13.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/62

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa kodanikualgatus“

(2018/C 247/10)

Raportöör:

Luc Van den Brande (BE/EPP), Flaami-Euroopa kontaktbüroo juhataja

Viitedokumendid:

COM(2017) 482 final

SWD(2017) 294 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikkel 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Reguleerimisese

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse kord ja tingimused, millele peab vastama algatus, millega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohast ettepanekut küsimustes, mille suhtes liidu kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt (edaspidi „Euroopa kodanikualgatus“ või „algatus“).

Käesoleva määrusega sätestatakse kord ja tingimused, millele peab vastama algatus, millega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohast ettepanekut küsimustes, mille suhtes liidu kodanike arvates on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt (edaspidi „Euroopa kodanikualgatus“ või „algatus“).

Motivatsioon

Viitamine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 aitab selgitada, et õigusakti all peetakse silmas mitte üksnes määrust, direktiivi ja otsust, vaid ka soovitusi ja arvamusi.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Reguleerimisese

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse kord ja tingimused, millele peab vastama algatus, millega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohast ettepanekut küsimustes, mille suhtes liidu kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt (edaspidi „Euroopa kodanikualgatus“ või „algatus“).

Käesoleva määrusega sätestatakse kord ja tingimused, millele peab vastama algatus, millega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohast ettepanekut küsimustes, mille suhtes liidu kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt (edaspidi „Euroopa kodanikualgatus“ või „algatus“).

 

Aluslepingute rakendamise all peetakse samuti silmas asjaolu, et komisjonil on Euroopa Liidu lepingu artikli 48 alusel võimalus esitada ettepanekuid aluslepingute muutmise kohta.

Motivatsioon

Euroopa Liidu lepingu artiklis 48 sätestatakse, et komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks. Kuna komisjonil on õigus selliseid ettepanekuid esitada, tuleks lubada ka kodanikualgatusi, millega tehakse ettepanek sedalaadi muudatuste tegemiseks.

Muudatusettepanek 3

Artikli 4 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjoni ja liikmesriikide pakutav teave ja abi

Komisjoni ja liikmesriikide pakutav teave ja abi

Pärast seda, kui komisjon on algatuse artikli 6 kohaselt registreerinud, tõlgib komisjon algatuse sisu kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse, et algatus registris avaldada ja seda kooskõlas käesoleva määrusega toetusavalduste kogumisel kasutada . Samuti võib korraldajate rühm registris avaldamiseks esitada lisa tõlked kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ning olenevalt olukorrast ka II lisas osutatud ja kooskõlas artikli 6 lõikega 2 esitatud õigusakti eelnõu tõlked kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse .

Pärast seda, kui komisjon on algatuse artikli 6 kohaselt registreerinud, tõlgib komisjon algatuse sisu kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse, et algatus registris avaldada ja seda kooskõlas käesoleva määrusega toetusavalduste kogumisel kasutada , sh lisa tõlked registris avaldamiseks ning vajaduse korral II lisas osutatud ja kooskõlas artikli 6 lõikega 2 esitatud õigusakti eelnõu tõlked.

Motivatsioon

Tundub mõistlik, et pärast algatuse registreerimist tagaks Euroopa Komisjon ka dokumentide lisade tõlked, aga eelkõige õigusakti eelnõu tõlke, kui algatus seda puudutab.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Registreerimine

Registreerimine

1.   Algatuse jaoks võib toetusavaldusi koguda alles pärast seda, kui komisjon on algatuse registreerinud.

1.   Algatuse jaoks võib toetusavaldusi koguda alles pärast seda, kui komisjon on algatuse registreerinud.

2.   Korraldajate rühm esitab komisjonile registreerimistaotluse registri kaudu.

2.   Korraldajate rühm esitab komisjonile registreerimistaotluse registri kaudu.

Taotluse esitamise ajal teeb korraldajate rühm ühtlasi järgmist:

Taotluse esitamise ajal teeb korraldajate rühm ühtlasi järgmist:

a)

edastab II lisas nõutud teabe mõnes ELi ametlikus keeles;

a)

edastab II lisas nõutud teabe mõnes ELi ametlikus keeles;

b)

juhul kui liikmeid on üle seitsme, osutab liikmete seast seitsmele liikmele, keda arvestada artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel;

b)

juhul kui liikmeid on üle seitsme, osutab liikmete seast seitsmele liikmele, keda arvestada artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel;

c)

olenevalt olukorrast osutab, et artikli 5 lõike 7 kohaselt on loodud juriidiline isik.

c)

olenevalt olukorrast osutab, et artikli 5 lõike 7 kohaselt on loodud juriidiline isik.

