15.2.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/155

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele: Rikkumisest teatajate kaitse tugevdamine ELi tasandil“

(COM(2018) 214 final)

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta“

(COM(2018) 218 final)

(2019/C 62/26)

Raportöör:

Franca SALIS-MADINIER

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 28.5.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 29.5.2018

Euroopa Komisjon, 18.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2

 

 

Vastutav sektsioon

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

26.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

18.10.2018

Täiskogu istungjärk nr

538

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

158/77/15

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et rikkumisest teatajate kaitsega antakse rikkumisest teatajate kaitsmise kõrval ettevõtjatele oluline vahend, et paremini lahendada ebaseadusliku ja ebaeetilise käitumise probleemi.

1.2

 Komitee hindab asjaolu, et paljud ettevõtjad on ise kasutusele võtnud hästi toimivad menetlused, et kaitsta rikkumisest teatajaid, ning et 28 liikmesriigist 10-l on juba üldised raamistikud rikkumisest teatajate kaitseks.

1.3

 Komitee leiab, et direktiivi kohaldamisala tuleb hinnata selle rakendamise hindamise põhjal ja et see peab olema üldiste huvide kaitsmiseks võimalikult ulatuslik.

1.4

 Komitee palub komisjonil direktiivi õiguslik alus läbi vaadata, et hõlmata ka töötajate õigused, viidates Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 153.

1.5

 Endistel töötajatel, töötajate ametiühingute esindajatel ja artiklis 3 määratletud juriidilistel isikutel on võimalik rikkumisest teatada, saades samasugust kaitset; neid tuleb direktiivi artiklis 2 selgelt nimetada.

1.6

 Komitee soovitab (artikkel 13) õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks kahetasandilist teatamismenetlust, mis võimaldab rikkumisest teatajal soovi järgi kasutada kõigepealt asutusesisest teed või pöörduda pädevate asutuste poole ning seejärel vajaduse korral kodanikuühiskonna/meedia poole.

1.7

 Komitee soovitab, et rikkumisest teatajad saaksid ametiühingute esindajate poole pöörduda kõigis teatamise etappides ning et viimati nimetatud oleksid volitatud neid esindama ning neid nõustama ja toetama.

1.8

 Direktiiv peab pakkuma selgemat stiimulit töötajate ametiühingute esindajatega läbirääkimiste pidamiseks asutusesisese teatamismehhanismi kui sotsiaalse dialoogi teema üle kooskõlas Euroopa Nõukogu 2014. aasta soovituse ja Euroopa Parlamendi 2017. aasta raportiga.

1.9

 Komitee soovitab, et anonüümselt teate esitanud rikkumisest teataja isiku avalikuks tulemise korral saaks ta direktiivis sätestatud kaitset.

1.10

 Komitee soovitab muuta artikli 15 lõikes 5 sätestatud tõendamiskoormise prima facie aspekti. Piisab sellest, kui rikkumisest teataja „esitab tõendid selle kohta, et ta esitas teate“.

1.11

 Komitee soovitab artikli 15 lõike 6 kohta, et kahjude hüvitamist ei tohiks käsitleda siseriikliku (erineva) õiguse alusel, vaid et direktiiviga nähtaks ette kahjude täielik hüvitamine ilma ülemmääradeta, nagu näiteks Ühendkuningriigis.

1.12

 Komitee palub jätta välja artikli 17 üleliigne lõige 2 (karistused laimamise või valesüüdistuse eest on ette nähtud siseriikliku õigusega).

1.13

 Komitee kutsub komisjoni üles lisama artiklisse 19 kaitse taseme säilitamise sõnaselge klausli, tagamaks et direktiivi rakendamine ei võimalda mingil juhul vähendada rikkumisest teataja õigusi liikmesriikides ja valdkondades, kus juba olemasolevad õigused on soodsamad.

1.14

 Komitee soovitab, et perioodiliste aruannete avaldamine tehtaks avalik-õiguslikele üksustele ja liikmesriikidele kohustuslikuks.

