ja kõigi selle kodanike jaoks väga oluline. Ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) moderniseerimine ja lihtsustamine kõnealuse reformi käigus on oluline selleks, et see vastaks paremini vajadusele jätkusuutlikuma ja elujõulisema ELi põllumajanduse ja põllumajandussektori järele kõikjal Euroopas ning kliimamuutuste ja keskkonna uute probleemide lahendamiseks.

1.2.

Ettepanekud ÜPP eelarvet vähendada on vastuvõetamatud. ÜPP sobiva rahastamispaketi säilitamine on eeltingimus ELi põllumajandussektori (majandusliku, keskkonna ja sotsiaalse mõõtme) jätkusuutlikkusele, et säilitada sissetulekuid ja töökohti ning tagada avalike keskkonnahüvede pakkumine, panustades sedasi märkimisväärselt maakeskkonna elujõulisuse ja üldise majanduse stabiilsuse tagamisse. Komitee toetab seisukohta, et ELi eelarvet tuleks suurendada 1,3 %-ni kogurahvatulust, et tagada ÜPP piisav rahastamine ja uued kindlaks määratud poliitilised eesmärgid ja ülesanded.

1.3.

Komitee tervitab ÜPP uut subsidiaarsuse suunda, mis annab ÜPP strateegiakava põhjal liikmesriikidele suurema vastutuse ja paindlikkuse ning uue tulemuslikkusel põhineva rakendusmudeli. Komitee soovib siiski tagada, et ÜPP jääks kõigi liikmesriikide tugevaks ühiseks poliitikavaldkonnaks ja et ühtne turg oleks täielikult säilitatud. Oluline on säilitada praegune kahesambaline ÜPP struktuur tugevate otsetoetustega I sambas põllumajandusettevõtete sissetuleku toetamiseks ja maaelu arendamise meetmetega II sambas haavatavate sektorite, piirkondade ja sotsiaalse taristu toetamiseks ning kestlikumatele ja innovatiivsematele põllumajandusettevõtetele ülemineku edendamiseks. Ühine turukorraldus ja tõhus ühtne turg on samuti kriitilise tähtsusega.

1.4.

ÜPP ettepanekutes keskkonnale ja kliimamuutustele osutatud suurem rõhk ja antud teemaga seonduvad suuremad ambitsioonid on positiivne märk. Konkreetsed eesmärgid on selged ja tugevad, hõlmates selliseid olulisi küsimusi nagu vesi, õhk ja muld, aga ka maastik ja bioloogiline mitmekesisus ja kvaliteetse toidu jätkusuutlik tootmine. Määruse tekstis sisalduvad meetmed eesmärkide saavutamiseks peavad aga olema palju selgemini ja konkreetsemalt kirjeldatud. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik piisav ÜPP eelarve ja selles sisalduvad õiged ergutavad toetused põllumajandustootjatele.

1.5.

40 % põllumajanduskuludest peaksid olema seotud kliimakaitse eesmärkidega. Komitee tervitab seda eesmärki, kuid ootab, et EL pakuks selleks selgelt määratletud meetmete kataloogi.

1.6.

Komitee on kindlal seisukohal, et põllumajandusliku tootmise lihtsustamise kohustused, mida on mitmes varasemas ÜPP reformis lubatud, tuleb selles reformis ellu viia. Siiski on komitee mures, et uus subsidiaarsus ja tingimuslikkus, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava nii ÜPP I kui ka II samba jaoks ning samuti täiendavaid kohustuslikke majandamisnõudeid ja maa head põllumajandus- ja keskkonnaseisundit, pigem suurendavad kui vähendavad halduskoormust üksikutele põllumajandustootjatele.

1.7.

Elujõuliste ja kestlike põllumajanduslike ettevõtete tagamiseks tuleb ÜPP I samba otsetoetused ja II samba rahastamine täielikult säilitada. Otsetoetusi tuleks maksta ainult tegelikele põllumajandustootjatele ning tegeliku põllumajandustootja paremaks defineerimiseks tuleks ELi tasandil kehtestada selged ja objektiivsed kriteeriumid.

1.8.

Hea märgina võib esile tuua suurenenud toetuse põlvkondade uuendamisele ja noortele põllumajandustootjatele. On vaja, et seda suurenenud toetust täiendavad lisameetmed, mis võimaldavad tõelist põlvkondade uuendamist.

1.9.

Kõik liikmesriikide sisesed ja liikmesriikide vahelised toetuste lähenemise, ühtlustamise, vähendamise ja ümberjaotamise ettepanekud peavad põhinema mittediskrimineerivatel kriteeriumidel ja neil ei tohi lubada kahjustada elujõulisi põllumajandusüksusi ning ausaid konkurentsitingimusi ega kahandada ELi erinevate piirkondade põllumajandustootjate konkurentsivõimet.

1.10.

Ühise põllumajanduspoliitika II samba rahastamise igasugused kärped on vastuvõetamatud, sest tugeva maaelu arengu programm on tundlikemate valdkondade ja sektorite toetamisel kriitilise tähtsusega ja viib tasakaalustatuma territoriaalse arengu suunas.

2.   ÜPP 2021.–2027. aasta reformi põhiküsimused

Sissejuhatus

2.1.

Komitee märgib ÜPP reformi käsitlevaid seadusandlikke ettepanekuid ning eriti suuremat rõhuasetust kliimamuutustele ja keskkonnale koos sellealaste suurenenud ambitsioonidega, on vastu ÜPP eelarve vähendamisele, kuna kestliku põllumajandussektori ning põllumajandusettevõtete sissetulekute säilitamise jaoks on vaja tugevat eelarvet, võtab teadmiseks muutused subsidiaarsuse osas ja leiab, et põllumajandusettevõtete tasandil on hädasti vaja pakkuda lihtsustamist.

2.2.

Komitee esitab seadusandlike ettepanekute kohta järgmise arvamuse koos nimekirjaga üksikasjalike muudatuste ja paranduste kohta ning palub seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu tulevases arutelus arvesse võtta.

Euroopa põllumajanduse ja toiduainete tootmise mudel

2.3.

