C_2012229ET.01004901.xml

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest” ”

Euroopa Komisjon otsustas 9. novembril 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. mail 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 481. istungjärgul 23.-24.mai 2012 (23. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 195, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 7.

1.1 Euroopa VKEde sisenemine kolmandate riikide turgudele, eelkõige kiiresti kasvavatele turgudele, võib saada tähtsaks teguriks majanduskasvu ja tööhõive soodustamisel. Seetõttu on oluline, et VKEde rahvusvahelistumine saaks kõigi selliste ELi poliitikavaldkondade osaks, mis on seotud VKEdega.

1.2 Rahvusvahelistumine hõlmab mitmesuguseid tegevusi, nagu eksport, import, välismaised otseinvesteerinud, allhanked, tehniline koostöö jne. Komitee väljendab kahetsust selle üle, et teatises on piirdutud peamiselt eksportijate ja investorite toetamisega.

1.3 Arvestades asjaolu, et rahvusvahelistumine ja innovatsioon on tihedalt seotud, soovitab komitee muuta uued programmid Horisont 2020 ja COSME VKEde jaoks kättesaadavamaks ning nende kasutamise lihtsamaks. Rahvusvahelistumise toetamisel tuleks kasutada ka Euroopa Sotsiaalfondi.

1.4 Rahvusvahelistumise Euroopa Liidu poolsel toetamisel tuleks arvesse võtta sarnaseid toetusi riiklikul tasandil, et neid mitte dubleerida. Pigem tuleks riikliku toetust täiendada ELi pädevusse kuuluvates valdkondades. Sellisteks valdkondadeks on turgude avamine, kahe- ja mitmepoolsete lepingute sõlmimine, tõkete kõrvaldamine, tolliteabe pakkumine, intellektuaalomandi kaitse, investeeringute kaitse, normid, regulatsioonid, avalikud hanked, võitlus korruptsiooni vastu jne.

1.5 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni peadirektoraate, nõukogu, Euroopa välisteenistust, Euroopa Parlamenti ja VKE riiklikke saadikuid üles rahvusvahelistumise poliitikat omavahel paremini kooskõlastama ja ühtselt juhtima.

1.6 Kavandatav veebiportaal saab täita oma ülesandeid vaid eeldusel, et sinna koondatakse kõik kättesaadavad teabeallikad, et see ühendatakse riiklike portaalidega ja et see hakkab pakkuma põhiteavet kõigis ELi ametlikes keeltes.

1.7 Komitee juhib tähelepanu Euroopa ettevõtlusvõrgustiku (Enterprise Europe Network) ebapiisavale kasutamisele ja kiidab heaks ettepaneku muuta selle haldusstruktuuri. Komitee nõuab, et võrgustiku juhtimisse kaasataks ettevõtlusorganisatsioonid, mis asuvad VKEdele kõige lähemal.

1.8 ELi toetus VKEde ettevõtlustegevusele kolmandate riikide turgudel peaks olema tihedamalt seotud VKEde piiriülese tegevusega ühtsel turul, sest enamik neist saab oma väliskogemuse just siin, samuti tuleks toetada VKEde sisenemist ühtsele turule ning kaotada tõkked, mis seda takistavad.

1.9 Üks suurim kitsaskoht praeguses ELi ja riiklike toetuste süsteemis on VKEde vähene informeeritus selliste toetuste olemasolust, asjakohase teabe otsimise keerukus, keelebarjäär ja halb juurdepääs konkreetsetele toimimisjuhistele. Komitee soovitab kaasata teavitusmeetmetesse eelkõige VKEde esindusorganisatsioonid.

1.10 Oluline eeldus VKEde rahvusvahelistumisel on juurdepääs rahastamisvõimalustele, eriti kriisiajal. Komitee kutsub seetõttu komisjoni üles looma uusi rahalisi toetusi VKEde rahvusvahelistumiseks, nagu ekspordi rahastamise tagatised, välismaise tegevuse kindlustamine ja lihtsustatud laenuvõimalused tagatud krediitkaartide abil.

1.11 Komitee nõuab eri piirkondlike programmide, nagu East Invest, AL Invest, Medinvest jne, nõuete ühtlustamist, et lihtsustada VKEde jaoks nende programmide kasutamist. Palub samuti uuesti hinnata korda, mille kohaselt saavad vaid partnerriikide VKEd toetust programmi tegevustes osalemiseks.

