30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/24

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1628/2004 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvate elektriahjudes kasutatavate grafiitelektroodide suhtes, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalike niplite suhtes, mis kuuluvad CN-koodi ex 8545 90 90 alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi. Tollimaksu määr on 7,0–15,7 % eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes ja jääktollimaksu määr on 15,7 %, mida kohaldati teiste eksportijate impordi suhtes.

(2)

Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Indiast pärit sama toote impordi suhtes.

(3)

India valitsus väitis pärast tasakaalustava tollimaksu kehtestamist, et kahe subsiidiumikavaga (imporditollimaksude hüvituskava ja tulumaksuseaduse artikli 80HHC kohane tulumaksuvabastus) seotud asjaolud on muutunud ja et need muutused on püsivad. Sellest tulenevalt väideti, et subsideerimise tase on tõenäoliselt vähenenud ja et meetmed, mis kehtestati osaliselt nende kavade tõttu, tuleks seega läbi vaadata.

(4)

Komisjon uuris India valitsuse esitatud tõendeid ja pidas neid piisavaks, et õigustada läbivaatamise algatamist vastavalt subsiidiumidevastase algmääruse artiklile 19. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadeandega (4) ex officio kehtivate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise.

(5)

Osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise eesmärk on hinnata kohaldatavate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust nende äriühingute puhul, kes said soodustusi ühe või mõlema muudetud subsiidiumikava alusel, sealhulgas samade äriühingute puhul seoses muude kavadega, kui selleks esitati läbivaatamise algatamisteate asjakohaste sätete kohaselt piisavalt tõendeid.

(6)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 („läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(7)

Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamisuurimise algatamisest ametlikult India valitsusele, kahele India eksportivale tootjale, kes olid loetletud osalise vahepealse läbivaatamise algatamisteates, ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada oma arvamused kirjalikult ja taotleda nende arutamist. Huvitatud isikute esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati ja võeti võimaluse korral arvesse.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kahele koostööd tegevale eksportivale tootjale ja India valitsusele. Vastused saadi mõlemalt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt ja India valitsuselt.

(9)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemisel vajalikuks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(10)

India valitsust ja muid huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal otsustati soovitada muuta kahe koostööd tegeva India tootja suhtes kehtivat tollimaksumäära ja jätta jõusse meetmed kõikide muude äriühingute suhtes, kes ei teinud kõnealuse osalise vahepealse läbivaatamise raames koostööd. Neile anti ka piisavalt aega märkuste esitamiseks. Kõiki ettepanekuid ja märkusi võeti arvesse, nagu on kirjeldatud allpool.

(11)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud toode on samasugune toode, mida on käsitletud määruses (EÜ) nr 1628/2004, s.t Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud CN-koodi ex 8545 90 90 alla kuuluvad niplid, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi.

(12)

India valitsuse ja koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames antakse väidetavalt subsiidiume:

(13)

Eespool punktides a kuni c nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 („väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel anda välja teadaandeid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokkuvõtvalt esitatud „Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja mida ta ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi ja impordipoliitika dokument, mis hõlmab ajavahemikku 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (EXIM-poliitika 2004–2009). Lisaks kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 reguleerivat korda ka dokumendis „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (edaspidi „menetlusjuhendi 2004–2009 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse samuti korrapäraselt.

(14)

Eespool punktis d nimetatud tulumaksukava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(15)

Eespool punktis e nimetatud elektriaktsiisist vabastamise kava põhineb Madhya Pradeshi 1949. aasta elektriaktsiisiseaduse artiklil 3-B.

(16)

Kooskõlas subsiidiumidevastase algmääruse artikli 11 lõikega 10 kutsus komisjon India valitsust üles pidama täiendavaid konsultatsioone nii muudetud kui ka muutmata kavade üle, et selgitada veel uurimata kavadega seotud asjaolusid ning leida mõlemale poolele sobiv lahendus. Kuna konsultatsioonide käigus nende kavade puhul mõlemale poolele sobivat lahendust ei leitud, lisas komisjon need kavad subsideerimise uurimisse.

