Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 97/67/EÜ,

15. detsember 1997,

ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2 ning artikleid 66 ja 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 22. jaanuari 1993. aasta resolutsiooni ühtse postiteenuste turu arengut käsitleva rohelise raamatu kohta, [4]

võttes arvesse nõukogu 7. veebruari 1994. aasta resolutsiooni ühenduse postiteenuste arengu kohta, [5]

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt [6] vastavalt lepituskomitees 7. novembril 1997 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades, et:

(1) tuleks vastu võtta meetmed siseturu loomiseks kooskõlas asutamislepingu artikliga 7a; kõnealune turg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

(2) postisektori siseturu rajamine on osutunud ühenduse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt tähtsaks, sest postiteenused on teabevahetuse ja kaubanduse oluline vahend;

(3) komisjon esitas 11. juunil 1992 rohelise raamatu ühtse postiteenuste turu arengu kohta ja 2. juunil 1993 teatise ühenduse postiteenuste arengusuuniste kohta;

(4) komisjon on korraldanud ühenduse seisukohalt oluliste postiteenuste laiaulatusliku avaliku arutelu ning postisektorist huvitatud isikud on komisjonile edastanud oma märkused;

(5) universaalse postiteenuse praegune ulatus ja selle osutamistingimused on liikmesriigiti märgatavalt erinevad; eelkõige on teenuste osutamise kvaliteet liikmesriikides väga ebaühtlane;

(6) rahvusvaheline postiühendus ei vasta alati kasutajate ja Euroopa kodanike ootustele ning ühenduse rahvusvaheliste postiteenuste kvaliteet on praegu ebarahuldav;

(7) postisektoris täheldatud erinevused mõjutavad oluliselt eelkõige postiteenustest sõltuvaid tegevusvaldkondi ja takistavad märgatavalt ühendusesisese ühtekuuluvuse saavutamiseks tehtavaid edusamme, sest piirkonnad, kus puuduvad piisavalt kõrge kvaliteediga postiteenused, on nii kirja- kui ka kaubavahetuse osas ebasoodsamas olukorras;

(8) meetmed, millega püütakse tagada turu järkjärguline ja kontrollitav liberaliseerimine ning kindlustada nõuetekohane tasakaal selle rakendamisel, on vajalikud postiteenuste vaba osutamise tagamiseks kogu ühenduses, võttes arvesse universaalteenuse osutajate kohustusi ja õigusi;

(9) seetõttu on vaja tegutseda ühenduse tasandil, et tagada postisektorit reguleerivate tingimuste ulatuslikum ühtlustamine ning sellest tulenevalt võtta meetmeid ühiseeskirjade kehtestamiseks;

(10) ühenduse tasandil tuleks subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt vastu võtta üldpõhimõtete kogum, täpse korra kindlaksmääramine peaks jääma liikmesriikidele, kes peaksid saama vabalt valida oma olukorraga kõige paremini sobiva süsteemi;

(11) ühenduse tasandil on oluline tagada universaalne postiteenus, mis hõlmab kõigis liikmesriikides kõigile kasutajatele sobiva hinna ja kindlaksmääratud kvaliteediga osutatavate teenuste miinimumvalikut, olenemata kasutajate geograafilisest asukohast ühenduses;

(12) universaalteenuste eesmärk on võimaldada kõigil kasutajatel pääseda kergesti postivõrku, eelkõige kindlustada piisav arv juurdepääsupunkte ning tagada posti kogumise ja kättetoimetamise sageduse rahuldavad tingimused; universaalteenuse osutamine peab vastama põhivajadusele tagada tegevuse järjepidevus ja olema samal ajal kohandatav kasutajate vajadustele ning tagama neile õiglase kohtlemise kedagi diskrimineerimata;

(13) universaalteenus peab hõlmama nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi postiteenuseid;

(14) universaalteenuse kasutajatele tuleb anda piisavat teavet pakutavate teenuste valiku, nende osutamis- ja kasutamistingimuste ning osutatavate teenuste kvaliteedi ja hindade kohta;

(15) käesoleva direktiivi universaalteenuse osutamist käsitlevate sätete kohaldamine ei piira universaalteenuse osutajate õigust pidada lepingute üle läbirääkimisi iga kliendiga eraldi;

(16) sellise teenusevaliku säilitamine, mida võib reserveerida kooskõlas asutamislepingu eeskirjadega ja ilma konkurentsieeskirjade kohaldamist piiramata, on õigustatud, et tagada universaalteenuse toimimine majanduslikult tasakaalustatud tingimustes; liberaliseerimisprotsess ei tohiks piirata liikmesriikides kasutusele võetud teatavaid pimedatele ja vaegnägijatele osutatavaid tasuta teenuseid;

(17) vähemalt 350 grammi kaaluvad kirjasaadetised moodustavad alla 2 % kirjadest ja alla 3 % avalik-õiguslike ettevõtjate laekumistest; hinna määramise põhimõtted (viiekordne põhihind) võimaldavad paremini vahet teha reserveeritud teenuse ja liberaliseeritud kullerposti teenuse vahel;

(18) silmas pidades asjaolu, et põhiline erinevus kullerposti ja universaalse postiteenuse vahel seisneb kullerposti teenustega kaasnevas ja klientidele tajutavas lisandväärtuses (olenemata selle vormist), saab tajutava lisaväärtuse kõige tõhusamalt kindlaks määrata nii, et võetakse arvesse lisahinda, mida kliendid on valmis maksma; see ei piira reserveeritud valdkonnas järgitava hinnapiirangu kohaldamist;

