Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” ”

KOM(2011) 303 lõplik

2012/C 43/20

Raportöör: Emmanuelle BUTAUD-STUBBS

19. juulil 2011 otsustasid Euroopa Komisjon ning välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” ”

KOM(2011) 303 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 22. novembril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 476. istungjärgul 7.–8. detsembril 2011 (7. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 119, vastu hääletas 3.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee tervitab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni ühisteatist kui ELi poliitika õigeaegset ja kiireloomulist kohandust. Ta toetab täielikult teatises püstitatud eesmärki töötada ELi ja partnerriikide partnerluse tugevdamiseks välja naabruspoliitika uus lähenemisviis.

1.2   Komitee juhib tähelepanu sellele, et teatis saab olla vaid tulevase partnerluse lähtepunkt, ja kutsub ELi institutsioone üles koostama pikaajalise strateegia, mis viidaks ellu 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi raames ja hõlmaks tuvastatud prioriteete, samuti eelarvet, mis aitaks tõhustada partnerlusi ja erinevaid ELi poliitikavaldkondi.

1.3   Komitee loodab, et EL suudab sobivalt, s.t kindlalt ja ühel häälel, ning kooskõlas Euroopa – Vahemere piirkonna riike käsitlevas teatises (1) kirjeldatud lähenemisviisiga reageerida hiljutistele sündmustele teatud naaberriikides, kus ei ole veel tekkinud tõelist ja kestvat demokraatiat.

1.4   Komitee nõustub tingimuslikkuse ja diferentseerimise põhimõtetega, samuti sellega, et suhetes partnerriikidega on tarvis suuremat paindlikkust. Samas soovib komitee siiski, et EL tagaks, et less for less põhimõtte rakendamine ei kahjustaks partnerriikide võimekust reformiprotsessiga oma tempos ja vastavalt oma vastuvõtuvõimele edasi liikuda.

1.5   Komitee märgib rahuloluga, et teatises rõhutatakse uuesti kodanikuühiskonna rolli demokraatlike protsesside tugevdamises ning käsitatakse prioriteetsena toetuse osutamist paljudele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas sotsiaalpartneritele.

1.6   Komitee jääb kindlalt seisukohale, et kodanikuühiskonna tegevuskeskkond, inimõiguste, samuti majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste ning usuvabaduse kaitse kujutavad endast olulist kriteeriumi riigi valitsemise hindamisel.

1.7   Komitee leiab, et Euroopa demokraatia sihtkapitali kaudu osutatav ELi toetus peaks olema kättesaadav ning vastama rohkemate kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas registreerimata opositsioonirühmituste ettenägematutele vajadustele. Euroopa demokraatia sihtkapital peaks täiendama juba olemasolevaid vahendeid, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) ja stabiliseerimisvahend (IfS).

1.8   Selle taustal rõhutab komitee vajadust pakkuda suuremat ja paremini suunitletud toetust tööandjate ja ametiühinguorganisatsioonidele ning teistele ühiskondlik-ametialastele rühmitustele, kuna need kujutavad endast ühiskonna-, majandus- ja poliitikaelu olulisi tahke ning võimalikke stabiilsuse tagajaid. Mõned neist täitsid olulist rolli ka demokraatiale toetuse mobiliseerimisel. Komitee väljendab rahulolu, et kavandatakse nimetatud osalejate toetamist Euroopa demokraatia sihtkapital kaudu, ent loodab, et sel eesmärgil kasutatakse ka kodanikuühiskonna rahastamisvahendit.

1.9   Komitee kutsub üles suurendama ELi rahastatud projektide tõhusust. ELi rahastamismenetluste keerukuse tõttu jäävad paljud valitsusvälised osalejad kõrvale. Algatuse üks eesmärk peaks olema organisatsioonide abistamine rahaliste vahendite hankimisel nt ELi delegatsioonide poolt suutlikkuse parandamiseks pakutava koolituse abil.

1.10   Lisaks sellele kutsub komitee ELi üles panema paika mõned ettevaatusmeetmed ja hea haldustava peamised põhimõtted partnerriikide valitsuste jaoks, kes soovivad saada kasu kodanikuühiskonna rahastamisvahendi kolmandast komponendist, mis näeb ette võimaluse koostada projekte kodanikuühiskonna organisatsioonide võimekuse parandamiseks ning nende osaluse suurendamiseks sisepoliitikas ja otsustusprotsessides.

