C_2018283ET.01008901.xml

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“

[COM(2018) 8 final – 2018/0003(NLE)]

(2018/C 283/12)

Raportöör:	Ulrich SAMM
Kaasraportöör:	Antonio LONGO

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 21.2.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.5.2018
Vastuvõtmine täiskogus	23.5.2018
Täiskogu istungjärk nr	535
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	196/2/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte algatust kui konkreetset sammu, mis on kooskõlas Euroopa pilvandmetöötluse strateegiaga, ning kui osa laiemast ELi strateegiast (mis hõlmab küberturvalisust, digitaalset ühtset turgu, Euroopa gigabitiühiskonda, avatud teadust jne). See algatus toob selget ELi lisaväärtust koos olulise tehnoloogiaga, mis aitab tegeleda tänapäeva ühiskonna kõige keerulisemate küsimustega ning on lõppkokkuvõttes kasulik meie heaolule, konkurentsivõimele ja töökohtadele.

1.2.

Komitee peab tipptasemel superarvutusseadmete hankimiseks ja käitamiseks 1 miljardi suuruse algse investeeringu tegemist märkimisväärseks, aga mitte liiga ambitsioonikaks, võrreldes konkurentide Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga. Kuid komitee on veendunud, et investeeringute märkimisväärne suurendamine (ELi liikmesriikides) koos tugeva Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammiga on vajalik kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendustes tipptaseme säilitamiseks. Võidujooks aga jätkub ning pole kahtlust, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja sarnaseid jõupingutusi, mis vastavad üleilmsete konkurentide omadele.

1.3.

Komitee toetab Euroopas väikese energiatarbega mikrokiipide järgmise põlvkonna väljaarendamisel tööstuslikku lähenemisviisi. See muudaks ELi impordist vähem sõltuvaks ja kindlustaks juurdepääsu parimale kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiale. Komitee juhib tähelepanu sellele, et selliste mikrokiipide väljaarendamisel on mõju ka väikese jõudlusega andmetöötlusele, sest tipptaseme integreeritud lülitusi on võimalik kohandada (vähendada) massituru seadmetele (lauaarvutid, nutitelefonid, autotööstus).

1.4.

Komitee soovitab komisjonil asetada rohkem rõhku tugevale positsioonile, millest see algatus lähtub, ja asjaolule, et see on väga oluline Euroopa eduloo jätkamiseks, mis põhineb olemasolevatel PRACE ja GÉANTi sammastel, millest esimene pakub juba mitmeid aastaid tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid teadusele ja tööstusele ning teine ühendab teadusuuringute, haridus- ja riiklikud teadusvõrgud ja kõrgjõudlusega andmetöötluse keskused turvaliste, kõrgjõudlusega võrkudega.

1.5.

Seepärast rõhutab komitee, et uue Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte integreerimine juba olemasolevate struktuuride ja programmidega on väga oluline kui parim viis Euroopa ressursside ühiseks kasutamiseks. Näiteks tuleks jätkata PRACE korraldatavaid vastastikuseid eksperdihindamisi tipptaseme säilitamiseks.

1.6.

Komitee julgustab rohkem liikmesriike liituma Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega ja kasutama ära võimalust saada kasu tipptasemel andmetöötlusvõimsusest. Ühisettevõtte keerukust arvesse võttes palub komitee komisjonil teha piisavalt jõupingutusi, et selgitada ja tutvustada selle õigusliku instrumendi eeliseid ja võimalusi, eelkõige väiksemate riikide jaoks ja seoses mitterahalise osaluse võimalusega.

1.7.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et kaks komisjoni partnerit avaliku ja erasektori lepingulises partnerluses võivad saada esimesteks erasektorist pärit liikmeteks, mis on oluline tööstuse, sealhulgas VKEde osalemise jaoks. Komitee avaldab heameelt võimaluse üle saada rohkem partnereid, aga nõuab ka, et uued partnerid, eelkõige ELi-välised partnerid, täidaksid vastastikkuse põhimõtet. EL peaks kasutama ära kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia arendamise pakutava võimaluse, et arendada välja Euroopa tööstussektor kogu tootmisahela katmiseks (disain, tootmine, rakendamine, kohaldamine). Euroopa Liit peaks kehtestama vahe-eesmärgina kõrgjõudlusega andmetöötluse kavandamise ja elluviimise suutlikkuse saavutamise Euroopa tehnoloogia abil.

