Euroopa Liidu L 330/2013

10.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 330/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1257/2013,

20. november 2013,

laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Laevu, mida käsitletakse jäätmetena ning mille ringlussevõtu korral toimub nende riikidevaheline vedu, reguleeritakse ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooniga („Baseli konventsioon”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 (3). Määrusega (EÜ) nr 1013/2006 rakendatakse Baseli konventsiooni ning selle 1995. aastal vastuvõetud muudatust, (4) mis ei ole rahvusvahelisel tasandil veel jõustunud ning millega keelatakse ohtlike jäätmete eksport riikidesse, kes ei ole Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmed. Sellised laevad liigitatakse tavaliselt ohtlikeks jäätmeteks ja nende eksport liidust ringlussevõtuks nendes riikides asuvates ringlussevõtukohtades, kes ei ole OECD liikmed, on keelatud.

(2)

Mehhanismid kehtiva liidu ja rahvusvahelise õiguse kohaldamise kontrollimiseks ja täitmise tagamiseks ei ole kohandatud laevade ja rahvusvahelise laevanduse eripäraga. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Baseli konventsiooni sekretariaadi vahelist koostööd hõlmavad pingutused on vilja kandnud ja on lepitud kokku, et kehtestatakse ülemaailmsel tasandil kohustuslikud nõuded, mille eesmärk on tagada laevade ohtlike ja keskkonnakahjulike ringlussevõtutavade probleemile tõhus ja tulemuslik lahendus Hongkongi rahvusvahelise konventsiooniga laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta („Hongkongi konventsioon”).

(3)

Praegu liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele õiguspäraselt kättesaadav laevade ringlussevõtu võimsus OECD riikides on ebapiisav. OECD väliste riikide olemasolev võimsus laevade ohutuks ja keskkonnahoidlikuks ringlussevõtuks on piisav kõigi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ringlussevõtuks ning on oodata, et ringlussevõturiikides Hongkongi konventsiooni nõuete täitmiseks võetud meetmete abil suureneb võimsus 2015. aastaks veelgi.

(4)

Hongkongi konventsioon võeti IMO egiidi all vastu 15. mail 2009. Hongkongi konventsioon jõustub 24 kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 15 riiki, kelle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 40 % maailma kaubalaevastiku kogumahutavusest ning kelle maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht kokku eelneva kümne aasta jooksul moodustab vähemalt 3 % samade riikide kokkuliidetud kaubalaevastike kogumahutavusest. Kõnealuses konventsioonis käsitletakse laevade projekteerimist, ehitamist, käitamist ja ringlussevõtuks ettevalmistamist, et hõlbustada nende ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu, vähendamata laevade ohutust ja käitamise tõhusust. Samuti hõlmab see laevade ringlussevõtu kohtade ohutut ja keskkonnahoidlikku käitamist ning asjakohase mehhanismi loomist laevade ringlussevõttu käsitlevate sätete täitmise tagamiseks.

(5)	Käesoleva määruse eesmärk on soodustada Hongkongi konventsiooni kiiret ratifitseerimist nii liidus kui ka kolmandates riikides, viies laevade ja laevade ringlussevõtu kohtade suhtes kõnealuse konventsiooni alusel läbi proportsionaalseid kontrolle.

(6)

Hongkongi konventsiooniga nähakse selgelt ette, et osalised võtavad rahvusvahelise õigusega kooskõlas laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu edendamiseks rangemaid meetmeid, et vältida ja vähendada kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale või viia see miinimumini. Seda arvestades tuleks käesolevas määruses sätestada kaitse kõikide liikmesriikide sadamaid ja ankrualasid külastavate laevade pardal olevate ohtlike materjalide võimaliku kahjuliku toime eest, tagades samas nimetatud materjalide suhtes kehtivate sätete kooskõla rahvusvahelise õigusega. Et tagada järelevalve käesoleva määruse kohaste ohtlikke aineid käsitlevate nõuete täitmise üle, peaksid liikmesriigid kohaldama siseriiklikke sätteid, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ (5). Praegu on sadamariigi kontrolli inspektoritel kohustus vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS) kontrollida sertifikaate ning teha teste ohtlike ainete, sealhulgas asbesti suhtes. Sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis on sätestatud ühtlustatud lähenemisviis kõnealuste tegevuste jaoks.

(7)

Lisaks on käesoleva määruse eesmärk vähendada erinevusi liidu, OECD riikide ja asjaomaste kolmandate riikide ettevõtjate suhtes kehtivate tööohutuse ja töötervishoiu ning keskkonnakaitse nõuete osas ning suunata liikmesriigi lipu all sõitvad laevad laevade ringlussevõtu kohtadesse, kus rakendatakse ohutuid ja keskkonnahoidlikke meetodeid laevade ringlussevõtuks, selmet suunata neid praeguse praktika kohaselt standarditele mittevastavatesse ringlussevõtukohtadesse. See aitab kaasa ka laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu ja töötluse konkurentsivõimelisuse suurendamisele liikmesriikides asuvates laevade ringlussevõtu kohtades. Kõnealuseid eesmärke aitaks saavutada üleeuroopalise loetelu koostamine käesoleva määruse nõuetele vastavatest laevade ringlussevõtu kohtadest („Euroopa loetelu”) ning parem täitmise tagamine tänu sellele, et liikmesriigil, kelle lipu all laev sõidab, on ringlussevõttu saadetavaid laevu lihtsam kontrollida. Laevade ringlussevõtu kohtadele esitatavad nõuded peaksid põhinema Hongkongi konventsiooni nõuetel. Sellega seoses peaksid käesoleva määruse kohaselt heakskiidetud laevade ringlussevõtu kohad vastama nõuetele, mis on vajalikud keskkonna, töötajate tervise ja ohutuse kaitse tagamiseks ning ringlussevõetud laevadelt pärinevate jäätmete keskkonnahoidlikuks käitlemiseks. Kolmandates riikides asuvatele laevade ringlussevõtu kohtadele esitatavad nõuded peaksid tagama sellise inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme, mis oleks ligikaudselt võrdne liidu pakutavaga. Kõnealustele miinimumnõuetele mittevastavaid laevade ringlussevõtu kohti ei tohiks seetõttu Euroopa loetellu kanda.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud nõudeid järgivate liikmesriigis ja kolmandas riigis asuvate laevade ringlussevõtu kohtade suhtes tuleks kohaldada liidu õiguse võrdsuspõhimõtet ning selle kohaldamist kontrollida, eelkõige Euroopa loetelu koostamisel ja ajakohastamisel.

(9)	Liikmesriike innustatakse võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud laevade käitamine mõistlikkuse ja võimalikkuse piires käesoleva määruse kohaselt.

(10)

Selleks et vältida dubleerimist, on vaja välistada, et liikmesriigi lipu all sõitvate ja käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes kohaldatakse vastavalt määrust (EÜ) nr 1013/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (6). Määrust (EÜ) nr 1013/2006 kohaldatakse liidust pärinevate jäätmesaadetiste suhtes, välja arvatud teatavad jäätmekategooriad, mille puhul kohaldatakse teistsugust korda. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad laevad, mida kontrollitakse kogu nende olelusringi jooksul, ja selle eesmärk on tagada kõnealuste laevade keskkonnahoidlik ringlussevõtt. Seetõttu on asjakohane täpsustada, et kui laeva suhtes on kogu selle olelusringi jooksul kohaldatud käesoleva määruse kohast teistsugust kontrollikorda, ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1013/2006. Hongkongi konventsiooni ja käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate laevade ja laeva pardal olevate jäätmete suhtes, välja arvatud laeva käitamise ajal tekkinud jäätmed laeva pardal, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ (7).

(11)

Tunnistatakse samuti, et laevade suhtes kohaldatakse ka teisi rahvusvahelisi konventsioone, et tagada nende ohutu käitamine merel nende olelusringi tegevusea jooksul ning kuigi neil võivad olla teatavad navigatsiooniõigused ja -vabadused, peavad laevad esitama eelteate enne sadamasse sisenemist. Liikmesriikidel peaks olema lubatud läbi viia täiendavaid kontrolle teiste rahvusvaheliste lepingute kohaselt. Seetõttu ei peeta täiendavaid transiidikontrolle käesolevas määruses vajalikuks.

(12)	Käesoleva määruse nõuete tõlgendamisel tuleks võtta arvesse IMO poolt Hongkongi konventsiooni rakendamise toetamiseks välja töötatud suuniseid („IMO suunised”).

(13)	Käesolevas määruses peaks termin „ringlussevõtt” erinema direktiivis 2008/98/EÜ määratletust. Käesolev määrus peaks seetõttu võtma termini „laeva ringlussevõtt” jaoks kasutusele erimõiste.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (8) rakendatakse liidu tasandil kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalset harmoneeritud süsteemi. Kõnealune määrus annab koos nõukogu direktiiviga 67/548/EMÜ (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/45/EÜ (10) kasulikke juhiseid ohtlike materjalide kindlaksmääramiseks.

(15)

Ohtlike materjalide loendi pidamine laeva pardal kogu laeva olelusringi jooksul on Hongkongi konventsioonis ja käesolevas määruses sätestatud põhinõue. Hongkongi konventsiooni eeskirja 8 punkti 2 kohaselt tuleks ringlusse võetaval laeval enne laevade ringlussevõtu kohta sisenemist vähendada käitamise ajal tekkinud jäätmete kogust. Kui laeva käitamise ajal tekkinud jäätmed on mõeldud üleandmiseks koos laevaga laevade ringlussevõtu kohta, tuleks nimetatud jäätmete ligikaudne kogus ja asukoht esitada loendi II osas.

(16)

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et vältida laevade ringlussevõtu eeskirjadest kõrvalehoidmist ning suurendada laevade ringlussevõtu läbipaistvust. Hongkongi konventsiooniga on ette nähtud, et liikmesriigid peaksid teatama laevadest, millele on välja antud ohtlike materjalide sertifikaat ja mille kohta on saadud lõpetamisteade, ning ebaseaduslikust laevade ringlussevõtust ja sellega seoses nende poolt võetud järelmeetmetest.

(17)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning tagama kõnealuste karistuste kohaldamise, et vältida laevade ringlussevõtu eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmist. Karistused, mis võivad olla kas tsiviil- või halduskaristused, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(18)	Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peavad liikmesriikide kohtud tõlgendama kaebuse haldus- või kohtukorras esitamist reguleerivaid menetluseeskirju võimalikult suures ulatuses kooskõlas Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 eesmärkidega.

(19)

Inimeste tervise ja keskkonna kaitse huvides ja võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab”, peaks komisjon hindama, kas on võimalik luua finantsmehhanismi, mis kehtiks kõigile liikmesriikide sadamaid ja ankrualasid külastavatele laevadele, olenemata sellest, millise riigi lipu all nad sõidavad, et saada vahendeid laevade keskkonnaohutu ringlussevõtu ja töötlemise hõlbustamiseks, loomata stiimulit laeva lipuvahetamiseks.

(20)

Selleks et võtta arvesse Hongkongi konventsiooniga seotud arengusuundi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I ja II lisa ajakohastamise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(22)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vältida või vähendada liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ringlussevõtu, käitamise ja hooldusega seotud kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale, või see toime kõrvaldada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada laevanduse ja laevade ringlussevõtu rahvusvahelise olemuse tõttu, küll aga on seda määruse ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada laevade ringlussevõtust põhjustatud õnnetusi, vigastusi ja muud kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale. Käesoleva määruse eesmärk on suurendada ohutust ning parandada inimeste tervise ja liidu merekeskkonna kaitset kogu laeva olelusringi vältel, eelkõige selleks, et tagada laevade ringlussevõtul tekkivate ohtlike jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine.

Käesoleva määrusega kehtestatakse ka eeskirjad, et tagada ohtlike materjalide nõuetekohane käitlemine laevadel.

Samuti on käesoleva määruse eesmärk hõlbustada Hongkongi 2009. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta („Hongkongi konventsioon”) ratifitseerimist.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust, välja arvatud artiklit 12, kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele.

Artiklit 12 kohaldatakse liikmesriigi sadamat või ankruala külastavatele kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste laevade suhtes:

a)	kõik sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud riigile kuuluvad või riigi käitatavad laevad, mida antud hetkel kasutatakse ainult riiklikel mitteärilistel eesmärkidel;

b)	laevad, mille kogumahutavus on alla 500 GT;

c)	laevad, kes tegutsevad kogu nende tööea jooksul üksnes selle liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, kelle lipu all nad sõidavad.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „laev”– mis tahes liiki laev, mida kasutatakse või on kasutatud merekeskkonnas, sealhulgas allveelaevad, hõljukid, ujuvplatvormid, tõstukplatvormid, ujuvlaod, nafta puurimise, hoidmise ja väljalaadimise ujuvsüsteemid ning samuti laevad, millelt on seadmed eemaldatud või mida pukseeritakse;

2) „uus laev”– laev:

a)	mille ehitusleping sõlmitakse käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval või hiljem;

b)	millele on ehituslepingu puudumisel kiil pandud või mis on sarnases ehitusjärgus kuus kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva või hiljem või

c)	mille üleandmine toimub 30 kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva või hiljem;

3) „tanker”– laevadelt pärit merereostuse vältimist käsitleva konventsiooni (MARPOLi konventsioon) I lisas määratletud naftatanker või nimetatud konventsiooni II lisas määratletud kahjulike vedelainete tanker;

4) „ohtlik materjal”– materjal või aine, mis võib olla ohtlik inimeste tervisele ja/või keskkonnale;

5) „laeva käitamise ajal tekkinud jäätmed”– laeva tavapärase käitamise käigus tekkinud heitvesi ja jäägid, mille suhtes kohaldatakse MARPOLi konventsiooni nõudeid;

6) „laeva ringlussevõtt”– laeva täielik või osaline lammutamine laevade ringlussevõtu kohas laeva osade ja materjalide taaskasutamiseks ümbertöötamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise või korduskasutamise eesmärgil, kusjuures tagatakse ohtlike ja muude materjalide nõuetekohane käitlemine, ning see hõlmab seonduvaid toiminguid, nagu osade ja materjalide kohapealne ladustamine ja töötlemine, kuid ei hõlma nende edasist töötlemist või kõrvaldamist eraldi rajatises;

7) „laevade ringlussevõtu koht”– liikmesriigis või kolmandas riigis asuv kindlaksmääratud ala, mis on laevatehas või rajatis ning mida kasutatakse laevade ringlussevõtmiseks;

8) „laevade ringlussevõtu ettevõtja”– laevade ringlussevõtu koha omanik või muu organisatsioon või isik, kes on laevade ringlussevõtu koha omanikult võtnud vastutuse laevade ringlussevõtu toimingu eest;

9) „haldusasutus”– liikmesriigi määratud valitsusasutus, kes vastutab kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitvate või tema haldusalas tegutsevate laevadega seotud tööülesannete täitmise eest;

10) „tunnustatud organisatsioon”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 (12) kohaselt tunnustatud organisatsioon;

11) „pädev asutus”– liikmesriigi või kolmanda riigi määratud valitsusasutus, kes vastutab teatava geograafilise ala või pädevusvaldkonna piires kõnealuse riigi jurisdiktsiooni all tegutsevate laevade ringlussevõtu kohtadega seotud kogu tegevuse eest;

12) „kogumahutavus”– 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni I lisas või hilisemates konventsioonides sätestatud tonnaaži mõõtmise eeskirjade kohaselt arvutatud kogumahutavus (GT);

13) „pädev isik”– isik, kellel on sobiv kvalifikatsioon, väljaõpe ja piisavad teadmised, kogemus ja oskused teatava töö tegemiseks;

14) „laevaomanik”– laeva omanikuna registreeritud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas selline füüsiline või juriidiline isik, kelle omanduses on laev piiratud aja jooksul kuni laeva müümiseni või üleandmiseni laevade ringlussevõtu kohale, või registreeringu puudumisel see füüsiline või juriidiline isik, kes laeva omab, või muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on laevaomanikult üle võtnud vastutuse laeva käitamise eest, samuti juriidiline isik, kes käitab riigi omandis olevat laeva;

15) „uus paigaldis”– süsteemide, seadmete, isolatsiooni või muu materjali paigaldamine laevale pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva;

16) „laeva ringlussevõtu kava”– laevade ringlussevõtu koha käitaja koostatud kava iga konkreetse tema vastutusel ringlusse võetava laeva kohta, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid ja resolutsioone;

17) „laevade ringlussevõtu koha kava”– laevade ringlussevõtu koha käitaja ette valmistatud ja laevade ringlussevõtu ettevõtja juhatuse või asjakohase juhtorgani vastu võetud kava, milles kirjeldatakse laeva ringlussevõtu tööprotsesse ja menetlusi laevade ringlussevõtu kohas ning mis hõlmab eelkõige tööohutust ja töötajate koolitamist, inimeste tervise ja keskkonna kaitset, personali ülesandeid ja kohustusi, erijuhtudeks valmisolekut ja selles tegutsemist ning järelevalve-, aruandlus- ja arvestussüsteeme, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid ja resolutsioone;

