ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 36 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
|
||
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 107/2009, 4. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega ( 1 ) |
|
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
* |
Komisjoni direktiiv 2009/6/EÜ, 4. veebruar 2009, millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitlevat nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ selle II ja III lisa kohandamiseks tehnika arenguga ( 1 ) |
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
|
2009/97/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
Euroopa Keskpank |
|
|
|
2009/98/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
SUUNISED |
|
|
|
Euroopa Keskpank |
|
|
|
2009/99/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
2009/100/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
2009/101/EÜ |
|
|
* |
|
|
IV Muud aktid |
|
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
|
EFTA järelevalveamet |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 105/2009,
26. jaanuar 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 279 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 183,
võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
võttes arvesse kontrollikoja arvamust, (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
15. ja 16. detsembril 2005 Brüsselis toimunud kohtumisel tegi Euroopa Ülemkogu ühenduste omavahendite süsteemi kohta mitu järeldust, mille alusel võeti hiljem vastu otsus 2007/436/EÜ, Euratom. |
(2) |
Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile a ei tehta vahet põllumajandusmaksudel ja tollimaksudel. |
(3) |
Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 5 teise lõigu kohaselt vähendatakse ajavahemikul 2007–2013 Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevaid brutomakseid ning kõnealust vähendamist rahastavad kõik liikmesriigid. Kõnealuse vähendamise rahastamist enam läbi ei vaadata, isegi kui kogurahvatulu näitajad hiljem muutuvad. |
(4) |
Arvestades, et otsuses 2007/436/EÜ, Euratom kasutatakse mõistet „kogurahvatulu” mõiste „rahvamajanduse kogutoodang” asemel, tuleks nõukogu 22. mai 2000. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom) (4) vastavalt muuta. Kuna Euroopa ühenduste omavahendite süsteemis ei kasutata enam rahvamajanduse kogutoodangul põhinevaid osamaksusid, ei ole enam vaja neile viidata ka määruses (EÜ, Euratom) nr 1150/2000. |
(5) |
Komisjoni omavahendite raamatupidamisarvestuse tõhusa haldamise tagamiseks tuleks kehtestada erisätted, mille alusel ühtlustada andmete edastamine ja aruandeperioodid praeguse pangandustavaga. |
(6) |
Alates 2007. aasta eelarvest ei ole Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5) enam sätestatud eraldi rahastamiskorda laenude ja laenutagatiste reservi ja hädaabireservi jaoks. Hädaabireserv on kantud eelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna ning laenude ja laenudetagatiste reservi käsitletakse üldeelarves kohustusliku kuluna. |
(7) |
Määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(8) |
Arvestades otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklit 11, peaks käesolev määrus jõustuma samal päeval kui nimetatud otsus ning seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2007, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 muudetakse järgmiselt:
1. |
pealkirjas asendatakse sõnad „ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom” järgmisega: „otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta”; |
2. |
artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Otsusega 2007/436/EÜ, Euratom (6) ettenähtud Euroopa ühenduste omavahendid, edaspidi „omavahendid”, tehakse komisjonile kasutatavaks ja neid kontrollitakse käesolevas määruses ettenähtud korras, ilma et see piiraks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89, (7) määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (8) ja direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom (9) kohaldamist. |
3. |
artikli 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktides a ja b” järgmisega: „otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a”; |
4. |
artikli 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid säilitavad määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artiklis 3 nimetatud statistiliste menetluste ja alustega seotud tõendavaid dokumente asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. septembrini. Käibemaksu-omavahendite baasiga seotud tõendavaid dokumente säilitatakse sama kaua”; |
5. |
artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud määr, mis määratakse kindlaks eelarvemenetluse käigus, arvutatakse protsendimäärana liikmesriikide prognoositava kogurahvatulu summast nii, et see katab täielikult selle osa eelarvest, mida ei rahastata otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktides a ja b nimetatud tuludest, täiendavate teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavade rahalistest toetustest ega muudest tuludest. Kõnealust määra väljendatakse eelarves arvuna, mis on ümardatud nii suure arvu kümnendkohtadeni, kui on vajalik kogurahvatulu põhiste vahendite täielikuks jaotamiseks liikmesriikide vahel.”; |