1.8.

Komitee soovitab teavitada kodanikke ja ettevõtjaid sellest uuest olulisest algatusest, et võita tagasi kodanike usaldus Euroopa integratsiooniprotsessi vastu ja aidata Euroopa ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, olla teadlik selle kasulikkusest. Ka ülikoolid ja teaduskeskused tuleb kaasata konkreetse teabevahetustegevuse kaudu, mille eesmärk on tekitada huvi ja innustada ellu viima kõrgjõudlusega andmetöötluse projekte.

1.9.

Komitee soovitab võimalikult palju tugevdada digiteerimisprotsessi sotsiaalset mõõdet kui Euroopa sotsiaalõiguste samba olulist osa. Tipptaseme seadmete rakendamisel ja kasutamisel peab olema silmnähtav ja mõõdetav positiivne mõju kõikide kodanike igapäevaelule.

2. Sissejuhatus

2.1.

Pärast algset kasutuselevõttu kliimauuringutes, arvutuspõhises ilmaennustuses, astrofüüsikas, elementaarosakeste füüsikas ja keemias on kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatud tänapäeval ka peaaegu kõikides teistes teadusvaldkondades alates bioloogiast, loodusteadustest ja tervishoiust, kvaliteetsetest põlemissimulatsioonidest ja materjaliteadusest kuni sotsiaalteaduse ja humanitaarteaduseni. Tööstuses on kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatud laialdaselt nafta- ja gaasiuuringutes, aeronautikas, autotööstuses ja rahanduses ning praegu on see muutumas oluliseks personaalmeditsiini tagamisel, nanotehnoloogia väljaarendamisel ning taastuvenergia väljaarendamise ja kasutuselevõtmise võimaldamisel. Viimaks on kõrgjõudlusega andmetöötlus muutumas üha tähtsamaks vahendiks ka avalike otsuste tegemise toetamisel, simuleerides stsenaariume, mis on seotud looduslike, tööstus-, bioloogiliste ja (küber)terrorismi riskidega, olles seega oluline riikliku julgeoleku ja kaitse jaoks.

2.2.

Andmetöötluses on arvuti jõudluse mõõtühik ujukomatehet sekundis (FLOPS). Kõrgjõudlusega andmetöötluse jõudlus tähistab kõrgeimat taset, mis on tehnoloogiliselt võimalik. See tipptaseme jõudlus pidevalt suureneb tänu üha väiksematele integraallülitustele (Moore’i seadus) ja üleminekule vektortöötluselt paralleeltöötlusele. Iga 10–12 aasta tagant on arvutite kiirus 1 000-kordselt kasvanud. Seega on see läinud gigatasandilt (1985. aasta) üle teratasandile (1997. aasta) ja sealt omakorda petatasandile (2008. aasta). Üleminek petatasandilt eksatasandile (Giga = 109, tera = 1012, peta = 1015, exa = 1018) toimub eeldatavasti aastatel 2020–2023.

2.3.

Seni on iga ELi liikmesriik kõrgjõudlusega andmetöötlusesse ise investeerinud. Võrreldes konkurentidega Ameerika Ühendriikidest, Hiinast ja Jaapanist teeb Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlusse selgelt liiga väikeseid investeeringuid ning rahastamispuudujääk on 500–700 miljonit eurot aastas. Seetõttu ei ole ELil kõige kiiremaid superarvuteid ja lisaks sõltuvad ELi olemasolevad kõrgjõudlusega andmetöötlusseadmed Euroopa-välisest tehnoloogiast. Järgmisi samme kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia vallas on võimalik kõige paremini saavutada Euroopa ühiste jõupingutuste abil, mille puhul on investeerimismaht individuaalsete liikmesriikide omast palju suurem.

2.4.

Euroopas mikrokiipide uue põlvkonna väljaarendamine aitaks saavutada ELi sõltumatut juurdepääsu parimale kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiale. Kuid Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia tarneahelat on võimalik parandada ainult selgete väljavaadetega saavutada juhtiv turg ja arendada välja eksatasandiga võrdsete seadmete ökosüsteem. Avalikul sektoril peab selle eesmärgi saavutamisel olema oluline osa, sest ilma selleta ei võta Euroopa tarnijad endale nende seadmete ise väljaarendamise riski.

2.5.