(19) ajutiselt on mõistlik lubada, et otseposti ja rahvusvahelist posti oleks võimalik edaspidigi reserveerida vastavalt ettenähtud hinna- ja kaalupiirangutele; järgmise sammuna postiteenuste siseturu väljakujundamise suunas peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul pärast kõnealuse sektori läbivaatamist tegema hiljemalt 1. jaanuariks 2000 otsuse postituru edasise järkjärgulise kontrollitud liberaliseerimise, eelkõige rahvusvahelise posti ja otseposti liberaliseerimise ning hinna- ja kaalupiirangute edasise läbivaatamise kohta;

(20) lähtudes avalikust korrast ja julgeolekust, võib liikmesriikidel olla õigustatud huvi anda ühele või mitmele enda määratud üksusele õigus paigaldada avalikult kasutatavatele teedele postisaadetiste vastuvõtmiseks ettenähtud postkastid; samadel põhjustel peaks neil olema õigus määrata üksus või üksused, kes vastutavad päritoluriiki identifitseerivate postmarkide väljaandmise eest, ning üksused, kes vastutavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatava tähtsaadetiste teenuse osutamise eest; nad võivad osutada ka Euroopa Liidu liikmelisusele, kasutades 12 tähega sümbolit;

(21) uued teenused (tavapärastest teenustest selgelt erinevad teenused) ja dokumendivahetus ei kuulu universaalteenuse alla ning järelikult ei ole nende reserveerimine universaalteenuse osutajatele õigustatud; sama kehtib ka iseteenindamise suhtes (postiteenust osutab posti saatev füüsiline või juriidiline isik või kõnealuseid saadetisi kogub ja edastab kolmas isik, kes tegutseb täielikult kõnesoleva isiku nimel), mis ei kuulu teenuste kategooria alla;

(22) liikmesriigid peaksid asjakohase loa andmise korra abil olema võimelised reguleerima oma territooriumil selliste postiteenuste osutamist, mida ei ole reserveeritud universaalteenuse osutajatele; kõnealune kord peab olema selge, proportsionaalne ning põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida;

(23) liikmesriikidele peaks jääma võimalus kehtestada litsentside andmisel universaalteenuse kohustused või osamaksed tagatisfondi, mille eesmärk on hüvitada universaalteenuse osutajale ebaõiglast finantskohustust sisaldavate teenuste osutamine; liikmesriikidel peaks olema võimalus lisada lubadesse kohustus, et loa saanud toimingutega ei tohi rikkuda universaalteenuse osutajate jaoks reserveeritud teenustele antud ainu- ega eriõigusi; järelevalve eesmärgil võidakse võtta kasutusele otseposti identifitseerimise süsteem seal, kus otsepost on liberaliseeritud;

(24) on vaja vastu võtta vajalikud meetmed, et ühtlustada liikmesriikides sätestatud loaandmise korda, millega reguleeritakse reserveerimata teenuste osutamist üldsusele ärilisel eesmärgil;

(25) vajaduse korral võetakse vastu meetmed tagamaks, et liikmesriikide avalikku postivõrku pääsemise tingimused oleksid selged ega diskrimineeriks kedagi;

(26) selleks et tagada universaalteenuse usaldusväärne korraldus ja vältida konkurentsimoonutusi, peaksid universaalteenuse suhtes kohaldatavad hinnad olema objektiivsed, selged ja vastama kuludele ega tohiks kedagi diskrimineerida;

(27) ühendusesisese rahvusvahelise postiteenuse osutamise eest saadav tasu, ilma see piiraks Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidest tulenevate miinimumkohustuste kohaldamist, peaks katma universaalteenuse osutajale sihtriigis kättetoimetamisega kaasnevad kulud; kõnealune tasu peaks innustama ka rahvusvahelise postiteenuse kvaliteeti parandama või säilitama, kasutades selleks teenuse kvaliteediga seotud eesmärke; sellega oleksid õigustatud sobivad süsteemid, millega nähakse ette kulude asjakohane katmine ja mis on konkreetselt seotud osutatud teenuse kvaliteediga;

(28) mitmesuguste reserveeritud ja reserveerimata teenuste jaoks on vaja eraldi raamatupidamisarvestust, et selliste teenuste tegelikud kulud oleksid läbipaistvad ning tagamaks, et reserveeritud sektorist reserveerimata sektorisse suunatud ristsubsideerimine ei avaldaks ebasoodsat mõju viimati nimetatud sektori konkurentsitingimustele;

(29) selleks et tagada eelmises kolmes põhjenduses esitatud põhimõtete kohaldamine, peaksid universaalteenuse osutajad rakendama põhjendatud tähtaja jooksul kuluarvestussüsteeme, mida on võimalik sõltumatult kontrollida ja mille abil on võimalik kulud selge korra alusel võimalikult täpselt teenuste vahel jagada; nimetatud nõudeid saab täita näiteks kulude täiesti eraldi arvestamise põhimõtte rakendamisega; selliseid kuluarvestussüsteeme ei tarvitse nõuda juhul, kui vaba konkurentsi tingimused on tegelikult olemas;

(30) tähelepanu tuleks pöörata selliste kasutajate huvidele, kellel on õigus saada kõrgekvaliteedilisi teenuseid; seetõttu tuleks teha kõik jõupingutused ühenduse tasandil osutatavate teenuste kvaliteedi parandamiseks ja tõstmiseks; selliseks kvaliteedi parandamiseks peavad liikmesriigid kehtestama standardid, mida universaalteenuse osutajad peavad universaalteenuse alla kuuluvate teenuste osas järgima või ületama;

(31) teenuse kvaliteet, mida kasutajad eeldavad, on osutatavate teenuste oluline aspekt; kasutajate huvides tuleb avaldada teenuse kvaliteedi hindamise standardid ja saavutatud kvaliteeditasemed; teenuse kvaliteedi ühtlustatud standardid ja ühine mõõtmismetoodika peavad olema kättesaadavad, et oleks võimalik hinnata teenuse kvaliteedi ühtlustumist ühenduses;

