Euroopa Liidu L 164/2009

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 550/2009,

25. juuni 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	53,0
	MK	21,6
	TR	82,5
	ZZ	52,4
0707 00 05	JO	156,8
	MK	23,0
	TR	108,9
	ZZ	96,2
0709 90 70	TR	103,7
0709 90 70	ZZ	103,7
0805 50 10	AR	66,2
	BR	104,3
	TR	54,9
	ZA	59,9
	ZZ	71,3
0808 10 80	AR	73,6
	BR	94,4
	CL	94,9
	CN	91,3
	NZ	108,0
	US	134,0
	UY	61,5
	ZA	77,5
	ZZ	91,9
0809 10 00	TR	232,3
	US	172,2
	ZZ	202,3
0809 20 95	TR	323,9
	US	377,7
	ZZ	350,8
0809 30	TR	147,8
	US	175,8
	ZZ	161,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 551/2009,

25. juuni 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta selle V ja VI lisa (pindaktiivsete ainete erand) kohandamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta, (1) eelkõige selle artikli 13 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EÜ) nr 648/2004 tagab detergentide ja detergentide pindaktiivsete ainete vaba ringluse siseturul ning sätestab samas muu hulgas keskkonna tõhusa kaitse, nähes ette detergentide pindaktiivsete ainete lõpliku biolagunduvuse nõuded.

(2)

Lisaks nähakse määruse artiklitega 5, 6 ja 9 ette mehhanism, mille alusel nimetatud biolagunduvuse nõuetele mittevastavate pindaktiivsete ainete suhtes võib siiski kohaldada erandit tööstuslike või asutuslike erirakenduste puhul, kui neid kasutatakse vähese hajutavusega rakendustes ja kaasnev oht keskkonnale on sotsiaalmajandusliku kasuga võrreldes väike.

(3)	Määrusega sätestatakse, et keskkonnaohtu tuleb hinnata IV lisas kirjeldatud täiendava riskianalüüsi abil, mille korraldab pindaktiivse aine tootja ning mis esitatakse hinnangu andmiseks liikmesriigi pädevale asutusele.

(4)	Erandi saanud pindaktiivsed ained tuleb loetleda määruse V lisas. Pindaktiivsed ained, mille suhtes erandi andmisest on keeldutud, tuleb loetleda määruse VI lisas.

(5)	Erandi andmise otsus tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2).

(6)

Erandi lubamise taotlus esitati pindaktiivse aine suhtes, mille IUPACi (3) nimetus on „alkoholid, Guerbet, C16-20, etoksüülitud, n-butüüleeter (7-8EO)”, tuntud ka kaubandusliku nimetuse Dehypon G 2084 all, ning mille CASi (4) number on 147993-59–7, selle kasutamiseks järgmises kolmes tööstuslikus rakenduses: pudelipesu, puhastamine kohapeal ja metallide puhastamine.

(7)

Erandi lubamise taotluse vaatas määruse artiklis 5 kirjeldatud menetluse kohaselt läbi Saksamaa pädev asutus. Leiti, et taotlus vastab artikliga 6 ettenähtud kolmele tingimusele. Esiteks on kolm nimetatud kasutusviisi vähese hajutavusega rakendused. Teiseks on kasutusviisid tööstuslikud erirakendused. Kolmandaks puudub keskkonnaoht, sest pindaktiivne aine ise ei ole ohtlik ja metaboliidid ei ole püsivad.

(8)	Nimetatud kolm kasutusviisi loeti vähese hajutavusega tööstuslikeks rakendusteks, pidades silmas pindaktiivse aine kogutarbimist aastas ning asjaolu, et seda kasutatakse üksnes spetsiaalsetes tööstusseadmetes.

(9)	Keskkonnaohu puudumise otsuse aluseks on pindaktiivse aine hea esmase biolagunduvuse kiire tekkimine ning pindaktiivse aine metaboliitide lõplik biolagunduvus. Seega vastavad metaboliidid samadele kriteeriumidele kui need pindaktiivsed ained, millele määrusega tagatakse vaba ringlus siseturul.

(10)

Detergentide kaubandust takistavate tehniliste tõkete kõrvaldamist käsitlevate õigusaktide tehnika arenguga kohandamise komitee otsustas siiski piirata erandi kehtivusaega 10 aastaga, et soodustada selliste detergentide väljatöötamist, mis oleksid samaväärse toimetõhususega, kuid vastaksid samas lõpliku biolagunduvuse kriteeriumidele ega vajaks seega erandi kehtestamist.

(11)

Varasematel aastatel anti ühenduses ainetele kas EINECSi või ELINCSi number. Lisaks neile on umbes 700 varem polümeeridena määratletud ainet ümber liigitatud „mitte enam polümeerideks” ning neile on antud NLP (No-Longer Polymer) number. EINECSi, ELINCSi ja NLP numbrid koos tähistavad nüüd EÜ numbrid ning V ja VI lisa tabelite pealkirju tuleb uue nomenklatuuri kohaselt muuta.

(12)	Seepärast tuleb määruse (EÜ) nr 648/2004 V ja VI lisa vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas detergentide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 648/2004 muudetakse järgmiselt:

1)	V lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)	VI lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(3) International Union of Pure and Applied Chemistry (Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit).

(4) Chemical Abstracts Service (keemiaalane referaatteenindus).

I LISA

„V LISA

ERANDI SAANUD PINDAKTIIVSETE AINETE LOETELU

Kooskõlas artiklitega 4–6 tehtud erandiga ning kooskõlas artikli 12 lõikes 2 sätestatud menetlusega on lubatud turustada ning kasutada allpool nimetatud piirangutega järgmisi detergentide pindaktiivseid aineid, mis on läbinud II lisas ettenähtud katsed, kuid mitte III lisas ettenähtud katseid.

Nimetus IUPACi nomenklatuuris

EÜ number

CASi number

Piirangud

Alkoholid, Guerbet, C16-20, etoksüülitud, n-butüüleeter (7-8EO)

Puudub (polümeer)

147993-59–7

Võib kasutada järgmistes tööstuslikes rakendustes kuni 27. juunini 2019:

—	pudelipesu

—	puhastamine kohapeal

—	metallide puhastamine

EÜ number tähistab EINECSi, ELINCSi või NLP numbrit ning on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number.

Einecs tähistab Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu. See loetelu sisaldab kõigi nende ainete lõplikku loendit, mida loetakse olevat ühenduse turul 18. septembril 1981. aastal. EINECSi numbri saab Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelust. (1)

ELINCS tähistab Euroopa teavitatud ainete loetelu. ELINCSi numbri saab Euroopa teavitatud ainete muudetud loetelust. (2)

NLP tähendab, et aine ei ole enam polümeerina määratletud (No-Longer Polymer). Mõiste „polümeer” on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõikes 5. (3) NLP numbri saab „mitte enam polümeeride” muudetud loetelust. (4)

(1) EÜT C 146A, 15.6.1990, lk 1.

(2) Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2006, ISSN 1018-5593 eurot 22543 EN.

(3) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Parandatud väljaandes ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.

(4) Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2007, ISSN 1018-5593 eurot 20853 EN/3.”

II LISA

„VI LISA

DETERGENTIDES SISALDUVATE KEELATUD VÕI PIIRATUD PINDAKTIIVSETE AINETE LOETELU

Järgmised detergentides sisalduvad pindaktiivsed ained on kindlaks tehtud kui käesoleva määruse sätetele mittevastavad:

Nimetus IUPACi nomenklatuuris	EÜ number	CASi number	Piirangud

EÜ number tähistab EINECSi, ELINCSi või NLP numbrit ning on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number.”

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 552/2009,

22. juuni 2009,

millega muudetakse XVII lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artiklit 131,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega) (2) I lisas on kehtestatud piirangud teatavatele ohtlikele ainetele ja valmististele. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiiv 76/769/EMÜ alates 1. juunist 2009. Direktiivi 76/769/EMÜ I lisa asendatakse nimetatud määruse XVII lisaga.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikliga 67 on ette nähtud, et aineid, segusid või tooteid ei tohi toota, turule viia ega kasutada, kui need ei vasta XVII lisas nende suhtes kehtestatud mis tahes piirangu tingimustele.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/122/EÜ, millega muudetakse 30. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ (perfluorooktaansulfonaadid), (3) ja komisjoni 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/139/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ arseeniühendite turustamise ja kasutamise piirangute osas eesmärgiga kohandada direktiivi I lisa tehnika arenguga, (4) millega muudetakse direktiivi 76/769/EÜ I lisa, võeti vastu vahetult enne määruse (EÜ) nr 1907/2006 vastuvõtmist detsembris 2006, kuid asjaomased piiranguid ei ole nimetatud määruse XVII lisasse veel lisatud. Seetõttu tuleks XVII lisa muuta, lisades sellesse direktiividega 2006/122/EÜ ja 2006/139/EÜ vastavuses olevad piirangud, sest muidu muutuvad kõnealused piirangud alates 1. juunist 2009 kehtetuks.

(4)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 137 lõikele 3 kantakse kõik direktiivi 76/769/EMÜ alusel alates 1. juunist 2007 vastu võetud piirangutemuutused nimetatud määruse XVII lisasse ning need jõustuvad alates 1. juunist 2009.

(5)

25. septembril 2007 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/51/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangutega (5). Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1348/2008/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses 2-(2-metoksüetoksü)etanooli, 2-(2-butoksüetoksü)etanooli, metüleendifenüüldiisotsüanaadi, tsükloheksaani ja ammooniumnitraadi turustamise ja kasutamise piirangutega, (6) võeti vastu 16. detsembril 2008. Kõnealused piirangud ei ole veel asjaomase määruse XVII lisasse kantud. XVII lisa tuleks muuta, lisades sellesse direktiivi 2007/51/EÜ alusel vastu võetud piirangud teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete kohta ning vastavalt otsusele 1348/2008/EÜ vastu võetud piirangud 2-(2-metoksüetoksü)etanooli, 2-(2-butoksüetoksü)etanooli, metüleendifenüüldiisotsüanaadi, tsükloheksaani ja ammooniumnitraadi kohta.

(6)	Arvesse tuleks võtta asjakohaseid sätteid määruses (EÜ) nr 1272/2008 ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta, millega muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (7).

(7)

Kuna määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII jaotise ja eriti XVII lisa sätted peavad olema otseselt kohaldatavad alates 1. juunist 2009, siis tuleks piirangud koostada selgelt, et ettevõtjad ja täitevasutused saaksid neid nõuetekohaselt kohaldada. Seetõttu tuleks piirangute koostamine läbi vaadata. Erinevates kannetes kasutatav terminoloogia tuleks ühtlustada ja paremini seostada määruses (EÜ) nr 1907/2006 sisalduvate mõistetega.

(8)

Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (8) on ette nähtud, et polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavad seadmed tuleb võimalikult kiiresti saastatusest puhastada ja kasutusest eemaldada, ning kehtestatud nimetatud aineid sisaldavate seademete saastatusest puhastamise tingimused. Seetõttu ei peaks määruse (EÜ) 1907/2006 XVII lisa polüklooritud terfenüüle käsitlev kanne sisaldama sätet, milles käsitletakse polüklooritud terfenüüle sisaldavaid seadmeid, sest see on täielikult reguleeritud direktiivi 96/59/EÜ raames.

(9)

Olemasolevad 2-naftüülamiini, bensidiini, 4-nitrodifenüüli ja 4-aminodifenüüli suhtes kehtestatud piirangud ei ole üheselt mõistetavad, sest jääb selgusetuks, kas piirang kehtib üksnes elanikkonna või ka kutseliste kasutajate varustamise suhtes. Neid asjaolusid tuleks täpsustada. Kuna nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiviga 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (9) keelatakse nende ainete tootmine, töötlemine ja tööl kasutamine, siis peaksid nimetatud ainete suhtes määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas kehtestatud piirangud olema kooskõlas direktiiviga 98/24/EÜ.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (10) on rangelt keelatud sellised ained nagu tetrakloorsüsinik ja 1,1,1-trikloroetaan. Määrusega (EÜ) nr 2037/2000 on kehtestatud tetrakloorsüsiniku suhtes keeld koos mõningate eranditega ning 1,1,1-trikloroetaan keelustatakse täielikult. Seetõttu on määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas kehtestatud piirangud tetrakloorsüsiniku ja 1,1,1-trikloroetaani suhtes üleliigsed ning need tuleks välja jätta.

(11)

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivis 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, (11) käsitletakse patareides sisalduvat elavhõbedat, on praegu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sisalduvad sätted patareides sisalduva elavhõbeda kohta üleliigsed ning seetõttu tuleks need välja jätta.

(12)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõikele 2 ei loeta jäätmeid aineks, seguks ega tooteks määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 tähenduses. Kuna nimetatud määruses kehtestatud piirangud ei hõlma jäätmeid, siis on määruse XVII lisa jäätmeid käsitlevad sätted üleliigsed ning need tuleks välja jätta.

(13)	Teatavaid piiranguid määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas tuleks muuta, et võtta arvesse sama määruse artiklis 3 sisalduvaid mõisteid „kasutamine” ja „turuleviimine”.

(14)

Direktiivi 76/769/EMÜ I lisas olev kanne asbestkiudude kohta sisaldas erandit krüsotiili sisaldavate diafragmade kohta. Tuleb täpsustada, et see erand vaadatakse läbi, kui on saadud aruanded, mille peavad esitama liikmesriigid, kus seda erandit kasutatakse. Lähtudes määruses (EÜ) nr 1907/2006 esitatud „turuleviimise” määratlusest, peab liikmesriikidel olema võimalik lubada turule viia mõningaid tooteid, mis sisaldavad selliseid kiudusid, kui tooted olid juba paigaldatud või kasutusel enne 1. jaanuari 2005, sellistel eritingimustel, mis tagavad inimeste tervise tõhusa kaitse.

(15)

Selgitada tuleks asjaolu, et direktiivi 76/769/EMÜ raames vastu võetud piirangute tulemusena määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse kantud ainete (kanded 1–58) puhul ei kohaldata piiranguid ekspordi eesmärgil ladustamise, säilitamise, töötlemise, mahutitesse ja ühest mahutist teise paigutamise suhtes, välja arvatud, kui ainete valmistamine on keelatud.

(16)	Erinevalt direktiivist 76/769/EMÜ määratletakse määruses (EÜ) nr 1907/2006 „toote” mõiste. Selleks, et hõlmata ka neid tooteid, mis on sätestatud esialgses piirangus kaadmiumi kohta, tuleks mõningatesse sätetesse lisada „segu” mõiste.

(17)	Selgitada tuleks asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse kantud piiranguid elavhõbedat sisaldavate teatavate mõõtevahendite turustamise kohta ei kohaldata nimetatud piirangu jõustumise ajal ühenduses juba kasutusel olevate seadmete suhtes.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kannetes difenüüleetri pentabromoderivaatidtt ja difenüüleetri oktabromoderivaatide kohta tuleks sätestada, et loetletud piiranguid ei kohaldata toodete suhtes, mis on piirangu jõustumise kuupäeval juba kasutusel, sest neid aineid on kasutatud toodetes, millel on pikk kasutusaeg ja mida müüakse korduvkasutatava kaubana, näiteks lennukid ja sõidukid. Kuna ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes on juba reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, (12) siis ei peaks nimetatud seadmed kuuluma kõnealuste piirangute alla.

(19)

Nonüülfenooli ja nonüülfenooli etoksülaadi piirangu puhul tuleb selgitada, et see ei tohi mõjutada nonüülfenooli ja nonüülfenooli etoksülaati abiainena sisaldavate pestitsiidide ja biotsiidide kohta väljaantud olemasolevate siseriiklike lubade kehtivust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/53/EÜ (millega kahekümne kuuendat korda muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ teatavate ohtlike ainete ja valmististe (nonüülfenool, nonüülfenooletoksülaat ja tsement) turustamise ja kasutamise piiramise osas) (13) artikli 1 lõikes 2.

(20)	Selgitada tuleks asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse kantud piiranguid perfluorooktaansulfonaatide kohta ei kohaldata toodete suhtes, mis olid piirangu jõustumise hetkel juba ühenduses kasutuses.

(21)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(3) ELT L 372, 27.12.2006, lk 32.

(4) ELT L 384, 29.12.2006, lk 94.

(5) ELT L 257, 3.10.2007, lk 13.

(6) ELT L 348, 24.12.2008, lk 108.

(7) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(8) EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31.

(9) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(10) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.

(11) ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.

(12) ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(13) ELT L 178, 17.7.2003, lk 24.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse järgmiselt:

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega:

Tabel, milles on esitatud ained, ainerühmad ja segud ning piirangute tingimused, asendatakse järgmisega:

„Direktiivi 76/769/EMÜ raames vastu võetud piirangute tulemusena käesolevasse lisasse kantud ainete (kanded 1–58) puhul ei kohaldata piiranguid ekspordi eesmärgil ladustamise, säilitamise, töötlemise, mahutitesse ja ühest mahutist teise paigutamise suhtes, välja arvatud, kui ainete valmistamine on keelatud.

1. veerg

Aine, ainerühma või segu nimetus

2. veerg

Piirangu tingimused

1.	Polüklooritud terfenüülid (PCT)

Ei tohi turule viia ega kasutada:

—

ainetena,

—	segudes, sealhulgas vanaõli, ega seadmetes, kui kõnealuste ainete sisaldus on suurem kui 50 mg/kg (0,005 massiprotsenti).

2.	Kloroeteen (vinüülkloriid) CASi nr 75-01-4 EÜ nr 200-831-0

Ei tohi kasutada aerosoolides propellendina ühelgi otstarbel.

Aerosoolpakendeid, mis sisaldavad nimetatud ainet propellendina, ei tohi turule viia.

3.	Vedelad ained või segud, mida käsitatakse ohtlikena vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ ja direktiivile 1999/45/EÜ.

Ei tohi kasutada:

—	dekoratiivesemetes, mis on ette nähtud valgus- või värviefektide andmiseks eri faaside abil, näiteks dekoratiivlampides ja -tuhatoosides,

—	triki- ja pilatoodetes,

—	ühe või mitme osalejaga mängudes ega üheski selleks otstarbeks tarvitatavas esemes, isegi mitte nende kaunistamiseks.

2.	Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

Ei tohi turule viia, kui need sisaldavad värvainet, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse maksustamisega seotud põhjustel, ega lõhnaainet või mõlemat, ning kui need:

—	on ohtlikud sissehingamisel ja märgistatud riskilausetega R65 või H304 ning

—	mida saab kasutada põletusainena dekoratiivlampides ja

—	mis viiakse turule 15-liitristes või väiksema mahuga pakendites.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peavad tarnijad enne turuleviimist tagama, et punktiga 3 hõlmatud ainete ja segude pakendil, kui need ained või segud on ette nähtud kasutamiseks lampides, on järgmine hästi nähtav, loetav ja kustutamatu märge:

„Selle vedelikuga täidetud lambid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.”