(17)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktides 4.1.1–4.1.14 ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite punktides 4.1–4.30. Seda kava nimetati inglise keeles Advance Licence Scheme eelmise läbivaatamisega seotud uurimise ajal, mille tulemusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 1628/2004 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

(18)

Eelubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on allpool üksikasjalikumalt kirjeldatud. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. Eelubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda eellubade kavaga seotud soodustusi vahetarnete alusel. Peatööettevõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele, saavad taotleda eellubade kava raames soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(19)

Eellube antakse välja järgmisel otstarbel:

i)   Tegelik eksport. See on peamine allkava. See võimaldab sisendmaterjalide tollimaksuvaba importi konkreetse eksporttoote tootmiseks. „Tegelik” tähendab selles kontekstis, et eksporttoode peab väljuma India territooriumilt. Imporditoetus ja ekspordikohustus koos eksporttoote tüübiga on litsentsis kirjas.

ii)   Iga-aastane vajadus. Selline luba ei ole seotud konkreetse eksporttootega, vaid laiema toodete rühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete tootmiseks. Ta võib eksportida kõiki tooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille tootmiseks kasutatakse sellist tollimaksuvabastusega materjali.

iii)   Vahetarned. See allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootev eksportija valmistab vahetoote. Ta võib importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale ja saada selle jaoks vahetarnete eelloa. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima.

iv)   Ekspordiga samaväärsed toimingud. See allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse ekspordiga samaväärselt EXIM-poliitika 2004–2009 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kategooriatesse kuuluvatele klientidele. India valitsuse esitatud teabe kohaselt käsitletakse ekspordiga samaväärsete toimingutena selliseid toiminguid, mille puhul ei viida tarnitavat kaupa riigist välja. Paljusid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või erimajandustsoonis asuvale äriühingule.

v)   Eelnevad vabastusotsused. Eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendmaterjale otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab kodumaisele tarnijale õiguse saada soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.3 (s.o eelluba vahetarnete või ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt toimingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil makstakse maksud ja tollimaksud tagasi lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii kodumaiste kui ka imporditud sisendmaterjalide puhul.

vi)   Sisemaised akreditiivid. See allkava hõlmab kodumaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv kodumaise tarnija kasuks. Pank tühistab loa otseimpordiks üksnes kaubaartiklite sellise väärtuse ja mahu ulatuses, mis tarnitakse importimise asemel riigisiseselt. Kodumaisel tarnijal on õigus saada soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.3 (s.o eelluba vahetarnete või ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt toimingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(20)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportija sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil soodustusi esimese allkava (s.t eelload tegelikuks ekspordiks) alusel. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata ülejäänud allkavade tasakaalustatavust.

(21)

India valitsus on pärast seda, kui määrusega (EÜ) nr 1628/2004 kehtestati lõplik tasakaalustav tollimaks, muutnud eellubade kava suhtes kohaldatavat kontrollisüsteemi. Täpsemalt on eelloa omanik kohustatud India ametiasutuste kontrolli võimaldamiseks pidama kindlaksmääratud vormis (menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükid 4.26 ja 4.30 ning 23. lisa) „tõele vastavat ja õiget arvestust tollimaksuvabalt imporditud või riigisiseselt hangitud kaupade tarbimise ja kasutamise kohta”, s.t tegeliku tarbimise registrit. Kõnealust registrit peab kontrollima sõltumatu vannutatud audiitor või kuluraamatupidaja, kes väljastab tõendi, mis kinnitab, et nõutavat registrit ja asjakohaseid kirjeid on kontrollitud, ning et 23. lisa alusel esitatud teave on igas suhtes tõele vastav ja õige. Neid sätteid kohaldatakse siiski üksnes pärast 13. maid 2005 välja antud eellubade suhtes. Kõikide enne seda kuupäeva väljastatud eellubade omanikud peavad järgima varem kehtinud kontrollinõudeid, s.t pidama 18. lisas (menetlusjuhendi 2002–2007 I köite peatükk 4.30 ja 18. lisa) kindlaksmääratud vormis tõele vastavat ja õiget arvestust importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta loa alusel.

