C_2011218ET.01009101.xml

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – ELi terrorismivastase võitluse poliitika: peamised saavutused ja edasised ülesanded”

20. juulil 2010 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – ELi terrorismivastase võitluse poliitika: peamised saavutused ja edasised ülesanded”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 24. märtsil 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 471. istungjärgul 4.–5. mail 2011 (5. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 167, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 1.

1.1 Arvestades praeguse majanduskriisi tuntavat mõju, juhib komitee tähelepanu suurenevale radikaliseerumise ohule nii usulistest kui ideoloogilistest põhjustest ajendatud terrorismi puhul. Põhiõigustest kinnipidamine peab olema terrorismivastase võitluse poliitika hindamise põhikriteerium nii poliitika kavandamise järgus kui selle rakendamisel.

1.2 Komitee soovitab uuesti läbi vaadata terrorismi vältimist puudutava osa ja lisada sellele varasemas etapis mõõtme, mis on suunatud koostöösuhete arendamisele ja pingete varasele leevendamisele. Tegemist on läbiva mõõtmega, mis puudutab nii terrorismivastast poliitikat kui ka teisi ELi ja liikmesriikide poliitikavaldkondi, näiteks noorsoo-, kultuuri- ja hariduspoliitikat või poliitika- ja ühiskonnaelus osalemist.

1.3 Komitee soovitab, et ELi ja selle agentuuride dokumentides kasutataks väljendi „islamiterrorism” asemel väljendit „fanatismist, rassismist ja ksenofoobiast lähtuv terrorism”.

1.4 Komitee kutsub kõiki ELi institutsioone ja riikide valitsusi üles kujundama oma terrorismivastase poliitika terrorismi dünaamika kohta olemasolevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete põhjal. Terrorismi mitmetahulisust arvestades oleks viga kavandada poliitika, mida kohaldataks ühtmoodi kõigis olukordades, seda enam, et sellise poliitika rakendamine oleks kulukas ja ebatõhus. Samuti tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet, nii et reageerimine ja ka jõupingutused ning kulud oleksid proportsionaalsed seda tüüpi ohtude ulatusega.

1.5 Komitee soovitab, et lisaks neljale sambale (vältimine, kaitse, jälitamine ja reageerimine) ja läbivatele aspektidele (põhiõigustest kinnipidamine, rahvusvaheline koostöö ja partnerlus kolmandate riikidega, rahastamine) viidataks ELi terrorismivastase võitluse poliitika strateegiadokumentides ka terrorismi eri liikidele lahterdatuna selle ajendite ja mõju alusel (separatistlik, vasakäärmuslik või anarhistlik, paremäärmuslik, konkreetsel põhjusel toime pandud ning usupõhine terrorism). Strateegiline struktureerimine aitab riikide valitsustel, Euroopa institutsioonidel ja teistel asjaomastel sidusrühmadel kohandada oma lähenemisviisi ja kasutatavaid vahendeid eri tüüpi terrorismi konkreetsetele väljakutsetele.

1.6 Komitee teeb ettepaneku, et radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastases Euroopa Liidu strateegias ja selle tegevuskavas nähtaks ette ka konkreetsed meetmed ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vähendamiseks ning toetutaks muu hulgas ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööle.

1.7 Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja riikide valitsusi üles hindama üksikasjalikult turvameetmete majanduslikku mõju eraettevõtjate tegevusele. Komitee peab vajalikuks märkida, et kulukate tehnoloogiate arendamine ja koormavamad menetlused võivad mõjutada negatiivselt ettevõtjate ja kodanike tegevust.

1.8 Komitee hoiatab, et sageli tundlike isikuandmete ebaseaduslik või ebaõige kasutamine koos ametiasutuste suuremate volitustega võib põhjustada teatud isikute või isikurühmade diskrimineerimist ja stigmatiseerimist.

1.9 Terrorismivastase võitluse poliitika usaldusväärsuse suurendamiseks ja põhiõigustest kinnipidamise küsimuse asjakohasuse tõttu soovitab komitee, et Euroopa Komisjon vastaks Euroopa Parlamendi taotlusele, mille parlament esitas oma 2007. aasta resolutsioonis Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks. Resolutsioonis taotles parlament, et liikmesriikide tasandil antaks hinnang terrorismivastastele õigusaktidele ning muudele menetlustele, mis võiksid sellelaadsele tegevusele kaasa aidata.