1.12 Komitee pakub välja mitmed konkreetsed sammud, mis võiksid Euroopa tasandil tulemuslikult täiendada olemasolevaid toetusi: VKEde jaoks Euroopa ekspordiauhinna asutamine, üleeuroopaliste meetmete võtmine, nagu Euroopa ettevõtlusauhind, VKEde rahvusvahelistumise propageerimine VKEde nädala raames, toetusepakkujate parimate kogemuste andmebaasi loomine ja haldamine, selliste ettevõtjate omavahelise tutvustamise algatuste taaselustamine nagu Europartenariat või Interprise.

1.13 Komitee toetab mõtet kutsuda igal aastal kokku rahvusvahelistumise edusammude hindamise foorum ja soovib, et sellest saaks alaline platvorm, millesse kaasataks sotsiaalpartnerid ja teised huvitatud osapooled, sealhulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

1.14 Komitee soovitab lisada valitud prioriteetsetele BRIC-riikidele (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) ka muid perspektiivseid turge, nagu Pärsia lahe riigid, Kagu-Aasia riigid jne.

2.1 Euroopa Liit peab leidma uued majanduskasvu allikad ja töökohtade loomise võimalused. Väljaspool ELi asuvad suured turud, eelkõige Hiina, India, Venemaa ja Brasiilia, kasvavad kiiresti ja pakuvad Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuse toetamine väljaspool ELi tugevdab seega ELi konkurentsivõimet, mida rõhutatakse strateegias „Euroopa 2020” ja teistes dokumentides (1).

2.2 Novembris 2011 avaldas komisjon teatise „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest”, (2) milles ta teeb ettepaneku vaadata täielikult läbi VKEde Euroopa tasandil toetamise süsteem rahvusvahelistumise valdkonnas, et muuta see tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seda samaaegselt laiendada.

2.3 Viimase kolme aasta jooksul on 25 % Euroopa VKEdest tegelenud ekspordiga siseturul, väljaspool ELi on aktiivsed vaid 13 % VKEdest, mis viitab suurele kasutamata potentsiaalile laieneda väljapoole ELi piire eelkõige uuendusliku tootmise ja loomemajanduse valdkonnas.

2.4 Komisjon määratleb eesmärgid, mida soovib saavutada: pakkuda VKEdele hõlpsasti kättesaadavat teavet, parandada toetusmeetmete sidusust, parandada toetusmeetmete kulutõhusust, täita lüngad toetusteenustes, mida riiklikul tasandil pakub avalik või erasektor, ja tagada võrdne juurdepääs kõigi liikmesriikide VKEdele.

2.5 Nende eesmärkide saavutamiseks tahab komisjon kasutada järgmisi vahendeid: teabe pakkumine VKEdele kohapeal, Euroopa mõõtme tagamine prioriteetsetel turgudel, klastrite ja võrgustike edendamine, uute meetmete tõhustamine olulisematel turgudel, arvestades kolme järgmist juhtpõhimõtet: täiendavus, jätkusuutlikkus, avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine nn SMART-eesmärkide alusel (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased, ajastatud). Komisjon sätestab geograafilised prioriteedid vastavalt määratletud kriteeriumidele. VKEde rahvusvahelistumine tuleks süvalaiendada muudesse ELi poliitikavaldkondadesse.

3.1 Komitee kiidab komisjoni teatise heaks ja nõustub enamiku komisjoni analüüsi ja järeldustega. Ta tõdeb, et teatises keskendutakse rohkem toetuste pakkumise mehhanismile kui toetuste sisule ja eesmärkidele. Komitee tuletab meelde oma hiljuti avaldatud arvamusi VKEde rahvusvahelistumise teemal: „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (3), „VKEde toetamine maailmaturu muutustega kohanemisel” (4) ja „Euroopa tööstuspoliitika välismõõde” (5).

3.2 Komitee nõustub, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kolmandate riikide turgudele sisenemise toetamise poliitika peaks olema ELi konkurentsivõime strateegia „Euroopa 2020” ja muude ELi poliitikavaldkondade osa, ning rõhutab, et need poliitikavaldkonnad tuleks omavahel kooskõlastada VKEde rahvusvahelistumise toetamise seisukohast.

