Põllumajandusleping

LIIKMED,

olles otsustanud luua aluse põllumajandusalase kaubanduse reformiprotsessi algatamiseks kooskõlas Punta del Este deklaratsioonis fikseeritud läbirääkimiste eesmärgiga;

meenutades, et Uruguay vooru vahekokkuvõttes kokku lepitud nende kaugem eesmärk on luua õiglane ja turule suunatud põllumajandusalase kaubanduse süsteem ning et reformiprotsessi tuleks algatada läbirääkimistega toetus- ja kaitsekohustuste üle ning tugevdatud ja tõhusamalt toimivate GATTi reeglite ja korra kehtestamisega;

meenutades edasi, et eespool mainitud kaugem eesmärk on kokkulepitud aja jooksul tagada põllumajanduse toetamise ja kaitse oluline progresseeruv vähendamine, mille tulemusel korrigeeritakse ja välditakse maailma põllumajandusturgude piiranguid ja kahjustusi;

kohustudes jõudma teatud siduvate kohustusteni igas järgmises valdkonnas: turulepääs, omamaine toetus, ekspordikonkurents, ning jõudma kokkuleppele sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes;

olles kokku leppinud, et turulepääsuga seotud kohustuste täitmisel arvestavad arenenud liikmesmaad täielikult arengumaaliikmete erivajadusi ja -tingimusi, võimaldades märgatavalt paranevaid turulepääsuvõimalusi ja -tingimusi nende liikmete jaoks erilist huvi pakkuvatele põllumajandussaadustele, kaasa arvatud troopiliste põllumajandussaaduste kaubanduse kõige täielikum piirangutest vabastamine, nagu kokku lepitud vahekokkuvõttes, ning nendele saadustele, mis on eriti tähtsad tootmise mitmekesistamisel keelatud narkootiliste kultuuride kasvatamise asemel;

märkides, et reformiprogrammist tulenevaid kohustusi tuleks võtta kõikide liikmete jaoks õiglasel viisil, arvestades kaubandusväliseid aspekte, kaasa arvatud toiduainetega kindlustatus ja vajadus kaitsta keskkonda, arvestades kokkulepet, et arengumaaliikmetele mõeldud eri- ja diferentseeritud režiim on läbirääkimiste lahutamatu osa, ning võttes arvesse reformiprogrammi rakendamise võimalikku negatiivset mõju vähimarenenud ja toiduainete puhasimpordiga arengumaadele,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:

I JAGU

Artikkel 1

Mõistete määratlus

Kui kontekst ei nõua teisiti, siis käesolevas lepingus:

a) toetuse liitmäär tähendab rahas väljendatud aastast toetustaset, mida antakse põllumajanduse põhisaaduse tootjaile mingi põllumajandussaadusega seoses, või saadusevälist toetust, mida antakse põllumajandustootjaile üldiselt ja mida ei anta käesoleva lepingu lisas 2 toodud vähendamisest vabastamise programmide raames, ja mis:

i) baasperioodil antud toetuse puhul on määratletud liikme loendi IV jao abimaterjalide vastavates tabelites;

ii) rakendusperioodi mis tahes aasta jooksul ja pärast seda antud toetuse puhul on arvutatud vastavalt käesoleva lepingu lisa 3 sätetele ning arvesse võttes liikme loendi IV jao abimaterjalide tabelites kasutatud põhiandmeid ja metoodikat;

b) põllumajanduse põhisaadus on omamaise toetuse kohustuste suhtes määratletud saadusena, mis on võimalikult lähedal esmamüügile, nagu see on määratletud liikme loendis ja sellega seotud abimaterjalides;

c) eelarvelised väljamaksed või väljamaksed sisaldavad saamata jäänud maksutulu;

d) toetuse ekvivalentmäär tähendab rahas väljendatud aastast toetustaset, mida antakse põllumajandusliku põhisaaduse tootjaile ühe või mitme meetme rakendamise teel ja mida ei ole võimalik arvutada toetuse liitmäära meetodit kasutades ning mida ei anta käesoleva lepingu lisas 2 toodud vähendamisest vabastamise programmide raames, ja mis:

i) baasperioodil antud toetuse puhul on määratletud liikme loendi IV jao abimaterjalide vastavates tabelites;

ii) rakendusperioodi mis tahes aasta jooksul ja pärast seda antud toetuse puhul on arvutatud vastavalt käesoleva lepingu lisa 4 sätetele ning arvesse võttes liikme loendi IV jao abimaterjalide tabelites kasutatud põhiandmeid ja metoodikat;

e) ekspordisubsiidiumid on eksporditegevusest sõltuvad subsiidiumid, kaasa arvatud käesoleva lepingu artiklis 9 loetletud ekspordisubsiidiumid;

f) rakendusperiood tähendab 1995. aastal algavat kuueaastast perioodi, kuid artikli 13 puhul tähendab see erandlikult 1995. aastal algavat üheksa-aastast perioodi;

g) turulepääsukontsessioonid hõlmavad kõiki turulepääsuga seotud kohustusi, mida võetakse käesoleva lepingu kohaselt;

h) kogutoetuse liitmäär tähendab kõigi omamaiste toetuste summat, mida antakse põllumajandustootjaile ja mida arvutatakse kõigi põllumajandussaaduste toetuste liitmäärade, kõigi saaduseväliste toetuste liitmäärade ja kõigi põllumajandussaaduste toetuste ekvivalentmäärade summana ning see on:

i) baasperioodil antud toetus (s.o "baasperioodi kogutoetuse liitmäär") ja maksimaalne lubatud aastane toetus rakendusperioodi mis tahes aastal või pärast seda (s.o "aastased ja lõplikud seotud kohustustasemed"), nagu see on määratletud liikme loendi IV jaos;

ii) rakendusperioodi mis tahes aasta jooksul või pärast seda antud tegelik toetus (s.o "jooksev kogutoetuse liitmäär"), mis on arvutatud vastavalt käesoleva lepingu sätetele, kaasa arvatud artikkel 6, ning liikme loendi IV jao abimaterjalide tabelites kasutatud põhiandmetele ja metoodikale;

i) eespool lõikes f ja liikme erikohustustega seoses tähendab aasta kalendri-, rahandus- või turundusaastat, nagu see on määratletud antud liikme loendis.

Artikkel 2

Tootehõlmavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse lepingu lisas 1 loetletud saaduste ja toodete puhul, mida edaspidi nimetatakse põllumajandussaadusteks.

II JAGU

Artikkel 3

Kontsessioonide ja kohustuste loendisse võtmine

1. Iga liikme loendi IV jaos käsitletud omamaise toetuse ja ekspordisubsiidiumi alased kohustused kujutavad endast subsideerimist piiravaid kohustusi ja need loetakse käesolevaga GATT 1994 lahutamatuks osaks.

2. Vastavalt artikli 6 sätetele ei anna liige omamaistele tootjatele toetust üle kohustustasemete, mis on täpsustatud tema loendi IV jao I osas.

3. Vastavalt artikli 9 lõike 2 punkti b ja lõike 4 sätetele ei anna liige oma loendi IV jao II osas nimetatud põllumajandussaadustele ja saaduserühmadele artikli 9 lõikes 1 loetletud ekspordisubsiidiume üle samas kindlaksmääratud eelarveliste väljamaksete ja koguseliste kohustustasemete, ega anna selliseid subsiidiume ühelegi põllumajandussaadusele, mida ei ole nimetatud tema loendi selles osas.

III JAGU

Artikkel 4

Turulepääs

1. Loendites sisalduvad turulepääsukontsessioonid puudutavad tariifide sidumist ja vähendamist ning teisi siin määratletud turulepääsuga seotud kohustusi.

