Euroopa Liidu L 174/2014

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/1

NÕUKOGU OTSUS,

20. veebruar 2014,

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta

(2014/347/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114, 168, 169 ja 172, artikli 173 lõiget 3 ning artikleid 188 ja 192 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2012/777/EL (1) kirjutati 17. detsembril 2012 liidu nimel alla protokollile, mis on lisatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (2) (edaspidi „protokoll”).

(2)	Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostöölepingu protokoll (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel protokolli artikliga 10 ette nähtud teate (3).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 20. veebruar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

K. HATZIDAKIS

(1) ELT L 340, 13.12.2012, lk 26.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3.

(3) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/3

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu

PROTOKOLL,

milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ühelt poolt

ning

ARMEENIA VABARIIK, edaspidi „Armeenia”,

teiselt poolt,

edaspidi „protokolliosalised”,

ning arvestades järgmist:

(1)	Armeenia on sõlminud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu (edaspidi „leping”), mis jõustus 1. juulil 1999.

(2)	Brüsselis 17.–18. juunil 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu avaldas tunnustust Euroopa Komisjoni ettepanekutele Euroopa naabruspoliitika kohta ning kiitis heaks nõukogu 14. juuni 2004. aasta järeldused.

(3)	Nõukogu on mitmel muul juhul võtnud vastu järeldusi, mis seda poliitikat toetavad.

(4)

5. märtsil 2007 avaldas nõukogu toetust Euroopa Komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatises käsitletud üldisele ja terviklikule lähenemisviisile, mille eesmärk on võimaldada Euroopa naabruspoliitika partnerriikidel vastavalt nende saavutustele osaleda ühenduse ametite tegevuses ja ühenduse programmides, kui õiguslik alus seda lubab.

(5)	Armeenia on avaldanud soovi osaleda mitmes liidu programmis.

(6)	Armeenia osalemisega seotud eritingimused, eelkõige rahaline osalus ning aruandlus- ja hindamiskord, tuleks iga konkreetse programmi puhul eraldi kindlaks määrata Euroopa Komisjoni ja Armeenia pädevate ametiasutuste vahelise vastastikuse mõistmise memorandumiga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Armeenia võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Armeeniale osalemiseks avatud, vastavalt sätetele, millega need programmid on vastu võetud.

Artikkel 2

Armeenia toetab rahaliselt Euroopa Liidu üldeelarvet vastavalt oma osalusele konkreetsetes programmides.

Artikkel 3

Armeeniaga seotud küsimuste puhul võivad Armeenia esindajad osaleda vaatlejatena sellistes korralduskomiteedes, mis teostavad järelevalvet programmide üle, mida Armeenia rahaliselt toetab.

Artikkel 4

Armeenia esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

Artikkel 5

Armeenia osalemisega seotud eritingimused, eelkõige rahaline osalus ning aruandlus- ja hindamiskord, määratakse iga konkreetse programmi puhul eraldi kindlaks Euroopa Komisjoni ja Armeenia pädevate ametiasutuste vahelise vastastikuse mõistmise memorandumiga asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumide alusel.

Kui Armeenia taotleb liidult konkreetses liidu programmis osalemiseks välisabi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) artiklile 3 või vastavalt mõnele muule sarnasele määrusele, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette liidu välisabi andmine Armeeniale, määratakse tingimused, mis reguleerivad liidu abi kasutamist Armeenia poolt, kindlaks rahastamislepinguga, järgides eelkõige määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklit 20.

Artikkel 6

Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, nähakse artikli 5 kohaselt sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga ette finantskontrollid, auditid või muud kontrollid, kaasa arvatud haldusjuurdlused, mille viivad läbi Euroopa Komisjon, Euroopa Pettustevastase Võitluse Amet ja Euroopa Kontrollikoda või mis toimuvad nende järelevalve all.

Kehtestatakse üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja sissenõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Kontrollikojale volitused, mis on samaväärsed nende volitustega seoses liidus asuvate abisaajate või töövõtjatega.

Artikkel 7

Käesolevat protokolli kohaldatakse lepingu kehtivusaja jooksul.

Protokolliosalised kirjutavad käesolevale protokollile alla ja kiidavad selle heaks oma menetluskorra kohaselt.

Kumbki protokolliosaline võib käesoleva protokolli üles öelda, teatades sellest kirjalikult teisele protokolliosalisele.

Käesolev protokoll kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Protokolli denonsseerimine ühe protokolliosalise poolt ei mõjuta artiklite 5 ja 6 sätete kohaselt läbiviidavaid asjakohaseid kontrollimisi ja auditeid.

Artikkel 8

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta tagant võivad mõlemad protokolliosalised käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Armeenia tegeliku osaluse liidu programmides.

Artikkel 9

Käesolevat protokolli kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Armeenia territooriumi suhtes.

Artikkel 10

Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil protokolliosalised teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 11

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 12

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja armeenia keeles, ning kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на седемнадесети декември две хиляди и дванадесета година.

Hecho en Bruselas, el diecisiete de diciembre de dos mil doce.

V Bruselu dne sedmnáctého prosince dva tisíce dvanáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syttende december to tusind og tolv.

Geschehen zu Brüssel am siebzehnten Dezember zweitausendzwölf.

Kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta detsembrikuu seitsmeteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εφτά Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δώδεκα.

Done at Brussels on the seventeenth day of December in the year two thousand and twelve.

Fait à Bruxelles, le dix-sept décembre deux mille douze.

Fatto a Bruxelles, addì diciassette dicembre duemiladodici.

Briselē, divi tūkstoši divpadsmitā gada septiņpadsmitajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai dvyliktų metų gruodžio septynioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkettedik év december havának tizenhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sbatax-il jum ta’ Diċembru tas-sena elfejn u tnax.

Gedaan te Brussel, de zeventiende december tweeduizend twaalf.

Sporządzono w Brukseli dnia siedemnastego grudnia roku dwa tysiące dwunastego.

Feito em Bruxelas, em dezassete de dezembro de dois mil e doze.

Întocmit la Bruxelles la șaptesprezece decembrie două mii doisprezece.

V Bruseli sedemnásteho decembra dvetisícdvanásť.

V Bruslju, dne sedemnajstega decembra leta dva tisoč dvanajst.

Tehty Brysselissä seitsemäntenätoista päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakaksitoista.

Som skedde i Bryssel den sjuttonde december tjugohundratolv.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Ghall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Република Армения

Por la Republica de Armenia

Za Arménskou republiku

For Republikken Armenien

Für die Republik Armenien

Armeenia Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Αρμενίας

For the Republic of Armenia

Pour la Republique dArménie

Per la Repubblica di Armenia

Armēnijas Republikas vārdā –

Armėnijos Respublikos vardu

Örmény Köztársaság részéről

Ghar-Repubblika tal-Armenja

Voor de Republiek Armenië

W imieniu Republiki Armenii

Pela República da Armenia

Pentru Republica Armenia

Za Armensku republiku

Za Republiko Armenijo

Armenian tasavallan puolesta

För Republiken Armenien

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 622/2014,

14. veebruar 2014,

millega tehakse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõttele erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006, (1) ja eriti selle artikli 1 lõike 3 punkti b ja artikli 1 lõike 3 punkti c alapunkte i–vii,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (2) luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ja nähakse ette Euroopa Liidu kaasamine avaliku ja erasektori partnerlusse, kaasa arvatud ühisettevõtetesse, sellistes tähtsates valdkondades, kus teadustöö ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata ELi laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele.

(2)

Programmi „Horisont 2020” alla kuuluvates kaudsetes meetmetes osalemine peaks toimuma vastavalt määrusele (EL) nr 1290/2013. Kuid selleks, et võtta arvesse innovatiivsete ravimite valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt asutatud ühisettevõtete tegevusega seotud erivajadusi, delegeeriti komisjonile programmi „Horisont 2020” kehtimise ajaks volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas kõnealuse lepingu artikliga 290, et artikli 187 alusel asutatud rahastamisasutused saaksid toetuskõlblikkust piirata teatavat liiki osalejatega ja võtta vastu konkreetseid intellektuaalomandi eeskirju.

(3)

Ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2008 (3) ajavahemikuks kuni 31. detsember 2017, et tugevdada koostööd kõikide selliste sidusrühmade vahel nagu tootjad, ametiasutused (sealhulgas reguleerivad asutused), patsientide ühendused, ülikoolid ja kliinikumid, ning parandada ravimite väljatöötamisprotsessi tõhusust ja tulemuslikkust, pidades silmas pikaajalist eesmärki, et ravimisektor toodaks tõhusamaid ja turvalisemaid innovatiivseid ravimeid.

(4)

Tegevusega seotud erivajadused, mis on tingitud innovatiivsete ravimite algatuse eesmärgist viia suured tööstusettevõtetest partnerid kokku mittetulundusühenduste, avaliku sektori asutuste jm asutustega, et ravimite kiiremaks patsientideni viimiseks maksimeeritaks projektitulemuste kasutamist, on kindlaks määratud seoses toetuskõlblikkuse ja intellektuaalomandi eeskirjadega. Nõukogu määrusega (EL) nr 557/2014 (4) asutatud innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõttel tuleks jätkata rahastamise pakkumist sellistele asutustele nagu mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kesk- ja kõrgharidusasutused ning mittetulundusühendused, seega on vaja teha erand määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõikest 1.

(5)

Innovatiivsete ravimite 2. algatuse eesmärke silmas pidades on kindlaks määratud tegevusega seotud erivajadused intellektuaalomandi eeskirjade suhtes, et saada avatud innovatsioonimudel, mis on teadmiste jagamise dünaamiline süsteem, kus pakutakse laiemaid võimalusi innovatiivsete ravimite algatuse projektidega teadmiste loomiseks ja nende kasutamiseks, ning kus osalejatel, nendega seotud üksustel ja kolmandatel isikutel on avaram juurdepääs nendele teadmistele, lõppeesmärgiga kiirendada patsientidele kasuliku diagnostika ja meditsiinilise sekkumise arendamist ning sealjuures stimuleerida siirde- ja kliinilisi uuringuid, eriti rahvatervisele olulistes ja suure täitmata ravivajadustega valdkondades, nagu on kindlaks määratud Maailma Terviseorganisatsiooni esmatähtsate ravimite aruandes, mis avaldati 9. juulil 2013 (5). Kõnealuseid tingimusi tuleks kohaldada kõikide osalejate suhtes, et kaitsta nende projektide taustteabena, tulemustena ja lisatulemina loodavat intellektuaalomandit. On asjakohane lubada tulemuste ja taustteabe üleandmist ja litsentsimist ning anda teistele osalejatele õigus pääseda juurde tulemustele ja taustteabele, et oleks võimalik ellu viia teadusuuringuid. Seejuures tuleks kasutamise kontekstis eristada teaduskasutust ja otsest kasutamist. Kõnealustes tingimustes tuleks samuti arvesse võtta osalejate esmaseid kohustusi, kui nähakse ette tulemuste võimalik otsene kasutamine, sealhulgas tulemuste kliinilised uuringud iseenesest. Selleks et tulemusi laialdaselt kasutada ning lihtsustada innovatiivsete ravimite patsientideni jõudmist ja parandada ravimialast teadus- ja arendustööd, tuleb kehtestada erandid määruse (EL) nr 1290/2013 artiklitest 41 ja 44–48,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõikest 1 võivad seoses innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõttega sellest ühisettevõttest toetust saada üksnes järgmised osalejad:

a)	liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvad või liidu õiguse alusel asutatud õigussubjektid, ja

mis kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning muud äriühingud, mille aastakäive on kuni 500 miljonit eurot, ning viimased ei ole selliste äriühingutega seotud üksused, mille aastakäive on üle 500 miljoni euro; määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 2 lõike 1 punktis 2 esitatud „seotud üksuse” mõistet kohaldatakse koos vajalike muudatustega;

ii)	kesk- ja kõrgharidusasutused;

iii)	mittetulundusühendused, sealhulgas sellised, mille põhieesmärk on teadusuuringud või tehnoloogia arendus või mis on patsientide ühendused;

c)	Teadusuuringute Ühiskeskus;

d)	Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon.

Artikkel 2

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 41 lõikest 2 ja artiklitest 45–48 kohaldatakse lisatulemite omandilisele kuuluvusele ja neile juurdepääsule järgmisi sätteid:

tulemused ei hõlma ühtegi lisatulemit, mille all peetakse silmas osaleja poolt töö käigus loodud materiaalset või immateriaalset väljundit, nagu mis tahes vormis või kujul andmed, teadmised ja teave, hoolimata sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, kuid mis ei ole seotud toetuslepingus määratletud meetme eesmärkide saavutamisega ja mis seetõttu ei ole vajalikud meetme rakendamiseks ega tulemuste teaduskasutuseks;

b)	iga osaline jääb oma lisatulemi ainuomanikuks, kuid võidakse kokku leppida omandilise kuuluvuse erinev jagamine;

c)	osalejatelt ei nõuta lisatulemile juurdepääsuõiguse andmist.

Artikkel 3

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 44 lõike 1 neljandast lõigust kohaldatakse tulemuste ja taustteadmiste üleandmisel ja litsentsimisel ostjatele, seotud üksustele ja mis tahes muudele õigusjärglastele järgmisi eeskirju:

osaleja võib ilma teiste osalejate nõusolekuta, kuid tingimusel, et teisi osalejaid teavitatakse põhjendamatu viivituseta ning et vastuvõtja annab kirjaliku nõusoleku siduda end toetuslepinguga ja konsortsiumilepinguga, anda oma tulemused üle mis tahes järgmisele isikule:

i)	oma seotud üksus;

ii)	kogu tema asjaomase vara või selle olulise osa ostja;

iii)	osaleja ühinemise või konsolideerumise tulemusel tekkiv õigusjärglane.

Esimeses lõigus osutatud viivituse pikkuse lepivad osalejad kokku konsortsiumilepingus;

b)	iga osaleja võib oma omandiõigust taustteabele vabalt litsentsida, üle anda või muul moel võõrandada tingimusel, et kohaldatakse toetuslepingu ja konsortsiumilepingu kõiki õigusi ja kohustusi;

c)	kui osaleja annab üle taustteabe omandiõiguse, annab ta vastuvõtjale üle toetuslepingus ja konsortsiumilepingus selle taustteabe suhtes määratletud kohustused, mis hõlmavad omakorda nende üleandmist mis tahes järgnevale vastuvõtjale;

i)	seotud üksus;

ii)	kogu tema asjaomase vara või selle olulise osa ostja;

iii)	osaleja ühinemise või konsolideerumise tulemusel tekkiv õigusjärglane.

Esimeses lõigus osutatud viivituse pikkuse lepivad osalejad kokku konsortsiumilepingus.

Artikkel 4

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 44 lõikest 2 kohaldatakse tulemuste üleandmisele ja litsentsimisele järgmist.

Tingimusel, et tulemustele juurdepääsu õigust on võimalik kasutada ja et tulemuste omanikust osaleja täidab kõik toetuslepingust või konsortsiumilepingust tulenevad täiendavad kohustused, võib osaleja anda mis tahes õigussubjektile litsentse või muul moel anda õiguse tulemusi kasutada.

Artikkel 5

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 46 lõikest 2 kohaldatakse juurdepääsuõiguse põhimõtetele järgmist.

Iga õigussubjekt, kellel on juurdepääsuõigus meetme lõpuleviimiseks või teaduskasutuseks, võib anda teisele õigussubjektile loa kasutada neid õigusi oma nimel tingimusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a)	õigussubjekt, kellel on juurdepääsuõigus, vastutab teise õigussubjekti tegude eest nii, nagu oleksid need tema enda toime pandud;

b)	teisele õigussubjektile antud juurdepääsuõigus ei sisalda all-litsentsimise õigust.

Artikkel 6

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artiklist 47 kohaldatakse rakendamiseks vajalikule juurdepääsuõigusele järgmist:

a)	meetme kestel on osalejatel juurdepääsuõigus teiste osalejate tulemustele ainult meetme võtmiseks ja lõpuleviimiseks ning selleks vajalikul määral. Nimetatud juurdepääs antakse kasutustasuta;

meetme kestel on osalejatel juurdepääsuõigus teiste osalejate taustteabele ainult meetme võtmiseks ja lõpuleviimiseks ning selleks vajalikul määral, välja arvatud juhul, kui toetuslepinguga liitumise päeval on neil seda takistavad või piiravad kohustused teiste ees. Nimetatud juurdepääs antakse kasutustasuta.

Artikkel 7

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artiklist 48 kohaldatakse järgmisi eeskirju.

Kasutamise suhtes kohaldatakse järgmisi mõisteid:

„teaduskasutus” — tulemuste või nende kasutamiseks vajaliku taustteabe tarvitamine kõikidel muudel eesmärkidel peale meetme lõpuleviimise või otsese kasutamise, mis hõlmab tulemuste kohaldamist teadusuuringute vahendina, sealhulgas kliinilised uuringud ja katsed, kuid võib hõlmata ka enamat, ja mis otseselt või kaudselt toetab määruse (EL) nr 1291/2013 prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” tervist, demograafilisi muutusi ja heaolu käsitlevaid eesmärke.

ii)	„otsene kasutamine” — tulemuste arendamine ärilisel eesmärgil kasutamiseks, sealhulgas kliiniliste uuringute kaudu, või tulemuste endi kasutamine ärilisel eesmärgil.

Meetme kestel ja pärast selle lõpuleviimist on osalejatel ja nendega seotud üksustel juurdepääsuõigus teiste osalejate tulemuste teaduskasutuseks.

Juurdepääsuõigus tulemuste teaduskasutuseks antakse lihtõiguse alusel õiglastel ja mõistlikel tingimustel, st asjakohastel tingimustel, mis hõlmavad finantstingimusi või tasuta kasutamist, võttes arvesse nende tulemuste tegelikku või potentsiaalset väärtust, millele juurdepääsu taotletakse, ja muid kavandatava teaduskasutuse omadusi.

Kui tulemuste otseseks kasutamiseks osaleja või kolmanda isiku poolt on vaja teise osaleja omanduses olevaid tulemusi, võivad asjaomased isikud pidada juurdepääsuõiguse andmise üle läbirääkimisi.

Meetme kestel ja pärast selle lõpuleviimist on osalejatel ja nendega seotud üksustel juurdepääsuõigus teiste osalejate taustteabele üksnes mõistlikult vajalikul määral ja tulemuste teaduskasutuse eesmärgil.

Kõnealune juurdepääsuõigus tulemuste teaduskasutuseks antakse lihtõiguse alusel õiglastel ja mõistlikel tingimustel, st asjakohastel tingimustel, mis hõlmavad finantstingimusi või tasuta kasutamist, võttes arvesse sellise taustteabe tegelikku või võimalikku väärtust, millele juurdepääsu taotletakse, ja muid kavandatava teaduskasutuse omadusi.

Osalejatelt ei nõuta oma taustteabele otseseks kasutamiseks juurdepääsuõiguse andmist ning nad võivad oma taustteavet kasutada, all-litsentsida ja muul viisil ärilisel eesmärgil kasutada nii, nagu nad sobivaks peavad, ning juurdepääsuõigus antakse teaduskasutuseks.

Kui tulemuste otseseks kasutamiseks osaleja või kolmanda isiku poolt on vaja teise osaleja omanduses olevate tulemuste kasutamiseks vajalikku taustteavet, võivad asjaomased isikud pidada juurdepääsuõiguse andmise üle läbirääkimisi.

Pärast meetme lõpuleviimist on kolmandatel isikutel õigus taotleda ja saada osalejate tulemustele teaduskasutuseks juurdepääsuõigus.

Kõnealune juurdepääsuõigus antakse lihtõiguse alusel tingimustel, mida tulemuste omanik ja asjaomane kolmas isik peavad asjakohasteks. Nimetatud tingimused ei ole soodsamad kui osalejatele ja seotud üksustele teaduskasutuseks kohaldatavad tingimused.

Pärast meetme lõpuleviimist on kolmandatel isikutel õigus taotleda ja saada juurdepääsuõigus osalejate taustteabele üksnes tulemuste teaduskasutuseks mõistlikult vajalikul määral.

Kõnealune juurdepääsuõigus antakse lihtõiguse alusel tingimustel, mida taustteabe omanik ja asjaomane kolmas isik peavad asjakohasteks.

Enne toetuslepingu allakirjutamist võib osaleja kindlaks määrata taustteabe konkreetsed osad ja esitada põhjendatud taotluse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte programmibüroole, et need elemendid arvataks osaliselt või täielikult artikli 7 punktis e osutatud kohustuste hulgast välja.

Innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte programmibüroo rahuldab sellise taotluse üksnes erakorraliste asjaolude puhul ja võtab otsuse tegemisel arvesse määruse (EL) nr 557/2014 artiklis 2 osutatud eesmärke, innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte põhikirjas sätestatud ülesandeid ja asjaomase osaleja õigustatud huve. Ta võib sellise taotluse rahuldada osalejaga kokku lepitud tingimustel. Kõik erandid sätestatakse toetuslepingus ja neid ei saa muuta, välja arvatud juhul, kui toetuslepingus on selline muutmine lubatud.

g)	Osalejad lepivad konsortsiumilepingus kokku punktides b–e sätestatud juurdepääsuõiguse taotlemise ajaliste piirangute suhtes.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 81.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014-2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

(4) Nõukogu määrus (EL) nr 557/2014, 6. mai 2014, innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 54).

(5) Priority Medicines for Europe and the World Update Report, 2013, WHO, ISBN 978 92 4 150575 8 — http://www.who.int/medicines/areas/priority_medicines/en/.

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/12

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 623/2014,

14. veebruar 2014,

biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte suhtes erandi kehtestamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (2) luuakse aastateks 2014–2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm („Horisont 2020”) ning nähakse ette liidu osalemine avaliku ja erasektori partnerlustes, sealhulgas ühisettevõtetes, mis on seotud selliste tähtsate valdkondadega, kus teadustöö ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata Euroopa laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele.

(2)

Programmi „Horisont 2020” raames kaudsetes meetmetes osalemine peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013. Selleks et võtta arvesse biotoorainel põhinevate tööstusharude valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtete tegevusega seotud erivajadusi, delegeeriti aga komisjonile õigus võtta vastu õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 raamprogrammi „Horisont 2020” kehtivuse jooksul.

(3)	Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte on loodud nõukogu määrusega (EL) nr 560/2014 (3) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024 ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks biotoorainel põhinevate tööstusharude valdkonnas.

(4)

Tegevusega seotud erivajadused on kindlaks määratud selleks, et hõlbustada ja soodustada teatavat liiki osalejate osalemist. Eespool nimetatud tegevusega seotud erivajadused tulenevad asjaolust, et kõnealune arenemisjärgus olev tööstussektor, mis hõlmab mitmeid väikesi ja keskmise suurusega sidusrühmi, on praegu killustatud. Nende sidusrühmade ning kesk- ja kõrgharidusasutuste ja muude osaliste osalemist biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõttes tuleks samuti hõlbustada ja soodustada nende tunnustatud tõhususe pärast teadus- ja arendustöö valdkonnas. Selleks et saavutada erainvesteeringute võimendava mõju optimaalne tase, peaksid biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte jaoks muude kui innovatsioonimeetmete puhul olema rahastamiskõlblikud vaid kõnealused sidusrühmad.

(5)	Sellest tulenevalt on asjakohane kehtestada erand määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõikest 1, et muude kui innovatsioonimeetmete puhul saaks rahastamiskõlblikuna käsitada vaid selliseid üksusi nagu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad või kesk- ja kõrgharidusasutused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõikest 1 seoses biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõttega on biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte raames rahastamiskõlblikud järgmised biotoorainel põhinevate tööstusharudega seotud toiminguid (v.a innovatsioonitoiminguid) tegevad osalejad:

a)	väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

b)	kesk- ja kõrgharidusasutused;

c)	mittetulunduslikud juriidilised isikud, sealhulgas need, kelle peamine eesmärk on teadustegevus või tehnoloogiaarendus;

d)	Teadusuuringute Ühiskeskus;

e)	Euroopa huve esindavad rahvusvahelised organisatsioonid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 81.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(3) Nõukogu määrus (EL) nr 560/2014, 6. mai 2014, biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 130).

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/14

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 624/2014,

14. veebruar 2014,

ühisettevõtte Clean Sky 2 suhtes erandi kehtestamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Programmi „Horisont 2020” raames kaudsetes meetmetes osalemine peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013. Selleks et võtta arvesse lennunduse valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtete tegevusega seotud erivajadusi, delegeeriti komisjonile õigus võtta vastu õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 raamprogrammi „Horisont 2020” kehtivuse jooksul, et võimaldada lennunduse valdkonna rahastamisasutustel vähendada osalejate miinimumarvu.

(3)

Ühisettevõte Clean Sky 2 on loodud nõukogu määrusega (EL) nr 558/2014 (3) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024 lennunduse valdkonnas. Selle eesmärk on parandada Euroopa lennunduses kasutatava tehnoloogia keskkonnamõju ja tagada tulevikku silmas pidades Euroopa lennundussektori rahvusvaheline konkurentsivõime.