1.10 Komitee soovib, et neis riikides, kus terrorismivastase võitluse poliitika võiks ohtu seada demokraatia ja põhiõigustest kinnipidamise, edendaks Euroopa Liit senisest otsustavamalt demokraatlikel normidel ja menetlustel põhinevat terrorismivastase võitluse mudelit.

2.1 Komisjoni teatis annab põhielemendid ELi praeguse terrorismivastase võitluse strateegia poliitiliseks hindamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi taotlusele ning on tähtis ettevalmistav etapp ulatuslikuma sisejulgeoleku strateegia raames.

2.2 Seda olulisem on teha kokkuvõte varasematest saavutustest ja valmistuda tulevasteks väljakutseteks, kuna Lissaboni leping on jõustunud ning vastu on võetud uus mitmeaastane tööprogramm ja tegevuskava õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas (nn Stockholmi programm). Sellepärast ongi selline hindamine vajalik. Teatises käsitletakse ja täiendatakse terrorismivastase võitluse meetmeid ja algatusi, mis on kindlaks määratud Stockholmi programmis (1) ja selle programmi rakendamise tegevuskavas (2), milles kirjeldatakse üldjoontes ELi tulevast tegevust.

2.3 2005. aastal vastu võetud ELi terrorismivastase võitluse strateegia (3), mis on kõnealuses valdkonnas endiselt ELi tegevuse peamine võrdlusraamistik, sisaldab nelja põhisammast: vältimine, kaitse, jälitamine ja reageerimine. Komisjoni teatises järgitakse sama struktuuri. Iga samba puhul on esile toodud mõned peamised saavutused ja visandatud edasised ülesanded.

2.4 Komitee kiidab heaks Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse poliitika integreeritud hindamise ja leiab, et see on oluline samm tasakaalustatud pildi saamiseks nii terrorismiohtudest kui ka nende vastu võitlemiseks mõeldud vahenditest.

2.5 Komitee soovib, et läbivaadatud terrorismivastase võitluse strateegias, nagu ka hiljuti algatatud sisejulgeoleku strateegias, määrataks kindlaks eesmärgid ja vahendid, mille abil tagatakse, et üksikisikute julgeolekuvajadused ei mõjuta põhiõiguste ja -vabaduste kaitset. Neid vabadusi ja õigusi, mis on iga õigusriigi ja demokraatliku ühiskonna nurgakiviks, ei tohi mingil juhul peatada või piirata.

2.6 Komitee on varem koostanud kaks arvamust, milles käsitleti otseselt terrorismivastase võitluse poliitika problemaatikat. Mõlemas arvamuses keskenduti ennetusele ja konkreetsemalt radikaliseerumise vastu võitlemisele ning väljendati komitee seisukoha põhijooni. Käesolevas arvamuses vaadatakse need läbi ja sõnastatakse ümber, et aidata terrorismivastase võitluse poliitikat kohandada terrorismi uutele suundumustele.

3.1 Majanduskriis on mõjutanud struktuuriliselt mitte ainult Euroopa riikide majandust, vaid ka sotsiaalseid, poliitilisi ja kultuurilisi suhteid Euroopas. Kriis on nõrgendanud solidaarsussidemeid kodanike, elanikkonnarühmade ja poliitiliste institutsioonide vahel. Sellega seoses on usaldamatus ja sallimatus vähemuste suhtes kiiresti levinud, õhutades vähemusi asuma kaitsepositsioonile.

3.2 Komitee on seisukohal, et Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse poliitika on keerukas ja tundlik valdkond, milles julgeoleku tagamine, tehnoloogia areng ja õigusloome vahendid peavad sobituma põhiõiguste kaitse süsteemi.

3.3 Silmas pidades terrorismi mitmetahulisust ja selle sügavaid põhjuseid, soovitab komitee ELi terrorismivastase võitluse poliitikat täiendada sellise integratsiooni ja poliitilise koostöö perspektiiviga, mis võtaks terrorismiaktidelt igasuguse õigustuse. Vältimise alase arutelu raames on asjakohane tugevdada koheselt teatud eesmärke nagu sotsiaalne kaasamine, vaesuse vastu võitlemine, sooline võrdõiguslikkus ja töökohtade kvaliteedi parandamine eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalse mõõtme raames.