18) „sisenemiseks ohutu ruum”– ruum, mis vastab kõigile järgmistest kriteeriumidest:

a)	õhu hapnikusisaldus ja tuleohtlike aurude kontsentratsioon on ohututes piirides;

b)	kõigi võimalike mürgiste materjalide kontsentratsioon õhus on lubatud piirides;

c)	pädev isik on andnud loa teha tööd, millega seotud jäägid või materjalid ei põhjusta mürgiste materjalide kontrollimatut eraldumist ega tuleohtlike aurude ohtlikku kontsentratsiooni olemasolevates õhutingimustes, mida säilitatakse vastavalt juhistele;

19) „tuletöödeks ohutu ruum”– ruum, mis vastab kõigile järgmistest kriteeriumidest:

a)	ruum on ohutu, see ei ole plahvatusohtlik ja on gaasidest vaba ning seal võib kasutada elektrikaar- või gaaskeevitusseadmeid, lõike- või põletusseadmeid või muus vormis lahtist tuld ning viia läbi kuumutus- ja lihvimistöid või sädemeid tekitavaid toiminguid;

b)	punktis 18 sätestatud sisenemiseks ohutu ruumi kriteeriumid on täidetud;

c)	valitsevad õhutingimused ei muutu tuletööde käigus;

d)	kõik kõrval asuvad ruumid on puhastatud, inertseks muudetud või piisavalt töödeldud, et vältida tulekahju teket või levikut;

20) „lõpetamisteade”– laevade ringlussevõtu koha käitaja välja antud kinnitus laeva ringlussevõtu lõpuleviimise kohta kooskõlas käesoleva määrusega;

21) „ohtlike materjalide sertifikaat”– konkreetse laeva sertifikaat koos ohtlike materjalide loendiga, mis on välja antud liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele kooskõlas artikliga 9 ja millele on lisatud artikli 5 kohane ohtlike materjalide loend;

22) „ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat”– konkreetse laeva sertifikaat, mis on välja antud liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele kooskõlas artikli 9 lõikega 9 ja millele on lisatud artikli 5 lõike 7 kohane ohtlike materjalide loend ja artikli 7 kohane heakskiidetud laeva ringlussevõtu kava;

23) „vastavustõend”– konkreetse laeva sertifikaat koos ohtlike materjalide loendiga, mis on välja antud kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele ja millele on lisatud artikli 12 kohane ohtlike materjalide loend;

24) „tühimass tonnides”– laeva mass ilma lasti, kütuse, mahutites oleva määrdeõli, ballastvee, joogivee, toitevee, tarbevarude ning reisijate ja meeskonna ja nende esemeteta ning mis võrdub laeva kere, masinate, seadmete ja inventari masside summaga.

2. Artikli 7 lõike 2 punkti d ja artiklite 13, 15 ja 16 kohaldamisel:

a)	on mõistetel „jäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „töötlemine” ja „jäätmekäitlus” sama tähendus kui direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3;

b)	tähendab „kohapealne kontroll” laevade ringlussevõtu koha kontrolli, mille käigus hinnatakse, kas ringlussevõtu koha tingimused vastavad esitatud asjaomastes dokumentides kirjeldatud tingimustele;

c)	„töötaja” – isik, kes teeb töösuhte alusel regulaarselt või ajutiselt tööd, sealhulgas töövõtjate ja alltöövõtjate heaks töötav personal;

d)	„keskkonnahoidlik jäätmekäitlus” – meetmete võtmine, mille rakendamine on mõistlik, et tagada jäätmete ja ohtlike materjalide käitlemine viisil, mis kaitseb inimeste tervist ja keskkonda kõnealuste materjalide ja jäätmete võimaliku kahjuliku toime eest.

3. Lõike 1 punkti 13 kohaldamisel võib pädev isik olla koolitatud töötaja või juhtivtöötaja, kes on võimeline ära tundma ja hindama tööga seotud ohte, riske ning töötaja kokkupuudet võimalike ohtlike materjalidega või ohtlike tingimustega laevade ringlussevõtu kohas ning kes on võimeline määrama kindlaks vajalikud kaitse- ja ettevaatusabinõud, mis tuleb kasutusele võtta kõnealuse ohu, riski või kokkupuute kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (13) kohaldamist, võib pädev asutus määrata kindlaks asjakohased kriteeriumid selliste isikute nimetamiseks ning neile antavad ülesanded.

II JAOTIS

LAEVAD

Artikkel 4

Ohtlike materjalide kontroll

I lisas osutatud ohtlike materjalide paigaldamine või kasutamine laevadel on keelatud või piiratud I lisa kohaselt, ilma et see piiraks liidu õiguse muude asjakohaste nõuete kohaldamist, millega võidakse nõuda täiendavate meetmete võtmist.

Artikkel 5

Ohtlike materjalide loend

1. Iga uue laeva pardal peab olema ohtlike materjalide loend, milles nimetatakse vähemalt II lisas osutatud ohtlikud materjalid laeva konstruktsioonis või seadmetes ning nende materjalide asukoht ja ligikaudne kogus.

2. Võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punkti b, peavad olemasolevad laevad vastama võimalikult suures ulatuses lõikele 1.

Ringlussevõtmisele saadetavad laevad vastavad pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu („Euroopa loetelu”) avaldamise kuupäeva võimalikult suures ulatuses käesoleva artikli lõikele 1.

Võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punkti b, nimetatakse ohtlike materjalide loendi koostamisel selles vähemalt I lisas loetletud ohtlikud materjalid.

3. Ohtlike materjalide loend vastab järgmistele nõuetele:

a)	see on igale laevale eriomane;

b)	selles on esitatud tõendid selle kohta, et laev täidab artikli 4 nõudeid ohtlike materjalide paigaldamise või kasutamise keelustamise või piiramise kohta;

c)	selle koostamisel võetakse arvesse asjakohaseid IMO suuniseid;

d)	seda kontrollib haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon.

4. Lisaks lõikele 3 koostatakse olemasolevate laevade jaoks kava, milles kirjeldatakse visuaalset kontrolli või proovivõttu, mille põhjal ohtlike materjalide loend koostatakse, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid.

5. Ohtlike materjalide loend koosneb kolmest osast:

a)	käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohane loetelu I ja II lisas osutatud ohtlikest materjalidest, mida laeva konstruktsioon või seadmed sisaldavad, koos viitega nende asukoha ja ligikaudse koguse kohta (I osa);

b)	loetelu laeva käitamise ajal tekkinud jäätmetest laeva pardal (II osa);

c)	loetelu laevavarudest laeva pardal (III osa).

6. Ohtlike materjalide loendi I osa hoitakse ja ajakohastatakse nõuetekohaselt kogu laeva käitamise jooksul ning selles kajastatakse iga uut paigaldist, mis hõlmab II lisas osutatud ohtlikke materjale ning asjaomaseid muudatusi laeva konstruktsioonis ja seadmetes.

7. Lisaks nõuetekohaselt peetud ja ajakohastatud I osale lisatakse ohtlike materjalide loendile enne ringlussevõttu ja asjakohaseid IMO suuniseid arvesse võttes laeva käitamise ajal tekkinud jäätmeid käsitlev II osa ning laevavarusid käsitlev III osa, ning haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon kontrollib loendit.

8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud akte seoses I ja II lisas toodud ohtlike materjalide loendisse kuuluvate materjalide nimekirja ajakohastamisega, tagamaks, et loendites on ära toodud vähemalt Hongkongi konventsiooni liidetes 1 ja 2 loetletud ained.

Komisjon võtab iga I ja II lisasse lisatava või nendest välja jäetava aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti.

Artikkel 6

Üldnõuded laevaomanikele

1. Laeva ringlussevõtule saatmiseks ettevalmistamisel laevaomanikud:

a)	esitavad laevade ringlussevõtu koha käitajale kogu laevale eriomase teabe, mis on vajalik artikliga 7 ette nähtud laeva ringlussevõtu kava väljatöötamiseks;

teatavad asjaomase haldusasutuse kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul kirjalikult kõnealusele haldusasutusele kavatsusest asjaomane laev ringlusse võtta konkreetses laevade ringlussevõtu kohas või konkreetsetes laevade ringlussevõtu kohtades. Teatis sisaldab vähemalt järgmist:

i)	ohtlike materjalide loend ning

ii)	kogu punktis a ette nähtud teave laeva kohta.

2. Laevaomanikud tagavad, et ringlussevõtmisele määratud laevad:

a)	võetakse ringlusse üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud Euroopa loetellu;

b)	enne laeva jõudmist laevade ringlussevõtu kohta viiakse läbi toimingud selliselt, et vähendada võimalikult palju pardale jäävate lastijääkide, järelejäänud kütteõli ja laevajäätmete kogust;

c)	omavad haldusasutuse või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsiooni poolt välja antud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaati, mis antakse enne laeva ringlussevõtu alustamist, kuid pärast artikli 7 lõike 3 kohaselt heakskiidetud laeva ringlussevõtu kava kättesaamist.

3. Laevaomanikud tagavad, et laevade ringlussevõtu kohta saabuvate tankerite lasti- ja pumbaruumid on sellises olukorras, et neid võib sertifitseerida tuletöödeks ohutuna.

4. Laevaomanikud esitavad laevade ringlussevõtu koha käitajale koopia artikli 9 kohaselt antud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadist.

5. Laevaomanikud vastutavad laeva eest ja võtavad meetmeid, et säilitada laeva vastavus selle liikmesriigi haldusasutuste nõuetele, kelle lipu all laev sõidab, kuni laevade ringlussevõtu koha käitaja võtab vastutuse asjaomase laeva eest. Laevade ringlussevõtu koha käitaja võib keelduda laeva ringlussevõtmisest, kui laeva seisukord erineb oluliselt ohtlike materjalide sertifikaadil esitatud andmetest, st laeva konstruktsiooni ja seadmeid on muudetud, sealhulgas juhul, kui ohtlike materjalide loendi I osa ei ole nõuetekohaselt peetud ja ajakohastatud. Sellisel juhul vastutab asjaomase laeva eest laevaomanik ja teatab sellest viivitamata haldusasutusele.

Artikkel 7

Laeva ringlussevõtu kava

1. Enne laeva ringlussevõttu koostatakse konkreetse laeva ringlussevõtu kava. Laeva ringlussevõtu kava käsitleb kõiki konkreetse laevaga seotud aspekte, mida ei hõlmata laevade ringlussevõtu koha kavas või mis nõuavad erimenetlust.

2. Laeva ringlussevõtu kava:

koostab laevade ringlussevõtu koha käitaja kooskõlas Hongkongi konventsiooni asjakohaste sätetega, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid ja laevaomaniku poolt vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a esitatud laevale eriomast teavet, nii et selle sisu on kooskõlas ohtlike materjalide loendis sisalduva teabega;

selgitab, kas ja mil määral toimub ettevalmistav töö – näiteks eeltöötlemine, võimalike ohtude tuvastamine ja laevavarude eemaldamine – mujal kui laeva ringlussevõtu kavas ette nähtud laevade ringlussevõtu kohas. Laeva ringlussevõtu kava peaks sisaldama laeva asukohta ringlussevõtu toimingute ajal ning konkreetse ringlusse võetava laeva saabumise ja ohutu teisaldamise üksikasjalikku kava;

c)	sisaldab teavet konkreetse laeva sisenemiseks ohutu ruumi ja tuletöödeks ohutu ruumi tingimuste kehtestamise, täitmise ja järelevalve kohta, võttes arvesse laeva struktuuri, paigutust ja eelnevat lasti ning muud vajalikku teavet laeva ringlussevõtu kava rakendamise kohta;

sisaldab teavet konkreetse laeva ringlussevõtuga seoses tekkivate ohtlike materjalide ja jäätmete (kaasa arvatud ohtlike materjalide kontrolli käigus tuvastatud materjalid ja jäätmed) liigi ja koguse kohta ning selle kohta, kuidas neid käideldakse ja ladustatakse laevade ringlussevõtu kohas ning järgnevates rajatistes, ja

e)	koostatakse mitme laevade ringlussevõtu koha kasutamisel iga ringlussevõtmises osaleva laevade ringlussevõtu koha kohta põhimõtteliselt eraldi ning selles määratakse kindlaks, millises järjekorras kõnealuseid ringlussevõtukohti kasutatakse ja milliseid lubatud toiminguid neis tehakse.

3. Pädev asutus kiidab laeva ringlussevõtu kava vaikimisi või selgesõnaliselt heaks vastavalt laevade ringlussevõtu koha asukoha riigi nõuetele, kui kõnealused nõuded on kohaldatavad.

Laeva ringlussevõtu kava kiidetakse selgesõnaliselt heaks siis, kui pädev asutus saadab kava käsitleva otsuse kohta kirjaliku teatise laevade ringlussevõtu koha käitajale, laevaomanikule ja haldusasutusele.

Heakskiit loetakse vaikimisi antuks, kui pädev asutus ei esita laevade ringlussevõtu koha käitajale, laevaomanikule ja haldusasutusele kirjalikku vastuväidet laeva ringlussevõtu kava kohta vastavalt laevade ringlussevõtu koha asukoha riigi nõuetele kehtestatud läbivaatamisaja jooksul, kui kõnealused nõuded on kohaldatavad, ning kui sellest on teatatud vastavalt artikli 15 lõike 2 punktile b.

4. Liikmesriik võib nõuda, et tema haldusasutus saadaks laevade ringlussevõtu koha asukohariigi pädevale asutusele laevaomaniku poolt artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud teabe ja järgmised üksikasjad:

i)	laeva lipuriigis registreerimise kuupäev;

ii)	laeva tunnusnumber (IMO number);

iii)	laevakere number uue laeva üleandmise ajal;

iv)	laeva nimi ja liik;

v)	laeva registreerimise sadam;

vi)	laevaomaniku nimi ja aadress ning IMOs registreeritud omaniku tunnusnumber;

vii)	ettevõtja nimi ja aadress;

viii)

kõigi laeva klassifitseerinud klassifikatsiooniühingute nimed;

ix)	laeva põhiandmed (kogupikkus, teoreetiline laius, teoreetiline pardakõrgus, tühimass tonnides, kogumahutavus ja puhasmahutavus ning mootori liik ja nimivõimsus).

Artikkel 8

Ülevaatus

1. Laevade ülevaatust teevad haldusasutuse või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsiooni ametnikud, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid.

2. Kui haldusasutus kasutab ülevaatuste tegemiseks lõike 1 kohaselt tunnustatud organisatsioone, volitab ta selliseid tunnustatud organisatsioone vähemalt:

—	nõudma, et ülevaatust läbiv laev vastaks käesolevale määrusele, ning

—	tegema ülevaatusi, kui seda nõuavad mõne liikmesriigi asjakohased ametiasutused.

3. Laevale tehakse järgmised ülevaatused:

a)	esmane ülevaatus,

b)	korraline ülevaatus,

c)	täiendav ülevaatus,

d)	lõplik ülevaatus.

4. Uue laeva esmane ülevaatus tehakse enne laeva kasutuselevõttu või enne ohtlike materjalide sertifikaadi väljaandmist. Olemasoleva laeva esmane ülevaatus tehakse hiljemalt 31. detsembriks 2020. Ülevaatusel kontrollitakse, kas ohtlike materjalide loendi I osa vastab käesoleva määruse nõuetele.

5. Korraline ülevaatus tehakse haldusasutuse määratud ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat. Korralisel ülevaatusel kontrollitakse, kas ohtlike materjalide loendi I osa vastab käesoleva määruse nõuetele.

6. Asjaoludest sõltuv üldine või osaline täiendav ülevaatus tehakse laevaomaniku taotluse korral pärast laeva konstruktsiooni, varustuse, süsteemide, paigaldiste, seadmete ja materjali muutmist, asendamist või põhjalikku parandamist, mis mõjutab ohtlike materjalide loendit. Ülevaatusega tagatakse, et iga selline muudatus, asendus või põhjalik parandustöö on tehtud nii, et oleks tagatud laeva jätkuv vastavus käesoleva määruse nõuetele, ning et ohtlike materjalide loendi I osa on vajaduse korral muudetud.

7. Lõplik ülevaatus tehakse enne laeva kasutuselt kõrvaldamist ning enne selle ringlussevõtu alustamist.

Kõnealusel ülevaatusel kontrollitakse, kas:

a)	ohtlike materjalide loend vastab artikli 5 nõuetele;

b)	laeva ringlussevõtu kavas on ohtlike materjalide loendis sisalduv teave nõuetekohaselt kajastatud ja see vastab artikli 7 nõuetele;

c)	laevade ringlussevõtu koht, kus laev on kavas ringlusse võtta, on kantud Euroopa loetellu.