3.3 Komisjoni teatises piirdutakse peaaegu eranditult toetustega, mis on ette nähtud kolmandate riikide turgudele otse eksportivatele ettevõtetele. VKEde rahvusvahelistumine hõlmab eksporti, importi, otseseid välisinvesteeringuid, tehnilist koostööd, allhankesidemeid ning muid meetmeid, mille kaudu VKEd on seotud väärtusahelaga.

3.4 Teabe- ja koolitustoetust tuleb laiendada ka rahvusvahelistumise muudele valdkondadele, et need tooksid kasu võimalikult laiale kasutajateringile ning et seejuures oleks võimalik eristada eri ettevõttekategooriate vajadusi vastavalt ettevõtte suurusele ja välisturu kogemustele.

3.5 Selliste VKEde võimalikku arvu, kes võiksid avaliku statistika alusel rahvusvahelistumises osaleda, (6) tuleb hinnata realistlikult, arvestades asjaolu, et enamik VKEsid on suunatud vaid kohaliku turu vajaduste täitmisele, nagu väikesemahulised teenused, käsitöötooted kohalikuks tarbeks jne.

3.6 Komitee rõhutab, et pidevalt ja põhjalikult tuleb tegeleda VKEde jaoks soodsa ettevõtluskeskkonna loomisega, eelkõige tuleb vähendada halduskoormust ja ülemäärast reguleerimist, mis ohustab Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet kolmandate riikide turgudel, ning süstemaatiliselt eemaldada kõik tõkked, mis takistavad VKEde rahvusvahelistumist.

3.7 Innovatsioon stimuleerib ettevõtete rahvusvahelistumist ja samal ajal võib rahvusvahelistumine parandada ettevõtete tulemuslikkust (7). ELi käesoleval aruandlusperioodil saavad VKEd seitsmenda raamprogrammi koostööprogrammi osas vaid 15 % rahalistest vahenditest (8). Uutel programmidel Horisont 2020 ja COSME ning Euroopa Sotsiaalfondi neljandal sambal on suur potentsiaal aidata innovatsiooni kaudu kaasa konkurentsivõime parandamisele ja luua nii paremad eeldused Euroopa VKEde rahvusvahelistumisele ning seega majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Samas tuleb tagada, et need programmid oleksid VKEdele teada ja kättesaadavad, samuti tuleb lihtsustada nende programmide kasutamise haldusnõudeid.

3.8 VKEde tõhusa rahvusvahelistumise toetamise eelduseks on muutused nende toetuste pakkujate lähenemisviisis nii Euroopa kui ka riikide tasandil ning üleminek ühtsetelt ja standarditud teenustelt suunatud, ennetavatele, konkreetsetele sihtrühmadele adresseeritud ja konkreetse ettevõtte vajadustele kohandatud teenustele, milles võetakse arvesse tegevusvaldkonda, elutsüklit, ressursside olemasolu, konkurentsiolukorda ja ettevõtte sisemisi võimalusi, nagu keeleoskus ning kohaliku kultuuri ja ettevõtluskeskkonna tundmine (9).

3.9 Ettevõtluse eesmärk on kasum, kasv ja turuosa. Neid eesmärke võib välisturule sisenedes saavutada, aga alati ei pruugi selline samm lõppeda eduga. Kui 50 % välismaal tegutsevate ettevõtete käive näitab kasumit, siis ülejäänud 50 % osas see ei kehti. Pakutava toetuse eemärk peaks olema teabe ja kogemuste vähesusest tuleneva ebaõnnestumise riski vähendamine.

3.10 VKEde rahvusvahelistumise toetamine on nende liikmesriikide pädevuses, kes pakuvad hulgaliselt nii avalikel kui ka eravahenditel põhinevaid toetusprogramme (üle 300 programmi) (10). Seetõttu tuleks väga põhjalikult kaaluda, millist lisaväärtust võiksid uued toetused Euroopa tasandil tuua, et vältida juba olemasolevate toetuste dubleerimist või kattumist. Seetõttu oleks kasulik regulaarne teabevahetus VKEdele toetusi pakkuvate riiklike organisatsioonide vahel ning tegevuste kooskõlastamine komisjoni asjaomaste direktoraatidega.

