L_2014150ET.01016801.xml

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 516/2014,

16. aprill 2014,

millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2 ning artikli 79 lõikeid 2 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu eesmärk luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala tuleks saavutada muu hulgas ühiste meetmete kaudu, millega kujundatakse liikmesriikide solidaarsusel põhinev ning kolmandate riikide ja nende kodanike suhtes õiglane varjupaiga- ja sisserändepoliitika. Euroopa Ülemkogu tunnistas oma 2. detsembri 2009. aasta kohtumisel, et rahaliste vahendite reguleerimisala ja kohaldamine liidus tuleks muuta paindlikumaks ja ühtsemaks, toetades seeläbi varjupaiga- ja rändeküsimuste alase poliitika väljatöötamist.

(2)

Et aidata kaasa liidu ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika väljatöötamisele ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele, võttes arvesse solidaarsuse, liikmesriikidevahelise kohustuste jagamise ja kolmandate riikidega koostöö tegemise põhimõtteid, tuleks käesoleva määrusega luua Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond („fond”).

(3)	Fond peaks arvesse võtma vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, täites samal ajal nõudeid prognoositavuse seisukohast ning tagades vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise, et saavutada käesolevas määruses sätestatud üldeesmärk ja erieesmärgid.

(4)	Fondi rakendamise juhtpõhimõteteks peaks olema meetmete tõhusus ja kulude kvaliteet. Lisaks tuleks fondi rakendada ka võimalikult tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil.

(5)

Siseasjade valdkonna rahastamise uus kahesambaline struktuur peaks aitama kaasa rahastamise lihtsustamisele, ratsionaliseerimisele, konsolideerimisele ja läbipaistvaks muutmisele selles valdkonnas. Eri fondide ja programmide vahel tuleks püüda saavutada koostoimet, sidusust ja vastastikust täiendavust, sealhulgas ühistele eesmärkidele vahendite eraldamiseks. Sellegipoolest tuleks vältida kattumist eri rahastamisvahendite vahel.

(6)

Fondiga tuleks luua paindlik raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel saada rahalisi vahendeid oma riiklike programmide raames, et toetada fondiga hõlmatud poliitikavaldkondi vastavalt nende konkreetsele olukorrale ja vajadustele ning võttes arvesse fondi erieesmärke, mille puhul rahaline toetus oleks kõige tõhusam ja asjakohasem.

(7)

Fond peaks rahalise abi kaudu väljendama solidaarsust liikmesriikidega. See peaks tõhustama liitu suunduvate rändevoogude tõhusat juhtimist valdkondades, kus liidu lisaväärtus oleks maksimaalne, eeskätt jagades vastutust liikmesriikide vahel ning jagades vastutust ja tihendades koostööd kolmandate riikidega.

(8)

Et aidata saavutada fondi üldeesmärki, peaksid liikmesriigid tagama, et nende riiklikud programmid hõlmavad meetmeid, mis käsitlevad käesoleva määruse erieesmärke ning et vahendite eraldamine eesmärkide vahel võimaldab neid eesmärke täita. Ebatavalisel juhul, kui liikmesriik soovib käesolevas määruses sätestatud miinimummääradest kõrvale kalduda, peaks asjaomane liikmesriik esitama oma riiklikus programmis selle kohta üksikasjaliku põhjenduse.

(9)

Ühetaolise ja kvaliteetse varjupaigapoliitika tagamiseks ning rahvusvahelise kaitse rangemate normide kohaldamiseks peaks fond aitama kaasa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tõhusale toimimisele, mis hõlmab poliitika, õigusaktide, suutlikkuse suurendamise ning samal ajal teiste liikmesriikide, liidu ametite ja kolmandate riikidega koostöö tegemisega seotud meetmeid.

(10)

Asjakohane on toetada ja tõhustada liikmesriikide jõupingutusi, et täielikult ja nõuetekohaselt rakendada varjupaigaküsimusi käsitlevat liidu acquis’d, eelkõige ümberasustatud isikutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele sobilike vastuvõtutingimuste pakkumiseks ja nende seisundi korrektseks määratlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/95/EL, (4) õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks ning varjupaiga valdkonnas parima tava edendamiseks, et kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi ja võimaldada liikmesriikide varjupaigasüsteemide tõhusat toimimist.

(11)	Fondist peaks olema võimalik piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi parimate tavade kindlakstegemisel, jagamisel ja edendamisel ning tõhusate koostööstruktuuride loomisel, et parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames otsuste tegemise kvaliteeti.

(12)

Fond peaks täiendama ja tugevdama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (5) loodud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) tegevust, et kooskõlastada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas, toetada liikmesriike, kelle varjupaigasüsteem on eriti suure surve all, ning aidata rakendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi. Komisjon võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) pakutavat võimalust teha EASO ülesandeks eriülesannete täitmise, näiteks liikmesriikide tegevuse koordineerimise ümberasustamisega seoses, kooskõlas määrusega (EL) nr 439/2010.

(13)	Fond peaks toetama liidu ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad kehtivast liidu õigusest.

(14)

Fond peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi pakkuda pagulastele ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) kohaselt ümberasustamisõigust omavatele põgenikele oma territooriumil rahvusvahelist kaitset ja püsivaid lahendusi, näiteks ümberasustamisvajaduste hindamist ja asjaomaste isikute toomist oma territooriumile, et anda neile kindel õiguslik seisund ja edendada nende tulemuslikku integreerimist.

(15)	Fond peaks toetama peamistele transiidiriikidele suunatud varjupaigamenetluste turvalisel viisil kättesaadavusega seotud uusi lähenemisviise nagu näiteks kindlate rühmade kaitseprogramme või varjupaigataotluste kontrollimise teatavaid menetlusi.

(16)	Fondile on omane, et sellega peaks olema võimalik toetada vabatahtlikke tegevusi, mille osas liikmesriigid oma kohustuste jagamiseks kokku lepivad, ning mille sisuks on rahvusvahelist kaitset saavate isikute ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute viimine ühest liikmesriigist teise.

(17)

Liidu varjupaigapoliitika oluline osa on partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega, et tagada varjupaika või muud rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute sissevoolu piisav juhtimine. Selleks et tagada võimalikult varases etapis rahvusvahelise kaitse ja püsivate lahenduste kättesaadavus, sealhulgas piirkondlike kaitseprogrammide raames, peaks fond hõlmama tugevat liidu ümberasustamist käsitlevat osa.

(18)

Integratsiooniprotsessi parandamiseks ja toetamiseks Euroopa ühiskondades peaks fond hõlbustama seaduslikku rännet liitu vastavalt liikmesriikide majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning aitama alustada integratsiooniprotsessi ettevalmistamist juba liitu saabuvate kolmandate riikide kodanike päritoluriigis.

(19)

Tõhususe ja suurima lisaväärtuse saavutamiseks peaks fondi tegevus olema sihipärasem ning toetama järjepidevaid strateegiaid, mis on kavandatud konkreetselt kolmandate riikide kodanike integratsiooni edendamiseks vastavalt vajadusele riiklikul, kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Selliseid strateegiaid peaksid rakendama peamiselt kohalikud või piirkondlikud omavalitsused ja valitsusvälised osalejad, aga ka riigiasutused, eriti kui liikmesriigis kuuluvad integratsioonimeetmed riigi ja detsentraliseeritud haldusasutuste jagatud pädevusalasse. Rakendusorganisatsioonidel peaks olema võimalik valida mitme olemasoleva meetme hulgast enda olukorraga kõige sobivamad.

(20)	Fondi rakendamine peaks olema kooskõlas liidu ühiste aluspõhimõtetega integratsiooni kohta, mis on sätestatud ühises integratsioonikavas.

(21)

Integratsiooni suhtes tervikliku lähenemisviisi tagamiseks peaks integratsioonimeetmeid laiendama ka rahvusvahelise kaitse saajatele, võttes arvesse selliste sihtrühmade eripära. Kui integratsioonimeetmeid rakendatakse koos vastuvõtumeetmetega, peaks meetmeid olema vajaduse korral võimalik laiendada ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

(22)

Kolmandate riikide kodanike integreerimist käsitleva liidu poliitika järjepidevuse tagamiseks peaksid fondi abil rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid. Sellega seoses tuleks liikmesriikide ametiasutustelt, kes vastutavad fondi rakendamise eest, nõuda koostöö- ja koordinatsioonimehhanismide sisseseadmist liikmesriikide poolt Euroopa Sotsiaalfondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutustega.

