KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Lisatud dokumentidele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv üksikisikute kaitse kohta seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumise kohta

1. Sissejuhatus

Alates kehtiva ELi andmekaitset käsitleva õigusraamistiku vastuvõtmisest 1995. aastal on kiire tehnoloogiline ja majanduslik areng tekitanud uusi probleeme seoses isikuandmete kaitsega. Jagatavate ja kogutavate andmete maht on oluliselt suurenenud. Tehnoloogia võimaldab nii eraettevõtetel kui ka riigiasutustel kasutada isikuandmeid enneolematult laias ulatuses oma tegevuse elluviimiseks. Üksikisikud teevad isikliku teabe avalikult ja üle maailma üha kättesaadavamaks, olemata täielikult teadlikud kaasnevatest ohtudest.

Usalduse loomine internetikeskkonnas on majandusarengu alus. Usalduse puudumine tekitab tarbijates kõhklusi interneti teel ostude sooritamisel ja uute teenuste, sealhulgas avalike e-valitsuse teenuste kasutuselevõtmisel. Kui seda probleemi ei käsitleta, aeglustab usalduse puudumine jätkuvalt uue tehnoloogia innovatiivsete kasutusvõimaluste arengut, on tõkkeks majanduskasvule ja takistab avalikul sektoril võimaliku kasu saamist oma teenuste digiteerimisest.

Lisaks on Lissaboni lepinguga ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel loodud uus õiguslik alus ajakohasele ja kõikehõlmavale käsitlusviisile andmekaitse ja isikuandmete vaba liikumise vallas, mis hõlmab ka kriminaalasjades tehtavat politsei- ja õigusalast koostööd.

2. Probleemi olemus

Mõjuhinnangus esitatakse ja analüüsitakse kolme peamist probleemset valdkonda:

2.1. 1. probleem: killustatusest, õiguskindlusetusest ja järjepidevuseta jõustamisest tulenevad tõkked ettevõtetele ja riigiasutustele

Vaatamata direktiivi eesmärgile tagada võrdväärne andmekaitse tase ELis, esineb endiselt olulisi lahknevusi liikmesriikide eeskirjades. Selle tulemusena võivad vastutavad andmetöötlejad puutuda ELis kokku 27 liikmesriigi õiguse ja nõuetega. Tagajärg on killustatud õiguskeskkond, mis on põhjustanud õiguskindlusetuse ja isikute ebavõrdse kaitse. See on tekitanud tarbetut kulu ja halduskoormust (ulatudes lähtestsenaariumis umbes 3 miljardi euroni aastas) ettevõtetele ja on negatiivne stiimul ühtsel turul tegutsevatele ettevõtetele, sealhulgas VKEdele, kes võivad soovida laiendada oma tegevust üle piiri.

Lisaks on riikide andmekaitse eest vastutavate ametiasutuste ressursid ja volitused eri liikmesriikides väga erinevad. Mõnel juhul tähendab see, et nad ei suuda oma jõustamisega seotud ülesandeid rahuldavalt täita. Koostöö nende ametiasutuste vahel Euroopa tasandil olemasoleva nõustamisrühma kaudu (artiklis 29 käsitletud töörühm) ei vii alati järjekindla jõustamiseni ja vajab seetõttu samuti täiustamist.

2.2. 2. probleem: üksikisikute raskused oma isikuandmete üle kontrolli säilitamisel

Arvestades, et liikmesriikide andmekaitset käsitlevate õigusaktide ühtlustatuse tase on puudulik ning riiklike andmekaitseametite volitused lahknevad, on üksikisikutel mõnes liikmesriigis keerulisem oma õigusi kasutada kui teistes, eelkõige internetimaailma kontekstis.

Inimesed on ka kaotanud kontrolli oma andmete üle iga päev jagatavate andmete koguse tõttu ning asjaolu tõttu, et nad ei ole sageli täielikult teadlikud, et nende andmeid kogutakse. Ehkki paljud eurooplased on arvamusel, et isikuandmete avaldamine moodustab üha enam osa nüüdisaegsest elust,[1] tunneb 72 % internetikasutajatest Euroopas siiski muret, et neilt küsitakse internetis liiga palju isikuandmeid, ning sageli ei teata, kuidas oma õigusi internetis kasutada.

