EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1239,
20. juuni 2019,
millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL (3) kohaselt peavad liikmesriigid meretranspordi hõlbustamiseks ja kiirendamiseks aktsepteerima liidu sadamatesse saabuvate ja neist lahkuvate laevade teavituskohustuste täitmist elektroonilises vormingus ning tagama andmete edastamise ühtse kontaktpunkti kaudu.
|
|
(2)
|
Meretransport on kaubanduse ja kontaktide selgroog ühtsel turul ja ka laiemalt. Meretranspordi hõlbustamiseks ja laevandusettevõtjate halduskoormuse edasiseks vähendamiseks tuleks liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide ning liikmesriikide õigusega laevandusettevõtjatelt nõutavate teavituskohustuste täitmise teabemenetlusi veelgi lihtsustada ja ühtlustada ning muuta need tehnoloogianeutraalseks, edendades tulevikukindlaid teavituslahendusi.
|
|
(3)
|
Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on korduvalt kutsunud üles suurendama koostalitlusvõimet ning muutma teabevahetust ja teabevoogusid põhjalikumaks ja kasutajasõbralikumaks, et parandada siseturu toimimist ning vastata kodanike ja ettevõtjate vajadustele.
|
|
(4)
|
Käesoleva määruse peamine eesmärk on kehtestada ühtlustatud normid sadamakülastuseks nõutava teabe esitamiseks, tagades eelkõige, et sama andmestut saab igale riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile edastada samal viisil. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk hõlbustada teabe edastamist deklarantide, külastatava sadama eest vastutavate asjaomaste asutuste ja sadamateenuse osutajate ning teiste liikmesriikide vahel. Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks muuta teavituskohustuste tähtaegu ega sisu ning ei tohiks mõjutada teabe edasist salvestamist ja töötlemist liidu või riiklikul tasandil.
|
|
(5)
|
Igas liikmesriigis tuleks säilitada olemasolev riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt kui Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“) tehnoloogianeutraalne ja koostalitlusvõimeline lähtekoht. Riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt peaks endast kujutama meretranspordiettevõtjate kõikehõlmavat teavituspunkti, mis täidab deklarantidelt andmete kogumise ning andmete kõigile asjaomastele pädevatele asutustele ja sadamateenuse osutajatele edastamise ülesandeid.
|
|
(6)
|
Selleks et suurendada riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide tõhusust ja valmistuda tulevikuarenguks, peaks olema võimalik säilitada liikmesriikides olemasolev kord või kehtestada uus kord, et kasutada riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti sarnase teabe esitamiseks muude transpordiliikide puhul.
|
|
(7)
|
Riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide deklarantide poolsed kasutajaliidesed peaksid olema ühtlustatud liidu tasandil, et lihtsustada teavitamist ja veelgi vähendada halduskoormust. Selline ühtlustamine tuleks saavutada igas riiklikus merenduse ühtses kontaktpunktis liidu tasandil välja töötatud ühtse liidestarkvara kasutamisega süsteemidevaheliseks teabevahetuseks. Liikmesriigid peaksid vastutama liidesmooduli integreerimise ja haldamise eest ning tarkvara regulaarse ja õigeaegse uuendamise eest, kui komisjon töötab välja uued versioonid. Komisjon peaks liidesmooduli välja töötama ja seda vajaduse korral uuendama, sest digitehnoloogia areneb kiiresti ning igasugune tehnoloogiline lahendus võib uute arengusuundade tekkides kiiresti vananeda.
|
|
(8)
|
Liikmesriikide ja teenuseosutajate muid teavituskanaleid, nagu sadamateabesüsteemid, võiks säilitada teavitamiseks ette nähtud vabatahtlike juurdepääsupunktidena ning need peaksid olema võimelised toimima andmeteenuse osutajatena.
|
|
(9)
|
Selleks et mitte panna ebaproportsionaalset halduskoormust sisemaariikidest liikmesriikidele, kellel meresadamaid ei ole, tuleks need liikmesriigid vabastada kohustusest riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti välja töötada, luua, käitada ja kättesaadavaks teha. See tähendab, et seni, kuni nad kõnealust vabastust kasutavad, ei tuleks kõnealustelt liikmesriikidelt nõuda riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti väljatöötamise, loomise, käitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud kohustuste täitmist.
|
|
(10)
|
Riiklikul merenduse ühtsel kontaktpunktil peaks olema ka lihtsasti kasutatav ühiste funktsioonidega graafiline kasutajaliides, mis võimaldab deklarantidel andmeid sisestada käsitsi. Liikmesriigid peaksid deklarantidele pakkuma graafilist kasutajaliidest andmete käsitsi sisestamiseks ka nii, et deklarandid saavad andmed üleslaadida ühtlustatud digitaalsete arvutustabelitena. Lisaks üldisele funktsionaalsusele peaksid komisjon ja liikmesriigid oma tegevust koordineerima, et graafilise kasutajaliidese kasutajakogemus oleks võimalikult sarnane.
|
|
(11)
|
Uus digitehnoloogia pakub üha suuremaid võimalusi meretranspordisektori tõhususe parandamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks. Selleks et uuest digitehnoloogiast võimalikult vara kasu saada, peaks komisjonil olema õigus muuta rakendusaktidega ühtlustatud teavituskeskkonna tehnilist kirjeldust, standardeid ja menetlusi. See peaks jätma turuosalistele paindlikkuse töötada välja uusi digitehnoloogiaid ja uusi tehnoloogiaid tuleks arvesse võtta ka käesoleva määruse läbivaatamisel.