(32) liikmesriigid peavad kindlaks määrama ühenduse standarditega kooskõlas olevad siseriiklikud kvaliteedistandardid; ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste puhul, milleks on vaja vähemalt kahest eri liikmesriigist pärineva universaalteenuse osutaja ühiseid jõupingutusi, tuleb kvaliteedistandardid määratleda ühenduse tasandil;

(33) vastavust kõnealustele standarditele tuleb sõltumatult kontrollida korrapäraste ajavahemike järel ja ühtlustatud alusel; kasutajatel peab olema õigus saada teavet kontrolli tulemuste kohta ja liikmesriigid peavad tagama parandusmeetme rakendamise seal, kus tulemustest selgub, et standardeid ei järgita;

(34) nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes [7] kohaldatakse postiettevõtjate suhtes;

(35) vajadus parandada teenuse kvaliteeti tähendab seda, et vaidlused tuleb lahendada kiiresti ja tõhusalt; lisaks siseriikliku ja ühenduse õiguse alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele tuleks ette näha kaebuste lahendamise kord, mis peab olema selge, lihtne ja odav ning võimaldama osaleda kõigil asjaomastel pooltel;

(36) postivõrkude vastastikune sidumine ja kasutajate huvid nõuavad tehnilise standardimise soodustamist; tehniline standardimine on hädavajalik siseriiklike võrkude koostalitusvõime edendamiseks ja ühenduse tõhusa universaalteenuse saavutamiseks;

(37) Euroopa tasandil ühtlustamist käsitlevate suunistega nähakse ette spetsialiseeritud tehnilise standardimise usaldamine Euroopa Standardikomiteele;

(38) tuleks luua komitee, mis abistab komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel eelkõige ühenduse rahvusvahelise postiteenuse ja tehnilise standardimise kvaliteeti käsitlevate meetmete edasiarendamise osas;

(39) selleks et tagada universaalteenuse nõuetekohane toimimine ja moonutusteta konkurents reserveerimata sektoris, on oluline teha vahet ühelt poolt seaduseandja ja teiselt poolt ettevõtja ülesannete vahel; ükski postiettevõtja ei tohi olla korraga vahekohtunik ja huvitatud isik; liikmesriigi ülesanne on määratleda ühe või mitme sellise siseriikliku reguleeriva asutuse põhikiri, mis võidakse valida ametiasutuste või selleks määratud sõltumatute üksuste hulgast;

(40) ühtlustatud tingimuste mõju postiteenuste siseturu toimimisele on vaja hinnata; seepärast esitab komisjon kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. detsembriks 2000 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, k.a asjakohase teabe kõnealuse sektori arengu, eelkõige majandus-, sotsiaal-, tööhõive- ja tehnoloogiaaspektide kohta ning teenuse kvaliteedi kohta;

(41) käesolev direktiiv ei mõjuta asutamislepingu eeskirjade, eelkõige konkurentsi ja teenuste osutamise vabadust käsitlevate eeskirjade kohaldamist;

(42) miski ei takista liikmesriike säilitamast kehtivaid või kehtestamast selliseid postisektorit käsitlevaid meetmeid, mis on liberaalsemad käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmetest, ega säilitamast käesoleva direktiivi kehtetuks muutumise korral selle rakendamiseks kehtestatud meetmeid tingimusel, et kõnealused meetmed on igal juhul kooskõlas asutamislepinguga;

(43) käesolevat direktiivi oleks asjakohane kohaldada kuni 31. detsembrini 2004, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei otsusta komisjoni ettepaneku põhjal teisiti;

(44) käesolevat direktiivi ei kohaldata ühegi toimingu suhtes, mis jääb väljapoole ühenduse õigust, nagu näiteks Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise kohased toimingud, ega mingil juhul selliste toimingute suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku (sealhulgas riigi majanduslik heaolu, kui toiming on seotud riigi julgeoleku küsimustega) ja riigi tegevusega kriminaalõiguse valdkonnas;

(45) käesolev direktiiv ei takista võtmast väljaspool ühendust asuvate ettevõtjate suhtes ühenduse õiguse ja olemasolevate rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas olevaid meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide kodanike võrdne kohtlemine kolmandates riikides; ühenduse ettevõtjatel peaks kolmandates riikides olema õigus samasugusele kohtlemisele ja tõhusale turulepääsule, nagu on võimaldatud asjaomaste riikide kodanikele ühenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. PEATÜKK

Eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühiseeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

- universaalse postiteenuse osutamine ühenduses,

- nende teenuste määratlemise kriteeriumid, mis võidakse reserveerida universaalteenuse osutajatele, ja reserveerimata teenuste osutamise tingimused,

- universaalteenuse osutamise hinnakujunduse põhimõtted ja selle raamatupidamisarvestuse selgus,

- universaalteenuse osutamiseks kvaliteedistandardite kehtestamine ja süsteemi loomine, et tagada kõnealuste standardite järgimine,

- tehniliste standardite ühtlustamine,

- sõltumatute siseriiklike reguleerivate asutuste loomine.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

1) postiteenused — postisaadetiste kogumine, sorteerimine, transportimine ja kättetoimetamine;

2) avalik postivõrk — korraldussüsteem ja vahendid, mida universaalteenuse osutaja kasutab või selle osutajad kasutavad eelkõige järgmiseks:

- universaalteenuse osutamise kohustusega hõlmatud postisaadetiste kogumine kogu territooriumi juurdepääsupunktides,

- kõnealuste saadetiste vedu postivõrgu juurdepääsupunktist jaotuskeskusesse ja nende käitlemine,

- saadetistel märgitud adressaatidele jaotamine;

3) juurdepääsupunktid — füüsilised rajatised, k.a avalikult kasutatavatel teedel või universaalteenuse osutaja ruumides asuvad avalikud postkastid, kuhu kliendid võivad jätta avalikku postivõrku toimetatavad postisaadetised;

4) kogumine — juurdepääsupunktidesse jäetud postisaadetiste kogumine;