2.3. 3. probleem: lüngad ja vastuolud isikuandmete kaitses kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas

Direktiivi reguleerimisalast, mis põhineb siseturu õiguslikul alusel, jäeti konkreetselt välja kriminaalasjades tehtav politsei- ja õigusalane koostöö. 2008. aastal vastu võetud raamotsus andmete töötlemise reguleerimiseks kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas kajastab ELi Lissaboni lepingu eelse „sambalise” struktuuri eripära ning seda iseloomustavad piiratud reguleerimisala ja mitmed muud lüngad, mille tagajärg on sageli isikute ja õiguskaitseasutuste õiguskindlusetus ning ka praktilised raskused rakendamisel. Lisaks tagatakse raamotsusega riikliku tasandi andmekaitse üldpõhimõtetele ulatuslikud võimalused kõrvalekalleteks, neid seejuures ühtlustamata. Lisaks ohule kaotada selliste põhimõtete eesmärk ja mõjutada seeläbi negatiivselt üksikisikute põhiõigust isikuandmete kaitsele selles valdkonnas takistab see ka isikuandmete sujuvat vahetamist asjaomaste riiklike ametiasutuste vahel.

3. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse analüüs

Eespool nimetatud probleemide valguses osutab subsidiaarsuse analüüs ELi tasandi meetmete vajalikkusele järgmistel põhjustel:

· õigus isikuandmete kaitsele on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16 on õiguslik alus, et võtta vastu ELi eeskirjad andmekaitse kohta;

· isikuandmeid on võimalik edastada üle riigipiiride, nii üle ELi sisepiiride kui ka kolmandatesse riikidesse, kiiresti suureneval määral. Lisaks esinevad andmekaitset käsitlevate õigusaktide jõustamisel praktilised probleemid ja vajadus koostöö järele liikmesriikide ja nende ametiasutuste vahel, mis tuleb korraldada ELi tasandil, et tagada piisav sidusus ja kaitse kõrge tase liidu sees;

· liikmesriigid üksi ei saa praeguse olukorra probleeme lahendada. See kehtib eriti nende probleemide kohta, mis tulenevad nende siseriiklike õigusaktide killustatusest, mille abil rakendatakse ELi andmekaitse õigusraamistikku;

· kuigi liikmesriikidel oleks võimalik jõustada poliitikat, mis tagaks, et seda õigust ei rikuta, ei saaks seda ilma ühtsete ELi eeskirjadeta ühtlaselt saavutada ning see tekitaks piiranguid isikuandmete liikumisele üle piiride.

Kavandatud meetmed on proportsionaalsed, sest need on liidu pädevuse piirides, nagu on määratletud aluslepingutes, ning on vajalikud ELi õigusaktide ühtse kohaldamise tagamiseks, et kindlustada üksikisikute põhiõiguste tõhus ja võrdne kaitse. Meetmed ELi tasandil on olulised, et tagada jätkuvalt usaldusväärsus ja kõrge andmekaitse tase üleilmastuvas maailmas, säilitades seejuures andmete vaba liikumise. Siseturu nõuetekohane toimimine eeldab, et sätetega tagatakse võrdsed võimalused kõigile ettevõtjatele.

4. Eesmärgid

Kolm peamist poliitikaeesmärki on:

· tõhustada siseturu andmekaitse mõõdet, vähendades killustatust, tugevdades järjepidevust ja lihtsustades regulatiivset keskkonda, kaotades seeläbi tarbetud kulud ja vähendades halduskoormust;

· suurendada andmekaitsealase põhiõiguse tõhusust ja anda üksikisikutele kontroll oma andmete üle;

· tõhustada ELi andmekaitseraamistiku sidusust, sealhulgas kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas, võttes täielikult arvesse Lissaboni lepingu jõustumist.

