EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA UKRAINA VAHELISE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGUGA MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2014,

…,

lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmise kohta

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 12,

arvestades, et kõnealune leping jõustus 1. jaanuaril 2008,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu rakendamise ühised suunised.

Artikkel 2

Ühiskomitee otsus nr 1/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

LISA

ÜHISED SUUNISED EUROOPA LIIDU JA UKRAINA VAHELISE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGU RAKENDAMISE KOHTA

1. jaanuaril 2008 jõustus Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping, mida on muudetud 23. juulil 2012. aastal sõlmitud ja 1. juulil 2013. aastal jõustunud Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepinguga (edaspidi „leping”). Lepingu eesmärk on vastastikku lihtsustada Ukraina kodanikele viisade väljastamise korda, kui kavandatud viibimine ei ole pikem kui 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Lepingu artikliga 12 on kehtestatud vastastikkuse põhimõtte alusel õiguslikult siduvad õigused ja kohustused eesmärgiga lihtsustada Ukraina kodanikele viisade andmise korda.

Käesolevad suunised on vastu võetud lepinguga moodustatud ühiskomitees ning nende eesmärk on tagada lepingu õige ja ühetaoline rakendamine liikmesriikide diplomaatilistes ja konsulaaresindustes. Need suunised ei ole lepingu osa ega seetõttu õiguslikult siduvad. Sellegipoolest on soovitatav, et lepingu rakendamisel järgiksid diplomaatilised ja konsulaaresindused neid järjepidevalt.

Suunised ei ole lõplikud, vaid neid ajakohastatakse vastavalt lepingu rakendamisel saadud kogemustele. Selle eest vastutab ühiskomitee. Suunised võeti vastu ühiskomitee 25. novembri 2009. aasta koosolekul. Neid on kohandatud vastavalt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelisele lepingule, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (edaspidi „muutmisleping”), ja uutele liidu õigusaktidele, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 810/2009 (1) („viisaeeskiri”).

I.   ÜLDISED KÜSIMUSED

1.1.   Eesmärk ja kohaldamisala

Lepingu artiklis 1 on sätestatud: „Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada viisade väljastamist Ukraina kodanikele, kelle kavatsetav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.”

Lepingut kohaldatakse kõigi lühiajalist viisat taotlevate Ukraina kodanike suhtes sõltumata sellest, millises riigis nad elavad.

Lepingu artikli 1 lõikes 2 on sätestatud: „Ukraina võib viisanõude taastada ainult kõigi liikmesriikide kodanikele või teatavatele kodanike kategooriatele, kuid mitte eraldi üksikute liikmesriikide kodanikele või kodanike kategooriatele. Kui Ukraina taastab viisanõude ELi kodanikele või ELi kodanike teatavatele kategooriatele, kehtivad automaatselt ja vastastikkuse põhimõttel asjaomastele ELi kodanikele samad soodustused, mis käesoleva lepinguga antakse Ukraina kodanikele.”

Ukraina valitsus on vastu võtnud otsused, mille kohaselt on alates 1. maist 2005 viisanõudest vabastatud liidu kodanikud, kes reisivad Ukrainasse kuni 90 päevaks, ja alates 1. jaanuarist 2008 liidu kodanikud, kes läbivad Ukraina transiitreisiga. Säte ei mõjuta Ukraina valitsuse õigust neid otsuseid muuta.

1.2.   Lepingu reguleerimisala

Lepingu artiklis 2 on sätestatud:

Ilma et see piiraks lepingu artikli 10 kohaldamist (millega nähakse ette Ukraina diplomaatilise passi ja biomeetrilise teenistuspassi kasutajate viisanõudest vabastamine), ei mõjuta leping viisanõuet ja sellest vabastamist käsitlevaid eeskirju. Näiteks vastavalt nõukogu määruse nr 539/2001 (2) artiklile 4 võivad liikmesriigid viisanõudest vabastada lisaks muudele isikute kategooriatele ka tsiviillennukite ja -laevade meeskonnaliikmed.

Lepinguga reguleerimata küsimuste puhul, mille hulka kuuluvad näiteks viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine ning sissepääsu keelamine ja väljasaatmismeetmed, kohaldatakse ka edaspidi Schengeni eeskirju ning vajaduse korral liikmesriikide õigusakte. Schengeni eeskirjade kohaselt määratakse kindlaks ka liikmesriik, kes peab viisataotluse läbi vaatama. Seepärast peaks Ukraina kodanik ka edaspidi taotlema viisat selle liikmesriigi konsulaadist, mis on tema reisi peamine sihtkoht. Kui aga reisil ei ole ühte peamist sihtkohta, tuleks taotlus esitada selle Schengeni ala liikmesriigi konsulaadis, kuhu ta siseneb kõigepealt.

Kuid ka juhul, kui on täidetud lõik lepingu tingimused, näiteks kui mõnda lepingu artiklis 4 sätestatud kategooriasse kuuluv viisataotleja esitab reisi eesmärki tõendava dokumendi, võib keelduda viisa väljastamisest, kui on täitmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006 (3) („Schengeni piirieeskirjad”) artiklis 5 ettenähtud tingimused, st isikul puudub kehtiv reisidokument, tema kohta on SISi sisestatud hoiatusteade, isikut peetakse ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule jms.

Muud viisaeeskirjaga ettenähtud viisade väljastamise paindlikkuse suurendamise võimalused jäävad kehtima. Näiteks juhul, kui on täidetud viisaeeskirja nõuded (vt viisaeeskirja artikli 24 lõige 2), võib anda pika, maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ka muudele kui lepingu artiklis 5 osutatud isikutele. Samuti jäävad kehtima viisaeeskirja sätted viisatasust loobumise ja selle vähendamise kohta (vt punkt II.2.1.1).

1.3.   Lepingu reguleerimisalasse kuuluvad viisad

Vastavalt lepingu artikli 3 punktile d on viisa liikmesriigi „väljastatud luba või liikmesriigi otsus, mida nõutakse selleks, et:

—	siseneda kõnealusesse liikmesriiki või mitmesse liikmesriiki, et viibida seal kokku mitte rohkem kui 90 päeva,

—	siseneda transiitreisijana kõnealusesse liikmesriiki või mitmesse liikmesriiki, et need riigid läbida;”.