4.	Tris(2,3-dibromopropüül)fosfaat CASi nr 126-72-7

1.	Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis puutuvad kokku nahaga.

2.	Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

5.	Benseen CASi nr 71-43-2 EÜ nr 200-753-7

1.	Ei ole lubatud kasutada mänguasjades ega mänguasjade osades, kui vabas olekus benseeni sisaldus ületab mänguasjas või selle osas 5 mg/kg (või 0,0005 % massiprotsenti).

2.	Mänguasju ja mänguasjade osi, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

Ei tohi turule viia ega kasutada:

—

ainena;

—	muude ainete koostisosana või segudes, kui benseeni sisaldus on võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

Punkti 3 ei kohaldata siiski:

a)	direktiiviga 98/70/EÜ hõlmatud mootorikütuste suhtes;

b)	ainete ja segude suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuslikes protsessides, mille korral benseeni emissioon ei ületa olemasolevate õigusaktidega ette nähtud künniskoguseid.

Asbestkiud

a)	kroküdoliit CASi nr 12001-28-4

b)	amosiit CASi nr 12172-73-5

c)	antofülliit CASi nr 77536-67-5

d)	aktinoliit CASi nr 77536-66-4

e)	termoliit CASi nr 77536-68-6

f)	krüsotiil CASi nr 12001-29-5 CASi nr 132207-32-0

Keelatud on toota ja turule viia ja kasutada asbestikiude ja tooteid, millesse on sihipäraselt lisatud asbestikiude.

Liikmesriigid võivad siiski vabastada olemasolevate elektrolüüsiinstallatsioonide krüsotiili (punkt f) sisaldavad diafragmad nende turule viimise ja kasutamise keelust kuni nende installatsioonide kasuliku tööea lõpuni või sobivate asbestivabade aseainete kättesaadavaks saamiseni, vastavalt sellele, kumb on varasem.

Liikmesriigid, kes seda erandit kasutavad, peavad 1. juuniks 2011 esitama komisjonile aruande elektrolüüsiinstallatsioonide jaoks ettenähtud asbestivabade asendusainete kättesaadavuse ja sarnaste alternatiivide väljatöötamise kohta, selliste installatsioonidega töötajate tervisekaitse kohta, krüsotiili sisaldavate diafragmade päritolu ja koguse kohta ning selle kohta, mis kuupäeval on kavas erand lõpetada. Komisjon teeb need andmed üldsusele kättesaadavaks.

Pärast kõnealuste aruannete saamist palub komisjon kemikaaliametil koostada toimik vastavalt artiklile 69 eesmärgiga keelata krüsotiili sisaldavate diafragmade turuleviimine ja kasutamine.

Punktis 1 osutatud asbestkiude sisaldavaid tooteid, mis olid paigaldatud ja/või kasutuses enne 1. jaanuari 2005, lubatakse jätkuvalt kasutada kuni nende kõrvaldamiseni või kuni nende kasuliku tööea lõpuni. Inimeste tervise kaitse huvides võivad liikmesriigid siiski piirata, keelata või seada tingimusi selliste toodete kasutamisele enne nende kõrvaldamist või enne nende kasuliku tööea lõppu.

Liikmesriigid võivad eritingimustel lubada turule viia punktis 1 osutatud asbestkiude sisaldavaid terviktooteid, mis olid paigaldatud ja/või kasutuses enne 1. jaanuari 2005, kui tagatakse inimeste tervise kaitse kõrge tase. Liikmesriigid teavitavad sellistest riiklikest meetmetest komisjoni 1. juuniks 2011. Komisjon teeb need andmed üldsusele kättesaadavaks.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist on nende kiudude ja neid kiude sisaldavate toodete turule viimine ja kasutamine eelnevalt nimetatud erandite kohaselt lubatud üksnes siis, kui tarnijad tagavad enne turuleviimist, et toodetel on märgis vastavalt käesoleva lisa 7. liitele

7.	Tris(asiridinüül)fosfiinoksiid CASi nr 545-55-1 EÜ nr 208-892-5

1.	Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis on ette nähtud kokkupuuteks nahaga.

2.	Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

8.	Polübroomitud bifenüülid (PBB) CASi nr 59536-65-1

1.	Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis on ette nähtud kokkupuuteks nahaga.

2.	Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

a)	seebikoorepuu (Quillaja saponaria) koore pulber ja selle saponiine sisaldavad derivaadid CASi nr 68990-67-0 EÜ 273-620-4

b)	rohelise lumeroosi Helleborus viridis ja musta lumeroosi Helleborus niger juure pulber

c)	valge upsujuure (Veratrum album) ja musta upsujuure (Veratrum nigrum) juure pulber

d)	bensidiin ja/või selle derivaadid CASi nr 92-87-5 EÜ nr 202-199-1

e)	o-nitrobensaldehüüd CASi nr 552-89-6 EÜ nr 209-025-3

puidutolm

1.	Ei tohi kasutada nalja- ja pilatoodetes või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segudes ja toodetes, näiteks nuuskpulbrite või haisupommide koostisosana.

2.	Nalja- ja pilatooteid või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segusid ja tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

3.	Punkte 1 ja 2 ei kohaldata siiski haisupommide suhtes, mis ei sisalda üle 1,5 ml vedelikku.

10.

a)	ammooniumsulfiid CASi nr 12135-76-1 EÜ nr 235-223-4

b)	ammooniumvesiniksulfiid CASi nr 12124-99-1 EÜ nr 235-184-3

c)	ammooniumpolüsulfiid CASi nr 9080-17-5 EÜ nr 232-989-1

1.	Ei tohi kasutada nalja- ja pilatoodetes või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segudes ja toodetes, näiteks nuuskpulbrite või haisupommide koostisosana.

2.	Nalja- ja pilatooteid või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segusid ja tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

3.	Punkte 1 ja 2 ei kohaldata siiski haisupommide suhtes, mis ei sisalda üle 1,5 ml vedelikku.

11.

Bromoäädikhapete lenduvad estrid:

a)	metüülbromoatsetaat CASi nr 96-32-2 EÜ nr 202-499-2

b)	etüülbromoatsetaat CASi nr 105-36-2 EÜ nr 203-290-9

c)	propüülbromoatsetaat CASi nr 35223-80-4

d)	butüülbromoatsetaat CASi nr 18991-98-5 EÜ nr 242-729-9

1.	Ei tohi kasutada nalja- ja pilatoodetes või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segudes ja toodetes, näiteks nuuskpulbrite või haisupommide koostisosana.

2.	Nalja- ja pilatooteid või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segusid ja tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

3.	Punkte 1. ja 2. ei kohaldata siiski haisupommide suhtes, mis ei sisalda üle 1,5 ml vedelikku.

12.	2-naftüülamiin CASi nr 91-59-8 EÜ nr 202-080-4 ja selle soolad

13.	Bensidiin CASi nr 92-87-5 EÜ nr 202-199-1 ja selle soolad

14.	4-nitrobifenüül CASi nr 92-93-3 EINECSi EÜ nr 202-204-7

15.	aminobifenüülksenüülamiin CASi nr 92-67-1 EINECSi EÜ nr 202-177-1 ja selle soolad

Kannete 12–15 suhtes kohaldatakse järgmisi piiranguid:

Nende ainete sisaldus turule viidavates ja kasutatavates ainetes või segudes ei tohi ületada 0,1 massiprotsenti.

16.

Pliikarbonaadid:

a)	neutraalne veevaba pliikarbonaat (PbCO3) CASi nr 598-63-0 EÜ nr 209-943-4

b)	triplii-bis(karbonaat)-dihüdroksiid 2PbCO3Pb(OH)2 CASi nr 1319-46-6 EÜ nr 215-290-6

Ei tohi turule viia ega kasutada värvina kasutamiseks ette nähtud ainetena või segudes.

Liikmesriigid võivad vastavalt ILO konventsioonile nr 13 pliivalge pigmendi ja pliisulfaatide kasutamise kohta siiski oma territooriumil lubada selliste ainete ja segude kasutamist kunstiteoste ning ajalooliste hoonete ja nende interjööri restaureerimisel ja hooldamisel.

17.

Pliisulfaadid:

a)	PbSO4 CASi nr 7446-14-2 EÜ nr 231-198-9

b)	Pbx SO4 CASi nr 15739-80-7 EÜ nr 239-831-0

Ei tohi turule viia ega kasutada värvina kasutamiseks ette nähtud ainete ja segudena.

18.	Elavhõbeda ühendid

Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud järgmisel viisil kasutamiseks:

mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud saastumise vältimiseks järgmistes kohtades:

—	laevakered,

—	sumbad, triivvõrgud, võrgud ja mis tahes muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses,

—	mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus;

b)	puidu säilitamiseks;

c)	eriti vastupidavate tööstuslike tekstiilide ja nende valmistamiseks mõeldud kiudude immutamiseks;

d)	tööstusvee käitlemiseks, olenemata selle kasutusviisist.

18a.	Elavhõbe CASi nr 7439-97-6 EÜ nr 231-106-7

Ei tohi turule viia:

a)	meditsiinilistes termomeetrites;

b)	muudes üldsusele müügiks ettenähtud mõõteseadmetes (nt manomeetrid, baromeetrid, sfügmomanomeetrid, mittemeditsiinilised termomeetrid).

2.	Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata mõõteseadmete suhtes, mis olid ühenduses kasutusel enne 3. aprilli 2009. Liikmesriigid võivad siiski piirata või keelata selliste mõõteseadmete turuleviimise.

Punkti 1 alapunktis b osundatud piirangut ei kohaldata:

a)	mõõteseadmete suhtes, mis olid 3. oktoobril 2007 üle 50 aasta vanad;

b)	baromeetrite suhtes (välja arvatud alapunktiga a hõlmatud baromeetrid) kuni 3. oktoobrini 2009.

Hiljemalt 3. oktoobriks 2009 annab komisjon ülevaate tervishoius kasutamiseks ning kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud, elavhõbedat sisaldavate sfügmomanomeetrite ja muude mõõteseadmete usaldusväärsetest ja ohutumatest ning tehniliselt ja majanduslikult otstarbekatest alternatiividest. Nimetatud ülevaate põhjal või niipea kui saab kättesaadavaks uus teave elavhõbedat sisaldavate sfügmomanomeetrite ja muude mõõteseadmete usaldusväärsete ja ohutumate alternatiivide kohta, esitab komisjon vajadusel õigusloomega seotud ettepaneku punktis 1 toodud piirangute laiendamiseks tervishoius kasutatavatele ning kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks ettenähtud sfügmomanomeetritele ja muudele mõõteseadmetele, et järk-järgult lõpetada elavhõbeda kasutamine mõõteseadmetes, niipea kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas.

19.	Arseeniühendid

Ei tohi viia turule ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud saastumise vältimiseks järgmistes kohtades:

—	laevakered,

—	sumbad, triivvõrgud, võrgud ja mis tahes muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses,

—	mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus.

2.	Ei tohi viia turule ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud tööstusvee käitlemiseks, olenemata selle kasutusviisist.

3.	Ei tohi kasutada puidu säilitamiseks. Lisaks sellele ei tohi selliselt töödeldud puitu turule viia.

Erandina punktist 3:

Puidu säilitamiseks kasutatavate ainete ja segude puhul: neid võib kasutada üksnes tööstusinstallatsioonides, kasutades puidu immutamiseks vaakumit või rõhku, kui tegemist on C-tüüpi anorgaaniliste vase-, kroomi- või arseeniühendite (CCA) lahustega, mille kasutamine on lubatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõikele 1. Selliselt töödeldud puitu ei tohi turule viia enne, kui puidukaitsevahend on täielikult fikseerunud.

Tingimusel, et inimeste ja põllumajandusloomade terviseohutuse eesmärgil on tagatud puidu struktuurne terviklikkus ning kokkupuude inimeste ja põllumajandusloomade nahaga on puidu kasutusajal ebatõenäoline, võib alapunkti a kohaselt CCA-lahusega töödeldud puitu kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutamiseks turule viia järgmisel otstarbel:

—	ühiskondlike hoonete, põllumajandushoonete, büroohoonete ja tööstusrajatiste puitkonstruktsioonid,

—	sildade ja sillatoestuse osad,

—	puitkonstruktsioonid mageveekogudes ja riimvees, nt maabumissillad ja sillad,

—	müratõkked,

—	laviinitõkked,

—	maanteede ohutustarad ja -piirded,

—	karjatarade kooritud ümarast okaspuust kandepostid,

—	pinnasetoestusrajatised,

—	elektriülekandeliini ja telekommunikatsiooniliinipostid,

—	allmaaraudtee liiprid.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et kogu turuleviidava töödeldud puidu iga ühik märgistatakse tekstiga: „Üksnes kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks, sisaldab arseeni.” Lisaks peab kogu puit, mis viiakse turule pakendatult, olema samuti märgistatud järgmise tekstiga: „Puidu käitlemisel kanda kindaid. Puidu lõikamisel või muul viisil töötlemisel kanda tolmumaski ja silmakaitset. Puidujäätmeid peab käitlema ohtlike jäätmetena selleks luba omav ettevõte.”

Alapunktis a osutatud töödeldud puitu ei tohi kasutada:

—	elamuehituses mitte mingil otstarbel,

—	kohtades, kus on oht korduvaks kokkupuuteks nahaga,

—	mereakvatooriumis,

—	põllumajanduslikul otstarbel mujal kui tugipostidena kariloomade tarastamisel ja puitkonstruktsioonides vastavalt alapunktile b,

—	kohtades, kus töödeldud puit võib kokku puutuda inimtoiduks ja/või loomasöödaks ettenähtud vahesaaduste või lõpptoodetega.

5.	Arseeniühenditega töödeldud puit, mida ühenduse territooriumil kasutati enne 30. september 2007 või mis on turule viidud vastavalt punktile 4, võib jääda paigale ja selle kasutamist võib jätkata kuni puidu kasutusea lõpuni.

C-tüüpi CCA lahustega töödeldud puitu, mida kasutati ühenduse territooriumil enne 30. september 2007 või mis on turule viidud vastavalt punktile 4:

—	võib kasutada ja taaskasutada vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele,

—	võib turule viia vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele.

Liikmesriigid võivad lubada, et puitu, mida on töödeldud muud tüüpi CCA lahustega ning mida kasutati ühenduse territooriumil enne 30. september 2007,

—	võib kasutada ja taaskasutada vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele,

—	võib turule viia vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele.

20.	Tinaorgaanilised ühendid

1.	Ei tohi turule viia kasutamiseks ainetena ega segudes, kui need toimivad biotsiidina värvide koostises keemiliselt reageerimata kujul.

Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena ja segudes, kui need toimivad biotsiidina mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud saastumise vältimiseks järgmistes kohtades:

a)	kõik merel, ranniku lähedal, suudmelahtedes ning siseveeteedel ja järvedes kasutatavad mis tahes pikkusega väikelaevad;

b)	sumbad, triivvõrgud, võrgud ning mis tahes muud seadmed ja varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses;

c)	mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus.

3.	Ei tohi viia turule ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud tööstusvee käitlemiseks.

21.	Di-μ-okso-di-n-butüültinahüdroksüboraan dibutüültinavesinikboraat C8H19BO3Sn (DBB) CASi nr 75113-37-0 EÜ nr 401-040-5

Nende ainete sisaldus turule viidavates ja kasutatavates ainetes ja segudes ei tohi olla võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

Seda sätet ei kohaldata siiski selle aine (DBB) või seda sisaldavate segude suhtes, kui need on ette nähtud üksnes selliste toodete valmistamiseks, milles nimetatud aine sisaldus ei ole enam võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

22.	Pentaklorofenool CASi nr 87-86-5 EÜ nr 201-778-6 ning selle soolad ja estrid

Ei tohi turule viia ega kasutada:

—

ainena;

—	muude ainete koostisosana või segudes, kui pentaklorofenooli sisaldus neis on võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

23.	Kaadmium CASi nr 7440-43-9 EÜ nr 231-152-8 ning selle ühendid

Käesolevas kandes tähistavad nurksulgudes toodud koodid ja peatükid nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud (1) ühisesse tollitariifistikku kantud kaupade koondnomenklatuuri koode ja peatükke.

Ei tohi kasutada sellistele toodetele värvi andmiseks, mis on valmistatud allpool loetletud ainetest ja segudest:

—	polüvinüülkloriid (PVC) [3904 10] [3904 21] [3904 22]

—	polüuretaan (PUR) [3909 50]

—	madala tihedusega polüetüleen (ld PE), välja arvatud madala tihedusega polüetüleen, mida kasutatakse pigmentpreparaatide valmistamiseks [3901 10]

—	tselluloosatsetaat (CA) [3912 11] [3912 12]

—	tselluloosatsetaatbutüraat (CAB) [3912 11] [3912 12]

—	epoksüvaigud [3907 30]

—	melamiin-formaldehüüd-(MF)-vaigud [3909 20]

—	uureaformaldehüüd-(UF)-vaigud [3909 10]

—	küllastumata polüestrid (UP) [3907 91]

—	polüetüleentereftalaat (PET) [3907 60]

—	polübutüleentereftalaat (PBT)

—	läbipaistev/üldotstarbeline polüstüreen [3903 11] [3903 19]

—	akrüülonitriilmetüülmeta-krülaat (AMMA)

—	võrkstruktuuriga polüetüleen (VPE)

—	löögikindel polüstüreen

—	polüpropüleen (PP) [3902 10]

b)	värvid [3208] [3209]

Kui värvidel on suur tsingisisaldus, peab kaadmiumi jääksisaldus nendes olema nii väike kui võimalik ega tohi mingil juhul ületada 0,1 massiprotsenti.

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest ei tohi eespool loetletud ainetest ja segudest tehtud kaadmiumiga värvitud tooteid ega tootekomponente turule viia, kui nende kaadmiumi sisaldus plastis (väljendatult metallilise kaadmiumina) ületab 0,01 massiprotsenti.

2.	Punkti 1 ei kohaldata siiski nende toodete suhtes, mida värvitakse ohutuse tagamiseks.

Ei tohi kasutada järgnevalt loetletud vinüülkloriidi polümeeridest või kopolümeeridest valmistatud toodete stabiliseerimiseks:

—	pakendimaterjalid (kotid, konteinerid, pudelid, kaaned) [3923 29 10]

—	kontori- või koolitarbed [3926 10]

—	mööbli või sõidukite furnituur ja muud sarnased tooted [3926 30]

—	rõivad ja rõivalisandid (k.a kindad) [3926 20]

—	põranda- ja seinakatted [3918 10]

—	impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilmaterjalid [5903 10]

—	kunstnahk [4202]

—	grammofoniplaadid

—	torud ja nende liitmikud [3917 23]

—	pöörduksed

—	maanteesõidukid (interjöör, eksterjöör, kerealune)

—	ehituses või tööstuses kasutatava teraslehe kattekiht

—	elektrijuhtmete isolatsioon

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest on keelatud turule viia vinüülkloriidi polümeeridest või kopolümeeridest tehtud eespool nimetatud segusid, tooteid ja tootekomponente, mida on stabiliseeritud kaadmiumi sisaldavate ainetega, kui nende kaadmiumi sisaldus polümeeris (väljendatud metallilise kaadmiumina) ületab 0,01 massiprotsenti.

