21.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/2

(1)

Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 82 lõikes 1 sätestatakse, et liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

(3)

Vastavalt dokumendile „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”, (2) tuleks vastastikuse tunnustamise põhimõtet laiendada igat liiki kohtulahenditele ja kohtulikele otsustele, mis õigussüsteemist sõltuvalt võivad olla tehtud kriminaalasjades või haldusasjades. Programmis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike samuti üles uurima õigusaktide ja ohvrite kaitsmise praktiliste toetusmeetmete täiustamise võimalusi. Kõnealuses programmis märgitakse samuti, et kuriteoohvritele võib pakkuda spetsiaalseid kaitsemeetmeid, mis peaksid olema tõhusad kogu liidus. Käesolev direktiiv on osaks ühtsest ja laiaulatuslikust ohvrite õigusi käsitlevate meetmete kogumist.

(4)

Euroopa Parlamendi 26. novembri 2009. aasta resolutsioonis naistevastase vägivalla kaotamise kohta nõutakse, et liikmesriigid täiustaksid naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemist käsitlevaid seadusi ja tegevuspõhimõtteid ning võtaksid meetmeid naistevastase vägivalla põhjustega võitlemiseks eelkõige ennetusmeetmete kaudu. Liitu kutsutakse üles tagama kõigile vägivalla ohvritele õigus abile ja toetusele. Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta resolutsioonis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2009. aastal kiideti heaks ettepanek võtta ohvrite suhtes kasutusele Euroopa lähenemiskeeld.

(5)

Nõukogu märkis oma 10. juuni 2011. aasta resolutsioonis, mis käsitleb tegevuskava ohvrite õiguste tugevdamiseks ja kaitseks, eriti kriminaalmenetluses, et liidu tasandil tuleks võtta meetmeid kuriteoohvrite õiguste tugevdamiseks ja kaitseks, ning kutsus komisjoni üles esitama sel eesmärgil asjakohaseid ettepanekuid. Sellega seoses tuleks luua mehhanism, millega tagatakse, et liikmesriigid tunnustavad vastastikku kohtuotsuseid, mis käsitlevad kuriteoohvrite kaitsemeetmeid. Resolutsiooni kohaselt tuleks käesolevat direktiivi, mis käsitleb kriminaalasjades võetavate kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist, täiendada asjakohase mehhanismiga, mis käsitleb tsiviilasjades võetavaid kaitsemeetmeid.

(6)

Ühisel sisepiirideta õigusalal on tarvis tagada, et kaitse, mis on füüsilisele isikule tagatud ühes liikmesriigis, oleks jätkuvalt sarnaselt tagatud ka kõigis teistes liikmesriikides, kuhu nimetatud isik liigub või on liikunud. Samuti tuleks tagada, et liidu kodanikud saaksid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikega 2 ja ELi toimimise lepingu artikliga 21 kasutada oma seaduslikku õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, ilma et see ohustaks nende kaitset.

(7)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleks käesolevas direktiivis sätestada eeskirjad, mille kohaselt kaitset, mis tuleneb ühe liikmesriigi („otsuse teinud riik”) õiguse kohaselt võetud teatavatest kaitsemeetmetest, saab laiendada teisele liikmesriigile, kus kaitstav isik otsustab elama asuda või viibida („täidesaatev riik”).

(8)

Käesolev direktiiv arvestab liikmesriikide erinevaid õigustavasid ja asjaolu, et tõhusat kaitset saab pakkuda ka muu asutuse kui kriminaalkohtu poolt välja antud lähenemiskeelu abil. Käesoleva direktiiviga ei kohustata muutma riiklikke süsteeme, millega võetakse kaitsemeetmeid, ning samuti ei kehtestata direktiiviga kohustusi luua või muuta kriminaalõiguse süsteemi Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks.

(9)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille konkreetne eesmärk on kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib mis tahes viisil ohustada isiku elu või kehalist, vaimset ja seksuaalset puutumatust (nt hoida ära mis tahes vormis esinevat ahistamist), väärikust või isikuvabadust (nt hoida ära isiku vastu tahtmist teise riiki toimetamist, ebaseaduslikku jälitamist ja muul kujul esinevat kaudset sundimist), ning hoida ära uusi kuritegusid või leevendada toime pandud kuritegude tagajärgi. Need kaitstava isiku isikuõigused vastavad kõigis liikmesriikides tunnistatavatele ja austatavatele põhiväärtustele. Liikmesriik ei ole siiski kohustatud Euroopa lähenemiskeeldu välja andma kriminaalõigusliku meetme alusel, mille konkreetseks eesmärgiks ei ole isiku kaitsmine, vaid mis on välja antud peamiselt teistel eesmärkidel, milleks on näiteks õigusrikkuja sotsiaalne rehabiliteerimine. Oluline on rõhutada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta kõiki ohvreid ning mitte üksnes soopõhise vägivalla ohvreid, võttes arvesse iga asjaomase kuriteoliigi eripära.

