Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta“

(COM(2018) 340 final – 2018/0172(COD))

(2019/C 62/34)

Raportöör:

Maria NIKOLOPOULOU

Konsulteerimistaotlus	nõukogu, 15.6.2018 Euroopa Parlament, 11.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikkel 304
Täiskogu otsus	17.4.2018
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni
Vastuvõtmine sektsioonis	5.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	210/3/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab direktiivi ettepanekut ühekordselt kasutatava plasti kohta ning peab seda ringmajanduse strateegia ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohast ülioluliseks.

1.2.

Iseäranis selgitab komitee, et üleminek kestlikkusele nõuab ennekõike kõigi poliitika-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja kultuurivaldkonna ametite, samuti iga kodaniku kaasamist uude tootmise, tarbimise ja ringlussevõtu süsteemi. Seepärast on haridus, koolitus ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad hädavajalikud kõigil tasanditel, eriti kooliealiste noorte puhul.

1.3.

Komitee on seisukohal, et komisjoni ettepanek on oluline katseprojekt, milles keskendutakse peamiselt kõige enam meredesse ja ookeanidesse sattunud plasttootetele. Sellegipoolest võiks ettepanek olla veel edasipüüdlikum ja samal ajal peaks sellega kaasnema ka tegevuskava ja muud algatused tõhusa rakendamise tagamiseks.

1.4.

Eelkõige soovitab komitee teha järgmist:

1.4.1.

laiendada kümne tootega loendit ja lisada sinna teisi, mille jaoks on kestlikud alternatiivid sobivas koguses ja hinnaklassis juba turul olemas;

1.4.2.

selgitada põhimõtet, mille kohaselt peavad kõik biolagunevad tooted olema ka komposteeritavad, lisades konkreetsed fotolagunemise tähtajad maismaal ja merel;

1.4.3.

kaluritel võib olla merede ja ookeanide puhastamisel oluline osa. Kalapüügivahendite tagastamise stiimuleid tuleb võimalikult kiiresti laiendada kõikide kalapüügi käigus kogutud jäätmete puhul. Merede ja ookeanide puhastamise uue süsteemi täielikuks väljatöötamiseks on vaja kaasata kõik huvitatud pooled ja kohalikud omavalitsused. Lisaks peab kõikidel sadamatel, sealhulgas väiksematel sadamatel olema arenenud kogumissüsteem ja läbipaistev jäätmekäitlus;

1.4.4.

vaatamata asjaolule, et 90 % Euroopa turul olevatest ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest toodetakse kolmandates riikides, on oluline toetada kõiki sektori ettevõtteid üleminekul kestlikumale tootmisele. Iseäranis tuleb innustada finants- ja maksumeetmete abil selliste valdkondade arendamist nagu ökodisain, bioplast ja teisesed toorained. Nii saab EL kasu kaubandusbilansi olulisest kasvust, soodustab kestlikemate ettevõtete arengut ja suurendab kvaliteetsete töökohtade arvu.

1.4.5.

Direktiiviga 2004/35/EÜ kehtestatud „saastaja maksab“ põhimõte on komisjoni ettepaneku üks alustalasid ning see põhineb jäätmekäitluse ja ringlussevõtuga seotud kulude õiglasemal ja tasakaalustatumal jaotamisel. Direktiivi nõuetekohane kohaldamine võimaldaks vähendada nimetatud kulusid neile ettevõtetele, kellel on tõendatud protsessid saaste vähendamiseks või toodetud saastavate toodete otseseks taaskasutamiseks;

1.4.6.

jäätmekäitluse ja ringlussevõtuga seotud ülejäänud olemasolevate õigusaktide parem koordineerimine, keskendudes prügi liigiti kogumisele. Samuti on oluline, et liikmesriigid kehtestaksid ühtlustatud load ja sanktsioonid;

1.4.7.

