[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 15.12.2010

KOM(2010) 743 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks

SEK(2010) 1539 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks

Digitaalarengu tegevuskavas[1] nähakse muude meetmete kõrval ette e-valitsuse edendamine, et võimaldada info-ja kommunikatsioonitehnoloogia hüvede kasutamist üle kogu Euroopa. Ajal, mil avaliku sektori rahakotiraudu tuleb pingutada, saab IKT-lahenduste abil kujundada kodanikele teenuste osutamiseks uusi viise, mis aitavad ühtlasi hoida kokku ressursse ja vähendada kulusid.

Esimese Euroopa e-valitsuse tegevuskava[2] rakendamise käigus vahetasid liikmesriigid üle Euroopa häid tavasid ning käivitati mitu ulatuslikku katseprojekti, et pakkuda konkreetseid lahendusi piirüleste e-valitsusteenuste osutamiseks[3]. 2002. aastal loodud ekspertide internetikogukond[4] on koondanud enam kui 80 000 osalejat arutlema selle üle, kuidas pakkuda uuenduslikke lahendusi e-valituse, e-tervishoiu ja e-kaasamise vallas. Samuti on tehtud edusamme avaliku sektori teabe taaskasutamise vallas[5] ning on käiku lastud riigihangete portaal,[6] mis võimaldab kogu Euroopa ettevõtjatel pakkuda oma teenuseid teiste liikmesriikide valitsusasutustele. Teoks on saamas üleeuroopaline e-identiteedi süsteem,[7] mis lubab inimestel kasutada avalikke teenuseid elektrooniliselt üle kogu ELi.

Sotsiaalvõrgustike ja muu uuendusliku tehnoloogia levik on suurendanud kodanike ootusi veebiteenuste vastu. Piiriüleseid e-valitsusteenuseid on siiski vähe ning ELi kodanikud ei ole varmad isegi neid väheseid kasutama[8]. Kindlasti on vaja muuta veebiteenuste kujundamise, väljatöötamise ja osutamise praegust mudelit avatumaks, tuginedes senisest enam kodanike, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna koostööle. Kombineerides uut tehnoloogiat, avatud spetsifikatsioone ja uuenduslikku infosüsteemide arhitektuuri ning tehes teabe haldusasutuste vahel vastastikku kättesaadavaks, on võimalik kodanikele osutatavaid teenuseid parandada ja ühtlasi vähendada kulusid.

Selleks paneb komisjon ette teise e-valitsuse tegevuskava, millega viia ellu 5. e-valitsust käsitleval ministrite konverentsil vastu võetud deklaratsioonis (Malmö deklaratsioon[9]) sõnastatud julge visioon, mis on ühtlasi saanud ka IKT-ettevõtjate[10] ja kodanikuühiskonna[11] toetuse.

Selle visiooni kohaselt peavad Euroopa haldusasutused olema 2015. aastaks „ suhetes kodanike ja ettevõtjatega tuntud avatud, paindlike ja koostööaltide partneritena . Pidades silmas eri kasutajate vajadusi ja ühiskondlikke ühishuve, kasutavad nad oma tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks ning avalike teenuste taseme pidevaks parandamiseks e-valitsusteenuseid, aidates sel viisil kujundada EList juhtivat teadmuspõhist majandusruumi.”

Malmö deklaratsioonis sätestatakse Euroopa haldusasutustele järgmiseks viieks aastaks neli poliitilist prioriteeti:

- Kodanikel ja ettevõtjatel peab olema võimalik kasutada nende tegelike vajaduste järgi kujundatud ja koostöös kolmandate isikutega välja töötatud e-valitsusteenuseid. Samuti peab avalik teave olema neile kättesaadavam, haldusasutuste tegevus läbipaistvam ning olemas peavad olema tõhusad vahendid sidusrühmade kaasamiseks poliitika kujundamisse.

- Inimeste liikuvus siseturul peab olema suurem. Selleks peavad sujuvad e-valitsusteenused võimaldama igal ettevõtjal ettevõtet asutada ja ettevõtlusega tegeleda ning igal kodanikul õppida, töötada, elada ja pensionile jääda igal pool Euroopa Liidus.

- Haldusasutuste tegevus peab olema tõhus ja tulemuslik. Selleks tuleb e-valitsusteenuste abil vähendada halduskoormust, parandada haldusasutuste tööprotsessi ning edendada jätkusuutlikku ja vähese CO2 heitkogusega majandusmudelit.

- Et võimaldada poliitiliste prioriteetide elluviimist, tuleb luua e-valitsusteenuste alusrakendused ning nende jaoks vajalikud õiguslikud ja tehnilised eeltingimused.

Haldusasutustel tuleb pakkuda paremaid avalikke teenuseid vähema raha eest. Kõigi nimetatud prioriteetidega püüeldaksegi selles suunas ning püütakse ühtlasi leida paremaid viise, kuidas kodanikega suhelda. Üha uued lahendused ja põhimõtted, nagu teenusepõhine arhitektuur, pilveteenused, avatumate spetsifikatsioonide kasutamine jne, mis võimaldavad teavet ja rakendusi jagada ja taaskasutada ning parandavad IKT-süsteemide koosvõimet, suurendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli avaliku sektori tegevuse tõhustamisel veelgi.

Käesolev tegevuskava moodustab osa Euroopa 2020. aasta strateegia[12] alusel komisjonis võetavatest meetmetest, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Kitsamalt peab see aitama saavutada Euroopa digitaalarengu tegevuskava kahte peamist eesmärki:

- 2015. aastaks peavad põhilised piiriülesed avalikud teenused olema kättesaadavad võrgus, et võimaldada igal ettevõtjal, sõltumata tema asukohast, kõikjal Euroopas ettevõtteid asutada ja ettevõtlusega tegeleda ning igal kodanikul kõikjal Euroopa Liidus õppida, töötada, elada ja pensionile jääda.