|
|
(12)
|
Deklarantidele tuleks pakkuda piisavat tuge ja teavet riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kasutamisega seotud protsesside ja tehniliste nõuete kohta kergesti juurdepääsetavate ja kasutajasõbralike riiklike veebisaitide kaudu, mis on üldilmelt ja kasutusviisilt ühetaolised.
|
|
(13)
|
Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonis (FAL konventsioon) (4) on ette nähtud, et riigiasutused peavad kõigil juhtudel nõudma üksnes põhilist teavet ja hoidma nõutava teabe üksuste arvu minimaalsena. Siiski võidakse kohalikest tingimustest tulenevalt nõuda eriteavet, et tagada laevaliikluse ohutus.
|
|
(14)
|
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna toimimise võimaldamiseks on vaja luua terviklik ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu, mis peaks sisaldama kõiki teabeelemente, mida riigi ametiasutused või sadamaoperaatorid võivad laeva sadamakülastusel haldus- või teenistusülesannete täitmiseks nõuda. Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu kehtestamisel peaks komisjon võtma arvesse rahvusvahelisel tasandil tehtud asjakohast tööd. Kuna teavituskohustuste ulatus on liikmesriigiti erinev, peaks liikmesriigi merenduse ühtne kontaktpunkt olema üles ehitatud selliselt, et ta võtab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu vastu ilma muudatusteta ja jätab arvesse võtmata teabe, mis ei ole tema jaoks asjakohane.
|
|
(15)
|
Erandlikel asjaoludel peaks liikmesriigil olema võimalik nõuda deklarantidelt täiendavaid andmeelemente. Sellised erandlikud asjaolud võivad tekkida näiteks siis, kui on kiiresti vaja kaitsta riigisisest korda ja julgeolekut või käsitleda tõsist ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Erandlike asjaolude mõistet tuleks tõlgendada kitsalt.
|
|
(16)
|
Liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides esitatud asjakohased teavituskohustused tuleks loetleda käesoleva määruse lisas. Need teavituskohustused peaksid moodustama ühtsete kontaktpunktide keskkonna tervikliku andmestu kehtestamise aluse. Lisas tuleks viidata ka riikliku tasandi teavituskohustuste asjakohastele kategooriatele ning liikmesriikidel peaks olema võimalik komisjonilt taotleda ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmist, tuginedes oma õigusaktides ja nõuetes kehtestatud teavituskohustustele. Liidu õigusakt, millega muudetakse liikmesriikide õigusaktides ja nõuetes sätestatud teavituskohustuse alusel ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestut, peaks sisaldama konkreetset viidet kõnealustele liikmesriikide õigusaktidele ja nõuetele.
|
|
(17)
|
Riiklikust merenduse ühtsest kontaktpunktist teabe edastamisel pädevatele asutustele peaks teabe edastamine toimuma vastavalt lisas loetletud liidu õigusaktides sätestatud teavituskohustuste ja -formaalsuste ühistele andmenõuetele, vormingutele ja koodidele, ning neis õigusaktides sätestatud IT-süsteemide kaudu, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (5) artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.
|
|
(18)
|
Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta riiklikul ja liidu tasandil loodud SafeSeaNeti süsteeme, millega tuleks ka edaspidi hõlbustada riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu saadud teabe vahetamist ja edastamist liikmesriikide vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/59/EÜ (6).
|
|
(19)
|
Sadamad ei kujuta endast kauba lõppsihtkohta. Laeva sadamakülastuste tõhusus mõjutab tervet kaupade ja reisijate sadamasse ja sadamast transportimise logistikaahelat. Selleks et tagada koostalitlusvõime, mitmeliigilisus ja meretranspordi tõrgeteta lõimimine üldisesse logistikaahelasse ning toetada teisi transpordiliike, peaks riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide kaudu olema võimalik vahetada asjakohast teavet (näiteks saabumis- ja väljumisajad) muude transpordiliikide jaoks välja töötatud sarnaste raamistikega.
|
|
(20)
|
Selleks et parandada meretranspordi tõhusust ja piirata laeva sadamakülastusel teenistusülesannete täitmiseks kohustuslikult esitatava teabe dubleerimist, tuleks deklarandi poolt riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitatavat teavet jagada ka teatavate teiste asutustega, näiteks sadama- ja terminalioperaatoritega, kui see on deklarandi poolt lubatud, ja võttes arvesse vajadust järgida konfidentsiaalsust, ärialast tundlikkust ja õiguslikke piiranguid. Käesoleva määruse eesmärk on parandada teavituskohustuste täitmisel andmete käsitlemist ühekordsuse põhimõtte kohaselt.
|
|
(21)
|
Määruses (EL) nr 952/2013 on sätestatud, et kaubad, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile, tuleb kanda sisenemise ülddeklaratsiooni, mille peab tollile esitama elektrooniliselt. Võttes arvesse sisenemise ülddeklaratsioonis esitatava teabe tähtsust turva- ja finantsriskide maandamisel, töötatakse praegu välja liidu tolliterritooriumile sisenemise ülddeklaratsioonide esitamiseks ja haldamiseks ette nähtud elektroonilist süsteemi. Seetõttu ei ole võimalik esitada sisenemise ülddeklaratsiooni ühtlustatud teavitusliidesmooduli kaudu. Võttes aga arvesse, et mõnda sisenemise ülddeklaratsioonis esitatud andmeelementi on vaja ka muude tolli- ja meretranspordi teavituskohustuste täitmiseks juhul, kui laev külastab liidu sadamat, peaks Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonnas olema võimalik töödelda sisenemise ülddeklaratsiooni andmeelemente. Ette tuleks näha ka võimalus, et riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt saaks hankida asjakohast teavet juba esitatud sisenemise ülddeklaratsioonidest.