3.4 Europoli viimases aruandes on olulist teavet terrorismi dünaamika kohta Euroopa Liidus (4). 2009. aastal langes ebaõnnestunud, ära hoitud või toime pandud terrorirünnakute arv. Võrreldes 2007. aastaga kahanes rünnakute arv poole võrra, näidates selget langustendentsi.

3.5 Muutunud ei ole mitte ainult terrorirünnakute esinemissagedus, vaid ka nende struktuur. 2009. aastal oli kõige levinum terrorirünnaku tüüp separatistlik rünnak (257 rünnakut), millele järgnesid vasakäärmuslikud või anarhistlikud rünnakud (40 rünnakut), seejärel paremäärmuslikud (4 rünnakut) ja lõpuks konkreetsel põhjusel toime pandud rünnakud (2 rünnakut). Tuleb märkida, et usupõhine terrorism, mida üldsus tajub kõige levinuma ja ohtlikuma rünnakutüübina, on tegelikult kõige harvem; 2009. aastal toimus ainult üks sellist tüüpi rünnak (Itaalias).

3.6 Komitee väljendab kahetsust terrorirünnakutest põhjustatud inimelude kaotuse ja materiaalsete kahjude pärast. Terrorirünnakute arvu langus näitab siiski, et seda nähtust saab piirata aruka ja läbimõeldud poliitika ning meetmete rakendamise kaudu. Kõnealune nähtus nõuab terrorismivastase võitluse poliitikas spetsiifilist lähenemisviisi olenevalt selle esinemiskohast, ajenditest, tüübist ja põhjustest.

3.7 Pidades silmas suurt erinevust selle vahel, kuidas üldsus terrorismi tajub, ja selle konkreetsete avaldumisvormide vahel, palub komitee valitsustel ja Euroopa institutsioonidel aidata nõuetekohaselt kaasa kodanike teavitamisele terrorismi põhjustest, selle mõõtmetest ja tagajärgedest. Komitee hoiatab ohtude eest, mis kaasnevad terrorismi puudutava ebaõige ja mittetäieliku teabe andmisega, ja rõhutab ühtlasi riski, et terrorismioht võib muutuda sotsiaalse tõrjutuse, sallimatuse ja diskrimineerimise õigustamise argumendiks. Kuna terrorismi eesmärk on külvata hirmu, võib terrorismiohtude ulatuse ülepaisutamine objektiivselt teenida terrorirünnakute võimalike toimepanijate huve. Teiselt poolt tuleb vältida nn terrorismituru tekkimist, mis võiks huvi pakkuda eri institutsioonilistele ja majandustegevuses osalejatele terrorismiohu vastu võitlemise valdkonnas.

3.8 Terrorikuritegude jälitamise ja karistamise osas võib täheldada huvitavat tendentsi. Enamik arreteerimisi on toimunud põhjusel, et kahtlustatavad kuuluvad terroristlikesse organisatsioonidesse, ja mitte terrorirünnakute ettevalmistamise või käivitamisega otseselt seotud õigusrikkumiste tagajärjel. See asjaolu näitab, et riikide ametiasutused suudavad takistada terrorirünnakute kavandamist või toimepanemist juba eos.

3.9 Tehnoloogia arendamine ja kasutamine kõnealuses valdkonnas, eelkõige järelevalve, andmete kogumine ja hoidmine, peab olema proportsionaalne ohu tõsidusega. Terrorismivastane poliitika ei tohi väljenduda kodanike eraellu tungimises. See võiks üldise ebakindlustunde vähendamise asemel ebakindlust pigem suurendada, tekitades ühtlasi usaldamatust riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide tegevuse suhtes.