5) jaotamine — protsess alates postisaadetiste sorteerimisest jaotuskeskuses kuni nende kättetoimetamiseni adressaatidele;

6) postisaadetis — valmissaadetis, mida universaalteenuse osutaja toimetab adressaadile. Lisaks kirjasaadetistele võivad selle alla kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või väärtuseta kaupu;

7) kirjasaadetis — mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teatis, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitleta kirjasaadetistena;

8) otsepost — teatis, mis koosneb ainult reklaam-, turustus- või müügiedendusmaterjalist ning sisaldab märkimisväärselt suurele hulgale adressaatidele saadetavat ühesugust sõnumit, v.a adressaadi nimi, aadress, tunnusnumber ja muud teatise sisu mittemuutvad erinevused, ning mis edastatakse ja toimetatakse saatja poolt saadetisele või selle ümbrisele märgitud aadressil. Siseriiklik reguleeriv asutus tõlgendab igas liikmesriigis mõistet "märkimisväärselt suur hulk adressaate" ja avaldab selle asjakohase määratluse. Kulu- ja kaubaarveid, raamatupidamisaruandeid ja muid erisisulisi sõnumeid ei käsitleta otsepostina. Teatist, kus ühes ja samas ümbrises on nii otsepostitatavad kui ka muud saadetised, ei käsitleta otsepostina. Otsepost hõlmab nii rahvusvahelist kui ka siseriiklikku otseposti;

9) tähtsaadetis — teenus, millega kaasneb kindlasummaline tagatis saadetise kaotsimineku-, vargus- või rikkumisohu vastu ning mille puhul väljastatakse saatjale soovi korral tõend edastamiseks üleantud postisaadetise ja/või selle kättetoimetamise kohta adressaadile;

10) väärtsaadetis — teenus, millega kindlustatakse postisaadetis saatja deklareeritud väärtuses selle kaotsimineku, varguse või rikkumise vastu;

11) rahvusvaheline post — teisest liikmesriigist või teise liikmesriiki või kolmandast riigist või kolmandasse riiki edastatav post;

12) dokumendivahetus — vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse käesoleva teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada;

13) universaalse postiteenuse osutaja – liikmesriigis universaalset postiteenust või selle osi osutav avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, mille andmed on esitatud komisjonile kooskõlas artikliga 4;

14) load — igasugune luba, milles on märgitud postisektorile ettenähtud õigused ja kohustused ning millega võimaldatakse ettevõtjatel osutada postiteenuseid ja vajaduse korral rajada postivõrke kõnealuste teenuste osutamiseks ja/või juhtida nende tööd ning mis antakse välja järgmiselt määratletud üldloana või üksiklitsentsina:

- üldluba — luba, mida reguleeritakse "klassilitsentsi" või üldkohaldatavate õigusaktidega ja mille puhul pole oluline, kas selliseks reguleerimiseks on vajalik registreerimise või deklareerimise kord, ning mille puhul asjaomane ettevõtja ei pea saama siseriikliku reguleeriva asutuse selgesõnalist otsust enne kõnesolevast loast tulenevate õiguste kasutamist,

- üksiklitsents — luba, mille annab siseriiklik reguleeriv asutus ja millega antakse ettevõtjale eriõigused või millega kohaldatakse ettevõtja tegevuse suhtes lisaks üldloale vajaduse korral erikohustusi, kui kõnealusel ettevõtjal ei ole õigust kasutada asjaomaseid õigusi seni, kuni ta on saanud siseriikliku reguleeriva asutuse otsuse;

15) lõppmaksed — universaalteenuse osutajate tasustamine mõnest muust liikmesriigist või kolmandast riigist saabunud postisaadetisi sisaldava rahvusvahelise posti jaotamise eest;

16) saatja — postisaadetisi saatev füüsiline või juriidiline isik;

17) kasutajad — universaalteenusest saatja või adressaadina kasu saav füüsiline või juriidiline isik;

18) siseriiklik reguleeriv asutus — iga liikmesriigi asutus või asutused, millele liikmesriik usaldab muu hulgas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva reguleerimistegevuse;

19) olulised nõuded — mittemajanduslikud üldpõhjused, mille tõttu liikmesriik võib olla sunnitud kehtestama postiteenuste osutamise tingimused. Kõnealusteks põhjusteks on kirjavahetuse konfidentsiaalsus, võrgu turvalisus ohtlike kaupade veol ning vajaduse korral andmekaitse, keskkonnakaitse ja regionaalplaneerimine.

Andmekaitse võib hõlmata isikuandmete kaitset, edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsust ja eraelu puutumatuse kaitset.

2. PEATÜKK

Universaalteenus

Artikkel 3

1. Liikmesriigid tagavad, et kasutajatel on õigus universaalteenusele, mis hõlmab kindlaksmääratud kvaliteediga postiteenuse pidevat osutamist nende territooriumi igas punktis kõikidele kasutajatele sobiva hinnaga.

2. Selleks võtavad liikmesriigid meetmeid, et kontakt- ja juurdepääsupunktide tiheduse tagamisel arvestada kasutajate vajadusi.

3. Nad võtavad meetmeid tagamaks, et universaalteenuse osutaja tagab või osutajad tagavad kõigil tööpäevadel ja vähemalt viis päeva nädalas, v.a siseriiklike reguleerivate asutuste arvates erandlikel asjaoludel või geograafilistel eritingimustel, vähemalt järgmise:

- ühe kogumise,

- ühe kättetoimetamise kõigile füüsilistele isikutele kodudesse või juriidilistele isikutele nende tööruumidesse või siseriikliku reguleeriva asutuse kindlaksmääratud erandtingimustel ühe kättetoimetamise asjakohasesse kohta.

Kõigist eranditest või kõrvalekalletest, mis siseriiklik reguleeriv asutus on teinud kooskõlas käesoleva lõikega, tuleb teatada komisjonile ja kõigile siseriiklikele reguleerivatele asutustele.