|
|
(22)
|
Teavitusnõuete täielikuks ühtlustamiseks peaksid toll, merendus- ja muud asjaomased asutused tegema koostööd nii riikide kui ka liidu tasandil. Konkreetsete ülesannetega riiklikud koordinaatorid peaksid parandama kõnealuse koostöö tõhusust ja tagama riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide tõrgeteta toimimise.
|
|
(23)
|
Selleks et riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide kaudu esitatud teavet oleks võimalik taaskasutada ja et deklarandil oleks lihtsam teavet esitada, on vaja luua ühised andmebaasid. Tuleks luua ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaas, mis sisaldab vastavale riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitatud laevaandmete viiteloetelu ja nende teavitusvabastusi. Selleks et deklarandil oleks lihtsam teavet esitada, tuleks luua ühine asukohaandmebaas, mis sisaldab asukohakoodide viiteloetelu, mis hõlmab ÜRO asukohakoodi (UN/LOCODE), SafeSeaNeti koode ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) üleilmses laevanduse infosüsteemis (GISIS) registreeritud sadamarajatiste koode. Lisaks tuleks luua ühine ohtlike kaupade andmebaas, mis sisaldab loetelu ohtlikest ja saastavatest kaupadest, millest tuleb riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile teatada vastavalt direktiivile 2002/59/EÜ ning vormil FAL 7, võttes arvesse IMO konventsioonide ja koodeksite asjakohaseid andmeelemente.
|
|
(24)
|
Pädevad asutused peaksid käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (7). Komisjon peaks käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (8).
|
|
(25)
|
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna ja riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide puhul ei tohiks ette näha ühtki muud alust isikuandmete töötlemiseks kui see, mis on vajalik nende toimimiseks, samuti ei tohiks neid kasutada isikuandmetele uute juurdepääsuõiguste andmiseks.
|
|
(26)
|
Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ja muutes seda ning määrates kindlaks andmeelementide määratlused, kategooriad ja andmenõuded, ning lisa muutmiseks, et lisada sellesse riiklikul tasandil kehtivad teavituskohustused ning et võtta arvesse liidu õigusaktidega vastuvõetud uusi teavituskohustusi. Komisjon peaks tagama, et peetakse kinni lisas loetletud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega kehtestatud ühistest andmenõuetest, vormingutest ja koodidest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
|
|
(27)
|
Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tagama, et liikmesriikide ekspertide ja äriringkondadega konsulteeritakse läbipaistval viisil ja piisavalt varakult.
|
|
(28)
|
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).
|
|
(29)
|
Eelkõige tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada ühtlustatud liidesmooduli ja riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide vastavate ühtlustatud elementide kasutuselevõtmise, hooldamise ja rakendamise funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, kvaliteedikontrolli mehhanismid ning menetlused. Samuti tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada ühtsete kontaktpunktide keskkonna ühisteenuste tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused.
|
|
(30)
|
Käesolev määrus peaks tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, (11) milles sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriigid tunnustavad teatavaid füüsiliste ja juriidiliste isikute e-identimise vahendeid, mis kuuluvad teise liikmesriigi teavitatud e-identimise süsteemi. Määruses (EL) nr 910/2014 sätestatakse kasutajatele tingimused, mille täitmisel nad saavad võimaluse kasutada oma elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid veebipõhistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks piiriülestes olukordades.
|
|
(31)
|
Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Tuleks koguda teavet hindamise võimaldamiseks ja käesoleva määruse toimimise analüüsiks selle eesmärkide täitmise seisukohast. Komisjon peaks teiste võimaluste seas hindama ka tsentraliseeritud ja ühtlustatud Euroopa teavitussüsteemi, näiteks keskse teavitusliidese loomise lisaväärtust.
|
|
(32)
|
Direktiiv 2010/65/EL tuleks seega kehtetuks tunnistada alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.