Ilma et see piiraks lõigete 5 ja 6 kohaldamist, teeb komisjon taotluse kohta otsuse kahe kuu jooksul alates selle esitamisest.

Ilma et see piiraks lõigete 5 ja 6 kohaldamist, teeb komisjon taotluse kohta otsuse kahe kuu jooksul alates selle esitamisest.

 

Komisjon esitab registreerimistaotluse juristidest, akadeemikutest ja Euroopa kodanikuühiskonna esindajatest koosnevale seitsmeliikmelisele sõltumatule komiteele, kes hindab registreerimistaotluse vastavust tingimustele. Nad võivad kutsuda arutelule ka korraldajaid. Komitee esitab põhjendatud otsuse komisjonile, kes selle alusel langetab oma otsuse.

3.   Komisjon registreerib algatuse, kui

[…]

3.   Komisjon registreerib algatuse, kui

[…]

Motivatsioon

Jätkuvalt on uue määruse üheks peamiseks kitsaskohaks komisjoni huvide konflikt ja monopol menetluse kõigis etappides. Seepärast tehakse ettepanek – nagu ka komitee 2015. aasta arvamuses – usaldada registreerimise üle otsustamine sõltumatule komiteele, kes koosneb juristidest, akadeemikutest ja Euroopa kodanikuühiskonna esindajatest.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kogumisperiood

Kogumisperiood

1.   Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 6 kohaldamist, kogutakse kõik toetusavaldused perioodil, mis ei ületa 12 kuud alates korraldajate rühma valitud kuupäevast (edaspidi „kogumisperiood“). Kõnealune kuupäev peab saabuma hiljemalt kolm kuud pärast algatuse artikli 6 kohast registreerimist.

1.   Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 6 kohaldamist, kogutakse kõik toetusavaldused perioodil, mis ei ületa 18 kuud alates korraldajate rühma valitud kuupäevast (edaspidi „kogumisperiood“). Kõnealune kuupäev peab saabuma hiljemalt kolm kuud pärast algatuse artikli 6 kohast registreerimist.

Korraldajate rühm teavitab komisjoni valitud kuupäevast hiljemalt kümme tööpäeva enne selle kuupäeva saabumist.

Korraldajate rühm teavitab komisjoni valitud kuupäevast hiljemalt kümme tööpäeva enne selle kuupäeva saabumist.

Kui korraldajate rühm soovib toetusavalduste kogumise lõpetada enne, kui kogumisperioodi algusest on möödunud 12 kuud, teatab ta komisjonile kogumisperioodi soovitud lõppkuupäeva.

Kui korraldajate rühm soovib toetusavalduste kogumise lõpetada enne, kui kogumisperioodi algusest on möödunud 18 kuud, teatab ta komisjonile kogumisperioodi soovitud lõppkuupäeva.

Motivatsioon

Ühe miljoni allkirja kogumine on suur ettevõtmine ning nõuab rohket teavitamist ja kodanike teadlikkuse suurendamist. Lõppeesmärgi saavutamine ühe aasta jooksul eeldab korraldajatelt äärmiselt head organiseeritust. Vältida tuleks olukorda, kus vaid suured riigiülesed valitsusvälised organisatsioonid saaksid Euroopa kodanikualgatuse käivitada. Seetõttu soovitatakse allkirjade kogumise perioodi pikendada 18 kuule. Nii ei heidutata liigselt algatuse võimalikke korraldajad.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Avaldamine ja avalik kuulamine

Avaldamine ja avalik kuulamine

1.   […]

1.   […]

2.   Kolme kuu jooksul alates algatuse kohta taotluse esitamisest antakse korraldajate rühmale võimalus tutvustada algatust avalikul kuulamisel.

