[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 17.10.2008

KOM(2008) 644 lõplik

2008/0198 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused {SEK(2008) 2615}{SEK(2008) 2616}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku põhieesmärk on täiendada ja tugevdada kehtivat ELi poliitilist raamistikku ning toetada rahvusvahelist võitlust ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu.

- Üldine taust

Ebaseaduslik metsaraie leiab aset, kui puitu töötatakse üles, töödeldakse või sellega kaubeldakse puidu ülestöötamisriigis kohaldatavate õigusnormide vastaselt. Selleks on palju põhjuseid, kuid need saavad alguse suurest nõudlusest puidu järele ja asjaolust, et ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise vältimiseks kehtestatud eeskirjad on puudulikud. Ebaseaduslik metsaraie on osa laiaulatuslikumast probleemist, mis on seotud metsahalduse, õigusaktide rakendamise ja korruptsiooniga.

Kuna tegemist on varjatud tegevusega, on selle ulatust ja sellest tingitud kahju raske hinnata, kuid tõendid viitavad sellele, et kõnealune probleem on oluline ja süvenev. Paljudes riikides toimub ebaseaduslik metsaraie sama suures või suuremas ulatuses kui seadusliku metsaraiega seotud tegevus. Ebaseaduslik metsaraie leiab aset ka Euroopas, kuigi mitte olulisel määral.

Ebaseaduslik metsaraie aitab oluliselt kaasa üleilmsele metsade hävimisele, mis tekitab tohutut keskkonnakahju. Metsade hävimine põhjustab ligikaudu 20 % kasvuhoonegaaside heitest kogu maailmas (rohkem kui transpordisektori üleilmne heide) ja on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamisi põhjusi.

Lisaks vähendab selline tegevus seadusliku metsatööstuse konkurentsivõimet eksportivates ja importivates riikides ning toob valitsustele kaasa olulist tuludest ilmajäämist. Ebaseaduslik metsaraie kahjustab õigusriigi ja demokraatliku valitsemise põhimõtteid, pidurdab säästvat arengut paljudes arenguriikides ning võib aidata rahastada relvastatud konflikte. Kõnealuse tegevuse sotsiaalsed tagajärjed on vähem teada, ent on tõendeid inimõiguste tõsiste rikkumiste kohta.

Euroopa Liit käivitab ning toetab jätkuvalt siseriiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi algatusi, et suurendada pühendumust ja tõhustada tööd ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubanduse probleemi lahendamisel. Euroopa Komisjon ja paljud liikmesriigid võtavad aktiivselt osa paljudest sellistest algatustest, osaledes näiteks metsandusõiguse rakendamise ja metsahalduse (FLEG) piirkondlikes protsessides. Komisjon osaleb kõnealuse probleemi arutamiseks ka kahe- ja mitmepoolsetes aruteludes kolmandate riikidega nii rahvusvahelisel areenil (nt ÜRO metsafoorum ja Rahvusvaheline Troopilise Puidu Organisatsioon) kui ka kahepoolsetel läbirääkimistel peamiste puitu tarbivate riikidega (nt USA, Hiina, Venemaa ja Jaapan). Komisjon kasutab metsade säilitamise ja jätkusuutliku majandamise, sealhulgas ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubanduse küsimuse tõstatamiseks käimasolevaid läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingute ning vabakaubanduslepingute üle.

Euroopa Komisjon tegi oma 2003. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku metsandusõiguse rakendamise, metsahalduse ja puidukaubanduse ( Forest Law Enforcement, Governance and Trade , FLEGT) alase ELi tegevuskava kohta,[1] et käsitleda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse küsimust. Kõnealune algatus kajastas volinik Nielsoni poolt 2002. aastal säästva arengu ülemaailmsel tippkohtumisel võetud kohustust ning suunda, mis on välja kujunenud Maailmapanga korraldatud piirkondlike protsesside käigus, eriti 2001. aastal Balis toimunud metsandusõiguse rakendamist ja metsahaldust käsitleval kõrgetasemelisel kohtumisel.

ELi FLEGTi tegevuskavas on sätestatud meetmepakett, millega nähakse muu hulgas ette puitu tootvate riikide toetamine, jõupingutuste tegemine mitmepoolse koostöö arendamiseks, et võidelda ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise vastu, erasektori algatused ning meetmed, et vältida investeerimist tegevustesse, mis soodustavad ebaseaduslikku metsaraiet ja sel viisil toodetud puitu.

Euroopa Liidu FLEGTi tegevuskava keskne osa oli FLEGTi litsentsisüsteem, mille kohaselt väljastataks osalevatest riikidest ELi imporditava puidu kohta (FLEGTi) litsents, mis tõendab, et asjaomane puit on üles töötatud kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega. Nõukogu võttis 2005. aastal vastu FLEGTi määruse,[2] millega kehtestas õigusliku raamistiku partnerriikidest pärit puidu importimiseks ELi, ning volitas komisjoni alustama läbirääkimisi selliste tootjariikide ja piirkondlike organisatsioonidega, kes olid näidanud üles huvi sõlmida ELiga FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud.

Oktoobriks 2008 olid viis riiki (Malaisia, Indoneesia, Kamerun, Kongo (Brazzaville) ja Ghana) alustanud läbirääkimisi ELiga sellise lepingu sõlmimise üle ning mitteametlikud konsultatsioonid toimuvad mitme teise huvi avaldanud tootjariigiga. Esimene selline leping parafeeriti Ghanaga septembris. Vabatahtlike partnerluslepingute rakendamise ajakava ning neist kõrvalehoidmise ja nendega seotud rahapesu ohu tõttu ei piisa ainult kõnealustest lepingutest ebaseadusliku metsaraie probleemi vastu võitlemiseks.

Komisjon tunnistas FLEGTi tegevuskavas samuti, et mõned tähtsad puitu tootvad riigid ei pruugi sõlmida ELiga FLEGTi vabatahtlikke partnerluslepinguid ja seetõttu (kui mitmepoolsed läbirääkimised ei anna tulemusi või kui neid saavutatakse aeglaselt) peaks EL vastu võtma täiendavaid meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemiseks ülemaailmsel tasandil, sealhulgas õigusaktid, et vältida ebaseaduslikult ülestöötatud puidu importi ELi. Komisjon võttis endale kohustuse sellised võimalused läbi vaadata ning Euroopa Parlament ja nõukogu on seda kohustust meenutanud ametlikes resolutsioonides[3] ja järeldustes[4].

Vahepealsel ajavahemikul on liikmesriigid, komisjon, mõttekojad ja valitsusvälised organisatsioonid teinud ulatuslikku tööd, et määrata kindlaks parim viis edasi tegutsemiseks. Selle ulatusliku töö tulemusi arvesse võttes käivitas komisjon 2006. aasta lõpus mitme täiendava meetme mõju hindamise. Kõnealuse protsessi tulemused on kokku võetud komisjoni avalikus aruandes.

Tehtud hindamise tulemusi arvesse võttes usub komisjon, et ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubanduse vastu võitlemise alast ELi poliitikat on vaja tugevdada. Mitu liikmesriiki on viidanud, et ühtlustatud lähenemisviisi puudumisel võtaksid nad meetmeid riigi tasandil. Kogemused on aga näidanud, et riigi tasandil võetavad meetmed võivad tõkestada kaupade vaba ringlust ja põhjustada konkurentsi moonutamist siseturul. Seepärast usub komisjon, et ühenduse meetmed on vajalikud. Tehakse ettepanek, et seda tuleks teha määruse kaudu, millega määratakse kindlaks puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused.

Kavandatava määrusega ei takistata muid metsade hävimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu suunatud ühenduse meetmeid, näiteks biomassi säästlikkuskriteeriumide kehtestamist.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Kehtivatest õigusnormidest on antud täielik ülevaade eelmises punktis.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Kliimamuutusepoliitika: Viimastel aastatel on üha enam teadvustatud metsade olulist rolli üleilmses süsinikuringes: need talletavad ligikaudu pool kogu maailma maapealsest süsinikust. Eelkõige on nüüd suurenemas üksmeel, et kui metsade vähenemise probleemi ei lahendata, ei ole võimalik piirata ülemaailmset soojenemist 2 ˚C-ga, võrreldes tööstusajastu eelse tasemega; ka ei ole võimalik saada kasu ELi jõupingutustest kliimamuutuse vastu võitlemisel.

Ebaseaduslik metsaraie on üks olulisemaid metsade hävimise otseseid põhjustajaid, kahjustades ka metsahaldust ja säästvat metsamajandamist, mis on olulise tähtsusega selliste meetmete tõhususe jaoks, mida tuleks metsandussektoris rakendada 2012. aasta järgset perioodi käsitleva rahvusvahelise kliimaleppe raames.

Ebaseadusliku metsaraie tulemusel saadud odav puit ja sellest saadud tooted kahjustavad ka Euroopa puiduettevõtjaid ning nende töötajaid. Käesoleva ettepaneku eesmärk on selle probleemi lahendamine ning puidutööstusele ja selle töötajatele ühtsete tingimuste loomine.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kooskõlas komisjoni strateegiliste eesmärkidega ja parema õigusliku reguleerimise põhimõttega, nimelt et pakkuda tõhusaid ja tulemuslikke meetmeid, tagada õiguskindluse kõrge tase kogu ELis, võimaldada ettevõtjatele suuremat dünaamilisust ilma koormust oluliselt suurendamata ning aidata seega tugevdada ühenduse usaldusväärsust tema kodanike silmis.

Kooskõlas FLEGTi tegevuskavaga keskendutakse ettepanekus seaduslikkuse küsimusele ja selles ei käsitleta säästvust. Ent paljudes riikides põhinevad metsandusalased õigusaktid säästva majandamise eeldusel ja seetõttu ei erine seaduslikkus täielikult säästvusest. Arvestades lisaks, et käesoleva ettepaneku eesmärk on aidata kaasa seaduste paremale jõustamisele ja metsa paremale haldamisele, oleks see oluline samm säästvuse poole eelkõige riikides, mida kahjustab ebaseaduslik metsaraie. Käesoleva ettepaneku eesmärkide puhul on arvesse võetud säästva arengu strateegiat, mis lepiti kokku Euroopa Ülemkogul juunis 2006, ja Euroopa energiapoliitika strateegilist läbivaatamist, mille komisjon esitas Euroopa Ülemkogule jaanuaris 2007. Käesolev ettepanek ja selle rakendusmeetmed peaksid olema kooskõlas kõnealuste eesmärkidega.

2. KONSULTEERIMINE HUVTATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Detsembrist 2006 kuni juunini 2008 viidi läbi laiaulatuslik konsultatsiooniprotsess, mis hõlmas veebipõhist avalikku konsultatsiooni ja mitmeid kohtumisi sidusrühmadega. Lisaks viis komisjon läbi pakutud poliitikavõimaluste mõju hindamise, mille kohta avaldati aruanne.

Esialgu kaaluti nelja valikuvõimalust:

Valikuvõimalus 1: Kahepoolse lähenemisviisi laiendamine FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute kaudu

Selle võimaluse puhul toetaks komisjon eelkõige vabatahtlike partnerluslepingute lähenemisviisi. Kõnealusel lähenemisviisil oleks aga oluline mõju vaid siis, kui kõik peamised tootmise, transiidi ja töötlemisega seotud riigid sõlmiksid FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud või kui sellest areneks välja mitmepoolne algatus. Nimetatud variantidest esimest peetakse üldiselt võimatuks ülesandeks, teine tundub aga olevat väga ebatõenäoline.

Valikuvõimalus 2: Erasektori vabatahtlike meetmete edasiarendamine

Selle võimaluse puhul innustaks ühendus erasektori meetmete (nt tegevusjuhendid ja metsa sertifitseerimise kavad) tugevdamist näiteks selle kaudu, et neid tunnustatakse FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute raames, liitudesse kuulumine muudetakse kohustuslikuks ning toetatakse meetmeid nagu rahalised ja regulatiivsed stiimulid.

Puidukaubandusliidud ja asutused, kes töötavad välja vastutustundlikke ostupoliitikaid ning annavad oma liikmetele nende kohta nõu, on võtnud kasutusele tegevusjuhendid. Koostatud on erasektori sertifitseerimise kavad metsamajandamise normide kehtestamiseks ning metsade, toodete ja/või juhtkonna akrediteerimiseks vastavalt kõnealustele normidele. Kuigi loetletud algatustel on tugevaid külgi (nad on paindlikud, väga motiveerivad ja kulutasuvad), on nende vabatahtlik laad, rakendamise puudulik kontroll ning meetmete täitmatajätmisega kaasnevate sanktsioonide puudumine kahjustanud aastate jooksul nende usaldusväärust ja jätkusuutlikkust.

Valikuvõimalus 3: Piiril võetavad meetmed ebaseaduslikult ülestöötatud puidu impordi tõkestamiseks

Selle võimaluse puhul kuulutataks ühenduse õigusnormide kohaselt seadusevastaseks ebaseaduslikult ülestöötatud puidust saadud toodete import ning puitu võidaks ühendusse importida vaid tingimusel, et tõendatakse selle seaduslikku päritolu. Impordikeeldu ja seaduslikkuse tõendamise nõuet kohaldataks kõikide riikide suhtes, olenemata ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise ohu tasemest. Nõuetele vastavust kontrollitaks ELi piiril dokumentide põhjal, milles on tõendatud asjaomase puidu seaduslikkust.

Kõnealuse valikuvõimaluse puhul eeldaks ühendus, et ebaseaduslik metsaraie leiab aset vaid väljaspool ELi ja seepärast on kaubandusmeetmetel esmatähtis osa võitluses ebaseadusliku metsaraie vastu. Selle valikuvõimaluse probleemiks on, et see ei ole kooskõlas WTOga (puiduettevõtjaid ei kohelda võrdselt), samuti proportsionaalsus.

Valikuvõimalus 4: Ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ELi turule viimise keelustamine

Selle võimaluse puhul loetaks seadusevastaseks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu või sellest saadud toodete viimine ELi turule. Kõnealust valikuvõimalust kohaldataks nii ELi imporditud kui ka seal valmistatud puidutoodete suhtes.

Mõeldavad oleksid kaks võimalikku lähenemisviisi:

Valikuvõimalus 4A: Õigusaktid, millega keelatakse päritoluriigi õigusnormide vastaselt ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodetega kauplemine ning sellise puidu ja selliste toodete valdamine

Selle võimalusega keelataks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu viimine ELi turule. Ebaseaduslikkuse tõendamise eest vastutavad õiguskaitseasutused ja ettevõtjatelt nõutaks eeskirjade järgimise tõendamist vaid siis, kui nad on kahtluse alla seatud.

Seega keskendutaks selle valikuvõimaluse puhul suurema ohuga seotud juhtumitele ja soositaks sellise puidu hankimist ettevõtjate poolt, mille seaduslikkus on piisavalt tagatud. Kõnealust võimalust oleks aga väga raske rakendada, kuna puidu algse ebaseaduslikkuse tõendamine on keeruline ülesanne, sest puidul ja sellest saadud toodetel on keerukad tarneahelad, millesse on kaasatud mitmed riigid ja ettevõtjad, ning kaasata tuleks Euroopa kohtud, kes peaksid langetama otsuseid kolmandates riikides toimunud rikkumiste kohta neis riikides kehtivaid õigusnorme järgides. Lisaks ei tagataks selle võimalusega turu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikku õiguskindlust.

Kõnealune valikuvõimalus sarnaneb USAs kehtiva õigusakti Lacey Act 2. juunil 2008 heakskiidetud muudatuse sätetele, milles käsitletakse ebaseaduslikku metsaraiet ning millega laiendatakse kaitset väljaspool USAd ebaseaduslikult koristatud taimedele ja ülestöötatud puudele.

Valikuvõimalus 4B: Õigusaktid, mille kohaselt võib turule viia vaid seaduslikult ülestöötatud puitu ja sellisest puidust valmistatud tooteid

Selle võimaluse puhul tohiks puitu ja sellest saadud tooteid ühenduses turustada vaid tingimusel, et ettevõtja tõendab nende seaduslikkust. Jõustamiseks tuleks nõuda, et sellisel tõendamisel esitatakse kirjalikud dokumendid iga saadetise kohta ning seetõttu kaasneks selle valikuvõimalusega oht luua koormav, kallis ja kaubandust häiriv süsteem.

Teatud määral tuginetaks kõnealuse valikuvõimaluse puhul 3. valikuvõimaluses kirjeldatud lähenemisviisile; ettevõtjatelt nõutaks, et nad esitaksid dokumentaalsed tõendid nende poolt ELi turule viidava puidu ning sellest saadud toodete kõikide saadetiste kohta, olenemata sellise puidu või selliste toodete päritolust. Sellised tõendid tuleks esitada nõudmise korral või alati ja jõustamiseks peaksid nendeks olema seaduslikkust tõendavad dokumendid.

Eespool loetletud nelja valikuvõimaluse hindamise tulemusel järeldati, et igal kõnealusel võimalusel on olulisi puudusi, mis võivad piirata nende tõhusust. Ebaseadusliku metsaraie probleemi eripära tõttu on vaja uut lähenemisviisi, mille puhul võetakse arvesse kogu puidusektori struktuuri, seatakse eesmärgiks süstemaatiliselt muuta ettevõtjate ja klientide käitumist ning mille keskmes on konkreetset sektorit hõlmavad süsteemid, mille abil saab vältida ebaseadusliku puidu ning sellest saadud toodete jõudmist ühenduse turule. Loetletud eesmärke silmas pidades töötati välja uus valikuvõimalus.

Valikuvõimalus 5: Õigusaktid, mille kohaselt kõik ettevõtjad, kes viivad puitu ja puittooteid ühenduse turule, peavad rakendama nõuetekohast hoolsust

Selle valikuvõimaluse puhul nõutakse ettevõtjatelt nõuetekohase hoolsuse rakendamist vastavalt võimalustele selle kindlakstegemisel, et nende poolt ühenduse turule viidav puit ja sellest saadud tooted on üles töötatud seaduslikult. Selle võimaluse aluseks on põhimõte, et tõhus strateegia peaks toetama selliste töökindlate süsteemide väljaarendamist, mille eesmärk on kõrvaldada ebaseaduslikult ülestöötatud puit ühenduse turult.

Kõnealuse valikuvõimaluse suur eelis on, et soositakse puidu ja sellest saadud toodete hankimist usaldusväärse metsamajandamise tavaga allikatest, eelkõige riikidest, kes on sõlminud ELiga FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud, kuna FLEGTi litsents tagab suure kindluse, et asjaomased tooted on seaduslikud. Kulud on vastavuses ühenduse vajadusega tõhustada oma poliitikat võitluses ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu. Aja möödudes muutuks ebaseadusliku puidu turult kõrvaldamine kasulikuks ka ettevõtjatele.

Kõnealuse valikuvõimaluse kohaselt kohaldaksid sellega hõlmatud ettevõtjad süsteeme ja korda, mille kaudu nad teeksid oma võimalustele vastavalt kindlaks, et nad viivad ELi turule üksnes seaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest valmistatud tooteid.

- Avalik konsultatsioon

Komisjon viis 2007. aasta algul läbi veebipõhise avaliku konsultatsiooni. Konsultatsiooni käigus küsiti arvamusi selle kohta, kas ELi poliitilised meetmed, mis on suunatud ebaseadusliku puidu ja sellest saadud toodete Euroopa turule viimise vastu võitlemisele, on vajalikud, asjakohased ning teostatavad. Arvamusi esitati üksnes esmalt loetletud nelja valikuvõimaluse kohta, kuna valikuvõimalus 5 töötati välja esialgse hindamise tulemusel. Kuigi vastuste arv ei olnud suur (93 osalejat), vastasid need sisu ja eri vaatenurkade rohkuse poolest komisjoni ootustele. Komisjonile laekus ka 7161 e-kirja vastuseks Greenpeace’i algatatud kampaaniale „Keelata ebaseaduslik puit” („ Ban illegal timber ”).

Enamik vastanutest leidis, et FLEGTialase kahepoolse lähenemisviisi ulatus ei ole piisav ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemiseks. Samuti leidsid nad, et tugeva siduva raamistiku täiendamiseks võiks kasutada erasektori vabatahtlikke meetmeid. Mõned vastanutest leidsid aga, et selliste alade puhul, kus varitseb kõige suurem ebaseadusliku metsaraie oht, võiks otstarbekas olla kõnealuste lähenemisviiside kombineerimine. Oluline osa vastanutest soovis kindlalt, et EL lõpetaks senise olukorra ja kõrvaldaks eelkõige FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute süsteemist möödahiilimise võimalused. Üldiselt eelistasid vastanud õigusliku reguleerimise lähenemisviisi, ei eelistanud teistele aga selgelt ühtegi üksikut valikuvõimalust. Aruanne konsultatsiooni tulemuste kohta on aadressil http://www.cc.cec/dgintranet/env/i/e2/doc/pdf_docs/forests/AddlOptionsSynthFinal.pdf.

- Riikide tasandil tehtud uuringud

Nõukogu palus oma järeldustes liikmesriikidel esitada komisjonile „asjakohane teave” selle kohta, mil määral on võimalik kasutada kehtivaid siseriiklikke õigusakte ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise peatamiseks. Mitmed liikmesriigid viisid esitatud palve peale läbi vastava analüüsi. Analüüs näitab, et kehtivate õigusaktide (nt vargust ja varastatud esemetega kauplemist, rahapesu, korruptsiooni või salakaubavedu käsitlevad õigusnormid) abil on võimalik mõningal määral lahendada ebaseadusliku metsaraie probleemi.

- Konsultatsioonid kolmandate riikidega

Konsultatsioone peeti mitme rahvusvahelise partneriga. Muude peamiste puiduimportijatega (nt Hiina, Jaapan ja USA) peeti kõrgetasemelisi kohtumisi. Kohtumisi korraldati riikidega, kes peavad praegu ühendusega läbirääkimisi FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingutega liitumise üle (nt Malaisia, Indoneesia, Ghana ja Kamerun), aga ka teatavate muude puitu eksportivate riikidega (Venemaa, Brasiilia) ja riikidega, kes on avaldanud soovi pidada ELiga nõu vabatahtlike partnerluslepingute üle.

- Mõju hindamise aruanne

Komisjon koostas aruande, milles käsitletakse eri poliitikavõimaluste keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset mõju nii ELis kui ka väljaspool seda. Kõnealuse aruandega saab tutvuda Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi veebisaidil. Komisjon sõlmis lepingu konsultatsioonifirmaga, kelle ülesandeks oli viia läbi uuring kõnealuse aruande jaoks.

- Ad hoc konsultatsioonid

Mõju hindamisel konsulteeriti töörühmade või küsitluste kaudu sidusrühmadega. Sidusrühmadel paluti valikuvõimalused järjestada paremuse järgi, alustades parimast ja lõpetades halvimaga. Kuna valikuvõimalus 5 ei olnud selleks ajaks veel välja töötatud, koguti seisukohti nelja sel ajal olemasolnud võimaluse kohta.

Pärast valikuvõimaluse 5 väljatöötamist pidasid komisjoni talitused sidusrühmadega mitu kohtumist, et arutada kõnealuse lähenemisviisi eeliseid ja puudusi. Valikuvõimalus 5 sai üldiselt positiivset vastukaja. Üks punkt, mille osas sidusrühmade arvamused lahku läksid, oli küsimus, kas liikmesriikides toodetud puitu oleks vaja hõlmata, kuna ELis esineb vähe ebaseadusliku metsaraie juhtumeid. Tõstatati ka küsimus õigusaktidega ettenähtud nõuete tehnilise kohaldatavuse kohta liittoodete suhtes, kuigi enamik sidusrühmi toetas ühtlustatud lähenemisviisi, mille kohaselt loodaks kõikidele puiduturul osalejatele ühtsed tingimused.

Muret väljendati ka selle üle, et valikuvõimalusega 5 ei keelustata ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellisest puidust valmistatud toodete turule viimist, vaid nõutakse ettevõtjatelt, et nad rakendaksid nõuetekohast hoolsust selle tagamisel, et nad ei vii turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu. Siiski tunnistati, et kavandatud meetmed, mille puhul võivad vastutavad ettevõtjad teha püsivaid ja rakendatavaid muudatusi ELi turul, võimaldavad leida paremaid lahendusi ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubanduse keerulisele probleemile.

3. ETTEPANEKU KOOSTISOSAD

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Kavandatud määrusega keskendutakse ajahetkele, mil puit ja sellest valmistatud tooted (olenemata nende päritolust) jõuavad esimest korda ühenduse turule, ning määratakse kindlaks selliseid tooteid ühenduse turule viivate ettevõtjate kohustused. Määrus põhineb nõuetekohase hoolsuse põhimõttel, mille kohaselt nõutakse selle kohaldamisalasse kuuluvatelt ettevõtjatelt sellise süsteemi (nõuetekohase hoolsuse süsteemi) kohaldamist, mille abil nad saavad viia miinimumini ohu, et nad viivad ühenduse turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid. Nõuetekohase hoolsuse süsteemi meetmed ja kord võimaldavad ettevõtjatel kindlaks teha asjaomase puidu ja toodete päritolu, pääseda juurde teabele kohaldatavate õigusaktide järgimise kohta ning vähendada ohtu, et ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid viiakse ühenduse turule. Kavandatud meetmetega püütakse takistada puidu ja sellest saadud toodete viimist ühenduse turule ettevõtjate poolt, kui nad ei ole kõnealuste toodete seaduslikkuses piisavalt kindlad, ning seega aitavad need kaasa üleilmsetele jõupingutustele ebaseadusliku metsaraie probleemi lahendamiseks. Samuti pakuvad kõnealused meetmed tarbijatele kindlustunnet, et nad ei aita puitu ja sellest saadud tooteid ostes kaasa ebaseaduslikule metsaraiele ning sellega seotud kaubandusele.

Oluline on märkida, et nõuetekohane hoolsus ei ole mitte üksnes moraalne kohustus, vaid ka juriidiline nõue käituda ennetavalt. Selleks et viia miinimumini oht, et ettevõtjad viivad ühenduse turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid, kohustatakse neid toimima mõistlikult ja otsusekindlalt ning võtma meetmeid tarneahelasse jõudva puidu ja sellest saadud toodete seaduslikkuse kindlakstegemisel.

Seaduslikkus on määratletud nende õigusaktidega, mida kohaldatakse metsamajandamise, puidu ülestöötamise ja puidukaubanduse suhtes puidu ülestöötamisriigis.

Seaduslikuks loetakse puitu ja sellest saadud tooteid, millel on FLEGTi litsents või ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) raames antud luba.

Ettevõtjad, kes peaksid kohaldama nõuetekohase hoolsuse süsteemi, võivad välja töötada oma süsteemi või kasutada tunnustatud nõuetekohase hoolsuse süsteemi, kuna kavandatud määruses tunnustatakse nõuetekohase hoolsuse süsteeme, mille on koostanud järelevalveorganisatsioonid. See tähendab, et kavandatud määrusega on selgelt ette nähtud põhimõtted, mida tuleb nõuetekohase hoolsuse süsteemi kehtestamisel arvesse võtta, kuid ettevõtjad võivad ise valida mehhanismid nõutava tulemuse saavutamiseks.

Kavandatud määruse peamised põhimõtted on juriidiliste nõuete tõhusus ja selgus. Ettevõtjatel on kohustus viia meetmete ja korra süsteemi kasutamise kaudu miinimumini oht, et nad viivad turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ning sellest saadud tooteid. Kõnealuse süsteemi põhiosad on sätestatud kavandatud määruses. Täiendavad üksikasjad sätestatakse rakendusmeetmetena, et lihtsustada rakendamist; eelkõige määratletakse kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kui suur või väike on ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodete ühenduse turule viimise oht. Kõnealuste rakendusmeetmete sätestamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid: tuleb vältida ettevõtjate tarbetut koormamist; käesoleva määrusega hõlmatud ettevõtjate kulud ja tulud peavad olema tasakaalus; tuleb rakendada vajalikku paindlikkust rakendusmeetmete kohaldamisel; tuleb soodustada väikeettevõtjate kohanemist käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Tunnistades, et kavandatud meetmete tõhus rakendamine sõltub täiendatavate meetmete vastuvõtmisest, ei hakata neid rakendama enne kõnealuste täiendavate meetmete vastuvõtmist.

Kõige terviklikum lähenemisviis ei saa toimida ilma kõigi rakendamises osalevate sidusrühmade pühendumise ja täieliku koostööta. Kavandatud määruse kõikide aspektide puhul on esmatähtis, et sidusrühmadega, eelkõige asjaomase tööstusharu ja kodanikuühiskonnaga, peetakse konsultatsioone, et arutelude struktureeritud raamistiku ning teabevahetuse kaudu teha kindlaks parim rakendusviis.

- Õiguslik alus

Kavandatud määruse sätted on seotud keskkonnakaitsega. Sobiv õiguslik alus on seega EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

- Õigusakti valik

Kavandatav õigusakt on määrus, sest määrus on vajalik selleks, et tagada kõige kõrgemal tasemel ühtlustamine ja hoida ära eri normide samaaegset rakendamist liikmesriikides.

- Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Veenvad tõendid viitavad sellele, et ebaseaduslik metsaraie on oluline nähe, mis kahjustab oluliselt keskkonda ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, kahjustab seadusliku metsatööstuse konkurentsivõimet ning on tihedalt seotud korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja vägivaldsete konfliktidega. Kavandatud määruse eesmärk on viia miinimumini oht, et ebaseaduslikult ülestöötatud puit ja sellest saadud tooted jõuavad ühenduse turule, kehtestades kohustused ettevõtjatele, kes viivad puitu ja sellest saadud tooteid ühenduse turule. Vaatamata sellele, et ELis esineb vähe ebaseadusliku metsaraie juhtumeid ning puuduvad ühenduse nõuded seoses ELis toodetud puidu ja sellest saadud toodete turustamisega, kohaldatakse kavandatud määrust ka ettevõtjate suhtes, kes viivad liikmesriikides toodetud puitu ja sellest saadud tooteid ühenduse turule. Peamine põhimõte on olnud ebavõrdse kohtlemise vältimine, et tagada kõikehõlmav ja ühtne lähenemisviis ning hoiduda vastuolust rahvusvaheliste kaubanduseeskirjadega. Ühenduse kavandatud meetmete keskmes on puitu ja sellest saadud tooteid ühenduse turule viivatele ettevõtjatele ühiste kohustuste kehtestamine. Ohupõhine lähenemisviis võimaldab vähendada ettevõtjate halduskoormust ja koondada kontrolli suurema ohuga seotud juhtumitele. Kavandatud ühtlustatud lähenemisviis lihtsustaks ettevõtjatele esitatavaid nõudeid ja soodustaks seega konkurentsivõimet, tarbijad oleksid aga samas kohaldatavatest normidest paremini teavitatud. Samuti tagaks selline süsteem turu nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku õiguskindluse ja selguse.

Mõju hindamise käigus hinnati ka eri valikuvõimalustega kaasnevaid kulusid. Kulud, mille kavandatav määrus toob kaasa ELi importijatele ja tootjatele, on väikesed võrreldes mõju hindamise käigus uuritud teiste võimalustega seotud kuludega. Oluline on märkida, et käesolevas ettepanekus võetakse arvesse erasektoris praegu kasutusel olevaid tavasid seaduslikkuse tagamisel ja tunnustatakse olemasolevaid mehhanisme. Seepärast on osa kuludest kaetud juba olemasolevate süsteemidega seotud kuludega.

On väidetud, et puidu ja sellest saadud toodete importi mõjutavad meetmed tooksid kaasa kaubanduse kandumise turgudele, kus selliseid piiranguid ei rakendata. Kuid ELil on rahvusvahelisel tasandil väga oluline roll ning sellise algatusega annaks ta eeskuju ja saadaks selge signaali, et on pühendunud ebaseadusliku metsaraie, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuste vastu võitlemisele ning innustaks teiste tarbijariikide samalaadseid algatusi.

Eelöeldut silmas pidades on ELi meetmed õigustatud ja vastavuses kõnealuse probleemi tõsidusega.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleval ettepanekul on haldusega seotud piiratud rahanduslik mõju ühenduse eelarvele.

5. ÜLEVAATAMIS-/MUUTMIS-/AEGUMISKLAUSEL

Ettepanek ei sisalda ülevaatamisklauslit.

6. LIHTSUSTAMINE

Ettepanek ei hõlma lihtsustamiselemente, kuna ei käsitle kehtivaid õigusakte.

7. KEHTETUKS TUNNISTAMINE

Ettepanekuga ei tunnistata kehtetuks kehtivaid õigusakte.

8. UUESTISÕNASTAMINE

Ettepanek ei hõlma uuestisõnastamist.

9. VASTAVUSTABEL

Ei kohaldata, kuna vastavustabel on nõutav üksnes direktiivi puhul.

10. EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND (EMP)

Ettepanek käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale.

2008/0198 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[5]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[6]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[7]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[8]

ning arvestades järgmist:

(1) Metsad pakuvad paljusid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, sealhulgas puitu ja muid metsasaaduseid ning keskkonnateenuseid.

(2) Kuna kogu maailmas kasvab nõudlus puidu ja sellest saadud toodete järele ning mitmes puitu tootvas riigis esinevad puidusektoris institutsionaalsed ja halduslikud puudused, laieneb ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse probleemi ulatus üha enam.

(3) Ebaseaduslik metsaraie on suure rahvusvahelise tähtsusega ulatuslik probleem. Kõnealune probleem ohustab oluliselt metsi, aidates kaasa metsade hävimisele (mis põhjustab ligikaudu 20 % süsinikdioksiidi heitest), ohustab bioloogilist mitmekesisust ning kahjustab säästvat metsamajandamist ja –arendust. Kõnealusel probleemil on ka sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik mõju.

(4) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule metsandusõiguse rakendamist, metsahaldust ja puidukaubandust ( Forest Law Enforcement, Governance and Trade , FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava kohta pakuti välja meetmepakett, et toetada rahvusvahelisi jõupingutusi ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubanduse vastu võitlemisel[9].

(5) Nõukogu ja Euroopa Parlament tervitasid kõnealust teatist, tunnistades, et ühendusel on vaja aidata kaasa üleilmsetele jõupingutustele ebaseadusliku metsaraie probleemi lahendamiseks.

(6) Kooskõlas kõnealuse teatise eesmärgiga tagada, et ühenduse turule jõuavad üksnes tooted, mis on toodetud vastavalt tootjariigi siseriiklikele õigusaktidele, on ühendus pidanud puitu tootvate riikidega (partnerriigid) läbirääkimisi vabatahtlike partnerluslepingute üle, millega pooltele kehtestatakse õiguslikult siduv kohustus rakendada litsentsisüsteemi ja reguleerida kauplemist asjaomastes lepingutes kindlaksmääratud puidu ja sellest saadud toodetega.

(7) Võttes arvesse kõnealuse probleemi ulatust ja edasilükkamatust, on vaja aktiivselt toetada võitlust ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, täiendada ja tugevdada vabatahtlike partnerluslepingute algatust ning tõhustada koostoimet metsade kaitsele suunatud poliitikameetmete ja kõrgetasemelise keskkonnakaitse saavutamise meetmete, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuste vastu suunatud meetmete vahel.

(8) Tuleks tunnustada nende riikide jõupingutusi, kes on sõlminud ühendusega vabatahtlikud FLEGTi partnerluslepingud, ja kõnealustesse lepingutesse koondatud põhimõtteid, eriti neid, mis on seotud seaduslikkuse määratlusega. Samuti tuleks arvesse võtta, et FLEGTi litsentsisüsteemi raames eksporditakse ühendusse üksnes puitu ja sellest saadud tooteid, mis on üles töötatud kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega. Seetõttu tuleks lugeda seaduslikult ülestöötatud puiduks toodetuks sellised tooted, mis on loetletud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse)[10] II ja III lisas ning on pärit nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 I lisas loetletud partnerriikidest, tingimusel, et need on kooskõlas kõnealuse määruse ja rakendusmeetmetega.

(9) Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon ( Convention on International Trade of Endangered Species of Fauna and Flora , CITES) kohustab konventsiooniosalisi andma CITESi ekspordiluba muu hulgas vaid juhul, kui kõnealuses konventsioonis loetletud liik on üles töötatud kooskõlas eksportiva riigi õigusaktidega. Seetõttu tuleks lugeda seaduslikult ülestöötatud puidust saadud toodeteks sellised tooted, mis on valmistatud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel)[11] A, B ja C lisas loetletud liikidest, tingimusel, et need tooted on kooskõlas kõnealuse määruse ja rakendusmeetmetega.

(10) Võttes arvesse, kui keerukad on ebaseaduslikku metsaraiet põhjustavad tegurid ja selle mõju, tuleks vähendada ebaseaduslikku tegevust soodustavaid tegureid, suunates meetmed ettevõtjate käitumisele.

(11) Rahvusvaheliselt kokkulepitud määratluse puudumisel peaks ebaseadusliku metsaraie määratluse aluseks olema selles riigis kehtivad õigusnormid, kus asjaomane puit on üles töötatud.

(12) Paljud puidust saadud tooted läbivad enne ja pärast nende esmakordset turule viimist arvukaid protsesse. Selleks et vältida tarbetut halduskoormust, tuleks käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldada mitte kõikide tarneahelas tegutsevate ettevõtjate suhtes, vaid üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes viivad puitu ja sellest saadud tooteid turule esimest korda.

(13) Ühenduse esmatähtis eesmärk on jätkuvalt säästvuse saavutamine säästvuskriteeriumide edendamise kaudu. Kõnealust eesmärki silmas pidades ning selleks, et vähendada puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate selliste ettevõtjate halduskoormust, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis XX/XX/EÜ (taastuvatest energiaallikatest saadud energia kasutamise edendamise kohta) sätestatud kohustuslikke sääsvuskriteeriume, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste toodete suhtes[12].

(14) Ettevõtjad, kes viivad puitu ja sellest saadud tooteid ühenduse turule esimest korda, peaksid rakendama meetmete ja korra süsteemi kaudu nõuetekohast hoolsust (nõuetekohase hoolsuse süsteem), et võimalikult vähendada ohtu, et nad viivad turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid.

(15) Asjaomane nõuetekohase hoolsuse süsteem peaks võimaldama juurdepääsu ühenduse turule viidava puidu ning sellest saadud toodete allikatele ja tarnijatele ning teabele kohaldatavate õigusaktide järgimise kohta.

(16) Puidusektor on ühenduse majanduse tähtis osa. Ettevõtjate organisatsioonid on kõnealuse sektori oluline osa, sest nad esindavad selle huve avalikkuse ees ja suhtlevad eri sidusrühmadega. Organisatsioonidel on samuti teadmised ja suutlikkus, et analüüsida asjakohaseid õigusakte ning hõlbustada nende järgimist liikmete poolt, eeldades, et nad ei kasuta seda pädevust turu valitsemise eesmärgil. Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist ja aidata välja kujundada häid tavasid, on asjakohane tunnustada organisatsioone, kes on koostanud nõuetekohase hoolsuse süsteemi rakendamise nõuded. Selliste tunnustatud organisatsioonide nimekiri avaldatakse, mispärast on liikmesriikide kõikidel pädevatel asutustel võimalik tunnustada nimekirjas loetletud järelevalveorganisatsioone.

(17) Pädevad asutused peaksid jälgima, et asjaomased ettevõtjad täidaksid käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Selleks peaksid pädevad asutused tegema ametlikke kontrolle ja nõudma ettevõtjatelt vajaduse korral parandusmeetmete võtmist.

(18) Pädevad asutused peaksid koostama kõnealuste kontrollide protokolle ja tegema nende kokkuvõtte üldsusele kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta)[13].

(19) Võttes arvesse, et ebaseaduslik metsaraie ja sellega seotud kaubandus on rahvusvaheline probleem, peaksid pädevad asutused tegema koostööd omavahel ning kolmandate riikide haldusasutustega ja komisjoniga.

(20) Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumisel rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(21) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[14].

(22) Eelkõige peaks komisjonil olema õigus võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad nõuetekohase hoolsuse süsteemi rakendamise kohta, eriti kriteeriumid ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodete turuleviimise ohu hindamiseks, kehtestada kriteeriumid järelevalveorganisatsioonide koostatud nõuetekohase hoolsuse süsteemide tunnustamiseks ning (juhul kui see on vajalik puidu või sellest saadud toodete tehniliste omaduste, lõppkasutuste või tootmisprotsesside tõttu) kohandada sellise puidu ja sellest saadud selliste toodete nimekirja, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(23) Selleks et võimaldada ettevõtjatel ja pädevatel asutustel ennast käesoleva määruse nõuete täitmiseks ette valmistada, hakatakse käesolevat määrust kohaldama kaks aastat pärast selle jõustumist.

(24) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärki (täiendada ja tugevdada kehtivat poliitilist raamistikku ning toetada rahvusvahelist võitlust ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu) piisavalt saavutada ning seega on seda selle ulatuse tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „puit ja sellest saadud tooted” – lisas sätestatud puit ja sellest saadud tooted, välja arvatud selline puit ja sellest saadud tooted, mille suhtes kohaldatakse direktiivis XX/XX/EÜ sätestatud kohustuslikke säästvuskriteeriume;

b) „turuleviimine” – puidu ja sellest saadud toodete mis tahes esmakordne tarnimine ühenduse turule selle turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse käigus, kas tasu eest või tasuta;

c) „ettevõtja” – mis tahes juriidiline või füüsiline isik, kes viib puitu või sellest saadud tooteid turule;

d) „seaduslikult üles töötatud” – üles töötatud kooskõlas puidu ülestöötamisriigis kohaldatavate õigusaktidega;

e) „riskijuhtimine” – meetmed ja kord, mida ettevõtjad rakendavad, et viia miinimumini oht, et nad viivad ühenduse turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid;

f) „kohaldatavad õigusaktid” – õigusaktid, millega puidu ülestöötamise riigis reguleeritakse metsa säilitamist ja majandamist ning puidu ülestöötamist, ja õigusaktid, milles käsitletakse kauplemist puidu või sellest saadud toodetega ja mis on seotud metsa säilitamise ja majandamise ning puidu ülestöötamisega;

(g) „ülestöötamisriik” – riik, kus töötati üles asjaomane puit või puit, millest on saadud asjaomased tooted;

h) „järelevalveorganisatsioon” – õigussubjekt või ühendus või liit, mis põhineb osalejate liikmeks olemisel ning millel on õiguslik võime kontrollida ja tagada nõuetekohase hoolsuse süsteemide rakendamist ettevõtjate poolt, kes on selliste süsteemide sertifitseeritud kasutajad.

Artikkel 3Ettevõtjate kohustused

1. Ettevõtjad rakendavad nõuetekohast hoolsust, et viia miinimumini oht, et ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid viiakse ühenduse turule. Selleks kasutavad nad korra ja meetmete raamistikku (edaspidi „nõuetekohase hoolsuse süsteem”).

2. Ettevõtjad kehtestavad nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mis sisaldab artikli 4 lõikes 1 osutatut, või kasutavad nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mille on koostanud artikli 5 lõikes 1 osutatud tunnustatud järelevalveorganisatsioon.

3. Puidust saadud tooted, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas, on pärit nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 I lisas loetletud partnerriikidest ning on kooskõlas kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmetega, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel seaduslikult ülestöötatuks.

4. Puidust saadud tooted, mis on valmistatud nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 A, B ja C lisas loetletud liikidest ning on kooskõlas kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmetega, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel seaduslikult ülestöötatuks.

Artikkel 4 Nõuetekohase hoolsuse süsteemid

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud nõuetekohase hoolsuse süsteem:

a) tagab juurdepääsu järgmisele teabele ettevõtja poolt turule viidud puidu ja sellest saadud toodete kohta:

i) kirjeldus;

ii) ülestöötamisriik;

iii) maht ja/või kaal;

iv) vajaduse korral asjaomast puitu ja asjaomaseid tooteid tarninud ettevõtja nimi ja aadress;

v) teave kohaldatavate õigusaktide nõuete järgimise kohta;

b) sisaldab riskijuhtimise korda ja

c) selles on sätestatud auditid nõuetekohase hoolsuse süsteemi tõhusa kohaldamise tagamiseks;

2. Komisjon võtab vastu meetmeid käesoleva artikli rakendamiseks. Komisjon kehtestab eelkõige kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kas on oht, et ebaseaduslikult üles töötatud puit ja sellest saadud tooted viiakse turule.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 5 Järelevalveorganisatsioonide tunnustamine

1. Pädevad asutused tunnustavad järelevalveorganisatsioone, kes on esitanud selliseks tunnustamiseks taotluse, juhul kui asjaomane organisatsioon:

a) on juriidiline isik;

b) on kehtestanud nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mis sisaldab artikli 4 lõikes 1 sätestatut;

c) kohustab tema poolt sertifitseeritud ettevõtjaid kasutama oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi;

d) on kehtestanud järelevalvemehhanismi, et tagada organisatsiooni nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamine ettevõtjate poolt, kelle puhul organisatsioon on kõnealuse süsteemi kasutamise sertifitseerinud;

e) võtab vajalikud distsiplinaarmeetmed iga sertifitseeritud ettevõtja suhtes, kes ei järgi asjaomase järelevalveorganisatsiooni nõuetekohase hoolsuse süsteemi nõudeid.

2. Järelevalveorganisatsioon esitab pädevale asutusele koos enda tunnustamise taotlusega järgmise teabe:

a) organisatsiooni põhikiri;

b) isikute nimed, kellel on õigus organisatsiooni nimel tegutseda;

c) organisatsiooni nõuetekohase hoolsuse süsteemi üksikasjalik kirjeldus.

3. Pädevad asutused teevad otsuse järelevalveorganisatsiooni tunnustamise kohta kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest asjaomase organisatsiooni poolt.

Nad kontrollivad korrapäraselt, et järelevalveorganisatsioonid vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele.

4. Pädev asutus tühistab järelevalveorganisatsiooni tunnustuse, kui on kindlaks teinud, et kõnealune organisatsioon ei vasta enam lõikes 1 sätestatud nõuetele.

5. Pädev asutus teatab komisjonile igast järelevalveorganisatsioonide tunnustamist, tunnustusest keeldumist või selle tühistamist käsitlevast otsusest.

6. Komisjon võtab vastu meetmeid käesoleva artikli rakendamiseks.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 6Järelevalveorganisatsioonide nimekiri

Komisjon avaldab pädevate asutuste tunnustatud järelevalveorganisatsioonide nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja oma veebisaidil. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 7Järelevalvemeetmed

1. Pädevad asutused kontrollivad, et ettevõtjad järgivad artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

2. Ettevõtjad annavad kogu vajaliku abi lõikes 1 osutatud kontrollimise lihtsustamiseks.

3. Pärast lõikes 1 osutatud kontrollimist võivad pädevad asutused nõuda ettevõtjatelt, et need võtaksid parandusmeetmeid.

Artikkel 8Kontrollimise protokollid

1. Pädevad asutused koostavad protokolle artikli 7 lõikes 1 osutatud kontrollimiste kohta, märkides eelkõige nende laadi ja tulemused, sealhulgas mis tahes nõutud parandusmeetmed. Kõikide kontrollimiste protokollid tuleb säilitada vähemalt kümme aastat.

2. Lõikes 1 osutatud protokolli kokkuvõte tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ.

Artikkel 9Koostöö

1. Pädevad asutused teevad koostööd omavahel ning kolmandate riikide haldusasutustega ja komisjoniga, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine.

2. Pädevad asutused vahetavad teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoniga teavet artikli 7 lõikes 1 osutatud kontrollimise tulemuste kohta.

Artikkel 10Pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused.

Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed ja aadressid hiljemalt 31. detsembriks 20XX. Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

2. Komisjon teeb pädevate asutuste nimekirja üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 11Komitee

1. Komisjoni abistab puidukaubanduse komitee (edaspidi „komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse sama otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 12Muudatused

Komisjon võib muuta lisas esitatud puidu ja sellest saadud toodete nimekirja, võttes arvesse tehnilisi omadusi, lõppkasutusi ning tootmisprotsesse.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 13 Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning tagavad kõnealuste sätete rakendamise kõigi vajalike meetmetega. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 20XX ja teatavad viivitamata nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 14Aruandlus

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamise tähtpäevale järgneva iga teise aasta 30. aprilliks aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta eelneva kahe kalendriaasta jooksul.

2. Kõnealuste aruannete põhjal koostab komisjon aruande, mis esitatakse iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 15Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Seda kohaldatakse alates […].[15]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

LISA: käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv puid ja sellest saadudu tooted, mis on klassifitseeritud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87[16] I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris

1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas esitatud tooted, mille suhtes kohaldatakse FLEGTi litsentsisüsteemi;

2. kombineeritud nomenklatuuri peatükkides 47 ja 48 osutatud tselluloos ja paber, välja arvatud bambusest ja teisesest toorainest (jäätmed ja jäägid) valmistatud tooted;

3. CN-koodide 9403 30, 9403 40, 9403 50 00, 9403 60 ja 9403 90 30 alla kuuluv puitmööbel;

4. CN-koodi 9406 00 20 alla kuuluvad kokkupandavad ehitised;

5. küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud ja -pilpad; saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata (CN-kood 4401);

6. puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja -laastud; puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte (CN-kood 4418);

7. puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid puidust, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata (CN-kood 4410);

8. puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte (CN-kood 4411);

9. presspuit plokkide, plaatide, prusside või profiilvormidena (CN-kood 4413 00 00);

10. Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms esemetele ning muud puittooted (CN-kood 4414 00);

11. puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred; kirstud (CN-kood 4415);

12. vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad (CN-kood 4416 00 00).

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

0703 - keskkonnapoliitika elluviimine

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

ei kohaldata

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarverida | Kulu liik | uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | aasta 2014 | aasta 2015 | Kokku |

Tegevuskulud[17] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a |

Maksete assigneeringud | b |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[18] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c |

Maksete assigneeringud | b+c |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[19] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,334 | 0,334 | 0,334 | 0,334 | 0,334 | 0,334 | 2,004 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,732 |

Sekkumise soovituslik finantskulu kokku |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,456 | 0,456 | 0,456 | 0,456 | 0,456 | 0,456 | 2,736 |

MAKSETE ASSIGNEERNGUD (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,456 | 0,456 | 0,456 | 0,456 | 0,456 | 0,456 | 2,736 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNERINGUD (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[20] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n –1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevastutustele

( ühenduste loodud asutustele, millele on viidatud finantsmääruse artiklis 185

( riikide avaliku sektori asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

7. Pettusevastased meetmed

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | aasta 2014 | aasta 2015 |

Ametnikud või ajutine personal[23] (XX 01 01) | A*/AD | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

B*, C*/AST | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[24] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[25] |

KOKKU | 1,5 | 1,5 | 1,5 | 1,5 | 1,5 | 1,5 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Ülesannete hulka kuulub sätete rakendamine ja koosolekute juhtimine.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud ( XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud )

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | n+5 aasta jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | aasta 2014 | aasta 2015 |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Arvestus – Art. XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | aasta 2014 | aasta 2015 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,002 | 0,002 | 0,002 | 0,002 | 0,002 | 0,002 | 0,012 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[27] | 0,120 | 0,120 | 0,120 | 0,120 | 0,120 | 0,120 | 0,72 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud juhtimiskulud kokku (XX 01 02 11) | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,732 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,122 | 0,732 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Alates 2010. aastast 2 lähetust aastas hinnaga 1 000 eurot lähetuse kohta. Käesoleva määrusega asutaud regulatiivkomitee koosolekud (30 000 eurot koosoleku kohta) neli korda aastas. |

[1] KOM 251, 21.5.2003.

[2] EÜT L 347, 30.12.2005, lk 1.

[3] Nõukogu dokument 7014/04.

[4] Nõukogu järeldused 268/2003, lk 1

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] KOM(2003)251, 21,5.2003.

[10] ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

[11] EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

[12] Väljaannete talitus: lisada viide selle kohta, siis kui kõnealune õigusakt on vastu võetud.

[13] EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26.

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[15] Väljaannete talitus: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

[16] Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 256, 7.9.1987, lk 1).

[17] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[18] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[19] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[20] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[21] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[22] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule

[23] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[24] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[25] Ametikoha kulud sisalduvad võrdlussummas.

[26] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[27] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.