1.15

 Komitee kutsub komisjoni üles nägema direktiivis Euroopa ja riigi tasandil ette teadlikkuse suurendamise kampaaniad, eriti noorte jaoks, et muuta suhtumist rikkumisest teatajatesse.

2.   Taustteave

2.1

 Ebaseaduslikku tegevust ja õigusnormide kuritarvitamist võib esineda kõikides organisatsioonides, nii avalikus kui ka erasektoris. Seda võib esineda paljudes vormides, näiteks korruptsioon või pettus, ametiseisundi kuritarvitamine, maksudest kõrvalehoidumine või hooletus, ning kui neid ei käsitleta, võivad need tõsiselt kahjustada avalikku huvi või kodanike heaolu ühes või mitmes ELi liikmesriigis.

2.2

 Kui suudetakse riskiolukorda ette näha, seda parandada või lõpetada, on see kasulik ettevõtetele, kodanikele, töötajatele (surma või vigastuse, kohtumenetluste, rahalise kahju, maineriski puhul). Rikkumisest teatamine, mida komisjon kavatseb kõnealuse direktiiviga kaitsta, on üldise huvi nimel esitatud teade, mis toob kasu ühiskonnale tervikuna.

2.3

 Inimesed, kes töötavad organisatsioonis või puutuvad sellega kokku seoses oma kutsealase tegevusega, on sageli esimesed, keda rikkumistest teavitatakse. Isikud, kes teatavad (asjaomases organisatsioonis või väljaspool asutust) sellistest tegudest või neid paljastavad – rikkumisest teatajad – võivad seega nendele lõpu tegemisel olulist osa täita. Siiski on palju neid, kes sellest hoiduvad. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on vaikimise peamised põhjused hirm survemeetmete ees, kartus, et teatamine on asjatu, ja inimese teadmatus, kelle poole pöörduda. Komisjoni 2017. aastal korraldatud avalikule konsultatsioonile vastanuist 85 % usub, et töötajad teatavad avalikku huvi ohustada või kahjustada võivatest probleemidest väga harva või harva, kuna nad kardavad õiguslikke ja rahalisi tagajärgi, aga ka negatiivse suhtumise tõttu rikkumisest teatajatesse. Mõnes riigis aetakse ikka veel omavahel segamini rikkumisest teataja, reetur või pealekaebaja. Rikkumisest teatamine on hoopis julge tegu, erinevalt pealekaebamisest, mis näitab argpükslikkust.

2.4

 Nendel põhjustel on tähtis tagada rikkumisest teatajate tõhus kaitse. Rahvusvahelisel tasandil ja eri liikmesriikides on juba olemasolevad asjakohased vahendid. Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ametiühingud on juba kutsunud üles võtma vastu kogu ELi hõlmavat õigusakti üldsuse huvides tegutsevate rikkumisest teatajate kaitse kohta. Mõned Euroopa ettevõtjad on kasutusele võtnud menetlused, et kaitsta rikkumisest teatajaid. Komisjoni ettepanek põhineb asjaolul, et praegu Euroopa Liidus rikkumisest teatajatele tagatud kaitse on ebapiisav, liikmesriigiti killustunud ja valdkonniti ebaühtlane.

2.5

 Seega teeb komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse rikkumisest teatajate kaitse sihtvaldkondades, millele lisandub teatis, millega kehtestatakse ELi tasandi poliitiline raamistik, sealhulgas riigi ametiasutuste toetusmeetmed.

2.6

 Kõnealuse ettepaneku eesmärk on kehtestada ühised miinimumstandardid, mis pakuvad kaitset survemeetmete eest isikutele, kes teatavad ELi õiguse rikkumisest järgmistes valdkondades: i) riigihanked; ii) finantsteenused; iii) rahapesu ja terrorismi rahastamine; iv) tooteohutus; v) transpordiohutus; vi) keskkonnakaitse; vii) tuumaohutus; viii) toidu- ja söödaohutus; ix) loomatervis ja loomade heaolu; x) rahvatervis; xi) tarbijakaitse; xii) eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus.