- 2015. aastaks peab 50 % ELi kodanikest olema kasutanud e-valitsusteenuseid.

Kuna e-valitsusteenused on väga olulised ka ettevõtjate jaoks, seatakse käesolevas tegevuskavas eesmärgiks ka see, et 2015. aastaks oleks e-valitsusteenuseid kasutanud 80 % ettevõtjatest.

TEGEVUSKAVA RAKENDUSALA

Tegevuskavaga püütakse liikmesriikide ja Euroopa tasandi tegevusvahendeid omavahel paremini sobitada. Samuti toetatakse sellega nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil üleminekut praeguselt e-valitsuselt uue põlvkonna sujuvalt toimivatele e-valitsusteenustele, mis peavad olema avatud, paindlikud ja koosvõimelised ning aitama kodanike ja ettevõtjate võimalusi avardada.

Üleeuroopaliste e-valitsusteenuste edendamisel on ka olulised poliitilised ja majanduslikud põhjused. Kuna e-valitsusteenuste ühine arendamine võimaldab avalikke ressursse tõhusamalt kasutada ja kulusid kärpida, võib aidata ületada praegust majanduskriisi. Samuti võimaldab e-valitsusteenuste arendamisel ressursse kokku hoida see, kui kasutada korraga ja koordineeritult avalikke ja eraressursse.

Kuna käesoleva tegevuskava rakendamisel on suur roll liikmesriikide valitsustel, jääb Euroopa Komisjoni peamiseks ülesandeks parandada piiriüleste e-valitsusteenuste arendamise eeltingimusi, et võimaldada kodanike ja ettevõtjate teenindamist igal pool sõltumata nende asukohast. Selle raames tuleb ühtlasi tagada alusrakenduste, nagu ühtse e-allkirja ja e-identimise toimimine ja IKT-süsteemide koosvõime. Need tugevdaksid ühtset turgu ning täiendaksid ELi õigusakte[13] ja nende mõju sellistes valdkondades nagu avalikud hanked, õigus, tervishoid, keskkond, liikuvus, sotsiaalkindlustus jne, kus informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil saab teenuste taset parandada; samuti toetaksid need IKT-põhiseid kodanikualgatusi[14]. Komisjonil tuleb siin eeskuju näidata.

PRIORITEEDID JA MEETMED

Eespool nimetatud nelja prioriteedi elluviimiseks on ette pandud mitmeid meetmeid koos esialgse ajakavaga. Meetmed võib jagada osalejate ja lepingujärgse pädevuse jagunemise järgi kolme rühma:

- Küsimustes, mille puhul juhtohjad on liikmesriikide käes ja nad kasutavad omi ressursse, toetab komisjon tegevust ja aitab seda koordineerida. Sel juhul keskendutakse ettepandavate meetmetega koostöös liikmesriikidega sihtmärkide püstitamisele ja sellest lähtuva tegevuse koordineerimisele, korraldades parimate tavade ja teabe vahetust ning tehes uuringuid ja võrdlevat analüüsi.

- Küsimustes, mille puhul komisjon ja liikmesriigid tegelevad piiriüleste teenuste väljatöötamise, kasutuselevõtu ja arendamisega üheskoos , juhib komisjon seda osa, mille jaoks kasutataks ühiseid ressursse, ning liikmesriigid vastutatavad viimase instantsina selle osa eest, mille jaoks nad kasutavad omi ressursse. Ettepandavate meetmetega reguleeritakse sel juhul teadus- ja arendustegevust, katseprojekte, liikmesriikide koostööd teenuste ühisel väljatöötamisel ning teadmussiiret turuosalistele.

- Küsimustes, mille puhul komisjon tegutseb vajalike eeltingimuste loomiseks iseseisvalt, hõlmavad ettepandavad meetmed õigusaktide vastuvõtmist, standardite, ühisraamistike ja üldiste töövahendite väljatöötamist ning (taaskasutatavate) tehniliste moodulite loomist ja infosüsteemide koosvõime tagamist.

Kasutajate võimekustamine

Võimekustamine tähendab seda, et kodanikel, ettevõtjatel ja organisatsioonidel võimaldatakse uute tehniliste rakenduste abil ühiskonnaelus veelgi aktiivsemalt osaleda. Avalikke teenuseid saab muuta tulemuslikumaks ja kasutajasõbralikumaks, kui kujundada neid iga kord kui võimalik kodanike vajadustest lähtuvalt ja koostöös kodanike endiga. Võimekustamine tähendab ka seda, et valitsused peaksid tegema avaliku teabe vabalt kättesaadavaks, suurendama selle läbipaistvust ning lubama kodanikel ja ettevõtjatel poliitiliste otsuste kujundamises tegelikult osaleda.

Kasutajate vajadused ja teenuste kaasavus

Tõhus e-valitsus tähendab, et teenused tuleb välja töötada kasutajate vajadustest lähtuvalt ning need peavad võimaldama haldusasutustega suhelda ja haldustoiminguid teha paindlikult ja isikustatult. Näiteks tuleb kasutajatel võimaldada lubade või soodustuste andmise protsessi jälgida, registreerida end kooli või ülikooli, taotleda ja võtta interneti teel vastu perekonnaseisudokumente, esitada interneti teel maksudeklaratsioone jne. Lisaks tuleb e-valitsusteenuste kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamiseks osutada neid mitme kanali kaudu (sealhulgas internet, televisioon, telefon ja mobiilseadmed ning vajaduse korral vahendajate kaasabil).