Seepärast kavatseb Euroopa Komisjon investeerida algselt 1 miljard eurot koos liikmesriikidega, et luua tipptasemel Euroopa superarvutite taristu. Selline jagatud taristu ja olemasoleva võimekuse ühine kasutamine on eeldatavasti kasulik kõigile: tööstusele, VKEdele, teadusele, avalikule sektorile ja eelkõige (väiksematele) liikmesriikidele, kellel puudub isetoimiv riiklik kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu.

2.6.

Kõrgjõudlusega andmetöötluse tähtsus on selgelt piiritletud Euroopa Komisjoni 2012. aasta strateegias „Kõrgjõudlusega andmetöötlus: Euroopa koht üleilmses võidujooksus“ (1). 2016. aasta aprillis alustas Euroopa Komisjon Euroopa pilvandmetöötluse algatust (2). See algatus hõlmab kahte peamist elementi: Euroopa andmetaristu, millel on tipptasemel superarvutusvõimsus ja kiire ühendus, ning Euroopa avatud teaduse pilv, millel on tipptasemel andmesäilitus ja -haldus ning liidesed pilvepõhise teenuse osutamiseks. Esimene nendest viiaksegi nüüd ellu ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (3).

2.7.

Ettepanek on järelmeede Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse deklaratsioonile, mille allkirjastasid 23. märtsil 2017. aastal Roomas toimunud digipäeval seitse liikmesriiki – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal ja Hispaania. Nendega liitusid 2017. aasta jooksul veel Belgia, Sloveenia, Bulgaaria, Šveits, Kreeka ja Horvaatia. Need riigid leppisid kokku üleeuroopalise integreeritud eksatasandi superandmetöötluse taristu loomises. Teisi liikmesriike ja assotsieerunud riike julgustatakse samuti Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse deklaratsiooni allkirjastama.

2.8.

Mõjuhinnangu järel leidis komisjon (4), et Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse elluviimiseks on parim valik ühisettevõte, mis võimaldaks tõhusalt ühendada superarvutite ühishanget, omamist ja käitamist.

3. Ettepaneku sisu

3.1.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte. See uus juriidiline isik teeb järgmist:

—	tagab rahastamisstruktuuri, et hankida, luua ja võtta kogu Euroopas kasutusele tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu;

—	toetab teadus- ja innovatsiooniprogrammi, et arendada välja tehnoloogia ja seadmed (riistvara) ning rakendused (tarkvara), mis nendes superarvutites toimiksid;

—	tagab osalistele rahalise toe hangete või teadusuuringute ja innovatsiooni toetuste näol avatud projektikonkursi alusel; tagab Euroopa tööstusele ja eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele parema juurdepääsu superarvutitele.

3.2.

ELi panus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlusesse on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames ligikaudu 486 miljonit eurot, millele lisanduvad sarnased summad liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest. Algatuse erasektorist pärit liikmed võivad lisada ka mitterahalisi panuseid. Kokku investeeritakse aastaks 2020 ligikaudu 1 miljard eurot riiklikke vahendeid.

3.3.

Aastatel 2019–2026 tegutseva Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte tegevus hõlmab järgmist:

—

kahe tipptasemel eksatasandi-eelse superarvutusseadme ja vähemalt kahe keskmise taseme superarvutusseadme (petatasandi) hankimine ja käitamine, nendele superarvutitele juurdepääsu tagamine ja selle juurdepääsu haldamine suure hulga avaliku sektori ja erasektori kasutajate jaoks alates 2020. aastast;

—

kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitlev teadus- ja innovatsiooniprogramm, et toetada Euroopa superarvutustehnoloogiat, sh Euroopa väikese energiatarbega mikroprotsessorite tehnoloogia esimest põlvkonda ja Euroopa eksatasandi seadmete kaasloomist, ning edendada rakendusi, oskuste arendamist ja kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist.

3.4.

Ettepanekus soovitakse saavutada eksatasandi jõudlus aastateks 2022–2023. Vahesamm (50 % eksatasandi jõudlusest) tuleks saavutada 2019. aastaks. Kavandatud taristu saab olema kaasomand ja seda käitavad selle liikmed, kelle hulka kuuluvad esialgu riigid, kes on allkirjastanud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse deklaratsiooni, ning erasektorist pärit liikmed akadeemilisest ringkonnast ja tööstusest. Selle koostööga võivad igal ajal liituda ka teised liikmed, tingimusel et nad teevad rahalise panuse (sh mitterahalise osalusena).

3.5.

Ettepanekus sätestatakse, et paralleelselt luuakse ja rakendatakse kaks taristut. Selliseid taristuid majutavad kaks ELi riiki erikriteeriumide alusel.

3.6.

Ühisettevõtet haldab juhatus, kuhu kuuluvad ühisettevõtte avalikust sektorist pärit liikmete esindajad. See vastutab strateegilise poliitikakujundamise ning ühisettevõtte hanke-, teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud rahastamisotsuste eest. Liikmete hääleõigus ja menetlused on proportsionaalsed nende rahalise osalusega. Ühisettevõtte mudel põhineb teistelt tegutsevatelt ühisettevõtetelt (nt ECSEL) õpitul. Mõlemad ühisettevõtted on eesmärkide ja struktuuri poolest sarnased. Põhierinevus seisneb Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse laiaulatuslikus hanketegevuses, mis ECSELis puudub. See erinevus selgitab hääleõiguse andmist proportsionaalselt osalejate panusega.

3.7.

Juhatus toetab tööstus- ja teadusnõukogu, kuhu kuuluvad ühisettevõtte erasektorist pärit liikmete esindajad. Huvide konflikti vältimiseks on tööstus- ja teadusnõukogul ainult nõuandev roll.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee toetab seda algatust kui konkreetset sammu, mis on kooskõlas Euroopa pilvandmetöötlusega. See on strateegiline valik Euroopa avatud pilvandmetöötluse kasuks, mis on mõeldud teadusringkondadele ja tööstusele osana olulisest poliitilisest ja majanduslikust pühendumisest digitaalse innovatsiooni edendamisele (5). See algatus toob selget ELi lisaväärtust koos olulise tehnoloogiaga, mis aitab tegeleda tänapäeva ühiskonna kõige keerulisemate küsimustega ning on lõppkokkuvõttes kasulik meie heaolule, konkurentsivõimele ja töökohtadele.

4.2.

Üldisemalt on kõrgjõudlusega andmetöötluse algatus oluline osa laiemast ELi strateegiast (mis hõlmab küberturvalisust käsitlevat õigusakti (6), digitaalse ühtse turu strateegiat (läbivaatamine) (7), Euroopa gigabitiühiskonda (8), avatud teadust jne), mille eesmärk on taastada Euroopa digitaalne suveräänsus ja sõltumatus, et muuta EL oluliseks osalejaks digitaalses arengus, millel on otsene mõju konkurentsivõimele ja kodanike elukvaliteedile.

4.3.

Komitee peab kahe tipptasemel eksatasandi-eelse superarvutusseadme ja vähemalt kahe keskmise taseme superarvutusseadme hankimiseks ja käitamiseks 1 miljardi suuruse algse investeeringu tegemist märkimisväärseks, aga mitte liiga ambitsioonikaks, võrreldes konkurentidega. Kuid komitee on veendunud, et investeeringute märkimisväärne suurendamine (ELi liikmesriikides) koos tugeva Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammiga on vajalik kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendustes tipptaseme säilitamiseks. Võidujooks aga jätkub ning pole kahtlust, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja sarnaseid jõupingutusi, mis vastavad üleilmsete konkurentide omadele.

4.4.

Komitee soovib tõsta esile asjaolu, et ainuüksi kiire arvuti ei ole edu saavutamiseks piisav. Tipptaseme tarkvaraarendused ja rakendused, mis põhinevad tugeval teadus- ja arendusprogrammil, on reaalse edu saavutamiseks samuti asendamatud. Selles valdkonnas ei jää EL üldse oma konkurentidest maha ning komitee soovitab komisjonil asetada rohkem rõhku tugevale positsioonile, millelt see algatus lähtub, ja asjaolule, et see on väga oluline Euroopa eduloo jätkamiseks, mis põhineb olemasolevatel PRACE ja GÉANTi sammastel, mis on nüüd juba üle aastakümne täitnud kohustust tuua kokku ja ühendada vastavalt kõrgjõudlusega andmetöötluse ja võrgustike loomise valdkonnad.

4.5.

