Euroopa Liidu L 36/2009

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

5.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 36/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 105/2009,

26. jaanuar 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 279 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 183,

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse kontrollikoja arvamust, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	15. ja 16. detsembril 2005 Brüsselis toimunud kohtumisel tegi Euroopa Ülemkogu ühenduste omavahendite süsteemi kohta mitu järeldust, mille alusel võeti hiljem vastu otsus 2007/436/EÜ, Euratom.

(2)	Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile a ei tehta vahet põllumajandusmaksudel ja tollimaksudel.

(3)

Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 5 teise lõigu kohaselt vähendatakse ajavahemikul 2007–2013 Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevaid brutomakseid ning kõnealust vähendamist rahastavad kõik liikmesriigid. Kõnealuse vähendamise rahastamist enam läbi ei vaadata, isegi kui kogurahvatulu näitajad hiljem muutuvad.

(4)

Arvestades, et otsuses 2007/436/EÜ, Euratom kasutatakse mõistet „kogurahvatulu” mõiste „rahvamajanduse kogutoodang” asemel, tuleks nõukogu 22. mai 2000. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom) (4) vastavalt muuta. Kuna Euroopa ühenduste omavahendite süsteemis ei kasutata enam rahvamajanduse kogutoodangul põhinevaid osamaksusid, ei ole enam vaja neile viidata ka määruses (EÜ, Euratom) nr 1150/2000.

(5)	Komisjoni omavahendite raamatupidamisarvestuse tõhusa haldamise tagamiseks tuleks kehtestada erisätted, mille alusel ühtlustada andmete edastamine ja aruandeperioodid praeguse pangandustavaga.

(6)

Alates 2007. aasta eelarvest ei ole Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5) enam sätestatud eraldi rahastamiskorda laenude ja laenutagatiste reservi ja hädaabireservi jaoks. Hädaabireserv on kantud eelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna ning laenude ja laenudetagatiste reservi käsitletakse üldeelarves kohustusliku kuluna.

(7)	Määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)	Arvestades otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklit 11, peaks käesolev määrus jõustuma samal päeval kui nimetatud otsus ning seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2007,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 muudetakse järgmiselt:

1.	pealkirjas asendatakse sõnad „ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom” järgmisega: „otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta”;

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Otsusega 2007/436/EÜ, Euratom (6) ettenähtud Euroopa ühenduste omavahendid, edaspidi „omavahendid”, tehakse komisjonile kasutatavaks ja neid kontrollitakse käesolevas määruses ettenähtud korras, ilma et see piiraks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89, (7) määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (8) ja direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom (9) kohaldamist.

3.	artikli 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktides a ja b” järgmisega: „otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a”;

artikli 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid säilitavad määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artiklis 3 nimetatud statistiliste menetluste ja alustega seotud tõendavaid dokumente asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. septembrini. Käibemaksu-omavahendite baasiga seotud tõendavaid dokumente säilitatakse sama kaua”;

artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud määr, mis määratakse kindlaks eelarvemenetluse käigus, arvutatakse protsendimäärana liikmesriikide prognoositava kogurahvatulu summast nii, et see katab täielikult selle osa eelarvest, mida ei rahastata otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktides a ja b nimetatud tuludest, täiendavate teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavade rahalistest toetustest ega muudest tuludest.

Kõnealust määra väljendatakse eelarves arvuna, mis on ümardatud nii suure arvu kümnendkohtadeni, kui on vajalik kogurahvatulu põhiste vahendite täielikuks jaotamiseks liikmesriikide vahel.”;

artikli 6 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Käibemaksu-omavahendite ja lisaomavahendite kandmisel punktis a nimetatud raamatupidamisarvestusse võetakse arvesse Ühendkuningriigile võimaldatava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamise mõju nendele omavahenditele ning toimitakse järgmiselt:

—	artikli 10 lõikes 3 nimetatud kaheteistkümnendikosa kantakse arvestusse iga kuu esimesel tööpäeval,

—

artikli 10 lõigetes 4 ja 6 nimetatud saldod ning artikli 10 lõigetes 5 ja 7 nimetatud korrigeerimised kantakse arvestusse kord aastas, välja arvatud artikli 10 lõike 5 esimeses taandes nimetatud erikorrigeerimised, mis kantakse raamatupidamisarvestusse asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelise kokkuleppe sõlmimisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.”;

artikli 9 lõige 1a asendatakse järgmisega:

„1a. Liikmesriigid või nende määratud asutused saadavad komisjonile elektroonilisel kujul:

a)	tööpäeval, mil nad kannavad omavahendid komisjoni kontole, konto väljavõtte või kreedititeatise, millel on näha omavahendite kohta tehtud kanded;

b)	ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast konto krediteerimist konto väljavõtte, millel on näha omavahendite kohta tehtud kanded.”;

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1. Pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 3 ja artikli 10 lõikele 3 tehakse kanne kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud omavahendite kohta hiljemalt makse käesoleva määruse artiklis 2 ettenähtud korras kindlaks määramise kuule järgneva teise kuu 19. kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 punkti b alusel eraldi raamatupidamisarvestusse kantavate maksete puhul tuleb kanne teha siiski hiljemalt makse sissenõudmise kuule järgneva teise kuu 19. kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval.

2. Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriikidel teha omavahendite, välja arvatud käibemaksu-omavahendite ja lisaomavahendite kanne ühe kuu võrra varem selle teabe alusel, mis on nende käsutuses sama kuu 15. kuupäeval.

Iga ettenähtust varasemat kannet korrigeeritakse järgmisel kuul lõikes 1 nimetatud kande tegemise ajal. Selles kandes sisaldub negatiivne kanne summas, mis võrdub ettenähtust varasema kande summaga.

3. Võttes arvesse mõju, mida käibemaksu-omavahenditele ja lisaomavahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid kontole iga kuu esimesel tööpäeval kaheteistkümnendikosadena asjaomastest eelarve kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Erivajadusteks, mis on seotud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude maksmisega vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks), (10) ning olenevalt ühenduse sularahajäägist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis ühe või kahe kuu võrra varem kontole käibemaksu-omavahendite ja/või lisaomavahendite eelarvelistest summadest üks kaheteistkümnendik või osa sellest kaheteistkümnendikust, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Pärast esimest kvartalit ei tohi ühe kuu taotletav kanne olla suurem kui üks kaheteistkümnendik käibemaksu ja kogurahvatulu põhistest vahenditest ning peab jääma eelarvesse selleks otstarbeks kavandatud summade piiresse.

Komisjon teatab sellest liikmesriikidele hiljemalt kaks nädalat enne taotletava kande tegemist.

Kaheksandat lõiku, mis käsitleb iga aasta jaanuaris kontole kandmiseks ette nähtud summat, ning üheksandat lõiku, mida kohaldatakse juhul, kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, kohaldatakse kõnealuste varasemale ajale üleviidavate kannete suhtes.

Muudatuste tegemine käibemaksu-omavahendite ühtses määras, lisaomavahendite määras, otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklites 4 ja 5 nimetatud Ühendkuningriigile võimaldatava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimises ja selle rahastamises ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises eeldab paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist ning kõnealuste muudatuste alusel taaskorrigeeritakse pärast eelarveaasta algust kontole kantud kaheteistkümnendikosad.

Kõnealused taaskorrigeerimised tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu 16. päeva. Vastasel juhul tehakse taaskorrigeerimised teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina finantsmääruse artiklist 8 kantakse need taaskorrigeerimised asjaomase paranduseelarve eelarveaasta raamatupidamisarvestusse.

Iga eelarveaasta jaanuarikuu kaheteistkümnendikosad arvutatakse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikes 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 177 lõikes 3 nimetatud eelarveprojektis ettenähtud summade põhjal konverteerituna omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval; korrigeerimise kohta tehakse kanne järgmisesse kuusse.

Kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, teevad liikmesriigid siiski iga kuu, kaasa arvatud jaanuari esimesel tööpäeval kande ühe kaheteistkümnendikosa kohta viimati lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud käibemaksu-omavahenditest ja lisaomavahenditest, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamine; tehtud kanded korrigeeritakse eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne asjaomase kuu 16. päeva. Vastasel juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele.

4. Iga liikmesriigi puhul kantakse käibemaksu-omavahendite baasi aastaaruande põhjal, mis on koostatud määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõike 1 kohaselt, deebetisse kõnealuses aruandes sisalduva info alusel summa, mille arvutamisel kohaldatakse eelmisel eelarveaastal vastuvõetud ühtset määra, ning kreeditisse kantakse kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud 12 makset. Liikmesriigi käibemaksu-omavahendite baas, mille suhtes kohaldatakse eespool nimetatud määra, ei või siiski ületada otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b kindlaksmääratud protsendimäära kogurahvatulust, mis on määratletud kõnealuse artikli lõike 7 esimeses lauses. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid kanda nimetatud saldo käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

5. Pärast iga käibemaksu-omavahendite baasi parandust vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõikele 1 korrigeeritakse iga asjaomase liikmesriigi puhul, kelle kõnealuseid parandusi võimaldav baas ei ületa otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid, käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud saldot järgmiselt:

—

31. juuliks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõike 1 alusel tehtud parandused põhjustavad üldise korrigeerimise, mis tuleb kanda käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. Erikorrigeerimise võib kontole kanda enne kõnealust kuupäeva asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelisel kokkuleppel,

—

kui komisjoni meetmed baasi parandamiseks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõike 1 teise lõigu alusel põhjustavad käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole tehtavate kannete korrigeerimise, siis tehakse kõnealune korrigeerimine kuupäeval, mille komisjon vastavalt kõnealustele meetmetele kindlaks määrab.

Käesoleva artikli lõikes 7 nimetatud muudatused kogurahvatulus põhjustavad nende liikmesriikide saldo korrigeerimise, kelle parandusi võimaldava baasi muutuva määra ülempiir on selline, nagu on sätestatud otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2.

Komisjon teatab kõnealustest korrigeerimistest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid kanda korrigeerimised käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

Erikorrigeerimise võib siiski kontole kanda mis tahes ajal asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelisel kokkuleppel.

6. Liikmesriikide poolt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud eelmise eelarveaasta kogurahvatulu kogusummat turuhindades ja selle komponente väljendavate arvandmete põhjal kantakse iga liikmesriigi puhul deebetisse summa, mille arvutamisel kohaldatakse kogurahvatulu suhtes eelmise eelarveaasta puhul vastuvõetud määra, ning kreeditisse kantakse kõnealuse eelneva eelarveaasta jooksul tehtud maksed. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid kanda nimetatud saldo käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

7. Kõik muudatused, mis tehakse eelmiste eelarveaastate kogurahvatulus vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõikele 2, kui nimetatud määruse artiklist 5 ei tulene teisiti, põhjustavad iga asjaomase liikmesriigi vastavalt käesoleva artikli lõikele 6 kindlaks määratud saldo korrigeerimise. Nimetatud korrigeerimine määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 5 esimeses lõigus sätestatud korras. Komisjon teatab liikmesriikidele kõnealustest korrigeerimistest piisavalt aegsasti, et liikmesriigid saaksid korrigeerimised kanda käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. septembrit ei võeta arvesse ühtegi kogurahvatulus tehtavat muudatust, välja arvatud muudatused punktides, millest komisjon või liikmesriik on teatanud enne kõnealust kuupäeva.

8. Lõigetes 4 kuni 7 nimetatud toimingud kujutavad endast muudatusi selle eelarveaasta tuludes, mille kestel toimingud sooritatakse.

9. Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamist rahastavad kõik liikmesriigid. Kõnealuse vähendamise rahastamist läbi ei vaadata, isegi kui kogurahvatulu näitajad hiljem muutuvad.

10. Kooskõlas otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikega 7 kasutatakse kõnealuse otsuse kohaldamisel mõistet „kogurahvatulu” tähenduses „asjaomase aasta rahvamajanduse kogutulu turuhindades”, mis on määratletud määruses (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, kuid 2002. aastale eelnevate aastate puhul võetakse lisaomavahendite arvutamisel endiselt aluseks direktiivis 89/130/EMÜ, Euratom määratletud mõiste „rahvamajanduse kogutoodang turuhindades”.

9.	artiklis 10a asendatakse sõna „RKT” sõnaga „kogurahvatulu” vastavas käändes;

10.	artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Lõikes 1 nimetatud intressi maksmise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 1a ja 2 mutatis mutandis.”;

11.

artikli 12 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

a)	esimene lause asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid või nende määratud asutused täidavad komisjoni maksekorraldused komisjoni juhiste kohaselt ja mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast korralduse saamist.”;

b)	lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriigid või nende määratud asutused saadavad komisjonile elektroonilisel kujul ja mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul pärast iga tehingu sooritamist konto väljavõtte, millel on näha asjaomased tehingud.”;

12.	VI jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „otsuse 2000/597/EÜ, Euratom” järgmisega: „otsuse 2007/436/EÜ, Euratom”;

13.	artikli 15 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad „otsuse 2000/597/EÜ, Euratom” järgmisega: „otsuse 2007/436/EÜ, Euratom”;

14.	artiklis 16 asendatakse sõnad „artikli 10 lõigetes 4–8” järgmisega: „artikli 10 lõigetes 4–7”;

15.

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid kontrollivad ja teevad järelepärimisi seoses otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud omavahendite kindlaksmääramise ja kasutatavaks tegemisega.”;

lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 279 lõike 1 punktile b ning Euratomi asutamislepingu artikli 183 lõike 1 punktile b tehtavat kontrolli.”;

16.	artiklis 19 asendatakse sõna „RKT” sõnaga „kogurahvatulu”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub otsuse 2007/436/EÜ, Euratom jõustumise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) ELT C 192, 29.7.2008, lk 1.

(4) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

(5) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(6) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(7) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

(8) Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

(9) EÜT L 49, 21.2.1989, lk 26.”;

(10) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.”;

5.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 36/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 107/2009,

4. veebruar 2009,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama nende energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuded, mida müüakse ja turustatakse märkimisväärses mahus ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju ja märkimisväärne potentsiaal keskkonnamõju parandamiseks ilma liigsete kuludeta.

(2)	Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on ette nähtud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu olmeelektroonika rakendusmeetmed.

(3)	Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida lihtsate digimuundurite tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring koostati koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning uuringu tulemused avaldati.

(4)

Ettevalmistavas uuringus osutati, et ühenduse turule viidavate lihtsate digimuundurite arv kasvab 2014. aastaks 56 miljonini võrreldes 2008. aasta 28 miljoniga ja nende iga-aastane elektritarbimine kasvab 2014. aastaks väärtuseni 14 TWh võrreldes 2010. aasta väärtusega 6 TWh, kuid lihtsate digimuundurite elektritarbimist saab kulutõhusal viisil oluliselt vähendada.

(5)

Lihtsate digimuundurite elektritarbimist saab vähendada, rakendades olemasolevaid patentimata konstruktsioonilahendusi, mida vaatamata nende kulutõhususele ei ole piisavalt turule toodud, sest lõppkasutajad ei ole teadlikud lihtsate digimuundurite kasutuskuludest ja tootjatel puudub stiimul kasutada kõnealuseid lahendusi seadmete kasutamisega kaasneva elektritarbimise vähendamiseks.

(6)	Kehtestada tuleks lihtsate digimuundurite elektritarbimise ökodisaini nõuded, et ühtlustada nende seadmete kohta kehtivaid ökodisaini nõudeid kogu ühenduses ning aidata kaasa siseturu toimimisele ja kõnealuste seadmete keskkonnatoime paranemisele.

(7)	Käesolev määrus peaks suurendama selliste tehnoloogiate levikut turul, mis parandavad lihtsate digimuundurite energiatõhusust ja mille tulemusel säästetaks energiat võrreldes tavapärase äritegevuse stsenaariumiga 2014. aastaks hinnanguliselt 9 TWh aastas.

(8)	Ökodisaini nõuded ei tohiks avaldada negatiivset mõju toote funktsionaalsusele ega tervisele, ohutusele ega keskkonnale.

(9)

Ökodisaini nõuete etapiviisiline jõustumine peaks andma tootjatele toodete ümberkavandamiseks piisavalt aega. Etappide ajastus peaks olema selline, et välditakse negatiivset mõju turulolevate seadmete funktsionaalsusele ja võetakse arvesse mõju tootjate, eelkõige VKEde kuludele, tagades samas poliitikaeesmärkide õigeaegse saavutamise.

(10)	Elektritarbimist tuleks mõõta, võttes arvesse tehnika üldtunnustatud arengutaset; tootjad võivad kohaldada direktiivi 2005/32/EÜ artikli 9 kohaselt kehtestatud ühtlustatud standardeid.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud nõuded peaksid olema ülimuslikud nõuete suhtes, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodu- ja kontoriseadmete elektritarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatult. (2)

(12)	Kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 lõikega 2 peaks käesolev määrus kindlaks määrama, et kohaldatavad vastavushindamise menetlused on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll ja direktiivi 2005/32/EÜ V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

(13)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2005/32/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ulatuses, mil see on seotud käesolevas rakendusmeetmes sätestatud nõuetega.

(14)

Tuleks kindlaks määrata võrdlusandmed praegu saadaolevate madala elektritarbimisega lihtsate digimuundurite kohta. Lihtsatel digimuunduritel 0-vatise seisundi olemasolu toetaks tarbijate käitumist ja otsust vähendada tarbetut energiakadu. Võrdlusandmed aitaksid tagada teabe laia kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse eelkõige VKEde ja väga väikeste ettevõtete jaoks, mis hõlbustaks veelgi parimate kavandamistehnoloogiate kasutuselevõtmist lihtsate digimuundurite energiatarbimise vähendamiseks.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaini nõuded lihtsatele digimuunduritele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 2005/32/EÜ sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

„lihtne digimuundur” – eraldiseisev seade, millel olenemata kasutatavatest liidestest on järgmised omadused:

a)	seadme esmane ülesanne on muundada standard- või kõrglahutusega tasuta vastuvõetavad digitaalringhäälingu signaalid analoogiteleviisorile või raadiole sobivateks analoogringhäälingu signaalideks;

b)	seadmel ei ole „tingimusjuurdepääsu” funktsiooni;

c)	seadmel ei ole eemaldatavale standardformaadis andmekandjale salvestamise funktsiooni.

Lihtsal digimuunduril võivad olla järgmised lisafunktsioonid ja/või -komponendid, mis ei sisaldu lihtsa digimuunduri miinimumspetsifikaadis:

a)	sisseehitatud kõvakettale salvestuse ja ajanihke funktsioon;

b)	kõrglahutusega ringhäälingusignaali sisendi muundamine kõrg- või standardlahutusega videoväljundiks;

c)	teine tuuner;

„ooteseisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul:

a)	reaktiveerimisfunktsioon või reaktiveerimisfunktsioon ja üksnes selle sisselülituse näit ning/või

b)	info- või olekunäitur;

3.	„reaktiveerimisfunktsioon” – funktsioon, mis kauglüliti, sealhulgas kaugjuhtimise, siseanduri või tingimusega seotud taimeri abil võimaldab aktiveerida teised seisundid, sh tööseisundi, et pakkuda lisafunktsioone, sealhulgas põhifunktsiooni;

4.	„info- või olekunäitur” – pidevalt töötav funktsioon, mis annab teavet või näitab seadme seisundit kuvaril, sealhulgas kellad;

5.	„tööseisund(id)” – seisund(id), millel seade on ühendatud vooluvõrku ja vähemalt üks seadme ettenähtud teenust osutavatest põhifunktsioonidest on aktiivne;

6.	„automaatne säästuseisund” – funktsioon, mis lülitab lihtsa digimuunduri tööseisundist ooteseisundisse pärast teatava aja möödumist kasutaja viimasest toimingust ja/või kanali vahetusest tööseisundis;

7.	„teine tuuner” – lihtsa digimuunduri osa, mida saab kasutada sõltumatuks salvestamiseks, võimaldades samal ajal vaadata mõnda teist programmi;

8.	„tingimusjuurdepääs” – teenuseosutaja kontrollitav ringhäälinguteenus, mille kasutamine eeldab tellitava televisiooniteenusega liitumist.

Artikkel 3

Ökodisaini nõuded

Lihtsatele digimuunduritele esitatavad ökodisaini nõuded on sätestatud I lisas.

Artikkel 4

Seos määrusega (EÜ) nr 1275/2008

Käesoleva määruse nõuded on määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatute suhtes ülimuslikud.

Artikkel 5

Vastavushindamine

Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamise menetlus on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll või direktiivi 2005/32/EÜ V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

Artikkel 6

Kontrollimenetlus turujärelevalve teostamiseks

Järelevalve toimub kooskõlas II lisas sätestatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Võrdlusandmed

Parimate turul olevate toodete ja tehniliste lahenduste võrdlusandmed on esitatud III lisas.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt viis aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse tehnika arengut, ja esitab läbivaatamise tulemused nõuandefoorumile.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I lisa punkti 1 kohaldatakse alates ühe aasta möödumisest esimeses lõigus osutatud kuupäevast.

I lisa punkti 2 kohaldatakse alates kolme aasta möödumisest esimeses lõigus osutatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. veebruar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS

(1) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

(2) ELT L 339, 18.12.2008, lk 45.

I LISA

Ökodisaini nõuded

1. Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ei tohi turule viidud lihtsad digimuundurid ületada järgmisi elektritarbimise piirmäärasid; sisseehitatud kõvakettaga ja/või teise tuuneriga lihtsad digimuundurid on sellest nõudest vabastatud:

	Ooteseisund	Tööseisund
Lihtne digimuundur	1,00 W	5,00 W
Näiturifunktsiooni täiendav piirmäär ooteseisundis	+1,00 W	—
Kõrglahutusega signaalide dekodeerimise täiendav piirmäär	—	+3,00 W

2. Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ei tohi turule viidud lihtsad digimuundurid ületada järgmisi elektritarbimise piirmäärasid:

	Ooteseisund	Tööseisund
Lihtne digimuundur	0,50 W	5,00 W
Näiturifunktsiooni täiendav piirmäär ooteseisundis	+0,50 W	—
Kõvaketta täiendav piirmäär	—	+6,00 W
Teise tuuneri täiendav piirmäär	—	+1,00 W
Kõrglahutusega signaalide dekodeerimise täiendav piirmäär	—	+1,00 W

3. Ooteseisundi olemasolu

Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist peab lihtsatel digimuunduritel olema ooteseisund.

4. Automaatne säästuseisund

Üks aasta pärast käesoleva rakendusmeetme jõustumist peab lihtsatel digimuunduritel olema automaatne säästuseisund või muu sarnane funktsioon, millel on järgmised omadused:

—	lihtne digimuundur lülitub tööseisundist automaatselt ooteseisundisse vähem kui kolme tunni möödumisel kasutaja viimasest toimingust ja/või kanali vahetusest, andes ooteseisundile ülemineku kohta kaks minutit ette hoiatusteate;

—	automaatne säästuseisund on vaikimisi seadistatud.

5. Mõõtmised

Punktides 1 ja 2 osutatud elektritarbimist mõõdetakse usaldusväärse, täpse ja taasesitatava menetluse teel, võttes arvese tehnika üldtunnustatud arengutaset.

0,50 W või suurema võimsuse mõõtmised viiakse läbi mõõtemääramatusega 2 % või alla selle usaldusnivool 95 %. Väiksema kui 0,5 W võimsuse mõõtmised viiakse läbi mõõtemääramatusega 0,01 W või alla selle usaldusnivool 95 %.

6. Teave, mille tootjad peavad esitama võrdlushindamiseks

Artikli 5 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi osi:

oote- ja tööseisund

—	elektritarbimine vattides, ümardatuna teise kümnendkohani, sealhulgas elektritarbimine eri täiendavate funktsioonide ja/või komponentide kohta;

—	kasutatud mõõtmismeetod;

—	mõõtmise ajavahemik;

—	seadme seisundi valimise või programmeerimise viisi kirjeldus;

—	sündmuste jada, mille kaudu seade jõuab seisundisse, kus ta vahetab seisundit;

—	märkused seadme töö kohta;

mõõtmiste testi parameetrid

—	ümbritsev õhutemperatuur;

—	katsepinge (V) ja sagedus (Hz);

—	elektrivarustussüsteemi harmooniline summaarne moonutustegur;

—	toitepinge kõikumine testide ajal;

—	testimisaparatuuri, selle seadistust ja vooluahelaid käsitlev teave ja dokumendid;

—	sisendsignaalid raadiosageduste (maapealsete digitaalülekannete puhul) või vahesagedustena (satelliitülekannete puhul);

—	MPEG-2 transpordivoos kirjeldatud audio- ja videokatsesignaalid;

—	juhtimisseadmete häälestus.

Tehnilised dokumendid ei pea sisaldama digimuunduri toite ja ülekande vastuvõtmiseks kasutatavate selliste välisseadmete elektritarbimise nõudeid, nagu näiteks aktiivne maapealne antenn, satelliitringhäälingu konverter või mis tahes kaabel- või telekommunikatsioonimodem.

7. Teave, mida tootjad peavad esitama tarbijate teavitamiseks

Tootjad tagavad, et lihtsate digimuundurite tarbijatele esitatakse teave lihtsate digimuundurite energiatarbimise kohta vattides nii oote- kui ka tööseisundis, ümardatud esimese kümnendkohani.

II LISA

Kontrollimenetlus

Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollitegevuses kohaldavad liikmesriikide ametiasutused I lisa punktides 1, 2 või 4 sätestatud nõuete suhtes järgmist kontrollimenetlust.

1,00 W ületava elektritarbimise puhul:

Liikmesriigi ametiasutused testivad ühtainsat seadet.

Mudel loetakse käesoleva määruse I lisa punkti 1 ja 2 asjakohastele sätetele vastavaks, kui tööseisundi ja ooteseisundi oludes saadud tulemused ei ületa piirmäärasid rohkem kui 10 %.

Vastasel juhul testitakse veel kolme seadet. Mudel loetakse käesolevale määrusele vastavaks, kui (vastavalt vajadusele) tööseisundi ja ooteseisundi tingimustel saadud viimase kolme testi keskmine tulemus ei ületa piirmäärasid rohkem kui 10 %.

1,00 W või väiksema elektritarbimise puhul:

Liikmesriigi ametiasutused testivad ühtainsat seadet.

Mudel loetakse käesoleva määruse I lisa punkti 1 ja 2 asjakohastele sätetele vastavaks, kui tööseisundi ja/või ooteseisundi oludes saadud tulemused ei ületa piirmäärasid rohkem kui 0,10 W.

Vastasel juhul testitakse veel kolme seadet. Mudel loetakse käesolevale määrusele vastavaks, kui tööseisundi ja/või ooteseisundi oludes saadud viimase kolme testi keskmine tulemus ei ületa piirmäärasid rohkem kui 0,10 W.

Vastasel juhul loetakse mudel mittevastavaks.

III LISA

Võrdlusandmed

Direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 3. osa punkti 2 kohaldamiseks määratakse kindlaks järgmised soovituslikud võrdlusandmed. Need viitavad parimatele käesoleva määruse vastuvõtmise ajal olemasolevatele tehnilistele lahendustele:

ilma lisafunktsioonideta lihtne digimuundur:

—	tööseisundis 4,00 W;

—	ooteseisundis, välja arvatud ekraanifunktsioon, 0,25 W;

—	väljalülitatud seisundis 0 W;

sisseehitatud kõvakettaga lihtne digimuundur:

—	tööseisundis 10,00 W;

—	ooteseisundis, välja arvatud ekraanifunktsioon, 0,25 W;

—	väljalülitatud seisundis 0 W.

Võrdlusandmed on esitatud baaskonfiguratsiooniga, automaatse säästuseisundi funktsiooni ja täieliku väljalülitamise lülitiga lihtsate digimuundurite kohta.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

5.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 36/22

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

11. detsember 2008,

millega muudetakse otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta

(EKP/2008/22)

(2009/98/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 26.2,

ning arvestades järgmist:

(1)	10. novembri 2006. aasta otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (1) tuleb muuta, et võtta arvesse poliitilisi otsuseid ja turuarengut.

(2)

Euroopa Keskpank (EKP) on muutnud oma väärtpaberitehingute avaldamispõhimõtteid, et veelgi suurendada EKP finantsaruannete läbipaistvust. Muudetud põhimõtete üheks osaks on, et senised finantspõhivarad tuleb bilansikirjest „Muu finantsvara” üle viia vara liigi alla vastavalt emitendi päritoluriigile, vääringule ja sellele, kas väärtpabereid kavatsetakse hoida tähtaja lõpuni. Lisaks tuleb kõik sihtotstarbelise portfellina hoitavad finantsinstrumendid liigitada „Muu finantsvara” alla.

(3)

Otsuses EKP/2006/17 puuduvad erireeglid intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute, välisvaluuta futuuride ja aktsiafutuuride raamatupidamise kohta. Finantsturgudel kasutatakse neid instrumente üha enam ja need võivad olla asjakohased EKP välisreservi haldamisel. Kui intressimäära vahetuse tähtpäevatehinguid tuleb arvestada nagu lihtsaid (plain vanilla) intressimäära vahetustehinguid, siis välisvaluutafutuuride ja aktsiafutuuride arvestus peab järgima intressimäära futuuride arvestuse põhimõtteid.

ON OTSUSTANUD JÄRGMISELT:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust EKP/2006/17 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks) ja mittekaubeldavate väärtpaberite ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub aasta lõpus turu keskmise kursi ja hinna alusel.”

b)	Lisatakse järgmine lõige 4: „4. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, ja mittekaubeldavad väärtpaberid hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu.”

2.	Artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Kaubeldavad aktsiainstrumendid Kaubeldavate aktsiainstrumentide üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 9.”

3.	Artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Futuurid Futuuride üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 16.”

4.	Artiklis 17 lisatakse järgmine lause: „Intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul algab amortiseerimine tehingu väärtuspäevast.”

5.	Otsuse EKP/2006/17 I ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub 31. detsembril 2008.

Frankfurt Maini ääres, 11. detsember 2008

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 348, 11.12.2006, lk 38.

LISA

Otsuse EKP/2006/17 I ja III lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa tabel pealkirjaga „Varad” asendatakse järgmisega:

„VARAD

Bilansikirje

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Varad

1	Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või „teel”. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: i) kullasisalduse muutmine ja ii) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva

Turuväärtus

2	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

2.1	Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto) Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata selles positsioonis või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” all

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto) Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

b)	Laenueriõigused Laenueriõiguste seisud (bruto)

b)	Laenueriõigused Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

c)	Muud nõuded Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini raames

c)	Muud nõuded Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

2.2	Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

b)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

c)	Välislaenud (hoiused) euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all

c)	Välislaenud Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

d)	Muud välisvarad Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)	Muud välisvarad Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

3	Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)	Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varadekirje „Muu finantsvara” all Euroala residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

a)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

a)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

b)	Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje „Muud finantsvarad” all Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)	Muud nõuded Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

4	Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

4.1	Saldod pankades, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud, mis on seotud eurodes vääringustatud väärtpaberite haldusega

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

c)	Laenud euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all

c)	Laenud väljaspool euroala Hoiused nimiväärtuses

d)	Euroalaväliste üksuste poolt emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast

d)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Üle-/alakurss amortiseeritakse

d)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

d)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

4.2	ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

5	Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika toimingutega

Kirjed 5.1 kuni 5.5: tehingud kooskõlas vastavate rahapoliitika instrumentidega, mis on kirjeldatud 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta lisas (1)

5.1	Põhilised refinantseerimistehingud

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.2	Pikemaajalised refinantseerimistehingud

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.3	Tasanduse pöördtehingud

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

5.4	Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

5.5	Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatise vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

5.6	Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

6	Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on aktivakirjel „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid” sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika tehingutega

Nimiväärtus või kulu

7	Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje „Muu finantsvara” all: eurodes vääringustatud aktsiainstrumendid, vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast; tasanduseks ostetud EKP võlakirjad

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind

8	Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtuses, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

9	Eurosüsteemisisesed nõuded

9.1	EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded

Ainult EKP bilansikirje

RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid, mis tulenevad edasiantavast (back-to-back) lepingust seoses EKP võlakirjadega

Nimiväärtus

9.2	Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded, vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta (2)

Nimiväärtus

9.3	Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka kohustuste kirjet „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

a)	Nimiväärtus

b)	Muud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP emissioonitulu vahepealne jaotamine RKPdele

b)	Nimiväärtus

10	Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldode (nõuded), arveldamine, sh kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

11	Muud varad

11.1	Euroala mündid

Euro mündid

Nimiväärtus

11.2	Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsioon on amortiseeritava osa süstemaatiline eraldamine varast selle kasuliku tööea jooksul. Kasulik tööiga on periood, mille jooksul põhivara on eelduslikult võimalik üksuse poolt kasutada. Üksikute põhivara liikide kasuliku tööea kestvuse võib süstemaatiliselt läbi vaadata, kui ootused erinevad varasematest hinnangutest. Oluline põhivara võib koosneda osadest, millel on erinevad kasulikud tööead. Selliste osade kasulikku tööiga tuleb hinnata eraldi.

Immateriaalse vara kulud hõlmavad immateriaalse vara soetushinda. Hinnata tuleb muid otseseid ja kaudseid kulusid.

Kulude kapitaliseerimine: piirmäärani (ilma käibemaksuta alla 10 000 eurot: ei kapitaliseerita)

11.3	Muud finantsvarad

—	Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

—	Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

—	Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind

b)	Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad aktsiainstrumendid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

c)	Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused Puhasväärtus

d)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Üle-/alakurss amortiseeritakse.

e)	Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

f)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

g)	Saldod pankades ja laenud Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

11.4	Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused kauplemispäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon valuutavahetuse turukursiga

11.5	Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress (s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

11.6	Mitmesugused muud varad

a)	Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Usalduslaenud.

a)	Nimiväärtus või kulu

b)	Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

b)	Turuväärtus

c)	Pensioni netovara

c)	Artikli 22 lõike 3 kohaselt

12	Aruandeaasta kahjum

Nimiväärtus

2.	III lisas asendatakse sõnad tabeli esimese veeru punktis 2.3 „Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse” sõnadega „Kanded välisvaluuta-, intressimäära ja kulla hinna riskide eraldistest/eraldistesse”.

(1) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(2) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.”

5.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 36/31

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

23. oktoober 2008,

millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta

(EKP/2008/13)

(2009/99/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1 ja 14.3 koosmõjus artikli 3.1 esimese taandega, artikliga 18.2 ja artikli 20 esimese lõiguga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks eurosüsteemi poolt, kuhu kuuluvad euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) keskpangad (RKPd) ja Euroopa Keskpank (EKP), tuleb määratleda eurosüsteemis kasutatavad instrumendid ja menetlused, et rakendada seda poliitikat ühtselt kõikides osalevates liikmesriikides.

(2)	EKP-l on pädevus kehtestada eurosüsteemi ühtse rahapoliitika rakendamiseks vajalikud suunised ja RKPd on kohustatud tegutsema kooskõlas nende suunistega.

(3)

Toimuvate turusündmuste tõttu tuleb teha muudatused eurosüsteemi ühtse rahapoliitika määratlustest ja teostamises. Seega tuleb kohased muudatused teha 31. augusti 2000. aasta suunises EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, (1) eelkõige järgmise osas: i) riskiohjamisraamistiku ja eurosüsteemi laenutehingute tagatiskõlblikkuse kriteeriumide muutmine; ii) mitte-euro vääringus tagatise võtmine eriolukordades; iii) vajadus sätestada üksuste käsitlemine, kelle vahendid on külmutatud või kelle suhtes kohaldavad Euroopa Ühendus või liikmesriik meetmeid asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel, ja iv) ühtlustamine võttes arvesse Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) uusi sätteid (EKP/2003/9), (2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

I ja II lisa muutmine

Suunist EKP/2000/7 muudetakse järgmiselt.

1.	I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga.

2.	II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga.

Artikkel 2

Kontrollimine

RKPd edastavad EKP-le hiljemalt 30. novembriks 2008 dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesolevat suunist järgida.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 1. novembril 2008. Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2009.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 23. oktoober 2008

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(2) ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

I LISA

Suunise EKP/2000/7 I lisa muudetakse järgmiselt.

1.	Sisukorras lisatakse jaotise 6.7 pealkiri „Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatise aktsepteerimine eriolukordades”.

Jaotist 1.3.1 muudetakse järgmiselt.

a)	Esimese lõigu joonealuse märkuse 5 neljas lause asendatakse järgmisega: „Kiirpakkumismenetlused teostatakse üldjuhul 90 minuti jooksul.”;

b)	Esimese lõigu esimese taande lõpulause asendatakse järgmisega: „Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on eurosüsteemi avaturuoperatsioonide täitmisel esmatähtsad.”.

Jaotise 2.2 neljanda lõigu kaks esimest lauset asendatakse järgmisega:

„Kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete operatsioonide puhul kauplevad liikmesriikide keskpangad osapooltega, kes kuuluvad nende vastavate peenhäälestusoperatsioonide osapoolte hulka. Kiirpakkumisi ja kahepoolseid operatsioone võib teostada ka mitmete teiste osapooltega.”.

4.	Jaotise 2.4 pealkiri asendatakse järgmisega:

5.	Jaotise 3.1.2 esimese lõigu lõpulause jäetakse välja.

6.	Jaotise 3.1.3 esimese lõigu teine lause jäetakse välja.

Jaotist 4.1 muudetakse järgmiselt.

Pärast pealkirja „Kasutustingimused” asendatakse esimene lõik järgmisega:

„Asutused, kes vastavad jaotises 2.1 määratletud osapoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, võivad kasutada laenamise püsivõimalust. Laenamise püsivõimaluse kasutamist võimaldatakse asutuse tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu. Laenamise püsivõimalust saab kasutada ainult neil päevadel, mil TARGET2 (1) töötab. (2) Päevadel, mil asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid ei tööta, saab laenamise püsivõimalust kasutada alusvarade alusel, mis on juba eelnevalt riikide keskpankades hoiustatud.

Pärast pealkirja „Kasutustingimused” asendatakse kolmanda lõigu joonealune märkus 4 järgmisega:

„(4)	Päevad, mil TARGET2 on suletud, tehakse teatavaks EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu) ja samuti eurosüsteemi veebilehtedel (vt liide 5).”;

c)	Pärast pealkirja „Kasutustingimused” jäetakse välja kolmanda lõigu joonealune märkus 5.

8.	Jaotises 4.2 pärast pealkirja „Kasutustingimused” jäetakse välja teise lõigu joonealune märkus 12.

9.	Jaotise 5.1.3 teise lõigu lõpulause asendatakse järgmisega: „Kui kiirpakkumine on avalikult välja kuulutatud, võivad liikmesriikide keskpangad valitud osapooltega otse ühendust võtta.”;

10.	Jaotise 5.3.3 esimeses lõigus jäetakse välja joonealune märkus 12.

11.	Jaotise 6.2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Eurosüsteem annab osapooltele nõu varade kõlblikkuse kohta eurosüsteemi tagatisvarana, kui sellena esitatakse juba välja antud turustatavaid varasid või lunastamata turustamatuid varasid. Enne varade väljaandmist nõuannet ei anta.”

12.

Jaotist 6.2.1 muudetakse pärast pealkirja „Vara liik” järgmiselt.

Esimese lõigu punkti a lisatakse joonealune märkus 5 pärast sõnu „fikseeritud, tingimusteta põhisumma”:

„(5)	Märkimis- või muude sarnaste õigustega võlakirjad ei ole kõlblikud.”;

Neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Väärtpaberite tagatiseks olevad rahavooge tekitavad varad:

a)	peavad olema omandatud kooskõlas ELi liikmesriigi õigusaktidega;

peavad olema algatajalt või vahendajalt väärtpaberistamise teel omandatud eriotstarbelise finantsettevõtte poolt viisil, mida eurosüsteem käsitleb tegeliku müügina, mis kehtib kolmandate isikute suhtes; sellised varad ei tohi olla kättesaadavad algatajale ja selle võlausaldajatele, kaasa arvatud algataja maksejõuetuse korral, ja

c)	ei tohi koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt krediidiriskiga seotud väärtpaberitest vms nõuetest, mis tulenevad krediidiriski ülekandmisest krediidituletistehingute kaudu.”;

Viienda lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Struktureeritud väljalaske korral ei või rühmad (või allrühmad) selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olla allutatud sama väljalaske teistele rühmadele. Rühma (või allrühma) ei loeta sama emissiooni teiste rühmade (või allrühmade) suhtes allutatuks, kui pärast täitmisele pööramise teate saatmist tehakse sellele rühmale (või allrühmale) kooskõlas emissiooniprospektis sätestatud maksehierarhiaga makseid (põhisumma ja intressi osas) enne teisi rühmi (või allrühmi) ning see rühm (või allrühm) on viimane vara, mille suhtes täidetakse kahjunõuet.”

13.

Jaotises 6.2.1 pärast pealkirja „Väljalaskmiskoht” asendatakse joonealuse märkuse 7 esimene lause järgmisega:

„Alates 1. jaanuarist 2007 peavad rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank’i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg’i poolt üleilmse esitaja vormis välja lastud rahvusvahelised võlakirjad selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olema välja lastud uue üleilmse võlakirja (New Global Note – NGN) kujul ning hoiustatud ühises hoiuasutuses (Common Safekeeper – CSK), mis on kas rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium või keskdepositoorium, mis vastab EKP kehtestatud miinimumnõuetele.”

14.

Jaotist 6.2.2 muudetakse pärast pealkirja „Krediidinõuded” järgmiselt.

a)	e lõigu esimese taande esimese lõigu lõpulause asendatakse järgmisega: „Krediidinõuded ei tohi anda laenu põhisumma ja/või intressi suhtes õigusi, mis on allutatud sama väljalaskja teiste krediidinõuete (või sama sündikaatlaenu teiste osade või allosade) või võlainstrumentide hoidjate õigustele.”;

b)	Esimese lõigu esimese taande teises lõigus lisatakse pärast teist lauset järgmine lause: „Kõlblikud on ka krediidinõuded, mille intressimäär on seotud inflatsioonimääraga.”;

c)	Esimese lõigu viiendas taandes jäetakse välja joonealune märkus 20.

15.

Jaotist 6.2.3 muudetakse pärast pealkirja „Kõlblike varade kasutamise eeskirjad” järgmiselt.

Kolmanda lõigu punktid i kuni iii asendatakse järgmisega:

„i)	osapoolele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist, või

ii)	väljalaskjale/võlgnikule/garandile kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist, või

iii)	rohkem kui 20 % nii osapoole kui ka väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist kuulub kolmandale isikule kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu.”;

Neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:

„See lähedast sidet käsitlev säte ei kehti järgmistel juhtudel: a) kui tegemist on lähedase sidemega osapoole ning EMP riikide ametivõimude vahel või kui võlainstrumendi garandiks on maksustamisõigusega avaliku sektori üksus; b) kui tegemist on kaetud pangavõlakirjadega, mis on välja lastud vastavalt avatud investeerimisfondide direktiivi artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele, või c) kui võlainstrumendid on kaitstud spetsiaalsete õiguslike meetmetega, mille kaitse on võrreldav punktis b osutatud instrumentide kaitsega (nt hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid).

Osapool ei tohi tagatiseks esitada varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool (või kolmas isik, kellega tal on lähedane side) pakub varaga tagatud väärtpaberile valuutariskiturvet, tehes väljalaskjaga valuutariskiturbe tehingu, või likviidsust vähemalt 20 % ulatuses varaga tagatud väärtpaberi tasumata summast.”;

Tabelit 4 pealkirjaga „Eurosüsteemi rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikud varad” täiendatakse järgmiselt:

—	4. joonealune märkus jäetakse välja;

—	kõlblikkuskriteeriumide veerus asendatakse sõnad „Krediidinõuetega seotud reguleeriv õigus” sõnadega „Reguleeriv õigus”;

—	turustatavate varade veeru kümnendas reas asendatakse sõnad „Ei kohaldata” sõnadega „Varaga tagatud väärtpaberite korral reguleerib alusvara omandamist ELi liikmesriigi õigus.”

16.

Jaotist 6.3.1 muudetakse järgmiselt.