5. Poliitilised valikuvõimalused 5.1. 1. võimalus:  pehmed meetmed

See võimalus koosneks peamiselt komisjoni tõlgendavatest teatistest, tehnilise toe vahenditest ja rahalistest vahenditest ning ka standardiseerimise ja isereguleerimise julgustamisest, et tugevdada olemasolevate eeskirjade praktilist rakendamist vastutavate andmetöötlejate poolt ja suurendada üksikisikute teadlikkust. Komisjon esitaks ainult õigusloomega seotud väga piiratud muudatusettepanekuid, et selgitada direktiivi kehtivaid mõisteid ja käsitleda konkreetseid küsimusi, mida ei ole võimalik muul viisil tõhusalt käsitleda. See poliitiline valikuvõimalus oleks asjakohane ainult 1. ja 2. probleemi puhul.

Õigusaktide piiratud muudatustega võetakse sõnaselgelt kasutusele läbipaistvuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtted ning ka õiguslik alus äriühingu siduvatele eeskirjadele rahvusvahelise andmete edastamise puhul.

5.2. 2. võimalus:  ajakohastatud õigusraamistik

Komisjon esitaks õigusakti ettepanekuid, et täiendavalt ühtlustada sisulisi eeskirju, selgitada konkreetseid sätteid ning käsitleda vastuolusid, mida tekitavad erinevad lähenemisviisid liikmesriikides. Need ettepanekud käsitleksid 1. ja 2. probleemi, sest ühelt poolt aitaksid need kaasa andmete liikumisele ELis ja EList kolmandatesse riikidesse ning teiselt poolt selgitaksid ja tugevdaksid üksikisikute õigusi (nt õigus tutvuda andmetega, nn õigus olla unustatud, selgemad juhendid nõusoleku ja andmetega seotud rikkumistest teatamise kohta) ja tugevdaksid vastutavate töötlejate kohustust ja vastutust (nt kehtestades vajaduse korral kohustuse määrata ametisse andmekaitseametnikud või teha andmekaitset käsitlev mõjuhinnang). See võimalus looks eelkõige universaalteenistuse vastutavatele töötlejatele (st üks seadus ja üks vastutav andmekaitseasutus). Teatamise üldnõuded muutuksid lihtsamaks (st lihtne registreerimine). Samuti tugevdaks see andmekaitseasutuste sõltumatust ja ühtlustaks nende volitusi. Andmekaitseasutuste koostöö ja vastastikune abistamine muutuks tugevamaks, sealhulgas uue järjepidevuse mehhanismi abil, mis hõlmab nii äsja asutatud Euroopa andmekaitsekomisjoni kui ka komisjoni.

Andmekaitse kohta kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas (3. probleem) esitaks komisjon ettepanekud asendada raamotsus uue laiendatud reguleerimisalaga vahendiga ja käsitleks kõige olulisemaid lünki ja puudujääke, et nii tugevdada üksikisikute õigusi kui ka aidata kaasa koostööle õiguskaitseorganite vahel, võttes arvesse õiguskaitsesektori eripära.

5.3. 3. võimalus:  üksikasjalikud õigusnormid ELi tasandil

See võimalus hõlmaks enamikku 2. võimaluse elementidest ning palju üksikasjalikumaid ELi õigusakte, sealhulgas sektoripõhiseid (nt tervishoiu- ja meditsiinisektor), ja tsentraliseeritud jõustamisstruktuuri ELi tasandil (st ELi andmekaitseameti asutamine). Samuti hõlmaks see teatamise üldnõuete kaotamist (välja arvatud ohtliku töötlemise eelkontroll), kogu ELis kehtiva sertifitseerimiskava loomist andmekaitsele vastavate protsesside ja toodete kohta ning andmekaitse-eeskirjade rikkumise eest määratavate üleliiduliste ühtlustatud kriminaalkaristuste määratlemist. Nõusolek oleks määratletud andmetöötluse peamise alusena.

Seoses kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostööga hõlmaks see lisaks 2. võimaluse sisulistele meetmetele üksikasjalike eeskirjade kehtestamist üksikisikute õigusele tutvuda andmetega (alati otsene). Samuti hõlmaks see kõikide kehtivate endise kolmanda samba õigusaktide asjaomaste sätete muutmist, et viia need täielikult vastavusse uute ja laiendatud ühtlustatud eeskirjadega.

6. Mõjuhinnang 6.1. 1. võimalus: pehmed meetmed

Komisjoni tõlgendavad teatised seoses direktiivi sätetega ei oleks siduvad ja omaksid seega ainult piiratud mõju õiguskindlusetuse ja kulude vähendamisele. Rohkem isereguleerimist ELi tasandil võiks aidata kaasa enama õigusliku selguse tagamisele vastutavate töötlejate jaoks konkreetsetes sektorites, aga ei oleks piisav, et tagada eeskirjade tõhus ja järjekindel kohaldamine selge ja ühtlustatud ELi õigusraamistiku puudumisel.

Teadlikkuse suurendamise kampaaniad aitaksid üksikisikutel teada paremini oma andmekaitsega seotud õigusi ja saada paremini aru praktilistest viisidest nende kasutamiseks. Sellest siiski ei piisaks, et üksikisikud saaksid oma õigusi kehtestada, kui need õigused ei ole seadusega selgelt määratletud. Õigusaktide selgitamine seoses läbipaistvuse, võimalikult väheste andmete kogumise ja asjakohasuse põhimõtetega ning äriühingu siduvate eeskirjadega suurendaks ühtlustamist ja õiguskindlust üksikisikute ja ettevõtete jaoks.

Jõustamise osas ei ületaks komisjoni teatised liikmesriikide vastumeelsust siseriiklike eeskirjade muutmise suhtes, et tagada andmekaitseasutustele rohkem iseseisvust ja ühtlasemaid volitusi. Tõhusamal koordineerimisel artikli 29 töörühma poolt ja andmekaitseasutuste suhtlemisel oleks positiivne mõju eeskirjade järjekindlamale jõustamisele, kuid jätkuvad lahknevused siseriiklikes õigusaktides ja nende tõlgendamises piiraksid siiski andmekaitseasutuste vahelise tõhusama koostöö mõju.

Selle võimaluse eeldatav finants- ja majanduslik mõju on piiratud ja määratletud probleemid jääksid suures osas lahendamata.

6.2. 2. võimalus: ajakohastatud õigusraamistik

Eraettevõtete ja riigiasutuste õiguskindlusetus väheneb oluliselt. Probleemsed sätted muudetakse selgemaks ja järjekindlus suureneb tänu vähenenud tõlgendamisvõimalusele ning komisjoni vastu võetud rakendusmeetmetele ja/või delegeeritud õigusaktidele.

Andmetöötlusalasest tegevusest üldise teatamise asendamine lihtsustatud ühtlustatud registreerimissüsteemiga, teostades eelkontrolli tundlike andmete ja ohtliku töötlemise korral, vabastab vastutavad töötlejad kohustusest, mida praegu rakendatakse erineval viisil. Vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate vastutuse suurendamine, võttes teatavatel juhtudel ning selgelt määratletud ja soovitavate künnistega kasutusele andmekaitset käsitleva mõjuhinnangu, määrates ametisse andmekaitseametnikud ning kehtestades kavandatud andmekaitse põhimõtte, võimaldab nõuetele vastavust lihtsamalt tagada ja näidata.

Eeskirjade selgitamine ja lihtsustamine, määrates kindlaks ühe kogu ELis kohaldatava seaduse ja luues universaalteenistuse andmekaitsealaseks järelevalveks, tugevdab siseturgu, sealhulgas kõrvaldades erinevused andmekaitseasutuste haldusformaalsustes. See võimaldab ainuüksi halduskoormusega seoses säästa kokku umbes 2,3 miljardit eurot aastas.