1.11   Kaubandussuhete valdkonnas on kaugeleulatuva ja tervikliku vabakaubanduslepingu (Deep and Comprehensive Free Trade Agreement – DCFTA) ülim eesmärk saavutada ELi ja partnerriikide ulatuslik majandusintegratsioon. Komitee soovib, et EL kaaluks DCFTA õigustiku jaotamist erinevateks pakettideks, mis peegeldaksid partnerriikide erinevat huvi Euroopaga majanduslikult integreeruda ja nende erinevaid programme. DCFTA ja teiste lepingute läbirääkimiste ja rakendamisprotsesside ajaks tuleb kohustuslikus korras kaasata kodanikuühiskond ning luua mehhanism sellega alalise dialoog pidamiseks. Kodanikuühiskonnaga tuleb konsulteerida ka säästvuse mõju hindamisel.

1.12   Väga tähtis on edendada kodanikuvabaduste raames ka sõna-, usu- ja ajakirjandusvabadust ning takistusteta juurdepääsu internetile ja sotsiaalvõrgustikke, kuna see aitab suurendada läbipaistvust ja toetab demokratiseerimisprotsessi. Seepärast tuleb sellele pöörata eritähelepanu ja võtta sihtmeetmeid.

1.13   Kuigi edu on olnud väga suhteline, tervitab komitee ELi pühendumust konfliktide ennetamisele oma lähimas naabruskonnas ja kutsub ELi üles töötama selles valdkonnas välja kõikehõlmavad strateegiad.

1.14   Komitee kutsub üles soodustama naaberriikide elanike – eelkõige noorte ja üliõpilaste, kunstnike, teadurite, teadlaste ja ettevõtjate – liikumist eesmärgiga suurendada inimestevahelisi kontakte, mis on nii partnerriikide kui ELi huvides.

1.15   Kodanikuühiskonna esindajana ELi tasandil on komitee valmis asuma aktiivsesse rolli ja jagama järgmisel viisil oma eksperditeadmisi eesmärgiga luua tõhusam Euroopa raamistik koostööks naabruskonna riikide ühiskondadega (2):

2.   Mineviku õppetunnid

2.1   ELi varasema tegevuse kriitiline analüüs

2.1.1   Demokraatliku keskkonna täielik puudumine (väheste eranditega) on sundinud ELi kohandama oma poliitikat pragmaatilistel kaalutlustel ja aktsepteerima koostööpartneritena isikuid, keda ei ole paremagi tahtmise korral võimalik pidada oma rahva demokraatlikeks esindajaiks.

2.1.2   Näiteks kogu Barcelona protsessi vältel jäi teabevahetus ja koostöö ELi ning valitsuste heakskiiduta kodanikuühiskonna organisatsioonide, ametiühingute ja inimõiguste organisatsioonide vahel äärmiselt tagasihoidlikuks, seega jäeti kasutamata võimalus mõjutada poliitilisi ja sotsiaalseid arenguid.

2.1.3   Kogemused eelkõige Euroopa – Vahemere piirkonna riikides on näidanud, et kodanikuühiskonna rahastamiseks olemasolevaid vahendeid kaldutakse alakasutama, kuna ebademokraatlikes riikides on need organisatsioonid liiga nõrgad.

2.1.4   Mõned näited headest tavadest kodanikuühiskonna kaasamisel on nt idapartnerluse raames loodud temaatilised platvormid, töörühmad ja paneelid ning neid oleks võimalik kohandada ja tulutoovalt rakendada ka lõunas.

3.   Uue lähenemisviisi peamised elemendid

3.1   Diferentseerimise ja tingimuslikkuse põhimõtte rakendamine

3.1.1   Komitee nõustub täielikult teatise rõhuasetusega neile kahele põhimõttele ning tegeleb ise parajasti nende süvendatud rakendamisega oma töös, näiteks Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide tippkohtumisel osalemise kriteeriumide puhul ja oma välismissioonide korraldamisel.

3.1.2   EL peab more for more lähenemisviisis arvesse võtma piirkondade ja riikide erinevat ajalugu, nende arengutaset, erinevaid arengujärke suhetes ELiga ning nende erilisi vajadusi ja probleeme. See lähenemisviis aitab ka tõhusamalt kasutada ELi finantsvahendeid, mis on Euroopa Liidu peamine kohustus Euroopa maksumaksjate ees.