4.	Punkti 3 ei kohaldata siiski selliste segude ja toodete suhtes, milles kasutatakse kaadmiumipõhiseid stabilisaatoreid ohutuse tagamiseks.

Käesolevas kandes tähendab „kadmeerimine” igasuguse metallilise kaadmiumi deposiiti või kihti metallpinnal.

Ei tohi kasutada järgmistes sektorites/rakendustes kasutatavate metallitoodete või tootekomponentide kadmeerimiseks:

seadmed ja masinad, mida kasutatakse:

—	toidu tootmiseks [8210] [8417 20] [8419 81] [8421 11] [8421 22] [8422] [8435] [8437] [8438] [8476 11]

—	põllumajanduses [8419 31] [8424 81] [8432] [8433] [8434] [8436]

—	jahutamiseks ja külmutamiseks [8418]

—	trükkimiseks ja raamatute köitmiseks [8440] [8442] [8443]

seadmed ja masinad järgmiste toodete valmistamiseks:

—	majapidamistarbed [7321] [8421 12] [8450] [8509] [8516]

—	mööbel [8465] [8466] [9401] [9402] [9403] [9404]

—	sanitaartehnikatooted [7324]

—	keskkütte- ja kliimaseadmed [7322] [8403] [8404] [8415]

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest on keelatud turule viia eespool alapunktides a ja b loetletud sektorites/rakendustes kasutatavaid ning eespool alapunktis b loetletud sektorites valmistatud kadmeeritud tooteid ja selliste toodete komponente.

Punktis 5 osutatud sätteid kohaldatakse ka kadmeeritud toodete ja selliste toodete komponentide suhtes, kui neid kasutatakse järgnevalt alapunktides a ja b loetletud sektorites/rakendustes, ning järgnevalt alapunktis b loetletud sektorites valmistatud toodete suhtes:

seadmed ja masinad järgmiste toodete valmistamiseks:

—	paber ja papp [8419 32] [8439] [8441] tekstiil ja rõivad [8444] [8445] [8447] [8448] [8449] [8451] [8452]

seadmed ja masinad järgmiste toodete valmistamiseks:

—	tööstuslikud teisaldusmehhanismid ja -masinad [8425] [8426] [8427] [8428] [8429] [8430] [8431]

—	maanteesõidukid ja põllutöömasinad [peatükk 87]

—	veerem [peatükk 86]

—	veesõidukid [peatükk 89]

Punktides 5 ja 6 sisalduvaid piiranguid ei kohaldata:

—	toodete ja tootekomponentide suhtes, mida kasutatakse lennunduses, kosmoselennunduses, kaevandamisel, avamerel ja tuumatööstuses, kus rakendused peavad vastama kõrgetele ohutusstandarditele, ning maanteesõidukite ja põllutöömasinate, veeremi ja veesõidukite ohutusseadmetes,

—	elektrikontaktide suhtes igas kasutussektoris, kui see on vajalik, et tagada töökindlus aparatuurile, millele need paigaldatakse.

24.	Monometüül-tetraklorodifenüülmetaan Kaubanduslik nimetus: Ugilec 141 CASi nr 76253-60-6

1.	Selle aine ning seda ainet sisaldavate segude turuleviimine ja kasutamine on keelatud. Seda ainet sisaldavaid tooteid ei tohi turule viia.

Erandina ei kohaldata punkti 1:

a)	18. juunil 1994 juba käigus olnud seadmete ja masinate suhtes, kuni selliste seadmete ja masinate kõrvaldamiseni;

b)	liikmesriigis juba 18. juunil 1994 käigus olnud seadmete ja masinate hoolduse suhtes.

Alapunkti a puhul võivad liikmesriigid tervise- ja keskkonnakaitsest tulenevatel põhjustel siiski keelata oma territooriumil selliste seadmete ja masinate kasutamise enne nende kõrvaldamist.

25.	Monometüül-diklorodifenüülmetaan Kaubanduslik nimetus: Ugilec 121 Ugilec 21

Selle aine ning seda ainet sisaldavate segude turuleviimine ja kasutamine on keelatud.

Seda ainet sisaldavaid tooteid ei tohi turule viia.

26.	Monometüüldibromodifenüül-metaan bromobensüülbromotolueen, isomeeride segu Kaubanduslik nimetus: DBBT CASi nr 99688-47-8

Selle aine ning seda ainet sisaldavate segude turuleviimine ja kasutamine on keelatud.

Seda ainet sisaldavaid tooteid ei tohi turule viia.

27.	Nikkel CASi nr 7440-02-0 EÜ nr 231-111-4 ning selle ühendid

Ei tohi kasutada:

a)	kõikides augustatud kõrvadest ning muudest augustatud kehaosadest läbi pandavates ehteosades, välja arvatud juhul, kui nikli eraldumise määr nendest ehteosadest on väiksem kui 0,2 μg/cm2 nädalas (migratsiooni piirmäär);

toodetes, mis on ette nähtud olema nahaga otseses ja pikaajalises kontaktis, näiteks:

—	kõrvarõngastes,

—	kaelakeedes, käevõrudes ja kettides, jalakettides, sõrmustes,

—	käekellakorpustes, kellarihmades ja nende pannaldes,

—	neetnööpides, pannaldes, neetides, tõmblukkudes ja metallmärkides, kui neid kasutatakse rõivaesemetes,

kui nikli eraldumise määr nende toodete osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, on suurem kui 0,5 μg/cm2 nädalas;

sellistes toodetes, mis on loetletud punkti 1 alapunktis b, kui nende kattekiht ei sisalda niklit, välja arvatud juhul, kui selline kattekiht on piisav tagamaks, et nikli eraldumise määr selliste toodete nendest osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, ei ületa toote ettenähtud kasutamisel vähemalt kahe aasta jooksul 0,5 μg/cm2 nädalas.

2.	Tooteid, mille suhtes kohaldatakse punkti 1, ei tohi turule viia, kui need ei vasta nimetatud punktis sätestatud nõuetele.

3.	Selle kindlaks määramisel, kas tooted vastavad punktide 1 ja 2 nõuetele, kasutatakse katsemeetoditena Euroopa Standardikomitee (CEN) vastu võetud standardeid.

28.

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1A või 1B kategooria kantserogeenideks (tabel 3.1) või 1. või 2. kategooria kantserogeenideks (tabel 3.2) ja loetletud järgmiselt:

—	1. liites loetletud 1A kategooria (tabel 3.1) kantserogeen / 1. kategooria kantserogeen (tabel 3.2)

—	2. liites loetletud 1B kategooria (tabel 3.1) kantserogeen / 2. kategooria kantserogeen (tabel 3.2)

29.

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1A või 1B kategooria mutageenideks (tabel 3.1) või 1. või 2. kategooria mutageenideks (tabel 3.2) ja loetletud järgmiselt:

—	3. liites loetletud 1A kategooria (tabel 3.1) mutageen / 1. kategooria mutageen (tabel 3.2)

—	4. liites loetletud 1B kategooria (tabel 3.1) mutageen / 2. kategooria mutageen (tabel 3.2)

30.

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks (tabel 3.1) või 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks (tabel 3.2) ja loetletud järgmiselt:

—	5. liites loetletud 1A kategooria reproduktiivtoksiline aine, mis kahjustab seksuaalfunktsiooni ja sigivust või loote arengut (tabel 3.1) või 1. kategooria reproduktiivtoksiline aine, mida märgistatakse riskilausetega R60 (võib kahjustada sigivust) või R61 (võib kahjustada loodet) (tabel 3.2)

—	6. liites loetletud 1B kategooria reproduktiivtoksiline aine, mis kahjustab seksuaalfunktsiooni ja sigivust või loote arengut (tabel 3.1) või 2. kategooria reproduktiivtoksiline aine, mida märgistatakse riskilausetega R60 (võib kahjustada sigivust) või R61 (võib kahjustada loodet) (tabel 3.2)

Ilma et see piiraks käesoleva lisa muude osade kohaldamist, kohaldatakse kannete 28–30 suhtes järgmist.

Ei tohi turule viia ega kasutada:

—

ainetena,

—	muude ainete koostisosadena või

—

segudes,

mida tarnitakse üldsusele, kui iga aine sisaldus aines või segus on võrdne või suurem kui:

—	määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas lubatud sisaldus või

—	direktiivis 1999/45/EÜ toodud vastav sisaldus.

„Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

Erandina ei kohaldata punkti 1:

a)	direktiivides 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ määratletud meditsiini- ja veterinaartoodete suhtes;

b)	direktiivis 76/768/EMÜ määratletud kosmeetikatoodete suhtes;

järgmiste kütuste ja õlitoodete suhtes:

—	direktiiviga 98/70/EÜ hõlmatud mootorikütuste suhtes,

—	mineraalõlitoodete suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks kütusena liikuvates või statsionaarsetes sisepõlemisseadmetes,

—	suletud süsteemides (nt vedelgaasiballoonid) müüdavate kütuste suhtes;

d)	direktiiviga 1999/45/EÜ hõlmatud maalimisvärvide suhtes.

31.

a)	kreosoot; pesuõli CASi nr 8001-58-9 EÜ nr 232-287-5

b)	kreosootõli; pesuõli CASi nr 61789-28-4 EÜ nr 263-047-8

c)	destillaadid (söetõrv), naftaleeniõlid; naftaleeniõli CASi nr 84650-04-4 EÜ nr 283-484-8

d)	kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon; pesuõli CASi nr 90640-84-9 EÜ nr 292-605-3

e)	destillaadid (söetõrv), ülemine, raske antratseenõli CASi nr 65996-91-0 EÜ nr 266-026-1

f)	antratseenõli CASi nr 90640-80-5 EÜ nr 292-602-7

g)	Tõrvahapped, toorsüsi, toorfenoolid CASi nr 65996-85-2 EÜ nr 266-019-3

h)	puidukreosoot CASi nr 8021-39-4 EÜ nr 232-419-1

i)	madalatemperatuuriline tõrvaõli, leeliseline; ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), madalatemperatuurse kivisöetõrva leelis CASi nr 122384-78-5 EÜ nr 310-191-5

1.	Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud puidu töötlemiseks. Lisaks sellele ei tohi selliselt töödeldud puitu turule viia.

Erandina punktist 1:

neid võidakse kasutada puidu tööstuslikuks töötlemiseks või neid võivad kasutada kutselised kasutajad, kelle kohta kehtivad ühenduse õigusaktid töötajate kaitseks, puidu kohapeal taastöötlemiseks, kui need ained või segud sisaldavad:

i)	benso(a)püreeni, mille sisaldus on väiksem kui 50 mg/kg (0,005 massiprotsenti) ja

ii)	veeslahustuvaid fenoole, mille sisaldus on väiksem kui 3 massiprotsenti.

Selliseid aineid ja segusid, mis on ette nähtud puidu töötlemiseks tööstuslikult või kutseliste kasutajate poolt:

—	võidakse turule viia üksnes 20-liitrises või suuremas pakendis,

—	ei tohi müüa üldsusele.

„Üksnes tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks”;

alapunkti a kohaselt tööstuslikult või kutsealaselt töödeldud puitu, mis on turule viidud või taastöödeldud kohapeal, võib kasutada üksnes kutsealaselt ja tööstuslikult, nt raudteel, elektriülekande- ja telekommunikatsiooniliinide toestamiseks, taradeks, põllumajanduses (nt postid puude toetamiseks) ning sadamates ja veeteedel;

c)	punktis 1 sätestatud turule viimise keeldu ei kohaldata puidu suhtes, mida on töödeldud kande 31 punktides a–i loetletud ainetega enne 31. detsember 2002 ning mida viiakse turule kasutatud kujul taaskasutamise eesmärgil.

Punkti 2 alapunktides b ja c osutatud töödeldud puitu ei tohi kasutada:

—	mis tahes otstarbega hoonete siseviimistlusel,

—	mänguasjades,

—	mänguväljakutel,

—	parkides, aedades ning puhke- ja muudes vabaõhurajatistes, kus on oht, et puit puutub sageli kokku inimese nahaga,

—	aiamööbli, nt piknikulaudade valmistamiseks,

—

valmistamaks, kasutamaks ja töötlemaks:

—	kasvatamise eesmärgil kasutatavaid anumaid,

—	pakendeid, mis võivad kokku puutuda inimestele ja/või loomade tarbeks ette nähtud tooraine, vahesaaduste või valmistoodetega;

—	muid materjale, mis võivad eespool osutatud tooteid saastada.

32.	Kloroform CASi nr 67-66-3 EÜ nr 200-663-8

34.	1,1,2-trikloroetaan CASi nr 79-00-5 EÜ nr 201-166-9

35.	1,1,2,2-tetrakloroetaan CASi nr 79-34-5 EÜ nr 201-197-8

36.	1,1,1,2-tetrakloroetaan CASi nr 630-20-6

37.	Pentakloroetaan CASi nr 76-01-7 EÜ nr 200-925-1

38.	1,1-dikloroetüleen CASi nr 75-35-4 EÜ nr 200-864-0

Ilma et see piiraks käesoleva lisa muude osade kohaldamist, kohaldatakse kannete 32–38 suhtes järgmist.

Ei tohi turule viia ega kasutada:

—

ainetena,

—	muude ainete koostisosana või segudes, kui loetletud ainete sisaldus on võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem,

kui aineid või segusid tarnitakse üldsusele ja/või kui need on ette nähtud hajukasutuseks, näiteks pindade ja tekstiili puhastamine.

Ilma et see piiraks ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et selliste ainete ja segude, mis sisaldavad loetletud aineid 0,1 massiprotsenti või rohkem, pakendil on järgmine nähtav, loetav ja kustutamatu märge:

„Üksnes tööstuslikuks kasutamiseks”.

Erandina ei kohaldata seda sätet:

a)	direktiivis 2001/82/EÜ ning direktiivis 2001/83/EÜ määratletud meditsiini- ja veterinaartoodete suhtes;

b)	direktiivis 76/768/EMÜ määratletud kosmeetikatoodete suhtes.

40.	Ained, mis vastavad direktiivi 67/548/EMÜ tuleohtlikkuse kriteeriumidele ning mis klassifitseeritakse tuleohtlike, väga tuleohtlike või eriti tuleohtlikena, olenemata sellest, kas need on kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osasse või mitte.

Ei tohi kasutada ainena ega seguna aerosoolpakendites, mis viiakse elanikkonna jaoks turule näiteks järgmisena nimetatud meelelahutuslikul või dekoratiivsel eesmärgil:

—	põhiliselt kaunistamiseks ette nähtud tooted metalse sära andmiseks,

—	kunstlumi ja -härmatis,

—	pilapadjad,

—	serpentiinaerosoolid,

—	ekskrementide imitatsioonid,

—	pidupasunad,

—	dekoratiivhelbed ja -vahud,

—	kunstlikud ämblikuvõrgud,

—	haisupommid.

2.	Ilma, et see piiraks ohtlike ainete klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et eespool osutatud aerosoolide pakendil on nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult järgmised sõnad: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

3.	Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ (2) artikli 8 punktis 1a osutatud aerosoolide suhtes.

4.	Punktides 1 ja 2 osutatud aerosoole ei tohi turule viia, kui need ei vasta kindlaksmääratud nõuetele.

41.	Heksakloroetaan CASi nr 67-72-1 EÜ nr 200-666-4

Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud mitteraudmetallide tootmiseks või töötlemiseks.

42.	Klooritud alkaanid, C10-C13, (lühikese ahelaga klooritud parafiinid) (SCCP)) EÜ nr 287-476-5 CASi nr 85535-84-8

Ei tohi ainetena või muude ainete või segude koostisosadena turule viia ega kasutada, kui klooritud alkaanide sisaldus ületab 1 massiprotsenti, kui aine või segu on ette nähtud kasutamiseks:

—	metallitöötlemises,

—	naha rasvatamisel.

43.

Asovärvid

Asovärve, mis ühe või enama asorühma lõhustumisel võivad emiteerida ühe või rohkem 8. liites loetletud aromaatsetest amiinidest, mis on avastatavad toodetes või nende värvitud osades 10. liites loetletud katsemeetodi järgi koguses üle avastamispiiri 30 mg/kg (0,003 massiprotsenti), ei tohi kasutada sellistes tekstiil- ja nahktoodetes, mis võivad sattuda otsesesse ja pikaajalisse kokkupuutesse inimese naha või suuõõnega, näiteks:

—	rõivad, voodipesu, käterätid, tupeed või šinjoonid, parukad, kübarad, mähkmed ja muud hügieenitarbed, magamiskotid,

—	jalatsid, kindad, kellarihmad, käekotid, rahakotid ja -taskud, portfellid, istmekatted, kaelakotid,

—	tekstiilist või nahast mänguasjad ning mänguasjad, millel on tekstiil- või nahkrõivad,

—	lõpptarbijale kasutamiseks ettenähtud lõng ja kangas.

2.	Lisaks ei tohi punktis 1 osutatud tekstiil- ja nahktooteid turule viia, kui need ei vasta nimetatud punktis sätestatud nõuetele.

3.	Asovärve, mis on toodud 9. liite loetelus, ei tohi turule viia ega kasutada tekstiil- või nahktoodete värvimisel ainena või segude koostisosana suuremas sisalduses kui 0,1 massiprotsenti.

44.	Difenüüleetri pentabromoderivaat C12H5Br5O

Ei tohi turule viia ega kasutada:

—

ainena;

—	segudes, kui selle sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi.

2.	Tooteid ei tohi turule viia, kui tooted või nende põlemist aeglustavad osad sisaldavad kõnealust ainet üle 0,1 massiprotsendi.

Erandina ei kohaldata punkti 2:

—	toodete suhtes, mis olid ühenduses kasutusel enne 15. august 2004,

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ (3) kohaldamisalasse jäävate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes.

45.	Difenüüleetri oktabromoderivaat C12H2Br8O

Ei tohi turule viia ega kasutada:

—

ainena;

—	muude ainete koostisosana või segudes, kui nimetatud aine sisaldus on suurem kui 0,1 massiprotsenti.

2.	Tooteid ei tohi turule viia, kui tooted või nende põlemist aeglustavad osad sisaldavad kõnealust ainet üle 0,1 massiprotsendi.

Erandina ei kohaldata punkti 2:

—	toodete suhtes, mis olid ühenduses kasutusel enne 15. august 2004,

—	direktiivi 2002/95/EÜ kohaldamisalasse jäävate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes.