2011–2013 | Komisjon toetab liikmesriike kasutajakesksete, kaasavate ja kättesaadavate e-valitsusteenuste väljatöötamisel. Selleks: püstitatakse koos kõigi liikmesriikidega ühised sihtmärgid ja kehtestatakse hindamiskriteeriumid; korraldatakse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil väärtusliku oskusteabe vahetust, et laiendada veelgi uue tehnoloogia kasutuselevõttu; edendatakse Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele (kui sellised standardid on olemas) vastavaid lahendusi, mis aitavad tõhusalt ja konkreetselt parandada teenuste kättesaadavust, ning korraldatakse selliste lahenduste tutvustamist. |

2013 | Liikmesriigid töötavad välja isikustatud veebiteenuseid, pakkudes muu hulgas selliseid lahendusi, mis võimaldavad kasutajatel jälgida oma taotluste käitlemist haldusasutustes. |

Teenuste koostöine väljatöötamine

- Sotsiaalsed võrgustikud ja koostöised rakendused (nagu teise põlvkonna internetitehnoloogia) võimaldavad kasutajatel avalike teenuste kujundamisel ja väljatöötamisel aktiivselt osaleda. Ehkki kodanike vajadustest lähtuvaid teenuseid ei ole palju, kasvab nende hulk pidevalt. Sageli on nende loojaks era- ja avaliku sektori tõhusal koostööl põhinevad kodanikuorganisatsioonid[15]. Siiski on vaja välja selgitada, millised vahendid on kõige sobivamad ja kuidas neid ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja üksikisikute tulemuslikuks kaasamiseks rakendada.

Esimeses etapis on vaja teha IKT-põhiste koostöörakenduste ja nende tasuvuse analüüs ning hinnata, mil määral võimaldavad need osutada kõrge tasemega ja usaldusväärseid avalikke teenuseid. Kolmandate isikute kaasamine teenuste kujundamisse ja väljatöötamisse peakski põhinema sellel analüüsil.

2011 | Uuringute põhjal hindab komisjon esmalt, kuidas kasutajaid e-valitsusteenuste kujundamisse ja väljatöötamisse aktiivselt kaasata, ning töötab seejärel välja soovitused ja suunised liikmesriikide jaoks, tehes seda koos liikmesriikide endiga. |

2011–2013 | Komisjon edendab sidusrühmade vahel teabe- ja kogemuste levikut ning lepib liikmesriikidega kokku ühistes sihtmärkides, mille poole teenuste väljatöötamisel püüelda. |

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine

Avaliku sektori valduses on tohutu hulk kasulikku teavet[16]. Ent paljusid kogutud andmeid ei kasutata või kasutatakse väga piiratult. Muude kui avalike isikuandmete (nagu geograafilised, demograafilised, statistilised, keskkonnaandmed jne) vabakslaskmine, muu hulgas masinloetaval kujul, võimaldaks kodanikel ja ettevõtjatel neid uut moodi kasutada ja luua innovatiivseid tooteid ja teenuseid.

Komisjon ja liikmesriigid on seadnud eesmärgiks kasutada avaliku sektori valduses olevat teavet võimalikult otstarbekalt ning muuta lähteandmed ja -dokumendid eri vormingutes (sh masinloetavalt) ja keeltes kättesaadavaks ja taaskasutatavaks. Selleks on muu hulgas kavas luua asjaomaseid avaliku sektori teabe portaale[17]. Selles valkdonnas võetavad meetmed on seotud avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiivi[18] rakendamise ja läbivaatamisega, komisjoni teabe taaskasutamist käsitleva komisjoni otsuse[19] läbivaatamisega ning avaliku sektori teabe töörühma[20] tõhusa tegevusega.

2011 | Liikmesriigid lepivad kokku avaliku sektori teabe taaskasutamise ühistes näitajates. |

2011 | Komisjon korraldab uuringu hindamaks, kui palju kasutavad liikmesriigid avatud andmekatalooge ja/või avaliku sektori teabe portaale (nt data.gov.uk). |

2011–2013 | Komisjon soodustab parimate tavade vahetust ja teadlikkuse suurendamist ning koostab oma eelmise teabe taaskasutamise otsuse põhjal komisjonisisese teabe taaskasutamise strateegia. |

2011–2012 | Komisjon vaatab Euroopa digitaalarengu tegevuskava kohaselt avaliku sektori teabe direktiivi läbi ning kaalub võimalust võtta Euroopa avaliku sektori teabe kohta vastu avaram strateegia. |

Läbipaistvuse suurendamine

Haldusasutuste otsustusprotsessi ja isikuandmete kasutuse läbipaistvus aitab muuta poliitilised otsused ja nende tegijad kodanike silmis usaldusväärsemaks. Kuigi paljudes liikmesriikides on seatud kindlad läbipaistvuseesmärgid, siis Euroopa tasandil selliseid eesmärke veel ei ole.

Küsitlused näitavad, et e-valitsusteenustest on kodanike seas kõige nõutumad sellised uued rakendused, mis võimaldavad kasutajatel vaadata omaenda isikuandmeid, mida haldusasutused valdavad, näha, kes nende andmeid on kasutanud, ning saada ülevaate otsustusprotsessist tervikuna. Selles vallas võetavad meetmed peavad olema kooskõlas andmekaitsedirektiiviga (direktiiv 95/46/EÜ).