|
|
(33)
|
Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) artikli 28 lõikega 2,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse tehnoloogianeutraalse ja koostalitlusvõimelise ühtlustatud liidestega Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“) raamistik, et hõlbustada liidu sadamatesse saabuvate, neis viibivate ja neist lahkuvate laevade teavituskohustustega seotud teabe elektroonilist edastamist.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond“ (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“)– liidu sadamaid külastavate laevade teavituskohustustega seotud teabe elektrooniliseks edastamiseks loodud õigus- ja tehniline raamistik, kuhu kuulub riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide võrgustik koos ühtlustatud teavitusliidestega ning mis hõlmab andmete vahetamist SafeSeaNeti ja muude asjaomaste süsteemide kaudu, samuti ühisteenuseid kasutajaregistri ja juurdepääsu haldamiseks, suunamiseks ja laevade identifitseerimiseks, asukohakoode ning teavet ohtlike ja saastavate kaupade ning tervise kohta;
2) „laev“– merekeskkonnas kasutatav merelaev või alus, mille suhtes on kohaldatav konkreetne lisas loetletud teavituskohustus;
3) „riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt“– liikmesriigi tasandil loodud ja käitatav tehniline platvorm, mille kaudu saadakse, vahetatakse ja edastatakse elektrooniliselt teavet teavituskohustuste täitmiseks, mis hõlmab ühiselt kindlaks määratud juurdepääsuõiguste haldamist ja kuhu kuulub ühtlustatud teavitusliidesmoodul ja graafiline kasutajaliides deklarantidega suhtlemiseks, samuti lingid asjaomaste ametiasutuste süsteemidele ja andmebaasidele liikmesriigi ja liidu tasandil, mis võimaldab väga mitmesuguseid kõikide asjakohaste osalevate ametiasutuste tehtud otsuseid käsitlevate teadete või nende otsuste kättesaamisteadete edastamist kõigile deklarantidele ning mis võib, kui see on kohaldatav, võimaldada ühendust ka muude teavitussüsteemidega;
4) „ühtlustatud teavitusliidesmoodul“– vahevara komponent riiklikus merenduse ühtses kontaktpunktis, mille kaudu saab vahetada teavet deklarandi kasutatava infosüsteemi ja asjaomase riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti vahel;
5) „teavituskohustus“– lisas loetletud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega ning lisas osutatud liikmesriikide õigusaktide ja nõuetega nõutav teave, mida tuleb seoses sadamakülastusega esitada;
6) „sadamakülastus“– laeva liikmesriigi meresadamasse saabumine, seal viibimine ja sealt lahkumine;
7) „andmeelement“– väikseim teabeühik, millel on kordumatu määratlus ning täpsed tehnilised näitajad, nagu vorming, pikkus ja märkide tüüp;
8) „ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu“– teavituskohustustest tulenevate andmeelementide täielik loetelu;
9) „graafiline kasutajaliides“– veebiliides kahesuunaliseks veebipõhiseks kasutajalt süsteemile suunatud andmete esitamiseks riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile, võimaldades deklarantidel andmeid käsitsi sisestada, muu hulgas ühtlustatud digitaalsete arvutustabelite ja funktsioonide abil, mis võimaldavad nimetatud arvutustabelitest väljavõtete tegemist, hõlmates ka üldisi funktsionaalsusi ja omadusi, millega tagatakse ühetaoline navigeerimine veebilehel ja andmete üleslaadimise sarnane kogemus deklarantidele;
10) „ühine suunamisteenus“– täiendav vabatahtlik teenus andmeühenduse loomiseks deklarandi süsteemi ja vastava riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti ühtlustatud teavitusliidesmooduli vahel;
11) „deklarant“– füüsiline või juriidiline isik, kellel on teavituskohustused või tema nimel asjaomast teavituskohustust täitev nõuetekohaselt volitatud füüsiline või juriidiline isik;
12) „toll“– määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud asutused;
13) „andmeteenuse osutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes osutab deklarandile teavituskohustuste täitmiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid;
14) „teabe elektrooniline edastamine“– digitaalselt kodeeritud teabe edastamine muudetavas struktureeritud formaadis, mida saab arvutites kasutada andmete salvestamiseks ja töötlemiseks;
15) „sadamateenuse osutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes osutab teenuseid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/352 (13) artikli 1 lõikes 2 loetletud ühte või mitmesse sadamateenuse kategooriasse.
II PEATÜKK
ÜHTSETE KONTAKTPUNKTIDE KESKKONNA ANDMESTU
Artikkel 3
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu kehtestamine
1. Komisjon kehtestab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ja muudab seda vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
2. Hiljemalt 15. veebruariks 2020 teatavad liikmesriigid komisjonile oma õigusaktidest ja nõuetest tulenevatest teavituskohustustest ning ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse lisatavatest andmeelementidest. Liikmesriigid määravad need andmeelemendid täpselt kindaks.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisa, eesmärgiga lisada viide liikmesriigi õigusaktile või nõudele või liidu või rahvusvahelisele õigusaktile, see välja jätta või seda kohandada, ning et kehtestada ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ja seda muuta.
Esimene selline delegeeritud õigusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
Nagu on sätestatud artiklis 4, võib liikmesriik taotleda komisjonilt andmeelementide lisamist ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse või nende muutmist vastavalt oma õigusaktides ja nõuetes sätestatud teavituskohustustele. Selle hindamisel, kas andmeelemendid tuleb ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse lisada, võtab komisjon arvesse ohutusalaseid mureküsimusi ning FAL konventsiooni põhimõtteid, mille kohaselt nõutakse üksnes põhilist teavet ja hoitakse teabe üksuste arv minimaalsena.
Kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist otsustab komisjon, kas lisada andmeelemendid ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse. Komisjon põhjendab oma otsust.
Delegeeritud õigusakt, millega lisatakse ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse andmeelement või muudetakse seda, sisaldab konkreetset viidet kolmandas lõigus osutatud liikmesriigi õigusaktidele ja nõuetele.
Kui komisjon otsustab taotletavat andmeelementi mitte lisada, põhjendab ta oma keeldumist, viidates laevaliikluse ohutusele ja FAL konventsiooni põhimõtetele.
Artikkel 4
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmine
1. Kui liikmesriik kavatseb oma õigusaktide ja nõuete kohast teavituskohustust muuta nii, et see hõlmaks muu kui ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse kuuluva teabe esitamist, teatab kõnealune liikmesriik sellest viivitamata komisjonile. Teates määrab liikmesriik täpselt kindlaks ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse mittekuuluva teabe ja märgib ära kõnealuse teavituskohustuse kohaldamise kavandatud ajavahemiku.
2. Liikmesriik kehtestab uusi teavituskohustusi üksnes siis, kui komisjon on selle artiklis 3 sätestatud menetluses heaks kiitnud ning kui vastav teave on lisatud ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse ning seda kohaldatakse ühtlustatud teavitusliidestes.
3. Komisjon hindab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmise vajadust artikli 3 lõike 3 kohaselt. Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestut muudetakse ainult kord aastas, välja arvatud põhjendatud juhtudel.