(10)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kriminaalasjades kehtestatud kaitsemeetmete suhtes ning seega ei kohaldata seda tsiviilasjades kehtestatud kaitsemeetmete suhtes. Selleks, et kaitsemeede oleks käesoleva direktiivi kohaselt täidetav, ei ole nõutav, et lõplikus otsuses oleks õigusrikkumine tunnistatud kuriteoks. Samuti ei ole oluline, kas kaitsemeetme võtab vastu kriminaal-, haldus- või tsiviilasju lahendav asutus. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriike muutma nende siseriiklikku õigust, et võimaldada neil kehtestada kaitsemeetmeid kriminaalmenetluse kontekstis.

(11)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuriteoohvrite või võimalike ohvrite kaitseks kehtestatud kaitsemeetmete suhtes. Käesolevat direktiivi ei tuleks seega kohaldada tunnistajate kaitseks kehtestatud meetmete suhtes.

(12)

Kui käesoleva direktiivi kohaselt määratletud kaitsemeede on kehtestatud kaitstava isiku sugulase kaitsmiseks, võib see sugulane taotleda Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist ja tema suhtes võidakse see ka välja anda tingimusel, et järgitakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimusi.

(13)

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise taotlusi tuleks menetleda kohase kiirusega ning võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas küsimuse kiireloomulisust, kaitstava isiku täidesaatva riigi territooriumile kavandatava saabumise kuupäeva ja võimaluse korral kaitstava isiku ohustatuse määra.

(14)

Kui käesoleva direktiivi kohaselt tuleb kaitstavale isikule või ohustavale isikule esitada teavet, tuleb see asjakohastel juhtudel esitada ka asjaomase isiku eestkostjale või esindajale. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata kaitstava isiku, ohustava isiku või nende eestkostjate või neid menetluses esindavate esindajate vajadusele saada käesolevas direktiivis ettenähtud teavet keeles, mida nad mõistavad.

(15)

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise ja tunnustamise menetluse käigus peaksid pädevad asutused pöörama nõuetekohast tähelepanu ohvrite vajadustele, sealhulgas eriti haavatavate isikute, st alaealiste ja puuetega inimeste vajadustele.

(16)

Käesoleva määruse kohaldamisel võib kaitsemeede olla kehtestatud kohtuotsusega nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet) (3) tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsusega nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsuse 2009/829/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes) (4) tähenduses. Kui otsuse teinud riigis tehti otsus vastavalt ühele nimetatud raamotsustest, tuleks täidesaatvas riigis läbiviidava tunnustamismenetluse puhul sama teha. Sellega ei tohiks aga välistada võimalust edastada Euroopa lähenemiskeeld liikmesriigile, kelle puhul ei ole tegemist riigiga, kes täidab nimetatud raamotsustel põhinevaid otsuseid.

(17)

Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõiguga tuleks ohustavale isikule anda kas kaitsemeetme võtmiseni viivas menetluses või enne lähenemiskeelu väljaandmist võimalus esitada oma seisukohti ja võimalus kaitsemeede vaidlustada.

(18)

Selleks et ära hoida ohvri vastu kuriteo toimepanemist täidesaatvas riigis, peaks sellel riigil olema õiguslikud vahendid otsuse teinud riigis ohvri kaitseks varem tehtud otsuse tunnustamiseks, vältides samuti vajadust, et ohver peaks täidesaatvas riigis taas uue menetluse algatama või tõendeid esitama, justkui otsuse teinud riik ei oleks otsust teinud. Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine täidesaatva riigi poolt tähendab muu hulgas, et kõnealuse riigi pädev asutus, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud piiranguid, tunnistab otsuse teinud riigis kehtestatud kaitsemeetme olemasolu ja kehtivust, kinnitab Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikku olukorda ning nõustub, et kaitset tuleks pakkuda ja kaitse pakkumist jätkata vastavalt tema siseriiklikule õigusele.

