Nõukogu otsus,

28. september 2000,

millega asutatakse Euroopa Pagulaste Fond

(2000/596/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühise varjupaigapoliitika, sealhulgas Euroopa ühise varjupaigakorralduse ettevalmistamine on osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset Euroopa Liidult.

(2) Sellise poliitika rakendamine peaks rajanema liikmesriikidevahelisel solidaarsusel ja nõuab mehhanismide olemasolu, mis on kavandatud tasakaalu edendamiseks jõupingutuste vahel, mida liikmesriikides tehakse pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel. Sel eesmärgil tuleks asutada Euroopa Pagulaste Fond.

(3) Vajalik on toetada liikmesriikide tehtavaid pingutusi sobivate vastuvõtutingimuste pakkumiseks pagulastele ja ümberasustatud isikutele, sealhulgas õiglased ja tõhusad varjupaigamenetlused, et kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi.

(4) Pagulaste integratsioon riigi ühiskonda, kus nad elavad, on üks Genfi konventsiooni eesmärke ja sel eesmärgil tuleks toetada liikmesriikide meetmeid, mis on kavandatud edendama nende sotsiaalset ning majanduslikku integreerumist niivõrd, kuivõrd see aitab kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, mille säilitamine ning tugevdamine on üks ühenduse asutamislepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõike 1 punktis k nimetatud põhieesmärke.

(5) Nii liikmesriikide kui ka kõnealuste isikute huvides on, et pagulastele ja ümberasustatud isikutele, kellel lubatakse viibida liikmesriikide territooriumil, antaks võimalused endale tööga elatist teenida.

(6) Kuna ainult struktuurifondide ja muude ühenduse meetmete toetatud meetmetest hariduse ja kutsekoolituse valdkondades ei piisa sellise integratsiooni edendamiseks, tuleks anda toetust erimeetmetele, mis võimaldaksid pagulastel ja ümberasustatud isikutel täielikult kasutada korraldatavaid programme.

(7) Vaja on praktilist toetust tingimuste loomiseks või parendamiseks, mis võimaldaksid pagulastel ja ümberasustatud isikutel teha teadlikku otsust liikmesriigi territooriumilt lahkumise ja kojupöördumise kohta, kui nad seda soovivad.

(8) Selles valdkonnas uuenduslike meetmete katsetamiseks tuleb leida praktilisi viise ja ergutada mõttevahetust liikmesriikide vahel, et eristada ja edendada kõige tõhusamaid tavasid.

(9) Arvesse tuleks võtta nõukogu ühismeetme 1999/290/JSK [5] (pagulaste, ümberasustatud isikute ja varjupaigaotsijate vastuvõtmise ning vabatahtliku tagasipöördumise kohta) rakendamisel saadud kogemusi.

(10) Nagu kutsus üles Euroopa Ülemkogu oma kohtumisel Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999, tuleks luua finantsreserv erakorraliste abinõude rakendamiseks, et anda ajutist kaitset pagulaste massilise sissevoolu korral.

(11) Õiglane on jaotada varud proportsionaalselt iga liikmesriigi koormusega, mis tekib pingutustest pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel.

(12) Euroopa Pagulaste Fondi antav toetus on tõhusam ja paremini suunatud, kui abikõlbliku meetme kaasrahastamine põhineb iga liikmesriigi taotlusel, võttes arvesse tema olukorda ja vajadusi.

(13) Kaasrahastamise korra kiirendamiseks ja lihtsustamiseks tuleks eristada komisjoni ja liikmesriikide kohustused. Seetõttu tuleks sätestada, et komisjon võtab pärast liikmesriikide kaasrahastamistaotluste läbivaatamist vastu kaasrahastamisotsused, liikmesriigid aga tagavad meetme haldamise.

(14) Meetmete detsentraliseeritud rakendamine liikmesriikides peaks andma piisava tagatise rakendamise üksikasjade ja kvaliteedi, meetme tulemuste ja nende hindamise ning usaldusväärse finantsjuhtimise ja selle järelevalve kohta.

(15) Üks viis tagada Euroopa Pagulaste Fondi tulemuslikku tööd on tõhus järelevalve. Tuleks sätestada sellise järelevalve tingimused.

(16) Piiramata komisjoni vastutust finantskontrolli eest, tuleks selles osas luua liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö.

(17) Tuleks täpsustada liikmesriikide vastutus eeskirjade eiramiste ja õigusrikkumiste tuvastamise ja korrigeerimise eest ning komisjoni vastutus juhul, kui liikmesriigid ei täida neile pandud kohustusi.

(18) Euroopa Pagulaste Fondi toetatava meetme tulemuslikkus ja mõju sõltuvad samuti selle hindamisest ning selles osas tuleks sätestada liikmesriikide ja komisjoni kohustused ning hindamise usaldusväärsuse tagamise kord.

(19) Meetmete hindamisel tuleb silmas pidada vahekokkuvõtet ja hinnangut nende mõjule, ning hindamisprotsess peab moodustama osa meetme järelevalvest.

(20) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [6]

(21) Vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõttele ei ole kavandatava meetme eesmärgid, nimelt liikmesriikide vahelise solidaarsuse ilmutamine, tasakaalustades nende liikmesriikide tehtud pingutused pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmiseks ning selle tagajärgede kandmiseks, liikmesriikide jaoks piisavalt saavutatavad ning seetõttu on neid meetme ulatust või mõju arvestades parem saavutada ühenduses. Käesolev otsus kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(22) Käesolevat otsust kohaldatakse Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes teadete tõttu, mille nad on edastanud vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3.

(23) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ning seda tema suhtes ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Euroopa Pagulaste Fondi asutamine ja eesmärk

1. Euroopa Pagulaste Fond (edaspidi "fond") asutatakse jõupingutuste toetamiseks ja innustamiseks, mida liikmesriigid teevad pagulaste ning ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ja selle tagajärgede kandmisel.

2. Fond tegutseb 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2004.

Artikkel 2

Finantssätted

1. Käesoleva otsuse rakendamise lähtesumma on 216 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires. Eelarveasutus jagab iga-aastased eraldised vastavalt käesoleva otsuse artiklites 4 ja 6 nimetatud meetmete vahel.

Artikkel 3

Meetme sihtrühmad

Käesoleva otsuse kohaldamisel kuuluvad sihtrühmadesse järgmised kategooriad:

1. kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle seisundi määratleb 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon ja kellel on lubatud pagulasena elada ühes liikmesriigis;

2. kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellele liikmesriik on vastavalt oma siseriiklikule õigusele või tavale andnud mõne rahvusvahelise kaitse vormi;

3. kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on taotlenud üht punktides 1 ja 2 kirjeldatud kaitse vormi;

4. kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes kasutavad liikmesriigis ajutise kaitse korda;

5. isikud, kelle õigust ajutisele kaitsele ühes liikmesriigis uuritakse.

Artikkel 4

Meetmed

1. Artiklis 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks ja pidades silmas artiklis 3 loetletud asjaomaste isikute kategooriaid, toetab fond liikmesriikide meetmeid, mis käsitlevad:

a) vastuvõtutingimusi;

b) isikute integratsiooni, kelle viibimine liikmesriigis on pikaajalise ja/või püsiva iseloomuga;

c) kodumaale tagasipöördumist juhul, kui kõnealused isikud ei ole saanud uut kodakondsust ega liikmesriigi territooriumilt lahkunud.

2. Vastuvõtu- ja varjupaigamenetluste ligipääsutingimuste osas võib meede käsitleda eeskätt infrastruktuuri või majutusteenuseid, materiaalse abi andmist, tervishoidu, sotsiaalabi või abi haldus- ja kohtuformaalsustes, sealhulgas õigusabi. Siin võib samuti arvesse võtta kõige ohualtimate isikute erivajadusi.

3. Lõike 1 punktis b nimetatud isikute ja nende perekonnaliikmete integratsiooni osas elukohaliikmesriigi ühiskonda võib meede eriti anda sotsiaalabi valdkondades nagu eluase, elatusvahendid ja tervishoid või võimaldada abisaajal kohaneda liikmesriigi ühiskonnaga või elatist teenida.

4. Tagasipöördumise osas võib meede käsitleda eeskätt teavet ja nõuandeid vabatahtlike tagasipöördumisprogrammide ning olukorra kohta päritoluriigis ja/või üld- või kutseharidust ning abi ümberasumisel.

Artikkel 5

Ühenduse meetmed

1. Komisjoni algatusel võib kuni 5 % fondi kättesaadavatest vahenditest kasutada uuenduslike meetmete või ühendust tervikuna huvitavate meetmete rahastamiseks eraldi liikmesriikide rakendatavatest meetmetest, kaasa arvatud uuringud, kogemuste vahetamine ja sammud koostöö edendamiseks ühenduse tasandil, samuti meetmete rakendamise hindamine ja tehniline abi.

2. Komisjon peab kahe või rohkema liikmesriigi esitatud taotluste läbivaatamisel silmas rahvusvahelise meetme ühist rakendamist.

3. Fond võib anda kuni 100 % sellise meetme rahastamisest.

Artikkel 6

Erakorralised meetmed

1. Nõukogu ühehäälse otsusega komisjoni ettepaneku põhjal võib fondi samuti kasutada erakorraliste meetmete rahastamiseks eraldi ja lisaks artiklis 4 nimetatud meetmetele, et aidata üht või mitut liikmesriiki pagulaste või ümberasustatud isikute ootamatu massilise sissevoolu korral või juhul, kui neid oli vaja evakueerida kolmandast riigist, eriti vastusena rahvusvaheliste organisatsioonide palvele.

Pärast ajutist kaitset käsitleva direktiivi jõustumist teeb nõukogu esimeses lõigus ettenähtud otsuse nimetatud direktiivis sätestatud tingimustel.

2. Lõikes 1 nimetatud olukorras hõlmavad abikõlblikud erakorralised meetmed järgmisi meetmete tüüpe:

a) vastuvõtt ja majutus;

b) elatusvahendite tagamine, sealhulgas toit ja rõivad;

c) meditsiiniline, psühholoogiline või muu abi;

d) isikute vastuvõtu ning meetmete rakendamise tõttu tekkinud personali- ja halduskulud;

e) logistika ja transpordi kulud.

II PEATÜKK

ÜKSIKASJALIKUD SÄTTED

Artikkel 7

Rakendamine

Liikmesriigid vastutavad fondi toetatud meetmete rakendamise eest. Sel eesmärgil nimetab iga liikmesriik vastutava asutuse, mis käitleb kogu sidet komisjoniga. See asutus peab olema riiklik haldusorgan, aga võib delegeerida oma vastutuse rakendamise eest teisele riiklikule haldusorganile või valitsusvälisele organisatsioonile.

Artikkel 8

Kaasrahastamistaotlused

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal vastavalt artiklis 11 sätestatud ajakavale oma kõnealuse aasta rakendusprogrammi kaasrahastamise taotluse, mis kirjeldab iga artiklis 4 nimetatud valdkonna puhul:

a) olukorda liikmesriigis ja fondi toetuse nõuetele vastavate meetmete rakendamist õigustavaid vajadusi;

b) meetmeid, mida liikmesriik kavatseb rakendada, sealhulgas:

i) nende iseloomu ja eesmärki;

ii) eeldatavaid kvantifitseeritud tulemusi;

iii) nende maksumust koos rahastamisega liikmesriigi ja vajaduse korral kaasatud organisatsiooni(de) poolt.

2. Lisaks peab esimene kaasfinantseerimise taotlus sisaldama süsteemi kirjeldust, mille liikmesriik on kehtestanud:

a) meetmete kooskõlastuse ja kokkusobivuse tagamiseks;

b) projektide valimiseks ja menetluse läbipaistvuse tagamiseks;

c) projektide haldamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks.

3. Taotlus peab sisaldama iga lõigetes 1 ja 2 nimetatud aspekti kohta piisavalt üksikasjalikku teavet, et võimaldada komisjonil kontrollida, kas see järgib käesoleva otsuse sätteid ja kehtivaid finantseeskirju.

Artikkel 9

Valikukriteeriumid

1. Liikmesriikidel on ainuvastutus konkreetsete projektide valiku eest ning fondi toetatud projektide finantshalduse ja töökorralduse eest, pidades nõuetekohaselt silmas ühenduse poliitikat ja abikõlblikkuse kriteeriume.

2. Pärast avalikku projektikonkurssi esitavad ametivõimud (siseriiklikud, piirkondlikud või kohalikud, kesksed või volitatud), haridus- või uurimisasutused, koolitusasutused, tööturu osapooled, valitsusasutused, rahvusvahelised organisatsioonid või valitsusvälised organisatsioonid üksi või partneritena tegutsedes fondilt rahastamise saamiseks projektid, mis peavad olema mittetulundusliku iseloomuga.

3. Vastutav asutus valib projekte järgmiste kriteeriumide alusel:

a) olukord ja vajadused liikmesriigis;

b) kulude tasuvus, pidades silmas projektiga hõlmatud isikute arvu;

c) rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, asjatundlikkus, usaldusväärsus ning rahaline panus;

d) määr, mille võrra projektid täiendavad teisi Euroopa Ühenduste eelarvest või siseriiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid.

Artikkel 10

Vahendite jaotamine

1. Aastateks 2000-2004 saab iga liikmesriik järgmise kindlaksmääratud summa Euroopa Pagulaste Fondi iga-aastastest eraldistest:

Aastaks 2000: 500000 eurot

Aastaks 2001: 400000 eurot

Aastaks 2002: 300000 eurot

Aastaks 2003: 200000 eurot

Aastaks 2004: 100000 eurot

2. Kättesaadavate vahendite ülejääk jagatakse proportsionaalselt liikmesriikide vahel järgmiselt:

a) 65 % võrdeliselt kolme eelmise aasta jooksul riiki tulnud artikli 3 punktides 3, 4 ja 5 nimetatud isikute arvuga;

b) 35 % võrdeliselt kolme eelmise aasta jooksul riiki lubatud ühe artikli 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute arvuga.

3. Kontrollarvud on värskeimad arvud, mille teeb kindlaks Euroopa ühenduste statistikaamet.

Artikkel 11

Ajakava

1. Komisjon edastab liikmesriikidele hiljemalt iga aasta 1. juuniks neile iga-aastase eelarvemenetluse raames jaotatavatest kogusummadest järgmiseks aastaks määratavate summade prognoosi.

2. Liikmesriigid esitavad artiklis 7 nimetatud kaasrahastamise taotlused komisjonile hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks.

3. Komisjon tunnustab kaasrahastamise taotlust kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist, olles teinud artikli 8 lõikes 2 ettenähtud kontrollimised.

Artikkel 12

Tehniline ja haldusabi

Summa, mis ei ületa 5 % kogu liikmesriigi eraldisest, võib panna kõrvale tehniliseks ja haldusabiks tema vastutusel olevate meetmete ettevalmistuseks, järelevalveks ja hindamiseks artikli 7 tähenduses.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 13

Rahastamisstruktuur

Iga konkreetse meetme puhul ei tohi fondi panus ületada 50 % meetme kogukuludest.

Seda osakaalu võib Ühtekuuluvusfondiga hõlmatud liikmesriikides suurendada 75 %ni.

Artikkel 14

Kõlblikkus

1. Kulusid ei loeta fondi toetuse jaoks kõlblikeks, kui need on tegelikult makstud enne kuupäeva, mil komisjon liikmesriigi kaasrahastamise taotluse heaks kiidab. Kõnealust kuupäeva loetakse kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäevaks.

2. Komisjon võtab artikli 21 lõikes 2 osutatud korras vastu kulude abikõlblikkust reguleerivad eeskirjad.

Artikkel 15

Fondi kaasrahastamise otsus

Pärast kaasrahastamise taotluse läbivaatamist teeb komisjon artikli 21 lõikes 2 nimetatud korras otsuse fondi kaasrahastamise kohta. Otsuses nimetatakse liikmesriigile määratud summa.

Artikkel 16

Eelarvelised maksekohustused

Ühenduse eelarvelisi maksekohustusi võetakse komisjoni kaasrahastamise otsuse alusel.

Artikkel 17

Väljamaksed

1. Komisjon maksab fondi osamakse vastutavale asutusele kooskõlas vastavate eelarveliste maksekohustustega.

2. Kohe, kui komisjon võtab vastu otsuse fondi panuse kohta, tehakse liikmesriigile kõnealuse aasta kohta esialgne makse, mis moodustab 50 % summast. Vahemakse 30 % summast tehakse, kui liikmesriik teatab, et ta on tegelikult kulutanud poole esialgsest maksest.

Ülejääk makstakse kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi esitatud raamatupidamise ja programmi rakendamise aastaaruande heakskiitmist.

IV PEATÜKK

KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 18

Kontroll

1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve rakendamise eest, vastutavad meetme finantskontrolli eest eelkõige liikmesriigid. Sel eesmärgil tuleb neil võetavate meetmete raames teha järgmist:

a) kontrollida juhtimis- ja kontrollikorra kehtestamist ja rakendamist viisil, mis tagab ühenduse vahendite tõhusa ja nõuetekohase kasutamise;

b) esitada komisjonile nimetatud korra kirjeldus;

c) tagada, et meedet juhitakse kooskõlas kõikide kohaldatavate ühenduse eeskirjadega ja selle käsutuses olevaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

d) tõendada, et komisjonile esitatavad kuludeklaratsioonid on täpsed, ning tagada, et need on koostatud, kasutades raamatupidamissüsteeme, mis põhinevad kontrollitavatel tõendavatel dokumentidel;

e) vältida, avastada ja parandada eeskirjade eiramist ning vastavalt eeskirjadele teatada nendest ja haldus- ning kohtumenetluse kulgemisest komisjonile;

f) teha koostööd komisjoniga, et tagada ühenduse vahendite kasutamine vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

g) nõuda tagasi summad, mis on kaotatud avastatud eeskirjaeiramiste tulemusel, ja nõuda vajaduse korral viivist.

2. Olles vastutav Euroopa ühenduste üldeelarve eest, tagab komisjon, et liikmesriikidel on tõrgeteta toimivad korraldus- ja kontrollisüsteemid, mis kindlustavad ühenduse vahendite tõhusa ja nõuetekohase kasutamise.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad lõike 1 punktis f kirjeldatud koostöö raames liikmesriikidega kokkulepitud korras kohapeal kontrollida, sealhulgas pisteliselt, fondide rahastatavaid ettevõtmisi ning korraldus- ja kontrollisüsteeme, teatades sellest vähemalt üks tööpäev ette, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriikide vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele teostatavat kontrolli. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda ka asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida tehingu või tehingute nõuetekohasust. Sellises kontrollis võivad osaleda ka komisjoni ametnikud või teenistujad.

3. Pärast vajaliku kontrolli lõpetamist peatab komisjon vahemaksed järgmistes olukordades:

a) liikmesriik ei rakenda meedet nii, nagu lepiti kokku kaasrahastamise otsuses; või

b) fondi kaasrahastamine tervikuna või osa sellest ei ole kogu või osa meetme puhul õigustatud.

Neli juhtudel nõuab komisjon, esitades oma põhjendused, et liikmesriik esitaks oma seletused ja teeks vajaduse korral tähtaja jooksul korrektsioonid.

4. Kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ja liikmesriik ei ole korrektsioone teinud, võib komisjon, võttes arvesse liikmesriigi seletusi, otsustada kolme kuu jooksul:

a) vähendada artikli 17 lõikes 2 nimetatud vahemakset; või

b) teha nõutavad finantskorrektsioonid, tühistades kõnealusele meetmele antava fondi toetuse täielikult või osaliselt.

Kui otsust tegutseda vastavalt punktile a või b ei ole tehtud, lõpeb vahemaksete peatamine viivitamata.

Artikkel 19

Finantskorrektsioonid

1. Eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest meetme laadi või selle rakendamise ja kontrollimise tingimusi puudutavate suuremate muudatuste avastamise korral ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid.

Liikmesriik teeb üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid sisaldavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tühistamist. Sellega vabanevaid ühenduse vahendeid võib liikmesriik taaskasutada meetmeteks samas artiklis 4 nimetatud valdkonnas vastavalt korrale, mis määratletakse artikli 21 lõikes 2 nimetatud korras.

2. Kui komisjon pärast vajaliku kontrolli lõpetamist leiab, et liikmesriik ei ole täitnud oma käesoleva artikli lõikest 1 tulenevaid kohustusi, kohaldatakse artikli 18 lõikeid 3 ja 4.

3. Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi koos viivisega.

Artikkel 20

Järelevalve ja hindamine

1. Igas liikmesriigis võtab vastutav asutus kõik meetme järelevalveks ja hindamiseks vajalikud meetmed.

Sel eesmärgil peavad kokkulepped ja lepingud, mille ta sõlmib meetme rakendamise eest vastutavate organisatsioonidega, sisaldama punkte, mis nõuavad neilt aastas vähemalt ühe aruande esitamist, kus kirjeldatakse üksikasjalikult meetme rakendamise osas tehtud edusamme ja sellele määratud eesmärkide saavutamist.

Lisaks laseb vastutav asutus rakendatud meetmete läbiviimise ja mõju kohta anda sõltumatu hinnangu.

2. Igal aastal koostab vastutav asutus jooksva meetme rakendamise kohta kokkuvõtliku aruande, mis lisatakse artiklis 8 nimetatud kaasrahastamise taotlusele.

3. Kuue kuu jooksul kaasrahastamise otsuses kulude kasutamiseks määratud tähtajast saadab vastutav asutus komisjonile lõpparuande, mis sisaldab:

a) rahastamiskontosid ja aruannet meetme rakendamise kohta vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud komisjoni eeskirjadele;

b) lõikes 1 nimetatud hindamise aruannet.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande hiljemalt 31. detsembriks 2002 ja lõpparuande hiljemalt 1. septembriks 2005.

V PEATÜKK

KOMITEE

Artikkel 21

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

4. Komitee võib käsitleda kõiki käesoleva otsusega seotud küsimusi, mille tõstatab esimees või liikmesriigi esindaja.

VI PEATÜKK

ERISÄTTED ERAKORRALISTE MEETMETE KOHTA

Artikkel 22

Erisätted erakorraliste meetmete kohta

1. Artiklis 6 sätestatud erakorraliste meetmete suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõigete 2–5 sätteid.

2. Fondi rahaline abi piirdub kuue kuu pikkuse ajavahemikuga ega ületa 80 % iga meetme kuludest.

3. Artikli 6 lõikes 1 nimetatud massilisest sissevoolust mõjutatud liikmesriik või liikmesriigid esitavad komisjonile teate vajaduste kohta ja erakorraliste meetmete rakendamise plaani, sealhulgas kavandatavate meetmete kirjelduse ning nende rakendamise eest vastavad organid.

4. Kättesaadavad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel artikli 6 lõikes 1 nimetatud massilise sissevoolu osana igasse liikmesriiki tulnud isikute arvu alusel.

5. Kohaldatakse artiklit 9 ja artikleid 18–21.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 23

Üleminekusätted

Erandina artiklist 11 kohaldatakse majandusaastate 2000 ja 2001 rakendamisel järgmist ajakava:

- komisjon teatab liikmesriikidele neile määratud hinnangulised summad järgmisel päeval pärast käesoleva otsuse jõustumist. Kui Euroopa ühenduste statistikaametil ei ole veel kogu artiklis 10 nõutavat statistikat, kasutatakse liikmesriikide esitatud arve; sel juhul võtab komisjon artikli 21 lõikes 2 nimetatud korras vastu liikmesriikide esitatud statistika tõlgendamise eeskirjad,

- liikmesriigid esitavad artiklis 8 nimetatud kaasfinantseerimise taotlused komisjonile hiljemalt 20. novembril 2000,

- komisjon kiidab kaasfinantseerimise taotlused heaks kolme kuu jooksul alates nende esitamisest pärast artikli 8 lõikes 2 ettenähtud üksikasjade kontrollimist ja majandusaasta 2000 puhul sõltuvalt assigneeringute ülekandmisest majandusaastasse 2001,

- erandina artiklist 14 on fondi toetuse jaoks kõlblikud kulutused, mis on tegelikult makstud ajavahemikus 1. jaanuarist 2000 kuni kaasrahastamise andmise otsuses kinnitatud tähtajani.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Rakendamine

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab komisjon.

2. Vajaduse korral võtab komisjon kõik muud käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud sätted vastu artikli 21 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 25

Läbivaatamissäte

Komisjoni ettepanekul vaatab nõukogu käesoleva otsuse uuesti läbi hiljemalt 31. detsembril 2004.

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. september 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Vaillant

[1] EÜT C 116 E, 26.4.2000, lk 72.

[2] Arvamus on esitatud 11. aprillil 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 168, 16.6.2000, lk 20.

[4] Arvamus on esitatud 15. juunil 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT L 114, 1.5.1999, lk 2.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------