8. Olemasolevate ringlussevõttu saadetavate laevade puhul võib esmase ja lõpliku ülevaatuse teha samal ajal.

Artikkel 9

Sertifikaatide väljastamine ja kinnitamine

1. Pärast esmase või korralise ülevaatuse edukat läbimist väljastab haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon ohtlike materjalide sertifikaadi. Kõnealusele sertifikaadile lisatakse artikli 5 lõike 5 punktis a osutatud ohtlike materjalide loendi I osa.

Kui esmane ülevaatus ja lõplik ülevaatus tehakse artikli 8 lõike 8 kohaselt samal ajal, väljastatakse ainult käesoleva artikli lõikes 9 osutatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid ohtlike materjalide sertifikaadi vormi kindlaksmääramiseks, et tagada selle kooskõla Hongkongi konventsiooni liitega 3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Ohtlike materjalide sertifikaadi kinnitab laevaomaniku taotlusel kas haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon pärast artikli 8 lõike 6 kohaselt tehtud täiendava ülevaatuse edukat läbimist.

3. Kui lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, väljastab või, olenevalt olukorrast, kinnitab haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon ohtlike materjalide sertifikaadi, kui korraline ülevaatus läbitakse edukalt:

a)	kolme kuu jooksul enne olemasoleva ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäeva ning uus sertifikaat kehtib alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast kuni kuupäevani, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast;

b)	pärast olemasoleva ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäeva ning uus sertifikaat kehtib alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast kuni kuupäevani, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast;

c)	rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäeva ning uus sertifikaat kehtib alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast kuni kuupäevani, mis ei ületa viit aastat alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast.

4. Kui korraline ülevaatus on edukalt läbitud ja uut ohtlike materjalide sertifikaati ei saa väljastada ega pardale toimetada enne olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemist, kinnitab haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon olemasoleva sertifikaadi ning sellist sertifikaati tunnustatakse kehtivana täiendava ajavahemiku jooksul, mis ei ületa viit kuud alates selle kehtivuse lõppemise kuupäevast.

5. Ohtlike materjalide sertifikaadi puhul, mis on antud vähem kui viieks aastaks, võib haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon pikendada olemasoleva sertifikaadi kehtivust täiendavaks ajavahemikuks, mis ei ületa viit aastat.

6. Haldusasutuse kindlaksmääratud erijuhtudel ei pea uue ohtlike materjalide sertifikaadi alguskuupäev vastama olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevale, nagu nõutakse lõike 3 punktides a ja b ning lõigetes 7 ja 8. Nimetatud juhtudel kehtib uus sertifikaat ajavahemikul, mis ei ületa viit aastat alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast.

7. Kui laev ei asu sadamas või ankrualal, kus sellele tuleb teha pärast ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivuse lõppemist ülevaatus, võib haldusasutus, kui see on asjakohane, pikendada ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivusaega kuni kolmeks kuuks, et laev saaks lõpetada oma reisi sadamasse, kus tehakse ülevaatus. Sellise pikendamise tingimuseks on ülevaatuse läbimine kõnealuses sadamas enne laeva lahkumist. Pikenduse saanud laeval ei ole pärast saabumist ülevaatuse tegemise sadamasse pikendusest tulenevat õigust lahkuda sellest sadamast enne uue sertifikaadi saamist. Kui korraline ülevaatus on läbitud, kehtib uus ohtlike materjalide sertifikaat ajavahemikul, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast, mis kehtis enne pikenduse andmist.

8. Haldusasutus võib pikendada lühireise tegeva laeva ohtlike materjalide sertifikaati, mida ei ole lõikes 7 osutatud tingimustel pikendatud, kuni ühe kuu võrra pärast selle kehtivuse lõppemist. Kui korraline ülevaatus on läbitud, kehtib uus ohtlike materjalide sertifikaat ajavahemikul, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast enne pikenduse andmist.

9. Kui artikli 8 lõikes 7 osutatud lõppülevaatus on edukalt läbitud, väljastab haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon välja ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi. Kõnealusele sertifikaadile lisatakse ohtlike materjalide loend ja laeva ringlussevõtu kava.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi vormi kindlaksmääramiseks, et tagada selle kooskõla Hongkongi konventsiooni liitega 4. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega. Teised liikmesriigid aktsepteerivad käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt pärast lõppülevaatust väljastatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaati ning peavad seda käesoleva määruse kohaldamisel võrdselt kehtivaks nende endi väljastatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadiga.

Artikkel 10

Sertifikaatide kasutus- ja kehtivusaeg

1. Artikli 9 kohaselt väljastatakse ohtlike materjalide sertifikaat välja haldusasutuse määratud ajavahemikuks, mis ei ületa viit aastat.

2. Artikli 9 kohaselt väljastatud või kinnitatud ohtlike materjalide sertifikaat kaotab kehtivuse juhul:

a)	kui laeva seisukord erineb oluliselt kõnealusel ohtlike materjalide sertifikaadil esitatud andmetest, st laeva konstruktsiooni ja seadmeid on muudetud, sealhulgas juhul, kui ohtlike materjalide loendi I osa ei ole nõuetekohaselt peetud ja ajakohastatud, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid;

b)	kui korralist ülevaatust ei ole tehtud artikli 8 lõikes 5 sätestatud ajavahemike järel.

3. Haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon väljastab ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi kehtivusajaga kuni kolm kuud.

4. Artikli 9 lõike 9 kohaselt väljastatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat kaotab kehtivuse, kui laeva seisukord erineb oluliselt ohtlike materjalide sertifikaadil esitatud andmetest.

5. Erandina lõikest 3 võib haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon pikendada ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi kehtivust üheks vahepeatusteta reisiks laevade ringlussevõtu kohta.

Artikkel 11

Sadamariigi kontroll

1. Liikmesriigid kohaldavad laevade kontrollimist käsitlevaid sätteid kooskõlas oma siseriikliku õigusega, võttes arvesse direktiivi 2009/16/EÜ. Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tehakse sellise kontrollimise puhul kindlaks vaid see, kas laeva pardal on ohtlike materjalide sertifikaat või ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat, mida käsitletakse sertifikaadi kehtivuse korral kontrollile heakskiidu andmiseks piisavana.

2. Põhjaliku kontrolli võib asjakohaseid IMO suuniseid arvesse võttes läbi viia sadamariigi kontrollis osalev asjakohane asutus juhul, kui laeval ei ole kehtivat sertifikaati või on selgelt põhjust arvata, et:

a)	laeva või selle varustuse olukord erineb oluliselt kõnealuse sertifikaadi, ohtlike materjalide või mõlema loendi I osa andmetest või

b)	laeva pardal ei ole tehtud toiminguid ohtlike materjalide loendi I osa pidamiseks.

3. Laeva võib hoiatada, kinni pidada, välja saata või mitte lubada liikmesriigi sadamatesse või jurisdiktsiooni all olevatesse avamereterminalidesse juhul, kui laev ei esita kõnealuse liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele vastavalt vajadusele ja kõnealuste ametiasutuste nõudmisel kas ohtlike materjalide sertifikaati või ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaati, ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist. Sellist meedet rakendav liikmesriik teavitab viivitamatult asjaomast haldusasutust. Ohtlike materjalide loendi ajakohastamata jätmine ei ole puudus, mis toob kaasa kinnipidamise, kuid igast lahknevusest ohtlike materjalide loendis tuleb asjaomasele haldusasutusele teatada ning need tuleb järgmise ülevaatuse ajaks kõrvaldada.

4. Liikmesriigi asjakohane ametiasutus võib lubada laeval siseneda konkreetsesse sadamasse või ankrualale vääramatu jõu korral või kaalukatel ohutuse kaalutlustel või reostusohu vähendamiseks või minimeerimiseks või puuduste kõrvaldamiseks, tingimusel et kõnealuse liikmesriigi asjakohane ametiasutus on veendunud, et laeva omanik, käitaja või kapten on rakendanud ohutu sissesõidu tagamiseks piisavaid meetmeid.

Artikkel 12

Nõuded kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele

1. Võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punkti b, peab kolmanda riigi lipu all sõitva laeva pardal olema liikmesriigi sadamat või ankruala külastades artikli 5 lõikele 2 vastav ohtlike materjalide loend.

Olenemata esimesest lõigust võib liikmesriigi asjakohane ametiasutus lubada laeval siseneda konkreetsesse sadamasse või ankrualale vääramatu jõu korral või kaalukatel ohutuse kaalutlustel või reostusohu vähendamiseks või minimeerimiseks või puuduste kõrvaldamiseks, tingimisel et kõnealuse liikmesriigi asjakohane ametiasutus on veendunud, et laeva omanik, käitaja või kapten on rakendanud ohutu sissesõidu tagamiseks piisavaid meetmeid.

2. I lisas osutatud ohtlike materjalide paigaldamine kolmanda riigi lipu all sõitvale laevale ajal, kui see asub liikmesriigi sadamas või ankrualal, on I lisa kohaselt keelatud või piiratud.

I lisas osutatud ohtlike materjalide kasutamine kolmanda riigi lipu all sõitval laeval ajal, kui see asub liikmesriigi sadamas või ankrualal, on I lisa kohaselt keelatud või piiratud, ilma et see piiraks kõnealustele materjalidele rahvusvahelise õiguse kohaselt kohaldatavaid erandeid ja üleminekumeetmeid.

3. Ohtlike materjalide loend on igale laevale eriomane, see koostatakse asjakohaseid IMO suuniseid arvesse võttes ja selle eesmärgiks on täpsustada, kas laev vastab käesoleva artikli lõikele 2. Ohtlike materjalide loendi koostamisel määratletakse vähemalt I lisas loetletud ohtlikud materjalid. Kolmanda riigi lipu all sõitev laev koostab kava, kus kirjeldatakse visuaalset kontrolli või proovivõttu, mille põhjal koostatakse ohtlike materjalide loend, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid.

4. Ohtlike materjalide loendit peetakse ja ajakohastatakse nõuetekohaselt kogu laeva käitamise jooksul ning selles kajastatakse iga uut paigaldist, mis hõlmab ükskõik millist II lisas osutatud ohtlikku materjali ning asjaomaseid muudatusi laeva konstruktsioonis ja seadmetes, võttes arvesse nendele materjalidele rahvusvahelise õiguse kohaselt kohaldatavaid erandeid ja üleminekumeetmeid.

5. Kolmanda riigi lipu all sõitvat laeva võib hoiatada, kinni pidada, välja saata või mitte lubada liikmesriigi sadamatesse või jurisdiktsiooni all olevatesse avamereterminalidesse juhul, kui laev ei esita kõnealuse liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele vastavustõendit kooskõlas lõigetega 6 ja 7 koos ohtlike materjalide loendiga, vastavalt vajadusele ja kõnealuste ametiasutuste nõudmisel. Sellist meedet rakendav liikmesriik teavitab viivitamatult selle kolmanda riigi asjakohaseid ametiasutusi, kelle lipu all asjaomane laev sõidab. Ohtlike materjalide loendi ajakohastamata jätmine ei ole puudus, mis toob kaasa kinnipidamise, kuid igast lahknevusest ohtlike materjalide loendis tuleb teatada selle kolmanda riigi asjakohastele ametiasutustele, kelle lipu all kõnealune laev sõidab.

6. Vastavustõendi annab riigisiseste nõuete kohaselt pärast ohtlike materjalide loendi kontrollimist selle kolmanda riigi asjakohane ametiasutus, kelle lipu all laev sõidab, või selle poolt volitatud organisatsioon. Vastavustõendi võib koostada Hongkongi konventsiooni liite 3 alusel.

7. Vastavustõend ja ohtlike materjalide loend koostatakse selle kolmanda riigi tõendit andva asjakohase ametiasutuse ametlikus keeles, kelle lipu all laev sõidab, ning juhul, kui see keel ei ole inglise, prantsuse või hispaania keel, lisatakse tekstile tõlge ühte nimetatud keelde.

8. Võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punkti b, tagavad kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad, kes taotlevad liikmesriigi lipu alla registreerimist, et artikli 5 lõike 2 kohast ohtlike materjalide loendit hoitakse pardal või see koostatakse kuue kuu jooksul alates kõnealuse liikmesriigi lipu all registreerimisest või järgmise artikli 8 lõike 3 kohase ülevaatuse ajal, olenevalt sellest, kumb neist on varasem.

III JAOTIS

LAEVADE RINGLUSSEVÕTU KOHT

Artikkel 13

Laevade ringlussevõtu kohale esitatavad nõuded Euroopa loetellu kandmiseks

1. Selleks et laevade ringlussevõtu koht kantaks Euroopa loetellu, peab see vastama järgmistele nõuetele kooskõlas asjakohaste Hongkongi konventsiooni sätetega ning võttes arvesse IMO, ILO, Baseli konventsiooni ja püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni asjakohaseid suuniseid ning muid rahvusvahelisi suuniseid:

a)	sellel on pädevate asutuste luba laevade ringlussevõtu toimingute läbiviimiseks;

b)	see on projekteeritud ja ehitatud ning seda käitatakse ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil;

c)	see toimib rajatistelt;

kehtestatud on juhtimis- ja järelevalvesüsteemid, menetlused ja meetodid, mille eesmärgiks on vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada:

i)	terviseriske asjaomastele töötajatele ja laevade ringlussevõtu koha ümbruskonna elanikele ning

ii)	laevade ringlussevõtust põhjustatud kahjulikku toimet keskkonnale;

e)	ette on valmistatud laevade ringlussevõtu koha kava;

f)	välditakse kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas on tõendatud, et suudetakse oheldada mis tahes leket, eelkõige loodete vööndis;

tagatud on ohtlike materjalide ja jäätmete ohutu ja keskkonnahoidlik käitlemine ja ladustamine, sealhulgas:

kõigi laeva pardal leiduvate ohtlike materjalide kokkukogumine kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul, et vältida nende sattumist keskkonda; lisaks käideldakse laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud ohtlikke materjale ja jäätmeid üksnes vettpidaval pinnal, kus on olemas tõhus äravoolusüsteem;

ii)	kõik laeva ringlussevõtu toimingute käigus tekkivad jäätmed ja nende kogused dokumenteeritakse ning antakse üle üksnes sellistele jäätmekäitluskohtadele, sealhulgas jäätmete ringlussevõtu kohtadele, millel on luba nende töötlemiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ning keskkonda;

h)	on koostatud erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava ning seda täidetakse; erijuhtudeks vajaliku varustuse (nagu tuletõrjeseadmed ja -autod, kiirabiautod ja kraanad) kiire juurdepääs on tagatud laevale ja kogu laevade ringlussevõtu koha territooriumile;

i)	on tagatud tööohutus ja töötajate koolitamine, sealhulgas isikukaitsevahendite kasutamine nende kasutamist nõudvate toimingute puhul;

j)	kogutakse andmeid vahejuhtumite, õnnetuste, kutsehaiguste ja kroonilise mõju kohta ning pädeva asutuse taotlusel teatatakse igast vahejuhtumist, õnnetusest, kutsehaigusest või kroonilisest mõjust, mis ohustab või võib ohustada töötajate turvalisust, inimeste tervist ja keskkonda;

k)	laevade ringlussevõtu koht nõustub järgima lõike 2 nõudeid.

2. Laevade ringlussevõtu koha käitaja:

a)	saadab laeva ringlussevõtu kava pärast selle heakskiitmist kooskõlas artikli 7 lõikega 3 laevaomanikule ja haldusasutusele või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioonile;

b)	teatab haldusasutusele, et laevade ringlussevõtu koht on kõigiti valmis laeva ringlussevõttu alustama;

kui laeva täielik või osaline ringlussevõtt on vastavalt käesolevale määrusele lõpule viidud, siis saadab 14 päeva jooksul alates laeva ringlussevõtu kava kohaselt teostatud täielikust või osalisest ringlussevõtust laevale ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi andnud haldusasutusele lõpetamisteate. Lõpetamisteade sisaldab aruannet vahejuhtumite ning inimeste tervist ja/või keskkonda kahjustavate õnnetuste kohta, kui selliseid esines.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks järgmiste dokumentide vorm:

a)	käesoleva artikli lõike 2 punktis b nõutav teade, et tagada selle kooskõla Hongkongi konventsiooni liitega 6, ning

b)	käesoleva artikli lõike 2 punktis c nõutav teade, et tagada selle kooskõla Hongkongi konventsiooni liitega 7.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14

Loa andmine liikmesriigis asuvale laevade ringlussevõtu kohale

1. Ilma et see piiraks liidu õiguse muude asjakohaste sätete kohaldamist, annavad pädevad asutused loa asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvale laevade ringlussevõtu kohale, mis vastab artiklis 13 sätestatud nõuetele laeva ringlussevõtmiseks. Kõnealuse loa võib asjaomasele laevade ringlussevõtu kohale anda kehtivusajaga kuni viieks aastaks ja selle kehtivust võib samavõrra pikendada.