3.1.3   Samas peame tähtsaks tagada, et less for less põhimõtet ei rakendataks viisil, mis kahjustab väiksemate edusammudega partnerriikide arengupotentsiaali.

3.2   Tõelise ja jätkusuutliku demokraatia rajamine

3.2.1   EL on õigusega rõhutanud vajadust soodustada „tõelist” demokraatiat, tugevdades kodanikuühiskonda ning suurendades selle osatähtsust demokratiseerimisprotsessis ja juurutades hea haldustava standardeid Euroopa naabruspoliitika piirkonnas.

3.2.2   Komitee tervitab uute sihtotstarbeliste vahendite kasutuselevõttu demokraatia saavutuste konsolideerimiseks. Selle taustal on komitee valmis osalema töös kodanikuühiskonna rahastamisvahendi ja eelkõige Euroopa demokraatia sihtkapitali tegevuse üksikasjade määratlemiseks. Need vahendid peaksid olema paindlikud ja vastama muutuvatele vajadustele ning hõlmama sihtmeetmeid demokraatlike protsesside toetamiseks ELi naabruskonnas, propageerides sealhulgas poliitiliste parteide loomist ja vabu massiteabevahendeid ning tugevdades kodanikuühiskonna osalemist demokraatlikes protsessides.

3.2.3   Kuigi demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi, stabiliseerimisvahendi, kodanikuühiskonna rahastamisvahendi ning Euroopa demokraatia sihtkapitali finants-, tegevus- ja juhtimisrežiimid üksteisest erinevad, tuleb tagada nendevaheline sidusus ja sünergia ning seda süvendada.

3.2.4   Organisatsioonide teadlikkuse ja nimetatud finantsvahendite kasutamise võime parandamiseks soovib komitee, et komisjon koostaks lihtsad ja kasutajasõbralikud selgitavad dokumendid.

3.2.5   Komitee peab nii usu- kui kodanikuvabaduste austamist põhiliseks inimõiguseks, mida tuleb kaitsta täies ulatuses piirkonnas, mida iseloomustab usuline ja poliitiline mitmekesisus. Riike, kes ei ole veel ratifitseerinud olemasolevaid üldisi ja piirkondlikke konventsioone ning kokkuleppeid, mis käsitlevad inimõiguste ülddeklaratsioonil põhinevaid poliitilisi, kodaniku- ja kultuurilisi vabadusi ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, kutsutakse üles seda viivitamatult tegema.

3.2.6   Euroopa – Vahemere piirkonna meedial on keskne tähtsus asetleidvate muutuste tulemuste edastamisel ja esiletoomisel. ELi toetus peab keskenduma algatustele olemasoleva meedia professionaalsuse ja sõltumatuse suurendamiseks ning sellise keskkonna edendamiseks, milles meedia mitmekesisus ja -vabadus saavad edeneda.

3.3   ELi suurem roll konfliktide lahendamisel

3.3.1   Pikaajaliste konfliktide jätkumine ELi naabruskonnas – lõunas ja idas – on suur väljakutse nii ELi kui ka partnerriikide eneste jaoks. EL on tunnistanud oma senise tegevuse piiratud tulemuslikkust. Lissaboni lepinguga omandas EL uue mandaadi rahu kindlustamiseks ja uue struktuuri selle toetamiseks, mis pakub tõelist võimalust uue fookuse valimiseks.

3.3.2   Komitee kutsub ELi üles töötama välja kõikehõlmavad strateegiad konfliktide ennetamiseks ja rahu kindlustamiseks eelkõige oma lähimas naabruskonnas ning keskenduma suurema sidususe tagamisele ELi arvukate programmide ja poliitiliste strateegiate vahel selles valdkonnas.

3.3.3   Komitee kutsub üles edendama ja hõlmama kõigi rahukindlustamise projektidega demokraatlikke põhimõtteid ning looma kodanikuühiskonda kaasavad järelevalvesüsteemid reformide läbiviimisel saavutatud edu hindamiseks. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata neile rühmadele, kelle mõju rahu kindlustamisele on märkimisväärne, ent kelle häält eriti kuulda ei võeta. Nende hulka kuuluvad naiste ja noorte rühmitused, ametiühingud ja kohalikud ettevõtted. Toetust väärib ka tähelepanu juhtimine majandustegevuse jätkamisele konfliktipiirkondades, mis annab märku vastupanu osutamisest, samuti ametiühingute tegevus, nt meeleavaldused rahu ja solidaarsuse toetuseks. Kõige haavatavamate rühmade – naised, lapsed ja konfliktiohvrid – jaoks on vaja eritähelepanu ja sihtotstarbelisi programme.