2.7

 See kehtib ka ELi konkurentsieeskirjade rikkumise, äriühingute maksustamise eeskirjade rikkumise ja kuritarvitamise ning ELi finantshuvide kahjustamise kohta.

2.8

 Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et ettevõtted, kus on vähemalt 50 töötajat (või kelle aastane käive ületab 10 miljonit eurot) ja avaliku sektori üksused looksid asutusesisesed teatamiskanalid ja menetlused, et teateid vastu võtta ja teadete suhtes järelmeetmeid võtta. Samuti peavad nad tagama, et pädevatel asutustel oleksid olemas väliseid teatamiskanalid. Need kanalid peavad tagama isikute ja teabe konfidentsiaalsuse. Väikesed ja mikroettevõtjad on asutusesisese teatamiskanali kohustusest vabastatud (välja arvatud finantssektoris või tundlikes sektorites).

2.9

 Ettepanekus keelatakse rikkumisest teatajate vastased nii otsesed kui ka kaudsed survemeetmed ja määratakse kindlaks meetmed, mida liikmesriigid peavad nende kaitse tagamiseks võtma.

2.10

 Lõpetuseks nähakse ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mis on vajalikud, et hoida ära i) teatamise takistamist, survemeetmeid, rikkumisest teatajate vastaseid pahatahtlikke menetlusi ja vägivallaakte ja nende isiku konfidentsiaalsuse rikkumist ning ii) pahatahtlikku ja kuritahtlikku rikkumisest teatamist.

3.   Üldmärkused

3.1

 Praeguseks on 28 ELi liikmesriigist ainult kümnel kõikehõlmav õigusakt, mis käsitleb rikkumisest teatajate kaitset. Euroopas on kaitse killustatus ja lüngad on avalikku huvi kahjustavad ja nad võivad takistada hoiatamist. Piiriüleste või hargmaistes ettevõtetes toime pandud kuritegude puhul ei saa rikkumisest teataja samasugust kaitset, sõltuvalt asjaomase riigi õigusaktidest ja kohaldatavast kohtupraktikast.

3.2

 Komitee toetab eesmärki edendada vastutustundlikku ja vabatahtlikku hoiatamist, et kaitsta avalikku huvi.

3.3

 2016. aastal (1) märkis komisjon, et ELi õigusnormide täitmise tagamine on endiselt probleemne, ning tõdes, et „eeskätt täitmise tagamisele tuleks keskenduda jõulisemalt, et üldisi huve paremini teenida“. Eesmärk on ettevaatav, mitte tagantjärele reageeriv õigusakt, mis on „liidu õiguse kohaldamise kontrolli süsteemne element“.

3.4

 Komitee märgib, et direktiivi ettepanek on kooskõlas eelmise Euroopa korpuse (Euroopa Nõukogu, parlament, komisjon) standardite ja eesmärkidega, eriti Euroopa Nõukogu 30. aprilli 2014. aasta soovitusega CM/Rec(2014)7, ja vastab suurel määral rahvusvahelistele standarditele. Kõnealune ettepanek täiendab ka liidu olemasolevat valdkondlikku korraldust (finantsteenused, transport, keskkond) ja liidu poliitikat (korruptsioonivastane võitlus, jätkusuutlik rahastamine, õiglasem maksustamine).

3.5

 Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on kohaldamisala piiratud liidu õiguse rikkumiste (ebaseaduslik tegevus ja õiguste kuritarvitamine) ning konkreetsete valdkondadega, kus

1.

on olemas vajadus õigusnormide täitmise tagamise tugevdamise järele;

2.

võtmetegur on süütegudest teatamise peaaegu täielik puudumine;

3.

rikkumised võivad avalikku huvi tõsiselt kahjustada.

3.6

 Komitee leiab siiski, et tuleb selgitada ELi õiguse ja siseriikliku õiguse vahelist seost, mis võib põhjustada vaidlusi ja raskusi direktiivis sätestatud põhimõtete rakendamisel.

