|
23.12.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 318/80 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ELi tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu (mikrokrediidirahastu „Progress”)”
KOM(2009) 333 (lõplik) – 2009/0096 (COD)
2009/C 318/15
Pearaportöör: Gabriele BISCHOFF
17. juulil 2009 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 152 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ELi tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu (mikrokrediidirahastu „Progress”)”
Komitee juhatus tegi 14. juulil 2009. aastal käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.
Lähtudes komitee töökorra artiklist 20 määras komitee täiskogu 456. istungjärgul 30. septembril / 1. oktoobril 2009 (1. oktoobri istungil) pearaportööriks Gabriele BISCHOFFI ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 171, erapooletuks jäi 2 saadikut.
1. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järelduste ja soovituste kokkuvõte
1.1 Majanduskasvu peamine eeldus on sobivate rahastamisvahendite olemasolu ettevõtete jaoks. See kehtib ka mikroettevõtete ja sotsiaalsete ettevõtete kohta. Seepärast on mikrokrediitide arendamine tervitatav, arvestades asjaoluga, et need võivad olla uus võimalus ettevõtliku meelelaadi edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks mikroettevõtetes (st ettevõtted, kus töötab vähem kui 10 töötajat ja mille aastakäive või siis aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot). Nii arvestatakse asjaoluga, et senini on Euroopas vaid vähesel määral mikrokrediidirahastuid.
1.2 Mikrokrediitide andmine mikroettevõtetele ja sotsiaalsetele ettevõtetele ning ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele on võrreldes traditsiooniliste laenude andmisega palju töömahukam ja kallim. Ühelt poolt on seda täiendavat koormust võimalik vähendada standarditud kõrgtehnoloogiliste teenusepakkumiste, parema turustamise ja üleüldiselt mikrokrediiditeenuste professionaalsuse suurendamise ning teiselt poolt tagatiste ja kaasrahastamise abil. Väljapakutud mikrokrediidirahastu keskse ülesandena nähakse seega mikrokrediiditeenuste vahendi edasiarendamist, seda ka koostöös juba olemasolevate finantsteenuste pakkujatega. Seejuures on oluline suure arvu taotluste standarditud menetlemist võimaldavate organisatsioonistruktuuride areng. Kõrge professionaalsus ei ole võimalik ilma sobivate tarkvaraprogrammideta ja ilma internetipõhiseid tehnoloogiaid kasutamata.
|
1.2.1 |
Lisaks näitavad mikrokrediitide andmise senised kogemused Euroopas, et tuleb luua täiendavaid turumajanduslikke stiimuleid tagamaks, et finantssektor tõepoolest täidaks talle ettenähtud ülesannet anda mõlemale spetsiifilisele sihtrühmale mikrokrediite. |
1.3 Juurdepääs mikrokrediiditeenustele ei peaks ebasoodsas olukorras inimeste rühma kuuluvatele ettevõtete asutajatele olema kättesaadav mitte üksnes ettevõtte loomisel, vaid ka nende esimestel tegutsemisaastatel.
1.4 Mikrokrediidirahastu „Progress” vahenditest on umbes 1 % ette nähtud halduskuludeks. See ei hõlma neid vahendeid, mida antakse vahenduspankadele ja mikrokrediidi andjatele selle eest, et nad annaksid kõnealused laenud edasi asjaomastele sihtrühmadele. Komitee sooviks teada, kui suur osa vahenditest tagatakse vahenduspankadele ja mikrokrediidi andjatele, et nad neid laene vahendaksid. Lisaks tuleks muu hulgas korrapärase kontrolliga Euroopa tasandil ning laenude andmise tingimuste avalikustamisega vastutava järelevalveasutuste koduleheküljel tagada see, et pangad kannaksid soodsad intressitingimused edasi ka sihtrühmadele.
1.5 Euroopa mikrokrediidirahastu loomisega taotletud tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast mõju tuleks täpselt hinnata sihtrühmade kaupa eraldi. Kaks sihtrühma – mikroettevõtted ja sotsiaalsed ettevõtted ning üksikisikutest taotluse esitajad (töötud, noored, sotsiaalselt ebasoodsas olukorras inimesed) – vajavad erinevat nõustamist ja toetust. Sellega tuleb arvestada ka korraldusliku külje pealt, pidades silmas kokkupuutepunkte teiste asjaomaste programmidega.
1.6 Lõpetuseks soovitab komitee kontrollida, milliseid teisi rahastamisallikad (lisaks PROGRESSile) oleks veel võimalik kasutada uue mikrokrediidirahastu rahastamiseks.
2. Sissejuhatus ja komisjoni dokumendi kokkuvõte
|
2.1 |
Komisjon teeb oma 13. novembri 2007. aasta teatises teemal „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet” (KOM(2007) 708 lõplik) ettepaneku parandada esiteks liikmesriikide õiguslikku ja institutsionaalset raamistikku ja teiseks luua uus rahastamisvahend, et toetada ühenduses mikrokrediidiga tegelevate asutuste loomist ja nende arengut (1). Samuti soovib komisjon eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid uutele pangandusvälistele mikrokrediidiga tegevatele asutustele (2). Kõnealuses teatises peab komisjon mikrokrediitide andmise struktuuri arengut Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegi rakendamise seisukohast väga oluliseks (3). |
|
2.2 |
Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemist, (4) on „mikrokrediidid” määratletud laenudena, mis on väiksemad kui 25 000 eurot, ja „mikroettevõtted” ettevõttena, milles on vähem kui 10 töötajat (siia alla kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad) ning mille aastakäive ja/või aastabilanss on kuni 2 miljonit eurot. |
|
2.3 |
Euroopa mikrokrediitide reguleerimise ekspertrühma aruandes tuuakse selgelt välja suured erinevused liikmesriikide vahel mikrokrediitide andmisel ja ka kehtivates õiguslikes raamistikes. |
|
2.4 |
3. juunil 2009 avaldatud teatises tegi komisjon ettepaneku luua uus ELi tööhõive elavdamise mikrokrediidirahastu (5) (mikrokrediidirahastu „Progress”). |
|
2.5 |
2. juulil 2009 esitas komisjon ettepaneku ELi tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu loomiseks, (6) mille eesmärk on (arvestades majandus- ja finantsturgude kriisi ning sellest tulenevat mõju tööhõive tasemele ja laenude andmisele) luua uus ELi mikrokrediidirahastu, et toetada (võimalikke) töötuid ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi oma mikroettevõtte loomisel või siis füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamist kuni 25 000 euro suuruste mikrokrediitide, tagatiste, omakapitali vahendite, võlakohustuste ja teiste meetmetega, näiteks teabevahetus, järelevalve, kontroll, audit ja hindamine. Toetada võib ka mikroettevõtteid ja sotsiaalseid ettevõtteid e, mis võtavad tööle töötuid või ebasoodsas olukorras olevaid inimesi. Seeläbi soovitakse töötutele ja teistele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele luua võimalused ettevõtlusega alustamiseks. 100 miljoni euro ümberjaotamine mikrokrediidirahastu PROGRESS olemasolevast eelarvest loob võimaluse kasutada enam kui 500 miljonit eurot. Nelja-aastase perioodi jooksul (2010–2013) oleks võimalik toetada kuni 45 000 isikut ja ettevõtet ning keskmine laenusumma oleks hinnanguliselt 11 000 eurot. Haldamisega tegeleb komisjon koostöös selliste rahvusvaheliste finantsasutustega nagu Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF). Liikmesriikidele ei kaasne sellega täiendavaid halduskohustusi. |
3. Üldised märkused
3.1 Komitee tervitab asjaolu, et komisjon jätkab oma mikrokrediidirahastu loomist käsitlevates ettepanekutes pingutusi töökohtade loomiseks ja soovib anda täiendava panuse ebasoodsamas olukorras olevate rühmade ettevõtluse edendamisse. Samas tuleb viidata sellele, et mikrokrediidivahendite kasutamise osas puuduvad Euroopas veel laialdased võrreldavad kogemused ning vaja on ülisuuri kontseptuaalsed pingutusi, et tagada ühelt poolt mikrokrediitide ja muude vahendite administratiivne menetlemine ning teiselt poolt selle vahendi säästev kasutamine. Rääkides mikrokrediiditeenustega arengupoliitilise koostöö valdkonnas saavutatud muljetavaldavast edust (mida tunnustati 2006. aastal Nobeli rahupreemia andmisega Grameen pangale ja selle asutajale Muhammad Yunusele), tuleb rõhutada selle pakutavaid võimalusi, ent ka probleeme nende kogemuste ülekandmisel Euroopa konteksti. Muuhulgas tuleb seda teha ka seepärast, et Euroopa konteksti ülekandmisel lähevad kaotsi algse kontseptsiooni olulised eelised (näiteks integreerimine kohalikku, ametialasesse või etnilisse kogukonda ja sellest tulenev usaldus, mis vähendab kulusid kontrollile ja laenude tagasimaksmata jätmist). Seepärast on vaieldav, kas antud kogemusi on võimalik üle kanda kõrgema arengutasemega riikidele.
3.2 Ka Euroopas on märkimisväärne vajadus mikrokrediiditeenuste järele. Üksnes umbes pool väiksematest ettevõtetest peab pankade rolli seoses laenudele juurdepääsuga positiivseks (7). Struktuurifondide vahenditest rahastatav programm JEREMIE (Joint European Resources for Micro to Medium Enterprises) on regionaalpoliitika peadirektoraadi ja EIP grupi ühisalgatus, mille eesmärk on toetada ja parandada mikroettevõtete ja VKEde rahastamist (8).
|
3.2.1 |
Lisaks on ELi Komisjon pannud raamprogrammiga CIP (Competiveness and Innovation Framework Programme) (9) ja katsealgatusega JASMINE (Joint Action to Support Microfinance Institutions in Europe) – mis peaks muuhulgas edendama pangaväliste mikrofinantsasutuste konsolideerumist ja arengut (10) – aluse olulistele algatustele parandamaks VKEde ja mikroettevõtete kapitali olukorda. Komitee soovitab neid erinevaid meetmeid omavahel paremini kooskõlastada. Programmi JEREMIE käsitlevas arvamuses (11) kinnitas komitee juba 2006. aastal, et ta toetab alati komisjoni algatusi, mille eesmärk on lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisallikatele, ja seepärast palus komitee kaasata nendesse algatusse ulatuslikul määral ka sotsiaalpartnerid. |
|
3.2.2 |
Komitee selgitas veel, et seal kus EIP vahendeid on kasutatud, on need osutunud kasulikeks vahenditeks, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele. |
|
3.2.3 |
Lisaks viitas komitee kõnealuses arvamuses ka sellele, et lihtsustada tuleks eelkõige VKEde juurdepääsu mikrokrediitidele ja et otsustava tähtsusega on kaasata teatud rühmad, nagu noored ettevõtjad, naisettevõtjad või ebasoodsas olukorras rühmadesse või etnilistesse vähemustesse kuuluvad inimesed. |
3.3 Mikrokrediiditeenuste kasutamisest tulenevate võimaluste puhul on keskse tähtsusega võimalikult mitteformaalsed ja kiired rahastamisvormid (nt ettevõtete asutamiseks). Suur osa ettevõtte asutamiseks vajalikest vahenditest pärineb ettevõtte asutajalt või tema sugulastelt, sõpradelt ja naabritelt (12). See toob esile tavapäraste pangalaenude piiratuse, kuna laenu andmisest keeldumiste hulk on seda suurem, mida väiksem on taotletud laenu summa, kuna nende taotluste hoolikas kontrollimine nõuab palju tööd. Mikrokrediiditeenused võivad täita lünga mitteformaalsete (ja üksnes piiratud määral toimimisvõimelise) rahastamisviiside ja pankadepoolse rahastamise vahel. Kui mikrokrediitide andmise ja teiste mikrokrediiditeenuste osutamine õnnestub muuta sama kiireks, lihtsaks ja paindlikuks nagu see on võimalik mitteformaalseid teid kasutades, siis võivad mikrokrediidid anda keskse panuse majanduslikku dünaamikasse ja ettevõtlusse.
3.4 Sihtrühma kuuluvatel ettevõtete asutajatel ei peaks olema juurdepääs mikrokrediiditeenustele mitte üksnes ettevõtte asutamisel, vaid ka selle esimestel tegutsemisaastatel, kuna need ettevõtted sõltuvad projektide rahastamisel märkimisväärselt väiksematest põhisummadest.
3.5 Ka sõltumata praegusest majandus- ja finantsturgude kriisist on mikrokrediitide andmine võrreldes tavapäraste laenude andmisega väga koormav ja kulukas, kuna laenusumma on suhteliselt väike, sest reeglina ei ole olemas tavapanganduse tagatisi ning menetluskulud on väga kõrged. Mikrokrediidialaste algatuste edu seisukohast on seega olulised laenutaotluste suur arv, sobiv organisatsioonistruktuur ja sobivad tehnoloogiad ning kokkuvõttes võimalikult suur professionaalsus. Juhul kui on eelnevaid kogemusi sarnaste algatuste ja programmidega (CIP, JEREMIE, EIP pilot, JASMINE), siis tuleks nendega ilmtingimata eelnevalt arvestada.
3.6 Arvestades vajalikku professionaalsust, tuleb mikrokrediite esmajoones menetleda kui võimalikult suurel määral standarditud massilist äri, et kasutada ära nende mastaabieeliseid ja eeliseid riskide jaotamisel. Nagu näitavad Briti ja Kanada kogemused, on selline klientide suur arv ambitsioonikas eesmärk (13). See viitab asjaolule, et olulised on suur tuntus (näiteks reklaamikampaaniate abil, nagu prantsuse ADIE „mikrokrediidinädalad”) ja lihtne juurdepääs (näiteks interneti vahendusel). Tuleks näidata, kas/kuidas on seda võimalik saavutada ja milline roll (tehniline toetus) võib siin olla teistel programmidel (nagu ESF). Ühtsuse tagamiseks tuleks edaspidi luua kokkupuutepunkte nende programmide ja algatustega.
3.7 Teiseks on äriprotsesside korraldamisel oluline tagada korralduslikku laadi eeldused massilisena kavandatud äri tarvis, et menetleda taotlusi kiiresti ja paindlikult, arvestades samas sobivate kindlustuse vormidega ning rakendades standarditud karistusi ja riskihajutamise vorme lepingu rikkumiste (tagasimaksetega hilinemine) korral. Sarnaselt tarbimislaenudega tõstatub sellega seoses küsimus, kuidas on võimalik hinnata klientide finantsolukorda võimalikult lihtsalt, kiirelt ja usaldusväärselt.
3.8 Kolmandaks on sellise massilise äri tehniline eeldus täielikult väljatöötatud tarkvarasüsteemid taotluste ettevalmistamiseks, menetlemiseks ja kontrollimiseks. Nii on võimalik vältida ohtlikku balansseerimist standarditud massilise äri ja taotluste individuaalse menetlemise vahel ning anda panus mikrokrediiditeenuste turuosa laiendamisele.
3.9 Mikroettevõtted ja sotsiaalsed ettevõtted ning eraisikud nendes liikmesriikides ja piirkondades, kus juba eksisteerivad eraldi mikrokrediitidega tegelevad asutused, saavad ilmselt kergemini ja kiiremini juurdepääsu vahenditele kui taotluste esitajad neist riikidest või piirkondadest, kus selliseid struktuure ei ole või kus need on alles väljatöötamisel. Komitee soovitab programmi raames hoolitseda selle ees, et sellega ei kaasneks lõpptulemusena ebavõrdsed juurdepääsuvõimalused.
3.10 Keskne küsimus on see, kas laenude andmisel tuleks kasutada traditsioonilisi krediidiasutusi või eraldiseisvaid, võib-olla alles väljatöötamist nõudvaid mikrokrediitidega tegelevaid asutusi, mis on enamuses mittetulunduslikud ja väga väikesed. Mõne viimase aasta jooksul on Euroopas komisjoni toetusel väljaarendamisel mikrokrediiditeenuste osutajate võrgustik. Samas annab üksnes üks viiendik neist teenuste osutajatest (vähem kui 20) aastas rohkem kui 400 mikrokrediiti (14). Teiselt poolt ei ole ilmselt võimalik mikrokrediiditeenuste edukas levik ilma kõrgel professionaalsel tasemel oleva ja kasumile orienteeritud juhtimiseta – ning selles vallas on märkimisväärsed eelised pankadel (kes annavad juba praegu suurema osa mikrokrediitidest). Ei näi olevat mõttekas anda vahendeid üksnes väikeste, üldsuse heaolule orienteeritud mikrokrediiditeenuste osutajate vahendusel, kes keskenduvad ilma kindla sissetulekuta isikutele, naistele, noortele, eakatele ja sisserändajatele, kuna sellise „nišipanganduse süsteemi” kaudu kinnistataks nimetatud rühmade marginaliseerimine veel ühes valdkonnas. Tagamaks seda, et pangandussektor võtab mikrokrediidid üle vaatamata minimaalsele oodatavale tulususele, on vaja ilmselt täiendavaid turumajanduslikke stiimuleid või toetusvahendeid vastava infrastruktuuri loomiseks.
3.11 Kuna mikrokrediidialaste algatustega soovitakse selgesõnaliselt saavutada mõju tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, siis tuleks programmide mõjusust ilmtingimata hinnata ka nendes valdkondades eraldi, lähtudes seejuures mõlemast sihtrühmast (mikroettevõtted ja sotsiaalsed ettevõtted ning ebasoodsas olukorras olevad isikud). Kui seni tuleb kriteeriumitena arvestada üksnes krediidi suurust ja laenusaajate arvu, soovitab komitee pidada silmas ka komisjoni teatises nimetatud erinevate rühmade integratsiooni esmasel tööturul, teenitud sissetulekut ja täiendavaid kaudseid mõjusid tööhõivele. Üksnes nii on võimalik tõendada algatuse edukust ka nendes valdkondades (15).
3.12 Positiivsest küljest tuleb esile tõsta, et komisjoni ettepanek näeb ette ka toetusmeetmed, nagu näiteks teabevahetus, järelevalve, kontroll, audit ja hindamine (artikkel 4 lõige 1). Kuid lahtiseks jääb, kas seejuures peaks olema tegu eeskätt ettevõtte asutajate nõustamise või mikrokrediidiga tegelevate asutuste nõustamisega, kuidas peaks see tegevus olema korraldatud ja kuidas tuleks jagada kõik olemasolevad vahendid tagatiste, omakapitali vahendite, võlakohustuste ja teiste toetusmeetmete vahel.
3.13 Komitee soovitab tagada, et soodsamad intressitingimused kantaks edasi laenuvõtjale. Samaaegselt tuleks näidata, milline osa vahenditest peaks minema vahenduspankadele või siis mikrokrediidiga tegelevatele asutustele hüvitusena menetlemise eest.
3.14 Nagu öeldud arvamuses INT/495, toetab komitee antud sihtrühmadele uue mikrokrediidirahastu loomise algatust, samas kahtleb komitee, kas uue mikrokrediidirahastu rahastamine programmi PROGRESS vahendite vähendamisel saadud vahenditest on mõttekas ja viib soovitud eesmärgini. Seepärast soovitab komitee kontrollida, milliseid teisi rahastamisallikad (lisaks PROGRESSile) oleks veel võimalik programmi rahastamiseks kasutada.
Brüssel, 1. oktoober 2009
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Mario SEPI
(1) Vt. KOM(2007) 708, lk 2.
(2) Vt. idem lk 11.
(3) Vt. idem lk 2.
(4) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
(5) KOM(2009) 257, 3. juuni 2009.
(6) KOM (2009) 333 lõplik.
(7) Vt Eurobaromeeter (2005), „VKEde juurdepääs rahastamisele”, Eurobaromeetri kiiruuring 174.
(8) Vt. KOM(2006) 349, lk 9.
(9) Vt. KOM(2005) 121, lk 6.
(10) Vt. KOM(2007) 708, lk 3.
(12) Vt. http://www.gemconsortium.org/download.asp?fid=608
(13) Vt http://ssrn.com/abstract=976211
(14) Täiendavat teavet mikrokrediitide kohta ELis: www.nantiklum.org/Overview_final_web.pdf ja www.european-microfinance.org/data/file/Librairy/ISSUE%20PAPER.pdf
(15) Vt Täiendav teave sellise lähenemise kohta: ftp://repec.iza.org/RePEc/Discussionpaper/dp3220.pdf