4. Erandlikel asjaoludel võib liikmesriik ilma komisjoni heakskiiduta nõuda deklarantidelt täiendavate andmeelementide esitamist vähem kui kolme kuu jooksul. Liikmesriigid teatavad neist andmeelementidest viivitamata komisjonile. Kui erandlikud asjaolud püsivad, võib komisjon lubada liikmesriigil jätkata täiendavate andmeelementide nõudmist veel kahel kolmekuulisel ajavahemikul.
Mitte hiljem kui üks kuu enne viimase esimeses lõigus osutatud kolmekuulise ajavahemiku lõppu võib liikmesriik taotleda komisjonilt täiendavate andmeelementide lisamist ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse artikli 3 lõike 3 kohaselt. Liikmesriik võib jätkata deklarantidelt täiendavate andmeelementide esitamise nõudmist kuni komisjoni otsuse vastuvõtmiseni ning positiivse otsuse korral seni, kuni ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muudatused on rakendatud.
III PEATÜKK
TEABE ESITAMINE
Artikkel 5
Riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt
1. Iga liikmesriik loob riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti, mille kaudu vastavalt käesolevale määrusele ja ilma et see piiraks artiklite 7 ja 11 kohaldamist, esitatakse ühekorraga kogu teavituskohustuste täitmiseks vajalik teave, kasutades ja järgides ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestut, kasutades artiklis 6 sätestatud ühtlustatud teavitusliidesmoodulit ja graafilist kasutajaliidest ning, kui see on kohaldatav, artiklis 7 sätestatud muid teavitusvahendeid, et teha kõnealune teave kättesaadavaks liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele niivõrd, kui see on nende vastavate ülesannete täitmiseks vajalik.
Liikmesriigid vastutavad oma riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti toimimise eest.
Liikmesriigid võivad luua merenduse ühtse kontaktpunkti koos ühe või mitme liikmesriigiga. Kõnealused liikmesriigid määravad selle merenduse ühtse kontaktpunkti oma riiklikuks merenduse ühtseks kontaktpunktiks ning vastutavad selle toimimise eest vastavalt käesolevale määrusele.
2. Liikmesriigid, kellel meresadamaid ei ole, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustusest riiklikke merenduse ühtseid kontaktpunkte välja töötada, luua, käitada ja kättesaadavaks teha.
3. Liikmesriigid tagavad:
|
a)
|
riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti ühilduvuse ühtlustatud teavitusliidesmooduliga ning nende riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti graafilise kasutajaliidese vastavuse ühistele funktsioonidele vastavalt artikli 6 lõikele 2;
|
|
b)
|
ühtlustatud teavitusliideste õigeaegse integreerimise vastavalt artiklis 6 osutatud rakendusaktis sätestatud rakendamiskuupäevadele ning järgneva ajakohastamise vastavalt mitmeaastases rakenduskavas kokku lepitud kuupäevadele;
|
|
c)
|
ühenduse pädevate asutuste asjakohaste süsteemidega, et teavituskohustusega hõlmatud andmeid oleks võimalik edastada neile asutustele, kasutades riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti, ning neile süsteemidele vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusaktidele ja nõuetele ning kooskõlas nende süsteemide tehnilise kirjeldusega;
|
|
d)
|
kasutajatoe pakkumise esimese 12 kuu jooksul alates 15. augustist 2025 ja võrgus tugiveebisaidi pakkumise nende riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti jaoks selgete juhistega asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja asjakohasel juhul rahvusvaheliselt kasutatavas keeles;
|
|
e)
|
riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti toimimisega otseselt seotud töötajatele asjakohase ja vajaliku koolituse pakkumise.
|
4. Liikmesriigid tagavad, et nõutud teave jõuaks asjaomaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavate ametiasutusteni ja piirduks neist igaühe vajadustega. Seejuures tagavad liikmesriigid lisas loetletud liidu õigusaktides sätestatud teabe edastamisega seotud õiguslike nõuete täitmise ning asjakohasel juhul kasutavad määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid. Liikmesriigid tagavad ka koostalitlusvõime nende ametiasutuste poolt kasutatavate infosüsteemidega.
5. Riikliku merenduse ühtne kontaktpunkt pakub deklarantidele tehnilist võimalust teha sihtsadama sadamateenuse osutajatele eraldi kättesaadavaks riiklikul tasandil eelnevalt kindlaks määratud andmeelemendid.
6. Kui liikmesriik ei nõua teavituskohustuste täitmisteks ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu kõiki elemente, aktsepteerib riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt andmeid, mis piirduvad kõnealuse liikmesriigi nõutavate andmeelementidega. Riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt aktsepteerib ka selliseid deklarandi esitatud andmeid, mis sisaldavad lisaks ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu andmeelementidele täiendavaid elemente; liikmesriik ei pea neid täiendavaid andmeelemente aga töötlema ega säilitama.
7. Liikmesriigid säilitavad nende riiklikele merenduse ühtsele kontaktpunktidele esitatud teavet üksnes aja jooksul, mis on vajalik käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks ning lisas loetletud liidu, rahvusvaheliste ja liikmesriikide õigusaktide järgimise tagamiseks. Tähtaja möödumisel kustutavad liikmesriigid sellise teabe viivitamata.
8. Liikmesriigid teevad laevade prognoositud ja tegelikud saabumis- ja väljumisajad liidu tasandil ühtlustatud elektroonilises vormingus üldsusele kättesaadavaks andmete alusel, mille deklarandid on esitanud riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile. Seda kohustust ei kohaldata tundlikku lasti vedavate laevade puhul, kui sellise teabe avaldamine riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti poolt võib kujutada endast ohtu julgeolekule.
9. Riiklikel merenduse ühtsetel kontaktpunktidel on ühtlustatud internetiaadressid.
10. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõike 3 punktis d osutatud tugiveebisaidi ühtlustatud struktuur, lõikes 8 osutatud saabumis- ja väljumisaegade kättesaadavaks tegemise tehniline kirjeldus ning lõikes 9 osutatud internetiaadresside ühtlustatud vorming. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
Artikkel 6
Ühtlustatud teavitusliidesed
1. Tehes liikmesriikidega tihedat koostööd, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide jaoks ühtlustatud teavitusliidesmooduli funktsionaalne ja tehniline kirjeldus. Funktsionaalse ja tehnilise kirjelduse eesmärk on hõlbustada koostalitusvõimet erinevate tehnoloogiate ja kasutajate teavitussüsteemidega.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
2. Komisjon töötab tihedas koostöös liikmesriikidega hiljemalt 15. augustiks 2022 välja riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide jaoks ühtlustatud teavitusliidesmooduli ja ajakohastab seda seejärel kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 1 ja 5 osutatud kirjeldustega.
3. Komisjon töötab liikmesriikidele välja ühtlustatud teavitusliidesmooduli ning annab neile kogu asjakohase teabe selle integreerimiseks nende riiklikku merenduse ühtsesse kontaktpunkti.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artikli 2 punktis 9 osutatud graafilise kasutajaliidese ja ühtlustatud digitaalsete arvutustabelite vormide ühised funktsioonid.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega muudetakse tehnilist kirjeldust, standardeid ja menetlusi, et tagada ühtlustatud teavitusliideste avatus tulevastele tehnoloogiatele.
6. Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 7
Muud teavitusvahendid
1. Liikmesriigid lubavad deklarandil vabatahtlikkuse alusel esitada teavet riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile ühtlustatud teavitusliidesmooduli nõudeid järgivate andmeteenuse osutajate kaudu.
2. Liikmesriigid võivad lubada deklarantidel teavet esitada teiste teavituskanalite kaudu, tingimusel et nende kanalite kasutamine on deklarantidele vabatahtlik. Sellistel juhtudel tagavad liikmesriigid, et kõnealused kanalid teevad asjakohase teabe kättesaadavaks riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile.
3. Artiklites 5, 6 ja 12–17 osutatud elektrooniliste süsteemide ajutise rikke korral võivad liikmesriigid kasutada alternatiivseid teabe esitamise vahendeid.
Artikkel 8
Ühekordsuse põhimõte
1. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 1 kohaldamist ning kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti, tagab liikmesriik, et deklarandilt nõutakse käesoleva määruse kohase teabe esitamist vaid ühel korral sadamakülastuse kohta ning et ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu asjaomased andmeelemendid tehakse kättesaadavaks ja neid taaskasutatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
2. Komisjon tagab, et riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud laevade identifitseerimise teave, andmed ja vabastused kantakse artiklis 14 osutatud ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi ning need tehakse iga järgneva liidusisese sadamakülastuse korral kättesaadavaks.
3. Liikmesriigid tagavad, et liidu sadamast lahkumisel esitatud ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu andmeelemendid tehakse deklarandile kättesaadavaks järgmisse liidu sadamasse saabumisel teavituskohustuste täitmise eesmärgil, tingimusel et laev ei ole reisi jooksul külastanud väljaspool liitu asuvat sadamat. Käesolevat lõiget ei kohaldata määruse (EL) nr 952/2013 kohaselt saadud teabe suhtes, välja arvatud juhul, kui sellise teabe kättesaadavaks tegemise võimalus sel eesmärgil on nimetatud määrusega ette nähtud.
4. Kõik käesoleva määruse kohaselt saadud ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu asjaomased andmeelemendid tehakse kättesaadavaks teistele riiklikele merenduse ühtsetele kontaktpunktidele süsteemi SafeSeaNet kaudu.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud asjakohaste andmeelementide loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 9
Vastutus edastatud teabe eest
Deklarant vastutab andmeelementide esitamise ning kohaldatavatele õiguslikele ja tehnilistele nõuetele vastavuse eest. Deklarant jääb vastutavaks andmete eest ja mis tahes teabe ajakohastamise eest, mida on pärast riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitamist muudetud.
Artikkel 10
Andmekaitse ja konfidentsiaalsus
1. Pädevad asutused järgivad käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel määrust (EL) 2016/679.
2. Komisjon järgib käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel määrust (EL) 2018/1725.
3. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kooskõlas kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse kohaselt vahetatava ärialase ja muu tundliku teabe konfidentsiaalsus.
Artikkel 11
Tolli käsitlevad lisasätted
1. Käesoleva määrusega ei takistata liikmesriikide tolli ega tolli ja ettevõtjate vahelist teabevahetust, milleks kasutatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid.
2. Määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 127 osutatud sisenemise ülddeklaratsiooni asjakohane teave tehakse juhul, kui see on kooskõlas liidu tolliõigusega, riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile kättesaadavaks viitamise eesmärgil ja asjakohasel juhul taaskasutatakse seda teiste lisas loetletud teavituskohustuste täitmiseks.
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asjaomase teabe loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
IV PEATÜKK
ÜHISTEENUSED
Artikkel 12
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna kasutajaregister ja juurdepääsu haldamise süsteem
1. Komisjon loob riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti kasutavatele deklarantidele ja andmeteenuse osutajatele, samuti riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile juurdepääsu omavatele riigi ametiasutustele kasutajaregistri ja juurdepääsu haldamise süsteemi juhul, kui on nõutav autentimine, ning tagab nende kättesaadavuse. Ühtse kasutajaregistri ja juurdepääsu haldamise süsteemiga nähakse ette olemasoleva liidu registri kaudu üksikkasutajate registreerimine liidu tasandi tuvastusega, kasutajate haldamine üldisel tasandil ja kasutajate kontroll liidu tasandil.
2. Iga liikmesriik määrab riikliku ametiasutuse, kes vastutab uute kasutajate identimise ja registreerimise ning olemasolevate kontode muutmise ja sulgemise eest lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu.
3. Eri liikmesriikide riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile juurdepääsu eesmärgil loetakse ühtsete kontaktpunktide keskkonna kasutajaregistris ja juurdepääsu haldamise süsteemis registreeritud deklarant või andmeteenuse osutaja registreerituks kõigi liikmesriikide riiklikes merenduse ühtsetes kontaktpunktides ning ta tegutseb juurdepääsu õiguste piires, mille iga liikmesriik annab oma õigusnormide kohaselt.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud ühtse kasutajaregistri ja juurdepääsu haldamise süsteemi loomiseks, sealhulgas lõikes 2 osutatud funktsioonide täitmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
Artikkel 13
Ühine suunamisteenus
1. Komisjon töötab tihedas koostöös liikmesriikidega välja täiendava vabatahtliku ühise suunamisteenuse, tingimusel et ühtlustatud teavitusliidesmoodul on täielikult rakendatud vastavalt artiklile 6.
2. Tehes liikmesriikidega tihedat koostööd, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühise suunamisteenuse kasutuselevõtmise, hooldamise ja rakendamise funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, kvaliteedikontrolli mehhanismid ning menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2024.
Artikkel 14
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaas
1. Kooskõlas artikli 8 lõikega 2 loob komisjon ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi, mis sisaldab laevade identifitseerimise teabe ja üksikasjade loetelu ning kandeid laevade teavitusvabastuste kohta.
2. Liikmesriigid tagavad lõikes 1 osutatud andmete edastamise ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi nende andmete alusel, mille deklarandid on riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitanud.
3. Komisjon tagab laevu käsitleva teavituse hõlbustamiseks, et laevaandmebaas oleks riiklikele merenduse ühtsetele kontaktpunktidele kättesaadav.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud laevade identifitseerimise teabe ja üksikasjade ning laevade teavitusvabastuste kannete kogumise, salvestamise, ajakohastamise ja edastamise andmebaasi loomiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
Artikkel 15
Ühine asukohaandmebaas
1. Komisjon koostab ühise asukohaandmebaasi, mis sisaldab viiteloetelu asukohakoodidest (14) ja sadamarajatiste koodidest IMO andmebaasis GISIS registreeritud kujul.
2. Komisjon tagab laevu käsitleva teavituse hõlbustamiseks, et asukohaandmebaas oleks riiklikele merenduse ühtsetele kontaktpunktidele kättesaadav.
3. Liikmesriigid teevad asukohaandmebaasist pärit teabe riigi tasandil kättesaadavaks riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud asukohakoodide ja sadamarajatiste koodide kogumise, salvestamise, ajakohastamise ja edastamise ühise asukohaandmebaasi loomiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
Artikkel 16
Ühine ohtlike kaupade andmebaas
1. Komisjon loob ühise ohtlike kaupade andmebaasi, mis sisaldab loetelu ohtlikest ja saastavatest kaupadest, millest tuleb teatada vastavalt direktiivile 2002/59/EÜ ning IMO vormile FAL 7, võttes arvesse IMO konventsioonide ja koodeksite asjakohaseid andmeelemente.
2. Komisjon tagab laevu käsitleva teavituse hõlbustamiseks, et ühine ohtlike kaupade andmebaas oleks riiklikele merenduse ühtsetele kontaktpunktidele kättesaadav.
3. Andmebaas peab olema lingitud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti koostatud MAR-CIS andmebaasi asjakohaste registrikannetega, et anda teavet ohtlike ja saastavate kaupadega kaasnevate ohtude ja riskide kohta.
4. Andmebaasi kasutatakse liikmesriikide ja liidu tasandil nii viite- kui ka kontrollivahendina riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu toimuva teavituse raames.
5. Liikmesriigid teevad ühisest ohtlike kaupade andmebaasist pärit teabe riigi tasandil kättesaadavaks riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu.
6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud ohtlike kaupade viiteteabe kogumise, salvestamise ja edastamise ühise ohtlike kaupade andmebaasi loomiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.
Artikkel 17
Ühine laeva sanitaarkontrolli andmebaas
1. Komisjon teeb kättesaadavaks ühise laeva sanitaarkontrolli andmebaasi, mis on võimeline võtma vastu ja säilitama andmeid, mis on seotud 2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade artikli 37 kohaste merenduse tervisedeklaratsioonidega. Andmebaasis ei säilitata laeva pardal viibivate haigete isikuandmeid.
Liikmesriikide pädevatel terviseametitel on andmebaasile juurdepääs andmete saamiseks ja vahetamiseks.
2. Laeva sanitaarkontrolli andmebaasi kasutavad liikmesriigid teatavad komisjonile oma riikliku ametiasutuse, kes vastutab selle andmebaasi kasutajate haldamise, muu hulgas uute kasutajate registreerimise ning kontode muutmise ja sulgemise eest.