46.

a)	nonüülfenool C6H4(OH)C9H19 CASi nr 25154-52-3 EÜ nr 246-672-0

b)	nonüülfenooletoksülaat (C2H4O)nC15H24O

Ainet ei tohi turule viia või kasutada ainena ega segudes, kui selle sisaldus on 0,1 massiprotsenti või suurem, järgmisel otstarbel:

tööstuslik ja kutsealane puhastus, v.a:

—	kontrollitavad suletud kuivpuhastussüsteemid, kus puhastusvedelikud võetakse ringlusse või põletatakse,

—	eritöötlusega puhastussüsteemid, kus puhastusvedelikud võetakse ringlusse või põletatakse;

2)	olmepuhastus;

tekstiili ja naha töötlemine, v.a:

—	töötlemine, mille puhul ei heideta jäätmeid heitvette,

—	eritöötlusega süsteemid, kus kasutatud vett eeltöödeldakse, et enne reovee biopuhastust orgaaniline osa täielikult eemaldada (lambanahkade rasvaärastus);

4)	rasvaemulgaator lüpsiseadmetes;

5)	metallitöötlemine, v.a kasutamine kontrollitavates suletud süsteemides, kus puhastusvedelik võetakse ringlusse või põletatakse;

6)	tselluloosi ja paberi valmistamine;

7)	kosmeetikatooted;

8)	muud isikliku hügieeni tooted, v.a spermitsiidid;

9)	pestitsiidide ja biotsiidide abiained. See piirang ei mõjuta siiski nonüülfenooli etoksülaati abiainena sisaldavate pestitsiidide ja biotsiidide kohta enne 17. juuli 2003 väljaantud siseriiklike lubade kehtivust.

47.	Kroomi (VI) ühendid

1.	Tsementi ja tsementi sisaldavaid segusid ei või kasutada ega turule viia, kui need pärast hüdraatimist sisaldavad rohkem kui 2 mg/kg (0,0002 %) lahustuvat kroomi (VI) tsemendi kuivmassi kohta.

Kui kasutatakse redutseerijaid, siis ilma et see piiraks ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et tsemendi või tsementi sisaldavate segude pakenditel on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud teave pakendamiskuupäeva, ladustamistingimuste ja ladustusaja kohta, mis on vajalik redutseerija aktiivsuse säilitamiseks ja lahustuva kroomi (VI) sisalduse hoidmiseks madalamal kui punktis 1 osutatud piirmäär.

3.	Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 turule viimise ja kasutamise suhtes seoses kontrollitavate ja täielikult automatiseeritud protsessidega, mille korral tsementi ja tsementi sisaldavaid segusid käideldakse üksnes masinatega ning nende kokkupuutumine nahaga on välistatud.

48.	Tolueen CASi nr 108-88-3 EÜ nr 203-625-9

Ainet ei tohi turule viia ega kasutada ainena või segudes üldsusele tarnimiseks mõeldud liimainetes ja aerosoolvärvides, kui selle sisaldus aines või segus on 0,1 massiprotsenti või üle selle.

49.	Triklorobenseen CASi nr 120-82-1 EÜ nr 204-428-0

Ainet ei tohi turule viia ega kasutada iseseisva ainena või segudes, kui selle sisaldus aines või segus on 0,1 massiprotsenti või üle selle ühegi kasutusala puhul, välja arvatud:

—	sünteesi vaheainena või

—	lahustina suletud süsteemides keemilistes rakendustes kloorimisreaktsioonide läbiviimiseks või

—	1,3,5-trinitro-2,4,6-triaminobenseeni (TATB) tootmisel.

50.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

a)	benso(a)püreen (BaP) CASi nr 50-32-8

b)	benso(e)püreen (BeP) CASi nr 192-97-2

c)	benso(a)antratseen (BaA) CASi nr 56-55-3

d)	krüseen (CHR) CASi nr 218-01-9

e)	benso(b)fluoranteen (BbFA)) CASi nr 205-99-2

f)	benso(j)fluoranteen (BjFA) CASi nr 205-82-3

g)	benso(k)fluoranteen (BkFA) CASi nr 207-08-9

h)	dibenso(a,h)antratseen (DBAhA) CASi nr 53-70-3

Alates 1. jaanuarist 2010 ei tohi ekstenderõlisid turule viia ega kasutada rehvide või rehvide osade valmistamisel, kui need sisaldavad:

—	üle 1 mg/kg (0,0001 massiprotsenti) benso(a)püreeni või

—	üle 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) kõiki loetletud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke kokku.

Neist piirväärtustest loetakse kinni peetuks, kui polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstrakt on väiksem kui 3 massiprotsenti mõõdetuna Institute of Petroleumi standardiga IP346: 1998 (polütsükliliste aromaatsete ühendite määramine kasutamata baasmäärdeõlides ja asfalteenidevabades naftafraktsioonides – dimetüülsulfoksiidi ekstraktsiooni murdumisnäitaja meetod) järgi, tingimusel et tootja või importija kontrollib benso(a)püreeni ja loetletud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse vastavust piirsisaldustele ning mõõdetud väärtuste korrelatsiooni polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstraktiga iga 6 kuu järel või pärast iga suuremat muudatust töökorras/tootmises vastavalt sellele, kumb kuupäev jõuab varem kätte.

Lisaks ei tohi turule viia pärast 1. jaanuari 2010 valmistatud rehve ja protekteerimiseks mõeldud turviseid, kui ekstenderõlide sisaldus nendes ületab punktis 1 toodud piirväärtusi.

Neist piirväärtustest loetakse kinni peetuks, kui vulkaniseeritud kummiühendites ei ületa suudmepiirkonna prootonite sisaldus piirnormi 0,35 %, mõõdetuna ja arvutatuna vastavalt ISO standardile 21461 (vulkaniseeritud kummi – õli aromaatsuse määramine vulkaniseeritud kautšukisegudes).

3.	Erandina ei kohaldata punkti 2 protekteeritud rehvide suhtes, kui nende turvis ei sisalda ekstenderõlisid, mis ületavad punktis 1 toodud piirväärtusi.

Selle kirje puhul kasutatakse terminit „rehv” sellise sõidukirehvi tähenduses, mis on hõlmatud järgmiste õigusaktidega:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (4);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta (5);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/61/EMÜ (6).

51.

Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EÜ numbritega ained, mis hõlmavad vastavat ainet):

a)	bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) CASi nr 117-81-7 EÜ nr 204-211-0

b)	dibutüülftalaat (DBP) CASi nr 84-74-2 EÜ nr 201-557-4

c)	bensüülbutüülftalaat (BBP) CASi nr 85-68-7 EÜ nr 201-622-7

1.	Mänguasjades ja lapsehooldusvahendites ei tohi kasutada ainena või segudes rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist.

2.	Mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide sisaldus ületab 0,1 % plastifitseeritud materjali massist, ei ole lubatud turule viia.

3.	Komisjon hindab 16. jaanuariks 2010 ümber käesoleva punktiga seoses sätestatud meetmed, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid selliste ainete ning nende asendajate kohta, ja kui see on põhjendatud, tuleb kõnealuseid meetmeid vastavalt muuta.

4.	Käesolevas kandes tähendab „lapsehooldusvahend” igat toodet, mis on ette nähtud laste uinumise, rahustamise, hügieeni, söötmise ja imemise hõlbustamiseks.

52.

Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EÜ numbritega ained, mis hõlmavad vastavat ainet):

a)	diisononüülftalaat (DINP) CASi nr 28553-12-0 ja 68515-48-0 EÜ nr 249-079-5 ja 271-090-9

b)	diisodetsüülftalaat (DIDP) CASi nr 26761-40-0 ja 68515-49-1 EÜ nr 247-977-1 ja 271-091-4

c)	di-n-oktüülftalaat (DNOP) CASi nr 117-84-0 EÜ nr 204-214-7

1.	Ei tohi kasutada ainetena või segudes rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, mida laps saab suhu panna.

2.	Mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide sisaldus ületab 0,1 % plastifitseeritud materjali massist, ei tohi turule viia.

3.	Komisjon hindab 16. jaanuariks 2010 ümber käesoleva punktiga seoses sätestatud meetmed, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid selliste ainete ning nende asendajate kohta, ja kui see on põhjendatud, tuleb kõnealuseid meetmeid vastavalt muuta.

4.	Käesolevas kandes tähendab „lapsehooldusvahend” igat toodet, mis on ette nähtud laste uinumise, rahustamise, hügieeni, söötmise ja imemise hõlbustamiseks.

53.	Perfluorooktaansulfonaadid (PFOS) C8F17SO2X (X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid ja muud derivaadid, sealhulgas polümeerid)

1.	Nende ainete sisaldus turule viidavates ja kasutatavates ainetes ja segudes ei tohi ületada 50 mg/kg (0,005 massiprotsenti).

Ei tohi turule viia pooltoodetes või toodetes või nende osades, kui PFOSide sisaldus on 0,1 massiprotsenti või rohkem, arvutatuna PFOSe sisaldavate konstruktsiooniliselt või mikrostruktuurselt eristatavate osade massi kohta, või tekstiilis või muus kattekihiga materjalis, kui PFOSide sisaldus kattekihi materjalis on 1 μg/m2 või rohkem.

Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 järgmiste toodete ega nende tootmiseks kasutatavate ainete ja segude suhtes:

a)	valguskindlate või peegelduvate kattekihtide suhtes fotolitograafia protsessides;

b)	filmide, paberi või trükiplaatide puhul kasutatavate fotograafiliste kattekihtide suhtes:

pihustusudu vähendajate suhtes mittedekoratiivsel kõvakroomimisel (VI) ja märgavate toimeainete suhtes, mida kasutatakse ohjatavates galvaanilise katmise süsteemides, kus keskkonda sattuvate PFOSide kogus on minimeeritud, kohaldades täielikult asjakohast parimat võimalikku tehnikat, mis on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ (7) raames;

d)	hüdrauliliste vedelike suhtes lennunduses.

4.	Erandina punktist 1 tohib tuletõrjevahtu, mis on turule viidud enne 27. detsember 2006, kasutada kuni 27. juunini 2011.

5.	Erandina ei kohaldata punkti 2 toodete suhtes, mis olid ühenduses kasutusel enne 27. juuni 2008.

6.	Punkte 1 ja 2 kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 (8) kohaldamist..

Niipea, kui uus teave kasutamise üksikasjade ja ohutumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta on kättesaadav, vaatab komisjon kõik punkti 3 alapunktides a–d toodud erandid läbi, tagamaks et:

a)	PFOSide kasutamine lõpetatakse järk-järgult niipea, kui ohutumate alternatiivide kasutamine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik;

b)	erandit saab jätkata üksnes olulistes valdkondades, mille jaoks ei ole olemas ohutumaid alternatiive, ja kui on esitatud aruanne selle kohta, mida on ette võetud ohutumate alternatiivide leidmiseks;

c)	parima võimaliku metoodika kohaldamise teel on PFOSide eraldumine keskkonda viidud miinimumini.

Komisjon jälgib praegu läbiviidavat perfluorooktaanhappe (PFOH) ja sellega seotud ainete kasutamist käsitlevat riskihindamist ning uurib võimalust võtta kasutusele alternatiivseid aineid või tehnoloogiad, mis oleksid ohutumad, ning esitab ettepanekud kõikide vajalike meetmete kohta, et vähendada tuvastatud riske, sealhulgas piirangute kehtestamine turule viimise ja kasutamise suhtes, eriti kui ohutumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kasutuselevõtt on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

54.	2-(2-metoksüetoksü)etanool (DEGME) CASi nr 111-77-3 EÜ nr 203-906-6

Ei tohi turule viia pärast 27. juuni 2010 üldsusele tarnimiseks värvide ja värvieemaldajate, puhastusvahendite, isepoleeruvate emulsioonide või põrandahermeetikute koostisosana, kui nende sisaldus on 0,1 massiprotsenti või suurem.

55.	2-(2-butoksüetoksü)etanool (DEGBE) CASi nr 112-34-5 EÜ nr 203-961-6

1.	Ei tohi esimest korda turule viia pärast 27. juuni 2010 üldsusele tarnimiseks pihustatavate värvide või aerosoolpakendis pihustatavate puhastusvahendite koostisosana, kui nende sisaldus on 3 massiportsenti või suurem.

2.	Aerosoolpakendis pihustatavaid värve ega puhastusvahendeid, mis sisaldavad DEGBEt ja ei vasta punktile 1, ei tohi üldsusele tarnimiseks turule viia pärast 27. detsember 2010.

Ilma et see piiraks ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et kõikide üldsusele turustatavate värvide, välja arvatud pihustatavad värvid, milles on DEGBEt vähemalt 3 massiprotsenti, pakendil on hiljemalt 27. detsembril 2010 järgmine nähtav, loetav ja kustutamatu märge:

„Mitte kasutada värvipihustites”.

56.	Metüleendifenüüldiisotsüanaat (MDI) CASi nr 26447-40-5 EÜ nr 247-714-0

Ei tohi segude koostisosana turule viia pärast 27. detsember 2010 üldsusele tarnimiseks, kui MDI sisaldus segus on 0,1 massiportsenti või suurem, välja arvatud kui tarnijad tagavad enne turuleviimist, et pakend:

a)	sisaldab kaitsekindaid, mis vastavad nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ nõuetele (9);

kannab, ilma et see piiraks muude ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusaktide kohaldamist, järgmist nähtavat, loetavat ja kustutamatut märget:

“—	Võib põhjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on tundlikud teiste diisotsüanaatide suhtes.

—	Astmat põdevad või ekseemi või nahaprobleemide all kannatavad inimesed peaksid vältima kokkupuudet, sealhulgas naha kokkupuudet selle tootega.

—	Seda toodet ei tohi kasutada halva ventilatsiooniga ruumides, välja arvatud kui kasutatakse sobiva filtriga gaasimaski (s.o tüübi EN 14387:2004 mask A1 tüüpi filtriga)”

2.	Erandina ei kohaldata punkti 1 alapunkti a kuumsulamliimide suhtes.

57.	Tsükloheksaan CASi nr 110-82-7 EÜ nr 203-806-2

1.	Ei tohi neopreenipõhiste kontaktliimide koostisosana esimest korda turule viia pärast 27. juuni 2010 üldsusele tarnimiseks, kui tsükloheksaani sisaldus neis on 0,1 massiportsenti või suurem, ega raskemates pakendites kui 350 g.

2.	Neopreenipõhiseid tsükloheksaani sisaldavaid ja punktile 1 mittevastavaid kontaktliime ei tohi üldsusele tarnimiseks turule viia pärast 27. detsember 2010.

Ilma et see piiraks ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et kõikide üldsusele tarnimiseks ette nähtud turule viidavate neopreenipõhist tsükloheksaani sisaldavate kontaktliimide, milles on tsükloheksaani vähemalt 0,1 massiprotsenti, pakendil on hiljemalt 27. detsember 2010 järgmine nähtav, loetav ja kustutamatu märge:

“—	Seda toodet ei tohi kasutada halva ventilatsiooniga ruumides.

—	Seda toodet ei tohi kasutada vaipade kinnitamiseks.”

58.	Ammooniumnitraat (AN) CASi nr 6484-52-2 EÜ nr 229-347-8

Pärast 27. juuni 2010 ei tohi esimest korda turule viia ainena või segudes, mis sisaldavad lämmastikku rohkem kui 28 % ammooniumnitraadi massist, ning mida kasutatakse tahke liht- või kompleksväetisena, välja arvatud juhul, kui väetis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 (10) III lisas suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste suhtes kehtestatud tehnilistele tingimustele.

Pärast 27. juuni 2010 ei tohi turule viia ainena või segudes, mis sisaldavad lämmastikku rohkem kui 16 % ammooniumnitraadi massist, välja arvatud järgmistele kasutajatele:

a)	allkasutajad ja levitajad, sealhulgas füüsilised või juriidilised isikud, kellel on litsents või luba vastavalt nõukogu direktiivile 93/15/EMÜ (11);

põllumajandustootjad täis- või osaajaga põllumajanduslikus tegevuses kasutamiseks, sõltumata kasutatava maa suurusest.

Käesolevas alapunktis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„põllumajandustootja” on füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja rühma liikmetele on siseriikliku õigusega antud, kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil, nagu on osutatud asutamislepingu artiklis 299, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega;

ii)

„põllumajanduslik tegevus” on põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (12) artikliga 5;

c)	füüsilised või juriidilised isikud, kes on hõivatud sellistes professionaalsetes tegevustes nagu aiandus, taimekasvatus kasvuhoonetes, parkide, aedade või spordiväljakute hooldamine, metsandus või sarnased tegevused.

Liikmesriigid võivad siiski punktis 2 sätestatud piirangute puhul sotsiaal-majanduslikel põhjustel kohaldada oma territooriumil turule viidud ainete ja segude suhtes lämmastiku piirväärtust kuni 20 % ammooniumnitraadi massist kuni 1. juulini 2014. Nad teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

1.–6. liites asendatakse eessõna järgmisega:

„EESSÕNA

Veerupealdiste selgitused:

Ained:

Ainete nimetused vastavad kemikaalide rahvusvaheliselt tunnustatud nimetustele, mida on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta, millega muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 67/584/EMÜ ja 1999/45/EÜ ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006) VI lisa 3. osas loetletud ainete kohta.

Võimaluse korral nimetatakse aineid nende Iupaci nimetusega. Aineid, mida on loetletud EINECSis (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances e Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetelu) või ELINCSis (European List of Notified Chemical Substances e Euroopa teavitatud uute keemiliste ainete loetelu) või polümeeride hulka enam mitte kuuluvate ainete loetelu järgi, on nimetatud neis loeteludes kasutatud nimetuste järgi. Mõnel juhul on lisatud ka mõni muu, näiteks üldkasutatav nimetus. Võimaluse korral nimetatakse taimekaitsetooteid ja biotsiide ISO nimetusega.

Kanded ainerühmade kohta:

Rühmakande number kantakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. ossa. Sellisel juhul kohaldatakse klassifitseerimisnõudeid kõikide kirjeldusega hõlmatud ainete suhtes.

Mõnel juhul kehtivad klassifitseerimisnõuded konkreetse aine suhtes, mis peaks kuuluma rühmakande alla. Sellistel juhtudel lisatakse konkreetne kanne aine kohta määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. ossa ja rühmakande juurde lisatakse lause „välja arvatud mujal määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisas määratletud ained”.

Mõnel juhul võivad üksikained olla hõlmatud ka rohkem kui ühe rühmakandega. Sellisel juhul kajastab aine klassifitseerimine mõlema rühmakande klassifitseerimist. Juhul, kui sama oht on erinevalt klassifitseeritud, kohaldatakse rangemat klassifitseerimist.

Indeksinumber:

Indeksinumber on ainele määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas antud tunnuskood. Ained on liites loetletud vastavalt sellele indeksinumbrile.

EÜ number:

EÜ number tähistab EINECSi, ELINCSi või NLP numbrit ning on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number. EINECSi numbri saab Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelust. ELINCSi numbri saab Euroopa teatavaks tehtud ainete loetelust. NLP numbri saab „mitte enam polümeeride” loetelust. Nimetatud loetelud avaldab Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus.