2011 | Komisjon ja liikmesriigid püstitavad ühised vabatahtlikud läbipaistvussihtmärgid ning jagavad oma kogemusi teistega. |

2013 | Liikmesriigid ja komisjon teevad internetis kättesaadavaks teabe valitsuse seaduste, määruste, poliitika ja rahaasjade kohta. |

2014 | Kooskõlas andmekaitsedirektiiviga 95/46/EÜ võimaldavad liikmesriigid kodanikele elektroonilist juurdepääsu isikuandmetele, mis neil elektrooniliselt olemas on, ning teavitavad kodanikke elektroonilisel teel lihtsal ja üheselt mõistetaval viisil iga kord, kui neid andmeid automaatselt töödeldakse. |

Kodanike ja ettevõtjate kaasamine poliitiliste otsuste väljatöötamisse

Liikmesriigid lubavad täiustada ja edendada ettevõtjate ja kodanike võimalusi IKT-lahenduste abil avaliku poliitika konsultatsioonides, aruteludes ja otsustusprotsessis osaleda. ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi[21] alusel töötatakse välja uusi juhtimis- ja poliitika modelleerimise vahendeid, mis aitavad muuta poliitika arukamaks, sihipärasemaks ja kohanduvamaks ning mõista ühtlasi paremini eri valikute kulusid ja mõjusid.

Sellega püütakse parandada inimeste võimet oma häält kuuldavaks teha ning pannakse ette meetmeid liikmesriikide ja Euroopa Liidu jaoks tervikuna. Viimaste puhul tuginetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi alusel algatatud e-osalusprojektidele ja kasutatakse kodanikualgatuste[22] toetamiseks e-petitsioonide IKT-lahendusi, samuti on kavas kasutada seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel välja kuulutatavaid uusi projektikonkursse.

2011 | Komisjon töötab koostöös liikmesriikidega välja e-teenuseid kodanikualgatuste (ELi lepingu artikkel 11) toetamiseks. |

2011 | Komisjon hindab seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi 2011.–2012. aasta tööprogrammi eesmärgi „Info- ja sidetehnoloogia juhtimise ning poliitikakujundamise heaks” alusel algatatud teadusprojekte ja algatab uusi, et tagada teadmiste ja parimate tavade edasine levik. |

2011–2015 | Liikmesriigid, komisjon ning liikmesriikide parlamendid ja muud esindusorganisatsioonid peaksid katseprojektide ja tutvustamistegevuse baasil töötama välja teenuseid, mis kaasavad sidusrühmi avalikesse aruteldusse ja otsustusprotsessi. |

Siseturg

Enamik avalikke veebiteenuseid ei ole piiriüleselt kättesaadavad või on nende kasutamine vaevarikas. Nii ei ole ELi kodanikel sugugi lihtne saada oma riikliku elektroonilise isikutunnistuse abil teisest riigist avalikke teenuseid. See aga pärsib järsult ettevõtjate ja kodanike liikuvust. Siseturu toetamiseks peaksid valitsused töötama välja ettevõtjate jaoks sujuvalt toimivad teenused, mis võimaldaksid neil end registreerida ja ettevõtlusega tegeleda igal pool Euroopas. Samuti tuleb võimaldada igal kodanikul igal pool Euroopas õppida, töötada, elada, ennast ravida ja pensionile jääda.

Ettevõtjate sujuv teenindamine

Ettevõtjatele tuleb luua võimalus müüa ja pakkuda oma teenuseid ja tooteid üle kogu ELi. Selleks peavad avalikud hankemenetlused olema elektrooniliselt kergelt ligipääsetavad ning avalikke teenuseid tuleb rakendada nii, et ettevõtjad saaksid suhelda valitsusasutustega ühtse kontaktpunkti kaudu. Kummaski küsimuses on kahe viimase aasta jooksul tehtud üks oluline algatus:

- SPOCS-algatusega[23] (piiriüleste veebiteenuste osutamise lihtsustamine) püütakse kõrvaldada haldustõkkeid teises liikmesriigis teenuseid osutada soovivate Euroopa ettevõtjate teelt, toetades uue põlvkonna ühtsete kontaktpunktide ja nende kaudu korraldatavate e-menetluste ellurakendamist.

- PEPPOL-algatusega[24] (üleeuroopalised veebipõhised avalikud hanked) püütakse luua ELi-ülene koosvõimeline e-hanke katserakendus, mis võimaldaks ettevõtjatel osaleda kogu hankeprotsessis – alates tellimuste esitamisest kuni arvete saatmise ja kataloogide vaatamiseni – interneti teel. See vähendaks halduskoormust, suurendaks eeldatavasti menetluste läbipaistvust ja hoiaks kokku kulusid.

Kavandatud meetmetes tuleks nimetatud kahe algatuse tulemuste põhjal keskenduda järgmisele: piiriülese koosvõimelise e-hanketaristu loomine, tuginedes PEPPOL-algatuse raames loodud katserakendusele; nn teise põlvkonna ühtsete kontaktpunktide loomine koos teenuste direktiivi laiendamisega teistele valdkondadele. Sel viisil oleks 2015. aastaks Euroopa ettevõtjatel võimalik müüa kaupu ja osutada teenuseid teiste riikide haldusasutustele sama lihtne kui praegu oma koduriigi haldusasutustele. Samuti oleks võimalik laiendada ettevõtlust teise liikmesriiki ning ennast seal registreerida distantsilt, st ilma kontorist lahkumata.