2.   Kolme kuu jooksul alates algatuse kohta taotluse esitamisest antakse korraldajate rühmale võimalus tutvustada algatust avalikul kuulamisel.

Avalik kuulamine toimub Euroopa Parlamendis ning selle korraldavad komisjon ja Euroopa Parlament ühiselt . Liidu teiste institutsioonide ja nõuandvate organite esindajatele, samuti huvitatud sidusrühmadele antakse samuti võimalus kuulamisel osaleda.

Avalik kuulamine toimub Euroopa Parlamendis ning selle korraldab Euroopa Parlament. Liidu teiste institutsioonide ja nõuandvate organite ning liikmesriikide parlamentide esindajatele, samuti huvitatud sidusrühmadele antakse samuti võimalus kuulamisel osaleda.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament tagavad , et kõik asjakohased avalikud ja erahuvid oleksid tasakaalustatult esindatud.

Euroopa Parlament tagab kuulamisel asjaomaste huvipoolte tasakaalustatud esindatuse .

3.   Komisjon on kuulamisel asjakohasel tasemel esindatud.

3.   Komisjon on kuulamisel asjakohasel tasemel esindatud.

 

4 .    Pärast kuulamist võtab Euroopa Parlament vastu soovituse Euroopa Komisjonile selle kohta, kuidas asjaomasele kodanikualgatusele reageerida.

Motivatsioon

Korraldajate jaoks on Euroopa Parlament parim koht algatuse tutvustamiseks. Seetõttu on loogiline, et parlament võtab kuulamise korraldamise täielikult enda peale. Pole institutsioonilist põhjust kaasata korraldamisse Euroopa Komisjon. Lisaks suurendaks see korraldajate usaldust läbipaistva ja sõltumatu menetluse vastu. Liikmesriikide parlamentide kaasamine protsessi suurendab üleeuroopalise debati loomise võimalusi.

On tähtis, et Euroopa Parlament võtaks pärast kuulamist vastu oma seisukoha algatuse suhtes.

Muudatusettepanek 7

Lisada uus artikkel pärast artiklit 15.

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Euroopa Regioonide Komiteed algatustest, millele ei omistata artikli 12 lõikes 5 nimetatud tõendit, kuid mis koguvad kogumisperioodil siiski 75 % vajalikust allkirjade arvust.

Motivatsioon

Varasemast on teada algatusi, mis ei kogunud vajalikku arvu toetusallkirju, kuid olid Euroopa poliitika seisukohalt siiski innovatiivsed. Seetõttu on kahju, kui selliste algatuste poliitiline sõnum läheb kaduma. Euroopa Parlament võib selliste algatuste alusel koostada oma algatuse, kui tegu on ühiskonna jaoks ja poliitiliselt aktuaalse teemaga.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 24

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Läbivaatamine

Läbivaatamine

Komisjon vaatab Euroopa kodanikualgatuse toimimise teatavate ajavahemike tagant läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande hiljemalt viis aastat pärast selle jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant. Aruanded avalikustatakse.

Komisjon vaatab Euroopa kodanikualgatuse toimimise teatavate ajavahemike tagant läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande hiljemalt kolm aastat pärast selle jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant. Aruanded avalikustatakse.

Motivatsioon

Euroopa kodanikualgatuse head toimimist on tähtis regulaarselt kontrollida. Kontrollida ei tuleks pelgalt menetlust, vaid ka algatuse poliitilist mõju ja kodanike tõhusat osalemist poliitikas. Õigeaegne kontroll tagab vajalikud kohandamised. Seetõttu on kohasem seda teostada iga kolme aasta tagant. Kui uus määrus kukub läbi, tähendab see Euroopa kodanikualgatuse lõppu.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

 13. oktoobril 2015 võttis Regioonide Komitee vastu arvamuse „Euroopa kodanikualgatus“ (1). Kõnealuse arvamuse koostamise ajendiks oli määruse (EL) nr 211/2011 kohaldamise aruanne. Kuna jooksva menetluse käigus esitati erakordselt palju mitmesuguseid märkusi, tegi Regioonide Komitee ettepaneku vaadata eelnimetatud määrus läbi.