Tugev ÜPP, millega toetatakse majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonna-alaselt jätkusuutlikku põllumajanduspoliitikat ja põllumajandussektorit, on Euroopa Liidu jaoks toiduga kindlustatuse ja toiduga varustatuse seisukohast elulise tähtsusega ning on samuti oluline selleks, et rahuldada maailma elanikkonna kasvavat nõudlust kõrgema kvaliteediga toidu järele, mida ootab ühenduse 512 miljonit kodanikku (1). Lisaks peab EL arvestama üleilmse rahvastiku kasvuga, 2050. aastaks prognoositud 9,5 miljardist inimesest kolm miljardit elab veepuuduse all kannatavatel aladel, mis põhjustab toidupuudust ja näljahäda. Komitee peab seega vajalikuks, et EL keskendub teadmussiirdele ja kogemustevahetusele selle kohta, kuidas oleks mujal maailmas võimalik kohapeal jätkusuutlikul viisil toota rohkem ja paremat toitu.

2.4.

ÜPP peab tooma kasu kõikidele Euroopa kodanikele ja maapiirkondadele Rooma lepingus sätestatud algsete eesmärkide kohaselt ning suutma lahendada ka kliima ja arengu uusi probleeme, mis on sätestatud Pariisi kokkuleppes kehtestatud ELi kohustustes ja ÜRO kestliku arengu eesmärkides.

2.5.

Komitee on kindlal seisukohal, et ÜPP peab aastatel 2021–2027 kõikjal Euroopas toetama ja hõlbustama Euroopa põllumajanduse ja toiduainete tootmise mudelit, millega hõlmatakse põllumajandusliku pereettevõtluse struktuur, samuti ühistud, tootjarühmad ja teised põllumajandusliku tootmise vormid ja toiduaineid, mis on valmistatud maailma kõrgeimate standardite kohaselt (2). Uus ÜPP peab tõhusamalt tegelema põllumajanduse madalate sissetulekute probleemiga ning põllumajandustootjate ja laiema majanduse sissetulekute lõhe vähendamisega (3). Euroopa põllumajandusmudelit ei saa rakendada maailmaturu tingimustes ja selle hindadega. Praegused arengusuunad ohustavad Euroopa põllumajandusmudelit rohkem kui kunagi varem, seetõttu tuleb seda tugeva ühise põllumajanduspoliitika kaudu toetada ja edendada (4).

2.6.

Põllumajandussektorile mõjuvate kaubanduse eeliste tunnustamisel on oluline, et ELi põllumajanduspoliitika kaitseks ÜPP abiga maailma kõrgeimaid põllumajanduse, toiduainete tootmise, keskkonna kontrolli, tervise ja ohutuse ning töötajate õiguste standardeid. Komitee usub, et põllumajanduse ja toiduainetööstuse alaste rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete ning ÜPP osas peab kasutusele võtma palju sidusama ELi poliitilise lähenemisviisi (5). Hoolimata sellest, et ÜPP üritab hoida kõrgeimaid standardeid, nõustub EL kaubandusläbirääkimistel, näiteks Mercosuriga, siiski toiduainete impordiga, mis ei vasta ELi toiduohutuse standarditele ja mis on toodetud leebemate keskkonnastandarditega. Üleilmastumine ei tohi kahjustada Euroopa standardeid turge ega ELi kodanikke.

2.6.1.

Komitee märgib murega, et arvukad Ühendkuningriigi põllumajandustootjad hääletasid Brexiti poolt, ilmselt ÜPP kohapealse korralduse sekkuvusmäära ja keerukuse tõttu. Vältimaks samasuguseid probleeme teistes liikmesriikides, mis õhutavad populistlikku ja ELi vastast survet, soovitab komitee komisjonil tagada, et reaalsed ja praktilised põllumajandusettevõtete tasandi lihtsustamismeetmed oleksid perioodi 2021–2027 ÜPP ettepanekute keskmes.

2.7.

Euroopa põllumajanduse mitmekülgse iseloomu, kulinaarse pärandi ja turu väljavaadete tõttu on eristamine kvaliteedi alusel strateegiline eesmärk ja Euroopa põllumajanduse lahutamatu osa koos tõhususe ja konkurentsivõime täiustamiseks tehtavate pingutustega. ÜPP peaks seetõttu sarnaselt varasemaga pakkuma erinevaid võimalusi kvaliteedipõhimõtete toetamiseks. Selle eesmärgi täitmiseks peaks kvaliteeti esile tõstma ka ÜPP strateegiakavade koostamisel.

2.8.

Kõigi ÜPP subsidiaarsust puudutavate väljapakutud muudatustega tuleb tagada, et ELi ühtne turg ei oleks mõjutatud ja tegutseks jätkuvalt tugevalt ja toimiks hästi. On oluline, et ÜPP riiklikud strateegiakavad ei segaks ühtse turu toimimist.

Vajadus tugeva ÜPP eelarve järele

2.9.

Ettepanekud ÜPP eelarve vähendamiseks 38 %st ELi eelarvest perioodil 2014–2020 28,5 %ni perioodil 2021–2027 on komitee jaoks vastuvõetamatud, võttes eelkõige arvesse, et ELi üldine eelarve on suurenenud. ÜPP eelarve kärpimine varieerub 3 % ja 4 % vahel jooksevhindades ning 11 % ja 16 % vahel 2018. aasta hindades (võttes arvesse inflatsiooni 2 % aastas), olenevalt kasutatavast arvutusmeetodist (6). Maaelu arengu fondide puhul on pakutud kärped 2018. aasta hindades suuremad kui 25 %.

tuhandetes eurodes	2014–2020 (EL 28 + EDF)	7*2020 EL 27 + EDF	2014–2020 (EL 27 + EDF)	2021–2027	% muutus võrrelduna EL 27ga 2020*7	% muutus võrrelduna EL 27ga 2014-2020
Mitmeaastane finantsraamistik (jooksevhinnad)	1 115 919	1 151 866	1 063 101	1 279 408	+ 11 %	+ 20 %
% kogurahvatulust	1,03  %	1,14  %	1,16  %	1,11  %
ÜPP (jooksevhinnad)	420 015	394 659	391 849	378 920	–4 %	–3 %
Mitmeaastane finantsraamistik (2018. aasta hinnad)	1 136 105	1 107 138	1 082 320	1 134 583	+ 2 %	+ 5 %
Mitmeaastane finantsraamistik (2018. aasta hinnad)	428 354	379 334	399 608	336 623	–11 %	–16 %
Allikas: European Commission Working Document on Comparison between MFF 2021-2027 and MFF 2014-2020.