Ühekordselt kasutatava plasti strateegia mõju on piiratud, kui komisjon ei sekku sihtotstarbelise strateegia abil sisevete (järvede ja jõgede) jätkusuutlikumasse juhtimisse ja kontrolli, arvestades et neist vetest liigub läbi 80 % meredes leiduvatest jäätmetest. Komitee soovitab edendada selliste valitsemissüsteemide edendamist, mis hõlmavad avaliku ja erasektori asutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, näiteks nn jõelepingud, mida tuleks hinnata kui peamist nõuet teatavatele keskkonnakaitse fondidele juurdepääsu saamiseks (nagu Interreg);

1.4.8.

Plasttoodete märgistamise ja jälgitavuse süsteemide kasutuselevõtt võib anda lisaväärtust jäätmekäitluse ja ringlussevõtu protsessides. Konkreetse logo loomine võib tugevdada tarbijate usaldust, eriti teiseste toorainetega valmistatud toodete puhul;

1.4.9.

direktiiv tuleks iga kuue aasta asemel iga kolme aasta tagant läbi vaadata. Seda ettepanekut põhjendab asjaolu, et järelevalvemehhanismid on juba aktiivsed ja kinnitatud (loendamismeetod). Peale selle võimaldaks niisugune meede lahendada kõik probleemid, mis võivad tekkida rakendusetapis, ja vajadusel muuta või laiendada kümne toote nimekirja, sõltuvalt direktiivi rakendusetapist ja arengust ökodisaini valdkonnas;

1.4.10

. tuleks rohkem levitada ringmajandust puudutavaid arvukaid häid tavasid, tugevdades komitee Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi, mis on tõhus vahend kogemuste vahetamiseks kõigi sidusrühmade vahel.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa Liidus moodustab plastist mereprügi 80–85 %, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plasttooted, samal ajal kui 27 % on plasti sisaldavad kalapüügivahendid, mis pärinevad traditsioonilisest kalandusest ja vesiviljelusest ning on merre maha jäetud või sinna kadunud.

2.2.

Kümme liiki ühekordselt kasutatavaid plasttooted, mida kõige sagedamini Euroopa randades leidub, moodustavad 86 % kõigist leitud esemetest ja 43 % kõigist merejäätmetest. Tegemist on toodetega, mida tihti ei plastiga ei seostata: (1) toidukarbid, joogiklaasid, vatitikuvarred, taldrikud, kõrred, õhupallide varred, joogipakendid ja nende kaaned, tubakatoodete filtrid, niisutatud pühkepaberid ja plastkandekotid. Need kümme toodet koos plasti sisaldavate kalapüügivahenditega moodustavad ligikaudu 70 % kogu mereprügist (2).

2.3.

Üldiselt polüetüleenist ja polüpropüleenist valmistatud ühekordselt kasutatavad plasttooted vajavad keskkonnas lagunemiseks keskmiselt 300 aastat, kuigi mõnel juhul võib fotolagunemine kesta kuni 1 000 aastat. Lisaks sellele ei tähenda lagunemine, et plastist saab osa looduse olelusringist, vaid see muutub mikroplastiks, mis on inimese silmis nähtamatu.

2.4.

Plast on 20. sajandi üks kõige väärtuslikumatest leiutistest, mis on olulisel määral mõjutanud meie elusid. Selle füüsikalised omadused (paindlikkus, kergus ja vastupidavus) muudavad plasti lõputute rakendustega materjaliks. Nii on ka ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul, mis on ideaalsed väliseks kasutamiseks (nt piknikul). See tähendab, et ühekordselt kasutatavad plasttooted on esemed, millel on suur loodusesse sattumise oht, sõltumata paljude tarbijate tahtest ning jäätmekäitluse ja ringlussevõtu süsteemide tõhususest. Tegemist on ebaproportsionaalselt suure ohu ja keskkonnamõjuga, eriti arvestades, et nende toodete eeldatav kasutusaeg ei pruugi ületada viit minutit.

2.5.

Kui ühekordselt kasutatavad plasttooted ei sisene jäätmekäitlusahelasse, kogunevad need meredes ja ookeanides, avaldades kahjulikku mõju keskkonnale ja toiduahelasse sisenedes ka inimeste tervisele. Lisaks mõjutab see mitut majandussektorit, nagu turism, kalandus ja laevandus.