2.

 Eurooplased on Euroopa projekti keskmes. Euroopa osalusdemokraatiat tuleb käsitada Euroopa kodanike innustamisena osaleda Euroopa poliitikas ja kujundada Euroopa tulevikku. Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikega 3 antakse igale kodanikule õigus osaleda liidu demokraatias.

3.

 Euroopa kodanikualgatus on üks Euroopa kodanike õigus. See võib aidata reageerida tajutavale demokraatia defitsiidile Euroopas ja vähendada lõhet ELi kodanike ning Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitikakujundajate vahel. Komitee rõhutab, et ELi jätkuva majandus- ja usalduskriisi tingimustes on väga oluline pakkuda võimalusi avatud dialoogi pidamiseks ELi kodanike vahel, et vältida süvenevat rahulolematust Euroopa projektiga. Eriti tähtis on tugevdada või taastada nende noorte eurooplaste usaldust, kes on kaotanud usu Euroopa integratsiooni protsessi. Tänu kodanikele seadusandliku algatuse esitamise õiguse andmise pakub Euroopa kodanikualgatus kui riigiülene vahend võimalust ELi poliitilises tegevuskavas kaasa rääkida ning selle abil püütakse innustada Euroopa-ülest arutelu Euroopa kodanikele muret valmistavates küsimustes.

4.

 Euroopa Liidu lepingu artikli 11 kohaselt on ELi institutsioonid kohustatud kodanikke ja esindusühendusi teavitama ning andma neile võimaluse teha teatavaks ja jagada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. Sama artikliga volitatakse sõnaselgelt Euroopa Komisjoni korraldama asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus. Komisjon peaks aluslepingute vaimust kantuna suhtuma tõsiselt põhilisse „vastutuse“ nõudesse, mis on demokraatia ja hea juhtimise eeltingimus.

5.

 Muutmaks kodanikualgatust ELi demokraatiakanga õnnestunud elemendiks, on väga tähtis, et edukate kodanikualgatustega kaasneksid tõelised poliitilised arutelud ja neid käsitletaks põhjalikumalt ELi institutsioonide poliitilistes järelmeetmetes.

6.

 Kodanikualgatus ei asenda Euroopa Komisjoni algatusõigust, mis on kaasa toonud edusammud Euroopa Liidu süvendamisel ja peab jätkuma. Euroopa kodanikualgatus on kodanikevahelise vastastikuse mõistmise täiendav kanal ja annab ELi aruteludele riikideülese mõõtme, mis tuleb kasuks ELi institutsioonilisele süsteemile tervikuna, sh Euroopa Komisjonile endale. Euroopa kodanikualgatus võib seega saada väga heaks näiteks reaalselt toimivast demokraatiast.

7.

 Euroopa kodanikualgatus annab Euroopa kodanikele võimaluse osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja mõjutada Euroopa poliitilist päevakorda. Kuid komisjon peab koostama täiendavad algatused, et tugevdada kodanikega peetavat dialoogi ja lähendada kodanikke Euroopa poliitikale. Euroopa kodanikualgatust tuleks käsitleda osalusdemokraatia eesmärkide saavutamise ühe vahendina, ent ei tohiks oodata, et selle algatusega tagatakse kodanike automaatne kaasamine Euroopa Liidu otsustusprotsessi.

8.

 Tähelepanuta ei tohi jätta aluslepingutes pakutud võimalusi osalusdemokraatia ja eelkõige vertikaalse kodanikuühiskonna dialoogi kohta (2). Selleks et säiliks avatud, läbipaistev ja korrapärane dialoog esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga (Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõige 2) võiks Euroopa Komisjon algatada „dialoogirežiimi“, milles Euroopa institutsioonid keskenduvad pigem sisu pakkumisele kui menetlusele. Euroopa kodanikualgatus ei toimi kaasotsustamise vahendina: seda tuleb käsitleda osalusdemokraatia alussambana, mille raames toimub arutelu, koostöö, koopereerumine ja ühine kujundamine, ning mis pakub võimalust edastada Euroopa Komisjonile tõsiseid mureküsimusi eesmärgiga suurendada teadlikkust ja panna alus vastastikusele mõistmisele.