2.10.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni vaatenurgaga on komitee kindlal seisukohal, et ELi eelarvet tuleks suurendada 1,3 %ni kogurahvatulust. ÜPP eelarveosa ELi eelarvest peaks jääma protsentuaalselt muutumatuks. See tagaks ÜPP eesmärkide ja ambitsioonide saavutamiseks ja teistele suurematele väljakutsetele, näiteks Brexit, vastamiseks piisavalt tagatud eelarve. Ilma piisavalt rahastatud ÜPP eelarveta ei ole võimalik saavutada komisjoni seadusandlikes ettepanekutes püstitatud eesmärke.

2.11.

ÜPP eelarve kärpimised ei ole vastavuses ÜPP eesmärkidega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, eelkõige: — kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajandusega tegelevate inimeste isikutulu suurendamise teel; — tagada varude kättesaadavus mõistlike tarbijahindadega.

Komitee on tugevalt vastu ettepanekutes esitatud ÜPP II samba rahastamise kärbetele, kuna see mõjutab ebaproportsionaalselt paljusid liikmesriike, kus II sammas moodustab kogu ÜPP rahastusest võrdlemisi suure osa ning märgib, et II samba rahastamine toetab kogu Euroopa põllumajandussektoris haavatavamaid sektoreid ja piirkondi ning investeeringuid, moderniseerimist, õppimist, ressursse, tõhusust ja loomade heaolu.

Ülekanded sammaste ja kaasrahastamise vahel

2.12.

Komitee tunneb muret liikmesriikidele omistatud paindlikkuse pärast, mis on seotud rahaliste vahendite ülekandmisega ÜPP sammaste vahel. Selleks, et ära hoida liikmesriikide II samba kaasfinantseerimise kohustustest kõrvalehoidumist, on komitee seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema lubatud paindlikkust rahaliste vahendite ülekandmisel sammaste vahel kasutada juhul, kui nad neid ülekandeid täielikult kaasrahastavad. Komitee leiab, et liikmesriikidel ei tohiks enam lubada vahendite ülekandmist II sambast I sambasse (7).

ÜPP struktuur ja uued meetmed

2.13.

Õigusaktide ettepanekutes sisalduvad ÜPP põhikomponendid (ÜPP I sammas otsetoetuste kohta, ÜPP II sammas maaelu arengu meetmete ja turutoetusmeetmetega seotud ühise turukorralduse kohta) kooskõlas volinik Hogani lubadusega, et antud reform on evolutsioon, mitte revolutsioon.

2.14.

Komitee tervitab artiklis 14 artiklis toodud ettepanekut näha ette neli tootmiskohustusega sidumata toetust ning samuti tootmiskohustusega seotud toetusi, mis aitaksid sissetulekuid stabiliseerida: — „peamine sissetulekutoetus“ – oluline: komitee teeb ettepaneku siinkohal „jätkusuutlikkuse tagamiseks“ välja jätta ja lisada see artikli 14 peakirjale, sest ainult kõigi nelja tootmiskohustusega mitteseotud toetuse kombinatsiooni abil on võimalik saavutada rohkem ja tasakaalustatumat jätkusuutlikkust; — „täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus“ – ka siin tuleks „jätkusuutlikkuse tagamiseks“ välja jätta ja lisada see pealkirjale; — „täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ ning — „kliima- ja keskkonnakavad“

2.15.

Ettepanekud sisaldavad uusi meetmeid kõigi ÜPP maksete (I ja II sammas) täiendava keskkonnamõju ja kliimamuutustega seotud tingimuslikkuse kohta, samuti uusi subsidiaarsusettepanekuid koos uue teenuste osutamise mudeliga (ÜPP strateegilised kavad), mille eesmärk on anda liikmesriikidele konkreetsete eesmärkide täitmisel, konkreetsete probleemidega tegelemisel ning vastavuse rakendamisel ja kohaldamisel palju suurem vastutus ja paindlikkus. See subsidiaarsuse kasv ei tohiks anda tulemuseks suuremat taasriigistamist, pigem peaks see tingima üldiste meetmete kohandamise iga piirkonna spetsiifilistele oludele.

2.16.

Komitee kiidab heaks ÜPP põhiaspektide säilitamise I ja II samba maksete osas, rõhutades põllumajandustootjate ja põllumajandusettevõtete sissetulekute otsetoetuste olulisust, ning tunnustab ka suuremat keskendumist keskkonna- ja kliimamuutustega seotud tingimustele ja elluviimisele.

Keskkonna- ja kliimamuutuste kõrgemad eesmärgid

2.17.

Meenutades, et põllumajandustootjad aitavad juba praegu kaasa keskkonna ja kliima kaitsele, tunnistab komitee ettepanekute suuremat rõhuasetust ja kõrgemaid eesmärke seoses keskkonna- ja kliimamuutustega ning vastavusse viimist ELi kohustustega Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide raames. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et nende ambitsioonikate eesmärkide täitmise saavutamiseks ei tohi pärssida sektori konkurentsivõimet ja selleks on vaja piisavat ÜPP eelarvet.

2.18.

Ühiskond nõuab, et toiduainete tootmine ja toiduainetööstus oleksid keskkonnasäästlikud ja on ka oluline, et ÜPP oleks ajakohastatud ja keskenduks neile nõudmistele. Jätkusuutlikkus koosneb kolmest lahutamatust elemendist: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonna-alane. Kõik kolm on võrdse tähtsusega. Uue ÜPP jaoks on keskkonnahoiu- ja kliimamuutustega seotud meetmed hädavajalikud. Komitee avaldab heameelt selle üle, et ettepanekutes esitatud üks kolmest üldeesmärgist on „edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“ (8). Sellistel meetmetel peaks olema piisav eelarvetugi, et perepõllumajandusettevõtete kulutõhusust mitte ohtu seada.

2.19.

Komitee on rahul, et ettepanekutes esitatud üheksast erieesmärgist kolm on pühendatud keskkonna- ja kliimamuutuste parandamisele. Ettepanekute konkreetsed eesmärgid on järgmised: — panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse; — edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk; — panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. — On oluline, et kliima- ja keskkonnakavade meetmeid ja programme toetataks ergutava komponendiga, mis julgustaks noorte põllumajandusettevõtjate lisandumist ja saadaks avalikkusele tugeva signaali.