2. Liikmed ei säilita, kasuta ega võta uuesti kasutusele ühtki seda laadi meedet, mida on nõutud muuta tavaliseks tollimaksuks, [1] kui artiklis 5 ja lisas 5 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Sätted spetsiaalsete kaitsemeetmete kohta

1. Hoolimata GATT 1994 II artikli lõike 1 punkti b sätetest võib iga liige kasutada lõigete 4 ja 5 sätteid seoses sellise põllumajandussaaduse impordiga, mille suhtes on käesoleva lepingu artikli 4 lõikes 2 loetletud meetmed muudetud tavaliseks tollimaksuks ja mis on tema loendis tähistatud lühendiga SSG kui niisugune kontsessiooniobjekt, mille suhtes võib tugineda käesoleva artikli sätetele, kui:

a) kontsessiooni andva liikme tolliterritooriumile suunatud selle toote impordi maht ületab mis tahes aastal läve, mis on seotud lõikes 4 toodud olemasoleva turulepääsuvõimalusega, või – kuid mitte samaaegselt –

b) hind, millega seda toodet võib importida kontsessiooni andva liikme tolliterritooriumile, kindlaks määratuna saadetise omamaises vääringus väljendatud c.i.f.-impordihinna (c.i.f. – cost, insurance, freight) põhjal, langeb allapoole lävihinda, mis võrdub kõnealuse toote 1986.–1988. a keskmise kontrollhinnaga. [2]

2. Lõike 1 punkti a ja lõike 4 sätetele tuginemiseks nõutava impordimahu kindlakstegemisel arvatakse kaasa eespool lõikes 1 viidatud kontsessiooni osana kehtestatud jooksva ja minimaalse turulepääsuga seotud kohustuste alusel toimuv import, kuid selliste kohustuste alusel toimuvat importi ei või mõjutada ükski lisamaks, mis kehtestatakse kas lõike 1 punkti a ja lõike 4 või lõike 1 punkti b ja lõike 5 alusel.

3. Kõik kõnesoleva toote tarned, mis olid enne lõike 1 punkti a ja lõike 4 alusel lisamaksu kehtestamist sõlmitud lepingu põhjal teel, vabastatakse kõikidest sellistest lisamaksudest tingimusel, et neid võib arvata kõnesoleva toote järgmise aasta impordimahu hulka, kasutamaks lõike 1 punkti a sätteid sellel aastal.

4. Lõike 1 punkti a alusel kehtestatud lisamaksu säilitatakse ainult selle aasta lõpuni, millal see kehtestati, ning seda saab nõuda ainult tasemel, mis ei ületa 1/3 tavalisest tollimaksust, mis kehtib meetme võtmise aastal. Lävi määratakse kindlaks järgneva kava põhjal, mis põhineb turulepääsuvõimalustel, nagu need on määratletud impordina, mis on väljendatud protsendina vastavast omamaisest tarbimisest [3] kolme eelmise aasta jooksul, mille kohta andmed on kättesaadavad:

a) kui toote turulepääsuvõimalus on väiksem kui 10 % või sellega võrdne, on baaslävi 125 %;

b) kui toote turulepääsuvõimalus on suurem kui 10 %, kuid väiksem kui 30 % või sellega võrdne, on baaslävi 110 %;

c) kui toote turulepääsuvõimalus on suurem kui 30 %, on baaslävi 105 %.

Igal juhul võib lisamaksu kehtestada igal sellisel aastal, mil kontsessiooni andva liikme tolliterritooriumile suunatud kõnesoleva toote impordi absoluutmaht ületab kahe suuruse – x ja y – summa, kus x on eespool toodud baaslävi korrutatud eelmise kolme aasta keskmise impordikogusega, mille kohta andmed on kättesaadavad, ja y kõnesoleva toote omamaise tarbimise absoluutkoguse muutumine võrreldes kõige hilisemat aastat, mille kohta andmed on kättesaadavad, sellele eelneva aastaga eeldusel, et lävi ei ole väiksem kui 105 % eespool x-s arvestatud keskmisest impordikogusest.

5. Lõike 1 punkti b alusel kehtestatud lisamaks määratakse järgmiselt:

a) kui kaubasaadetise omamaises vääringus väljendatud c.i.f.-impordihinna (edaspidi "impordihind") ja selles punktis määratletud lävihinna vahe ei ole suurem kui 10 % lävihinnast, siis lisamaksu ei kehtestata;

b) kui vahe impordihinna ja lävihinna vahel (edaspidi "vahe") on suurem kui 10 %, kuid ei ole suurem kui 40 % lävihinnast, siis võrdub lisamaks 30 %ga summast, mille võrra vahe ületab 10 %;

c) kui vahe on suurem kui 40 %, ei ole suurem kui 60 % lävihinnast, siis võrdub lisamaks 50 %ga summast, mille võrra vahe ületab 40 %, pluss punkti b alusel lubatud lisamaks;

d) kui vahe on suurem kui 60 %, kuid ei ole suurem kui 75 % lävihinnast, siis võrdub lisamaks 70 %ga summast, mille võrra vahe ületab 60 % lävihinnast, pluss punktide b ja c alusel lubatud lisamaksud;

e) kui vahe on suurem kui 75 % lävihinnast, siis võrdub lisamaks 90 %ga summast, mille võrra vahe ületab 75 %, pluss punktide b, c ja d alusel lubatud lisamaksud.

6. Kergesti riknevate ja hooajasaaduste puhul rakendatakse eespool loetletud tingimusi nende saaduste eriomadusi arvestades. Lõike 1 punkti a ja lõike 4 alusel võib vastava baasperioodi suhtes kasutada lühemaid perioode ja lõike 1 punkti b alusel võib kasutada erinevat kontrollhinda erinevate perioodide jaoks.

7. Spetsiaalset kaitsemeedet tuleb rakendada selgelt. Iga liige, kes astub samme lõike 1 punkti a alusel, peab aegsasti ja igal juhul kümne päeva jooksul meetme võtmisest esitama põllumajanduskomiteele kirjaliku teatise koos asjakohaste andmetega. Kui lõike 4 alusel võetava meetme kohaselt tuleb muudatused tarbimismahtudes paigutada üksikutele tariifiridadele, peavad vastavad andmed sisaldama nende muudatuste paigutamiseks vajalikku teavet ja meetodeid. Liige, kes võtab meetme lõike 4 alusel, võimaldab huvitatud liikmetel temaga meetme rakendamise tingimustes konsulteerida. Iga liige, kes võtab meetmeid lõike 1 punkti b alusel, peab esitama põllumajanduskomiteele kirjaliku teatise koos asjakohaste andmetega kümne päeva jooksul alates esimese meetme võtmisest või kergesti riknevate ja hooajasaaduste puhul esimese meetme võtmisest ükskõik millal. Liikmed kohustuvad võimaluse korral mitte tuginema lõike 1 punkti b sätetele, kui kõnesolevate saaduste impordi maht väheneb. Mõlemal juhul võimaldab liige, kes võtab selliseid meetmeid, igal huvitatud liikmel temaga meetme rakendamise tingimustes konsulteerida.

8. Kui meetmeid võetakse vastavalt lõigetele 1–7, siis kohustuvad liikmed seoses nende meetmetega mitte tuginema GATT 1994 XIX artikli lõike 1 punkti a ja lõike 3 sätetele või kaitsemeetmete lepingu artikli 8 lõike 2 sätetele.

9. Käesoleva artikli sätted on jõus artiklis 20 määratletud reformiprotsessi kestel.

IV JAGU

Artikkel 6

Omamaised toetuskohustused

1. Iga liikme loendi IV jaos esitatud omamaise toetuse vähendamise kohustused kehtivad põllumajandustootjate kasuks võetavate kõigi omamaiste toetusmeetmete kohta, välja arvatud need omamaised meetmed, mis ei kuulu vähendamisele käesolevas artiklis ja käesoleva lepingu lisas 2 seatud kriteeriumide alusel. Kohustused on väljendatud kogutoetuse liitmäära ning "aastaste ja lõplike seotud kohustustasemetena".

2. Vastavalt vahekokkuvõtte lepingule, mille kohaselt nii otsesed kui ka kaudsed riiklikud abimeetmed põllumajanduse ja maapiirkondade arengu soodustamiseks on arengumaade arenguprogrammide lahutamatu osa, on arengumaaliikmete põllumajandusele üldiselt antavad investeerimissubsiidiumid ning arengumaaliikmete väikese sissetulekuga ja vähe vahendeid omavatele tootjatele üldiselt antavad põllumajandussubsiidiumid vabastatud omamaise toetuse vähendamiskohustustest, mida muudel juhtudel rakendataks selliste meetmete puhul, ning seda on ka arengumaaliikmete tootjatele antav omamaine toetus, mille eesmärk on soodustada tootmise mitmekesistamist keelatud narkootiliste kultuuride kasvatamise asemel. Käesoleva lõike kriteeriumidele vastavat omamaist toetust ei pea liige arvestama oma jooksva kogutoetuse liitmäära arvutamisel.