9.

 Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia väljendus, mis täiendab esindusdemokraatia käsitust. Algatus laiendab liidu kodakondsusega seotud õiguste kogumit, rikastab Euroopa Liidu poliitika üle peetavat avalikku arutelu ning peaks tugevdama kodanikes ELis osalemise ja sellega samastumise tunnet.

10.

 Tugevdada tuleb õiguslikke ja poliitilisi osalusvahendeid, et jõuda uuendatud valitsemisstruktuurini, mis tugineb mitmetasandilise valitsemise põhimõttele. Mitmetasandiline valitsemine on oma olemuselt mitmekanaliline ja võimaldab seetõttu suuremat Euroopa kodanikuaktiivsust. Väljakutse on luua uuenduslik huvide esindamise süsteem, kus inimesed tunnevad, et nad on oma mitmekesises olemuses esindatud võrdsetel alustel.

11.

 Euroopa avalik ruum kodanike vahel ja otsuste tegijatega toimuvateks aruteludeks on oluline ELi legitiimsuse ja vastutuse seisukohalt. Demokraatia defitsiit on võimalik kõrvaldada vaid juhul, kui saab teoks demokraatlikke protsesse hõlmav Euroopa avalik ruum.

12.

 Regioonide Komitee 13. oktoobri 2015. aasta arvamuses esitatud poliitilised soovitused Euroopa tasandi osalusdemokraatia kohta on jätkuvalt täiel määral jõus.

Uus määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta

13.

 Regioonide Komitee 2015. aasta arvamuses märgiti, et Euroopa kodanikualgatus praegusel kujul ei edenda osalusdemokraatiat, sest menetlus ja mitmesugused reeglid sisaldavad liiga palju haldusalaseid ja tehnilisi piiranguid, takistusi ja tõkkeid, mis ei julgusta kodanikke Euroopa demokraatias osalema. Lisaks on selgunud, et praegune kodanikualgatus ei võimalda kodanikel Euroopa poliitikat ja poliitilist otsustusprotsessi mõjutada.

14.

 Sarnaselt Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Ombudsmani väljendatud seisukohtadega leiab Regioonide Komitee, et uue määruse näol on tegu olulise sammuga õiges suunas, parandamaks Euroopa kodanikualgatuse menetlust.

Menetlus- ja halduskorra parandused uues määruses

15.

 Regioonide Komitee toetab järgmisi menetlus- ja halduskorra parandusi komisjoni kavandatud uues määruses.

—

Algatuse algatajad on eraisikud (korraldajad), aga tulevikus võivad nad luua juriidilisest isikust üksuse, et piirata korraldajate kriminaalvastutust tahtliku või raske hooletuse korral.

—

Toetusavalduste kogumise periood jääb 12 kuu pikkuseks, aga algatajatele antakse pärast algatuse esitamist täiendav 3kuuline periood, mille jooksul nad võivad ise otsustada toetusavalduste kogumisega alustamise aja.

—

Algatuse toetuseks võib allkirja anda iga üle 16aastane kodanik.

—

Toetusavalduste allakirjutanute suhtes kohaldatavaid andmenõudeid lihtsustatakse. Kõigil ELi kodanikel on võimalik anda oma toetus lähtuvalt oma kodakondsusest, olenemata nende elukohast. Komisjon teeb ettepaneku valida toetusavalduse esitamisel kahe vormi vahel. (Praegu kasutavad liikmesriigid 13 eri vormi).

—

Registreerimise menetluse täiendused, sealhulgas võimalus algatus osaliselt registreerida, selle asemel et lükata kogu algatus registreerimisnõuete mittetäitmise tõttu tagasi, nii et komisjon registreerib üksnes nõuetele vastava osa.

—

Luuakse veebipõhine koostööplatvorm Euroopa kodanikualgatuse jaoks, et korraldajatel oleks võimalik pidada arutelusid ning saada nõuandeid ja tuge.

—

Komisjon loob ja käitab veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi, et lihtsustada toetusavalduste kogumist ja kataloogimist ning nende kontrollimist liikmesriikide asutuste poolt. Komisjon arendab ja majutab seda püsivalt ja teeb selle tasuta kättesaadavaks.

—

Euroopa kodanikualgatuse registreerimisel tõlgib komisjon selle kõikidesse liidu keeltesse ja teavitab uuest kodanikualgatuses teisi ELi institutsioone ja asutusi.

—

Komisjon pakub (potentsiaalsetele) Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele toetust (liikmesriikidel palutakse luua üks või mitu algatuse kontaktpunkti).

—

Komisjon hoolitseb Euroopa teadlikkuse suurendamise ja teabevahetuse eest kodanikualgatuse teemal.

Jätkuvalt puudub poliitiline lähenemisviis

16.

 Vaatamata uues määruses sisalduvatele eelnimetatud ettepanekutele ja meetmetele, mis täiustavad Euroopa kodanikualgatuse menetlust ja eemaldavad paljud takistused, jääb siiski mulje, et komisjoni suhtumine on ebapiisavalt avatud ja liigselt ettevaatlik. See väljendub eelkõige kodanikualgatuse poliitilisema iseloomuga aspektides.

—

Osalusdemokraatia on iseäranis oluline selleks, et taastada usk Euroopa projekti või seda suurendada. Seepärast tuleb Euroopa kodanikualgatust vaadelda kui piiriülest vahendit, mis võimaldab kodanikul Euroopa demokraatlikus protsessis osaleda ja teha oma hääl Euroopa poliitikas kuuldavaks – Euroopa avalik ruum kodanike vahel ja võimukandjatega toimuvaks aruteluks. Uus määrus selleks piisavalt alust ei anna.

—

Praegune komisjonipoolne huvide konflikt kahjustab oluliselt Euroopa kodanikualgatuse tõhusust kodanike osaluse ja usalduse edendamisel. Ta peab olema üheaegselt põhiline teabe pakkuja ja Euroopa kodanikualgatuste tugistruktuur, kodanikualgatuste esmane adressaat kui ka otsustaja algatuste registreerimise ja vastuvõetavuse üle.

—

Komisjoni huvide konflikt jääb uue määrusega lahendamata, sest ta on: 1) keskne teabe vahendaja, 2) kodanikualgatusi toetav struktuur, 3) asutus, kellele algatajad peavad aru andma ja kelle juures nad peavad end registreerima, 4) asutus, kes otsustab, kas algatuse saab registreerida või mitte ning 5) asutus, kes peab võtma õnnestunud Euroopa kodanikualgatuste suhtes järelmeetmeid. Huvide konflikti lahendamata jätmine kahjustab jätkuvalt Euroopa kodanikualgatuse tõhusust ja legitiimsust. Seepärast tehti komitee 2015. aasta arvamuses ettepanek, et algatusettepanekute vastuvõetavuse kontrollimisega tegeleks ajutine ja erapooletu ekspertidest, teadlastest ja juristidest koosnev sihtkomisjon, kelle näol oleks tegu nn tarkade kogu või Euroopa kodanike eestkõnelejaga.

—

Komisjon piirab Euroopa kodanikualgatused temaatikaga, mis kuulub komisjoni pädevusse ja mis nõuavad aluslepingute rakendamise raames õigusakti vastu võtmist. Komisjon ajab jäigalt seaduses näpuga järge ega loo piisavat selgust määratletavate kriteeriumide osas. Selle tulemuseks võivad olla meelevaldsed hinnangud ja ohud, lämmatades kõik avatud ja läbipaistvad poliitilised arutelud.

—

Samuti ei ole komisjon lisanud ettepanekut, mis näitaks soovi aktsepteerida ka selliseid kodanikualgatusi, milles tehakse ettepanek ELi aluslepingute muutmiseks.

—

Kõlblikkuskriteeriumide puhul oleks olnud kohane viidata kodanike õigustele ja kohustustele ning subsidiaarsuse põhimõttele.

—

Mõnes kodanikualgatuses on tõstatatud olulisi teemasid, kuid need ei suutnud koguda 1 miljon allkirja või saavutada mõnes riigis nõutud miinimumi. Praegu jäävad need Euroopa kodanikualgatused sahtlisse. Ent kui on kogutud märkimisväärne arv allkirju, peaks komisjon töötama välja sobivad vastuste vormid, nii et võimalik poliitiline sõnum ja selle laiem kõlapind ei läheks kaduma.

—

Komisjon võiks selgitada oma poliitilisi valikuid avalikkusele üksikasjalikul ja läbipaistval viisil oma ametlikus vastuses Euroopa kodanikualgatusele, mis on kogunud rohkem kui miljon allkirja. Tagada tuleks poliitiliselt jõulised järelmeetmed.

—

Euroopa Parlamendil on üldsusega peetavas poliitilises arutelus tähtis roll näiteks korraldatavate avalike arutelude raames. Lisaks peaks parlament vastutama edukate Euroopa kodanikualgatuste poliitiliste järelemeetmete eest ja võtma omaks nende Euroopa kodanikualgatuste poliitilise sõnumi, mis ei kogunud nõutavat allkirjade arvu.

—

Tõsiselt tuleks kaaluda võimalust võtta pikaajalisi struktureeritumaid järelmeetmeid Euroopa Parlamendi arutelude osas, luues kodanikele võimaluse uurida eduka kodanikualgatuse tulemusena võetud meetmeid ja jätkata teemakohaseid arutelusid. Kaalumist väärib võimalus, et Euroopa Parlament korraldaks teise ametliku kuulamise ning kaasaks sellesse ka kodanikualgatuse pooldajad; see peaks toimuma pärast Euroopa Komisjoni reageeringu avaldamist kodanikualgatuse kohta ja looma võimalused edasisteks aruteludeks asjast huvitatud poolte vahel.

Suurem teadlikkus ja laiemad teadmised Euroopa kodanikualgatuse kohta

17.

 Üldsuse teadlikkus Euroopa kodanikualgatusest on tähtis. Selleks tuleb korraldada reklaami- ja tutvustuskampaaniad, et muuta Euroopa kodanikualgatus meedias nähtavamaks ja üldsuse seas tuntumaks.

18.

 Euroopa kodanikualgatus võib olla tõhus demokraatliku osalemise vahend. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seepärast intensiivistama teavitustööd seoses kõnealuse vahendiga, et juhtida selle olemasolule võimalikult paljude kodanike tähelepanu ja ergutada neid selles aktiivselt osalema.

Euroopa Regioonide Komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus

19.

 Komisjon peaks innustama ja toetama kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud esindajate püüdeid elanikkonna teavitamisel Euroopa kodanikualgatusest.

20.

 Euroopa kodanikualgatuse näol on Euroopa kodanike käsutuses vahend, mis võimaldab neil aktiivselt osaleda Euroopa poliitika kujundamisel. Euroopa Regioonide Komitee on teadlik oma rollist ja vastutusest ning tõstab selles kontekstis esile juhatuse otsuse (3) komitee osalemise kohta Euroopa kodanikualgatustes. Komitee kordab, et on pühendunud oma pädevusvaldkonda kuuluvate ja poliitiliselt oluliseks peetavate Euroopa kodanikualgatuste toetamisele mh järgmisel viisil: Euroopa Komisjoni toetamine Euroopa kodanikualgatuste ettepanekute läbivaatamisel nende kohalikust/piirkondlikust tähtsusest ja subsidiaarsusest lähtudes; Euroopa kodanikualgatusega seotud ürituste korraldamine; Euroopa kodanikualgatust puudutava detsentraliseeritud teavitustegevuse toetamine; vajaduse korral omaalgatuslike arvamuste koostamine Euroopa kodanikualgatuste kohta; aktiivne osalemine Euroopa Parlamendi aruteludel ja poliitilistes järelmeetmetes; edukate Euroopa kodanikualgatuste elluviimise ja kui vaja, neist ajendatud õigusaktide toetamine.

Brüssel, 23. märts 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1)  ELT C 423, 17.12.2015, lk 1.

(2)  „Reaching out to EU citizens: A new opportunity ‘About us, with us, for us’“, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri erinõuniku Luc Van den Brande aruanne, oktoober 2017.

(3)  Regioonide Komitee juhatuse 144. koosolek, 10. aprill 2013, päevakorrapunkt 8 – CDR1335-2013_11_00_TRA_NB – pt 8.