2.20.

Uus „terviklik ÜPP lähenemisviis“, mida hõlmatakse liikmesriigi strateegilistes kavades, on kavandatud kaasama mõlema ÜPP I samba ja II samba sekkumisi ja tingimuslikkust. Uude, parandatud tingimuslikkusesse on lisatud ettepanekud nõuetele vastavuse ja rohestamise kohta, mis hõlmavad järgmist: — kliimamuutuste leevendamine, nagu püsirohumaa säilitamine, märg- ja turbaalade asjakohane kaitse, koristusjäätmete põletuskeeld; — vee kaitsmine ühenduse veepoliitikaalase tegevuse, fosfaadireostuse kontrolli, nitraadidirektiivi, vooluveekogude äärde puhverribade rajamise ning toitaineid säästva vahendi kasutamise (toitainete haldamise kava) kaudu; — mulla kaitse ja kvaliteet, keskendudes mullaharimise korraldamisele, vähendades mulla degradeerumise ohtu, katmata maapinda kõige tundlikumatel perioodidel, ja külvikordi.

2.21.

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuga seoses esitatud tingimuslikkuse ettepanekutes toodi välja üksikasjad metsikute lindude, looduslike elupaikade ja loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsmise kohta: põllumajandusmaa minimaalne osa, mis on mõeldud mittetootlikele omadustele või piirkondadele, maastikule iseloomulike vormide säilitamine, hekkide või puude lõikamise keeld lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning meetmed invasiivsete võõrliikide vältimiseks (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund 9), puhverribade rajamine vooluveekogude äärde (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund 4) või külvikord (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund 8). Komitee teeb aga ettepaneku, et EL varustaks need maa head põllumajandus- ja keskkonnaseisundid selgete kvantitatiivsete kriteeriumitega, mis peaksid olema liikmesriikidele siduvad.

2.22.

Komitee tunnustab nõuet, mille kohaselt peavad liikmesriigid kulutama vähemalt 30 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest sekkumistele, milles keskendutakse otseselt keskkonna- ja kliimamuutustele, ning 40 % kogueelarvest (EAGF ja EAFRD) peab olema seotud kliimamuutusega.

2.23.

40 % põllumajanduskuludest peaksid olema seotud kliimakaitse eesmärkidega. Komitee tervitab seda eesmärki, kuid ootab, et EL pakuks selleks selgelt määratletud meetmete kataloogi.

2.24.

Komitee märgib, et on kriitilise tähtsusega, et liikmesriigi strateegilised kavad esmatähtsustaks keskkonna- ja kliimamuutuste alaseid sekkumisi, mis toetavad põllumajandusettevõtete vastupanuvõimet ja pikaajalist kasumlikkust ning töökohtade säilimist, ning et kohaldamisel keskendutaks eesmärkide täideviimisele.

Subsidiaarsus – ÜPP strateegiline kava ja uus teenuste osutamise mudel

2.25.

Komitee toetab ideed muuta ÜPP poliitika suunda nõuetele vastavuselt tulemuslikkusele ning anda liikmesriikidele uue teenuste osutamise mudeli ja ÜPP strateegilise kava alusel subsidiaarsuse tagamise kaudu rohkem paindlikkust ja vastutust.

2.26.

Komitee soovib siiski tagada, et ÜPP jääks kõigi liikmesriikide ühiseks poliitikavaldkonnaks ja et ühtne turg oleks täielikult säilitatud. ÜPP strateegiakava ei tohi lubada liikmesriikidel turgusid taasriigistada ega luua ausale konkurentsile ühtsel turul tõkkeid või piiranguid. Mingil juhul ei tohi nende strateegiakavade rakendamises näha sammu kogu ÜPP kaasrahastamise poole.

2.27.

Kriitiliselt oluline on säilitada põllumajandusettevõtete tasandil rakendamisel võrdväärsed tingimused, eelkõige nõuetele vastavuse ja maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi osas. Liikmesriike ja piirkondi tuleb takistada ülemääraselt või liiga vähe reguleeritud rakenduskavasid vastu võtmast.

2.28.

Komitee tervitab ÜPP strateegiakava nõuet, et liikmesriigid võivad anda konkreetsete keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse suurema panuse. Põllumajandusettevõtjatele tuleks anda võimalus valida erinevate meetmete vahel, mis sobivad paremini nende konkreetsete asjaoludega (näiteks ei ole külvikordade rakendamine võimalik riisipõldudel ega mitmeaastaste põllukultuuride või püsikultuuride puhul).

2.29.

Ettepanek, milles nõutakse, et liikmesriigid koostaksid ja esitaksid ÜPP strateegiakavad mõlema ÜPP I ja II samba jaoks, on praegusest süsteemist keerukam. On oluline, et selle nõudega ei lükataks rakendamist edasi ja mingil juhul ei viivitataks põllumajandustootjate otsetoetuste tõhusa ja õigeaegse edastamisega. Siin tuleks kaasata piirkonnad ja kasutada täiel määral ära nende teadmisi.

2.30.

Komitee teeb ettepaneku, et, nagu ka ettepanekutes esitatud põhielemendid, peaksid ÜPP strateegilised kavad liikmesriikide tasandil käsitlema järgmisi küsimusi: — kuidas liikmesriik tegeleb riigipõhise probleemiga oma riigis, nt maa hülgamine/kõrbestumine Lõuna-Euroopa osades, vee kvaliteet/nitraadid Loode-Euroopa osades, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas; — liikmesriigi põllumajandusettevõtte tasandil lihtsustamise kava; — kõikide ÜPP maksete ülekandmise kava ja maksetähtajad; — preemiasüsteem heade keskkonna- ja kliimamuutuste alaste tulemuste puhul; — tulemuslikkuse ja teenuste osutamise eesmärgid riiklikul tasandil.

Lihtsustamine ja tingimuslikkus

2.31.

