C_2012391ET.01004901.xml

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 391/49

Regioonide Komitee arvamus „Riigihangete pakett”

2012/C 391/09

REGIOONIDE KOMITEE

—

leiab, et riigihangete reguleerimisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu riigihanke tasuvusele. Hanget korraldava avaliku sektori hankija peamine ülesanne on soetada teatud asi, teenus või ehitustöö ja reeglistik peaks aitama tagada, et hanke tulemusena on tehinguga tõepoolest rahul nii kodanikud, ostjad kui ka müüjad. Lihtsad ja arusaadavad eeskirjad lihtsustavad kindlasti eelkõige just piiriülest kaubandust;

—

märgib, et kahjuks on ka mõned uued ettepanekud raskesti mõistetavad ja ülearu üksikasjalikud. Neile on lisandunud terve hulk uusi nõudeid. On lisandunud ka hangete korraldamist lihtsustavaid sätteid, kuid osa uuendusi kujutavad endast täiendavat halduskoormust hankijatele, kuigi riigihangete sujuvaks läbiviimiseks on vaja õiguslikku stabiilsust;

—

tõstab esile, et ettepanek on vastuolus liikmesriikide õigusega korraldada oma valitsemisasju ise. Proportsionaalsuse põhimõttega arvestamine on oluline. Kavandatud ELi tasandi meede peab ühelt poolt olema eesmärgi saavutamiseks vältimatu ja teiselt poolt tõhusam kui riiklikul tasandil võetav meede.

Raportöör

Catarina SEGERSTEN LARSSON (SE/EPP), Värmlandi lääni landstingi liige

Viitedokumendid

Arvamuses riigihangete paketi kohta käsitletakse järgmisi dokumente:

—	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid COM(2011) 895 final

—	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta COM(2011) 896 final

I TAUST

REGIOONIDE KOMITEE

1.	märgib, et Euroopa Komisjoni rohelises raamatus „ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta – Euroopa hanketuru tõhustamine” (COM(2011) 15 final) tõstatati hiljuti arvukalt riigihangetega seotud küsimusi;

esitas 2011. aasta mais rohelise raamatu kohta arvamuse ja rõhutas muu hulgas, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemine riigihangetes on oluline, et kehtiv reeglistik on liiga üksikasjalik ning et peavad olema loodud võimalused kaitsta keskkonda, esitada sotsiaalseid nõudeid ja kasutada hankeid innovatsiooni edendamiseks. Lisaks soovis komitee säilitada A- ja B-teenuste eristamise, võtta kasutusele Euroopa hankepassi, laiendada läbirääkimistega hankemenetluste rakendusvaldkonda ja täiustada raamlepingute tingimusi;

II EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK MUUTA RIIGIHANGETE DIREKTIIVI JA DIREKTIIVI, MILLES KÄSITLETAKSE VEE-, ENERGEETIKA-, TRANSPORDI- JA POSTITEENUSTE SEKTORIS TEGUTSEVATE ÜKSUSTE HANKEID

märgib, et ettepanekud uute riigihankedirektiivide kohta sisaldavad praeguste direktiividega võrreldes hulgaliselt uusi ja üksikasjalikke sätteid. Osa ettepanekuid on esitatud eesmärgiga lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist hangetes. Hankijatevahelise koostöö teatud vormid välistatakse. Rõhku on pandud keskkonnale, sotsiaalsetele aspektidele ja innovatsioonile, samuti elektroonilistele hangetele. Teine uuendus on see, et tehakse ettepanek lõpetada A- ja B-teenuste eristamine ning luua uus sotsiaalteenuste hankesüsteem. Samuti tehakse ettepanek kehtestada riigihangete järelevalve eeskirjad ja antakse soovitusi;

osutas juba praeguste riigihankedirektiivide väljatöötamise ajal vajadusele tunduvalt lihtsama reeglistiku järele. Praeguse süsteemi reeglistiku keerukus ja ebaselgus põhjustab suurel hulgal probleeme ja kohtuprotsesse. Seda võib tõlgendada ka umbusaldusena hankeid korraldavate asutuste vastu. Lisaks väljendab komitee kahetsust, et tähelepanu pööratakse riigihangete menetluslikule küljele, mitte tulemusele üldise huvi seisukohalt;

viitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 5 lõikele 4, milles sätestatakse, et liidu meetme sisu ega vorm ei või minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Pakutud üksikasjalikkus on vastuolus kavatsusega lihtsustada riigihanke eeskirju ning sellega kaasneb vastuvõetamatu halduskoormus avaliku sektori hankijate, eriti kohaliku ja piirkondliku tasandi hankijate jaoks;

8.	arvab, et üks võimalus paremini hallatava reeglistiku loomiseks olnuks kehtestada vähem ja lihtsamaid nõudeid ning vajaduse korral täiendada neid Euroopa Kohtu praktikal põhinevate suunistega. Neid saab järjepidevalt uuendada, tarvitsemata teha muudatusi direktiivis;

leiab, et riigihanke-eeskirju saab muuta lihtsamaks, vähendamata nende tõhusust. Seda tõendab eeskätt WTO riigihankeleping (GPA), mis on palju lihtsam kui vastav ELi reeglistik. Komisjoni kutsutakse üles tõstma oluliselt piirmäärade taset. Arvesse võttes piiriüleste riigihangete väikest osatähtsust ja silmas pidades halduskoormust, mida reeglistik hankijatele ja tarnijatele põhjustab, on piirmäärade nii madal tase tarbetu. Nimetatud hiljuti sõlmitud WTO riigihankeleping (GPA) asendab 1994. aasta kokkuleppe. Regioonide Komitee kutsub komisjoni juba nüüd üles alustama uuesti läbirääkimisi 2011. aasta detsembris sõlmitud kokkuleppe üle, selleks et piirmäära oluliselt tõsta;

10.

tähendab, et on ülimalt oluline, et reeglistik kergendaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihangetes, tõstes esile allhanke võimalust. Ka siin tuleks kasuks lihtne reeglistik, sest VKEdele ei ole kättesaadavad hankeõiguse ega muude valdkondade eksperdid. Ettevõtjad tunnevad hästi oma asju või teenuseid, kuid mitte hanketingimusi. Tehakse ettepanekuid, mis lihtsustavad neil ettevõtjatel hangetes osalemist – muu hulgas on need seotud tõendite esitamise ja Euroopa hankepassi kehtestamisega – ning see on positiivne. Siiski ei peaks Regioonide Komitee arvates olema kohustuslik hanke osadeks jagamine või selle tegemata jätmise põhjendamine;

11.

võtab teadmiseks ettepaneku, et eeskirjade reguleerimisalast peaks jätma välja kontrollitavate üksustega sõlmitud lepingud või osalevate avaliku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Kontsernisisese koostöö ja isegi avaliku sektori hankijate vahelise koostöö osas tehtavate erandite reguleerimise kord on siiski liiga kitsalt piiritletud, ei hakka tegelikkuses toimima ning võimaldab seega direktiivil liikmesriigisisesesse halduskorraldusse sekkuda;

12.

esitas rohelise raamatu teemalises arvamuses ettepaneku, et läbirääkimistega hankemenetlus peaks toimuma samadel tingimustel kui see leiab aset kommunaalteenuste sektoris, ja komitee on jätkuvalt samal seisukohal. Ei ole mingit põhjust oletada, et klassikalise sektori asutustele sobivad läbirääkimised vähem kui kommunaalteenuste sektori üksustele. Avaliku sektori hankijad ei hangi mitte ainult standardkaupu, vaid ka paljusid keerulisi asju, näiteks IT-süsteeme ja meditsiinitehnikat. Niisuguste hangete, samuti mitmesuguste keerukate teenuste hangete jaoks sobib läbirääkimistega hankemenetlus;

13.

on seisukohal, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele oleks läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise võimaluse laiendamine kasulik, sest see muudab protsessi paindlikumaks. Lisaks on sellistel ettevõtjatel tavaliselt probleeme, mis tulenevad pakkumuste täiendamisest ja korrigeerimisest; selles osas peaksid eeskirjad olema pisut paindlikumad;

14.

märgib, et eriti problemaatilised on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasüsteemide (IKT-süsteemide) hanked, mille puhul ei ole näiteks täiendavate litsentside ja uute moodulite soetamisel lisalepingute sõlmimiseks alati võimalik korraldada riigihankeid nii, et sellega ei kaasne suuri tehnilist laadi ja kuludega seotud ebamugavusi;

15.

nendib, et kohaliku ja piirkondliku taseme hankijate jaoks soovitatakse mõnevõrra lihtsamat WTO eeskirjade kohast eelteadetega konkurentsile avatud hangete süsteemi. Selle võimaluse kasutamise korral ei ole enne hankemenetluse alustamist vaja avaldada eraldi hanketeadet. See on hea ettepanek, mis lihtsustab nii ametiasutuste kui ka ettevõtjate tööd;

16.

sätestas oma arvamuses rohelise raamatu kohta, et raamlepingu tingimuste reguleerimisel tuleks aluseks võtta praegu kehtiva kommunaalteenuste direktiivi sätted, eesmärgiga saada paindlikum reeglistik. Kahjuks teeb komisjon hoopis ettepaneku muuta kommunaalteenuste direktiivi teksti nii, et selle sektori hankeid reguleeritakse sama üksikasjalikult nagu klassikalises sektoris. Samuti tuleks selgesõnaliselt sätestada, et isiklike vajaduste rahuldamiseks mõeldud asjade ja teenuste puhul, näiteks puuetega inimeste abivahendid, peaks olema võimalik koostada lepingud nii, et üksikisikule jääks õigus valida tarnija raamlepinguga hõlmatud tarnijate hulgast;

17.

peab positiivseks elektroonilisi hankeid ja tervitab komisjoni initsiatiivi selles valdkonnas. Elektroonilised hanked on abiks niihästi ostjale kui ka müüjale. Väljapakutud kaheaastane tähtaeg üleminekuks pakkumuste elektroonilisele esitamisele ja vastuvõtmisele on siiski liiga lühike, eriti väikeettevõtjate jaoks. Tähtaja peaks määrama hankija: selles valdkonnas erineb võimekus tegevusharude vahel ja liikmesriigiti oluliselt ning parim ülevaade sellest on just hankijal. Tundub ebaloogiline kehtestada siin erireeglid ja lühemad tähtajad kesksetele hankijatele, eriti kohaliku ja piirkondliku taseme kesksetele hankijatele;