3.11 Euroopa peaks eelkõige aitama avada turgu, lihtsustama turule sisenemist, kahe- ja mitmepoolsete lepingute sõlmimist, kõrvaldama tariifsed ja mittetariifsed tõkked, pakkuma teavet (turulepääsu andmebaas MADB), eriti spetsiifiliste ja üldiste aspektide kohta, nagu tööstusõiguste kaitse, normid, tollid, ekspordi- ja impordiaruandlus, määrused, sanitaar-, fütosanitaar- ja veterinaareeskirjad, võitlus korruptsiooni vastu ja avalikud hanked. EL peaks järjekindlalt nõudma, et partnerriigid tunnustaksid liikmesriikide riiklikke sertifikaate, mis on tunnustatud ühtse turu raames, ning ära hoidma teatud liikmesriikide diskrimineerimise.

3.12 Euroopa toetusi tuleks kasutada ka ettevõtlustingimuste võrdsustamiseks uute ja väiksemate liikmesriikide VKEde jaoks, kellel ei ole võimalik rahastada oma esindatust kolmandate riikide turgudel.

3.13 Oluliseks tuleb pidada avalike ametiasutuste ja ettevõtete esindajate (kaubanduskojad, VKEde huve esindavad liidud, ettevõtlus- ja erialaliidud) partnerluse põhimõtet. Sotsiaalpartnerite kaasamine, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil, peaks aitama kaasa VKEde rahvusvahelistumiseks vajaliku poliitika ja vahendite määratlemisele ning nende õiguspärase kasutamise jälgimisele. Partnerluse põhimõtte alusel tuleb austada rahvuslikke huve, erinevaid toetusvorme ning vaba konkurentsi ettevõtete ning toetusepakkujate vahel. Igal juhul tuleks vältida seda, et liikmesriikide avaliku sektori asutused konkureeriksid rahvusvahelistumist edendavate teenuste pakkumisel ettevõtjate või ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega.

3.14 Komitee hinnangul puuduvad teatises ettepanekud kooskõlastuse parandamiseks ja rahvusvahelistumise strateegia ühtseks juhtimiseks Euroopa tasandil. Komisjoni peadirektoraatide (ettevõtlus ja tööstus, kaubandus, siseturg ja teenused, humanitaarabi, maksundus ja tolliliit jne) pädevused VKEde rahvusvahelistumise valdkonnas ei ole selgelt määratletud. Samuti tuleks parandada nimetatud peadirektoraatide ja Euroopa välisteenistuse koostööd nõukogu, VKEde riiklike saadikute, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide esindustega kolmandates riikides ning muude organitega, kes on seotud rahvusvahelistumise poliitika väljatöötamise ning rakendamisega.

4.1 Kavandatav olukorra kaardistamine peaks olema eelkõige suunatud olemasolevate Euroopa toetusmeetmete ning -vahendite tõhususe hindamisele, riiklikes toetussüsteemides leiduvate lünkade määratlemisele ning nende lünkade täitmisele ELi toetusel.

4.2 Uue Euroopa teabeportaali loomine tuleks kulude seisukohast väga hoolikalt läbi mõelda ja aluseks tuleks siinkohal võtta järgmised põhimõtted:

4.3 Komitee avaldab kahetsust, et puuduvad meetmed e-kaubanduse toetamiseks, kuigi e-kaubandus võiks saada VKEde rahvusvahelistumise üheks oluliseks valdkonnaks. Selles valdkonnas tuleks ELi jõud suunata laiaribaühendusega interneti laiendamisele, eelkõige maapiirkondade ja äärepoolsete piirkondade katmisele internetiühendusega, mis lihtsustaks VKEde juurdepääsu rahvusvahelistumiseks vajalikule teabele.

4.4 Komitee hindab Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kasulikkust kontaktide arendamisel ja ärisuhete loomisel ELi ettevõtete vahel teatud riikides, kuigi leiab, et seda võrgustikku võiks kasutada palju laialdasemalt, millest annab tunnistust ka enamiku Euroopa VKEde vähene teadmine selle olemasolust. Ettevõtlusvõrgustiku teenused võiksid võimalikult suurel määral põhineda VKEde tegelikel nõudmistel ja vajadustel. Paljudes piirkondades ei ole VKEsid esindavad organisatsioonid võrgustikuga ühinenud. Seetõttu rõhutab komitee vajadust luua Euroopa ettevõtlusvõrgustikule uus haldusstruktuur nii, et võrgustiku juhtimises osaleksid ettevõtlusorganisatsioonid, mis asuvad VKEdele kõige lähemal.