2.6.

Oma olemuselt on mereprügi piiriülene probleem ja seda sümboliseerivad nn plastsaared (3). Euroopa Liit on pühendunud selle olukorra vastu võitlemisele kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni säästva arengu eesmärkidega (4) ja Pariisi kokkuleppega (COP21). Plastistrateegia (5) on ringmajanduse tegevuskava raames esimene samm selles suunas (6).

3.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

3.1.

Kavandatud direktiivi eesmärk on ennetada ja vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite (makroplast) jäätmeid meres, täiendades plastistrateegias juba ettenähtud meetmed ning kõrvaldades praegustes meetmetes ja õigusaktides kindlakstehtud lüngad.

3.2.

Direktiiv on samuti seotud algatusega, mille eesmärk on kõrvaldada ühekordselt kasutatavad plastkandekotid (teiste bioplastist või komposteeritavate materjalide abil), mis on radikaalselt ja lühikese aja jooksul muutnud tarbijate tavasid, tuues kaasa väga positiivseid keskkonnaalaseid tulemusi (7).

3.3.   Ühekordselt kasutatavad plasttooted

3.3.1.

Pärast Euroopa randades tehtud loendust keskendutakse ettepanekus kümnele ühekordselt kasutatavale plasttootele, mida võib randadest kõige tihemini leida. Komisjon on näinud ette hulga meetmeid, mis põhinevad alternatiivsete kestlike ja taskukohaste toodete kättesaadavusel. Kui niisugused tooted on juba turul olemas, kehtestatakse nende saastavamate variantide kõrvaldamine (nt kõrred, taldrikud ja vatitikuvarred). Vastasel juhul võetakse tarbimise vähendamiseks mõeldud meetmete kogum kasutusele teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja ökodisaini edendamise abil, et toota võimalikult kiiresti alternatiivseid, bioloogiliselt sobivaid ja taaskasutatavaid materjale (nt toidukarbid, joogiklaasid, õhupallid, pakid ja pakkematerjalid, joogipakendid, tubakatoodete filtrid, niisutatud pühkepaberid ja õhukesed plastkandekotid).

3.3.2.

Direktiiviga kehtestatakse laiendatud tootjavastutus kõigi turupiirangu meetme kohaldamisalast väljapoole jäävate toodete puhul, et panustada jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitlusega seotud kulude kandmisse.

3.3.3.

Komisjon teeb ka ettepaneku märgistamissüsteemi kohta, millega teavitatakse tarbijaid jäätmekäitlustest, et soodustada jäätmete sorteerimist ja ringlussevõttu. See meede hõlmab niisuguse käitumise märgistamist, mida tuleks vältida (nt niisutatud pühkepaberite kasutamine).

3.3.4.

Ettepanekuga tutvustatakse konkreetseid meetmeid toodete kujundamise (nt pudelikorgid) ja ringlussevõtuga seotud kaugeleulatuvate eesmärkide (nt ühekordselt kasutatavate plastpudelite 90 % liigiti ringlussevõtt) kohta.

3.4.   Plasti sisaldavad kalapüügivahendid

3.4.1.

Direktiivis kavandatakse integreeritud ja ajakohasema plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumise süsteemi, mis põhineb kolmel põhipunktil: spetsiaalse mehhanismi ja liigiti kogumiseks kasutatavate masinate rakendamine sadamates, stiimulid kaluritele, kes tagastavad plasti sisaldavad kalapüügivahendid või toovad ära nende merre mahajäetud jäätmed, laiendatud tootjavastutuse süsteemi kehtestamine plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjate, sealhulgas VKEde jaoks. Laiendatud tootjavastutuse süsteemi abil saadud vahendeid kasutatakse jäätmete tekke vältimise (üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniad) ja jäätmekäitluse kulude katmiseks, sealhulgas ühekordselt kasutatavate plasttoodete tõttu tekkinud prügi koristamiseks.