4. Iga liikmesriik võtab vastu vajalikud meetmed tagamaks, et universaalteenus hõlmab vähemalt järgmisi teenuseid:

- kuni kaks kilogrammi kaaluvate postisaadetiste kogumine, sorteerimine, transportimine ja jaotamine,

- kuni kümme kilogrammi kaaluvate postipakkide kogumine, sorteerimine, transportimine ja jaotamine,

- täht- ja väärtsaadetistega seotud teenused.

5. Siseriiklikud reguleerivad asutused võivad suurendada universaalteenusega hõlmatud postipakkide kaalupiirangut kuni 20 kilogrammini ja kehtestada kõnealuste pakkide kojutoimetamise erikorra.

Olenemata ühes liikmesriigis universaalteenusega hõlmatud postipakkidele kehtestatud kaalupiirangust, tagavad liikmesriigid oma territooriumil teisest liikmesriigist saabunud kuni 20 kilogrammi kaaluvate postipakkide kättetoimetamise.

6. Kõnealuste postisaadetiste miinimum- ja maksimummõõtmed on sätestatud Ülemaailmse Postiliidu vastuvõetud konventsioonis ja postipakke käsitlevas lepingus.

7. Käesolevas artiklis määratletud universaalteenus hõlmab nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi postiteenuseid.

Artikkel 4

Iga liikmesriik tagab universaalteenuse osutamise ning teatab komisjonile nimetatud kohustuse täitmiseks võetud meetmetest ja eelkõige universaalteenuse osutaja või osutajate andmed. Liikmesriigid määravad kooskõlas ühenduse õigusega kindlaks universaalteenuse osutaja või osutajate kohustused ja õigused ning avaldavad need.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et universaalteenuse osutamine vastab järgmistele nõuetele:

- pakutakse oluliste nõuete täitmist tagavat teenust,

- pakutakse samasugust teenust võrreldavates tingimustes olevatele kasutajatele,

- teenus on kättesaadav ilma kedagi eelkõige tema poliitiliste, usuliste või ideoloogiliste veendumuste alusel diskrimineerimata,

- seda ei takistata ega lõpetata, v.a vääramatu jõu korral,

- see areneb kooskõlas tehnilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonnaga ning kasutajate vajadustega.

2. Lõike 1 sätted ei välista meetmeid, mida liikmesriigid võtavad kooskõlas asutamislepingus, eelkõige selle artiklites 36 ja 56 tunnustatud nõudmistega, mis on seotud avalike huvidega ning käsitlevad muu hulgas kõlblust, avalikku julgeolekut, sh kuritegude uurimist, ja avalikku korda.

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et universaalteenuse osutaja annab või osutajad annavad kasutajatele korrapäraselt piisavalt üksikasjalikku ja ajakohast teavet pakutava universaalteenuse eripära, eelkõige kõnealustele teenustele juurdepääsu üldtingimuste, hindade ja kvaliteedistandardite taseme kohta. Nimetatud teave avaldatakse asjakohasel viisil.

Liikmesriigid teatavad komisjonile 12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist esimese lõigu kohaselt avaldatava teabe kättesaadavaks tegemise viisi. Kõigist järgmistest muudatustest teatatakse komisjonile esimesel võimalusel.

3. PEATÜKK

Selliste teenuste ühtlustamine, mida võib reserveerida

Artikkel 7

1. Et tagada universaalteenuse säilimine vajalikul määral, võib iga liikmesriik reserveerida universaalteenuse osutajale või osutajatele sellised teenused nagu siseriikliku kirjavahetuse kogumine, sorteerimine, transportimine ja kättetoimetamine, olenemata sellest, kas tegemist on kiirendatud kättetoimetamisega või mitte, mille hind on väiksem kui võimaliku kiireima standardikategooria esimese kaaluastme kirjasaadetise viiekordne üldhind ja kaal alla 350 grammi. Pimedatele ja vaegnägijatele ettenähtud tasuta postiteenuste korral on lubatud erandid kaalu- ja hinnapiirangutest.

2. Et tagada universaalteenuse säilimine vajalikul määral, võivad rahvusvaheline post ja otsepost jääda reserveerituks vastavalt lõikes 1 sätestatud hinna- ja kaalupiirangutele.

3. Saavutamaks käesoleva direktiivi eesmärke, teevad Euroopa Parlament ja nõukogu järgmise sammuna postiteenuste siseturu väljakujundamise suunas hiljemalt 1. jaanuaril 2000, ilma et see piiraks komisjoni pädevust, otsuse postituru edasise järkjärgulise ja kontrollitud liberaliseerimise kohta, silmas pidades eelkõige rahvusvahelise posti ja otseposti liberaliseerimist, ning hinna- ja kaalupiirangute edasise läbivaatamise kohta alates 1. jaanuarist 2003, võttes arvesse kõnealuseks kuupäevaks toimunud arengut, eelkõige majanduslikku, sotsiaalset ja tehnoloogilist arengut ning universaalteenuse osutaja või osutajate finantstasakaalu.

Sellised otsused põhinevad komisjoni ettepanekul, mis tehakse pärast kõnealuse sektori läbivaatamist ja võetakse päevakorda enne 1998. aasta lõppu. Komisjoni taotlusel esitavad liikmesriigid läbivaatamise lõpuleviimiseks vajaliku teabe.

4. Dokumendivahetust ei või reserveerida.

Artikkel 8

Artikli 7 sätete kohaldamine ei piira liikmesriikide õigust korraldada postkastide paigutamist avalikult kasutatavatele teedele, anda välja postmarke ja osutada oma siseriiklike õigusaktide kohase kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatavat tähtsaadetiste teenust.

4. PEATÜKK

Reserveerimata teenuste osutamise ja võrkupääsu tingimused

Artikkel 9

1. Reserveerimata teenuste suhtes, mis ei kuulu artiklis 3 määratletud universaalteenuse kohaldamisalasse, võivad liikmesriigid kasutusele võtta üldload sel määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine.

2. Reserveerimata teenuste suhtes, mis kuuluvad artiklis 3 määratletud universaalteenuse kohaldamisalasse, võivad liikmesriigid kehtestada loa andmise korra, sh üksiklitsentsid sel määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine ja universaalteenuse kaitsmine.

Lubade andmise korral võidakse:

- vajaduse korral seada tingimuseks universaalteenuse osutamise kohustus,

- vajaduse korral kehtestada asjaomaste teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja osutamisega seotud nõuded,

- kohaldada kohustust mitte rikkuda universaalteenuse osutajale või osutajatele reserveeritud postiteenustele artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt antud ainu- ja eriõigusi.

3. Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kord on arusaadav, proportsionaalne ning põhineb objektiivsetel kriteeriumidel ega diskrimineeri kedagi. Liikmesriigid peavad tagama, et loa taotlejale põhjendatakse loa väljaandmisest täielikult või osaliselt keeldumist ning nad peavad kehtestama apellatsioonimenetluse.

4. Tagamaks universaalteenuse kaitstust juhul, kui liikmesriik teeb kindlaks, et käesoleva direktiiviga ettenähtud universaalteenuse osutamise kohustustega kaasneb universaalteenuse osutajale ebaõiglane finantskohustus, võidakse luua tagatisfond, mida sel eesmärgil haldab kasusaajast või -saajatest sõltumatu asutus. Sel juhul võidakse seada loa andmise tingimuseks kohustus teha kõnealusesse fondi rahalisi osamakseid. Liikmesriik peab tagama, et tagatisfondi loomisel ja rahalise osamakse suuruse kindlaksmääramisel täidetakse arusaadavuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ega diskrimineeritaks kedagi. Sel viisil võib rahastada ainult artiklis 3 sätestatud teenuseid.

5. Liikmesriigid võivad näha ette otseposti identifitseerimise süsteemi, mis võimaldab kõnealuste teenuste järelevalvet, kui need on liberaliseeritud.

Artikkel 10

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni ettepanekul ja asutamislepingu artikli 57 lõike 2 ning artiklite 66 ja 100a alusel vastu vajalikud meetmed, et ühtlustada artiklis 9 osutatud korda, millega reguleeritakse reserveerimata postiteenuste osutamist üldsusele ärilisel eesmärgil.

2. Lõikes 1 osutatud ühtlustamismeetmed käsitlevad eelkõige kriteeriume ja korda, mida postiettevõtja peab järgima, nimetatud kriteeriumide ja korra avaldamise viisi ning järgitavaid apellatsioonimenetlusi.

Artikkel 11

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni ettepanekul ja asutamislepingu artikli 57 lõike 2 ning artiklite 66 ja 100a alusel vastu vajalikud ühtlustamismeetmed tagamaks, et kasutajatel ja universaalteenuse osutajal või osutajatel on selgetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs avalikule postivõrgule.

5. PEATÜKK

Hinnakujunduse põhimõtted ja raamatupidamisarvestuse selgus

Artikkel 12

Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste hindade puhul peetakse kinni järgmistest põhimõtetest:

- hinnad peavad olema sobivad ja võimaldama kõigi kasutajate juurdepääsu osutatavatele teenustele,

- hinnad peavad vastama kuludele; liikmesriigid võivad teha otsuse kohaldada kogu oma riigi territooriumil ühtset hinda,

- ühtse hinna kohaldamine ei keela universaalteenuse osutajal või osutajatel sõlmida klientidega hindu käsitlevaid üksiklepinguid,

- hinnad peavad olema selged ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 13

1. Tagamaks universaalteenuse rahvusvahelist osutamist, ärgitavad liikmesriigid oma universaalteenuse osutajaid hoolitsema selle eest, et ühendusesisese rahvusvahelise posti lõppmakseid käsitlevates lepingutes peetaks kinni järgmistest põhimõtetest:

- lõppmaksed määratakse kindlaks vastavalt sissetuleva rahvusvahelise posti töötlemis- ja kättetoimetamiskuludele,

- tasu määr sõltub osutatud teenuse kvaliteedist,

- lõppmaksed on selged ega tohi kedagi diskrimineerida.

2. Kõnealuste põhimõtete rakendamine võib hõlmata üleminekukorda, mille eesmärk on hoiduda põhjendamatutest häiretest postiturgudel või ebasoodsatest mõjudest ettevõtjatele, kui posti saatvad ja vastuvõtvad ettevõtjad on sõlminud omavahelise lepingu; nimetatud korra puhul piirdutakse minimaalsega, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 14

1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et universaalteenuse osutajate raamatupidamisarvestus toimuks käesoleva artikli sätete kohaselt.

2. Universaalteenuse osutajad peavad sisemistes raamatupidamissüsteemides eraldi arvestust ühelt poolt vähemalt kõigi reserveeritud sektori teenuste ja teiselt poolt reserveerimata teenuste kohta. Reserveerimata teenuseid käsitlevas raamatupidamisarvestuses tuleks teha selget vahet universaalteenuse alla kuuluvate ja mittekuuluvate teenuste vahel. Kõnealused sisemised raamatupidamissüsteemid põhinevad järjepidevalt kohaldatavatel ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtetel.