4.5 ELi toetus VKEde sisenemiseks kolmandate riikide turgudele peaks samuti hõlmama VKEde ühtsele turule sisenemise erinevaid toetusvorme ning selliste tõkete kõrvaldamist, mis ikka veel takistavad ühtse turu kõigi võimaluste ärakasutamist ühtse turu akti kohaselt. On tavaline, et VKE alustab rahvusvahelist tegevust just ühtsel turul ning laieneb seejärel kolmandate riikide turgudele.

4.6 Kõik küsitlused ja uuringud näitavad VKEde väheseid teadmisi pakutavate toetuste ja programmide kohta. Keel, mida Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioonid kasutavad, peaks olema lihtne, arusaadav ja kohandatud VKEde iseloomule. Komitee soovitab välja töötada lühikese ja selge juhendi, mis aitaks orienteeruda toetuste süsteemis, ja parandada ELi institutsioonide poolset teavitustööd olemasolevate toetuste kohta. Teabe levitamisse ja VKEde teavitamisse toetuste kohta tuleks eelkõige kaasata VKEde huve esindavad organisatsioonid, nagu kaubanduskojad, valdkondlikud liidud ja VKEde liidud, ning pakkuda neile vajalikku rahalist abi vajalike nõustamisteenuste osutamiseks.

4.7 Komisjoni tegevuskava valguses (12) tervitab komitee VKEde parandatud juurdepääsu rahastamisele, mis on peamine eeldus mis tahes rahvusvahelistumisele, eelkõige praeguses ELi majandus- ja finantskriisi olukorras. Komitee kutsub seetõttu komisjoni üles looma uusi rahalisi vahendeid VKEde rahvusvahelistumiseks, nagu ekspordi rahastamise tagatised, välismaise äritegevuse kindlustamine ja lihtsad laenuvõimalused tagatud krediitkaartide abil (13).

4.8 Erinevalt olemasolevatest programmidest, nagu East Invest, AL Invest ja teised, peaksid piirkondadele suunatud programmid põhinema ühesugustel finants- ja haldustingimustel. Komitee kutsub komisjoni üles uuesti läbi vaatama kehtiva korra, mille kohaselt võivad vaid partnerriikide VKEd kasutada toetust programmide tegevustes osalemiseks. Samuti peaks see lihtsustama liikmesriikide VKEde kaasamist nende programmide elluviimisse, laiendades toetusi programmide meetmetes osalemise esmaste kulude katmisele.

4.9 Komitee kiidab heaks komisjoni jõupingutused võimaldada selliste liikmesriikide VKEdele, kellel ei ole esindusi kolmandate riikide turgudel, juurdepääsu ELi teistes liikmesriikides pakutavale toetusele või teabele. Komitee märgib siiski, et sellise koostöö reguleerimine on väga keeruline. Tuleb selgeks teha, kas ühe riigi avalikest vahenditest toetatavaid teenuseid võivad kasutada teiste liikmesriikide VKEd.

4.10 Selle takistuse saaks ületada, luues järk-järgult Euroopa VKEde toetuskeskused vastastikuse kaubandustegevuse alustamiseks olulisemates partnerriikides. Selliste keskuste vormi ja sisu üle otsustamisse tuleks vahetult kaasata VKEde huve esindavad organisatsioonid. Komitee soovitab eraldada VKEde huve esindavatele organisatsioonidele piisavalt rahalist toetust nende teenuste tutvustamiseks nii riiklikul kui ka ELi tasandil.

4.11 Komitee nõuab, et iga-aastasel VKEde rahvusvahelistumise hindamise foorumil osaleksid ka kodanikuühiskonna esindajad (tööandjad, ametiühingud, tarbijad, VKEde liidud jne), sh Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning sellised organisatsioonid nagu EUROCHAMBRES, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME), Business Europe, Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), vajadusel ka Euroopa valdkondlikud ühendused sektorites, mis on rahvusvahelistumise seisukohalt kõige olulisemad. Sellest foorumist peaks saama alaline koostööplatvorm, mis muu hulgas kontrollib erinevatele programmidele ja toetustele eraldatud vahendite kasutamist ning hindab selgete kriteeriumide alusel nende tulemuslikkust.