18.	rõhutab ühtlasi, et CPV koodi ülevaatamine komisjonis on hädavajalik, sest selles on raske orienteeruda, kood on mitmeti mõistetav ja teatud osades ebaloogiline. Hästi toimiv CPV kood lihtsustab elektroonilisi hankeid;

19.

leiab, et tuleks säilitada praegune A- ja B-teenuste eristamine ning jätta välja kavandatud artiklid 74–76 sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kohta. Nende teenuste puhul on piiriülene huvi väga väike. Pakutud sotsiaalteenuste mudel ei korva puudusi, mida B-teenuste erilahenduse kaotamine endaga kaasa toob. Erandit tuleks peale sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste kohaldada ka näiteks õigusteenustele, mida mõjutab oluliselt isiklik usaldus ja mis ei allu kergelt tavapärasele konkurentsile. Isegi toitlustusteenuste ja kutseõppeteenuste puhul võib sageli täheldada tihedaid seoseid sotsiaalteenustega, sama kehtib puhastusteenuste ja muude sarnaste teenuste kohta, mida osutatakse eakatele ja puudega inimestele;

20.	on seisukohal, et ametiasutused saavad oluliselt kaasa aidata strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, kasutades oma ostujõupotentsiaali, eelkõige seoses selliste juhtalgatustega nagu „Innovatiivne liit” ja „Ressursitõhus Euroopa”;

21.

tervitab asjaolu, et direktiivide ettepanekutes on võimalik osutada suuremat tähelepanu keskkonna- ja sotsiaalküsimustele, ehkki reegleid ei ole tõenäoliselt lihtne kohaldada. Näitena võib nimetada olelusringi kulusid käsitlevat artiklit 67. On oluline, et hankijal on õigus otsustada, kas ja milliseid nõudeid esitatakse, kuna asjad ja teenused on oma olemuselt niivõrd erinevad, samuti peab olema võimalik määratleda poliitilisi eesmärke kohaliku tasandi poliitiliste valikute alusel. On suur vahe, kas toimub tsemendi- või magnetresonantstomograafi hange. Komitee sedastab aga, et igal juhul on vaja sisulist seost hanke objektiga, et takistada läbipaistmatuid ja meelevaldseid hankeotsuseid ning tagada aus konkurents ettevõtete vahel;

22.

on seisukohal, et hanke puhul peaks hankijal endal olema võimalik valida madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumus. Suure hulga standardtoodete, näiteks bensiini puhul on hind ainus realistlik hindamisalus, kuid see on asjakohane ka mitmete keerulisemate toodete, näiteks teatud ravimite puhul, mille kvaliteedinõudeid on müügiloa andmisel kontrollitud. Hanked madalaima hinna saamiseks ei pruugi tähendada, et kvaliteedinõudeid ei seata. Niisuguste hangete puhul on kvaliteedinõuded kohustuslikud ja seejärel kiidetakse heaks pakkumus, mis vastab sätestatud nõuetele madalaima hinna juures. Hanked, mis seavad eesmärgiks madalaima hinna on soodsad ka väikeettevõtjatele, kuna nende halduskulud on sageli väiksed ja seega suudavad nad pakkuda konkurentsivõimelist hinda. Vastasel korral võib sotsiaalsetel ja keskkonnaalastel näitajatel põhinev konkurents paljud väikeettevõtjad turult välja tõrjuda. Ettepanekutes mõjub segadust tekitavalt asjaolu, et madalaima hinna asemel räägitakse madalaimast maksumusest. Mõiste madalaim maksumus käib pigem kokku majanduslikult soodsaima pakkumusega ja sellega antakse mõista, et lisaks hinnale võetakse arvesse muidki tegureid. Selguse huvides tuleks kasutada praeguse direktiiviga samasugust sõnastust;

23.

märgib, et komisjon teeb ettepaneku uuteks säteteks, mis käsitlevad suhteid allhankijatega ja lepingute muutmist nende kehtivusajal. Regioonide Komitee leiab jätkuvalt, et seda ei peaks reguleerima direktiivi abil. Esmajoones peaks see temaatika kuuluma liikmesriigi lepinguõiguse alla. Siiski võib olla kohane käsitleda sellealaseid küsimusi tõlgendusdokumendis;

24.

sedastab, et komisjon esitab mitmed kaugeleulatuvad ettepanekud riiklike järelevalveasutuste ja riigiabi kohta. Saab vaid konstateerida, et seda rohelises raamatus ei arutatud. Vastavalt artiklile 2 protokollis (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta korraldab komisjon enne seadusandliku akti kohta ettepanekute tegemist laialdased konsultatsioonid. Nende konsultatsioonide korraldamisel võetakse vajaduse korral arvesse kavandatava meetme piirkondlikku ja kohalikku mõõdet, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel. Siseriikliku järelevalveasutuse loomine on kohaliku ja piirkondliku tasandi jaoks kindlasti suure tähtsusega, eelkõige nendes liikmesriikides, kus sellise tasandi asutustel on seadusandlik pädevus;

25.

tõstab esile, et ettepanek on vastuolus liikmesriikide õigusega korraldada oma valitsemisasju ise ning rikub subsidiaarsuse põhimõtet. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega arvestamine on oluline. Kavandatud ELi tasandi meede peab ühelt poolt olema eesmärgi saavutamiseks vältimatu ja teiselt poolt tõhusam kui riiklikul tasandil võetav meede. Praegusel juhul ei osuta miski asjaolule, et väljapakutud süsteem oleks tõhusam, isegi kui iga liikmesriik tagaks selle kooskõlas oma riikliku süsteemiga. Olemasolevad valitsus- ja õigusstruktuurid peaksid suutma endale võtta uue täidesaatva rolli, ilma et igas liikmesriigis oleks tarvis luua uusi järelevalveorganeid. Lisaks näib, et komisjoni pakutud mudelis kombineeritakse erinevaid ülesandeid viisil, mis on vastuolus tavapärase täidesaatva- ja kohtuvõimu lahususe põhimõttega.

III MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

COM(2011) 896 final

Preambuli põhjendus 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(14)

Esineb märkimisväärset õiguskindlusetust seoses sellega, mil määral peaks riigihangete eeskirjad hõlmama koostööd avaliku sektori asutuste vahel. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori hankijad erinevalt. Seepärast tuleb selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata riigihanke eeskirju avaliku sektori hankijatevaheliste lepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemad lepingupooledon ise avaliku sektori hankijad, ei välista hanke-eeskirjade kohaldamist. Riigihanke eeskirjade kohaldamine ei tohiks siiski mõjutada avaliku sektori asutuste vabadust otsustada, kuidas nad avalike teenustega seotud ülesannete täitmist korraldavad. Kontrollitavate üksustega sõlmitud lepingud või osalevate avaliku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks peaks seetõttu jääma eeskirjade reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi eesmärk on tagada, et reguleerimisalast välja jääv avaliku sektori koostöö ei moonutaks konkurentsi seoses eraettevõtjatega. Ka avaliku sektori hankija osalemine riigihankemenetluses pakkujana ei tohi konkurentsi moonutada.

(14)

Esineb märkimisväärset õiguskindlusetust seoses sellega, mil määral peaks riigihangete eeskirjad hõlmama koostööd avaliku sektori asutuste vahel. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori hankijad erinevalt. Seepärast tuleb selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata riigihanke eeskirju avaliku sektori hankijatevaheliste lepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemadlepingupooled on ise avaliku sektori hankijad, ei välista hanke-eeskirjade kohaldamist. Riigihanke eeskirjade kohaldamine ei tohiks siiski mõjutada avaliku sektori asutuste vabadust otsustada, kuidas nad avalike teenustega seotud ülesannete täitmist korraldavad. Kontrollitavate üksustega sõlmitud lepingud või osalevate avaliku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks peaks seetõttu jääma eeskirjade reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi eesmärk on tagada, et reguleerimisalast välja jääv avaliku sektori koostöö ei moonutaks konkurentsi seoses eraettevõtjatega. Ka avaliku sektori hankija osalemine riigihankemenetluses pakkujana ei tohi konkurentsi moonutada.

Motivatsioon

Selgelt tuleb esile tuua, et ametiasutuste erinevad koostöövormid ei kuulu hanke-eeskirjade reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek 2

COM(2011) 896 final

Põhjendus 46

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(46)

Avaliku sektori hankijaid võivad mõjutada välised asjaolud, mida nad lepingu sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks lepingut selliste asjaoludega kohandada ilma uue hankemenetluseta. Ettenägematute asjaolude all mõistetakse asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna häid tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal lepingu sõlmimisele kulunud ressursside ja lepingu eeldatava maksumuse vahel. Selle all ei mõisteta siiski olukorda, kus lepingu muudatuse tulemusena muutub kogu hanke olemus - kui näiteks hanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused asendatakse millegi muuga või hanke liiki oluliselt muudetakse -, sest sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele.

(46)

Avaliku sektori hankijaid võivad mõjutada välised asjaolud, mida nad lepingu sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks lepingut selliste asjaoludega kohandada ilma uue hankemenetluseta. Ettenägematute asjaolude all mõistetakse asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha. Selle all ei mõisteta siiski olukorda, kus lepingu muudatuse tulemusena muutub kogu hanke olemus - kui näiteks hanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused asendatakse millegi muuga või hanke liiki oluliselt muudetakse -, sest sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele.

Motivatsioon

Põhjenduses nimetatud ettenägematute asjaolude hindamisel ei saa arvesse võtta avaliku sektori hankijate käsutuses olevaid ressursse ega nende võrdlust lepingu eeldatava maksumusega. Avaliku sektori hankijate käsutuses olevad ressursid ja nende hindamine ei kuulu komisjoni volituste hulka, samuti ei ole hankemenetluse lõpptulemuste hindamisel vaja pöörata tähelepanu avaliku sektori hankijate töökorralduse ega töötajatega seotud asjaoludele. Kohaliku tasandi avaliku sektori hankijad võivad ise otsustada oma töötajaskonna ja töökorralduse üle olenemata sellest, mismoodi neil tuleb riigihanke saamiseks võistelda. Kõnealune hindamismehhanism tuleks liidu õigusega vastuolus olevana põhjendusest välja jätta.