Leping hõlmab järgmist liiki viisasid:

—	C-viisa (lühiajaline viisa).

Lepingukohane lihtsustus kehtib kõigi liikmesriikide territooriumil kehtivate ühtsete viisade ja piiratud territoriaalse kehtivusega viisade suhtes.

1.4.   Viisa alusel riigis viibimise kestuse arvutamine, sealhulgas kuuekuise perioodi kindlaksmääramine

Schengeni piirieeskirjade hiljutiste muudatustega on muudetud lühiajalise viibimise määratlust. Praegu käsitatakse lühiajalise viibimisena „90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist.”

Sisenemiskuupäevaks loetakse liikmesriikide territooriumil viibimise esimene päev ja väljumiskuupäevaks liikmesriikide territooriumil viibimise viimane päev. Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi ning et võetakse arvesse liikmesriikide territooriumil viibimise kõiki päevi viimase 180 päeva jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriigi territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on endiselt täidetud. See tähendab, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.

Määratlus jõustus 18. oktoobril 2013. Kalkulaator on internetis järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/borders-and-visas/border-crossing/index_en.htm.

Uue määratluse alusel viibimise kestuse arvutamise näited:

Üheaastase (18.4.2014–18.4.2015) mitmekordse viisaga isik siseneb liikmesriikide territooriumile esimest korda 19. aprillil 2014 ja viibib seal 3 päeva. 18. juunil 2014 siseneb ta uuesti ja viibib 86 päeva. Milline on olukord konkreetsetel kuupäevadel? Millal võib isik uuesti liikmesriikide territooriumile siseneda?

Seisuga 11. september 2014 on isik viimase 180 päeva jooksul (16.3.2014–11.9.2014) viibinud liikmesriikide territooriumil 3 päeva (19.–21.4.2014) pluss 86 päeva (18.6.2014–11.9.2014) ehk kokku 89 päeva. Viibimise lubatud kestust ei ole ületatud. Isik võib liikmesriikide territooriumil viibida veel ühe päeva.

Seisuga 16. oktoober 2014 võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda ja viibida seal veel 3 päeva (16. oktoobril 2014 ei võta enam arvesse viibimist 19. aprillil 2014, sest see jääb 180-päevasest ajavahemikust välja); 17. oktoobril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 20. aprillil 2014, sest see jääb 180-päevasest ajavahemikust välja, jne.

Seisuga 15. detsember 2014 võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda veel 86 päevaks, kuna 15. detsembril 2014 ei võta enam arvesse viibimist 18. juunil 2014, mis jääb 180-päevasest ajavahemikust välja; 16. detsembril 2014 ei võta enam arvesse viibimist 19. juunil 2014 jne.

1.5.   Olukord seoses liikmesriikidega, kes Schengeni acquis'd veel täielikult ei kohalda, liikmesriikidega, kes ei osale ELi ühise viisapoliitikas, ja assotsieerunud riikidega.

Liiduga 2004. aastal (Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia), 2007. aastal (Bulgaaria ja Rumeenia) ja 2013. aastal (Horvaatia) ühinenud liikmesriikide suhtes kohaldatakse lepingut alates selle jõustumisest.

Ainult Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia ei rakenda Schengeni acquis'd veel täielikult. Nad annavad endiselt välja oma riigi viisasid, mis kehtivad ainult nende territooriumil. Kui need liikmesriigid on Schengeni acquis' täielikult rakendanud, jätkavad nad lepingu kohaldamist.

Kuni nendes liikmesriikides Schengeni acquis' täieliku rakendamise kuupäevani reguleeritakse küsimusi, mida leping ei hõlma, siseriiklike õigusaktidega. Alates sellest kuupäevast kohaldatakse lepinguga reguleerimata küsimuste suhtes Schengeni eeskirju ja siseriiklikke õigusakte.

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia võivad lubada lühiajalist viibimist oma territooriumil Schengeni riikide ja assotsieerunud riikide väljastatud elamislubade, D-viisade ja lühiajaliste viisade alusel.

Vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklile 21 peavad Schengeni riigid tunnustama üksteise pikaajalisi viisasid ja elamislube ning võimaldama nende alusel lühiajalist viibimist oma territooriumil. Schengeni liikmesriigid tunnustavad assotsieerunud riikide ning assotsieerunud riigid tunnustavad Schengeni liikmesriikide elamislube, D-viisasid ja lühiajalisi viisasid ning võimaldavad nende alusel oma territooriumile sisenemist ja seal lühiajalist viibimist.

Lepingut ei kohaldata Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi suhtes, kuid selles on esitatud ühisdeklaratsioonid, milles soovitatakse nimetatud liikmesriikidel sõlmida Ukrainaga kahepoolne viisalihtsustusleping.

Taani ja Ukraina kahepoolne viisalihtsustusleping jõustus 1. märtsil 2009. Ukraina ja Iirimaa ega Ukraina ja Ühendkuningriigi vahel ei ole läbirääkimisi viisarežiimi lihtsustamiseks peetud.

Lepingut ei kohaldata Schengeni lepinguga seotud Islandi, Liechtensteini, Norra ega Šveitsisuhtes, kuid lepingus on esitatud ühisdeklaratsioonid, milles soovitatakse neil Schengeni riikidel sõlmida Ukrainaga kahepoolne viisalihtsustusleping.

Norra kirjutas kahepoolsele viisalihtsustuslepingule alla 13. veebruaril 2008. Leping jõustus 1. septembril 2011.

Šveitsi läbirääkimised kahepoolse viisalihtsustuslepingu üle jõudsid lõpule 2011. aasta novembris. Island on teatanud Ukrainaga läbirääkimiste alustamisest.

1.6.   Leping ja kahepoolsed lepingud.

Lepingu artikli 13 lõikes 1 on sätestatud:

Lepingu jõustumise kuupäevast alates ei kohaldata enam neid liikmesriikide ja Ukraina vaheliste kahepoolsete lepingute sätteid, mis käsitlevad viisalihtsustuslepinguga reguleeritud küsimusi. Kooskõlas liidu õigusaktidega tuleb liikmesriikidel kõrvaldada vastuolud oma kahepoolsete lepingute ja liidu sõlmitud lepingu vahel.