(19)

Käesolev direktiiv sisaldab ammendavat loetelu keeldudest ja piirangutest, mida juhul, kui need on kehtestanud otsuse teinud riik ja need sisalduvad Euroopa lähenemiskeelus, tuleks tunnustada ja jõustada täidesaatvas riigis, tingimusel et järgitakse käesoleva direktiiviga kehtestatud piiranguid. Siseriiklikult võib esineda ka teisi kaitsemeetmeid, näiteks võib siseriikliku õigusega kehtestada ohustava isiku kohustuse viibida kindlaksmääratud kohas. Selliseid meetmeid võib otsuse teinud riigis kehtestada sellise menetluse raames, mille tulemusel võetakse kaitsemeede, mis käesoleva direktiivi kohaselt võib olla Euroopa lähenemiskeelu aluseks.

(20)

Kuna liikmesriikides on eri laadi asutustel (kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelevad asutused) pädevus kehtestada ja jõustada kaitsemeetmeid, on asjakohane, et käesoleva direktiivi kohases liikmesriikidevahelise koostöö mehhanismis tuleks võimaldada suurt paindlikkust. Seetõttu ei pea täidesaatva riigi pädev asutus alati kehtestama sama kaitsemeedet mis otsuse teinud asutus ja tal on teatav vabadus kohaldada mis tahes meedet, mis on tema meelest siseriikliku õiguse alusel samalaadse juhtumi puhul piisav ja asjakohane, et pakkuda kaitstavale isikule jätkuvat kaitset, võttes arvesse otsuse teinud riigis vastuvõetud kaitsemeedet Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kujul.

(21)

Käesoleva direktiiviga reguleeritavate keeldude või piirangute hulka kuuluvad ka meetmed, mille eesmärk on piirata kaitstava ja ohustava isiku vahelisi isiklikke või kaugkontakte, nt seades isikute omavahelisele suhtlemisele teatavaid tingimusi või kehtestades piiranguid suhtlemise sisule.

(22)

Täidesaatva riigi pädev asutus peaks teavitama ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmest. Ohustava isiku teavitamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kaitstava isiku huvi mitte avalikustada tema aadressi või muid kontaktandmeid. Sellised üksikasjad tuleks teatisest välja jätta, kui aadress või muud kontaktandmed ei sisaldu ohustava isiku suhtes täitemeetmena kehtestatud keelus või piirangus.

(23)

Kui otsuse teinud riigi pädev asutus võtab Euroopa lähenemiskeelu tagasi, peaks täidesaatva riigi pädev asutus Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks vastuvõetud meetme jõustamise lõpetama, mis tähendab, et täidesaatva riigi pädev asutus võib asjaomase isiku kaitseks võtta iseseisvalt ja oma siseriikliku õiguse alusel vastu oma siseriikliku õiguse kohase kaitsemeetme.

(24)

Arvestades seda, et käesolevas direktiivis käsitletakse olukordi, kus kaitstav isik liigub teise liikmesriiki, ei tohiks Euroopa lähenemiskeelu väljaandmine ega täitmine tähendada mis tahes volituste üleandmist täidesaatvale riigile seoses põhikaristuste, täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite, tingimisi karistuste või lisakaristustega või seoses turvameetmetega, mida on kohaldatud ohustava isiku suhtes, kui viimane elab jätkuvalt kaitsemeetme välja andnud riigis.

(25)

Vajaduse korral peaks olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtestatud meetmete rakendamiseks kooskõlas siseriikliku õiguse ja menetlustega.

(26)

Täidesaatva riigi pädev asutus peaks kaitstava isiku kaitse tagamisel osalevate asutuste vahelise koostöö raames teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelu täitmise eesmärgil täidesaatvas riigis vastu võetud meetmete mis tahes rikkumisest. See teavitamine peaks võimaldama otsuse teinud riigi pädeval asutusel kiiresti otsustada, kuidas tema riigis ohustatud isiku suhtes kehtestatud kaitsemeetmega seoses asjakohaselt reageerida. Selline reageerimine võib vajaduse korral seisneda vabadusekaotusliku meetme kehtestamises algselt määratud vabadusekaotuseta meetme asemel, nt ennetava kinnipidamise alternatiivina või tulenevalt sellest, et karistuse täitmisele pööramine on tingimisi peatatud. Kuna selline otsus ei tähenda uue kuriteoga seoses sanktsiooni kehtestamist ex novo, ei takista see täidesaatval riigil vajaduse korral kehtestada sanktsioone Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks vastu võetud meetmete rikkumise eest.

(27)

Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid õigustavasid, peaks juhul, kui täidesaatvas riigis ei oleks Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegeliku olukorraga sarnase juhtumi korral olemas kaitsemeedet, täidesaatva riigi pädev asutus teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

(28)

Käesoleva direktiivi tõrgeteta kohaldamise tagamiseks iga konkreetse juhtumi puhul peaksid otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused teostama oma pädevust kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega, võttes arvesse ne bis in idem-põhimõtet.

(29)

Kaitstav isik ei peaks kandma Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisega seotud kulusid, mis on ebaproportsionaalsed samalaadse siseriikliku juhtumiga võrreldes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid liikmesriigid tagama, et pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist ja otseselt sellest tulenevalt ei pea kaitstav isik algatama täiendavaid siseriiklikke menetlusi, et täidesaatva riigi pädev asutus teeks Euroopa lähenemiskeelu tunnustamise otsesel tulemusel otsuse mis tahes meetme kehtestamise kohta, mis oleks samalaadse juhtumi korral tema siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadav kaitstava isiku kaitse tagamise eesmärgil.

(30)

Pidades silmas vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millele käesolev direktiiv tugineb, peaksid liikmesriigid edendama käesoleva direktiivi kohaldamisel võimalikult suures ulatuses pädevate asutuste vahelisi otsekontakte.

(31)

Ilma et see piiraks kohtulikku sõltumatust ja kohtusüsteemi erinevat korraldust liidus, peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust nõuda neilt, kes vastutavad Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise või tunnustamise menetlustes osalevate kohtunike, prokuröride, politsei- ja kohtutöötajate koolituse eest, käesoleva direktiivi eesmärkide kohase vajaliku koolituse andmist.

(32)

Käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid edastama komisjonile asjaomased andmed, mis on seotud Euroopa lähenemiskeelu siseriiklike menetluste kohaldamisega ja mis hõlmavad vähemalt taotletud, väljaantud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvandmeid. Sellega seoses oleksid kasulikud ka muud liiki andmed, näiteks andmed asjaomaste kuriteoliikide kohta.

(33)

Käesolev direktiiv peaks tugevdama ohustatud isikute kaitset, sel viisil täiendades, kuid mõjutamata juba selles valdkonnas kehtivaid õigusakte, nt raamotsuseid 2008/947/JSK ja 2009/829/JSK.

(34)

Kui kaitsemeetmega seotud otsus jääb nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (5) nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) (6) või vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni (7) kohaldamisalasse, tuleks sellist otsust tunnustada ja jõustada vastavalt asjakohase õigusakti sätetele.

(35)

Vajaduse korral peaksid liikmesriigid ja komisjon lisama Euroopa lähenemiskeelu alase teabe olemasolevatesse haridus- ja üldsuse teadlikkuse suurendamise alastesse kampaaniatesse, mis käsitlevad kuriteoohvrite kaitset.

(36)

Käesoleva direktiivi rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid tuleks kaitsta vastavalt nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (8) ja vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel.

(37)

Käesolevas direktiivis austatakse ELi lepingu artikli 6 kohaselt põhiõigusi, nagu need on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

(38)

Käesoleva direktiivi rakendamisel innustatakse liikmesriike võtma arvesse õigusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1979. aasta konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

(39)

Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki, st kaitsta ohustatud isikuid, ning kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(41)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnelause protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(42)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav,

a)

keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

b)

keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine, või

c)

keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine.

a)

kaitstava isiku isikuandmed ja kodakondsus, samuti eestkostja või esindaja isikuandmed ja kodakondsus, kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega;

b)

kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda elama täidesaatvas riigis või seal viibida, ning teises riigis viibimise ajavahemik(ud), kui see on teada;

c)

otsuse teinud riigi pädeva asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;

d)

viide (nt number ja kuupäev) õigusaktile, millega on kehtestatud kaitsemeede, mille alusel antakse välja Euroopa lähenemiskeeld;

e)

kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mis on tinginud otsuse teinud riigis kaitsemeetme kehtestamise;

f)