3. Lõikes 2 osutatud raamatupidamissüsteemides jaotatakse kõigi reserveeritud ja reserveerimata teenuste kulud järgmiselt, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist:

a) kulud, mida saab seostada otseselt konkreetse teenusega, omistatakse sellele;

b) üldkulud, s.o kulud, mida ei saa seostada otseselt konkreetse teenusega, jaotatakse järgmiselt:

i) võimaluse korral jaotatakse üldkulud nende päritolu otsese analüüsi põhjal;

ii) kui otsene analüüs ei ole võimalik, jaotatakse üldkulude kategooriad sõltuvalt nende kaudsest seosest mõne teise kulukategooriaga või kulukategooria rühmaga, mille puhul on otsene omistamine või jaotamine võimalik; kaudne seos põhineb võrreldavatel kulustruktuuridel;

iii) kui ei suudeta leida otsest ega kaudset kulude jaotamise viisi, jaotatakse kulukategooria üldise jaotuspõhimõtte alusel, mille arvutamisel kasutatakse ühelt poolt kõigi otseselt või kaudselt omistatud või jaotatud kulude ja kõigi reserveeritud teenuste suhet ning teiselt poolt kõigi otseselt või kaudselt omistatud või jaotatud kulude ja muude teenuste suhet.

4. Muid kuluarvestussüsteeme kohaldatakse ainult sel juhul, kui need on kooskõlas lõikega 2 ja kui siseriiklik reguleeriv asutus on need heaks kiitnud. Komisjoni teavitatakse eelnevalt nende kohaldamisest.

5. Siseriiklikud reguleerivad asutused tagavad, et universaalteenuse osutajast sõltumatu pädev asutus kontrollib vastavust ühele lõigetes 3 või 4 kirjeldatud kuluarvestussüsteemile. Liikmesriigid tagavad vastavust käsitleva teatise perioodilise avaldamise.

6. Siseriiklik reguleeriv asutus hoiab kättesaadavana piisavalt üksikasjaliku teabe universaalteenuse osutaja poolt kohaldavate kuluarvestussüsteemide kohta ja edastab selle taotluse korral komisjonile.

7. Taotluse korral tehakse kõnealuste süsteemide üksikasjalikud raamatupidamisandmed konfidentsiaalsena teatavaks siseriiklikule reguleerivale asutusele ja komisjonile.

8. Kui teatav liikmesriik ei ole reserveerinud ühtki artikli 7 kohaselt reserveeritavat teenust ega ole loonud artikli 9 lõike 4 kohaselt lubatud universaalteenuse osutamise tagatisfondi ning kui siseriiklik reguleeriv asutus veendub, et mitte ükski kõnealuse liikmesriigi universaalteenuse osutaja ei saa riigilt varjatud ega muud toetust, võib siseriiklik reguleeriv asutus teha otsuse mitte kohaldada käesoleva artikli lõigete 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 nõudeid. Siseriiklik reguleeriv asutus teatab komisjonile kõigist sellistest otsustest.

Artikkel 15

Kõigi universaalteenuse osutajate finantsaruanded koostatakse, esitatakse sõltumatule audiitorile auditeerimiseks ja avaldatakse kooskõlas äriühinguid käsitlevate asjaomaste ühenduse ja siseriiklike õigusaktidega.

6. PEATÜKK

Teenuste kvaliteet

Artikkel 16

Liikmesriigid tagavad, et kõrgekvaliteedilise postiteenuse osutamiseks kehtestatakse ja avaldatakse universaalteenuse kvaliteedistandardid.

Kvaliteedistandardid käsitlevad eelkõige kohaletoimetamise aega ning teenuste korrapärasust ja usaldusväärsust.

Need standardid kehtestavad:

- liikmesriigid siseriiklike teenuste korral,

- Euroopa Parlament ja nõukogu ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste korral (vt lisa). Edaspidi kohandatakse kõnealuseid standardeid tehnika arengu ja turusuundumustega artiklis 21 sätestatud korras.

Välisasutused, kellel puudub side universaalteenuse osutajatega, kontrollivad vähemalt kord aastas sõltumatult teenuste osutamist standardtingimustes, mis määratakse kindlaks artiklis 21 sätestatud korras, ja avaldavad vähemalt kord aastas aruanded kontrolli tulemuste kohta.

Artikkel 17

Liikmesriigid sätestavad siseriikliku posti kvaliteedistandardid ja tagavad nende vastavuse ühendusesisestele rahvusvaheliste postiteenuste standarditele.

Liikmesriigid teavitavad oma siseriiklike teenuste kvaliteedistandarditest komisjoni, kes avaldab need samamoodi kui artiklis 18 osutatud ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste standardid.

Siseriiklikud reguleerivad asutused tagavad sõltumatu kontrolli teenuste osutamise üle kooskõlas artikli 16 neljanda lõiguga, tulemuste põhjendatuse ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmise.

Artikkel 18

1. Artikli 16 kohased ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste kvaliteedistandardid on sätestatud lisas.

2. Kui infrastruktuuriga seotud või geograafilised eritingimused nõuavad, võivad siseriiklikud reguleerivad asutused teha erandeid lisaga ettenähtud kvaliteedistandarditest. Kui siseriiklikud reguleerivad asutused teevad sellised erandid, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon esitab artikli 21 kohaselt loodud komiteele teavitamiseks aastaaruande eelmise 12 kuu jooksul saadud teatiste kohta.

3. Komisjon avaldab kõik ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste kvaliteedistandardite kohandused Euroopa Ühenduste Teatajas ning võtab meetmeid, et tagada korrapärane sõltumatu kontroll ning tulemuste avaldamine, mis tõendavad kõnealuste standardite järgimist ja saavutatud edusamme. Siseriiklikud reguleerivad asutused tagavad, et vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid.

Artikkel 19

Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse kasutajate kaebuste, eelkõige postisaadetiste kaotsimineku, varguse ja rikkumisega või teenuse kvaliteedistandarditele mittevastavusega seotud kaebuste lahendamise selge, lihtne ja odav kord.

Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et kõnealune kord võimaldab lahendada vaidlusi õiglaselt ja kiiresti, ning näevad vajaduse korral ette hüvitamis- ja/või kompenseerimissüsteemi.