3.5.

Suur osa ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest on valmistatud väljaspool ELi. See tähendab, et ettepanek võib tänu tugevale sisenõudlusele soodustada püsivat Euroopa produktiivset arengut. Seetõttu eeldatakse, et kõnealune määrus soodustab ka konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja vähese CO2-heitega majanduse kiiremat kasvu, millel on selge eelis kaubandusbilansis kolmandate riikidega ja hea mõju kvaliteetse tööhõive loomisel.

4.   Üldised märkused

4.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on olnud üks kestliku arengu teerajajaid, tuginedes nii kodanike kui ka kõigi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste sidusrühmade teadlikkuse suurendamisele. Seepärast on haridus kõigil tasanditel keskse tähtsusega, et luua uued ja keskkonnasõbralikud tootmis-, tarbimis- ja eluviisid. Ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames on teadlikkuse suurendamise ja hariduse puhul ülioluline osa äriühingutel. Kodanikuühiskonna organisatsioonid on juba võtnud paljusid vabatahtlikke meetmeid, mis võivad tuua komisjoni algatusele olulist lisaväärtust.

4.2.

Komitee tuletab meelde, et saaste on üleilmne probleem. Mis tahes Euroopa algatus, olenemata selle visioonist ja ulatusest, ei ole piisav, kui sellega ei kaasne laiem kestliku arengu projekt, mis hõlmab nii liidu peamisi konkurente kui ka arengumaid. Eelkõige on soovitatav luua jätkusuutliku majandamise koosmõju kolmandate riikidega, mis asuvad sisemerede ääres, nagu Must meri ja Vahemeri. Seda silmas pidades loodab komitee, et EL võtab kestliku arengu protsesside juhtimisel üha olulisema rolli.

4.3.

Komitee toetab ettepanekut, mille eesmärk on vältida ja vähendada ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest ja plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest tuleneva mereprügi teket. Eelkõige mõistab komitee, et keskenduda tuleb pilootprojekti kujul piiratud arvule suure keskkonnamõjuga toodetele, ja peab seda algatust oluliseks sammuks tõeliselt jätkusuutliku majanduse loomise suunas, tuginedes ringmajanduse tegevuskavale (8) ja täiendades plastistrateegiat (9). Sellegipoolest leiab komitee, et komisjon algatus võiks olla edasipüüdlikum, laiendades kõigi nende kestlike toodete nimekirja, mis on sobivas koguses ja hinnaklassis juba olemas (nt kohvikapslid), ja tagades, et need on Euroopa Toiduohutusameti kohaselt ohutud.

4.4.

Komitee on seisukohal, et turulepääsu piiramise ettepanek on asjakohane ainult siis, kui on juba olemas alternatiivsed kestlikud tooted, mis ei kahjusta keskkonda ja inimesi ning on tarbijatele taskukohased.

4.5.

Plastjäätmete kuhjumise probleemi lahendamiseks on peale jäätmekäitluse olulised nii tarbimisharjumused kui ka tootmismudelid. Seepärast on väga tähtis, et riikide valitsused võtaksid kasutusele kõik vajalikud vahendid kestlike plasttoodete kasutamise ja tarbimise ergutamiseks, edendades ja toetades sujuvamaid tootmis- ja tarbimisprotsesse. Samal ajal on oluline suurendada kodanike teadlikkust alates koolieast, et nad tegutseksid vastutustundlikult ja osaleksid prügi liigiti kogumisel.

4.6.

Ühekordselt kasutatavad plasttooted on esemed, millel on suur loodusesse sattumise oht, sõltumata paljude tarbijate tahtest ning jäätmekäitluse ja ringlussevõtu süsteemide tõhususest. Võimetus luua 100 % tõhusat jäätmete kogumise ja ringlussevõtu mehhanism viitab sellele, et võimalikult kiiresti tuleb luua alternatiivsed kestlikud tooted ja võtta meetmed tekkinud reostuse taseme vähendamiseks (10).