(22)

Nende allkavade puhul, mida koostööd teinud eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi allkava), on India valitsus määranud kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on dokumenteeritud loal. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loal dokumenteerima. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (edaspidi „standardnormid”) alusel. Kõnealused standardnormid on olemas enamiku toodete puhul, vaatlusalune toode kaasa arvatud, ja need on avaldatud menetlusjuhendi 2004–2009 II köites.

(23)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(24)

Läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel tooraine importimiseks kasutatud eelload olid välja antud enne 13. maid 2005. Seetõttu ei oldud India ametiasutuste poolt menetlusjuhendi 2004–2009 I köites kehtestatud uusi, põhjenduses 21 kirjeldatud kontrollinõudeid veel rakendatud. Peale selle ei suutnud äriühing tõendada, et oleks peetud tegeliku tarbimise ja varude registrit menetlusjuhendi 2002–2007 I köite peatükis 4.30 ja 18. lisas nõutud vormis, mida kohaldatakse enne 13. maid 2005 välja antud eelubade suhtes. Neid asjaolusid arvestades leitakse, et uurimisalune eksportija ei suutnud asjaomasel ajavahemikul tõendada kõikide asjakohaste EXIM-poliitika sätete järgimist.

(25)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eellubade kava kasutanud koostööd teinud eksportija väitis, et ta esitas kasutatud eelload, kuigi need olid väljastatud enne 13. maid 2005, vabatahtlikult vannutatud audiitorile kontrollimiseks vastavalt menetlusjuhendi 2004–2009 I köites sätestatud nõuetele, mis näitab, et piisav kontrollisüsteem on menetlusjuhendi uute sätete raames olemas.

(26)

Äriühingu valdustesse tehtud kontrollkäigul esitati komisjoni talitustele tõepoolest menetlusjuhendi 23. lisa vormis tõend, mis kandis vannutatud audiitori allkirja ja kuupäeva 1. veebruar 2008. Võttes aga arvesse, et eelload olid väljastatud 2004. aastal ja et uus menetlusjuhend nende suhtes ei kehtinud, tuleb teha järeldus, et tegemist oli äriühingu vabatahtliku sammuga, mis ei näita, et India valitsus ka tegelikult tõhusat kontrollisüsteemi rakendas. Lisaks sellele ei olnud näidatud, et vannutatud audiitori arvutatud ülemäärased tollimaksustagastused ka tegelikult valitsusele tagasi maksti.

(27)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 mõistes, s.t India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(28)

Peale selle sõltub eellubade kava raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(29)

Kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord). India valitsus ei kohaldanud tulemuslikult kontrollisüsteemi ega menetlusi, et teha kindlaks, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendmaterjale (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastusskeemide korral III lisa II osa punkt 2). Standardnorme ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollimise süsteemiks, kuna need ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendmaterjale kasutati ära eksporttoodangus. Lisaks ei ole India valitsus teostanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil korrektselt peetud tarbimisregistril põhinevat tõhusat kontrolli. Peale selle ei korraldanud India valitsus edasist uurimist tegelikult kasutatud sisendmaterjalide põhjal, ehkki seda tuleks tõhusalt kohaldatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3).

(30)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(31)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Sellega seoses märgitakse, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ette nähtud võimalus. Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja I lisa alapunkti i kohaselt võib ülemäärase tollimaksusoodustuse tasakaalustamisega piirduda tingimusel, kui algmääruse II ja III lisa tingimused on täidetud. Kuid käesoleval juhul ei olnud need tingimused täidetud. Juhul kui tuvastatakse nõuetekohase kontrolli puudumine, ei ole eespool nimetatud erand tagatissüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavapärane tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Vastavalt algmääruse II lisa II osale ja III lisa II osale ei ole uurimisasutusel sellise ülemäärase tagastamise arvutamise kohustust. Vastupidi sellele peab ta algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt leidma üksnes piisavalt tõendeid kontrollisüsteemi nõuetekohasuse ümberlükkamiseks.