4.   Süvendatud kaubandussidemed

4.1   Lisaks kaubandussuhete soodustamisele on ulatusliku majandusintegratsiooni saavutamine ELi ja partnerriikide vahel kaugeleulatuva ja tervikliku vabakaubandusala (DCFTA) ülim eesmärk. Vabakaubandusala elluviimine ja sellega seotud nõuete täitmine eeldab partnerriikidelt oma õigus- ja majandusraamistiku põhjalikku uuendamist. Selleks on tarvis märkimisväärset lisatoetust ELilt, et abistada neid nõuetele vastamiseks vajaliku arengutaseme saavutamisel.

4.2   Komitee soovib, et kõigisse ELi ja partnerriikide vahel läbiräägitavatesse kaubanduslepingutesse lisataks säästva arengu peatükk, ning leiab, et enne läbirääkimiste käivitamist tuleb säästvuse mõju hindamiste ajal konsulteerida ka kodanikuühiskonnaga. Selline kaasamine aitab suurendada üldsuse teadlikkust DCFTA võimalikest lühi- ja pikaajalistest eelistest ning tagada, et üldsus suudab protsessiga samastuda (3).

4.3   Selleks peaksid tulevased DCFTA lepingud ja muud lepingud pakkuma mehhanismi kodanikuühiskonnaga konsulteerimiseks – nt nõuandvad ühiskomiteed – eesmärgiga saavutada tõhus järelevalve selle üle, kuidas rakendatakse säästva arengu peatükiga seotud sätteid.

4.4   Seoses sotsiaalsete standardite ja tööstussuhetega jääb komitee kindlalt nõudmisele, et asjaomased ILO konventsioonid tuleb ratifitseerida ja nõuetekohaselt ellu viia.

5.   Tõhusate piirkondlike partnerluste loomine

5.1   EL peab leidma õige tasakaalu ja otsima sünergiaid kahepoolse ja piirkondliku mõõtme vahel suhetes partnerriikidega.

5.2   On üldteada, et piirkondlikud partnerlused ida ja lõunaga on aidanud edendada suhteid ELi ja tema naaberriikide vahel. Siiski on seoses idapartnerluse ja Vahemere Liiduga, mis täiendavad Euroopa – Vahemere piirkonna riikide koostööd, ilmnenud mitmeid puudusi.

5.3   Vahemere Liit, mis täiendab ELi ja partnerite vahelisi kahepoolseid suhteid, ei ole seni suutnud anda oodatud tulemusi. Seega tuleb selle roll ja eesmärgid põhjalikult ümber sõnastada. Samuti peab liit tagama alalise mehhanismi kodanikuühiskonna kaasamiseks liidu algatustesse. Komitee kutsub üles langetama viivitamatult otsused Vahemere Liidu rolli, ülesannete, ülesehituse ja rahastamise kohta. Lisaks sellele leiab komitee, et Vahemere Liidu tegevus tuleb viia paremasse kooskõlla ELi üldise seda piirkonda käsitleva strateegiaga (4).

5.4   Üldiselt on enamik partnerriike parandanud ja tihendanud suhteid ELiga, pidades dialoogi assotsieerimislepingute ning kaugeleulatuvate ja terviklike vabakaubanduspiirkondade üle, viisanõude kaotamise ja liikuvuspartnerluste, energiavarustuse kindluse alase koostöö ning teiste teemade üle. Kahjuks on Valgevene astunud oma suhetes ELiga pika sammu tagasi ning mitmes teises partnerriigis, sh Ukrainas, on halvenenud demokraatlike vabaduste ja kodanikuühiskonna tegevuskeskkonna olukord.

5.5   Tuleb jätkata ELi naaberriikide poliitilise olukorra arengu tähelepanelikku jälgimist, samuti peab majandusintegratsiooni ja kaubandussuhete ulatus peegeldama nende riikide pühendumist jätkusuutliku demokraatia ülesehitamisele ja inimõiguste austamisele.

