(1)

25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku ehk kestliku arengu tegevuskava 2030, milles on kesksel kohal kestliku arengu eesmärgid. Komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ seostatakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, tagamaks, et kõigi liidu meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse liidus ja mujal maailmas kestliku arengu eesmärkidega algusest peale. Ülemkogu kinnitas oma 20. juuni 2017. aasta järeldustes liidu ja liikmesriikide kindlat tahet rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), mille liit kiitis heaks 5. oktoobril 2016 (3) ja mis jõustus 4. novembril 2016, püütakse tugevdada reageerimist kliimamuutustele muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse vastavusse liikumisega vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas.

(3)

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ning kliimamuutuste ohu ja mõju märkimisväärseks vähendamiseks peaks üleilmne eesmärk olema hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega.

(4)

8. oktoobril 2018 avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm globaalse soojenemise 1,5 °C kohta eriaruande, milles väideti, et globaalse soojenemise piiramine 1,5 °C-ga nõuaks kiireid, ulatuslikke ja enneolematuid muutusi ühiskonna kõigis aspektides ning globaalse soojenemise piiramine 1,5 °C-ga võrreldes 2 °C-ga võiks käia käsikäes kestlikuma ja õiglasema ühiskonna tagamisega.

(5)

Kestlikkus ja üleminek vähese CO2 heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele, ressursitõhusamale ning ringmajandusele on liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel pikas perspektiivis otsustava tähtsusega. Kestlikkus on kaua liidu projekti keskmeks olnud ning Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) peegeldavad selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Võimalused juurutada finantssektoris rahanduse kestlikkuse kultuuri, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus arvestatavalt alla 2 °C, on piiratud. Seetõttu on väga oluline, et uued taristuinvesteeringud oleksid pikas perspektiivis kestlikud.

(6)

Oma 8. märtsi 2018. aasta teatises avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, millega algatati jätkusuutliku rahanduse kõrgelennuline ja terviklik strateegia. Selle tegevuskava üks eesmärk on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Kliimamuutuste mõju piiramisele suurema tähelepanu pööramine on ülioluline, sest ilmastikuolude ettenägematusest tingitud katastroofid on tunduvalt sagenenud.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL (4) nõuti, et erasektori panust keskkonna- ja kliimaalaste kulutuste rahastamisse suurendataks, ennekõike luues stiimuleid ja metoodikaid, mis suunavad äriühinguid mõõtma oma äritegevusest tingitud keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadud kasumit.

(8)

Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks liidus on vaja suunata kapitalivood kestlikesse investeeringutesse. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline kasutada täielikult ära siseturu potentsiaali. Selles kontekstis on ülioluline kõrvaldada tegurid, mis takistavad siseturul kapitali tõhusat liikumist kestlikesse investeeringutesse, ja ennetada uute takistuste teket.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011 (5) kehtestatakse liidus ühtsed võrdlusaluseid käsitlevad normid ja esitatakse võrdlusaluste eri liigid. Järjest rohkem investoreid järgib vähese CO2 heitega investeerimisstrateegiaid ja kasutab investeerimisportfellide tootluse võrdlemisel või mõõtmisel vähese CO2 heite võrdlusaluseid. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste loomine, mille aluseks on Pariisi kokkuleppega võetud CO2 heite vähendamise kohustustega seotud metoodika, aitaks parandada läbipaistvust ja vältida rohepesu.

(10)

Praegu on mõiste „vähese CO2 heite indeksid“ alla koondatud mitmesugused indeksid. Neid vähese CO2 heite indekseid kasutatakse võrdlusalustena selliste investeerimisportfellide ja toodete puhul, mida müüakse piiriüleselt. Vähese CO2 heite võrdlusaluste kvaliteet ja terviklikkus mõjutavad siseturu tulemuslikku toimimist mitmesuguste individuaalsete ja ühisinvesteeringute portfellide puhul. Paljud vähese CO2 heite indeksid, mida kasutatakse investeerimisportfellide, eriti lahus hoitavate investeerimiskontode ja investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, koostatakse ühes liikmesriigis, ent neid kasutavad teiste liikmesriikide portfellivalitsejad ja varahaldurid. Lisaks sellele maandavad portfellivalitsejad ja varahaldurid oma CO2 heitega seotud riske sageli teistes liikmesriikides koostatud võrdlusaluseid kasutades.

