Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega”

KOM(2011) 876 (lõplik) – 2011/0429 (COD)

2012/C 229/22

Raportöör: An LE NOUAIL MARLIÈRE

14. veebruaril 2012 otsustas Euroopa Parlament ja 22. veebruaril 2012 nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega”

COM(2011) 876 final – 2011/0429 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 11. mail 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 481. istungjärgul 23.-24. mail 2012. aastal (23. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 135, vastu hääletas 15, erapooletuks jäi 14.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee avaldab toetust praegusele direktiivi eelnõule, milles pikendatakse prioriteetsete ainete ja ohtlike prioriteetsete ainete nimistut, lisades ka mõjuanalüüsis soovitatud kõige täielikuma variandi (1).

1.2   Komitee toetab komisjoni soovitatud uut mehhanismi komisjoni varustamiseks sihtotstarbeliste kõrgekvaliteediliste seireandmetega veekeskkonnas leiduvate ainete kontsentratsiooni kohta, mis keskenduks eelkõige hiljuti kindlaks tehtud saasteainetele ja ainetele, mille kättesaadavad seireandmed ei ole riskihindamiseks piisavalt kvaliteetsed. Komitee arvates peaks uus süsteem toetama sellist tüüpi teabe kogumist kõigis ELi valgalades ning võimaldama seirekulude hoidmist mõistlikul tasemel.

1.3   Sellele vaatamata soovitab komitee, et projektile lisataks kas või ainult katsetamiseks, erianalüüsid järgmiste veel vähe käsitletud teemade kohta.

1.4   Vee raamdirektiivi tõhusa rakendamise eesmärgil soovitab komitee täiendada eelnõud viidetega valgalapiirkondade majandamise parimatele tavadele.

1.5   Komitee arvab, et plii ja nikkel tuleks püsivate ja bioakumuleeruvate ainetena liigitada prioriteetsete ohtlike ainete hulka, mille vettejuhtimine tuleks 20 aasta jooksul lõpetada, isegi juhul, kui täieliku lõpetamisega kaasnevad kulud on väga suured.

1.6   Komitee arvab, et üldsuse toetus ja kaasatus on veevarude kaitsmise, probleemide ja nende lahendamise parimate meetmete ning vastavate kulude määramise juures üks eeltingimusi. Ilma üldsuse toetuseta kukuvad reguleerivad meetmed läbi. Kodanikuühiskond mängib olulist rolli vee raamdirektiivi nõuetekohasel rakendamisel ning valitsuste aitamisel tasakaalu leidmiseks sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majanduslike aspektide vahel, mida on vaja arvesse võtta (3).

1.7   Komitee soovib tungivalt, et vee ökoloogiline ja keemiline seisund oleks hea, et kaitstaks inimeste tervist, veega varustatust, looduslikke ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust (4).

1.8   Komitee märgib, et uue direktiiviga tuleks lihtsustada ja ühtlustada liikmesriikide aruandluskohustust.

2.   Sissejuhatus

2.1   Kõnealuse direktiivi eelnõu eesmärk on muuta direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega (väljaspool merekeskkonda) vastavalt vee raamdirektiivi järgmistele sätetele.

2.2   Läbivaatamine toetus töörühmale ja laialdasele konsulteerimisele, milles osalesid komisjoni, liikmesriikide, sidusrühmade (ametiühingud ja valitsusvälised organisatsioonid) ning tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee eksperdid.

2.3   Sellel puhul läbi viidud mõjuanalüüsi ja tööde tagajärjel (SEC (2011) 1547 final) pikendati 33 prioriteetse aine nimistut praeguses direktiivi eelnõus 48-le, arvestades mõjuanalüüsi kõige täielikumat varianti.

2.4   Direktiivi eelnõu eesmärk on saavutada sisevete hea keemiline seisund, mis tähendab vastavust eelnõu lisas määratletud keskkonnakvaliteedi standarditele:

3.   Üldised märkused

3.1   Komitee on täielikult veendunud, et vesi ei ole mitte ainult tarbimiseks, vaid on ka hinnaline loodusressurss, mida on vaja nii tulevastele kui ka praegustele põlvkondadele. Seetõttu, ning kuna paljusid saasteaineid kasutatakse kogu ELis, on asjakohane kehtestada nende suhtes ELi tasandil ühtlustatud keskkonnakvaliteedi standardid.

3.2   Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete puhul tekib eriprobleem seoses nende laialdase levikuga, pikamaa transpordi võimaluse, keskkonnas peaaegu kõikjal esinemise ja püsivusega. Neid aineid liigitatakse üldiselt prioriteetsete ohtlike ainete hulka. Kuna nende olemasolu ohustab vee kvaliteedi parandamist muude ainete arvelt, on liikmesriikidel õigus esitada eraldi aruandeid nende mõju kohta vee keemilisele seisundile.

3.3   Direktiivi rakendamine tugineb valgalapiirkondade majandamise kavadele ja sõltub lõppkokkuvõttes liikmesriikidest. Seega, olgugi et komisjon toob häid näiteid ja rõhutab üldist seire ja teabe edastamise paranemist, on selge, et kõik liikmesriigid ei ole samal tasemel (5). Sellest aspektist vaadatuna tuleks direktiivi tõhusust parandada.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Euroopa Komisjon tugineb õigusraamistiku puhul pigem ohtlikkuse mõistele kui riski mõistele ning sellest lähtudes kajastatakse direktiivi eelnõus kindla kontsentratsiooni piiranguga aineid ning mitte reageerimisriske teiste veekeskkonnas esinevate ainetega, isegi mitte madala kontsentratsiooni korral.

4.2   Nikkel ja plii kuuluvad prioriteetsete ainete nimistusse, kuid mitte prioriteetsete ohtlike ainete nimistusse.

(1)  SEC(2011) 1547 final.

(2)  Euroopa Keskkonnaamet, tehniline aruanne, nr 8/2011 - „Ohtlikud ained Euroopa mage- ja merevees, ülevaade”.

(3)  ELT C 224, 30.8.2008, lk. 126, ELT C 97, 28.4.2007, lk. 3.

(4)  ELT C 248, 25.8.2011, lk. 1.

(5)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Euroopa Ühendus teel säästva veemajanduse juurde, COM(2007) 128 final, Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, COM(2009) 156 final.

(6)  Euroopa Keskkonnaameti tehniline aruanne nr 8/2011.