5.6   Komitee on veendunud, et eelkõige naaberriikide noorte ja üliõpilaste suurema liikuvuse soodustamine toob partnerriikidele kasu, sealhulgas suurenevad kontaktid inimeste vahel. Sama kehtib kunstnike, teadlaste, teadurite ja ärireisijate kohta. Neid meetmeid tuleks täiendada viisanõude lihtsustamise skeemide, lõivude maksmisest vabastamise ja mitmekordse sissesõiduviisa väljastamise võimalusega, kõrvuti jätkuvate jõupingutustega integreeritud piirihalduse, korraliku rändehalduse, ebaseadusliku sisserändega võitlemise, varjupaigaalaste õigusaktide ja põgenikele osutatava humanitaarabi valdkonnas.

6.   Kodanikuühiskonna toetamine ELi naabruskonnas kodanikuühiskonna rahastamisvahendi ja Euroopa demokraatia sihtkapitali kaudu

6.1   Kodanikuühiskonna organisatsioonidele osutatav toetus peab olema laiaulatuslik, usutav, mitmekülgne ja lähtuma nende vajadustest. Komitee on praeguseks juba aastaid astunud välja kodanikuühiskonna kaasamise eest Euroopa naabruspoliitika kujundamisse ja selle ellurakendamise jälgimisse, eriprogrammide eest kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamiseks ning valitsuste ja kodanikuühiskonna vahelise dialoogi parandamiseks ELi naaberriikides (5). Seepärast toetab ta kodanikuühiskonna rahastamisvahendi kolme komponenti.

6.2   Nende komponentide ellurakendamiseks on tarvis kodanikuühiskonna organisatsiooni laia ja kõikehõlmavat määratlust, nagu pakuti välja komisjoni teatises konsulteerimise miinimumnõuete kohta (6). Sellest tulenevalt on kodanikuühiskonna kaardistamine äärmiselt oluline nende komponentide ellurakendamiseks. Komitee koos oma arvukate võrgustikega on jätkuvalt valmis abistama esilekerkivate valitsusväliste osalejate kaardistamisel ja piirkondliku tasandi valitsusväliste organisatsioonidega võrgustikukoostöö tegemisel. Neis valdkondades on lihtne saavutada sünergia komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide tööga.

6.3   Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemusi võiks kasutada ka suutlikkuse suurendamisele suunatud programmide määratlemisel. Lisaks mitmesugustele ELi valitsusväliste organisatsioonide võrgustikele tuleks kaasata ka Euroopa peamised majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsejad. Nende eksperditeadmisi võiks jagada analoogsete osalejatega partnerriikides eesmärgiga edastada teadmisi Euroopa poliitika kohta ja osutada naaberriikide kodanikuühiskonnale toetust poliitika analüüsimisel, huvide kaitsmisel ja järelevalves ELi poliitikale lähenemise üle.

6.4   Äärmiselt teretulnud on ettepanek suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide osalust ELi ja partnerriikide vahelistes valdkondliku poliitika alastes dialoogides, kuna see valdkond jäi kahjuks varem sageli piisava tähelepanuta. Niivõrd kui see puudutab sotsiaalseid sidusrühmi, tuleks eritähelepanu pöörata programmidele, millega toetatakse valdkondlikku sotsiaaldialoogi abi saavates riikides. Komitee on valmis andma oma panust sotsiaaldialoogi süvendamisse ning kutsub selles kontekstis üles kaasama ILO, pidades seda ülitähtsaks, ja Euroopa Koolitusfondi, kes võiks pakkuda naaberriikide sotsiaalpartneritele valdkondliku dialoogi alast koolitust.

6.5   Kodanikuühiskonna rahastamisvahendi kolmas komponent näeb ette toetuse andmise riigipõhistele kahepoolsetele projektidele, millega partnerriikide valitsusi ergutatakse suurendama kodanikuühiskonna organisatsioonide võimekust ning nende osalust sisepoliitikas ja otsustusprotsessides. Komitee on veendunud, et kodanikuühiskonnaga konsulteerimise institutsionaliseeritud mehhanismi on väga vaja ning et majandus- ja sotsiaalnõukogud on parim vahend sellise dialoogi saavutamiseks. Siiski tuleks kõnealust toetust kasutada soovivate valitsuste jaoks paika panna mõned ettevaatusmeetmed ja hea haldustava peamised põhimõtted. Komitee on valmis koostama põhimõtete kogumi, mida tuleks järgida representatiivsete majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide rajamisel.