ELi kaasrahastatud PRACE (Euroopa kõrgema andmetöötluse partnerlus), mis loodi 2010. aastal ja kuhu kuulub 25 liikmesriiki, pakub tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid teadusele ja tööstusele, kasutades suurimaid riiklikke superarvutussüsteeme Euroopas. 2017. aastal tagas PRACE juurdepääsu seitsmest tipptaseme süsteemist koosnevale võrgustikule, mille tagavad viis majutavat liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Šveits), kes on investeerinud PRACEsse selle alustamisest peale üle 400 miljoni euro. PRACE eraldab kõrgjõudlusega andmetöötluse ressursse vastastikku läbivaadatud projektikonkursside alusel, mis põhinevad teaduse tipptasemel, et uurida projekte, mis pärinevad akadeemilisest ringkonnast ja tööstusest, sh väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt.

4.6.

Üleeuroopaline võrgustik GÉANT, mis loodi 2000. aastal, ühendab teadusuuringute, haridus- ja riiklikud teadusvõrgud ja kõrgjõudlusega andmetöötluse keskused turvaliste, kõrgjõudlusega võrkudega. Võrgustik on oluline avatud teaduse toetamiseks usaldusväärse juurdepääsu teenustega. GÉANTi võrgustik on maailma suurim ja enimarenenud teadus- ja arendusvõrgustik, mis ühendab enam kui 50 miljonit kasutajat 10 000 institutsioonist üle Euroopa ja toetab kõiki teadusharusid. Tuumvõrk toimib kiirustel kuni 500 Gbit/s (2017). GÉANT on loonud väga eduka EDUROAMi teenuse, et võimaldada teadus- ja arendusvaldkonna kasutajatel luua ühenduse mis tahes WiFi-võrguga, kus on olemas EDUROAM SSID. Sellest kavast on komitee kutsunud eeskuju võtma WiFi-juurdepääsu loomisel kõigi eurooplaste jaoks strateegia „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (9) kontekstis.

4.7.

Seepärast rõhutab komitee, et uue Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte integreerimine juba olemasolevate struktuuride ja programmidega on väga oluline. Näiteks tuleks jätkata PRACE korraldatavaid vastastikuseid eksperdihindamisi tipptaseme säilitamiseks. Muud parimad tavad tuleks integreerida või kohandada. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse integreeritud lähenemisviis, programm „Horisont 2020“ või selle jätkuprogramm järgmisel finantsperioodil ning vastavad riiklikud meetmed on parim viis Euroopa ressursside ühiseks kasutamiseks. Selles kontekstis tunneb komitee heameelt komisjoni kavatsuse üle kasutada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtet programmi „Horisont 2020“ rahastamisvahendi (ja selle jätkuprogrammi) koordineerimiseks kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas. Komitee märgib, et taristute loomine nõuab ülalt alla suunatud kava, samas kui hea teadus, mida edendab PRACE, vajab alt üles suunatud käsitust, kus teadlased peavad olema eestvedajad.

4.8.

Komitee julgustab rohkem liikmesriike liituma Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega ja kasutama ära võimalust saada kasu tipptasemel andmetöötlusvõimsusest. Võrgustike loomine on väga oluline kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusliku kasutamise seisukohast. Ühisettevõtte keerukust arvesse võttes palub komitee komisjonil teha piisavalt jõupingutusi, et selgitada ja tutvustada selle õigusliku instrumendi eeliseid ja võimalusi, eelkõige väiksemate riikide jaoks ja seoses mitterahalise osaluse võimalusega.

4.9.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et kaks komisjoni partnerit avaliku ja erasektori lepingulises partnerluses on esitanud toetuskirjad Euroopa kõrgjõudlusega ühisettevõtte rakendamiseks: kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitlev Euroopa tehnoloogiaplatvorm (ETP4HPC) ja suurandmete väärtuse ühendus (BDVA). Nendest võivad saada esimesed erasektorist pärit liikmed, mis on oluline tööstuse, sh VKEde, osalemise jaoks. Komitee avaldab heameelt võimaluse üle saada rohkem partnereid, aga nõuab ka, et uued partnerid, eelkõige ELi-välised partnerid, täidaksid vastastikkuse põhimõtet. EL peaks kasutama ära kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia arendamise pakutava võimaluse, et arendada välja Euroopa tööstussektor kogu tootmisahela katmiseks (disain, tootmine, rakendamine, kohaldamine).

4.10.