4.12 Komitee teeb ettepaneku, et võiks asutada Euroopa auhinna parimale eksportijale VKEde hulgas, mis antakse üle igal aastal foorumi toimumise ajal.

4.13 Avaliku sektori eduka tegevuse propageerimiseks rahvusvahelistumise valdkonnas võiks selgemalt kasutada Euroopa ettevõtlusauhinda ja Euroopa ettevõtluspiirkonna auhinda, mida jagab Regioonide Komitee.

Igal aastal korraldatav VKEde nädal peaks hõlmama rahvusvahelistumise toetamist ning parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel selles valdkonnas.

Komitee kutsub looma ja haldama Euroopa kaubanduskodade, VKEde huve esindavate ühingute ja liitude ning valdkondlike organisatsioonide rahvusvahelistumise alaste kogemuste veebiandmebaase ning levitama neid sihipäraselt VKEde huve esindavate organisatsioonide kaudu.

4.14 Komitee soovitab naasta Euroopa tasandil järeleproovitud ettevõtjate omavahelise tutvustamise algatuste juurde, mis on minevikus aidanud kaasa kandidaatriikide paljude VKEde rahvusvahelistumisele, nt programmide Europartenariat või Interprise kaudu.

4.15 VKEde rahvusvahelistumise geograafilise suundumusega seoses kiidab komitee heaks selle keskendumise BRIC-riikidele, kus majanduskasv on väga kõrge, kuid soovitab laiendada meetmeid ka muudele perspektiivsetele turgudele Pärsia lahe riikides, Kagu-Aasias ja mujal. Komitee soovitab samuti määratleda valdkondlikud prioriteedid, millele VKEde rahvusvahelistumine peaks olema suunatud.

4.16 Komitee soovitab kaasata VKEde rahvusvahelistumise protsessi suuremal määral VKEde saadikud neis liikmesriikides, kus nad tegutsevad. See peaks saama riikliku poliitika üheks prioriteediks VKEde toetamisel.

Brüssel, 23. mai 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1) Teatised tervikliku tööstuspoliitika kohta (COM(2010) 614 final); Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (COM(2011) 78 final); kaubanduspoliitika kohta (COM(2010) 612 final), ja ühtse turu akti kohta (COM(2010) 608 final).

(6) Vt EIMi uuring, lk 5. 25 % 27-liikmelise ELi VKEdest ekspordib, millest umbes pooled (13 %) tegutsevad ka väljaspool siseturgu. 29 % 27-liikmelise ELi VKEdest impordib, taaskord umbes pooled (14 %) impordivad väljaspool siseturgu asuvatest riikidest. 7 % 27 liikmesriigi VKEdest teeb tehnoloogiaalast koostööd välispartneritega, 7 % on välispartneri alltöövõtjad, 7 % teeb koostööd välismaiste alltöövõtjatega, 2 % VKEdest on aktiivsed välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas.

(7) VKEde tulemuslikkuse ülevaade „Do SMEs create more and better jobs?” (Kas VKEd loovad rohkem ja paremaid töökohti?) EIM, november 2011, lk 77.

(8) VKEde osalemine seitsmendas raamprogrammis, aruanne 2007–2011. Euroopa Komisjon, jaanuar 2012.

(9) Fabio Antoldi, „Can European SMEs really intercept the international paths of fast growth?” (Kas Euroopa VKEd suudavad tõepoolest sammu pidada rahvusvahelise kiire arenguga?) Ettekanne Euroopa Parlamendi seminaril 24. jaanuaril 2012, lk 31.

(10) Vt EIMi uurimuse „Opportunities for the internationalization of European SMEs” (Euroopa VKEde rahvusvahelistumise võimalused) lõpparuanne, lk 30.

(12) Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks, COM(2011) 870 final.

(13) Vt Szécheny kaart Ungaris, mis võimaldab VKEdel kasutada laenu ilma tagatiskohustuseta ja mille tagab riik www.iapmei.pt/conferencia/1_Laslo_Krisan.ppt.