Komitee toetab tungivalt lihtsustamist ja nõuab, et sellega seotud poliitilised kohustused tuleks esitada põllumajandusettevõtete tasandil uute ÜPP ettepanekute alusel. Tunnistades positiivseid elemente, peab komitee uue kavandatud toetusmudeli toimimist, parandatud tingimuslikkust, näitajate lisamist I sambasse ning kohustust koostada üksikasjalikud ÜPP strateegiakavad eriti murettekitavaks ja leiab, et need on vastuolus tegeliku lihtsustamise eesmärgiga.

2.32.

Hoolimata koondmäärusega, kollase kaardi süsteemi laiendamisega ja alade kontrollimise eesmärgil satelliittehnoloogia rakendamisega kasutusele võetud positiivsetest sammudest lihtsustamise suunas, jääb ÜPP ettepanekutesse endiselt suur hulk üksikasjalikke nõudeid, mis tekitavad üksikutele põllumajandustootjatele, kellest suurem osa tegutsevad üksikettevõtjana suure sissetulekusurve all, suurt halduskoormust.

2.33.

Komitee tunneb muret, sest komisjoni ettepanekute lähenemisviisis on vastuolud lihtsustamise ja subsidiaarsuse vahel. Komisjon räägib lihtsustamisest, kuid ettepanekud uue teenuste osutamise mudeli kohta ja nii I ja II samba ÜPP strateegilised kavad kui ka uued ja üksikasjalikumad kohustuslikud majandamisnõuded ja põllumajandusettevõtte tasandil maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuded (III lisa) (9) muudavad poliitika keerukamaks ja bürokraatlikumaks nii liikmesriikide kui ka põllumajandusettevõtte tasandil. Perioodi 2014-2020 keskkonnasäästlikumaks muutmise kavas kehtestatud erandid tuleb üle kanda - 2020. aasta järgsetesse tingimuslikkuse eeskirjadesse.

2.34.

Põllumajandusettevõtte tasandil tõhusa lihtsustamise tagamiseks, säilitades samal ajal täieliku ja piisava kontroll, on vaja vähendada põllumajandustootjatele suunatud bürokraatia mahtu ja koormust. Praegune ÜPP rakendamise süsteem tugineb üksikasjalikele nõuetele ELi tasandil ning hõlmab ranget kontrolli, trahvimist ja auditeerimiskorda (10). Põllumajandusettevõtete tasandil tuleks kontrollisüsteem täielikult läbi vaadata ja ümber kavandada: tehnoloogia suurem kasutamine, satelliitkontroll ja kaugseire, suuremad tolerantsid ja kontrollid ei tohi põhjustada viivitusi maksetega (11). Seoses kaugseire suurema kasutamisega peaks abikõlbliku piirkonna korrektne tuvastamine olema samuti seire eest vastutava asutuse ülesanne.

2.35.

Praeguse kontrolli- ja karistusrežiimi eesmärk on püüda ja karistada, selle asemel et parandada ja edendada. Komitee teeb ettepaneku kehtestada „õigus parandada“ idee mudel talumajapidamiste tasandil, mis võimaldaks põllumajandusettevõtjatel parandada juhuslikke mittevastavusi ilma sanktsioonideta.

2.36.

ÜPP II samba programmide puhul on suur vajadus ELi ja liikmesriikide tasandil bürokraatiat veelgi lihtsustada ja vähendada (12).

2.37.

Liikmesriigid peaksid oma strateegilise kava raames koostama konkreetse lihtsustamise osa ja osa selle kohta, kuidas nad kavatsevad vähendada põllumajandustootjate halduskoormust, ning kirjeldama, kuidas see erineb praegusest režiimist.

Põlvkondade vahetus

2.38.

Komitee kiidab heaks suurema keskendumise põlvkondade uuendamisele ja pakutavatele täiendavatele toetustele noorte põllumajandustootjate jaoks, kes vajavad lihtsamat ligipääsu maale, koolitusele ja rahastamisvõimalustele. Tuleb pakkuda stiimuleid põllumajandustootjatele, kes lähevad pensionile ja annavad oma ettevõtted üle noorematele põllumajandustootjatele.

3.   Komitee konkreetsed ettepanekud

Tõelised põllumajandustootjad

3.1.

Komitee toetab kindlalt eesmärki, mille kohaselt tuleks otsetoetuseid maksta ainult tõelistele põllumajandustootjatele. Ainult maa omandiõigus ei tohiks kvalifitseerida isikut otsetoetuste saamiseks, kui ta ei tegele põllumajandusega. Arvestama peab aga olukorra mõjuga praktiliselt kõigile ELi põllumajanduslikele ettevõtetele.

3.2.

Komitee leiab, et olulised määratlused, nagu näiteks tegelik põllumajandustootja ja rahastamiskõlblikkuse kriteerium, peaks olema määratletud ELi tasandil selgelt, arusaadavalt ja ühtselt, et tagada võrdsed tingimused, vältida konkurentsieelist/ebasoodsamat olukorda ja välistada ühtsete eeskirjade kahjustamine.

3.3.

Nagu ka esitatud põllumajandusettevõtte sissetulekute ja tööjõu sisendite uurimine, tuleks tegeliku põllumajandustootja määratlust laiendada, et see hõlmaks objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriumeid, nagu sissetulek, varad, aja sisend ja toodang ning haridusele esitatud nõuded. Kooskõlas hiljutiste muudatustega koondmääruses saavad liikmesriigid säilitada paindlikkuse abikõlblikkust konkreetsemalt suunata. Seega peaks olema võimalik kujundada ühtne raamistik, jättes samas võimaluse kohandada liikmesriigi tegelike vajaduste ja tingimuste määratlust.

Noored põllumajandustootjad

3.4.

Komitee teeb ettepaneku vaadata läbi noore põllumajandustootja määratlus, et tagada toetuste maksmine ainult tegelikele noortele põllumajandustootjatele. Uute põllumajandustootjate toetamine peaks olema II samba esmatähtis meede.

Üldeesmärgid

3.5.

Komitee soovib juhtida tähelepanu sellele, et aruka, paindliku ja mitmekülgse põllumajanduse, toiduga kindlustamise, keskkonnakaitset ja kliimameetmeid puudutavaid ning maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri tugevdavaid üldiseid eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma majanduslikult jätkusuutliku põllumajandussektori olemasoluta. Elujõulise põllumajandussektori saavutamine peab olema ÜPP üldeesmärk.

Erieesmärgid

3.6.