3.7

 Komitee rõhutab direktiivi positiivset aspekti, mis julgustab riike kehtestama Euroopa Nõukogu soovituse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika põhimõtete kohaselt „ulatuslikku ja järjepidevat“ (kõikehõlmavat) siseriiklikku õigust. Samal ajal oleks oluline tagada liikmesriikides väljakujunenud raamistike sujuv toimimine, tingimusel et seejuures järgitakse direktiivis kehtestatud põhimõtteid.

3.8

 Samamoodi on positiivne liikmesriikide poolt soodsamate sätete vastuvõtmise mainimine. Komitee peab siiski oluliseks lisada kaitse taseme säilitamise klausel, kuna kõnealuse direktiiviga ei tohiks kaotada või nõrgendada soodsamaid siseriiklikke sätteid.

3.9

 Lõpuks teeb komitee ettepaneku, et direktiivi tuleks hinnata tulevikus kättesaadavate tõendite valguses ja direktiivi rakendamise hindamise alusel. Komitee peab asjakohaseks viidata direktiivi kohaldamisala võimalikule tulevasele laiendamisele, võttes arvesse sellist hindamist.

3.10

 Komitee kinnitab, kui oluline on kõnealuse direktiivi rakendamine liikmesriikides demokraatia parema toimimise jaoks, arvestades praegusi või tulevasi väljakutseid, õigusriigi põhimõtte, kodanikuvabaduste ja riikliku lojaalsuse tugevdamise jaoks, kuna sõnavabadust (ehk parrhesia) on peetud demokraatia üheks alustalaks.

3.11

 Komitee toetab Euroopa Teavitusameti loomist või Euroopa Ombudsmani nimetamist. Nende ülesanne oleks kooskõlastada riiklikke teavitusameteid ja jälgida teavitusliine.

4.   Konkreetsed märkused

4.1

 Komitee peab vastuvõetamatuks, et direktiivi ettepanekuga seoses ei olnud võimalik sotsiaalpartneritega konsulteerida, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 154. Komisjon ei tohi sellist tava korrata.

4.2

 Komitee soovitab hõlmata direktiiviga ka sotsiaalvaldkond, lisades direktiivi 16 õiguslikule viitele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153. Komitee rõhutab, et artiklis 1 (sisuline kohaldamisala) vähendatakse töötajate kaitset seoses õigusrikkumistega, millest isik võib teatada. Ettepanekus ei käsitleta diskrimineerimist, ahistamist, vägivalda töökohal jne. Seetõttu soovitab komitee kõnealuste küsimuste lisamist direktiivi.

5.   Isikuline kohaldamisala

5.1

 Komitee toob välja direktiivi väga ulatusliku isikulise kohaldamisala: kõik avaliku või erasektori töötajad, kes on saanud teabe tööalases kontekstis. Töötaja mõiste on lai: sõltuv töötaja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 45 tähenduses ja sõltumatu töötaja ELi toimimise lepingu artikli 49 tähenduses, aga ka vabatahtlik, tasustamata praktikant, konsultant, tarnija, alltöövõtja, aktsionär või juhatuse liige. Kõnealune direktiiv peaks aitama vähendada mainekahju ohtu, mis ettevõtetel võib tekkida.

5.2

 Endistel töötajatel, töötajate ametiühingute esindajatel ja artiklis 3 määratletud juriidilistel isikutel on võimalik rikkumisest teatada, saades samasugust kaitset; neid tuleb direktiivi artiklis 2 selgelt nimetada.

5.3

 Komitee märgib, et ELi ametnike kaitse tase peaks olema võrdne liikmesriikide töötajate omaga.

6.   Aruandluskord

6.1

 Komitee soovitab kaasata asutusesiseste teatamissüsteemide väljatöötamisse ja rakendamisse aktiivselt töötajad ja nende esindajad ametiühingutest.

