Nõukogu raamotsus 2003/577/JSK,

22. juuli 2003,

vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 punkti a ja artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ja Belgia Kuningriigi algatust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere istungil kiideti heaks vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis peaks saama nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks liidus.

(2) Vastastikuse tunnustamise põhimõtet tuleks kohaldada ka enne kohtumenetlust tehtud otsuste suhtes, eelkõige selliste otsuste suhtes, mis võimaldavad pädevatel õigusasutustel hankida tõendeid ja arestida kergesti teisaldatavat vara.

(3) Nõukogu võttis 29. novembril 2000 kooskõlas Tampere otsustega vastu meetmeprogrammi kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks, nimetades eelisvaldkonnaks (meetmed 6 ja 7) selliste õigusaktide vastuvõtmist, millega kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet tõendite ja vara arestimise suhtes.

(4) Liikmesriikidevaheline koostöö, mis rajaneb vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja kohtulahendite viivitamatul rakendamisel, eeldab veendumust, et tunnustatavad ja jõustatavad otsused tehakse alati kooskõlas õiguspärasuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

(5) Pooltele või heausksetele asjast huvitatud kolmandatele isikutele antud õigused tuleks säilitada.

(6) Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse asutamislepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei tõlgendata keeluna arestida vara, mille suhtes on tehtud arestimisotsus, kui on objektiivselt alust arvata, et arestimisotsus on tehtud isiku kohtu alla andmiseks või karistamiseks kõnealuse isiku soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud põhjusel.

Käesoleva raamotsusega ei takistata liikmesriigil kohaldamast oma põhiseaduse norme seoses nõuetekohase menetluse, ühinemisvabaduse ning ajakirjandus- ja sõnavabadusega muudes meediakanalites,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

I JAOTIS

RAKENDUSALA

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva raamotsuse eesmärk on näha ette eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust, mille mõne teise liikmesriigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud. Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

Artikkel 2

Määratlused

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) otsuse teinud riik – liikmesriik, kus otsuse teinud riigi siseriiklikus õiguses määratletud õigusasutus on arestimisotsuse seoses kriminaalmenetlusega teinud, kehtivaks tunnistanud või muul viisil kinnitanud;

b) täidesaatev riik – liikmesriik, kelle territooriumil vara või tõendusmaterjal asub;

c) arestimisotsus – vara, mis võib kuuluda konfiskeerimisele või tõendina kasutamisele;

d) vara – igasugune vara, nii kehaline kui kehatu, nii kinnis- kui vallasvara, samuti sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi tõendavad juriidilised dokumendid või aktid, mis otsuse teinud riigi pädeva õigusasutuse arvates:

- on artiklis 3 nimetatud kuritegelikul teel saadud tulu või sellise tulu täis- või osalise väärtusega võrdne vara või

- on sellise süüteo vahend või ese;

e) tõendid – objektid, dokumendid või andmed, mida võib artiklis 3 nimetatud kuriteoga seotud kriminaalmenetluse käigus tõendina esitada.

Artikkel 3

Süüteod

1. Käesolevat raamotsust kohaldatakse arestimisotsuste suhtes, mis on tehtud:

a) tõendite hankimiseks või

b) vara edaspidiseks konfiskeerimiseks.

2. Järgnevate süütegude suhtes, nagu need on määratletud otsuse teinud riigi õigusega, ja kui need on otsuse teinud riigis karistatavad vabadusekaotusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat, ei kohaldata teo mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise tõendamist:

- kuritegelikus ühenduses osalemine,

- terrorism,

- inimkaubandus,

- laste seksuaalne ekspluateerimine ja lapsporno,

- narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

- ebaseaduslik relva-, laskemoona- ja lõhkeainetega kauplemine,

- korruptsioon,

- pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,

- kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,

- rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

- arvutikuriteod,

- keskkonnakuriteod, sealhulgas eriti ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortide salakaubavedu,

- kaasa aitamine ebaseaduslikule piiri ületamisele ja ebaseaduslikule elamisele riigis,

- mõrv, raske kehavigastuse tekitamine,

- ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

- inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

- rassism ja ksenofoobia,

- organiseeritud või relvastatud röövimine,

- kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,

- kelmus,

- väljapressimine ja rahaväljapressimine,

- reprodutseerimine ja toodete piraatkoopiate valmistamine,

- haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine,

- maksevahendi võltsimine,

- ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

- tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete salakaubavedu,

- varastatud sõidukitega kauplemine,

- vägistamine,

- süütamine,

- Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,

- õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

- sabotaaž.

3. Tegutsedes ühehäälselt ja olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõikes 1 sätestatud tingimustel, võib nõukogu alati otsustada lisada lõikes 2 sisalduvale nimekirjale muid süüteokategooriaid. Nõukogu tutvub põhjalikult käesoleva raamotsuse artikli 14 alusel komisjoni esitatud aruandega ja otsustab, kas nimekirja tuleks täiendada või muuta.