EÜ number on seitsmest numbrist koosnev süsteem, mis esitatakse kujul XXX-XXX-X ning mis algab numbritega 200–001-8 EINECSi, 400–010-9 ELINCSi ja 500–001-0 NLPi puhul. See number kantakse veergu pealkirjaga „EÜ nr”.

CASi number:

Chemical Abstracts Service’i (CAS) numbrid on ainetele antud selleks, et hõlbustada nende ainete identifitseerimist.

Märkused:

Märkuste täieliku teksti võib leida määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osas.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb arvestada järgmisi märkusi:

Märkus A:

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 17 lõike 2 kohaldamist peab aine nimetus esinema märgisel nimetatud määruse VI lisa 3. osas esitatud märgistuse kujul.

Nimetatud osas kasutatakse mõnikord üldkirjeldusi, näiteks „… ühendid” või „… soolad”. Sellisel juhul peab sellist ainet turule viiv tarnija märkima märgistusele korrektse nimetuse, võttes nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa punkti 1.1.1.4.

Märkus C:

Mõningaid orgaanilisi aineid võib turule viia kas spetsiifilise isomeeri või isomeeride seguna.

Märkus D:

Teatavaid aineid, mis võivad kergesti iseeneslikult polümeeruda või laguneda, viiakse turule tavaliselt stabiliseeritud kujul. Sellisel kujul on need loetletud ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas.

Neid aineid viiakse mõnikord turule siiski ka stabiliseerimata kujul. Sellisel juhul peab tarnija, kes seda ainet turule viib, märkima märgisele aine nimetuse järele sõna „stabiliseerimata”.

Märkus J:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks või mutageenseks, kui saab tõendada, et see sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti benseeni (EÜ nr 200-753-7).

Märkus K:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks või mutageenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti 1,3-butadieeni (EÜ nr 203-450-8).

Märkus L:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks, kui on võimalik tõendada, et aine sisaldab vähem kui 3 % DMSO-ekstrakti, mõõdetuna IP 346 meetodil.

Märkus M:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks, kui saab tõendada, et see aine sisaldab vähem kui 0,005 massiprotsenti benso(a)püreeni (EÜ nr 200-028-5).

Märkus N:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks, kui on teada aine rafineerimise kõik etapid ja kui on võimalik tõendada, et lähteaine ei ole kantserogeen.

Märkus P:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti benseeni (EÜ nr 200-753-7).

Märkus R:

Kiude ei pea klassifitseerima kantserogeenseteks, kui nende kiudude pikkusega kaalutud diameetri geomeetrilise keskmise ja kahekordse standardhälbe vahe on suurem kui 6 μm.”;

4.	1., 2., 3., 5. ja 6. liites jäetakse veerus pealkirjaga „Märkused” olevates kannetes välja viited märkustele E, H ja S.

5.	1. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 28 – kantserogeenid: 1A kategooria (tabel 3.1) / 1. kategooria (tabel 3.2)”.

2. liidet muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 28 – kantserogeenid: 1B kategooria (tabel 3.1) / 2. kategooria (tabel 3.2)”.

b)	Kannetes indeksinumbriga 024-017-00-8, 611-024-00-1, 611-029-00-9, 611-030-00-4 ja 650-017-00-8 asendatakse sõnad „direktiivi 67/548/EMÜ I lisa” sõnadega „määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa”.

Kanded indeksinumbritega 649-062-00-6, 649-063-00-1, 649-064-00-7, 649-065-00-2, 649-066-00-8, 649-067-00-3, 649-068-00-9, 649-069-00-4, 649-070-00-X, 649-071-00-5, 649-072-00-0, 649-073-00-6, 649-074-00-1, 649-075-00-7, 649-076-00-2, 649-077-00-8, 649-078-00-3, 649-079-00-9, 649-080-00-4, 649-081-00-X, 649-082-00-5, 649-083-00-0, 649-084-00-6, 649-085-00-1, 649-086-00-7, 649-087-00-2, 649-089-00-3, 649-090-00-9, 649-091-00-4, 649-092-00-X, 649-093-00-5, 649-094-00-0, 649-095-00-6, 649-096-00-1, 649-097-00-7, 649-098-00-2, 649-099-00-8, 649-100-00-1, 649-101-00-7, 649-102-00-2, 649-103-00-8, 649-104-00-3, 649-105-00-9, 649-106-00-4, 649-107-00-X, 649-108-00-5, 649-109-00-0, 649-110-00-6, 649-111-00-1, 649-112-00-7, 649-113-00-2, 649-114-00-8, 649-115-00-3, 649-116-00-9, 649-117-00-4, 649-119-00-5, 649-120-00-0, 649-121-00-6, 649-122-00–1, 649-123-00-7, 649-124-00-2, 649-125-00-8, 649-126-00-3, 649-127-00-9, 649-128-00-4, 649-129-00-X, 649-130-00-5, 649-131-00-0, 649-132-00-6, 649-133-00-1, 649-134-00-7, 649-135-00-2, 649-136-00-8, 649-137-00-3, 649-138-00-9, 649-139-00-4, 649-140-00-X, 649-141-00-5, 649-142-00-0, 649-143-00-6, 649-144-00-1, 649-145-00-7, 649-146-00-2, 649-147-00-8, 649-148-00-3, 649-149-00-9, 649-150-00-4, 649-151-0-X, 649-152-00-5, 649-153-00-0, 649-154-00-6, 649-155-00-1, 649-156-00-7, 649-157-00-2, 649-158-00-8, 649-159-00-3, 649-160-00-9, 649-161-00–4, 649-162-00-X, 649-163-00-5, 649-164-00-0, 649-165-00-6, 649-166-00-1, 649-167-00-7, 649-168-00-2, 649-169-00-8, 649-170-00-3, 649-171-00-9, 649-172-00-4, 649-173-00-X, 649-174-00-5, 649-177-00-1, 649-178-00-7, 649-179-00-2, 649-180-00-8, 649-181-00-3, 649-182-00-9, 649-183-00-4, 649-184-00-X, 649-185-00-5, 649-186-00-0, 649-187-00-6, 649-188-00-1, 649-189-00-7, 649-190-00-2, 649-191-00-8, 649-193-00-9, 649-194-00-4, 649-195-00-X, 649196-005, 649-197-00-0, 649-198-00-6, 649-199-00-1, 649-200-00-5, 649-201-00-0, 649-202-00-6, 649-203-00-1, 649-204-00-7, 649-205-00-2, 649-206-00-8, 649-207-00-3, 649-208-00-9, 649-209-00-4 ja 649-210-00-X jäetakse välja.

7.	3. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 29 – mutageenid: 1A kategooria (tabel 3.1) / 1. kategooria (tabel 3.2)”.

8.	4. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 29 – mutageenid: 1B kategooria (tabel3.1) / 2. kategooria (tabel 3.2)”.

9.	5. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 30 – reproduktiivtoksilised ained: 1A kategooria (tabel 3.1) / 1. kategooria (tabel 3.2)”.

10.	6. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 30 – reproduktiivtoksilised ained: 1B kategooria (tabel 3.1) / 2. kategooria (tabel 3.2)”.

11.	8. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 43 – asovärvained – Aromaatsete amiinide loetelu”.

12.	9. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 43 – asovärvained – Asovärvide loetelu”.

13.

10. liidet muudetakse järgmiselt:

a)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Punkt 43 – asovärvained – Katsemeetodite loetelu”.

Joonealuses märkuses asendatakse CENi ja CENELECi aadressid järgmistega:

„CEN: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels, tel (32–2) 550 08 11, faks (32–2) 550 08 19 http://www.cen.eu/cenorm/homepage.htm

Cenelec: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels, tel (32–2) 519 68 71, faks (32–2) 519 69 19 http://www.cenelec.eu/Cenelec/Homepage.htm”

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 42.

(2) EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40.

(3) ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(4) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(5) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.

(6) EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1.

(7) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(8) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(9) EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.

(10) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

(11) ELT L 121, 15.5.1993, lk 20.

(12) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.”

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/32

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 553/2009,

25. juuni 2009,

millega avatakse eripakkumismenetlus Ungari sekkumisameti valduses oleva 2007/2008. turustusaastale eelnenud aastatest pärineva maisisaagi edasimüügiks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 12. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 127/2009, milles sätestatakse sekkumisametite või makseasutuste valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel ning turuhäireid ennetava hinnaga.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 712/2007 (3) on 2007/2008. turustusaastaks välja kuulutatud alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul. Selleks et tagada loomakasvatajate ning loomasöödatööstuse varustamine 2008/2009. turustusaasta esimestel kuudel teraviljaga, millel on konkurentsivõimelised hinnad, muudeti kõnealust määrust nii, et osaliste pakkumiskutsete raames oleks võimalik pakkumisi esitada kuni 17. detsembrini 2008.

(3)	2007/2008. turustusaasta alguses olid ELi sekkumisvarud 2,46 miljonit tonni, millest 2,23 miljonit tonni moodustas mais. Kõnealuse turustusaasta jooksul toimus asjaomaste sekkumisvarude, eelkõige maisi müük määrusega (EÜ) nr 712/2007 hõlmatud pakkumismenetluse raames.

(4)

Võttes arvesse alates 2008. aasta septembri keskpaigast jõustunud turutingimusi, eelkõige hindu, ei ole ettevõtjad enam pakkumisi esitanud ja 31. oktoobri 2008. aasta seisuga oli jäänud alles ligikaudu 16 000 tonni sekkumismaisi. Vastavad varasemad kogused (eelkõige 2004. ja 2005. aasta saak) on konkurendiks ühenduse 2008. aasta rohkele maisisaagile, mille müügihind jäi juba 31. oktoobril alla sekkumishinna. Kirjeldatud olukorras tuleks muuta kõnealune kogus kättesaadavaks, et kasutada seda siseturul.

(5)

Määruse (EÜ) nr 127/2009 artikli 7 lõikega 3 on ette nähtud, et kui turustusaasta jooksul esineb häireid ühise turukorralduse toimimises, eelkõige seoses raskustega teravilja müümisel kõnealuse artikli lõikele 1 vastavate hindadega, võib eripakkumismenetluste alusel toimuv müük ühenduse turul olla korraldatud eritingimustel. Ungari sekkumisameti valduses oleva 2007/2008. turustusaastale eelnenud aastatest pärineva maisisaagi pikk ladustamisaeg ning praegu Ungaris täheldatavad maisi turuhinnad on tekitanud eriolukorra, mis õigustab eripakkumismenetluse avamist 2007/2008. turustusaastast varasemate aastate saagist pärineva maisisaagi müügiks sekkumishinnast madalamate hindadega.

(6)

Lisaks on ühenduse turul täheldatud olulist hindade kõikumist. Kõnealustest erinevustest tingituna on ilmnenud, et edukad pakkujad ei saa viia eraldatud partiisid laost ära viia. Määruse (EÜ) nr 127/2009 artikli 5 lõike 3 teise lõiguga ette nähtud tagatis 5 eurot tonni kohta ei osutu seega maisi äraviimiseks piisavaks. Selleks et vältida kõnealust olukorda ja võimaldada käesoleva määrusega hõlmatud pakkumismenetluse nõuetekohast toimimist, tuleks osutatud tagatist riskide piiramiseks suurendada.

(7)	Selleks et võtta arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Peale selle tuleks sätestada jaotamise koefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda.

(8)	Süsteemi tõhusat haldamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed saata elektroonilisel kujul. Oluline on tagada pakkujate anonüümsus teatises, mille sekkumisamet komisjonile edastab.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ungari sekkumisamet paneb oma valduses oleva 2007/2008. turustusaastale eelnenud aastatest pärineva maisisaagi pakkumismenetluse teel ühenduse siseturul müügiks.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 osutatud müük toimub vastavalt määruses (EÜ) nr 127/2009 sätestatud tingimustele.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 127/2009 artikli 7 lõikest 1 võib madalaim müügihind jääda alla sekkumishinna, millele on lisatud kindlaksmääratud igakuine hinnatõstmine.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 127/2009 artikli 5 lõike 3 teisest lõigust määratakse pakkumistagatiseks kümme eurot tonni kohta.

Artikkel 3

1. Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 30. juunil 2009 kell 13 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamine järgmistel kolmapäevadel kell 13 (Brüsseli aja järgi):

—	15. juulil 2009,

—	5. ja 26. augustil 2009,

—	9. ja 23. septembril 2009,

—	14. ja 28. oktoobril 2009,

—	11. ja 25. novembril 2009,

—	2. ja 16. detsembril 2009.

2. Pakkumised tuleb esitada Ungari sekkumisametile:

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal

Soroksári út. 22–24

H-1095 Budapest

Telefon: (36) 1219 62 60

Faks: (36) 1219 89 05

E-post: ertekesites@mvh.gov.hu

Veebileht: www.mvh.gov.hu

Artikkel 4

Asjaomane sekkumisamet edastab komisjonile saadud pakkumised hiljemalt neli tundi pärast artikli 3 lõikes 1 sätestatud pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Kui ühtegi pakkumist ei esitata, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni sama ajavahemiku jooksul. Kui liikmesriik ei saada komisjonile ettenähtud tähtajaks ühtegi teatist, arvestab komisjon, et asjaomases liikmesriigis ei esitatud ühtegi taotlust.

Esimese lõiguga ettenähtud teatised edastatakse elektroonilisel kujul vastavalt lisas esitatud vormile. Pakkumise esitaja isik peab jääma saladuseks.

Artikkel 5

1. Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks maisi madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata.

2. Juhul kui madalaima müügihinna määramine vastavalt lõikele 1 tooks kaasa maksimumkoguse ületamise, võib eespool osutatud kindlaksmääramisega kaasneda pakutud koguste jaotuskoefitsiendi kindlaksmääramine madalaima hinna tasemel, nii et järgitakse saadaolevat maksimumkogust.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 42, 13.02.2009, lk 3.

(3) ELT L 163, 23.6.2007, lk 7.

LISA

Teatis komisjonile eripakkumismenetluse raames saadud pakkumistest Ungari sekkumisameti valduses oleva 2007/2008. turustusaastale eelnenud aastatest pärineva maisi müügiks ühenduse siseturul

Näidis (1)

(Määruse (EÜ) nr 553/2009 artikkel 4)

1	2	3	4
Pakkuja number	Partii number	Kogus (t)	Pakkumishind eurot/t
1
2
3
jne.
Täpsustada pakutud kogused tervikuna (sealhulgas ühe ja sama partii kohta esitatud tagasilükatud pakkumised): … tonni.

(1) Edastada põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile (D2).

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/35

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 554/2009,

25. juuni 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2597/2001 seoses teatavate endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit veinide tariifikvootidega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 153/2002 ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise vahelepingu teatava rakenduskorra kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

18. veebruaril 2008 kirjutati alla ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollile, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (2) (edaspidi „protokoll”). Protokoll on Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja liikmesriikide nimel heaks kiidetud ning seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007 nõukogu ja komisjoni otsusega 2008/438/EÜ, Euratom (3).

(2)	Protokolli artikliga 5 ja VIII lisaga nähakse ette tariifikvootide muutmine endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit teatavate üle kaheliitristes pakendites veinide puhul alates 1. jaanuarist 2007.

(3)

Protokollis sätestatud veini tariifikvootide kohaldamiseks on vaja muuta komisjoni 28. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2597/2001, millega avatakse teatavate Horvaatia Vabariigist ja endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevate veinide ühenduse tariifikvoodid ja nähakse ette nende haldamine (4).

(4)	1. juulil 2007 muudeti teatavate kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikide TARICi alajaotisi. Kõnealuste CN-koodide TARICi alajaotisi määruse (EÜ) nr 2597/2001 lisa II osas tuleb seetõttu vastavalt kohandada.

(5)	Kuna protokolli kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast ning see peaks jõustuma viivitamata.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2597/2001 lisa II osa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 25, 29.1.2002, lk 16.

(2) ELT L 99, 10.4.2008, lk 2.

(3) ELT L 155, 13.6.2008, lk 15.

(4) EÜT L 345, 29.12.2001, lk 35.

LISA

„II OSA: ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

Järjekorranumber	CN-kood	TARICi alajaotis	Kirjeldus	Kvoodimaht aastas (hl)	Tollimaksumäär
09.1558	ex 2204 10 19	98 (1)	Vahuvein, v.a šampanja või Asti spumante Muu värsketest viinamarjadest valmistatud vein, kuni kaheliitristes pakendites	49 000 (2)	Tollimaksuvaba
	ex 2204 10 99	98 (1)
	2204 21 10
	ex 2204 21 79	79, 80
	ex 2204 21 80	79, 80
	ex 2204 21 84	59, 70
	ex 2204 21 85	79, 80
	ex 2204 21 94	20
	ex 2204 21 98	20
	ex 2204 21 99	10
09.1559	2204 29 10		Muu värsketest viinamarjadest valmistatud vein, üle kaheliitristes pakendites	350 000 (3)	Tollimaksuvaba
	2204 29 65
	ex 2204 29 75	10
	2204 29 83
	ex 2204 29 84	20
	ex 2204 29 94	20
	ex 2204 29 98	20
	ex 2204 29 99	10

(1) Seda TARICi alajaotist kohaldatakse alates 1. juulist 2007.

(2) Alates 1. jaanuarist 2008 suurendatakse kõnealust kvoodimahtu igal aastal 6 000 hl.

(3) Alates 1. jaanuarist 2008 vähendatakse kõnealust kvoodimahtu igal aastal 6 000 hl.”

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 555/2009,

25. juuni 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 10 lõike 4 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (2) eriti selle artikli 18 lõike 1 neljandat taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 318/2007 (3) on sätestatud loomatervishoiunõuded teatavate ühendusse imporditavate lindude (välja arvatud kodulindude) suhtes ja selliste lindude suhtes pärast importimist kohaldatavad karantiinitingimused.

(2)	Kõnealuse määruse V lisas on esitatud nende karantiiniasutuste ja -keskuste loend, mille liikmesriikide pädevad asutused on heaks kiitnud teatavate lindude (välja arvatud kodulindude) impordi jaoks.

(3)

Saksamaa ja Slovaki Vabariik on vaadanud üle oma heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused ning on saatnud komisjonile nende karantiiniasutuste ja -keskuste ajakohastatud loendi. Määruse (EÜ) nr 318/2007 V lisas esitatud heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste loendit tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 318/2007 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 318/2007 V lisa muudetakse järgmiselt:

Saksamaa kohta käivast osast jäetakse välja järgmine kanne:

„DE

SAKSAMAA

NW-2”

Portugali kohta käiva osa järele lisatakse järgmine Slovaki Vabariigi kohta käiv kanne:

„SK

SLOVAKI VABARIIK

SK-PO-101”

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(2) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(3) ELT L 84, 24.3.2007, lk 7.

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/38

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 556/2009,

25. juuni 2009,

impordilitsentside väljaandmise kohta määrusega (EÜ) nr 431/2008 avatud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames esitatud taotluste alusel ajavahemikuks 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 19. mai 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 431/2008, millega avatakse CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete impordi tariifikvoot ning nähakse ette selle haldamine, (3) on avatud tariifikvoot loomalihasektori toodete impordiks.