(32)

Eellubade kava kasutanud eksportija subsiidiumisumma (lugeja) arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul allkava alusel vaatlusaluse toote jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, kui selleks esitati põhjendatud nõudmine. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(33)

Asjaomasele koostööd teinud tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,3 %.

(34)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 4.3 ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite 4. peatükis.

(35)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(36)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda imporditollimaksude hüvituskava krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India asutused on kehtestanud sellised imporditollimaksude hüvituskava määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need määratakse kindlaks standardnormide alusel, võttes arvesse eksporttoote sisendmaterjalide eeldatavaid imporditud komponente ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte.

(37)

Et selle kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu hetkel peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub imporditollimaksu hüvituskava raames. Kaupade eksportimiseks väljastavad India tolliasutused lähetamismenetluse ajal ekspordi saatearve. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas eksporditehingu puhul antava imporditollimaksude hüvituskava krediidi summa. Sellel hetkel saab eksportija teada talle antava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam imporditollimaksude hüvituskava krediidi andmise üle otsustusõigust. Soodustuse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda imporditollimaksude hüvituskava määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal.

(38)

Imporditollimaksude hüvituskava krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda võib kasutada tollimaksude tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(39)

Imporditollimaksude hüvituskava krediidi kohaldamist dokumenteeritakse elektrooniliselt ja see võib hõlmata piiramatut arvu eksporditehinguid. Tegelikkuses puuduvad imporditollimaksu hüvituskava krediidi suhtes kohaldatavad tähtajad. Imporditollimaksu hüvituskavade elektrooniline haldussüsteem ei välista automaatselt väljaspool menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükis 4.47 nimetatud esitamistähtaega toimunud eksporditehinguid. Peale selle on menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükis 9.3 selgelt sätestatud, et pärast esitamistähtaega saadud taotlusi võib alati arvesse võtta, kehtestades neile karistusmakse (s.t 10 % hüvitisest).

(40)

Üks koostööd teinud eksportija väitis, et kõik äriühingu saadud imporditollimaksude hüvituskava krediidid olid kasutatud vaatlusaluse toote tootmiseks vajaliku materjali impordiks, kuigi krediite oleks põhimõtteliselt võinud kasutada ka muul eesmärgil, nagu selgitatud eelpool. Kõnealune eksportija väitis, et seega vastab nende imporditollimaksude hüvituskava tegelik kasutamine tavalisele tollimaksu tagastamise süsteemile ning sellepärast tuleks tasakaalustada vaid ülemäärast tagastamist, kui üldse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse ülemäärast tollimaksusoodustust tasakaalustada vaid siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Need tingimused, nagu selgitatud põhjenduses 43, ei ole käesoleval juhul täidetud. Seega kehtib tavapärane tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel.

(41)

Imporditollimaksude hüvituskava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Imporditollimaksu hüvituskava krediit on India valitsuse rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tollimaksulaekumised. Lisaks on imporditollimaksude hüvituskava krediit soodustuseks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(42)

Imporditollimaksude hüvituskava sõltub juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda eristavaks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a.

(43)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord). Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tarbima ja krediidisummat ei arvutata tegelikult kasutatud sisendmaterjalide alusel. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendmaterjale eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada imporditollimaksude hüvituskava alusel abi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendmaterjale. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on imporditollimaksude hüvituskava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik oma sisendmaterjalid kodumaalt ega impordi sisendmaterjalidena kasutatavaid kaupu.

(44)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid subsiidiumisaajale antud hüvitisena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Võeti arvesse, et soodustus antakse ajahetkel, mil selle kava raames toimub eksporditehing. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, mis kujutab endast rahalist toetust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll on väljastanud ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava imporditollimaksude hüvituskava krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda, samuti ei ole tal siis enam õigust otsustada subsiidiumi summa üle. Lisaks arvestasid koostööd tegevad äriühingud imporditollimaksude hüvituskava krediiti eksporditehingu teostamisel tekkepõhiselt sissetulekuna.

(45)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud lõiv, vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(46)

Asjaomastele koostööd teinud tootjatele selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määrad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6,2 % ja 5,7 %.