3.10 Komitee on seisukohal, et Euroopa kodanikuühiskonnal on terrorismiohtude ohjeldamisel oluline roll. Hoolimata sellest, et kodanikuühiskond on väga mitmetahuline oma väärtuste, organiseerumise mudelite ja valitud tegevusvahendite osas, tuleb kodanikuühiskond kaasata terrorismivastase võitluse poliitika kõikidesse aspektidesse, eelkõige terrorismi vältimisse. Samuti saab kodanikuühiskonda kaasata teabevahetuse-, koostöö- ja solidaarsusmudeli väljatöötamisesse, mis eelneb tegelikule vältimisele (see on etapp, kus üksikisikud on juba valmis sisenema terroriaktide masinavärki) (5). Komitee usub, et kõige tõhusam viis terrorismi vastu võitlemiseks on tegeleda pigem selle põhjuste kui tagajärgedega.

3.11 Komitee on seisukohal, et Euroopa kodanikuühiskond saab olla ühenduslüliks kodanike, riikide valitsuste ja kohalike omavalitsuste ning selliste kogukondade või rühmituste vahel, kes võivad toime panna terroriakte. Kodanikuühiskond võib kanda erilist, riiklikke meetmeid täiendavat rolli, toetudes konkreetsetele vahenditele ja programmidele, näiteks vahenduse- ja koolituse alal.

4.1.1 Komitee väljendab heameelt selle üle, et terrorismivastase võitluse strateegias on võetud hiljuti uus, terrorismi vältimise tegevussuund. Stockholmi programmi raames tugevdatakse eeloleval viiel aastal tegevuse seda sammast turvalisusealaste, aga ka poliitiliste ja ühiskondlike aspektide uuringutega. Komitee meelest on asjakohane ka see, et interneti kasutamist terroristlikel eesmärkidel suhtlemiseks, rahastamiseks, väljaõppeks, värbamiseks ja propaganda tegemiseks käsitataks esmatähtsa küsimusena. Internetis toimuva suhtluse järelevalve ei tohi siiski muutuda vahendiks, mis võib mõjutada kodanike eraelu.

4.1.2 Komitee toetas algatust radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastase Euroopa Liidu eri strateegia väljatöötamiseks (6). Strateegial on kolm eesmärki: katkestada inimesi terrorismi juurde meelitavate võrgustike ja isikute tegevus, tagada, et valdava avaliku arvamuse hääl domineerib äärmusluse üle, ning edendada turvalisust, õiglust, demokraatiat ja kõigile võimaluste andmise põhimõtet. Komitee ootab huviga strateegia rakendamise vahehindamise tulemusi ja teatab valmisolekust aidata kaasa strateegia kohandamisele vastavalt nendele järeldustele. Ühtlasi märgib komitee, et terrorismivastase võitluse viimases tegevuskavas ei ole algatust, mis puudutaks ELis esineva ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastast tegevust ja vajaduse korral integratsiooni edendamist pikas perspektiivis (7).

4.1.3 Komitee väljendab heameelt vältimisele pööratava tähelepanu üle, aga rõhutab, et see ei võimalda terrorismi põhjuste asjakohasest käsitlemist. Nagu komitee on juba märkinud, „on mitmed terrorismiilmingud lõpptulemuseks võõrandumisele, radikaliseerumisele ja värbamisele, mida toetavad samas piirkonnas elavate rühmade vahelised suured erinevused, tõrjutus ning (sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik) diskrimineerimine” (8). Komitee teeb seega ettepaneku tugevdada dialoogi, mille eesmärk on välja selgitada poliitilised vastused terrorismi arengule. Neis vastustes tuleb üle vaadata poliitilised, institutsioonilised, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted liikmesriikide tasandil ning seada eesmärgiks ajalooliste pingete tulemuslik ja rahumeelne lahendamine.

4.1.4 Komitee annab positiivse hinnangu Euroopa Komisjoni poolt 2008. aastal loodud radikaliseerumise ekspertide Euroopa võrgustikule (ENER), kuna usub, et institutsioonide panus, milles võetakse arvesse iga ühiskonna ja iga tüüpi terroriakti eripära, võib aidata kohandada ELi ja liikmesriikide poliitikat selles valdkonnas.

4.1.5 Võttes teadmiseks, et enamik Euroopa Liidus aset leidnud terroriakte on toime pandud ajaloolistel põhjustel või seonduvad separatismi problemaatikaga, on komitee seisukohal, et Euroopa tasandi arutellu tuleb senisest enam kaasata Regioonide Komiteed, kuna tegemist on ELi organiga, kes ühendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajaid ning kellega on äärmiselt soovitav dialoogi arendada.