(2)	Ajavahemikuks 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 esitatud impordilitsentside taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4003 määruse (EÜ) nr 431/2008 kohaselt ajavahemikuks 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 esitatud impordilitsentside taotlused rahuldatakse 29,943487 % jaotuskoefitsiendi alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3) ELT L 130, 20.5.2008, lk 3.

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/39

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 557/2009,

25. juuni 2009,

impordilitsentside väljaandmise kohta määrusega (EÜ) nr 412/2008 avatud töötlemiseks ette nähtud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames esitatud taotluste alusel ajavahemikuks 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 8. mai 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 412/2008, millega avatakse töötlemiseks ette nähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (3) on avatud tariifikvoodid loomalihasektori toodete impordiks.

(2)

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4057 ajavahemikuks 1. juuli 2009 kuni 30. juuni 2010 esitatud impordilitsentside taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib impordilitsentse välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi(d),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 412/2008 kohaselt ajavahemikuks 1. juulist 2009 kuni 30. juuni 2010 esitatud impordilitsentside taotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4057 rahuldatakse 18,957513 protsendilise jaotuskoefitsiendi alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3) ELT L 125, 9.5.2008, lk 7.

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/40

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 558/2009,

25. juuni 2009,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2008/2009. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 945/2008. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 514/2009. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2008/2009. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. juunil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3) ELT L 258, 26.9.2008, lk 56.

(4) ELT L 155, 18.6.2009, lk 3.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 26. juunist 2009

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	30,00	2,29
1701 11 90 (1)	30,00	6,53
1701 12 10 (1)	30,00	2,15
1701 12 90 (1)	30,00	6,10
1701 91 00 (2)	30,72	9,87
1701 99 10 (2)	30,72	5,35
1701 99 90 (2)	30,72	5,35
1702 90 95 (3)	0,31	0,34

(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/42

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/49/EÜ,

18. juuni 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 44 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu rõhutas 8.–9. märtsil 2007 eesistuja järeldustes halduskoormuse vähendamise tähtsust, et elavdada Euroopa majandust, eriti arvestades kasu, mida see võiks tuua väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele. Ülemkogul rõhutati, et halduskoormuse vähendamiseks peavad nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid ühiselt tegema tõsiseid jõupingutusi.

(2)	Raamatupidamist ja auditeerimist on peetud valdkondadeks, milles saab vähendada ühenduse äriühingute halduskoormust.

(3)

Komisjoni 10. juuli 2007. aasta teatises äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas on loetletud muudatused, mis on vaja teha neljandas nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivis 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid), (3) ja seitsmendas nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivis 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (4). Erilist tähelepanu pöörati aruandluskoormuse täiendavale kergendamisele väikeste ja keskmise suurusega äriühingute jaoks.

(4)

Varem on tehtud mitmeid muudatusi, et võimaldada direktiivide 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ kohaldamisalasse jäävatel äriühingutel kasutada rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) vastavaid raamatupidamismeetodeid. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (5) peavad äriühingud, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul, koostama oma raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanded IFRSi kohaselt ja on seepärast vabastatud enamiku direktiivides 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ esitatud nõuete täitmisest. Kõnealused direktiivid on aga jätkuvalt aluseks väikeste ja keskmise suurusega äriühingute raamatupidamisarvestusele ühenduses.

(5)

Väikeste ja keskmise suurusega äriühingute suhtes kohaldatakse sageli samu eeskirju kui suurte äriühingute suhtes, kuid nende raamatupidamise erivajadusi on harva hinnatud. Eelkõige teevad sellistele äriühingutele muret üha arvukamad avalikustamisnõuded. Laiaulatuslikud aruandlusnõuded koormavad neid rahaliselt ja võivad takistada kapitali tõhusat kasutamist tootmise eesmärgil.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaldamine on osutanud vajadusele selgitada direktiiviga 83/349/EMÜ ja IFRSiga nõutavate raamatupidamisstandardite vahelist suhet.

(7)

Juhtudel, mil asutamisväljaminekuid võib bilansis kajastada varana, tuleb direktiivi 78/660/EMÜ artikli 34 lõike 2 kohaselt kõnealuseid kulusid selgitada raamatupidamisaruande lisades. Väikesed äriühingud võib nimetatud avalikustamisnõudest vabastada kõnealuse direktiivi artikli 44 lõike 2 alusel. Ülemäärase halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik vabastada sellisest avalikustamisnõudest ka keskmise suurusega äriühingud.

(8)

Direktiiv 83/349/EMÜ nõuab, et emaettevõtja koostaks konsolideeritud aastaaruande ka juhul, kui ainsa tütarettevõtja või kõigi tütarettevõtjate mõju tervikuna ei ole sama direktiivi artikli 16 lõike 3 tähenduses oluline. Selle tõttu kuuluvad sellised ettevõtjad määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaldamisalasse ja peavad seetõttu koostama konsolideeritud raamatupidamisaruanded vastavalt IFRSile. Kõnealust nõuet peetakse koormavaks juhul, kui emaettevõtjal on üksnes ebaolulised tütarettevõtjad. Seetõttu tuleks vabastada emaettevõtja kohustusest koostada konsolideeritud raamatupidamisaruanded ja konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui tal on ainult sellised tütarettevõtjad, keda ei peeta eraldi ega koos oluliseks. Kuigi nimetatud seadusjärgne kohustus tuleks kaotada, võiks emaettevõtja endiselt koostada konsolideeritud raamatupidamisaruanded ja konsolideeritud majandusaasta aruande omal algatusel.

(9)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt vähendada halduskoormust, mis seondub teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja ühenduses tegutsevate teatavate äriühingute kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)	Direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 78/660/EMÜ muutmine

Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 45 lõike 2 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad lubada, et artiklis 27 osutatud äriühingud jätavad esitamata teabe, mis on ette nähtud artikli 34 lõikes 2 ja artikli 43 lõike 1 punktis 8.”

Artikkel 2

Direktiivi 83/349/EMÜ muutmine

Direktiivi 83/349/EMÜ artiklile 13 lisatakse järgmine lõige:

„2a. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 ning artiklite 5 ja 6 ja kohaldamist, vabastatakse riigisisese õigusega reguleeritavad emaettevõtjad, kellel on ainult sellised tütarettevõtjad, kes ei ole eraldi ega koos artikli 16 lõike 3 tähenduses olulised, artikli 1 lõikes 1 kehtestatud kohustuse täitmisest.”

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 2011. Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. juuni 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

Š. FÜLE

(1) ELT C 77, 31.3.2009, lk 37.

(2) Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. mai 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(4) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(5) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(6) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/45

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/54/EÜ,

18. juuni 2009,

loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta

(Uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/777/EMÜ (loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Nüüd, kui on tehtud uusi muudatusi nimetatud direktiivi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Liikmesriikide õigusaktid sätestavad loodusliku mineraalvee määratluse. Nimetatud õigusaktid näevad ette tingimused, millele looduslik mineraalvesi peab vastama, ning allikate kasutustingimused. Lisaks kehtestavad need kõnealuse vee turustamise erieeskirjad.

(3)	Nende õigusaktide erinevused takistavad loodusliku mineraalvee puhul vaba liikumist, tekitades ebavõrdset konkurentsi, ja mõjutavad otseselt siseturu toimimist.

(4)

Käesoleval juhul võib need takistused kõrvaldada, kohustades kõiki liikmesriike lubama oma territooriumil kõigi teiste liikmesriikide poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud loodusliku mineraalvee turustamist ja sätestades ühised eeskirjad, mis käsitlevad eeskätt täidetavaid mikrobioloogilisi nõudeid ja teatava mineraalvee puhul kohustuslike erinimetuste kasutamise tingimusi.

(5)	Igasuguste looduslikku mineraalvett käsitlevate eeskirjade esmane eesmärk peaks olema kaitsta tarbijate tervist, takistada tarbijate eksitamist ja tagada aus kaubavahetus.

(6)	Kuni loodusliku mineraalvee vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseni ühenduse ja kolmandate riikide vahel tuleks ette näha tingimused, mille alusel võib kuni nimetatud lepingute rakendamiseni lubada samalaadsete toodete importimist loodusliku mineraalveena kolmandatest riikidest ühendusse.

(7)	Tuleks hoolitseda selle eest, et looduslik mineraalvesi säilitaks turustamisel need omadused, mille alusel seda võib loodusliku mineraalveena tunnustada. Seetõttu peaksid vee pakendamiseks kasutatavatel mahutitel olema sobivad sulgurid.

(8)

Märgistamise osas kohaldatakse loodusliku mineraalvee suhtes üldnorme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5). Käesolev direktiiv võib seega piirduda nimetatud üldnormide täiendamise ja nendest erandite tegemisega.

(9)	Loodusliku mineraalvee analüütilist koostist käsitleva märkuse lisamine märgistusse peaks tarbijate teavitamise tagamiseks olema kohustuslik.

(10)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (6).

(11)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu loodusliku mineraalvee komponentide kontsentratsiooni piirmäärad, samuti vajalikud sätted, et osutada märgistusel teatavate komponentide kõrgele tasemele, sätestada osooniga rikastatud õhu kasutamise tingimused loodusliku mineraalvee töötlemisel, reguleerida teavet loodusliku mineraalvee töötlemise kohta, võtta vastu analüüsimeetodid, millega määratakse kindlaks reostuse puudumine, ning samuti proovivõtukord ja analüüsimeetodid loodusliku mineraalvee mikrobioloogiliste omaduste kontrollimiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(12)	Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama rahvatervise kaitseks vajalike direktiivi muudatuste vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

(13)	Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei ole liikmesriikidel neid vaja üle võtta.

(14)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolev direktiiv käsitleb liikmesriigi maapõuest ammutatud ja selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt I lisa I jao sätetele vastava loodusliku mineraalveena tunnustatud vett.

2. Käesolev direktiiv käsitleb ka kolmanda riigi maapõuest ammutatud, ühendusse imporditud ja liikmesriigi vastutava asutuse poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud vett.

Esimeses lõigus nimetatud vett võib sellisel moel tunnustada ainult siis, kui vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et see vesi vastab I lisa I jao sätetele ja et II lisa punkti 2 sätete kohaldamist kontrollitakse regulaarselt.

Teises lõigus nimetatud tõendamise kehtivusaeg ei või ületada viit aastat. Esimeses lõigus nimetatud tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui tõendamist enne nimetatud ajavahemiku lõppu uuendatakse.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	vee suhtes, mis on ravim Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (7) tähenduses;

b)	loodusliku mineraalvee suhtes, mida kasutatakse kohapeal kuumaveeallikates ja mineraalveebasseinides ravi eesmärgil.

4. Liikmesriigi vastutav asutus peab lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnustamist nõuetekohaselt põhjendama ja see põhjendus avaldatakse ametlikult.

5. Liikmesriigid peavad komisjoni teavitama lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnustamisest või selle tühistamisest. Sel viisil tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ainult artiklis 1 nimetatud, käesoleva direktiivi sätetele vastavat vett võib turustada loodusliku mineraalveena.

Artikkel 3

Loodusliku mineraalvee allikaid võib kasutada ja nende vett villida ainult II lisa kohaselt.

Artikkel 4

1. Looduslikku mineraalvett, nagu seda veevõtukohast ammutatakse, ei tohi töödelda, välja arvatud:

a)	vee selliste ebastabiilsete elementide nagu raua- ja väävliühendite eraldamine filtrimise või dekanteerimise teel, millele võib eelneda hapnikuga töötlemine, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused;

raua-, mangaani- ja väävliühendite ning arseeni eraldamine teatavast mineraalveest osooniga rikastatud õhuga töötlemise teel, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused, ja tingimusel et:

töötlemine vastab kasutustingimustele, mille komisjon on kehtestanud pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (8);

ii)	töötlemisest teatatakse pädevatele asutustele, kes seda konkreetselt kontrollivad;

muude kui punktides a või b kindlaksmääratud ebasoovitavate komponentide eraldamine, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused, ja tingimusel et:

i)	töötlemine vastab kasutustingimustele, mille komisjon on kehtestanud pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist;

ii)	töötlemisest teatatakse pädevatele asutustele, kes seda konkreetselt kontrollivad;

d)	vaba süsinikdioksiidi täielik või osaline kõrvaldamine ainult füüsikaliste meetoditega.

Punkti b taandes i ja punkti c taandes i nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Esimene lõik ei takista loodusliku mineraalvee ja allikavee kasutamist karastusjookide valmistamisel.

2. Looduslikule mineraalveele, nagu seda veevõtukohast ammutatakse, ei tohi lisada või uuesti lisada midagi muud kui süsinikdioksiidi I lisa III jaos sätestatud tingimustel.

3. Igasugune desinfitseeriv töötlemine mis tahes vahenditega ja, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, bakteriotsiidsete ainete lisamine või mis tahes muu töötlemine, mis tõenäoliselt muudab loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide hulka, on keelatud.

Artikkel 5

1. Loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide koguhulk veevõtukohas peab vastama vee tavapärasele eluvõimeliste mikroorganismide hulgale ning piisavalt tõendama, et veevõtukoht on kaitstud igasuguse saaste eest. Mikroorganismide koguhulk määratakse kindlaks I lisa II jao punktis 1.3.3 sätestatud tingimustel.

Pärast villimist võib mikroorganismide koguhulk veevõtukohas olla kuni 100 kolooniat milliliitri kohta 20–22 °C juures agar-agaril või agari ja želatiini segul 72 tunni jooksul ning 20 kolooniat milliliitri kohta 37 °C juures agar-agaril 24 tunni jooksul. Mikroorganismide koguhulka mõõdetakse 12 tunni jooksul pärast villimist ja vett säilitatakse selle 12 tunnise ajavahemiku jooksul 4 °C ± 1 °C juures.

Veevõtukohas peaksid need väärtused tavapäraselt olema kuni 20 kolooniat milliliitri kohta 20–22 °C juures 72 tunni jooksul ja 5 kolooniat milliliitri kohta 37 °C juures 24 tunni jooksul, pidades silmas, et neid väärtusi tuleb käsitada orientiirina ja mitte maksimaalsete lubatud kontsentratsioonidena.

2. Veevõtukohas ja turustamisel peab looduslik mineraalvesi olema vaba:

a)	parasiitidest ja patogeensetest mikroorganismidest;

b)	Escherichia coli’st ja teistest kolibakteritest ning fekaalsetest streptokokkidest mis tahes 250 ml uuritud proovis;

c)	sulfitredutseerivatest anaeroobidest (koos eostega) mis tahes 50 ml uuritud proovis;

d)	Pseudomonas aeruginosa’st mis tahes 250 ml uuritud proovis.

3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 ning II lisas sätestatud kasutamistingimuste kohaldamist tuleb turustamise käigus järgida järgmist:

a)	loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide koguhulk võib tuleneda ainult veevõtukohast võetud vee bakterite hulga tavapärasest kasvust;

b)	looduslikul mineraalveel ei tohi olla mingeid organoleptilisi defekte.

Artikkel 6

Kõigil loodusliku mineraalvee pakendamiseks kasutatavatel mahutitel peavad olema sulgurid, mis välistavad igasuguse võltsimise või saastamise võimaluse.

Artikkel 7

1. Loodusliku mineraalvee müüginimetus on „looduslik mineraalvesi” või I lisa III jaos määratletud efervestsentsete looduslike mineraalvete korral vajadusel „looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi”, „allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi” või „karboniseeritud looduslik mineraalvesi”.

Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktis d nimetatud viisil töödeldud loodusliku mineraalvee müüginimetusele tuleb lisada asjakohane märge „täielikult dekarboniseeritud” või „osaliselt dekarboniseeritud”.

2. Loodusliku mineraalvee märgistusel peab samuti olema järgmine kohustuslik teave:

a)	teave analüütilise koostise kohta, milles esitatakse vee iseloomulikud komponendid;

b)	kasutatava allika asukoht ja nimi;

c)	teave artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c nimetatud töötluste kohta.

3. Lõike 2 punktis c nimetatud töötlusalast teavet käsitlevate ühenduse normide puudumisel võivad liikmesriigid jätta jõusse siseriiklikud normid.

Artikkel 8

1. Paikkonna, küla või koha nimi võib esineda müüginimetuses, tingimusel et see viitab looduslikule mineraalveele, mille allikat kasutatakse selles nimetuses näidatud kohas, ja et see nimi ei ole eksitav allika kasutuskoha suhtes.

2. Ühest ja samast allikast pärit loodusliku mineraalvee turustamine rohkem kui ühe müüginimetuse all on keelatud.

3. Kui müügiks pakutava loodusliku mineraalvee mahutite märgistusel või pealdisel on allika või selle kasutuskoha nimest erinev müüginimetus, näidatakse kõnealune kasutuskoha või allika nimi müüginimetusel kasutatavatest suurimatest tähtedest vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis ja samal eesmärgil nagu allika või selle kasutuskoha nimele omistatava tähtsuse osas loodusliku mineraalvee reklaamis kasutatud mis tahes vormis müüginimetuse puhul.

Artikkel 9

1. Pakendil või märgistusel ja mis tahes vormis reklaamis on keelatud kasutada väiteid, nimetusi, kaubamärke, margitoote nimesid, pilte või muid märke (kujundlikke või mitte), mis:

a)	loodusliku mineraalvee puhul viitavad omadusele, mida veel eeskätt selle päritolu osas ei ole, kasutusloa saamise kuupäevale, analüüsitulemustele või muudele samalaadsetele õigsustagatistele;

b)	mahutitesse pakendatud I lisa I jao sätetele mittevastava joogivee puhul võivad põhjustada segiajamist loodusliku mineraalveega, eeskätt nimetust „mineraalvesi”.

2. Igasugused väited, millega looduslikule mineraalveele omistatakse haigust vältivaid või raviga seotud omadusi, on keelatud.

III lisas loetletud väited on siiski lubatud, kui need vastavad selles lisas sätestatud asjakohastele kriteeriumidele või nende puudumisel siseriiklikes normides ettenähtud kriteeriumidele ja tingimusel, et need on koostatud füüsikalis-keemiliste analüüside ja vajaduse korral farmakoloogiliste, füsioloogiliste ja kliiniliste uuringute alusel, mis on tehtud teaduslikult tunnustatud meetoditega I lisa I jao punkti 2 kohaselt.

Liikmesriigid võivad lubada väiteid „soodustab seedimist”, „võib parandada sapieritust” või samalaadseid väiteid. Nad võivad lubada ka muude väidete kasutamist tingimusel, et need ei ole vastuolus esimese lõigu põhimõtetega ja on kooskõlas teise lõigu põhimõtetega.

3. Liikmesriigid võivad vastu võtta erinormid, mis käsitlevad nii pakenditel või märgistusel ja reklaamis kasutatavaid väiteid loodusliku mineraalvee sobivuse kohta imiku- või väikelastetoiduks. Sellised normid võivad käsitleda ka vee omadusi, mis annavad alust nimetatud väidete kasutamiseks.