12-petaflopsise CPU-põhise superarvuti energiatarve on ligikaudu 1,5 MW. Koos lineaarse skaleerimisega eksatasandi suunas viiks tänapäeval olemasoleval tehnoloogial põhinev kõrgjõudlusega andmetöötlus energiatarbimiseni 150 MW ulatuses, mis ei ole vastuvõetav. Seepärast on Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse üks oluline eesmärk väikese energiatarbega mikrokiipide väljaarendamine. Komitee märgib, et väikese energiatarbega mikrokiipidel on seega oluline osa ELi energiastrateegia eesmärkides, olenemata eesmärgist muuta EL impordist sõltumatuks. Eelnimetatud eesmärkidega kooskõlas on kõrgjõudlusega andmetöötluse algatuse elluviimisel oluline osa Euroopa protsessori algatusel, mida Euroopa Komisjon alustas 2018. aastal ja mida toetab kümnest liikmesriigist pärit 23 partnerist koosnev konsortsium ning mida rahastatakse 120 miljoni euroga.

4.11.

Komitee märgib, et väikese energiatarbega täiustatud mikrokiipide väljaarendamisel on mõju ka väikese jõudlusega andmetöötluse jaoks (lauaarvutid, nutitelefonid, autotööstus), sest tipptaseme integreeritud lülitusi on võimalik kohandada (vähendada) ka massituru seadmetele. See on kõigile kodanikele otseselt kasulik ja võib avada uusi turge ELi tööstuse jaoks. Seepärast on kõrgjõudlusega andmetöötlus mitmel moel tänapäeva ühiskonna jaoks oluline tehnoloogia.

4.12.

Komitee soovitab teavitada kodanikke ja ettevõtjaid sellest uuest olulisest ELi algatusest. Ühest küljest aitab see võita tagasi kodanike usalduse Euroopa integratsiooniprotsessi vastu. Organiseeritud kodanikuühiskond võib olla kasulik vahend sellise teabe levitamisel. Teisest küljest aitab sihipärane kampaania Euroopa ettevõtjatel ja eelkõige VKEdel olla kursis käimasolevate algatustega. Seepärast on oluline toetada suurt lisaväärtust tootvaid VKEsid konkreetsete meetmete abil, et aidata neil uutele taristutele ligi pääseda ja neid kasutada.

4.13.

Ülikoolid ja teaduskeskused peavad olema kaasatud konkreetse teabevahetustegevuse kaudu, mille eesmärk on tekitada huvi ja innustada ellu viima kõrgjõudlusega andmetöötluse projekte. Selline protsess võib stimuleerida ka uute kooli-, kutse- ja akadeemiliste õppekavade loomist, et täita lünka Euroopa oskustes, võrreldes peamiste ülemaailmsete konkurentidega (10).

4.14.

Komitee soovitab võimalikult palju tugevdada digiteerimisprotsessi sotsiaalset mõõdet kui Euroopa sotsiaalõiguste samba (11) olulist osa. Seepärast teeb komitee ettepaneku kehtestada mitmeid sotsiaalseid eesmärke, mida tuleb saavutada uut digitaalset taristut kasutades. Tipptaseme seadmete rakendamisel ja kasutamisel peab olema silmnähtav ja mõõdetav positiivne mõju kõikide kodanike igapäevaelule.

4.15.

Komitee leiab, et kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvanttehnoloogia kujutavad endast kahte strateegilist eesmärki Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime saavutamiseks. Seepärast soovitab komitee arendada mõlemad tehnoloogiad välja paralleelselt, et EL saaks keskmises ja pikas perspektiivis kasutada parimaid tulemusi ja võimalusi.

Brüssel, 23. mai 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) COM(2012) 45 final ja ELT C 299, 4,10,2012, lk 148.

(2) COM(2016) 178 final ja ELT C 487, 28.12.2016, lk 86.

(3) COM(2018) 8 final ja 1. lisa.

(4) SWD(2018) 6 final.

(5) ELT C 487, 28.12. 2016, lk 86.

(6) ELT C 227, 28.6.2018, lk 86.

(7) ELT C 81, 2.3.2018, lk 102.

(8) ELT C 125, 21.4. 2017, lk 51.

(9) COM(2016)587 final ja ELT C 125, 21.4.2017, lk 51; ELT C 125, 21.4.2017, lk 69.

(10) ELT C 434, 15.12.2017, lk 30; ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(11) ELT C 125, 21.4. 2017, lk 10.