4.1.6 Komitee toetab komisjoni kavatsust koostada teatis liikmesriikide heade tavade kohta radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastu võitlemisel. Komitee soovitab, et komisjon võtaks eelolevas teatises arvesse komitee arvamuses „ELi roll Põhja-Iirimaa rahuprotsessis” (9) toodud järeldusi ja soovitusi. Heade tavade loetelu aitab kõikidel asjaomastel sidusrühmadel paremini mõista terrorismi eri tüüpe, mis on lahterdatud nende ajendite ja mõju alusel. See oleks samm edasi igale liikmesriigile ja igat tüüpi terrorismiohule eriomase poliitika väljatöötamisel.

4.2.1 Komitee tervitab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, teadusringkondade ja erasektori jõupingutusi kodanike elu ja infrastruktuuri puutumatuse kaitsmiseks. Kõnealune sammas on kõige mitmetahulisem ja kulukam ning see hõlmab järgmisi meetmeid: kogu ELi mõjutavate ohtude hindamine, tarneahela turvalisuse tagamine, esmatähtsa infrastruktuuri kaitse, transpordi turvalisuse tagamine ja piirikontrollid, aga ka julgeoleku-uuringud. Kaitsesüsteemide väljaarendamine peab siiski olema ohtude tõsidusega proportsionaalne ja kohandatud terrorismi eri tüüpidele.

4.2.2 Transpordi turvalisus liikmesriikide territooriumil on keskne küsimus. Siseturg rajaneb kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vabal liikumisel. Liikmesriikide kodanike liikuvus nii liikmesriigi piires kui väljaspool seda on Euroopa majandussüsteemi ja elustiili oluline osa. See liikuvus hõlbustab vastastikust tundmist, suhtlemist ja sallivust. Komitee on seisukohal, et transpordi turvalisus selle kõigis aspektides nõuab Euroopa institutsioonide ja riikide valitsuste tähelepanu.

4.2.3 Komitee võtab teadmiseks teadusringkondade jõupingutused julgeoleku valdkonnas, et välja arendada tehnoloogiad, mis kaitseksid inimeste ja infrastruktuuride puutumatust. Needsamad ringkonnad peavad siiski teadvustama tehnoloogia võimalikku mõju inimeste elule ja tagama, et tehnoloogiat ei saaks kuritarvitada või kasutada inimeste väärikuse kahjustamiseks ja õiguste rikkumiseks.

4.2.4 Komitee väljendab heameelt selle üle, et erasektor (näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond või keemiatööstus) teeb koostööd terrorismiohtude vastu võitlemisel. Samuti tervitab komitee transpordisektori eraettevõtjate avatust tugevdatud turvameetmetele, mille rakendamine võib tekitada majanduslikku kahju. Sellega seoses soovitab komitee tungivalt Euroopa Komisjonil ja riikide valitsustel hinnata üksikasjalikult turvameetmete majanduslikku mõju eraettevõtjate tegevusele. Komitee peab vajalikuks märkida, et kulukate tehnoloogiate arendamine ja koormavamad menetlused võivad negatiivselt mõjutada ettevõtjate ja kodanike tegevust.

4.2.5 Arvestades, et suur osa reisijateveo kaitsega seotud tegevusest Euroopas toimub just koostöös erasektori osalejatega, näib vajalik kaasata need osalejad väljaõppe- ja teavitusprogrammidesse, et turvakontrollid ei rikuks reisijate puutumatust või kahjustaks nende väärikust.

4.3.1 Komitee väljendab rahulolu hiljutiste edusammude üle selles sambas, mis hõlmab teabe kogumist ja analüüsimist, terroristide liikumise ja nende tegevuse tõkestamist, politsei- ja õigusalast koostööd ning võitlust terrorismi rahastamise vastu. Selles sekkumisvaldkonnas võivad kõik asjaomased sidusrühmad tutvustada oma seisukohta eri tüüpi terrorismiohule reageerimiseks.