Muudatusettepanek 3

COM(2011) 895 final

Artikkel 1

COM(2011) 896 final

Artikkel 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 1

Reguleerimisese- ja -ala

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad avaliku sektori hankijate menetluste kohta selliste riigihankelepingute sõlmimiseks, mille hinnanguline maksumus ületab artiklis 4 sätestatud piirmäärasid, samuti kõnealuseid määrasid ületavate ideekonkursside kohta.

2. Hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis ehitustööde, asjade või teenuste ostmist või muul viisil hankimist avaliku sektori hankijate valitud ettevõtjatelt, olenemata sellest, kas kõnealused ehitustööd, asjad või teenused teenivad avalikke huve.

2. Hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis ehitustööde, asjade või teenuste ostmist või muul viisil hankimist avaliku sektori hankijate valitud ettevõtjatelt.

Kõik ühe projektiga hõlmatud lepingute raames hangitud ehitustööd, asjad ja/või teenused moodustavad käesoleva direktiivi mõistes üksikhanke, isegi kui need hangitakse eri lepingute alusel.

(a)

(b)

(c)

(d)

(e)

(f)

(g)

(h)

Motivatsioon

Selliste ehitustööde, asjade või teenuste hankimist, mis ei teeni avalikke huve, ei peaks allutama riigihangete direktiivile.

Üksikleping või üksikprojekt ei saa olla hanke aluseks, kuna projekt võib sisaldada ka elemente, mis jäävad direktiivi reguleerimisalast välja.

Eeskirjad ametiasutustevaheliste suhete kohta tuleks üle viia artiklist 11 (dokumendis COM(2011) 896) ja artiklist 21 (dokumendis COM(2011) 895) artiklisse 1, kuna need jäävad direktiivi reguleerimisalast välja.

Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas (Teckal C-107/98) räägitakse peamisest tegevusest mitte 90 % tegevusest; tuleks vältida kitsamat sõnastust kui on kasutatud kohtupraktikas.

Artikkel 11 (dokumendis COM(2011) 896) ja artikkel 21 (dokumendis COM(2011) 895) tuleks pakutud muudatuste tulemusena välja jätta.

Muudatusettepanek 4

COM(2011) 896 final

Artikkel 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 4

Piirsummad

Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste hangete suhtes, mille hinnanguline maksumus käibemaksuta vastab vähemalt järgmistele piirmääradele:

(a)	5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul;

(a)	5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul;

(b)

130 000 eurot keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ja selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul; riigikaitse valdkonna avaliku sektori hankijate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes selliste lepingute suhtes, mis hõlmavad III lisas loetletud tooteid;

(b)

(c)	200 000 eurot keskvalitsusest madalama tasandi hankijate sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ja selliste avaliku sektori hankijate korraldatavate ideekonkursside puhul.

(c)	eurot keskvalitsusest madalama tasandi hankijate sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ja selliste avaliku sektori hankijate korraldatavate ideekonkursside puhul.

(d)	500 000 eurot XVI lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste riigihankelepingute puhul.

Motivatsioon

Praeguse piirmäära korral, mis on 1,5 miljonit Taani krooni asjade ja teenuste puhul, on piiriülene kaubandus peaaegu olematu. 2009. aastal oli vaid 1,4 %-l sõlmitud lepingutest piiriülene aspekt. Tuleks tõsta piirmäära asjade ja teenuste puhul ning jätta välja artikli 4 lõike 1 punkt d. Vähim, mida komisjon saab teha, on seada järgmise WTO lepingu üle toimuvatel läbirääkimistel väga tähtsale kohale piirmäära tõstmise riigihangete puhul. Arvesse võttes piiriüleste riigihangete väikest osatähtsust ja silmas pidades halduskoormust, mida reeglistik hankijatele ja tarnijatele põhjustab, on piirmäärade nii madal tase tarbetu.

Muudatusettepanek 5

COM(2011) 895 final

Artikkel 19

COM(2011) 896 final

Artikkel 10

Erandid teenuste hankelepingute puhul

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 10

Erandid teenuste hankelepingute puhul

(c)	vahekohtu- ja lepitamisteenuseid käsitlevate teenuste hankelepingute suhtes;

(c)	vahekohtu- ja lepitamisteenuseid käsitlevate teenuste hankelepingute suhtes

(d)	finantsteenuste hankelepingute suhtes, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, keskpankade teenuste ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga seotud toimingute suhtes;

(d)	finantsteenuste hankelepingute suhtes, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, keskpankade teenuste ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga seotud toimingute suhtes;

(e)	töölepinguid käsitlevate teenuste hankelepingute suhtes;

(e)	töölepinguid käsitlevate teenuste hankelepingute suhtes;

[…]

(g)

Motivatsioon

(c.1)

Õigusteenused kohtus ja teised õigusabiteenused on tihedalt seotud konkreetse riigi õigussüsteemiga, mis üldiselt välistab piiriülese esindamise võimaluse. Lisaks sellele põhinevad kõnealused teenused erilisel usaldussuhtel, mida ei ole riigihankemenetluses võimalik objektiivselt määratleda.

(c.2)

Riigi julgeoleku ja eelkõige kodanikukaitse seisukohast ei tohi majandusliku tasuvuse kriteeriumidel olla mingit tähtsust.

(d)

Ainuõiguse osas tehtavad erandid, mis on praegu sätestatud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 18 ja direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 24 ja 25, peaksid alles jääma, samuti nagu erandid avaliku sektori hankijate tehingute puhul raha või kapitali kaasamiseks, nagu nähakse praegu ette esimesena nimetatud direktiivi artikli 16 punktis d. Kõnealused sätted on liikmesriikidele vajalikud.

(g)	Aluslepingutes on selgesõnaliselt sätestatud liikmesriikide õigus ainuõigusi üle anda. See peaks kajastuma riigihanke–eeskirjades.

Muudatusettepanek 6

COM(2011) 896 final

Artikkel 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kui funktsioonide ja pädevuste ülekandmine ei kuulu riigihanke-eeskirjade alla, ei välistata eelkõige institutsionaliseeritud koostöö puhul erasektori osalejate kaasamist, kui see on riigi õigusega lubatud. Erasektori osaluse korral ei kujuta funktsioonide ülekandmine organisatsioonilise meetme abil endast hanget, kui sellega ei kaasne riigihankeõiguse kohaldamisalasse langeva hankelepingu sõlmimine erasektori osalejaga.

Motivatsioon

Uue tekstiga selgitatakse selliste funktsioonide ja pädevuste ülekandmise ulatust, mis ei kuulu riigihankeõiguse alla.

Muudatusettepanek 7

COM(2011) 895 final

Artikkel 21

COM(2011) 896 final

Artikkel 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Avaliku sektori asutuste vahelised suhted

1. Leping, mille avaliku sektori hankija on sõlminud mõne teise juriidilise isikuga, jääb käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(b)	avaliku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;

(c)	vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori hankija või sama avaliku sektori hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

(a)	kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

Esimese lõigu punkti a mõistes teostab avaliku sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui avaliku sektori hankijast kontrollitav üksus sõlmib lepingu teda kontrolliva üksusega või muu sama avaliku sektori hankija kontrollitava juriidilise isikuga, tingimusel et sellel juriidilisel isikul, kellega sõlmitakse riigihankeleping, puudub erasektori osalus.

3. Avaliku sektori hankija, kes ei kontrolli juriidilist isikut lõike 1 tähenduses, võib siiski käesolevat direktiivi kohaldamata sõlmida lepingu juriidilise isikuga, keda ta kontrollib ühiselt teiste avaliku sektori hankijatega, kui järgmised tingimused on täidetud:

(a)	avaliku sektori hankijad ühiselt teostavad asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle;

(b)	vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrollivate avaliku sektori hankijate või samade avaliku sektori hankijate kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

(c)	kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

Lõike a mõistes kontrollivad avaliku sektori hankijad juriidilist isikut ühiselt juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)	kontrollitava juriidilise isiku otsuseid tegevad organid koosnevad kõigi osalevate avaliku sektori hankijate esindajatest;

(b)	kõnealused avaliku sektori hankijad saavad ühiselt avaldada otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele;

(c)	kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis erinevad temaga seotud avaliku sektori asutuste huvidest;

(d)	kontrollitav juriidiline isik ei saa avaliku sektori hankijatega sõlmitud riigihankelepingutest muud kasu lisaks tegelike kulude hüvitamisele.

4. Kahe või enama avaliku sektori hankija vahel sõlmitud kokkulepet ei peeta riigihankelepinguks käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 6 tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)	kokkulepe põhineb osalevate avaliku sektori hankijate lojaalsel koostööl, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab lepingupoolte vastastikuseid õigusi ja kohustusi;

(b)	kokkuleppes juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest;

(c)	osalevad avaliku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast oluliste tegevuste käibest;

(d)	kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele;

(e)	kõigil osalevatel avaliku sektori hankijatel puudub erasektori osalus.

5. Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse puudumist kontrollitakse lepingu või kokkuleppe sõlmimise ajal.

Artiklites 1-4 sätestatud erandid kaotavad kehtivuse alates hetkest, mil tekib erasektori osalus, kusjuures kehtivate lepingute suhtes tuleb korraldada hange tavapäraste hankemenetluste alusel.

Motivatsioon

Muudatusettepanekust 3 tulenevalt jäetakse välja artiklid 11 ja 21.

Muudatusettepanek 8

COM(2011) 895 final

Artikkel 31

COM(2011) 896 final

Artikkel 17

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Reserveeritud hankelepingud	Reserveeritud hankelepingud
Liikmesriigid võivad jätta riigihankemenetluses osalemise õiguse kaitstud töökohtadele ja ettevõtjatele, kelle peamine eesmärk on puuetega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate sotsiaalne ja kutsealane integreerimine või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, tingimusel et üle 30 % sellises töökohas, sellise ettevõtja alluvuses või selliste programmidega hõivatud töötajatest on puuetega või ebasoodsas olukorras olevad isikud.	Liikmesriigid võivad jätta riigihankemenetluses osalemise õiguse kaitstud töökohtadele ja ettevõtjatele, kelle peamine eesmärk on puuetega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate sotsiaalne ja kutsealane integreerimine või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, tingimusel et üle 30 % sellises töökohas, sellise ettevõtja alluvuses või selliste programmidega hõivatud on puuetega või ebasoodsas olukorras olevad isikud.
Hanke väljakuulutamise teates viidatakse sellele tingimusele.	Hanke väljakuulutamise teates viidatakse sellele tingimusele.