Liikmesriigid, kes kavatsevad selliseid meetmeid võtta, peavad sellest eelnevalt teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

4. Mõistet „allikavesi” kasutatakse sellise vee puhul, mis on ette nähtud inimtarbimiseks oma loomulikus olekus ja mida villitakse veevõtukohas, ning mis:

a)	vastab II lisa punktides 2 ja 3 sätestatud kasutustingimustele, mida täies ulatuses kohaldatakse allikavee suhtes;

b)	vastab artiklis 5 sätestatud mikrobioloogilistele nõuetele;

c)	vastab artikli 7 lõike 2 punktides b ja c ning artiklis 8 sätestatud märgistusnõuetele;

d)	ei ole läbinud töötlust, välja arvatud artiklis 4 nimetatud töötlemine. Komisjon võib lubada muid töötlemise viise.

Punktis d nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Lisaks peab allikavesi vastama nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) (9) sätetele.

5. Lõike 4 esimese lõigu punktis d nimetatud allikavee töötlemist käsitlevate ühenduse normide puudumisel võivad liikmesriigid jätta jõusse oma siseriiklikud normid töötlemise kohta.

Artikkel 10

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja eeskirjadele vastava loodusliku mineraalvee kaubandust ei takistata loodusliku mineraalvee või üldiselt toiduainete omadusi, koostist, kasutustingimusi, pakendamist, märgistamist või reklaami reguleerivate ühtlustamata siseriiklike sätete kohaldamisega.

Artikkel 11

1. Kui liikmesriigil on üksikasjalikud põhjendused selle kohta, et looduslik mineraalvesi ei vasta käesoleva direktiivi sätetele või ohustab rahvatervist, ehkki see on vabas ringluses ühes või mitmes liikmesriigis, võib see liikmesriik kõnealuse tootega kauplemise oma territooriumil ajutiselt peatada või seda piirata. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab oma otsust.

2. Mis tahes liikmesriigi või komisjoni taotlusel annab nimetatud vett tunnustanud liikmesriik neile kogu asjakohase teabe nimetatud vee tunnustamise kohta koos regulaarsete kontrollide tulemustega.

3. Komisjon uurib lõikes 1 nimetatud liikmesriigi esitatud põhjendusi artikli 14 lõikes 1 nimetatud alalises komitees niipea kui võimalik, esitab viivitamata oma arvamuse ja võtab asjakohased meetmed.

4. Kui komisjon leiab, et rahvatervise kaitse tagamiseks on vaja käesolevat direktiivi muuta, võtab ta need muudatused vastu.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 14 lõikes 3 osutatud kiirmenetlust.

Kaitsemeetmed vastu võtnud liikmesriik võib sel juhul nende kohaldamist jätkata kuni muudatuste vastuvõtmiseni.

Artikkel 12

Komisjon võtab vastu järgmised meetmed:

a)	loodusliku mineraalvee komponentide kontsentratsiooni piirmäärad;

b)	mis tahes vajalikud sätted teatavate komponentide kõrgele kontsentratsioonile osutamiseks märgistusel;

c)	osooniga rikastatud õhu kasutamise tingimused, mida on nimetatud artikli 4 lõike 1 esimese lõike punktis b;

d)	artikli 7 lõike 2 punktis c nimetatud teave vee töötlemise kohta;

e)	analüüsimeetodid (sealhulgas avastamispiirid) loodusliku mineraalvee reostuse kontrollimiseks;

f)	proovivõtumenetlused ja analüüsimeetodid loodusliku mineraalvee mikrobioloogiliste omaduste kontrollimiseks.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 13

Komisjon võtab kõik tõenäoliselt rahvatervist mõjutavad otsused vastu pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist.

Artikkel 14

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 15

Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud loodusliku mineraalvee suhtes.

Artikkel 16

Direktiiv 80/777/EMÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. juuni 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

Š. FÜLE

(1) ELT C 162, 25.6.2008, lk 87.

(2) Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. mai 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1.

(4) Vt IV lisa A osa.

(5) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(8) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(9) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

I LISA

I. MÄÄRATLUS

„Looduslik mineraalvesi” on artikli 5 tähenduses mikrobioloogiliselt tervislik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või puurkaevu kaudu.

Looduslik mineraalvesi on tavalisest joogiveest selgelt eristatav:

a)	koostise järgi, millele on iseloomulik mineraalainete, mikroelementide või muude komponentide teatav sisaldus, ja mõnel juhul teatava toime järgi;

b)	loodusliku puhtuse järgi,

kusjuures mõlemad omadused on sellise vee maa-aluse päritolu ja reostusohu eest kaitstuse tõttu püsivad.

Punktis 1 nimetatud omadusi, mis võivad looduslikule mineraalveele anda tervisele kasulikke omadusi, on hinnatud:

lähtudes järgmistest seisukohtadest:

i)	geoloogilised ja hüdroloogilised;

ii)	füüsikalised, keemilised ning füüsikalis-keemilised;

iii)	mikrobioloogilised;

iv)	kui vajalik, farmakoloogilised, füsioloogilised ja kliinilised;

b)	vastavalt II jaos loetletud kriteeriumidele;

c)	vastavalt pädeva asutuse poolt heakskiidetud teaduslikele meetoditele.

Esimese lõigu punkti a taandes iv osutatud analüüsid võivad olla vabatahtlikud, kui veel on koostisomadused, mille alusel see enne 17. juulit 1980 tunnustati päritoluliikmesriigis loodusliku mineraalveena. See kehtib eelkõige sel juhul, kui nii veevõtukohas kui ka pärast villimist on kõnealuse vee kuivaine üldsisaldus lahuses minimaalselt 1 000 mg/kg või vaba süsinikdioksiidi sisaldus minimaalselt 250 mg/kg.

Loodusliku mineraalvee koostis, temperatuur ja muud olulised omadused peavad jääma stabiilseks loomuliku kõikumise piires; eelkõige ei tohi neid mõjutada võimalik voolukiiruse vaheldumine.

Artikli 5 lõike 1 tähenduses peetakse loodusliku mineraalvee tavapäraseks eluvõimeliste mikroorganismide koguhulgaks püsivat eluvõimeliste mikroorganismide hulka (veevõtukohas enne mis tahes töötlemist), mille kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist, mida võetakse arvesse kõnealuse vee tunnustamisel, kontrollitakse perioodiliste analüüsidega.

II. MÄÄRATLUSE KOHALDAMISE NÕUDED JA KRITEERIUMID

1.1. Geoloogilistele ja hüdroloogilistele uuringutele esitatavad nõuded

Tuleb nõuda järgmiste üksikasjade esitamist:

1.1.1.

veehaarde täpne asukoht, näidates kõrguse kaardil mõõtkavas kuni 1:1 000;

1.1.2.

üksikasjalik aruanne maa-ala geoloogilise ehituse ja tekke kohta;

1.1.3.

hüdrogeoloogilise kihi stratigraafia;

1.1.4.

veehaardes tehtavate toimingute kirjeldus;

1.1.5.

piirkonna piiristamine või teiste allikat reostuse eest kaitsvate meetmete üksikasjad.

1.2. Füüsikalistele, keemilistele ning füüsikalis-keemilistele uuringutele esitatavad nõuded

Nende uuringutega tehakse kindlaks:

1.2.1.

allika voolukiirus;

1.2.2.

vee temperatuur veevõtukohas ja ümbritseva õhu temperatuur;

1.2.3.

maa-ala geoloogilise ehituse ning vees sisalduvate mineraalainete laadi ja tüübi vaheline seos;

1.2.4.

kuivjääk 180 °C ja 260 °C juures;

1.2.5.

elektrijuhtivus või -takistus koos mõõtmistemperatuuriga;

1.2.6.

vesinikuioonide kontsentratsioon (pH);

1.2.7.

anioonid ja katioonid;

1.2.8.

ioniseerimata elemendid;

1.2.9.

mikroelemendid;

1.2.10.

radioaktiivsuse näitajad veevõtukohas;

1.2.11.

vajaduse korral vee, hapniku (16O–18O) ja vesiniku (prootium, deuteerium, triitium) koostisosade suhtelised isotoobitasemed;

1.2.12.

vee teatavate koostisainete toksilisus, võttes arvesse nende osas kehtestatud piirmäärasid.

1.3. Veevõtukohas tehtavate mikrobioloogiliste analüüside kriteeriumid

Need analüüsid peavad hõlmama järgmist:

1.3.1.

tõestus parasiitide ja patogeensete mikroorganismide puudumise kohta;

1.3.2.

fekaalset reostust näitavate eluvõimeliste mikroorganismide hulga kvantitatiivne kindlaksmääramine:

a)	Escherichia coli ja muude kolibakterite puudumine 250 ml-s 37 °C ja 44,5 °C juures;

b)	fekaalsete streptokokkide puudumine 250 ml-s;

c)	sulfitredutseerivate anaeroobide (koos eostega) puudumine 50 ml-s;

d)	Pseudomonas aeruginosa puudumine 250 ml-s;

1.3.3.

eluvõimeliste mikroorganismide koguhulga kindlaksmääramine ühes milliliitris vees:

a)	20–22 °C juures 72 tunni jooksul agar-agaril või agari ja želatiini segul;

b)	37 °C juures 24 tunni jooksul agar-agaril.

1.4. Kliinilistele ja farmakoloogilistele analüüsidele esitatavad nõuded

1.4.1.

Teaduslikult tunnustatud meetodite kohaselt tehtavad analüüsid peavad võtma arvesse loodusliku mineraalvee spetsiifilisi omadusi ja selle mõju inimorganismile (diurees, seedetrakti funktsioonid, mineraalainete puuduse kompenseerimine).

1.4.2.

Vajaduse korral võib punktis 1.4.1 nimetatud analüüsid asendada sedastusega, et nimetamisväärne hulk kliinilisi uuringuid kinnitab järjepidevalt samu tulemusi. Kliinilised uuringud võivad vajaduse korral asendada punktis 1.4.1 nimetatud analüüse, tingimusel et nimetamisväärne hulk üksteisega kooskõlas olevaid uuringuid võimaldab jõuda samadele tulemustele.

III. EFERVESTSENTSE LOODUSLIKU MINERAALVEEGA SEOTUD TÄIENDAVAD NÕUDED

Veevõtukohas või pärast villimist eraldavad efervestsentsed ehk kihisevad looduslikud mineraalveed tavapärastes temperatuuri- ja survetingimustes iseenesest ja selgelt nähtaval viisil süsinikdioksiidi. Veed jaotatakse kolme kategooriasse, mille suhtes kohaldatakse järgmisi nimetusi:

„looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi” on vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus allikal pärast vee võimalikku dekanteerimist ja villimist on sama mis veevõtukohas, võttes vajaduse korral arvesse sama põhjaveekihi süsinikdioksiidikoguse lisandumist sama suurel määral, nagu seda nimetatud toimingute käigus vabanes, ja tavalisi tehnilisi kõrvalekaldeid;

b)	„allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi” on vesi, mille samast põhjaveekihist pärit süsinikdioksiidisisaldus pärast vee võimalikku dekanteerimist ja villimist on suurem kui samas veevõtukohas tuvastatud süsinikdioksiidisisaldus;

c)	„karboniseeritud looduslik mineraalvesi” on vesi, millele on lisatud muu päritoluga kui põhjaveekihist või -maardlast pärit süsinikdioksiidi.

II LISA

LOODUSLIKU MINERAALVEE ALLIKA KASUTAMISE JA LOODUSLIKU MINERAALVEE TURUSTAMISE TINGIMUSED

1.	Loodusliku mineraalvee allika kasutamine eeldab vee päritoluriigi vastutava asutuse luba, mis antakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kõnealune vesi vastab I lisa I jao sätetele.

Veevõtuseadmed peavad olema paigaldatud nii, et vältida kõiki saastumisvõimalusi ja säilitada nõuetele vastavad omadused, mis veel on veevõtukohas.

Selleks on eelkõige vaja järgmist:

a)	allikas või veevõtukoht peab olema kaitstud reostusohu eest;

b)	veehaare, torud ja mahutid peavad olema veele sobivast materjalist ja ehitatud nii, et vältida igasuguseid vee keemilisi, füüsikalis-keemilisi või mikrobioloogilisi muutusi;

c)	kasutustingimused, eeskätt pesemis- ja villimisseadmed peavad vastama hügieeninõuetele. Eelkõige tuleb mahuteid kasutada või valmistada viisil, mis hoiaks ära kahjuliku mõju loodusliku mineraalvee mikrobioloogilistele ja keemilistele omadustele;

d)	loodusliku mineraalvee vedu lõpptarbijale muudes kui turustamiseks lubatud mahutites on keelatud.

Punkti d ei ole siiski vaja kohaldada liikmesriigi territooriumi maapõuest saadud, territooriumil kasutatava ja turustatava mineraalvee suhtes, kui loodusliku mineraalvee vedu tsisternides allikalt villimistehasesse oli 17. juulil 1980 selles liikmesriigis lubatud.

Sarnaselt ei ole punkti d vaja kohaldada liikmesriigi territooriumi maapõuest saadud, territooriumil kasutatava ja turustatava allikavee suhtes, kui allikavee vedu tsisternides allikalt villimistehasesse oli 13. detsembril 1996 selles liikmesriigis lubatud.

Kui loodusliku mineraalvee allika kasutamise ajal leitakse, et looduslik mineraalvesi on reostunud ja sel ei ole enam artiklis 5 ettenähtud mikrobioloogilisi omadusi, peab allikat kasutav isik viivitamata peatama allika igasuguse kasutamise, eelkõige loodusliku mineraalvee villimise, kuni reostuse põhjus on kõrvaldatud ja vesi vastab artikli 5 sätetele.

Päritoluriigi vastutav asutus teeb perioodilisi kontrolle, et teha kindlaks, kas:

a)	looduslik mineraalvesi, mille osas allika kasutamine on lubatud, vastab I lisa I jao nõuetele;

b)	allikat kasutav isik kohaldab punktide 2 ja 3 sätteid.

III LISA

ARTIKLI 9 LÕIKES 2 SÄTESTATUD VÄITED JA KRITEERIUMID

Väited	Kriteeriumid
Madal mineraalainete sisaldus	Mineraalsoolade sisaldus mitte rohkem kui 500 mg/l (arvestades kuivjäägina)
Väga madal mineraalainete sisaldus	Mineraalsoolade sisaldus mitte rohkem kui 50 mg/l (arvestades kuivjäägina)
Kõrge mineraalsoolade sisaldus	Mineraalsoolade sisaldus kõrgem kui 1 500 mg/l (arvestades kuivjäägina)
Sisaldab bikarbonaate	Bikarbonaadisisaldus kõrgem kui 600 mg/l
Sisaldab sulfaate	Sulfaadisisaldus kõrgem kui 200 mg/l
Sisaldab kloriide	Kloriidisisaldus kõrgem kui 200 mg/l
Sisaldab kaltsiumi	Kaltsiumisisaldus kõrgem kui 150 mg/l
Sisaldab magneesiumi	Magneesiumisisaldus kõrgem kui 50 mg/l
Sisaldab fluoriide	Fluoriidisisaldus kõrgem kui 1 mg/l
Sisaldab rauda	Bivalentse raua sisaldus kõrgem kui 1 mg/l
Happelisus	Vaba süsinikdioksiidi sisaldus kõrgem kui 250 mg/l
Sisaldab naatriumi	Naatriumisisaldus kõrgem kui 200 mg/l
Sobib imiku- ja väikelastetoitude valmistamiseks	—
Sobib vähese naatriumisisaldusega dieediks	Naatriumisisaldus on väiksem kui 20 mg/l
Võib olla lahtistava toimega	—
Võib soodustada kuse eritust (diureesi)	—

IV LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 16)

Nõukogu direktiiv 80/777/EMÜ (EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1).
Nõukogu direktiiv 80/1276/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 77).	ainult artikli 1 kolmas taane
Nõukogu direktiiv 85/7/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 22).	ainult artikli 1 punkt 10
1985. aasta ühinemisakti I lisa punkt B.1.o (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 214).
Euroopa Parlamendi ja nõukogudirektiiv 96/70/EÜ (EÜT L 299, 23.11.1996, lk 26).
Euroopa Parlamendi ja nõukogumäärus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).	ainult III lisa punkt 4

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 16)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kõnealusele direktiivile vastavate toodetega kauplemise luba	Kõnealusele direktiivile mittevastavate toodetega kauplemise keeld
80/777/EMÜ	—	18. juuli 1982	18. juuli 1984
80/1276/EMÜ	—	—	—
85/7/EMÜ	—	—	—
96/70/EÜ	—	28. oktoober 1997	28. oktoober 1998 (1)

(1) Enne seda kuupäeva turule viidud või märgistatud ja käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega võib siiski kaubelda kuni varude lõppemiseni.

V LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 80/777/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 2
Artikli 1 lõike 3 esimene ja teine taane	Artikli 1 lõike 3 punktid a ja b
Artikli 1 lõige 4	Artikli 1 lõige 4
Artikli 1 lõige 5	Artikli 1 lõige 5
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 lõike 1 punkt a	Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt a
Artikli 4 lõike 1 punkti b esimene ja teine taane	Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti b taanded i ja ii
Artikli 4 lõike 1 punkti c esimene ja teine taane	Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti c taanded i ja ii
Artikli 4 lõike 1 punkt d	Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt d
—	Artikli 4 lõike 1 teine lõik
Artikli 4 lõige 2	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4 lõige 3	Artikli 4 lõige 3
Artikli 4 lõige 4	Artikli 4 lõike 1 teine lõik
Artikli 5 lõige 1	Artikli 5 lõige 1
Artikli 5 lõige 2	Artikli 5 lõige 2
Artikli 5 lõike 3 esimene ja teine taane	Artikli 5 lõike 3 punktid a ja b
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikli 7 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 7 lõige 2	Artikli 7 lõige 2
Artikli 7 lõige 2a	Artikli 7 lõige 3
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikli 9 lõige 1	Artikli 9 lõige 1
Artikli 9 lõike 2 punktid a, b ja c	Artikli 9 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik
Artikli 9 lõige 3	Artikli 9 lõige 3
Artikli 9 lõige 4	—
Artikli 9 lõike 4a esimese lõigu esimene kuni neljas taane	Artikli 9 lõike 4 esimese lõigu punktid a kuni d
Artikli 9 lõike 4a teine lõik	Artikli 9 lõike 4 teine lõik
Artikli 9 lõige 4b	Artikli 9 lõige 5
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 10
Artikkel 10a	Artikkel 11
Artikli 11 lõike 1 esimene kuni neljas taane	Artikli 12 punktid a kuni d
Artikli 11 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 12 punktid e ja f
Artikkel 11a	Artikkel 13
Artikli 12 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
Artikli 12 lõige 2	Artikli 14 lõiked 2 ja 3
Artikli 12 lõige 3	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14	Artikkel 15
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
—	Artikkel 16
—	Artikkel 17
Artikkel 17	Artikkel 18
I lisa I jao punkt 1	I lisa I jao punkt 1
I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkti a alapunktid 1 kuni 4	I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkti a taanded i kuni iv
I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkt b	I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkt b
I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkt c	I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkt c
I lisa I jao punkti 2 teine lõik	I lisa I jao punkti 2 teine lõik
I lisa I jao punkt 3	I lisa I jao punkt 3
I lisa II jagu, 1.1	I lisa II jagu, 1.1
I lisa II jagu, 1.2	I lisa II jagu, 1.2
I lisa II jagu, 1.3	I lisa II jagu, 1.3
I lisa II jagu, 1.3.1	I lisa II jagu, 1.3.1
I lisa II jagu, 1.3.2	I lisa II jagu, 1.3.2
I lisa II jagu, 1.3.3, taanded i) ja ii)	I lisa II jagu, 1.3.3, alapunktid a) ja b)
I lisa III jagu	I lisa III jagu
II lisa	II lisa
III lisa	III lisa
—	IV lisa
—	V lisa

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/59

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/70/EÜ,

25. juuni 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka difenaakum, didetsüüldimetüülammooniumkloriid ja väävel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 1112/2002 (2) ja (EÜ) nr 2229/2004 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Nimetatud loetellu kuuluvad difenaakum, didetsüüldimetüülammooniumkloriid ja väävel.