Samuti soodustatakse jõustamise järjekindlust, tugevdades ja ühtlustades andmekaitseasutuste volitusi ja luues tugeva koostöö ja vastastikuse abistamise mehhanismi ELi mõõtmega juhtumite puhul, ning ühtlustades rikkumisi, mille suhtes kohaldatakse haldussanktsioone.

Kogu ELis kehtiv ühtlustatud kohustus teatada andmetega seotud rikkumistest kaitseb paremini üksikisikuid, tagab järjekindluse sektorite lõikes ja ennetab ebasoodsat konkurentsiolukorda.

Andmesubjektide õigused ja üksikisikute kontroll oma andmete üle tugevneks oluliselt uute õiguste kehtestamise ning olemasolevate tõhusamaks ja selgemaks muutmise teel. Lapsed saavad kasu meetmetest, mis käsitlevad konkreetselt nende haavatavust. Asutustel on suurem vabadus toetada oma andmesubjekte nende õiguste kasutamisel, sealhulgas esitades hagi kohtule.

Üldiste andmekaitsepõhimõtete kohaldamine kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas tõhustaks ELi andmekaitseraamistiku üldist sidusust, võttes arvesse õiguskaitsele omast eripära. Üksikisikute õigusi saaks veel enam tugevdada, laiendades andmekaitse-eeskirjade ulatust selles valdkonnas riigisisesele töötlemisele ning kehtestades tingimused andmete kasutamisõiguste tagamiseks ja rangemad eeskirjad eesmärgikohasusele.

Finants- ja majandusliku mõjuga seoses ei tekita suuremate ettevõtjate (rohkem kui 250 töötajat) kohustus määrata ametisse andmekaitseametnikud ebaproportsionaalseid kulusid, sest andmekaitseametnikud on nendes ettevõtetes juba tavaliselt olemas. Nõuetele vastamise kulud ulatuksid 320 miljoni euroni aastas. Kohustus hõlmaks vastutavate töötlejate vajalikku minimaalset osa, sest VKEd oleksid sellest kohustusest üldiselt vabastatud, kui nende andmete töötlemisega seotud tegevus ei too kaasa olulisi andmekaitsealaseid ohtusid. Riigiasutustel ja -organitel oleks lubatud määrata ametisse üks andmekaitseametnik mitme üksuse kohta (nt hõlmates mitut haru, osakonda, kontorit), võttes arvesse nende organisatsioonilist struktuuri.

Rahvusvahelise andmete edastamise eeskirjade lihtsustamisel (nt laiendades äriühingu siduvatele eeskirjade ulatust) oleks samuti positiivne mõju ELi ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele.

Andmekaitseasutuste iseseisvuse ja volituste tugevdamine koos liikmesriikide kohustusega tagada neile piisavad vahendid tooks kaasa täiendavad kulud riigiasutustele, kellel praegu puuduvad asjakohased volitused ja piisavad vahendid.

Uus koostöö ja vastastikuse abistamise mehhanism andmekaitseasutuste vahel tooks samuti kaasa lisakulusid riikide andmekaitseasutustele ja Euroopa andmekaitseinspektorile. Näiteks Euroopa andmekaitseinspektori lisaülesanne luua ELi andmekaitsekomisjoni sekretariaat, mis asendab artiklis 29 käsitletud töörühma, ja eelkõige osalemine järjepidevuse mehhanismis eeldavad tõenäoliselt praeguste vahendite suurendamist keskmiselt täiendava 3 miljoni euro võrra aastas esimese kuue aasta jooksul, sealhulgas kulu 10 täiendava inimressursi jaoks.

6.3. 3. võimalus: üksikasjalikud õigusnormid ELi tasandil

Täiendavate üksikasjalike õiguslike sätete, sealhulgas sektoripõhiste sätete lisamine lisaks 2. võimaluses kavandatud meetmetele viiks lahknevuste maksimaalse vähendamiseni liikmesriikide vahel. Liikmesriikidel ei pruugi siiski olla piisavalt paindlikkust, et võtta arvesse riiklikku eripära.

Teatamise täielik kaotamine, välja arvatud eelkontrolli puhul, lihtsustaks oluliselt regulatiivset keskkonda ja vähendaks halduskoormust.

ELi andmekaitseameti loomine parandaks oluliselt jõustamise järjekindlust ja lahendaks vastuolud selge ELi mõõtmega juhtumite puhul, kuid sellise ELi ameti volitused võiksid ELi õiguse kohaselt liiga kaugele ulatuda. See oleks aga ELi eelarvele väga kulukas. Ka tugevdaksid järjekindlat jõustamist ühtlustatud kriminaalkaristused, aga need saaksid samuti liikmesriikide tugeva vastuseisu osaliseks.

Andmesubjektide õigused, sealhulgas laste õigused, muutuksid veel tugevamaks, näiteks kui laiendada tundlike andmete mõistet, et lisada laste andmed, biomeetrilised ja finantsandmed. Kollektiivsete hagide õiguse kehtestamine võimaldaks maksimeerida õigusi kohtuvaidluste abil. Täiendavat üksikisiku õiguste tugevdamist eeldatakse ELi tasandil karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste taseme ühtlustamisest, .

Kõikide vahendite selge muutmine, millega laiendatakse üldisi andmekaitse-eeskirju kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas, omaks positiivset mõju eeskirjade järjekindlusele ja sidususele selles valdkonnas ja üksikisikute õiguste tugevdamisele. Selline radikaalne lähenemisviis leiaks aga liikmesriikide vastupanu ja seda oleks poliitiliselt keeruline saavutada.

7. Valikuvõimaluste võrdlemine

1. poliitiline valikuvõimalus tooks kaasa vähesel määral nõuetele vastamist ja halduskulusid, eelkõige erasektori vastutavate töötlejate puhul, sest suurema osa lisakulusid peaksid kandma liikmesriikide või ELi ametiasutused. Samas oleks sel ainult piiratud positiivne mõju määratletud probleemidele ja poliitikaeesmärkide saavutamisele.

Poliitilise teostatavusega seoses, kuigi ettepanekud ei ole vastuolulised, leiaks see poliitiline valikuvõimalus tõenäoliselt sidusrühmade vastupanu piiratud ulatuse ja mõju tõttu probleemidele ning seda ei peetaks piisavalt ambitsioonikaks.

2. poliitiline valikuvõimalus toob kaasa killustatuse ja õiguskindlusetuse olulise vähenemise. Võib eeldada, et selle mõju määratletud probleemide käsitlemisele ja poliitikaeesmärkide saavutamisele on palju suurem. Tasakaal nõuetele vastavuse ja halduskulude vahel, mis on seotud selle poliitilise valikuvõimalusega, on eeldatavasti mõistlik, pidades silmas kasu ja umbes 2,3 miljardi euro säästmist halduskoormuselt aastas, mis on ettevõtete jaoks väga oluline. See valikuvõimalus tagab parema ja järjekindlama üldise jõustamise. Teatamise kaotamine palju lihtsama üldise registreerimissüsteemi kasuks lihtsustaks ka regulatiivset keskkonda ja vähendaks halduskoormust.

Seoses sidusrühmade heakskiiduga võtaksid ettevõtjad ja ametiasutused selle valikuvõimaluse üldiselt positiivselt vastu, sest see vähendaks kokkuvõttes nende nõuetele vastavuse kulusid, eelkõige neid, mis on seotud praeguse killustatud korraga. Andmekaitseõiguste tugevdamise kiidaksid heaks andmekaitse pooldajad ja eelkõige andmekaitseasutused. Seoses kolmanda üldise eesmärgiga aitaks see valikuvõimalus saavutada eesmärgid tagada rohkem sidusust ja järjekindlust andmekaitse-eeskirjades kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas, kui raamotsus tunnistatakse kehtetuks ja viiakse vastavusse Lissaboni lepinguga, kõrvaldades seeläbi selle lüngad ja eelkõige laiendades selle ulatust nii, et see hõlmaks riigisisest töötlemist.