4.7.

Ökodisain on otsustav tegur saastavamatele toodetele bioloogiliselt sobivate alternatiivide loomisel. Komitee soovitab uue ELi finantsraamistiku raames investeerida piisavalt selle sektori vahenditesse, eelkõige uue programmi „Euroopa Horisont“ kaudu. Komitee on seisukohal, et keskkonnahoidlik innovatsioon bioplasti ja teiseste toorainete valdkonnas või selliste ensüümide kasutamine nagu PETase, mis on võimelised plastikut „sööma“, võivad anda kogu liidule nii majandusliku, sotsiaalse kui ka keskkonnaalase lisaväärtuse.

4.8.

Komitee soovitab konkreetset lähenemisviisi plasttoodetele, mis töödeldakse ümber teiseseks tooraineks. Ennekõike on oluline, et plast ei sisaldaks mürgiseid keemilisi lisandeid, mis võiksid takistada selle ringlussevõttu, kahjustades inimesi, ettevõtteid ja keskkonda. Peale selle on tähtis kehtestada olelusringi lõpp, kuna neid ei saa lõpmatult ringlusse võtta.

4.9.

Komitee leiab, et algatuse üks kõige ilmsemaid kitsaskohti on mõiste „biolagunevus“ määratlust sisaldava õigusakti puudumine. Tegelikult pole biolagunev plasttoode ökoloogilise kestlikkuse sünonüüm. Plasttooted ja eriti ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad muutuda mikroplastiks, saastades keskkonda ja sisenedes toiduahelasse. Sel põhjusel soovitab komitee sekkuda võimalikult kiiresti, et selgitada põhimõtet, mille kohaselt kõik biolagunevad plasttooted oleksid ka komposteeritavad, st ei oleks mürgised ega kahjusta keskkonda. Samuti on selles raamistikus oluline kehtestada konkreetsed biolagunevuse tähtajad merel ja maismaal, mis on kooskõlas harmoneeritud standardiga EN 13432 (11). Viimaks on oluline luua Euroopa märgis koos piisavate kontrollimehhanismidega, et vältida pettusi.

4.10.

Komitee toetab ettepanekut soodustada plasti sisaldavate kalapüügivahendite tagastamist kaluritele mõeldud stiimulitega. Komitee märgib, et jäätmete liigiti kogumine ei ole lihtne ega lühike, ja loodab seega, et stiimulid vastavad piisavalt ajale, mida kalurid jäätmete sorteerimiseks kulutavad.

4.10.1.

Seda meedet tuleks laiendada kõikide selliste kalapüügi ajal kogutud jäätmete tagastamisele, mille sadamas mahalaadimise eest peavad kalurid kehtivate seaduste kohaselt tasuma. See tähendab, et tänapäeval maksavad kalurid mere puhastamise ja nende jäätmete kaldale mahalaadimise eest, mida nad ei ole tootnud, vaid kokku kogunud. Seepärast soovitab komitee praeguste jäätmekäitlusmeetmete läbivaatamist uue Euroopa Kalandusfondi 2021–2026 raames, soodustades ennetavat ja vastutustundlikku käitumist.

4.10.2.

Võttes arvesse nii hõljuvate kui merre vajunud jäätmete tohutut hulka, võivad kalurid nende kokku kogumisel anda suurt lisaväärtust. Eri kalavarudele hiljuti kehtestatud piirangute kontekstis saab neid stiimuleid käsitleda majandusliku hüvitisena (12). Nii võiks koristamisest saada pärast piisavat väljaõpet ja kalurite ühenduste otsest kaasamist järjekordne huvitav majandustegevus, nagu kalapüügiturism (sinine majandus), mis on kalapüügi loodusliku katkemise perioodidel väga praktiline. Niisugune meede tuleks lisada uude Euroopa Kalandusfondi ja selle rakendamine peaks toimuma konkreetse Euroopa seadusandliku algatuse raames.

4.11.