3. Liikme omamaise toetuse vähendamiskohustused loetakse täidetuks igal sellisel aastal, kui põllumajandustootjaile antav omamaine toetus väljendatuna jooksva kogutoetuse liitmäärana ei ületa liikme loendi IV jaos määratletud vastavat aastast või lõplikku seotud kohustustaset.

4. a) Liige ei pea oma jooksva kogutoetuse liitmäära arvutamisel arvestama ja ta ei pea vähendama:

i) tootejärgset omamaist toetust, mida muidu tuleks liikmel arvestada oma jooksva toetuse liitmäära arvutamisel, kui see toetus ei ületa 5 % liikme põllumajanduse mingi põhisaaduse toodangu koguväärtusest antud aastal;

ii) tootega seostamatut omamaist toetust, mida muidu tuleks liikmel arvestada oma jooksva toetuse liitmäära arvutamisel, kui see toetus ei ületa 5 % liikme kogu põllumajandustoodangu väärtusest antud aastal.

b) Arengumaaliikmete jaoks on käesoleva lõike de minimis protsendimäär 10 %.

5. a) Tootmise piiramise programmide raames tehtavatele otsestele maksetele ei laiene omamaise toetuse vähendamiskohustus, kui:

i) niisugused maksed põhinevad kindlaksmääratud piirkonnal ja saakidel;

ii) niisuguseid makseid tehakse tootmise baastaseme 85 % või vähema pealt;

iii) kariloomade puhul tehakse makseid kindlaksmääratud loomade arvu pealt.

b) Eespool loetletud kriteeriumidele vastavate otseste maksete vähendamiskohustusest vabastamine peegeldub nende otseste maksete väärtuse väljaarvamises liikme jooksva kogutoetuse liitmäära arvutamisel.

Artikkel 7

Omamaise toetuse üldine kord

1. Iga liige tagab, et igasugused põllumajandustootjate kasuks rakendatavad omamaised toetusmeetmed, mis ei allu vähendamiskohustustele, kuna neid saab kvalifitseerida käesoleva lepingu lisas 2 sätestatud kriteeriumide alusel, on vastavuses lisaga 2.

2. a) Igasugune põllumajandustootjate kasuks võetav omamaine toetusmeede, kaasa arvatud meetme mis tahes teisendamine ja kõik järgnevalt kehtestatud meetmed, mis ei vasta käesoleva lepingu lisa 2 kriteeriumidele või mida ei vabastata vähendamisest käesoleva lepingu mõne teise sätte alusel, võetakse arvesse liikme jooksva kogutoetuse liitmäära arvutamisel.

b) Kui liikme loendi IV jaos ei ole kogutoetuse liitmäära kohustust, ei anna liige põllumajandustootjaile rohkem toetust kui artikli 6 lõikes 4 kehtestatud vastav de minimis tase.

V JAGU

Artikkel 8

Ekspordikonkurentsialased kohustused

Iga liige kohustub andma ekspordisubsiidiume ainult vastavuses käesoleva lepinguga ja selle liikme loendis määratletud kohustustega.

Artikkel 9

Ekspordi subsideerimisalased kohustused

1. Käesoleva lepingu alusel alluvad vähendamiskohustusele järgmised ekspordisubsiidiumid:

a) valitsuse või valitsusasutuste otsesed subsiidiumid, kaasa arvatud naturaalmaksed, äriühingule, tootmisharule, põllumajandussaaduse tootjaile, tootjate ühistutele või muudele liitudele või turustusorganisatsioonile sõltuvalt eksporditegevusest;

b) valitsuse või valitsusasutuste poolt põllumajandussaaduste mittekaubanduslike varude müük või paigutamine eksporti madalama hinna eest kui võrreldav hind, mida nõutakse samasuguse toote eest ostjailt omamaisel turul;

c) maksed põllumajandussaaduse ekspordile, mida finantseeritakse valitsuse meetme põhjal olenemata sellest, kas selleks kasutatakse eelarvet või mitte, kaasa arvatud maksed, mida finantseeritakse maksu laekumistest, mis on kehtestatud kõnealusele põllumajandussaadusele või põllumajandussaadusele, millest on valmistatud eksporditav toode;

d) subsiidiumid põllumajandussaaduste ekspordi turustamiskulutuste vähendamiseks (peale laialtlevinud ekspordi edendamise ja nõustamisteenuste), kaasa arvatud käsitsemis-, vääristamis- ja teised töötlemiskulud ning rahvusvaheliste vedude ja prahtimiskulud;

e) valitsuse poolt või tema korraldusel eksportsaadetiste riigisisese veo ja prahtimise eest soodsamate tasumäärade kehtestamine kui omamaiste saadetiste puhul;

f) põllumajandussaaduste subsiidiumid, mille saamine eeldab nende kuulumist eksporditud toodete koostisse.

2. a) Välja arvatud punktis b sätestatu, tähendavad liikme loendis määratletud ekspordisubsiidiumialased kohustustasemed rakendusperioodi igal aastal käesoleva artikli lõikes 1 loetletud ekspordisubsiidiumide suhtes järgmist:

i) eelarveliste väljamaksete vähendamiskohustuste puhul kõnesoleva põllumajandussaaduse või saaduserühma subsiidiumidele sellel aastal eraldatavate või eraldatud kulutuste maksimaaltaset;

ii) eksportkaupade koguse vähendamiskohustuste puhul põllumajandussaaduse või saaduserühma maksimaalset kogust, millele võib sellel aastal anda ekspordisubsiidiume.

b) Mis tahes aastal teisest kuni viienda rakendusperioodi aastani võib liige anda eespool toodud lõikes 1 loetletud ekspordisubsiidiume rohkem vastavast aastasest kohustusteta semest saaduste või saaduserühmade suhtes, mis on määratletud liikme loendi IV jaos, tingimusel et:

i) niisugustele subsiidiumidele tehtavad eelarvelised kumulatiivsed väljamaksed rakendusperioodi algusest kõnesoleva aasta lõpuni ei ületa kumulatiivseid väljamakseid, mis oleks tulenenud liikme loendis määratletud vastava aastase väljamaksekohustusetaseme täielikust täitmisest, rohkem kui 3 % võrra baasperioodil tehtavatest niisugustest eelarvelistest väljamaksetest;

ii) eksportkaupade kumulatiivne kogus, millele anti selliseid ekspordisubsiidiume rakendusperioodi algusest kõnesoleva aasta lõpuni, ei ületa kumulatiivset kogust, mis oleks tulenenud liikme loendis määratletud vastava aastase koguselise kohustustetaseme täielikust täitmisest, rohkem kui 1,75 % võrra baasperioodi kogusest;

iii) eelarveliste kumulatiivsete väljamaksete summa niisugustele ekspordisubsiidiumidele ja kogused, millele antakse ekspordisubsiidiumi, ei ületa kogu rakendusperioodi jooksul kogusummasid, mis oleksid tulenenud liikme loendis määratletud vastavate aastaste kohustustetasemete täielikust täitmisest;

iv) liikme eelarvelised väljamaksed ekspordisubsiidiumidele ja kogused, millele antakse sellist subsiidiumi, ei ületa rakendusperioodi lõpuks vastavalt 64 % ja 79 % 1986.–1990. aasta baasperioodi tasemest. Arengumaaliikmete puhul on need protsendimäärad vastavalt 76 % ja 86 %.

3. Kohustused, mis on seotud ekspordi subsideerimise ulatuse laiendamise piiramisega, on määratletud loendites.

4. Rakendusperioodi jooksul ei pea arengumaaliikmed võtma endale kohustusi lõike 1 punktides d ja e loetletud ekspordisubsiidiumide suhtes tingimusel, et neid ei rakendata viisil, mis tähendaks möödahiilimist vähendamiskohustustest.

Artikkel 10

Ekspordi subsideerimisalastest kohustustest möödahiilimise tõkestamine

1. Artikli 9 lõikes 1 loetlemata ekspordisubsiidiume ei rakendata nii, et need põhjustaksid või ähvardaksid põhjustada ekspordi subsideerimisalastest kohustustest möödahiilimist; samuti ei või kasutada nendest kohustustest möödahiilimiseks mittekaubandustehinguid.

2. Liikmed kohustuvad välja töötama rahvusvaheliselt kokkulepitud korra ekspordikrediidi, ekspordikrediidi garantiide või kindlustusprogrammide andmise kohta ning kui sellises korras on kokku lepitud, andma ekspordikrediite, ekspordikrediidi garantiisid või kindlustusprogramme ainult vastavalt sellele korrale.

3. Iga liige, kes väidab, et vähendamiskohustuste taset ületavat eksportkaupade kogust ei ole subsideeritud, peab tõestama, et kõnesolevale eksportkaupade kogusele pole antud ühtegi ekspordisubsiidiumi, olenemata sellest, kas see on loetletud artiklis 9 või mitte.

4. Rahvusvahelist toiduabi andvad liikmed tagavad, et:

a) rahvusvahelise toiduabi andmine ei ole otseselt ega kaudselt seotud põllumajandussaaduste kaubandusliku ekspordiga saajamaadele;

b) rahvusvahelisi toiduabitehinguid, kaasa arvatud kahepoolne toiduabi, mis on rahasse ümber arvestatud, viiakse ellu vastavalt FAO ülejääkide paigutamise põhimõtetele ja nõustamiskohustustele (Principles of Surplus Disposal and Consultative Obligations), vajaduse korral tavaliste turustusnõuete süsteem (UMR) kaasa arvatud;

c) sellist abi antakse võimalikus ulatuses täieliku kinkeabina või tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui 1986. aasta toiduabi konventsiooni IV artiklis sätestatud.

Artikkel 11

Eksporttoodete koostisse kuuluvad tooted

Mingil juhul ei tohi põllumajanduslikele toormetele, mis kuuluvad eksporttoodete koostisse, ühiku kohta makstav subsiidium ületada ühiku kohta makstavat ekspordisubsiidiumi, mida makstakse toorme kui sellise eksportimisel.

VI JAGU

Artikkel 12

Ekspordi keelustamise ja piiramise kord

1. Kui liige kehtestab toiduainete uue ekspordikeelu või -piirangu vastavalt GATT 1994 XI artikli lõike 2 punktile a, peab liige juhinduma järgmistest sätetest:

a) ekspordikeeldu või -piirangut kehtestav liige võtab asjakohaselt arvesse sellise keelu või piirangu mõju importijaliikmete toiduainetega kindlustatusele;

b) enne kui mõni liige kehtestab ekspordikeelu või -piirangu, esitab ta võimalikult aegsasti põllumajanduskomiteele kirjaliku teatise meetme olemuse ja kestuse kohta ning taotluse korral konsulteerib mis tahes teise liikmega, kellel on importijana asja vastu oluline huvi mis tahes küsimuses seoses kõnealuse meetmega. Ekspordikeeldu või -piirangut kehtestav liige annab taotluse korral huvitatud liikmele vajalikku teavet.

2. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata arengumaaliikmete puhul, välja arvatud juhul, kui sellise meetme võtab arengumaaliige, kes on kõnealuse toiduaine puhaseksportija.

VII JAGU

Artikkel 13

Tagasihoitus

Rakendusperioodi ajal, sõltumata GATT 1994 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (käesolevas artiklis nimetatud "subsiidiumide leping") sätetest:

a) täielikult käesoleva lepingu lisa 2 sätetele vastavad omamaised toetusmeetmed on:

i) vaidlustamatud subsiidiumid tasakaalustusmaksude [4] tähenduses;

ii) vabastatud GATT 1994 XVI artikli ja subsiidiumide lepingu III jaol põhinevatest meetmetest;

iii) vabastatud meetmetest, mis põhinevad GATT 1994 II artikli alusel teisele liikmele tariifikontsessioonidest tuleneva kasu olematuks muutmisel või vähendamisel mitterikkumisega GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b tähenduses;

b) käesoleva lepingu artikli 6 sätetele täielikult vastavad omamaised toetusmeetmed, kaasa arvatud otsemaksed, mis vastavad nimetatud artikli lõike 5 nõuetele, nagu see on kajastatud iga liikme loendis, ja ka omamaine toetus, mis on de minimis taseme piirides ja vastab artikli 6 lõikele 2, on:

i) vabastatud tasakaalustusmaksudest, välja arvatud juhul, kui vastavalt GATT 1994 VI artiklile ja subsiidiumide lepingu V jaole on tuvastatud kahju tekitamine või selle tekitamise oht, ja tasakaalustusmaksude suhtes mis tahes juurdluse algatamisel tuleks ilmutada tagasihoitust;

ii) vabastatud GATT 1994 XVI artikli lõikel 1 või subsiidiumide lepingu artiklitel 5 ja 6 põhinevatest meetmetest tingimusel, et need meetmed ei anna teatud tarbekauba puhul toetust rohkem, kui oli kokku lepitud 1992. aasta turundusaastal;

iii) vabastatud meetmetest, mis põhinevad GATT 1994 II artikli alusel teisele liikmele tariifikontsessioonidest tuleneva kasu olematuks muutmisel või vähendamisel, ilma et rikutaks GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b tähenduses tingimusel, et need meetmed ei anna teatud tarbekauba puhul toetust rohkem, kui oli kokku lepitud 1992. aasta turundusaastal;

c) ekspordisubsiidiumid, mis vastavad täielikult käesoleva lepingu V jao sätetele, nagu need kajastuvad iga liikme loendis, on:

i) allutatavad tasakaalustusmaksudele ainult kogusel, hinnamõjudel või järelmõjudel põhineva kahju või selle ohu tuvastamise korral vastavalt GATT 1994 VI artiklile ja subsiidiumide lepingu V jaole, ja tasakaalustusmaksude suhtes mis tahes juurdluse algatamisel tuleks ilmutada tagasihoitust;

ii) vabastatud GATT 1994 XVI artiklil või subsiidiumide lepingu artiklitel 3, 5 ja 6 põhinevatest meetmetest.

VIII JAGU

Artikkel 14

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Liikmed lepivad kokku jõustada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping.

IX JAGU

Artikkel 15

Eri- ja diferentseeritud režiim

1. Pidades kinni tõdemusest, et diferentseeritud ja soodsam režiim arengumaaliikmete jaoks on läbirääkimiste lahutamatu osa, tagatakse kohustuste suhtes eri- ja diferentseeritud režiim, nagu see on sätestatud käesoleva lepingu asjassepuutuvates sätetes ja ilmneb kontsessioonide ja kohustuste loendites.

2. Arengumaaliikmed võivad vähendamiskohustusi paindlikult ellu viia kuni kümne aasta jooksul. Vähimarenenud liikmetelt ei nõuta vähendamiskohustuste võtmist.

X JAGU

Artikkel 16

Vähimarenenud ja toiduainete puhasimpordiga arengumaad

1. Arenenud liikmesmaadel tuleb astuda samme, mida nähakse ette otsuses meetmete kohta, mis puudutavad reformiprogrammi võimalikku negatiivset mõju vähimarenenud ja toiduainete puhasimpordiga arengumaadele.

2. Põllumajanduskomitee teostab selle otsuse täitmise asjakohast järelevalvet.

XI JAGU

Artikkel 17

Põllumajanduskomitee

Käesolevaga asutatakse põllumajanduskomitee.

Artikkel 18

Kohustuste täitmise läbivaatus

1. Põllumajanduskomitee revideerib Uruguay vooru reformiprogrammi alusel kokkulepitud kohustuste täitmise edenemist.

2. Läbivaatusprotsess toimub teatiste alusel, mida liikmed esitavad sellistes küsimustes ja selliste vaheaegade järel, nagu need kindlaks määratakse, samuti selliste dokumentide alusel, mida sekretariaadilt võidakse paluda läbivaatusprotsessi hõlbustamiseks.

3. Lisaks lõike 2 alusel esitatavatele teatistele tuleb viivitamatult teatada igast uuest omamaisest toetusmeetmest või olemasoleva meetme muutmisest, mille suhtes taotletakse vähendamisest vabastamist. Teatis peab sisaldama üksikasjad uue või muudetud meetme ning selle vastavuse kohta kokkulepitud kriteeriumidele, nagu need on sätestatud kas artiklis 6 või lisas 2.

4. Läbivaatusprotsessi käigus võtavad liikmed vajalikul määral arvesse ülemäärase inflatsioonitempo mõju liikme suutlikkusele kinni pidada omamaistest toetuskohustustest.

5. Liikmed lepivad kokku igal aastal põllumajanduskomitees arutada oma osalemist põllumajandussaaduste maailmakaubanduse normaalses kasvus käesoleva lepinguga kehtestatud ekspordi subsideerimise kohustuste piires.

6. Läbivaatusprotsess annab liikmetele võimaluse tõstatada iga küsimus, mis on seotud käesoleva lepingu reformiprogrammi alusel võetud kohustuste täitmisega.

7. Iga liige võib juhtida põllumajanduskomitee tähelepanu mis tahes meetmele, millest tema arvates teine liige oleks pidanud teavitama.

Artikkel 19

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

XII JAGU

Artikkel 20

Reformiprotsessi jätkamine

Tunnustades, et toetuste ja kaitse olulise progresseeruva vähendamise pikaajalise eesmärgi saavutamiseks aset leidev põhjalik reform on jätkuv protsess, lepivad liikmed kokku alustada läbirääkimisi protsessi jätkamiseks aasta enne rakendusperioodi lõppu, võttes arvesse:

a) selleks ajaks saadud kogemusi vähendamiskohustuste rakendamisel;

b) vähendamiskohustuste mõju põllumajandusalasele maailmakaubandusele;

c) kaubandusväliseid küsimusi, eri- ja diferentseeritud režiimi võimaldamist arengumaaliikmetele ning eesmärki kehtestada õiglane ja turule orienteeritud põllumajandusalase kaubanduse süsteem ning teisi käesoleva lepingu preambulas mainitud eesmärke ja küsimusi;

d) seda, millised lisakohustused on vajalikud eespool toodud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

XIII JAGU

Artikkel 21

Lõppsätted

1. GATT 1994 ja WTO lepingu lisasse 1 A kuuluvate teiste mitmepoolsete kaubanduslepingute sätteid kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid järgides.

2. Käesoleva lepingu lisad on selle lahutamatud osad.

[1] Need meetmed hõlmavad kvantitatiivseid impordipiiranguid, muutuvaid impordimakse, minimaalseid impordihindu, suvalist importkaupade litsentsimist, riiklike kaubandusettevõtete kaudu säilitatavaid tolliväliseid meetmeid, vabatahtlikke ekspordipiiranguid ja samalaadseid piirimeetmeid peale tavaliste tollimaksude, olenemata sellest, kas neid meetmeid säilitatakse GATT 1947 sätetest riigiti tehtavate erandite alusel või mitte, kuid ei hõlma meetmeid, mis tulenevad GATT 1994 maksebilansi- või muudest üldistest põllumajandusvälistest sätetest või WTO lepingu lisasse 1 A kuuluvate teiste mitmepoolsete kaubanduslepingute sätetest.

[2] Kontrollhind, mida kasutatakse tuginemaks antud punkti sätetele, on üldiselt kõnealuse toote keskmine c.i.f.-ühikuväärtus või toote kvaliteedile ja töötlusastmele vastav kohane hind. See peab olema pärast kasutuselevõttu avalikult täpsustatud ja kättesaadav sel määral, et teised liikmed saaksid hinnata võimalikku lisatollimaksu.

[3] Kui omamaist tarbimist ei võeta arvesse, kehtib lõike 4 punkti a baaslävi.

[4] Käesolevas artiklis viidatud "tasakaalustusmaks" on see, mida hõlmab GATT 1994 VI artikkel ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu V jagu.

--------------------------------------------------

1. LISA

TOOTEHÕLMAVUS

1. Käesolev leping hõlmab järgmisi saadusi ja tooteid:

i) | HS peatükid 1–24, välja arvatud kalad ja kalatooted, pluss |

ii) | HS kood | 2905.43 | (mannitool) |

HS kood | 2905.44 | (sorbitool) |

HS pealkiri | 33.01 | (lenduvad eeterlikud õlid) |

HS pealkirjad | 35.01–35.05 | (valgutaolised ained, modifitseeritud tärklised, liimid) |

HS kood | 3809.10 | (viimistlusained) |

HS kood | 3823.60 | (sorbitool, välja arvatud nimetuse 2905.44 alla kuuluv) |

HS pealkirjad | 41.01–41.03 | (suurlooma- ja väikeloomanahad) |

HS pealkiri | 43.01 | (toorkarusnahad) |

HS pealkirjad | 50.01–50.03 | (toorsiid ja siidijäätmed) |

HS pealkirjad | 51.01–51.03 | (vill ja loomakarvad) |

HS pealkirjad | 52.01–52.03 | (toorpuuvill, puuvillajäätmed ja kraasitud või kammitud puuvill) |

HS pealkiri | 53.01 | (toorlina) |

HS pealkiri | 53.02 | (toorkanep) |

2. Eespool loetletu ei piira sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu tootehõlmatust.

--------------------------------------------------

2. LISA

OMAMAINE TOETUS: VÄHENDAMISKOHUSTUSTEST VABASTAMISE ALUS

1. Omamaised toetusmeetmed, mille suhtes taotletakse vähendamiskohustustest vabastamist, peavad vastama põhinõudele, et neil puudub üldse või on vähesel määral kaubandust kahjustav mõju või mõju tootmisele. Järelikult peavad kõik meetmed, mille suhtes taotletakse vabastamist, vastama järgmistele põhikriteeriumidele:

a) kõnesolev toetus (kaasa arvatud valitsuse saamatajäänud tulu) antakse eelarveliste valitsusprogrammide kaudu, mis ei sisalda ülekandeid tarbijatelt,

b) kõnesolev toetus ei mõju hinnatoetuse andmisena tootjale, pluss allpool kirjeldatud poliitikapõhised kriteeriumid ja tingimused.

Riiklikud teenusprogrammid

2. Üldteenused

Seda liiki poliitika hõlmab kulutusi (või saamatajäänud tulu) programmidele, mis pakuvad teenuseid või eeliseid põllumajandusele või maakogukonnale. Sinna ei kuulu otsemaksed tootjatele või töötlejatele. Need programmid, mis sisalduvad järgnevas nimekirjas, kuid ei piirdu sellega, peavad vastama eespool punktis 1 esitatud üldkriteeriumidele ja allpool kirjeldatud poliitikapõhistele kriteeriumidele:

a) uurimistöö, kaasa arvatud üldine uurimistöö, keskkonnaprogrammidega seotud uurimistöö ja teatud toodetega seotud uurimisprogrammid;

b) kahjurite ja haiguste järelevalve, kaasa arvatud üldised ja tooteomased kahjurite ja haiguste järelevalvemeetmed, nagu varase hoiatuse süsteemid, karantiin ja hävitamine;

c) koolitusteenused, kaasa arvatud nii üld- kui ka erialakoolitus;

d) teabelevi- ja nõustamisteenused, kaasa arvatud teabe ja uurimistöö tulemuste tootjate ja tarbijate kätte jõudmise hõlbustamise vahendid;

e) inspekteerimisteenused, kaasa arvatud üldinspekteerimisteenused ja teatud toodete inspekteerimine tervishoiu, ohutuse, sortimise või standardimise eesmärgil;

f) turundus- ja reklaamiteenused, kaasa arvatud turuinfo, teatud toote alane nõustamine ja reklaam, kuid välja arvatud kulutused lähemalt määratlemata otstarbeks, mida müüjad saaksid kasutada müügihinna alandamiseks või mis võiks anda ostjatele otsest majanduslikku kasu;

g) infrastruktuuriteenused, kaasa arvatud elektrivõrk, teed ja muud transpordivahendid, turu- ja sadamarajatised, veevarustus, tammid ja kuivendussüsteemid ning keskkonnaprogrammidega seotud infrastruktuuritööd. Kõigil juhtudel tuleb kulutused suunata üksnes kapitaalehituste varustamiseks või rajamiseks, siia hulka ei saa lugeda talurajatiste subsideeritud varustamist, kui need ei ole seotud üldkasutatava kommunaalteenuste võrguga. See ei või hõlmata sisendite või tegevuskulude subsiidiume ega kasutajate soodustasu.

3. Riigivaru loomine toiduainetega kindlustamiseks [1]

Kulutused (või saamatajäänud tulu) seoses toodete varude kogumise ja hoidmisega, mis moodustavad riigi õigusaktidega määratud toiduainetega kindlustamise programmi lahutamatu osa. See võib hõlmata riigiabi toodete eraviisilise ladustamise kui sellise programmi osa tarbeks.

Varude hulk ja kogumine peab vastama varem kindlaksmääratud eesmärgile, mis on seotud ainult toiduainetega kindlustamisega. Varude kogumis- ja jaotamisprotsessi finantseerimine peab olema selgesti arusaadav. Riik ostab toiduaineid antud ajal kehtivate turuhindadega ja müük toiduainetega kindlustamise varudest ei toimu madalama hinnaga, kui on vastava kvaliteediga kõnesoleva toote antud ajal kehtiv siseturuhind.

4. Omamaine toiduabi [2]

Kulutused (või saamatajäänud tulu) seoses omamaise toiduabi andmisega puudust kannatavatele elanikkonnakihtidele.

Toiduabi saamise õigus tuleb kindlaks teha selgete kriteeriumide põhjal, mis on seotud toitmiseesmärkidega. Sellist abi antakse abivajajatele toiduainete otsese jaotamisena või niisuguste vahendite andmisena õigustatud saajatele, mis võimaldab neil osta toitu turu- või subsideeritud hinnaga. Riik ostab toiduaineid kehtivate turuhindadega ning abi finantseerimine ja haldamine peab olema selgesti arusaadav.

5. Otsemaksed tootjatele

Otsemaksete (või saamatajäänud tulu, kaasa arvatud naturaalmaksed) kaudu tootjatele antav abi, mille puhul taotletakse vähendamiskohustusest vabastamist, peab vastama eespool punktis 1 esitatud põhikriteeriumidele ja allpool punktides 6–13 esitatud erikriteeriumidele, mis kehtivad üksikute otsemakse liikide puhul. Kui vähendamisest vabastamist taotletakse mõne muu olemasoleva või uut liiki otsemakse puhul, mida ei ole määratletud punktides 6–13, siis peab see vastama lisaks punktis 1 mainitud üldkriteeriumidele ja punkti 6 kriteeriumidele b–e.

6. Seostamata tulutoetus

a) Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide alusel, nagu sissetulek, tootja- või maaomanikustaatus, tootmistegurite kasutamine või tootmistase määratletud ja fikseeritud baasperioodil.

b) Selliste maksete suurus ei ole ühelgi antud aastal seotud toodangu liigi või mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), mille tootja on realiseerinud ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

c) Selliste maksete suurus ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste või rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad toodangu suhtes, mis on realiseeritud ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d) Selliste maksete suurus ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmistegurite kasutamisega ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine sellel.

e) Selliste maksete saamiseks ei nõuta mingit tootmist.

7. Valitsuse finantsosalus tulukindlustuse ja puhastulu turvamise programmides

a) Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks saamatajäänud tuluga, arvestades ainult põllumajandusest saadavat tulu, mis ületab 30 % keskmisest kogutulust või sellele vastavast puhastulust (välja arvatud samast või sarnastest kavadest saadud maksed) eelneva kolme aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Igal nendele tingimustele vastaval tootjal on õigus saada selliseid makseid.

b) Selliste maksetega kompenseeritakse kuni 70 % tootja saamatajäänud tulust sellel aastal, kui tal on õigus hakata saama niisugust abi.

c) Kõikide selliste maksete suurus sõltub ainult tulust; see ei ole seotud tootja realiseeritud toodangu liigi ja mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv); ega sellise toodangu suhtes kehtiva omamaise või rahvusvahelise hinnaga; ega kasutatud tootmisteguritega.

d) Kui tootja saab samal aastal makseid käesoleva punkti ja punkti 8 alusel (loodusõnnetusabi), peab selliste maksete kogusumma olema väiksem kui 100 % tootja kogu saamatajäänud tulust.

8. Loodusõnnetusabimaksed (tehtud otse või valitsuse finantsosaluse kaudu saagi kindlustamise kavades)

a) Selliste maksete saamise õigus tekib ainult pärast seda, kui valitsusorganid on ametlikult tunnustanud, et loodusõnnetus või samalaadne õnnetus (kaasa arvatud haiguspuhangud, kahjurite järsk levik, tuumaõnnetused ja sõda kõnealuse liikme territooriumil) on juhtunud või kestab; ning see määratakse tootmiskadudega, mis ületavad 30 % keskmisest toodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

b) Õnnetusjärgseid makseid rakendatakse ainult seoses tulu, kariloomade (kaasa arvatud loomade veterinaarabiga seotud maksed), maa ja teiste tootmistegurite kadudega, mis on tekkinud loodusõnnetuse tõttu.

c) Maksetega ei kompenseerita rohkem kui kadude korvamisega seotud kogukulutused ja nendega ei nõuta ega määratleta tulevase tootmise liiki ega mahtu.

d) Õnnetuse ajal tehtud maksed ei ületa eespool kriteeriumis b määratletud edasise kahju vältimiseks või leevendamiseks vajalikku summat.

e) Kui tootja saab samal aastal makseid käesoleva punkti ja punkti 7 alusel (tulukindlustuse ja puhastulu kindlustamise kavad), siis peab maksete kogusumma olema väiksem kui 100 % tootja kogukadudest.

9. Tootjate pensioniprogrammide kaudu antav strukturaalse kohanemise toetus

a) Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil programmides, mille eesmärk on hõlbustada turustuskõlblike põllumajandussaaduste tootmisega tegelevate isikute siirdumist pensionile või mittepõllumajanduslikele tegevusaladele.

b) Maksed sõltuvad saajate täielikust ja alalisest lahkumisest turustuskõlblike põllumajandussaaduste tootmisest.

10. Tootmisvahendite vähendamise programmide kaudu antav strukturaalse kohanemise toetus

a) Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil programmides, mille eesmärk on kõrvaldada maa või teised vahendid, kaasa arvatud kariloomad, turustatavate põllumajandussaaduste tootmisest.

b) Maksed sõltuvad maa kõrvaldamisest turustatavate põllumajandussaaduste tootmisest vähemalt kolmeks aastaks ning kariloomade puhul loomade tapmisest või kindlast lõplikust võõrandamisest.

c) Maksed ei nõua ega täpsusta sellise maa ega teiste vahendite alternatiivset kasutusviisi, mis hõlmab turustatavate põllumajandussaaduste tootmist.

d) Maksed ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga ega ka omamaiste või rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad tootmisse jäänud maad ja muid vahendeid kasutava tootmise suhtes.

11. Investeeringuabi kaudu antav strukturaalse kohanemise toetus

a) Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil riiklikes programmides, mille eesmärk on abistada tootjate tegevuse rahalist või füüsilist ümberstruktureerimist reageeringuna struktuurilise halvemuse objektiivsele ilmnemisele. Selliste programmidega hõlmatuse õigus võib põhineda ka põllumajandusmaa taaserastamise selgelt määratletud riiklikul programmil.

b) Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmise liigi ega mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), millega tootja tegeleb ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine neil ja sõltub ainult allpool toodud kriteeriumis e sätestatust.

c) Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste ega rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad mis tahes tootmise suhtes, millega tegeldakse ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d) Makseid tehakse ainult sellise aja jooksul, mis on vajalik realiseerimaks investeeringut, milleks need on ette nähtud.

e) Maksed ei volita ega määra mitte mingil viisil saajaid tootma teatud põllumajandussaadusi, välja arvatud nõudmine mitte toota mõnda konkreetset saadust.

f) Maksed on piiratud summaga, mis on vajalik struktuurilise halvemuse kompenseerimiseks.

12. Keskkonnaprogrammidel põhinevad maksed

a) Selliste maksete saamise õigus määratakse selgelt määratletud riikliku keskkonna- või looduskaitseprogrammi osana ning see sõltub valitsusprogrammist tulenevate eritingimuste täitmisest, kaasa arvatud tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused.

b) Maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamatajäänud tuluga, mis johtuvad valitsusprogrammi täitmisest.

13. Piirkondlikel toetusprogrammidel põhinevad maksed

a) Selliste maksete saamise õigus piirdub ebasoodsate piirkondade tootjatega. Iga selline piirkond peab olema selgelt määratud ja piiritletud geograafiline ala, millel on määratletud majandus- ja haldusidentiteet ja mida peetakse ebasoodsaks seaduses või määrustes selgelt väljendatud erapooletute ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis näitavad, et piirkonna raskused tulenevad enamast kui ajutistest asjaoludest.

b) Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmise liigi ega mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), millega tootja tegeleb ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel muul viisil kui selle tootmise vähendamise mõttes.

c) Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste ega rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad mis tahes tootmise suhtes, millega tegeldakse ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d) Makseid võivad saada ainult õigustatud piirkondade tootjad, ent need peavad olema üldiselt kättesaadavad kõigile tootjaile sellistes piirkondades.

e) Kui toetus on seotud tootmisteguritega, sooritatakse maksed kahaneval määral kõnesoleva tootmisteguri lävetasemest kõrgemal.

f) Maksed on piiratud lisakulutuste või saamatajäänud tuluga, mis on seotud põllumajandustootmisega määratud piirkonnas.

[1] Käesoleva lisa punktis 3 loetakse arengumaade toiduainetega kindlustamise riigivaruprogramme, mis toimivad arusaadavalt ja mida teostatakse kooskõlas ametlikult avaldatud objektiivsete kriteeriumide või juhistega, käesoleva punkti sätetele vastavaks, kaasa arvatud programmid, mille raames toiduainevarusid toiduainetega kindlustamise eesmärgil soetatakse ja jaotatakse kindlate hindadega eeldusel, et soetushinna ja välise kontrollhinna vahet arvestatakse toetuse liitmääras.

[2] Käesoleva lisa punktides 3 ja 4 loetakse toiduainetega varustamist subsideeritud hinnaga, et mõõdukate hindadega regulaarselt rahuldada arengumaade vaeste linna- ja maaelanike vajadust toiduainete järele, käesoleva punkti sätetele vastavaks.

--------------------------------------------------

3. LISA

OMAMAINE TOETUS: TOETUSE LIITMÄÄRA ARVUTAMINE

1. Artikli 6 sätete kohaselt arvutatakse toetuse liitmäär tooteomaselt iga põllumajandusliku põhisaaduse puhul, millele antakse turuhinnatoetust, vabastamata otsemakseid või muid subsiidiume, mis ei ole vabastatud vähendamiskohustusest (muud vabastamata tegutsemisviisid). Tootega seostamatu toetus summeeritakse üheks tootega seostamatu toetuse liitmääraks rahalise koguväärtusena.

2. Lõike 1 alusel antavad subsiidiumid hõlmavad valitsuse ja riigiasutuste nii eelarvelisi väljamakseid kui ka saamatajäänud tulu.

3. Kaasa arvatakse toetused nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil.

4. Toetuse liitmäärast arvatakse maha tootjate poolt makstud põllumajanduslikud erimaksud ja -lõivud.

5. Allpool kirjeldatud meetodil arvutatud baasperioodi toetuse liitmäär moodustab omamaise toetuse vähendamiskohustuse rakendamise baastaseme.

6. Igale põllumajanduslikule põhisaadusele kehtestatakse spetsiifiline toetuse liitmäär, mis on väljendatud rahalise koguväärtusena.

7. Kõnealuse põllumajandusliku põhisaaduse toetuse liitmäär arvutatakse nii lähedasena esmamüügi tasemele kui võimalik. Põllumajandustöötlejatele suunatud meetmed lisatakse sel määral, mil need meetmed soodustavad põllumajanduslike põhisaaduste tootjaid.

8. Turuhinnatoetus: turuhinnatoetus arvutatakse fikseeritud väliskontrollhinna ja kehtestatud kindla hinna vahena, mis korrutatakse toodangu kogusega, millele on õigus kehtestada kindlat hinda. Selle vahe säilitamiseks tehtavaid eelarvelisi makseid, näiteks varude soetamise ja ladustamise kulusid, ei arvata toetuse liitmäära hulka.

9. Fikseeritud väliskontrollhind põhineb aastatel 1986–1988 ja on baasperioodil üldiselt kõnealuse põllumajandusliku põhisaaduse keskmine f.o.b.-ühikuväärtus puhasekspordiga maal ja kõnealuse põllumajandusliku põhisaaduse keskmine c.i.f.-ühikuväärtus puhasimpordiga maal. Vajaduse korral võib fikseeritud kontrollhinda korrigeerida vastavalt kvaliteedierinevustele.

10. Vabastamata otsemaksed: hinnavahest sõltuvaid otsemakseid arvutatakse fikseeritud väliskontrollhinna ja kehtestatud kindla hinna vahena, mis korrutatakse toodangu kogusega, millele on õigus kehtestada kindlat hinda, või kasutades eelarvelisi väljamakseid.

11. Fikseeritud kontrollhind põhineb aastatel 1986–1988 ja on üldiselt tegelik hind, mida kasutatakse maksete määra kindlaksmääramisel.

12. Vabastamata otsemaksete mõõtmisel, mis põhinevad muudel teguritel kui hind, kasutatakse eelarvelisi väljamakseid.

13. Muud vabastamata meetmed, kaasa arvatud sisendite subsiidiumid ja teised meetmed, nagu turustamiskulutuste vähendamise meetmed: selliste meetmete väärtus arvutatakse riigieelarvest tehtud väljamaksete abil või kui eelarveliste väljamaksete kasutamine ei kajasta kõnesolevat subsiidiumi täies ulatuses, siis on subsiidiumi arvutamise aluseks subsideeritud kauba või teenuse hinna ja samalaadse kauba või teenuse tüüpilise turuhinna vahe, mis on korrutatud kauba või teenuse kogusega.

--------------------------------------------------

4. LISA

OMAMAINE TOETUS: TOETUSE EKVIVALENTMÄÄRA ARVUTAMINE

1. Artikli 6 sätete kohaselt arvutatakse toetuse ekvivalentmäär kõigi põllumajanduslike põhisaaduste puhul, mille turuhinda toetatakse lisa 3 määratluse kohaselt, kuid mille toetuse liitmäära seda komponenti ei ole võimalik arvutada. Selliste saaduste puhul sisaldab omamaise toetuse vähendamiskohustuste rakendamisel kasutatav baastase toetuse ekvivalentmäärana väljendatud turuhinnatoetuse komponenti punkti 2 alusel ja kõiki vabastamata otsemakseid ja muid vabastamata toetusi, mille väärtus määratakse punkti 3 alusel. Kaasa arvatakse nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil antav toetus.

2. Punktis 1 sätestatud toetuse ekvivalentmäärad arvutatakse tooteomaselt nii lähedasena esmamüügile kui võimalik iga põllumajandusliku põhisaaduse puhul, millele antakse turuhinnatoetust ja mille turuhinnatoetuse komponenti toetuse liitmääras ei ole võimalik arvutada. Selliste põllumajanduslike põhisaaduste puhul saadakse turuhinnatoetuse ekvivalentmäär, kasutades kehtestatud jäika hinda ja toodangu kogust, millele on õigus kehtestada jäika hinda, või kui see ei ole võimalik, kasutatakse tootjahinna säilitamiseks kasutatud eelarvelisi väljamakseid.

3. Kui punkti 1 alla kuuluvad põllumajanduslikud põhisaadused saavad vabastamata otsemakseid või mõnda muud tooteomast subsiidiumi, mis ei ole vabastatud vähendamiskohustusest, on nende meetmete toetuse ekvivalentmäära arvutamise aluseks vastava toetuse liitmäära komponentide arvutused (määratletud lisa 3 punktides 10–13).

4. Kõnealuse põllumajandusliku põhisaaduse toetuse ekvivalentmäär arvutatakse subsiidiumi suuruse alusel nii lähedasena esmamüügile kui võimalik. Põllumajandustöötlejatele suunatud meetmed arvatakse kaasa sel määral, mil need meetmed soodustavad põllumajanduslike põhisaaduste tootjaid. Tootjate poolt makstud põllumajanduslikud erimaksud ja -lõivud vähendavad vastava summa võrra toetuse ekvivalentmäära.

--------------------------------------------------

5. LISA

ERIREŽIIM SEOSES ARTIKLI 4 LÕIKEGA 2

A osa

1. WTO lepingu jõustumisele vaatamata ei kohaldata artikli 4 lõike 2 sätteid ühegi põllumajandusliku toorme ja selle töödeldud ja/või pooltoodete puhul (tähistatud tooted), kui nende suhtes on täidetud järgmised tingimused (edaspidi erirežiim):

a) tähistatud saaduste import moodustas vähem kui 3 % vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil 1986–1988 (baasperiood);

b) tähistatud saadustele ei ole antud ekspordisubsiidiume alates baasperioodi algusest;

c) põllumajandusliku toorme suhtes on rakendatud tõhusaid tootmist piiravaid meetmeid;

d) Marrakeši protokollile lisatud liikme loendi I jao I-B osas on need saadused tähistatud sümboliga "ST-Annex 5" kui saadused, mille suhtes rakendatakse erirežiimi, mis kajastab kaubandusväliseid aspekte, nagu toiduainetega kindlustatus ja keskkonnakaitse;

e) nagu määratletud kõnesoleva liikme loendi I jao I-B osas, vastavad tähistatud saaduste minimaalsed turulepääsuvõimalused 4 %le tähistatud saaduste omamaisest tarbimisest baasperioodil alates rakendusperioodi esimesest aastast, ning mida seejärel ülejäänud rakendusperioodil suurendatakse aastas 0,8 % võrra vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil.

2. Rakendusperioodi iga aasta alguses võib liige lõpetada erirežiimi kohaldamise tähistatud saaduste suhtes, järgides punkti 6 sätteid. Sellisel juhul säilitab kõnesolev liige sellel ajal juba kehtivad minimaalsed turulepääsuvõimalused ja suurendab ülejäänud rakendusperioodi jooksul minimaalseid turulepääsuvõimalusi 0,4 % võrra aastas vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil. Seejärel säilitatakse käesoleva valemi põhjal rakendusperioodi viimasel aastal saadud minimaalsete turulepääsuvõimaluste tase kõnesoleva liikme loendis.

3. Kõik läbirääkimised küsimustes, kas punkti 1 alusel kehtestatud erirežiimi võib jätkata pärast rakendusperioodi lõppu, tuleb lõpetada rakendusperioodi jooksul käesoleva lepingu artiklis 20 sätestatud läbirääkimiste osana, võttes arvesse kaubandusväliseid aspekte.

4. Kui punktis 3 mainitud läbirääkimiste tulemusel lepitakse kokku, et liige võib jätkata erirežiimi kohaldamist, peab see liige pakkuma vastuvõetavaid lisakontsessioone, mis määratakse kindlaks nende läbirääkimiste käigus.

5. Kui rakendusperioodi lõppedes erirežiimi ei jätkata, rakendab kõnealune liige punkti 6 sätteid. Sellisel juhul säilitatakse kõnealuse liikme loendis pärast rakendusperioodi lõppu tähistatud saaduste minimaalsete turulepääsuvõimalustena 8 % vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil.

6. Tähistatud saaduste suhtes säilitatavad piirimeetmed, mis ei ole tavalised tollimaksud, alluvad artikli 4 lõike 2 sätetele alates selle aasta algusest, kui lõpeb erirežiimi kohaldamine. Selliste saaduste puhul kehtivad tavalised tollimaksud, mis seotakse kõnealuse liikme loendis ja kohaldatakse alates selle aasta algusest, mil lõpeb erirežiim, ja pärast seda sellisel määral, mis oleks kehtinud, kui oleks viidud ellu vähemalt 15 %line vähendamine kogu rakendusperioodi jooksul iga-aastase võrdse vähendamise teel. Need tollimaksud kehtestatakse tariifiekvivalentide põhjal, mida arvutatakse vastavalt järgnevas alalisas toodud juhistele.

B osa

7. WTO lepingu jõustumisele vaatamata ei kohaldata artikli 4 lõike 2 sätteid ka põllumajandusliku toorme puhul, mis on arengumaaliikme traditsiooniline põhitoiduaine, ja kui lisaks punkti 1 alapunktides a–d täpsustatud tingimustele, nagu need kehtivad kõnesolevate saaduste puhul, selle suhtes on täidetud ka järgmised tingimused:

a) kõnesolevate saaduste minimaalsed turulepääsuvõimalused, mis on määratud kõnesoleva arengumaaliikme loendi I jao I-B osas, vastavad alates rakendusperioodi esimesest aastast 1 %le kõnesolevate saaduste omamaisest tarbimisest baasperioodil ja turulepääsuvõimalusi suurendatakse igal aastal võrdselt kuni 2 %ni vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil rakendusperioodi viienda aasta alguseks. Rakendusperioodi kuuenda aasta algusest vastavad kõnesolevate saaduste minimaalsed turulepääsuvõimalused 2 %le kõnesolevate saaduste omamaisest tarbimisest baasperioodil ja need suurenevad igal aastal võrdselt kuni 4 %ni vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil kuni kümnenda aasta alguseni. Pärast seda säilitatakse selle valemi põhjal kümnendaks aastaks saadud minimaalsete turulepääsuvõimaluste tase kõnesoleva arengumaaliikme loendis;

b) käesoleva lepingu alusel on teistele toodetele antud asjakohased turulepääsuvõimalused.

8. Kõik läbirääkimised küsimuses, kas punkti 7 kohast erirežiimi saab jätkata pärast kümnendat aastat alates rakendusperioodi algusest, tuleb alustada ja lõpetada kümnenda aasta jooksul alates rakendusperioodi algusest.

9. Kui punktis 8 mainitud läbirääkimiste tulemusel lepitakse kokku, et liige võib jätkata erirežiimi rakendamist, peab see liige pakkuma vastuvõetavaid lisakontsessioone, mis määratakse kindlaks nende läbirääkimiste käigus.

10. Kui punkti 7 alusel rakendatud erirežiimi ei jätkata pärast kümnendat aastat alates rakendusperioodi algusest, alluvad kõnesolevad saadused tavalistele tollimaksudele, mis kehtestatakse tariifiekvivalendi alusel, mis arvutatakse järgneva alalisa juhiste kohaselt ja mis seotakse kõnesoleva liikmesriigi loendis. Muudel juhtudel kehtivad punkti 6 sätted, nagu neid on teisendatud asjassepuutuva eri- ja diferentseeritud režiimiga, mida võimaldatakse arengumaaliikmetele käesoleva lepingu alusel.

5. Lisa alalisa

Käesoleva lisa punktides 6 ja 10 määratletud eriotstarbeliste tariifiekvivalentide arvutamise juhised

1. Väärtus- või teatud tollimääradena väljendatud tariifiekvivalentide arvutamine toimub selgust tagaval viisil, kasutades sise- ja välishindade tegelikku vahet. Kasutatakse aastate 1986–1988 andmeid. Tariifiekvivalendid:

a) kehtestatakse eeskätt HSi neljakohalisel tasemel;

b) kehtestatakse HSi kuuekohalisel või veelgi detailsemal tasemel, kui see on otstarbekas;

c) kehtestatakse töödeldud ja/või pooltoodetele üldiselt nii, et põllumajandusliku toorme eritariifiekvivalenti korrutatakse asjakohaselt põllumajandusliku toorme väärtuselise või koguselise osaga töödeldud ja/või pooltootes ning vajaduse korral võetakse arvesse kõik lisategurid, mis sellel ajal tootmisharu kaitsevad.

2. Välishind on üldiselt importijamaa tegelik keskmine c.i.f.-ühikuväärtus. Kui keskmine c.i.f.-ühikuväärtus ei ole teada või see ei ole sobilik, on välishind kas:

a) mingi lähedalasuva maa sobiv keskmine c.i.f.-ühikuväärtus või

b) tuletatav sobiva(te) suurema(te) eksportija(te) keskmisest f.o.b.-ühikuväärtusest, mida korrigeeritakse importijamaa hinnanguliste kindlustus-, prahtimis- ja muude vastavate kulutuste lisamisega.

3. Välishinnad konverteeritakse üldiselt omamaisesse vääringusse, kasutades sama ajavahemiku hinnaandmeid ja aastakeskmist turuvahetuskurssi.

4. Sisehind on üldiselt siseturul valitsev tüüpiline hulgihind või hinnanguline hind, kui piisavad andmed ei ole kättesaadavad.

5. Vajaduse korral võib algseid tariifiekvivalente kvaliteedi- või sordierinevuste arvessevõtmiseks kohandada, kasutades selleks sobivat koefitsienti.

6. Kui käesolevate juhiste põhjal arvutatud tariifiekvivalent on negatiivne või madalam kui kehtiv seotud määr, siis võib algse tariifiekvivalendi kehtestada sama suure kui kehtiv seotud määr või kõnesolevale tootele tehtud riiklike pakkumiste põhjal.

7. Kui tariifiekvivalendi taset, mis oleks saadud eespool esitatud juhiste põhjal, korrigeeritakse, peab kõnesolev liige taotluse korral pakkuma kõik võimalused konsultatsioonideks, mille eesmärk on läbi rääkida sobivate lahenduste üle.

--------------------------------------------------