Komitee toetab täielikult seadusandlikes ettepanekutes sätestatud üheksat ÜPP erieesmärki. Siiski soovitab komitee, et jaotis f sisaldaks täiendavat eesmärki – maa hülgamise vältimine ja põllumajandusmaa kaitsmine ülevõtmise eest. Komitee leiab täiendavalt, et tasakaalustatud territoriaalne areng peaks olema osa konkreetsetest eesmärkidest. Komitee sooviks ka, et eesmärk 6(1)(b) konkurentsivõime tõstmise kohta sõnastataks kaasatuse huvides ümber: „suurendada põllumajandusettevõtete elujõulisust kohalikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel“. Komitee soovitab lisaks rõhutada sotsiaalse kaasatuse edendamise eesmärki ning seada sotsiaalse taristu väljaehitamine konkreetseks eraldi eesmärgiks.

Näitajad

3.7.

Komitee leiab, et ettepanek võtta kasutusele näitajad, millega mõõdetakse kvantifitseeritud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist I lisas (13) sätestatud üksikasjalike kriteeriumide alusel, peaks olema kohaldatav ainult riiklikul tasandil ja ei tohi suurendada põllumajandustootjate halduskoormust. Uued ÜPP näitajad peavad olema lihtsad, realistlikud, kergesti kvantifitseeritavad, kontrollitavad ja kohaldatavad kohalikele oludele. Nad peaksid olema otseselt seotud ÜPP eesmärkidega.

Maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund

3.8.

Komitee teeb ettepaneku, et maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi säilitamise kontekstis tuleks kaaluda rohumaade minimaalset ja maksimaalset loomkoormust.

Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused

3.9.

Põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS), muu hulgas nõuandeteenuste, teadmiste vahetamise ja kutseõppe toetamine ja arendus on olulised, et toetada põllumajandustootjaid innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel, mis omakorda suurendab nende konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Kõik nõuandeteenuseid, innovatsioonisüsteeme hõlmavad ELi algatused peavad toetuma liikmesriikides olemasolevatele teenustele ja süsteemidele ning keskenduma lisandväärtuse pakkumisele. Kuna ÜPP eelarve on surve all, peaks õigusaktide ettepanekutes selgitama, et ei tohi olla ÜPP I samba otsetoetuste lekkeid mittepõllumajandustootjatele.

Otsetoetused

3.10.

Komitee tunnustab täielikult ja toetab ÜPP I samba otsetoetuste olulist tähtsust põllumajandusettevõtete sissetulekute toetamisel. Sellega seoses on komitee seisukohal, et ÜPP I samba makseid tuleb täielikult kaitsta ning kõiki uusi põhisissetulekutoetuse kohandusi tuleb hoida absoluutses miinimumis.

Toetuste piiramine ja vähendamine

3.11.

Komisjon näeb oma ettepanekus ette kaks erinevat otsetoetuste vormi, konkreetselt neli erinevat tootmiskohustusega sidumata ja mõned tootmiskohustusega seotud otsetoetused.

3.12.

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste küsimuses on komitee avaldanud oma selge seisukohta varasemates arvamustes: „Põllumajandustootjate esimese samba otsetoetustele tuleks seada õiglane ja mõistlik ülempiir (nt võrreldav oskustöölise sissetulekuga). Seda peaks olema võimalik kohandada ja arvesse tuleks võtta ka partnerlusi, ühistuid, ettevõtteid ja sotsiaalkindlustust vajavate töötajate arvu“ (14).

3.13.

Komitee soovitas aga ka mitte kohaldada ülemmäära nendele maksetele, mille puhul on tegu avalike teenuste hüvitamisega, eeskätt keskkonna ja kliimavaldkonna maksetega, ning kutsus üles kehtestama nendele selged stiimulisüsteemid.

3.14.

Lisaks toetas komitee rohumaadele kõrgemate toetuste kehtestamist.

3.15.

Komitee kiidab põhimõtteliselt heaks, et vastavalt artikli 15 lõike 2 punktides a ja b sätestatule arvatakse otsetoetuste summast maha palgad ja töötasud, ei pea aga asjakohaseks, et need arvatakse maha 100 % ulatuses. Ei ole õigustatud, et riigi eelarvest rahastatakse täiel määral konkreetse elukutse esindajate palgad, töötasud ja seotud maksud ega see, et täiel määral saab maha arvata ka tasustamata töö. Siinkohal tuleks kehtestada arvutuslik ülemmäär, mis on väiksem kui 100 %.

Maksete võrdsem jaotus

3.16.

Komitee toetab otsetoetuste liikmesriikidevahelise jätkuva ühtsustamise ettepanekuid otsetoetuste taseme ühtlustamiseks. Ettepaneku kohaselt on eesmärgiks tänase liikmesriikide keskmise ja ELi 90 % taseme vahe vähendamine 50 % võrra aastatel 2021–2027. ÜPP piisava eelarve puhul võiksid komisjoni ettepanekud olla siiski ambitsioonikamad, eriti kõige madalamate toetustasemetega liikmesriikide puhul. Komitee hinnangul peaks järgmise eelarveperioodi lõpuks kõikide liikmesriikide otsetoetuste tase moodustama vähemalt 85 % ELi liikmesriikide keskmisest.

3.17.

Toetusõiguste tasandamine on väga toores lähenemisviis, millega ei võeta arvesse objektiivseid kriteeriume, nagu põllumajandusettevõttes tehtud investeeringute tase, põllumajandustootmise tüüp, sissetuleku tase, tööjõu vajadus, tulevane põllumajandusettevõtte elujõulisus ning sõltuvus otsetoetustest ja põllumajandustootja pühendumus.

3.18.

Et põllumajandustootjad saaksid kasu sisemisest lähenemisest, et vähendada minimaalseid toetusõigusi kuni 75 %ni keskmisest aastaks 2026, tuleks neilt nõuda teatavate objektiivsete kriteeriumide täitmist.

Riiklik reserv

3.19.

Komitee toetab noorte uute põllumajandustootjate ja turul uute osalejate jaoks mõeldud riikliku reservfondi kontseptsiooni. Riiklikust reservist eraldamise kriteeriumid peavad siiski olema sellised, et toetuste jaotamist ei kuritarvitataks ja toetusõigusi antaks ainult tegelikele põllumajandustootjatele, lähtudes selgetest objektiivsetest kriteeriumitest, nagu vanus, sissetulek, haridus, aja sisend ja toodang.

3.20.

Lisaks peaks olema kohustuslik, et saaja aktiveeriks ja kasutaks riiklikust reservist eraldatud õigusi liikmesriigis kindlaks määratud minimaalse perioodi jooksul ning riikliku reservi saajatel ei peaks olema võimalik müüa jaotatud toetusõigusi enne kõnealust perioodi.

Täiendav sissetulekutoetus

3.21.

Ümberjaotatav sissetulekutoetus on teatavates riikides väga häid tulemusi andnud, kuid seevastu teistes olukordades võib see vähendada veelgi põllumajandustootjate, kelle sissetulek sõltub kõige enam otsetoetustest ja kellest paljud on täistööajaga põllumajandustootjad, otsetoetuste ja sissetulekute taset, ning ülekandeid osalise ajaga põllumajandustootjatele ja vähem sõltuvatele põllumajandustootjatele, kelle kogusissetulek sõltub vähem otsetoetustest.

3.22.

Ettepanekutes tõstetakse esile otsetoetuse olulisust põllumajandusettevõtete sissetulekule ja tehakse selgeks, et piisava toetuse taseme ning seega ka põllumajandusettevõtte sissetulekute tagamine on peamine tulevikuprioriteet, et tagada toiduga kindlustatus, kliima ja keskkonnaga seotud püüdlused ning maaelu elujõulisus. Siiski märgib komitee, et igasugune variant, mille alusel jaotatakse olulisel määral otsetoetusi põllumajandusettevõtetele ja väiksema produktiivsusega piirkondadele, toob lühiajaliselt kaasa ELi konkurentsivõime vähenemise (15) rahvusvahelistel turgudel, kuid vastab samal ajal suures osas tarbijate ja kodanike ootustele suunata ÜPP valdavalt siseturu nõudmistest lähtuvalt.

3.23.

Komitee on seisukohal, et täiendav ümberjaotatav toetus, kui seda kohaldatakse, peaks olema rahastatud ainult vahenditest, mis tekivad toetuste vähendamisest, ja peaks sektoris valitsevate suurte erinevuste vähendamiseks olema suunatud põllumajandustootjatele, kelle sissetulek sõltub peamiselt põllumajandusest.

Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

3.24.

Komitee toetab ettepanekut anda noortele põllumajandustootjatele täiendav sissetulekutoetus. Et see ei kahjustaks tõelisi põllumajandustootjaid, on vaja luua asjakohased mehhanismid, mille abil vältida rahaliste eraldiste maksmist neile, kes tegelikult põllumajandusega ei tegele.

Kliima- ja keskkonnakavad (nn ökokavad)

3.25.

Komitee märgib I sambas põllumajandustootja tasandil kavandatava kliima- ja keskkonnavaldkonna vabatahtliku ökoloogilise skeemi. Samas on oluline, et I sambas kavandatud ökoloogiline skeem ei takistaks ega kahjustaks põllumajandustootjate II samba keskkonna- ja kliimamuutuste kavade osalemist ja rakendamist.

3.26.

Selle meetme all tuleks ette näha sätted, mis võimaldavad rohumaade toetuseid loomakasvatustoodangu puhul, arvestades rohumaade minimaalset ja maksimaalset loomkoormust. Samuti tuleks selle meetme alusel ette näha sätted loomade heaolu eest toetuste maksmise kohta loomade kaupa, nagu see on praegu antud liiki kavade puhul.

Toetuste sidumine tootmiskohustusega

3.27.

Tootmiskohustusega seotud toetustel on haavatavate sektorite ja tundlike alade kaitsmisel oluline roll. Tootmiskohustusega soetud toetused võivad pakkuda olulisi suunatud ja kõrgemal tasemel otsetoetuseid madala sissetulekuga sektorites, nagu näiteks ekstensiivne ammlehmade või lammaste kasvatamine, valgurikaste taimede või loomakasvatus mägialadel, kus kariloomade säilitamine on ökosüsteemi tasakaalu seisukohalt oluline. Tootmiskohustusega seotud toetuste kasutamise võimalus peaks jääma üldiselt piiratuks, kuid panustama maa hülgamise vältimisse ning karjatamise edendamisse ja soodustamisse (16).

Maaelu areng

3.28.

Komitee toetab kaheksat laiaulatuslikku ELi sekkumist maaelu arengu valdkonnas. Nagu eespool kirjeldatud, on komitee vastu II samba rahastamise igasugustele kärbetele, sest need tabavad ebaproportsionaalselt palju osasid liikmesriike ja seavad kahtluse alla aruka, kestliku ning konkurentsivõimelise põllumajandussektori arendamise.

3.29.

Komitee leiab, et praeguse ÜPP kohaselt peaks maaelu arengu programmide raames olema ette nähtud konkreetne loomade heaolu käsitlev sekkumine ja see tuleks lisada ühe laiaulatusliku sekkumise hulka.

3.30.

Komitee teeb ettepaneku, et põllumajandustootjate osaluse suurendamiseks ja kasutuselevõtmiseks tuleks suurem osa maksetest eraldada tehingukuludele või stiimulitele.

3.31.

Komitee on seisukohal, et keskkonna-, kliima- ja muid juhtimiskohustusi tuleks kavandada kauemaks kui seitsmeks aastaks, tingimusel, et tagatakse vastavalt ka nende kohustuste rahastamine.

3.32.

Komitee leiab, et ANC toetused (17) peaksid olema asjaomastes valdkondades kohustuslikud, et vältida maade hülgamist liikmesriikides. Lisaks peaksid meetmed hõlmama loomade miinimum- ja maksimaalseid loomkoormuse meetmeid ning määrama ajavahemiku, mille jooksul loomi peaks karjatama. ANC maksetel peaks olema lubatud kuuluda II samba keskkonnakulude alla.

3.33.

Looduslike või muude pindalapõhiste piirangutega ettepanekute alusel on tähtis kehtestada piiranguteta põhimõte ilma hüvitiseta. Tava muutmiseks on väga oluline, et hüvitist arvutataks täieliku kahjumi korral ja et makstaks korralikke stiimuleid.

3.34.