Lepingu artikli 13 lõikes 2 on aga sätestatud:

Järgmistel liikmesriikidel on Ukrainaga kahepoolne leping, mille kohaselt ei nõuta viisat teenistuspassi kasutajailt: Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.

Mis aga puudutab biomeetrilise teenistuspassi kasutajaid, siis vastavalt lepingu artikli 13 lõikele 1 on lepingu artikli 10 lõige 2 ülimuslik kahepoolsete lepingute ees. Kooskõlas lepingu artikli 13 lõikega 2 kohaldatakse neid kahepoolseid lepinguid, juhul kui need on sõlmitud enne muutmislepingu jõustumist, veel üksnes mittebiomeetrilise teenistuspassi kasutajate suhtes, ilma et see piiraks asjaomaste liikmesriikide ja Ukraina õigust kahepoolsed lepingud ja kokkulepped kehtetuks tunnistada või nende kohaldamine lõpetada. Mittebiomeetrilise teenistuspassi kasutajad, kelle liikmesriik on vabastanud viisanõudest, võivad viisata reisida ainult selles liikmesriigis, mitte aga teistesse Schengeni ala liikmesriikidesse.

Nende liikmesriikide suhtes, kellel on Ukrainaga sõlmitud kahepoolne leping või kokkulepe küsimustes, mida leping ei hõlma, kohaldatakse seda erandit ka pärast lepingu jõustumist.

1.7.   Euroopa Ühenduse deklaratsioon, milles käsitletakse viisataotlejate juurdepääsu teabele lühiajaliste viisade väljastamise korra ja nende viisade taotlemisel esitatavate dokumentide kohta, ning teabe andmise korra ühtlustamist

Selleks et viisataotlejad saaksid kõikjal ühtset ja ühesugust teavet, on kõnealuse lepingule lisatud Euroopa Ühenduse deklaratsiooni alusel koostatud põhiteabematerjal viisataotlejaile liikmesriikide diplomaatilistele ja konsulaaresindustele juurdepääsu ning viisa taotlemise menetluse, viisa saamise tingimuste ning viisa liikide ja nende kehtivuse kohta. See teave on kättesaadav Ukrainas asuva ELi delegatsiooni veebisaidil: http://eeas.europa.eu/delegations/ukraine/index_en.htm.

Liikmesriikide diplomaatilistel ja konsulaaresindustel on palutud igati – infotahvlitel, voldikutena, veebisaitidel jms – seda teavet levitada. Neil tuleb levitada ka täpset teavet viisade väljastamise tingimuste ja liikmesriikide esinduste kohta Ukrainas ning teha avalikkusele kättesaadavaks ELi ühtlustatud nimekiri viisa taotlemisel nõutavate tõendavate dokumentide kohta.

II.   SUUNISED KONKREETSETE SÄTETE KOHTA

2.1.   Eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi viisataotlejate suhtes

Oluline märkus: tuleb meeles pidada, et allpool nimetatud lihtsustusi, mis käsitlevad viisataotluse menetlemise tasu, viisataotluste menetlemise kestust, reisimist, kui dokumendid on kaotatud või varastatud, ning erandkorras viisa kehtivuse pikendamist, kohaldatakse kõikide Ukraina viisataotlejate ja viisaomanike suhtes.

2.1.1.   Viisataotluse menetlemise tasu

Lepingu artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:

Vastavalt artikli 6 lõikele 1 on viisataotluse menetlemise tasu 35 euro. Seda tasu kohaldatakse kõikide Ukraina viisataotlejate, sh turistide suhtes, kes taotlevad lühiajalist viisat sisenemiste arvust olenemata. Sama tasu kohaldatakse ka siis, kui viisataotlus esitatakse välispiiril.

Lepingu artikli 6 lõikes 2 on sätestatud:

Lepingu artikli 6 lõikes 3 on sätestatud:

Viisataotluste menetlemise eest tuleb 70 euro suurust tasu maksta juhul, kui on teada, et viisataotluse ja täiendavad dokumendid esitanud viisataotleja elukoht on oblastis, kus viisataotleja reisisihiks oleval liikmesriigil ei ole konsulaaresindust (st kui selles oblastis ei ole selle liikmesriigi konsulaati ega viisataotluskeskust ega ka mõne sellise liikmesriigi konsulaati, kellega viisataotleja reisisihiks oleval liikmesriigil on sõlmitud esindusleping) ning kui diplomaatiline või konsulaaresindus on nõustunud tegema viisataotluse kohta otsuse kolme päeva jooksul. Andmed visataotleja elukoha kohta esitatakse viisataotluse vormil.

Põhimõtteliselt on lepingu artikli 6 lõike 3 eesmärk lihtsustada viisataotluse esitamist nende taotlejate jaoks, kelle elukoht on konsulaadist kaugel. Eesmärk on väljastada viisa kiiresti, et taotleja, kellel tuleb taotluse esitamiseks teha pikk reis, ei peaks seda reisi tegema veel teist korda.

Juhul kui viisataotluse läbivaatamiseks asjaomases diplomaatilises või konsulaaresinduses kulub tavaliselt kolm päeva või vähem, võetakse eespool nimetatud põhjustel taotluse läbivaatamise eest tavalist 35 euro suurust tasu.

Nende diplomaatiliste ja konsulaaresinduste puhul, kus on kasutusel vastuvõtuaja eelregistreerimise süsteem, ei arvestata vastuvõtuni kuluvat aega menetlemise aja sisse (vt ka punkt II.2.1.2).

Lepingu artikli 6 lõikes 4 on sätestatud:

(NB! Selle punktiga reguleeritakse nende Ukrainas elavate lähisugulaste olukorda, kes külastavad liikmesriikides seaduslikult elavaid Ukraina kodanikke või selliseid Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on. Nendele Ukraina viisataotlejatele, kes on liidu kodaniku pereliikmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (4) artikli 5 lõike 2 tähenduses, antakse viisa kiirendatud menetlusega, tasuta ja võimalikult kiiresti.)

„b)	ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Ukrainale esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil;

c)	kesk- ja piirkondliku valitsuse liikmed ning riigi ja piirkondliku parlamendi liikmed, põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud;

d)	õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus;

e)	puudega isikud ja vajadusel neid saatvad isikud;” (NB! Selleks et saada vabastust menetlemistasu maksmisest, tuleb esitada tõendid selle kohta, et iga viisataotleja kuulub sellesse kategooriasse.)

„f)

isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust reisida humanitaarsetel põhjustel, sealhulgas selleks, et saada kiiresti arstiabi, ning sellist isikut saatev isik, ning isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust osaleda lähisugulase matusel või külastada raskelt haiget lähisugulast;

g)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad isikud;” (NB! Saatvate isikutena käsitatakse ainult ametiülesannete täitjaid ja nende hulka ei arvata poolehoidjaid.)

„h)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud;

i)	sõpruslinnade ja muude omavalitsuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

j)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad;” (NB! Hõlmatud on ka lepingu artikli 4 lõike 1 punktis e käsitletud ajakirjanikud.)

„k)	pensionärid;” (NB! Selleks et viisataotleja vabastataks menetlemistasust, tuleb tal esitada tõendid selle kohta, et ta on pensionär.)

„l)	autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Ukrainas registreeritud sõidukitega;

m)	liikmesriikide territooriumile liiklevate rahvusvaheliste rongide vagunite, külmutusvagunite ja vedurite personal;

n)	alla 18 aastasted lapsed ja alla 21 aastased ülalpeetavad lapsed;” (NB! Selleks et viisataotleja vabastataks menetlemistasust, tuleb tal esitada tõendid laste vanuse ning kuni 21 aastaste laste puhul ka nende ülalpidamise kohta.)

„o)	usukogukondade esindajad;

p)	kutsealade liikmed, kes osalevad rahvusvahelistel näitustel, konverentsidel, sümpoosionidel, seminaridel või muudel samalaadsetel üritustel, mida peetakse mõne liikmesriigi territooriumil;

q)	kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel;

r)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

s)	Euroopa Liidu ametlikes piiriülestes koostööprogrammides (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames) osalejad.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui reisi eesmärk on transiit.”

Lepingu artikli 6 lõike 4 teist lõiku kohaldatakse ainult juhul, kui kolmandasse riiki reisimise eesmärk vastab mõnele lepingu artikli 6 lõike 4 punktides a–s loetletud eesmärgile, näiteks kui taotleja kavatseb kolmandas riigis osaleda seminaril, külastada pereliikmeid, osaleda kodanikuühiskonna organisatsioonide programmis jms.

Eespool nimetatud kategooriatesse kuuluvatelt isikutelt ei võeta mingit tasu. Kooskõlas viisaeeskirja artikli 16 lõikega 6 võib üksikjuhtudel viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.

Selle reegli alusel aga ei saa viisataotlejat vabastada 70 euro suurusest viisatasust üksikjuhtumeil, kui viisataotluse ja täiendavad dokumentide esitaja elukoht on liikmesriigi diplomaatilisest või konsulaaresindusest kaugel ja ta kuulub mõnda lepingu artikli 6 lõikes 4 loetletud kategooriasse, olles viisatasu maksmisest vabastatud.

Samuti tuleb meenutada, et viisatasu maksmisest vabastatud isikute kategooriatesse kuulujailt võib siiski nõuda teenustasu, kui liikmesriik teeb koostööd välise teenuseosutajaga.

Lepingu artikli 6 lõikes 5 on sätestatud:

Selleks et kõikide kategooriate viisataotlejad saaksid esitada taotluse konsulaadis, mitte välise teenuseosutaja kaudu, peab neil olema reaalne valikuvõimalus. Juurdepääsuvõimalus konsulaadile ei pea olema samaväärne või sarnane juurdepääsuga teenuseosutajale, kuid tingimused peavad olema sellised, et konsulaat oleks reaalselt kättesaadav. Konsulaadis vastuvõtule saamise ooteaeg võib olla pikem kui ooteaeg teenusepakkuja vastuvõtule saamiseks, kuid see ei tohiks olla nii pikk, et juurdepääs konsulaadile muutuks praktiliselt võimatuks.

2.1.2.   Viisataotluste menetlemise kestus

Lepingu artiklis 7 on sätestatud:

Otsus viisataotluse kohta tehakse üldiselt 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse ja kõigi tõendavate dokumentide saamist.

Kui taotlus tuleb põhjalikumalt läbi vaadata, näiteks pidades nõu keskasutusega, võib tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäevani.

Tähtaja algus on hetk, kui taotlus on täielik, st kuupäev, kui on saadud viisataotlus ja kõik täiendavad dokumendid.

Nende diplomaatiliste ja konsulaaresinduste puhul, kus on kasutusel vastuvõtuaja eelregistreerimise süsteem, ei arvestata vastuvõtuni kuluvat aega menetlemise aja sisse. Kui viisataotleja osutab, et tema taotlus on kiireloomuline, ja rakendatakse lepingu artikli 7 lõiget 3, tuleks seda vastuvõtuaja kokkuleppimisel arvesse võtta. Kohtumine peaks reeglina toimuma kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil seda taotleti (vt lepingu artikli 6 lõige 5). Pikem tähtaeg peaks olema pigem erandiks ka suurima koormuse korral. Ühiskomitee jälgib kõnealust küsimust tähelepanelikult. Liikmesriigid püüavad tagada, et neil kiireloomulistel juhtudel, kui kutse on saadetud hilinemisega, võetaks Ukraina ametlike delegatsioonide liikmed diplomaatilistes ja konsulaaresindustes vastu võimalikult kiiresti, eelistatavalt kahe tööpäeva jooksul.

Otsuse selle kohta, kas viisataotlus rahuldatakse lepingu artikli 7 lõikes 3 osutatud lühendatud tähtajaga, teeb konsulaartöötaja.

2.1.3.   Viisa kehtivuse pikendamine erakorralistel asjaoludel

Lepingu artiklis 9 on sätestatud:

Mis puudutab viisa kehtivusaja pikendamist vääramatu jõu korral, näiteks ettenägematutel põhjustel või ootamatu haiguse või õnnetuse tõttu haiglasse sattumise korral, mille tõttu viisaomanik ei saa liikmesriigist lahkuda viisa kehtivuse lõppkuupäevaks, kohaldatakse viisaeeskirja artikli 33 lõiget 1, tingimusel et see on kooskõlas lepinguga (nt on ka pikendatud viisa endiselt ühtne viisa, mis annab õiguse siseneda kõikidesse Schengeni liikmesriikidesse, samamoodi nagu viisa väljaandmise ajal). Lepingu kohaselt pikendatakse vääramatu jõu korral viisa tasuta.

2.2.   Eeskirjad, mida kohaldatakse teatavate viisataotlejate kategooriate suhtes

2.2.1.   Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

Lepingu artikli 4 lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvad isikud, sealhulgas rahvusvahelisi kauba- ja reisijateveoteenuseid osutavad autojuhid, peavad esitama ainult dokumendid reisi eesmärgi kohta. Nende kategooriate viisataotlejailt ei tohi viibimise eesmärgi kohta nõuda muid dokumente. Vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 3 ei ole vaja esitada muud põhjendust, kutset ega kinnitust reisi eesmärgi kohta.

Üksikjuhtudel, kui reisi tegeliku eesmärgi kohta on kahtlusi, kutsutakse viisataotleja (täiendavale) põhjalikule vestlusele saatkonda või konsulaati, kus talt küsitakse reisi tegelikku eesmärki ja selgitatakse välja tema kavatsus tagasi pöörduda (vt viisaeeskirja artikli 21 lõige 8). Sellistel üksikjuhtudel võib viisataotleja esitada või erandjuhul konsulaartöötaja nõuda täiendavaid dokumente. Ühiskomitee jälgib küsimust tähelepanelikult.

Lepingu artikli 4 lõikes 1 nimetamata kategooriatesse kuuluvatelt isikutelt nõutakse ka edaspidi reisi eesmärki tõendavate dokumentide esitamist vastavalt senistele eeskirjadele. Sama kehtib dokumentide suhtes, millega tõendatakse vanemate nõusolekut alla 18aastaste laste reisimiseks.

Schengeni eeskirju ja siseriiklikke õigusakte kohaldatakse nende küsimuste suhtes, mida käesolev leping ei hõlma, näiteks reisidokumentide tunnustamine, reisi- ja tervisekindlustus, tagasipöördumistagatis ning piisavate elatusvahendite olemasolu (vt punkt I.1.2).

Muutmislepingule lisatud Euroopa Liidu deklaratsioonis lühiajaliste viisade taotlemisel esitatavate dokumentide kohta on sätestatud, et Euroopa Liit koostab viisaeeskirja artikli 48 lõike 1 punkti a alusel tõendavate dokumentide ühtlustatud loetelu, tagamaks, et Ukrainast pärit taotlejad esitaksid põhimõtteliselt ühesuguseid tõendavaid dokumente. Liikmesriikide konsulaatidel tuleb kohaliku Schengeni koostöö korras tagada, et Ukraina viisataotlejatele pakutaks ühtset ja ühesugust põhiteavet ning neilt nõutaks kõigis liikmesriikide konsulaatides põhimõtteliselt ühesuguseid tõendavaid dokumente.

Põhimõtteliselt esitatakse koos viisataotlusega originaaltaotlus või lepingu artikli 4 lõikes 1 ettenähtud tõendavad dokumendid, kuid konsulaat võib alustada viisataotluse menetlemist ka faksi teel saadetud taotluse ja tõendavate dokumentide või taotluse ja tõendavate dokumentide koopia alusel. Esimese taotluse korral võib konsulaat nõuda ka originaaldokumendi esitamist. Konsulaat nõuab originaaldokumendi esitamist neil üksikjuhtudel, kui tal tekib kahtlusi.

Allpool on esitatud asutuste loetelu, mis mõnel juhul sisaldab ka selle isiku nime, kellel on õigus allkirjastada taotlusi ja tõendeid. Ukraina ametiasutused peaksid kohaliku Schengeni koostöös osalejaid teavitama, kui need isikud on asendatud.

Lepingu artiklis 4 on sätestatud:

.

Pädeva asutuse kirjas tuleb märkida isiku nimi ning kinnitada, et ta on ametliku delegatsiooni liige ning osaleb teise lepinguosalise territooriumil toimuval koosolekul. Kuigi võib juhtuda, et ametlik kutse esitatakse konkreetsele isikule, ei pea taotleja nimi tingimata olema märgitud ametlikul koosolekukutsel.

Seda sätet kohaldatakse nii biomeetriline teenistuspassiga kui ka tavalise passiga ametlike delegatsioonide liikmete suhtes.

„b)

äriga tegelejate ja äriorganisatsioonide puhul: — vastuvõtva juriidilise isiku või äriühingu või juriidilise isiku või äriühingu kontori, liikmesriigi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse või liikmesriikide territooriumil peetava kaubandus- ja tööstusnäituse, konverentsi või sümpoosioni korralduskomitee kirjalik taotlus;

c)

autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Ukrainas registreeritud sõidukitega: — rahvusvahelise autoveoga tegelevate Ukraina veoettevõtjate üleriigilise ühenduse kirjalik taotlus, milles esitatakse reiside eesmärk, kestus, sihtkoht (sihtkohad) ja sagedus;”

.

Rahvusvahelise maanteetranspordi valdkonna pädevad asutused, kelle pädevusse kuulub tõendada Ukrainas registreeritud sõidukitega liikmesriikide territooriumil rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid osutavate autojuhtide reisi eesmärki, kestust, sihtkohta ja vedude toimumise sagedust, on järgmised:

1.

Association of International Road Carriers of Ukraine (AsMAP/„АсМАП”) (Ukraina rahvusvaheliste autovedudega tegelevate ettevõtjate assotsiatsioon) Postiaadress: 11, Shorsa str. Kyiv, 03150, Ukraine Ametnikud, kellel on õigus taotlusele alla kirjutada:   Kostiuchenko Leonid – Ukraina AsMAPi esimees;   Dokil' Leonid – Ukraina AsMAPi esimehe asetäitja;   Kuchynskiy Yurii – Ukraina AsMAPi esimehe asetäitja.

2.

State Enterprise „Service on International Road Carriages” (SE „SIRC”) (Riigiettevõte „Ukraina Rahvusvahelised Autoveoteenused”) Postiaadress: 57, av. Nauka Kyiv, 03083, Ukraine Tel +38 044 524 21 01 Faks +38 044 524 00 70 Ametnikud, kellel on õigus taotlusele alla kirjutada:   Tkachenko Anatolij – SE „SIRC” direktor;   Neronov Oleksandr – SE „SIRC” direktori esimene asetäitja.

3.

Ukrainian Road Transport and Logistics Union (Ukraina maanteetranspordi- ja logistikaühing) Postiaadress: 28, Predslavinska str. Kyiv, 03150, Ukraine Tel/faks +38 044 528 71 30, +38 044 528 71 46, +38 044 529 44 40 Ametnik, kellel on õigus taotlusele alla kirjutada: Lypovskiy Vitalij – liidu esimees

4.

All-Ukrainian Association of Automobile Carriers (AAAC) (Всеукраїнська асоціація автомобільних перевізників) (Ukraina autoveoettevõtjate assotsiatsioon) Postiaadress: 139, Velyka Vasylkivska str. Kyiv, 03150, Ukraine Tel/faks +38044-538–75-05, +38044-529–25-21 Ametnikud, kellel on õigus taotlusele alla kirjutada:   Reva Vitalii (Віталій Рева) – AAAC esimees   Glavatskyi Petro (Петро Главатський) – AAAC esimehe asetäitja e-post: vaap@i.com.ua

5.

All-Ukrainian Association of Automobile Carriers (AAAC) (Всеукраїнська асоціація автомобільних перевізників) (Ukraina autoveoettevõtjate assotsiatsioon) Postiaadress: 3, Rayisy Okipnoyi str. Kyiv, 02002, Ukraine Tel/faks +38044-517–44-31, +38044-516–47-26 Ametnikud, kellel on õigus taotlusele alla kirjutada: Vakulenko Volodymyr (Вакуленко Володимир Михайлович) – AAAC esimehe asetäitja

6.

Ukrainian State Enterprise „Ukrinteravtoservice” (Українське державне підприємство по обслуговуванню іноземних та вітчизняних автотранспортних засобів „Укрінтеравтосервіс”) (Ukraina riigiettevõte „Ukrinteravtoservice”) Postiaadress: 57, av. Nauky Kyiv, 03083, Ukraine Ametnikud, kellel on õigus taotlusele alla kirjutada:   Dobrohod Serhii (Доброход Сергій Олександрович) – „Ukrinteravtservice” peadirektor (tel. +38 044 524–09-99; mobiiltelefon +38 050 463–89-32);   Kubalska Svitlana (Кубальська Світлана Сергіївна) – „Ukrinteravtservice” peadirektori asetäitja (tel. +38 044 524–09-99; mobiiltelefon +38 050 550–82-62).

Ühiskomitee jälgib tähelepanelikult kõnealuse sätte rakendamist, kuna selle kategooria viisataotlejatega on praegu probleeme.

.

Ukraina raudteetranspordi valdkonnas pädev asutus on Ukraina riiklik raudteetranspordiamet (Ukrzaliznytsia/Укрзалізниця).

Postiaadress:

5–7 Tverskaya str.

Kyiv, 03680, Ukraine

Vastavalt „Ukrzaliznytsia” juhtkonna liikmete ülesannete jaotusele tõendavad liikmesriikide territooriumile reisivate rahvusvahelisi veoteenuseid osutavate rongide, külmutusvagunite ja vedurite meeskonnaliikmete reisi eesmärki ja kestust ning vedude toimumise sagedust järgmised juhtkonna liikmed:

Bolobolin Serhii (Болоболін Сергій Петрович) – „Ukrzaliznytsia” esimene peadirektor (tel. +38 044 465 00 10);

Serhiyenko Mykola (Сергієнко Микола Іванович) – „Ukrzaliznytsia” peadirektori esimene asetäitja (tel. +38 044 465 00 01);

Zhurakivskyy Vitaliy (Жураківський Віталій Олександрович) – „Ukrzaliznytsia” peadirektori esimene asetäitja (tel. +38 044 465 00 41);

Slipchenko Oleksiy (Сліпченко Олексій Леонтійович) – „Ukrzaliznytsia” peadirektori asetäitja (tel. +38 044 465 00 14);

Naumenko Petro (Науменко Петро Петрович) – „Ukrzaliznytsia” peadirektori asetäitja (tel +38 044 465 00 12);

Chekalov Pavlo (Чекалов Павло Леонтійович) –„Ukrzaliznytsia” peadirektori asetäitja (tel +38 044 465 00 13);

Matviiv Igor – „Ukrzaliznytsia” rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja (tel. +38 044 465 04 25).

.

Sellesse kategooriasse ei kuulu vabakutselised ajakirjanikud.

Esitada tuleb tõend või dokument selle kohta, et taotleja on kutseline ajakirjanik, või tööandja väljastatud originaaldokument, milles märgitakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või tõendatakse, et kõnealune isik on tehniline töötaja, kes saadab ajakirjanikku ametiülesannete täitmisel.

Seda, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik, tõendavad järgmised Ukraina pädevad kutseorganisatsioonid:

1.

Ukraina Ajakirjanike Liit (NUJU) (Національна спілка журналістів України, НСЖУ). NUJU väljastab kutselistele ajakirjandustöötajatele riikliku ajakirjaniku kaardi ja Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni kehtestatud vormi kohase rahvusvahelise pressikaardi. Postiaadress: 27-a Khreschatyk str. Kyiv, 01001, Ukraine NUJU pädev isik: Nalyvaiko Oleg Igorovych (Наливайко Олег Ігорович) – NUJU juhataja Tel/faks +38044-234–20-96; +38044-234–49-60; +38044-234–52-09 e-post: spilka@nsju.org; admin@nsju.org.

2.

Independent Media Union of Ukraine (IMUU) Незалежна медіа-профспілка України („Ukraina sõltumatu ajakirjanike liit”) IMUU postiaadress: Office 25, 27 – A, Khreshchatyk Str., Kyiv, 01001, Ukraine Pädevad isikud on:   Lukanov Yurii (Луканов Юрій Вадимович) – IMUU esimees   Vynnychuk Oksana (Оксана Винничук) – IMUU tegevsekretär Tel + 38 050 356 57 58 e-post: secretar@profspilka.org.ua.

„f)	isikud, kes osalevad teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides: — korraldava organisatsiooni kirjalik kutse nendel üritustel osalemiseks;

g)

õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning teiste õpingutega seotud ürituste raames: — vastuvõtva ülikooli, kolledži või kooli väljastatud tõend vastuvõtmise kohta või nende asutuste kirjalik taotlus või (üli)õpilaspilet või tõend kuulatavate ainete kohta;”

.

Üliõpilaspiletit võib reisi eesmärki tõendava dokumendina vastu võtta üksnes juhul, kui selle on välja andnud asukohariigi ülikool, kolledž või kool, kus õpingud toimuvad või koolitust pakutakse.

.

Rahvusvaheliste spordiürituste puhul võivad saatvate isikute nimekirja kuuluda ainult sportlast saatvad isikud, kes täidavad ametiülesandeid: treenerid, massöörid, mänedžer, meditsiinitöötajad ja spordiklubi juhataja. Poolehoidjaid saatjate hulka ei arvata.

.

Selliseks linna või muu kohaliku omavalitsusüksuse juhiks/linnapeaks, kes on pädev väljastama kirjalikku taotlust, on selle linna linnapea või kohaliku omavalitsusüksuse juht, kus toimub sõpruslinnade või muude partneromavalitsuste üritus. See kategooria hõlmab vaid ametlikku partnerlust.

.

Selle punktiga reguleeritakse nende Ukrainas elavate lähisugulaste olukorda, kes külastavad liikmesriikides seaduslikult elavaid Ukraina kodanikke või selliseid Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on.

Kutse esitaja allkirja ehtsust peab olema tõendanud tema elukohariigi pädev asutus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

Tõendatud peavad olema ka perekondlikud sidemed ja asjaolu, et kutse esitaja elab selles riigis seaduslikult. Nii näiteks tuleb koos vastuvõtja kirjaliku kutsega esitada ka koopia tema seisundit tõendavatest dokumentidest, näiteks elamisloast ja perekondlikke sidemeid tõendavatest dokumentidest.

Seda sätet kohaldatakse ka diplomaatiliste esinduste ja konsulaatide töötajate sugulaste suhtes, kes kavatsevad kuni 90 päeva jooksul külastada oma pereliikmeid liikmesriikide territooriumil, kuid liikmesriigis seadusliku elamise ja perekondlike sidemete tõestamist nende puhul ei nõuta.

Muutmislepingu Euroopa Liidu deklaratsioonis pereliikmetele viisade väljastamise lihtsustamise kohta on sätestatud: „Et lihtsustada liikmesriikides seaduslikult elavate Ukraina kodanikega või Euroopa Liidu kodanikega, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad on, perekonnasidemeid omavate laiendatud hulga isikute (eelkõige õed ja vennad ning nende lapsed) liikumist, kutsub Euroopa Liit liikmesriikide konsulaaresindusi üles kasutama kõiki viisaeeskirjades ettenähtud võimalusi sellesse kategooriasse kuuluvatele isikutele viisade väljastamise lihtsustamiseks, sealhulgas eelkõige lihtsustama taotlejatelt nõutavate tõendavate dokumentide nõudeid, vabastama taotlejaid menetlemise tasust ja vajadusel väljastama neile mitmekordsed viisad.”

.

Lepingus ei ole nimetatud seda, millise riigi ametiasutus peaks eespool nimetatud ametliku dokumendi välja andma – kas riik, kus toimub matusetalitus, või riik, kus elab matusetalitust külastada sooviv isik. Seega on vastuvõetav mõlema riigi pädeva asutuse väljastatud ametlik dokument.

Esitada tuleb see surma fakti tõendav ametlik dokument ning taotleja ja maetava omavahelist perekondlikku seost või sugulust tõendav dokument, näiteks sünni- ja/või abielutunnistus.

.

Lepingus ei ole nimetatud, millise riigi ametiasutus peaks eespool nimetatud ametliku dokumendi välja andma – kas riik, kus asub matmispaik, või riik, kus elab hauaplatsi külastada sooviv isik. Seega on vastuvõetav mõlema riigi pädeva asutuse väljastatud ametlik dokument.

Esitada tuleb haua olemasolu ja säilimist tõendav ametlik dokument ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku seost või sugulust tõendav dokument.

Vastavalt lepingule lisatud Euroopa Ühenduse deklaratsioonile sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaikade külastamiseks lühiajaliste viisade väljastamise kohta antakse sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku külastavatele isikutele üldjuhul kuni 14-päevane lühiajaline viisa.

.

Esitada tuleb meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse, et arstiabi tuleb osutada selles meditsiiniasutuses, ja tõend, et on olemas rahalised vahendid, millest piisab ravi eest tasumiseks. Neis tuleb ka kinnitada vajadust saatva isiku järele.

.

Ukrainas kodanikuühiskonna organisatsiooni registreerimist tõendav dokument on Ukraina Registriameti kiri, milles esitatakse kodanike ühenduste registri teave.

„o)	kutsealade liikmed, kes osalevad rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel, mida peetakse mõne liikmesriigi territooriumil: — vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, millega tõendatakse, et asjaomane isik osaleb kõnealusel üritusel;

p)	usukogukondade esindajad: — Ukrainas registreeritud usukogukonna kirjalik taotlus, milles esitatakse reisi eesmärk, kestus ja sagedus;”

.

Ukrainas usukogukonna registreerimist tõendav dokument on ühtse juriidiliste üksuste ja üksikettevõtjate riikliku registri väljavõte koos märkega, et juriidiline isik on organisatsioonilise ja juriidilise vormi poolest usukogukond.

Oluline märkus: lepinguga ei looda uusi vastutuse eeskirju kirjalikke taotlusi (kutseid) esitavate füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks. Valetaotluste esitajate suhtes kohaldatakse asjakohaseid ELi ja siseriiklikke õigusakte.

2.2.2.   Mitmekordsete viisade väljastamine

Viisataotlejale, kes reisib sageli või regulaarselt liikmesriikide territooriumile, antakse mitmekordne lühiajaline viisa, kuid tema liikmesriikides viibimise kogukestus ei tohi ületada 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepingu artikli 5 lõikes 1 on sätestatud:

Nendesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele antakse üldjuhul viieaastane mitmekordne viisa, võttes arvesse nende tööalast staatust või perekondlikku seost liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate Ukraina kodanikega või nende Euroopa Liidu kodanikega, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on. Lepingu algversioonis kasutati väljendit „kuni viieaastase kehtivusajaga”, millega määrati kindlaks ainult viisade maksimaalne kehtivusaeg, iga viisa kehtivusaeg oli konsulaadi otsustada. Muutmislepingu uue sõnastuse kohaselt on kaalutlusõiguse asemel ette nähtud konkreetne viieaastane kehtivusaeg. Seega kui viisataotleja vastab kõigile lepingu artikli 5 lõike 1 nõudeile, „väljastavad liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused viieaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa”.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga a hõlmatud isikute puhul tuleks tõendada nende tööalasest staatust ja volituste tähtaega.

Seda sätet ei kohaldata nende lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga a hõlmatud isikute suhtes, kes on viisanõudest vabastatud, st nad kasutavad diplomaatilist või biomeetrilist teenistuspassi.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud isikute puhul tuleb tõendada nende seisundit delegatsiooni alalise liikmena ja vajadust osaleda korrapäraselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga c hõlmatud isikute puhul tuleb tõendada, et kutse esitaja elab liikmesriigis seaduslikult (vt punkt II.2.2.1).

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga d ja e hõlmatud isikute puhul tuleb tõendada nende tööalast staatust ja töötamise kestust.

Lepingu artikli 5 lõikes 2 on sätestatud:

Lepingu algversioonis kasutati väljendit „kuni üheaastase kehtivusajaga”, millega määrati kindlaks ainult viisade maksimaalne kehtivusaeg, iga viisa kehtivusaeg oli konsulaadi otsustada. Muutmislepingu uue sõnastusega on kaalutlusõiguse asemel ette nähtud konkreetne üheaastane kehtivusaeg. Seega kui viisataotleja vastab kõigile lepingu artikli 5 lõike 2 nõudeile, „väljastavad liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused üheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa”. Kui eespool nimetatud kategooriatesse kuuluval isikul, kellele on eelmise aasta (12 kuu) jooksul antud vähemalt üks viisa ja ta on kasutanud seda kooskõlas sihtriigi (sihtriikide) riiki sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega (näiteks ta ei ole ületanud lubatud viibimisaega), on põhjust taotleda mitmekordset viisat, antakse talle üheaastase kehtivusajaga mitmekordne viisa. Seejuures ei ole nõutav, et viisataotleja taotleks uut Schengeni viisat samalt riigilt, kellelt ta sai viisa eelmisel aastal. Juhul kui üheaastase kehtivusega viisa väljastamine ei ole põhjendatud, näiteks kui vahetusprogrammi kestus on alla aasta või kui isikul puudub vajadus reisida tihti või korrapäraselt terve aasta jooksul, kuid muud viisa saamise tingimused on täidetud, antakse lühema kui aastase kehtivusajaga viisa.

Lepingu artikli 5 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:

Lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud kategooriatesse kuluvatele isikutele antakse mitmekordne kahe- kuni viie aastane viisa, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele, ning kelle puhul ei saa väita, et neil on vaja tihti või regulaarselt reisida ainult lühema ajavahemiku jooksul. Tuleb märkida, et kahe- kuni viieaastase kehtivusajaga viisa väljastatakse vaid viisataotlejale, kellele eelneva aasta jooksul on antud kaks aastase, mitte aga lühema kehtivusajaga viisat, ja ta on kasutanud neid kooskõlas sihtriigi (sihtriikide) riiki sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega. Diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa kehtivusaja (kahest kuni viie aastani) konkreetse viisataotluse läbivaatamise tulemusel.

Lepingu artikli 5 lõikes 2 esitatud määratluse („tingimusel et … mitmekordse viisa taotlemise alus on endiselt kehtiv”) ja lepingu artikli 5 lõikes 3esitatud määratluse („tingimusel et … mitmekordse viisa taotlemise põhjendus kehtib endiselt”) puhul kohaldatakse seda liiki viisade väljastamiseks viisaeeskirja artikli 24 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriume, st isikul peab olema vaja sageli reisida ühte või mitmesse liikmesriiki näiteks äri huvides.

Viisataotlejale, kes eelmist viisat ei kasutanud, ei pea mitmekordset viisat väljastama. Taotlejale võib siiski anda mitmekordse viisa, kui ta eelmine viisa jäi kasutamata temast sõltumatutel põhjustel, näiteks kui veoauto juht oli haige ega saanud töötada.

Reisi eemärki tõendavad dokumendid lepingu artiklis 5 nimetatud kategooriatesse kuuluvatele isikutele mitmekordse viisa väljastamiseks – vt punkt II.2.2.1.

2.2.3.   Diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad

Lepingu artiklis 10 on sätestatud:

Kahepoolsed lepingud ja kokkulepped, mis käsitlevad mittebiomeetrilise teenistuspassi kasutajate vabastamist viisanõudest, jäävad kehtima, kui neid ei ole kehtetuks tunnistatud või nende kohaldamist ei ole peatatud (vt punkt I.1.6).

Leping ei reguleeri diplomaatide lähetamist liikmesriikidesse. Selle suhtes kohaldatakse tavapärast akrediteerimismenetlust.

III.   STATISTIKA

Selleks et ühiskomitee saaks lepingu täitmist tõhusalt jälgida, tuleb liikmesriikide diplomaatilistel ja konsulaaresindustel esitada komisjonile iga kuue kuu järel, võimaluse korral iga kuu kohta eraldi, statistiline kokkuvõte järgmisest:

—	väljastatud viisade liigid lepinguga hõlmatud isikute kategooriate kaupa;

—	viisa väljastamisest keeldumised lepinguga hõlmatud isikute kategooriate kaupa;

—	vestlusele kutsutud taotlejate osatähtsus taotlejate koguarvust (protsentides) isikute kategooriate kaupa;

—	Ukraina kodanikele antud viieaastase kehtivusajaga mitmekordsete viisade arv riikide kaupa;

—	tasuta väljastatud viisad lepinguga hõlmatud isikute kategooriate kaupa.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(2)  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).