2011 | Liikmesriigid ja komisjon hindavad PEPPOL- ja SPOCS-algatuse tulemusi ning tagavad tegevuse jätkumise. |

2011 | Komisjon avaldab valge raamatu siseturu e-hankesüsteemide vastastikuse ühendamise praktiliste sammude kohta[25]. |

2012–2014 | Liikmesriigid peaksid PEPPOL- ja SPOCS-algatusele tuginedes hakkama osutama piiriüleseid teenuseid. |

2013 | Liikmesriigid tagavad, et nn teise põlvkonna ühtsetest kontaktpunktidest saavad tõelised e-valitsuskeskused, mis tegutsevad ka valdkondades, mida teenuste direktiiv ei reguleeri ega hõlma[26]. |

Isikute liikuvus

Euroopa kodanikel peab olema võimalik liikuda ja asuda elama igale poole üle Euroopa[27]. Selleks töötavad komisjon ja liikmesriigid üheskoos välja teenused, millega suurendada nende isikute liikumisvõimalusi, kes soovivad näiteks õppimise, töötamise, ravi, elama asumise ja/või pensionile jäämise tõttu liikuda ühest Euroopa riigist teise.

Kavandatavate meetmetega tuleks tagada koosvõimeliste teenuste loomine, et võimaldada kodanikel suhelda kõigu ELi haldusasutustega, teha nende juures haldustoiminguid ning saata neile ja saada neilt elektroonilisi dokumente ja teavet. See nõuab, et piiriülene elektroonilise teabe vahetus ja selle salvestamine (dokumentide ja teabe e-väljastus) oleks turvaline. Inimestel oleks seejuures võimalik tutvuda igal pool Euroopas oma isikuandmetega, näiteks sünnitunnistusega, säilitada oma pensioniõigused ja saada pension kätte mõnes muus liikmesriigis kui see, kus nad töötasid, ning registreerida end elektrooniliselt mõnda Euroopa ülikooli.

2012–2014 | Komisjon toetab parimate tavade vahetust ja koordineerib liikmesriikide jõupingutusi, et töötada üheskoos välja koosvõimelised e-väljastusteenused. |

2015 | Liikmesriigid tagavad kodanikele dokumentide ja teabe piiriülese ja koosvõimelise e-väljastuse, nii et igal kodanikul oleks võimalik õppida, töötada, elada, ennast ravida ja pensionile jääda igal pool Euroopa Liidus. |

Piiriüleste teenuste osutamine üle kogu ELi

Komisjon ja liikmesriigid vahetavad ulatuslikes katseprojektides[28] saadud edukaid kogemusi, et määrata ühiselt kindlaks ja leppida kokku peamistes piiriülestes teenustes, mida on võimalik üle kogu ELi püsivalt osutada. Liikmesriigid ja komisjon hindavad oma valmidust ning analüüsivad organisatsioonilisi, õiguslikke, tehnilisi ja semantilisi tõkkeid, mis võivad selliste teenuste lõplikku väljatöötamist takistada.

Piiriüleste teenuste osutamist ELis laiendatakse esialgu konkreetsetest vajadustest lähtuvalt uute ulatuslike katseprojektidega, näiteks kohtupidamise ja keskkonna vallas. Samuti edendatakse olemasolevate taristute taaskasutusvõimalusi. Kavandatavad meetmed peaksid võimaldama liikmesriikidel alustada seniste piiriüleste teenuste osutamist üle kogu ELi ja luua uusi piiriüleseid teenuseid.

.

2011 | Komisjon korraldab koos liikmesriikidega uuringu piiriüleste teenuste vajaduse kohta ning hindab organisatsioonilisi, õiguslikke, tehnilisi ja semantilisi takistusi. |

2011 | Liikmesriigid lepivad kokku peamistes piiriülestes teenustes, mida hakatakse osutama ajavahemikus 2012–2015, ning määravad kindlaks asjakohased sündmused ja etapid[29]. |

2012–2015 | Komisjon toetab ja koordineerib liikmesriikide jõupingutusi käivitada ja luua ulatuslikke katseprojekte, julgustades ühtlasi nende tulemusi ja kasutatavaid lahendusi koordineerima ja taaskasutama. |

2012–2015 | Komisjon teeb liikmesriikide ja sidusrühmadega koostööd, et rakendada piiriüleseid e-keskkonnateenuseid[30]. |

Valitsuste ja haldusasutuste tulemuslikkus ja tõhusus

Selle prioriteedi raames keskendatakse meetmed IKT-lahenduste kasutamisele ja organisatsioonilistele muudatustele, mis võimaldavad osutada paremaid, diskreetsemaid, jätkusuutlikumaid ja kiiremaid avalikke teenuseid ning aitavad sel viisil vähendada halduskoormust, parandada haldusasutuste tööprotsessi ning edendada jätkusuutlikumat ja väiksema CO2 heitkogusega majandusmudelit.

Haldusasutuste tööprotsessi parandamine

E-valitsus aitab muuta haldusasutuste tööprotsessi ja hoida kokku kulusid. Näiteks elektrooniliste riigihangete korral on arvelduskulud väiksemad, kuid menetlus ise kiirem ja tõhusam. Riigiteenistujatel avaneb võimalus parandada oma e-oskusi ja õppida teiste Euroopa piirkondade kogemusest, kuidas haldusasutuste tööprotsessi parandada. Sealjuures on keskne roll portaalil ePractice.eu.

Lisaks on komisjonil kavas ise eeskuju näidata ja rakendada ka enda tegevuses e-komisjoni abil uudset ja sobivat tehnoloogiat ja poliitikat. E-komisjoni 2011.–2015. aasta tegevuskavaga püütakse muuta haldusprotsessid sujuvamaks, hõlbustada teabevahetust ja lihtsustada komisjoniga suhtlemist.