Motivatsioon

See on uus säte ning seepärast on vaja määratleda, millised rühmad kuuluvad selle alla. Pealegi on uue sätte ulatus laiem kui praegusel artiklil 19.

Muudatusettepanek 9

COM(2011) 895 final

Artikkel 34

COM(2011) 896 final

Artikli 19 lõige 7

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt kaks aastat pärast artikli 92 lõikes 1 sätestatud tähtaega korraldatakse kõik käesoleva direktiivi kohased hankemenetlused käesoleva artikli nõuete kohaselt elektrooniliste sidevahendite abil, eelkõige seoses pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamisega.	Liikmesriigid , et kõik käesoleva direktiivi kohased hankemenetlused käesoleva artikli nõuete kohaselt elektrooniliste sidevahendite abil, eelkõige seoses pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamisega.

Motivatsioon

Kuna avaliku sektori hankijate – esmajoones kohalikul tasandil – ning eri sektoreid esindavate tarnijate tingimused erinevad suuresti, on liikmesriikidel mõttekam tegutseda aktiivselt elektrooniliste hangete ettevalmistamise nimel, selle asemel, et anda sellealaste nõuete täitmiseks lühike etteteatamisaeg.

Muudatusettepanek 10

COM(2011) 896 final

Artikkel 24

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Menetluse valik

1. Hankelepinguid sõlmides kohaldavad avaliku sektori hankijad siseriiklikku menetlust, mida on kohandatud käesoleva direktiivi sätetega, tingimusel et hange on käesoleva direktiivi kohaselt välja kuulutatud, ilma et see mõjutaks artikli 30 sätteid.

Liikmesriigid näevad ette, et avaliku sektori hankijad võivad kasutada avatud või piiratud hankemenetlust, lähtudes käesoleva direktiivi sätetest.

Liikmesriigid näevad ette, et avaliku sektori hankijad võivad omal valikul kasutada avatud piiratud hankemenetlust, lähtudes käesoleva direktiivi sätetest

Liikmesriigid võivad sätestada, et avaliku sektori hankijad võivad kohaldada innovatsioonipartnerlusi, lähtudes käesoleva direktiivi sätetest.

Liikmesriigid sätestavad, et avaliku sektori hankijad võivad kohaldada innovatsioonipartnerlusi, lähtudes käesoleva direktiivi sätetest.

Samuti võivad nad ette näha, et avaliku sektori hankijad võivad kasutada konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust või võistlevat dialoogi järgmistel juhtudel:

(a)	ehitustööde puhul, kui ehitustööde lepingu ese hõlmab nii ehitustööde projekteerimist kui ka tegemist artikli lõike 8 tähenduses või kui projekti õiguslike või rahaliste aspektide kindlaksmääramiseks on vaja läbirääkimisi;

(b)	ehitustööde riigihankelepingute puhul, kui ehitustööd tehakse üksnes teadus-, innovatsiooni-, katse- või arendustegevuse eesmärkidel ning neil ei ole kasumi tagamise või teadus- ja arenduskulude tagasiteenimise eesmärki;

(c)	teenuste või asjade puhul, kui puudub piisavalt täpne tehniline kirjeldus, milles viidataks mis tahes standarditele, Euroopa tehnilistele tunnustustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele või tehnilistele määratlustele VIII lisa punktide 2-5 tähenduses;

(d)	avatud või piiratud menetluse ebakorrektsete või vastuvõetamatute pakkumuste puhul artikli 30 lõike 2 punkti a tähenduses;

(e)	kui ehitustööde, asjade või teenuste olemuse või keerukuse või nendega kaasnevate riskidega seotud teatavate asjaolude tõttu ei ole lepingut võimalik sõlmida ilma eelnevate läbirääkimisteta.

Liikmesriigid võivad otsustada jätta konkurentsipõhise läbirääkimistega menetluse, võistleva dialoogi ja innovatsioonipartnerluse menetluse siseriiklikusse õigusesse üle võtmata.

Motivatsioon

Regioonide Komitee arvates peab läbirääkimistega menetlus toimuma nii klassikalises kui ka kommunaalteenuste sektoris ühesugustel tingimustel, see käib ka võistleva dialoogi kohta. Ei ole mingit põhjust oletada, et klassikalise sektori asutustele sobivad läbirääkimised vähem kui kommunaalteenuste sektori üksustele. Avaliku sektori hankija peab iga hanke puhul eraldi saama otsustada, millist menetlust tuleb kasutada.

On oluline selgeks teha, et just hankija on see, kes igal üksikjuhul peab valima asjakohase menetluse, ning et seda ei tehta riiklikul või Euroopa Liidu tasandil. ELi ja riiklik tasand peavad kõik menetlused hankijatele kättesaadavaks tegema. Teistsugune käitumine tähendaks erinevaid eeskirju ja menetlusi igas liikmesriigis, konkurentsi moonutamist ja ebavõrdseid tingimusi.

Muudatusettepanek 11

COM(2011) 896 final

Artikli 30 lõike 2 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumust või nõuetele vastavat pakkumust või ühtki osalemistaotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni või artikli 84 kohaselt määratud riikliku järelevalveorgani taotlusel esitatakse komisjonile või kõnealusele organile asjakohane aruanne.	kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumust või nõuetele vastavat pakkumust või ühtki osalemistaotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta .

Motivatsioon

Koos artikliga 84 (uue riikliku järelevalveasutuse loomine) tekitab see aruandluskohustus tarbetut bürokraatiat. Täiendavat halduskoormust tuleks ELi riigihankesätete lihtsustamise ja pandlikumaks muutmise huvides kindlasti vältida. Seega tuleks antud lõik täielikult välja jätta.

Muudatusettepanek 12

COM(2011) 895 final

Artikli 44 lõike 3 punktid d, i ja e

COM(2011) 896 final

Artikli 30 lõike 2 punktid c, i ja d

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(c)	kui järgmistel põhjustel saab ehitusöid, asju või teenuseid pakkuda ainult teatav ettevõtja:

(c)	kui järgmistel põhjustel saab ehitusöid, asju või teenuseid pakkuda ainult teatav ettevõtja:

(i)	konkurentsi puudumine tehnilistel põhjustel;

(i)	konkurentsi puudumine tehnilistel põhjustel;

(d)

kui see on tingimata vajalik, sest vääramatust jõust tingitud kiireloomulisuse tõttu ei ole avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluste tähtaegade täitmine võimalik; kiireloomulisuse põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda avaliku sektori hankijast;

(d)	kui see on tingimata vajalik, sest tingitud kiireloomulisuse tõttu ei ole avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluste tähtaegade täitmine võimalik; kiireloomulisuse põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda avaliku sektori hankijast;

Motivatsioon

Artiklit tuleb täiendada õiguslike põhjustega, et see kataks muu hulgas olukorra, kus hankija peab ehitustegevuse käigus kindlas kohas näiteks kooli ehitama, aga maaomanik nõustub maa müügiga üksnes juhul, kui tal lubatakse ehitustöid teostada.

Vääramatu jõud tähendab, et kitsendatakse praeguse direktiivi 2004/18/EÜ artikli 31 lõike 1 punkti c sõnastust. Kasutada tuleks olemasolevat teksti. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine peaks olema võimalik asjade ja teenuste ostmiseks, mida avaliku sektori hankija on kohustatud hankemenetlust vaidlustava poolelioleva kohtuprotsessi ajal teise seaduse kohaselt pakkuma, näiteks vanadekodude toitlustamine või haiglate varustamine südameklappidega.

Muudatusettepanek 13

COM(2011) 895 final

Artikkel 45

COM(2011) 896 final

Artikkel 31

Raamlepingud

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. Avaliku sektori hankijad võivad sõlmida raamlepinguid, tingimusel et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud menetlusi.	1. Avaliku sektori hankijad võivad sõlmida raamlepinguid, tingimusel et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud menetlusi.
Raamleping on ühe või mitme avaliku sektori hankija ning ühe või mitme ettevõtja vaheline leping, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajaduse korral kavandatava koguse osas.	Raamleping on ühe või mitme avaliku sektori hankija ning ühe või mitme ettevõtja vaheline leping, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajaduse korral kavandatava koguse osas.
Raamlepingu kehtivusaeg ei ületa nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu esemega.
2. Raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmitakse käesolevas lõikes ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt.	2. Raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmitakse käesolevas lõikes ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt.
Kõnealuseid menetlusi võib kohaldada ainult hanke väljakuulutamise teates või huvi kinnitamise ettepanekus vastaval eesmärgil kindlaks määratud avaliku sektori hankijate ja algselt raamlepingu pooleks olnud ettevõtjate vaheliste lepingute puhul. Raamlepingul põhinevates lepingutes ei tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.	Raamlepingul põhinevates lepingutes ei tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.
Avaliku sektori hankijad peavad raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

Motivatsioon

Regioonide Komitee arvates peaks raamlepingut reguleerima vastavalt kehtivale direktiivile 2004/17/EÜ, sest puudub põhjus reguleerida näiteks seda liiki lepingu kehtivuse aega, kui seda ei tehta teist liiki lepingute puhul. Sarnaselt dünaamiliste hankesüsteemide puhul kehtivaga peaks olema võimalik lepingu kehtivusajal lisada juurde uusi ettevõtjaid, sest see tuleb kasuks nii ostjale kui ka müüjale. Viimane lause ei ole vajalik, sest tegu on põhimõttelise küsimusega.

Muudatusettepanek 14

COM(2011) 895 final

Artikli 45 lõige 4

COM(2011) 896 final

Artikli 31 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4. Kui raamleping sõlmitakse enam kui ühe ettevõtjaga, võib seda täita ühel järgmisel viisil:

4. Kui raamleping sõlmitakse enam kui ühe ettevõtjaga, võib seda täita järgmisel viisil:

(a)

raamlepingu tingimuste alusel ilma hanget uuesti välja kuulutamata, kui lepingus on sätestatud kõik asjaomaste ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise tingimused ning objektiivsed tingimused, mille alusel on võimalik otsustada, milline raamlepingu pooleks olev ettevõtja vastavat lepingut täidab; sellised tingimused näidatakse ära hankedokumentides;

(a)

;

(b)	kui raamlepingus ei ole sätestatud ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise kõiki tingimusi, kuulutatakse raamlepingu poolteks olevate ettevõtjate seas hange uuesti välja.