Komitee toetab positiivse investeerimisettepanekute nimekirja kasutamist negatiivse nimekirja asemel.

3.35.

Komitee on seisukohal, et riskijuhtimismeetmete ettepanekud peaksid olema vabatahtlikud, mitte liikmesriikide tasandil kohustuslik. Üldiselt on komitee seisukohal, et parim kaitse sissetuleku kõikumise vastu on tugevad I samba otsetoetused ja et neid ei tohiks mingil viisil vähendada, et kanda vahendeid üle kindlustusskeemidesse või investeerimisfondidesse. Lisaks sellele teeb komitee ettepaneku, et kõik riskijuhtimisega seotud vahendid peaksid olema valdkonnapõhised.

3.36.

Komitee tervitab uut paindlikkust ja rahaliste vahendite all käsitletud toetuste hulka.

Kriisireserv

3.37.

Komitee tunnustab vajadust tõhusa ja piisavalt rahastatud püsiva kriisireservi järele. Komitee teeb ettepaneku, et kriisireservi eelarve peaks olema uus kuluartikkel väljaspool ÜPP eelarvet ja sellega ei tohi kaasneda põllumajandusetootjatele makstavate otsetoetuste vähendamine. Kehtivate ÜPP õigusaktide kohaselt tuleb 2020. aasta kriisireservi kasutamata vahendid põllumajandusetootjatele tagastada 2021. aastal.

Ühine turukorraldus

3.38.

Seadusandlikud ettepanekud jätavad ühise turukorralduse suures osas muutmata, hõlmates riikliku sekkumise turvavõrku ja eraldustamistoetust ning erakorralisi meetmeid. Lisaks nähakse ühises turukorralduses ette põllumajandustootjate koostöö turustusnormid ja eeskirjad. Komitee leiab, et komisjon peaks turgu veelgi rohkem reguleerima, et tagada paremad sissetulekud.

3.39.

Komitee leiab, et ettepanekutes tuleks tootmiskulude arengut silmas pidades turupõhiste toetuste praktilisel tasemel kasutuselevõtu võrdlushindu uuesti hinnata ja need uuesti kehtestada, et vajaduse korral tagada realistlikum ja väärtuslikum turutoetus. Komisjon peab keskenduma turukorraldusvahenditele, piirates ennekõike põllumajandustoodete hinnakõikumisi, sest see on põllumajandustootjate peamise sissetuleku allikas.

Maksed

3.40.

Komitee teeb ettepaneku, et iga aasta 16. oktoobrist suurendataks otsetoetuste ettemakseid 80 % (praegu 50 %, kuid tavaliselt 70 %) ja maaelu arengu meetmete raames 90 % (praegu 75 %, kuid tavaliselt 85 %).

Ajakava

3.41.

Mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe ja uute ÜPP ettepanekute ajakava on ebaselge, eriti seoses järgmiste Euroopa Parlamendi valimistega. Reformi ettepanek sisaldab mitmeid uusi elemente, nagu näiteks strateegiline kava, mis on üks reformi põhielemente ja mida liikmesriikide ametiasutustel ei ole lihtne rakendada, ja ÜPP uus struktuur, millega kaasnevad teatavad kohustused põllumajandustootjate jaoks (uus tõhustatud tingimuslikkus, strateegilise kava näitajatest kinnipidamine jne). On vaja jätta aega selleks, et põllumajandustootjad ise saavad nende tutvuda ja need ellu viia. Komitee soovitab saavutada mitmeaastase finantsraamistiku osas varajase kokkuleppe enne 2019. aasta mai Euroopa Parlamendi valimisi ja ajakohast kokkulepet ÜPP tuleviku osas, et põllumajandustootjad ja põllumajandussektor saaksid kindlusega tulevikku planeerida. Seetõttu on oluline, et praeguse toetussüsteemi alusel põhinev õige üleminekuaeg võetaks vastu varakult mis tahes ajaks pärast 2020. aastat enne uue korra kehtestamist.

Toiduahel

3.42.

Komitee kordab oma üleskutset tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse (18). Konkreetsemalt kiidab komitee heaks asjaolu, et komisjon on rõhutanud ÜPP olulist rolli tervislikuma toitumise toetamisel ja ELi kodanikele täisväärtuslike toiduainete, näiteks puu- ja köögiviljad, kättesaadavuse tagamisel. Sellel teemal tehakse konkreetsed ettepanekud ja soovitused praegu koostatava omaalgatusliku arvamuse raames. Komitee tunnustab ettepanekuid põllumajandustootjate seisundi tugevdamiseks toiduainete tarneahelas. Turgude hinna läbipaistvus on oluline igal tasandil, alates tarbijaõigusest kuni esmase tootjani. Lisaks tuleks tootjaorganisatsioonidele pakkuda suuremaid stiimuleid ja toetusi.

---

(1)  Eurostat – ELi elanikkond, 1. jaanuar 2017.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus – Ühise põllumajanduspoliitika võimalik ümberkujundamine (ELT C 288, 31.8.2017, lk 10).

(3)  Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi üksuse C.1 esindaja R. Ramon Sumoy ettekanne Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uurimisrühmale 25. juunil 2018.

(4)  ELT C 354, 28.12.2010, lk 35.

(5)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 69, jaotised 10.2/10.3/10.4.

(6)  ELi töödokument, milles käsitletakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ettepanekute võrdlemist mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020.

(7)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 69, jaotis 7.13.

(8)  COM(2018) 392 final, artikkel 5 – Üldeesmärgid, lk 41.

(9)  COM(2018) 392 final, III l – Artikli 11 kohased tingimuslikkuse eeskirjad.

(10)  COM(2018) 392 final, lk 3.

(11)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 69, jaotised 1.9/6.4.

(12)  ÜPP II samba programmid – Maaelu arengu programmide 2007–2013 järelhindamine.

(13)  COM(2018) 392, I lisa – artikli 7 kohased mõju-, tulemus- ja väljundnäitajad.

(14)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 10, ja ELT C 283, 10.8.2018, lk 69.

(15)  COM(2018) 392 final, lk 7.

(16)  The Policy Roadmap for the EU Sheep meat Sector – ELi lambalihafoorumi soovitused (juhatas John Bryan).

(17)  Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad.

(18)  ELT C 129/18, 11.4.2018, lk 18.