6.6   Naaberriikides on kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkondlikud platvormid juba olemas: idapartnerluse kodanikuühiskonna foorum ning Vahemere piirkonna riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide assamblee, mis loodi komitee juhtimisel elluviidud algatuse põhjal. Komitee on olnud võtmerollis majandus- ja sotsiaalnõukogude loomisel paljudes Vahemere lõunapiirkonna riikides. Kogu selle protsessi vältel on komitee avaldanud poolehoidu erinevate valitsusväliste osalejate võimalikult laiale esindatusele neis nõukogudes. Komitee eksperditeadmised ja toetus majandus- ja sotsiaalnõukogude kui poliitika kujundamise protsessis kodanikuühiskonnaga konsulteerimise organite loomisele võiks olla kasulik lisandus kodanikuühiskonna rahastamisvahendi raames pakutavatele koostöövõimalustele.

6.7   ELi rahastamismenetluste keerukuse tõttu jäävad kõrvale paljud valitsusvälised osalejad, kellel on küll suurim potentsiaal, ent vähe kogemusi ELilt rahastamise taotlemisega. See probleem kordub kõigis riikides ja piirkondades, mis saavad kasu ELi koostööfondidest. Üks kõnealuse vahendi eesmärkidest võiks olla selliste organisatsioonide abistamine nt rahastamistaotluste ettevalmistamise teemaliste koolituste kujul, mida korraldaksid ELi delegatsioonid.

6.8   Komitee on valmis osalema töös Euroopa demokraatia sihtkapitali tegevuse üksikasjade määratlemiseks. See vahend peaks komitee arvates olema paindlik ja vastama ettenägematutele vajadustele. Sihtkapital peaks kasutama sihtmeetmeid demokraatlike protsesside toetamiseks ELi naabruskonnas, sealhulgas propageerides poliitiliste parteide loomist ja vabu massiteabevahendeid ning tugevdades kodanikuühiskonna osalemist demokraatlikes protsessides.

6.9   Komitee leiab, et Euroopa demokraatia sihtkapital peaks olema nõudlusest lähtuv, mitte projektipõhine, vaid suutlikkuse suurendamisele suunatud, paindlik ja läbipaistev vahend. Abi tuleks osutada esmajoones organisatsioonidele, millel puudub ligipääs muudele ELi rahastamisvahenditele nagu nt kodanikuühiskonna rahastamisvahend, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) või valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste temaatiline programm. Vahendit tuleks hallata riigitasandil, viies miinimumini bürokraatia ja aruandlusega seonduvad nõuded, ent see tuleks varustada tõhusa mehhanismiga tulemuste hindamiseks. Samuti tuleks ette näha võimalus ühistegevuseks muude abiandjatega.

(1)  Teatis „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”, KOM(2011) 200 lõplik.

(2)  Vt konkreetseid soovitusi, mis on esitatud komitee hiljutistes arvamustes „Kodanikuühiskonna panus idapartnerlusse”, ELT C 248, 25.8.2011, lk 37-42 ja teemal „Representatiivsete kodanikuühiskondade edendamine Euroopa – Vahemere piirkonna riikides”, ELT C 376, 22.12.2011, lk 32-37 ja teemal „ELi uus välis- ja julgeolekupoliitika ning kodanikuühiskonna roll”, vastu võetud 27. oktoobril 2011 (ELTs avaldamata).

(3)  Komitee arvamus teemal „Säästva arengu mõjuhinnangud ja Euroopa Liidu kaubanduspoliitika”, ELT C 218, 23.7.2011, lk 14–18.

(4)  KOM(2011) 200 lõplik.

(5)  Komitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna kaasamine idapartnerlusse”, ELT C 277, 17.11.2009, lk 30–36; komitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna osalemine Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade elluviimisel Lõuna-Kaukaasia riikides: Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia”, ELT C 277, 17.11.2009, lk 37–41.

(6)  Komisjoni teatis „Konsulteerimis- ja dialoogikultuuri edendamine: üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimiseks huvitatud isikutega”, KOM(2002) 704 lõplik, 11.12.2002, lk 6.