Tingimusel et käesoleva määruse nõuded on täidetud, võib muu asjakohase siseriikliku või liidu õiguse sätete kohaselt koostatud lubasid ühendada käesoleva artikli kohase loaga üheks loaks, kui selline vorm väldib teabe põhjendamatut kattumist ja laevade ringlussevõtu koha käitaja, laevade ringlussevõtu ettevõtja või pädeva asutuse töö kordamist. Sellistel juhtudel võib loa kehtivust pikendada kooskõlas esimeses lõigus osutatud loa andmise korraga, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks.

2. Liikmesriik koostab loetelu laevade ringlussevõtu kohtadest, millele ta on andnud lõike 1 kohaselt loa, ning ajakohastab seda loetelu.

3. Lõikes 2 osutatud loetelu esitatakse komisjonile viivitamata ning mitte hiljem kui 31. märtsil 2015.

4. Kui laevade ringlussevõtu koht ei vasta enam artiklis 13 sätestatud nõuetele, peatab või tühistab liikmesriik, kus laevade ringlussevõtu koht asub, laevade ringlussevõtu kohale antud loa või nõuab, et asjaomane laevade ringlussevõtu ettevõtja võtaks meetmeid olukorra parandamiseks, ning teatab sellest viivitamata komisjonile.

5. Kui lõike 1 kohaselt antakse luba laevade ringlussevõtu kohale, teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 15

Kolmandates riikides asuvad laevade ringlussevõtu kohad

1. Kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha omanikuks olev laevade ringlussevõtu ettevõtja, kes soovib võtta ringlusse liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitab komisjonile taotluse kõnealuse laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu.

2. Lõikes 1 osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et asjaomane laevade ringlussevõtu koht vastab artiklis 13 sätestatud nõuetele, mis on vajalikud laevade ringlussevõtuks ja laevade ringlussevõtu koha kandmiseks artikli 16 kohaselt Euroopa loetellu.

Eelkõige teeb laevade ringlussevõtu ettevõtja järgmist:

nimetab loa või litsentsi, mille pädevad asutused on talle laevade ringlussevõtmiseks andnud, ja vajaduse korral loa või litsentsi, mille pädevad asutused on andnud kõigile tema laeva ringlussevõtu protsessis osalevatele töövõtjatele ja alltöövõtjatele, ning märgib kõik artikli 16 lõikes 2 osutatud andmed;

b)	teatab, kas pädev asutus kinnitab laeva ringlussevõtu kava vaikimisi või sõnaselgelt, märkides kooskõlas siseriiklike nõuetega vaikimisi heakskiitmiseks ettenähtud läbivaatamisaja, kui sellised nõuded on kehtestatud;

c)	kinnitab, et ta võtab liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu vastu üksnes käesoleva määruse kohaseks ringlussevõtuks;

d)	esitab tõendid selle kohta, et ta on suuteline kehtestama ja täitma sisenemiseks ohutu ruumi ja tuletöödeks ohutu ruumi kriteeriume ning tegema nende täitmise üle järelevalvet kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul;

e)	esitab kaardi, millele on märgitud laevade ringlussevõtu koha piirid ja laeva ringlussevõtu toimingute tegemise asukoht ringlussevõtukohas;

täpsustab iga I lisas osutatud ohtliku materjali ja muu ohtliku materjali puhul, mis võivad olla osa laeva konstruktsioonist, järgmist:

i)	kas laevade ringlussevõtu kohal on lubatud eemaldada ohtlikke materjale. Kui see on lubatud, siis nimetatakse töötajad, kellel on lubatud ohtlikke materjale eemaldada, ning esitatakse tõendid nende pädevuse kohta;

ii)

millist jäätmekäitlusprotsessi hakatakse laevade ringlussevõtu kohas või sellest väljaspool kohaldama, näiteks põletamine, prügilasse ladestamine või muu jäätmekäitlusmeetod, jäätmekäitluskoha nimi ja aadress (kui see on erineb laevade ringlussevõtu koha omast), ning esitatakse tõendid selle kohta, et protsessi kohaldatakse seadmata ohtu inimeste tervist ja keskkonnahoidlikul viisil;

g)	kinnitab, et ettevõtja võttis vastu laevade ringlussevõtu koha kava, arvestades asjakohaseid IMO suuniseid;

h)	esitab teabe, mis on vajalik laevade ringlussevõtu koha kindlakstegemiseks.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määratleda laevade ringlussevõtu koha kindlakstegemiseks vajaliku teabe vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Euroopa loetellu kandmiseks sertifitseeritakse kolmandates riikides asuvate laevade ringlussevõtu kohtade vastavust artiklis 13 sätestatud nõuetele pärast seda, kui asjakohase kvalifikatsiooniga sõltumatu kontrollija on läbi viinud kohapealse kontrolli. Laevade ringlussevõtu ettevõtja esitab vastava sertifikaadi komisjonile, taotledes kandmist Euroopa loetellu ja pärast seda iga viie aasta järel Euroopa loetelu kannet uuendades. Lisaks algsele loetellu kandmisele ja selle uuendamisele tehakse vaheläbivaatus, et kinnitada vastavust artiklis 13 sätestatud tingimustele.

Kui laevade ringlussevõtu ettevõtjad taotlevad Euroopa loetellu kandmist, nõustuvad nad sellega, et komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad enne või pärast asjaomase laevade ringlussevõtu koha kandmist kõnealusesse loetellu teha kohapealseid kontrolle, et kontrollida vastavust artiklis 13 sätestatud nõuetele. Sõltumatu kontrollija, komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad teevad kõnealuste kohapealsete kontrollide läbiviimisel koostööd selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kus on laevade ringlussevõtu koha asukoht.

Komisjon võib sellise sertifitseerimise hõlbustamiseks välja anda tehnilisi suuniseid.

5. Artikli 13 kohaldamisel võib asjaomase jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toimingu puhul eeldada keskkonnahoidlikkust, kui laevade ringlussevõtu ettevõtja suudab tõendada, et jäätmekäitluskohta, kus jäätmed vastu võetakse, käitatakse kooskõlas inimeste tervist ja keskkonnakaitset käsitlevate standarditega, mis on üldjoontes samaväärsed asjakohaste rahvusvaheliste ja liidu standarditega.

6. Kui komisjonile esitatud teave muutub, esitab laevade ringlussevõtu ettevõtja viivitamata ajakohastatud tõendid, ja teatab igal juhul kolm kuud enne iga viieaastase Euroopa loetellu kantud olemise perioodi lõppu, et:

a)	esitatud tõendid on täielikud ja ajakohased;

b)	laevade ringlussevõtu koht täidab jätkuvalt ja ka edaspidi artiklis 13 esitatud nõudeid.

Artikkel 16

Euroopa loetelu koostamine ja ajakohastamine

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et koostada Euroopa loetelu laevade ringlussevõtu kohtadest, mis:

a)	asuvad liidus ja millest liikmesriigid on teatanud vastavalt artikli 14 lõikele 3;

b)	asuvad kolmanda riigis ning mille loetellu kandmine põhineb artikli 15 kohaselt esitatud või kogutud teabel ja lisatõendite hindamisel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Euroopa loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil hiljemalt 31. detsembril 2016. See jagatakse kaheks alajaotiseks, milles loetletakse liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvad laevade ringlussevõtu kohad.

Euroopa loetelu sisaldab laevade ringlussevõtu koha kohta järgmist teavet:

a)	ringlussevõtu meetod;

b)	ringlussevõtuks sobivate laevade tüüp ja suurus;

c)	kõik piirangud ja tingimused laevade ringlussevõtu koha tegevusele, sh seoses ohtlike jäätmete käitlemisega;

d)	pädeva asutuse poolt artikli 7 lõikes 3 osutatud sõnaselgelt või vaikimisi laeva ringlussevõtu kava heakskiidu menetluse üksikasjad;

e)	maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht.

3. Euroopa loetelus esitatakse kuupäev, mil laevade ringlussevõtu koha loetelu kande kehtivus lõppeb. Kanne kehtib maksimaalselt viis aastat ning selle kehtivust saab pikendada.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid Euroopa loetelu korrapäraseks ajakohastamiseks järgmistel juhtudel:

laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu, kui

i)	sellele on antud luba vastavalt artiklile 14 või

ii)	selle kandmise kohta Euroopa loetellu tehakse otsus vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile b;

laevade ringlussevõtu koha kustutamiseks Euroopa loetelust, kui

i)	laevade ringlussevõtu koht ei vasta enam artiklis 13 sätestatud nõuetele;

ii)	ajakohastatud tõendeid ei ole esitatud vähemalt kolme kuu jooksul enne käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud viieaastase ajavahemiku lõppu.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjon toimib Euroopa loetelu koostamisel ja ajakohastamisel kooskõlas aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja liidu rahvusvaheliste kohustustega.

6. Liikmesriik edastab komisjonile kogu teabe, mis võib olla asjakohane Euroopa loetelu ajakohastamiseks. Komisjon edastab kogu asjaomase teabe teistele liikmesriikidele.

IV JAOTIS

ÜLDISED HALDUSSÄTTED

Artikkel 17

Keel

1. Artiklis 7 osutatud laeva ringlussevõtu kava töötatakse välja keeles, mille kasutamisega on nõustunud riik, kes annab laevade ringlussevõtu kohale loa. Kui kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse või hispaania keel, tõlgitakse laeva ringlussevõtu kava ühte neist keeltest, välja arvatud juhul, kui haldusasutus leiab, et see ei ole vajalik.

2. Artikli 9 kohaselt välja antud ohtlike materjalide sertifikaat ja ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat koostatakse seda välja andva haldusasutuse ametlikus keeles. Kui kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse või hispaania keel, lisatakse tekstile tõlge ühte neist keeltest.

Artikkel 18

Pädevate asutuste ja haldusasutuste määramine

1. Liikmesriik määrab pädevad asutused ja haldusasutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise eest, ning teatab neist komisjonile. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata muudatustest kõnealuses teabes.

2. Komisjon avaldab määratud pädevate asutuste ja haldusasutuste nimekirjad oma veebilehel ning vajaduse korral ajakohastab kõnealuseid nimekirju.

Artikkel 19

Kontaktisikute määramine

1. Liikmesriik ja komisjon määravad kumbki ühe või mitu kontaktisikut, kelle ülesanne on teavitada ja nõustada päringuid esitavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid. Komisjoni kontaktisik edastab liikmesriikide kontaktisikutele kõik neid puudutavad küsimused, ja vastupidi.

2. Liikmesriik teavitab komisjoni kontaktisikute määramisest. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata muudatustest kõnealuses teabes.

3. Komisjon avaldab määratud kontaktisikute nimekirjad oma veebilehel ning vajaduse korral ajakohastab kõnealuseid nimekirju.

Artikkel 20

Kontaktisikute koosolek

Komisjon korraldab liikmesriigi taotlusel või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, korrapäraselt kontaktisikute koosolekuid, et arutada käesoleva määruse rakendamisega seoses tekkinud küsimusi. Kui kõik liikmesriigid ja komisjon peavad seda asjakohaseks, kutsutakse koosolekule või selle osale asjaomased sidusrühmad.

V JAOTIS

ARUANDLUS JA JÕUSTAMINE

Artikkel 21

Liikmesriigi aruanne

1. Liikmesriik saadab komisjonile aruande, mis sisaldab järgmist:

a)	loetelu tema lipu all sõitvatest laevadest, kellele on antud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat, ning laevade ringlussevõtu ettevõtja nimi ja laevade ringlussevõtu koha asukoht, mis on märgitud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadile;

b)	loetelu tema lipu all sõitvatest laevadest, mille kohta on saadud lõpetamisteade;

c)	teave ebaseadusliku laevade ringlussevõtu, karistuste ja liikmesriigi võetud järelmeetmete kohta.

2. Liikmesriik edastab komisjonile iga kolme aasta tagant elektrooniliselt aruande, tehes seda üheksa kuu jooksul pärast aruandega hõlmatava kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Esimene elektrooniline aruanne hõlmab ajavahemikku alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kuni esimese kolmeaastase aruandeperioodi lõpuni, mis on kindlaks määratud nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ (14) artiklis 5 ja mis saabub pärast esimese aruandeperioodi alguskuupäeva.

Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

3. Komisjon sisestab selle teabe elektroonilisse andmebaasi, mis on alaliselt üldsusele kättesaadav.

Artikkel 22

Jõustamine liikmesriikides

1. Liikmesriigid sätestavad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavad karistused ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teevad kahe- või mitmepoolset koostööd, et aidata vältida ja tuvastada käesoleva määruse täitmisest kõrvalehoidmist ja selle rikkumist.

3. Liikmesriigid määravad oma alaliste töötajate hulgast lõikes 2 osutatud koostöö eest vastutavad isikud. Nimetatud teave saadetakse komisjonile, kes edastab koondnimekirja kõnealustele isikutele.

4. Liikmesriik edastab komisjonile siseriikliku õiguse sätted, mis käsitlevad käesoleva määruse jõustamist ning kohaldatavaid karistusi.

Artikkel 23

Meetmetaotlus

1. Füüsilistel või juriidilistel isikutel, keda mõjutab või võib mõjutada käesoleva määruse artikli 13 (koostoimes artikliga 15 ja artikli 16 lõike 1 punktiga b) rikkumine või kellel on põhjendatud huvi käesoleva määruse artikli 13 (koostoimes artikliga 15 ja artikli 16 lõike 1 punktiga b) rikkumisega seotud keskkonnaalaste otsuste vastuvõtmise vastu, on õigus taotleda, et komisjon võtaks käesoleva määruse kohaselt meetmeid sellise rikkumise suhtes või sellise rikkumise vahetu ohu suhtes.

Iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006 (15) artiklis 11 sätestatud nõuetele vastava keskkonnakaitsega tegeleva vabaühenduse huvi edendada keskkonnakaitset loetakse esimese lõigu kohaldamisel piisavaks.

2. Meetmetaotlusele lisatakse asjaomane teave ja andmed, mis toetavad kõnealust taotlust.

3. Kui meetmetaotlus ning sellele lisatud teave ja andmed tõendavad usutavalt, et artiklit 13 (koostoimes artikliga 15 ja artikli 16 lõike 1 punktiga b) on rikutud, või on olemas vahetu oht, et neid artikleid rikutakse, kaalub komisjon sellist meetmetaotlust ning teavet ja andmeid. Sellisel juhul annab komisjon asjaomasele laevade ringlussevõtu ettevõtjale võimaluse avaldada oma seisukohad meetmetaotluse ja sellele lisatud teabe ja andmete kohta.

4. Komisjon teavitab viivitamata ja liidu õigusaktide asjakohaste sätete kohaselt isikutele, kes esitasid lõike 1 kohase taotluse, oma otsusest võtta taotlusele vastavaid meetmeid või sellest keelduda ning esitab põhjendused.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 30. detsembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 5 lõike 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 26

Üleminekusätted

Alates Euroopa loetelu avaldamise kuupäevast võivad liikmesriigid enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva lubada Euroopa loetellu kantud laevade ringlussevõtu kohtades laevu ringlusse võtta. Sellistel juhtudel ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1013/2006.

Artikkel 27

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 1 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„i)	liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2013 (*1) kohaldamisalasse.

Artikkel 28

Direktiivi 2009/16/EÜ muutmine

IV lisasse lisatakse järgmine punkt:

„49.	Ohtlike materjalide loendi sertifikaat või vastavustõend vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1257/2013 (*2).

Artikkel 29

Rahaline stiimul

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande sellise rahastamisvahendi teostatavuse kohta, mis aitaks kaasa laevade ohutule ja usaldusväärsele ringlussevõtule, ning esitab koos sellega vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 30

Läbivaatamine

1. Komisjon hindab, millised käesoleva määruse rikkumised tuleks lisada direktiivi 2008/99/EÜ reguleerimisalasse, et saavutada rikkumisi käsitlevate sätete samaväärsus käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1013/2006 vahel. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma järeldustest aru hiljemalt 31. detsembriks 2014 ning esitab koos aruandega vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

2. Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt 18 kuud pärast Hongkongi konventsiooni jõustumise kuupäeva ning esitab vajaduse korral samal ajal asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Kõnealusel läbivaatamisel käsitletakse Hongkongi konventsiooni alusel lubatud laevade ringlussevõtu kohtade kandmist Euroopa loetellu, et vältida töö ja halduskoormuse dubleerimist.

3. Komisjon vaatab käesolevat määrust korrapäraselt läbi ja teeb vajaduse korral õigeaegselt ettepanekud, et reageerida rahvusvaheliste konventsioonidega (sealhulgas Baseli konventsiooniga) seotud suundumustele, kui see osutub vajalikuks.