(11)

Turule on ilmunud mitmesuguseid erineva ambitsioonikusega vähese CO2 heite indeksite kategooriaid. Mõne võrdlusaluse eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2 jalajälge, samas kui teiste puhul on eesmärk valida ainult selliseid investeeringuid, mis aitavad saavutada Pariisi kokkuleppes sätestatud 2 °C eesmärki. Hoolimata sellest, et nende võrdlusaluste eesmärgid ja strateegiad on erinevad, reklaamitakse paljusid neist üldiselt vähese CO2 heite võrdlusalustena.

(12)

See et võrdlusaluste metoodikale lähenetakse erinevalt, tingib siseturu killustatuse, kuna võrdlusaluste kasutajate jaoks ei ole selge, kas konkreetne vähese CO2 heite võrdlusalus järgib Pariisi kokkuleppe eesmärke või on tegu lihtsalt sellise võrdlusalusega, mille eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2 jalajälge. Selleks et tegeleda haldurite potentsiaalselt õigusvastaste väidetega oma võrdlusaluste vähese CO2 heite kohta, on tõenäoline, et liikmesriigid võtavad ise vastu õigusnormid, et kaitsta investoreid segadusseajamise ja kahetimõistetavuse eest seoses sellega, millised on vähese CO2 heite investeerimisportfellide võrdlusalustena kasutatavate vähese CO2 heite indeksite eri kategooriate aluseks olevad eesmärgid ja ambitsioonikus.

(13)

Kuna puudub ühtlustatud raamistik, millega oleks tagatud individuaalsete või ühisinvesteeringute portfellide puhul kasutatavate vähese CO2 heite võrdlusaluste peamiste kategooriate täpsus ja terviklikkus, on tõenäoline, et liikmesriikide lähenemisviiside erinevused loovad siseturu sujuvale toimimisele tõkkeid.

(14)

Selleks et lõppinvestorite huvides säilitada siseturu nõuetekohane toimimine, veelgi parandada siseturu toimimise tingimusi ning tagada tarbijatele ja investoritele kõrgetasemeline kaitse, on asjakohane määrust (EL) 2016/1011 muuta, kehtestades õigusraamistiku, mis sätestab ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuded liidu tasandil. Seejuures on eriti oluline, et sellised võrdlusalused ei kahjustaks märgatavalt muid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärke.

(15)

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste selge eristamine ning nende mõlema jaoks miinimumstandardite väljatöötamine aitaksid kõnealuste võrdlusaluste vahel saavutada kooskõla. Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused peaksid indeksite tasandil olema Pariisi kokkuleppe eesmärkidega kooskõlas.

(16)

Selleks et tagada, et märgised „ELi kliimaülemineku võrdlusalus“ ja „Pariisi kokkulepet järgiv ELi võrdlusalus“ oleksid usaldusväärsed ja kogu liidus investoritele kergesti äratuntavad, peaks nende märgiste kasutamise õigus ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste turustamisel liidus olema ainult halduritel, kes vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(17)

Selleks et julgustada äriühinguid avalikustama oma CO2 heite vähendamise usutavaid eesmärke, peaks ELi kliimaülemineku võrdlusaluse haldur alusvara valimisel või kaalumisel arvesse võtma äriühinguid, kelle eesmärk on vähendada oma CO2 heidet, et saavutada kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Äriühingu eesmärgid peaksid olema avalikud ja usutavad, st kajastama tõelist CO2 heite vähendamise tahet, ning olema piisavalt üksikasjalikud ja tehniliselt teostatavad.

(18)

Võrdlusaluste kasutajatel ei ole alati vajalikku teavet selle kohta, mil määral võetakse võrdlusaluste haldurite kasutatavas metoodikas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. Olemasolev teave on sageli hajus või puudub teave üldse ega võimalda selle tulemuslikku võrdlemist piiriüleste investeeringute tegemiseks. Selleks et anda turuosalistele võimalus teha teadlikke valikuid, tuleks kõigilt võrdlusaluste halduritelt, välja arvatud intressimäära ja välisvaluuta võrdlusaluste haldurid, nõuda, et nad avalikustaksid võrdlusaluste kirjelduses, kas nende võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul võetakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärke arvesse või mitte ning kas võrdlusaluste haldur pakub selliseid võrdlusaluseid või mitte.

(19)

Selleks et investoreid teavitada sellest, mil määral aktsiatel ja võlakirjadel põhinevad olulised võrdlusalused nagu ka ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad võrdlusalused aitavad kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, peaksid võrdlusaluste haldurid avaldama üksikasjaliku teabe selle kohta, kas ja mil määral on tagatud üldine kooskõla CO2 heite vähendamise eesmärgi või Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisega.

(20)

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid peaksid avaldama ka nende võrdlusaluste arvutamiseks kasutatud metoodika. Seejuures tuleks kirjeldada, kuidas alusvara valiti, kuidas seda kaaluti ning millised varad ja mis põhjusel välja jäeti. Selleks et hinnata, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, peaks võrdlusaluse haldur avalikustama selle, kuidas alusvarade CO2 heidet mõõdeti, selle vastavad väärtused, sealhulgas võrdlusaluse CO2 jalajälg kokku, ning kasutatud andmete liigi ja allika. Selleks et varahaldurid saaksid valida oma investeerimisstrateegia seisukohast kõige sobilikuma võrdlusaluse, peaksid võrdlusaluste haldurid selgitama oma metoodika parameetrite põhimõtteid ja seda, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Avaldada tuleks ka üksikasjalik teave läbivaatamise sageduse ja kasutatud menetluse kohta.

(21)

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste arvutamise metoodika peaks põhinema teaduspõhistel CO2 heite vähendamise trajektooridel või olema üldiselt kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

(22)

Selleks et tagada kliimamuutuste leevendamiseks seatud eesmärgi pidev järgimine, peaksid ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid oma metoodika korrapäraselt läbi vaatama ja teavitama kasutajaid metoodika olulise muutmise korrast. Metoodika olulisel muutmisel peaksid võrdlusaluste haldurid muudatuse põhjused avalikustama ja selgitama, mil viisil on muudatus kooskõlas võrdlusaluse algsete eesmärkidega.

(23)

Võrdlusalused, mille alusvara ei mõjuta kliimamuutust, näiteks intressimäära ja välisvaluuta võrdlusalused, peaksid olema vabastatud kohustusest avaldada oma võrdlusaluse kirjelduses, kas ja mil määral on tagatud üldine kooskõla CO2 heite vähendamise või Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisega. Lisaks peaks iga võrdlusaluse või, kui see on kohaldatav, võrdlusaluste kogumi puhul, mis ei järgi CO2 heite alaseid eesmärke, piisama sellest, et võrdlusaluse kirjelduses märgitakse sõnaselgelt, et nad selliseid eesmärke ei järgi.

(24)

Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada ühtlustamise asjakohane tase, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, milline miinimumsisu on avalikustamiskohustustel, mis peaksid kehtima ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurite suhtes, ning et määrata kindlaks ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste metoodika ühtlustamise miinimumnõuded, sealhulgas alusvaraga seonduva CO2 heite arvutamise meetod, võttes arvesse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodit, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL (6) punkti 2 alapunktides a ja b, ning kestliku rahastamise tehnilise eksperdirühma tööd. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus iga sellise delegeeritud õigusakti osas läbi asjakohaseid avatud ja avalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist, ning neile esitatakse komisjoni kestliku rahastamise tehnilise eksperdirühma kõikide koosolekute protokollid.

(25)

Määruses (EL) 2016/1011 sätestati üleminekuperiood, mille kohaselt indeksi koostajal, kes annab välja võrdlusaluse 30. juunil 2016, tuleb esitada tegevusloa taotlus hiljemalt 1. jaanuaril 2020. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine võib avaldada mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele ning liikmesriikide kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine võib samuti mõjutada finantslepingute või -instrumentide kehtivust. Sellise kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine võib tekitada häireid nii investoritele kui ka tarbijatele ning tuua kaasa tõsiseid tagasilööke finantsstabiilsuse jaoks. Lisaks, kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluste sisendandmeid ei ole enam saada, võib see kahjustada selliste võrdlusaluste representatiivsust ning mõjutada negatiivselt selliste võrdlusaluste võimet kajastada nende aluseks olevat turgu või majandust. Seetõttu tuleks pikendada viieks aastaks maksimumaega, mille jooksul on kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldamine ning andmete esitamine selliste võrdlusaluste jaoks kohustuslik. Samas on kriitilise tähtsusega võrdlusaluste reformimine alles pooleli. Kehtiva kriitilise tähtsusega võrdlusaluse asemel selle järeltulijaks oleva asjakohase näitaja kasutuselevõtmine eeldab üleminekuperioodi, et viia takistusteta lõpule kõik sellise vahetuse jaoks vajalikud õiguslikud ja tehnilised menetlused. Selle üleminekuperioodi ajal tuleks kehtiv kriitilise tähtsusega võrdlusalus avaldada koos lõpuks selle järeltulijaks saava näitajaga. Sellest tulenevalt on vajalik pikendada perioodi, mille jooksul võib kehtivaid kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid avaldada ja kasutada, ilma et nende haldur oleks selleks luba taotlenud.

(26)

Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/1011 vastavalt muuta,