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud andmebaasi loomiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
V PEATÜKK
ÜHTSETE KONTAKTPUNKTIDE KESKKONNA TEGEVUSE KOORDINEERIMINE
Artikkel 18
Riiklikud koordinaatorid
Iga liikmesriik määrab selge õigusliku volitusega riikliku pädeva asutuse, kes tegutseb ühtsete kontaktpunktide keskkonna riikliku koordinaatorina. Riiklik koordinaator:
|
a)
|
tegutseb kõigis käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes kasutajate ja komisjoni riikliku kontaktpunktina;
|
|
b)
|
koordineerib käesoleva määruse kohaldamist liikmesriigi pädevate asutuste poolt ning nende koostööd;
|
|
c)
|
koordineerib meetmeid, mille eesmärk on tagada andmete edastamine ja artikli 5 lõike 3 punktis c osutatud pädevate asutuste asjakohaste süsteemide ühendamine.
|
Artikkel 19
Mitmeaastane rakenduskava
Selleks et hõlbustada käesoleva määruse õigeaegset rakendamist ning pakkuda kvaliteedikontrolli mehhanisme ja menetlusi ühtlustatud liidesmooduli ja ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu vastavate ühtlustatud elementide kasutuselevõtmiseks, hooldamiseks ja ajakohastamiseks, võtab komisjon pärast liikmesriikide ekspertidega asjakohast konsulteerimist vastu ja vaatab igal aastal läbi mitmeaastase rakenduskava, milles nähakse ette:
|
a)
|
ühtlustatud teavitusliideste ja ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu vastavate ühtlustatud elementide arendamise ja ajakohastamise kava järgnevaks 18 kuuks;
|
|
b)
|
ühise suunamisteenuse väljatöötamise kava hiljemalt 15. augustiks 2024;
|
|
c)
|
esialgsed kuupäevad asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks;
|
|
d)
|
esialgsed tähtajad liikmesriikidele ühtlustatud teavitusliideste järgnevaks integreerimiseks riiklikesse merenduse ühtsetesse kontaktpunktidesse;
|
|
e)
|
esialgsed tähtajad komisjonile ühise suunamisteenuse väljatöötamiseks pärast ühtlustatud teavitusliidesmooduli rakendamist;
|
|
f)
|
testimisperioodid liikmesriikidele ja deklarantidele nende ühenduste testimiseks ühtlustatud teavitusliideste uute versioonidega;
|
|
g)
|
testimisperioodid ühise suunamisteenuse jaoks;
|
|
h)
|
esialgsed tähtajad liikmesriikidele ja deklarantidele ühtlustatud teavitusliideste vanemate versioonide kasutamise lõpetamiseks.
|
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 20
Kulud
Euroopa Liidu üldeelarvest kaetakse järgmised kulud:
|
a)
|
liidu tasandil käesoleva määruse rakendamist toetavate IKT-vahendite arendamine ja hooldus komisjoni ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti poolt;
|
|
b)
|
ühtsete kontaktpunktide keskkonna tutvustamine liidu tasandil, sealhulgas asjaomaste sidusrühmade seas, ning asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides.
|
Artikkel 21
Koostöö teiste kaubandust ja transporti hõlbustavate süsteemide või teenustega
Kui teiste liidu õigusaktidega on loodud kaubandust ja transporti hõlbustavad süsteemid või teenused, koordineerib komisjon kõnealuste süsteemide või teenustega seotud tegevust, et saavutada koostoime ja vältida dubleerimist.
Artikkel 22
Läbivaatamine ja aruandlus
Liikmesriigid teevad ühtsete kontaktpunktide keskkonna kohaldamise üle järelevalvet ja edastavad oma järeldused komisjonile. Aruandes käsitletakse järgmist:
|
a)
|
ühtlustatud teavitusliidesmooduli kasutamine;
|
|
b)
|
graafilise kasutajaliidese kasutamine;
|
|
c)
|
muude teavitusvahendite kasutamine, nagu on osutatud artiklis 7.
|
Liikmesriigid esitavad selle aruande komisjonile igal aastal komisjoni väljatöötatud vormi alusel.
Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi hiljemalt 15. augustiks 2027 ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogutud andmete ja statistika põhjal koostatud hindamisaruande ühtsete kontaktpunktide keskkonna toimimise kohta. Hindamisaruandes hinnatakse vajaduse korral kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis võib viia ühtlustatud teavitusliidesmooduli muutmise või asendamiseni.
Artikkel 23
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 14. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 24
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab digitaalse transpordi ja kaubanduse hõlbustamise komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Artikkel 25
Direktiivi 2010/65/EL kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2010/65/EL tunnistatakse kehtetuks alates 15. augustist 2025.
Viiteid direktiivile 2010/65/EL käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 26
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 15. augustist 2025.
3. Artikli 11 lõikes 2 osutatud funktsioonid ja lisa A osa punktis 7 loetletud tolli teavituskohustustega seotud funktsioonid jõustuvad siis, kui kõnealuste teavituskohustuste täitmiseks vajalikud, määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilised süsteemid töötavad vastavalt komisjoni poolt määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 280 ja 281 kohaselt kehtestatud tööprogrammile. Komisjon avaldab käesoleva lõike tingimuste täitmise kuupäeva Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. juuni 2019
Euroopa Parlamendi nimel
president
A. TAJANI
Nõukogu nimel
eesistuja
G. CIAMBA
(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 265.
(2) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 13. juuni 2019. aasta otsus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse saabuvate ja neist lahkuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1).
(4) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 9. aprillil 1965. aastal vastu võetud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon (FAL konventsioon), mida on muudetud 8. aprillil 2016, standard 1.1.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid (ELT L 57, 3.3.2017, lk 1).
(14) „ÜRO asukohakoodid“.
Tekst pildi
Tekst pildi
Tekst pildi