Komitee pooldab laiendatud tootjavastutuse süsteemi kasutuselevõtmist, mis on kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega. Praeguse seisuga on merereostuse kulud tasunud teised tootmissektorid (turism, (13) laevandus, kalapüük) ja kodanikud (kõrgemad maksud prügi kogumise, käitlemise ja ringlussevõtu eest). Selle rakendamise ajal on oluline kontrollida, et kõnealust põhimõtet kohaldatakse ettevõtetele, mis toodavad tegelikult saastavaid tooteid, ja et see ei tõsta lõpptarbijate makstavaid hindu (14).

4.12.

Komitee kutsub kooskõlas direktiivi 2004/35/EÜ (15) kriteeriumidega komisjoni ja liikmesriike üles hindama võimalust vähendada nende ettevõtjate majanduskoormust, kes töötavad välja sertifitseeritud meetmed nende toodetest pärineva saaste otseseks kokkukogumiseks (nt tagastatavate pakendite süsteem). Kuigi riiklikud ametiasutused vastutavad otseselt nende heade tavade hindamise eest, tuleks neid kontrollida ka ELi tasandil.

4.13.

Komitee on teadlik, et üleminek ringmajandusele toob paljude ettevõtete jaoks kaasa hulga suuri kulusid. Sellepärast loodab komitee, et keskkonna vaatepunktist niivõrd vajaliku protsessiga kaasnevad finants- ja maksusoodustused, mis võimaldavad ettevõtetel minna üle kestlikule tootmisele. On oluline, et seda protsessi hallataks ja jälgitaks Euroopa tasandil, et vältida ebaõiglase konkurentsi olukordi siseturul.

4.14.

Üleminek ringmajandusele võib olla võimalus kogu Euroopa Liidule nii konkurentsivõime kui ka tööhõive seisukohalt. Selle võimaluse ärakasutamiseks on vaja luua täiustatud haridus- ja koolitussüsteem. See hõlmab ka sobivat aktiivse tööpoliitika süsteemi töötajate oskuste ajakohastamiseks.

4.15.

Komitee nõustub ideega töötada välja direktiiv, et iga liikmesriik rakendaks määruse oma riiklike iseärasuste kohaselt, kuigi siinkohal oleks oluline piirata lubade ja sanktsioonide erinevusi nii kiiresti kui võimalik (16). Selles kontekstis on oluline, et riikide valitsused kaasaksid kodanikuühiskonna organisatsioone kõigis etappides, alates õigusaktide väljatöötamisest kuni nende rakendamise, seire ja hindamiseni. Kuigi direktiivi rakendamisega seoses on mõnel juhul seatud eesmärkide saavutamiseks ajalised piirangud, puuduvad paljudel teistel (nt polüetüleentereftalaadi (PET) ringlussevõtt) kindlaksmääratud ajakavad. Komitee leiab, et kõigi jaoks selgete ja võrdsete tähtaegade puudumine võib suurendada õigusakti ülevõtmise etapis tasakaalustamata olukorda.

4.16.

Komitee märgib, et järelevalvemehhanismid on juba aktiivsed ja kinnitatud (loendamismeetod). Sel eesmärgil soovitatakse direktiivi läbivaatamist algses ettepanekus olnud iga kuue aasta asemel iga kolme aasta tagant. Niisugune meede võimaldaks lahendada kõik probleemid, mis võivad tekkida rakendusetapis, ning vajadusel muuta või laiendada kümne toote nimekirja, sõltuvalt direktiivi rakendusetapist ja arengust ökodisaini valdkonnas.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

ÜRO Keskkonnaprogrammi (17) kohaselt on 80 % meredesse ja ookeanidesse kogunenud prügist toodetud maismaal ja jõudnud merre jõgede kaudu. See tähendab vajadust sekkuda aina rohkem kooskõlastatud meetmetega, et vältida prügi jõudmist merre. Ühekordselt kasutatavate plasttoodetega seotud tegevused parandavad järvede ja jõgede olukorda, kuid puuduvad konkreetsed sätted kalapüügivahendite kohta. Seetõttu soovitab komitee laiendada kõnealust määrust järvedele ja jõgedele üleeuroopalise sisevete säästvama majandamise strateegia abil.

5.2.

Jõelepingud (18) on Euroopas väga levinud ja edukad head tavad, mis võivad osutuda hüdrogeoloogilise ja keskkonnariskiga seoses siseveekogude majandamisel väga tõhusaks. Selle vahendi jõud peitub avatud juhtimises, mis võimaldab territoriaalsel tasandil kaasata kõiki avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid. Need kogemused tuleks koguda kokku Euroopa andmebaasi loomise kaudu, et hõlbustada kõikehõlmavat ja struktureeritud arengut kogu ELis. Kooskõlas uue programmiga „Euroopa horisont“, mille kohaselt tuleks 35 % eelarvest suunata kliima ja keskkonnaga seotud meetmete jaoks, soovitab komitee, et need lepingud oleksid peamine eeltingimus, et pääseda ligi teatavatele keskkonnaalase jätkusuutlikkusega seotud teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevatele Euroopa teadusfondidele ning hüdrogeoloogilise ja keskkonnariskiga seotud küsimustes territoriaalse kaitse jaoks ette nähtud fondidele (nt Interreg).

5.3.

Komitee leiab, et on väga oluline kohaldada direktiivi sidusalt ja kooskõlastatult ülejäänud, ELis kehtivate jäätme- ja veevaldkonda puudutavate õigusaktidega: jäätmete raamdirektiiv, (19) pakendi ja pakendijäätmete direktiiv, (20) merestrateegia raamdirektiiv (21) ja asulareovee puhastamise direktiiv (22). Eritähelepanu tuleks pöörata jäätmekäitluse Euroopa standarditele (23).

5.3.1.

Oluline on nõuetekohaste jäätmekäitluse struktuuride olemasolu (nt komposteeritavate jäätmete liigiti kogumine, et neid saaks ringlussevõtukeskustes tõhusalt ja õigesti töödelda) ja selge teabe andmine tarbijatele. Õige sorteerimine soodustab ka 3D-printimise kasutamist, sest plaste saab toorainena kasutada hõlpsasti uute esemete valmistamiseks.

5.3.2.

Kuigi biofiltrid ei ole kuulu ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka, kutsub komitee komisjoni üles võtma arvesse nende suurt hulka, mis satuvad paljudesse randadesse reovee puhastamisel esinevate tõrgete tõttu.

5.4.

Digiteerimisel võib olla suur osa saastevastases võitluses ja jätkusuutliku majanduse soodustamisel. Plasttoodete märgistamise ja jälgitavuse süsteemide kasutuselevõtt võib anda lisaväärtust jäätmekäitluse ja ringlussevõtu protsessides. Konkreetse logo loomine võib tugevdada tarbijate usaldust, eriti teiseste toorainetega valmistatud toodete puhul (24).

5.5.

Komitee soovitab luua keskkonnasertifikaatide ühtse ja kvaliteetse raamistiku. See algatus on oluline selleks, et võimaldada ettevõtetel saavutada kõrgeimad kestlikkuse standardid, vältides nõuete kattumist ja majanduslikku lisakoormust.

5.6.

Komitee tõstatab taas küsimuse EL eri sadamasüsteemide kohta (25). Euroopas on sadu väikeseid sadamaid, kellel on otsustav tähtsus niisuguste väikeste kohalike kogukondade arendamisel, kes sõltuvad merest ja kalapüügist. Komisjoni ettepanekuga luuakse metoodika, tehnoloogia ja taristu ajakohastamise protsess, mida on ilma Euroopa Liidu rahalise toetuseta raske ellu viia. See protsess on hädavajalik, et võidelda rahvastikukaoga ja säilitada nii kohaliku tootmise eripära kui ka kogukonnad.

5.6.1.

Komitee soovitab direktiivil (EL) 2018/851 põhineva laiendatud tootjavastutuse alusel saadud vahendid suunata ka sadamate taristute uuendamisse kooskõlas kõrgeimate jäätmekogumis- ja käitlemisstandarditega. Samal ajal leiab komitee, et on oluline kaasata asutused ja kodanikuühiskond kohalikul tasandil, pöörates erilist tähelepanu väikeste rannikulinnade (alla 5 000 elaniku), et nad saaksid leida vastastikuseid ja odavamaid pikaajalisi lahendusi.

5.7.

Komitee juhib koos komisjoniga ringmajanduse platvormi, (26) mis on juba toonud märkimisväärseid tulemusi, soodustades kaasatud sidusrühmade rikkalike kogemuste ja heade tavade kogumist, levitamist ja paljundamist. Platvorm on hädavajalik vahend, mida tuleks kasutada laialdasemalt.

---

(1)  95 % sigaretifiltritest on valmistatud plastist. https://www.noordzee.nl/hele-noordzeekust-schoon-2764-vrijwilligers-ruimen-11163-kilo-afval-op/.

(2)  Rannaprügi esemete loendus on rahvusvaheliselt tunnustatud meetod mereprügi koostise mõõtmiseks. Teadlased peavad seda väga usaldusväärseks näitajaks poliitiliste otsuste tegemisel. Loendamismeetod põhineb liikmesriikide ja Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud aruannetel merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ rakendamise kontekstis. Andmete allikas: ÜRO Keskkonnaprogramm, 2017.

(3)  Plastsaared asuvad rahvusvahelistes vetes ja nende kõrvaldamiseks on vaja üleilmset kokkulepet. Need saared on moodustunud aastate jooksul merehoovuste tõttu, mis on kogunud kokku suure hulga arengumaadest (peamiselt Kagu-Aasiast) pärit plastist.

(4)  Kestliku arengu eesmärgid nr 3, 9, 12 ja 14 (Tervis ja heaolu; Tööstus, innovatsioon ja infrastruktuur; Vastutustundlik tarbimine ja tootmine; Veealune elu).

(5)  COM(2018) 28 final.

(6)  COM(2015) 614 final.

(7)  Direktiiv (EL) 2015/720 (ELT C 214, 8.7.2014, lk 40).

(8)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 98, ELT C 367, 10.10.2018, lk 97.

(9)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 61.

(10)  ELT C 230, 14.7.2015, lk 33.

(11)  UNI EN 13432: 2002 on Euroopa Standardikomitee harmoneeritud standard niisuguste omaduste kohta, mis materjalil peavad olema, et seda saaks määratleda biolaguneva või komposteeritavana.

(12)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 61.

(13)  ELT C 209, 30.6.2017, lk 1.

(14)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 22.

(15)  Direktiivis 2004/35/EÜ on sõnastatud põhimõte „saastaja maksab“. See tähendab, et keskkonnakahjusid põhjustav ettevõte vastutab nende kahjude eest ja seega peab ta võtma vajalikud ennetus- või parandusmeetmed ja katma kõik nendega seotud kulud.

(16)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 61.

(17)  ÜRO Keskkonnaprogramm „Marine plastic debris and microplastics“, 2016.

(18)  Jõelepingud on hea tava, mida levitati esimest korda Prantsusmaal 1990ndatel. 2000. aastal toimunud ülemaailmsel veefoorumil tehti selgeks selle olulisus ja kasulikkus. Algselt olid jõelepingud mõeldud hüdrogeoloogilise ohu ennetamiseks. Viimastel aastatel on need paljude ELi riikide jaoks muutunud oluliseks vahendiks sisevete vastutustundlikuks ja jätkusuutlikuks majandamiseks alt üles lähenemisviisi abil.

(19)  Direktiiv 2008/98/EÜ.

(20)  Direktiiv 1994/62/EÜ.

(21)  Direktiiv 2008/56/EÜ.

(22)  Direktiiv 91/271/EMÜ.

(23)  Direktiiv 2008/98/EÜ.

(24)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 61.

(25)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 68.

(26)  https://circulareconomy.europa.eu/platform/en.