2011 | Komisjon lihtsustab kogemuste vahetamist, innustab edukate lahenduste ja rakenduste taaskasutamist ning uurib uudseid meetodeid, mille abil liikmesriigid saaksid parandada oma haldusasutuste tööprotsessi. |

2011–2012 | Komisjon teeb portaalist ePractice.eu liikmesriikide e-valitsusekspertidele toimiva kogemuste ja teabe vahetuse koha. |

2011–2015 | Komisjon rakendab kaugeleulatuvat e-komisjoni 2011.–2015. aasta tegevuskava, mis hõlmab e-hankeid, avaliku sektori teabestrateegiat ja läbipaistvuspoliitikat[31]. |

2013 | Komisjon koostab tihedas koostöös liikmesriikidega liikmesriikide vahel haldustöötajate vahetuse programmi. |

Halduskoormuse vähendamine

Paljude inimeste ja ettevõtjate meelest on hea valitsus selline, mida ei märgata. Praktikas aga nõuab suhtlus valitsusasutustega sageli palju aega ja ressursse. Seetõttu peaks haldusprotsesside lihtsustamine ja üleliigsete nõuete kõrvaldamine olema oluline eesmärk, nagu on sätestatud ka Euroopa Liidu halduskoormuse vähendamise tegevuskavas[32].

Kavandatavate meetmetega tulekski aidata liikmesriikidel halduskoormust vähendada. Selleks peaksid haldusasutused kasutama kodanike edastatud teavet arukal viisil ja rakendama teabe kogumise ühekordsuse põhimõtet, mille kohaselt küsitakse vajaminevaid andmeid kodanikelt ainult üks kord, järgides andmekaitse- ja eraelu puutumatuse nõuet.

2011–2013 | Komisjon asub koos liikmesriikidega vahetama vastastikku kogemusi teabekogumise ühekordsuse põhimõtte rakendamise üle ning e-valitsusteenuste osutamise peamiseks kanaliks kujunenud elektrooniliste menetluste ja suhtluse asjus ning teeb halduskoormuse edasiseks vähendamiseks kulutõhususe analüüsi ja koostab asjakohase plaani. |

Keskkonnasõbralikud valitsemistavad

Komisjoni teatises info- ja sidetehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele,[33] peetakse silmas ka haldusasutusi. E-valitsuse suhtes ei ole selles eraldi sihtmärke seatud; need tuleks kehtestada ja neile hinnang anda.

Kavandatavate meetmetega püütakse vähendada liikmesriikide haldusasutuste keskkonnamõju, näiteks edendades e-arhiivimist, lähetuste asendamist videokonverentsidega jne.

2012 | Komisjon teeb uuringu selle kohta, kui palju aitaks e-valitsus ja selle head tavad vähendada valitsusasutuste keskkonnamõju. |

2013 | Liikmesriigid peaksid leppima kokku näitajates ja hindamismenetlustes, mille abil mõõta, kui palju on e-valitsusteenuste rakendamise tulemusel haldusasutuste keskkonnamõju vähenenud. |

E-valitsuse arengu eeltingimused

Et Euroopa e-valitusteenuste edendamiseks oleks võimalik asjakohaseid meetmeid võtta, tuleb tagada teatavate tehniliste ja õiguslike eeltingimuste täitmine. Eelkõige nõuab see haldusasutuste piiriülest koosvõimet, et võimaldada muu hulgas vahetada teavet ja parandada ühtsete kontaktpunktide tõhusust ning kasutada (riiklikke) elektroonilisi identimis- ja makserakendusi üle kogu Euroopa. Koosvõimet aitab saavutada ka avatud spetsifikatsioonide kasutamine ning alusrakenduste, nagu elektrooniliste isikutunnistuste ja muude innovatiivsete e-valitsusrakenduste edendamine.

Avatud spetsifikatsioonid ja koosvõime

Koosvõime on süsteemide ja seadmete suutlikkus teavet vahetada, töödelda ja korrektselt tõlgendada. See ei ole ainult tehniline küsimus, vaid sellega kaasnevad ka andmetöötluse õiguslikud, organisatsioonilised ja semantilised aspektid. Koosvõime on avatud ja paindlike e-valitsusteenuste osutamise oluliseks eeltingimuseks, sest see võimaldab koostööd kogu Euroopa haldusasutuste vahel. Standardite ja avatud platvormide kasutamine võimaldab säästa ressursse ja parandada teenuste kulutõhusust.

Kavandatavad meetmed aitavad luua ühtse strateegia, mille abil saavutada liikmesriikide koosvõime Euroopa tasandil.

2011–2015 | Komisjon astub samme, et rakendada (ISA-programmi raames) Euroopa koosvõimeraamistikku ja Euroopa koosvõimestrateegiat (mõlemad võetakse eeldatavasti vastu 2010. aasta jooksul). |

2012 | Komisjon korraldab koosvõimeliste e-valitsusteenuste loomiseks kogemuste vahetuse ning edendab lahenduste levikut ja taaskasutust. Selle raames tuleks luua asjakohased liidesed, mis võimaldavad juurdepääsu riiklikele autentsetele teabeallikatele ja nende kasutamist. |

2013 | Liikmesriigid peaksid ühtlustama oma riiklikud koosvõimeraamistikud Euroopa koosvõimeraamistikuga[34]. |

E-valitsusteenuste alusrakendused

Paljude veebiteenuste puhul on vaja isik või asutus, kellele teenust osutatakse, tuvastada ja seda tõendada. Elektrooniliste toimingute turvalisuse tagamiseks on vaja kasutada asjakohast identimis- (e-ID) ja autentimistehnoloogiat (seda nii era- kui ka avalikus sektoris). Tänapäeval kasutatakse isiku tõendamiseks peamiselt salasõna, kui üha tungivamaks muutub vajadus turvalisemate lahenduste järele. Piiriüleste avalike veebiteenuste väljatöötamiseks ja osutamiseks peab Euroopa tõhustama halduskoostööd, sealhulgas parandama e-identimis- ja e-autentimislahendusi. Praeguseks on käivitatud suuri katseprojekte, nagu STORK-algatus, millega luuakse Euroopa elektroonilise isikutunnistuse (e-ID) koosvõimeplatvorm, mille abil hakkab kodanikel olema võimalik saada riikliku elektroonilise isikutunnistuse abil e-valitsusteenuseid nii oma koduriigis kui ka väljaspool seda.

Kavandatavate meetmetega aidatakse luua elektroonilise isikutunnistuse vastastikuse tunnustamise üleeuroopalist raamistikku[35], mis võimaldaks kodanikel ja ettevõtjatel tõendada oma isikut elektrooniliselt üle kogu Euroopa. Sealjuures tuleks tugineda tulemustele, mis on isiku tuvastamise ja tõendamise vallas saadud eespool nimetatud algatuste, eelkõige STORK-algatuse raames ning kooskõlas andmekaitse- ja eraelu puutumatuse eeskirjadega. Nende meetmete juures võetakse arvesse praegust digitaalallkirjade ja elektroonilise identifitseerimise tegevuskava[36] ning e-allkirja direktiivi 2011. aasta läbivaatamisega kehtestataval kujul ja täiendatakse neid.

2011 | Komisjon esitab ettepaneku e-allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamiseks, et näha ette õiguslik raamistik turvaliste e-autentimissüsteemide piiriüleseks tunnustamiseks ja koostalitluseks[37]. |

2012 | Komisjon esitab ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega tagada e-identimise ja e-autentimise vastastikune tunnustamine kogu ELis, nähes selleks ette kõikides liikmesriikides osutatavad veebipõhised autentimisteenused (mille puhul võib kasutada kõige asjakohasemat avaliku või erasektori väljastatud ametlikku dokumenti)[38]. |

2012–2014 | Liikmesriigid peaksid rakendama ja juurutama STORK-algatuse ja elektroonilise isikutunnistusega seotud projektide põhjal välja töötatavaid elektroonilise isikutuvastuse rakendusi. |

Innovatiivne e-valitsus

Uue põlvkonna e-valitsusteenuste loomisel tuleb ära kasutada innovatiivseid tehnoloogilisi lahendusi ja põhimõtteid, nagu pilveteenused ja teenusepõhine arhitektuur, et muuta teenused avatuks, paindlikuks ja koostöiseks ning hoida samas kokku IKT-kulusid. Et parandada võimalusi e-valitsusteenuste osutamiseks sobilikke jagatud ressursse ja teenuseid kätte saada ja kasutada, käivitatakse asjakohaseid katseprojekte. Võttes arvesse IPv4-aadresside hülgamist, peavad haldusasutused peale selle astuma samme, et võtta kasutusele IPv6-põhised e-valitsustaristud (portaalid, veebilehed, rakendused jne) ja avalikku huvi pakkuvad veebiteenused. IPv6-põhistele lahendustele üleminek võimaldab liikmesriikide haldusasutustel edendada innovatiivseid, tõhusaid ja kättesaadavaid rakendusi ja teenuseid[39].

Kavandatavate meetmetega määratakse kindlaks järeleproovitud ja turvalised lahendused pilveteenuste ja teenusepõhise arhitektuuri kasutuselevõtuks ning üleminekuks IPv4-lt IPv6-le ja levitatakse neid.

2011 | Komisjon algatab uuringu ja soovitab meetmeid, kuidas rakendada avalikus sektoris uut tehnoloogiat ja uusi paradigmasid (teenusepõhine arhitektuur, pilveteenused jne). |

2011 | Komisjon võtab CIP-programmi alusel meetmeid, millega aidata haldusasutustel uuendada lahendusi ja võtta kasutusele IPv6-põhine tehnoloogia, luues selleks näidisprojekte ja andes sel viisil tõuke üleüldisele IPv6-le üleminekule. . |

2012 | Komisjon käivitab katseprojekte, millega demonstreerida, kuidas haldusasutused saavad uue tehnoloogia ja infosüsteemide teenusepõhise arhitektuuri rakendamise abil muuta e-valitsusteenuseid paindlikumaks ja tõhusamaks. |

JUHTIMINE

Liikmesriigid on täiel määral pühendunud Malmö deklaratsiooni poliitiliste prioriteetide järgimisele. Nad on ühtlasi kutsunud Euroopa Komisjoni üles korraldama tegevuskava ühist juhtimist, võimaldades liikmesriikidel selles aktiivselt osaleda.

Selleks moodustab komisjon liikmesriikide e-valitsusstrateegia eest vastutavatest ametnikest kõrgetasemelise eksperdirühma ja juhib selle tööd. Kõrgetasemeline eksperdirühm teavitab digitaalarengu tegevuskava kõrgetasemelist töörühma ja kooskõlastab oma tegevuse ISA-programmi komiteega. Soodustatakse ka igasugust muud koostööd.

Rakendatava poliitika üle arupidamiseks, tegevuskava seireks ja hindamiseks ning kogemuste vahetuseks on vaja luua ühtne raamistik. 2013. aastal antakse tegevuskava rakendamisele vahehinnang. Selles vaadeldakse, kui suurel määral on õnnestunud tegevuskava eesmärke täita, milliseid edusamme on tehtud ja mis valmistab raskusi. Lähtuvalt vahehinnangu tulemustest teeb kõrgetasemeline eksperdirühm tegevuskava eesmärkidesse ja meetmetesse vajalikke parandusi.

Kitsamalt tegevuskava ja laiemalt e-valitsuse rakendamisel tehtud edusamme mõõdetakse asjakohaste vahendite (võrdlusmäärad, vastastikune võrdlemine, enesehinnang jne) ja meetoditega (veebiuuringud, avalike andmete analüüs, kasutajakatsed, küsitlused) igal aastal. Liikmesriigid tutvustavad võrdlusmäärasid, mida nad on kasutanud, komisjonile ja teistele liikmesriikidele, et võimaldada asjast huvitatutel oma tegevuse tulemusi ühiselt mõõta.

2011 | Komisjon moodustab liikmesriigi esindajatest kõrgetasemelise eksperdirühma ja teeb ettepaneku selle volituste kohta. |

2012 | Liikmesriigid teatavad komisjonile ja kõrgetasemelisele eksperdirühmale, kuidas Malmö deklaratsioonis kehtestatud poliitilisi prioriteete on kajastatud nende riiklikus e-valitsusstrateegias või kuidas seda kavatsetakse teha. |

2013 | Kõik liikmesriigid on lisanud Malmö deklaratsioonis sätestatud poliitilised prioriteedid oma riiklikusse strateegiasse. |

2013 | E-valitsuse tegevuskava hinnatakse ja hindamise tulemuste põhjal vaadatakse tegevuskava läbi. |

2015 | Kõik liikmesriigid teatavad komisjonile ja kõrgetasemelisele eksperdirühmale, kuidas on Malmö deklaratsioonis sätestatud poliitiliste prioriteetide elluviimine õnnestunud. |

[1] KOM(2010) 245.

[2] E-valitsuse tegevuskava 2006, KOM(2006) 173, 25.4.2006.

[3] CIP ICT-PSP: http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/implementation/ict_psp/index_en.htm

[4] http://www.epractice.eu/

[5] Direktiiv 2003/98/EÜ, 17.11.2003, Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, ELT L 345, 31.12.2003, lk 90–96.

[6] http://www.peppol.eu

[7] http://www.eid-stork.eu

[8] Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruanne 2010, lk 88.Vt http://intra.infso.cec.eu.int/C4/docs/main%20page/european_competitiveness_report_2010.pdf

[9] 2015. aastaks peavad Euroopa haldusasutused olema „suhetes kodanike ja ettevõtjatega tunnustatud avatud, paindlike ja koostööaltide partneritena. Pidades silmas eri kasutajate vajadusi ja ühiskondlikke ühishuve, kasutavad nad oma tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks ning avalike teenuste taseme pidevaks parandamiseks e-valitsusteenuseid, aidates sel viisil kujundada EList juhtivat teadmuspõhist majandusruumi.” Vt http://www.egov2009.se/wp-content/uploads/Ministerial-Declaration-on-eGovernment.pdf . See meede on sõnastatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas ja selles on lepitud kokku ministrite kohtumistel 2001. aastal Brüsselis, 2003. aastal Comos, 2005. aastal Manchesteris ja 2007. aastal Lissabonis. Vt http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/library/index_en.htm . See sisaldab ka kandidaat- ja EFTA riikide võetud kohustusi.

[10] DigitalEurope'i deklaratsioon, vt 2010http://www.digitaleurope.org/index.php?id=106809:36 ELid_article=3902010 [pic]http://www.digitaleurope.org/index.php?id=1068&id_article=390

[11] Avatud deklaratsioon avalike teenuste (2.0) kohta, vt http://eups20.wordpress.com/the-open-declaration .

[12] KOM(2010) 2020.

[13] Siinkohal võiks nimetada järgmisi: teenuste direktiiv (2006/123/EK), e-allkirja direktiiv (1999/93/EÜ), hankedirektiivid (2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ), andmekaitsedirektiiv (95/46/EÜ), avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiiv (2003/98/EP), Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri direktiiv (INSPIRE, 2007/2/EÜ), keskkonnateabe avaliku juurdepääsu direktiiv (2003/4/EÜ).

[14] Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 11 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 24.

[15] Nt fixmystreet.com

[16] Komisjon ja liikmesriigid on seda asjaolu palju aastaid tunnistanud ning võtnud vastu direktiivi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (nn avaliku sektori teabe direktiiv).

[17] Nt data.gov.uk

[18] Direktiiv 2003/98/EÜ, 17.11.2003, avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, ELT L 345, 31.12.2003, lk 90–96.

[19] Komisjoni otsus, 7.4.2006, nr 2006/291/EÜ komisjoni teabe taaskasutamise kohta.

[20] Avaliku sektori teabe töörühma kuuluvad liikmesriikide riiklike, kohalike ja piirkondlike valitsusasutuste ametnikud ning erasektori organisatsioonide esindajad ning see kohtub regulaarselt, et vahetada avaliku sektori teabe taaskasutamise parimaid tavasid, anda ülevaade sellega seotud algatustest ning arutada avaliku sektori teabe direktiivi ülevõtmisest tulenevaid praktilisi probleeme.

[21] ELi teadusuuringute, tehnoloogiarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/research/fp7/index_en.htmation_society/policy/psi/index_en.htm

[22] Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 11 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 24.

[23] SPOCS ( Simple Procedures Online for Cross-border Services ) ( http://www.eu-spocs.eu ).

[24] PEPPOL ( Pan-European Public Procurement Online ) ( http://www.peppol.eu ).

[25] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[26] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[27] Kooskõlas direktiiviga, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ja isikute vaba liikumist.

[28] STORK ( Secure identiTy acrOss boRders linKed ) (https://www.eid-stork.eu/). epSOS (Smart Open Services for European Patients) (http://www.epsos.eu).

[29] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[30] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[31] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[32] KOM(2007) 23.

[33] KOM(2009) 111.

[34] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[35] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[36] KOM(2008) 798.

[37] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[38] See meede on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

[39] Kooskõlas teatisega KOM(2008) 313 koostab komisjon 2011. aastal komisjoni talituste töödokumendi, milles osutatakse kõigile vajalikele jätkumeetmetele.