(4)

Kindlaks on tehtud tegevusega seotud erivajadused seoses programmi „Horisont 2020” osaluseeskirjadega ning eelkõige osalejate miinimumarvuga. Ühisettevõtte algatatavad projektikonkursid on väga spetsiifilised ja sihtotstarbelised ning nende eesmärk on leida uuenduslikke lahendusi, mis peavad sobima lõplike katseeksemplaridega. Lisaks on üksikutele juriidilistele isikutele konkursikutsetele vastamise võimaluse andmine osutunud ühisettevõtte Clean Sky puhul väga tõhusaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning teadusasutuste ja ülikoolide kaasamise vahendiks.

(5)

VKEde ning teadusasutuste ja ülikoolide jätkuva laiaulatusliku kaasamise toetamiseks on asjakohane teha erand määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõikes 1 sätestatud osalejate miinimumarvust, et võimaldada üksikutel juriidilistel isikutel vastata ühisettevõte Clean Sky 2 avaldatud konkursikutsetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõikest 1 on ühisettevõtte Clean Sky 2 avaldatud konkursikutsete puhul miinimumtingimuseks vähemalt ühe liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekti osalemine meetmes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 81.

(3) Nõukogu määrus (EL) nr 558/2014, 6. mai 2014, ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 77).

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/16

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 625/2014,

13. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse ülekantud krediidiriskist tulenevate riskipositsioonidega seoses investoritele, sponsoritele, algsetele laenuandjatele ja väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele esitatavaid nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 410 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Majandusliku huvi säilitamise eesmärk on viia väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski üle kandva poole huvid kooskõlla selle poole huvidega, kes kõnealuse krediidiriski enda kanda võtab. Kui üksus väärtpaberistab enda kohustusi, siis toimub huvide kooskõlla viimine automaatselt olenemata sellest, kas lõplik võlgnik oma võla tagab. Kui on selge, et krediidirisk jääb väärtpaberistamise tehingu algatajale, on huvi säilitamine tema poolt ebavajalik ja ei parandaks olukorda võrreldes juba olemasolnud positsiooniga.

(2)

Asjakohane on selgitada, millal loetakse ülekantud krediidiriskist tulenev riskipositsioon esinevat teatavatel spetsiifilistel juhtudel, mil väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskist tulenev riskipositsioon võib tekkida sellistel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes ei tegutse väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana, sealhulgas juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb seoses väärtpaberistamise tehinguga tuletisinstrumendi või riskimaanduse vastaspoolena või likviidsuse tagamise tehingu pakkujana, ning juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab väärtpaberistamise positsioone kauplemisportfellis turutegemise kontekstis.

(3)

Edasiväärtpaberistamise tehingutes toimub krediidiriski ülekandmine varade esmase väärtpaberistamise tasemel ja tehingu teisel, ümberstruktureeritud tasemel. Need tehingu kaks taset ja ka neile vastavad kaks korda, mil krediidirisk üle kantakse, on käesolevas määruses sätestatud nõuete seisukohast sõltumatud. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama neto majandusliku huvi säilitamise ja hoolsuskohustuse tehingu igal sellisel tasandil, kus neil tekib ülekantud krediidiriskist tulenev riskipositsioon. Seega kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib riskipositsioon ainult tehingu teisel, ümberstruktureeritud tasemel, siis on neto majandusliku huvi säilitamise ja hoolsuskohustusega seotud nõuded selle krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavad vaid seoses tehingu teise tasemega. Need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel tekib samas edasiväärtpaberistamise tehingus riskipositsioon varade esmase väärtpaberistamise tasemel, peaksid täitma säilitamise ja hoolsuskohustusega seotud nõudeid seoses tehingu esmase väärtpaberistamise tasemega.

(4)

Asjakohane on üksikasjalikumalt sätestada säilitamiskohustuse kohaldamine, sealhulgas nõuded, mida tuleb täita olukorras, kus väärtpaberistamise tehingu algatajaid, sponsoreid või algseid laenuandjaid on mitu, erinevate säilitamisvõimalustega seonduvad üksikasjad ning see, kuidas mõõta säilitamisnõuet tehingu algatamisel ja jooksvalt ning kuidas kohaldada erandeid.

(5)	Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 punktides a–e sätestatakse erinevad võimalused huvi säilitamise nõude täitmiseks. Käesolevas määruses selgitatakse üksikasjalikult, mil viisil igaüht neist võimalustest tuleb täita.

(6)

Huvi säilitamise saaks saavutada sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamisega, tingimusel et sellised meetodid on täielikult kooskõlas ühega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 punktides a–e sätestatud võimalustest, millega sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamist saab võrdsustada, ja et tagatud on avalikustamisnõuete täitmine.

(7)

Säilitatud huvi riskimaandus ja müümine on keelatud, kui kõnealused tehnikad töötavad vastu säilitamisnõude eesmärgile, mis tähendab, et neid võib lubada juhul, kui nendega ei maandata säilitatud väärtpaberistamise positsioonidest või säilitatud riskipositsioonidest tulenevat säilitaja krediidiriski.

(8)

Selleks et tagada neto majandusliku huvi jätkuv säilitamine, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tagama, et väärtpaberistamise struktuuri ei ole integreeritud mis tahes mehhanismi, mille tõttu tehingu algatamisel kohaldatav minimaalne säilitamisnõue kahaneb tingimata kiiremini kui üleantud huvi. Samuti ei tohiks säilitatud huvi rahavoogude seisukohast prioritiseerida, et saada tagasimaksetest või amortiseerimisest eelisjärjekorras kasu, selliselt et säilitatud huvi langeks alla 5 % müüdud väärtpaberistamise seeriate või väärtpaberistatud riskipositsioonide jooksvast nimiväärtusest. Lisaks sellele ei tohiks väärtpaberistamise positsioonist tulenevat riskipositsiooni võtvale krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud osalus tema krediidiriski kahjude katmisel kahaneda ebaproportsionaalselt aluseks olevate riskipositsioonidega seoses tehtavate tagasimaksete määraga.

(9)

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaks olema võimalik kasutada muude kolmandate isikute kui krediidikvaliteeti hindavate asutuste väljatöötatud finantsmudeleid, et vähendada halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid hoolsuskohustuse täitmisel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kolmandate isikute finantsmudeleid kasutama vaid juhul, kui nad on enne investeerimist rakendanud nõuetekohast hoolsust, et valideerida mudelites kasutatud asjaomased eeldused ja mudelite struktuur ning mõista selliste mudelite metoodikat, eeldusi ja tulemusi.

(10)

Äärmiselt oluline on ka täpsustada, kui sageli peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud enda hoolsuskohustuse nõuete täitmist kontrollima, kuidas hinnata seda, kas kauplemisportfelli ja kauplemisportfellivälise tegevuse puhul on asjakohane kasutada erinevaid põhimõtteid ja protseduure, ning kuidas hinnata nõuetele vastavust, kui positsioonid kuuluvad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, samuti selgitada teatavaid määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 406 kasutatud mõisteid, nagu „riskitunnused” ja „struktuursed näitajad”.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 14 lõikega 2 ei tohiks kolmandas riigis asutud ettevõtjaid, kes on konsolideeritud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 18, kuid ei kuulu otseselt täiendavate riskikaalude kohaldamisalasse, käsitada teatavatel piiratud asjaoludel, nagu turutegemise eesmärgil kauplemisportfellis hoitavate riskipositsioonide puhul, määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 405 rikkuvana. Krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ei tohiks käsitada kõnealust artiklit rikkuvana, kui mis tahes sellised kauplemisportfellis hoitavad riskipositsioonid või positsioonid ei ole olulised ega moodusta ebaproportsionaalset osa kauplemistegevusest, tingimusel et riskipositsioone või positsioone mõistetakse täielikult ning et rakendatud on formaalseid põhimõtteid ja protseduure, mis on asjakohased ja proportsionaalsed kõnealuse ettevõtja ja konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiiliga.

(12)

Säilitamiskohustuse ja kogu olulise teabe taseme, sealhulgas aluseks olevate riskipositsioonide krediidikvaliteedi ja tulemusnäitajate algne ja pidev investoritele avalikustamine on vajalik hoolsuskohustuse tulemuslikuks täitmiseks väärtpaberistamise positsioonide suhtes. Avalikustatud teave peaks hõlmama üksikasju säilitaja identiteedi, valitud säilitamisvõimaluse ning majandusliku huvi säilitamise kohustuse algse ja jätkuva täitmise kohta. Kui kohaldatavad on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandid, tuleks eraldi avalikustada sellised väärtpaberistatud riskipositsioonid, mille puhul säilitamisnõue ei ole kohaldatav, ja mittekohaldatavuse põhjus.

(13)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitas komisjonile.

(14)

Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) on viinud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta läbi avatud avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seotud kulusid ja kasu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt moodustatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED JA AVATUS VÄÄRTPABERISTAMISE RISKILE

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„säilitaja” — väärtpaberistamise tehingu algatajana, sponsorina või algse laenuandjana tegutsev üksus, kes kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikega 1 säilitab väärtpaberistamises neto majandusliku huvi;

b)	„sünteetilises vormis säilitamine” — majandusliku huvi säilitamine, kasutades tuletisinstrumente;

c)	„tingimuslikus vormis säilitamine” — majandusliku huvi säilitamine, kasutades garantiisid, akreditiive või muid sarnaseid krediidiriski kahjude katmisel osalemise vorme, mis tagavad säilitatud huvi viivitamatu täitmise;

d)	„vertikaalne väärtpaberistamise seeria” — väärtpaberistamise seeria, millest selle omanikule tuleneb väärtpaberistamise tehingu raames emiteeritud iga väärtpaberistamise seeria krediidirisk proportsionaalsel alusel.

II PEATÜKK

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONI KREDIIDIRISKIST TULENEV RISKIPOSITSIOON

Artikkel 2

Konkreetsed väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni juhtumid

1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehinguga seoses krediidituletisinstrumendi vastaspoolena, riskimaandust pakkuva vastaspoolena või likviidsuse tagamise tehingu pakkujana, loetakse tal tekkivat väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskist tulenev riskipositsioon, kui väärtpaberistatud riskipositsioonide või väärtpaberistamise positsioonide krediidirisk võetakse tuletisinstrumendi, riskimaanduse või likviidsuse tagamise tehinguga enda kanda.

2. Kui määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 405 ja 406 kohaldamisel vastab likviidsuse tagamise tehing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 255 lõikes 2 sätestatud tingimustele, siis ei loeta likviidsuse pakkujal tekkivat väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskist tulenevat riskipositsiooni.

3. Rohkem kui ühe väärtpaberistamise tasemega edasiväärtpaberistamise või mitmete erinevate aluseks olevate tehingutega väärtpaberistamise raames loetakse krediidiasutusel või investeerimisühingul tekkivat vaid selle konkreetse väärtpaberistamise positsiooni või tehingu krediidiriskist tulenev riskipositsioon, mille suhtes ta riskipositsiooni võtab.

4. Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 14 lõikega 2 ei käsitata krediidiasutusi ja investeerimisühinguid konsolideeritud alusel määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 405 rikkuvana, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	väärtpaberistamise positsiooni hoidev ettevõtja on asutatud kolmandas riigis ja kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 kohaselt konsolideerimisgruppi;

b)	väärtpaberistamise positsioone hoitakse punktis a osutatud ettevõtja kauplemisportfellis turutegemise eesmärgil;

c)	väärtpaberistamise positsioonid ei ole punktis a osutatud konsolideerimisgrupi kauplemisportfelli üldise riskiprofiili seisukohast olulised ega moodusta ebaproportsionaalset osa konsolideerimisgrupi kauplemistegevusest.

III PEATÜKK

NETO MAJANDUSLIKU HUVI SÄILITAMINE

Artikkel 3

Olulise neto majandusliku huvi säilitajad

1. Säilitatud olulist neto majanduslikku huvi ei jaotata eri liiki säilitajate vahel. Olulise neto majandusliku huvi säilitamise kohustust täidab täielikult mis tahes järgnev üksus:

a)	väärtpaberistamise tehingu algataja või kui neid on mitu, siis väärtpaberistamise tehingu algatajad;

b)	sponsor või kui neid on mitu, siis sponsorid;

c)	algne laenuandja või kui neid on mitu, siis algsed laenuandjad.

2. Kui väärtpaberistatud riskipositsioonid loovad mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat, siis täidab säilitamisnõuet iga väärtpaberistamise tehingu algataja seoses selle osaga väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumahust, mille puhul ta on väärtpaberistamise tehingu algataja.

3. Kui väärtpaberistatud riskipositsioonid loovad mitu algset laenuandjat, siis täidab säilitamisnõuet iga algne laenuandja seoses selle osaga väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumahust, mille puhul ta on algne laenuandja.

4. Kui väärtpaberistatud riskipositsioonid loovad mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat või mitu algset laenuandjat, siis erandina lõigetest 2 ja 3 võib säilitamiskohustust täielikult täita üksainus väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja on asjaomase programmi või väärtpaberistamise skeemi koostanud ja haldab seda;

b)	väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja on asjaomase programmi või väärtpaberistamise skeemi koostanud ja on sellesse paigutanud üle 50 % väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumahust.

5. Kui väärtpaberistatud riskipositsiooni on sponsoreerinud mitu sponsorit, siis täidab säilitamisnõuet kas:

see sponsor, kelle majanduslik huvi on vastavalt kõnealuste sponsorite poolt objektiivsete kriteeriumite (sealhulgas teenustasude struktuur, osalemine programmi või väärtpaberistamise skeemi koostamises ja haldamises ning avatus väärtpaberistamistest tulenevale krediidiriskile) alusel kokkulepitule investorite omaga kõige paremini kooskõlas;

b)	iga sponsor proportsionaalselt sponsorite arvuga.

Artikkel 4

Säilitamisnõude täitmine sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamise kaudu

1. Säilitamisnõude võib täita viisil, mis on samaväärne ühega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 teises lõigus sätestatud võimalustest, sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamise kaudu, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	säilitatud summa on vähemalt võrdne selle võimaluse kohase nõudega, millega sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamist saab võrdsustada,

b)	säilitaja on oma olulise neto majandusliku huvi jätkuva sellisel viisil säilitamise, sealhulgas üksikasjad huvi säilitamise vormi, selle kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika ja selle samaväärsuse kohta ühega kõnealustest võimalustest, selgesõnaliselt teatavaks teinud.

2. Kui säilitajana tegutseb sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamise kaudu muu üksus kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, peab sünteetilisel või tingimuslikul alusel säilitatud huvi olema täielikult tagatud rahalise tagatisega ja seda tuleb hoida eraldi klientide varana, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (3) artikli 13 lõikes 8.

Artikkel 5

Säilitamisvõimalus a: proportsionaalne säilitamine igas investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seerias

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 punktis a osutatud vähemalt 5 % säilitamise iga müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest võib saavutada ka järgmiselt:

säilitades vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni nimiväärtusest, tingimusel et selliste riskipositsioonide krediidirisk kuulub samasse nõudeõiguse järku kui samade riskipositsioonide puhul väärtpaberistatud krediidirisk või on sellele allutatud. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 13 määratletud uueneva väärtpaberistamise puhul toimuks see väärtpaberistamise tehingu algataja huvi säilitamise kaudu, eeldusel et väärtpaberistamise tehingu algataja huvi moodustas vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni nimiväärtusest ning kuulus samasse nõudeõiguse järku kui samade riskipositsioonidega seoses väärtpaberistatud krediidirisk või oli sellele allutatud;

pakkudes varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames likviidsuse tagamise tehingut, mis võib kuuluda kaskaadimõjuga lepingus kõrgemasse nõudeõiguse järku, kui täidetud on järgmised tingimused:

i)	likviidsuse tagamise tehing katab väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski 100 % ulatuses;

ii)	likviidsuse tagamise tehing katab krediidiriski senikaua, kuni säilitaja peab asjaomase väärtpaberistamise positsiooni puhul majandusliku huvi sellise likviidsuse tagamise tehingu abil säilitama;

iii)	likviidsuse tagamise tehingut pakub väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja;

iv)	krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel tekib kõnealusest väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, on antud juurdepääs asjakohasele teabele, et tal oleks võimalik punktide i, ii ja ii täitmist kontrollida;

c)	säilitades vertikaalse väärtpaberistamise seeria, mille nimiväärtus moodustab vähemalt 5 % kõigi emiteeritud võlakirjade väärtpaberistamise seeriate nimiväärtuste kogusummast.

Artikkel 6

Säilitamisvõimalus b: väärtpaberistamise tehingu algataja huvi säilitamine uuenevate nõuete puhul

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 punktis b osutatud säilitamise võib saavutada, säilitades vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni nimiväärtusest, tingimusel et selliste riskipositsioonide säilitatud krediidirisk kuulub samasse nõudeõiguse järku kui samade riskipositsioonide puhul väärtpaberistatud krediidirisk või on sellele allutatud.

Artikkel 7

Säilitamisvõimalus c: juhuslikult valitud riskipositsioonide säilitamine

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 teise lõigu punktis c osutatud vähemalt 100st potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonist koosnev kogum, millest säilitatavad ja väärtpaberistatud riskipositsioonid juhuslikult valitakse, peab olema piisavalt mitmekesine, et vältida säilitatud huvi ülemäärast kontsentreeritust. Valiku protsessiks valmistumisel võtab säilitaja arvesse asjakohaseid kvantitatiivsed ja kvalitatiivseid tegureid tagamaks, et säilitatud ja väärtpaberistatud riskipositsioonide eristamine oleks tõepoolest juhuslik. Kui see on asjakohane, võtab juhuslikult valitud riskipositsioonide säilitaja riskipositsioonide valikul arvesse selliseid tegureid nagu emissiooni kuupäev, toode, geograafia, tehingu algatamise kuupäev, lõpptähtpäev, laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv, kinnisvara liik, majandusharu ja laenujääk.

2. Säilitaja ei tohi erinevatel ajahetkedel määrata säilitatud riskipositsioonideks erinevaid konkreetseid riskipositsioone, välja arvatud juhul, kui see on vajalik säilitamisnõude täitmiseks sellise väärtpaberistamise puhul, kus väärtpaberistatud riskipositsioonid kõiguvad aja jooksul kas uute riskipositsioonide väärtpaberistamisse lisandumise või konkreetsete väärtpaberistatud riskipositsioonide taseme muutumise tõttu.

Artikkel 8

Säilitamisvõimalus d: esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria säilitamine

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 teise lõigu punkti d kohane esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria säilitamise nõue täidetakse kas bilansiliste või bilansiväliste positsioonide abil ning selle võib täita ka ühel järgmistest viisidest:

sellise artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud tingimuslikus vormis säilitamise pakkumisega või varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames sellise likviidsuse tagamise tehingu pakkumisega, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:

i)	see katab vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest;

ii)	see kujutab endast asjaomases väärtpaberistamises esimese järjekoha kahju positsiooni;

iii)	see katab krediidiriski säilitamiskohustuse kogu kestuse vältel;

iv)	seda pakub väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja;

v)	krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel tekib kõnealusest väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, on antud juurdepääs asjakohasele teabele, et tal oleks võimalik punktide i, ii ja iii ja iv täitmist kontrollida;

b)	ületagatusega kui krediidikvaliteedi parandamise viisiga, kui kõnealune ületagatus toimib esimese järjekoha kahju säilitamisena vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistamise raames emiteeritud väärtpaberistamise seeriate nimiväärtusest.

2. Kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ületab 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, on säilitajal võimalik säilitada vaid teatav osa kõnealusest esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriast, kui kõnealune osa on samaväärne vähemalt 5 %-ga väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest.

3. Riski säilitamise nõude täitmiseks väärtpaberistamise skeemi tasemel ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse selliste aluseks olevate tehingute olemasolu, milles väärtpaberistamise tehingu algatajad või algsed laenuandjad säilitavad esimese järjekoha kahju riskipositsiooni tehingupõhisel tasemel.

Artikkel 9

Säilitamisvõimalus e: esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria säilitamine igas väärtpaberistatud riskipositsioonis

1. Artikli 405 lõike 1 teise lõigu punkti e kohast võimalust säilitada esimese järjekoha kahju riskipositsioon iga väärtpaberistatud riskipositsiooni tasemel kohaldatakse selliselt, et säilitatud krediidirisk on alati allutatud samade riskipositsioonidega seoses väärtpaberistatud krediidiriskile.

2. Lõikes 1 osutatud säilitamisnõude võib täita aluseks olevate riskipositsioonide diskonteeritud väärtuses müügiga väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja poolt, kui diskonto summa moodustab vähemalt 5 % iga riskipositsiooni nimiväärtusest ja kui diskonteeritud müügisumma on väärtpaberistamise tehingu algatajale või algsele laenuandjale rahas tagastatav ainult juhul, kui seda ei ole kasutatud väärtpaberistatud riskipositsioonidega seonduva krediidiriskiga seoses kantud kahjude katmiseks.

Artikkel 10

Säilitamise taseme mõõtmine

1. Neto majandusliku huvi säilitamise taseme mõõtmisel kohaldatakse järgmiseid kriteeriume:

a)	tehingu algatamisena käsitatakse aega, mil riskipositsioonid esmakordselt väärtpaberistati;

b)	säilitamise taseme arvutamine põhineb nimiväärtustel ja varade soetushinda sealjuures arvesse ei võeta;

c)	säilitaja neto majandusliku huvi mõõtmisel ei võeta arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 1 määratletud ületulu;

d)	väärtpaberistamise tehingu kogu kehtivusajal kasutatakse neto majandusliku huvi arvutamiseks sama säilitamisvõimalust ja metoodikat, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik erandlike asjaolude tõttu ja seda ei kasutata säilitatud huvi summa vähendamiseks.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ei loeta säilitatud huvi amortiseerimist rahavoogude allokeerimise või kahjude allokeerimise kaudu, mis tegelikult aja jooksul säilitamise taset vähendab, säilitamisnõude täitmist mõjutanuks, tingimusel et puudub integreeritud mehhanism, mille tõttu tehingu algatamisel säilitatud huvi kahaneks kiiremini kui üleantud huvi. Säilitajalt ei nõuta, et ta pidevalt täiendaks või korrigeeriks oma säilitatud huvi vähemalt 5 %-ni, kui tema riskipositsioonidelt realiseeritakse või tema säilitatud huvisse allokeeritakse kahjumeid.

Artikkel 11

Säilitamise mõõtmine kasutamata krediidilimiitidest tulenevate riskipositsioonide puhul

Krediidilimiitide, sealhulgas krediitkaartide puhul säilitatava neto majandusliku huvi arvutamisel võetakse aluseks ainult limiitide juba kasutatud, realiseeritud või laekunud summad ning arvutust korrigeeritakse vastavalt kõnealuste summade muutustele.

Artikkel 12

Säilitatud huvi riskimaanduse ja müügi keeld

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud kohustust, mille kohaselt neto majandusliku huvi suhtes ei kohaldata mis tahes krediidiriski maandamist, lühikesi positsioone, muid riskimaanduseid ega müüki, kohaldatakse säilitamisnõude eesmärki silmas pidades ja tehingu majanduslikku sisu arvesse võttes. Neto majandusliku huvi riskimaanduseid ei loeta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses riskimaanduseks — ja seega võib neid lubada — ainult juhul, kui nendega ei maandata säilitaja jaoks krediidiriski, mis tuleneb kas säilitatud väärtpaberistamise positsioonidest või säilitatud riskipositsioonidest.

2. Säilitaja võib kasutada mis tahes säilitatud riskipositsioone või väärtpaberistamise positsioone tagatud rahastamistehingutes tagatisena, kui sellise kasutamisega ei kaasne kõnealuste säilitatud riskipositsioonide või väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski ülekandmine kolmandale isikule.

Artikkel 13

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikest 1 tehtavad erandid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikes 4 osutatud tehingud hõlmavad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvaid väärtpaberistamise positsioone, mille puhul on tegemist määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumile vastavate aluseks olevate instrumentidega, või väärtpaberistamise positsioone, mis on aktsepteeritavad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kaasamiseks.

Artikkel 14

Säilitamine konsolideeritud alusel

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes täidab säilitamisnõuet temaga seotud ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, ELis tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikega 2, tagab juhul, kui säilitaja enam ei kuulu konsolideeritud järelevalve alla, et üks või mitu üksust, kelle suhtes jätkuvalt kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet, võtavad väärtpaberistamisest tuleneva riskipositsiooni enda kanda, et tagada kõnealuse nõude jätkuv täitmine.

IV PEATÜKK

HOOLSUSKOHUSTUSE NÕUDED KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE PUHUL, KELLEL TEKIB VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONIST TULENEV RISKIPOSITSIOON

Artikkel 15

Tegevuse edasiandmine ja muud üldised kaalutlused

1. Kui konkreetsete väärtpaberistatavate riskipositsioonide kohta ei ole kättesaadavat teavet, sealhulgas selle kohta, kus riskipositsioonid koonduvad enne nende väärtpaberistamist või kas nendega võib asendada olemasolevasse uuenevasse väärtpaberistamisesse kuuluvaid riskipositsioone, loetakse krediidiasutus või investeerimisühing täitvat määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 406 sätestatud hoolsuskohustust oma iga üksiku väärtpaberistamise positsiooni puhul selliste riskipositsioonide suhtes kohaldatavate asjaomaste aktsepteeritavuse kriteeriumite alusel.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel tekib väärtpaberistamise riskidest tulenev riskipositsioon, säilitavad sellise tegevuse edasiandmisel, mis seondub määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 406 sätestatud kohustuste täitmiseks rakendatava protsessi teatavate ülesannetega, sealhulgas arvestuse pidamisega, täieliku kontrolli kõnealuse protsessi üle.

Artikkel 16

Riskitunnuste ja struktuursete näitajate täpsustamine

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 punktis b osutatud väärtpaberistamise üksiku positsiooni riskitunnused hõlmavad järgmiseid kõige asjakohasemaid ja olulisemaid tunnuseid, nagu:

a)	väärtpaberistamise seeria nõudeõiguse järk;

b)	rahavoogude profiil;

c)	mis tahes olemasolev krediidireiting;

d)	sarnaste väärtpaberistamise seeriate varasemate perioodide tulemusnäitajad;

e)	väärtpaberistamisega seotud dokumentatsiooni kuuluvate väärtpaberistamise seeriatega seonduvad kohustused;

f)	krediidikvaliteedi parandamine.

2. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 punktis c sätestatud nende riskipositsioonide riskitunnused, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile, hõlmavad kõige asjakohasemaid ja olulisemaid tunnuseid, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõikes 2 osutatud teavet tulemusnäitajate kohta seoses elamukinnisvarale seatud hüpoteekidest tulenevate riskipositsioonidega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad muude varaklasside riskitunnuste analüüsimiseks kindlaks asjakohased ja võrreldavad parameetrid.

3. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 punktis g osutatud täiendavad struktuursed näitajad hõlmavad tuletisinstrumente, garantiisid, akreditiive ja muid sarnaseid osalusi krediidiriski kahjude katmisel.

Artikkel 17

Kontrollimise sagedus

Pärast seda, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib väärtpaberistamise positsioonist tulenev riskipositsioon, kontrollib ta oma tegevuse vastavust määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 406 vähemalt kord aastas või sagedamini, kui ta saab teada väärtpaberistamisega seonduvas dokumentatsioonis ette nähtud kohustuste rikkumisest või olulisest muutusest mis tahes järgnevas:

a)	struktuursetes näitajates, mis võivad väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajaid oluliselt mõjutada;

b)	väärtpaberistamise positsioonide ja aluseks olevate riskipositsioonide riskitunnustes.

Artikkel 18

Stressitestid

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 teises lõigus osutatud stressitestid hõlmavad kõiki asjaomaseid väärtpaberistamise positsioone ning need integreeritakse stressitestimise strateegiatesse ja protsessidesse, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artiklis 73 sätestatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raames.

2. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 teises lõigus osutatud stressitestimise nõuete täitmiseks võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks krediidikvaliteeti hindavate asutuste väljatöötatud finantsmudelitele kasutada ka võrreldavaid muude kolmandate isikute väljatöötatud finantsmudeleid, tingimusel et nad suudavad nõudmise korral tõendada, et nad rakendasid enne investeerimist nõuetekohast hoolsust, et valideerida mudelites kasutatud asjaomased eeldused ja mudelite struktuuri ning mõista metoodikat, eeldusi ja tulemusi.

3. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõikes 1 osutatud stressitestide tegemisel seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 9 osutatud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmiga, mida toetatakse sellise likviidsuse tagamise tehinguga, mis täielikult katab väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud teha stressitesti väärtpaberistatud riskipositsioonide asemel likviidsuse tagamise tehingu pakkuja krediidivõimelisuse kohta.

Artikkel 19

Kauplemisportfelli kuuluvad ja selle välised riskipositsioonid

1. Väärtpaberistamise positsiooni hoidmine vastavalt kas kauplemisportfellis või selle väliselt ei ole iseenesest piisav põhjus erinevate põhimõtete ja protseduuride ega erineva intensiivsusega kontrollimise kohaldamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 406 osutatud hoolsuskohustuse täitmise eesmärgil. Selle kindlakstegemisel, kas kohaldada tuleb erinevaid põhimõtteid ja protseduure või erineva intensiivsusega kontrollimist, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid kauplemisportfelli ja kauplemisportfellivälise tegevuse ning asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide riskiprofiili oluliselt mõjutavaid tegureid, sealhulgas positsioonide suurust, mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalibaasile stressiperioodidel ning riski kontsentreerumist ühe konkreetse tehingu, emitendi või varaklassi suhtes.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et mis tahes olulise muutusega, mis suurendab nende kauplemisportfelli kuuluvate ja selle väliste väärtpaberistamise positsioonide riskiprofiili, kaasneb asjakohane muutus kõnealuste väärtpaberistamise positsioonidega seonduvates hoolsuskohustuse protseduurides. Sellega seoses määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma kauplemisportfelliga ja kauplemisportfellivälise tegevusega seonduvates formaalsetes põhimõtetes ja protseduurides kindlaks asjaolud, mis käivitavad hoolsuskohustuse kontrollimise.

Artikkel 20

Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 406 loetakse täidetuks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	väärtpaberistamise positsioone kas hoitakse korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis ja nende puhul on tegemist kõnealuse määruse artikli 338 lõike 1 punktis b osutatud aluseks olevate instrumentidega või need on korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kaasamiseks aktsepteeritavad;

b)	krediidiasutus või investeerimisühing täidab korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelliga seonduvate omavahendite nõuete arvutamisel kõnealuse määruse artiklit 377;

c)	meetod, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma kauplemisportfelli omavahendeid, annab tulemuseks igakülgse ja põhjaliku arusaamise tema poolt väärtpaberistamise positsioonidesse tehtud investeeringute riskiprofiilist;

krediidiasutus või investeerimisühing on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõikes 1 osutatud asjaomase teabe analüüsimiseks ja registreerimiseks rakendanud selliseid formaalseid põhimõtteid ja protseduure, mis on asjakohased tema korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul ning proportsionaalsed tema poolt asjaomastesse väärtpaberistamise positsioonidesse tehtud investeeringute riskiprofiiliga.

V PEATÜKK

NÕUDED VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJATE, SPONSORITE JA ALGSETE LAENUANDJATE PUHUL

Artikkel 21

Laenuandmise põhimõtted

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 408 osutatud kohustuse täitmine väärtpaberistamise tehingu algatajast või sponsorist krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt ei tähenda, et laenuvõtja liigid ja laenutooted peaksid olema väärtpaberistatud ja väärtpaberistamata riskipositsioonide puhul samad.

2. Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast või sponsorist krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole olnud seotud algse laenu andmisega, millest tulenevad riskipositsioonid väärtpaberistatakse, või ei tegele laenuandmisega kindlat liiki väärtpaberistatavate riskipositsioonide puhul, peavad nad saama kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata, kas kõnealuste riskipositsioonide puhul kohaldatavad laenuandmise kriteeriumid on sama põhjendatud ja täpselt kindlaksmääratud kui kriteeriumid, mida kohaldatakse väärtpaberistamata riskipositsioonide puhul.

Artikkel 22

Neto majandusliku huvi säilitamise kohustuse taseme avalikustamine

1. Säilitaja avalikustab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 409 kohaselt investoritele oma väärtpaberistamises neto majandusliku huvi säilitamise kohustuse taseme kohta vähemalt järgmise teabe:

a)	kinnitus säilitaja identiteedi ja selle kohta, kas ta täidab säilitamiskohustust väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana;

b)	see, kas neto majandusliku huvi säilitamiseks on kohaldatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 teise lõigu punktis a, b, c, d või e sätestatud säilitamise viisi;

c)	mis tahes muutus punktis b osutatud neto majandusliku huvi säilitamise viisis kooskõlas artikli 10 lõike 1 punktiga d;

d)	kinnitus säilitamise taseme kohta tehingu algatamisel ja jätkuva säilitamise kohustuse kohta, mis seostub üksnes algse kohustuse jätkuva täitmisega ega nõua andmeid praeguse nimi- või turuväärtuse ega säilitatud huvi mis tahes väärtuse languse või allahindaluse kohta.

2. Kui väärtpaberistamise tehingu suhtes on kohaldatavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikes 3 või 4 sätestatud erandid, avalikustavad väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud investoritele teabe kohaldatava erandi kohta.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud avalikustamine peab olema asjakohaselt dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavaks tehtud, välja arvatud kahepoolsete või eraviisiliste tehingute puhul, kus pooled peavad piisavaks eraviisilist avalikustamist. Säilitamiskohustuse kohta märkuse lisamist väärtpaberistamise programmi raames emiteeritavate väärtpaberite prospekti loetakse asjakohaseks kõnealuse nõude täitmise viisiks.

4. Samuti peab avalikustamine olema pärast tehingu algatamist kinnitatud sama regulaarselt kui on tehingu aruandluse sagedus, vähemalt kord aastas ja igal juhul järgmiste asjaolude korral:

a)	kui aset leiab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikes 1 osutatud säilitamiskohustuse rikkumine;

b)	kui väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajad või väärtpaberistamise või aluseks olevate riskipositsioonide riskitunnused oluliselt muutuvad;

c)	kui aset on leidnud väärtpaberistamisega seotud dokumentatsioonis ette nähtud kohustuste rikkumine.

Artikkel 23

Olulise teabe avalikustamine

1. Väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja algsed laenuandjad tagavad, et investoritel on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 409 kohasele olulisele teabele probleemideta ligipääs, ilma et see põhjustaks ülemäärast halduskoormust.

2. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 409 osutatud asjakohane avalikustamine toimub vähemalt kord aastas ja järgmiste asjaolude korral:

a)	kui väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajad või väärtpaberistamise või aluseks olevate riskipositsioonide riskitunnused oluliselt muutuvad;

b)	kui aset on leidnud väärtpaberistamisega seotud dokumentatsioonis ette nähtud kohustuste rikkumine.

Selleks et teavet saaks pidada konkreetsete aluseks olevate riskipositsioonide puhul oluliseks, tuleb see üldjuhul esitada iga laenu lõikes eraldi, kuid on siiski juhtusid, kus selle võib esitada koondteabena. Tegurite hulka, mida võetakse arvesse selle hindamisel, kas koondteabe esitamine on piisav, kuuluvad aluseks oleva kogumi kontsentreeritus ning see, kas kõnealusesse kogumisse kuuluvate riskipositsioonide haldamine põhineb kogumil endal või toimub iga laenu lõikes eraldi.

3. Avalikustamisnõue ei piira säilitaja suhtes kohaldatavate mis tahes muude juriidiliste või regulatiivsete nõuete kohaldamist.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsustnr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/26

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 626/2014,

10. juuni 2014,

millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestati kaupade nomenklatuur (edaspidi „kombineeritud nomenklatuur” või „CN”), mis on esitatud kõnealuse määruse I lisas.

(2)	Seoses mootorsõidukite kütuste valmistamise toorainena kasutatavate etüülalkoholi sisaldavate segude klassifitseerimisega (CN-rubriigid 2207 ja 3824) on tekkinud mitu seisukohta.

(3)	Õiguskindluse huvides on seetõttu vaja täpsustada kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi 2207 20 reguleerimisala seoses denatureeritud etüülalkoholiga.

(4)

Kombineeritud nomenklatuuri alamrubriik 2207 20 peaks hõlmama etüülalkoholi, mille alkoholisisaldus on 50 mahuprotsenti või rohkem, eriti etüülalkoholil põhinevaid segusid, mida kasutatakse mootorsõidukite kütuse valmistamiseks; denatureerimiseks lisatakse etüülalkoholile teatavad aineid, et muuta see pöördumatult kõlbmatuks inimtoiduna tarbimiseks.

(5)

Euroopa standard EN 15376 „Mootorikütused — Etanool mootoribensiini segukomponendina — Nõuded ja katsemeetodid”, mille Euroopa Standardikomitee 24. detsembril 2010 heaks kiitis, aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele vabatahtlike tehniliste standardite kohaldamisega, mis edendavad vabakaubandust ja ühtse turu rajamist. Standardi punktis 4.3 on esitatud soovitatavate, sõiduki süsteeme mittekahjustavate denaturantide loetelu. Kõnealuses loetelus on nimetatud järgmised ained: standardile EN 228 vastav mootoribensiin, etüül-tert-butüüleeter (ETBE), metüül-tert-butüüleeter (MTBE), tertsiaarne butüülalkohol (TBA), 2-metüül-1-propanool (isobutanool) ja 2-propanool (isopropanool). Üht või mitut sellist denaturanti võib kasutada seguna, välja arvatud isobutanooli ja isopropanooli, mida on lihtne segust eraldada. Seetõttu tuleb neid alati kasutada koos mõne muu denaturandiga.

(6)	Seega tuleks lisada uus lisamärkus kombineeritud nomenklatuuri teise osa grupile 22, et tagada selle ühetaoline tõlgendamine kogu liidus.

(7)	Tolliseadustiku komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuri teise osa gruppi 22 lisatakse lisamärkus 12:

„12.

Alamrubriiki 2207 20 kuuluvad etüülalkoholi sisaldavad segud, mille alkoholisisaldus on 50 mahuprotsenti või rohkem ja mida kasutatakse mootorsõidukite kütuse valmistamiseks ning millele on denatureerimiseks lisatud üht või mitut järgmist ainet:

a)	mootoribensiin (vastab standardile EN 228);

b)	tert-butüületüüleeter (etüül-tert-butüüleeter, ETBE);

c)	metüül-tert-butüüleeter (MTBE);

d)	2-metüülpropaan-2-ool (tert-butüülalkohol, tertsiaarne butüülalkohol, TBA);

e)	2-metüülpropaan-1-ool (2-metüül-1-propanool, isobutanool);

f)	propaan-2-ool (isopropüülalkohol, 2-propanool, isopropanool).

Esimese lõigu punktides e ja f nimetatud denaturante peab kasutama koos vähemalt ühe denaturandiga, mis on loetletud esimese lõigu punktides a–d.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 627/2014,

12. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011, et kohandada seda pardadiagnostikasüsteemi tahkete osakeste seire osas tehnika arenguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ, (1) ning eriti selle artikli 5 lõiget 4 ja artikli 12 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EL) nr 582/2011 (2) on komisjonile pandud kohustus vaadata üle diiselmootoriga sõidukite diiselkütuse tahkete osakeste filtri toimivuse seire tehniline otstarbekus, lähtudes nimetatud määruse X lisa tabelis 1 sätestatud pardadiagnostikasüsteemi künnisväärtustest.

(2)

Komisjon on selle küsimuse üle vaadanud ja jõudnud järeldusele, et tehnoloogia, mis võimaldab seirata diiselkütuse tahkete osakeste filtri toimivust pardadiagnostika künnisväärtuste suhtes, on olemas. Sellest ülevaatest on aga ühtlasi selgunud, et kõnealuste diiselkütuse tahkete osakeste filtrite toimivusnõuete rakendamine oleks asjakohane edasi lükata, et anda tootmisharule piisavalt aega, et tagada masstootmiseks vajalike seadmete olemasolu ja nende kohandamine sõidukitele. Seepärast on vaja kohandada määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 9. liite tabelit 1, et lisada sinna uus rakendamiskuupäev.

(3)

Lisaks sellele tuleks määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 9. liite tabelit 1 kohandada ka ottomootorite puhul, lisades sinna veeru, milles osutatakse nõudele jälgida süsinikmonooksiidi taset määruse (EL) nr 582/2011 X lisa tabelis 2 sätestatud pardadiagnostikasüsteemi künnisväärtuste põhjal, ning veel üks veerg, milles osutatakse nimetatud määruse X lisa punktides 6–6.5.5.1 sätestatud kasutusel olevate sõidukite talitlusnõuetele.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 582/2011 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 582/2011 muudetakse järgmiselt:

artikli 4 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Tootja taotluse korral võib uute sõiduki- või mootoritüüpide puhul kuni 31. detsembrini 2015 ja kõikide uute Euroopa Liidus müüdud, registreeritud või kasutusse võetud sõidukite puhul kuni 31. detsembrini 2016 kasutada diislikütuse tahkete osakeste filtrite seire puhul X lisa punktis 2.3.3.3 esitatud alternatiivseid sätteid.”;

2)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Tüübikinnitused, mis on antud diiselmootoritele ja -sõidukitele vastavalt I lisa 9. liite tabeli 1 tähemärgile B enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, jäävad kehtima ka pärast seda kuupäeva.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 582/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 9. liites asendatakse tabel 1 järgmisega:

„Tabel 1

Tähemärk	NOx OTL (1)	PM OTL (2)	CO OTL (6)	Talitluskoefitsient IUPR	Reaktiivi kvaliteet ja tarbimine	Rakendamise kuupäev: uued tüübid	Rakendamise kuupäev: kõik sõidukid	Registreerimise lõppkuupäev
A	Rida „Üleminekuperiood” tabelites 1 ja 2	Talitluse seire (3)		Üleminekuperiood (7)	Üleminekuperiood (4)	31.12.2012	31.12.2013	31.8.2015 (9) 30.12.2016 (10)
B (11)	Rida „Üleminekuperiood” tabelis 2		Rida „Üleminekuperiood” tabelis 2	Üleminekuperiood (7)	Üleminekuperiood (4)	1.9.2014	1.9.2015	30.12.2016
C	Rida „Üldnõuded” tabelites 1 ja 2	Rida „Üldnõuded” tabelis 1	Rida „Üldnõuded” tabelis 2	Üldnõuded (8)	Üldnõuded (5)	31.12.2015	31.12.2016

(1) X lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud NOx piirnormi seire nõuded.

(2) X lisa tabelis 1 sätestatud tahkete osakeste piirnormi seire nõuded.

(3) X lisa punktis 2.1.1 sätestatud talitluse seire nõuded.

(4) XIII lisa punktides 7.1.1.1 ja 8.4.1.1 reaktiivi kvaliteedi ja tarbimise suhtes sätestatud nõuded üleminekuperioodil.

(5) XIII lisa punktides 7.1.1 ja 8.4.1 reaktiivi kvaliteedi ja tarbimise suhtes sätestatud üldnõuded.

(6) X lisa tabelis 2 sätestatud CO piirnormi seire nõuded.

(7) X lisa punktides 6.4.4, 6.5.5 ja 6.5.5.1 sätestatud IUPR nõuded üleminekuperioodil.

(8) X lisa 6. jaos sätestatud IUPR üldnõuded.

(9) Ottomootorite ja ottomootoriga sõidukite puhul.

(10) Diiselmootorite ja diiselmootoriga sõidukite puhul.

(11) Kohaldatav üksnes ottomootorite ja ottomootoriga sõidukite puhul.”

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 628/2014,

12. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 341/2007 seoses Hiinast pärit küüslaugu imporditariifikvootidega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 187 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (2) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine.

(2)

Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepinguga, mis käsitleb vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII kontsessioonide muutmist Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (3) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2014/116/EL, (4) on ette nähtud suurendada ELi tariifikvoodi raames Hiina Rahvavabariigile eraldatavat küüslaugu tariifikvooti 12 375 tonni.

(3)

Tariifikvootide suurenemist tuleks kajastada määruse (EÜ) nr 341/2007 I lisas. Kuna nõukogu kiitis Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu heaks 28. jaanuaril 2014, peaks importijatel olema juurdepääs suurematele kogustele alates imporditariifikvoodi 2014/2015. kehtivusaasta teisest alaperioodist.

(4)	Määrust (EÜ) nr 341/2007 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 341/2007 muudatus

Määruse (EÜ) nr 341/2007 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 341/2007, 29. märts 2007, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem (ELT L 90, 30.3.2007, lk 12).

(3) ELT L 64, 4.3.2014, lk 2.

(4) Nõukogu otsus 2014/116/EL, 28. jaanuar 2014, Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII kontsessioonide muutmist Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, sõlmimise kohta (ELT L 64, 4.3.2014, lk 1).

LISA

„I LISA

Otsuste 2001/404/EÜ, 2006/398/EÜ ja 2014/116/EL kohaselt avatud tariifikvoodid CN-koodi 0703 20 00 alla kuuluva küüslaugu impordiks

Päritoluriik	Järjekorranumber	Kvoot (tonnides)
Päritoluriik	Järjekorranumber	Esimene alaperiood (juuni — august)	Teine alaperiood (september — november)	Kolmas alaperiood (detsember — veebruar)	Neljas alaperiood (märts — mai)	Kokku
Argentina						19 147
Senised importijad	09.4104	—	—	9 590	3 813
Uued importijad	09.4099	—	—	4 110	1 634
Kokku		—	—	13 700	5 447
Hiina						46 075
Senised importijad	09.4105	8 278	8 278	7 210	8 488
Uued importijad	09.4100	3 547	3 547	3 090	3 637
Kokku		11 825	11 825	10 300	12 125
Muud kolmandad riigid						6 023
Senised importijad	09.4106	941	1 960	929	386
Uued importijad	09.4102	403	840	398	166
Kokku		1 344	2 800	1 327	552
Kokku		13 169	14 625	25 327	18 124	71 245”

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/33

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 629/2014,

12. juuni 2014,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine metüülnonüülketooni heakskiitmise tingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõikes 3 teisena esitatud juhtumit ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 608/2012 (2) muudeti rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 (3) seoses toimeaine metüülnonüülketooni heakskiitmise tingimustega ning kehtestati tingimus, et teavitaja peab esitama täiendavat kinnitavat teavet, st omadusi käsitlevad uuringud koos partii andmete ja valideeritud analüüsimeetodite kirjeldusega.

(2)	Teavitaja esitas referentliikmesriik Belgiale teabe esitamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul täiendavat teavet, st omadusi käsitlevad uuringud koos partii andmete ja valideeritud analüüsimeetodite kirjeldusega.

(3)	Belgia hindas teavitaja esitatud täiendavat teavet. Belgia esitas 25. novembril 2013 teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) oma hinnangu muudetud esialgse hindamisaruandena.

(4)	Liikmesriigid ja komisjon vaatasid muudetud esialgse hindamisaruande läbi alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees ning see vormistati 16. mail 2014 komisjoni läbivaatamisaruandena metüülnonüülketooni kohta.

(5)	Komisjon palus teavitajal esitada oma märkused metüülnonüülketooni käsitleva läbivaatamisaruande kohta.

(6)	Komisjon jõudis järeldusele, et kinnitava lisateabe põhjal tuleks toimeaine miinimumpuhtuseks kehtestada 985 g/kg.

(7)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta. Liikmesriikidele tuleks anda aega vajaduse korral metüülnonüülketooni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade muutmiseks või tühistamiseks.

(8)	Kui liikmesriigid annavad metüülnonüülketooni sisaldavate taimekaitsevahendite osas ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajapikendus lõppema hiljemalt kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa veeru „Erisätted” metüülnonüülketooni käsitleval real 238 veerus „Puhtus” asendatakse puhtus järgmisega: „≥ 985 g/kg”.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena metüülnonüülketooni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 3. jaanuariks 2015.

Artikkel 3

Ajapikendus

Mis tahes ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 3. jaanuaril 2016.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 608/2012, 6. juuli 2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete denatooniumbensoaadi, metüülnonüülketooni ja taimeõlide/rohemündiõli heakskiitmise tingimustega (ELT L 177, 7.7.2012, lk 19).

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 630/2014,

12. juuni 2014,

millega muudetakse 215. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a, artikli 7a lõiget 1 ja artikli 7a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

2. juunil 2014 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada kolm isikut nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Samal päeval otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada loetelust kaks isikut ja muuta kolme kirjet nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt.

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” alla lisatakse järgmised kanded:

a)	„Al Mouakaoune Biddam (teiste nimedega a) Les Signataires par le Sang, b) Ceux Qui Signent avec le Sang, c) Those Who Sign in Blood). Aadress: Mali. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 2.6.2014.”

b)	„Al Moulathamoun (teiste nimedega a) Les Enturbannés, b) The Veiled. Aadress: a) Alžeeria, b) Mali, c) Niger). Muu teave: tegutseb Saheli/Sahara piirkonnas. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 2.6.2014.”

c)	„Al Mourabitoun (teiste nimedega a) Les Sentinelles, b) The Sentinels). Aadress: Mali. Muu teave: tegutseb Saheli/Sahara piirkonnas. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 2.6.2014.”

Pealkirja „Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmised kanded:

„Jainal Antel Sali (jr.) (teiste nimedega a) Abu Solaiman, b) Abu Solayman, c) Apong Solaiman, d) Apung). Sünniaeg: 1.6.1965. Sünnikoht: Barangay Lanote, Bliss, Isabela, Basilan, Filipiinid. Kodakondsus: Filipiini. Muu teave: teadaolevalt suri 2007. aastal. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.12.2005.”

„Mohammad Ilyas Kashmiri (teiste nimedega a) Muhammad Ilyas Kashmiri, b) Elias al-Kashmiri, c) Ilyas Naib Amir). Tiitel: Mufti. Aadress: Thathi Village, Samahni, Bhimber District, Pakistani hallatav Kashmir. Sünniaeg: a) 2.1.1964, b) 10.2.1964. Sünnikoht: Bhimber, Samahani Valley, Pakistani hallatav Kashmir. Muu teave: a) endine tiitel: Maulana; b) teadaolevalt suri Pakistanis 11. juunil 2011. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.8.2010.”

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Abu Mohammed Al-Jawlani (teiste nimedega a) Abu Mohamed al-Jawlani, b) Abu Muhammad al-Jawlani, c) Abu Mohammed al-Julani, d) Abu Mohammed al-Golani, e) Abu Muhammad al-Golani, f) Abu Muhammad Aljawlani, g) Muhammad al-Jawlani, h) Shaykh al-Fatih; i) Al Fatih. Sünniaeg: vahemikus 1975–1979. Sünnikoht: Süüria. Kodakondsus: Süüria. Aadress: Süüria juunis 2013. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.7.2013.” asendatakse järgmisega:

„Abu Mohammed Al-Jawlani (teiste nimedega a) Abu Mohamed al-Jawlani, b) Abu Muhammad al-Jawlani, c) Abu Mohammed al-Julani, d) Abu Mohammed al-Golani, e) Abu Muhammad al-Golani, f) Abu Muhammad Aljawlani, g) Muhammad al-Jawlani, h) Shaykh al-Fatih, i) Al Fatih). Sünniaeg: vahemikus 1975–1979. Sünnikoht: Süüria. Kodakondsus: Süüria. Aadress: Süüria juunis 2013. Muu teave: organisatsiooni Al-Nusrah Front for the People of the Levant juht alates 2012. aasta jaanuarist. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.7.2013.”

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Doku Khamatovich Umarov (teise nimega Умаров Доку Хаматович). Sünniaeg: 12.5.1964. Sünnikoht: Kharsenoy Village, Shatoyskiy (Sovetskiy) District, Chechenskaya Respublika, Venemaa Föderatsioon. Kodakondsus: a) Venemaa, b) NSVL (kuni aastani 1991). Muu teave: a) elas Venemaa Föderatsioonis 2010. aasta novembris; b) tema suhtes väljastati rahvusvaheline vahistamismäärus aastal 2000. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 10.3.2011.” asendatakse järgmisega:

„Doku Khamatovich Umarov (teise nimega Умаров Доку Хаматович). Sünniaeg: 12.5.1964. Sünnikoht: Kharsenoy Village, Shatoyskiy (Sovetskiy) District, Chechenskaya Respublika, Venemaa Föderatsioon. Kodakondsus: a) Venemaa, b) NSVL (kuni aastani 1991). Muu teave: a) elas Venemaa Föderatsioonis 2010. aasta novembris; b) tema suhtes väljastati rahvusvaheline vahistamismäärus aastal 2000; c) teadaolevalt suri 2014. aasta aprillis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 10.3.2011.”

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Qaida in Iraq (teiste nimedega a) AQI, b) al-Tawhid, c) the Monotheism and Jihad Group, d) Qaida of the Jihad in the Land of the Two Rivers, e) Al-Qaida of Jihad in the Land of the Two Rivers, f) The Organization of Jihad's Base in the Country of the Two Rivers, g) The Organization Base of Jihad/Country of the Two Rivers, h) The Organization Base of Jihad/Mesopotamia, i) Tanzim Qa'idat Al-Jihad fi Bilad al-Rafidayn, j) Tanzeem Qa'idat al Jihad/Bilad al Raafidaini, k) Jama'at Al-Tawhid Wa'al-Jihad, l) JTJ, m) Islamic State of Iraq, n) ISI, o) al-Zarqawi network, p) Jabhat al Nusrah, q) Jabhet al-Nusra, r) Al-Nusrah Front, s) The Victory Front, t) Islamic State in Iraq and the Levant). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 18.10.2004.” asendatakse järgmisega:

„Al-Qaida in Iraq (teiste nimedega a) AQI, b) al-Tawhid, c) the Monotheism and Jihad Group, d) Qaida of the Jihad in the Land of the Two Rivers, e) Al-Qaida of Jihad in the Land of the Two Rivers, f) The Organization of Jihad's Base in the Country of the Two Rivers, g) The Organization Base of Jihad/Country of the Two Rivers, h) The Organization Base of Jihad/Mesopotamia, i) Tanzim Qa'idat Al-Jihad fi Bilad al-Rafidayn, j) Tanzeem Qa'idat al Jihad/Bilad al Raafidaini, k) Jama'at Al-Tawhid Wa'al-Jihad, l) JTJ, m) Islamic State of Iraq, n) ISI, o) al-Zarqawi network, p) Islamic State in Iraq and the Levant). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 18.10.2004.”

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/38

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 631/2014,

12. juuni 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	62,3
	TR	71,7
	ZZ	67,0
0707 00 05	MK	50,6
	TR	105,0
	ZZ	77,8
0709 93 10	MA	68,1
	TR	109,3
	ZA	27,3
	ZZ	68,2
0805 50 10	AR	103,3
	TR	120,8
	ZA	121,5
	ZZ	115,2
0808 10 80	AR	135,5
	BR	76,6
	CL	96,5
	CN	99,1
	NZ	133,4
	US	183,9
	UY	168,2
	ZA	99,1
	ZZ	124,0
0809 10 00	TR	248,2
0809 10 00	ZZ	248,2
0809 29 00	TR	456,1
0809 29 00	ZZ	456,1
0809 30	MA	135,6
0809 30	ZZ	135,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/40

NÕUKOGU OTSUS,

5. juuni 2014,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega

(2014/348/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna lepingu („EMP leping”) protokoll nr 31 sisaldab koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust käsitlevaid erisätteid ja -korda.

(2)	Asjakohane on laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1296/2013 (2).

(3)	Seepärast tuleks vastavalt muuta EMP lepingu protokolli nr 31, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuaril 2014.

(4)	EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seetõttu tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP ühiskomitees Euroopa Liidu nimel vastu võetav seisukoht EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise ettepaneku suhtes põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 5. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

N. DENDIAS

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2014,

…,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Asjakohane on laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (1).

(2)	Seepärast tuleks muuta EMP lepingu protokolli nr 31, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuaril 2014.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artiklit 15 muudetakse järgmiselt.

1)	Lõikes 2 lisatakse sõnade „lõige 1” järele sõnad „ja mis viiakse ellu enne 1. jaanuari 2014”.

Lõikele 8 lisatakse järgmine taane:

„—

32013 R 1296: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises. Norra osaleb kõnealuses programmis ja selle rahastamises vaid EURESe tegevussuunal.”

3)	Lõike 5 tekst asendatakse järgmisega: „EFTA riigid osalevad lõike 8 esimeses taandes osutatud ühenduse tegevuses alates 1. jaanuarist 1999, teises taandes osutatud tegevuses alates 1. jaanuarist 2003 ja kolmandas taandes osutatud tegevuses alates 1. jaanuarist 2014.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (2).

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 238.

(2) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/42

NÕUKOGU OTSUS 2014/349/ÜVJP,

12. juuni 2014,

millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (1) (EULEX KOSOVO)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 4. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/124/ÜVJP (2).

(2)	Nõukogu võttis 8. juunil 2010 vastu otsuse 2010/322/ÜVJP, (3) millega muudeti ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendati Euroopa Liidu õigusriigimissiooni Kosovos (EULEX KOSOVO) kehtivust kahe aasta võrra kuni 14. juunini 2012.

(3)	Nõukogu võttis 6. juunil 2012 vastu otsuse 2012/291/ÜVJP, (4) millega muudeti ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendati EULEX KOSOVO kehtivust kahe aasta võrra kuni 14. juunini 2014.

(4)	Strateegilisel läbivaatamisel esitatud soovituste kohaselt on EULEX KOSOVO kehtivust vaja pikendada veel kahe aasta võrra.

(5)

Nõukogu võttis 27. mail 2013 vastu otsuse 2013/241/ÜVJP, (5) millega muudeti ühismeedet 2008/124/ÜVJP, et kehtestada uus lähtesumma, mis katab ajavahemikku 15. juunist 2013 kuni 14. juunini 2014. Ühismeedet 2008/124/ÜVJP tuleks muuta, et kehtestada uus lähtesumma üleminekuperioodiks, mis kestab 15. juunist 2014 kuni 14. oktoobrini 2014.

(6)	Missiooni EULEX KOSOVO viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist.

(7)	Ühismeedet 2008/124/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühismeedet 2008/124/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse järgmine lõige: „1a. Missiooni juht on missiooni esindaja. Missiooni juht võib delegeerida isikkoosseisu ja finantsküsimustega seotud juhtimisülesandeid missiooni isikkoosseisu liikmetele, kes on tema üldvastutuse all.”;

b)	lõige 5 jäetakse välja;

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Missiooni juht tagab, et EULEX KOSOVO teeb vajaduse korral tihedat koostööd ja koordineerib oma tegevust pädevate Kosovo asutuste ja asjakohaste rahvusvaheliste osalejatega, sealhulgas NATO/KFORi, UNMIKi, OSCE ja Kosovos õigusriigi vallas osalevate kolmandate riikidega.”

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kogu isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb missiooni huvides. Kogu isikkoosseis järgib nõukogu otsusega 2013/488/EL (6) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

(6) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).”"

3)	Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töötingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse EULEX KOSOVO ja asjaomase isikkoosseisu liikme vahel sõlmitud lepinguga.”

4)	Artikli 14 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt otsusele 2013/488/EL.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Õiguslik korraldus

EULEX KOSOVO-l on käesoleva ühismeetme rakendamiseks õigus hankida teenuseid ja asju, sõlmida lepinguid ja halduskokkuleppeid, värvata töötajaid, omada arvelduskontosid, omandada ja võõrandada vara, ennast kohustustest vabastada ning olla kohtus menetlusosaliseks.”

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. EULEX KOSOVO kulude katmiseks kuni 14. oktoobrini 2010 ette nähtud lähtesumma on 265 000 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. oktoobrist 2010 kuni 14. detsembrini 2011 ette nähtud lähtesumma on 165 000 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. detsembrist 2011 kuni 14. juunini 2012 ette nähtud lähtesumma on 72 800 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. juunist 2012 kuni 14. juunini 2013 ette nähtud lähtesumma on 111 000 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. juunist 2013 kuni 14. juunini 2014 ette nähtud lähtesumma on 110 000 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. juunist 2014 kuni 14. oktoobrini 2014 ette nähtud lähtesumma on 34 000 000 eurot.

EULEX KOSOVO jaoks järgnevateks ajavahemikeks määratava lähtesumma kohta teeb otsuse nõukogu.”;

lõiked 4 kuni 6 asendatakse järgmisega:

„4. EULEX KOSOVO vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Sel eesmärgil allkirjastab EULEX KOSOVO komisjoniga lepingu.

5. EULEX KOSOVO vastutab alates 15. juunist 2014 volituste täitmisest tulenevate mis tahes nõuete ja kohustuste eest, välja arvatud nõuete eest, mis on seotud missiooni juhi tõsiste üleastumistega, mille eest vastutab tema.

6. Rahastamiskorra rakendamine ei piira artiklites 7, 8 ja 11 sätestatud käsuliini ning missiooni EULEX KOSOVO operatiivvajadusi, sealhulgas varustuse kokkusobivust ja meeskondade koostalitlusvõimet.

7. Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumise kuupäevast.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Projektiüksus

1. Missioonil EULEX KOSOVO on projektiüksus projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. Missiooni EULEX KOSOVO volitustega seotud valdkondades ja oma eesmärkide toetamiseks kooskõlastab ja toetab EULEX KOSOVO vajaduse korral liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel elluviidavaid projekte ja annab nendega seoses nõu.

2. EULEX KOSOVO on volitatud kasutama liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist toetust, et viia ellu projekte, mille puhul on leitud, et need täiendavad järjekindlal moel missiooni EULEX KOSOVO teisi tegevusi, ning ta võib seda teha kahel järgmisel juhul:

a)	projekt on ette nähtud käesoleva ühismeetme eelarvelise mõju arvestuses või

projekt lisatakse missiooni juhi taotlusel volituste kestuse ajal nimetatud eelarvelise mõju arvestuse muutmise teel. EULEX KOSOVO sõlmib kõnealuste riikidega kokkuleppe, millega reguleeritakse eelkõige erikorda seoses kolmandate isikute esitatud kaebuste lahendamisega, mis puudutavad kahju, mida EULEX KOSOVO on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega kõnealuste riikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel. Ühelgi juhul ei või toetavad riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks missiooni EULEX KOSOVO tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikide vahendite kasutamisel.

3. Projektiüksusele kolmandate riikide poolt antava rahalise toetuse vastuvõtmise kiidab heaks poliitika- ja julgeolekukomitee.”

Artiklis 18 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:

„1. Kõrge esindaja on volitatud avaldama kooskõlas otsusega 2013/488/EL ÜRO-le, NATO-le/KFORile ja käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele pooltele ELi salastatud teavet ja EULEX KOSOVO jaoks koostatud dokumente kuni salastatuse tasemeni, mis vastab teabe saaja teadmisvajadusele. Selle hõlbustamiseks nähakse kohapeal ette tehniline kord.

2. Konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrge esindaja volitatud avaldama kooskõlas otsusega 2013/488/EL pädevatele kohalikele asutustele ELi salastatud teavet ning EULEX KOSOVO jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse nimetatud teavet ja dokumente pädevatele kohalikele asutustele kooskõlas menetlustega, mis vastavad kõnealuste asutuste ja ELi vahelise koostöö tasemele.”

9)	Artikli 20 teine lõik asendatakse järgmisega: „See kaotab kehtivuse 14. juunil 2016.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 12. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

Y. MANIATIS

(1) Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2) Nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeede 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO (ELT L 42, 16.2.2008, lk 92).

(3) Nõukogu 8. juuni 2010. aasta otsus 2010/322/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 145, 11.6.2010, lk 13).

(4) Nõukogu 5. juuni 2012. aasta otsus 2012/291/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos, EULEX KOSOVO, ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 146, 6.6.2012, lk 46).

(5) Nõukogu 27. mai 2013. aasta otsus 2013/241/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (ELT L 141, 28.5.2013, lk 47).

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/45

KOMISJONI OTSUS,

5. juuni 2014,

millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 3677 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/350/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt võib ELi ökomärgise anda kogu olelusringi jooksul keskkonda vähem mõjutavatele toodetele.

(2)	Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et ELi ökomärgise andmise konkreetsed kriteeriumid kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Komisjoni otsusega 2009/567/EÜ (2) on kehtestatud tekstiiltoodete ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded, mis kehtivad kuni 30. juunini 2014.

(4)	Selleks et paremini kajastada kõnealuse tooterühma turu olukorda ja võtta arvesse vahepeal välja töötatud uuenduslikke lahendusi, on asjakohane muuta selle tooterühma ulatust ja kehtestada läbivaadatud ökoloogilised kriteeriumid.

(5)

Kõnealuste kriteeriumide eesmärk on eelkõige välja selgitada tooted, millel on olelusringi jooksul väiksem keskkonnamõju ja mida on täiustatud järgmiselt: need pärinevad kestlikematest põllu- ja metsamajandusviisidest, nende tootmisel on kasutatud ressursse ja energiat tõhusamalt, need on toodetud keskkonnasõbralikumate ja vähem saastavate tootmisprotsesside käigus, tootmisel on kasutatud vähem ohtlikke aineid ning need on kavandatud ja liigitatud kvaliteetse ja vastupidavana. Tekstiiltoodetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid kehtestatakse eespool nimetatud aspektide kohta ja edendada tuleks kõnealuste aspektide osas paremate näitajatega tooteid. Seepärast on asjakohane kehtestada tooterühmale „tekstiiltooted” ELi ökomärgise kriteeriumid.

(6)	Võttes arvesse kõnealuse tooterühma innovatsioonitsüklit, peaksid läbivaadatud kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(7)	Seepärast tuleks otsus 2009/567/EÜ asendada käesoleva otsusega.

(8)	Tootjate jaoks, kelle toodetud tekstiiltoodetele on antud ELi ökomärgis vastavalt otsuses 2009/567/EÜ sätestatud kriteeriumidele, nähakse ette üleminekuperiood, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Tooterühma „tekstiiltooted” kuuluvad:

a)	tekstiilist rõivad ja rõivamanused: rõivad ja rõivamanused, milles on kootud kanga või lausriidena või kootud kujul tekstiilkiudu vähemalt 80 protsenti massist;

b)	sisustustekstiil: ruumide sisustamisel kasutatav tekstiil, milles on kootud kanga või lausriidena või kootud kujul tekstiilkiudu vähemalt 80 protsenti massist;

c)	kiud, lõng, kangas ja kootud detailid: mõeldud kasutamiseks tekstiilist rõivastes ja rõivamanustes ning sisustustekstiilis, sh pealisriie ja madratsitikkriie enne tugevduse paigaldamist ja lõpptootega seotud käitlemist;

d)	muust kui kiust detailid: tõmblukud, nööbid ja muud tootele lisatud manused. Kiled, pealised ja laminaadid;

e)	puhastustooted: kootud kangast või lausriidest tooted, mis on mõeldud pindade märg- või kuivpuhastamiseks ning kööginõude kuivatamiseks.

2. Tooterühma „tekstiiltooted” ei kuulu järgmised tooted:

a)	tooted, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks;

b)	komisjoni otsuse 2009/967/EÜ (3) reguleerimisalasse kuuluvad põrandakatted;

c)	kangas, mis moodustab osa õues kasutamiseks mõeldud konstruktsioonidest.

3. Kõnealusest tooterühmast on jäetud välja rõivad, kangad ja kiud, mis sisaldavad järgmist:

a)	elektriseadmed, mis moodustavad elektriühenduse lahutamatu osa;

b)	seadmed või immutatud ained, mis on mõeldud tajuma välistingimuste muutusi või neile reageerima.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses on kasutatud järgmisi mõisteid:

a)	„tekstiilkiud” — looduslikud ja sünteetilised kiud ning keemilised tsellulooskiud;

b)	„looduslikud kiud” — puuvill ja muud seemneilt eraldatud naturaalsed tsellulooskiud, lina ja muud niinekiud, vill ja muud keratiinkiud;

c)	„sünteetilised kiud” — akrüül-, elastaan-, polüamiid-, polüester- ja polüpropüleenkiud;

d)	„keemilised tsellulooskiud” — lüotsell-, modaal- ja viskooskiud.

Artikkel 3

Tekstiilist rõivaste ja rõivamanuste ning sisustustekstiili puhul ei ole tekstiilkiu osakaalu arvutamisel vaja võtta arvesse kiust valmistatud täite-, voodri ja polstrimaterjale, kilesid ega pealisi, mis kuuluvad käesoleva otsuse reguleerimisalasse.

Artikkel 4

Täitematerjalid, mis ei ole valmistatud tekstiilkiust, peavad vastama abiainete, pinnatöötlusvahendite, biotsiidide ja formaldehüüdi kasutamise piirangutele, mis on loetletud lisas 10. kriteeriumi all.

Artikkel 5

Käesoleva otsuse artiklis 1 määratletud tooterühmale „tekstiiltooted” määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel ELi ökomärgise andmise kriteeriumid ning sellega seotud hindamis- ja kontrollinõuded on sätestatud lisas.

Artikkel 6

Lisas sätestatud kriteeriumid ja nendega seotud hindamisnõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 7

Halduseesmärkidel antakse tooterühmale „tekstiiltooted” koodnumber „016”.

Artikkel 8

Otsus 2009/567/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 9

1. Tooterühma „tekstiiltooted” kuuluvatele toodetele ELi ökomärgise saamise taotlused, mis esitatakse kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, võivad olla koostatud kas otsuses 2009/567/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel. Taotlusi hinnatakse vastavalt nende koostamisel aluseks võetud kriteeriumidele.

2. ELi ökomärgise litsentse, mis on antud otsuses 2009/567/EÜ sätestatud kriteeriumide alusel, võib kasutada 12 kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. juuni 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2) Komisjoni otsus 2009/567/EÜ, 9. juuli 2009, millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 197, 29.7.2009, lk 70).

(3) Komisjoni otsus 2009/967/EÜ, 30. november 2009, millega kehtestatakse tekstiilpõrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 332, 17.12.2009, lk 1).

LISA

Tekstiiltoodetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid ja alamkategooriad, mille alusel kriteeriumid rühmitatakse, on järgmised.

Tekstiilkiud

1.	Puuvill ja muud seemneilt eraldatud naturaalsed tsellulooskiud

2.	Lina ja muud niinekiud

3.	Vill ja muud keratiinkiud

4.	Akrüülkiud

5.	Elastaankiud

6.	Polüamiidkiud

7.	Polüesterkiud

8.	Polüpropüleenkiud

9.	Keemilised tsellulooskiud (lüotsell-, modaal- ja viskooskiud)

Komponendid ja manused

10.	Täitematerjal

11.	Pealised, laminaadid ja kiled

12.

Manused

Kemikaalid ja tootmisprotsessid

13.	Piiratud kasutusega ainete loetelu

14.	Värvimisel, trükkimisel ja viimistlemisel kasutatavate ohtlike ainete asendamine

15.	Energiatõhusus pesemisel, kuivatamisel ja termotöötluse kasutamisel

16.	Õhku ja vette suunatava heite puhastamine

Kasutuskõlblikkus

17.	Mõõtmete muutumine pesemisel ja kuivatamisel

18.	Värvi pesukindlus

19.	Värvi higikindlus happelises ja aluselises keskkonnas

20.	Värvi märghõõrdekindlus

21.	Värvi kuivhõõrdekindlus

22.	Värvi valguskindlus

23.	Puhastustoodete pesukindlus

24.	Kanga pillingu- ja hõõrdekindlus

25.	Funktsiooni püsivus

Ettevõtja sotsiaalne vastutus

26.	Aluspõhimõtted ja põhiõigused tööl

27.	Teksasriide liivapesu piirangud

Kinnitav teave

28.

Ökomärgisel esitatav teave

1. liide sisaldab ka piiratud kasutusega ainete loetelu, mis on nimetatud 13. kriteeriumis. Loetelu kohaseid piiranguid kohaldatakse selliste ohtlike ainete suhtes, mida võidakse kasutada tekstiiltoodete tootmisel ja mida võib leiduda lõpptootes.

Ökomärgise kriteeriumid peegeldavad parimate keskkonnanäitajatega tooteid tekstiiliturul. Kuigi kemikaalide kasutamine ja saasteainete heide on osa tootmisprotsessist, tagab ELi ökomärgist kandev toode tarbijale, et selliste ainete kasutamine on olnud piiratud tehniliselt võimalikus ulatuses, piiramata toote kasutuskõlblikkust.

Kriteeriumid välistavad alati kui võimalik mitmed inimtervisele ja keskkonnale ohtlike või potentsiaalselt ohtlikena määratletud ained, mida võidakse tekstiilitootmises kasutada, või piiravad nende sisalduse minimaalsele tasemele (ainete puhul, mida on vaja teatavate erifunktsioonide ja -omaduste andmiseks). Ainult juhul, kui ainet on vaja toote toimivusega seotud tarbimisootuste või kohustuslike nõuete täitmiseks (näiteks leegiaeglusti) ja kui puuduvad rakendatud ja katsetatud alternatiivsed võimalused, tehakse erand sellise aine kasutamiseks ökomärgist kandva toote puhul.

Erandeid hinnatakse ettevaatuspõhimõtte ning teaduslike ja tehniliste tõendite alusel, eeskätt juhul, kui turul on ohutumaid tooteid.

Toote katsetamine piiratud kasutusega ohtlike ainete sisalduse suhtes on nõutav selleks, et pakkuda kõrgetasemelist tagatist tarbijatele. Tekstiilide tootmisprotsessidele kehtestatakse ranged tingimused ka selleks, et kontrollida vee ja õhu saastamist ning minimeerida tööjõu kokkupuude ohtlike ainetega. Kriteeriumidele vastavust kontrollitakse viisil, mis annab kõrgetasemelise tagatise tarbijatele, peegeldab taotlejate jaoks praktilist võimalust saada teavet tarneahelast ja välistab võimaluse, et taotlejad tegelevad n-ö olukorra ärakasutamisega.

Hindamine ja kontroll Kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks on taotleja kohustatud deklareerima toote (toodete) ja selle (nende) tarneahela kohta järgmise teabe.

Iga kriteerium sisaldab üksikasjalikke kontrollinõudeid, mis nõuavad taotlejalt deklaratsioonide, dokumentide ja katsearuannete koostamist, analüüside tegemist ja muid tõendeid seoses toote (toodete) ja selle (nende) tarneahelaga.

Litsentsi kehtivus põhineb taotluse esitamise ajal tehtaval kontrollil ja kui see on 13. kriteeriumi kohaselt nõutav, siis toote katsetamisel, mille tulemused esitatakse kontrollimiseks pädevatele asutustele. Litsentsitud toodetega seotud tarnijate ja tootmiskohtade muutustest teavitatakse pädevaid asutusi, lisades tõendava teabe, et kontrollida jätkuvat vastavust litsentsitingimustele.

Pädevad asutused tunnustavad eelistatult nende laboratooriumide katseid, mis on akrediteeritud standardi ISO 17025 kohaselt, ja kontrolle, mille on teinud standardi EN 45011 või samaväärse rahvusvahelise standardi alusel akrediteeritud asutused.

Funktsionaalne üksus, mille kohta sisend- ja väljundkogused arvestatakse, on 1 kg tekstiiltooteid normaaltingimustel (suhteline õhuniiskus 65 ± 4 %, temperatuur 20 ± 2 °C; need normaaltingimused on kindlaks määratud standardiga ISO 139 „Tekstiiltooted. Konditsioneerimise ja katsetamise standardatmosfäär”).

Kui taotleja kasutab sõltumatute kontrollide tegemiseks sertifitseerimissüsteemi, peavad valitud süsteem ja kontrollijate akrediteerimise süsteemid vastama standardite EN 45011 ja ISO 17065 üldtingimustele. Vajaduse korral võib pädev asutus nõuda tõendavaid dokumente ning teha sõltumatuid kontrolle ja kohapealseid külastusi.

Pädevatele asutustele soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel võtta arvesse selliste tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide nagu EMAS, ISO 14001 ja ISO 50001 rakendamist (märkus: selliste juhtimissüsteemide rakendamist ei nõuta).

ELi ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID

Taotlejad tõendavad, et nende toodete materjali koostis, keemiline koostis, tootmiskohad ja kasutuskõlblikkus, millele nad ökomärgist soovivad, vastavad kriteeriumidele.

1. TEKSTIILKIUDUDE KRITEERIUMID

Käesolevas jaos määratakse kindlaks järgmiste kiuliikide kiuspetsiifilised kriteeriumid:

a)	naturaalsed kiud: puuvill ja muud seemneilt eraldatud tselluloosikiud, lina ja muud niinekiud, villakiud ja muud keratiinkiud;

b)	sünteetilised kiud: akrüül-, elastaan-, polüamiid-, polüester- ja polüpropüleenkiud;

c)	tehistsellulooskiud: lüotsell-, modaal- ja viskooskiud.

Kui teatavat kiudu on alla 5 % tootes leiduva tekstiilkiu massist või kui tegemist on polstri või voodriga, ei nõuta vastavust seda liiki kiu suhtes kehtestatud kriteeriumidele. Välja arvatud polüamiid ja polüester, ei pea käesolevad kriteeriumid olema täidetud järgmistel juhtudel:

a)	kogu toode, kui see sisaldab kiudusid, mille sisalduses on ringlusse võetud kiude vähemalt 70 % kogu tootes leiduva kiu massist,

b)	üksikud kiud, mis moodustavad osa ökomärgisega tootest ja mis sisaldavad ringlusse võetud kiudu vähemalt 70 % massist.

Selles kontekstis tähendab kiud, mis sisaldab ringlusse võetud materjali, kiudu, mis pärineb tootmises tekkinud jäätmetest (sealhulgas polümeeride ja kiu tootmise jäägid, tekstiili- ja rõivatööstuse lõikejäägid) ja tarbimisjärgsetest jäätmetest (tekstiil ning kõikvõimalikud kiu- ja tekstiiltooted, samuti muud kui tekstiilijäätmed, sealhulgas polüetüleentereftalaadist joogipudelid ja kalavõrgud).

Ringlusse võetud materjal, välja arvatud polüetüleentereftalaadist pudelid, mida kasutatakse polüestri tootmiseks, vastab 13. kriteeriumi nõuetele (piiratud kasutusega ainete loetelu). Tuleb teha kindlaksmääratud ainerühmade iga-aastased randomiseeritud analüütilised kontrollid.

Ringlusse võetud materjali hindamine ja kontroll : ringlusse võetud materjal peab olema seostatav lähteaine ümbertöötajaga. Seda kinnitab sõltumatu kolmanda isiku väljastatud tõend, mis võimaldab jälgida päritoluahelat, või lähteaine tarnijate ja ümbertöötlejate esitatud dokumendid. Kui see on 13. kriteeriumi kohaselt nõutav, esitavad kiu tootjad ja lähteaine tarnijad deklaratsioonid ja laborikatsete tulemused.

1. kriteerium. Puuvill ja muud seemneilt eraldatud naturaalsed tsellulooskiud (sh kapok)

Puuvill ja muud seemneilt eraldatud naturaalsed tsellulooskiud (edaspidi „puuvillakiud”) sisaldavad minimaalses koguses kas mahepuuvilla (vt kriteerium 1a) või integreeritud kahjuritõrje standarditele vastavat puuvilla (vt kriteerium 1b). Lisaks

—	kõik tavalised puuvillakiud ja integreeritud kahjuritõrje standarditele vastava puuvilla kiud vastavad kriteeriumis 1c pestitsiididele kehtestatud piirangutele;

—	tootmisstandardi 1a (mahetoode) puhul pärinevad kõik kasutatud tavalised puuvillakiud ja integreeritud kahjuritõrje standarditele vastava puuvilla kiud geneetiliselt muundamata sortidest;

—	kogu mahepuuvill ja integreeritud kahjuritõrje standarditele vastav puuvill on täielikult jälgitav kooskõlas kriteeriumiga 1d;

—	nooremate kui kolme aasta vanuste laste rõivad sisaldavad vähemalt 95 % mahepuuvilla.

Toodetele, mis vastavad mahepuuvillale ja integreeritud kahjuritõrje standarditele vastavale puuvillale kehtestatud konkreetsetele sisalduskünnistele, lubatakse kinnitada lisaks ökomärgisele lisatekst, milles esitatakse väide sisalduse kohta. Juhised on toodud 28. kriteeriumis.

1a. Mahetootmise standard

Välja arvatud allpool loetletud tooted, kasvatatakse vähemalt 10 % puuvillast nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (1) või USA riiklikus mahetoodete programmis sätestatud nõuete või ELi kaubanduspartnerite kehtestatud samaväärsete õiguslike kohustuste kohaselt. Mahepuuvilla sisaldus võib hõlmata orgaaniliselt kasvatatud puuvilla ja üleminekutoodet.

Järgmiste toodete puuvillasisaldusest moodustab mahepuuvill vähemalt 95 %: T-särgid, naiste särgikud, vabaajasärgid, teksad, pidžaamad ja ööriided, aluspesu ja sokid.

Hindamine ja kontroll : mahepuuvilla sisalduse vastavust määruses (EÜ) nr 834/2007, USA riiklikus mahetootmise programmis (National Organic Programme, NOP) või teiste kaubanduspartnerite sätestatud tootmis- ja kontrollinõuetele peab kontrollima sõltumatu kontrolliasutus. Kontrolli tehakse kord aastas iga päritoluriigi kohta.

Geneetiliselt muundamata puuvillasorte kontrollitakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (2).

1b. Puuvilla tootmine integreeritud kahjuritõrje põhimõtete kohaselt

Vähemalt 20 % puuvillast peab olema kasvatatud integreeritud kahjuritõrje põhimõtete kohaselt, nagu on määratletud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni integreeritud kahjuritõrje programmis või integreeritud kahjuritõrje põhimõtteid hõlmavates põllumajanduskultuuride integreeritud haldamise süsteemides (Integrated Crop Management systems), ja kooskõlas kriteeriumis 1c nimetatud kahjuritõrjevahendite piirangutega.

Järgmistes toodetes peab integreeritud kahjuritõrje põhimõtete kohaselt kasvatatud puuvilla sisalduse osakaal olema vähemalt 60 %: T-särgid, naiste särgikud, vabaajasärgid, teksad, pidžaamad ja ööriided, aluspesu ja sokid.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab tõendid selle kohta, et puuvilla on kasvatanud põllumajandustootjad, kes on osalenud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni või valitsuse integreeritud kahjuritõrje ja põllumajanduskultuuride integreeritud haldamise programmide formaalsetes koolitusprogrammides ja/või neid on auditeeritud osana kolmanda isiku sertifitseeritud integreeritud kahjuritõrje kavadest. Kontrolli tehakse kas igal aastal iga päritoluriigi kohta või sertifitseerimiste alusel kõigi integreeritud kahjuritõrje standarditele vastavate puuvillapallide kohta, mis on toote valmistamiseks ostetud.

Vastavust kahjuritõrjevahendite suhtes sätestatud piirangutele ei nõuta kavade korral, millega keelatakse kriteeriumis 1c loetletud ainete kasutamine, ning kui tehakse katsed või kui riikide valitsuste või tunnustatud mahetootmise või integreeritud kahjuritõrje sertifitseerimise kavade kohaselt akrediteeritud kontrolliasutuste kohapealsete kontrollide käigus kontrollitud põllumajandustootjatelt või põllumajandustootjate rühmadelt saadakse deklaratsioonid selle kohta, et neid aineid ei ole kasutatud.

Integreeritud kahjuritõrje standardile vastavat geneetiliselt muundamata puuvilla, mida kasutatakse kombinatsioonis mahepuuvillaga, kontrollitakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1830/2003. Integreeritud kahjuritõrje kavasid, mis välistavad geneetiliselt muundatud puuvilla kasutamise, tunnistatakse tõendina vastavuse kohta nõutavale standardile.

1c. Pestitsiidide kasutamisega seotud piirangud, mida kohaldatakse tavalise puuvilla ja integreeritud kahjuritõrje standardile vastava puuvilla suhtes

Kogu sellise puuvilla kasvatamisel, mida kasutatakse ökomärgist kandvates tekstiiltoodetes (v.a mahepuuvill ja integreeritud kahjuritõrje kavade kohaselt toodetud puuvill, mille suhtes kehtib punktis 1b nimetatud erand), ei tohi kasutada ühtegi järgmistest ainetest:

alakloor, aldikarb, aldriin, kampekloor (toksafeen), kaptafool, klordaan, 2,4,5-T, kloordimeform, klorobensilaat, tsüpermetriin, DDT, dieldriin, dinoseb ja selle soolad, endosulfaan, endriin, glüfosulfaat, heptakloor, heksaklorobenseen, heksaklorotsükloheksaan (kõik isomeerid kokku), metamidofoss, metüül-o-dematoon, metüülparatioon, monokrotofoss, neonikotinoidid (klotianidiin, imidaklopriid, tiametoksaam), paratioon, fosfamidoon pentaklorofenool, tiofaneks, triafaneks, triasofoss.

Puuvill ei tohi sisaldada kokku rohkem kui 0,5 ppm eespool loetletud aineid.

Hindamine ja kontroll : puuvillaga tehakse katsed loetletud ainete sisalduse määramiseks. Katsearuanne esitatakse järgmiste katsemeetodite alusel, nagu on asjakohane:

—	US EPA 8081 B (kloororgaanilised pestitsiidid, ultraheli- või Soxhleti ekstraheerimise ja mittepolaarsete lahustite (isooktaan või heksaan) kasutamise abil);

—	US EPA 8151 A (klooritud herbitsiidid, metanooli kasutamise abil);

—	US EPA 8141 B (fosfororgaanilised ühendid);

—	US EPA 8270 D (poollenduvad orgaanilised ühendid).

Katsed tehakse iga päritoluriigi toorpuuvilla proovidega ja enne, kui see läbib mis tahes märgtöötluse. Iga päritoluriigi kohta tehakse katsed järgmiselt:

i)	kui aastas kasutatakse ära ainult üks puuvillapartii, võetakse proov juhuslikult valitud puuvillapallist;

ii)	kui aastas kasutatakse ära vähemalt kaks puuvillapartiid, võetakse kogumproov 5 % pallidest.

Puuvilla kontrollimine ei ole nõutav, kui see on sertifitseeritud sellise integreeritud kahjuritõrje kava raames, mis keelab loetletud ainete kasutamise.

1d. Läbipaistvusnõuded, mida kohaldatakse integreeritud kahjuritõrje standardile vastava puuvilla suhtes

Kogu puuvill, mis on kasvatatud mahetootmise ja integreeritud kahjuritõrje kohase tootmise standardeid järgides ning mida kasutatakse ökomärgist kandvate tekstiiltoodete valmistamiseks, peab olema jälgitav alates tootmisstandardi kontrollimise punktist kuni vähemalt toorkanga tootmiseni.

Hindamine ja kontroll : taotleja tõendab vastavust puuvillaga seotud miinimumsisalduse nõudele kas lõpptoote (lõpptoodete) valmistamiseks kasutatud aasta jooksul ostetud puuvilla või puuvilla segu koguse kohta ja vastavalt igale tootesarjale:

i)	igal aastal: esitatakse tehinguandmed ja/või arved, mis dokumenteerivad aasta kohta põllumajandustootjatelt või põllumajandustootjate rühmadelt ostetud puuvilla koguse ja/või sertifitseeritud puuvillapallide kogumassi kuni toorkanga tootmiseni;

ii)	lõpptoote alusel: esitatakse ketruse ja/või riide tootmise etappi käsitlevad dokumendid. Kõik dokumendid peavad viitama puuvilla eri vorme kontrollinud kontrolliasutusele või sertifitseerijale.

2. kriteerium. Lina ja muud niinekiud (sealhulgas kanep, džuut, ramjee)

2a. Lina ja muid niinekiudusid leotatakse keskkonnatingimustes ja soojusenergia kasutamiseta.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab kiudu tarnivatelt põllumajandustootjatelt ja/või ropsimisettevõtjatelt saadud deklaratsiooni kasutatud leotamismeetodi kohta.

2b. Kui kasutatakse leotamist vees, tuleb leotusbasseinidest pärit reovesi puhastada sellisel määral, et keemiline hapnikutarve (KHT) või orgaanilise süsiniku kogusisaldus väheneks vähemalt 75 % kanepikiudude puhul ning vähemalt 95 % lina ja muude niinekiudude puhul.

Hindamine ja kontroll : kui kasutatakse leotamist vees, esitab taotleja sellise vastavust tõendava katsearuande, mille puhul on kasutatud katsemeetodit ISO 6060 (COD).

3. kriteerium. Vill ja muud keratiinkiud (sealhulgas lamba-, kaameli-, alpaka- ja kitsevill)

3a. Toorvillas enne pesemist esinev ektoparasititsiidide kontsentratsioon ei tohi ületada tabelis 2 toodud kogusummat.

Nimetatud nõudeid ei kohaldata, kui esitatakse nende põllumajandustootjate andmeid kinnitavad dokumentaalsed tõendid, kes toodavad vähemalt 75 % kõnealustest villa- või keratiinkiududest, koos tõenditega kohapealsetel külastustel põhineva sõltumatu kontrollimise kohta, mille kohaselt ei ole asjaomastel põldudel või loomadel eespool loetletud aineid kasutatud.

Tabel 2

Piirangud seoses villas leiduvate ektoparasititsiidide kontsentratsioonide kogusummaga

Ektoparasititsiidide rühm	Piirmäära kogusumma
γ-heksaklorotsükloheksaan (lindaan), α-heksaklorotsükloheksaan, β-heksaklorotsükloheksaan, δ-heksaklorotsükloheksaan, aldriin, dieldriin, endriin, p,p'-DDT, p,p'-DDD	0,5 ppm
Tsüpermetriin, deltametriin, fenvaleraat, tsühalotriin, flumetriin	0,5 ppm
Diasinoon, propetamfoss, kloorfenvinfoss, dikloorfentioon, kloorpürifoss, fenkloorfoss	2 ppm
Diflubensuroon, triflumuroon, ditsüklaniil	2 ppm

Villapesijad, kes kasutavad suletud veeringlussüsteeme reoveeheidet põhjustamata ja kes lagundavad põletamise teel eespool nimetatud ektoparasititsiide, mis võivad esineda pesemisjääkides ja mudas, on vabastatud villa katsetamise nõudest, kuid nad peavad vastama vähemalt kahele kriteeriumi 3c meetmele.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab kas eespool nimetatud dokumendid või koostab katsearuanded, kasutades järgmist katsemeetodit: IWTO katsemeetodi 59 projekt. Katsed tuleks teha toorvilla müügipartiidega päritoluriigi järgi (kui tegemist on segatud villaga) ja enne märgtöötlust. Iga töödeldava partii kohta tehakse katsed vähemalt ühe kogumprooviga igast päritoluriigist pärit mitmest partiist. Kogumproov peaks koosnema järgmisest:

i)	villakiud vähemalt kümnest juhuslikult valitud põllumajandustootja partiist müügipartii hulgas või

ii)	üks kogumproov partiisid tarniva põllumajandustootja kohta, kui töödeldavas partiis on vähem kui kümme müügipartiid.

Teise võimalusena võib esitada jääkainete määramise katsete sertifikaadid töödeldava partii kõigi müügipartiide kohta.

Erandi kohaldamise korral esitab taotleja tõendid, mis kinnitavad pesukoha konfiguratsiooni, ja laborikatsete aruanded, mis tõendavad pesemisjääkide ja mudas esineda võivate ektoparasititsiidide lagundamist.

3b. Villapesu puhul tuleb reovee keemilist hapnikutarvet vähendada miinimumini, maksimeerides mustuse eemaldamise ja rasva kogumise, millele järgneb töötlemine tabelis 3 nimetatud väärtuse kohaselt kas kohapeal või mujal. Pesemata jäme- ja peenvilla pesemise suhtes kohaldatakse järgmisi keemilise hapnikutarbe piirmäärasid. Peenvill tähendab meriinovilla, mille diameeter on ≤ 23,5 mikronit.

Tabel 3

Keemilise hapnikutarbe väärtused seoses villa pesemisest tekkiva reovee ärajuhtimisega

Villa liik	Lõplik keskkonda suunamine (keemiline hapnikutarve pesemata villa kilogrammi kohta grammides)
Jämevill	25 g/kg
Peenvill	45 g/kg

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab selle kriteeriumiga seotud asjakohased andmed ja katsearuanded, kasutades katsemeetodit ISO 6060. Andmed tõendavad villa pesemise koha või — juhul kui reovett käideldakse tootmiskohast eemal — reoveekäitleja vastavust nõuetele. Vastavust sellele kriteeriumile tõendatakse taotlusele eelnenud kuue kuu igakuise keskmise alusel.

3c. Villapesijad rakendavad vähemalt ühte järgmistest meetmetest, et kasutada ära ökomärgist kandvate villatoodete pesemiskohal tekkivast oksüdeerunud rasvast, kiust, rasuhigist või mudast saadud väärtust:

i)	taastamine müügiks keemilise toorainena,

ii)	komposti või vedela väetise tootmine,

iii)	selliste toodete nagu ehitusmaterjalid tootmine,

iv)	töötlemine ja jäätmete energiakasutus anaeroobse lagundamise või põletamise teel.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab jäätmete üleandmise aruande ja sellekohased märkmed, mis kinnitavad taastatud jäätmete liiki ja osakaalu ja kasutatud meetodit.

4. kriteerium. Akrüülkiud

4a. Aasta keskmine akrülonitriili heide õhku (polümerisatsiooni ajal ja kuni ketramiseks sobiva lahuse saamiseni) peab olema alla 1 grammi 1 kilogrammi toodetud kiu kohta.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katsearuanded, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, koos vastavusdeklaratsiooniga kiu tootjalt (tootjatelt).

4b. N,N-dimetüülatsetamiidi (127-19-5) heide õhku töökohal polümerisatsiooni ja ketramise ajal ei ületa töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikku piirnormi 10,0 ppm.

Hindamine ja kontroll : heidet tuleb mõõta protsessi nendes etappides, kus ainet kasutatakse, väljendatuna kaheksa tunni keskmise väärtusena (vahetuse keskmine väärtus). Taotleja esitab kiu tootjalt (tootjatelt) saadud katsearuanded ja seireandmed, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile.

5. kriteerium. Elastaankiud

5a. Kiudude tootmisel ei tohi kasutada tinaorgaanilisi ühendeid.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab kiudude tootjalt (tootjatelt) saadud deklaratsiooni selle kohta, et tinaorgaanilisi ühendeid ei ole kasutatud.

5b. Järgmiste ainete heide õhku töökohal polümerisatsiooni ja ketruse ajal ei ületa järgmisi töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikke piirnorme:

i)	difenüülmetaan-4,4'-diidotsüanaat (101-68-8) 0,005 ppm;

ii)	tolueen-2,4-diisotsüanaat (584-84-9) 0,005 ppm;

iii)	N,N-dimetüülatsetamiid (127-19-5) 10,0 ppm.

Hindamine ja kontroll : heidet tuleb mõõta nendes protsessi etappides, kus ainet kasutatakse, väljendatuna kaheksa tunni keskmise väärtusena (vahetuse keskmine väärtus). Taotleja esitab kiu tootjalt (tootjatelt) saadud katsearuanded ja seireandmed, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile.

6. kriteerium. Polüamiidkiud (ehk nailon)

Polüamiidtooted vastavad vähemalt ühele allkriteeriumides 6a ja 6b loetletud tootmisstandarditest.

Igal tootel, mis vastab ringlusse võetava materjali miinimumkünnisele, lubatakse esitada ökomärgise kõrval täiendav tekst, millega esitatakse väide materjali koostise kohta. Juhised on toodud 28. kriteeriumis.

6a. Tootmisstandard 1: ringlussevõetud materjali miinimumkogus.

Kiud toodetakse, kasutades vähemalt 20 % nailonit, mis on võetud ringlusse tootmises tekkinud jäätmetest ja/või tarbimisjärgsetest jäätmetest.

Hindamine ja kontroll : ringlusse võetud materjal peab olema seostatav lähteaine ümbertöötajaga. Seda kinnitab päritoluahela jälgitavust võimaldav sõltumatu tõend või tarnijate ja töötlejate esitatud dokumendid.

6b. Tootmisstandard 2: monomeeri valmistamisel tekkiv N2O heide õhku.

Monomeeri valmistamisest tekkiv N2O heide õhku ei tohi aastas ületada keskmiselt 9,0 grammi 1 kilogrammi kaprolaktaami (nailon 6) või adipiinhappe (nailon 6,6) kohta.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab dokumendid või katsearuanded, mis tõendavad vastavust seireandmete põhjal, koos kiu tootjalt (tootjatelt) ja nende lähteaine tarnijatelt saadud vastavusdeklaratsiooniga.

7. kriteerium. Polüesterkiud

Tekstiiltooted, mida müüakse peamiselt tarbijatele, peavad vastama kriteeriumi alapunktidele a ja b. Tekstiiltooted, mida müüakse peamiselt äri- või avaliku sektori klientidele, peavad vastama kriteeriumi alapunktile a ja kas alapunktile b või c.

Igal tootel, mis vastab ringlusse võetava materjali miinimumkünnisele, lubatakse esitada ökomärgise kõrval täiendav tekst, milles tuuakse väide materjali koostise kohta. Juhised on toodud 28. kriteeriumis.

7a. Polüesterkiududes ei tohi antimoni tase ületada 260 ppm. Ringlusse võetud polüetüleentereftalaatpudelitest toodetud kiud on sellest nõudest vabastatud.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et antimoni ei ole kasutatud, või sellise katse aruande, mille puhul on kasutatud järgmisi katsemeetodeid: otsene määramine aatomabsorptsioonspektromeetria või induktiivsidestunud plasma massispektromeetria abil. Katse tehakse toorkiu kogumprooviga enne igasugust märgtöötlemist. Ringlusse võetud polüetüleentereftalaatpudelitest toodetud kiudude puhul esitatakse deklaratsioon.

7b. Kiud toodetakse, kasutades sellise polüetüleentereftalaadi miinimumkogust, mis on võetud ringlusse tootmisest tekkinud jäätmetest ja/või tarbimisjärgsetest jäätmetest. Staapelkiudude puhul peab sisaldus olema vähemalt 50 % ja filamentkiudude puhul 20 %. Mikrokiud on sellest nõudest vabastatud ja peavad selle asemel vastama kriteeriumi alapunktile c.

7c. Aasta keskmine lenduvate orgaaniliste ühendite heide õhku polüesterkiu tootmise ajal, võttes arvesse ka punktreostusallikaid ja lenduvaid heitkoguseid, peab olema alla 1,2 grammi 1 kilogrammi polüetüleentereftalaadi laastude kohta ja 10,3 grammi 1 kilogrammi filamentkiu kohta.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab seireandmed ja/või katsearuanded, mis tõendavad vastavust standardile EN 12619 või samaväärset katsemeetodit sisaldavatele standarditele. Ökomärgist kandvate toodete tootmise kohtadest pärit orgaaniliste ühendite koguheite kuu keskmised näitajad esitatakse vähemalt taotlusele eelnenud kuue kuu kohta.

8. kriteerium. Polüpropüleenkiud

Ei tohi kasutada pliipõhiseid pigmente.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid ühendeid ei ole kasutatud.

9. kriteerium. Keemilised tsellulooskiud (sealhulgas viskoos-, modaal- ja lüotsellkiud)

Tselluloosipulbi tootmise allkriteeriumid

9a. Pulbi kiududest vähemalt 25 % tuleb toota puidust, mis on kasvatatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni määratletud säästva metsanduse põhimõtete kohaselt. Ülejäänud osa pulbi kiududest peab tulema tselluloosist, mis on hangitud seaduslikust metsandussektorist ja seaduslikest istandustest.

Hindamine ja kontroll : taotleja hangib kiu tootjalt (tootjatelt) kehtiva tõendi, mis kinnitab päritoluahela sõltumatut sertifitseerimist ja tõendab, et puidukiud on kasvatatud säästva metsanduse põhimõtteid järgides ja/või pärinevad seaduslikest allikatest. Sõltumatu sertifitseerimisena tunnistatakse FSCd, PEFCd või mõnd samaväärset süsteemi.

Kiu tootja tõendab, et on järgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 995/2010 (3) sätestatud nõuetekohase hoolsuse protsesse, et tagada puidu seaduslik raie. ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) või ÜRO CITESi (ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni) kohaseid kehtivaid litsentse ja/või kolmanda isiku sertifitseerimist tunnistatakse seadusliku hanke tõendina.

9b. Puuvillaebemetest toodetud pulp peab vastama vähemalt puuvillakriteeriumi 1a või 1b nõuetele.

Hindamine ja kontroll : nagu on osutatud vastavas kriteeriumis.

9c. Kiudude tootmiseks kasutatud tselluloosi pleegitatakse ilma elementaarset kloori kasutamata. Saadud kloori ja orgaaniliselt seotud kloori koguhulk valmiskiududes (orgaanilised halogeniidid, OX) peab olema alla 150 ppm või tselluloosi tootmisest tekkinud reovees (absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid, AOX) alla 0,170 kilogrammi 1 tonni õhkkuiva pulbi kohta.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab katsearuande, mis tõendab vastavust kas orgaaniliste halogeniidide (OX) või absorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) nõudele, kasutades asjakohast katsemeetodit: OXi puhul ISO 11480 (reguleeritav põletamine ja mikrokulonmeetria).

AOX: ISO 9562

9d. Vähemalt 50 % kiudude tootmiseks kasutatud pulbist peab olema ostetud tselluloosi keemilise töötlemisega tegelevatest tehastest, mis taastavad protsessides kasutatud vedelike väärtuse kas

i)	tootes kohapeal elektrit ja auru või

ii)	tootes keemilisi ühendtooteid.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab kiudude valmistamiseks kasutatud tooraine tarnijate loetelu ja nende tarnitava pulbi osakaalu. Esitada tuleb dokumendid ja tõendid selle kohta, et nõutaval osal tarnijatest on nõuetekohased energiatootmise seadmed ja/või asjaomastesse tootmiskohtadesse paigaldatud ühendtoodete taastamise ja tootmise süsteemid.

Kiudude tootmise allkriteeriumid

9e. Viskoos- ja modaalkiudude puhul ei tohi kiu tootmiseks vajaliku töötlemise käigus õhku heidetud väävliühendite väävlisisaldus ületada aastas keskmiselt järgmisi tabelis 4 esitatud näitajate väärtusi.

Tabel 4

Väävliheite piirväärtused viskoos- ja modaalkiu puhul

Kiu liik

Väärtus (väävlisisaldus grammides 1 kilogrammi kohta)

Staapelkiud

30 g/kg

Filamentkiud

—	portsjoniviisiline pesemine

—	integreeritud pesemine

40 g/kg

170 g/kg

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katsearuanded, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

2. KOMPONENTIDE JA MANUSTE KRITEERIUMID

Käesoleva jaotise kriteeriume kohaldatakse selliste komponentide ja manuste suhtes, mis moodustavad osa lõpptootest.

10. kriteerium. Täitematerjal

10a. Tekstiilkiudu sisaldav täitematerjal peab vajaduse korral vastama tekstiilkiudude kriteeriumidele (1–9).

10b. Täitematerjal peab vastama tekstiilivaldkonna piiratud kasutusega ainete loetelu nõuetele biotsiidide ja formaldehüüdi kohta (vt 1. liide).

10c. Täitematerjali (udusuled, suled, naturaal- ja sünteeskiud) pesemiseks kasutatavad detergendid ja muud kemikaalid peavad vastama tekstiilivaldkonna piiratud kasutusega ainete loetelu nõuetele abikemikaalide ning detergentide, riidepehmendite ja kompleksitekitite kohta (vt 1. liide).

Hindamine ja kontroll : nagu on osutatud vastavas kriteeriumis.

11. kriteerium. Pealised, laminaadid ja kiled

11a. Polüuretaankomponendid peavad vastama tekstiilkiudude kriteeriumile 5a, milles käsitletakse tinaorgaanilisi ühendeid, ja kriteeriumile 5b, milles käsitletakse töökohal toimuvat kokkupuudet aromaatsete diisotsüanaatide ja DMAdega.

11b. Polüesterkomponendid peavad vastama tekstiilkiudude kriteeriumidele 7a ja 7c, milles käsitletakse antimonisisaldust ja polümerisatsiooni ajal tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heidet.

11c. Polümeerid peavad vastama käesoleva otsuse 1. liites piiratud kasutusega ainete loetelu suhtes kehtestatud piirangule (punkti g alapunkt v).

Hindamine ja kontroll : nagu on osutatud vastavates kriteeriumides ja/või käesoleva otsuse 1. liites.

12. kriteerium. Manused

Metall- ja plastkomponendid, nagu tõmblukud, nööbid ja kinnitusvahendid, peavad vastama manuste kohta piiratud kasutusega ainete loetelus kehtestatud piirangutele (vt 1. liide).

Hindamine ja kontroll : nagu on osutatud vastavates kriteeriumides.

3. KEMIKAALIDE JA TOOTMISPROTSESSI KRITEERIUMID

Käesoleva jao kriteeriume kohaldatakse määratletud juhtudel järgmiste tootmisetappide suhtes:

i)	ketramine,

ii)	kanga valmistamine,

iii)	eeltöötlus,

iv)	värvimine,

v)	trükkimine,

vi)	viimistlemine,

vii)	lõikamine/valmistamine/viimistlemine.

Kui ei ole määratud teisiti, kohaldatakse käesolevaid kriteeriume, sealhulgas pistelise kontrolli nõudeid, ka ringlusse võetud materjali sisaldavate kiudude suhtes.

13. kriteerium. Piiratud kasutusega ainete loetelu

13a. Üldnõuded

Lõpptoote valmistamiseks kasutatavad lõpptoote- ja tootmisretseptid ei tohi sisaldada piiratud kasutusega ainete loetelus loetletud ohtlikke aineid märgitud sisalduse piirmääras või sellest suuremas koguses või vastavalt täpsustatud piirangutele. Piiratud kasutusega ainete loetelu on toodud 1. liites. Piiratud kasutusega ainete loetelus toodud piirangud on ülimuslikud 14. kriteeriumi tabelis 6 loetletud erandite suhtes.

Piiratud kasutusega ainete loetelu edastatakse tarnijatele ja vahendajatele, kes vastutavad tootmise ketrus-, värvimis-, trükkimis- ja viimistlusetappide eest. Kontrolli- ja katsetamisnõuded on täpsustatud piiratud kasutusega ainete loetelus iga tootmisetapi ja lõpptoote jaoks.

Vajaduse korral tehakse juhuslikul valikul põhinevad laborikatsed iga tootesarja suhtes. Katsed tehakse kord aastas litsentsiperioodi vältel eesmärgiga tõendada jätkuvat vastavust piiratud kasutusega ainete loetelule.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab deklaratsiooni vastavuse kohta piiratud kasutusega ainete loetelule ja vajaduse korral tõendid lõpptoote valmistamiseks kasutatud ainete ja tootmises kasutatud retseptide kohta. Nõuded on esitatud piiratud kasutusega ainete loetelus ja need hõlmavad seotud tootmisetappide eest vastutajatelt saadud deklaratsioone, deklaratsioone kemikaalide tarnijatelt ja katsetulemusi lõpptootest võetud proovide laborianalüüsidest. Tootmisetappide kohta saadud deklaratsioone peavad kinnitama tootmises kasutatud retseptide ohutuskaardid ja vajaduse korral kemikaalide tarnijate deklaratsioonid. Ohutuskaart tuleb koostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (4) II lisa punktides 2, 3, 9, 10, 11 ja 12 antud suuniste kohaselt (ohutuskaartide koostamise juhis). Ebatäielikke ohutuskaarte tuleb täiendada kemikaalide tarnijatelt saadud deklaratsioonidega.

Lõpptoote laborianalüüsid tuleb litsentsitud tootesarjade puhul teha representatiivsel viisil, kui nii on märgitud piiratud kasutusega ainete loetelus, ja loetletud katsemeetodite kohaselt. Nõudmise korral tehakse katsed taotlemise ajal ja seejärel üks kord aastas juhusliku valimi alusel iga tootesarja suhtes ning tulemustest teavitatakse asjaomast pädevat asutust. Tööstusharu piiratud kasutusega ainete loetelu ja muude kavadega vastavuse tõendamise eesmärgil saadud katseandmeid aktsepteeritakse, kui katsemeetodid on võrdväärsed ja katsed on tehtud lõpptoote representatiivse valimi alusel.

Kui litsentsiperioodi ajal tehtud katse tulemus ei vasta nõuetele, järgneb konkreetse tootesarja uuesti katsetamine. Kui teine katse nurjub, peatatakse konkreetse tootesarja litsentsi kehtivus. Sellisel juhul on litsentsi taasavamiseks vaja võtta parandusmeetmeid.

13b. Väga ohtlikud ained (VOA)

Lõpptoode, sealhulgas kõik komponendid või manused, ei tohi sisaldada, välja arvatud konkreetse erandi korral, aineid, mis

i)	vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele,

ii)	on tehtud kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 kirjeldatud menetlusele, milles kehtestatakse väga ohtlike ainete kandidaatnimekiri.

Nimetatud lähenemisviisi kohaldatakse selliste ainete suhtes, mida kasutatakse lõpptootele funktsiooni andmiseks, ja ainete suhtes, mida on kavatsuslikult tootmisvalemites kasutatud.

Erandeid ei tehta seoses ainetega, mis vastavad ühele või mõlemale nimetatud kahest tingimusest ja mida leidub tekstiiltootes või tervikliku tekstiiltoote mis tahes homogeenses osas rohkem kui 0,10 massiprotsenti.

Hindamine ja kontroll : igas tootmise etapis kasutatud aineid ja retsepte tuleb kontrollida Euroopa Kemikaaliameti avaldatud kõige uuema kandidaatainete loetelu versiooni alusel. Taotleja koostab iga tootmisetapi kohta vastavusdeklaratsioonid, mida kinnitavad kontrollidokumendid.

Kui on tehtud erand, tõendab taotleja, et aine kasutamine on kooskõlas piiratud kasutusega ainete loetelus sätestatud piirsisalduse väärtuste ja erandi tegemise tingimustega.

14. kriteerium. Värvimisel, trükkimisel ja viimistlemisel kasutatavate ohtlike ainete asendamine

Riidel ja kootud kangarestidel värvimis-, trükkimis- ja viimistlusprotsesside käigus kasutatud aineid, mis säilivad lõpptootes ja vastavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (5) või nõukogu direktiiviga 67/548/EMÜ (6) ohuklassidesse liigitamise kriteeriumidele või tabelis 5 loetletud riskilausetele, ei tohi kasutada, välja arvatud siis, kui nende suhtes on tehtud konkreetne erand. Nimetatud piiranguid kohaldatakse ka selliste funktsionaalsete ainete suhtes, mida lisatakse keemilistele kiududele tootmise käigus.

14a. Ohuklassifikatsioonide piirangud

Piirangutega ohuklassifikatsioonid on loetletud tabelis 5. Euroopa Liidus vastu võetud kõige uuemad klassifitseerimiseeskirjad on ülimuslikud loetletud ohuklassifikatsioonide ja riskilausete suhtes. Seetõttu peavad taotlejad tagama, et kõik klassifikatsioonid põhinevad kõige uuematel klassifitseerimiseeskirjadel.

Nende ainete ja segude kasutamine, mille omadused töötlemise käigus muutuvad (nt ei ole enam bioloogiliselt kättesaadavad, muutuvad keemiliselt), nii et kindlaksmääratud ohtu enam ei ole, vabastatakse eespool nimetatud nõuete täitmisest. See hõlmab polümeere, mida on muudetud teatud funktsiooni lisamiseks, ja monomeere või lisaaineid, mis muutuvad polümeeridega kovalentselt seotuks.

Tabel 5

Piirangutega ohuklassifikatsioonid ja riskilaused ning nende CLP-määruse kohane liigitus

Akuutne toksilisus
Kategooriad 1 ja 2	Kategooria 3
H300 Allaneelamisel surmav (R28)	H301 Allaneelamisel mürgine (R25)
H310 Nahale sattumisel surmav (R27)	H311 Nahale sattumisel mürgine (R24)
H330 Sissehingamisel surmav (R23/26)	H331 Sissehingamisel mürgine (R23)
H304 Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav (R65)	EUH070 Silma sattumisel mürgine (R39/41)
Mürgisus sihtorgani suhtes
Kategooria 1	Kategooria 2
H370 Kahjustab elundeid (R39/23, R39/24, R39/25, R39/26, R39/27, R39/28)	H371 Võib kahjustada elundeid (R68/20, R68/21, R68/22)
H372 Kahjustab elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel (R48/25, R48/24, R48/23)	H373 Võib kahjustada elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel (R48/20, R48/21, R48/22)
Hingamisteede ja naha sensibiliseerimine
Kategooria 1A	Kategooria 1B
H317 Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni (R43)	H317 Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni (R43)
H334 Sissehingamisel võib tekitada allergiat või astma sümptomeid või hingamisraskusi (R42)	H334 Sissehingamisel võib tekitada allergiat või astma sümptomeid või hingamisraskusi (R42)
Kantserogeensus, mutageensus või reproduktiivtoksilisus
Kategooriad 1A ja 1B	Kategooria 2
H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte (R46)	H341 Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte (R68)
H350 Võib põhjustada vähktõbe (R45)	H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe (R40)
H350i Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe (R49)
H360F Võib kahjustada viljakust (R60)	H361f Arvatavasti kahjustab viljakust (R62)
H360D Võib kahjustada loodet (R61)	H361d Arvatavasti kahjustab loodet (R63)
H360FD Võib kahjustada viljakust. Võib kahjustada loodet (R60, R60/61)	H361fd Arvatavasti kahjustab viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet (R62/63)
H360Fd Võib kahjustada viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet (R60/63)	H362 Võib kahjustada rinnaga toidetavat last (R64)
H360Df Võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust (R61/62)
Ohtlik veekeskkonnale
Kategooriad 1 ja 2	Kategooriad 3 ja 4
H400 Väga mürgine veeorganismidele (R50)	H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime (R52/53)
H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime (R50/53)	H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet (R53)
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime (R51/53)
Ohtlik osoonikihile
EUH059 Ohtlik osoonikihile (R59)

14b. Erandid, mida kohaldatakse tekstiili ainerühmade suhtes

Vastavalt määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõikele 7 ja kooskõlas tabelis 6 kirjeldatud erandi tegemise tingimustega on tabelis 6 nimetatud ainerühmad vabastatud kriteeriumi 14a sätestatud nõuetest. Iga ainerühma ja kõikide erandi tegemise tingimuste jaoks nähakse ette täpsed ohuklassifikatsioonid. Neid erandeid kohaldatakse ka tootmise käigus keemilistele süntees- ja tsellulooskiududele lisatavate ainete suhtes.

Tabel 6

Ainerühmapõhised ohuklassifikatsioonid, mille puhul kehtivad piirangud

Ained, mis jõuavad lõpptootesse

Ainerühm

Ohuklassifikatsioonid, mille puhul kehtivad piirangud

Piirangu tingimused

i)	Värvaine värvimiseks ja muuks kui pigmenttrükiks

H301, H311, H331, H317, H334

Tolmuvabu värvisegusid või värvide automaatdoseerimist või -jaotust kasutavad värvimiskojad ja trükkalid töötajate kokkupuute minimeerimiseks.

H411, H412, H413

Värvimisprotsessid, kus kasutatakse reaktiivseid, otsetoimelisi, küüp-, väävelvärve ja nende alaklasside värve, vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

—	kasutatakse suure afiinsusega värve;

—	saavutatakse väiksem kui 3,0 %ne praagimäär;

—	kasutatakse värvisobivuse mõõtmise riistu;

—	värvimisel rakendatakse standardtoiminguid;

—	reovee puhastamiseks kasutatakse värvieemaldust kooskõlas kriteeriumiga 16a.

Värvilahusega värvimine ja/või digitrükk on nendest tingimustest vabastatud.

ii)	Leegiaeglustid

H317 (1B), H373, H411, H412, H413

—	Toodet tuleb kasutada ettenähtud rakendustes, milles see peab vastama ISO, Euroopa standardi, liikmesriikide tuleohutusnõuetele või riigihanke standarditele ja eeskirjadele.

—	Toode vastab funktsiooni püsivuse kriteeriumidele (vt 25. kriteerium).

H351 suhtes tehakse erand antimontrioksiidi sünergisti rakendamisel sisustustekstiilide altkatmisel.

—	Toodet tuleb kasutada ettenähtud rakendustes, milles see peab vastama ISO, Euroopa standardi, liikmesriikide tuleohutusnõuetele või riigihanke standarditele ja eeskirjadele.

—	Õhkuheide töökohal, kus tekstiiltoodet töödeldakse leegiaeglustiga, vastab ohtlike ainete piirnormile töökeskkonnas, mis on 0,50 mg/m3 kaheksa tunni jooksul.

iii)	Optilised valgendid

H411, H412, H413

Optilisi valgendeid võib kasutada üksnes järgmistel juhtudel:

—	valge värviga trükis;

—	vormi- ja töörõivaste suurema heleduse saavutamiseks;

—	polüamiidi ja polüestri tootmisel lisaainena ringlussevõetava sisu korral.

iv)	Vee-, mustuse- ja plekirepellendid

H413

—	Repellent ja selle laguproduktid on kergesti ja/või iseenesest biolagunevad ja veekeskkonnas, sealhulgas veesetetes, mitteakumuleeruvad.

—	Toode vastab funktsiooni püsivuse kriteeriumidele (vt 25. kriteerium).

Muud jääkained, mida võib lõpptootes leiduda

v)	Lisaained, mis sisaldavad kandeaineid, tasandusaineid, dispergeerivaid reagente, pindaktiivseid aineid, paksendeid, sideaineid

H301, H311, H331, H371, H373, H317 (1B), H334, H411, H412, H413, EUH070

Segud valmistatakse retsepti järgi, kasutades automaatdoseerimise süsteeme, ja protsessis järgitakse standardmenetlusi.

Aineid, mis klassifitseeritakse tähisega H311, H331, H317 (1B), ei tohi lõpptootes olla suuremas kontsentratsioonis kui 1,0 massiprotsenti.

Hindamine ja kontroll : taotleja hangib igast värvimis-, trükkimis- ja viimistluspaigast ning vajaduse korral nende kemikaalide tarnijailt vastavusdeklaratsioonid. Deklaratsioonis kinnitatakse, et kui tootmise retseptis kasutati järgmisi aineid koos mis tahes funktsionaalse lisaainega, mis võivad jääda lõpptootesse, ei vasta need ühele või mitmele tabelis 5 loetletud ohuklassifikatsiooni liigitamise kriteeriumile ja riskilausele:

—	biotsiidid,

—	värvained ja pigmendid,

—	täiendavad kandeained, tasandusained ja dispergeerivad reagendid,

—	optilised valgendid,

—	trükivärvi paksendid, sideained ja plastifikaatorid,

—	ristsidumisained (hoolduslihtsust pakkuv viimistlus ja trükkimine),

—	leegiaeglustid ja sünergistid,

—	vee-, mustuse- ja plekirepellendid,

—	kangapehmendid.

Kui aine suhtes on tabelis 6 kehtestatud erand, määratakse deklaratsioonis need erandi alla kuuluvad ained täpselt ja esitatakse tõendusmaterjal, mis näitab, kuidas erandi tegemise tingimusi täidetakse.

Erand (punkt v, lisaained) nõuab lõpptoote laborikatsetel põhinevat kontrolli, kui tootmisvalemid sisaldavad aineid, mis kuuluvad kindlaksmääratud ohuklassifikatsioonidesse.

Iga aine klassifitseerimise või klassifitseerimata jätmise põhjendamiseks esitatakse järgmine tehniline teave:

i)	ainete puhul, mis ei ole registreeritud määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt või millel veel puudub harmoneeritud CLP-klassifikatsioon: teave, mis vastab nimetatud määruse VII lisas loetletud nõuetele;

ii)	ainete puhul, mis on registreeritud määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt ja mis ei vasta CLP-klassifikatsiooni kandmise nõuetele: teave, mis põhineb REACH-määruse registreerimistoimikul, milles kinnitatakse aine klassifitseerimata staatust;

iii)	ainete puhul, millel on harmoneeritud klassifikatsioon või mis on ise klassifitseeritud: ohutuskaart, kui see on olemas. Kui see ei ole kättesaadav või kui aine on ise klassifitseeritud, esitatakse teave seoses ainete ohuklassifikatsiooniga määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa kohaselt;

iv)	segude puhul: ohutuskaardid, kui need on olemas. Kui need ei ole kättesaadavad, esitatakse segu klassifitseerimise arvutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohastele eeskirjadele koos teabega segude ohuklassifikatsiooni kohta määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa kohaselt.

Ohutuskaardid koostatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa punktides 2, 3, 9, 10, 11 ja 12 esitatud suunistega (ohutuskaartide koostamise nõuded). Ebatäielikke ohutuskaarte tuleb täiendada kemikaalide tarnijatelt saadud deklaratsioonidega.

15. kriteerium. Energiatõhusus pesemisel, kuivatamisel ja termotöötluse kasutamisel

Taotleja tõendab, et ökomärgisega toodete värvimise, trükkimise ja viimistlemise etappidega kaasnevatel pesemise, kuivatamise ja termotöötluse etappidel kasutatud energiat mõõdetakse ja võrreldakse energia või CO2-heite juhtimissüsteemi osana.

Lisaks tuleb tõendada, et tootmispaikades on rakendatud teatav minimaalne arv energiatõhususe valdkonna parimat võimalikku tehnikat, nagu on täpsustatud käesoleva otsuse tabelis 7 ja loetletud 3. liites.

Tabel 7

Energiatõhus pesemis-, loputamis- ja kuivatamistehnika

Parim võimalik tehnika

Tootmismaht

< 10 tonni päevas

> 10 tonni päevas

1.	Üldine energiahaldus

Kaks tehnoloogialahendust

Kolm tehnoloogialahendust

2.	Pesemine ja loputamine

Üks tehnoloogialahendus

Kaks tehnoloogialahendust

3.	Kuivatamine ja termotöötluse kasutamine

Üks tehnoloogialahendus

Kaks tehnoloogialahendust

Hindamine ja kontroll : taotleja koostab iga värvimis-, trükkimis- ja viimistluskoha kohta energiajuhtimissüsteemide aruande. Energiajuhtimissüsteemi olemasolu tõendina aktsepteeritakse standardit ISO 50001 või samaväärseid energia või CO2-heite kontrolli süsteeme.

Parima võimaliku tehnika rakendamise tõendusmaterjal sisaldab vähemalt kohapeal tehtud fotosid, iga tehnoloogia tehnilist kirjeldust ja hinnangut saavutatud energiasäästu kohta.

16. kriteerium. Õhku ja vette suunatava heite puhastamine

16a. Reovesi märgtöötlusest

Keskkonda suunatud reovee kogused ei tohi ületada 20 g KHT töödeldud tekstiili kg kohta. See nõue kehtib toote (toodete) valmistamisel kasutatavate kudumis-, värvimis-, trüki- ja viimistlusprotsesside kohta. Nõude täitmist mõõdetakse kohapealse reoveepuhasti ja/või kõnealustest tootmiskohtadest reovett vastu võtva, tootmiskohast eemal paikneva reoveepuhasti allavooluvees.

Kui reovett käideldakse kohapeal ja suunatakse otse pinnavette, peab see vastama järgmistele nõuetele:

i)	pH on vahemikus 6,0–9,0 (välja arvatud siis, kui suubla vee pH on sellest vahemikust erinev);

ii)	temperatuur on madalam kui 35 oC (välja arvatud siis, kui suubla vee temperatuur on sellest väärtusest kõrgem).

Kui 14. kriteeriumi kohaselt on nõutav värvieemaldus, tuleb silmas pidada järgmisi spektraalseid neeldumistegureid:

i)	436 nm (kollane sektor) 7 m-1;

ii)	525 nm (punane sektor) 5 m-1;

iii)	620 nm (sinine sektor) 3 m-1.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja katsearuanded, kasutades asjakohasel juhul standardeid ISO 6060 ja ISO 7887, ning tõendab selle kriteeriumi täitmist taotlusele eelnenud kuue kuu igakuiste keskmiste näitajate alusel ning esitab ka vastavusdeklaratsiooni. Andmed tõendavad, et tootmiskoht või — juhul kui reovett käideldakse tootmiskohast eemal — reoveekäitleja vastab nõuetele.

16b. Trükkimisel või viimistlemisel õhku paisatav heide

Ökomärgisega toote (toodete) valmistamiseks kasutatavatest tekstiilitrüki- ja viimistluskohtadest lähtuv orgaaniliste ühendite koguheide, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 1999/13/EÜ, (7) ei ületa 100,0 mg C/Nm3.

Kui tekstiili katmise ja kuivatamise protsessid võimaldavad lahusteid taas- ja korduskasutada, kohaldatakse heite piirmäära 150,0 mg C/Nm3.

Viimistlusprotsesside hulka kuuluvad tekstiilide termokõvendamine, termotihendamine, katmine ja impregneerimine, sealhulgas vastavad kuivatusseadmed.

Hindamine ja kontroll : taotleja tõendab vastavust standardile EN 12619 või muudele samaväärsetele standarditele. Tootmiskohtadest pärit orgaaniliste ühendite koguheite kuu keskmised näitajad esitatakse taotlusele eelnenud kuue kuu kohta. Kui lahusteid taas- ja korduskasutatakse, esitatakse seireandmed nende süsteemide toimimise tõendamiseks.

4. KASUTUSKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

Käesoleva jao kriteeriume kohaldatakse vahekanga ja kootud toodete ning lõpptoote suhtes.

17. kriteerium. Mõõtmete muutumine pesemisel ja kuivatamisel

Muutused mõõtmetes ei ületa pärast pesemist ja kuivatamist ei kodumajapidamises kasutatavatel ega tööstuslikel temperatuuridel ja tingimustel tabelis 8 esitatud väärtusi.

Tabel 8

Mõõtmete lubatud muutumine pesemise ja kuivatamise käigus

Tekstiiltooted või materjali liik

Mõõtmete muutumine pesemise ja kuivatamise käigus

Kootud kangad

± 4,0 %

Paks kude

± 6,0 %

Interlokkangas

± 5,0 %

Kangad:

—	puuvillane ja puuvillasegu

—

villasegu

—

tehiskiud

± 3,0 %

± 2,0 %

Sokid ja sukad

± 8,0 %

Käterätikud, sealhulgas froteerätikud ja peenesoonelised kangad

± 8,0 %

Pestav ja eemaldatav kootud pealisriie — kardina- ja mööbliriie

± 2,0 %

—	madratsitikkriie

± 3,0 %

Lausriie

—	madratsitikkriie

—	kõik muud kangad

± 5,0 %

± 6,0 %

Käesolevat kriteeriumi ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	kiud või lõng;

b)	tooted, mis kannavad selget märgistust „puhastada ainult keemiliselt” või samaväärset märgistust;

c)	mööbliriie, mida ei saa eemaldada ega pesta.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab katsearuanded, mille puhul on kasutatud toote jaoks asjakohaseid standardeid.

Kodumajapidamises pesemise puhul kasutatakse standardit EN ISO 6330 koos standardiga EN ISO 5077 järgmiselt: kolm pesu tootel märgitud temperatuuril, pärast iga pesutsüklit kuivatamine trummelkuivatis.

Kutselise pesemise puhul tööstuslikes pesulates kasutatakse standardit EN ISO 15797 koos standardiga EN ISO 5077, pestes vähemalt 75 °C juures või nagu standardis kiu ja pleegitamise kombinatsiooni kohta on märgitud. Kuivatatakse toote etiketile märgitu kohaselt.

Teise võimalusena kasutatakse eemaldatavate ja pestavate madratsitikkriiete puhul standardit EN ISO 6330 koos standardiga EN 25077. Vaiketingimused: pesu 3A (60 °C) ja kuivatamine C (horisontaalasendis), välja arvatud juhul, kui toote etiketil on märgitud teisiti.

18. kriteerium. Värvi pesukindlus

Värvi pesukindluse aste on värvimuutuse osas vähemalt 3–4 ja plekkide osas vähemalt 3–4.

Seda kriteeriumi ei kohaldata toodete suhtes, mis kannavad etiketti „puhastada ainult keemiliselt” või samaväärset märget (niivõrd, kuivõrd selline märgistus on selliste toodete puhul tavaline), valgete toodete või selliste toodete suhtes, mis ei ole ei värvitud ega trükimustriga, või mittepestavate mööblikangaste suhtes.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab kodumajapidamises pesemise kohta katsearuanded, mille puhul on kasutatud katsemeetodit ISO 105 C06 (ühekordne pesu tootel märgitud temperatuuril perboraatpulbriga).

Kutselise pesemise puhul tööstuslikes pesulates kasutatakse standardit ISO 15797 koos standardiga ISO 105 C06, pestes vähemalt 75 °C juures või nagu standardis kiu ja pleegitamise kombinatsiooni kohta on märgitud.

19. kriteerium. Värvi higikindlus happelises ja aluselises keskkonnas

Värvi higikindluse aste nii happelises kui ka aluselises keskkonnas on nii värvimuutuse katses kui ka värvi ülekandumise katses vähemalt 3–4. Higikindluse aste 3 on lubatud siiski juhul, kui riie on tume (värvi standardsügavus > 1/1) ja valmistatud regenereeritud villast. Kõnealust kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ega toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud, samuti mööbliriide, kardinate või samalaadsete sisekujunduses kasutamiseks ette nähtud tekstiiltoodete suhtes.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab katsearuanded, mille puhul on kasutatud katsemeetodit ISO 105 E04 (happelises ja aluselises keskkonnas, võrdlus mitmekordsest kiust valmistatud riidega).

20. kriteerium. Värvi märghõõrdekindlus

Värvi märghõõrdekindluse aste on vähemalt 2–3. Aste 2 on siiski lubatud indigoga värvitud teksasriide puhul.

Seda kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ega toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab katsearuanded, mille puhul on kasutatud katsemeetodit ISO 105 X12.

21. kriteerium. Värvi kuivhõõrdekindlus

Värvi kuivhõõrdekindluse aste on vähemalt 4. Aste 3–4 on siiski lubatud indigoga värvitud teksasriide puhul.

Seda kriteeriumi ei kohaldata valgete toodete suhtes ega toodete suhtes, mida ei ole värvitud ja millele ei ole trükitud või kardinate või samalaadsete sisekujunduses kasutamiseks ette nähtud riiete suhtes.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab katsearuanded, mille puhul on kasutatud katsemeetodit ISO 105 X12.

22. kriteerium. Värvi valguskindlus

Mööbli, kardinate või eesriiete jaoks ette nähtud riide valguskindluse aste on vähemalt 5. Kõigi muude toodete puhul on värvi valguskindluse aste vähemalt 4.

Aste 4 on siiski lubatud mööbli, kardinate või eesriiete jaoks ette nähtud riide puhul, kui see on heledat värvi (värvi standardsügavus < 1/12) ja sisaldab üle 20 % villa või muud keratiinkiudu või üle 20 % lina- või muud niinekiudu.

Nõuet ei kohaldata madratsitikkriide, madratsikatte ega aluspesu suhtes.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab katsearuanded, mille puhul on kasutatud katsemeetodit ISO 105 B02.

23. kriteerium. Puhastustoodete pesukindlus ja imavus

Puhastustooted on tabelis 9 ja tabelis 10 määratud vastavate katseparameetrite kohaselt pesukindlad ja imavad. Imavuse jaoks määratud katsetamist ei kohaldata keerutatud lõngast toodete suhtes.

Tabel 9

Puhastustoodete pesukindluse väärtused ja parameetrid

Tekstiilist puhastustooted või materjali liik	Pesukordade arv	Temperatuur	EN ISO 6630 kohane katseviide
Märgpuhastuseks ette nähtud kootud ja mittekootud tooted	80	40 °C	Menetlus 4N
Mikrokiust tooted tolmu pühkimiseks	200	40 °C	Menetlus 4N
Ringlusse võetud tekstiilkiududest valmistatud tooted	20	30 °C	Menetlus 3G
Põrandapesumopid	200	60 °C	Menetlus 6N
Põrandapesulapid	5	30 °C	Menetlus 3G

Tabel 10

Puhastustoodete imavusvõime väärtused ja parameetrid

Tekstiilist puhastustooted või materjali liik	Vedeliku absorbeerimise aeg
Ringlusse võetud tekstiilkiududest tooted	≤ 10 sekundit
Mikrokiust tooted pindade ja põrandate puhastamiseks	≤ 10 sekundit
Märgpuhastuseks ette nähtud kootud ja mittekootud tooted	≤ 10 sekundit
Põrandapesutooted	≤ 10 sekundit

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab katsearuanded, mille puhul on kasutatud asjakohaseid katsemeetodeid EN ISO 6330 ja EN ISO 9073-6. Standardi EN ISO 6330 kohane katsetamine tehakse A-tüüpi pesumasinaga kõigi toodete ja materjalide suhtes.

24. kriteerium. Riide pillingu- ja kulumiskindlus

Villast, villasegust ja polüestrist (sealhulgas fliis) lausriide ning kootud rõivaste, manuste ja tekkide pillingukindluse (toppide puudumine) aste on vähemalt 3.

Rõivaste õmblemiseks kasutatava kootud puuvillase riide pillingukindlus on vähemalt 3. Polüamiidist sukkpükste ja retuuside pillingukindluse aste on vähemalt 2.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab alusmaterjali suhtes nõuetekohaselt tehtud katsete aruanded:

—	kootud ja mittekootud tooted: ISO 12945-1 topikasti meetod;

—	kootud riie: ISO 12945-2 Martindale'i meetod.

25. kriteerium. Funktsiooni püsivus

Viimistlus, käitlus ja lisaained, mis annavad tekstiiltoodetele kasutamisel vee-, õli- ja plekikindluse, tulekindluse ja hõlpsasti hooldatavuse (nimetatakse ka mittekortsuvuseks või sissepressimispüsivuseks) on vastupidavad allkriteeriumis 25a, 25b ja 25c sätestatud väärtuste ja parameetrite kohaselt.

Vee-, õli- ja plekirepellentidega käitluse korral antakse tarbijatele juhised selle kohta, kuidas säilitada tootel kasutatud viimistluse toimet.

Tekstiilkiud, kangad ja kiled, mis annavad lõpptootele erilised funktsionaalsed omadused, on käesolevatest nõuetest vabastatud.

Hindamine ja kontroll : eriomadustega toodete puhul esitavad taotlejad katsearuanded, mis tõendavad võrreldavat või parandatud toimivust võrreldes alternatiividega, mida võidakse viimistlusvahendina kasutada.

25a. Vee-, õli- ja plekihülgavuse funktsioon

Veerepellendid säilitavad toimivuse astmel 80 90-st pärast 20 pesukorda ja trummelkuivati tsüklit 40 °C juures kodumajapidamises või pärast kümmet tööstuslikku pesukorda ja kuivatustsüklit vähemalt 75 °C juures.

Õlirepellendid säilitavad toimivuse astmel 3,5 4,0-st pärast 20 pesukorda ja trummelkuivati tsüklit 40 °C juures kodumajapidamises või pärast kümmet tööstuslikku pesukorda ja kuivatustsüklit vähemalt 75 °C juures.

Plekirepellendid säilitavad toimivuse astmel 3,0 5,0-st pärast 20 pesukorda ja trummelkuivati tsüklit 40 °C juures kodumajapidamises või pärast kümmet tööstuslikku pesukorda ja kuivatustsüklit vähemalt 75 °C juures.

Tööstusliku pesemise temperatuuri võib alandada 60 °C-ni teibitud õmblustega rõivaste puhul.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab järgmiste toote suhtes asjakohaste standardite kohaselt läbi viidud katsete aruanded:

kõigi toodete kodumajapidamise pesutsüklite puhul ISO 6330 või tööstuslike pesutsüklite puhul ISO 15797 koos järgmistega:

—	veerepellendid: ISO 4920,

—	õlirepellendid: ISO 14419,

—	plekirepellendid: ISO 22958.

25b. Tulekindluse funktsioon

Pestavad tooted säilitavad funktsionaalsuse pärast 50 tööstuslikku pesu- ja trummelkuivatuse tsüklit vähemalt 75 °C juures. Mittepestavad tooted säilitavad funktsionaalsuse leotuskatse järel.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab järgmiste toote suhtes asjakohaste standardite kohaselt läbi viidud katsete aruanded:

kodumajapidamise pesutsüklite puhul ISO 6330 või kutseliste pesutsüklite puhul EN ISO 10528, mõlemad koos standardiga EN ISO 12138. Mitte-eemaldatava tekstiili puhul BS 5651 või sellega võrdväärne standard.

25c. Lihtne hooldatavus (nimetatakse ka mittekortsuvuseks või sissepressimispüsivuseks)

Looduslikest kiududest toodete puhul saavutatakse riide pehmuse aste SA-3 ning looduslike ja tehiskiudude segust valmistatud tooted saavutavad riide pehmuse astme SA-4 pärast kümmet pesukorda ja trummelkuivatuse tsüklit 40 °C juures kodumajapidamises.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab ISO 7768 katsemeetodi kohaselt läbi viidud riide pesujärgse pehmuse hindamise katsete aruanded.

5. ETTEVÕTJA SOTSIAALSE VASTUTUSE KRITEERIUM

Käesoleva jaotise kriteeriume kohaldatakse tekstiiltoodete tootmise lõikamis-/valmistus-/viimistlusetapi suhtes.

26. kriteerium. Aluspõhimõtted ja põhiõigused tööl

Taotlejad tagavad, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööõiguse põhireeglites, ÜRO algatuses Global Compact ja OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele kirjeldatud tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi järgitakse litsentsitud toote (toodete) tootmise paikade kõigis lõikamis-/valmistamis-/viimistluskohtades. Kontrolli tegemiseks viidatakse järgmistele ILO tööõiguste põhireeglitele:

029 —	sunniviisilise töö keelamise konventsioon,
087 —	ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon,
098 —	organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguste kaitse konventsioon,
100 —	konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest,
105 —	sunniviisilise töö kaotamise konventsioon,
111 —	töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon,
155 —	töötervishoiu ja tööohutuse konventsioon,
138 —	töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon,
182 —	lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon.

Nimetatud standardid edastatakse lõpptoote valmistamise lõikamis-/valmistus-/viimistluskohtadesse.

Hindamine ja kontroll : taotleja tõendab kolmanda isiku vastavuse kontrollimist, kasutades sõltumatut kontrolli või dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas audiitorite kohapealsed külastused litsentsitud toodete tarneahelasse kuuluvatesse lõikamise, valmistamise ja viimistlusega seotud tootmiskohtadesse ökomärgise kontrollimenetluse jooksul. See toimub taotluse esitamise ajal ja selle järel litsentsi kehtivuse perioodil, kui kasutusele võetakse uusi tootmiskohti.

27. kriteerium. Teksasriide liivapesu piirangud

Manuaalne ja mehaaniline liivapesutöötlus teksasriide vanutatud viimistluse saavutamiseks ei ole lubatud.

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab üksikasjalikud andmed kõigi nende tootmiskohtade kohta, kus toodetakse ökomärgisega teksatooteid, koos dokumentaalsete ja fotograafiliste tõenditega teksasriide vanutatud viimistluse saavutamiseks kasutatavate alternatiivsete protsesside kohta.

28. kriteerium. Ökomärgisel esitatav teave

Tekstiväljaga vabatahtlikul märgisel võib olla mõni järgmistest märgetest:

—	säästvam kiutootmine (või allpool olevast tabelist 11 valitud tekst);

—	vähem saastav tootmisprotsess;

—	ohtlike ainete piiratud sisaldus;

—	katsetes kontrollitud vastupidavus.

Tabel 11

Tekst, mille võib esitada ökomärgise kõrval, sõltuvalt toote materjalist

Kasutatud kiud	Tootekirjeldus	Tekst, mille võib esitada
Puuvillakiud	Orgaaniliselt toodetud materjali sisaldus rohkem kui 50 %	Valmistatud xx % mahepuuvillast
	Orgaaniliselt toodetud materjali sisaldus rohkem kui 95 %	Valmistatud mahepuuvillast
	Integreeritud kahjuritõrje ainete sisaldus rohkem kui 70 %	Puuvill, mis on kasvatatud piiratud koguse pestitsiididega
Tehistsellulooskiud	Sertifitseeritud säästva pulbi sisaldus rohkem kui 25 %	Valmistatud xx % jätkusuutlikest metsadest pärit puidust
Tehistsellulooskiud	Sertifitseeritud säästva pulbi sisaldus rohkem kui 95 %	Valmistatud jätkusuutlikest metsadest pärit puidust
Polüamiid	Ringlussevõetud materjali sisaldus rohkem kui 20 %	Valmistatud xx % ringlusse võetud nailonist
Polüamiid	Ringlussevõetud materjali sisaldus rohkem kui 95 %	Valmistatud ringlusse võetud nailonist
Polüester	Ringlussevõetud materjali sisaldus rohkem kui 50 %	Valmistatud xx % ringlusse võetud polüestrist
Polüester	Ringlussevõetud materjali sisaldus rohkem kui 95 %	Valmistatud ringlusse võetud polüestrist

Hindamine ja kontroll : taotleja esitab toote pakendi näidise, millel on etikett, ja deklaratsiooni, milles kinnitatakse vastavust käesolevale kriteeriumile.

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 995/2010, 20. oktoober 2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006,18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(6) Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ, 27. juuni 1967, ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(7) Nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ, 11. märts 1999, teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta (EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1).

1. liide

ELi ÖKOMÄRGISEGA TEKSTIILIDE PIIRANGUTEGA AINETE LOETELU

ELi ökomärgisega tekstiilide piirangutega ainete loetelu koosneb piirangutest, mida kohaldatakse tekstiili tarneahelas järgmiste tootmisfaaside suhtes:

a)	kiu ja lõnga ketramine,

b)	pleegitamine ja eeltöötlus,

c)	värvimistöökojad,

d)	trükiprotsessid,

e)	viimistlusprotsessid,

f)	kõik tootmisfaasid,

g)	lõpptoode.

Mitut punkti g kohast piirangut kohaldatakse ka sellise lõpptoote suhtes, mille puhul võivad olla nõutavad analüütilised katsed.

a) Piirangud, mida kohaldatakse kiudude ning lõnga ketramise ja kudumise suhtes

Ainerühm

Piirangu ulatus

Piirnormid

Kontrollinõuded

i)	Mettimine, mida kohaldatakse kiudude ja niitide suhtes Kohaldamine: ketrusprotsessid

Vähemalt 95 % koostisainete kuivmassist peab olema kergesti biolagunev.

Kõigil juhtudel võetakse arvesse kõigi koostisainete summat.

Kergesti biolagunev:

70 % lahustunud orgaanilisest süsinikust laguneb 28 päeva jooksul

või

60 % teoreetilisest maksimaalsest hapnikukaost või süsinikdioksiidi moodustumine 28 päeva jooksul.

Kontroll:

kemikaali tarnija deklaratsioon, mida tõendavad OECD või ISO standardite kohaste katsete tulemused

Katsemeetod:

OECD 301 A, ISO 7827

OECD 301 B, ISO 9439

OECD 301 C,

(2) OECD 301 D,

ISO 10708

OECD 301 E,

OECD 301 F, ISO 9408

ii)	Ketruslahuse lisaained, ketruse lisaained ja eeltöötlusained (sealhulgas kraasiõlid, kedruse viimistlusained ja määrdeained) Kohaldamine: eelketruse protsessid

Vähemalt 90 % koostisainete kuivmassist peab olema kergesti biolagunev, iseenesest biolagunev või reoveepuhastites eemaldatav.

Kõigil juhtudel võetakse arvesse kõigi koostisainete summat.

Kergesti biolagunev:

vt määratlus punkti a alapunktis ii

Iseenesest biolagunev:

70 % lahustunud orgaanilisest süsinikust laguneb 28 päeva jooksul

või

60 % teoreetilisest maksimaalsest hapnikukaost või süsinikdioksiidi moodustumine 28 päeva jooksul.

Eemaldatavus:

80 % lahustunud orgaanilisest süsinikust laguneb 28 päeva jooksul

Kontroll:

kemikaali tarnija deklaratsioon, mida tõendavad OECD või ISO standardite kohaste katsete tulemused

Katsemeetod:

vt kerge biolagunduvuse katsete kohta punkti a alapunkti ii. Iseenesliku biolagunduvuse aktsepteeritavad katsed:

ISO 14593

OECD 302 A, ISO 9887, OECD 302 B, ISO 9888

OECD 302 C

Eemaldatavuse katsed: OECD 303 A/B ISO 11733

b) Pleegitamise suhtes kohaldatavad piirangud

Ainerühm

Piirangu ulatus

Piirnormid

Kontrollinõuded

Lõngade, riiete ja lõpptoodete pleegitamine

Kohaldamine:

kõik kiutüübid

Lõngade, riide, kootud kangarestide või lõpptoodete (v.a keemilised tsellulooskiud) pleegitamiseks ei tohi kasutada klooritud pleegitusaineid.

Andmed puuduvad

Kontroll:

deklaratsioon selle kohta, et tootmise etappides ei ole klooritud pleegitusaineid kasutatud

c) Värvikodade suhtes kohaldatavad piirangud

Ainerühm

Piirangu ulatus

Piirnormid

Kontrollinõuded

i)	Halogeenitud kandeained Kohaldamine: polüester, polüestri ja villa segud, akrüülkiud ja polüamiidkiud, kui kasutatakse dispersioonvärve.

Halogeenitud kiirendeid (kandeaineid) ei kasutata sünteetiliste kiudude ja riiete või polüester- ja villakiudude segu värvimiseks.

Kandeained on näiteks 1,2-diklorobenseen, 1,2,4-triklorobenseen, klorofenoksüetanool.

Andmed puuduvad

Kontroll:

kemikaali tarnija deklaratsioon selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud, mida kinnitab ohutuskaart.

ii)	Asovärvid Kohaldamine: kohaldatakse 2. liite värvide suhtes akrüül-, puuvilla-, polüamiid-, villakiudude, kudumite ja riide puhul.

Ei tohi kasutada asovärve, mis võivad lõhustumisel anda aromaatseid amiine, mis on teadaolevalt kantserogeensed.

2. liide sisaldab piirangutega akrüülamiinide loetelu ja soovituslikku loetelu asovärvidest, mis võivad lõhustumisel kõnealuseid akrüülamiine anda. Seda tuleks pidada suuniseks värvide kohta, mida ei tohiks kasutada. Akrüülamiinide piirsisaldust kohaldatakse lõpptoote suhtes.

30 mg/kg iga amiini kohta (1)

Kontroll:

katsed lõpptootega tehakse spetsifikatsiooni kohaselt.

Katsemeetod:

EN 14362-1 ja 3.

iii)	Kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised (carcinogenic, mutagenic or toxic to reproduction, CMR) värvid Kohaldamine: kõik tooted.

Kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi värve ei tohi kasutada.

2. liide sisaldab loetelu CMR-värvidest, mida ei tohi kasutada.

Andmed puuduvad

Kontroll:

kemikaali tarnija deklaratsioon selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud, lisaks ohutuskaart.

iv)	Värvained, mis võivad olla sensibiliseeriva toimega Kohaldamine: polüester, — akrüül, — polüamiid Nahaga kokku puutuvad elastsed või venivad rõivad ja aluspesu

Ei tohi kasutada värvaineid, mis võivad olla sensibiliseeriva toimega.

2. liide sisaldab loetelu sensibiliseeriva toimega värvainetest, mida ei tohi kasutada.

Kontroll:

kemikaali tarnija deklaratsioon selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud, mida kinnitab ohutuskaart.

v)	Kroompeitsvärvid Kohaldamine: vill, polüamiid

Kroompeitsvärvaineid ei ole lubatud kasutada.

Andmed puuduvad

Kontroll:

kemikaali tarnija deklaratsioon selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud, mida kinnitab ohutuskaart.

vi)	Metallikomplekside alusel valmistatud värvained Kohaldamine: polüamiid-, villa-, tsellulooskiud

Vase-, kroomi- ja niklikomplekside alusel valmistatud värvainetega on lubatud värvida ainult

—	villakiudusid,

—	polüamiidkiudusid.

—	villa- ja/või polüamiidkiudude segusid, mis sisaldavad tehistsellulooskiudusid.

Andmed puuduvad

Kontroll:

kemikaali tarnija deklaratsioon selle kohta, et neid värvaineid ei ole kasutatud, mida kinnitab ohutuskaart.

d) Trükiprotsesside suhtes kohaldatavad piirangud

Trükkimine

i)	Värvained ja pigmendid

Ökomärgisega tekstiilidele trükkimisel kasutatavad värvained ja pigmendid peavad vastama värvikodade suhtes kohaldatavatele piirangutele (käesoleva lisa jaotis c).

Vt värvikodade suhtes kohaldatavad piirangud (jaotis c)

Kontroll:

nagu on täpsustatud värvikodade puhul

ii)	Trükkimispastad Kohaldamine: kui kasutatakse trükkimist

Kasutatavad trükkimispastad ei tohi sisaldada üle 5 % lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Need ained võivad olla järgmised:

—	alifaatsed süsivesinikud (C10–C20),

—	monomeerid, nt akrülaadid, vinüülatsetaadid, stüreen,

—	monomeerid, nt akrüülnitriil, akrüülamiid, butadieen,

—	alkoholid, estrid, polüoolid,

—	formaldehüüd,

—	fosforhappe estrid,

—	benseen kõrgematest süsivesinikest saadud lisandina,

—	ammoniaak (nt uurea lagunemine, biureedireaktsioon).

< 5,0 % w/w LOÜ sisaldus

Kontroll:

taotleja deklaratsioon selle kohta, et trükkimist ei ole kasutatud,

või

trükkija deklaratsioon, mida tõendab/tõendavad ohutuskaart ja/või arvutused trükkimispasta kohta.

iii)	Plastisoolipõhised sideained Kohaldamine: kui kasutatakse trükkimist

Plastisoolipõhiseid trükkimise sideainete lisaaineid, k.a PVC ja piirangutega ftalaadid, ei ole lubatud kasutada.

Andmed puuduvad

Kontroll:

taotleja deklaratsioon selle kohta, et trükkimist ei ole kasutatud,

või

kemikaali tarnijate deklaratsioon selle kohta, et neid aineid ei ole kasutatud, lisaks ohutuskaart.

e) Viimistlusprotsesside suhtes kohaldatavad piirangud

Eriviimistlused, töötlused ja lisaained

i)	Biotsiidipõhised viimistlusained, mida kasutatakse lõpptoodetele biotsiidsete omaduste andmiseks. Kohaldamine: kõik tooted

Biotsiide ei tohi biotsiidsete omaduste andmiseks kiududele, riidele või lõpptootele lisada.

Tavalisemad biotsiidid: triklosaan, nanohõbe, tsingi orgaanilised ühendid, tinaorgaanilised ühendid, diklorofenüüli (diklorofenüülestri) ühendid, bensimidasooli derivaadid ja isotiasolinoonid.

Andmed puuduvad

Kontroll:

taotleja deklaratsioon selle kohta, et neid aineid ei ole kasutatud

ii)	Vildistumisvastased ja kokkutõmbumisvastased viimistlusained Kohaldamine: kui neid kasutatakse.

Halogeenitud aineid ja segusid võib kasutada üksnes kammkraasimiseks mõeldud villalintide ja lahtise keedetud villa töötlemiseks.

Andmed puuduvad

Kontroll:

töötleja deklaratsioon selle kohta, et neid aineid ei ole kasutatud

iii)	Vee-, pleki- ja õlikindlust andvad töötlused Kohaldamine: kui kasutatakse funktsiooni tekitamiseks.

Fluoritud ainetega vee-, pleki- ja õlitõrje töötlusi ei tohi kasutada. Käesolev hõlmab perfluoreeritud ja polüfluoritud ainetega töötlusi.

Fluorimata viimistlusained peavad olema kergesti biolagunevad ja veekeskkonnas, sealhulgas veesetetes, mittekumuleeruvad. Lisaks peavad need vastama kasutuskõlblikkuse kriteeriumile 25a.

Andmed puuduvad

Kontroll:

deklaratsioon viimistlejate kasutatud repellentide kohta, lisaks ohutuskaart.

Katsemeetod:

andmed puuduvad

iv)	Leegiaeglustid Kohaldamine: kui kasutatakse ja nagu on täpsustatud sünergistide puhul.

Kasutada ei tohi järgmisi leegiaeglusteid:

HBCDD — heksabromotsüklododekaan,

5-BDE — pentabromodifenüüleeter,

8-BDE — oktabromodifenüüleeter,

10-BDE — dekabromodifenüüleeter,

PBBd — polübroomitud bifenüülid,

TEPA — tris(asiridinüül)fosfiin-oksiid,

TRIS — tris(2,3-dibromopropüül)fosfaat,

TCEP — tris(2-kloroetüül)fosfaat,

Parafiin, C10–C13, klooritud.

Andmed puuduvad

Kontroll:

deklaratsioon selle kohta, et neid aineid ei ole kasutatud, lisaks ohutuskaart

Sünergist antimontrioksiidile (H351) tehakse erand kasutamiseks sünergistina siseruumides kasutatavate tekstiilide altkatmiseks üksnes tingimusel, et toode peab olema leeki aeglustav ja et järgitakse ohtlike ainete piirnorme töökesskonnas.

Ohtlike ainete piirnormi kaheksatunnise vahetuse keskmine väärtus 0,50 mg/m3

Kontroll:

viimistleja esitab seireandmed, kui kasutatakse antimontrioksiidi.

f) Kõigi tootmisetappide suhtes kohaldatavad piirangud

Väga ohtlikud ained (VOA)

i)	Ained, mis on kantud Euroopa Kemikaaliameti kandidaatainete loetellu. Kohaldamine: kõik tooted.

Väga ohtlikke aineid, mille suhtes on määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) artikli 59 kohaselt tuvastatud, et nad täidavad nimetatud määruse artikli 57 kohased kriteeriumid ja on loetletud lõpuks REACH-määruse XIV lisasse kantavate ainete kandidaatainete loetelus (kandidaatainete loetelu), mis kehtib rakendamise ajal, ei tohi lõpptootes leiduda ei funktsionaalsuse andmiseks lõpptootele, ega selliseid aineid, mida on kavatsuslikult tootmisetappides kasutatud, kui tegemist ei ole heaks kiidetud erandiga.

Kehtiva kandidaatainete loeteluga saab tutvuda aadressil

http://echa.europa.eu/web/guest/candidate-list-table.

Erandit käesolevast kriteeriumist väljajätmise kohta ei tehta seoses ainetega, mis on määratletud VOAna ja mis on kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 59 ette nähtud loetellu ja mis on toodud artiklis või mis tahes samalaadses osas, kui nad esinevad suuremas kontsentratsioonis kui 0,10 %.

Andmed puuduvad

Kontroll:

iga tootmisetapi teostaja ja nende kemikaalitarnijate vastavusdeklaratsioon.

Pindaktiivsed ained, pehmendusained ja kompleksitekitid

ii)	Kõik pindaktiivsed ained, pehmendusained ja kompleksitekitid Kohaldamine: kõik märgprotsessid

Vähemalt 95 % riidepehmendite, kompleksitekitite ja pindaktiivsete ainete massist on

—	aeroobsetes tingimustes kergesti biolagunev või

—	iseenesest biolagunev ja/või

—	reoveepuhastites eemaldatav.

Biolagunevuse võrdluspunktina tuleks kasutada detergentide koostisainete andmebaasi viimast läbivaadatud versiooni:

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/documents/did_list/didlist_part_a_en.pdf

Andmed puuduvad

Kontroll:

kemikaalitarnija deklaratsioon, mida tõendavad ohutuskaardid/tõendab ohutuskaart ja/või OECD või ISO standardite kohaste katsete tulemused

Katsemeetod:

vt metid ja ketrusained (1. liite punkti a alapunktid i ja ii)

iii)	Mitteioonsed ja katioonsed pindaktiivsed ained Kohaldamine: kõik märgprotsessid

Kõik mitteioonsed ja katioonsed pindaktiivsed ained peavad samuti olema aeroobsetes tingimustes kergesti biolagunevad.

Biolagunevuse võrdluspunktina tuleks kasutada detergentide koostisainete andmebaasi:

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/documents/did_list/didlist_part_a_en.pdf

Andmed puuduvad

Kontroll:

kemikaali tarnija deklaratsioon ja ohutuskaart, mida tõendavad OECD või ISO standardite kohaste katsete tulemused

Katsemeetod:

EN ISO 11734, ECETOC nr 28 OECD 311

Abiained

iv)	Valmististes ja segudes kasutatavad abiained Kohaldamine: kõik tooted.

Järgmisi aineid ei kasutata üheski tekstiilmaterjalide puhul kasutatavas valmistises ega segus ja nende suhtes kehtivad ainete lõpptootes esinemise piirmäärad:

nonüülfenool, isomeeride segu 25154-52-3

4-nonüülfenool 104-40-5

4-nonüülfenool, hargahelaga 84852-15-3

oktüülfenool 27193-28-8

4-oktüülfenool 1806-26-4

4-tert-oktüülfenool 140-66-9

alküülfenooletoksülaadid (APEO) ja nende derivaadid:

polüoksüetüleeritud oktüülfenool 9002-93-1

polüoksüetüleeritud nonüülfenool 9016-45-9

polüoksüetüleeritud p-nonüülfenool 26027-38-3

Kokku 25 mg/kg

Kontroll:

katsed lõpptootega tehakse nii, nagu on kirjeldatud alküülfenoolide puhul.

Katsemeetod:

lahustiga ekstraheerimine, millele järgneb vedelikkromatograafia-massispektromeetria

Tekstiiliga seotud valmististes või segudes ei kasutata järgmisi aineid:

bis(hüdrogeenitud tahkerasvalküül)dimetüülammooniumkloriid (DTDMAC),

distearüüldimetüülammooniumkloriid (DSDMAC),

di(kõvatahkerasv)dimetüülammooniumkloriid (DHTDMAC),

etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA),

dietüleentriamiinpentaatsetaat (DTPA),

4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenool,

1-metüül-2-pürrolidoon,

nitrilotriatsetaat (NTA).

Andmed puuduvad

Kontroll:

deklaratsioon, mis saadakse kemikaalide tarnijatelt selle kohta, et aineid ei ole kasutatud, ja mida toetab kõiki tootmisetappe hõlmav ohutuskaart.

g) Lõpptoote suhtes kohaldatavad piirangud

i)	Kandidaatainete loetelu VOAdest, mille suhtes kehtib erand. Kohaldamine: elastaan, akrüül

N,N-dimetüülatsetamiid (127-19-5)

Elastaani ja akrüüli sisaldavatele lõpptoodetele kehtivad järgmised piirmäärad:

Kontroll:

lõpptoote katsetamine

Katsemeetod:

solventekstraktsioon, GCMS või LCMS

—	tooted imikutele ja alla kolme aasta vanustele lastele

0,001 % w/w

—	tooted, mis on otseses kontaktis nahaga

0,005 % w/w

—	nahaga piiratud kokkupuutes olevad rõivad ja sisustustekstiilid

0,005 % w/w

ii)	Formaldehüüdi jäägid Kohaldamine: kõik tooted. Eritingimused kehtivad hoolduslihtsust pakkuva viimistlusega rõivastele (nimetatakse ka mittekortsuvuseks või sissepressimispüsivuseks)

Hoolduslihtsust pakkuva viimistluse ainetest pärit formaldehüüdi jääkide suhtes kehtivad järgmised piirmäärad:

Kontroll:

lõpptoote katsetamine hoolduslihtsust pakkuva viimistlusega toodete suhtes.

Kõikide teiste toodete puhul on nõutav deklaratsioon selle kohta, et asjaomaseid aineid ei ole kasutatud.

Katsemeetod:

EN ISO 14184-1

—	tooted imikutele ja alla kolme aasta vanustele lastele

16 ppm

—	tooted, mis on otseses kontaktis nahaga

16 ppm

—	nahaga piiratud kokkupuutes olevad rõivad ja sisustustekstiilid

75 ppm

iii)	Tekstiilide kaitsmiseks transpordi ja ladustamise ajal kasutatavad biotsiidid. Kohaldamine: kõik tooted

Kasutada on lubatud ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (3) kohaselt loa saanud biotsiide. Taotlejad peavad tutvuma uusima autoriseeritavate ainete loeteluga:

http://ec.europa.eu/environment/biocides/annexi_and_ia.htm

Piirangud kehtivad järgmistele biotsiididele:

—	klorofenoolid (nende soolad ja estrid),

—	polüklooritud bifenüülid (PCB),

—	tinaorgaanilised ühendid, sealhulgas TBT, TPhT, DBT ja DOT,

—	dimetüülfumaraat (DMFu).

andmed puuduvad

Kontroll:

enne tarnimist ja ladustamist deklaratsioon selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud, mida tõendab ohutuskaart.

iv)	Ekstraheeritavad metallid Kohaldamine: kõik tooted, millel on erinevad piirväärtused, mis kehtivad imikute ja alla kolme aasta vanuste laste puhul.

Imikutele ja alla kolme aasta vanustele lastele suunatud toodetele kehtivad järgmised piirmäärad:

mg/kg

Kontroll:

lõpptoote katsetamine

Katsemeetod:

ekstraktsioon — EN ISO 105-E04-2013 (rasuhigi happelahus)

Määramine — ICP-MS või ICP-OES

antimon (Sb)

30,0

arseen (As)

0,2

kaadmium (Cd)

0,1

kroom (Cr)

—	metallikomplekside alusel valmistatud värvainetega värvitud tekstiilid

1,0

—	kõik muud tekstiilid

0,5

koobalt (Co)

1,0

vask (Cu)

25,0

plii (Pb)

0,2

nikkel (Ni)

—	metallikomplekside alusel valmistatud värvainetega värvitud tekstiilid

1,0

—	kõik muud tekstiilid

0,5

elavhõbe (Hg)

0,02

Kõikidele muudele toodetele, sealhulgas sisustustekstiilidele, kehtivad järgmised piirmäärad:

mg/kg

Kontroll:

lõpptoote katsetamine

Katsemeetod:

ekstraktsioon — DIN EN ISO 105-E04-2013 (rasuhigi happelahus)

Määramine — ICP-MS või ICP-OES

antimon (Sb)

30,0

arseen (As)

1,0

kaadmium (Cd)

0,1

kroom (Cr)

—	metallikomplekside alusel valmistatud värvainetega värvitud tekstiilid

2,0

—	kõik muud tekstiilid

1,0

koobalt (Co)

—	metallikomplekside alusel valmistatud värvainetega värvitud tekstiilid

4,0

—	kõik muud tekstiilid

1,0

vask (Cu)

plii (Pb)

50,0

nikkel (Ni)

1,0

elavhõbe (Hg)

1,0

0,02

v)	Katted, laminaadid ja kiled Kohaldamine: kui on lisatud tekstiilmaterjali struktuuri

Polümeerid ei tohi sisaldada järgmisi ftalaate:

DEHP (bis-(2-etüülheksüül)-ftalaat),

BBP (butüülbensüülftalaat),

DBP (dibutüülftalaat),

DMEP (bis(2-metoksüetüül)ftalaat),

DIBP (diisobutüülftalaat),

DIHP (di-C6-8-hargnenud alküftalaadid),

DHNUP (di-C7-11-hargnenud alküülftalaadid),

DHP (di-n-heksüülftalaat).

Kogusumma 0,10 % w/w

Kontroll:

polümeeri tootja deklaratsioon selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud, millele on lisatud koostises kasutatud plastifikaatorite ohutuskaart. Kui teave ei ole kättesaadav, võib olla nõutav katsetamine.

Katsemeetod:

EN ISO 14389

Fluoropolümeerkilesid ja -laminaate võib kasutada välisrõivastes ja tehnilistes välisrõivastes. Neid ei toodeta, kasutades PFOAd või selle mis tahes kõrgemaid homolooge, nagu on määratlenud OECD.

Kontroll:

polümeeri tootmist käsitlev kile või laminaadi tootja vastavusdeklaratsioon.

vi)	Manused, nagu nööbid, needid ja tõmblukud Kohaldamine: kui on lisatud rõivaeseme struktuuri

Metallmanused:

Kontroll:

metallkomponentide koostise määramise katsed.

Katsemeetod:

nikli migratsiooni puhul

EN 12472-2005

EN 1811-1998 + A1-2008

Muude metallide puhul

määramine — GC-ICP-MS

migratsiooni piirnormi kohaldatakse selliste niklit sisaldavate metallisulamite suhtes, mis on nahaga otseses ja pikaajalises kokkupuutes.

Nikkel 0,5 μg/cm2/nädal

Lisakatsed tehakse, et määrata kindlaks järgmiste metallide olemasolu, mille suhtes kohaldatakse järgmisi piirmäärasid:

plii (Pb),

90 mg/kg

kaadmium (Cd)

—	tooted imikutele ja alla kolme aasta vanustele lastele

50 mg/kg

—	kõik teised tooted, sealhulgas sisustustekstiilid

100 mg/kg

kroom (Cr), kui tegemist on kroomimisega,

60 mg/kg

elavhõbe (Hg).

60 mg/kg

Plastmanustes ei kasutata järgmisi ftalaate:

—	DEHP (bis-(2-etüülheksüül)-ftalaat),

—	BBP (butüülbensüülftalaat),

—	DBP (dibutüülftalaat),

—	DMEP (bis(2-metoksüetüül)ftalaat),

—	DIBP (diisobutüülftalaat),

—	DIHP (di-C6-8-hargnenud alküftalaadid),

—	DHNUP (di-C7-11-hargnenud alküülftalaadid),

—	DHP (di-n-heksüülftalaat).

Järgmisi ftalaate ei kasutata lasterõivastes, mille puhul on oht, et manus võidakse suhu panna, nt tõmblukkude ripatsid:

—	DINP (di-isononüülftalaat),

—	DINP (di-isodetsüülftalaat),

—	DNOP (di-n-oktüülftalaat).

Andmed puuduvad

Kontroll:

plasti koostise kohta tuleb esitada ohutuskaart.

(1) Tuleks võtta meetmeid, et vältida valepositiivseid tulemusi 4-aminiasobenseeni olemasolu kohta.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ, 16. veebruar 1998, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

2. liide

VÄRVIPIIRANGUD

a) Kantserogeensed aromaatsed amiinid

Akrüülamiin	CAS-number
4-aminodifenüül	92-67-1
Bensidiin	92-87-5
4-kloro-o-toluidiin	95-69-2
2-naftülamiin	91-59-8
o-aminoasotolueen	97-56-3
2-amino-4-nitrotolueen	99-55-8
4-kloroaniliin	106-47-8
2,4-diaminoanisool	615-05-4
4,4′-diaminodifenüülmetaan	101-77-9
3,3′-diklorobensidiin	91-94-1
3,3′-dimetoksübensidiin	119-90-4
3,3′-dimetüülbensidiin	119-93-7
3,3′-dimetüül-4,4′-diaminodifenüülmetaan	838-88-0
p-kresidiin	120-71-8
4,4'-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)	101-14-4
4,4′-oksüdianiliin	101-80-4
4,4′-tiodianiliin	139-65-1
o-toluidiin	95-53-4
2,4-diaminotolueen	95-80-7
2,4,5-trimetüülaniliin	137-17-7
4-aminoasobenseen	60-09-3
o-anisidiin	90-04-0
2,4-ksülidiin	95-68-1
2,6-ksülidiin	87-62-7

b) Nende värvide soovituslik loetelu, mis võivad lõhustuda kantserogeenseteks aromaatseteks amiinideks

Dispersioonvärvained
dispersioonoranž 60	dispersioonkollane 7
dispersioonoranž 149	dispersioonkollane 23
dispersioonpunane 151	dispersioonkollane 56
dispersioonpunane 221	dispersioonkollane 218
Aluselised värvained
aluseline pruun 4	aluseline punane 114
aluseline punane 42	aluseline kollane 82
aluseline punane 76	aluseline kollane 103
aluseline punane 111
Happelised värvained
CI happeline must 29	CI happeline punane 24	CI happeline punane 128
CI happeline must 94	CI happeline punane 26	CI happeline punane 115
CI happeline must 131	CI happeline punane 26:1	CI happeline punane 128
CI happeline must 132	CI happeline punane 26:2	CI happeline punane 135
CI happeline must 209	CI happeline punane 35	CI happeline punane 148
CI happeline must 232	CI happeline punane 48	CI happeline punane 150
CI happeline pruun 415	CI happeline punane 73	CI happeline punane 158
CI happeline oranž 17	CI happeline punane 85	CI happeline punane 167
CI happeline oranž 24	CI happeline punane 104	CI happeline punane 170
CI happeline oranž 45	CI happeline punane 114	CI happeline punane 264
CI happeline punane 4	CI happeline punane 115	CI happeline punane 265
CI happeline punane 5	CI happeline punane 116	CI happeline punane 420
CI happeline punane 8	CI happeline punane 119:1	CI happeline violett 12
Otsetoimelised värvained
otsetoimeline must 4	aluseline pruun 4	otsetoimeline punane 13
otsetoimeline must 29	otsetoimeline pruun 6	otsetoimeline punane 17
otsetoimeline must 38	otsetoimeline pruun 25	otsetoimeline punane 21
otsetoimeline must 154	otsetoimeline pruun 27	otsetoimeline punane 24
otsetoimeline sinine 1	otsetoimeline pruun 31	otsetoimeline punane 26
otsetoimeline sinine 2	otsetoimeline pruun 33	otsetoimeline punane 22
otsetoimeline sinine 3	otsetoimeline pruun 51	otsetoimeline punane 28
otsetoimeline sinine 6	otsetoimeline pruun 59	otsetoimeline punane 37
otsetoimeline sinine 8	otsetoimeline pruun 74	otsetoimeline punane 39
otsetoimeline sinine 9	otsetoimeline pruun 79	otsetoimeline punane 44
otsetoimeline sinine 10	otsetoimeline pruun 95	otsetoimeline punane 46
otsetoimeline sinine 14	otsetoimeline pruun 101	otsetoimeline punane 62
otsetoimeline sinine 15	otsetoimeline pruun 154	otsetoimeline punane 67
otsetoimeline sinine 21	otsetoimeline pruun 222	otsetoimeline punane 72
otsetoimeline sinine 22	otsetoimeline pruun 223	otsetoimeline punane 126
otsetoimeline sinine 25	otsetoimeline roheline 1	otsetoimeline punane 168
otsetoimeline sinine 35	otsetoimeline roheline 6	otsetoimeline punane 216
otsetoimeline sinine 76	otsetoimeline roheline 8	otsetoimeline punane 264
otsetoimeline sinine 116	otsetoimeline roheline 8,1	otsetoimeline violett 1
otsetoimeline sinine 151	otsetoimeline roheline 85	otsetoimeline violett 4
otsetoimeline sinine 160	otsetoimeline oranž 1	otsetoimeline violett 12
otsetoimeline sinine 173	otsetoimeline oranž 6	otsetoimeline violett 13
otsetoimeline sinine 192	otsetoimeline oranž 7	otsetoimeline violett 14
otsetoimeline sinine 201	otsetoimeline oranž 8	otsetoimeline violett 21
otsetoimeline sinine 215	otsetoimeline oranž 10	otsetoimeline violett 22
otsetoimeline sinine 295	otsetoimeline oranž 108	otsetoimeline kollane 1
otsetoimeline sinine 306	otsetoimeline punane 1	otsetoimeline kollane 24
otsetoimeline pruun 1	otsetoimeline punane 2	otsetoimeline kollane 48
otsetoimeline pruun 1:2	otsetoimeline punane 7
otsetoimeline pruun 2	otsetoimeline punane 10

c) Kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised (CMR) värvained või värvained, mis võivad olla sensibiliseeriva toimega

Kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised värvained
C.I. happeline punane 26	C.I. otsetoimeline must 38	C.I. dispersioonsinine 1
C.I. aluseline punane 9	C.I. otsetoimeline sinine 6	C.I. dispersioonoranž 11
C.I. aluseline violett 14	C.I. otsetoimeline punane 28	C.I. dispersioonkollane 3
Dispersioonvärvained, mis võivad olla sensibiliseeriva toimega
C.I. dispersioonsinine 1	C.I. dispersioonsinine 124	C.I. dispersioonpunane 11
C.I. dispersioonsinine 3	C.I. dispersioonpruun 1	C.I. dispersioonpunane 17
C.I. dispersioonsinine 7	C.I. dispersioonoranž 1	C.I. dispersioonkollane 1
C.I. dispersioonsinine 26	C.I. dispersioonoranž 3	C.I. dispersioonkollane 3
C.I. dispersioonsinine 35	C.I. dispersioonoranž 37	C.I. dispersioonkollane 9
C.I. dispersioonsinine 102	C.I. dispersioonoranž 76	C.I. dispersioonkollane 39
C.I. dispersioonsinine 106	C.I. dispersioonpunane 1	C.I. dispersioonkollane 49

3. liide

ENERGIATÕHUSA PESEMISE, KUIVATAMISE JA TERMOTÖÖTLUSE PARIM VÕIMALIK TEHNIKA (PVT)

Valdkond

PVT-tehnika

1.	Üldine energiahaldus

1.1.

Mõõtmine

1.2.	Protsessi seire ja voolu reguleerimise, täitemahtude, temperatuuride ja ajastamise automatiseeritud juhtsüsteemid

1.3.	Torustiku, ventiilide ja äärikute isoleerimine

1.4.	Sagedusregulaatoriga elektrimootorid ja pumbad

1.5.	Masinate suletud konstruktsioon aurukao vähendamiseks

1.6.	Vee ja vedeliku taaskasutus/ringlussevõtt partii töötlemisel

1.7.	Soojuse taaskasutamine, nt loputusvesi, auru kondensaat, töötlemisel tekkiv õhuheide, põlemisgaasid

2.	Pesemine ja loputamine

2.1.	Jahutusvee kasutamine töötlusveena

2.2.	Ülevoolupesu asendamine dreenimisega/sissevoolupesuga

2.3.	Aruka loputustehnoloogia kasutamine veevoolu juhtimise ja vastuvooluga

2.4.	Soojusvahetite paigaldamine

3.	Kuivatamine ja termotöötlus pingutusraamidel

3.1.	Õhuvoolu optimeerimine

3.2.	Kaitsekestade isoleerimine

3.3.	Tõhusate põletisüsteemide paigaldamine

3.4.	Soojuse taaskasutussüsteemide paigaldamine

Märkus

Uued PVT-lahendused, millele ELi liikmesriikide asutused pärast Euroopa Komisjoni tekstiili käsitleva PVT-viitedokumendi avaldamise kuupäeva (2003) on viidanud ja mida nad on soovitanud, loetakse eespool nimetatutega kooskõlas olevaks.

13.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 174/84

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1250/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 338, 19. detsember 2009 )

Leheküljel 4 artikli 1 punktis 8

asendatakse

„Artikkel 146”

järgmisega:

„Artikkel 146a”.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 174

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 13. juuni 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/347/EL
	*	Nõukogu otsus, 20. veebruar 2014, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta	1
		Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 622/2014, 14. veebruar 2014, millega tehakse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõttele erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ( 1 )	7
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 623/2014, 14. veebruar 2014, biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte suhtes erandi kehtestamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ( 1 )	12
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 624/2014, 14. veebruar 2014, ühisettevõtte Clean Sky 2 suhtes erandi kehtestamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ( 1 )	14
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 625/2014, 13. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse ülekantud krediidiriskist tulenevate riskipositsioonidega seoses investoritele, sponsoritele, algsetele laenuandjatele ja väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele esitatavaid nõudeid ( 1 )	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 626/2014, 10. juuni 2014, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa	26
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 627/2014, 12. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011, et kohandada seda pardadiagnostikasüsteemi tahkete osakeste seire osas tehnika arenguga ( 1 )	28
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 628/2014, 12. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 341/2007 seoses Hiinast pärit küüslaugu imporditariifikvootidega	31
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 629/2014, 12. juuni 2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine metüülnonüülketooni heakskiitmise tingimustega ( 1 )	33
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 630/2014, 12. juuni 2014, millega muudetakse 215. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	35
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 631/2014, 12. juuni 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	38
		OTSUSED
		2014/348/EL
	*	Nõukogu otsus, 5. juuni 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega	40
	*	Nõukogu otsus 2014/349/ÜVJP, 12. juuni 2014, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO)	42
		2014/350/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. juuni 2014, millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri C(2014) 3677 all) ( 1 )	45

		Parandused
	*	Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ)nr 1250/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 73/2009, millegakehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjatesuhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavadtoetuskavad põllumajandustootjate jaoks) parandus ( ELT L338, 19.12.2009 )	84