(47)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 5. peatükis ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite 5. peatükis.

(48)

Selle kava raames saavad soodustusi taotleda toetavate tootjate ja teenuseosutajatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(49)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni kümne aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selleks annab India valitsus pärast taotluse esitamist ja lõivu tasumist kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati 11 % suurust tollimaksumäära (sealhulgas 10 % suurune lisamaks) ja suure väärtusega impordi puhul nullprotsendist tollimaksumäära. Alates 2000. aasta aprillist kohaldatakse kõikide selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes 5 % suurust vähendatud imporditollimaksu määra. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava ajavahemiku jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks.

(50)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importi. Samuti võib omamaine tootja kasutada ekspordiga samaväärsetest toimingutest tulenevat soodustust kapitalikaupade tarnimisel kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanikule.

(51)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Pealegi on tollimaksu vähendamine soodustus eksportijatele, kuna importimisel kokku hoitud tollimaksud parandavad nende likviidsust.

(52)

Lisaks sellele sõltub kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(53)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(54)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab nende kaupade normaalsele amortisatsiooniajale. Vastavalt kehtestatud tavale on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kehtinud pikaajalist turuintressimäära. Põhjendatud nõuete esitamisel arvestati subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a sellest summast maha, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(55)

Koostööd teinud tootjatele selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määrad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,7 % ja 0,3 %.

(56)

Üks koostööd teinud eksportija viitas veale kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antud soodustuste arvutamiseks kasutatud esialgses meetodis. Viga oli eelkõige seotud kohaldatud intressisummaga. See viga, mis mõjutas mõlemaid koostööd teinud eksportijaid, parandati.

(57)

Selle kava raames said eksportijad taotleda eksportmüügilt saadud kasumi osalist tulumaksuvabastust. Kõnealuse tulumaksuvabastuse õiguslik alus on tulumaksuseaduse artikkel 80HHC.

(58)

Kõnealune säte kaotas kehtivuse alates 2005.–2006. hindamisaastast (s.t 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 kestnud majandusaastast) ja järelikult ei anna tulumaksuseaduse artikkel 80HHC pärast 31. märtsi 2004 mingeid soodustusi. Koostööd teinud eksportivad tootjad ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames soodustusi. Kuna kava on tühistatud, ei kuulu see tasakaalustamisele vastavalt määruse artikli 15 lõikele 1.

(59)

Kava aluseks on tulumaksuseaduse artikkel 80IA. See säte võeti tulumaksuseadusesse 2001. aasta rahandusseadusega.

(60)

Tulumaksuseaduse artiklit 80IA kohaldatakse äriühingute suhtes, kes tegelevad infrastruktuurirajatiste loomisega, sealhulgas elektrienergia tootmise ja turustamisega India mis tahes osas.

(61)

Tulumaksuseaduse artikli 80IA kohaselt vabastatakse elektrienergia tootmisel saadavale kasumile vastav summa tulumaksust kümnel järjestikusel aastal tootmisüksuse esimese 15 käitamisaasta jooksul. Kõnealune üksus peab olema uus ja alustanud tegevust ajavahemikus 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2010.

(62)

Tulumaksusoodustus arvutatakse äriühingu iga-aastase tuludeklaratsiooni raames ja seda auditeeritakse koos äriühingu kasumiaruande ja muude raamatupidamisaruannetega. See peab vastama tulumaksuseaduses sätestatud eeskirjadele, täpsemalt nõudele, et toodetud elektrienergia raamatupidamisväärtus peab kajastama selle turuväärtust. Maksuamet peab kontrollima tulumaksusoodustuse arvutamist kooskõlas tulumaksuseaduse eeskirjade ja äriühingute auditeeritud aruannetega. Uurimisel on leitud tõendeid, et ametiasutused on tegelikkuses kontrollinud arvutusi ja neid põhjendatud juhtudel kohandanud.

(63)

Uurimine on näidanud, et mõlemad uurimisalused eksportivad tootjad on rajanud grafiiditootmisüksuste osana jaama, et toota oma tarbeks elektrienergiat. Seetõttu on nad taotlenud asjaomast tulumaksusoodustust kooskõlas tulumaksuseadusega.