(b)	kui raamlepingus ei ole sätestatud ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise kõiki tingimusi, raamlepingu poolteks olevate ettevõtjate seas hane välja.

Motivatsioon

Direktiivis puuduvad igasugused selgitused raamlepingu rakendamise kohta. See kehtib eelkõige otselepingu ja uue hanke väljakuulutamise rakendamise kohta ja valiku kohta nende kahe vahel. Rakendamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik neid mõlemat kombineerida, et väiksemate tellimuste korral võiks otse viidata kindlaksmääratud tingimustele, samal ajal kui sama raamlepingu raames oleks suurte tellimuste puhul võimalik välja kuulutada uus hange.

(Tõlkija märkus: komisjoni dokumentide eestikeelsed tekstid ei ole identsed. Praegu on muudatuste osutamisel võetud aluseks COM(895) 2012 final.)

Muudatusettepanek 15

COM(2011) 896 final

Artikkel 37

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. Avaliku sektori hankijad võivad otsustada viia teatavad hanked läbi ühiselt.	1. Avaliku sektori hankijad võivad otsustada viia teatavad hanked läbi ühiselt.
2. Kui üks avaliku sektori hankija viib üksi läbi kõik asjaomase hankemenetluse etapid alates hanke väljakuulutamisest kuni sõlmitava(te) lepingu(te) täitmise lõpuni, on asjaomasel avaliku sektori hankijal ainuvastutus käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmisel.	2. Kui üks avaliku sektori hankija viib üksi läbi kõik asjaomase hankemenetluse etapid alates hanke väljakuulutamisest kuni sõlmitava(te) lepingu(te) täitmise lõpuni, on asjaomasel avaliku sektori hankijal ainuvastutus käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmisel.
Kui hankemenetluse viivad läbi ja sõlmitavaid lepinguid täidavad mitu osalevat avaliku sektori hankijat, vastutab jätkuvalt igaüks neist käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest seoses tema läbiviidavate etappidega.	Kui hankemenetluse viivad läbi ja sõlmitavaid lepinguid täidavad mitu osalevat avaliku sektori hankijat, vastutab jätkuvalt igaüks neist käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest seoses tema läbiviidavate etappidega.
	3.

Motivatsioon

Teksti täiendamine aitab tagada, et ühishankeid ei muudetaks asjatult keerukateks. Sama peaks kehtima ajutise koostöö kohta, nagu on sätestatud keskse hankija puhul, vt artikli 35 lõige 5.

Muudatusettepanek 16

COM(2011) 895 final

Artikkel 54

COM(2011) 896 final

Artikkel 40

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. VIII lisa punktis 1 kindlaks määratud tehniline kirjeldus esitatakse hankedokumentides. Tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks ehitustöö, teenuse või asja nõutavad omadused.	1. VIII lisa punktis 1 kindlaks määratud tehniline kirjeldus esitatakse hankedokumentides. Tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks ehitustöö, teenuse või asja nõutavad omadused.
Sellised omadused võivad olla seotud ka tellitavate ehitustööde tegemise, asjade tootmise või teenuste osutamise teatava protsessiga või artikli 2 punktis 22 osutatud olelusringi mõne muu etapiga.	Sellised omadused võivad olla seotud ka tellitavate ehitustööde tegemise, asjade tootmise või teenuste osutamise teatava protsessiga või artikli 2 punktis 22 osutatud olelusringi mõne muu etapiga.
Tehnilises kirjelduses täpsustatakse lisaks see, kas nõutakse intellektuaalomandi õiguste üleandmist.	Tehnilises kirjelduses täpsustatakse lisaks see, kas nõutakse intellektuaalomandi õiguste üleandmist.
Kõigi selliste hangete puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on inimesed, olenemata sellest, kas kasutajaks on üldsus või avaliku sektori hankija töötajad, peavad kõnealused tehnilised kirjeldused olema koostatud nii, et neis võetakse arvesse puuetega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsemise nõuet, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Kui kohustuslikud ligipääsunõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga, määratletakse ligipääsukriteeriumid tehnilistes kirjeldustes, viidates kõnealusele õigusaktile.	Kui kohustuslikud ligipääsunõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga, määratletakse ligipääsukriteeriumid tehnilistes kirjeldustes, viidates kõnealusele õigusaktile.

Motivatsioon

Esialgne tekst on liiga kaugeleulatuv praeguste hangete mitmekesisuse valguses. Lisaks on tegu sättega, mis esineb sageli riiklikes ehitusnormides. Praeguse direktiivi 2004/18/EÜ artikli 23 lõige 1 ja direktiivi 2004/17/EÜ artikli 34 lõige 1 peaksid säilima.

Muudatusettepanek 17

COM(2011) 896 final

Artikkel 44

Lepingute osadeks jaotamine

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. Riigihankelepinguid võib jaotada ühesugusteks või erinevateks osadeks. Lepingute puhul, mille maksumus võrdub vähemalt artiklis 4 sätestatud piirmääradega ning on artikli 5 kohaselt arvestatuna vähemalt 500 000 eurot, peab avaliku sektori hankija, kui ta ei pea otstarbekaks lepingut osadeks jaotada, esitama selleks hanketeates või huvi kinnitamise ettepanekus asjakohased põhjendused.	1. Riigihankelepinguid võib jaotada ühesugusteks või erinevateks osadeks.
Avaliku sektori hankijad näitavad hanketeates või huvi kinnitamise ettepanekus ära, kas pakkumused piirduvad ühe või teatava arvu osadega.

Motivatsioon

Tegu on avaliku sektori hankijale pandud ebavajaliku halduskoormusega ja see tuleb seega välja jätta.

Muudatusettepanek 18

COM(2011) 896 final

Artikli 54 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 54	Artikkel 54
Avaliku sektori hankijad võivad otsustada mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kes esitas parima pakkumuse, kui nad on kindlaks teinud, et kõnealune pakkumus ei vasta vähemalt samaväärsel tasemel kohustustele, mis on kehtestatud liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätete või rahvusvahelise sotsiaal- või keskkonnaõiguste sätetega, mis on loetletud XI lisas.	Avaliku sektori hankijad võivad otsustada mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kes esitas parima pakkumuse, kui nad on kindlaks teinud, et kõnealune pakkumus ei vasta vähemalt samaväärsel tasemel kohustustele, mis on kehtestatud liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätete või rahvusvahelise sotsiaal- või keskkonnaõiguste sätetega, mis on loetletud XI lisas.

Motivatsioon

Peale ELi õigussätete peavad hankijad ka riiklikest õigussätetest kinni pidama.

Muudatusettepanek 19

COM(2011) 896 final

Artkli 55 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 55	Artikkel 55
Esimese lõigu punkti d alusel kõrvalejätmiseks peavad avaliku sektori hankijad esitama lepingu täitmise hindamise meetodi, mis põhineb objektiivsetel ja mõõdetavatel kriteeriumidel ja mida kohaldatakse süstemaatiliselt, järjepidevalt ja läbipaistvalt. Lepingu täitmise hindamisest tuleb teavitada asjaomast töövõtjat, kellele tuleb anda võimalus tulemused vaidlustada ja saada kohtulikku kaitset.

Motivatsioon

Artikli 55 lõike 3 viimases lõigus toodud selgitus on arusaamatu ja vähendab õiguskindlust, mis võib tuua kaasa suurel hulgal kohtuasju. Sellele lisaks paneks see avaliku sektori hankijatele uusi kohustusi, mis tekitaks tarbetut bürokraatiat ja seetõttu tuleks säte välja jätta.

Muudatusettepanek 20

COM(2011) 895 final

Artikkel 76

COM(2011) 896 final

Artikkel 66

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, tuginevad avaliku sektori hankijad pakkumuste hindamisel ühele järgmisele kriteeriumile:

(a)	majanduslikult soodsaim pakkumus;

(a)	majanduslikult soodsaim pakkumus;

(b)	madalaim maksumus.

(b)	madalaim hind.

Kulude hindamisel võib avaliku sektori hankija omal valikul tugineda üksnes hinnale või kasutada kulutõhususe põhimõtet, näiteks artiklis 67 sätestatud olelusringi kulude arvestamist.

2. Avaliku sektori hankija seisukohast majanduslikult soodsaim pakkumus lõike 1 punkti a tähenduses tehakse kindlaks asjaomase hankelepingu esemega seotud kriteeriumide alusel. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad lisaks lõike 1 punktis b osutatud hinnale või kuludele muid asjaomase hankelepingu esemega seotud selliseid kriteeriume nagu:

2. Avaliku sektori hankija seisukohast majanduslikult soodsaim pakkumus lõike 1 punkti a tähenduses tehakse kindlaks asjaomase hankelepingu esemega seotud kriteeriumide alusel. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad lisaks hinnale muid asjaomase hankelepingu esemega seotud selliseid kriteeriume nagu:

(a)	kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;

(a)	kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad innovatiivsus ;

(b)

teenuste hankelepingute ja ehitustööde projekteerimise puhul võidakse arvesse võtta asjaomast lepingut täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifitseeritust ja kogemusi ning sellest tulenevalt võib kõnealused töötajad pärast lepingu sõlmimist asendada üksnes avaliku sektori hankija nõusolekul, kes peab kontrollima, et asendamistega tagatakse samaväärne töökorraldus ja kvaliteet;

(b)

(c)	müügijärgsed teenused ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarneperiood või valmimise aeg;

(c)	müügijärgsed teenused ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarneperiood või valmimise aeg;

(d)

tootmisprotsess või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viis või mõni muu olelusringi etapp, nagu on osutatud artikli 2 punktis 22, kui need kriteeriumid on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt, hõlmavad kõnealuste protsessidega vahetult seotud tegureid ning iseloomustavad konkreetset tootmisprotsessi või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisi.

(d)

Motivatsioon

On hea, et hankija saab valida majanduslikult soodsaima pakkumuse ja madalaima hinnavahel. Samas peaks säilima praeguses direktiivis kasutatud mõiste madalaim hind, kuna mõiste madalaim maksumus viitab sellele, et lisaks hinnale võetakse arvesse muidki tegureid, kuna maksumus on laiem termin kui hind. Majanduslikult soodsaim pakkumus on kriteerium, mida tuleks kasutada, kui soovitakse katta ka teised parameetrid, näiteks olelusringi kulud.

Mõnel juhul sätestab hankija juba hankedokumentides selle, millist hinda kavatsetakse maksta. Peab olema täiesti selge, et nii on võimalik toimida.

Lühikese tootmisahela kriteeriumi lisamise eesmärk on pakkuda avaliku sektori hankijatele teatud toodete ja teenuste puhul lisaväärtust, mis seisneb selles, et tänu lühikestele tootmisahelatele võivad tooted ja teenused tavaliselt jõuda kiiremini asjaomaste hankijateni, võimaldades kiiremalt ja paindlikumalt kohaneda nende nõudmistega. Lisaks sellele võimaldab nimetatud kriteerium oluliselt parandada ka keskkonnanorme (lühem veo- ja ladustamise aeg, vähem heiteid), asjaolu, mis toob lõppkokkuvõttes kasu nii hankijatele kui ka kodanikele. Seega oleks hankijatel võimalus kaasata lepingukriteeriumidesse näitajad, mis teatud kategooriate raames annavad rohkem teavet teatud ettevõtja pakkumise kohta, mis võib veelgi paremini rahuldada riigihanke nõudmisi.

Samuti peab olema võimalik sõnaselgelt väljendada, et appi saab võtta sotsiaalsed kriteeriumid, nt antakse boonuspunkte ettevõtetele töötajate võrdse kohtlemise poliitika eest ning selle eest, mida rohkem pikaajalisi töötuid palgatakse.

Muudatusettepanek 21

COM(2011) 896 final

Artikli 66 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 66
Liikmesriigid võivad ette näha, et teatavat liiki lepingute sõlmimisel lähtutakse majanduslikult soodsaimast pakkumusest, nagu on märgitud lõike 1 punktis a ja lõikes 2.

Motivatsioon

Moderniseerimise eesmärk on pakkuda avaliku sektori hankijatele maksimaalset paindlikkust. Avaliku sektori hankijad peavad saama selles mõttes ise otsustada, kas nad lähtuvad majanduslikult soodsaimast pakkumisest või soodsaimast hinnast. Liikmesriigid ei tohiks siin kohaliku sektori asutustele vajadusi ette kirjutada. Kui leping ei saa põhineda enam soodsaimal hinnal, siis kahaneksid väikeste ettevõtjate konkureerimisvõimalused veelgi. Seega tuleks artikli 66 lõige 3täielikult välja jätta.

Muudatusettepanek 22

COM(2011) 895 final

Artikli 76 lõige 4

COM(2011) 896 final

Artikli 66 lõige 4

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Pakkumuste hindamise kriteeriumidega ei anta avaliku sektori hankijatele piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega võimaldatakse tõhusat konkurentsi ja nendega kaasnevad nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Avaliku sektori hankijad kontrollivad tegelikkuses pakkujate esitatud teabe ja tõendite alusel, kas pakkujad vastavad hindamiskriteeriumidele.

Motivatsioon

Punkt ei ole vajalik ega anna midagi juurde ja tuleks seepärast välja jätta. Sätte sisu kajastub juba üldpõhimõtetes.

Muudatusettepanek 23

COM(2011) 896 final

Artikli 73 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)	artikliga 11 ette nähtud erandeid ei kohaldata tulenevalt erasektori partneri osalemisest lepingu sõlminud juriidilises isikus vastavalt artikli 11 lõikele 4;

Motivatsioon

Parandus komisjoni tekstis, mis tuleneb artikli 11 lõike 5 väljajätmisest dokumendis COM(2011) 896 final ja artikli 21 lõike 5 väljajätmisest dokumendis COM(2011) 895 final (muudatusettepanek 7). See säte ei saa pärast hankelepingu sõlmimist enam kehtida.

Muudatusettepanek 24

COM(2011) 895 final

Artikkel 77

COM(2011) 896 final

Artikkel 67

Olelusringi kulude arvestamine

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
3. Kui liidu õigusakti osana, sealhulgas sektoripõhiste õigusaktide kohaste delegeeritud õigusaktidega, võetakse vastu ühine olelusringi kulude arvutamise meetod, kohaldatakse seda juhul, kui olelusringi kulude arvutamine kuulub artikli 66 lõikes 1 osutatud pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka.
Selliste õigusaktide ja delegeeritud õigusaktide loetelu on esitatud XV lisas. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 89 seoses kõnealuse loetelu ajakohastamisega, kui uute õigusaktide vastuvõtmise, kehtetuks tunnistamise või muutmise tõttu on sellised muudatused vajalikud.

Motivatsioon

Regioonide Komitee toetab strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja tunnistab jätkusuutliku, sotsiaalselt vastutustundliku ja innovatsiooni pooldava hankemenetluse tähtsust. Samuti on tore, et komisjon innustab avaliku sektori hankijaid võtma arvesse olelusringi kulusid. Selles valdkonnas on juba palju teoksil, kuid palju jääb veel teha. Komitee leiab, et ELi meetodi kasutamine sellistel juhtudel on praeguses olukorras liiga kaugeleulatuv.

Muudatusettepanek 25

COM(2011) 895 final

Artikkel 79

COM(2011) 896 final

Artikkel 69

Põhjendamatult madala hinnaga pakkumused

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Avaliku sektori hankija palub ettevõtjatel selgitada küsitud hindu või maksumust, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)	küsitud hind või maksumus jäävad rohkem kui 50 % alla muude pakkujate küsitud keskmisest hinnast või maksumusest;

(b)	küsitud hind või maksumus jäävad rohkem kui 20 % alla paremuselt teises pakkumuses küsitud hinnast või kuludest;

(c)	esitatud on vähemalt viis pakkumust.

2. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda selliseid selgitusi ka muudel põhjustel, kui pakkumused tunduvad olevat põhjendamatult madala hinnaga.

. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda selliseid selgitusi ka muudel põhjustel, kui pakkumused tunduvad olevat põhjendamatult madala hinnaga.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud selgitused võivad eelkõige olla seotud järgnevaga:

(a)	ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatavate teenuste säästlikkusega;

(b)	valitud tehniliste lahendustega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

(c)	pakkuja väljapakutud ehitustööde, asjade või teenuste originaalsusega;

(d)	vastavusega liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktidele või XI lisas loetletud rahvusvahelise sotsiaal- ja keskkonnaõiguse sätetele, vähemalt samaväärsel tasemel, või muudele samaväärset kaitset tagavatele sätetele;

(e)	pakkuja võimalusega saada riigiabi.

4. Avaliku sektori hankija kontrollib esitatud teavet, konsulteerides pakkujaga. Ta võib pakkumuse tagasi lükata üksnes siis, kui tõendid ei õigusta küsitavat madalat hinda või maksumust, võttes arvesse lõikes 3 osutatud tegureid.

Avaliku sektori hankijad võivad pakkumuse tagasi lükata, kui nad on kindlaks teinud, et pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga, sest see ei vasta kohustustele, mis on kehtestatud liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktidega või rahvusvahelise sotsiaal- ja keskkonnaõiguse sätetega, mis on loetletud XI lisas.

5. Kui avaliku sektori hankija teeb kindlaks, et pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga, kuna pakkuja on saanud riigiabi, võib sellise pakkumuse üksnes kõnealusel põhjusel tagasi lükata ainult pärast pakkujaga konsulteerimist, kui pakkuja ei suuda avaliku sektori hankija määratud piisava ajavahemiku jooksul tõendada, et kõnealune abi sobib kokku siseturuga aluslepingu artikli 107 tähenduses. Kui avaliku sektori hankija pakkumuse sellistel asjaoludel tagasi lükkab, teatab ta sellest komisjonile.

Liikmesriigid teevad teistele liikmesriikidele taotluse korral artikli 88 kohaselt kättesaadavaks mis tahes teabe seoses tõendite ja dokumentidega, mis esitatakse seoses lõikes 3 osutatud üksikasjadega.

Motivatsioon

Regioonide Komitee eelistab selgitust, mis on esitatud praeguse direktiivi 2204/18/EÜ artiklis 55 ebaharilikult madala hinnaga pakkumuse kohta, sest ettepaneku tekstist lähtumine põhjustab halduskoormust nii hankijatele kui ka tarnijatele. Komisjoni ettepaneku tekst vähendab samuti hankijate manööverdamisruumi kõnealuses valdkonnas ning sellest on kahju.

Muudatusettepanek 26

COM(2011) 895 final

Artikkel 81

COM(2011) 896 final

Artikkel 71

Allhanked

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. Avaliku sektori hankija võib hankedokumentides paluda või liikmesriik võib nõuda, et pakkuja näitaks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja kõik allhangete väljapakutud täitjad.
2. Liikmesriigid võivad allavaliku sektori hankija taotluse korral ja kui lepingu olemus seda lubab, ette näha, et avaliku sektori hankija kannab põhitöövõtjale osutatavate teenuste, tarnitavate asjade või teostatavate ehitustööde eest tasumisele kuuluvad maksed üle otse alltöövõtjale. Sel juhul kehtestavad liikmesriigid asjakohased mehhanismid, mis võimaldavad põhitöövõtjal vaidlustada alusetud maksed. Kõnealust makseviisi hõlmav kord nähakse ette hankedokumentides.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira peamise ettevõtja vastutust.

Motivatsioon

Tarnijate ja allhankijate suhted kuuluvad konkurentsiõiguse ja liikmesriigi lepinguõiguse alla ning seda ei tohiks direktiiviga muuta.

Lisaks põhjustavad sätted õiguslikku segadust, kuna allhankijast, kes teostab avaliku sektori hankijale töid tasu eest, saab töövõtja, mitte alltöövõtja. Pealegi võivad need sätted pärssida avaliku sektori hankija võimalusi tasu kinni pidada seni, kuni töö on lepingukohaselt teostatud.

Muudatusettepanek 27

COM(2011) 895 final

Artikkel 82

COM(2011) 896 final

Artikkel 72

Lepingute muudatused nende kehtivusajal

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Riigihankelepingu sätete olulisi muudatusi selle kehtivusajal käsitatakse käesoleva direktiivi kohaselt uue lepingu sõlmimisena ning see eeldab uut hankemenetlust käesoleva direktiivi alusel.