(23)

Praktilistel põhjustel võivad mõned meetmed puudutada inimeste rühma, keda on tõhusam käsitleda tervikuna, tegemata vahet selle liikmete vahel. Seetõttu oleks asjakohane anda neile liikmesriikidele, kes seda soovivad, võimalus näha oma riiklikes programmides ette, et integratsioonimeetmed võivad hõlmata kolmanda riigi kodanike pereliikmeid, selles ulatuses, mis on vajalik selliste meetmete tõhusaks rakendamiseks. Mõiste „pereliige” hõlmab abikaasasid, partnereid ning mis tahes isikuid, kellel on selle kolmanda riigi kodanikuga, keda asjaomased integratsioonimeetmed puudutavad, otsesed alanevad või ülenevad sugulussidemed ning kes muidu ei kuuluks fondi rakendusalasse.

(24)

Fond peaks liikmesriike toetama selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse kolmanda riigi kodanike seaduslikku rännet ning suurendatakse liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata üldiselt kõiki sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid, sealhulgas liidu õigusakte. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste vahel kui ka teiste liikmesriikidega.

(25)

Liit peaks jätkama ja laiendama liikuvuspartnerluste kui kolmandate riikidega rände juhtimisel tehtava koostöö peamise strateegilise, laiahaardelise ja pikaajalise raamistiku kasutamist. Fond peaks toetama liikuvuspartnerluste raames nii liidus kui ka kolmandates riikides võetavaid meetmeid, mille eesmärk on järgida liidu vajadusi ja prioriteete, eelkõige meetmeid, millega tagatakse rahastamise järjepidevus nii liidus kui ka kolmandates riikides.

(26)

Asjakohane on jätkata liikmesriikide jõupingutuste toetamist ja edendamist kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise haldamise kõikide aspektide parandamisel, et jätkuvalt õiglaselt ja tõhusalt rakendada ühiseid nõudeid tagasisaatmisel, mis on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ (7). Fondiga tuleks edendada tagasisaatmisstrateegiate väljatöötamist riigi tasandil tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise põhimõtte kohaselt ning meetmeid, mis toetavad nende tõhusat rakendamist kolmandates riikides.

(27)

Vabatahtliku tagasipöördumise, sealhulgas selliste isikute vabatahtliku tagasipöördumise jaoks, kes ei ole kohustatud territooriumilt lahkuma, tuleks ette näha stiimulid, näiteks sooduskohtlemine suurema tagasipöördumisabi näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on nii tagasipöördujate kui kulutõhususe seisukohast ka ametiasutuste huvides. Liikmesriike tuleks ärgitada eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist.

(28)

Poliitilisest seisukohast on vabatahtlik ja sunniviisiline tagasipöördumine aga omavahel seotud ja toetavad teineteist ning liikmesriike tuleks seega ergutada parandama tagasipöördumise haldamisel nende kahe viisi vastastikust täiendavust. Väljasaatmine on vajalik liidu sisserände- ja varjupaigapoliitika ning liikmesriikide sisserände- ja varjupaigasüsteemide terviklikkuse tagamiseks. Seega on väljasaatmise võimalus selle poliitika edukuse ja õigusriigi põhimõtte tagamise eelduseks, mis omakorda on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise seisukohast esmatähtis. Seetõttu peaks fond vajaduse korral toetama liikmesriikide meetmeid väljasaatmise lihtsustamiseks kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega ning täiel määral austades tagasipöördujate põhiõigusi ja väärikust.

(29)	Oluline on, et fond toetaks tagasipöördujatele suunatud erimeetmeid tagasipöördumise sihtriigis, et tagada tulemuslik heades tingimustes tagasipöördumine oma päritolulinna või -piirkonda ja toetada nende püsivat taasintegreerumist oma kogukonda.

(30)

Liidu tagasivõtulepingud on liidu tagasisaatmispoliitika lahutamatu osa ja tõhusa rändevoogude juhtimise keskne vahend, mis hõlbustab ebaseaduslike rändajate kiiret tagasisaatmist. Sellistel lepingutel on tähtis osa dialoogis ja koostöös kolmandate riikidega, mis on ebaseaduslike rändajate päritolu- või transiidiriigid, ning nende rakendamist kolmandates riikides tuleks toetada riigi ja liidu tasandi tagasisaatmisstrateegiate tõhususe huvides.

(31)

Fond peaks täiendama ja tugevdama nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (8) loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevust, mille ülesannete hulgas on liikmesriikidele vajaliku toetuse tagamine ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks ning reisidokumentide hankimise ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike väljasaatmisega seotud parimate tavade kindlaksmääramine, samuti liikmesriikide toetamine olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, võttes arvesse, et mõne olukorra puhul võib tegemist olla humanitaarhädaolukorraga ja merel toimuva päästetegevusega.

(32)

Lisaks käesoleva määruse kohasele isikute tagasipöördumise toetamisele tuleks fondist toetada ka muid meetmeid, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku sisserändega või olemasolevatest seaduslikest rände-eeskirjadest kõrvalekaldumisega, tagades seeläbi liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse.

(33)

Fondi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustest ja põhimõtetest ning nendest põhiõigustest, mida on tunnustatud asjaomastes rahvusvahelistes õigusaktides, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas. Rahastamiskõlblike meetmete puhul tuleks arvesse võtta inimõigustel põhinevat lähenemisviisi rändajate, põgenike ja varjupaigataotlejate suhtes ning eelkõige tagama, et erilist tähelepanu pööratakse ja sihipäraseid lahendusi leitakse haavatavate isikute, eelkõige naiste, saatjata alaealiste ja muude ohustatud alaealiste eriolukorrale.

(34)

Mõisted „haavatavad isikud” ja „pereliikmed” on käesoleva määrusega seotud eri õigusaktides määratletud erinevalt. Seetõttu tuleks neid mõista asjaomase õigusakti tähenduses, võttes arvesse konteksti, milles neid kasutatakse. Ümberasustamise kontekstis peaksid ümber asustavad liikmesriigid tihedalt konsulteerima ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga seoses mõistega „pereliikmed” oma ümberasustamise tavades ja tegelikus ümberasustamisprotsessis.

(35)

Kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed, mida fondi kaudu toetatakse, tuleks võtta koostoimes ja sidusana muude meetmetega väljaspool liitu, mida toetatakse nii liidu geograafilistest kui ka temaatilistest välisabivahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Meetmete eesmärk ei tohiks olla selliste meetmete toetamine, mis on otseselt arengule suunatud, ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Järgida tuleks Euroopa arengukonsensuse punktis 35 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet. Oluline on tagada ka see, et erakorralise abi rakendamine oleks liidu humanitaarabipoliitikaga kooskõlas ja vajaduse korral täiendaks seda ning järgiks humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid.

(36)

Suur osa fondi raames kasutatavatest vahenditest tuleks objektiivsete kriteeriumide põhjal jaotada proportsionaalselt iga liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad tema jõupingutustest rändevoogude juhtimisel. Selleks tuleks kasutada rändevooge käsitlevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 862/2007 (9) alusel Eurostati kogutud värskeimaid kättesaadavaid statistilisi andmeid, nagu esmakordsete varjupaigataotluste arv, pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta tehtud positiivsed otsused, ümberasustatud pagulaste arv, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike arv, nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on mõnelt liikmesriigilt saanud loa elada selle liikmesriigi territooriumil, riigiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuste arv ja tegelike tagasipöördumiste arv.

(37)

Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikidele eraldatavad põhisummad. Põhisumma koosneb miinimumsummast ja summast, mis arvutatakse igale liikmesriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 573/2007/EÜ (10) loodud Euroopa Pagulasfondist, nõukogu otsusega 2007/435/EÜ (11) asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 575/2007/EÜ (12) asutatud Euroopa Tagasipöördumisfondist 2011., 2012. ja 2013. aastal keskmiselt eraldatud summade alusel. Eraldiste arvutused tehti kooskõlas jaotuskriteeriumidega, mis on sätestatud otsuses nr 573/2007/EÜ 2, otsuses 2007/435/EÜ ning otsuses nr 575/2007/EÜ. Pidades silmas Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldusi, milles rõhutatakse, et erilist tähelepanu tuleks pöörata saarte kogukondadele, kes puutuvad kokku ebaproportsionaalsete rändeprobleemidega, on asjakohane suurendada Küprose ja Malta miinimumsummasid.

(38)

Kuigi igale liikmesriigile on asjakohane eraldada värskeimatel kättesaadavatel statistilistel andmetel põhinev summa, tuleks osa fondi raames kasutatavatest vahenditest jaotada ka selliste erimeetmete rakendamiseks, mis nõuavad liikmesriikide koostööd ja annavad märkimisväärset liidu lisaväärtust, samuti liidu ümberasustamisprogrammi rakendamiseks ja rahvusvahelist kaitset saavate isikute viimiseks ühest liikmesriigist teise.