4.3.2 Komitee usub, et edu terrorismivastases võitluses sõltub ka riikide ametiasutuste omavahelisest koostööst ja koostööst Euroopa spetsialiseerunud asutustega. Siinkohal on vaja tähelepanu juhtida isikuandmete kogumise ja kasutamise tundlikule probleemile. Eraelu puutumatuse kaitse peab olema terrorismivastases võitluses pideva tähelepanu all. Euroopa andmekaitseinspektor on märkinud, et sageli tundlike isikuandmete ebaseaduslik või ebaõige kasutamine koos ametiasutuste suuremate volitustega võib põhjustada teatud isikute või isikurühmade diskrimineerimist või stigmatiseerimist (10).

4.3.3 Terrorismivastase võitluse üks oluline osa on ka selle rahastamise võimaluste piiramine. Komitee võtab teadmiseks, et ELi õigusakte kodanike registreerimise kohta terrorismiga seotud isikute ja üksuste nimekirja on muudetud selleks, et järgida põhiõigusi. Komitee on seisukohal, et üksikisikute vastu suunatud sanktsioonid ja varade külmutamine peavad olema asjakohased, selged ja läbipaistvad. Kahtlustatavatel isikutel peab olema võimalus end kaitsta ja ametivõimude otsuseid vaidlustada.

4.3.4 Komitee on seisukohal, et läbipaistvus, hea valitsemistava ja vastutus on valitsusväliste organisatsioonide jaoks kesksed elemendid. Vabatahtlikud menetlused Euroopa tasandil võivad olla kasulikud, ent need ei tohi põhjustada rea uute eeskirjade koostamist, mis, luues ületamatuid regulatiivseid või finantstakistusi, oleksid vastuolus liikmesriikide õigusaktidega ja võiksid kahjustada sektori võimekust või kodanike pühendumust töötada oma tegevuse sihtrühma heaks. Komitee on valmis tegema koostööd lahenduste otsimisel eesmärgiga koostada ühine strateegia terrorismivastase võitluse poliitika valdkonnas ja soodustada kodanike õigust ja soovi moodustada sõltumatuid ühendusi, mis on põhivabadus ja mida tuleb austada.

4.4.1 Komitee väljendab rahulolu hiljutiste arengutega selle samba osas, mille alla on koondatud tsiviilreageerimissuutlikkus terrorirünnaku tagajärgedega tegelemiseks, varajase hoiatamise süsteemid, kriisiohjamine üldisemalt ning terrorismiohvrite abistamine. Komitee hinnangul peavad liikmesriigid parandama oma reageerimissuutlikkust, et kaitsta tõhusalt inimeste elu ja turvalisust kriisiolukorras.

4.4.2 Komitee väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida on tehtud terrorismi eesmärkidel kasutada võidavate keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide kättesaadavuse piiramiseks. Esmajärjekorras tuleb jätkata ELi keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamise tegevuskava rakendamist, mis hõlmab 130 erimeedet nende materjalidega seotud juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks, võttes siiski arvesse kavandatud meetmete võimalikke tagajärgi asjaomasele majandussektorile. Tuleb läbi viia ulatuslikud arutelud kõnealuse sektori esindajatega.

4.4.3 Komitee väljendab heameelt ka Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle terrorismiohvrite abistamisel, eraldades selleks ligikaudu 5 miljonit eurot ja toetades terrorismiohvrite ühingute võrgustikku. Komitee usub, et seda toetust tuleb jätkata ja suurendada.

4.5.1 Komitee väljendab heameelt selle üle, et põhiõigustest kinnipidamist peetakse horisontaalseks prioriteediks. Komisjoni pühendumisega põhiõigustest kinnipidamisele peab kaasnema samasugune jõudude koondamine ka riikide valitsuste poolt. Samuti ei tohi põhiõiguste kaitse piirduda vahendite kavandamise ja väljatöötamise etapiga, vaid peab hõlmama ka nende rakendamist.

4.5.2 Euroopa Liidu põhiõiguste kaitse süsteem on õiguslikult kindlatel alustel ja see asjaolu peab paremini peegelduma komisjoni teatistes ja tegevustes. On oluline, et liikmesriikide valitsused rakendaksid konkreetseid vahendeid otsustavamalt. Võetud poliitilised kohustused peavad peegelduma nende tegevuses. Piinamise sallimist või korraldamist liikmesriikide territooriumil tuleb karistada ja see tuleb lõplikult kaotada. Tuleks järgida tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Rahvusvahelistes, Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusaktides selgelt nimetatud ja sanktsioneeritud diskrimineerimist tuleb jälitada ja selle vastu võidelda.