6.2

 Komitee on seisukohal, et teatamise astmelisuse põhimõte (asutusesisene, pädevad ametiasutused, avalik) vastab vastutustundliku teatamise põhimõttele. Komitee on siiski seisukohal, et rikkumisest teataja peab saama võrdselt valima juurdepääsu asutusesisesele teatamiskanalile või pädevatele asutustele, ning seetõttu soovitab ta õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks kaheastmelist, mitte kolmeastmelist menetlust. Ühelt poolt näitavad rahvusvahelised uuringud, et isegi riikides, kus asutusesisese teatamiskanali kasutamine ei ole kohustuslik (Ühendkuningriik, Iirimaa), et kasutab töötaja lojaalsusest esimesena asutusesisest kanalit; seega ei ole ohtu, et asutusesisesest teatamiskanalist hakatakse oluliselt kõrvale hoidma. Pealegi on asutusesisese teatamiskanali kohustuslikuks tegemise korral raske kõiki vajalikke erandeid ette näha. Teisest küljest nähakse siseriiklikes õigusaktides ette otse ametiasutuste poole pöördumine (näiteks kuritegude või õigusrikkumiste korral). Kokkuvõttes kehtib see kohustus ainult palgatöötajatele, teised töötajad on sellest vabastatud. Sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja tekitatakse õiguslikku ebakindlust.

6.3

 Komitee on seisukohal, et rikkumisest teatajal peab töökohas olema õigus pöörduda rikkumisest teatamise menetluse mis tahes etapis ametiühingute esindajate poole ja olla nende poolt esindatud. Ametiühingud, olles töötajatele lähedal, võivad täita nõu ja kaitse pakkumisel olulist osa.

6.4

 Komitee soovitab, et asutuseväliselt esitatud teadete suhtes kehtivaid tagatisi kohaldataks ka asutusesiseste teadete suhtes: teate vastuvõtmise kinnitamine, tagasiside teate käsitlemise kohta.

6.5

 Uuringud näitavad, et kõige haavatavamad inimesed või isikud, kelle valduses on teavet, mis võib ohtu seada nende elu või perekonna, on sunnitud jääma anonüümseks. Komitee leiab, et kui anonüümse teate esitanud rikkumisest teataja isik paljastatakse, peab direktiiv teda kaitsma. Lõpetuseks ei tohiks asjaolu, et teave on saabunud anonüümselt, olla ettekäändeks rikkumisteadet mitte käsitleda.

7.   Rikkumisest teatajate kaitse: tõendamiskoormis ja kahjude hüvitamine

7.1

 Kavandatud direktiivi kohaselt peavad rikkumisest teatajad, kelle suhtes kohaldatakse survemeetmeid, tõendamiskoormise täitmiseks prima facie tõendama, et survemeetmed on teatamise tagajärg (kahekordne kontroll). Ümberpööratud tõendamiskohustuse põhimõtte kohaselt (vt diskrimineerimise direktiiv) peab aga hoopis tööandja tõendama, et rikkumisest teatamine ei too kaasa survemeetmeid.

7.2

 Direktiivis tuleb täpsustada survemeetmeid (artikli 15 lõige 6), mitte viidata neile siseriikliku õiguse raamistikus, mis näib olevat riigiti erinev või olematu. Selleks et rikkumisest teatajaid mis tahes vormis, otsese või kaudse mõjuga karistuste eest tõhusalt kaitsta, on direktiivis ette nähtud kahju täieliku hüvitamise kohustus, ilma ülempiirita (sh vallandamise tõttu kaotatud pensioniaastad), järgides 1998. aasta õigusakti Public Interest Disclosure Act eeskuju.

8.   Karistused

8.1

 Komitee arvates on direktiivi eesmärk rikkumisest teatamist hõlbustada ja kaitset pakkuda. Seetõttu tuleb direktiivist välja jätta artikli 17 lõige 2, millega pannakse vastutustundliku rikkumisest teatamine ühte patta laimamise ja valesüüdistusega, mis on juba siseriiklikes õigusaktides käsitletud kuriteod.

9.   Kõige soodsam säte ja kaitse taseme säilitamise klausel

9.1

 Komitee peab kiiduväärseks direktiiviga ette nähtud võimalust, et liikmesriigid võivad võtta vastu õigusakti, mis on rikkumisest teatajate õiguste suhtes soodsam. Sellegipoolest tuleb lisada sõnaselge kaitse taseme säilitamise klausel, et säilitada teatavates riikides kehtivad soodsamad õigusaktid või sätted.