3. poliitiline valikuvõimalus hõlmab enamikku 2. poliitilise valikuvõimaluse meetmetest, olles mitmes aspektis kaugeleulatuvam. Seetõttu oleks sel suur ja positiivne mõju nii õigusliku killustatusega seotud kulude vähendamisele kui ka üksikisikute õiguste tõhustamisele. Lisaks saaks selle abil maksimeerida andmekaitse-eeskirjade järjekindlust ja sidusust endises kolmandas sambas ja tõsta selles kontekstis andmekaitsestandardeid. Mõni selle valikuvõimaluse alla kuuluv meede on siiski kas liiga suure nõuetele vastavuse kuluga või saab tõenäoliselt sidusrühmade tugeva vastupanu osaliseks. Lisaks oleks kõikide endise kolmanda samba õigusaktide üheaegne muutmine väga keeruline ja poliitiliselt vastuoluline.

Eelistatud valik:

Eelistatud valik koosneb 2. võimalusest koos:

– teatamise kohustuse kaotamisega 3. võimalusest ja

– mõne pehme meetmega 1. võimalusest: privaatsust soodustavate tehnoloogiate ja sertifitseerimiskavade soodustamine ning teadlikkuse suurendamise kampaaniad.

Eelistatud valiku abil saavutatakse kõige tõenäolisemalt poliitikaeesmärgid liigsete nõuetele vastavuse kuludeta ja halduskoormuse olulise vähendamisega.

Tugevdatud andmekaitse-eeskirjad toovad eelduste kohaselt kaasa täiendavaid nõuete täitmisega seotud kulusid, eelkõige vastutavate töötlejate jaoks, kes tegelevad ohtlike andmete töötlemisega. Tugev andmekaitsekord võib siiski tagada konkurentsieelise ELi majandusele, sest kõrgem kaitsetase ja väiksem eeldatav andmekaitsejuhtumite ja rikkumiste arv võib suurendada tarbijate usaldust. Nõue, et ettevõtjad võtaksid kasutusele kõrgetasemelised andmekaitsestandardid, võib samuti kaasa tuua pikaajalist kasu Euroopa ettevõtetele, mis võivad saavutada maailmas juhtpositsiooni privaatsust soodustavate tehnoloogiate või kavandatud privaatsuslahenduste valdkonnas, meelitades Euroopa Liitu ettevõtlust, töökohti ja kapitali.

Lisaks muudab tõhusam ühtlustamine isikuandmete piiriülese töötlemise ELi siseturul tegutsevate ettevõtete jaoks lihtsamaks ja odavamaks. Eeldatakse, et see pakub sellistele ettevõtetele märkimisväärseid stiimuleid laieneda üle piiri ja kasutada ära siseturu eeliseid, mis on kasulik nii tarbijatele kui ka Euroopa majandusele tervikuna.

Eelistatud valik hõlmab tasakaalustatud lahendust ka seoses 3. probleemiga, sest see tugevdab üksikisikute õigusi, kaotab lüngad ja vähendab vastuolusid seoses andmekaitsega kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas, aidates kaasa õiguskaitsealasele koostööle ja arvestades sektori eripära ja toimimise vajadustega.

8. Järelevalve ja hindamine

Eelistatud valiku mõju seirel ja hindamisel keskendutakse sellistele elementidele nagu reformiga kasutusele võetavate uute õigusaktide kasutamine, liikmesriikide andmekaitseasutuste volitused ja ressursid, andmekaitseseaduste rikkumise eest määratud karistused, vastutavate töötlejate kulutatud aeg ja kulud nõuetele vastamiseks ja üksikisikute usalduse tekkimine oma isikuandmete kaitse suhtes internetikeskkonnas.

[1]               Vt Eurobaromeetri eriuuring nr 359 – Suhtumine andmekaitsesse ja elektroonilisse identiteeti Euroopa Liidus, juuni 2011, lk 23.