2. Lepingu kehtivusajal tehtud muudatust käsitatakse lõike 1 kohaselt olulisena, kui sellega muutub leping oluliselt võrreldes algselt sõlmitud lepinguga. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a)	muudatusega kehtestatakse tingimused, mis algse hankemenetluse osana oleksid võimaldanud valida välja muid kui algselt väljavalitud taotlejaid või oleksid võimaldanud lepingu sõlmimist teise pakkujaga;

(b)	muudatusega muudetakse lepingu majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks.

(c)	muudatusega laiendatakse lepingu reguleerimisala märkimisväärselt, et hõlmata lepinguga algselt hõlmamata asju, teenuseid või ehitustöid.

3. Lepingupartneri asendamist käsitatakse olulise muudatusena lõike 1 tähenduses.

Esimest lõiku ei kohaldata aga algse töövõtja täieliku või osalise asendamise korral pärast ettevõtte restruktureerimist või maksejõuetust teise algseid kvalitatiivseid valikukriteeriume täitva ettevõtjaga, kui sellega ei kaasne muid olulisi lepingu muudatusi ning selle eesmärk ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisest kõrvale hoida.

4. Kui muudatuse väärtust saab rahaliselt väljendada, ei käsitata muudatust olulisena lõike 1 tähenduses, kui selle väärtus ei ületa artiklis 4 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 5 % algse lepingu maksumusest, kui muudatus ei muuda lepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust väärtust järjestikuste muudatuste kumulatiivse väärtuse alusel.

5. Lepingu muudatusi ei käsitata lõike 1 tähenduses olulistena, kui need on hankedokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslite või -võimalustega. Sellistes klauslites märgitakse võimalike muudatuste või võimaluste ulatus ja olemus ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nendega ei nähta ette muudatusi, millega muudetaks lepingu üldist olemust.

6. Erandina lõikest 1 ei eelda oluline muudatus uut hankemenetlust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)	muudatused tulenevad olukorrast, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette näha;

(b)	muudatusega ei muudeta lepingu üldist olemust;

(c)	mis tahes hinnatõus ei ületa 50 % esialgse lepingu maksumusest.

Avaliku sektori hankijad avaldavad Euroopa Liidu Teatajas teate selliste muudatuste kohta. Kõnealused teated sisaldavad VI lisa D osas esitatud teavet ja need avaldatakse kooskõlas artikliga 49.

7. Avaliku sektori hankijad ei saa kasutada lepingu muudatusi järgmistel juhtudel:

(a)	kui muudatuse eesmärk on heastada töövõtja tegevuses esinevaid või selle tagajärjel tekkinud puudusi, mida saab heastada lepinguliste kohustuste jõustamisega;

(b)	kui muudatuse eesmärk on hüvitada hinnatõusu riski, mis töövõtja on maandanud.

Motivatsioon

Praegustes direktiivides on esitatud hangete menetluskord. Neis puuduvad sätted lepingute muutmise kohta nende kehtivusajal ja uutes direktiivides ei tohiks neid samuti sisse viia, sest niiviisi pannakse avaliku sektori hankijale ebavajalik halduskoormus ja vähendatakse paindlikkust. Kui komisjon soovib selle valdkonna kohtupraktikast teavitada, sobib selleks paremini tõlgendusdokument.

Muudatusettepanek 28

COM(2011) 896 final

Artikkel 83

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 83	Artikkel 83
Nõukogu direktiivi 89/665/EMÜ kohaselt tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi korrektse kohaldamise tõhusate, olemasolevate ja läbipaistvate mehhanismidega, mis täiendavad avaliku sektori hankijate tehtud otsuste läbivaatamiseks kasutatavat kehtivat süsteemi.

Motivatsioon

Direktiivis on liigne viidata asjaolule, et seda tuleb korrektselt täita. Piisab olemasolevatest süsteemidest avaliku sektori hankijate otsuste kontrollimiseks. Lihtsustamist ja paindlikkust silmas pidades ei tuleks uusi üleliigseid struktuure juurde luua.

Muudatusettepanek 29

COM(2011) 895 final

Artikkel 93

COM(2011) 896 final

Artikkel 84

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Avalik järelevalve

1. Liikmesriigid määravad ühe sõltumatu asutuse, kes vastutab rakendusmeetmete järelevalve ja kooskõlastamise eest (edaspidi „järelevalveasutus”). Liikmesriigid teavitavad määramisest ka komisjoni.

Kõnealust järelevalvet kohaldatakse kõigi avaliku sektori hankijate suhtes.

2. Rakendusmeetmetesse kaasatud pädevate ametiasutuste tegevus korraldatakse selliselt, et välditakse huvide konflikte. Avaliku järelevalve süsteem peab olema läbipaistev. Seepärast avaldatakse kõik suunised ja arvamusdokumendid ning samuti aastaaruanded, milles kirjeldatakse käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade rakendamist ja kohaldamist.

Aastaaruanne sisaldab järgmist:

(a)	kui väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega sõlmitud lepingute edukuse määr jääb lepingute maksumust arvestades alla 50 %, analüüsitakse aruandes põhjuseid;

(b)	ülevaade sellest, kuidas on rakendatud säästvat hankepoliitikat, sh menetlusi, millega võetakse arvesse keskkonnakaitse, sotsiaalse kaasatuse ja puudega inimeste ligipääsu tagamise või innovatsiooni soodustamisega seotud kaalutlusi;

(c)	teave liidu eelarvet mõjutavate hanke-eeskirjade rikkumise jälgimise ja rikkumise järel võetud meetmete kohta käesoleva artikli lõigete 3-5 kohaselt;

(d)	kesksed andmed pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja muude tõsiste rikkumiste kohta riigihangete valdkonnas, sealhulgas selliste rikkumiste kohta, mis mõjutavad liidu eelarvest kaasrahastatavaid projekte.

3. Järelevalveasutus vastutab järgmiste ülesannete eest:

(a)	riigihangete eeskirjade kohaldamise ning avaliku sektori hankijate ja eelkõige kesksete avaliku sektori hankijate järgitavate tavade jälgimine;

(b)	avaliku sektori hankijatele õigusabi andmine riigihangete eeskirjade ja põhimõtete tõlgendamise kohta ning riigihangete eeskirjade kohaldamise kohta erijuhtudel;

(c)

omaalgatuslike arvamuste ja suuniste esitamine üldist huvi pakkuvates küsimustes seoses riigihangete eeskirjade tõlgendamise ja kohaldamisega, korduvate küsimustega ja riigihanke-eeskirjade kohaldamisega seotud süsteemsete raskustega, ohtude märkamise ja muude teadlikkuse tõstmise meetoditega, võttes arvesse käesoleva direktiivi sätteid ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat;

(d)	laiaulatuslike ja toimivate „hoiatusmärkide” süsteemide loomine ja kohaldamine, mis aitaks riigihangetega seotud pettust, korruptsiooni, huvide konflikte ja muid tõsiseid rikkumisi ennetada, avastada ja neist piisavalt teavitada;

(e)	siseriiklike pädevate asutuste ja sealhulgas auditiasutuste tähelepanu juhtimine konkreetsetele avastatud rikkumistele ja süsteemsetele probleemidele;

(f)	elanike ja ettevõtjate kaebuste uurimine seoses riigihanke-eeskirjade kohaldamisega konkreetsetel juhtudel ja analüüsitulemuste edastamine pädevatele avaliku sektori hankijatele, kes peavad võtma neid oma otsustes arvesse või kui nad seda ei tee, põhjendada selle tähelepanuta jätmist;

(g)

siseriiklike kohtute ja ametiasutuste tehtavate otsuste jälgimine seoses aluslepingu artikli 267 alusel tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsuste või Euroopa Kontrollikoja auditileidudega, mis näitavad liidu riigihanke-eeskirjade rikkumist liidu kaasrahastatavate projektide puhul; järelevalveasutus teatab Euroopa Pettustevastasele Ametile ELi menetluskorra mis tahes rikkumisest, kui see on seotud otseselt või kaudselt ELi poolt rahastatavate lepingutega.

Punktis e osutatud ülesanded ei piira õigust esitada kaebus siseriiklike õigusaktide või direktiivi 89/665/EMÜ alusel loodud süsteemi alusel.

Liikmesriigid annavad järelevalveasutusele volitused vaadata asjakohaste siseriiklike õigusaktide alusel läbi avaliku sektori hankijate otsused selliste rikkumiste kohta, mis on avastatud jälgimise ja õigusabi andmise käigus.

4. Ilma et see piiraks üldist korda ja töömeetodeid, mida komisjon järgib liikmesriikidega suhtlemisel, toimib järelevalveasutus komisjoni jaoks kontaktpunktina, kui ta jälgib liidu õiguse kohaldamist ja liidu eelarve täitmist Euroopa Liidu lepingu artikli 17 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 alusel. Ta teavitab komisjoni käesoleva direktiivi mis tahes rikkumisest seoses hankemenetlusega, mida kasutatakse otseselt või kaudselt liidu rahastatavate lepingute sõlmimiseks.

Komisjon võib eelkõige anda järelevalveasutusele lahendada üksikjuhtumid, kui lepingut ei ole veel sõlmitud või läbivaatamist on veel võimalik teostada. Samuti võib ta teha järelevalveasutusele ülesandeks jälgida selliste meetmete rakendamist, mis liikmesriigid võtavad komisjoni poolt kindlaks tehtud liidu riigihanke-eeskirjade ja põhimõtete rikkumise heastamiseks.

Komisjon võib nõuda, et järelevalveasutus analüüsiks liidu hanke-eeskirjade väidetavaid rikkumisi, kui need mõjutavad liidu eelarvest kaasrahastatavaid projekte. Komisjon võib usaldada järelevalveasutusele teatavatel juhtudel järelkontrolli ja tagamise, et pädevad riiklikud asutused, kes on kohustatud tema juhiseid järgima, võtavad kaasrahastatavaid projekte mõjutavate liidu riigihanke-eeskirjade rikkumiste korral asjakohaseid meetmeid.

5. Järelevalveasutuse teostatav uurimis- ja täitevtegevus, mille eesmärk on tagada, et avaliku sektori hankijate otsused vastavad käesolevale direktiivile ja Euroopa Liidu toimimise lepingu üldtingimustele, ei asenda ega mõjuta komisjoni institutsionaalset rolli aluslepingu järelevalvajana. Kui komisjon otsustab anda üksikjuhtumi lõike 4 kohaselt lahendada, jätab ta endale ka õiguse sekkuda aluslepinguga antud volituste alusel.

6. Avaliku sektori hankijad edastavad riiklikule järelevalveasutusele kõigi sõlmitud lepingute tervikteksti, kui lepingu maksumus on vähemalt

(a)	1 000 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul;

(b)	10 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul.

7. Ilma et see mõjutaks siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu teabele, ning kooskõlas siseriiklike ja ELi andmekaitsealaste õigusaktidega võimaldab järelevalveasutus kirjaliku taotluse korral piiramatut ja täielikku otsest tasuta juurdepääsu lõikes 6 osutatud sõlmitud lepingutele. Lepingute teatavate osade puhul või juurdepääsu andmisest keelduda, kui nende avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

Juurdepääs sellistele osadele, mida võib avaldada, antakse mõistliku aja jooksul ja mitte hiljem kui 45 päeva möödudes taotluse esitamise päevast.

Lepingule juurdepääsu soovivad taotlejad ei pea näitama, et neil on asjaomase lepingu suhtes otsene või kaudne huvi. Teabe saajal tuleb lubada selline teave avalikustada.

8. Lõikes 2 osutatud aastaaruandele lisatakse kokkuvõte kõigist tegevustest, mis järelevalveasutus teostab vastavalt lõigetele 1-7.

Motivatsioon

Nõue luua siseriiklikud järelevalveasutused, kellele tuleb saata leping, on selgelt vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid korraldavad oma haldusasju ise. Riiklik kontroll hanke-eeskirjade järgimise üle lasub liikmesriikide kohtutel, järelevalveasutustel ja audiitoritel. Lisaks põhjustavad sellised nõuded avaliku sektori hankijatele ebavajalikku lisahalduskoormust.

Muudatusettepanek 30

COM(2011) 896 final

Artikli 85 esimene lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 85

Avaliku sektori hankijad koostavad iga lepingu, raamlepingu ja loodava dünaamilise hankesüsteemi kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

(a)	avaliku sektori hankija nimi ja aadress, lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi ese ja maksumus;

(b)	edukate taotlejate või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;

(c)	tagasilükatud taotlejate või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;

(d)	põhjendamatult madalate hindadega pakkumuste tagasilükkamise põhjused;

(e)	eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumus välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu sellise osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;

(f)	väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul artiklis 30 osutatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

(g)	vajaduse korral põhjused, miks avaliku sektori hankija otsustas lepingut või raamlepingut mitte sõlmida või dünaamilist hankesüsteemi mitte luua;

(h)	vajaduse korral tuvastatud huvide konfliktid ja võetud meetmed.

Motivatsioon

Siinkohal ette nähtud dokumentatsioonikohustused koormavad kohalikke omavalitsusi ebaproportsionaalsel viisil ega anna midagi juurde. Kõnealuse reformi mõte on just üleliigsete dokumentatsioonikohustuste kaotamine, mitte bürokraatia juurdeloomine.

Muudatusettepanek 31

COM(2011) 896 final

Artikli 85 kaks viimast lõiku

Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 85 Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta	Artikkel 85
Avaliku sektori hankijad dokumenteerivad kõigi hankemenetluste kulgemise, olenemata sellest, kas nende läbiviimiseks kasutatakse elektroonilisi vahendeid. Selleks dokumenteerivad nad hankemenetluse kõik etapid, sealhulgas kogu teabevahetuse ettevõtjatega ja sisemised arutelud, pakkumuste ettevalmistamise, dialoogi ja vajaduse korral läbirääkimised, pakkumuste vahel valiku tegemise ja lepingu sõlmimise.	..
Kõnealune aruanne või selle peamised osad esitatakse taotluse korral komisjonile või riiklikule järelevalveasutusele.

Motivatsioon

Regioonide Komitee on seisukohal, et eelistada tuleks praeguse direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 43 sätestatud aruannetel põhinevat süsteemi, sest see muudab haldusküsimuste lahendamise hankijale lihtsamaks.

Muudatusettepanek 32

COM(2011) 895 final

Artikkel 95

COM(2011) 896 final

Artikkel 86

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriikide aruandlus ja avaliku sektori hankijate nimekirjad

1. Artikli 84 kohaselt asutatud või määratud asutused edastavad komisjonile iga aasta kohta ühe standardvormil põhineva rakendamis- ja statistikaaruande hiljemalt järgneva aasta 31. oktoobril.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:

(a)

kõigi hankelepinguid või raamlepinguid sõlmivate keskvalitsusasutuste, keskvalitsusest madalama tasandi hankijate ja avalik-õiguslike isikute, sealhulgas keskvalitsusest madalama tasandi asutuste ning samuti avaliku sektori hankijate ühenduste täielik ja ajakohastatud nimekiri, mis sisaldab ka iga asutuse unikaalset identifitseerimisnumbrit, kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud; nimekiri koostatakse asutuste liikide järgi;

(b)	kõigi kesksete avaliku sektori hankijate täielik ja ajakohastatud nimekiri;

(c)	kõigi käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud piirmäärasid ületavate lepingute puhul:

(i)	sõlmitud lepingute arv ja maksumus asutuste liikide lõikes menetluste kaupa ning ehitustööde, asjade ja teenuste kaupa CPV nomenklatuuri jaotuse järgi;

(ii)	kui lepingud on sõlmitud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse teel, esitatakse punktis i osutatud andmed ka artiklis 30 osutatud asjaolude kaupa ning täpsustatakse sõlmitud lepingute arv ja maksumus edukate pakkujate liikmesriikide ja kolmandate riikide lõikes;

(d)	kõigi selliste lepingute puhul, mis jäävad käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud piirmääradest allapoole, aga mis kuuluksid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui nende maksumus ületaks piirmäära, sõlmitud lepingute arv ja maksumus asutuste liikide lõikes.

3. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 89 I lisa muutmiseks, et ajakohastada avaliku sektori hankijate loetelu liikmesriikide asjakohaste teadete põhjal, kui selliseid muudatusi on vaja avaliku sektori hankijate korrektseks identifitseerimiseks.

Komisjon võib regulaarselt avaldada lõike 2 punkti a kohaselt edastatud avalik-õiguslike isikute nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe oma institutsioonilise korralduse kohta käesoleva direktiivi rakendamiseks, järelevalveks ja jõustamiseks, samuti siseriiklike algatuste kohta, millega antakse suuniseid ning abi liidu riigihanke-eeskirjade rakendamisel või millega lahendatakse kõnealuste eeskirjade rakendamisel tekkivaid probleeme.

5. Komisjon kehtestab lõikes 1 osutatud iga-aastaste rakendus- ja statistikaaruannete standardvormi. Rakendusaktid võetakse vastu artiklis 91 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Motivatsioon

Ülaltoodud sätted tuleb välja jätta. Need tooksid kaasa tohutu halduskoormuse ühelt poolt nii neile organeile, kes peaksid kõik need andmed koguma, kui teiselt poolt ka avaliku sektori hankijatele, kes neid andmeid peavad menetlema.

Muudatusettepanek 33

COM(2011) 895 final

Artikkel 96

COM(2011) 896 final

Artikkel 87

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Abi avaliku sektori hankijatele ja ettevõtjatele
1. Liikmesriigid tagavad tehnilised tugistruktuurid, et anda avaliku sektori hankijatele õiguslikku ja majanduslikku nõu, suuniseid ja abi hankemenetluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ka tagavad liikmesriigid, et igal avaliku sektori hankijal on võimalik saada pädevat abi ja nõu üksikküsimustes.
2. Selleks et ettevõtjatel ning eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel oleks parem juurdepääs riigihangetele ja et käesolevast direktiivist saadaks korrektselt aru, tagavad liikmesriigid asjakohase abi kättesaadavuse, sh elektrooniliselt või ettevõtjate abistamisele keskenduvate olemasolevate võrgustike kaudu.
3. Mõnes teises liikmesriigis hankemenetluses osaleda kavatsevatele ettevõtjatele osutatakse spetsiifilist haldusabi. Kõnealune abi hõlmab vähemalt asjaomase liikmesriigi haldusnõudeid ja ka elektroonilise hankega seotud võimalikke kohustusi.
Liikmesriigid tagavad, et huvitatud ettevõtjatel on hõlbus pääseda juurde asjakohasele teabele, mis hõlmab maksude, keskkonnakaitse, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonna kohustusi käsitlevaid sätteid, mida jõustatakse selles liikmesriigis, piirkonnas või kohas, kus hakatakse ehitustöid teostama või teenuseid osutama ning mida kohaldatakse lepingu täitmise ajal kohapeal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes.
4. Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks võivad liikmesriigid määrata ühe asutuse või mitu asutust või haldusstruktuuri. Liikmesriigid tagavad kõnealuste asutuste ja struktuuride tegevuse nõuetekohase kooskõlastamise.

Motivatsioon

Hanget abistavate tegevuste korraldamine riiklikul tasandil kuulub liikmesriikide pädevusse, ja seega tuleb artikkel välja jätta. Hanke-eeskirjadest arusaamisel läheks abi vähem vaja tõenäoliselt siis, kui reeglistik oleks lihtsam.

Muudatusettepanek 34

COM(2011) 896 final

Artikli 88 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 88	Artikkel 88
Käesoleva artikli kohaldamiseks määravad liikmesriigid vähemalt ühe kontaktpunkti, mille kontaktandmed edastatakse teistele liikmesriikidele, järelevalveasutustele ja komisjonile. Liikmesriigid avaldavad kontaktpunktide loetelu ja ajakohastavad seda regulaarselt. Kontaktpunktide töö kooskõlastamise eest vastutab järelevalveasutus.	Käesoleva artikli kohaldamiseks määravad liikmesriigid vähemalt ühe kontaktpunkti, mille kontaktandmed edastatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Liikmesriigid avaldavad kontaktpunktide loetelu ja ajakohastavad seda regulaarselt.

Motivatsioon

Artikkel 88 tuleks säilitada, kuid ilma viiteta uutele järelevalveasutustele. Reformi mõte on just üleliigsete dokumentatsioonikohustuste kaotamine, mitte bürokraatia juurdeloomine.

Brüssel, 9. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO