Komisjoni otsus,

29. juuli 1991,

mis käsitleb direktiivi 90/219/EMÜ artiklis 4 osutatud liigitamise suuniseid

(91/448/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivi 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta, [1] eriti selle artiklit 4,

ning arvestades, et:

kõnealuse direktiivi rakendamisel tuleb geneetiliselt muundatud organismid liigitada I ja II rühma II lisas ja artikli 4 lõikes 3 osutatud liigitamise suunistes sätestatud kriteeriumide põhjal;

komisjon peab enne direktiivi 90/219/EMÜ jõustumist kehtestama nimetatud liigitamise suunised;

liikmesriikide esindajate komitee on esitanud oma pooldava arvamuse käesoleva otsuse sätete kohta direktiivi 90/219/EMÜ artiklis 21 sätestatud korra kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud mikroorganismide liigitamisel direktiivi 90/219/EMÜ artikli 4 alusel tuleks direktiivi 90/219/EMÜ II lisa tõlgendamiseks kasutada lisas esitatud suuniseid.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. juuli 1991

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Carlo Ripa Di Meana

[1] EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

SUUNISED GENEETILISELT MUUNDATUD MIKROORGANISMIDE LIIGITAMISEKS I RÜHMA VASTAVALT DIREKTIIVI 90/129/EMÜ ARTIKLI 4 LÕIKELE 3

I rühma liigitamisel tuleks direktiivi 90/219/EMÜ II lisa täiendavaks tõlgendamiseks kasutada järgmisi suuniseid.

A. Retsipient- või vanemorganismi(de) iseloomustus

1. Mittepatogeenne

Retsipient- või vanemorganismid võib liigitada mittepatogeenseteks, kui nad vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i) retsipient- või vanemtüvi on laboris ja/või tööstuses olnud ohutu ega avalda inimtervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju;

ii) retsipient- või vanemtüvi ei vasta punktis i osutatud tingimustele, kuid kuulub liiki, mille kohta on olemas andmed pikaajalisest bioloogiaalasest tööst, sealhulgas ohutusest laboris ja/või tööstuses, mis ei avalda kahjulikku mõju inimtervisele ega keskkonnale;

iii) kui retsipient- või vanemorganism on tüvi, mis ei vasta punktis i osutatud tingimustele ning kuulub liiki, mille kohta puuduvad andmed bioloogiaalasest tööst, sealhulgas ohutusest laboris ja/või tööstuses, tuleb mittepatogeensuse ja keskkonnaohutuse kindlakstegemiseks teha vajalikud katsed (vajaduse korral loomadega);

iv) kui kasutatakse teadaolevalt patogeense liigi mittevirulentseid tüvesid, peaks tüvi olema võimalikult puhas geneetilisest materjalist, mis määratleb virulentsuse, et välistada patogeenseks muutumine. Bakterite puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata plasmiidsetele või faagitekkelistele virulentsusfaktoritele.

2. Ei sisalda juhuslikke aineid

Retsipient- või vanemtüvi/-rakuliin peaks olema puhas teadaolevatest bioloogilistest saasteainetest (sümbiondid, mükoplasma, viirused, viroidid jms), mis võivad olla kahjulikud.

3. Retsipient- või vanemtüve/-rakuliini kohta peaksid olema teada testitud ja pikaajalised ohutu kasutamise kogemused või sisemised bioloogilised tõkked, mis reaktoris või fermenteris optimaalset kasvu häirimata annavad piiratud elu- ja paljunemisvõime ilma kahjulike tagajärgedeta keskkonnas (kohaldatav ainult B-tüüpi toimingute puhul).

B.1. Vektori omadused

1.1. Vektor peaks olema hästi iseloomustatud

Selleks tuleks arvesse võtta järgmisi omadusi.

1.1.1. Teave koostise ja konstruktsiooni kohta

a) Vektori liik peaks olema määratletud (viirus, plasmiid, kosmiid, fasmiid, transponeeritav element, minikromosoom vms);

b) Vektori koostisfragmentide kohta peaks kättesaadav olema järgmine teave:

i) iga fragmendi päritolu (algne geneetiline element, organismitüvi, milles algne geneetiline element loomulikult tekkis);

ii) kui mõned fragmendid on sünteetilised, peaks nende funktsioon olema teada.

c) Konstrueerimise meetod peaks olema teada.

1.1.2. Teave vektori struktuuri kohta

a) Vektori suurus peaks olema teada ja seda tuleks väljendada aluspaarides või D-na.

b) Teada peaks olema järgmiste elementide funktsioon ja suhteline asukoht:

i) struktuurgeenid;

ii) selektsiooniks kasutatavad markergeenid (antibiootikumiresistentsus, raskmetalliresistentsus, faagiimmuunsus, ksenobiootikumi lagunemist kodeerivad geenid jms);

iii) regulatoorsed elemendid;

iv) märklaudsaidid (nic-saidid, restriktaasi saidid, linkerid jms);

v) transponeeritavad elemendid (sh proviiruse järjestused);

vi) ülekande- ja mobiliseerimisfunktsiooniga seotud geenid (nt konjugatsiooni, transduktsiooni või kromosoomintegratsiooni puhul);

vii) replikon(id).

1.2. Vektor ei tohiks sisaldada kahjulikke järjestusi

Vektor ei tohiks sisaldada geene, mis kodeerivad potentsiaalselt kahjulikke või patogeenseid omadusi (nt virulentsusfaktorid, toksiinid jms), (välja arvatud juhul, kui A-tüüpi toimingute puhul moodustavad sellised geenid vektori esmatähtsa osa, ilma et mitte mingisugustel tingimustel või asjaoludel oleks selle tagajärjeks geneetiliselt muudetud mikroorganismi kahjulik või patogeenne fenotüüp).

1.3. Vektor peaks olema kavandatud otstarbe täitmiseks vajalike geneetiliste järjestuste suhtes võimalikult piiratud suurusega.

1.4. Vektor ei tohiks suurendada geneetiliselt muundatud mikroorganismi püsivust keskkonnas (kui see pole kavandatud otstarbe nõue).

1.5. Vektor peaks olema halvasti mobiliseeritav

1.5.1. Kui vektor on plasmiid:

i) peaks tema peremeesorganismide ring olema piiratud;

ii) peaksid tema ülekande-mobilisatsioonifaktorid olema puudulikud, nt Tra–, Mob+ A-tüüpi toimingute puhul või Tra–, Mob– B-tüüpi toimingute puhul.

1.5.2. Kui vektor on viirus, kosmiid või fasmiid:

i) peaks tema peremeesorganismide ring olema piiratud;

ii) tuleks ta kloonimisvektorina kasutades muuta alüsogeenseks (nt puudulik CI-lambdarepressor).

1.6. Ta ei tohiks edasi anda resistentsusmarkereid mikroorganismidele, mis teadaolevalt ei omanda neid looduslikult (kui selline omandamine võiks takistada ravimi kasutamist haigusetekitajate tõrjumiseks).

B.2. Inserdi nõutavad omadused

2.1. Insert peaks olema hästi iseloomustatud

Selleks tuleks arvesse võtta järgmisi omadusi.

2.1.1. Teada peaks olema inserdi päritolu (perekond, liik, tüvi).

2.1.2. Geenipanga kohta, kust insert pärit on, peaks teada olema järgmised andmed:

i) asjaomase nukleiinhappe allikas ja saamise meetod (cDNA, kromosoomne, mitokondriline vms);

ii) vektor, milles geenipank konstrueeriti (nt lambda GT 11, pBR 322 jms) ja sait, kus DNA lisati;

iii) kasutatud identifitseerimismeetod (koloonia, hübridisatsioon, immunoblot vms);

iv) geenipanga konstrueerimiseks kasutatud tüvi.

2.1.3. Kui insert on sünteetiline, tuleks identifitseerida selle kavandatud otstarve.

2.1.4. Inserdi struktuuri kohta on vaja järgmist teavet:

i) teave struktuurgeenide ja regulaatorelementide kohta;

ii) inserdi suurus;

iii) inserdiga külgnevad restriktaasi saidid;

iv) teave transponeeritavate elementide ja proviiruse järjestuste kohta.

2.2. Insert ei tohiks sisaldada kahjulikke järjestusi

i) Iga inserdis sisalduva geneetilise üksuse funktsioon peaks olema määratletud (ei kohaldata A-tüüpi toimingute puhul);

ii) insert ei tohiks sisaldada geene, mis kodeerivad potentsiaalselt patogeenseid omadusi (nt virulentsusfaktorid, toksiinid jms), (välja arvatud juhul, kui A-tüüpi toimingute puhul moodustavad sellised geenid inserdi esmatähtsa osa, ilma et mitte mingisugustel asjaoludel oleks selle tagajärjeks geneetiliselt muudetud mikroorganismi kahjulik või patogeenne fenotüüp).

2.3. Insert peaks olema kavandatud otstarbe täitmiseks vajalike geneetiliste järjestuste suhtes võimalikult piiratud suurusega.

2.4. Insert ei tohiks tõsta konstruktide püsivust keskkonnas (kui see pole kavandatud otstarbe nõue).

2.5. Insert peaks olema halvasti mobiliseeritav

Näiteks ei tohiks ta sisaldada transponeeruvaid või edasiantavaid proviiruse järjestusi ega muid funktsionaalseid transponeeruvaid järjestusi.

C. Geneetiliselt muundatud mikroorganismi nõutavad omadused

1. Geneetiliselt muundatud mikroorganism ei tohiks olla patogeenne.

Vastavus käesolevale nõudele peaks olema piisavalt tagatud eeltoodud nõuete täitmisega.

2. a) Geneetiliselt muundatud mikroorganismid peaksid olema (inimesele ja keskkonnale) sama ohutud kui nende retsipient- või vanemtüved (kohaldatakse ainult A-tüüpi toimingute suhtes).

b) Geneetiliselt muundatud mikroorganismid peaksid olema reaktoris või fermenteris sama ohutud kui retsipient- või vanemtüved, aga väljaspool reaktorit või fermenterit piiratud elu- ja/või paljunemisvõimega, ilma ebasoovitavate tagajärgedeta keskkonnale (kohaldatav ainult B-tüüpi toimingute suhtes).

D. Muud geneetiliselt muundatud mikroorganismid, mille võib liigitada I rühma, kui nad vastavad punkti C tingimustele

1. Sellised, mis on tervikuna konstrueeritud ainsast prokarüootsest retsipientorganismist (kaasa arvatud selle algupärased plasmiidid ja viirused) või ainsast eukarüootsest retsipientorganismist (kaasa arvatud selle kloroplastid, mitokondrid, plasmiidid, aga välja arvatud viirused).

2. Sellised, mis koosnevad täielikult geneetilistest järjestustest erinevatelt liikidelt, mis vahetavad neid järjestusi teadaolevate füsioloogiliste protsesside teel.

--------------------------------------------------