(64)

Tulumaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, s.t India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(65)

Uurimine on näidanud, et tulumaksuseaduse artikli 80IA kohase tulumaksuvabastuse kava sihtrühm ei ole ei ole piiratud teatavate ettevõtetega algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses. Kava on avatud kõikidele äriühingutele objektiivsete kriteeriumide alusel. Ei ole leitud tõendeid selle kohta, et kava oleks valikuline.

(66)

Peale selle on kava seotud tootega (elektrienergia), mis ei ole vaatlusalune toode, ja seetõttu saab kavast soodustust tegevuse alusel, mis ei ole vaatlusaluse toote tootmine ega müük. Sellistel asjaoludel leitakse, et asjaomastele eksportijatele kõnealuse kava alusel antud toetusi ei peaks tasakaalustatama.

(67)

2004. aasta tööstuse edendamise strateegia alusel pakub Madhya Pradeshi osariik elektriaktsiisivabastust tööstusettevõtetele, kes investeerivad elektrienergia tootmisse oma tarbeks.

(68)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse kohaldatava elektriaktsiisist vabastamise kava kirjeldus on toodud 1949. aasta elektriaktsiisi seaduse artiklis 3-B.

(69)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse pädevuse alla jäävad tööstusettevõtted, kes investeerivad uutesse, oma tarbeks kasutatava elektrienergia jaamadesse.

(70)

Vastavalt Madhya Pradeshi osariigi valitsuse 29. septembri 2004. aasta teatisele saavad äriühingud või isikud, kes investeerivad uutesse, oma tarbeks kasutatava elektrienergia jaamadesse, mille tootmisvõimsus on rohkem kui 10 KW, osariigi energiaturu inspektsioonilt tõendi elektriaktsiisist vabastamise kohta. Vabastus antakse vaid oma tarbeks toodetud elektrienergiale ja vaid siis, kui uus oma tarbeks toodetava elektrienergia jaam ei asenda vanemat jaama. Vabastus antakse viieks aastaks.

(71)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse 5. aprilli 2005. aasta teatisega vabastati ühe käesoleva uurimise raames koostööd tegeva eksportiva tootja rajatud uus elektrijaam elektriaktsiisist kümneks aastaks.

(72)

Koostööd teinud eksportija, kes vabastati elektriaktsiisist, väitis, et elektriaktsiisi kava ei ole valikuline ning seda kohaldatakse võrdselt kõikide tingimustele vastavate äriühingute suhtes. Kõnealune eksportija väitis ka, et Madhya Pradeshi osariigi valitsus vaatas läbi esialgse kava anda viieaastane vabastus ning pikendas seda perioodi kümnele aastale. Oma vastustes ei esitanud ei koostööd teinud eksportija ega India valitsus avaldatud teadet poliitika sellise muutmise kohta.

(73)

See kava kujutab endast subsiidiumi algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tegemist on Madhya Pradeshi osariigi valitsuse finantstoetusega, sest see sooduskava vähendab osariigi saadavat tulu. Lisaks saab ettevõte sellega soodustuse.

(74)

Kuigi 2004. aasta tööstuse edendamise strateegia ja Madhya Pradeshi osariigi valitsuse 29. septembri 2004. aasta teatisega nähakse ette viieaastane vabastus, anti kõnealusele eksportivale tootjale kümneaastane vabastus. Seetõttu ei ole soodustus antud kooskõlas seaduses, rakendusaktis või muus ametlikus dokumendis sätestatud kriteeriumidega.

(75)

Eksportiva tootja soodustuse arvutamisel on lähtutud elektriaktsiisi summast, mis oleks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tavajuhul maksmisele kuulunud, kuid mis nimetatud kava alusel jäi maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 on subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kogukäibele (nimetaja), sest see on seotud nii kodumaise müügi kui ka ekspordiga ning selle eraldamisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(76)

Seega oli elektriaktsiisist vabastamise kava raames soodustust saanud ühe ettevõtte subsiidiumimarginaal 0,7 %.