(2)

Nende toimeainete mõju inimese tervisele ja keskkonnale on hinnatud vastavalt määrustes (EÜ) nr 1112/2002 ja (EÜ) nr 2229/2004 sätestatud korrale mitmete teavitajate kavandatud kasutusalade puhul. Kõnealuste määrustega on määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 2229/2004 artiklile 22. Difenaakumi puhul oli referentliikmesriik Soome ja kogu asjaomane teave esitati 16. juulil 2007. Didetsüüldimetüülammooniumkloriidi puhul oli referentliikmesriik Madalmaad ja kogu asjaomane teave esitati 28. novembril 2007. Väävli puhul oli referentliikmesriik Prantsusmaa ja kogu asjaomane teave esitati 18. oktoobril 2007.

(3)

Hindamisaruannete kohta on liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet esitanud eksperdihinnangud ning need esitati komisjonile 19. detsembril 2008 Euroopa Toiduohutusameti teaduslike aruannetena difenaakumi, (4) didetsüüldimetüülammooniumkloriidi (5) ja väävli (6) kohta. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid kõnealused aruanded läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning need vormistati komisjoni läbivaatamisaruannetena difenaakumi kohta (26. veebruaril 2009) ning didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävli kohta (12. märtsil 2009).

(4)

Mitme läbiviidud uuringu käigus on ilmnenud, et difenaakumit, didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävlit sisaldavaid taimekaitsevahendeid võib põhimõtteliselt käsitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele vastavatena, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruannetes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusalade osas. Seetõttu on asjakohane kanda kõnealused toimeained I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade väljaandmine vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele.

(5)

Ilma et see piiraks eelnevat järeldust, on asjakohane koguda täiendavat teavet teatavate küsimuste kohta. Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatud tingimuste täitmisest. Seega on difenaakumi puhul asjakohane nõuda, et teavitaja esitaks lisateavet kehavedelikes esinevate jääkide kindlaksmääramise meetodite ning tööstuslikult toodetava toimeaine spetsifikatsiooni kohta. Lisaks on didetsüüldimetüülammooniumkloriidi puhul asjakohane nõuda, et teavitaja esitaks lisateavet keemiliste omaduste ja veeorganismidele avalduvat ohtu käsitleva riskihinnangu kohta. Väävli puhul on asjakohane nõuda, et teavitaja esitaks lisateavet selle kohta, kas on õigesti hinnatud sihtrühma mittekuuluvatele organismidele, eelkõige lindudele, imetajatele, põhjasetetes elavatele organismidele ja sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele põhjustatavat ohtu.

(6)	Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid ja huvitatud isikud jõuaksid toimeaine loetelusse kandmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda.

(7)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse kandmist anda liikmesriikidele kuus kuud difenaakumit, didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävlit sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas esitatud tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid vastavalt vajadusele olemasolevaid lube muutma, need asendama või tühistama direktiivi 91/414/EMÜ sätete kohaselt. Erandina nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendi iga kavandatava kasutusviisi täieliku, III lisa nõuetele vastava toimiku esitamiseks ja hindamiseks direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtete alusel.

(8)

Varasemad kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 raames hinnatud toimeainete kandmisel direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse on näidanud, et kehtivate kasutuslubade valdajate kohustuste tõlgendamisel võib tekkida raskusi, mis on seotud andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, kas loa valdaja on näidanud, et tal on juurdepääs toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Täpsustamine ei too siiski liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega.

(9)	Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2010.

Kui liikmesriigid võtavad need õigus- ja haldusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

1. Vajaduse korral muudavad liikmesriigid direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt toimeainetena difenaakumit, didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävlit sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 30. juuniks 2010.

Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, kas kõnealuse direktiivi I lisas difenaakumi, didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävli suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealuseid toimeaineid käsitleva kande B osas nimetatud tingimused, ning kas lubade valdajatel on kõnealuse direktiivi artikli 13 tingimuste kohaselt olemas II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2. Erandina lõikest 1 teevad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab difenaakumit, didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävlit ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. detsembriks 2009 kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, toote uue hindamise direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt kõnealuse direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisa vastavalt difenaakumit, didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävlit käsitlevate kannete B osa. Sellest hinnangust lähtudes otsustavad liikmesriigid, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele.

Pärast seda toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)	muudavad vajadusel luba või tühistavad selle hiljemalt 30. juuniks 2014, juhul kui taimekaitsevahend sisaldab difenaakumit, didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävlit ainsa toimeainena või

vajaduse korral muudavad difenaakumit, didetsüüldimetüülammooniumkloriidi ja väävlit ühena mitmest toimeainest sisaldava toote kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 30. juuniks 2014 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks asjakohases direktiivis või asjakohastes direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained lisati direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub 1. jaanuaril 2010.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 14.

(3) ELT L 379, 24.12.2004, lk 13.

(4) EFSA Scientific Report (2008) 218, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance difenacoum (valminud 19. detsembril 2008).

(5) EFSA Scientific Report (2008) 214, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance didecyldimethylammonium chloride (valminud 19. detsembril 2008).

(6) EFSA Scientific Report (2008) 221, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance sulfur (valminud 19. detsembril 2008).

LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas oleva tabeli lõppu lisatakse järgmised kanded:

Üldnimetus, tunnuskood

IUPACi nimetus

Puhtusaste (1)

Jõustumine

Lisamise aegumine

Erisätted

„295

Difenaakum

CASi nr 56073-07–5

CIPACi nr 514

3-[(1RS,3RS;1RS,3SR)-3-bifenüül-4-üül-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül]-4-hüdroksükumariin

≥ 905 g/kg

1. jaanuar 2010

30. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult rodentitsiididena ettevalmistatud sööda kujul, mis paigutatakse spetsiaalselt selleks ehitatud raskesti avatavatesse ja turvalistesse peibutussöödakastidesse.

Toimeaine valmistuseeskirja kohane sisaldus tootes ei ületa 50 mg/kg.

Lubasid tohib anda ainult professionaalsetele kasutajatele.

B OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 26. veebruaril 2009 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees difenaakumi kohta koostatud hindamise aruande järeldusi, eelkõige aruande I ja II lisa. Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu lindude ja muude kui sihtrühma imetajate kaitsele esmase ja teisese mürgituse eest. Vajaduse korral tuleks kohaldada meetmeid riskide vähendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et teavitaja esitab komisjonile täiendavad andmed kehavedelikes esinevate difenaakumi jääkide kindlaksmääramise meetodite kohta.

Liikmesriigid tagavad, et teavitaja esitab selle teabe komisjonile 30. novembriks 2011.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et teavitaja esitab komisjonile täiendava teabe tööstuslikult toodetava toimeaine spetsifikatsiooni kohta.

Nad tagavad, et teavitaja esitab sellise teabe komisjonile 31. detsembriks 2009.

296

Didetsüüldimetüülammooniumkloriid

CAS: määratlemata

CIPAC: määratlemata

Didetsüüldimetüülammooniumkloriid on segu alküül-kvaternaarsetest ammooniumsooladest, mille alküülahelate pikkus on C8, C10 ja C12 ja mis sisaldavad üle 90 % ahelaid pikkusega C10

≥ 70 % (tehniline kontsentraat)

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult sisetingimustes dekoratiivtaimedel bakteritsiidi, fungitsiidi, herbitsiidi ja algitsiidina.

B OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 12. märtsil 2009 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees didetsüüldimetüülammooniumkloriidi kohta koostatud hindamise aruande järeldusi, eelkõige aruande I ja II lisa.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	kasutajate ja töötajate ohutusele. Heakskiidetud kasutustingimustes tuleb ette näha piisavate isikukaitsevahendite ja riski vähendamise meetmete võtmine, et vähendada kokkupuudet toimeainega;

—	veeorganismide kaitsele;

Kasutusloa tingimustega nähakse vajaduse korral ette ohu vähendamise meetmed.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et teavitaja esitab komisjonile täiendava teabe tööstuslikult toodetava toimeaine spetsifikatsiooni kohta 1. jaanuariks 2010 ja veeorganismidele tuleneva ohu kohta 31. detsembriks 2011.

297

Väävel

CASi nr 7704-34–9

CIPACi nr 18

Väävel

≥ 990 g/kg

1. jaanuar 2010

31. detsember 2019

A OSA

Lubatud kasutada ainult fungitsiidi ja akaritsiidina.

B OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 12. märtsil 2009 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees väävli kohta koostatud hindamise aruande järeldusi, eelkõige aruande I ja II lisa.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	lindude, imetajate, veeorganismide ja muude kui sihtrühma lülijalgsete kaitsele. Kasutusloa tingimustega nähakse vajaduse korral ette ohu vähendamise meetmed.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et teavitaja esitab komisjonile täiendava teabe selle kohta, kas on õigesti hinnatud lindudele, imetajatele, põhjasetetes elavatele organismidele ja sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele põhjustatavat ohtu. Nad tagavad, et teavitaja, kelle taotlusel on väävel käesolevasse lisasse kantud, esitab komisjonile selle teabe hiljemalt 30. juuniks 2011.”

(1) Täiendavad andmed toimeaine ja selle näitajate kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

26.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 164/64

KOMISJONI OTSUS,

22. juuni 2009,

komisjoni rahalise toetuse kohta sihtfondi 911100MTF/INT/003/EEC (TFEU 970089129) suu- ja sõrataudivastase võitluse toetuseks väljaspool ühendust

(2009/492/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse ühenduse rahalist toetust veterinaariaalastele erimeetmetele. Nende meetmete hulka tuleb arvata ka suu- ja sõrataudivastane võitlus. Otsuses on sätestatud, et ühenduse rahalist toetust võib anda igale meetmele, mille ühendus on otsustanud võtta suu- ja sõrataudivastases võitluses väljaspool ühendust, eriti ühenduses piires ohustatud piirkondade kaitseks.

(2)	Suu- ja sõrataudi (FMD) peamiste epideemiate kontekstis 1950ndate aastate lõpus nii ühenduses kui ka selle naaberriikides asutati ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) raames Euroopa komisjon suu- ja sõrataudi tõrjeks (EUFMD).

(3)

Seoses järjest suurema ohuga tuua Euroopasse FMD eksootilisi tüvesid tuli EUFMD-riikidel 1960ndatel moodustada sihtfond, mille eesmärgiks oli erakorraliste meetmete võtmine Balkanil, haiguse peamisel sissepääsuteel. Hiljem jaotati see fond sihtfondiks 911100MTF/INT/003/EEC, mida toetasid need liikmesriigid, kes olid samal ajal ühenduse liikmesriikideks, ning sihtfondiks 909700MTF/004/MUL, mida toetasid EUFMD-liikmesriigid, kes ei olnud sel ajal või ei ole praegu ühenduse liikmesriigid.

(4)	Nõukogu direktiivi 90/423/EMÜ (2) artiklis 4 on sätestatud FMD-vastase ennetava vaktsineerimise lõpetamine kogu ühenduse piires 1991. aastal.

(5)	Nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiiviga 2003/85/EÜ (ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks) (3) on veel kord kinnitatud ennetava vaktsineerimise keelamine, kusjuures on laiendatud FDM-vastase erakorralise vaktsineerimise võimalust.

(6)

Terve rida suu- ja sõrataudipuhanguid, millest on alates 1992. aastast teatatud eelkõige neist ühenduse osadest, mis asuvad endeemiliste haiguskolletega riikide kõrval, ning suur epideemiapuhang teatavates liikmesriikides 2001. aastal nõuavad suurt haigusteadlikkust ja valmisolekut, sealhulgas rahvusvahelist koostööd.

(7)	Peale selle on viimastel aastatel liikmesriikide naabruses asuvates kolmandates riikides registreeritud haiguspuhanguid ja mõningatel juhtudel tõsiseid epideemiaid, mis võivad ohustada ühenduse vastuvõtlike loomade tervislikku seisundit.

(8)	Pidades silmas uute viiruse topotüüpide ilmumist ja tõrjemeetmete piirkondlikku halvenemist, toetab ühendus tihedas koostöös EUFMDga ja sihtfondi 911100MTF/INT/003/EEC kaudu erakorralisi vaktsineerimiskampaaniaid Türgis ning Taga-Kaukaasias.

(9)	Euroopa Ühendus ja ÜRO kirjutasid 29. aprillil 2003 alla finants- ja haldusraamistiku kokkuleppele, mis lõi vajaliku keskkonna Euroopa Ühenduste Komisjoni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkuleppele, mis kirjutati alla 17. juulil 2003.

(10)

Kooskõlas komisjoni 13. juuni 2005. aasta otsusega 2005/436/EÜ ühenduse koostöö kohta Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga, eelkõige Euroopa Komisjoni suu- ja sõrataudi tõrjeks läbiviidud toimingute osas, (4) sõlmis komisjon rakendusliku kokkuleppe MTF/INT/003/EEC911100 (TFEU970089129), mis käsitles Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) raames suu- ja sõrataudi tõrjeks loodud Euroopa komisjoni EÜ poolt rahastatavat alalist tegevust ning mis kirjutati alla 1. septembril 2005 ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008.

(11)	Seda rakenduslikku kokkulepet on vaja uuendada ning samuti määrata kindlaks ühenduse toetus sihtfondile 911100MTF/INT/003/EEC.

(12)

Euroopa Liidu 2004. ja 2007. aasta laienemisi arvestades oleks asjakohane määrata ühenduse panuse maksimumsuuruseks 8 000 000 eurot neljaks aastaks. Sihtfondi eelarve 2009. aastaks peaks koosnema fondi rahaliste vahendite jäägist 2008. aasta 31. detsembri seisuga ja ühenduse sissemaksest, mille tulemusena moodustuv summa vastab 2 000 000 eurole USA dollarites. Järgnevalt tuleks väljaminekuid täiendada iga-aastaste ülekannetega.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Sihtfondi 911100MTF/INT/003/EEC (TFEU 970089129) rahaliste vahendite jääk 31. detsembri 2008. aasta seisuga on 677 855 eurot.

2. Ühenduse rahaline toetus sihtfondile on maksimaalselt 8 000 000 eurot nelja aasta jooksul algusega 1. jaanuaril 2009.

3. Esimene lõikes 2 osutatud summa osamakse 2009. aastaks koosneb

a)	lõikes 1 nimetatud rahaliste vahendite jäägist ja

b)	ühenduse sissemaksest, mille tulemusena moodustuv sihtfondi kogusumma vastab 2 000 000 eurole USA dollarites.

4. Sihtfondi kulutusi aastatel 2009, 2010, 2011 ja 2012 täiendatakse igal aastal ühenduse sissemaksetega, mida makstakse vastavalt aastatel 2010, 2011, 2012 ja 2013. Siiski peaksid need sissemaksed sõltuma kasutusel olevate vahendite olemasolust komisjoni eelarves.

5. Lõikes 4 nimetatud ühenduse iga-aastased sissemaksed põhinevad EUFMD finantsaruannetel, mis koostatakse kas täitevkomitee iga-aastaseks istungiks või EUFMD üle ühe aasta toimuvaks korraliseks istungiks ning millele on lisatud üksikasjalikud dokumendid vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni eeskirjadele.

Artikkel 2

1. Sihtfondi kasutamiseks ja toimimiseks sõlmitakse Euroopa Komisjoni ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vahel neljaks aastaks rakenduslik kokkulepe, mis hakkab kehtima 1. jaanuaril 2009.

2. Sihtfond tegutseb komisjoni ja EUFMD ühisel juhtimisel vastavalt lõikes 1 osutatud rakenduslikule kokkuleppele.

Brüssel, 22. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 13.

(3) ELT L 306, 22.11.2003, lk 1.

(4) ELT L 151, 14.6.2005, lk 26.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.164.est
Euroopa Liidu Teataja		L 164

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 26. juuni 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 550/2009, 25. juuni 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 551/2009, 25. juuni 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta selle V ja VI lisa (pindaktiivsete ainete erand) kohandamiseks ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 552/2009, 22. juuni 2009, millega muudetakse XVII lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ( 1 )	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 553/2009, 25. juuni 2009, millega avatakse eripakkumismenetlus Ungari sekkumisameti valduses oleva 2007/2008. turustusaastale eelnenud aastatest pärineva maisisaagi edasimüügiks ühenduse turul	32
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 554/2009, 25. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2597/2001 seoses teatavate endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit veinide tariifikvootidega	35
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 555/2009, 25. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse ( 1 )	37
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 556/2009, 25. juuni 2009, impordilitsentside väljaandmise kohta määrusega (EÜ) nr 431/2008 avatud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames esitatud taotluste alusel ajavahemikuks 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010	38
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 557/2009, 25. juuni 2009, impordilitsentside väljaandmise kohta määrusega (EÜ) nr 412/2008 avatud töötlemiseks ette nähtud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames esitatud taotluste alusel ajavahemikuks 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010	39
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 558/2009, 25. juuni 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	40
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/49/EÜ, 18. juuni 2009, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded ( 1 )	42
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ, 18. juuni 2009, loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (Uuesti sõnastatud) ( 1 )	45
	*	Komisjoni direktiiv 2009/70/EÜ, 25. juuni 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka difenaakum, didetsüüldimetüülammooniumkloriid ja väävel ( 1 )	59

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/492/EÜ
*	Komisjoni otsus, 22. juuni 2009, komisjoni rahalise toetuse kohta sihtfondi 911100MTF/INT/003/EEC (TFEU 970089129) suu- ja sõrataudivastase võitluse toetuseks väljaspool ühendust	64


	(1) EMPs kohaldatav tekst