4. Olenemata lõikest 2, esitab komisjon hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, millega kaasnevad vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud, et tagada selle eesmärkide täidetus ning mõju tagatus ja põhjendatus.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 32

Kohaldamine

1. Käesolevat määrust kohaldatakse alates järgmisest kahest kuupäevast varasemast, kuid mitte varem kui 31. detsembrist 2015:

6 kuud pärast päeva, kui Euroopa loetellu kantud laevade ringlussevõtu kohtade summaarne maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht saavutab vähemalt 2,5 miljonit tühimassi tonni. Laevade ringlussevõtu koha aastane laevade ringlussevõtu maht arvutatakse kõnealuses ringlussevõtu kohas teatud aasta jooksul ringlusse võetud laevade summaarse massina tühimassi tonnides. Maksimaalse aastase laevade ringlussevõtu mahu kindlaksmääramiseks võetakse iga laevade ringlussevõtu koha puhul arvesse viimase kümne aasta suurim näitaja, äsja loa saanud laevade ringlussevõtu koha puhul kõnealuse ringlussevõtu koha suurim aastane näitaja, või

b)	31. detsembrist 2018.

2. Järgmiste sätete suhtes kehtivad siiski järgmised kohaldamise alguskuupäevad:

a)	artiklit 2, artikli 5 lõike 2 teist lõiku, artikleid 13, 14, 15, 16, 25 ning 26 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2014;

b)	artikli 5 lõike 2 esimest ja kolmandat lõiku ja artikli 12 lõikeid 1 ja 8 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2020.

3. Kui lõike 1 punktis a osutatud tingimused on täidetud, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kohta.

4. Kui liikmesriik on sulgenud oma riikliku laevade registri või kui kolme aasta jooksul ei ole selle liikmesriigi lipu all registreeritud ühtegi laeva ning kui selle riigi lipu all ei ole registreerunud ühtegi laeva, võib see liikmesriik teha erandeid käesoleva määruse sätetest, välja arvatud artiklitest 4, 5, 11, 12, 13, 14, artikli 16 lõikest 6 ning artiklitest 18, 19, 20, 21 ja 22. Kui liikmesriik kavatseb seda erandit kasutada, teatab ta sellest komisjonile hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Komisjonile teatatakse ka hilisematest muudatustest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 20. november 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 158.

(2) Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

(4) Baseli konventsiooni osaliste otsusega III/1 vastuvõetud muudatus („ekspordi keelustamist käsitlev muudatus”).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(9) Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(14) Nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

I LISA

OHTLIKE MATERJALIDE KONTROLLIMEETMED

Ohtlik materjal

Määratlus

Kontrollimeetmed

Asbest

Asbesti sisaldavad materjalid

Kõikidel laevadel on keelatud asbesti sisaldavate materjalide uued paigaldised.

Osoonikihti kahandavad ained

Osoonikihti kahandavad ained, mis on määratletud osoonikihti kahandavate ainete Montreali 1987. aasta protokolli artikli 1 lõikes 4 ning loetletud kõnealuse protokolli A, B, C või E lisas, mis on jõus käesoleva lisa kohaldamise või tõlgendamise ajal.

Järgmised osoonikihti kahandavad ained, mida võib leiduda laevade pardal (loetelu ei ole ammendav):

haloon-1211 bromoklorodifluorometaan

haloon-1301 bromotrifluorometaan

haloon-2402 1,2-dibromo-1,1,2,2-tetrafluoroetaan (tuntud ka kui haloon-114B2)

CFC-11 triklorofluorometaan

CFC-12 diklorofluorometaan

CFC-113 1,1,2-trikloro-1,2,2-trifluoroetaan

CFC-114 1,2-dikloro-1,1,2,2-tetrafluoroetaan.

CFC-115 kloropentafluoroetaan

HCFC-22

klorodifluorometaan

Kõikidel laevadel on keelatud osoonikihti kahandavate ainete uued paigaldised.

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

„Polüklooritud bifenüülid” – aromaatsed ühendid, mis on moodustatud nii, et bifenüülmolekuli (kaks benseenituuma, mis on omavahel ühendatud ühe süsinik-süsinik-sidemega) vesinikuaatomid võivad olla asendatud kuni kümne klooriaatomiga.

Kõikidel laevadel on keelatud polüklooritud bifenüüle sisaldavate materjalide uued paigaldised.

Perfluorooktaansulfoonhape (PFOS (1))

„perfluorooktaansulfoonhape” (PFOS) – perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid

Perfluoroktaansulfoonhapet ja selle derivaate (PFOS) sisaldavad uued paigaldised on keelatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 850/2004 (2).

Kattumisvastased ühendid ja süsteemid

Kattumisvastased ühendid ja süsteemid, mis on reguleeritud vastavalt 2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni (AFS-konventsioon) I lisale, mis kehtib käesoleva lisa kohaldamise või tõlgendamise ajal.

1.	Laevadele keelatakse peale kanda biotsiidina tinaorgaanilisi ühendeid sisaldavaid kattumisvastaseid süsteeme või muid kattumisvastaseid süsteeme, mille pealekandmine või kasutamine on keelatud AFS-konventsiooniga.

2.	Uutel laevadel ja uute paigaldiste puhul laevadele on keelatud peale kanda või kasutada kattumisvastaseid ühendeid või süsteeme viisil, mis ei ole kooskõlas AFS-konventsiooniga.

(1) Ei kehti kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

II LISA

OHTLIKE MATERJALIDE LOENDISSE KUULUVAD MATERJALID

1.	I lisas loetletud ohtlikud materjalid

2.	Kaadmium ja kaadmiumiühendid

3.	Kuuevalentne kroom ja kuuevalentse kroomi ühendid

4.	Plii ja pliiühendid

5.	Elavhõbe ja elavhõbedaühendid

6.	Polübroomitud bifenüülid (PBBd)

7.	Polübroomitud difenüüleetrid (PBDEd)

8.	Polüklooritud naftaleenid (sisaldavad rohkem kui kolme kloori aatomit)

9.	Radioaktiivsed ained

10.	Teatavad lühiahelalised klooritud parafiinid (alkaanid, C10–C13, klooritud)

11.	Broomitud leegiaeglustid (HBCDD)

10.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 330/21

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1258/2013,

20. november 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 (3) artiklile 16 võttis komisjon 7. jaanuaril 2010 vastu aruande narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalvet käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamise ja toimimise kohta.

(2)

Selles aruandes soovitab komisjon täiendavalt analüüsida viise, kuidas tõhustada atseetanhüdriidiga, mis on vastavalt määruse (EÜ) nr 273/2004 artikli 2 punktile a nimetatud määruse I lisa 2. kategooriasse kuuluv nimekirjas loetletud lähteaine, kauplemise kontrolli, et paremini tõkestada atseetanhüdriidi kõrvaletoimetamist heroiini ebaseaduslikuks valmistamiseks.

(3)	Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes narkootikumide lähteaineid käsitlevate ELi õigusaktide toimimise ja rakendamise kohta komisjoni üles esitama seadusandlikke ettepanekuid pärast seda, kui on põhjalikult hinnatud nende võimalikku mõju liikmesriikide ametiasutustele ja ettevõtjatele.

(4)

Käesolev määrus muudab selgemaks „nimekirjas loetletud lähteaine” mõiste: termin „ravimpreparaat”, mis pärineb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastasest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist (edaspidi „ÜRO konventsioon”), mis võeti vastu Viinis 19. detsembril 1988, jäetakse välja, kuna see on hõlmatud liidu õigusaktide sellekohase terminiga „ravimid”. Peale selle jäetakse välja termin „muud preparaadid”, kuna see dubleerib terminit „segud”, mida on nimetatud mõiste defineerimisel juba kasutatud.

(5)

Mõiste „kasutaja” määratlus peaks hõlmama isikuid, kes omavad narkootikumide lähteaineid muudel eesmärkidel kui nende turule viimine, ning tuleks selgitada, et isikud, kes kasutavad määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa 1. kategooria lähteaineid muudel eesmärkidel kui nende turule viimine, peavad selleks hankima loa.

(6)

Peaks kehtestama üksikasjalikumad registreerimisnõuded, et tagada kõikides liikmesriikides ühetaolised registreerimise tingimused nende nimekirjas loetletud lähteainete puhul, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa 2. kategooriasse. Nimetatud määruse I lisa uues alamkategoorias 2 A loetletud ainete puhul peavad registreerimisnõuet täitma mitte ainult ettevõtjad, vaid ka kasutajad.

(7)	Kui loa hankimiseks või registreerimiseks nõutakse lõive, peaksid liikmesriigid kaaluma selliste lõivude kohandamist, et tagada mikroettevõtete konkurentsivõime.

(8)	Tuleks sõnaselgelt väljendada, et liikmesriigid võivad rakendada meetmeid nimekirjas loetlemata lähteainetega seotud kahtlaste tehingute suhtes, nii et nad saaksid kiiremini reageerida uutele suundumustele uimastite ebaseaduslikus tootmises.

(9)

On vaja luua narkootikumide lähteainete Euroopa andmebaas (edaspidi „Euroopa andmebaas”), et lihtsustada liikmesriikide aruandlust konfiskeerimiste ja peatatud saadetiste kohta, mis esitataks võimaluse korral koondatult ja anonüümsel kujul ning mille raames töödeldaks isikuandmeid kõige vähem sekkuval viisil, võttes arvesse eraelu puutumatust soodustava tehnoloogia taset ja andmete piiramise põhimõtet. Euroopa andmebaas peaks lisaks toimima kui registreeritud või litsentseeritud Euroopa ettevõtjate ja kasutajate register, mis hõlbustab nimekirjas loetletud lähteainetega seotud kaubandustehingute seaduslikkuse kontrollimist, ning samuti võimaldaks see ettevõtjatel anda pädevatele ametiasutustele teavet oma tehingute kohta seoses nimekirjas loetletud lähteainetega.

(10)

Määrusega (EÜ) nr 273/2004, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, nähakse ette teabe töötlemine, sealhulgas isikuandmete töötlemine, et pädevatel asutustel oleks võimalik teostada järelevalvet narkootikumide lähteainete turuleviimise üle ja hoida ära nimekirjas loetletud lähteainete kõrvaletoimetamist. Isikuandmete töötlemine peaks toimuma määruse eesmärgiga kooskõlas oleval viisil ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001, (5) eelkõige kooskõlas andmete kvaliteedi, proportsionaalsuse ja eesmärgipärasusega seotud liidu nõuetega ning õigusega teabele, andmetele juurdepääsule, nende muutmisele ja kustutamisele ning kasutamise keelamisele ning kooskõlas korralduslike ja tehniliste meetmete ning isikuandmete rahvusvahelise edastamisega.

(11)

Määrus (EÜ) nr 273/2004, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt või rakendusakt peaksid järgima isikuandmete töötlemisel inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ja selle artiklis 8 tunnustatud õigust isikuandmete kaitsele. Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid peaksid samuti kindlustama, et isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(12)

Atseetanhüdriidi, mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa 2. kategoorias, peaks loetlema nimetatud määruse I lisa uues alamkategoorias 2 A, et võimaldada selle ainega kauplemise üle tõhusamat kontrolli. Ülejäänud määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa 2. kategooriasse kuuluvad ained tuleks loetleda nimetatud määruse I lisa alamkategoorias 2B.

(13)	Määrusega (EÜ) nr 273/2004 on komisjonile antud mõne selle määruse sätte puhul rakendamisvolitused, mida tuleks kasutada kooskõlas menetlustega, mis on sätestatud nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (6).

(14)	Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleks kõnealused volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 290 ja 291.

(15)

Määruses (EÜ) nr 273/2004, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, seatud eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada loa saanud või Euroopa andmebaasi kantud ettevõtjate ja kasutajate loetelule seatud nõudeid ja tingimusi seoses loa andmise ja registreerimise, kliendideklaratsioonide saamise ja kasutamise, nimekirjas loetletud aineid sisaldavate segude dokumenteerimise ja märgistamise, ettevõtjate poolt teabe andmisega nimekirjas loetletud lähteainetega seotud tehingute kohta ning seoses teabega, mida liikmesriigid esitavad määruses (EÜ) nr 273/2004 sätestatud rakendus- ja järelevalvemeetmete kohta, ning et muuta selle lisasid. Sellistes delegeeritud õigusaktides tuleks samuti kindlaks määrata isikuandmete kategooriad, mida liikmesriigid ja ettevõtjad võivad määruse (EÜ) nr 273/2004 kohaselt töödelda, isikuandmete kategooriad, mida võib Euroopa andmebaasis säilitada, ning isikuandmete töötlemisel kasutatavad kaitsemeetmed. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi nõuetekohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(16)	Samuti on oluline, et komisjon küsiks Euroopa andmekaitseinspektori arvamust selliste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist.

(17)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 273/2004 rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7). Rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, et oleks võimalik üksikasjalikult sätestada, kuidas esitada kliendideklaratsioone elektroonilises vormis ja kuidas edastada Euroopa andmebaasi teavet ettevõtjate poolt nimekirjas loetletud lähteainetega tehtud tehingute kohta.

(18)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tõhustada määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa 2. kategooriasse kuuluvaid nimekirjas loetletud lähteaineid, eelkõige atseetanhüdriidi omavate või turule viivate ettevõtjate registreerimise nõudeid, et tõkestada selle aine kõrvaletoimetamist narkootikumide ebaseaduslikuks valmistamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna uimastikauplejad kasutavad ära riigiti erinevaid registreerimise tingimusi ja viivad oma ebaseadusliku äritegevuse üle sinna, kust narkootikumide lähteaineid on kõige kergem kõrvale toimetada, on neid eesmärke parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)	Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ning ta andis oma arvamuse 18. jaanuaril 2013 (8).

(20)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 273/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 273/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala ja eesmärgid

Käesolev määrus sätestab liidusisesed ühtlustatud kontrolli- ja jälgimismeetmed teatavate ainete puhul, mida sageli kasutatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga tõkestada selliste ainete levikut.”

Artiklis 2:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

„nimekirjas loetletud lähteaine” – kõik I lisas loetletud ained, mida saab kasutada narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja loodussaadused, välja arvatud segud ja loodussaadused, mis sisaldavad nimekirjas loetletud lähteaineid ja mille koostises need esinevad viisil, et neid ei ole võimalik lihtsalt kasutada või käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil ekstraheerida, ravimid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 2 (*1) määratletud tähenduses ning veterinaarravimid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ (*2) artikli 1 punktis 2 määratletud tähenduses.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001 aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67)."

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).”;"

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	„turuleviimine” – nimekirjas loetletud lähteainete tarnimine liidu piires tasu eest või tasuta või nende ainete ladustamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, nendega kauplemine, nende jaotamine või vahendamine eesmärgiga neid liidu piires tarnida;”

lisatakse järgmised punktid:

„h)

„kasutaja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud ettevõtja, kes omab nimekirjas loetletud lähteaineid ja tegeleb nimekirjas loetletud lähteainete töötlemise, formuleerimise, tarbimise, ladustamise, hoidmise, käitluse, nendega mahutite täitmise, nende ühest mahutist teise üleviimise, segamise, muundamise või muul viisil kasutamisega;

i)	„loodussaadused” – organismid ja nende osad mis tahes vormis või looduses esinevad mis tahes ained, mis on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (*3) artikli 3 punktis 39.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).”"

Artiklis 3:

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Ettevõtjad ja kasutajad hangivad nende liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kus nad on asutatud või kus nad omavad püsivat tegevuskohta, loa, enne kui nad võivad I lisa 1. kategooriasse kuuluvaid lähteaineid omada või turule viia. Pädevad asutused võivad väljastada erilubasid apteekidele, veterinaardispanseritele, teatud tüüpi avaliku halduse asutustele või sõjaväele. Sellised eriload kehtivad ainult I lisa 1. kategooriasse kuuluvate lähteainete kasutamiseks asjaomaste ettevõtjate ametialaste ülesannete piires.

3. Ükskõik milline ettevõtja, kes omab luba, tohib tarnida I lisa 1. kategooriasse kuuluvaid lähteaineid ainult neile ettevõtjatele ja kasutajatele, kellel on samuti luba ja kes on allkirjastanud artikli 4 lõikes 1 sätestatud kliendideklaratsiooni.”;

lõiked 5, 6, ja 7 asendatakse järgmisega:

„5. Ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist, võivad pädevad asutused kas piirata loa kehtivusaega perioodiga kuni kolm aastat või kohustada ettevõtjaid ja kasutajaid tõendama vähemalt iga kolme aasta järel, et loa väljaandmise tingimused on endiselt täidetud. Loal märgitakse tegevus või tegevused, mille jaoks see on väljastatud ja samuti ka asjaomaste nimekirjas loetletud ainete nimetused. Pädev asutus annab eriloa välja põhimõtteliselt piiramatu tähtajaga, kuid võib loa peatada või tühistada, kui neil on piisav alus arvata, et loa valdaja pole selleks enam sobiv, või kui loa väljaandmise tingimused ei ole enam täidetud.