(39)	Selleks tuleks käesoleva määrusega koostada fondi vahendite saamise tingimustele vastavate erimeetmete loetelu. Täiendavad summad tuleks eraldada nendele liikmesriikidele, kes kohustuvad neid meetmeid rakendama.

(40)

Arvestades liidu ümberasustamisprogrammi järkjärgulist loomist, peaks fond andma rahalise stiimulina (ühekordsed maksed) sihtotstarbelist abi iga ümberasustatud isiku kohta. Komisjon peaks koostöös EASOga ja oma vastavate pädevuste piires jälgima fondist rahastatavate ümberasustamismeetmete rakendamise tulemuslikkust.

(41)

Selleks et suurendada liidu ümberasustamisalaste jõupingutuste mõju rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele kaitse pakkumisel ja maksimeerida ümberasustamise strateegilist mõju ümberasustamist kõige enam vajavate isikute senisest parema hõlmatuse kaudu, tuleks liidu tasandil sõnastada ühised prioriteedid ümberasustamise valdkonnas. Neid ühiseid prioriteete tuleks muuta üksnes siis, kui see on selgelt põhjendatud või UNHCR on andnud käesolevas määruses osutatud üldkategooriatest lähtuvalt soovitusi.

(42)	Arvestades rahvusvahelist kaitset vajavate isikute teatavate kategooriate erilist haavatavust, peaksid nad olema alati hõlmatud liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas.

(43)

Võttes arvesse liidu ümberasustamise valdkonna ühistes prioriteetides kehtestatud ümberasustamisvajadusi, on vaja pakkuda täiendavaid rahalisi stiimuleid ka teatavast geograafilisest piirkonnast või rahvusest isikute ümberasustamise, aga ka ümberasustatavate isikute erikategooriate puhul, kui nende erivajaduste rahuldamise kõige sobilikumaks viisiks peetakse ümberasustamist.

(44)

Liikmesriikide solidaarsuse suurendamiseks ja vastutuse paremaks jagamiseks, eriti varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikide puhul, tuleks samalaadne rahalistel stiimulitel põhinev kord luua ka rahvusvahelise kaitse saajate viimiseks ühest liikmesriigist teise. Selline kord peaks vähendama survet neile liikmesriikidele, kes võtavad vastu palju varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelise kaitse saajaid kas absoluutarvudes või proportsionaalselt.

(45)	Fondist antav toetus on tõhusam ja annab suuremat lisaväärtust juhul, kui käesolevas määruses määratakse kindlaks piiratud arv kohustuslikke eesmärke, mida järgitakse igas liikmesriigis koostatud programmide raames ning võttes arvesse iga liikmesriigi konkreetset olukorda ja vajadusi.

(46)

Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda kooskõlas ja koostoimes komisjoni korraldatava humanitaarabiga asjakohasel juhul fondi hädaolukordadeks ette nähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu direktiivile 2001/55/EÜ (13). Erakorraline abi peaks hõlmama ka toetuse andmist sihtotstarbelistele humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidele, mille eesmärk on võimaldada ajutist viibimist liikmesriigi territooriumil kiireloomulise humanitaarkriisi korral kolmandates riikides. Siiski ei piira sellised muud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid liidu ümberasustamisprogrammi kohaldamist, mille eesmärk on algusest peale selgelt olnud püsiva lahenduse pakkumine neile rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele, kes on liitu toodud kolmandatest riikidest, ning need ei tohiks seda ümberasustamisprogrammi kahjustada. Selleks peaks liikmesriikidel olema õigus saada täiendavaid ühekordseid makseid seoses nende isikutega, kellel on selliste muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide alusel lubatud liikmesriigi territooriumil ajutiselt viibida.

(47)	Käesoleva määrusega tuleks ette näha rahaline abi nõukogu otsusega 2008/381/EÜ (14) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevusele kooskõlas selle eesmärkide ja ülesannetega.

(48)	Seetõttu tuleks otsust 2008/381/EÜ muuta, et ühtlustada menetlused ning hõlbustada asjakohase ja õigeaegse rahalise toetuse andmist nimetatud otsuses osutatud riiklikele kontaktpunktidele.

(49)

Liikmesriikidele ümberasustamise ja/või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise viimise eest ühekordsete maksetena eraldatavate rahaliste stiimulite eesmärki arvesse võttes ja kuna need moodustavad üksnes väikese osa tegelikest kuludest, tuleks käesolevas määruses sätestada teatavad erandid kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjadest.

(50)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad ümberasustamise ja rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise viimisega seotud ühekordseid makseid, ning erimeetmete või liidu ühiste ümberasustamise prioriteetide kindlaksmääramist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viib oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(51)	Määruse kohaldamisel, sealhulgas delegeeritud õigusaktide koostamisel, peaks komisjon konsulteerima ekspertidega kõigist liikmesriikidest.

(52)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(53)

Liidu eelarvevahendite kasutamine peaks olema suunatud tegevusele, kus liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kuna liidul on liikmesriikidest paremad võimalused luua raamistik liidu solidaarsuse väljendamiseks rändevoogude juhtimisel, peaks käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus eelkõige aitama suurendada riikide ja liidu suutlikkust selles valdkonnas.

(54)	Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

(55)

Komisjon peaks teostama järelevalvet fondi rakendamise üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014, (16) kasutades tulemuste ja mõju hindamiseks ühiseid näitajaid. Need näitajad, sh asjaomased kontrollväärtused, peaksid olema minimaalseks võrdlusaluseks, mille põhjal hinnata fondi eesmärkide saavutamise ulatust.

(56)	Fondi abil saavutatu mõõtmiseks tuleks kehtestada ühised näitajad selle iga erieesmärgi kohta. Ühised näitajad ei tohiks mõjutada käesolevas määruses sätestatud kaasnevate meetmete vabatahtlikku või kohustuslikku rakendamist.

(57)

Fondi haldamiseks ja rakendamiseks peaks see moodustama osa ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 513/2014 (17). Käesoleva fondi puhul peaks määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 12 osutatud partnerlus hõlmama asjaomaseid rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone ning sotsiaalpartnereid. Iga liikmesriik peaks vastutama partnerluse koosseisu ja selle rakendamise praktilise korra kindlaksmääramise eest.

(58)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kaasa liidu rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise sisserändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)	ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks fond võtma arvesse kõigi poliitikavaldkondade täiendamist naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaste põhimõtetega.

(60)	Otsused nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ ja 2007/435/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada, ilma et see piiraks käesoleva määrusega ettenähtud üleminekusätete kohaldamist.

(61)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist on nimetatud liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(62)	ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(63)	On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamisaeg kooskõlla nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (18) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi „fond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2. Käesolevas määruses sätestatakse:

a)	rahalise toetuse eesmärgid ja rahastamiskõlblikud meetmed;

b)	rahastamiskõlblike meetmete rakendamise üldine raamistik;

c)	kasutatavad rahalised vahendid ja nende jaotamine;

d)	liidu ühiste ümberasustamise prioriteetide kehtestamise põhimõtted ja kord;

e)	rahaline abi Euroopa rändevõrgustiku tegevusele.

3. Käesoleva määrusega nähakse ette määruses (EL) nr 514/2014 sätestatud eeskirjade kohaldamine, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„ümberasustamine” – protsess, mille käigus viiakse kolmandate riikide kodanikud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest seisunditest:

i)	pagulasseisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 esimese lõigu punkti e tähenduses;

ii)	täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 esimese lõigu punkti g tähenduses või

iii)	muu seisund, mis annab isikule siseriikliku ja liidu õiguse alusel samasugused õigused ja eelised kui need, millele on osutatud alapunktides i ja ii;

„muud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid” – ad hoc protsess, kus liikmesriigid lubavad teatud arvul kolmanda riigi kodanikel viibida ajutiselt oma territooriumil, et kaitsta neid kiireloomulise humanitaarkriisi eest, mille on tinginud sellised sündmused nagu poliitilised arengud või konfliktid;

c)	„rahvusvaheline kaitse” – pagulasseisund ja täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL tähenduses;

d)	„tagasisaatmine” – kolmanda riigi kodaniku naasmine kas vabatahtlikult tagasipöördumiskohustust täites või sunniviisiliselt vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 3 esitatud määratlusele;

e)	„kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Kolmanda riigi kodanikele osutamine hõlmab ka kodakondsuseta isikuid ja määratlemata kodakondsusega isikuid;

f)	„väljasaatmine” – tagasipöördumiskohustuse täitmine, eelkõige füüsiline transport liikmesriigist välja vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 3 esitatud määratlusele;

g)	„vabatahtlik lahkumine” – tagasipöördumiskohustuse täitmine selleks tagasisaatmisotsuses ettenähtud tähtaja jooksul vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 3 esitatud määratlusele;

„saatjata alaealine” – alla 18aastane kolmanda riigi kodanik, kes saabub või saabus liikmesriigi territooriumile ilma tema eest asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade kohaselt vastutava täiskasvanuta, niikaua kui selline isik ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on jäänud saatjata pärast sisenemist liikmesriikide territooriumile;

i)	„haavatav isik” – kolmanda riigi kodanik, kes vastab määratlusele liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda;

j)	„pereliige” – kolmanda riigi kodanik, kes vastab määratlusele liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda;

„hädaolukord” – olukord, mis tuleneb järgmisest:

i)	ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaigasüsteemidele ja -menetlustele;

ii)	ajutise kaitse rakendamine direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses või

iii)	suur rändesurve kolmandates riikides, kuhu pagulased jäävad näiteks poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.

2. Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist:

a)	Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamine ja arendamine;

b)	seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku integreerimise edendamine;

c)	liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;

d)	suurendada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

Käesoleva fondi erieesmärkide saavutamist hinnatakse kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 55 lõikega 2, kasutades käesoleva määruse IV lisas sätestatud ühiseid näitajaid ja riiklikes programmides sisalduvaid programmispetsiifilisi näitajaid.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed on täielikus kooskõlas liidu välistegevuse rahastamisvahenditest toetatavate meetmetega ning vastavad liidu välistegevuse põhimõtetele ja üldeesmärkidele.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide saavutamisel peetakse nõuetekohaselt silmas liidu humanitaarabipoliitika põhimõtteid ja eesmärke. Vastavalt artiklile 24 tagatakse kooskõla liidu välistegevuse rahastamisvahenditest rahastatavate meetmetega.

Artikkel 4

Partnerlus

Käesoleva fondi puhul hõlmab määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 12 osutatud partnerlus asjaomaseid rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone ning sotsiaalpartnereid.

II PEATÜKK

EUROOPA ÜHINE VARJUPAIGASÜSTEEM

Artikkel 5

Vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemid

1. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega toetab fond meetmeid, mis keskenduvad ühele või mitmele järgmistest kolmandate riikide kodanike kategooriatest:

a)	pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi 2011/95/EL tähenduses;

b)	isikud, kes taotlevad ühte punktis a osutatud rahvusvahelise kaitse vormidest ning kes ei ole veel saanud lõplikku otsust;

c)	ajutise kaitse seisundiga isikud direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

d)	isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigist üle viidud.

Vastuvõtutingimuste ja varjupaigamenetluste osas toetatakse fondist eelkõige käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kategooriatesse kuuluvatele isikutele suunatud järgmisi meetmeid:

a)	materiaalse abi (sh piiril antava abi), hariduse, koolituse, tugiteenuste, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;

b)	selliste tugiteenuste nagu kirjalik ja suuline tõlge, haridus, koolitus (sealhulgas keeleõpe) ja muude asjaomase isiku seisundile vastavate algatuste pakkumine;

c)	haldusstruktuuride ja -süsteemide loomine ning töötajate ja asjaomaste asutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigataotlejatele tegelik ja lihtne juurdepääs varjupaigamenetlustele ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet, et eelkõige vajaduse korral toetada liidu acquis'd arenguid;

d)	sotsiaalabi, haldus- ja/või õigusformaalsustega seotud teabe või abi pakkumine ning teabe või nõustamise pakkumine seoses varjupaigamenetluse võimalike tulemustega, sealhulgas seoses selliste aspektidega nagu tagasipöördumismenetlused;

e)	õigusabi ja juriidilise esindaja võimaldamine;

f)	haavatavate rühmade väljaselgitamine ja eriabi haavatavatele isikutele, eelkõige kooskõlas punktidega a–e;

g)	kinnipidamisele alternatiivsete meetmete loomine, väljatöötamine ja täiustamine.

Kui seda peetakse asjakohaseks ja kui see on liikmesriigi riiklikus programmis ette nähtud, võib fondist toetada ka integratsiooniga seotud meetmeid, näiteks artikli 9 lõikes 1 osutatud meetmeid seoses käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud isikute vastuvõtmisega.

2. Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a määratletud erieesmärgi raames ja kooskõlas artiklis 19 määratletud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist majutusinfrastruktuuri ja vastuvõtusüsteemide puhul eelkõige järgmisi meetmeid:

a)	olemasoleva majutusinfrastruktuuri parandamine ja hooldus ning majutusteenuste parandamine;

b)	haldusstruktuuride ja -süsteemide tugevdamine ja täiustamine;

c)	kohalike kogukondade teavitamine;

d)	koolituse pakkumine asutuste, sealhulgas kohalike omavalitsuste töötajatele, kes suhtlevad lõikes 1 osutatud isikutega nende vastuvõtmisega seoses;

e)	uute majutusinfrastruktuuride ja -teenuste ning haldusstruktuuride ja -süsteemide loomine, juhtimine ja edasiarendamine, eelkõige selleks, et vajaduse korral rahuldada liikmesriikide struktuurilisi vajadusi.

3. Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktides a ja d sätestatud ühiste erieesmärkide raames ning kooskõlas artiklis 19 kindlaks määratud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist ka käesoleva artikli lõikes 1 loetletud meetmetega sarnaseid meetmeid, kui need meetmed on seotud isikutega, kes viibivad ajutiselt:

—	pagulastele mõeldud transiidi- ja menetluskeskustes, eelkõige selleks, et toetada ümberasustamistoiminguid koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, või

—	liikmesriigi territooriumil seoses muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidega.

Artikkel 6

Liikmesriikide suutlikkus töötada välja, jälgida ja hinnata oma varjupaigapoliitikat ja -menetlusi

Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 kindlaks määratud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist seoses varjupaigapoliitika ja -menetluste väljatöötamise, jälgimise ja hindamise suutlikkuse suurendamisega liikmesriikides eelkõige järgmisi meetmeid:

meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust – sealhulgas seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (19) sätestatud varajase hoiatamise, valmisoleku ja kriisiohje mehhanismiga – koguda, analüüsida ja levitada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid ja statistikat varjupaigamenetluste, vastuvõtusuutlikkuse ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja/või saajate ümberasustamise ning ühest liikmesriigist teise viimise kohta;

b)	meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada teavet päritoluriikide kohta;

c)	meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnanguid, sihtrühmade ja muude asjaomaste sidusrühmade seas korraldatavaid küsitlusi ning näitajate väljatöötamist ja võrdlusuuringuid.

Artikkel 7

Ümberasustamine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja/või saajate üleviimine ning muu sihtotstarbeline humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine

1. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktides a ja d sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist eelkõige järgmisi meetmeid seoses mis tahes kolmanda riigi kodanike ümberasustamisega, keda ümberasustatakse või on ümberasustatud liikmesriigis, ning seoses muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidega:

a)	riiklike ümberasustamisprogrammide ja -strateegiate ning muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide kehtestamine ja väljatöötamine, sealhulgas vajaduste analüüs, näitajate parandamine ja hindamine;

b)	asjakohase infrastruktuuri ja teenuste loomine, millega tagatakse ümberasustamismeetmete ja muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidega seotud meetmete, sealhulgas keelelise abi, sujuv ja tõhus rakendamine;

c)	kolmandate riikide ja/või teiste liikmesriikide külastamiseks vajalike struktuuride ja süsteemide loomine ning töötajate koolitamine, et korraldada vestlusi ning läbi viia arstlikku ja julgeolekukontrolli;

d)	võimalike ümberasustamisjuhtumite ja/või muu humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise hindamine liikmesriigi pädevate asutuste poolt, näiteks kolmandate riikide külastamine, vestluste korraldamine ning arstliku ja julgeolekukontrolli läbiviimine;

e)	lahkumiseelne tervisekontroll ja ravi, lahkumiseelse materiaalse abi pakkumine, lahkumiseelsed teavitamis- ja integreerimismeetmed ning reisi korraldamine, sealhulgas saatjapoolsete meditsiiniteenuste osutamine;

f)	saabumisel või varsti peale saabumist antav teave ja abi, sealhulgas suulise tõlke teenused;

g)	liikmesriiki ümberasustatavate isikute perekondade taasühinemisega seonduvad meetmed;

h)	rände- ja varjupaigaküsimustega seotud infrastruktuuri ja teenuste tõhustamine piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikides;

i)	selliste tingimuste loomine, millega aidatakse kaasa ümberasustatud pagulaste integratsioonile, sõltumatusele ja iseseisvusele pikas perspektiivis.

2. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist, kui seda peetakse fondi rakendamisperioodi ajal toimuvate poliitiliste arengute tõttu asjakohaseks või kui see on liikmesriigi riiklikus programmis ette nähtud, ka käesoleva artikli lõikes 1 loetletutega sarnaseid meetmeid seoses rahvusvahelise kaitse taotlejate ja/või saajate üleviimisega. Rahvusvahelise kaitse taotleja ja/või saajate nõusolekul viiakse nad üle sellest liikmesriigist, kes andis neile rahvusvahelise kaitse või kes vastutab nende taotluse läbivaatamise eest, teise huvitatud liikmesriiki, kus neile antakse samaväärne kaitse või kus vaadatakse läbi nende taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks.

III PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE INTEGREERIMINE JA SEADUSLIK RÄNNE

Artikkel 8

Sisseränne ja lahkumiseelsed meetmed

Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist meetmeid, mida rakendatakse kolmandates riikides ja mis on suunatud kolmandate riikide kodanikele, kes rakendavad teatavaid lahkumiseelseid meetmeid ja/või vastavad siseriiklikus õiguses ja asjakohasel juhul liidu õiguses ette nähtud tingimustele, sealhulgas sellistele, mis on seotud liikmesriigi ühiskonda integreerumise suutlikkusega. Sellega seoses toetatakse fondist eelkõige järgmisi meetmeid:

a)	teabepaketid ning teadlikkuse suurendamise ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kampaaniad, sealhulgas kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu;

b)	oskuste ja kvalifikatsiooni hindamine ning kolmandate riikide ja liikmesriikide vaheline oskuste ja kvalifikatsiooni läbipaistvuse ja vastavuse parandamine;

c)	liikmesriigis tööalast konkurentsivõimet parandav koolitus;

d)	põhjalikud kodanikuõppe kursused ja keeleõpe;

e)	abi seoses perekonna taasühinemise taotlustega nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ (20) tähenduses.

Artikkel 9

Integratsioonimeetmed

1. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega, toetatakse fondist meetmeid, mida rakendatakse järjepidevate strateegiate raamistikus, võttes arvesse kolmanda riigi kodanike integratsioonivajadusi kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Sellega seoses toetatakse fondist eelkõige järgmisi meetmeid, mis on suunatud kolmandate riikide kodanikele, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või, olenevalt asjaoludest, kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada:

a)	selliste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine kohaliku või piirkondliku tasandi asutuste osalusel, sealhulgas asjakohasel juhul vajaduste analüüs, integratsiooninäitajate täiustamine ja hindamine, sealhulgas osalushindamine, et selgitada välja parimad tavad;

b)	nõu ja abi andmine sellistes valdkondades nagu eluase, elatusvahendid, haldusalane ja õiguslik juhendamine, tervisealane ja psühholoogiline abi ning sotsiaalhooldus, lastehoid ja perekonna taasühinemine;

c)	meetmed, millega kolmandate riikide kodanikele tutvustatakse vastuvõtvat ühiskonda ja mis võimaldavad neil sellega kohaneda, saada teavet oma õigustest ja kohustustest, osaleda ühiskondlikus ja kultuurielus ning saada osa Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustest;

d)	meetmed, mis on suunatud haridusele ja koolitusele, sealhulgas keeleõppele, ja ettevalmistavad meetmed tööturule pääsemise hõlbustamiseks;

e)	meetmed isikuvastutuse suurendamiseks ja kolmandate riikide kodanikele omal jõul toimetuleku võimaldamiseks;

f)	meetmed, mis toetavad sisukat kontakti ja tulemuslikku dialoogi kolmandate riikide kodanike ja vastuvõtva ühiskonna vahel, ning meetmed vastuvõtvas ühiskonnas tunnustuse saavutamise edendamiseks, sealhulgas meedia kaasamise teel;

g)	meetmed, mis toetavad avalike ja eraõiguslike teenuste kasutamisel kolmandate riikide kodanikele nii võrdse juurdepääsu kui ka võrdsete tulemuste tagamist, sealhulgas selliste teenuste kohandamine asjaajamiseks kolmandate riikide kodanikega;

h)	toetusesaajate suutlikkuse suurendamine, nagu on määratletud määruse (EL) nr 514/2014 artikli 2 punktis g, sealhulgas kogemuste ja parimate tavade vahetamise ning võrgustike tegevuse kaudu.

2. Lõikes 1 osutatud meetmetes võetakse kõikidel vajalikel juhtudel arvesse eri kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rahvusvahelist kaitset saavate isikute, ümberasustatud või üleviidud isikute ning eelkõige haavatavate isikute erivajadusi.

3. Riiklike programmidega võib lubada, et lõikes 1 osutatud meetmed hõlmavad ka kõnealuses lõikes osutatud sihtrühma kuuluvate isikute pereliikmeid, selles ulatuses, mis on vajalik selliste meetmete tõhusaks rakendamiseks.

4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks hõlmab määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 12 osutatud partnerlus liikmesriikide poolt Euroopa Sotsiaalfondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutusi.

Artikkel 10

Praktiline koostöö ja suutlikkuse suurendamise meetmed

Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist meetmeid, mis keskenduvad ühele või mitmele järgmistest kategooriatest:

a)	seaduslikku rännet edendavate strateegiate koostamine, et hõlbustada paindlike riiki lubamise menetluste väljatöötamist ja rakendamist;

kolmandate riikide ning liikmesriikide tööhõivebüroode ning tööturuasutuste ja sisserändeasutuste vahelise koostöö toetamine ning liikmesriikide toetamine liidu rändealaste õigusaktide rakendamisel, samuti asjaomaste sidusrühmadega toimuvate konsultatsioonide toetamine ning seoses tööturgude vajadustega konkreetsetele rahvustele või kolmandate riikide kodanike kategooriatele suunatud lähenemisviiside kohta eksperdiarvamuste kogumise või teabevahetuse toetamine;

liikmesriikide suutlikkuse suurendamine töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata oma sisserändestrateegiaid, -poliitikat ja -meetmeid halduse eri tasanditel ja ametkondades, eelkõige suutlikkuse suurendamine koguda, analüüsida ja levitada üksikasjalikke ja süstemaatilisi andmeid ja statistikat rändemenetluste ja -voogude ja elamislubade kohta ning töötada välja järelevalvevahendid, hindamiskavad, näitajad ja võrdlusuuringud asjaomaste strateegiate tulemuste mõõtmiseks;

määruse (EL) nr 514/2014 artikli 2 punktis g määratletud toetusesaajate ning avalike ja erasektori teenusepakkujate, sealhulgas haridusasutuste töötajate koolitamine, kogemuste ja parimate tavade vahetamise, koostöö, võrgustike tegevuse ja erinevate kultuuride alase teadlikkuse edendamine ning pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine;

jätkusuutlike organisatsiooniliste struktuuride moodustamine integratsiooni ja mitmekesisuse haldamiseks eelkõige asjaomaste sidusrühmade vahelise koostöö kaudu, mis võimaldab valitsuse eri tasandite ametnikel saada kiiresti teavet muude riikide kogemuste ja parimate tavade kohta ning võimaluse korral koondada asjaomaste asutuste ning valitsusorganite ja valitsusväliste organite vahendid, et tõhustada teenuste osutamist kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide (st koordineeritud integratsiooni tugikeskuste) kaudu;

toetada kohaliku ja piirkondliku tasandi integratsioonistrateegiate aluseks olevat vastastikuse integratsiooni kahesuunalist dünaamilist protsessi, töötades välja platvormid kolmandate riikide kodanikega konsulteerimiseks, sidusrühmade vaheliseks teabevahetuseks ning kultuuridevaheliseks ja religioosseks dialoogiks kolmandate riikide kodanike kogukondade vahel ja/või selliste kogukondade ja vastuvõtva ühiskonna vahel ja/või selliste kogukondade ning poliitiliste ja otsuseid tegevate asutuste vahel;

meetmed liikmesriikide asjaomaste asutuste vahelise praktilise koostöö edendamiseks ja tihendamiseks, keskendudes muu hulgas teabe, parimate tavade ja strateegiate vahetamisele ning ühismeetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, sealhulgas eesmärgiga tagada liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkus.

IV PEATÜKK

TAGASISAATMINE

Artikkel 11

Tagasisaatmismenetlustega kaasnevad meetmed

Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega tagasisaatmismenetlustega kaasnevate meetmete puhul keskendub fond ühele või mitmele järgmistest kategooriatest:

a)	kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat otsust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

b)	kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

c)	kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta enam liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.

Sellega seoses toetatakse fondist eelkõige järgmisi esimeses lõigus osutatud isikukategooriatele suunatud meetmeid:

a)	kinnipidamisele alternatiivsete meetmete loomine, väljatöötamine ja täiustamine;

b)	sotsiaalabi, haldus- ja/või õigusformaalsustega seotud teabe või abi ning muu teabe või nõustamise pakkumine;

c)	õigusabi ja keelelise abi andmine;

d)	spetsiifilist laadi abi haavatavatele isikutele;

e)	sunniviisilise tagasisaatmise järelevalve sõltumatute ja tõhusate süsteemide loomine ja täiustamine, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 6;

f)	majutus-, vastuvõtu- või kinnipidamisinfrastruktuuri, -teenuste ning -tingimuste loomine, säilitamine ja täiustamine;

g)	haldusstruktuuride ja -süsteemide, sealhulgas IT-vahendite loomine;

h)	töötajate koolitamine, et tagada sujuvad ja tõhusad tagasisaatmismenetlused, sealhulgas nende juhtimine ja rakendamine.

Artikkel 12

Tagasisaatmismeetmed

Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist tagasisaatmismeetmete puhul käesoleva määruse artiklis 11 osutatud isikutele suunatud meetmeid. Sellega seoses toetatakse fondist eelkõige järgmisi meetmeid:

a)	meetmed, mis on vajalikud tagasisaatmistoimingute ettevalmistamiseks, näiteks meetmed kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks, reisidokumentide väljastamiseks ja pere leidmiseks;

b)	koostöö kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega, et hankida reisidokumente, hõlbustada repatrieerimist ja tagada tagasivõtmine;

c)	toetatud vabatahtliku tagasipöördumise meetmed, sealhulgas tervisekontroll ja arstiabi, reisi korraldamine, rahaline toetus, nõustamine ning abi enne ja pärast tagasipöördumist;

d)	väljasaatmistoimingud, sealhulgas nendega seotud meetmed, kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega, välja arvatud sunnivahendid;

e)	taasintegreerimise käivitamiseks vajalikud meetmed seoses tagasipöördunu isikliku arenguga, näiteks rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel ning stardiabi majandustegevuse alustamiseks;

f)	hooned ja teenused kolmandates riikides, millega tagatakse sobilik ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel;

g)	spetsiifilist laadi abi haavatavatele isikutele.

Artikkel 13

Praktilise koostöö ja suutlikkuse suurendamise meetmed

Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c sätestatud erieesmärgi raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr514/2014 artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi tulemusi ning kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud riiklike programmide eesmärkidega toetatakse fondist praktilise koostöö ja suutlikkuse suurendamise meetmete puhul eelkõige järgmisi meetmeid:

meetmed tagasisaatmist korraldavate teenistuste ja liikmesriikide muude asutuste vahelise operatiivkoostöö ja teabevahetuse edendamiseks, edasiarendamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas seoses kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega tehtava koostööga ja ühiste tagasisaatmistoimingutega;

b)	meetmed kolmandate riikide ja liikmesriikide tagasisaatmist korraldavate teenistuste vahelise koostöö toetamiseks, sealhulgas meetmed, millega suurendatakse kolmandate riikide suutlikkust tagasipöördujaid vastu võtta ja taasintegreerida, eelkõige tagasivõtulepingute raames;

c)	meetmed, millega suurendatakse suutlikkust töötada välja tõhus ja jätkusuutlik tagasipöördumispoliitika, eelkõige sihtriikide olukorda käsitleva teabe vahetamise, parimate tavade ja kogemuste jagamise ning liikmesriikide vahendite koondamise teel;

d)	meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ning levitada üksikasjalikke ja süstemaatilisi andmeid ja statistikat tagasisaatmismenetluste ja -meetmete, vastuvõtu ja kinnipidamise suutlikkuse, sunniviisilise ja vabatahtliku tagasipöördumise, järelevalve ja taasintegreerimise kohta;

e)	meetmed, mis aitavad otseselt tagasisaatmispoliitikat hinnata, näiteks riiklikud mõjuhinnangud, sihtrühmade uuringud, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud;

f)	teavitamismeetmed ja -kampaaniad kolmandates riikides, mis aitavad suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest sisserändekanalitest ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest.

V PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

Artikkel 14

Koguvahendid ja rakendamine

1. Käesoleva määruse rakendamise koguvahendid on 3 137 miljonit eurot jooksevhindades.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad fondi iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

3. Koguvahendeid rakendatakse järgmiselt:

a)	riiklike programmide kaudu kooskõlas artikliga 19;

b)	liidu meetmete kaudu kooskõlas artikliga 20;

c)	erakorralise abi kaudu kooskõlas artikliga 21;

d)	Euroopa rändevõrgustiku kaudu kooskõlas artikliga 22;

e)	tehnilise abi kaudu kooskõlas artikliga 23.

4. Käesoleva määruse kohaselt käesoleva määruse artiklis 20 osutatud liidu meetmete, käesoleva määruse artiklis 21 osutatud erakorralise abi, käesoleva määruse artiklis 22 osutatud Euroopa rändevõrgustiku ja käesoleva määruse artiklis 23 osutatud tehnilise abi jaoks eraldatud eelarvet täidetakse otseselt vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile a ning kaudse eelarve täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c. Käesoleva määruse artiklis 19 osutatud riiklike programmide jaoks eraldatud eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile b.

5. Komisjon vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu muude üksuste kui liikmesriikide sooritatud toimingutest.

6. Ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu eesõigusi, kasutatakse peamiseks juhiseks olevat rahastamispaketti soovituslikult järgmiselt:

a)	2 752 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

b)	385 miljonit eurot liidu meetmete, erakorralise abi, Euroopa rändevõrgustiku ja komisjoni tehnilise abi jaoks, kusjuures vähemalt 30 % sellest summast kasutatakse liidu meetmete ja Euroopa rändevõrgustiku jaoks.

Artikkel 15

Vahendid liikmesriikide rahastamiskõlblikeks meetmeteks

1. 2 752 miljonit eurot jagatakse liikmesriikide vahel soovituslikult järgmiselt:

2 392 miljonit eurot eraldatakse vastavalt I lisale. Liikmesriigid eraldavad vähemalt 20 % neist vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgi jaoks ja vähemalt 20 % artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärgi jaoks. Liikmesriigid võivad nimetatud miinimummääradest kõrvale kalduda ainult juhul, kui riiklikule programmile on lisatud üksikasjalik selgitus selle kohta, miks vahendite eraldamine alla miinimummäära ei sea ohtu eesmärgi saavutamist. Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgi jaoks ei või käesolevas määruses sätestatud miinimummäärast vähem vahendeid eraldada liikmesriigid, kellel esineb struktuurseid puudujääke majutuse, infrastruktuuri ja teenuste valdkonnas;

b)	360 miljonit eurot eraldatakse artiklis 16 osutatud erimeetmetega seotud jaotusmehhanismi alusel artiklis 17 osutatud liidu ümberasustamisprogrammiks ja rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimiseks, nagu on osutatud artiklis 18.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktis b nimetatud summast toetatakse:

a)	II lisas loetletud erimeetmeid;

b)	liidu ümberasustamisprogrammi vastavalt artiklile 17 ja/või rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimist vastavalt artiklile 18.

3. Kui kasutatavaks jääb käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohane summa või mõni muu summa, siis eraldatakse see määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 15 sätestatud vahekokkuvõtte tegemise raames proportsionaalselt käesoleva määruse I lisas sätestatud riiklike programmide põhisummadega.

Artikkel 16

Vahendid erimeetmeteks

1. Artikli 15 lõike 2 punkti a kohase lisasumma võib liikmesriikidele eraldada tingimusel, et see on programmis selleks sihtotstarbeliselt ette nähtud ja et seda kasutatakse II lisas loetletud erimeetmete rakendamiseks.

2. Poliitika uute arengute arvessevõtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta seoses määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 15 osutatud vahekokkuvõtte tegemisega. Kui selleks on olemas kasutatavad vahendid, võivad liikmesriigid saada erimeetmete muudetud loetelu alusel lisasumma, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm määruse (EL) nr 514/2014 artiklites 14 ja 15 sätestatud menetluse kohaselt vahekokkuvõtte tegemise ajal heaks kiidetakse või läbi vaadatakse. Asjaomaseid summasid kasutatakse üksnes käesoleva määruse II lisas loetletud erimeetmete rakendamiseks.

Artikkel 17

Vahendid liidu ümberasustamisprogrammiks

1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant artikli 15 lõike 2 punktiga b ette nähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta.

2. Lõikes 1 osutatud ühekordset makset suurendatakse 10 000 euroni iga isiku kohta, kes on ümberasustatud kooskõlas liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas, mis on kehtestatud vastavalt lõikele 3 ja loetletud III lisas, ning iga lõikes 5 sätestatud haavatava isiku kohta.

3. Liidu ühised prioriteedid ümberasustamise valdkonnas põhinevad järgmistel isikute üldkategooriatel:

a)	piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikidest või piirkondadest pärinevad isikud;

b)	isikud, kes pärinevad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) koostatud ümberasustamisvajaduste prognoosis nimetatud riigist või piirkonnast, kus liidu ühistel meetmetel oleks kaitsevajaduste rahuldamisel märkimisväärne mõju;

c)	ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti koostatud ümberasustamiskriteeriumidega hõlmatud erikategooriasse kuuluvad isikud.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud isikute üldkategooriatest lähtuvalt, kui see on selgelt põhjendatud või UNHCR on selles osas andnud soovitusi.

5. Lõikega 2 ette nähtud ühekordset makset on õigus saada ka järgmiste haavatavate isikurühmade puhul:

a)	ohustatud naised ja lapsed;

b)	saatjata alaealised;

c)	selliste terviseprobleemidega isikud, mida saab lahendada üksnes ümberasustamise teel;

d)	isikud, kes õigusliku või füüsilise kaitse vajadusega seotud põhjustel vajavad erakorralist või kiiret ümberasustamist, sealhulgas vägivalla- või piinamisohvrid.

6. Kui liikmesriik asustab ümber rohkem kui ühte lõigetes 1 ja 2 osutatud kategooriasse kuuluva isiku, tehakse talle ühekordne makse selle isiku eest vaid ühel korral.

7. Olenevalt asjaoludest võib liikmesriik saada ühekordse makse ka lõigetes 1, 3 ja 5 osutatud isikute pereliikmete eest, tingimusel et nende pereliikmete ümberasustamine on toimunud käesoleva määruse kohaselt.

8. Komisjon kehtestab rakendusaktidega liidu ümberasustamisprogrammile vahendite eraldamise mehhanismi ajakava ja muud rakendustingimused. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

9. Käesoleva artikli õigetes 1 ja 2 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele iga kahe aastat tagant, esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetakse, ja hiljem nende riikliku programmi heakskiitmise otsustele lisatava rahastamisotsusega. Kõnealuseid summasid ei kanta üle muudele riikliku programmiga hõlmatud meetmetele.

10. Liidu ümberasustamisprogrammi eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral korrigeerida käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ühekordseid makseid kasutatavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse kehtivat inflatsioonimäära, ümberasustamise valdkonnas toimunud asjakohaseid muutusi ning tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordsete maksetega antud rahalise stiimuli kasutamist.

Artikkel 18

Vahendid rahvusvahelist kaitset saavate isikute üleviimiseks

1. Pidades silmas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtete rakendamist ning liidu poliitika arengusuundi fondi rakendamisperioodi jooksul, saavad liikmesriigid lisaks artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele artikli 15 lõike 2 punktiga b ette nähtud täiendava summa, mille aluseks on ühekordne makse 6 000 eurot iga teisest liikmesriigist üle viidud rahvusvahelist kaitset saava isiku kohta.

2. Olenevalt asjaoludest võivad liikmesriigid saada ühekordse makse ka lõikes 1 osutatud isikute pereliikmete eest, tingimusel et nende pereliikmete üleviimine on toimunud käesoleva määruse kohaselt.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 sätestatud menetluses kiidetakse heaks nende riiklik programm ja hiljem nende riikliku programmi heakskiitmise otsusele lisatava rahastamisotsusega. Kõnealuseid summasid ei kanta üle muudele riikliku programmiga hõlmatud meetmetele.

4. ELi toimimise lepingu artiklis 80 osutatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et korrigeerida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühekordseid makseid kasutatavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse kehtivat inflatsioonimäära, rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimise valdkonnas toimunud asjakohaseid muutusi ning tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist.

Artikkel 19

Riiklikud programmid

1. Riiklike programmidega, mida kontrollitakse ja mis kiidetakse heaks kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikliga 14, taotlevad liikmesriigid käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide raames ja võttes arvesse määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 osutatud poliitilise dialoogi tulemusi eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamist:

a)	tugevdada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomist varjupaigaküsimusi käsitleva liidu acquis’ tõhusa ja ühetaolise kohaldamise ning määruse (EL) nr 604/2013 nõuetekohase toimimise tagamise teel. Sellised meetmed võivad sisaldada ka liidu ümberasustamisprogrammi kehtestamist ja väljatöötamist;

kehtestada ja töötada välja integratsioonistrateegiad, mis hõlmavad kahesuunalise dünaamilise protsessi erinevaid tahke, mida rakendatakse vastavalt vajadusele kas riiklikul, kohalikul või piirkondlikul tasandil, võttes arvesse kolmandate riikide kodanike integreerimise vajadusi kohalikul või piirkondlikul tasandil, rahuldades eri kategooriatesse kuuluvate rändajate erivajadusi ja töötades välja tõhusaid partnerlusi asjaomaste sidusrühmadega;

c)	töötada välja tagasisaatmisprogramm, mis hõlmab toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja vajaduse korral taasintegreerimist.

2. Liikmesriigid tagavad, et kõikide fondist toetatavate meetmete rakendamisel austatakse täielikult põhiõigusi ja inimväärikust. Eelkõige austatakse kõnealuste meetmete puhul täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.

3. Eespool nimetatud eesmärkide järgimise nõuet ja oma eripära arvesse võttes püüavad liikmesriigid saavutada vahendite õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide vahel.

Artikkel 20

Liidu meetmed

1. Komisjoni algatusel võib fondi kasutada artiklis 3 osutatud üldeesmärgi ja erieesmärkidega seotud riikidevaheliste meetmete või liidu erihuvidele vastavate meetmete (edaspidi „liidu meetmed”) rahastamiseks.

2. Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed eelkõige toetama järgmisi eesmärke:

liidu koostöö edendamine liidu õiguse rakendamisel ja parimate tavade jagamisel varjupaiga valdkonnas, eelkõige seoses ümberasustamise ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja/või saajate ühest liikmesriigist teise viimisega, sealhulgas võrgustike ja teabevahetuse abil, seoses seadusliku rände ja kolmandate riikide kodanike integreerimisega, sealhulgas saabumistoetuse ja kooskõlastusmeetmetega, propageerimaks ümberasustamist kohalikes kogukondades, kes on valmis ümberasustatud pagulasi vastu võtma, ning seoses tagasisaatmisega;

b)	selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide, sealhulgas innovaatiliste projektide loomine, mis põhinevad kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel, et edendada innovatsiooni ning lihtsustada kogemuste ja paimate tavade vahetamist;

uuringud ja teadustöö varjupaiga-, sisserände-, integratsiooni- ja tagasisaatmisalaste liidusiseste võimalike uute koostöövormide ning asjaomase liidu õiguse kohta, teabe levitamine ja vahetamine parimate tavade ning kõikide muude varjupaiga-, sisserände-, integratsiooni- ja tagasisaatmise aspektide kohta, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine;

d)	ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine ja rakendamine liikmesriikide poolt, et mõõta poliitilisi arenguid varjupaiga, seadusliku rände, integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnas;

e)	varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamiseks vajalike ettevalmistavate ja järelevalvemeetmete, haldus- ja tehnilise toe ning hindamismehhanismi väljatöötamine;

f)	rände ja liikuvuse suhtes võetud liidu üldisel lähenemisviisil põhinev koostöö kolmandate riikidega, eelkõige tagasivõtulepingute rakendamise, liikuvuspartnerluste ja piirkondlike kaitseprogrammide raames;

g)	teavitamismeetmed ja -kampaaniad kolmandates riikides, mis aitavad suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest sisserändekanalitest ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest.

3. Liidu meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikliga 6.

4. Komisjon tagab vahendite õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide vahel.

Artikkel 21

Erakorraline abi

1. Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja erivajaduste rahuldamiseks artikli 2 esimese lõigu punkti k määratluse kohastes hädaolukordades. Käesoleva artikli kohaselt kolmandates riikides rakendatavad meetmed täiendavad vajaduse korral liidu humanitaarabipoliitikat ning on sellega kooskõlas, samuti järgitakse nende puhul humanitaarabi valdkonna konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid.