4.5.3 Komitee soovitab komisjonil kindlaks määrata kõige kiiremad järelevalve- ja otsustusmehhanismid seoses põhiõigustest kinnipidamisega terrorismivastase võitluse poliitika kontekstis. Selleks saab paremini ära kasutada Euroopa kodanikuühiskonna potentsiaali, mille põhiolemus seisneb kodanike õiguste ja vabaduste kaitses.

4.6.1 Terrorismil, eriti usupõhisel terrorismil, on väga oluline rahvusvaheline mõõde. Euroopa Liit peaks tegema terrorismiohtude piiramiseks koostööd kolmandate riikidega, isegi kui ta ise – nagu on rõhutatud – ei ole enam seda tüüpi ohtude peamine sihtmärk.

4.6.2 Euroopa Liit peab edendama koostöös kolmandate riikidega demokraatlikke terrorismivastase võitluse menetlusi ja norme. Euroopa Liidus on palju süsteeme, mis tõeliselt tagavad ja edendavad inimõigusi. Seevastu võib paljudes kolmandates riikides terrorismivastase võitluse poliitika õigelt teelt kõrvale kalduda ja kahjustada demokraatia kvaliteeti ja põhiõigustest kinnipidamist.

4.7.1 Komitee väljendab heameelt programmi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” üle, mis sisaldab eriprogrammi terrorismi ennetamiseks, selleks valmisolekuks ja selle tagajärgede likvideerimiseks. Strateegias määratletud nelja sambaga (vältimine, kaitse, jälitamine ja reageerimine) seotud kulude jaotuses tuleb leida uus tasakaal ja vältimisele suunatud poliitiliste kohustuste võtmisega peab kaasnema asjakohaste vahendite eraldamine. Samuti on oluline pöörata terrorismiohu vastu võitlemisel suuremat tähelepanu avaliku ja erasektori suhetele. Komitee ootab huviga kõnealuse programmi vahehindamise tulemusi ja loodab, et olemasolevad vahendid on olnud hõlpsasti kättesaadavad ning et nende kasutamine on võimaldanud saavutada loodetud tulemusi.

5.1 Lissaboni lepingu jõustumisega on liikmesriikide poliitilisi meetmeid võimalik põhjalikumalt kooskõlastada, seda ka terrorismivastase võitluse poliitika vallas. Kõnealuse lepinguga suurendati Euroopa Liidu pädevusi ka inimõiguste valdkonnas. Sellest alates on võimalik arendada sellist terrorismivastase võitluse poliitikat, mille igas etapis, sealhulgas rakendamisel, tulevad inimõiguste valdkonnas kasutamisele kõige edumeelsemad normid ja menetlused. Komitee usub, et terrorismivastase võitluse poliitikat tuleb kohandada vastavalt selle nähtuse konkreetsele arengule, kuid et rõhk tuleb otsustavalt asetada terrorismi vältimisele, käsitades seda üldisemas mõttes protsessina, milles võetakse arvesse terrorismi ühiskondlikke, poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid.

Brüssel, 5. mai 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(4) Europoli 2010. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta Euroopas (TE-SAT) on kättesaadav aadressil http://www.europol.europa.eu/publications/EU_Terrorism_Situation_and_Trend_Report_TE-SAT/Tesat2010.pdf.

(6) Radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastane Euroopa Liidu strateegia, läbi vaadatud 2008. aasta novembris (CS/2008/15175).

(7) Euroopa Liidu Nõukogu, terrorismi vastu võitlemise Euroopa tegevuskava, 17. jaanuar 2011.

(10) Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ELi terrorismivastast poliitikat käsitleva Euroopa Komisjoni teatise kohta – Counter-Terrorism Policy and Data Protection (Terrorismivastane poliitika ja andmekaitse), Giovanni Buttarelli sõnavõtt komitee korraldatud avalikul arutelul 9. veebruaril 2011.