6. Ettevõtjad taotlevad enne I lisa 2. kategooriasse kuuluvate lähteainete turule viimist enda registreerimist selle liikmesriigi pädevatelt asutustelt, kus nad on asutatud. Alates 1. juulist 2015 taotlevad kasutajad enda registreerimist selle liikmesriigi pädevatelt asutustelt, kus nad omavad püsivat tegevuskohta, enne kui nad võivad I lisa alamkategooriasse 2 A kuuluvaid lähteaineid omada. Pädevad asutused võivad lubada eriregistreerimist apteekidele, veterinaardispanseritele, teatud tüüpi avaliku halduse asutustele või sõjaväele. Selline eriregistreerimine kehtib ainult I lisa 2. kategooriasse kuuluvate lähteainete kasutamiseks asjaomaste ettevõtjate või kasutajate ametialaste ülesannete piires.

6a. Iga ettevõtja, kes on registreeritud vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, tohib tarnida I lisa alamkategooriasse 2 A kuuluvaid nimekirjas loetletud lähteaineid ainult teistele ettevõtjatele või kasutajatele, kes on samamoodi registreeritud ja kes on allkirjastanud artikli 4 lõikes 1 sätestatud kliendideklaratsiooni.

6b. Registreerimist kaaludes võtavad pädevad asutused eelkõige arvesse taotleja asjatundlikkust ja usaldusväärsust. Nad ei luba registreerimist juhul, kui esinevad mõistlikud põhjused kahelda taotleja või nimekirjas loetletud lähteainetega kauplemise eest vastutava töötaja sobivuses ja usaldusväärsuses. Nad võivad registreerimise peatada või tunnistada kehtetuks, kui neil on piisav alus arvata, et registreeritud isik ei ole selleks enam sobiv, või kui registreerimise tingimused ei ole enam täidetud.

6c. Pädevad asutused võivad ettevõtjatelt ja kasutajatelt nõuda lõivu tasumist loataotluse esitamise või registreerimise eest.

Kui nõutakse lõivu tasumist, kaaluvad pädevad asutused lõivuskaala kohandamist ettevõtte suurusele. Sellise lõivu tasumist nõutakse mittediskrimineerival viisil ja lõiv ei tohi ületada taotluse menetlemise kulusid.

7. Pädevad asutused kannavad ettevõtjad ja kasutajad, kes on saanud loa või on registreeritud, artiklis 13a osutatud Euroopa andmebaasi.

8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõudeid ja tingimusi, mis on seotud:

a)	loa andmisega, sealhulgas vajadusel esitatavate isikuandmete kategooriad;

b)	registreerimisega, sealhulgas vajadusel esitatavate isikuandmete kategooriad, ning

c)	loa saanud või registreeritud ettevõtjate ja kasutajate artiklis 13a osutatud Euroopa andmebaasi kandmisega, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud isikuandmete kategooriad ei hõlma andmete erikategooriaid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (*4) artikli 8 lõikes 1.

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31)”."

Artiklis 4:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 ning artiklite 6 ja 14 kohaldamist, peab iga liidu piires registreeritud ettevõtja, kes tarnib kliendile I lisa 1. või 2. kategooriasse kuuluvat nimekirjas loetletud lähteainet, saama kliendilt deklaratsiooni, milles on näidatud nimekirjas loetletud lähteaine kasutusotstarve. Ettevõtja esitab iga nimekirjas loetletud lähteaine kohta eraldi deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsioon vastab III lisa 1. punktis esitatud näidisvormile. Juriidilised isikud esitavad deklaratsiooni oma ametlikul blanketil.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ettevõtja, kes tarnib I lisa 1. kategooriasse kuuluvaid nimekirjas loetletud lähteaineid, peab varustama deklaratsiooni ühe koopia pitseri ja kuupäevaga, tõendades, et see on originaali tõendatud koopia. Selline koopia peab liidu piires transporditavate 1. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainetega alati kaasas olema ja see tuleb nõudmise korral esitada transportimise käigus transpordivahendite sisu kontrollivatele ametivõimudele.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte kliendideklaratsioonide saamise ja kasutamise nõuete ja tingimuste kohta.”

5)	Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige: „7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte nimekirjas loetletud lähteaineid sisaldavate segude dokumenteerimise nõuete ja tingimuste kohta.”

6)	Artiklile 7 lisatakse järgmine lõik: „Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte nimekirjas loetletud lähteaineid sisaldavate segude märgistamise nõuete ja tingimuste kohta.”

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Pädevate asutuste teavitamine

1. Ettevõtjad teatavad kohe pädevatele asutustele kõigist asjaoludest, nagu näiteks ebatavalised tellimused või sellised tehingud turule viidavate nimekirjas loetletud lähteainetega, mis annavad alust oletada, et neid lähteaineid võidakse levitada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Selleks esitavad ettevõtjad kogu olemasoleva teabe, mis võimaldab pädevatel asutustel kontrollida asjaomase tellimuse või tehingu seaduslikkust.

2. Ettevõtjad esitavad pädevatele asutustele kokkuvõtlikus vormis asjakohase teabe oma tehingutest seoses nimekirjas loetletud lähteainetega.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte seoses ettevõtjate käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe esitamise nõuete ja tingimustega, sealhulgas vajadusel seoses selleks töödeldavate isikuandmete kategooriate ning nimetatud isikuandmete töötlemisel kasutatavate kaitsemeetmetega.

4. Ettevõtjad ei edasta käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid muudele isikutele kui pädevatele asutustele.”

8)	Artiklis 9 asendatakse lõige 1 järgmisega: „1. Komisjon koostab suunised ja uuendab neid, et soodustada koostööd pädevate asutuste, ettevõtjate ja keemiatööstuse vahel, eriti nimekirjas loetlemata lähteainete osas.”

Artiklis 10:

lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)	siseneda ettevõtjate ja kasutajate tööruumidesse, hankimaks tõendeid eeskirjade eiramise kohta;

c)	vajaduse korral pidada kinni ja konfiskeerida käesolevale määrusele mittevastavaid saadetisi.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga liikmesriik võib rakendada vajalikke meetmeid, võimaldamaks oma pädevatel asutustel kontrollida ja jälgida kahtlasi tehinguid, mis hõlmavad nimekirjas loetlemata lähteaineid, ning eelkõige:

a)	saada teavet kõikide nimekirjas loetlemata lähteainete tellimuste või nimekirjas loetlemata lähteainetega seotud tegevuse kohta;

b)	siseneda tööruumidesse, et hankida tõendeid kahtlaste tehingute kohta, mis hõlmavad nimekirjas loetlemata lähteaineid;

c)	vajaduse korral pidada kinni ja konfiskeerida saadetisi, et vältida konkreetsete nimekirjas loetlemata lähteainete kasutamist narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

3. Pädevad asutused hoiavad andmete ärisaladust.”

10)

Artiklid 13 kuni 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Teabe edastamine liikmesriikide poolt

1. Selleks, et võimaldada vajalike kohanduste tegemist nimekirjas loetletud ja nimekirjas loetlemata lähteainetega kauplemise jälgimise korras, edastavad liikmesriikide pädevad asutused õigeaegselt elektroonilises vormis artiklis 13a osutatud Euroopa andmebaasi kaudu komisjonile kogu asjakohase teabe käesolevas määruses sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise kohta, eelkõige seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete ning nende levitamis- ja valmistamisviiside kohta ning nende ainetega seadusliku kauplemise kohta.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada nõudeid ja tingimusi seoses käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabega.

3. Komisjon esitab Rahvusvahelisele Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogule kokkuvõtte vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 edastatud teatistest kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikli 12 lõikega 12 ja konsulteerides seejuures liikmesriikidega.

Artikkel 13a

Narkootikumide lähteainete Euroopa andmebaas

1. Komisjon loob narkootikumide lähteainete Euroopa andmebaasi, millel on järgmised funktsioonid:

a)	lihtsustada võimaluse korral koondatult ja anonüümsel kujul teabe edastamist vastavalt artikli 13 lõikele 1, selle teabe sünteesimine ja analüüsimine liidu tasandil ja vastavate aruannete esitamine Rahvusvahelisele Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogule vastavalt artikli 13 lõikele 3;

b)	luua üleeuroopaline register nende ettevõtjate ja kasutajate kohta, kellele on antud luba või kes on registreerunud;

c)	anda ettevõtjatele võimalus esitada pädevatele asutustele elektroonilises vormis teavet oma tehingute kohta kooskõlas artikli 8 lõikega 2, nagu on täpsustatud artiklis 14 nimetatud rakendusmeetmetes.

Isikuandmed lisatakse Euroopa andmebaasi alles pärast artikli 3 lõikes 8 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist.

2. Komisjon ja pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et tagada Euroopa andmebaasis sisalduvate isikuandmete turvalisus, konfidentsiaalsus ja täpsus, ning tagada, et andmesubjektide õigused on kaitstud kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (*5).

3. Käesoleva määruse alusel kogutud teavet, sealhulgas isikuandmeid, kasutatakse kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva kohaldatava õigusega ning seda ei säilitata kauem, kui see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik. Direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõikes 1 osutatud andmete eriliikide töötlemine on keelatud.

4. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks selgel ja arusaadaval viisil Euroopa andmebaasi käsitleva teabe kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitega 10 ja 11.

Artikkel 13b

Andmekaitse

1. Isikuandmete töötlemine liikmesriikide pädevates asutustes toimub vastavalt riigisisestele õigus- ja haldusnormidele, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ, ja kõnealuse direktiivi artiklis 28 osutatud liikmesriigi järelevalveasutuse järelevalve all.

2. Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 kohaldamist, kasutatakse käesoleva määruse alusel kogutud või töödeldud isikuandmeid ainult selleks, et hoida ära nimekirjas loetletud lähteainete kõrvaletoimetamist.

3. Komisjon töötleb isikuandmeid, kaasa arvatud Euroopa andmebaasi jaoks, vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

4. Liikmesriigid ja komisjon ei töötle isikuandmeid viisil, mis ei ole kooskõlas artiklis 13a esitatud eesmärkidega.

Artikkel 14

Rakendusaktid

1. Komisjon võib võtta vastu järgmised rakendusaktid:

a)	eeskirjad selle kohta, kuidas esitada artiklis 4 nimetatud kliendideklaratsioone vajaduse korral elektroonilises vormis;

b)	eeskirjad selle kohta, kuidas esitada Euroopa andmebaasile artikli 8 lõikes 2 osutatud teavet, kaasa arvatud vajaduse korral elektroonilises vormis;

c)	lubade andmise, registreerimise ning Euroopa andmebaasi ettevõtjate ja kasutajate kandmise menetluseeskirjad, nagu osutatud artikli 3 lõigetes 2, 6 ja 7.

2. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 14a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 14a

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005 (*6) artikliga 30 loodud narkootikumide lähteainete komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*7) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 15

Lisade kohandamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte I, II ja III lisa kohandamiseks narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise uute suundumustega ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni lisa tabelites tehtud muudatuste järgimiseks.

Artikkel 15a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 8, artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõikes 7, artikli 7 teises lõigus, artikli 8 lõikes 3, artikli 13 lõikes 2 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 30. detsembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 8, artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõikes 7, artikli 7 teises lõigus, artikli 8 lõikes 3, artikli 13 lõikes 2 ja artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 3 lõike 8, artikli 4 lõike 4, artikli 5 lõike 7, artikli 7 teises lõigus, artikli 8 lõike 3, artikli 13 lõike 2 või artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 16

Teave liikmesriikide poolt võetud meetmete kohta

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad vastavalt käesolevale määrusele võtavad, eelkõige meetmetest, mis võetakse vastavalt artiklitele 10 ja 12. Liikmesriigid teatavad ka meetmete hilisematest muudatustest.

2. Komisjon edastab kõnealuse teabe teistele liikmesriikidele.

3. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja toimimise kohta, eelkõige võimaliku vajaduse kohta täiendavate meetmete järele, et jälgida ja kontrollida nimekirjas loetlemata lähteainetega seotud kahtlasi tehinguid.

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1)."

(*6) Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 22, 26.1.2005, lk 1)."

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

11)

I lisas:

a)	asendatakse pealkiri järgmisega: „Nimekirjas loetletud lähteained”;

b)	1. kategoorias asendatakse norefedriini CN-kood järgmisega: „2939 44 00”;

c)	1. kategoorias lisatakse lähteainete loetellu järgmine aine: „ALFA-fenüülatsetonitriil, CN-kood 2926 90 95, CASi nr 4468-48–8”;

d)	2. kategooria tekst asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

12)	III lisast jäetakse välja sõna „Volituse/”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 20. november 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1) ELT C 76, 14.3.2013, lk 54.

(2) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(6) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

LISA

2. KATEGOORIA

ALAMKATEGOORIA 2A

Aine

CN- nimetus

(kui see on teistsugune)

CN-kood (1)

CASi nr (2)

Atseetanhüdriid

2915 24 00

108–24-7

Kaasa arvatud käesolevas kategoorias loetletud ainete soolad, kui need ained moodustavad sooli.

ALAMKATEGOORIA 2B

Aine	CN- nimetus (kui see on teistsugune)	CN-kood (1)	CASi nr (2)
Fenüüläädikhape		2916 34 00	103–82-2
Antraniilhape		2922 43 00	118–92-3
Piperidiin		2933 32 00	110–89-4
Kaaliumpermanganaat		2841 61 00	7722-64–7
Kaasa arvatud käesolevas kategoorias loetletud ainete soolad, kui need ained moodustavad sooli.

(1) EÜT L 290, 28.10.2002, lk 1.

(2) CASi number on Chemical Abstracts Service’i registrinumber, mis on iga aine ja selle struktuuri kordumatu numbriline tunnus. CASi number on igal isomeeril ja iga isomeeri igal soolal. Tuleb pidada silmas, et eespool loetletud ainete soolade CASi numbrid erinevad ülalmainitutest.

10.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 330/30

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1259/2013,

20. november 2013,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	7. jaanuaril 2010 võttis komisjon vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005 (2) artiklile 32 vastu aruande narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalvet käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamise ja toimimise kohta.

(2)	Liidu praeguse narkootikumide lähteainete kontrolli süsteemi raames ei kontrollita ravimitega kauplemist, sest praegu ei ole nimekirjas loetletud ainete mõiste määratluses ravimeid.

(3)

Komisjoni aruandes märgiti, et efedriini ja pseudoefedriini sisaldavaid ravimeid toimetati rahvusvaheliselt kontrollitava efedriini ja pseudoefedriini asendajana kõrvale narkootikumide ebaseaduslikuks valmistamiseks väljaspool liitu. Sellest lähtuvalt soovitas komisjon tõhustada kontrolli rahvusvahelise kaubanduse üle selliste efedriini ja pseudoefedriini sisaldavate ravimite puhul, mida eksporditakse liidu tolliterritooriumilt välja või transporditakse läbi liidu tolliterritooriumi, et vältida nende kõrvaletoimetamist narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamise eesmärgil.

(4)	Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes narkootikumide lähteaineid käsitlevate ELi õigusaktide toimimise ja rakendamise kohta komisjoni üles esitama seadusandlikke ettepanekuid pärast seda, kui on põhjalikult hinnatud nende võimalikku mõju liikmesriikide ametiasutustele ja ettevõtjatele.

(5)

Käesolev määrus muudab selgemaks „nimekirjas loetletud aine” mõiste: termin „ravimpreparaat”, mis pärineb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastasest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist, mis võeti vastu 19. detsembril 1988. aastal Viinis (edaspidi „ÜRO konventsioon”), jäetakse välja, kuna see on hõlmatud liidu õigusaktide sellekohase terminiga „ravimid”. Peale selle jäetakse välja termin „muud preparaadid”, kuna sellega dubleeritakse terminit „segud”, mida on nimetatud mõiste määratlemisel juba kasutatud.

(6)	Tuleks kehtestada käitaja registreerimise peatamise ja tühistamise eeskirjad, et saavutada kooskõla kehtivate tegevusloa peatamise või tühistamise eeskirjadega.

(7)

Efedriini või pseudoefedriini sisaldavaid ravimeid ja veterinaarravimeid („ravimid”) tuleks kontrollida, kuid see ei tohiks takistada nendega seaduslikult kauplemist. Sel eesmärgil tuleks määruse (EÜ) nr 111/2005 lisasse lisada uus kategooria (4. kategooria), milles oleks loetletud teatavaid nimekirjas loetletud lähteaineid sisaldavad ravimid.

(8)	Määruse (EÜ) nr 111/2005, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, lisa 4. kategoorias loetletud ravimite ekspordile peaks eelnema ekspordiloa väljastamine ning liidu pädevad asutused peaksid saatma sihtriigi pädevale asutusele asjakohase ekspordieelse teatise.

(9)	Liikmesriikide pädevatele asutustele tuleks anda ravimite ekspordi, impordi või transiitveo puhul õigus pidada kinni või konfiskeerida ravimid, mille puhul on piisav alus kahtlustada, et need on ette nähtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

(10)

Selleks et liikmesriigid saaksid kiiremini reageerida narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise uutele suundadele, tuleks selgemalt kirjeldada nende tegutsemisvõimalusi juhtudel, kui tehakse kahtlasi tehinguid seoses nimekirjas loetlemata ainetega. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalus anda oma pädevatele asutustele volitused saada teavet kõikide tellimuste ja toimingute kohta, mis hõlmavad nimekirjas loetlemata aineid, ning siseneda tööruumidesse, et saada tõendusmaterjali selliseid aineid hõlmavate kahtlaste tehingute kohta. Lisaks sellele peaksid pädevad asutused ära hoidma nimekirjas loetlemata ainete toomist liidu tolliterritooriumile ja nimetatud ainete väljaviimist liidu tolliterritooriumilt, kui on võimalik tõendada, et neid aineid kasutatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Selliseid nimekirjas loetlemata lähteaineid tuleks pidada aineteks, mida soovitatakse kanda loetellu, mida nimekirjas loetlemata lähteainete kohta peetakse vabatahtliku järelevalve raames.

(11)

Liikmesriikide pädevad asutused peaksid jagama omavahel ja komisjoniga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 (3) alusel loodud narkootikumide lähteainete Euroopa andmebaasi (edaspidi „Euroopa andmebaas”) kaudu teavet konfiskeeritud ja peatatud saadetiste kohta, et parandada narkootikumide lähteainetega, sealhulgas ravimitega kauplemist käsitleva teabe üldist taset. Euroopa andmebaasi tuleks kasutada selleks, et lihtsustada aruandmist liikmesriikide poolt kinnipeetud ja konfiskeeritud saadetiste kohta. See peaks toimima ka kui tegevusluba omavate või registreeritud käitajate Euroopa register, mis hõlbustab ettevõtjate tehingute seaduslikkuse kontrollimist seoses nimekirjas loetletud ainetega, ning peaks võimaldama käitajatel esitada pädevatele asutustele teavet nimekirjas loetletud lähteainete ekspordi ja impordi või nendega seotud vahendustegevuse kohta. Seda üleeuroopalist registrit tuleks korrapäraselt ajakohastada ning registris sisalduvat teavet peaksid komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused kasutama üksnes selleks, et hoida ära narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamist ebaseaduslikule turule.

(12)	Määruses (EÜ) nr 111/2005 on sätestatud andmete töötlemine. Selline töötlemine võib hõlmata ka isikuandmeid ning see tuleks läbi viia vastavalt liidu õigusele.

(13)

Määrus (EÜ) nr 111/2005, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt või rakendusakt peaks järgima isikuandmete töötlemisel inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ja selle artiklis 8 tunnustatud õigust isikuandmete kaitsele.

(14)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid isikuandmeid töötlema ainult viisil, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 111/2005, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, ning selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eesmärkidega. Nimetatud andmeid tuleks töödelda kooskõlas liidu õigusaktidega, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

(15)	Määrusega (EÜ) nr 111/2005 on komisjonile antud mõne selle määruse sätte puhul rakendamisvolitused, mida tuleks kasutada kooskõlas menetlustega, mis on sätestatud nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (6).

(16)	Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleks kõnealused volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklitega 290 ja 291.

(17)

Määruses (EÜ) nr 111/2005, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, seatud eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada tegevuslubade andmise ja registreerimise ning selliste juhtude määramise tingimused, mille puhul tegevusluba või registreerimist ei nõuta, kehtestada kriteeriumid tehingu eesmärkide seaduslikkuse tõendamise viiside kindlaksmääramiseks, määrata kindlaks teave, mida pädev asutus ja komisjon nõuavad käitaja ekspordi-, impordi- ja vahendustegevuse jälgimiseks, määrata kindlaks selliste sihtriikide nimekirjad, millesse määruse (EÜ) nr 111/2005 lisas loetletud 2. ja 3. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete eksportimisel tuleks esitada ekspordieelne teatis, määrata kindlaks pädevate asutuste kohaldatavad ekspordieelse teatamise lihtsustatud menetlused ja nende ühised kriteeriumid, määrata kindlaks pädevate asutuste kohaldatavad ekspordiloa taotlemise lihtsustatud menetlused ja nende ühised kriteeriumid ning kohandada määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa eesmärgiga reageerida narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise uutele suundadele ja järgida ÜRO konventsiooni lisas esitatud tabelitesse tehtud mis tahes muudatust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 111/2005, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada tegevusloa näidis, pädevate asutuste poolt käitajate ekspordi, impordi ja vahendustegevuse jälgimiseks nõutava teabe esitamise menetluseeskirjad ning meetmed liidu ja kolmandate riikide vahel toimuva narkootikumide lähteainetega kauplemise tõhusaks järelevalveks, et hoida ära narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamist, eelkõige seoses ekspordi- ja impordilubade vormide koostamise ja kasutamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(19)	Nimetatud delegeeritud õigusaktidega, mis on vastu võetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 111/2005, nii nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, ja rakendusaktidega peaks olema tagatud ka süstemaatiline ja järjepidev kontroll ja järelevalve käitajate üle.

(20)	Määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt konsulteeriti Euroopa andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 18. jaanuaril 2013 (8).

(21)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 111/2005 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 111/2005 muudetakse järgmiselt.

Määruse pealkirjas ja artiklis 1, artikli 2 punktides d ja e, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 17 esimeses lõigus, artikli 20 esimeses lõigus ja artiklis 25 asendatakse nimisõna „ühendus” nimisõnaga „liit” vastavas käändes. Artikli 2 punktis e, artikli 13 lõike 1 punktis d, artikli 12 lõike 1 esimeses lõigus, artikli 14 lõike 1 esimeses lõigus, artikli 14 lõikes 2, artiklis 18 ja artikli 22 esimeses lõigus asendatakse termin „ühenduse tolliterritoorium” terminiga „liidu tolliterritoorium” vastavas käändes.

Artiklis 2:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a) „nimekirjas loetletud lähteaine”– kõik lisas loetletud ained, mida saab kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja loodussaadused. Mõiste ei hõlma segusid ja loodussaadusi, mis sisaldavad nimekirjas loetletud aineid ja mille koostises need esinevad sellisel viisil, et neid ei ole võimalik lihtsalt kasutada või käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil ekstraheerida, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (*1) artikli 1 punktis 2 määratletud ravimeid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ (*2) artikli 1 punktis 2 määratletud veterinaarravimeid, välja arvatud lisas loetletud ravimeid ja veterinaarravimeid;

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67)."

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).”;"

punkt c asendatakse järgmisega:

„c) „import”– selliste nimekirjas loetletud lähteainete sissetoomine liidu tolliterritooriumile, millel on liiduvälise kauba staatus, sealhulgas ajutine ladustamine, vabatsoonidesse või -ladudesse paigutamine, peatamismenetlusele suunamine ja vabasse ringlusse lubamine nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (*3) tähenduses;

(*3) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).”;"

punkt j asendatakse järgmisega:

„j) „loodussaadused”– organismid ja nende osad mis tahes vormis või looduses esinevad mis tahes ained, mis on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (*4) artikli 3 punktis 39.

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).”"

Artikli 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käitaja dokumenteerib igasuguse nimekirjas loetletud lähteaineid (välja arvatud lisa 4. kategoorias loetletud aineid) hõlmava impordi, ekspordi või vahendustegevuse tolli- ja äridokumentide, näiteks ülddeklaratsioonide, tollideklaratsioonide, arvete, lastimanifestide, veokirjade ning muude veodokumentide abil.”

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Käitajad tagavad, et kõikidele nimekirjas loetletud lähteaineid (välja arvatud lisa 4. kategoorias loetletud aineid) sisaldavatele pakenditele kinnitatakse märgised, millel on märgitud aine nimi lisas esitatud kujul või, kui on tegemist segu või loodussaadusega, selle nimetus ning segus või loodussaaduses sisalduva ja nimekirjas loetletud lähteaine nimetus (välja arvatud lisa 4. kategoorias loetletud ainete puhul) lisas esitatud kujul. Lisaks sellele võivad käitajad pakenditele kinnitada oma tavalised märgised.”

Artiklis 6:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui ei ole teisiti sätestatud, peavad liidus asutatud või püsivat tegevuskohta omavad käitajad (välja arvatud tolliagendid ja vedajad), kes on seotud lisa 1. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete impordi-, ekspordi- või vahendustegevusega ja tegutsevad ainult neile ettenähtud ülesannete piires, omama asjakohast tegevusluba. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus käitaja on asutatud või kus asub tema püsiv tegevuskoht, annab välja tegevusloa.

Tegevusloa andmise kaalumisel võtab pädev asutus arvesse loa taotleja pädevust ja seaduskuulekust, eelkõige tõsiste või korduvate rikkumiste puudumist narkootikumide lähteaineid käsitlevate õigusaktide valdkonnas ning raskete kuritegude puudumist.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada tegevuslubade andmise tingimused ning nende juhtude kindlaks määramise tingimused, mille puhul tegevusluba ei nõuta.”;

b)	lisatakse järgmine lõige: „3. Komisjon kehtestab rakendusaktide abil tegevuslubade vormi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega.”

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad liidus asutatud või püsivat tegevuskohta omavad käitajad (välja arvatud tolliagendid ja vedajad), kes on seotud lisa 2. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete impordi, ekspordi või vahendustegevusega või lisa 3. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete ekspordiga ning tegutsevad ainult neile ettenähtud ülesannete piires, olema asjakohaselt registreeritud. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus käitaja on asutatud või omab püsivat tegevuskohta, teostab registreerimise.

Registreerimise lubamise kaalumisel võtab pädev asutus arvesse loa taotleja pädevust ja seaduskuulekust, eelkõige tõsiste või korduvate rikkumiste puudumist narkootikumide lähteaineid käsitlevate õigusaktide valdkonnas ning raskete kuritegude puudumist.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada registreerimise lubamise tingimused ning nende juhtude kindlaks määramise tingimused, mille puhul registreerimist ei nõuta.

2. Pädev asutus võib registreerimise peatada või tühistada, kui registreerimise tingimusi enam ei täideta või kui on piisav alus kahtlustada, et on olemas nimekirjas loetletud lähteainete kõrvaletoimetamise oht.”

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Kui nimekirjas loetletud lähteained tuuakse liidu tolliterritooriumile maha- või ümberlaadimiseks, ajutiseks ladustamiseks, I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos ladustamiseks või liidu välistransiidiprotseduurile suunamiseks, peab käitaja pädevate asutuste nõudmisel tõendama oma eesmärkide seaduslikkust.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tehingu eesmärkide seaduslikkuse tõendamise kriteeriumid, et tagada pädevatele asutustele võimalus kontrollida kõiki nimekirjas loetletud lähteainete liikumisi liidu tolliterritooriumil ning minimeerida nende kõrvaletoimetamise ohtu.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1. Liidus asuvad või elavad käitajad teatavad pädevatele asutustele viivitamata kõikidest asjaoludest, näiteks nimekirjas loetletud lähteainetega seotud tavatutest tellimustest või tehingutest, mille puhul võib oletada, et selliseid impordiks, ekspordiks või vahendustegevuseks mõeldud aineid võidakse kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Selleks esitavad käitajad kogu olemasoleva teabe, milleks on näiteks:

a)	nimekirjas loetletud lähteaine nimetus;

b)	nimekirjas loetletud lähteaine kogus ja mass ning

c)	eksportija, importija, lõpliku kaubasaaja ning asjakohastel juhtudel vahendustegevusega seotud isiku nimi ja aadress.

Seda teavet kogutakse üksnes nimekirjas loetletud lähteainete kõrvaletoimetamise ärahoidmiseks.

2. Käitajad annavad pädevatele asutustele kokkuvõtlikus vormis teavet oma ekspordi, impordi ja vahendustegevuste kohta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks teave, mida pädevad asutused vajavad kõnealuste tegevuste järelevalveks.

Komisjon täpsustab rakendusaktide abil menetluseeskirjad, mille kohaselt esitada sellist teavet, sealhulgas asjakohastel juhtudel elektroonilisel kujul narkootikumide lähteainete Euroopa andmebaasile, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 (*5) kohaselt („Euroopa andmebaas”). Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).”"

Artiklile 10 lisatakse järgmised lõiked:

„4. Selleks et reageerida narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise uutele suundadele, võivad liikmesriigid ja komisjon teha ettepaneku kanda nimekirjas loetlemata lähteaine lõike 2 punktis b osutatud nimekirja, et jälgida ajutiselt sellega kauplemist. Nimekirja kandmise või nimekirjast välja jätmise üksikasjalik kord ja kriteeriumid täpsustatakse lõikes 1 osutatud suunistes.

5. Kui tööstusharu teostatavat vabatahtlikku järelevalvet ei peeta piisavaks, et ära hoida nimekirjas loetlemata lähteaine kasutamine narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, võib komisjon lisada nimekirjas loetlemata lähteaine lisasse, kasutades selleks kooskõlas artikliga 30b delegeeritud õigusakte.”

10)

Artiklis 11:

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Enne lisa 1. ja 4. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete iga eksporti ning lisa 2. ja 3. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete eksporti teatavatesse sihtriikidesse saadab liidu pädev asutus sihtriigi pädevale asutusele vastavalt ÜRO konventsiooni artikli 12 lõikele 10 ekspordieelse teate. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks sihtriikide nimekirjad seoses lisa 2. ja 3. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete ekspordiga, et minimeerida nimekirjas loetletud lähteainete kõrvaletoimetamise ohtu.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Pädev asutus võib kohaldada lihtsustatud ekspordieelse teatamise menetlust juhul, kui ta on veendunud, et sellega ei kaasne nimekirjas loetletud lähteainete kõrvaletoimetamise ohtu. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks selline menetlus ja kehtestada pädevate asutuste poolt kohaldatavad ühised kriteeriumid.”

11)	Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Lisa 3. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete ekspordi puhul kohaldatakse ekspordiloa nõuet siiski vaid juhul, kui nõutakse ekspordieelset teatist.”

12)	Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Lisa 4. kategooriasse kuuluvate nimekirjas loetletud lähteainete ekspordiks esitatavas ekspordiloa taotluses märgitakse ära vähemalt esimese lõigu punktides a–e nimetatud teave.”

13)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Pädev asutus võib taotleda ekspordiloa andmise lihtsustatud menetlust juhul, kui ta on veendunud, et selle tulemusel ei teki nimekirjas loetletud lähteainete kõrvaletoimetamise ohtu. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks selline menetlus ja kehtestada pädevate asutuste poolt kohaldatavad ühised kriteeriumid.”

14)	Artikli 20 teine lõik asendatakse järgmisega: „Impordiluba siiski ei nõuta, kui esimeses lõigus osutatud ained laaditakse maha või ümber, kui neid ladustatakse ajutiselt, säilitatakse I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos või kui need on suunatud liiduvälisele transiidiprotseduurile.”

15)

Artiklis 26:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks artiklite 11 kuni 25 ning käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamist, keelab iga liikmesriigi pädev asutus nimekirjas loetletud lähteainete liidu tolliterritooriumile sissetoomise või sealt väljaviimise, kui on piisavalt alust kahtlustada, et neid aineid kavatsetakse kasutada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„3a. Iga liikmesriigi pädev asutus keelab nimekirjas loetlemata lähteaineid sisaldavate saadetiste liidu tolliterritooriumile sissetoomise või sealt väljaviimise, kui on piisavalt alust kahtlustada, et neid aineid kavatsetakse kasutada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Pädev asutus teavitab sellest viivitamatult teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni, järgides artiklis 27 osutatud menetlust.

Neid aineid peetakse aineteks, mida soovitatakse kanda artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud loetlemata lähteainete nimekirja.

3b. Iga liikmesriik võib rakendada vajalikke meetmeid, võimaldamaks oma pädevatel asutustel kontrollida ja jälgida kahtlasi tehinguid, mis hõlmavad nimekirjas loetlemata lähteaineid, ning eelkõige:

a)	saada teavet kõikide nimekirjas loetlemata lähteainetega seotud tellimuste või toimingute kohta ning

b)	siseneda tööruumidesse, et hankida tõendeid kahtlaste tehingute kohta, mis hõlmavad nimekirjas loetlemata lähteaineid.”

16)	V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID”

17)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Lisaks artiklis 26 osutatud meetmetele volitatakse komisjoni vajaduse korral kehtestama rakendusaktidega meetmeid, et tagada liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise tõhus järelevalve narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise ärahoidmiseks, eelkõige ekspordiloa ja impordiloa vormide koostamise ja kasutamise kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

18)	Artikkel 29 jäetakse välja.

19)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

1. Komisjoni abistab narkootikumide lähteainete komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*6) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

20)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 30a

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada selle lisa eesmärgiga reageerida narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise uutele suundadele, eelkõige seoses ainetega, mida on võimalik kergesti muundada nimekirjas loetletud lähteaineteks, ning et järgida ÜRO konventsiooni lisa tabelite muutmist.

Artikkel 30b

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 7 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõike 2 teises lõigus, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõigetes 1 ja 3, artiklis 19, artiklis 30a ja artikli 32 lõikes 2 nimetatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 30. detsembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 7 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõike 2 teises lõigus, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõigetes 1 ja 3, artiklis 19, artiklis 30a ja artikli 32 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 6 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli 8 lõike 2 teise lõigu, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 5, artikli 11 lõigete 1 ja 3, artikli 19, artikli 30a ja artikli 32 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on kumbki enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

21)

Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

1. Liikmesriikide pädevad asutused esitavad õigeaegselt elektroonilises vormis Euroopa andmebaasi kaudu komisjonile kogu asjakohase teabe käesolevas määruses sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise kohta, eelkõige narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete kohta ning nende kõrvaletoimetamise ja ebaseadusliku valmistamise viiside kohta ning nende ainetega seaduslikult kauplemise kohta.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada tingimusi ja nõudeid seoses käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabega.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe alusel hindab komisjon liikmesriikidega konsulteerides käesoleva määruse tõhusust ning koostab vastavalt ÜRO konventsiooni artikli 12 lõikele 12 aastaaruande, mis esitatakse Rahvusvahelisele Narkootikumide Kontrollinõukogule.

4. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja toimimise kohta, eelkõige võimaliku vajaduse kohta lisameetmete järele, et jälgida ja kontrollida nimekirjas loetlemata lähteainetega seotud kahtlasi tehinguid.”

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 32a

Liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon kasutavad Euroopa andmebaasi selle kasutustingimuste kohaselt järgmisteks toiminguteks:

a)	artikli 32 lõike 1 kohase teabe esitamise, samuti Rahvusvahelisele Narkootikumide Kontrollinõukogule artikli 32 lõike 3 kohaste aruannete esitamise hõlbustamine;

b)	selliste üleeuroopalise käitajate registri haldamine, kellele on antud tegevusluba või kes on registreeritud;

c)	käitajate poolt pädevatele asutustele artikli 9 lõike 2 kohase teabe elektroonilisel kujul esitamine ekspordi, impordi või vahendustegevuse kohta.”

23)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

1. Isikuandmete töötlemine liikmesriikide pädevate asutuste poolt toimub vastavalt liikmesriigi õigus- ja haldusnormidele, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, (*7) ja kõnealuse direktiivi artiklis 28 nimetatud liikmesriigi järelevalveasutuse järelevalve all.

2. Isikuandmete töötlemine komisjoni poolt, sealhulgas Euroopa andmebaasi pidamise eesmärgil, toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (*8) ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel ei töödelda andmete eriliike direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõike 1 tähenduses.

4. Käesoleva määruse kohaldamiseks kogutud isikuandmeid ei töödelda hiljem viisil, mis ei ole kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ või määrusega (EÜ) nr 45/2001, ning neid ei säilitata kauem, kui on vajalik nende kogumise eesmärki silmas pidades.

5. Liikmesriigid ja komisjon ei töötle isikuandmeid viisil, mis ei ole kooskõlas artiklis 32a sätestatud eesmärkidega.

Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 kohaldamist, kasutatakse käesoleva määruse alusel kogutud või töödeldud isikuandmeid selleks, et hoida ära nimekirjas loetletud lähteainete kõrvaletoimetamist.

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31)."

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”"

24)

Lisas:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Nimekirjas loetletud lähteained”;

b)	enne esimest tabelit lisatakse järgmine alapealkiri: „1. kategooria”;

c)	1. kategoorias asendatakse norefedriini CN-kood järgmisega: „2939 44 00”;

d)	1. kategooria ainete loetellu lisatakse järgmine aine: „ALFA-fenüülatsetonitriil (CN-kood) 2926 90 95, (CASi nr) 4468-48–8”;

lisatakse järgmine kategooria:

„4. kategooria

Aine

CN-nimetus (kui see on teistsugune)

CN-kood

Efedriini või selle soolasid sisaldavad ravimid ja veterinaarravimid

Sisaldab efedriini või selle soolasid

3003 40 20

3004 40 20

Pseudoefedriini või selle soolasid sisaldavad ravimid ja veterinaarravimid

Sisaldab pseudoefedriini (INN) või selle soolasid

3003 40 30

3004 40 30 ”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 20. november 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsus.

(2) Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 22, 26.1.2005, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(6) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

10.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 330/39

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1260/2013,

20. november 2013,

Euroopa rahvastikustatistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) artikli 16 lõikele 4 tuleb alates 1. novembrist 2014 kvalifitseeritud häälteenamust määrata muu hulgas liikmesriikide elanike arvu alusel.

(2)	Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu annab majanduspoliitika komiteele korrapäraselt volituse hinnata riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ja kvaliteeti Eurostati koostatud rahvastikuprognooside alusel.

(3)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (2) tuleks kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi. Sellest tulenevalt tuleks võrreldava piirkondliku statistika esitamiseks määratleda territoriaalüksused vastavalt NUTSile.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 175 teise lõigu kohaselt esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele iga kolme aasta järel ettekande edusammude kohta, mida on tehtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel. Iga-aastased piirkondlikud andmed NUTS 3. tasandil on vajalikud nende ettekannete koostamiseks ning demograafilise arengu ja võimalike tulevaste rahvastikuprobleemide korrapäraseks seireks liidu piirkondades, sealhulgas eri liiki piirkondades, nagu näiteks piirialad, suurlinna- ja maapiirkonnad ning mägi- ja saarepiirkonnad. Kuna piirkonniti on elanikkonna vananemine vägagi erinev, nõutakse Eurostatilt korrapäraselt piirkondlike prognooside koostamist, et täiendada liidu NUTS 2 piirkondade demograafilise olukorra ülevaadet.

(5)	Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 159 koostab komisjon igal aastal aruande edusammude kohta ELi toimimise lepingu artikli 151 eesmärkide saavutamisel, sealhulgas liidu demograafilise olukorra kohta.

(6)

Komisjon toetas oma 20. oktoobri 2009. aasta teatises pealkirjaga „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus” vanuse, soo, sotsiaal-majandusliku staatuse ja geograafilise mõõtme järgi rühmitatud teabe edasiarendamist ja kogumist ning samal alusel rühmitatud tervisealase ebavõrdsuse näitajate edasiarendamist.

(7)

Liidu säästva arengu strateegia eesmärk, mille Euroopa Ülemkogu algatas Göteborgis 2001. aastal ja mida uuendati 2006. aasta juunis, on pidevalt parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteeti. Komisjoni (Eurostati) seirearuandes, mis avaldatakse iga kahe aasta järel, esitatakse objektiivne statistiline ülevaade tehtud edusammudest, tuginedes liidu säästva arengu näitajate kogumile.

(8)	Iga-aastased rahvastikustatistika andmed on riigi ja piirkondade tasandil aluseks eri poliitikavaldkondadega seotud uuringutele ja nende valdkondade määratlemisel, eelkõige sotsiaal- ja majandusküsimustes. Rahvastikustatistika on oluline suure hulga poliitiliste näitajate puhul.

(9)	Pekingi tegevusprogrammi (1995) IV peatükis sätestatud strateegiline eesmärk H.3 annab võrdlusraamistiku sooliselt eristatud andmete ja teabe kogumiseks ning levitamiseks planeerimise ja poliitika hindamise eesmärgil.

(10)	Rahvastikustatistika kujutab endast olulist komponenti kogurahvaarvu hindamiseks Euroopa arvepidamise süsteemi raames. Euroopa tasandil statistika koostamisel on oluline andmeid ajakohastada ja korrigeerida.

(11)	Selleks et tagada liikmesriikide esitatavate andmete kvaliteet ja eelkõige võrreldavus ning et liidu tasandil oleks võimalik koostada usaldusväärseid ülevaateid, peaksid kasutatavad andmed põhinema samadel mõistetel ning käsitlema sama vaatluskuupäeva või -perioodi.

(12)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 (3) nähakse ette Euroopa rahvastikustatistika võrdlusraamistik. Eelkõige nõutakse nimetatud määruses ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, usaldusväärsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtete järgimist.

(13)

Demograafiline teave peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 862/2007 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 763/2008 (5) kohaselt kogutava teabega. Selleks tuleks teaduslikult põhjendatud ja põhjalikult dokumenteeritud statistilisi hindamismeetodeid hinnata ja nende kasutamist julgustada.

(14)

Euroopa statistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel peaksid liikmesriikide ja Euroopa statistikaasutused ning vajaduse korral teised asjakohased riiklikud ja piirkondlikud asutused arvesse võtma Euroopa statistika tegevusjuhist, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee vaatas läbi ja ajakohastas 28. septembril 2011.

(15)	Käesoleva määrusega tagatakse õigus era- ja pereelu austamisele ning isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8.

(16)	Käesoleva määruse kontekstis kohaldatakse isikuandmete töötlemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (7).

(17)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua ühine raamistik Euroopa rahvastikustatistika süstemaatiliseks koostamiseks liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda tegevuse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)	Käesoleva määruse rakendamise eesmärgil ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine õigusraamistik Euroopa rahvastikku ja rahvastikusündmusi kajastava statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „riiklik”– osutab liikmesriigi territooriumile määruse (EÜ) nr 1059/2003 tähenduses, nagu seda kohaldatakse vaatlusajal;

b) „piirkondlik”– tähendab NUTS 1., NUTS 2. või NUTS 3. tasandit määruse (EÜ) nr 1059/2003 tähenduses, nagu seda kohaldatakse vaatlusajal; liitu mittekuuluvate riikide puhul tähendab „piirkondlik” 1., 2. või 3. tasandi statistilisi piirkondi vastavalt nende riikide ja komisjoni (Eurostati) vahelistele kokkulepetele, nagu neid kohaldatakse vaatlusajal;

c) „alaline elanikkond”– kõik isikud, kelle alaline elukoht on vaatlusajal liikmesriigis;

d) „alaline elukoht”– koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

i)	neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või

ii)	neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Kui alapunktis i või ii kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, võib „alaline elukoht” tähendada seaduslikku või registreeritud elukohta, välja arvatud artikli 4 kohaldamisel.

Mõiste „alaline elukoht” kohaldamisel käsitlevad liikmesriigid erijuhte vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1201/2009 (9) lisale;

e) „elussünd”– sellise lapse sünd, kes hingab või kellel on muud elutalitluse tunnused, näiteks südamelöögid, nabaväädi pulss või tahtele alluvate lihaste selge liikumine, olenemata loote vanusest;

f) „surm”– kõigi elutunnuste püsiv kadumine mis tahes ajal pärast elussündi (sünnijärgne elutalitluse lakkamine elustamisvõimaluseta);

g) „rahvastikusündmused”– punktides e ja f määratletud elussünnid ja surmad.

Artikkel 3

Rahvastikuandmed ja rahvastikusündmusi käsitlevad andmed

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) andmed oma alalise elanikkonna kohta vaatlusajal. Edastatavad andmed hõlmavad elanikkonna jagunemist vanuse, soo ja elukoha piirkonna lõikes.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) andmed oma rahvastikusündmuste kohta, mis toimusid vaatlusperioodil. Liikmesriigid kasutavad mõiste „rahvastik” ehk „elanikkond” sama määratlust, mida nad kasutavad lõikes 1 osutatud andmete puhul. Edastatavad andmed hõlmavad järgmisi muutujaid:

a)	elussünnid soo, kuu, sünnijärjekorra, ema vanuse, ema sünniaasta, ema sünniriigi, ema kodakondsuse ja ema elukoha piirkonna lõikes;

b)	surmad vanuse, soo, sünniaasta, elukoha piirkonna, sünniriigi, kodakondsuse ja kuu lõikes.

3. Liikmesriigid kasutavad mõiste „rahvastik” ehk „elanikkond” sama määratlust kõikide riiklike ja piirkondlike tasandite puhul, nagu määratletud käesolevas määruses.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega seotud ühesugused tingimused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 4

Kogurahvastiku andmed, mis on mõeldud liidu konkreetseteks eesmärkideks

1. Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamuse kindlaksmääramiseks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) kaheksa kuu jooksul alates vaatlusaasta lõpust kooskõlas artikli 2 punktiga c andmed vaatlusaja kogurahvaarvu kohta riiklikul tasandil.

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud kogurahvaarvu hinnata seaduslikku või registreeritud elukohta omava elanikkonna põhjal, kasutades teaduslikult põhjendatud, põhjalikult dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavaid statistilisi hindamismeetodeid.

Artikkel 5

Sagedus ja vaatlusaeg

1. Igal aastal esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) andmed oma rahvastiku ja oma rahvastikusündmuste kohta möödunud aastal, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1 ning artikli 3 lõike 2 punktides a ja b.

2. Igal aastal esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) artiklis 4 osutatud andmed kogurahvaarvu kohta riiklikul tasandil.

3. Käesolevas määruses tähendab vaatlusaeg lõikes 4 osutatud vaatluskuupäeva või lõikes 5 osutatud vaatlusperioodi.

4. Rahvastikuandmete puhul on vaatluskuupäev vaatlusperioodi lõpp (31. detsembri südaöö). Esimene vaatluskuupäev on 2013. aastal ja viimane vaatluskuupäev 2027. aastal.

5. Rahvastikusündmusi käsitlevate andmete puhul on vaatlusperiood kalendriaasta, mil sündmused aset leidsid. Esimene vaatlusperiood on 2013. aasta ja viimane vaatlusperiood 2027. aasta.

Artikkel 6

Andmete ja metaandmete esitamine

Liikmesriigid teevad komisjonile (Eurostatile) käesolevas määruses nõutud andmed ja metaandmed kättesaadavaks vastavalt komisjoni (Eurostati) sätestatud andmete ja metaandmete vahetamise standarditele. Liikmesriigid kas esitavad need andmed ja metaandmed ühise andmesisestusportaali teenuste kaudu viisil, mis võimaldab komisjonil (Eurostatil) need andmed kätte saada, või edastavad need ühise andmesisestusportaali teenuseid kasutades.

Artikkel 7

Andmeallikad

Andmed põhinevad andmeallikatel, mille liikmesriik on valinud kooskõlas siseriiklike õigusnormide ja tavadega. Vajaduse korral kasutatakse teaduslikult põhjendatud ja põhjalikult dokumenteeritud statistilisi hindamismeetodeid.

Artikkel 8

Teostatavusuuringud

1. Liikmesriigid korraldavad teostatavusuuringud, mis käsitlevad mõiste „alaline elukoht” kasutamist artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud rahvastiku ja rahvastikusündmuste puhul.

2. Lõikes 1 osutatud teostatavusuuringute tulemused edastatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2016.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teostatavusuuringu korraldamise hõlbustamiseks võib liit anda rahalist toetust määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 5 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele liikmesriigi asutustele.

Artikkel 9

Kvaliteedinõuded

1. Liikmesriigid tagavad edastatud andmete kvaliteedi.

2. Käesolevas määruses kohaldatakse edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriume.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) metaandmed Euroopa statistikasüsteemi standardite kohaselt, esitades eelkõige andmed esimesel vaatlusaastal kasutatud andmeallikate, määratluste ja hindamismeetodite kohta, ning teatavad komisjonile (Eurostatile) kõikidest nendesse andmetesse tehtavatest muudatustest.

4. Komisjoni (Eurostati) nõudmisel esitavad liikmesriigid talle kogu teabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks.

5. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse artiklis 3 nõutud rahvastikuandmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 862/2007 artikli 3 lõike 1 punktis c nõutud andmetega.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 11

Läbivaatamisklausel

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta esimese aruande hiljemalt 31. detsembriks 2018 ning teise aruande 31. detsembriks 2023. Neis aruannetes hindab komisjon liikmesriikide esitatud asjakohast teavet arvesse võttes liikmesriikide edastatud andmete kvaliteeti, andmete kogumise meetodeid, liikmesriikidele ja andmeesitajatele tekitatud täiendavat koormust ja statistiliste andmete võrreldavust. Neis aruannetes hinnatakse teaduslikult põhjendatud ja põhjalikult dokumenteeritud statistiliste hindamismeetodite kasutamist alalise elanikkonna suuruse hindamiseks seaduslikku või registreeritud elukohta omava elanikkonna põhjal. Esimene aruanne hõlmab ka artiklis 8 osutatud teostatavusuuringute tulemusi.

2. Asjakohasel juhul lisatakse neile aruannetele ettepanekud, mille eesmärk on veelgi parandada Euroopa rahvastiku- ja rahvastikusündmuste statistika arendamise, tegemise ja levitamise ühist õigusraamistikku.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse kohaldamine lõpeb 31. augustil 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 20. november 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1) Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9) Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1201/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega (ELT L 329, 15.12.2009, lk 29).

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.330.est
Euroopa Liidu Teataja		L 330

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 10. detsember 2013

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1257/2013, 20. november 2013, laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1258/2013, 20. november 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ( 1 )	21
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1259/2013, 20. november 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad	30
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta ( 1 )	39