10.   Aruandlus, hindamine ja läbivaatamine

10.1

 Direktiivi rakendamise ülevaade tuleks teha kohustuslikuks avaliku sektori üksuste ja liikmesriikide aastaaruannete (anonüümsed ja statistilised andmed) avaldamise kaudu, nii et komisjoni 2027. aastaks kavandatud aruande jaoks saaks andmeid ja elanikkonda saaks teavitada.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1)  ELT C 18, 19.1. 2017, lk 10.

LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.

Punkt 3.11

Lisada uus punkt:

3.11.

Komitee soovitab käsitleda põhjalikumalt seda, kuidas takistada langusriske avaliku sektori ja erasektori ettevõtetele seoses tundliku teabe kuritarvitamise või õigusvastase avaldamisega. Ettevõtete ja organisatsioonide mainet tuleks pahatahtliku tegevuse juhtumite puhul piisaval määral kaitsta.

Motivatsioon

Igasuguse organisatsiooni maine on sidusrühmade, sh ka töötajate jaoks kriitilise tähtsusega.

Hääletuse tulemus

Poolt:

84

Vastu:

130

Erapooletuid:

15

Punkt 4.1

Välja jätta

4.1.

Komitee peab vastuvõetamatuks, et direktiivi ettepanekuga seoses ei olnud võimalik sotsiaalpartneritega konsulteerida, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 154. Komisjon ei tohi sellist tava korrata.

Motivatsioon

Kuna ettepaneku aluseks ei ole ELi toimimise lepingu artikkel 153, siis sotsiaalpartneritega konsulteerimine ei ole kohustuslik.

Hääletuse tulemus

Poolt:

79

Vastu:

133

Erapooletuid:

18

Punkt 4.2

Muuta järgmiselt:

4.2.

Komitee nõustub, et direktiivi õiguslik alus on piisavalt lai, et tagada rikkumisest teatajate piisav kaitse. Ent õiguskindluse eesmärgil kutsub komitee üles täpsustama õiguslikku kohaldamisala seoses töötajate õigustega. soovitab hõlmata direktiiviga ka sotsiaalvaldkond, lisades direktiivi 16 õiguslikule viitele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153. Komitee rõhutab, et artiklis 1 (sisuline kohaldamisala) vähendatakse töötajate kaitset seoses õigusrikkumistega, millest isik võib teatada. Ettepanekus ei käsitleta diskrimineerimist, ahistamist, vägivalda töökohal jne. Seetõttu soovitab komitee kõnealuste küsimuste lisamist direktiivi.

Motivatsioon

Kuna direktiivi õigusliku aluse kohta on erinevaid seisukohti, peab komisjon täpsustama töötajate õiguste küsimust (ELi toimimise lepingu artikkel 153).

Hääletuse tulemus

Poolt:

82

Vastu:

139

Erapooletuid:

14

Punkt 6.2

Muuta järgmiselt:

6.2.

Komitee on seisukohal, et teatamise astmelisuse põhimõte (asutusesisene, pädevad ametiasutused, avalik) vastab vastutustundliku teatamise põhimõttele, eelkõige eesmärgiga avastada ja lõpetada rikkumised kiiresti ja tõhusalt kohapeal, vähendades nii sisemisi ja väliseid ohte. Komitee on siiski seisukohal, et rikkumisest teataja peab saama võrdselt valima juurdepääsu asutusesisesele teatamiskanalile või pädevatele asutustele, ning seetõttu soovitab ta õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks kaheastmelist, mitte kolmeastmelist menetlust. Ühelt poolt näitavad rahvusvahelised uuringud, et isegi riikides, kus asutusesisese teatamiskanali kasutamine ei ole kohustuslik (Ühendkuningriik, Iirimaa), kasutab töötaja lojaalsusest esimesena asutusesisest kanalit; seega ei ole ohtu, et asutusesisesest teatamiskanalist hakatakse oluliselt kõrvale hoidma. Pealegi on asutusesisese teatamiskanali kohustuslikuks tegemise korral raske kõiki vajalikke erandeid ette näha. Teisest küljest nähakse siseriiklikes õigusaktides ette otse ametiasutuste poole pöördumine (näiteks kuritegude või õigusrikkumiste korral). Kokkuvõttes kehtib see kohustus ainult palgatöötajatele, teised töötajad on sellest vabastatud. Sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja tekitatakse õiguslikku ebakindlust.