(77)

Meenutatakse, et määruses (EÜ) nr 1628/2004 oli tasakaalustatavate subsiidiumide suurus ad valorem kahe käesoleva osalise vahepealse uurimise raames koostööd tegeva eksportiva tootja puhul vastavalt 15,7 % ja 7 %.

(78)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et tasakaalustavate subsiidiumide suurus ad valorem on järgmine.

(79)

Kooskõlas subsiidiumidevastase algmääruse artikli 19 sätetega ja algatamisteate punktis 3 nimetatud käesoleva osalise läbivaatamise põhjustega on kindlaks tehtud, et koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumimarginaal on muutunud ja seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 1628/2004 kehtestatud tasakaalustatava tollimaksu määra vastavalt muuta.

(80)

Läbivaadatav tasakaalustav tollimaks kehtestati samal ajal toimetatud subsiidiumidevastase ja dumpinguvastase uurimise tulemusel (edaspidi „algsed uurimised”). Kooskõlas algmääruse artikli 24 lõikega 1 ja nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (5) artikli 14 lõikega 1 kohandati määrusega (EÜ) nr 1629/2004 kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, sest subsideerimissummad ja dumpingumarginaalid tulenesid samast olukorrast.

(81)

Kõik praeguse läbivaatamismenetluse käigus uuritud ja tasakaalustatavaks osutunud subsiidiumikavad (v.a elektriaktsiisist vabastamise kava) kujutasid endast ekspordisubsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses.

(82)

Seega tuleks dumpinguvastast tollimaksu kohandada, et võtta arvesse käesoleva läbivaatamisega kindlaks tehtud uusi subsideerimise tasemeid ekspordisubsiidiumide puhul. Peale selle ei peaks algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt tasakaalustatavate tollimaksude tase olema kõrgem algses uurimises kindlaks tehtud kahju kõrvaldamiseks vajalikust tasemest. Sarnaselt algse uurimisega ja arvestades, et koostöövalmidus oli suur (100 %), määrati subsiidiumi jääkmarginaal kõikide teiste äriühingute jaoks kõrgeima individuaalmarginaaliga äriühingu tasemele.

(83)

Seega tuleks tasakaalustatavaid tollimakse ja dumpinguvastseid tollimakse kohandada järgmiselt:

(84)

Üks koostööd teinud eksportija väitis, et kuna käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise puhul piirduti vaid subsideerimise tasemega, ei tohiks dumpinguvastaseid tollimakse muuta.

(85)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et käesoleva läbivaatamise algatamisteates öeldi, et „nende äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse nii dumpinguvastaseid kui ka tasakaalustavaid meetmeid, võib dumpinguvastaseid meetmeid kohandada, kui tasakaalustav meede muutub”. Dumpinguvastased tollimaksud ei muutu seetõttu, et dumpingu taseme kohta oleks tehtud uusi järeldusi, vaid see toimub automaatselt, võttes arvesse asjaolu, et algset dumpingumarginaali kohandati tuvastatud ekspordisubsiidiumide taseme kajastamiseks ja et subsiidiumide tase vaadati üle.

(86)

Käesolevas määruses äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed tasakaalustavad tollimaksumäärad kajastavad osalise vahepealse läbivaatamise käigus tuvastatud olukorda. Seega kohaldatakse neid üksnes nende äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi neid määrasid kohaldada ja nende suhtes kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(87)

Kõik pretensioonid, milles taotletakse individuaalse tasakaalustava tollimaksumäära kohaldamist (nt pärast üksuse nimemuutust või pärast uue tootmis- või müügiüksuse rajamist) tuleb esitada komisjonile (6) koos kogu asjaomase teabega, eriti seoses muutustega ettevõtte tootmistegevuses, kodumaises ja eksportmüügis, mis on seotud näiteks nime muutmisega või uue tootmis- või müügiüksuse rajamisega. Vajaduse korral ning pärast konsulteerimist nõuandekomiteega on komisjonil õigus muuta määrust vastavalt, uuendades nende ettevõtete nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,