4. Lõikes 2 nimetamata juhtudel võib täidesaatev riik seada lõike 1 punktis a nimetatud arestimisotsuse tunnustamise ja jõustamise tingimuseks, et teod, mille suhtes otsus tehti, on kõnealuse riigi õigusaktide alusel süüteod olenemata nende koosseisu tunnustest või kirjeldusviisist otsuse teinud riigi õigusaktides.

Lõikes 2 nimetamata juhtudel võib täidesaatev riik seada lõike 1 punktis b nimetatud arestimisotsuse tunnustamise ja jõustamise tingimuseks, et teod, mille suhtes otsus tehti, on süüteod, millega seoses on arestimine kõnealuse riigi õigusaktide alusel lubatud, olenemata nende koosseisu tunnustest või kirjeldusviisist otsuse teinud riigi õigusaktides.

II JAOTIS

ARESTIMISOTSUSTE TÄITMISE KORD

Artikkel 4

Arestimisotsuste edastamine

1. Käesolevas raamotsuses käsitletud arestimisotsuse teinud õigusasutus edastab otsuse ja artiklis 9 ettenähtud tunnistuse otse selle täitmiseks pädevale õigusasutusele mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend tingimustel, mis võimaldavad täidesaatval asutusel selle ehtsuse kindlaks teha.

2. Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad enne artikli 14 lõikes 1 nimetatud kuupäeva esitada deklaratsiooni, et arestimisotsus ja tunnistus tuleb saata deklaratsioonis määratletud keskasutuse või muude asutuste kaudu. Sellist deklaratsiooni võib igal ajal uue deklaratsiooniga muuta või tagasi võtta. Sellised deklaratsioonid või tagasivõtmisteated antakse hoiule nõukogu peasekretariaati ja nendest teatatakse komisjonile. Kõnealused liikmesriigid võivad lõike 1 mõju tugevdamiseks sellise deklaratsiooni kohaldamisala alati piirata uue deklaratsiooniga. Nad teevad seda, kui nende suhtes jõustuvad Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni vastastikust õigusabi käsitlevad sätted.

3. Kui täitmiseks pädev õigusasutus on teadmata, teeb otsuse teinud riigi õigusasutus kõik vajalikud uurimised, sealhulgas Euroopa kohtute võrgu [3] kontaktpunktide kaudu, et täidesaatvalt riigilt see teave saada.

4. Kui arestimisotsuse saanud täidesaatva riigi õigusasutus ei ole pädev seda tunnustama või selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta arestimiskäsu ex officio täitmiseks pädevale õigusasutusele ja teatab sellest otsuse teinud riigi õigusasutusele.

Artikkel 5

Tunnustamine ja viivitamatu täitmine

1. Täidesaatva riigi pädevad õigusasutused tunnustavad kooskõlas artikliga 4 edastatud arestimisotsust ilma täiendavate formaalsusteta ja võtavad seejärel vajalikud meetmed, et täita otsus viivitamata samal viisil nagu täidesaatva riigi asutuse otsuse puhul, kui kõnealune asutus ei otsusta tugineda ühele artiklis 7 sätestatud mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustest või ühele artiklis 8 sätestatud edasilükkamise põhjustest.

Saadud tõendite kehtivuse tagamiseks ja tingimusel, et kõnealused formaalsused ja menetlused ei ole vastuolus täidesaatva riigi õiguse põhimõtetega, täidab ka täidesaatva riigi õigusasutus arestimisotsuse täitmisel formaalsusi ja menetlusi, mille otsuse teinud riigi pädev õigusasutus on selgesõnaliselt ette näinud.

Aruanne arestimisotsuse täitmise kohta esitatakse viivitamata otsuse teinud riigi pädevale asutusele mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.

2. Täiendavad sunnimeetmed, mille arestimisotsus vajalikuks muudab, võetakse kooskõlas täidesaatvas riigis kohaldatava menetluskorraga.

3. Täidesaatva riigi pädevad õigusasutused teevad oma otsuse arestimisotsuse kohta ja edastavad selle võimalikult kiiresti, võimaluse korral 24 tunni jooksul alates arestimisotsuse saamisest.

Artikkel 6

Arestimise kestus

1. Vara jääb täidesaatvas riigis aresti alla seni, kuni kõnealune riik on vastanud lõplikult mõnele artikli 10 lõike 1 punkti a või b kohaselt tehtud taotlusele.