Motivatsioon

On oluline, et ettevõttel on võimalus lahendada probleem kõigepealt ettevõtte sees, enne kui rikkumisest teataja teavitab sellest avalikult. Kaheetapiline aruandlusmenetlus aitab avastada ja lõpetada rikkumised kiiresti ja tõhusalt kohapeal.

Hääletuse tulemus

Poolt:

78

Vastu:

145

Erapooletuid:

11

Punkt 7.2

Muuta järgmiselt:

7.2.

Direktiivis tuleb täpsustada takse survemeetmeid (artikli 15 lõige 6) ja mitte viidatakse neile siseriikliku õiguse raamistikus, mis näib olevat riigiti erinev või olematu. Selleks et rikkumisest teatajaid mis tahes vormis, otsese või kaudse mõjuga karistuste eest tõhusalt kaitsta, tuleks direktiivi rakendamist hoolega jälgida ja hinnata seoses riiklike raamistike tõhususega. on direktiivis ette nähtud kahju täieliku hüvitamise kohustus, ilma ülempiirita (sh vallandamise tõttu kaotatud pensioniaastad), järgides 1998. aasta õigusakti Public Interest Disclosure Act eeskuju.

Motivatsioon

On oluline, et riiklikel raamistikel põhinevad karistuste ja hüvitise süsteemid täidavad direktiivi peamisi eesmärke rikkumisest teatajate kaitse kohta ja vastavad samal ajal liikmesriikide õigussüsteemide põhimõtetele. See on üks olulisemaid küsimusi, mida tuleb jälgida seoses direktiivi rakendamisega.

Hääletuse tulemus

Poolt:

82

Vastu:

144

Erapooletuid:

10

Artikkel 8.1

Muuta järgmiselt:

8.1.

Komitee arvates on direktiivi eesmärk rikkumisest teatamist hõlbustada ja kaitset pakkuda. Seetõttu tuleb selgitada direktiivist välja jätta artikli 17 lõige 2 artikli 17 lõiget 2, mis võib tekitada segadust millega pannakse vastutustundliku rikkumisest teatamise, teatamine ühte patta laimamise ja valesüüdistuste vahel valesüüdistusega, mis on juba siseriiklikes õigusaktides käsitletud kuriteod.

Motivatsioon

Kuigi on tarvis tegeleda väära, eksitava ja põhjendamatu avalikustamise mõjuga, kasutades tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, tuleks nende sanktsioonide ulatust liikmesriikides nõuetekohaselt selgitada.

Hääletuse tulemus

Poolt:

87

Vastu:

147

Erapooletuid:

6

Punkt 1.4

Muuta järgmiselt:

1.4.

Komitee tunnistab, et palub komisjonil direktiivi õiguslik alus on piisavalt lai, et tagada rikkumisest teatajate piisav kaitse läbi vaadata, et hõlmata ka töötajate õigused, viidates Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 153. Ent õiguskindluse eesmärgil kutsub komitee üles täpsustama õiguslikku kohaldamisala seoses töötajate õigustega.

Motivatsioon

Komisjoni poolt õigusliku alusena määratletud artiklid saavad täielikult tagada ELi õiguse jõustamise tõhustamise, kehtestades rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad uued sätted, et tugevdada ühtse turu nõuetekohast toimimist ja ELi meetmete nõuetekohase rakendamise ning samal ajal tagada rikkumisest teatajate kaitse kõrgeid standardeid kooskõlas valdkondlike liidu õigusaktidega seal, kus asjaomased eeskirjad juba kehtivad. Siiski on vaja täpsustusi seoses õigusliku alusega, mis puudutab töötajate õigusi.

Hääletuse tulemus

Poolt:

84

Vastu:

133

Erapooletuid:

6

Punkt 1.4

Lisada praeguse punkti 1.4 järele uus punkt:

Komitee on veendunud, et rikkumisest teatajate kaitse õigusraamistik peaks olema välja töötatud sellisel viisil, mis võimaldab vahet teha teabel, mida sobib avaldada ainult ettevõttesiseselt, ja teabel, mida võib avaldada ametiasutustele või isegi üldsusele. See on eriti oluline, kui tegemist on ärisaladusega.

Motivatsioon

Ettepanekus tuleks selgitada, et rikkumisest teatajad peavad edastama ärisaladust sisaldavat teavet alati ettevõttesiseselt, sest kõnealuse teabe üldsusele avalikustamisega kaasnev kahju on ettevõtte jaoks pöördumatu.

Hääletuse tulemus

Poolt:

89

Vastu:

149

Erapooletuid:

7

Punkt 1.6

Muuta järgmiselt:

1.6.

Komitee soovitab (artikkel 13) õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks kahetasandilist teatamismenetlust, mis võimaldab rikkumisest teatajal soovi järgi kasutada kõigepealt asutusesisest teed, et tuvastada ja peatada rikkumised kiiresti ja tõhusalt, või pöörduda pädevate asutuste poole ning pöörduda seejärel vajaduse korral pädevate asutuste poole ja vajadusel kodanikuühiskonna/meedia poole.

Motivatsioon

On oluline, et ettevõttel on võimalus lahendada probleem kõigepealt ettevõtte sees, enne kui rikkumisest teataja teavitab sellest avalikult. Kaheetapiline aruandlusmenetlus aitab avastada ja lõpetada rikkumised kiiresti ja tõhusalt kohapeal.

Hääletuse tulemus

Poolt:

89

Vastu:

144

Erapooletuid:

8

Punkt 1.10

Välja jätta

1.10.

Komitee soovitab muuta artikli 15 lõikes 5 sätestatud tõendamiskoormise prima facie aspekti. Piisab sellest, kui rikkumisest teataja „esitab tõendid selle kohta, et ta esitas teate“.

Motivatsioon

Käesolev soovitus ei põhine arvamuse eelnõu teksti (punkt 7.1). Kuigi seda saaks vaidlustada, on tekstis ümberpööratud tõendamiskohustuse põhimõttele viidatud neutraalselt.

Hääletuse tulemus

Poolt:

93

Vastu:

148

Erapooletuid:

7

Punkt 1.11

Muuta järgmiselt:

1.11.

Rikkumisest teatajate tõhusaks kaitsmiseks mis tahes otseste või kaudsete karistuste eest tuleks hoolikalt jälgida ja hinnata direktiivi rakendamist riiklike raamistike tõhususe valguses. Komitee soovitab artikli 15 lõike 6 kohta, et kahjude hüvitamist ei tohiks käsitleda siseriikliku (erineva) õiguse alusel, vaid et direktiiviga nähtaks ette kahjude täielik hüvitamine ilma ülemmääradeta, nagu näiteks Ühendkuningriigis.

Motivatsioon

On oluline, et riiklikel raamistikel põhinevad karistuste ja hüvitise süsteemid täidavad direktiivi peamisi eesmärke rikkumisest teatajate kaitse kohta ja vastavad samal ajal liikmesriikide õigussüsteemide põhimõtetele. See on üks olulisemaid küsimusi, mida tuleb jälgida seoses direktiivi rakendamisega.

Hääletuse tulemus

Poolt:

95

Vastu:

143

Erapooletuid:

9

Punkt 1.12

Muuta järgmiselt:

1.12.

Komitee palub täpsustada jätta välja artikli 17 üleliigne lõiget 2, kuna see võib tekitada segadust vastutustundliku rikkumisest teatamise ning (karistused laimamise või valesüüdistuse eristamisel eest on ette nähtud siseriikliku õigusega).

Motivatsioon

Vt punkt 8.1.

Hääletuse tulemus

Poolt:

96

Vastu:

147

Erapooletuid:

7