Ilma et see piiraks muude siseriiklike ja ühenduse õigusaktide kohaste apellatsioonivõimaluste kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kasutajad, kes tegutsevad üksikult või, kui see on siseriiklike õigusaktidega lubatud, koos kasutajate ja/või tarbijate huve esindavate organisatsioonidega, võivad anda pädevale siseriiklikule asutusele lahendamiseks juhtumid, kus kasutajate kaebusi universaalteenuse osutaja kohta ei ole rahuldavalt lahendatud.

Vastavalt artiklile 16 tagavad liikmesriigid, et universaalteenuse osutajad avaldavad koos oma tegevuse kontrollimise aastaaruandega teabe kaebuste arvu ja nende käsitlemisviisi kohta.

7. PEATÜKK

Tehniliste standardite ühtlustamine

Artikkel 20

Tehniliste standardite ühtlustamine jätkub eelkõige kasutajate huve silmas pidades.

Euroopa Standardikomiteele tehakse ülesandeks koostada postisektoris kohaldavad tehnilised standardid nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivis 83/189/EMÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) [8] sätestatud põhimõtetele vastavate volituste alusel.

Seejuures arvestatakse rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Ülemaailmses Postiliidus vastuvõetud ühtlustamismeetmeid.

Kohaldatavad standardid avaldatakse kord aastas Euroopa Ühenduste Teatajas.

Liikmesriigid tagavad, et universaalteenuse osutajad viitavad Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud standarditele, kui see on vajalik kasutajate huvides ja eelkõige artiklis 6 osutatud teabe esitamise korral.

Artikliga 21 ettenähtud komiteele teatatakse Euroopa Standardikomitees toimuvatest aruteludest ja edusammudest, mida kõnealune asutus on käesolevas valdkonnas saavutanud.

8. PEATÜKK

Komitee

Artikkel 21

Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja. Komitee kehtestab ise oma töökorra.

Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule.

Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

9. PEATÜKK

Siseriiklik reguleeriv asutus

Artikkel 22

Iga liikmesriik määrab postisektoris ühe või mitu siseriiklikku reguleerivat asutust, mis on postiettevõtjatest juriidiliselt eraldiseisvad ja oma tegevuses sõltumatud.

Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikud reguleerivad asutused, mis nad on määranud käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid täitma.

Siseriiklike reguleerivate asutuste ülesanne on tagada eelkõige käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine. Nad võivad ka olla vastutavad konkurentsieeskirjade täitmise eest postisektoris.

10. PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 23

Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 3 kohaldamist, esitab komisjon kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. detsembriks 2000 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, sh asjakohase teabe kõnealuse sektori arengu, eelkõige majandus-, sotsiaal-, tööhõive- ja tehnoloogiaaspektide kohta ning teenuse kvaliteedi kohta.

Aruandele lisatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral tehtavad ettepanekud.

Artikkel 24

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.

Artikkel 25

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 26

1. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike säilitamast ega kehtestamast käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmetest liberaalsemaid meetmeid. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas asutamislepinguga.

2. Käesoleva direktiivi kehtetuks muutumise korral võidakse säilitada liikmesriikide poolt direktiivi rakendamiseks võetud meetmed niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas asutamislepinguga.

Artikkel 27

Käesoleva direktiivi sätteid, v.a artikkel 26, kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2004, kui vastavalt artikli 7 lõikele 3 ei otsustata teisiti.

Artikkel 28

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 1997

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. Juncker

[1] EÜT C 322, 2.12.1995, lk 22 jaEÜT C 300, 10.10.1996, lk 22.

[2] EÜT C 174, 17.6.1996, lk 41.

[3] EÜT C 337, 11.11.1996, lk 28.

[4] EÜT C 42, 15.2.1993, lk 240.

[5] EÜT C 48, 16.2.1994, lk 3.

[6] Euroopa Parlamendi 9. mai 1996. aasta arvamus (EÜT C 152, 27.5.1996, lk 20), nõukogu 29. aprilli 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 188, 19.6.1997, lk 9) ja Euroopa Parlamendi 16. septembri 1997. aasta otsus (EÜT C 304, 6.10.1997, lk 34); Euroopa Parlamendi 19. novembri 1997. aasta otsus ja nõukogu 1. detsembri 1997. aasta otsus.

[7] EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.

[8] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/139/EÜ (EÜT L 32, 10.2.1996, lk 31).

--------------------------------------------------

LISA

Ühendusesisese rahvusvahelise posti kvaliteedistandardid

Iga riik peab kehtestama ühendusesisese rahvusvahelise posti kvaliteedistandardid sõltuvalt kiireimasse standardikategooriasse kuuluvate postisaadetiste kohaletoimetamise tähtajast, mida arvutatakse alates nende jätmisest kuni kättetoimetamiseni [1] vastavalt valemile D + n, kus D on jätmiskuupäev [2] ja n on kõnealuse kuupäeva ja adressaadile kättetoimetamise vahele jääv tööpäevade arv.

Ühendusesisese piiriülese posti kvaliteedistandardid |

Tähtaeg | Eesmärk |

D + 3 | 85 % saadetistest |

D + 5 | 97 % saadetistest |

Kõnealuseid standardeid tuleb järgida nii kogu ühendusesiseses kui ka liikmesriikidevahelises postiliikluses.

[1] Saadetise kohaletoimetamise aega mõõdetakse alates selle jätmisest võrgu juurdepääsupunkti kuni adressaadile kättetoimetamiseni.

[2] Arvesse võetakse seda jätmiskuupäeva, millal saadetis edasitoimetamiseks jäeti, kui see toimub enne märgitud viimast kogumisaega, mil saadetised kogutakse juurdepääsupunktist kõnealusesse võrku. Kui saadetis jäetakse pärast kõnealust tähtaega, arvestatakse jätmiskuupäevana sellele järgnevat päeva.

--------------------------------------------------