Pärast neljandat lõiku lisatakse järgmine:

„Reitinguagentuurist pärinevad hinnangud peavad põhinema avalikul reitingul. Eurosüsteem jätab endale õiguse küsida vajaduse korral selgitusi. Varaga tagatud väärtpaberite puhul tuleb reitinguid selgitada üldsusele kättesaadavas reitinguaruandes (milleks võib olla üksikasjalik müügieelne aruanne või uut väljalaset kajastav aruanne), mis hõlmab muu hulgas struktuuriliste ja õiguslike aspektide põhjalikku analüüsi, koondtagatise üksikasjalikku hinnangut, tehinguosaliste analüüsi ning tehingu muude oluliste erisuste analüüsi. Lisaks peavad reitinguagentuurid avaldama varaga tagatud väärtpaberite kohta korrapäraseid seirearuandeid vähemalt kord kvartalis. (3) Aruandes tuleb esitada vähemalt tehingute ajakohastatud põhiandmed (nt koondtagatise koosseis, tehinguosalised, kapitali struktuur) ning tulemusandmed.

b)	Viiendas lõigus asendatakse joonealune märkus 26 järgmisega: „Üks A – minimaalne pikaajaline reiting „A-” Fitch’i või Standard & Poor’si puhul või „A3” Moody’se puhul või „AL” DBRSi puhul.”;

Kuues ja seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteem jätab endale õiguse mis tahes teabe põhjal, mida ta peab asjakohaseks, välja selgitada, kas väljalase, väljalaskja, võlgnik või garant vastavad tema kõrgetele krediidistandarditele, ning võib varade kasutamise tagasi lükata, nende kasutamist piirata või kohaldada täiendavaid turuväärtuse allahindlusi, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui tundub, et osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatisvara krediidikvaliteediga. Kui selline tagasilükkamine tugineb usaldatavusnormatiividega seotud teabele, mille on edastanud kas osapooled või järelevalveasutused, tohib seda kasutada rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks.

Kõlblike varade loetelust võib välja jätta varad, mille on välja lasknud või mille garandiks on üksused, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks, või üksused, kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele.”

17.	Jaotises 6.3.4 asendatakse pärast pealkirja „Reitinguagentuurid” esimese lõigu teise taande esimene lause järgmisega: „Reitinguagentuur peab eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku tõhusa rakendamise tagamiseks täitma teatavaid operatsioonilisi nõudeid ja tagama asjakohase hõlmavuse.”

18.

Jaotist 6.4.1 muudetakse järgmiselt.

a)	Teise lõigu lõpulause asendatakse järgmisega: „Riskiohjemeetmed on kogu euroalal valdavalt ühtlustatud (4) ning peaksid tagama, et kõigi kõlbliku vara liikide suhtes kohaldatakse euroalal järjepidevaid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tingimusi.

Lisatakse järgmine lõik:

„Eurosüsteem jätab endale õiguse kohaldada täiendavaid riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1. Sellise kaitse tagamiseks võib neid riskiohjemeetmeid kohaldada järjepideval, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ka üksikute osapoolte suhtes.”;

Taustinfo 7 pealkirjaga „Riskiohjemeetmed” asendatakse järgmisega:

„TAUSTINFO 7

Riskiohjemeetmed

Eurosüsteem kohaldab järgmisi riskiohjemeetmeid:

—	Turuväärtuse allahindlused Eurosüsteem rakendab turuväärtuse allahindlusi alusvara hindamisel. See tähendab, et alusvara väärtuseks võetakse alusvara turuväärtus miinus teatav protsent (allahindlus).

—

Kõikumisvahemikud (turuväärtuses kajastamine)

Eurosüsteem nõuab, et tema likviidsust lisavates pöördtehingutes kasutatava alusvara turuväärtuse allahindlusega kohandatud väärtus püsiks. See tähendab, et kui alusvara väärtus jääb tavapärasel hindamisel alla teatava taseme, nõuab liikmesriigi keskpank, et osapool esitaks täiendavaid varasid või sularaha (s.o esitab lisatagatise nõude). Samamoodi võib osapool siis, kui alusvara väärtus ületab pärast ümberhindamist teatava taseme, seda taset ületava vara või sularaha tagasi võtta. (Lisatagatise nõude esitamisega seotud arvutused on esitatud taustinfos 8.)

Eurosüsteem võib igal ajal kasutada ka järgmisi riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1:

—	Esialgsed marginaalid Eurosüsteem võib kohaldada esialgseid marginaale oma likviidsust lisavates pöördtehingutes. See tähendab, et osapooled peavad esitama alusvara, mille väärtus on vähemalt eurosüsteemi pakutav likviidsus pluss esialgne marginaal.

—

Väljalaskjate/võlgnike või garantidega seotud piirangud

Eurosüsteem võib kehtestada väljalaskjate/võlgnike või garantidega seotud piiranguid. Selliseid piiranguid võib kohaldada ka kindlate osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatise krediidikvaliteediga.

—	Lisagarantiid Eurosüsteem võib teatavate varade vastuvõtmiseks nõuda rahaliselt usaldusväärsetelt üksustelt lisagarantiisid.

—	Väljajätmine Eurosüsteem võib teatavad varad oma rahapoliitilistest operatsioonidest välja jätta. Väljajätmist võib kohaldada ka kindlate osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatise krediidikvaliteediga.

Kõlblike varade loetelust võidakse välja jätta varad, mille on välja lasknud või mille garandiks on üksused, kelle suhtes kohaldatakse vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks, või üksused, kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele.”

19.

Jaotist 6.4.2 muudetakse järgmiselt.

a)	Esimese lõigu esimese taande esimene lause asendatakse järgmisega: „Kõlblikud turustatavad varad jagatakse väljalaskja liigituse ja varaliigi põhjal viide likviidsusklassi.”;

Esimese lõigu teise taande kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Fikseeritud kupongimääraga ja nullkupongiga turustatavate võlainstrumentide puhul erinevad I–IV klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes kohaldatavad allahindlused vastavalt võlainstrumendi järelejäänud tähtajale ja kupongi struktuurile, nagu on kirjeldatud tabelis 7. (5)

Esimeses lõigus lisatakse kolmas ja neljas taane järgmiselt:

„—	V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes kohaldatakse 12 %list allahindlust olenemata tähtajast ja kupongi struktuurist.

—	V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes, mida hinnatakse teoreetiliselt vastavalt jaotisele 6.5, kohaldatakse täiendavat allahindlust. Võlainstrumendi suhtes kohaldatakse 5 %list allahindlust otse teoreetilise hindamise käigus.”;

Tabel 6 asendatakse järgmisega:

„TABEL 6

Turustatavate varade likviidsusklassid (6)

I klass

II klass

III klass

IV klass

V klass

Keskvalitsuse võlainstrumendid

Piirkondade ja kohalike omavalitsuste võlainstrumendid

Traditsioonilised kaetud pangavõlakirjad

Krediidiasutuste võlainstrumendid (tagamata)

Varaga tagatud väärtpaberid

Keskpankade emiteeritud võlainstrumendid (7)

Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjad (8)

Asutuste võlainstrumendid (9)

Riigiülesed võlainstrumendid

Äriühingute jt emiteeritud võlainstrumendid (9)

Kolmas, neljas ja viies taane asendatakse järgmisega:

„—	Kõikide vastassuunaliselt liikuva intressimääraga turustatavate võlainstrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused on I–IV klassi puhul ühesugused ja neid on kirjeldatud tabelis 8.

—	I–IV klassi kuuluvate muutuva kupongimääraga turustatavate võlainstrumentide suhtes (10) kohaldatakse selles likviidsusklassis, kuhu need instrumendid kuuluvad, samasugust turuväärtuse allahindlust nagu fikseeritud kupongimääraga instrumentide nullist ühe aastani kestva tähtajaklassi suhtes.

—

Mitut liiki kupongimaksetega I–IV klassi kuuluvate turustatavate võlainstrumentide suhtes kohaldatavad riskiohjemeetmed sõltuvad ainult kupongimaksetest instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul. Selliste instrumentide suhtes kohaldatakse turuväärtuse allahindlust, mis on võrdne sama järelejäänud tähtajaga võlainstrumentide suhtes rakendatava suurima allahindlusega, ning võetakse arvesse kõiki instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul toimuvaid kupongimaksete liike.

Tabel 7 asendatakse järgmisega:

„TABEL 7

Kõlblike turustatavate varade suhtes rakendatavate turuväärtuse allahindluste tasemed

(protsendid)
	Likviidsusklassid
Järelejäänud	I klass		II klass		III klass		IV klass		V klass
tähtaeg (aastad)	fikseeritud kupong	nullkupong	fikseeritud kupong	nullkupong	fikseeritud kupong	nullkupong	fikseeritud kupong	nullkupong
0–1	0,5	0,5	1	1	1,5	1,5	6,5	6,5	12 (11)
1–3	1,5	1,5	2,5	2,5	3	3	8	8
3–5	2,5	3	3,5	4	4,5	5	9,5	10
5–7	3	3,5	4,5	5	5,5	6	10,5	11
7–10	4	4,5	5,5	6,5	6,5	8	11,5	13
> 10	5,5	8,5	7,5	12	9	15	14	20

g)	Tabeli 8 pealkiri asendatakse järgmisega:

20.

Jaotises 6.4.3 pärast pealkirja „Krediidinõuded” lisatakse esimese taande lõppu järgmine joonealune märkus:

„(*)	Fikseeritud intressimääraga krediidinõuete suhtes rakendatavaid turuväärtuse allahindlusi rakendatakse ka krediidinõuete suhtes, mille intressimaksed on seotud inflatsioonimääraga.”;

21.

Lisatakse järgmine jaotis 6.7:

„6.7. Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatiste aktsepteerimine eriolukordades

Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatiste aktsepteerimine eriolukordades Teatavatel asjaoludel võib EKP nõukogu otsustada aktsepteerida kõlbliku tagatisena teatavaid turustatavaid võlainstrumente, mille on oma vääringus välja lasknud üks või mitu euroalavälist G10 riiki. Sel juhul selgitatakse kohaldatavaid kriteeriume ning osapooli tuleb teavitada ka välisvääringus nomineeritud tagatiste valimise ja rakendamise korrast, sealhulgas hindamise allikatest ja põhimõtetest, riskiohjemeetmetest ning arvelduskorrast.

Ilma et see piiraks jaotise 6.2.1 sätete kohaldamist, võib selliseid varasid hoiustada/registreerida (emiteerida) ja hoida ning nendega arveldada väljaspool EMPd ning need võivad olla nomineeritud muudes vääringutes peale euro. Osapool, kes selliseid varasid kasutab, peab olema nende omanik.

Kõnealuseid varasid ei tohi tagatisena kasutada osapooled, kes on EMPst või Šveitsist väljaspool asuvad krediidiasutuste filiaalid.”;

22.

Jaotist 7.2 muudetakse järgmiselt.

Teine lõik asendatakse järgmisega:

„Asutused vabastatakse kohustusliku reservi nõudest automaatselt alates selle hoidmisperioodi algusest, mil nende tegevusluba tühistatakse või loovutatakse, või mille jooksul osaleva liikmesriigi õigusorgan või muu pädev asutus teeb otsuse käivitada asutuse suhtes likvideerimismenetlus. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2531/98 ja määrusele (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) võib EKP võrdse kohtlemise põhimõtet järgides vabastada asutused eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi nõudest, kui asutuste suhtes on võetud saneerimismeetmeid või nende vahendid on külmutatud ja/või nende suhtes on võetud teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks või kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele või kui reservinõude kehtestamine nendele asutustele ei vastaks selle süsteemi eesmärkidele. Kui nimetatud reservinõudest vabastamise otsused tehakse eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi eesmärkidest lähtudes, võtab EKP arvesse üht või mitut järgmist tingimust:

—	asutusel on luba täita ainult eriülesandeid;

—	asutusel on keelatud konkureerida pangandustegevuse alal muude krediidiasutustega ja/või

—	vastavalt seadusjärgsele kohustusele on kõik asutuse hoiused märgistatud piirkondlikuks ja/või rahvusvaheliseks arenguabiks kasutamiseks.”;

Kolmanda lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Lisaks avaldab EKP nimekirja asutustest, kes on vabastatud kõnealuse süsteemiga kaasnevatest nõuetest muudel põhjustel, kui et nende suhtes on võetud saneerimismeetmeid või nende vahendid on külmutatud ja/või nende suhtes on võetud teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks või kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele. (12)

23.

Jaotist 7.3 muudetakse järgmiselt.

Pärast pealkirja „Reservibaas ja kohustusliku reservi määr” asendatakse neljanda lõigu esimene lause järgmisega:

„Reservibaasi hulka ei arvata kohustusi teiste asutuste ees, kes on hõlmatud eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kuuluvate asutuste loetellu ning kohustusi EKP ja osalevate liikmesriikide keskpankade ees.”

Pärast pealkirja „Reservibaas ja kohustusliku reservi määr” asendatakse viienda lõigu kolmas ja neljas lause järgmisega:

„See kohustusliku reservi määr on sätestatud määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). EKP sätestab kohustusliku reservi nullmäära järgmiste kohustuste kategooriate suhtes: „üle kaheaastase esialgse tähtajaga hoiused”, „üle kaheaastase etteteatamistähtajaga lõpetatavad tähtajaga hoiused”, „repotehingud” ja „üle kaheaastase esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid” (vt taustinfo 9).”;

Taustinfo 9 pealkirjaga „Reservibaas ja kohustusliku reservi määr” asendatakse järgmisega:

„TAUSTINFO 9

Reservibaas ja kohustusliku reservi määr

A. Reservibaasi kantud kohustused, mille suhtes rakendatakse positiivset kohustusliku reservi määra

Hoiused (13)

—	Üleööhoiused

—	Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) esialgse tähtajaga hoiused

—	Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

Emiteeritud võlaväärtpaberid

—	Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid

B. Reservibaasi kantud kohustused, mille suhtes rakendatakse kohustusliku reservi nullmäära

Hoiused (13)

—	Üle kaheaastase esialgse tähtajaga hoiused

—	Üle kaheaastase etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

—	Repotehingud

Emiteeritud võlaväärtpaberid

—	Üle kaheaastase esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid

C. Reservibaasist välja jäetud kohustused

—	Kohustused teiste asutuste ees, kelle suhtes kohaldatakse eurosüsteemi kohustusliku reservi nõuet

—	Kohustused EKP ja osalevate liikmesriikide keskpankade ees

24.

I lisa liidet 1 muudetakse järgmiselt:

Tabeli I näite 6 esimene rida asendatakse järgmisega:

„Vara A

Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakiri

30.8.2008

Fikseeritud määraga

6 kuud

4 aastat

3,50 %”

Näites 6 asendatakse pärast pealkirja „Märgistatud tagatiste haldussüsteem” esimese lõigu punkti 1 teine ja kolmas lause järgmisega:

„Vara A on fikseeritud kupongimääraga Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakiri, mille tähtpäev on 30. augustil 2008. Seega on selle järelejäänud tähtaeg neli aastat, mis eeldab 3,5 % suurust turuväärtuse allahindlust.”

25.

I lisa liidet 2 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse mõiste „Varaga tagatud väärtpaberid” järgmiselt:

„Varaga tagatud väärtpaberid: eraldatud (ring-fenced) koondfinantsvaradega (põhi- või käibevara) tagatud võlainstrumendid, mida saab kindla aja jooksul sularahaks konverteerida. Lisaks võivad olemas olla õigused või muud varad, mis tagavad väärtpaberiomanikele teenindamise või õigeaegse tulude jaotamise. Üldjuhul emiteerivad varaga tagatud väärtpabereid eriotstarbel loodud investeerimisüksused, kes on omandanud koondfinantsvarad nende algatajalt/müüjalt. Varaga tagatud väärtpabereilt tehtavad maksed sõltuvad peamiselt koondalusvaradelt saadud rahavoogudest ja muudest õigeaegset maksmist tagavatest õigustest nagu likviidsuse tagamise tehingud, garantiid või muud võimalused, mida tavaliselt nimetatakse krediidivõime parandamiseks.”;

Mõiste „Keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudel” asendatakse järgmisega:

„Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel (CCBM): eurosüsteemi loodud mehhanism, mille eesmärk on võimaldada osapooltel kasutada alusvarasid piiriüleselt. Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudeli puhul tegutsevad liikmesriikide keskpangad üksteise kontohalduritena. See tähendab, et iga liikmesriigi keskpangal on oma väärtpaberite haldussüsteemis väärtpaberikonto iga liikmesriigi keskpanga (ja EKP) jaoks. Mudelit võivad kasutada ka teatud eurosüsteemiväliste liikmesriikide keskpankade osapooled.”;

Lisatakse mõiste „Valuutariskiturbe tehing” järgmiselt:

„Valuutariskiturbe tehing: väljalaskja ja riskiturbe osapoole vaheline leping, mille kohaselt osa muude vääringute (v.a euro) rahavoogude laekumisest tulenevast valuutariskist maandatakse vahetades rahavood euromaksete vastu, mida teeb riskiturbe osapool. Vahetus hõlmab kõiki garantiisid, mida riskiturbe osapool neile maksetele annab.”;

d)	Mõiste „Päeva lõpp” asendatakse järgmisega: „Päeva lõpp: TARGET2 sulgemisele järgnev aeg pangapäeval, mil TARGET2s töödeldavad maksed selleks päevaks lõpetatakse.”;

Mõiste „Kiirpakkumismenetlus” asendatakse järgmisega:

„Kiirpakkumismenetlus: pakkumismenetlus, mida eurosüsteem kasutab peenhäälestusoperatsioonideks, kui soovitakse kiiresti mõjutada likviidsusolukorda turul. Kiirpakkumismenetlusi teostatakse tavaliselt 90 minuti jooksul ning nendes osalevate osapoolte arv on tavaliselt piiratud.”;

f)	Mõiste „Reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS)” asendatakse järgmisega: „Reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS): arveldussüsteem, kus makseid töödeldakse ja arveldatakse korralduste alusel (ilma tasaarvelduseta) ja reaalajas (pidevalt). Vt ka TARGET2.”

g)	Mõiste „TARGET” asendatakse järgmisega: „TARGET: TARGET2 süsteemi eelkäija, mis töötab detsentraliseeritud struktuuris, ühendades riikide RTGS-süsteemid ja EKP maksesüsteemi. TARGETi süsteemi asendab TARGET2 süsteem kooskõlas suunise EKP/2007/2 artiklis 13 sätestatud üleminekukavaga.”

h)	Lisatakse järgmine mõiste „Turuväärtuse allahindlus”: „Turuväärtuse allahindlus: pöördtehingutes alusvara suhtes rakendatav riskiohjemeede, mis tähendab, et keskpank arvutab alusvara väärtuse selle turuväärtuse põhjal, millest arvatakse maha teatav protsendimäär (allahindlus) (14).

26.

Tabel liites 5 asendatakse järgmisega:

„EUROSÜSTEEMI VEEBILEHED

Keskpank	Veebileht
Euroopa Keskpank	www.ecb.europa.eu
Nationale Bank van Belgiė/Banque Nationale de Belgique	www.nbb.be või www.bnb.be
Deutsche Bundesbank	www.bundesbank.de
Central Bank and Financial Services Authority of Ireland	www.centralbank.ie
Bank of Greece	www.bankofgreece.gr
Banco de Espańa	www.bde.es
Banque de France	www.banque-france.fr
Banca d’Italia	www.bancaditalia.it
Central Bank of Cyprus	www.centralbank.gov.cy
Banque centrale du Luxembourg	www.bcl.lu
Bank Ċentrali ta’ Malta/the Central Bank of Malta	www.centralbankmalta.org
De Nederlandsche Bank	www.dnb.nl
Oesterreichische Nationalbank	www.oenb.at
Banco de Portugal	www.bportugal.pt
Banka Slovenije	www.bsi.si
Suomen Pankki	www.bof.fi”

(1) 19. novembril 2007 asendati TARGETi detsentraliseeritud tehniline struktuur ühtse TARGET2 jaosplatvormiga, milles kõikide maksekorralduste esitamine ja töötlemine ning maksete laekumine toimub ühistel tehnilistel alustel. TARGET2ga liituti kolme riikide rühma kaupa, mis võimaldas TARGETi kasutajatel minna uuele süsteemile üle erinevatel etappidel ja kindlaksmääratud kuupäevadel. Riikide rühmad olid järgmised: 1. rühm (19. november 2007): Austria, Küpros, Saksamaa, Luksemburg, Malta ja Sloveenia; 2. rühm (18. veebruar 2008): Belgia, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Portugal ja Hispaania; ja 3. rühm (19. mai 2008): Kreeka, Itaalia ja EKP. Kavandatud oli ka neljas ülemineku varukuupäev (15. september 2008). Eraldi kokkuleppe alusel on TARGET2ga ühendatud ka teatud mitteosalevate liikmesriikide keskpangad: Läti ja Leedu keskpangad (1. rühmas) ning Taani, Eesti ja Poola keskpangad (3. rühmas).

(2) Lisaks sellele saab laenamise püsivõimalust kasutada ainult siis, kui maksesüsteemi infrastruktuuri nõuded RTGS-s on täidetud.”;

(3) Varaga tagatud väärtpaberite kohta, mille alusvarade eest makstakse põhisummat või intressi kord poolaastas või aastas, võib ka aruanded esitada sama sagedusega, st poolaasta või aasta kaupa.”;

(4) Operatiivsetest erinevustest tulenevalt võib liikmesriigiti riskiohjemeetmete erinevusi siiski esineda. Näiteks osapoolte alusvara liikmesriikide keskpankadele esitamise korras (keskpangale panditud koondtagatisena või iga tehingu jaoks määratletud alusvarade tagasiostulepingutena) võib esineda väiksemaid erinevusi alusvarade väärtuse hindamise ajas ja muudes riskiohjeraamistiku operatiivsetes aspektides. Peale selle võib turustamatute varade puhul olla erinevusi hindamismeetodite täpsuses, mis kajastub turuväärtuse allahindluste üldises tasemes (vt jaotis 6.4.3).”;

(5) Fikseeritud kupongimääraga võlainstrumentide turuväärtuse allahindluse tasemeid kohaldatakse ka selliste võlainstrumentide suhtes, mille kupong on seotud väljalaskja enda reitingu muutusega või inflatsiooniga indekseeritud võlakirjadega.”;

(6) Üldiselt määrab likviidsusklassi väljalaskja liigitus. Sellele vaatamata kuuluvad kõik varaga tagatud väärtpaberid väljalaskja liigitusest olenemata V klassi ning Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjad II klassi. Krediidiasutuste emiteeritud traditsioonilised kaetud pangavõlakirjad ja muud võlainstrumendid kuuluvad III ja IV klassi.”

(7) EKP emiteeritud võlasertifikaadid ning liikmesriikide keskpankade poolt enne euro kasutuselevõttu emiteeritud võlainstrumendid kuuluvad I likviidsusklassi.

(8) Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjade hulka kuuluvad ainult sellised instrumendid, mille väljalaskemaht on vähemalt 1 miljard eurot ning millele vähemalt kolm turutagajat annavad korrapäraselt ostu- ja müüginoteeringuid.

(9) II likviidsusklassi kuuluvad ainult sellised turustatavad varad, mille on emiteerinud EKP poolt asutusteks liigitatud emitendid. Muude asutuste emiteeritud turustatavad varad kuuluvad III likviidsusklassi. Muude asutuste emiteeritud turustatavad varad kuuluvad III likviidsusklassi.

(10) Kupongimakse loetakse muutuva intressimääraga makseks, kui kupong on seotud viitintressimääraga ja tema uuestimääratlemise tähtaeg ei ole üle ühe aasta. Kupongimaksed, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, loetakse fikseeritud intressimääraga makseteks ning allahindluse tähtajaks võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg.”;

(11) V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes, mida hinnatakse teoreetiliselt vastavalt jaotisele 6.5, kohaldatakse täiendavat allahindlust. Võlainstrumendi suhtes kohaldatakse 5 %list allahindlust otse teoreetilise hindamise käigus.”;

(12) Need nimekirjad on üldsusele kättesaadavad EKP kodulehel (www.ecb.europa.eu).”

(13) Euroopa Keskpanga 16. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 2181/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta ja määrust (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2004/21) (ELT L 371, 18.12.2004, lk 42), on selgesõnaliselt sätestatud, et hoiuste kohustusi tuleb aruandluses kajastada nimiväärtusega. Nimiväärtus on põhisumma, mille võlgnik peab lepingu kohaselt võlausaldajale tagasi maksma. Muudatus osutus vajalikuks sellepärast, et nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1) oli muudetud nii, et teatavate finantsinstrumentide hinda saaks kindlaks määrata õiglase väärtuse põhimõttel.”

(14) Näiteks V likviidsusklassi kuuluvate varaga tagatud väärtpaberite puhul, mille väärtus määratakse teoreetilise hinna alusel, vähendatakse teoreetilist hinda 5 % võrra enne 12 %list turuväärtuse allahindlust. See tähendab, et väärtust vähendatakse kokku 16,4 %.”;

II LISA

Suunise EKP/2000/7 II lisa muudetakse järgmiselt.

I jaotises asendatakse punkti 6 esimeses lõigus alapunkt f järgmisega:

„f)

on peatatud või tühistatud osapoole volitused tegutseda vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, (1) nagu neid eurosüsteemi asjaomases liikmesriigis rakendatakse, või

I jaotises asendatakse punkti 6 esimeses lõigus allpunkt h järgmisega:

„h)	osapoole suhtes on võetud direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 30, 31, 33 ja 34 viidatud meetmele vastavaid meetmed, või”.

I jaotises lisatakse punkti 6 esimeses lõigus järgmised allpunktid p kuni t:

„p)	ühendus on külmutanud osapoole vahendid ja/või kohaldanud muid meetmeid, mis piiravad osapoole võimalust oma vahendeid kasutada, või

q)	liikmesriik on asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel külmutanud osapoole vahendid ja/või kohaldanud muid meetmeid, mis piiravad osapoole võimalust oma vahendeid kasutada, või

r)	kogu osapoole vara või selle oluline osa on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või osapoole võlausaldajate huve, või

s)	kogu osapoole vara või selle oluline osa on antud üle teisele isikule või

t)	mis tahes tõenäoliselt toimuv või toimunud sündmus, mis võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi vastavalt lepingule, mille ta sõlmis eesmärgiga osaleda rahapoliitika operatsioonides, või vastavalt mis tahes muudele eeskirjadele, mis kehtivad osaleja ja eurosüsteemi keskpanga suhetes.”

I jaotises asendatakse punkti 6 teine lõik järgmisega:

„Juhul a ja p järgnevad õiguslikud tagajärjed automaatselt; juhtudel b, c ja q võivad õiguslikud tagajärjed järgneda automaatselt; juhtudel d kuni o ja r kuni t ei järgne õiguslikud tagajärjed automaatselt, vaid on kaalutletud (st neid rakendatakse alles pärast rikkumishoiatuse kättetoimetamist). Selline hoiatus võib anda ajapikenduse maksimaalselt kuni kolm pangapäeva kõnealuse rikkumise heastamiseks. Kui rikkumise õiguslikud tagajärjed põhinevad kaalutlusõigusel, peavad kaalutlusõiguse kasutamist käsitlevad sätted tagama sellise õiguse kasutamise tõhususe.”

I jaotises asendatakse punkt 7 järgmisega:

„7.

Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kohustuse rikkumise korral on riigi keskpangal õigus kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid: peatada või lõpetada osapoole osalemine avaturutehingutes, peatada või lõpetada osapoole juurdepääs eurosüsteemi laenu püsivõimalustele, lõpetada kõik kehtivad lepingud ja pooleliolevad tehingud või nõuda, et täidetaks kiirendatud korras nõuded, mille tähtaeg ei ole veel saabunud või mis on tingimuslikud. Lisaks võib riigi keskpangal olla õigus kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid: kasutada riigi keskpangas asuvaid osapoole hoiuseid osapoole vastu suunatud nõuete tasaarveldamiseks, katkestada kohustuste täitmise osapoole suhtes, kuni selle osapoole vastu suunatud nõue on rahuldatud, nõuda viiviseid või nõuda kahjutasu mis tahes kahjude eest, mis tekkisid osapoole lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusena. Lisaks peavad riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad tagama, et rikkumise korral on riigi keskpangal seaduslik õigus realiseerida kõik tagatisvarad antud laenu ulatuses ilma liigse viivituseta, kui osapool ei likvideeri viivitamatult oma negatiivset saldot. Et tagada kehtestatud meetmete ühetaoline rakendamine, võib EKP nõukogu otsustada õiguskaitsevahendite kasutamise, sealhulgas peatada või lõpetada juurdepääsu avaturutehingutele või eurosüsteemi laenu püsivõimalustele.”

6.	II jaotises pärast pealkirja „Kõigile pöördtehingutele esitatavad nõuded” jäetakse punktis 15 välja joonealune märkus 2.

(1) EÜT L 145, 30.4.2004, lk 1.”

5.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 36/46

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

11. detsember 2008,

millega muudetakse suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

(EKP/2008/21)

(2009/100/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas põhikirja artikli 47.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)	10. novembri 2006. aasta suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (1) tuleb muuta, et võtta arvesse poliitilisi otsuseid ja turuarengut.

(2)

Eurosüsteem on muutnud oma väärtpaberitehingute avaldamispõhimõtteid, et veelgi suurendada finantsaruannete läbipaistvust. Muudetud põhimõtete üheks osaks on, et senised finantspõhivarad tuleb bilansikirjest „Muu finantsvara” üle viia vara liigi alla vastavalt emitendi päritoluriigile, vääringule ja sellele, kas väärtpabereid kavatsetakse hoida tähtaja lõpuni. Lisaks tuleb kõik sihtotstarbelise portfellina hoitavad finantsinstrumendid liigitada „Muu finantsvara” alla.

(3)

Suunises EKP/2006/16 puuduvad erireeglid intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute, välisvaluutafutuuride ja aktsiafutuuride raamatupidamise kohta. Finantsturgudel kasutatakse neid instrumente üha enam ja need võivad olla asjakohased EKP välisreservi haldamisel. Kui intressimäära vahetuse tähtpäevatehinguid tuleb arvestada nagu lihtsaid (plain vanilla) intressimäära vahetustehinguid, siis välisvaluutafutuuride ja aktsiafutuuride arvestus peab järgima intressimäära futuuride arvestuse põhimõtteid.

(4)	Muuta tuleb seniseid aktsiainstrumentide raamatupidamise reegleid, et kajastada ühe osana EKP välisreservi halduses võimalust käsitleda kaubeldavaid aktsiaid.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2006/16 muudetakse järgmiselt.

1.	Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Välisvaluutas väärtpaberitehingute, sealhulgas aktsiainstrumentide, kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduvad laekunud intressid, sealhulgas üle- või alakurss, kirjendatakse iga päev arvelduspäeva alusel.”

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks) ja kaubeldavate väärtpaberite ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartali ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruandeüksustel portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.”

b)	Lisatakse järgmine lõige 5: „5. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, ja mittekaubeldavad väärtpaberid hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu.”

3.	Artikli 8 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Pöördtehinguid, sealhulgas väärtpaberilaenutehinguid, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames, kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui asjaomase RKP või EKP arvele on kantud sularahatagatis.”

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kaubeldavate aktsiainstrumentide (aktsiad või aktsiafondid) suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja, v.a pensionifondide tehingud, tehingud kapitaliosaluste, investeeringutega tütarettevõtetesse või oluliste osalusega.”

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Välisvaluutas vääringustatud aktsiainstrumendid, mis esitatakse „Muu vara” all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.”

c)	Lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Aktsiaportfelle hinnatakse ümber kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul teostatakse ümberhindamine netopõhiselt, mitte aktsiate kaupa. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata.”

Lisatakse järgmised lõiked 4 kuni 8:

„4. Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5. Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6. Dividendinõude summa kajastatakse aktsia maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse dividendinõude summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7. Dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba aktsiainstrumentide turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.

8. Märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute aktsiainstrumentide vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.”

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt.

a)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Futuurid”

b)	Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Futuurid kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.”

Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Intressivahetustehingud hinnatakse ümber üksikjuhtude kaupa ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Soovitav on kasumiaruandes aasta lõpus kajastatud realiseerimata kahjum amortiseerida järgnevate aastate jooksul; intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul peaks amortiseerimine algama tehingu väärtuspäevast ja olema lineaarne. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.”

7.	Suunise EKP/2006/16 II, IV ja IX lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 31. detsembril 2008.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 11. detsember 2008

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

LISA

Suunise EKP/2006/16 II, IV ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

II lisa muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine mõiste:

„Sihtotstarbeline portfell- märgistatud investeeringud bilansi varade poolel tasakaalustava fondina, mis koosneb väärtpaberitest, aktsiainstrumentidest, tähtajalistest ja jooksvatest hoiustest, kapitaliosalustest ja/või investeeringutest tütarettevõtetesse. Sellele vastab tuvastatav kirje bilansi kohustuste poolel, olenemata õiguslikest või muudest kitsendustest.”;

b)	Mõiste „finantspõhivara” jäetakse välja.

c)	Lisatakse järgmine mõiste: „Tähtaja lõpuni hoitavad väärtpaberid- määratud või määratletavate maksete ja tähtajaga väärtpaberid, mida RKP kavatseb hoida tähtaja lõpuni.”

IV lisa tabel pealkirjaga „Varad” asendatakse järgmisega:

„VARAD

Bilansikirje (1)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (2)

Varad

Kuld ja nõuded kullas

Turuväärtus

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sh rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

2.1

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto) Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata sellesse positsiooni või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” alla

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto) Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)	Laenueriõigused (Special drawing rights, SDR) Laenueriõiguste seisud (bruto)

b)	Laenueriõigused Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c)	Muud nõuded Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini raames

c)	Muud nõuded Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

2.2

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

b)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuuta turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

c)	Välislaenud (hoiused) väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade poolel „Muu finantsvara” all

c)	Välislaenud Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

d)	Muud välisvarad Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)	Muud välisvarad Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)	Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade poolel „Muu finantsvara” all Euroala residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

a)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

a)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

a)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

a)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

b)	Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje „Muud finantsvarad” all Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)	Muud nõuded Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

4.1

Saldod pankades, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade poolel „Muu finantsvara” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

Kohustuslik

c)	Laenud väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all

c)	Laenud väljaspool euroala Hoiused nimiväärtuses

Kohustuslik

d)	Euroalaväliste üksuste poolt emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje „Muu finantsvara” all Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast

d)i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

d)ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

d)iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika toimingutega

5.1

Põhilised refinantseerimistehingud

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.2

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.3

Tasanduse pöördtehingud

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatise vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega; varade kirje „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”, sh tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika toimingutest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

Kohustuslik

—

Eurosüsteemisisesed nõuded+)

—

9.1

Kapitaliosalus EKPs+)

Ainult RKP bilansikirje

Igas RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja osale kapitali märkimise aluses põhikirja artikli 49.2 kohaselt

Kulu

Kohustuslik

—

9.2

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega asutamislepingu sätete alusel

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

9.3

EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded+)

Ainult EKP bilansikirje.

RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid, mis tulenevad edasiantavast (back-to-back) lepingust seoses EKP võlakirjadega

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

9.4

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+) (*)

RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed seisud, hüvitissumma ja selle vastaskirje vastavalt otsusele EKP/2001/16 osalevate liikmesriikide RKPde majandusaasta 2002 emissioonitulu jaotamise kohta.

EKP jaoks: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2001/15

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

9.5

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) +)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka kohustuste kirjet „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	kogutava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. See on asjakohane ainult seoses ajavahemikuga alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni arvelduseni iga aasta jaanuaris

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

c)	muud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP euro pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealne jaotamine RKPdele (*)

c)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldode (nõuded), arveldamine, sealhulgas kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud varad

11.1

Euroala mündid

Euro mündid, kui RKP ei ole seaduslik emitent

Nimiväärtus

Kohustuslik

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsiooninormid:

—	arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid: 4 aastat

—	hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik: 10 aastat

—	hoone ja kapitaliseeritud remondikulud: 25 aastat

Kulude kapitaliseerimine: piirmäärani (ilma käibemaksuta alla 10 000 eurot: ei kapitaliseerita)

Soovituslik

11.3

Muud finantsvarad

—	Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

—	Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

—	Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuväärtus

Soovituslik

b)	Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad aktsiainstrumendid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Soovituslik

c)	Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused Puhasväärtus

Soovituslik

d)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

e)	Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

f)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

g)	Saldod pankades ja laenud Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

Soovituslik

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress (s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

11.6

Mitmesugused muud varad

Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud vastavate ümberhindluskontodega kohustuste kirjel „Ümberhindluskontod”). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Mündid euroala riikide vääringutes. Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist. Pensioni netovara

Nimiväärtus või kulu

Soovituslik

Ümberhindluse vahekontod

Ümberhindlusvahe keskmise kulu ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Ümberhindluse vahekontod:

kohustuslik

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

Turuväärtus

Klientide kullaga seotud investeeringud:

kohustuslik

—

Aruandeaasta kahjum

Nimiväärtus

Kohustuslik

3.	IX lisas asendatakse sõnad tabeli esimese veeru punktis 2.3 „Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse” sõnadega „Kanded välisvaluuta-, intressimäära ja kulla hinna riskide eraldistest/eraldistesse”.

(1) Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansivormidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädala finantsaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansivormile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+)” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(2) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.

(3) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.”

5.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 36/62

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 94/06/COL,

19. aprill 2006,

millega viiekümne seitsmendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju

EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut (3), eriti selle artiklit 24, artikli 5 lõike 2 punkti b ja protokolli nr 3 esimese osa artiklit 1,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt avaldab järelevalveamet teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (4) mille järelevalveamet kiitis heaks 19. jaanuaril 1994, (5)

ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki „ÜLDIST” punkti II kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

ARVESTADES, et Euroopa Komisjon on esitanud soovituse 2003/361/EÜ (6) mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta, mis asendab komisjoni soovitust 96/280/EÜ (7) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta,

ARVESTADES, et riigiabi suuniste eelmine 10. peatükk, millega oli inkorporeeritud komisjoni soovitus 96/280/EÜ, on EFTA järelevalveameti 5. novembri 2003. aasta otsusega nr 198/03/COL (8) kehtetuks tunnistatud, sest uus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus, mis on sätestatud komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ, on samuti inkorporeeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes rakendatavat grupierandit käsitleva määruse lisasse, (9)

ARVESTADES, et riigiabi suunised viitavad korduvalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele, peab järelevalveamet vajalikuks inkorporeerida komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus riigiabi suunistesse,

ARVESTADES, et komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus tuleb lisada riigiabi suunistesse selle 10. peatüki asemele,

ARVESTADES, et riigiabi suuniste muid peatükke, mis viitavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eelmisele määratlusele, mis oli sätestatud eelmises 10. peatükis, tuleb muuta selliselt, et need viitaks mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuele määratlusele,

MEENUTADES, et järelevalveamet on konsulteerinud Euroopa Komisjoniga komisjoni soovituse 2003/361/EÜ inkorporeerimiseks riigiabi suunistesse,

MEENUTADES, et järelevalveamet on konsulteerinud EFTA riikidega 7. veebruaril 2006 Islandile, Liechtensteinile ja Norrale saadetud kirjaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Järelevalveameti riigiabi suuniseid muudetakse selliselt, et asendatakse selle 10. peatükk mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta. Uus 10. peatükk on liidetud ja moodustab käesoleva otsuse lahutamatu osa. Riigiabi suuniste muid peatükke, mis viitavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eelmisele määratlusele, mis oli sätestatud eelmises 10. peatükis, tuleb muuta selliselt, et need viitaks komisjoni soovituses 2003/361/EÜ sätestatud mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuele määratlusele.

Uut 10. peatükki kohaldatakse alates selle vastuvõtmisest järelevalveameti poolt.

Artikkel 2

EFTA riike teavitatakse käesolevast otsusest kirjaga, millele lisatakse otsuse ja järelevalveameti riigiabi suuniste uue 10. peatüki koopia.

Artikkel 3

Euroopa Komisjoni tuleb teavitada kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, edastades käesoleva otsuse koopia ja järelevalveameti riigiabi suuniste uue 10. peatüki.

Artikkel 4

Käesolev otsus koos lisaga avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 19. aprill 2006

EFTA järelevalveameti nimel

Bjørn T. GRYDELAND

president

Kurt JAEGER

kolleegiumi liige

(1) Edaspidi „järelevalveamet”.

(2) Edaspidi „EMP leping”.

(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4) Ameti poolt vastu võetud asjaomaste teadete, suuniste jne kogu, edaspidi „riigiabi suunised”.

(5) Algselt avaldatud EÜTs L 231, 3.9.1994, lk 1 ja selle EMP kaasandes nr 32 samast kuupäevast. Riigiabi suuniste ajakohastatud versioon on avaldatud ameti veebilehel www.eftasurv.int

(6) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(7) EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

(8) ELT L 120, 12.5.2005, lk 39.

(9) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33), mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22). Mõlemad määrused on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1f ühiskomitee otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, 3.10.2002, lk 42) ja ühiskomitee otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 ja EMP kaasanne nr 12, 10.3.2005, lk 49).

LISA

„10. MIKROETTEVÕTETELE JA VÄIKESTELE NING KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETELE ANTAV ABI

10.1. Sissejuhatus

Eelmine 10. peatükk sisaldas inkorporeeritud komisjoni soovitust 96/280/EÜ (1) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta. Arvestades komisjoni soovituse 96/280/EÜ kohaldamisel tekkinud tõlgendusraskusi ning ettevõtetelt saadud tähelepanekuid, oli vajalik komisjoni soovitusse 96/280/EÜ mitmete muudatuste tegemine. Selguse eesmärgil otsustas komisjon aga komisjoni soovituse 96/280/EÜ asendada mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uut määratlust sisaldava komisjoni uue soovitusega 2003/361/EÜ.

EFTA järelevalveamet tühistas eelmise 10. peatüki (millega oli inkorporeeritud komisjoni soovitus 96/280/EÜ) 5. novembri 2003. aasta otsusega nr 198/03/COL, (2) sest komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uus määratlus oli inkorporeeritud ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes rakendatavat grupierandit käsitleva määruse lisasse. (3)

Arvestades aga seda, et riigiabi suunistes on viidatud korduvalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele, peab järelevalveamet vajalikuks inkorporeerida komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uus määratlus riigiabi suunistesse. Käesolev uus 10. peatükk inkorporeerib seega komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (4) sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uue määratluse.

Tuleb täpsustada, et vastavalt

i)	EÜ asutamislepingu artiklitele 48, 81 ja 82, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Ühenduste Kohus, ning

ii)	EMP lepingu artiklitele 34, 53 ja 54, nagu neid on tõlgendanud EFTA Kohus ja Euroopa Ühenduste Kohus,

tuleb ettevõtetena käsitleda mis tahes majandustegevusega tegelevaid üksusi, olenemata nende õiguslikust vormist, muu hulgas eelkõige käsitöönduse ja muu majandustegevusega tegelevaid üksikettevõtjaid ja pereettevõtteid, ühinguid ja ühistuid, mis tegelevad korrapäraselt majandustegevusega.

Töötajate arv on kahtlemata üks tähtsamaid kriteeriume, mida tuleb pidada peamiseks; selleks et saada aga aru ettevõtte tegelikust ulatusest ja suutlikkusest ning ettevõtte seisundist konkurentidega võrreldes, on vaja kasutusele võtta finantskriteerium. Ainult käibe kasutamine finantskriteeriumina ei ole aga soovitatav eelkõige seetõttu, et kaubandus- ja turustussektori ettevõtetel on juba loomu poolest suuremad käibed kui tootmissektori ettevõtetel. Seega tuleks käibe kriteeriumi kombineerida bilansimahu kriteeriumiga, mis peegeldab ettevõtte üldist jõukust, kusjuures mõlemat neist kriteeriumidest on võimalik ületada.

6)	Käibe ülemmäär kehtib ettevõtete puhul, kes tegelevad väga mitmesuguse majandustegevusega. Selleks et määratluse kohaldamisest saadavat kasu põhjendamatult mitte piirata, tuleks seda nii muutuvate hindade kui ka tootlikkuse arvesse võtmiseks uuendada.

Mis tahes uue asjaolu puudumise korral on bilansimahu ülemmäära puhul põhjust kasutada lähenemist, mille kohaselt käibe ülemmäärade suhtes rakendatakse kahe muutuja vahelisel statistilisel suhtel põhinevat koefitsienti. Statistilise suundumuse kohaselt tuleb käibe ülemmäära enam suurendada. Kuna suundumus erineb ettevõtete suurusest olenevalt, on samuti vaja koefitsienti kohandada, et see peegeldaks võimalikult täpselt majandussuundumusi ega karistaks mikro- ja väikesi ettevõtteid keskmise suurusega ettevõtetega võrreldes. See koefitsient on mikroettevõtete ja väikeste ettevõtete puhul peaaegu 1. Asja lihtsustamiseks tuleb seetõttu kõnealuste kategooriate käibe ülemmääraks ja bilansimahu ülemmääraks valida üks väärtus.

8)	Samuti tuleks paremini määratleda mikroettevõtted – väikeste ettevõtete kategooria, mis on eriti oluline ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks.

Selleks et paremini mõista väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegelikku majanduslikku seisundit ning jätta sellest kategooriast välja need ettevõtete rühmad, mille majanduslik võim võib olla suurem tõeliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omast, tuleks eristada ettevõtete eri liike sõltuvalt sellest, kas nad on autonoomsed, kas neil on osalusi, millega ei kaasne valitsevat seisundit, (partnerettevõtted) või kas nad on teiste ettevõtetega seotud. Kasutusele jääb komisjoni eelmises soovituses 96/280/EÜ sätestatud osalusmäär 25 %, millest väiksema puhul peetakse ettevõtet autonoomseks.

10)

Ettevõtete loomise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali rahastamise ning maaelu ja kohaliku arengu ergutamiseks võib ettevõtteid käsitleda autonoomsena ka juhul, kui teatavad investorid, kellel on ettevõtte rahastamises ja loomises oluline roll, omavad ettevõttes 25 % suurust või suuremat osalust. Sellistele investoritele esitatavaid tingimusi ei ole aga varem kindlaks määratud. Eraldi äramärkimist väärivad üksikisikud või rühmad, kes tegelevad riskikapitali regulaarse investeerimisega ettevõtetesse (nn business angels), sest võrreldes teiste riskikapitali investoritega on nende asjakohased nõuanded uutele ettevõtjatele äärmiselt väärtuslikud. Samuti soodustavad nende omakapitaliinvesteeringud riskikapitaliettevõtete tegevust, sest nad pakuvad ettevõtte varases etapis väiksemaid summasid.

11)

Asjade lihtsustamiseks, eriti EFTA riikide ja ettevõtete jaoks, tuleks seotud ettevõtete määratlemisel kasutada nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (konsolideeritud aastaaruannete kohta, (5) viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/65/EÜ (6) artiklis 1 sätestatud tingimusi niivõrd, kuivõrd need tingimused on käesoleva peatüki jaoks sobivad. Selleks et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali investeerimist veelgi enam ergutada, võeti nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, (7) viimati muudetud direktiiviga 2001/65/EÜ) artikli 5 lõike 3 kriteeriumeid järgides kasutusele kõnealuse ettevõtte üle valitseva mõju puudumise eeldus.

12)

Selleks et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ette nähtud erieeskirjadest ja neid soodustavatest meetmetest saaksid kasu ainult seda tegelikult vajavad ettevõtted, tuleks mõningatel juhtudel võtta arvesse ka ettevõtete vahelisi suhteid, mis toimivad füüsiliste isikute kaudu. Selleks et niisuguseid olukordi võimalikult vähendada, tuleb selliste suhete kontrollimisel piirduda rangelt vaid ettevõtetega, mis tegutsevad asjaomasel turul või lähiturgudel, viidates vajaduse korral järelevalveameti asjaomase turu määratlusele järelevalveameti otsuse (asjaomase turu mõiste määratlemise kohta konkurentsiõiguse kohaldamisel EMPs) I lisas. (8)

13)	Kunstliku eristamise vältimiseks EFTA riigi eri riigiasutuste puhul ja õiguskindluse tagamiseks on vaja kinnitada, et ettevõte, mille kapitalist 25 % või enamat või hääleõigusi kontrollib riigiasutus, ei ole väike ega keskmise suurusega ettevõte.

14)	Selleks et vähendada ettevõtete halduskoormust ning lihtsustada ja kiirendada haldusasutuste tegelemist asjadega, mille puhul nõutakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtte staatust, võib ettevõtetel lubada teatavate andmete kinnitamiseks kasutada deklaratsiooni.

15)

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtte kindlaksmääramiseks on vaja töötajate arv üksikasjalikult välja selgitada. Kutseõppe ja praktika edendamise huvides on soovitatav töötajate arvu arvutamisel töötajate hulka mitte arvata kutseõppe lepingu alusel kutseoskusi omandavaid praktikante ja üliõpilasi. Samuti ei arvata töötajate hulka rasedus- ja sünnituspuhkusel ega lapsehoolduspuhkusel olevaid isikuid.

16)	Ettevõtete eri liigid on määratletud vastavalt nende suhetele teiste ettevõtetega ning arvestavad nende ühtekuuluvuse objektiivselt erinevat määra. Seepärast on iga ettevõtteliigi puhul kohane nende tegevust ja majandusjõudu näitavate suuruste arvutamisel rakendada erinevat korda.

10.2. Mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus

10.2.1. Ettevõtlus

17)	Ettevõte on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

10.2.2. Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mille alusel määratakse ettevõtte liik

18)	Mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

19)	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias peetakse väikeettevõtteks ettevõtet, kus on alla 50 töötaja ning mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

20)	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias peetakse mikroettevõtteks ettevõtet, mis annab tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

10.2.3. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtte liigid

21)	Autonoomne ettevõte on mis tahes ettevõte, mis ei ole partnerettevõte punktide 22–23 tähenduses ega seotud ettevõte punktide 24–28 tähenduses.

22)

Partnerettevõtted on kõik ettevõtted, mis ei ole seotud ettevõtted punktide 24–28 tähenduses ja mille vahel on järgmine suhe: ettevõte (tootmisahelas eespool asetsev ettevõte) omab üksi või koos ühe või mitme punktides 24–28 määratletud seotud ettevõttega 25 % või rohkem teise ettevõtte (tootmisahelas tagapool asetsev ettevõte) kapitalist või hääleõigustest.

23)

Ettevõtet võib siiski pidada autonoomseks ning partnerettevõtteid mitteomavaks ka juhul, kui nimetatud 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, eeldusel et nad ei ole seotud punktide 24–28 tähenduses üksi ega ühiselt asjaomase ettevõttega:

a)	riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliühingud, korrapäraselt riskikapitali investeeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad, kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtetesse (business angels), tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõttesse ei ületa 1,25 miljonit eurot;

b)	ülikoolid või mittetulunduslikud uurimiskeskused;

c)	institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

d)	autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on väiksem kui 10 miljonit eurot ja elanikke vähem kui 5 000.

24)

Seotud ettevõtted on ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmine suhe:

a)	ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamus;

b)	ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetest;

c)	ettevõttel on õigus kasutada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõjuvõimu vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d)	ettevõte, mis on teise ettevõtte osanik või liige, kontrollib vastavalt kokkuleppele ettevõtte teiste osanike või liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete hääleõigustest.

25)	Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui punktis 23 loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt kõnealuse ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi osanikena.

26)	Ettevõtteid, millel on mõni punktis 24 kirjeldatud suhe ühe või mitme teise ettevõtte kaudu või mõni punktis 23 loetletud investor, peetakse samuti seotud ettevõtteks.

27)	Ettevõtteid, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, peetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

28)	Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.

29)	Välja arvatud punktis 23 sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtet käsitleda väikese ja keskmise suurusega ettevõttena, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme riikliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.

30)

Ettevõtted võivad deklareerida oma seisundi autonoomse ettevõtte, partnerettevõtte või seotud ettevõttena, sealhulgas andmed jaotises 10.2.2 sätestatud ülemmäärade kohta. Deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõte heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või enam ühele ettevõttele või omavahel seotud ettevõtetele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või EMP sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata.

10.2.4. Töötajate arvu ja rahaliste summade puhul kasutatavad andmed ning vaatlusperiood

31)

Töötajate arvu ja rahaliste summade puhul kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse raamatupidamiskontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest lisandväärtusmaks (käibemaks) ja muud kaudsed maksud.

32)

Kui ettevõte leiab raamatupidamiskontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole jaotises 10.2.2 nimetatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtte staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemäärad ületatakse kahel järjestikusel aruandeperioodil.

33)	Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, kehtestatakse piirmäärad majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.

10.2.5. Töötajate arv

34)

Töötajate arv on aasta tööühikute (ATÜ) arv, st kogu vaatlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö olenemata töö kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse ATÜ murdarvuna. Töötajate hulka kuuluvad:

a)	palgatöötajad;

b)	ettevõtte heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõttele ning keda peetakse töötajateks riigisisese õiguse alusel;

c)	omanikud ja tegevjuhid;

d)	ettevõtte tegevuses korrapäraselt osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.

35)	Töötajate hulka ei arvata praktikante ja üliõpilasi, kes on kutseõppe lepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel olevaid isikuid.

10.2.6. Ettevõtte andmete kindlakstegemine

36)	Autonoomse ettevõtte puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes kõnealuse ettevõtte raamatupidamisaruannete põhjal.

37)

Partnerettevõtteid või seotud ettevõtteid omava ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete või olemasolu korral ettevõtte konsolideeritud aruannete põhjal või nende konsolideeritud aruannete põhjal, mis ettevõtet konsolideerimise tõttu käsitlevad.

38)

Punktis 37 nimetatud andmetele lisatakse asjaomase, tootmisahelas vahetult ees- või tagapool asuva ettevõtte iga partnerettevõtte andmed. Liidetav osa on võrdeline omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suurem). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

39)	Punktides 37 ja 38 nimetatud andmetele lisatakse 100 % iga sellise ettevõtte andmetest, mis on asjaomase ettevõttega otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid ei ole aruannete konsolideerimisel juba arvesse võetud.

40)

Punktide 37–39 kohaldamisel võetakse andmed asjaomase ettevõtte partnerettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muude, võimaluse korral konsolideeritud andmete hulgast. Nendele lisatakse 100 % partnerettevõtetega seotud ettevõtete andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

41)

Punktide 37–39 kohaldamisel võetakse andmed asjaomase ettevõttega seotud ettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muude, võimaluse korral konsolideeritud andmete hulgast. Neile lisatakse võrdeliselt andmed selle seotud ettevõtte kõikide partnerettevõtete kohta, mis asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid andmeid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud ulatuses, mis on vähemalt võrdne punkti 38 alusel määratud protsendimääraga.

42)	Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid asjaomase ettevõtte töötajate kohta, arvutatakse töötajate arv ettevõtte partnerettevõtete andmete proportsionaalse liitmise teel, lisades andmed ettevõtete kohta, millega asjaomane ettevõte on seotud.

10.2.7. Läbivaatamine

43)

Käesolevas peatükis toodud määratluse kohaldamise läbivaatamise alusel, mis tuleb teha pärast Euroopa Komisjoni vastava eelnõu avaldamist, ning arvestades direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 tehtud muudatusi seoses seotud ettevõtete määratlusega kõnealuse direktiivi tähenduses, kohandab järelevalveamet vajaduse korral käesolevas peatükis toodud määratlust ning eelkõige käibe ja bilansimahu ülemmäärasid, et võtta arvesse EMP kogemusi ja majanduse arengut.

10.3. Vastuvõtmine

44)	Uut 10. peatükki kohaldatakse alates kuupäevast, mil EFTA järelevalveamet selle vastu võtab.”

(1) Komisjoni soovitus 96/280/EÜ (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4).

(2) Kolleegiumi 5. novembri 2003. aasta otsus nr 198/03/COL (ELT L 120, 12.5.2005, lk 39).

(3) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33), mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22). Mõlemad määrused on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa jaotisesse 1f ühiskomitee otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, 3.10.2002, lk 42) ja ühiskomitee otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 aja EMP kaasanne nr 12, 10.3.2005, lk 49).

(4) Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, milles käsitletakse mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(5) Nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiiv 83/349/EMÜ (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XXII lisa jaotisesse 4.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XXII lisa jaotisesse 4 ühiskomitee 5. detsembri 2003. aasta otsusega nr 176/2003 (ELT L 88, 25.3.2004, lk 53 ja EMP kaasanne nr 15, 25.3.2004, lk 14).

(7) Nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiv 78/660/EMÜ (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XXII lisa jaotisesse 4.

(8) Kolleegiumi 4. märtsi 1998. aasta otsus nr 46/98/COL (EÜT L 200, 16.7.1998, lk 46 ja EMP kaasanne nr 52, 18.12.1997, lk 10). Käesolev otsus vastab komisjoni teatisele asjaomase turu mõiste määratlemise kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5).

5.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 36/69

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 227/06/COL,

19. juuli 2006,

seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf. (Island)

EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja 26. protokolli,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, (3) millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus, eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõiget 2 ning II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6, artikli 7 lõiget 3 ja artiklit 10,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 rakendamiseks ja tõlgendamiseks, eriti selle punkti 17 riigigarantiide kohta ning punkti 19 riigi osaluste kohta äriühingutes,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti otsust nr 125/05/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf., milles kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi, (5)

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. MENETLUS

Islandi esindus Euroopa Liidu juures edastas 27. veebruari 2004. aasta kirjas rahandusministeeriumi 26. veebruari 2004. aasta kirja, millega Islandi ametiasutused teavitasid järelevalveametit riigigarantii andmisest Islandi merealuse kaabli projektile, s.o Farice’i projektile. Järelevalveamet sai kirja kätte ja registreeris selle 1. märtsil 2004 (juhtum nr 257593).

Islandi esindus edastas 14. mai 2004. aasta kirjas Islandi rahandusministeeriumi 13. mai 2004. aasta kirja, milles esitati lisateave. Järelevalveamet sai kirja kätte ja registreeris selle 14. mail 2004 (juhtum nr 281472).

Pärast kirjavahetust Islandi ametiasutustega, (6) teavitas järelevalveamet Islandi ametiasutusi oma otsusest algatada seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf. järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud uurimismenetlus (juhtum nr 319257).

Järelevalveameti otsus nr 125/05/COL ametliku uurimismenetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes (7). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Järelevalveamet ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

Islandi ametiasutused esitasid 28. juuni 2005. aasta kirjas oma märkused otsuse nr 125/05/COL kohta (juhtum nr 324236).

Nagu on märgitud ka ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, väljendas järelevalveamet 31. jaanuari 2003. aasta kirjas ettevõtjale Farice hf. mõlema konkurentsimenetluste puhul teatavaid konkurentsiprobleeme. Järelevalveamet on küsinud teavet ka Farice’i projekti kohta, mis oli vajalik projekti hindamiseks konkurentsi seisukohalt. Järelevalveamet esitas ettevõtjale Farice hf. oma 6. mai 2004. aasta kirjas ametliku teabenõude. (8) Ettevõtja Farice hf. vastuse sai järelevalveamet kätte 21. oktoobril 2004. Mõlemad konkurentsimenetlused lõpetati järelevalveasutuse 2. juuni 2006. aasta kirjaga (juhtum nr 1072261).

2. MEETMETE KIRJELDUS

2.1. FARICE’I PROJEKTI KIRJELDUS

Farice’i projekt seisnes Islandit ja Fääri saari Šotimaaga ühendava merealuse telekommunikatsioonikaabli ehitamises ja haldamises.

Alates 1994. aastast on Island ja Fääri saared rahvusvahelises ühenduses merealuse telekommunikatsioonikaabli kaabli CANTAT-3 kaudu. CANTAT-3 paigaldati konsortsiumi kaablina. Juurdepääs CANTAT-3-le oli tagatud konsortsiumi liikmetele (9) tühistamatu kasutusõigusega ja konsortsiumi liikme Teleglobe’i rentimisvõimsusega. CANTAT-3-l on ühenduspunktid Kanadas, Islandil, Fääri saartel, Taanis, Ühendkuningriigis ja Saksamaal. CANTAT 3-ga konkureerivate üleatlandiliste kaabelsüsteemide ehitamisega said CANTAT-3 loojad juurdepääsu teistele, majanduslikult kasulikematele ühendustele. Island ja Fääri saared said siiski tugineda vaid CANTAT- 3 ühendusele. See oli kõnealustele osapooltele üheks arvesse võetavaks kaalutluseks uue ühenduvuse arendamise ajal. Lisaks olid CANTAT-3 kaablil teatavad tehnilised piirangud, kuna see on vanema põlvkonna kaabel, millel on piiratud võimsus ja mis ei ole alati usaldusväärne. Islandi ametiasutused esitasid ülevaate, milles käsitleti mitmeid CANTAT-3 ühenduvuse ebaõnnestumisi aastatel 1995–2003. Ükski teine kiudoptilise kaabelsüsteemi projekt ei ole alates 1994. aastast, vaatamata rahvusvaheliste ja piirkondadevaheliste telekommunikatsiooniühenduste üldisele võimsuse suurenemisele, kõnealuse kahe riigini jõudnud. Islandi ametiasutuste andmete kohaselt takistasid seda kahe kõnealuse riigi geograafiliselt isoleeritud asukoht ja turu piiratud suurus.

Eeldatakse, et satelliitühenduste (mis on teiseks ülekandealternatiiviks) kulud suurenevad ja ei ole mitte mingil juhul sobivad viivitustundliku Interneti-ühenduse edastamiseks. Selleks et tulla toime kasvava telekommunikatsiooni mahuga, tuli välja arendada alternatiiv.

Farice’i projekti algatas peaaegu 100 % riigi omanduses olev Islandi telekommunikatsioonioperaator Landssími Íslands hf. (edaspidi „Síminn”) (10) ja Fääri saartel turgu valitsev operaator Føroya Tele, kes kaalusid merealuse kaabli ühendust Reykjaviki, Tórshavni ja Edinburghi vahel. Vaatamata sellele selgus 2002. aastal, et Farice’i projekti ei ole võimalik käivitada puhtärilise ettevõtmisena. (11) 2002. aasta märtsis läbi viidud teostatavusuuringus järeldati, et projekti ei ole võimalik rahastada tavapärase projektide rahastamise kaudu. Projekti toetuseks püüti leida laiaulatuslikku liitu, et tagada selle elluviimine. Selle raames võeti vastu kaks otsust.

Esiteks, Islandi ja Fääri saarte kommunikatsiooniasutused kaasati projekti ettevalmistamisse. Eelkõige suursponsorid, Síminn and Føroya Tele, väljendasid selgelt, et nad ei ole huvitatud vajalike laenutagatiste andmisest kogu telekommunikatsiooni turu nimel (12). Seetõttu pidi Islandi riik projektis osalema ja sellesse aktiivselt panustama.

Teiseks, leiti olevat tähtis ettevõtja Og Vodafone, Islandi telekommunikatsioonituru olulisema osaleja, aktiivne projektis osalemine. Otsustati, et lisaks ettevõtja Farice hf. loomisele uue ülekandesüsteemi ehituse ja toimimise eesmärgil, luuakse ka valdusettevõtja Eignarhaldsfélagið Farice ehf (edaspidi „E-Farice”). (13) Valdusettevõtja E-Farice, kellele kuuluvad kõik Islandile kuuluvad Farice’i aktsiad, peaks ostma Og Vodafone’i osaluse CANTAT-3-s. Samalaadse pakkumise tegid Islandi ametiasutused vastavalt IBMi aruandele (14) ka ettevõtjale Síminn, mille tulemusel omandas E-Farice kontrolli kogu Islandi rahvusvahelise ühenduvuse üle. Vastavalt teatisele oleks sellest tulenevalt CANTAT-3 võimsust hallanud ja seda müünud ettevõtja E-Farice. (15)

2002. aastal loodi uus piiratud vastutusega äriühing Farice hf., et valmistada ette, ehitada ja hallata merealust telekommunikatsioonikaabelsüsteemi eesmärgiga edastada telekommunikatsiooni- ja Interneti-ühendust Islandi, Fääri saarte ja Ühendkuningriigi vahel. Vastavalt Islandi ametiasutuste esitatud teabele olid kõnealuse ettevõtja aktsionärideks Síminn (47,33 %), Og Vodafone (1,33 %), Islandi valitsus (27,33 %), kolm Islandi operaatorit, kellele kuulus kokku 3,99 %, Føroya Tele (17,33 %) ja kaks Fääri saarte telekommunikatsioonioperaatorit, kellest igaühele kuulus 1,33 %. (16) Uus Farice’i kaabel koosneb Islandi tuumvõrgust (17) (Seyðisfjörðurist Reykjavíkini), merelausest osast (Seyðisfjörðurist Dunneti laheni), Fääri saarte tuumvõrgust (Funningsfjörðurist kuni Tórshavn’ini) ja Ühendkuningriigi tuumvõrgust (Dunneti lahest Edingburghini). Kaabli haldamiseks ei korraldatud avalikku pakkumist ning see anti ettevõtja Farice hf. hallata. Vastavalt äriplaanile hinnati Farice’i projekti investeerimise kogukuludeks 48,9 miljonit eurot.

Aktsionäride 12. septembri 2002. aasta kokkuleppega nähti ette, et Farice’i hinnapoliitika peaks põhinema kulude orienteeritusel, läbipaistvusel ja mittediskrimineerimisel.

Islandi ametiasutused on seejärel rõhutanud, et Farice’i kaabli kasutamine on kättesaadav nii välis- kui kodumaistele operaatoritele võrdsetel tingimustel ja ühesuguste hindadega. Aktsionäride kokkuleppega võivad ühineda ka uued aktsionärid. Sellega on ettenähtud, et olemasolevatele aktsionäridele pakutakse alati võimalust säilitada ettevõtjas oma aktsiakapitali positsioon juhul, kui aktsiakapital suureneb (aktsionäride kokkuleppe 7. osa).

Farice’i merealuse ülekandekaabli ametlik avamine toimus 2004. aasta veebruaris.

2.2. ISLANDI RIIGIABI KIRJELDUS

a) Laenutagatis

Teatises käsitletakse abi, mida riik annab ettevõtjale Farice 9,4 miljoni euro laenu tagatisena (edaspidi „tähtajaline laen”). Kõnealune laen moodustab osa laiemast pikaajalisest komplekslaenust maksimumsummaga 34,5 miljonit eurot.

Vastavalt Islandi ametiasutuste esitatud teabele, mida võib eelkõige näha 27. veebruari 2004. aasta kokkuleppes (edaspidi „laenu kokkulepe”), mis sõlmiti Farice hf., Íslandsbanki hf. ning muude finantsasutuste ja laenugarantide vahel. Allkirjastatud kokkuleppe kohaselt oleks laen maksimumsummaga 34,5 miljonit eurot jaotunud järgmiselt:

Laen	(miljonit eurot)	Laenuandja	Intressimäär (18)	Intressiperioodid	Tagasimakse		Garant
					Osamaksete arv	Tagasimakse algus
A	9,4	Põhjamaade Investeerimispank	Euribor + 0,18 % p.a.	6 kuud	8 makset, teostatakse iga poole aasta tagant	Sept. 2011	Islandi valitsus
B	4,7	Põhjamaade Investeerimispank	Euribor + 0,80 % p.a.	6 kuud	5 makset, teostatakse iga poole aasta tagant	Sept. 2009	Landssími Íslands hf. (Síminn)
	4,7	Íslandsbanki hf.
C	4,7	Føroya banki	Euribor + 1,00 % p.a.	3 kuud	10 kvartalipõhist makset	Sept. 2009	Telefon verkið P/F
D	11,0	Íslandsbanki hf.	Euribor + 1,50 % p.a.	1 kuu	48 igakuist makset	Sept. 2005	Puudub

Riigitagatis tähtajalisele laenule on inkassotagatis, st, et Farice hf. vastutab täielikult laenu tagasimaksmise eest ja kreeditor peab enne riigitagatise käikulaskmist ammendama eelkõige ettevõtja vahendid. Farice hf. kohustus maksma iga-aastase 0,5 % lisatasu (mille on kehtestanud Islandi riiklik laenuasutus), mis tasuti ettemaksena laenukokkuleppe ja riigitagatise väljastamise ajal. Ettemakse suuruseks oli 438 839 eurot, s.o 4,7 % laenusummast. Lisaks kohustus kõnealune ettevõtja maksma 120 000 Islandi krooni suuruse tasu tagatise eest.

Varasem inkassotagatis allkirjastati 2003. aasta juulis seoses 16 miljoni euro suuruse sildlaenuga. Inkassotagatis kattis 6,4 miljonit eurot, s.o 40 % kõnealusest laenust. Sildlaen maksti tagasi pikaajaliste laenude kogusummas 34,5 miljoni eurot vabastamise järgselt ja sildlaenu inkassotagatis lakkas kehtimast samal päeval. Farice hf. maksis tasu 0,50 % ulatuses tagatisest ja 120 000 Islandi krooni suuruse tasu tagatise eest.

b) Islandi valitsuse osaluse suurendamine aktsiakapitalis

2003. aasta jaanuari alguses tõusis riigi osalus ettevõtjas Farice hf. algselt 27,33 %lt 46,5 %ni. 2004. aasta juuni vastuses andsid Islandi ametiasutused järgmise seletuse:

„Äriplaani edenedes sai selgeks ettevõtja rahastamise vajadus ja seega otsustati suurendada ettevõtja aktsiakapitali. Kõiki Islandi ja Fääri saarte operaatoreid kutsuti üles ostma aktsiaid aktsiakapitali suurendamiseks. Kuna ettevõtja Síminn ei soovinud aktsiakapitalis suuremat osalust kui 33,33 %, omandas ettevõtja Telefonverkið Fääri saarte kaudu 19,93 % ning Islandi valitsus 46,53 % vajalikust aktsiakapitalist, samas kui muudel Islandi operaatoritel ei olnud rahalisi võimalusi enama kui 1,2 % aktsiakapitali omandamiseks.”

Islandi ametasutuste kohaselt suurenes Farice hf. kogu aktsiakapital 327 000 eurolt rohkem kui 14 miljoni euroni. Erinevate aktsionäride osalused aktsiakapitalis on üksikasjalikult välja toodud allolevas tabelis: (19)

Farice hf. aktsiakapital (kogused tuhandetes)

	Ettevalmistusetapp			Jaanuar 2003			Juuni 2003
	ISK	eurot (20)	Aktsia	ISK	eurot	Aktsia	ISK	eurot	Aktsia
Eignarhaldsfélagið Farice ehf.				947 944	11 242	79,90 %	947 944	11 242	79,90 %
Islandi valitsus	8 200	90	27,33 %	552 067	6 547	46,53 %	491 737	5 831	41,45 %
Síminn	14 200	155	47,33 %	395 477	4 690	33,33 %	352 259	4 177	29,69 %
Og Vodafone	400	4	1,33 %	400	5	0,03 %	103 949	1 232	8,76 %
Lína.Net	400	4	1,33 %	400	5	0,03 %	400	5	0,03 %
Fjarski ehf.	400	4	1,33 %	400	5	0,03 %	400	5	0,03 %
RH-net	400	4	1,33 %	400	5	0,03 %	400	5	0,03 %
Telefonverkið	5 200	57	17,33 %	236 486	2 804	19,93 %	236 486	2 804	19,93 %
Kall	400	4	1,33 %	400	5	0,03 %	400	5	0,03 %
SPF spf.	400	4	1,33 %	400	5	0,03 %	400	5	0,03 %
Kokku	30 000	327	100,00 %	1 186 430	14 070	100,00 %	1 186 430	14 070	100,00 %

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMINE

Järelevalveamet jõudis ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nr 125/05/COL esialgsele järeldusele, et riigitagatis ja Islandi riigi osaluse suurendamine ettevõtja Farice hf. aktsiakapitalis on käsitletavad riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Järelevalveametil olid kahtlused selle kohta, kas Islandi riigi abimeetmeid saab pidada EMP lepinguga kokkusobivaks. Järelevalveamet kahtles oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, kas abimeetmed on selleks, et olla kooskõlas EMP lepingus sätestatud eeskirjadega, proportsionaalsed oma eesmärkidega ega moonuta konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Kõnealused kahtlused olid seotud eelkõige küsimusega, kas võrgustikule oleks tagatud mittediskrimineeriv juurdepääs. Kuna algselt oli kavas juhtida CANTAT-3 ühenduvus läbi ettevõtja E-Farice hf., olid järelevalveametil kahtlused, et konkurents Islandi ühenduvuse turul kaob, kuna turule jääks vaid üks pakkuja.

4. ISLANDI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

28. juuni 2005. aasta märkustes otsuse nr 125/05/COL kohta avaldavad Islandi ametiasutused taas arvamust, et Farice’i projekt ei sisalda riigiabi. Islandi ametiasutuste väitel on laenutagatis ja valitsuse osaluse suurenemine aktsiakapitalis kooskõlas riigiabi sätetega. Lisaks moodustab Farice’i projekt infrastruktuuri riigiabi eeskirjade tähenduses. Siiski on Islandi ametiasutused arvamusel (ja nad väitsid seda ka 21. jaanuari 2005. aasta kirjas), et igasugune riigiabi oleks kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktidega b ja c.

Islandi ametiasutused õigustavad kõnealuste meetmete vajadust, tuginedes kaalutlusele, et telekommunikatsiooni ühenduvus ja lairibajuurdepääs on vajalikuks sammuks ELi ühiskonna ja majanduse kaasajastamisel ning Lissaboni tegevuskava oluliseks punktiks nagu ka e-Euroopa tegevuskava arendamise eelduseks.

Island on oma geograafilise asendi tõttu eriti sõltuv juurdepääsust majanduslikule ja usaldusväärsele telekommunikatsiooni ühenduvusele. Hetkel olemasolev ühenduvus ei ole CANTAT-3 tehniliste piirangute tõttu telekommunikatsioonist sõltuvale Islandi ja Fääri saarte majandusele rahuldav, usaldusväärne ega vastuvõetav.

Kõnealuste asjaolude tõttu osutus riigi osalemine vajalikuks selleks, et projekt oleks elujõuline. Riigi osaluseta oleks projekt kas viibinud või ei oleks käiku läinudki.

Islandi ametiasutused on arvamusel, et Islandil usaldusväärsete telekommunikatsiooniteenuste pakkumise tagamise eelised kaaluvad üles puudused, mis tekivad teatava konkurentsimoonutuse tõttu ülejäänud konkurentide suhtes.

Enne Farice’i loomist korraldati Islandi operaatoritega sissejuhatavaid koosolekuid, mille tulemusel nõustusid ainult kolm „väiksemat” operaatorit ostma ettevõtja aktsiaid. Islandi ametiasutuste arvates tehti märkimisväärseid pingutusi osapoolte leidmiseks, määratlemata aktsiakapitalis osalemise alampiiri. Seetõttu väidavad Islandi ametiasutused, et projektis osalemine oli laiahaardeline, võttes arvesse projekti erilisi asjaolusid.

Islandi ametiasutused rõhutavad, et aktsionäride kokkuleppe 7. osaga on ettevõtja Farice hf. asutavatele ettevõtjatele ette nähtud eelisõigus. Kõnealune õigus on kooskõlas Islandi õigusakti nr 2/1995 (piiratud vastutusega äriühingute kohta) artikliga 34, mille kohaselt on aktsionäridel õigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt nende olemasolevate aktsiate arvuga. Kõnealune õigus on loovutatav ja igale aktsionärile jääb õigus oma eelisõigust mitte kasutada. Lisaks nähakse aktsionäride kokkuleppe 7. osa lõikes 2 ette, et aktsionärid püüavad olenemata nende eelisõigusest tagada, et uued osapooled saaksid osaleda aktsiakapitali suurendamises.

Aktsionäride kokkuleppega nähakse ette turutingimustel mittediskrimineeriv ja läbipaistev hinnakujundamine. Ettevõtja hinnakujundamine saab põhinema kulupõhisusel, läbipaistvusel ja mittediskrimineerimisel. Islandi ametiasutused võrdlevad Farice’i projekti olukorraga, mida käsitletakse komisjoni otsuses N 307/2004 seoses lairibainfrastruktuuri projektiga Ühendkuningriigis, millega nähakse ette massituru lairibateenused Šotimaa kaugetes ja maapiirkondades asuvatele äriühingutele ja üksikisikutele. Vastavalt olemasolevale teabele on Farice’i süsteemi ülekande hinnad tõenäoliselt ühed kõrgemad, võrreldes samalaadsete teenustega kogu Põhja-Atlandi piirkonnas. See on üheks põhjuseks, miks 2005. aastal müüdi vähem kui 5 % ettevõtja Farice olemasolevast ülekandevõimsusest.

Seoses avatud juurdepääsuga rõhutavad Islandi ametiasutused, et infrastruktuurile juurdepääs on avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv.

Islandi ametiasutused arvavad, et juhul kui leitakse, et tegemist on riigiabiga, on abi kogusumma piiratud. Seda eelkõige seoses laenutagatisega, sest sellist piiratud summat ei saa käsitleda ühiste huvidega vastuolus olevana EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel. Seoses Islandi riigi osaluse suurendamisega aktsiakapitalis väitsid Islandi ametiasutused, et „ettevõtja Farice loomise algseks eesmärgiks septembris 2002 oli ainult merealuse telekommunikatsioonikaabelsüsteemi ehitamise ja haldamise ettevalmistamine. Sel hetkel ei olnud kogu projekti finantsvajadused ja lõplik aktsiate jaotus veel otsustatud […]. Mitte ükski ettevõtja ei olnud võimeline reaalselt ette võtma kaabli ehitamist ja haldamist […]. Seetõttu ei olnud aktsiakapitali esmane suurendamine 2003. aasta jaanuaris mitte ettevõtja tavaline „aktsiakapitali suurendamine”, vaid sarnane uue ettevõtja loomisele uuel eesmärgil”. Asjaolu, et eraoperaatorid on igas etapis omanud suuremat osa aktsiatest ja panustanud ettevõtjasse märkimisväärselt samaaegselt Islandi riigiga, näitab, et igasugune lõplik riigiabi oleks väga piiratud.

Seoses kahtlustega konkurentsi puhul (vt otsuse nr 125/05/COL punkti II.3.2) väidavad Islandi ametiasutused, et ettevõtjal Farice hf. ja ettevõtjal E-Farice ehf. ei ole kavas osta ega rentida suuremat CANTAT-3 ülekandevõimsust ja et kunagised läbirääkimised ettevõtjaga Teleglobe ei viinud mitte mingisuguste kokkulepeteni. Välja on toodud ka asjaolu, et Farice’i kõrgete hindade tõttu on kliendid üha enam kasutanud CANTAT-3 ülekandevõimsust, mis on suuteline konkureerima Farice hf. ühendusega.

II. HINDAMINE

1. RIIGIABI OLEMASOLU EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on öeldud järgmist:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

1.1. ISLANDI RIIGI ANTAV LAENUTAGATIS

Üldiselt võimaldab riigitagatis laenusaajal saada kapitaliturgudel tavaliselt kehtivatest tingimustest paremate finantstingimustega laenu. Seega võivad riigi antud tagatised kuuluda EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse.

Vaatamata sellele, on järelevalveamet riigitagatisi käsitlevate riigiabi suuniste (edaspidi „suunised”) punkti 17.4 lõikes 2 ette näinud olukorra, kus ühekordne riigitagatis ei ole käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt. Selleks peab riigitagatis täitma järgmised tingimused:

a)	laenusaajal ei ole majanduslikke raskusi;

b)	laenusaaja saaks põhimõtteliselt laenu turutingimustel kapitaliturgudelt ilma riigi sekkumiseta;

c)	tagatis on seotud konkreetse finantstehinguga, piiratud kindlaksmääratud maksimumsummaga, ei kata rohkem kui 80 % tasumata laenust ega ole tähtajatu;

d)	tagatise turuhind on makstud (milles kajastub muu hulgas garantii summa ja kehtivusaeg, laenusaaja antud tagatis, laenusaaja finantsseisund, tegevusvaldkond ja tulevikuväljavaated, lepingukohustuste täitmatajätmise määr ja muud majanduslikud tingimused).

Järelevalveamet hindab seega eelkõige, kas riigitagatis ettevõtjale Farice hf. A-tähtajalise laenu tagamiseks täidab suunistes sätestatud nelja tingimust, mis välistaks riigiabi olemasolu. Ainult eespool nimetatud hindamise negatiivse tulemuse järel hindab järelevalveamet tagatist EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud üksiktingimuste põhjal.

1.1.1. Abi olemasolu välistavad tingimused – riigiabi suuniste punkti 17.4 lõige 2

Islandi ametiasutuste esitatud teabe kohaselt ei olnud Farice’i projekti võimalik käivitada puhtärilise ettevõtmisena ning seetõttu ostus vajalikuks riigi osalemine. Kuigi Farice hf. ei olnud tehnilises mõttes finantsraskustes (esimene tingimus), oleks ta saanud turutingimustel tagada ainult 11 miljoni euro suuruse laenu (D-laen). Asjaolu, et pangad ei nõudnud A-tähtajalise laenu tagatist mitte ainult riigilt, vaid ka kahelt eelnevalt riigi omanduses olnud telekommunikatsiooni monopoolse seisundiga ettevõtjalt (ettevõtjalt Síminn B-tähtajalise laenu puhul ja ettevõtjalt Telefonverkið P/F C-tähtajalise laenu puhul), kes olid jätkuvalt vastavate riikide omandis, näitab, et ettevõtja Farice ei oleks turutingimustel riigi abita laenu saanud. Teine tingimus ei ole seega täidetud.

Seoses kolmanda tingimusega võttis järelevalveamet ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esialgse seisukoha, et riigitagatis katab 100 % tagatud A-tähtajalise laenu. Komplekslaen koosneb neljast (või viiest) (21) erinevate laenutingimustega, erinevate laenuandjatega ning erinevate tagatistega erinevast laenusummast. Islandi ametiasutused väidavad, et kõne all on ainult üks 34,5 miljoni euro suurune laen ja seetõttu ei kata A-tähtajalise laenule antav riigitagatis rohkem kui 80 % laenust. Kuid nagu võib näha laenulepingust, on ühe tagatise alusel antud neli laenu väljastatud erinevate pankade poolt, kes on vastutavad ainult oma laenusumma ulatuses. Mitte ükski pank ei loobunud oma tagatise osast (22) – juhul kui ettevõtja Farice hf. ebaõnnestub –, et katta ülejäänud laene. Erinevatel laenudel ei ole mitte ainult erinevad intressimäärad, vaid ka erinevad tagasimakseperioodid, erinevad osamaksed ja garandid.

Tuleks lisaks märkida, et 80 % reegel peaks tagama, et kreeditoril oleks stiimul riski võtmiseks. Seetõttu ei tundu olevat korrektne võtta arvesse – seoses Põhjamaade Investeerimispanga äriotsusega ja selleks, et määrata laenu alus, millele vastaks 80 % reegel – et ülejäänud laenud antakse Íslandsbanki and Føroya Banki poolt. Põhjamaade Investeerimispank ei ole kohustunud kõnealuste laenude eest vastutama.

Nimetatud põhjuste tõttu leiab järelevalveamet, et kogu laenusumma iga osa on käsitletav iseseisva laenuna. Asjaolu, et laenud on koos ühisdokumendis, ei oma tähtsust. Seetõttu leiab järelevalveamet, et riigitagatis katab 100 % tagatud A-tähtajalise laenu maksimumsummaga 9,4 miljonit eurot. Seega ei ole kolmas tingimus täidetud.

Seoses neljanda tingimusega märgib järelevalveasutus, et Islandi riigigarantiifond nõudis sisse 0,5 % p.a. suuruse lisatasu seoses A-tähtajalise laenuga. Tagatis maksti 438 839 euro suuruse ettemaksena. Lisaks kohustus kõnealune ettevõtja maksma 120 000 Islandi krooni suuruse tasu tagatise eest.

Eeldusel, et riigigarantiifond võttis tagatise hindamisel arvesse tagatud laenu konkreetsed tunnused, eelkõige tagasimakse tingimused, (23) ning järgis turuinvestori põhimõtet, oleks suuniste punkti 17.4 lõikes 2 sätestatud neljas tingimus täidetud. Siiski vaatamata sellele, et Islandi ametiasutustel paluti tõendada, et lisatasu peegeldab turuhinda, ei ole nad kõnealust punkti põhjendanud, vaid on piirdunud asjaomaste riigigarantiifondi sätete kordamisega. Järelevalveamet märgib, et võttes arvesse seda, et tagatis on väiksema riskiga inkassotagatis, on ettevõtjale Farice kehtestatud tagatisetasu selliste riigivõla haldamise ameti poolt kehtestatavate tasude (0,5–4 %) (24) kõige madalamal astmel. Islandi ametiasutused ei ole kõnealust asjaolu vaatamata ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esitatud järelevalveameti märkusele (25) põhjendanud.

Asjakohase turuhinna saab tuletada suuniste punkti 17.3 lõike 2 alusel, mille kohaselt määratakse kindlaks abi summa, s.o laenutagatise sularahaekvivalent, mis on välja toodud turumäära ja tänu riigi tagatisele saadud määra erinevusena pärast seda, kui sellest on lahutatud lisatasud. Selline arvutus põhineb arusaamisel, et kui laenuvõtja saab kasu soodsast intressimäärast, mida ta ei oleks ilma riigi sekkumiseta saanud, on abielemendiks summa, mis jääb alles võrreldes turumääraga ja pärast lisatasude lahutamist. Juhul kui lisatasu ei nulli kõnealust eelist täielikult, saaks laenusaaja siiski riigitagatisest kasu ja seega moonutaks turgu. Sellistel puhkudel ei ole lisatasu maksmine kõrvaldanud tagatisest saadud eelist ning seda võib seega käsitleda abina. (26)

Järelevalveamet püüab kättesaadava teabe põhjal (järelevalveametil puudub teave ettevõtja Farice hf. krediidireitingute kohta) ühtlustada tagatise ja vastava abi osatähtsuse väärtused, võrreldes A-tähtajalist laenu D-tähtajalise laenuga.

Järelevalveamet rõhutas oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtlusi selle kohta, kas A-tähtajalise laenu intressimäära peaks võrdlema B- või D-tähtajalise laenudega. Järelevalveamet leiab, et A-tähtajalise laenu intressimäära peaks võrdlema D-tähtajalise laenuga, (27) mis on ainus laen, mida ei taga riik või riigi omandis olev ettevõtja. Kõnealuse kahe laenu intressimäärade erinevus on 1,32 protsendipunkti. Lahutades sellest 0,50 % lisatasu, on erinevuseks 0,82 protsendipunkti. (28) Selle tulemusel oleks abisummaks umbes 720 000 eurot. (29) Siiski tuleks arvesse võtta seda, et D-tähtajalisel laenul on lühem tagasimakse periood (tagasimaksetähtaeg) kui A-tähtajalisel laenul. Kui A-tähtajaline laen tuleks tagasi maksta 2015. aastaks, s.o 11 aastat pärast laenulepingu sõlmimist, siis D-tähtajalise laenu tagasimaksetähtajaks on 2009. aasta (vt käesoleva otsuse tabelit punktis I 2.2.a). Juhul kui D-tähtajalisel laenul oleks olnud sama tagasimaksetähtaeg kui A-tähtajalisel laenul (s.o kuni 2015. aastani), on alust uskuda, et Íslandsbanki hf. oleks nõudnud intressimäära, mis oleks kõrgem kui Euribor + 1,50 %. Võttes aluseks 2004. aasta eurovõlakirja intressikõveraid, (30) annab erinevus 5-aastase ja 11-aastase tagasimaksetähtajaga võlakirjade vahel tulemimäära erinevuseks ligikaudu 0,8 protsendipunkti. Et mitte vähendada tagatisest saadavat eelist ja vastavat abi osatähtust, tuleb kõnealust erinevust arvesse võtta. D-tähtajalise laenu puhul saaks intressimääraks seega Euribor + 2,3 % (1,5 % algse määrana, millele lisandub täiendavalt 0,8 %), tõstes seega abi osatähtsuse 1,62 % (31) ehk ligikaudu 1,4 miljoni euroni. (32) Kõnealust summat ei tuleks käsitleda täpse abisumma arvutusena, vaid pigem illustratiivsena. Ei saa võtta iseenesestmõistetavana, et tagatiseta laenu andnud kommertslaenuandja peab tasuma 2,12 protsendipunkti (33) võrra suurema määra, kui A-tähtajalise laenu puhul, isegi kui tagasimaksetähtaeg oleks sama. Nõutav tootlus sõltuks laenuandja riskihindamisest, mille tulemuseks ei pea ilmtingimata saama eespool arvutatud kasumimarginaali.

Seega kolm suunistes (mis käsitlevad hindamist, kas ühekordne riigitagatis on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt käsitletav riigiabina) sätestatud neljast kumulatiivsest tingimusest ei ole täidetud. Kuigi laenuvõtja ettevõtja Farice hf. ei olnud sisuliselt finantsraskustes, ei oleks ta turutingimustel kapitaliturgudelt riigi abita laenu saanud ning vajas seega A-tähtajalise laenu jaoks 100 % riigitagatist. Ettevõtja Farice hf. ei maksnud tagatise eest turuhinda, mis mõjutab laenuandja antud tagatise ja kindlustustagatise summat ja tähtaega ning eelkõige kõnealust tegevusvaldkonda ja selle väljavaateid.

Nimetatud põhjuste tõttu ei saa järelevalveamet järeldada, et ettevõtjale Farice hf. A- tähtajalise laenu jaoks antud riigitagatis välistab selle riigiabina käsitlemise.

1.1.2. EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud tingimused

Selleks et meedet saaks käsitleda riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab see vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: abi sisaldab valikulist eelist teatavale ettevõtjale, seda antakse riigi vahenditest, see moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ning see mõjutab EMP lepingu osalisriikide vahelist kaubandust.

Meede, mis annab valikulise eelise teatavatele konkreetsetele abisaajatele ja mis ei ole üldine meede, on käsitletav riigiabina.

Islandi ametiasutused on väitnud, et Farice’i projektile antud abi ei sisalda riigiabi, kuna merealune kaabel on käsitletav infrastruktuurina ning seega on kõnealusele ettevõtjale antud abi mitte valikuline, vaid üldine meede. Vastavalt komisjoni teatisele KOM(2001) 35 (lõplik), „Kvaliteetteenuste parandamine meresadamates: Euroopa transpordi võti” (34) on valikulisuse kriteerium tähtis selle üle otsustamisel, kas konkreetne rahastamismeede on käsitletav riigiabina.

Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ei ole riigi rahastamine infrastruktuuri ehitamisel või haldamisel käsitletav riigiabina juhul, kui infrastruktuuri haldab otseselt riik (kõnealuse projekti puhul see nii ei ole) või kui selle haldaja leidmiseks kuulutatakse välja avalik pakkumine, ning kui kõigile võimalikele kasutajatele on tagatud mittediskrimineerivatel alustel juurdepääs nimetatud infrastruktuurile. (35)

Nagu ka ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses on juba öeldud, et samal ajal kui projektisiseselt püüti saavutada võimalikult laiahaardeline osalus, ei korraldatud kaabli ehitamiseks ega haldamiseks avalikku pakkumist. Valitsuse osalus sai pigem teoks vastusena kahe telekommunikatsiooni operaatori eraalgatusele. (36) Seoses mittediskrimineeriva juurdepääsuga tuleb märkida, et kuigi osalus ettevõtjas ei ole vastavalt aktsionäride kokkuleppele piiratud, omavad asutajaaktsionärid teatavaid eelisõigusi, mistõttu näib, et nad on võrreldes uute aktsionäridega paremal positsioonil.

Vaatamata sellele ei ole meede komisjoni väljakujunenud tava kohaselt käsitletav üldise meetmena juhul, kui infrastruktuuri haldav asutus arendab majandustegevust, kuna see võib anda abisaajale võimaliku eelise (37) seoses konkureerivate operaatoritega. Selles suhtes piisab märkimisest, et ettevõtja Farice hf., kes kaablit haldab, saab riigi toetusest kasu ja müüb huvitatud isikutele tasu eest kasutajaõigusi. Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu praktika kohaselt on infrastruktuuri haldamine käsitletav majandustegevusena EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. (38) Farice hf. võib saada kasu infrastruktuuri ehitusest, mis on tagatud riigitagatisega ja valitsuse osalusega olukorras, kus eraosapooled ei soovinud tagada projekti täielikku rahastamist, ning operaatorid pidid seda ise 100 % seda rahastama.

Lisaks on ettevõtjas osalemine peamiselt suunatud telekommunikatsiooni operaatoritele. Ühenduvust Farice’i kaabli kaudu müüakse praegu suurte ühikutena ärioperaatoritele, kes omakorda müüvad teenust edasi järgneval kaubaturul lõpptarbijatele. Kõnealusteks ärioperaatoriteks on need ettevõtjad, kes näitasid üles initsiatiivi, millele riik vastas. Teenus on seega suunatud kommertsoperaatoritele ja mitte elanikkonnale. Järelevalveamet leiab seega, et projekti tuleks käsitleda kui ettevõtja eesmärkidele pühendatud vahendit, mis on riigiabi kontrolli kohaldamisalas, ning mis ei ole käsitletav üldise infrastruktuurina. (39)

Selleks et määratleda, kas riigi meede on käsitletav abina, on vajalik teha kindlaks, kas abi saav ettevõtja saab majandusliku eelise, mida tavapärastel turutingimustel ei oleks saanud.

Nagu on ette nähtud suuniste punkti 17.2.1 lõikes 1, võimaldab riigitagatis laenusaajal saada kapitaliturgudel olemasolevatest paremaid laenu finantstingimusi. Tavaliselt ei leiaks laenusaaja ilma riigitagatiseta finantsasutust, kes oleks nõus laenu andma ükskõik mis tingimustel.

Nagu eespool juba öeldud (käesoleva otsuse II osa punktis 1.1.1), näitab asjaolu, et pangad ei nõudnud A-tähtajaga laenu tagatist mitte ainult riigilt, vaid ka kahelt eelnevalt riigi omanduses olnud telekommunikatsiooni monopoolse seisundiga ettevõtjalt (ettevõtjalt Síminn B-tähtajaga laenu puhul ja ettevõtjalt Telefonverkið P/F C-tähtajaga laenu puhul), kes olid jätkuvalt vastavate riikide omandis, et ettevõtja Farice ei oleks turutingimustel riigi abita laenu saanud.

Riigi riskivalmidus tuleks tavapäraselt hüvitada asjakohase garantiitasuga. Nagu eespool märgitud (käesoleva otsuse II osa punktis 1.1.1), peab ettevõtja Farice maksma väga väikest tasu, mis ei pruugi olla asjakohane tasu tagatise eest. Islandi ametiasutused ei ole oma märkustes esitanud mitte mingisugust teavet ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimuse suhtes, mille põhjal järelevalveamet saaks hinnata, et makstud tasu oli asjakohane. Kõnealust asjaolu tuleks vaadelda eelkõige seoses sellega, et makstud tasu ei kõrvaldanud täielikult eelise, mille Farice hf. sai seoses pankadelt saadud madalama intressimääraga A-tähtajalisele laenule. Vastavalt suuniste punkti 17.2.1 lõikele 2 kaasneb riigi loobumisega asjakohasest tasust kasu ettevõtjale.

Seega leiab järelevalveamet, et Farice hf. on saanud majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavalistel turutingimustel.

Selleks, et majanduslikku eelist saaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses käsitleda riigiabina, peab see olema antud riigi poolt või riigi vahenditest. Islandi riik andis ettevõtjale Farice 9,4 miljoni euro suuruse laenu jaoks tagatise, st riigitagatis sisaldab riigi vahendeid.

Vastavalt suuniste punkti 17.2.1 lõikele 2 on riigi loobumine asjakohasest tasust käsitletav riigi vahendite raiskamisena. Nagu juba eespool öeldud, on Farice’ile määratud tasu väga väike ja see ei pruugi olla asjakohane, eelkõige seoses ettevõtja saadud madala intressimääraga. Kuna Islandi riik oleks muidu saanud suurema tasu tagatise eest ning kuna kõnealune riik loobus suuremast tulust, on kaasatud riigivahendid.

Riik ei käitunud ka turutingimustes tegutseva erainvestoriga samaväärsetel tingimustel, mis välistaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamise. Eespool nimetatud kahe kriteeriumi arutelust järeldub, et projekti ei saanud käivitada puhtärilise ettevõtmisena. Riigi osalemine projektis, muu hulgas A-tähtajalise laenu tagamine, osutus vajalikuks olukorras, kus turutingimustes tegutsevad erainvestorid oleksid juhul, kui nad oleksid andnud tagatise, küsinud suuremat tasu. Nimetatud asjaolu näitab, et Islandi riik ei käitunud tagatise andmisel vastavalt turutingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele.

Selleks et saaks kohaldada EMP lepingu artikli 61 lõiget 1, peab meede moonutama konkurentsi või mõjutama lepinguosaliste vahelist konkurentsi. Ettevõtjad, kes saavad kasu majanduslikust eelisest, kui riik vähendab nende kulusid, mida nad muidu peaks kandma, on paremas konkurentsiolukorras kui need ettevõtjad, kes kõnealust eelist kasutada ei saa.

Riigi sekkumine projekti rahastamise tagamisel tugevdab ettevõtja Farice olukorda võrreldes nende konkurentidega, kes sellist tagatist ei saa ja kes oleksid pidanud tegema investeeringu ainult turutingimustel. Sellisteks ettevõtjateks on näiteks teised Interneti-ühendusele orienteeritud kaablite pakkujad (näiteks CANTAT-3 võrgustik). Konsortsiumis, kes opereerib CANTAT-3 võrgustikuga, osalevad muu hulgas Islandi telekommunikatsiooni operaator Landssími Íslands hf., Teleglobe ja Deutsche Telekom. CANTAT-3-l on ühenduspunktid Kanadas, Islandil, Fääri saartel, Taanis, Ühendkuningriigis ja Saksamaal.

Lisaks antakse tagatis projektile, mille viivad ellu rahvusvahelised äriettevõtjad ja mis sisaldab tegevust, mis on suunatud lepinguosaliste vahelisele kaubandusele.

Seetõttu moonutab meede konkurentsi ja mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Eespool nimetatud põhjuste tõttu leiab järelevalveamet, et ettevõtjale Farice hf. A-tähtajalisele laenule antud riigigarantii on käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.2. RIIGI KUI AKTSIONÄRI OSALUSE SUURENDAMINE ETTEVÕTJAS FARICE HF.

Ettevõtte loomisest septembris 2002 kuni meetmest teatamiseni 2004. aasta alguses kasvas riigi osalus ettevõtjas Farice hf. 27,33 %lt 46,5 %le. Pärast Islandi ametiasutuste 2004. aasta vastuses antud selgitust teatas ettevõtja Síminn, et ta ei kavatse omandada suuremat kui 33,33 % osalust aktsiakapitalis. (40)

Riigiabi eesmärkidel tuleb määrata kindlaks, kas riigi aktsiaosaluse suurendamine ettevõtjas Farice hf. on kooskõlas turutingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega. Suuniste punktis 19 nähakse ette järelevalveameti üldine lähenemisviis riigiasutuste aktsiate omandamise suhtes.

Vastavalt suuniste punkti 19.6 lõikele b ei ole tegemist riigiabi andmisega juhul, kui kapitalisüst ettevõtjasse tehakse tingimustel, mis oleksid vastuvõetavad tavapärastes turutingimustes tegutsevale erainvestorile. Seda saab kohaldada juhul, kui suurendatakse riigi osalust ettevõtjas, eeldusel et kõnealune kapitalisüst on võrdeline juba olemasolevate riigi aktsiatega ettevõtjas ning ka eraaktsionärid suurendavad osalust ettevõtja aktsiakapitalis. Erainvestori osakapitalil peab olema tõeline majanduslik tähtsus.

Teisalt, on olemas ka riigiabi, mille raames tehakse kapitalisüst ettevõtjasse tingimustel, mis ei ole vastuvõetavad tavapärastes turutingimustes tegutsevale erainvestorile. Vastavalt suuniste punkti 19.6 lõikele c on sellise riigiabiga tegemist juhul, kui kapitalisüst ettevõtjasse, kelle kapital on jaotatud era- ja riigiaktsionäride vahel, kus riigi osakapital suureneb tasemeni, mis on märkimisväärselt kõrgem kui algselt, ning erainvestorite osakaalu vähendamine aktsiakapitalis on suuresti põhjustatud ettevõtja kesistest kasumiväljavaadetest.

Islandi ametiasutused väidavad, et Islandi riigi osakapitali suurendamist ei tuleks käsitleda kapitalisüstina, vaid pigem ettevõtte algse loomisena. Islandi ametiasutused väidavad, et ettevõtja Farice hf., kelle aktsiakapital on 30 miljonit Islandi krooni, ei olnud 2002. aasta septembris suuteline ellu viima merealuse kommunikatsioonikaabelsüsteemi ehitamise või opereerimise projekti. Selle asemel et luua uus ettevõte (mis oli arutluse all), toimus jaanuaris 2003 esimene aktsiakapitali suurendamine, mis Islandi ametiasutuste arvates oli käsitletav ettevõtja tavalise aktisakapitali suurendamisena, ent tegelikult sarnane uue eesmärgiga uue ettevõtte loomisele. Järelevalveasutus märgib, et riigiabi suuniste kohaselt on aktsiakapitali suurendamine, olenemata ajahetkest, mil see toimub, käsitletav kapitalisüsti alaliigina. Kuna suunised kajastavad turutingimustes tegutseva erainvestori käitumise üldpõhimõtet, tuleks aktsiakapitali suurendamist analüüsida sellest lähtuvalt. Isegi juhul, kui valitsus oleks omandanud suurema osakapitali ettevalmistusetapis, oleks Islandi riigi osalust pidanud analüüsima riigiabi sätete alusel. Seega on kõnealuseks hindamiseks vaid vajalik teada, kas aktsiakapitali suurendamine peegeldab turutingimustes tegutseva erainvestori põhimõtet.

Järelevalveamet ei eita, et tegelikult toimus erainvestorite osakapitali suurendamine riigi osaluse suurendamisega samaaegselt. Vaatamata sellele, ei olnud järelevalveameti arvates erainvestorite osakapitali suurendamine võrdeline riigi osakapitali suurendamisega.

Nagu võib näha eespool esitatud tabelis (vt käesoleva otsuse osa I.2.2.b), suurenes ettevõtja Farice hf. aktsiakapital 2003. aasta jaanuaris 327 000 eurolt 14 070 000 euroni. Islandi riigi osalus suurenes 27,33 %lt (90 000 eurot) 46,53 %le, st peaaegu 20 protsendipunkti võrra. Kuigi Islandi ametiasutuste väide selle kohta, et ettevõtja Síminn osalus tõusis 155 000 eurolt 4 690 000 euroni, oli korrektne, siis suhtelises mõttes langes ettevõtja Síminn osalus 47,33 %lt 33,33 %le (14 protsendipunkti). Kui välja arvata ettevõtja Telefonverkið, langes ka kõigi ülejäänud aktsionäride osalus (1,33 %lt 0,33 %le), mis näitab, et suhtelises mõttes äriettevõtjate järk-järgulist projektist eemaldumist.

See tuleneb tõenäoliselt ettevõtja kesistest kasumiväljavaadetest. Islandi ametiasutused on 2004. aasta septembri kirjas väitnud, et:

„Ettevõtja Síminn leidis, et võimsuse suurendamine prognoositavale nõudmisele vastamiseks ja alternatiivühenduse loomine hädaolukordade puhuks on rahaliselt riskantne ettevõtmine, mis tõotab vähest tulu investeeringult (eelkõige aktsiaseltsile, keda ootab ees erastamine). Selleks et hõlbustada vajaliku võimsuse suurendamist, võttes eelkõige arvesse nõudlusele vastamiseks vajaliku võimsuse tõstmise lühiajalist kestust, otsustas valitsus kõnealuses projektis osaleda.”

Islandi ametiasutused märgivad veel, et turu soovimatus projektis osaleda leidis täheldamist ettevalmistusetapis, kui ettevõtjad Síminn ja Telefonverkið tellisid ettevõtjalt IBM Consulting nõustamist projekti majandusliku elujõulisuse ja selle rahastamisvõimaluste kohta. Järeldustes soovitati tungivalt mitte rahastada tavapäraste vahendite kaudu. (41)

Sellest järeldub, et algne erainvestorite osaluse puudumine oli põhjuseks, miks 2003. aasta alguses valitsus osales vajalikus aktsiakapitali suurendamises, (42) mille tulemusel riigi osalus ettevõtjas Farice hf. suurenes.

Islandi riigi osaluse suurendamisele ettevõtja Farice hf. aktsiakapitalis lisandus veel käesolevas otsuses eespool hinnatud 9,4 miljoni euro suuruse A-tähtajalise laenu katmiseks antud riigitagatis. Vastavalt suuniste punkti 19.6 lõikele d, eeldatakse riigiabi andmist, mille raames riiklik sekkumine toimub aktsiaosaluse omandamise vormis ja millele lisanduvad muud sekkumise liigid, millest tuleb teatada vastavalt järelevalveameti ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3.

Osaluse suurendamine aktsiakapitalis olukorras, kus mitte ükski erainvestor ei suurendanud võrdeliselt oma osalust aktsiakapitalis, lõi ettevõtjale Farice hf. eelise ning on käsitletav riigi vahendite raiskamisena.

Riigi sekkumine tugevdas ettevõtja Farice hf. positsiooni, tagades projekti rahastamise, andes eelise nende konkurentide ees, kes ei saanud sellisest riigi osalusest kasu (nt CANTAT-3 võrgustik) olukorras, kus eraoperaatorid ei olnud nõus täiendavalt investeerima. Konsortsiumis, mis opereerib CANTAT-3 võrgustikuga, osalevad muu hulgas Islandi telekommunikatsioonioperaator Landssími Íslands hf., Teleglobe ja Deutsche Telekom. CANTAT-3-l on ühenduspunktid Kanadas, Islandil, Fääri saartel, Taanis, Ühendkuningriigis ja Saksamaal.

Lisaks on aktsiakapitali suurendamine seotud projektiga, mida viivad ellu rahvusvahelised äriettevõtjad ja mis sisaldab tegevust, mis on suunatud lepinguosaliste vahelisele kaubandusele.

Seega moonutab meede konkurentsi ja mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

1.3. KOKKUVÕTE

Eespool nimetatud põhjuste tõttu järeldab järelevalveamet, et A-tähtajalisele laenule antud riigitagatis ja Islandi riigi osakapitali suurendamine on käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

2. VORMINÕUDED

Vastavalt järelevalve-ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 „teavitatakse EFTA järelevalveametit piisavalt aegsasti abi andmise või selle muutmise kavadest, et võimaldada tal esitada märkusi”. Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 2 lõikega 1 (lugeda koos artikliga 3) „peab asjaomane EFTA riik teavitama järelevalveametit piisavalt aegsasti kõikidest uutest riigiabi andmise plaanidest ja neid ei tohi enne jõustada enne, kui järelevalveamet on teinud või kui loetakse, et ta on teinud sellist abi lubava otsuse”.

Farice hf. loodi 2002. aastal ja ehitustööd algasid juba 2003. aasta juunis. Kaabel avati ametlikult 2004. aasta veebruaris. (43) Aktsiakapitali suurenemine toimus 2003. aasta jaanuaris ning Islandi ametiasutused andsid inkassotagatise 27. veebruaril 2004, s.o enne kui järelevalveametil oli võimalus avaldada oma seisukoht 27. veebruaril teatatud meetmete kohta. Seega jõustasid Islandi ametiasutused meetmed enne, kui järelevalveamet oli selle kohta lõpliku otsuse teinud.

Järelevalveamet märgib seega, et Islandi ametiasutused ei täitnud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 3 sätestatud meetme peatamise kohustust.

3. KOKKUSOBIVUS

Järelevalveameti arvates ei vasta abimeetmed EMP lepingu artikli 59 lõikes 2, (44) artikli 61 lõikes 2 või sama artikli lõike 3 punktides a ja d ettenähtud eranditele.

Vastavalt ametliku uurimismenetluse algatamise otsusele on järelevalveamet seisukohal, et riigiabi ei saa õigustada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaselt. Samas võib usaldusväärse rahvusvahelise ühenduvuse olemasolu käsitleda teatavatel tingimustel üldistes huvides oleva teenusena. Kuigi projekt on rahvusvaheline, ei ole see piisav selleks, et projekti suhtes saaks kohaldada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b ettenähtud erandit. Kõnealune abi on antud sektoriaalse abi vormis, soodustades üksikettevõtjat (Farice hf.) ja see anti pigem äriettevõtjate rühma eraalgatuse tulemusel, ning seega ei ole kõnealune projekt suunatud laiahaardelisemate positiivsete tulemuste saavutamisele Euroopa majanduses ega tekita ühiskonnale üldiselt tähtsaid tagajärgi. Projekt ei too kasu Euroopa Majanduspiirkonnale tervikuna kasu (45) ning see on ka väljaspool ühenduse kõnealuse valdkonna tegevusraamistikku. (46)

Tuleb hinnata, kas abi on põhjendatud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses. Kõnealuse sätte kohaselt võib abi olla kokkusobiv juhul, „kui see soodustab teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengut, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”.

Järelevalveamet leiab, et kokkusobivuse hindamine peab põhinema otseselt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktil c. Riigiabi peab selleks, et olla kõnealuse sätte alusel kokkusobiv, olema oma oodatava eesmärgi saavutamise seisukohalt vajalik ja proportsionaalne.

3.1. ABIMEETMETE VAJALIKKUS

Järelevalveamet märgib, et projekti eesmärgiks on tagada Interneti-ühendus Islandil usaldusväärse ülekandemeetodi kaudu, mida toetab vajadusel CANTAT-3 ühendus. Island on oma geograafilise asendi tõttu eriti sõltuv juurdepääsust majanduslikule ja usaldusväärsele telekommunikatsiooni ühenduvusele. Nagu järeldub käesoleva otsuse osast I.2, ei ole olemasoleva CANTAT-3 kaabli või satelliidi vormis alternatiivid kestvad valikud, kas siis nende tehnilise piiratuse või ülejäänud konsortsiumi aktsionäridest sõltuvuse tõttu (CANTAT-3) (47) või nende kasvavate kulude tõttu (satelliidid). Uuel merealusel kaablil, millest saab esmane ülekandeühendus Islandile, on suurem võimsus, see on usaldusväärsem ning ühes CANTAT-3 tugisüsteemiga on see võimeline tagama telekommunikatsiooniteenuste pakkumise Islandil. Lairibaühenduse kättesaadavus (48) on komisjoni poliitikas ja riigiabi käsitlevates otsustes (49) leidnud kinnitust õiguspärase eesmärgina ja teenusena, mis on oma olemuselt suuteline positiivselt mõjutama arvukate sektorite ja tegevuste tootlikkust ja kasvu.

Farice’i projekti ei saanud ellu viia vaid eraalgatusel, nagu järeldub selle ajaloost (eelkõige 2002. aasta märtsi teostatavusuuringust). Nii riigitagatise andmine kui ka aktsiakapitali suurendamine tulenes suurema riigi osaluse vajadusest, et projekt oleks majanduslikult elujõuline. Riigi osaluseta oleks projekt kas viibinud või ei oleks see üldse käiku läinud. Nimetatud põhjuste tõttu leiab järelevalveamet, et riigiabi oli vajalik EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses.

3.2. ABIMEETMETE PROPORTSIONAALSUS

Selleks et meetmed oleksid kokkusobivad EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c, peavad need olema oma eesmärgi suhtes proportsionaalsed ega tohi moonutada konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Islandile usaldusväärsete telekommunikatsiooniteenuste pakkumise tagamisega seotud eeliseid tuleb võrrelda kahjudega, mis on seotud konkurentsi moonutamisega võrdluses konkurentidega, kellel puudub samalaadsete projektide realiseerimisel ligipääs riigi rahastamisele.

Kaabli ehitamist ja haldamist ei antud ettevõtjale Farice hf. avaliku pakkumise järgselt. Järelevalveasutuse arvates ei saa Islandi ametiasutuste väidetav laialdane teave kõnealuse projekti kohta asendada pakkumismenetlust, eelkõige seetõttu, et selles osalemine oli piiratud Islandi ja Fääri saarte osapooltega. (50) Avalikku pakkumismenetlust on komisjoni väljakujunenud tava kohaselt peetud positiivseks, kuigi mitte vältimatult kohustuslikuks elemendiks lairibaprojektide heakskiitmisel. (51) Kõnealustes otsustes on eelkõige rõhutatud, et infrastruktuuri haldaja neutraalsus on paremini tagatud kaabli haldamispakkumiste esitamisel sõltumatule varahaldurile, kui praeguses olukorras, kus teenuse osutajal on kontroll infrastruktuuri üle.

Järelevalveamet märgib positiivse küljena, et aktsionäride kokkuleppega nähakse ette turutingimustel mittediskrimineeriv ja läbipaistev hinnakujundamine. Hinnakujundamine näib olevat läbipaistev, selle kava on avaldatud ettevõtja Farice hf. veebilehel ning sellelt võib leida ka hindade arvutamise valemi.

Lisaks on aktsionäride kokkulepe põhimõtteliselt uutele aktsionäridele avatud. Ametlikus uurimismenetluse algatamise otsuses esitas järelevalveamet mõningaid kahtlusi uute aktsionäride staatuse kohta võrreldes asutajaliikmetega. Kahtlused põhinesid peamiselt aktsionäride kokkuleppe 7. osal, milles kaitstakse asutajate positsiooni, andes neile võimaluse säilitada nende omakapitali positsioon. Islandi ametiasutused on oma märkustes järelevalveameti otsuse kohta (52) hajutanud järelevalveameti kahtlusi ja rõhutanud erinevust ettevõtja omandiõigusele juurdepääsu ning telekommunikatsioonikaablile juurdepääsu vahel. Nagu juba öeldud eelnevas lõigus, nähakse aktsionäride kokkuleppega ette turutingimustel mittediskrimineeriv ja läbipaistev hinnakujundamine ning seega tagatakse telekommunikatsioonikaablile asjakohane juurdepääs.

Kavakohaselt arvutatud abi seoses riigitagatisega (1,62 % (53) ehk umbes 1,4 miljonit eurot) on üsna piiratud, võrreldes 48,9 miljoni euro suuruste investeerimise kogukuludega, millele vastab 2,9 %. Seoses Islandi riigi osakapitali suurendamisega võib öelda, et juunis 2003 oli riigi osakapital juba 41 % võrra vähenenud, samal ajal kui teiste eraettevõtjate (näiteks OG Vodafone) osakapital oli suurenenud. Islandi ametiasutused on välja toonud, et vaatamata praeguste aktsionäride avatusele uute aktsionäride suhtes ei ole ükski ettevõtja näidanud üles huvi projektis osalemiseks. (54) Islandi riigi osakapitali suurendamise tulemusel riigiabi summa arvestamine ei ole üheselt teostatav. Isegi kui kõige äärmuslikema arvutuste tulemusel käsitletakse kogu kapitali suurendamist või kogu A-tähtajalist laenu riigiabina, (55) saadakse Islandi riigi antud abi kogusummaks ligikaudu 15,5 miljonit eurot. See on ligikaudu 32 % Farice’i projekti investeerimiskuludest. (56)

Euroopa Ühenduste Kohus on kehtestanud, et kokkusobivuse hinnang riigiabi sätete alusel ei tohiks anda tulemust, mis oleks vastuolus muude asutamislepingu sätetega. Hindamisel riigiabi sätete kohaselt on ka oluline, kas riigiabi antakse projektile, millest võib tuleneda konkurentsiprobleeme EMP lepingu artikli 53 ja/või 54 kohasel kohaldamisel. (57) Sellega seoses märkis järelevalveamet ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses muu hulgas, et kuigi olemasolev infrastruktuur CANTAT-3 jääb veel alles, (58) tekkis lisaks muudele teemadele mure, et tulevikus juhitakse kogu CANTAT-3 Islandi ühenduvus läbi ettevõtja E-Farice hf., kellele kuulub enamusosalus ettevõtjas Farice hf. (59) Seetõttu on järelevalveametil kahtlused, et Islandil kaotatakse konkurents ühenduvuse alal, sest turule jääb ainult üks pakkuja. Kõnealused kahtlused on nüüd kõrvaldatud.

Farice’i projekt on konkurentsi toetav, luues uue kanali rahvusvaheliseks ühenduvuseks, kus eelnevalt on pakutud vaid CANTAT-3 ühenduvust.

Ettevõtja Farice hf. hindade, mis on rahvusvaheliste hindadega võrreldes kõrged, tulemusel on võimsuse hulgimüügi ostjad (mitte Farice’i asutajad) kaldunud kasutama CANTAT-3 võimsust, mida ettevõtja Teleglobe pakub madalamate hindadega. See näitab, et Farice ilmselt ei suuda kontrollida hindu või pakkumist rahvusvahelise ühenduvuse osas Islandile/Islandilt kehtivate turutingimuste kohaselt. Islandi ametiasutused hindavad, et ettevõtja Teleglobe müüb hetkel 50 % ulatuses läbi Farice’i juhitavast võimsusest Islandi klientidele. Farice’i hinnapoliitika ei näi alandavat CANTAT-3 hindasid ning ei ole usutav, et Farice oleks suuteline konkurenti turult välja tõrjuma. Hulgimüügi kliendid, kes ei ole seotud ettevõtja Farice hf. asutajatega, on võimelised Farice’i kaablist mööda minema ja on ka seda teinud.

Islandi ametiasutused on vastanud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimusele, et ettevõtjal Farice hf. oli algselt plaanis ühiselt osta/rentida CANTAT-3 suurendatud ribalaiust, et kaks süsteemi omavahel ühendada. Selline olemasoleva võimsuse laiaulatuslik ost oleks tõhusalt eemaldanud Farice’i konkurendi Teleglobe’i. Islandi ametiasutused väitsid, et ettevõtjal Farice hf. või E-Farice ehf. ei ole hetkel mingeid plaane osta või rentida suuremat CANTAT-3 võimsust ning et aastaid tagasi Teleglobe’iga (60) peetud läbirääkimiste tagajärjel ei sõlmitud mitte ühtegi kokkulepet. Praegune olukord on selline, et nii Farice’i kui CANTAT-3 ühendus on kättesaadav nii Islandile kui tagasi. Lisaks on muid ettevõtjaid, nagu TDC ja T-Systems, kes pakuvad CANTAT-3 kaudu ühendust Islandile, kuigi väiksemas mahus.

Seega praeguses olukorras ei ole järelevalveametil põhjust olla mures seoses konkurentsiküsimustega ning vastavad konkurentsimenetlused on lõpetatud.

4. KOKKUVÕTE

Eespool toodud hinnangu põhjal leiab järelevalveamet, et Farice’ile antud abi on EMP lepinguga kokkusobiv. Olenemata sellest kahetseb järelevalveamet seda, et meetmeid rakendati enne, kui Island teavitas järelevalveametit riigitagatisest ja enne, kui järelevalveamet oli jõudnud meetmete riigiabi hinnangu suhtes lõplikule otsusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ettevõtjale Farice hf. riigitagatise ning osakapitali suurendamise vormis antud riigiabi on käsitletav riigiabina, mis on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c toimimise seisukohast kokkusobiv.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile.

Artikkel 3

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 19. juuli 2006

EFTA järelevalveameti nimel

esimees

Bjørn T. GRYDELAND

kolleegiumi liige

Kristján A. STEFÁNSSON

(1) Edaspidi „järelevalveamet”.

(2) Edaspidi „EMP leping”.

(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4) Järelevalveameti suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ja järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994. Avaldatud: EÜT 1994 L 231, EMP kaasanne nr 32, 3.9.1994. Suuniseid muudeti viimati 29. märtsil 2006. Edaspidi „riigiabi suunised”.

(5) Avaldatud: ELT C 277, 10.11.2005 ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasanne nr 56, 10.11.2005, lk 14.

(6) Järelevalveameti ja Islandi ametiasutuste kirjavahetuse kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsus ametliku uurimismenetluse alustamise kohta, otsus nr 125/05/COL, avaldatud ELT C 277, 10.11.2005, lk 14.

(7) ELT C 277, 10.11.2005 ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasanne nr 56, 10.11.2005, lk 14.

(8) Kooskõlas EMP lepingu protokolliga nr 21 ja järelevalveameti- ja kohtulepingu protokolli nr 4 II peatüki artikliga 11.

(9) Konsortsiumis osalesid muu hulgas Islandi telekommunikatsioonioperaator Landssķmi Ķslands hf., Teleglobe ja Deutsche Telekom.

(10) Islandi riigi osalus ettevõtjas Sķminn müüdi 2005. aasta augustis ettevõtjale Skipti ehf.

(11) Vt kokkuvõttev aruanne, mis on esitatud teatise I lisas.

(12) Vt ka järgmist Islandi ametiasutuste märkust: „Kuigi Sķminn on määratletud universaalteenuste osutajana, mis peab tagama kaugkommunikatsiooni toimimise, leidis kõnealune ettevõtja, et võimsuse tõstmine nõudlusele vastamiseks ning alternatiivühenduse pakkumine hädaolukordadeks on rahaliselt väga riskantne ettevõtmine, millesse investeerimine on vähetulus. Selleks, et hõlbustada vajaliku võimsuse suurendamist, võttes eelkõige arvesse nõudlusele vastamiseks vajaliku võimsuse tõstmise lühiajalist kestust, otsustas valitsus kõnealuses projektis osaleda.”.

(13) 2003. aastal omas ettevõtja E-Farice ettevõtjas Farice hf. 80 % osalust, ülejäänud 20 % kuulusid ettevõtjale Fųroya Tele (19,93 %) ja muudele Fääri saarte osapooles osalejatele (kokku 0,6 %).

(14) IBMi aruanne on Islandi ametiasutuste esitatud aruanne, mis annab ülevaate Farice’i projekti taustast ja hetkeseisust. Selles kirjeldatakse projekti ideed, äriplaani ja võrgustruktuuri ning rõhutatakse uue kaabli vajadust.

(15) IBMi aruanne rõhutab ärilist võimalust, mille kohaselt annab E-Farice’i CANTAT-3 ühenduvuse ost võimaluse kahe kaablesüsteemi ühendamiseks sellisel viisil, et Farice hf. saaks oma klientidele pakkuda tagatud ühenduvust. Aruandes kirjeldatakse lisaks E-Farice’i läbirääkimisi Teleglobe’iga täiendava CANTAT-3 võimsuse rentimiseks. On arutatud, kas Farice hf. või E-Farice peaksid Islandile ja Fääri saartele rentima kogu olemasoleva võimsuse.

(16) Algne kapitalijaotus, mis hiljem muutus. Valdusettevõtja E-Farice omab kõiki Islandi osapoole aktsiaid ettevõtjas Farice hf.

(17) Mõiste „tuumvõrk” viitab sageli kaugjaamast- või võrgust ühenduse edastamisele kesk- või peajaama. Algselt tähendas kõnealune mõiste telefonikõne või andmete edastamist tavapärasest sihtpunktist kaugemale ja siis tagasi selleks, et kasutada olemasolevat personali (operaatoreid, agente, jne) või võrguseadmeid, mis ei asu sihtpunktis. Mõiste on järk-järgult saanud üldisema tähenduse. Üldjuhul kasutatakse kõnealust mõistet suure võimsusega liini puhul.

(18) Kuigi teatisele lisatud kirjas viidatakse Liborile kui intressimäära määramise alusele iga laenuosa puhul, viidatakse laenukokkuleppe punktis 7.1 Euriborile. Seetõttu leiab järelevalveamet, et Euribori määr on kehtivaks viitemääraks igal intressiperioodil laenu suhtes kohaldatava intressimäära määramiseks.

(19) Vt Islandi ametiasutuste 8. juuni 2004. aasta kiri, lk 7.

(20) Kuna Islandi ametiasutused ei kasutanud ühesugust ümberarvestuskurssi kogu tabeli lõikes, muutis järelevalveamet Islandi ametiasutuste tabeli eurodes toodud summasid. Järelevalveamet arvutas tabeli eurodes toodud summad vastavalt oma ümberarvestuskursile, mis on avaldatud tema veebilehel: http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/dbaFile791.html. Ettevalmistusetapi puhul kasutas järelevalveamet 2002. aasta ümberarvestuskurssi 91,58. 2003. aasta summade puhul kasutas järelevalveamet ümberarvestuskurssi 84,32.

(21) Kuna B-tähtajaline laen on saadud kahelt erinevalt laenuandjalt.

(22) Vastavalt laenulepingu tagatise dokumendile on 34,5 miljoni euro eest tehtud esimese kategooria tagatis maa ning aktsiate vormis.

(23) Laenulepingu sätetes nähakse ette võimalus maksta ennetähtaegselt tagasi kas kogu või osa laenust (välja arvatud A-tähtajalise laenu puhul) ennetähtaegse tagasimakse tasuta.

(24) Vt Islandi ametiasutuste 21. jaanuari 2005. aasta kiri, lk 9.

(25) Vt järelevalveameti otsuse nr 125/05/COL lk 11.

(26) Islandi ametiasutused ei kaalu seda küsimust, vaid käsitlevad turumäära nõuetekohasust. Selle tulemuseks on asjaolu, et riigitagatise abil saadakse turutingimustest paremad laenutingimused, mis ei vasta ei teisele (vt eespool) ega neljandale tingimusele.

(27) Vastavalt laenulepingu punktile 7.4 saab pärast lepingu allkirjastamist muuta ainult A-tähtajalise laenu marginaali. Selline muudatus võib toimuda 18. märtsil 2011 ja on kehtiv kuni laenu tagasimaksetähtajani. Kuna see sõltub tulevastest läbirääkimistest, ei ole järelevalveametil õigust hinnata, kas selline muudetud marginaal on käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses või kas võimalik abi on lubatav. Siiski oleks Islandi ametiasutustel võimalik kindlaks teha abi elemendi olemasolu tulevaste muudatuste korral, kohaldades eelneva lõikega ette nähtud arvutusparameetreid ning abi elemendi olemasolul peaksid nad järelevalveametit sellest abimeetmest teavitama.

(28) Euribor + 1,50 % p.a. – (Euribor + 0,18 % p.a.) – 0,50 % = 0,82 %.

(29) Põhineb järgmisel arvutusel: 438 839 eurot / 0,5 × 0,82 = 719 695 eurot.

(30) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/EYC/EN/eyc-EN.htm#historical

(31) Euribor + 2,30 % p.a. – (Euribor + 0,18 % p.a.) – 0,50 % = 1,62 %.

(32) 438 839 eurot / 0,5 × 1,62 = 1 421 838 eurot.

(33) 2,30 – 0,18 (A-tähtajalise laenu intressimäär).

(34) 13. veebruari 2001. aasta teatis, KOM(2001) 35 (lõplik).

(35) Komisjoni otsus N 527/02 – Kreeka rahaline toetus eraettevõtjale lennunduses kasutatavate kütusejuhtmete väljatöötamiseks, ehituseks, testimiseks ja kasutuselevõtuks uues Ateena rahvusvahelises lennujaamas.

(36) Vt komisjoni otsus C 67–69/2003, mis käsitleb abi Rotterdamist Antwerpeni kaudu Ruhri piirkonda suunduva propüleenitorustiku ehitamiseks, punkt 48. Islandi ametiasutuste väide, et direktiivi 2002/20/EÜ alusel nõutakse ainult üldist luba (mitte pakkumismenetlust) on kehtiv, ent mitte asjakohane riigiabi eesmärkidel. Riigiabi sätete kohaselt on pakkumismenetluse korraldamine üheks elemendiks, et hinnata, kas meede on käsitletav infrastruktuurina.

(37) Komisjoni otsus N 527/02 – Kreeka rahaline toetus eraettevõtjale lennunduses kasutatavate kütusejuhtmete väljatöötamiseks, ehituseks, testimiseks ja kasutuselevõtuks uues Ateena rahvusvahelises lennujaamas. Lisaks komisjoni otsus N 860/01 – Austria suusakuurorti Mutterer Alm kohta, kus suusatõstukite teenust peeti majandustegevuseks, millest suusatõstuki operaator sai tulu, ja seega ei olnud see käsitletav infrastruktuuri meetmena. Vt komisjoni otsus C 67–69/2003, punkt 48.

(38) Vt kohtuasi T-128/98 Aéroports de Paris v Euroopa Komisjon [2000] EKL II-3929.

(39) Vt komisjoni otsus N 213/2003 – Atlase projekt, lairiba-infrastruktuur äriparkidele.

(40) Vt käesoleva otsuse I jao punkti 2.2.b.

(41) Vt Islandi ametiasutuste 25. juuni 2004. aasta kiri, lk 3.

(42) Järelevalveamet võtab arvesse Islandi ametiasutuste viidet ettevõtja Farice hf. juhatuse esimehe 24. jaanuari 2004. aasta kõne kohta. Siiski väidetakse nimetatud kõnes, et „tegemist on tagasihoidlikult tulusa äriga” ning et ka eraoperaatorid andsid tagatisi. Järelevalveasutus ei ole viimati nimetatud punkti kunagi eitanud; samas ei ole vastatud küsimusele, kas riigi poolt aktsiate ostmine on proportsionaalne.

(43) 3. veebruari 2004. aasta pressiteade.

(44) Islandi ametiasutused ei ole esitanud teavet, mis võimaldaks järelevalveametil teha hindamine vastavalt kõnealusele sättele.

(45) Vt. nt riigiabi N 576/98 Ühendkuningriik, mis käsitleb La Manche’i tunneli ühendusliini, kus kiirrongiühendus oli ELile tähtsaks ühenduslüliks, mitte ainult ühe või mõne liikmesriigi huvides.

(46) Kõnealuse kriteeriumiga seoses vt nt komisjoni otsust 96/369/EÜ Saksa lennuettevõtjatele amortisatsioonina antava maksualase abi kohta (EÜT L 146, 20.6.1996, lk 42).

(47) Islandi ametiasutuste 27. veebruaril 2004. aastal esitatud teatises sisalduva kokkuvõtva aruande kohaselt oli eelkõige konsortsiumi liige Teleglobe äriraskustes.

(48) Andmeedastus, mille puhul ühe vahendi kaudu saab korraga vahendada erinevaid kanaleid. Mõistet kasutatakse ka suuremate kui 3MHz kitsasriba sageduste võrdlemiseks. Lairibaühenduse kaudu saab andmeid kiiremini edastada.

(49) Vt e-Euroopa tegevuskava, komisjoni 28. mai 2002. aasta teatis – Infoühiskond kõigile, KOM(2002) 263 lõplik, vt komisjoni otsus N 213/2003, Atlase projekt – lairiba-infrastruktuur äriparkidele; ja komisjoni otsus N 307/2004 Lairibaühendus Šotimaal – kaug- ja maapiirkonnad.

(50) Islandi ametiasutused väidavad: „Island ja Fääri saared püüdsid Farice’i projektis saavutada laialdast osalemist ja kõiki telekommunikatsiooni operaatoreid kutsuti ettevõtja asutamises osalema.”

(51) Komisjoni otsused N 307/2004, N 199/2004 ja N 213/2003.

(52) Vt Islandi ametiasutuste 28. juuni 2006. aasta kiri, lk 5.

(53) Euribor + 2,30 % p.a. – (Euribor + 0,18 % p.a.) – 0,50 % = 1,62 %.

(54) Vt Islandi ametiasutuste 28. juuni 2006. aasta kiri, lk 5.

(55) Vt Järelevalveameti riigiabi suuniste 17. peatüki punkti 17.3, milles märgitakse, et teatavates olukordades võib tagatise väärtus olla sama suur kui kõnealuse tagatisega kaetud summa.

(56) Euroopa Komisjon lubas investeerimise kogukulude 35 % abi osatähsust riigiabi N 188/2006 – Läti, lairibaprojekt maapiirkondades – puhul.

(57) Vt. kohtuasi C-225/91 Matra SA v komisjon [1993] EKL-3203, punkt 41, EFTA kohtu otsus juhtumis E-09/04 Islandi pankurite ja väärtpaberivahendajate ühenduse v. EFTA järelevalveamet (ei ole veel avaldatud), punkt 82.

(58) Olemasoleva infrastruktuuri kooseksisteerimisega seoses vt komisjoni otsus N 307/2004, punkt 45, kus on positiivse küljena välja toodud, et selline kooseksisteerimine vähendab ebavajaliku kattumise riski ning piirab majanduslikku mõju nende ettevõtjate puhul, kellel on infrastruktuur juba paigas. Vt ka komisjoni otsus N 199/2004, punkt 41, N 213/2003, punkt 47.

(59) 2003. aastal omas ettevõtja E-Farice ettevõtjas Farice hf. 80 % osalust, ülejäänud 20 % kuulusid ettevõtjale Fųroya Tele (19,93 %) ja muudele Fääri saarte osapooles osalejatele (kokku 0,6 %).

(60) Teleglobe on läbinud varasema 11. osa menetlused ning on käesoleval hetkel NASDAQ’il noteeritud ettevõtja.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 36

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 5. veebruar 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 105/2009, 26. jaanuar 2009, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 106/2009, 4. veebruar 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 107/2009, 4. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega ( 1 )	8
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2009/6/EÜ, 4. veebruar 2009, millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitlevat nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ selle II ja III lisa kohandamiseks tehnika arenguga ( 1 )	15

	IV Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 94/06/COL, 19. aprill 2006, millega viiekümne seitsmendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju	62
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 227/06/COL, 19. juuli 2006, seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf. (Island)	69

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	73,2
	MA	46,2
	TN	134,4
	TR	94,0
	ZZ	87,0
0707 00 05	JO	155,5
	MA	134,2
	TR	172,1
	ZZ	153,9
0709 90 70	MA	114,4
	TR	150,8
	ZZ	132,6
0709 90 80	EG	84,3
0709 90 80	ZZ	84,3
0805 10 20	EG	48,3
	IL	51,0
	MA	60,0
	TN	47,0
	TR	58,5
	ZZ	53,0
0805 20 10	IL	148,2
	MA	96,1
	TR	49,1
	ZZ	97,8
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	72,2
	IL	76,4
	JM	75,5
	MA	136,4
	PK	73,9
	TR	70,9
	ZZ	84,2
0805 50 10	EG	48,0
	MA	67,1
	TR	58,8
	ZZ	58,0
0808 10 80	CA	86,3
	CL	67,8
	CN	69,8
	MK	32,6
	US	114,6
	ZZ	74,2
0808 20 50	AR	104,9
	CL	73,7
	CN	33,6
	US	118,1
	ZA	118,6
	ZZ	89,8

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/97/EÜ
*	Nõukogu otsus, 24. juuli 2008, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitleva koostöömemorandumi allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta	18
	Euroopa Keskpank
	2009/98/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 11. detsember 2008, millega muudetakse otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2008/22)	22
	SUUNISED
	Euroopa Keskpank
	2009/99/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 23. oktoober 2008, millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (EKP/2008/13)	31
	2009/100/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 11. detsember 2008, millega muudetakse suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2008/21)	46
	2009/101/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 20. jaanuar 2009, millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (EKP/2009/1)	59

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) parandus (ELT L 396, 30.12.2006. Parandus: ELTs L 136, 29.5.2007)	84