2005/0214 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel ning milles käsitletakse

nõukogu esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötajate liikuvuse parandamiseks vastuvõetavate miinimumnõuete kohta täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel 2005/0214 (COD)

1.           TAUST

Ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastamise kuupäev (dokument KOM(2005) 507 lõplik – 2005/0214 COD): || 20.10.2005.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: (CESE 589/2006 fin) || 20.4.2006.

Euroopa Parlamendi seisukoha kuupäev, esimene lugemine: (Raport, OOMEN-RUIJTEN – 52007AP0269) || 20.6.2007.

Muudetud ettepaneku esitamine:         (dokument KOM(2007) 603 lõplik – COD muutmata): || 9.10.2007.

Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev: || 17.2.2014.

2.           Komisjoni ettepaneku eesmärk

Arvestades rahvastiku vananemist ning vajadust säilitada riikide rahanduse jätkusuutlikkus, eeldatakse, et tööandjapensioniskeemid hakkavad mängima suuremat rolli pensionieas piisava sissetuleku tagamisel.

Seega on oluline tagada, et nende skeemide toimimist reguleerivad eeskirjad ei takistaks töötajate liikumisvabadust liikmesriikides ega liikuvust mis tahes liikmesriigis, vähendades sellega liikuvate tööliste võimalusi omandada oma karjääri lõpuks piisavad pensioniõigused ja need säilitada. Kui seda ei saavutata, väheneb ka tööturu paindlikkus ja tõhusus. Isegi kui on palju tegureid, mis võivad määrata igaühe valikut olla liikuvam, võib oht kaotada täiendavad pensioniõigused mõjutada inimese otsust töökohta vahetada.

3.           Märkused nõukogu seisukoha kohta

Nõukogu seisukoht erineb komisjoni ettepanekust kahes peamises aspektis. Üks käsitleb direktiivi reguleerimisala, mida nõukogu soovib vähendada üksnes piiriülesele liikuvusele. Komisjon oli teinud ettepaneku, et kõigi töökohta vahetavate töötajate suhtes tuleks kohaldada direktiivi sätteid, sõltumata sellest, kas nad vahetavad töökohta ühe riigi piires või piiriüleselt. See oli peamiselt praktilistel põhjustel, kuna ei olnud selge, kuidas võiks praktikas kohaldada erinevaid eeskirju inimeste suhtes, kes vahetavad töökohta piiriüleselt või sama riigi piires. Nõukogu väitis, et ELi toimimise lepingu artiklit 46 ei saa kasutada õigusliku alusena ühe riigi piires töökohta vahetavate inimeste kaitsmiseks ning töötas välja viisi, kuidas eristada piiriülest liikuvust riigisisesest liikuvusest, millest viimane jääb liikmesriikide pädevusse. Komisjon aktsepteerib seda seisukohta, kuid kutsub liikmesriike üles kohaldama direktiivis sätestatud nõudeid ka töötajate suhtes, kes vahetavad töökohta riigi piires. Enamik liikmesriike on juba teatanud oma kavatsusest kohaldada direktiivi ühetaoliselt kõikide töökoha vahetajate suhtes.

Teine oluline muudatus võrreldes komisjoni ettepanekuga puudutab tööandjapensioni õiguste omandamise tingimusi. Komisjon tegi ettepaneku, et tööandjapensioni õiguste suhtes ei saa kehtestada pikemat ooteaega kui üks aasta (enne kui töötaja kaasatakse pensioniskeemi) ning õiguste omandamise periood (skeemi liikmesuse kestus, pärast mida ei saa õigustest ilma jätta töösuhte enneaegse lõpetamise tõttu) ei tohi samuti olla pikem kui üks aasta. Nõukogu oli seisukohal, et ooteaeg ja õiguste omandamise periood ei tohi kokku olla pikem kui kolm aastat. Samas nõustus nõukogu kehtestama soodsama korra maksimaalse lubatud pensioniõiguste omandamise miinimumvanuse puhul. 25 eluaasta asemel ei tohi miinimumvanus olla kõrgem kui 21 eluaastat. Kuigi nõukogu seisukoht ei vasta komisjoni ettepanekule seoses ooteaja ja õiguste omandamise perioodi kogupikkusega, kujutab see endast paremat olukorda miinimumvanuse puhul. Seepärast on komisjon nõukogu seisukohaga nõus.

4.           Järeldus

Seetõttu leiab komisjon, et ta on valmis nõukogu seisukohta toetama, nii et Euroopa Parlament saab vastu võtta lõpliku teksti teisel lugemisel enne praeguse parlamendi ametiaja lõpuni.