2. Pärast otsuse teinud riigiga konsulteerimist võib täidesaatev riik kooskõlas oma siseriikliike õigusaktide ja tavadega näha juhtumi asjaoludest tulenevalt ette asjakohased tingimused vara aresti all olemise aja piiramiseks. Kui täidesaatev riik kavandab kooskõlas nende tingimustega meetme tühistada, teatab ta sellest otsuse teinud riigile, kellele antakse võimalus esitada oma märkused.

3. Otsuse teinud õigusasutused teatavad täidesaatva riigi õigusasutustele viivitamata arestimisotsuse tühistamisest. Sellisel juhul on täidesaatva riigi ülesanne tühistada meede niipea kui võimalik.

Artikkel 7

Mittetunnustamise või mittetäitmise põhjused

1. Täidesaatva riigi pädevad õigusasutused võivad keelduda arestimisotsuse tunnustamisest või täitmisest üksnes juhul, kui:

a) artiklis 9 sätestatud tunnistust ei ole esitatud, see on puudulik või ei vasta selgelt arestimisotsusele;

b) eksisteerib täidesaatva riigi õigusele vastav privileeg või immuniteet, mis muudab arestimisotsuse täitmise võimatuks;

c) tunnistuses esitatud teabe põhjal on kohe selge, et artiklile 10 vastav õigusabi osutamine süüteo puhul, millega seoses arestimisotsus on tehtud, rikuks ne bis in idem põhimõtet;

d) artikli 3 lõikes 4 osutatud juhul ei kujuta arestimisotsuse aluseks olev tegu arestimisotsuse teinud riigi õiguse alusel süütegu; kuid seoses maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingutega ei või arestimisotsuse täitmisest keelduda põhjusel, et arestimisotsust täitva riigi seadustes ei ole kehtestatud samasuguseid tolli- või muid makse või neis puuduvad samasugused maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingute eeskirjad nagu arestimisotsuse teinud riigi õigusaktides.

2. Lõike 1 punkti a puhul võib pädev õigusasutus:

a) määrata tunnistuse esitamise, täitmise või parandamise tähtaja; või

b) aktsepteerida samaväärset dokumenti; või

c) kui ta esitatud teavet piisavaks peab, vabastada arestimisotsuse teinud õigusasutuse sellisest nõudest.

3. Iga otsus tunnustamisest või täidesaatmisest keeldumise kohta tehakse ja sellest teatatakse viivitamata otsuse teinud riigi pädevatele õigusasutustele mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.

4. Kui arestimisotsust on praktikas võimatu täita põhjusel, et vara või tõendid on kadunud, hävitatud, neid ei ole võimalik leida tunnistuses osutatud kohas või vara või tõendite asukohta ei ole piisavalt täpselt osutatud isegi pärast otsuse teinud riigiga konsulteerimist, teatatakse sellest samuti viivitamata otsuse teinud riigi pädevatele õigusasutustele.

Artikkel 8

Täitmise edasilükkamise põhjused

1. Täidesaatva riigi pädev õigusasutus võib kooskõlas artikliga 4 edastatud arestimisotsuse täitmise edasi lükata:

a) kui selle täitmine võib kahjustada käimasolevat eeluurimist, ajani, mida kõnealune asutus mõistlikuks peab;

b) kui asjaomase vara või tõendusmaterjali suhtes on juba kriminaalmenetlusega seoses arestimisotsus tehtud, kuni kõnealuse arestimisotsuse tühistamiseni;

c) kui seoses kriminaalmenetlusega tehtud otsuse puhul arestida vara eesmärgiga see edaspidi konfiskeerida, on täidesaatvas riigis selle vara suhtes seoses mõne muu menetlusega juba otsus tehtud, kuni selle otsuse tühistamiseni. Seda punkti kohaldatakse siiski üksnes juhul, kui selline otsus on siseriikliku õiguse kohaselt seoses kriminaalmenetlustega tehtavate edaspidiste siseriiklike arestimisotsuste suhtes ülimuslik.

2. Arestimisotsuse täitmise edasilükkamist käsitlev aruanne, mis sisaldab edasilükkamise põhjusi ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatavat tähtaega, esitatakse viivitamata väljaandva riigi pädevale asutusele mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.

3. Niipea kui edasilükkamise põhjuseid enam ei ole, võtab täidesaatva riigi pädev õigusasutus viivitamata vajalikud meetmed arestimisotsuse täitmiseks ja teatab sellest väljaandva riigi pädevale asutusele mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.

4. Täidesaatva riigi pädev õigusasutus teavitab väljaandva riigi pädevat asutust kõikidest muudest piiravatest meetmetest, mida asjaomase vara suhtes võib rakendada.

Artikkel 9

Tunnistus

1. Tunnistuse, mille tüüpvorm on toodud lisas, allkirjastab ja selle sisu tunnistab täpseks otsuse teinud riigi pädev õigusasutus, kes on meetme ette näinud.

2. Tunnistus tuleb tõlkida arestimisotsuse teinud riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

3. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem kinnitada deklaratsioonis, mis antakse hoiule nõukogu peasekretariaati, et ta aktsepteerib tõlget ühte või mitmesse Euroopa ühenduste institutsioonide ametlikest keeltest.

Artikkel 10

Arestitud vara edasine käsitlemine

1. Artiklis 4 nimetatud edastatud otsusega kaasneb:

a) taotlus tõendite üleandmiseks otsuse teinud riigile;

või

b) konfiskeerimise taotlus, mis nõuab kas otsuse teinud riigi tehtud konfiskeerimisotsuse täitmist või konfiskeerimist täidesaatvas riigis ja kõnealuse otsuse edaspidist täitmist;

või

c) tunnistuses sisalduvad juhised selle kohta, et vara jääb kuni punktis a või b nimetatud taotluse saamiseni täidesaatvasse riiki. Täidesaatev riik märgib tunnistusse kõnealuse taotluse esitamise prognoositava kuupäeva. Kohaldatakse artikli 6 lõiget 2.

2. Lõike 1 punktides a ja b nimetatud taotlused esitab otsuse teinud riik ja neid töötleb täidesaatev riik kooskõlas kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi ja konfiskeerimisega seotud rahvusvahelise koostöö suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

3. Erandina lõikes 2 nimetatud kriminaalasjades osutatavat vastastikust õigusabi käsitlevatest eeskirjadest ei või täidesaatev liikmesriik keelduda lõike 1 punktis a nimetatud taotlustest põhjusel, et antud tegu ei ole mõlemapoolselt süüteoks tunnistatud, kui taotlused on seotud artikli 3 lõikes 2 nimetatud süütegudega ja kõnealused süüteod on otsuse teinud riigis karistatavad vähemalt kolmeaastase vabadusekaotusega.

Artikkel 11

Õiguskaitsevahendid

1. Liikmesriigid kehtestavad vajaliku korra, tagamaks et kõikide huvitatud isikute, sealhulgas heausksete kolmandate isikute seaduslike huvide säilitamiseks on nende käsutuses seoses artikli 5 kohaselt täidetud arestimisotsusega õiguskaitsevahendid, millel ei ole peatavat toimet; hagi esitatakse otsuse teinud riigi või täidesaatva riigi kohtule vastavalt kummagi riigi siseriiklikule õigusele.

2. Arestimisotsuse andmise sisulisi põhjusi võib vaidlustada üksnes esitades hagi otsuse teinud riigi kohtule.

3. Kui hagi esitatakse täidesaatvas riigis, teatatakse sellest ja nõude alustest otsuse teinud riigi õigusasutusele, et ta saaks vajaduse korral on seisukohad esitada. Samuti teatatakse talle protsessi tulemustest.

4. Otsuse teinud ja täidesaatev riik võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada lõikes 1 nimetatud hagi esitamise õiguse rakendamist, eelkõige andes huvitatud isikutele asjakohast teavet.

5. Otsuse teinud riik tagab, et lõikes 1 nimetatud hagi esitamise tähtaegu kohaldatakse nii, et tagada huvitatud isikutele võimalus kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 12

Tagasimaksmine

1. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist, kui täidesaatev riik vastutab oma õiguse kohaselt kahju eest, mida ta talle artikli 4 kohaselt edastatud arestimisotsust täites ühele artiklis 11 nimetatud poolele tekitanud on, maksab otsuse teinud riik täidesaatvale riigile tagasi kõik kõnealusele poolele selle vastutuse alusel kahjutasuna makstud summad, kui ja tingimusel, et kahju või osa sellest tuleneb üksnes täidesaatva riigi tegevusest.

2. Lõige 1 ei piira liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad füüsiliste või juriidiliste isikute kahju hüvitamise nõudeid.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat raamotsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.

Artikkel 14

Rakendamine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed enne 2. augustit 2005.

2. Liikmesriigid edastavad samaks kuupäevaks nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Nõukogu hindab enne 2. augustit 2006 selle teabe ja komisjoni kirjaliku aruande põhjal koostatud aruande alusel, mil määral liikmesriigid on järginud käesoleva raamotsuse sätteid.

3. Nõukogu peasekretariaat teavitab liikmesriike ja komisjoni artikli 9 lõike 3 kohaselt esitatud deklaratsioonidest.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. juuli 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] EÜT C 75, 7.3.2001, lk 3.

[2] Arvamus on esitatud 11. juunil 2002 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] Nõukogu 29. juuni 1998. aasta ühismeede 98/428/JSK Euroopa kohtute võrgu moodustamise kohta (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4).

--------------------------------------------------

LISA

ARTIKLIS 9 ETTENÄHTUD TUNNISTUS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------