Euroopa lähenemiskeelu aluseks oleva kaitsemeetmega ohustava isiku suhtes kehtestatud keelud või piirangud, nende kestus ning viide sanktsioonile, kui see on ette nähtud asjaomase keelu või piirangu rikkumise korral;

g)

vajaduse korral selliste tehnoloogiliste vahendite kasutamine, mis on antud kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse kaitsemeetme jõustamise eesmärgil;

h)

ohustava isiku isikuandmed, kodakondsus ja kontaktandmed;

i)

teave selle kohta, kas otsuse teinud riigis on kaitstavale isikule ja/või ohustavale isikule osutatud tasuta õigusabi, juhul kui otsuse teinud riigi pädev asutus valdab sellist teavet ning selle saamine ei eelda täiendavat järelepärimist;

j)

vajaduse korral selliste muude asjaolude kirjeldus, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist;

k)

kui see on asjakohane, selgesõnaline viide sellele, et kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on juba edastatud järelevalvet teostavale riigile, mis ei ole Euroopa lähenemiskeeldu täitev riik, ning sellise kohtuotsuse või otsuse jõustamist teostava pädeva asutuse andmed.

a)

Euroopa lähenemiskeeld ei ole täielik või seda ei ole täiendatud täidesaatva riigi pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul;

b)

artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud;

c)

kaitsemeede on seotud teoga, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse alusel kuritegu;

d)

kaitse tuleneb sellise karistuse või meetme kohaldamisest, mis on täidesaatva riigi õiguse kohaselt hõlmatud amnestiaga ning seotud teo või käitumisega, mis kuulub kõnealuse õiguse alusel selle riigi pädevusse;

e)

täidesaatva riigi õiguse alusel on ohustaval isikul puutumatus, mis muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel meetmete võtmise võimatuks;

f)

kriminaalmenetlust ei saa ohustava isiku suhtes alustada, kuna tegu või käitumine, millega seoses on võetud kaitsemeede, on täidesaatva riigi õiguse alusel aegunud, kui tegu või käitumine kuulub siseriikliku õiguse alusel tema pädevusse;

g)

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

h)

täidesaatva riigi õiguse kohaselt ei saa ohustavat isikut tema vanuse tõttu võtta kriminaalvastutusele teo või käitumise eest, millega seoses on võetud kaitsemeede;

i)

kaitsemeede on seotud kuriteoga, mis täidesaatva riigi õiguse kohaselt on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil.

a)

teavitab otsuse teinud riiki ja kaitstavat isikut viivitamata sellisest keeldumisest ja selle põhjustest;

b)

kui see on asjakohane, teavitab kaitstavat isikut oma siseriiklikus õiguses ettenähtud võimalusest taotleda kaitsemeetme võtmist;

c)

kui see on asjakohane, teavitab kaitstavat isikut kõikidest õiguskaitsevahenditest, mida saab vastavalt tema siseriiklikule õigusele sellise otsuse vastu kasutada.

a)

määrata sellise meetme rikkumise tulemusena kriminaalkaristusi ja võtta mis tahes muid meetmeid, kui rikkumine on täidesaatva riigi õiguse alusel käsitatav kuriteona;

b)

teha rikkumise kohta muid otsuseid, mis ei ole kriminaalõiguslikud;

c)

võtta mis tahes kiireloomulisi ja ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks, asjakohastel juhtudel kuni otsuse teinud riigi poolt vastava otsuse tegemiseni.

a)

kaitsemeetme ja sellest tulenevalt Euroopa lähenemiskeelu pikendamine, läbivaatamine, muutmine, tühistamine ja tagasivõtmine;

b)

kaitsemeetme tühistamise tulemusel vabadusekaotusliku meetme määramine, tingimusel et kaitsemeedet on kohaldatud kohtuotsuse (raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses) või järelevalvemeetmete rakendamise otsuse (raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses) alusel.

a)

muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmeid, toimides kooskõlas artikliga 9, või

b)

keeldub muudetud keelu või piirangu jõustamisest, kui tegemist ei ole artiklis 5 osutatud liiki keelu või piiranguga või kui artikli 7 kohaselt Euroopa lähenemiskeeluga edastatud teave ei ole täielik või kui puuduvat teavet ei ole esitatud tähtajaks, mille täidesaatva riigi pädev asutus on määranud artikli 9 lõike 4 kohaselt.

a)

kui on piisavalt alust arvata, et kaitstav isik ei ela või ei viibi täidesaatva riigi territooriumil või on kõnealuselt territooriumilt lõplikult lahkunud;

b)

kui Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks võetud meetmete maksimaalne kehtivus on vastavalt siseriiklikule õigusele lõppenud;

c)

artikli 13 lõike 7 punktis b osutatud juhul või

d)

kui kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on saadetud täidesaatvale riigile pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist.