Euroopa Kohtu (kuues koda) 16. jaanuari 2018. aasta määrus – PM
(kohtuasi C‑604/17) ( 1 )
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades – Määrus (EÜ) nr 2201/2003 – Liikmesriigi kohtu pädevus vanemliku vastutusega seotud asjades juhul, kui laps ei ela selle riigi territooriumil – Kohtualluvus ülalpidamiskohustuse puhul – Määrus (EÜ) nr 4/2009
|
1. |
Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega–Määrus nr 2201/2003–Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades–Liikmesriigi kohus, kes on selle määruse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt pädev lahendama selle riigi kodanikest abikaasade abielu lahutamise taotlust–Abikaasade laps, kelle harilik viibimiskoht määruse artikli 8 lõike 1 tähenduses on teises liikmesriigis–Nimetatud kohtu pädevus lahendada lapse hooldusõiguse ja suhtlusõiguse küsimuses–Puudumine–Kohtualluvuse puudumine määruse artiklite 9, 10, 12 või 15 alusel (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artiklid 3, 8, 9, 10, 12 ja 15) (vt punktid 27–29 ja 35) |
|
2. |
Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus, kohaldatav õigus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ülalpidamiskohustustega seotud asjades–Määrus nr 4/2009–Kohtualluvus ülalpidamiskohustustega seotud asjades–Kohus, kes on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemliku vastutusega seotud asju, kui nendega kaasneb elatise nõue–Mõiste–Lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohus määruse nr 2201/2003 artikli 8 lõike 1 tähenduses–Hõlmamine (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 1 lõike 3 punkt e, artikkel 3, artikli 8 lõige 1, artiklid 9, 10, 12 ja 15 ning määrus nr 4/2009, artikli 3 punkt d) (vt punktid 31–33 ja 35) |
Resolutsioon
Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes on selle määruse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt pädev lahendama selle riigi kodanikest abikaasade abielu lahutamise taotlust, ei ole pädev lahendama abikaasade lapse hooldusõiguse ja suhtlusõiguse küsimust, kui selle lapse harilik viibimiskoht selle kohtu poole pöördumise ajal on teises liikmesriigis ja kui sellele kohtule nimetatud määruse artikli 12 alusel pädevuse andmise tingimused ei ole täidetud, võttes sealjuures arvesse ka asjaolu, et põhikohtuasja asjaoludest ei ilmne, et see pädevus võiks põhineda sama määruse artiklitel 9, 10 või 15. Lisaks ei vasta see kohus nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, artikli 3 punktis d ette nähtud tingimustele, et olla pädev lahendama elatise nõuet.
( 1 ) ELT C 22, 22.1.2018.