2. Erakorralist abi rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artiklitega 6 ja 7.

Artikkel 22

Euroopa rändevõrgustik

1. Fondist toetatakse Euroopa rändevõrgustikku ning nähakse ette selle tegevuseks ja edasiseks arenguks vajalikud rahalised vahendid.

2. Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktis a sätestatud korras. Komisjoni otsus on rahastamisotsus määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 84 tähenduses.

3. Euroopa rändevõrgustiku tegevuseks antakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 rahalist abi vastavalt vajadusele kas otsuse 2008/381/EÜ artiklis 3 osutatud riiklikele kontaktpunktidele antava toetuse vormis või avaliku hanke lepingutega. Abiga tagatakse nimetatud riiklike kontaktpunktide nõuetekohane ja õigeaegne rahaline toetamine. 2014. aastal antud toetuste abil toetatavate riiklike kontaktpunktide meetmete rakendamiseks tehtud kulud võivad olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2014.

4. Otsust 2008/381/EÜ muudetakse järgmiselt:

artikli 4 lõike 5 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	koostab ja kiidab heaks juhtorgani eesistuja esitatud kavandil põhineva tegevuskava kavandi, eelkõige selle eesmärgid ja temaatilised prioriteedid, ning iga riikliku kontaktpunkti eelarve soovitusliku suuruse, millega tagatakse Euroopa rändevõrgustiku nõuetekohane toimimine;”

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

i)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Komisjon jälgib tegevuskava täitmist ning annab juhtorganile korrapäraselt aru kava täitmise ja Euroopa rändevõrgustiku arengu kohta.”;

ii)	lõiked 5–8 jäetakse välja;

c)	artikkel 11 jäetakse välja;

d)	artikkel 12 jäetakse välja.

Artikkel 23

Tehniline abi

1. Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse igal aastal kasutada kuni 2,5 miljoni euro ulatuses fondi vahendeid tehnilise abi andmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikliga 9.

2. Liikmesriigi algatusel võib fondist rahastada tehnilise abiga seotud tegevust kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikliga 20. Aastatel 2014–2020 tehniliseks abiks eraldatav summa ei tohi ületada 5,5 % liikmesriigile eraldatud kogusummast pluss 1 000 000 eurot.

Artikkel 24

Koordineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, asjakohasel juhul koos Euroopa välisteenistusega, sünergia ja kooskõla kolmandates riikides ja nendega seoses võetavate meetmete ning muude väljaspool liitu võetavate meetmete vahel, mida toetatakse liidu vahenditest. Eelkõige tagavad nad, et kõnealused meetmed

a)	on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad arengupoliitika sidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmdokumentidega;

b)	keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud;

c)	teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidusiseselt võetavate meetmetega.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Ümberasustamise ja rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimisega seotud ühekordseid makseid käsitlevad erisätted

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 18 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjadest, eelkõige seoses ühekordsete maksete ja kindlamääraliste maksetega, kehtib käesoleva määruse kohaselt liikmesriikidele ümberasustamise ja/või rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimise jaoks eraldatud ühekordsete maksete puhul järgmine:

a)	need vabastatakse nõudest, et need peavad lähtuma statistilistest või varasematest andmetest, ning

b)	need antakse tingimusel, et isik, kellega seoses ühekordne makse eraldati, asustati ümber ja/või viidi ühest liikmesriigist teise kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 16 lõikes 2, artikli 17 lõigetes 4 ja 10 ning artikli 18 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 21. maist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt kolmeaastaseks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga seitsmeaastase ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 2, artikli 17 lõigetes 4 ja 10 ning artikli 18 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 16 lõike 2, artikli 17 lõigete 4 ja 10 ning artikli 18 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Varjupaiga- ja Rände-, Integratsiooni- ning Sisejulgeolekufondi komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 514/2014 artikli 59 lõikega 1.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 28

Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.

Artikkel 29

Määruse (EL) 514/2014 kohaldamine

Fondi suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 514/2014 sätteid, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 kohaldamist.

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

Otsused nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ ja 2007/435/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 31

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide ja aastaprogrammide ega komisjoni poolt otsuste nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ ja 2007/435/EÜ või mõne muu 31. detsembril 2013 abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heaks kiidetud rahalise abi andmise jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist lõpetamist, kuni nende projektide ja aastaprogrammide lõpetamiseni. Käesolev määrus ei mõjuta komisjoni poolt otsuse 2008/381/EÜ või mõne muu 31. detsembril 2013 abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heaks kiidetud rahalise toetuse andmise jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist lõpetamist.

2. Komisjon võtab käesoleva määruse alusel kaasrahastamise otsuste vastuvõtmisel arvesse kõiki meetmeid, mis on otsuste nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ, nr 2007/435/EÜ ja nr 2008/381/EÜ alusel vastu võetud enne 20. maid 2014 ja mis avaldavad finantsmõju kaasrahastamisega hõlmatud ajavahemikul.

3. Komisjoni poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2014 heaks kiidetud kaasrahastamiseks määratud summad, mille kohta ei ole komisjonile lõpparuande esitamise tähtajaks meetmete lõpetamiseks nõutavaid dokumente saadetud, vabastab komisjon automaatselt kulukohustustest 31. detsembriks 2017 ning alusetult makstud summad makstakse tagasi.

4. Kohtumenetluste või peatava toimega halduskaebuste tõttu peatatud meetmetega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.

5. Hiljemalt 30. juuniks 2015 esitavad liikmesriigid komisjonile hindamisaruande otsuste nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ ja nr 2007/435/EÜ alusel ajavahemikul 2011–2013 kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.

6. Hiljemalt 31. detsembriks 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele otsuste nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ ja nr 2007/435/EÜ alusel ajavahemikku 2011–2013 käsitlevad järelhindamise aruanded.

Artikkel 32

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS

(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 108.

(2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 23.

(3) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(8) Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 573/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

(11) Nõukogu 25. juuni 2007. aasta otsus 2007/435/EÜ, millega asutatakse üldprogrammi Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013 (ELT L 168, 28.6.2007, lk 18).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 575/2007/EÜ, millega asutatakse üldprogrammi Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 45).

(13) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

(14) Nõukogu 14. mai 2008. aasta otsus 2008/381/EÜ Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 112).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 93).

(18) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

(20) Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12).

Liikmesriik	Miinimumsumma	Tagasipöördumisfondi, integratsioonifondi ja pagulasfondi keskmised eraldised 2011–2013 (%)	Keskmine summa 2011–2013	KOKKU
AT	5 000 000	2,65 %	59 533 977	64 533 977
BE	5 000 000	3,75 %	84 250 977	89 250 977
BG	5 000 000	0,22 %	5 006 777	10 006 777
CY	10 000 000	0,99 %	22 308 677	32 308 677
CZ	5 000 000	0,94 %	21 185 177	26 185 177
DE	5 000 000	9,05 %	203 416 877	208 416 877
EE	5 000 000	0,23 %	5 156 577	10 156 577
ES	5 000 000	11,22 %	252 101 877	257 101 877
FI	5 000 000	0,82 %	18 488 777	23 488 777
FR	5 000 000	11,60 %	260 565 577	265 565 577
GR	5 000 000	11,32 %	254 348 877	259 348 877
HR	5 000 000	0,54 %	12 133 800	17 133 800
HU	5 000 000	0,83 %	18 713 477	23 713 477
IE	5 000 000	0,65 %	14 519 077	19 519 077
IT	5 000 000	13,59 %	305 355 777	310 355 777
LT	5 000 000	0,21 %	4 632 277	9 632 277
LU	5 000 000	0,10 %	2 160 577	7 160 577
LV	5 000 000	0,39 %	8 751 777	13 751 777
MT	10 000 000	0,32 %	7 178 877	17 178 877
NL	5 000 000	3,98 %	89 419 077	94 419 077
PL	5 000 000	2,60 %	58 410 477	63 410 477
PT	5 000 000	1,24 %	27 776 377	32 776 377
RO	5 000 000 t	0,75 %	16 915 877	21 915 877
SE	5 000 000	5,05 %	113 536 877	118 536 877
SI	5 000 000	0,43 %	9 725 477	14 725 477
SK	5 000 000	0,27 %	5 980 477	10 980 477
UK	5 000 000	16,26 %	365 425 577	370 425 577
Liikmesriigid kokku	145 000 000	100,00 %	2 247 000 000	2 392 000 000