6. |
artikli 6 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:
|
7. |
artikli 9 lõige 1a asendatakse järgmisega: „1a. Liikmesriigid või nende määratud asutused saadavad komisjonile elektroonilisel kujul:
|
8. |
artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 1. Pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 3 ja artikli 10 lõikele 3 tehakse kanne kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud omavahendite kohta hiljemalt makse käesoleva määruse artiklis 2 ettenähtud korras kindlaks määramise kuule järgneva teise kuu 19. kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval. Käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 punkti b alusel eraldi raamatupidamisarvestusse kantavate maksete puhul tuleb kanne teha siiski hiljemalt makse sissenõudmise kuule järgneva teise kuu 19. kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval. 2. Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriikidel teha omavahendite, välja arvatud käibemaksu-omavahendite ja lisaomavahendite kanne ühe kuu võrra varem selle teabe alusel, mis on nende käsutuses sama kuu 15. kuupäeval. Iga ettenähtust varasemat kannet korrigeeritakse järgmisel kuul lõikes 1 nimetatud kande tegemise ajal. Selles kandes sisaldub negatiivne kanne summas, mis võrdub ettenähtust varasema kande summaga. 3. Võttes arvesse mõju, mida käibemaksu-omavahenditele ja lisaomavahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid kontole iga kuu esimesel tööpäeval kaheteistkümnendikosadena asjaomastest eelarve kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel. Erivajadusteks, mis on seotud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude maksmisega vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks), (10) ning olenevalt ühenduse sularahajäägist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis ühe või kahe kuu võrra varem kontole käibemaksu-omavahendite ja/või lisaomavahendite eelarvelistest summadest üks kaheteistkümnendik või osa sellest kaheteistkümnendikust, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamine. Pärast esimest kvartalit ei tohi ühe kuu taotletav kanne olla suurem kui üks kaheteistkümnendik käibemaksu ja kogurahvatulu põhistest vahenditest ning peab jääma eelarvesse selleks otstarbeks kavandatud summade piiresse. Komisjon teatab sellest liikmesriikidele hiljemalt kaks nädalat enne taotletava kande tegemist. Kaheksandat lõiku, mis käsitleb iga aasta jaanuaris kontole kandmiseks ette nähtud summat, ning üheksandat lõiku, mida kohaldatakse juhul, kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, kohaldatakse kõnealuste varasemale ajale üleviidavate kannete suhtes. Muudatuste tegemine käibemaksu-omavahendite ühtses määras, lisaomavahendite määras, otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklites 4 ja 5 nimetatud Ühendkuningriigile võimaldatava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimises ja selle rahastamises ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises eeldab paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist ning kõnealuste muudatuste alusel taaskorrigeeritakse pärast eelarveaasta algust kontole kantud kaheteistkümnendikosad. Kõnealused taaskorrigeerimised tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu 16. päeva. Vastasel juhul tehakse taaskorrigeerimised teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina finantsmääruse artiklist 8 kantakse need taaskorrigeerimised asjaomase paranduseelarve eelarveaasta raamatupidamisarvestusse. Iga eelarveaasta jaanuarikuu kaheteistkümnendikosad arvutatakse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikes 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 177 lõikes 3 nimetatud eelarveprojektis ettenähtud summade põhjal konverteerituna omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval; korrigeerimise kohta tehakse kanne järgmisesse kuusse. Kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, teevad liikmesriigid siiski iga kuu, kaasa arvatud jaanuari esimesel tööpäeval kande ühe kaheteistkümnendikosa kohta viimati lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud käibemaksu-omavahenditest ja lisaomavahenditest, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamine; tehtud kanded korrigeeritakse eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne asjaomase kuu 16. päeva. Vastasel juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele. 4. Iga liikmesriigi puhul kantakse käibemaksu-omavahendite baasi aastaaruande põhjal, mis on koostatud määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõike 1 kohaselt, deebetisse kõnealuses aruandes sisalduva info alusel summa, mille arvutamisel kohaldatakse eelmisel eelarveaastal vastuvõetud ühtset määra, ning kreeditisse kantakse kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud 12 makset. Liikmesriigi käibemaksu-omavahendite baas, mille suhtes kohaldatakse eespool nimetatud määra, ei või siiski ületada otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b kindlaksmääratud protsendimäära kogurahvatulust, mis on määratletud kõnealuse artikli lõike 7 esimeses lauses. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid kanda nimetatud saldo käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. 5. Pärast iga käibemaksu-omavahendite baasi parandust vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõikele 1 korrigeeritakse iga asjaomase liikmesriigi puhul, kelle kõnealuseid parandusi võimaldav baas ei ületa otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid, käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud saldot järgmiselt:
Käesoleva artikli lõikes 7 nimetatud muudatused kogurahvatulus põhjustavad nende liikmesriikide saldo korrigeerimise, kelle parandusi võimaldava baasi muutuva määra ülempiir on selline, nagu on sätestatud otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2. Komisjon teatab kõnealustest korrigeerimistest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid kanda korrigeerimised käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. Erikorrigeerimise võib siiski kontole kanda mis tahes ajal asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelisel kokkuleppel. 6. Liikmesriikide poolt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud eelmise eelarveaasta kogurahvatulu kogusummat turuhindades ja selle komponente väljendavate arvandmete põhjal kantakse iga liikmesriigi puhul deebetisse summa, mille arvutamisel kohaldatakse kogurahvatulu suhtes eelmise eelarveaasta puhul vastuvõetud määra, ning kreeditisse kantakse kõnealuse eelneva eelarveaasta jooksul tehtud maksed. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid kanda nimetatud saldo käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. 7. Kõik muudatused, mis tehakse eelmiste eelarveaastate kogurahvatulus vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõikele 2, kui nimetatud määruse artiklist 5 ei tulene teisiti, põhjustavad iga asjaomase liikmesriigi vastavalt käesoleva artikli lõikele 6 kindlaks määratud saldo korrigeerimise. Nimetatud korrigeerimine määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 5 esimeses lõigus sätestatud korras. Komisjon teatab liikmesriikidele kõnealustest korrigeerimistest piisavalt aegsasti, et liikmesriigid saaksid korrigeerimised kanda käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. septembrit ei võeta arvesse ühtegi kogurahvatulus tehtavat muudatust, välja arvatud muudatused punktides, millest komisjon või liikmesriik on teatanud enne kõnealust kuupäeva. 8. Lõigetes 4 kuni 7 nimetatud toimingud kujutavad endast muudatusi selle eelarveaasta tuludes, mille kestel toimingud sooritatakse. 9. Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamist rahastavad kõik liikmesriigid. Kõnealuse vähendamise rahastamist läbi ei vaadata, isegi kui kogurahvatulu näitajad hiljem muutuvad. 10. Kooskõlas otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikega 7 kasutatakse kõnealuse otsuse kohaldamisel mõistet „kogurahvatulu” tähenduses „asjaomase aasta rahvamajanduse kogutulu turuhindades”, mis on määratletud määruses (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, kuid 2002. aastale eelnevate aastate puhul võetakse lisaomavahendite arvutamisel endiselt aluseks direktiivis 89/130/EMÜ, Euratom määratletud mõiste „rahvamajanduse kogutoodang turuhindades”. |
9. |
artiklis 10a asendatakse sõna „RKT” sõnaga „kogurahvatulu” vastavas käändes; |
10. |
artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Lõikes 1 nimetatud intressi maksmise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 1a ja 2 mutatis mutandis.”; |
11. |
artikli 12 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:
|
12. |
VI jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „otsuse 2000/597/EÜ, Euratom” järgmisega: „otsuse 2007/436/EÜ, Euratom”; |
13. |
artikli 15 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad „otsuse 2000/597/EÜ, Euratom” järgmisega: „otsuse 2007/436/EÜ, Euratom”; |
14. |
artiklis 16 asendatakse sõnad „artikli 10 lõigetes 4–8” järgmisega: „artikli 10 lõigetes 4–7”; |
15. |
Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
|
16. |
artiklis 19 asendatakse sõna „RKT” sõnaga „kogurahvatulu”. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub otsuse 2007/436/EÜ, Euratom jõustumise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. jaanuar 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
A. VONDRA
(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(2) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) ELT C 192, 29.7.2008, lk 1.
(4) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.
(5) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(6) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(7) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).
(8) Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).
(9) EÜT L 49, 21.2.1989, lk 26.”;
(10) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.”;
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 106/2009,
4. veebruar 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 5. veebruaril 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. veebruar 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
JO |
73,2 |
MA |
46,2 |
|
TN |
134,4 |
|
TR |
94,0 |
|
ZZ |
87,0 |
|
0707 00 05 |
JO |
155,5 |
MA |
134,2 |
|
TR |
172,1 |
|
ZZ |
153,9 |
|
0709 90 70 |
MA |
114,4 |
TR |
150,8 |
|
ZZ |
132,6 |
|
0709 90 80 |
EG |
84,3 |
ZZ |
84,3 |
|
0805 10 20 |
EG |
48,3 |
IL |
51,0 |
|
MA |
60,0 |
|
TN |
47,0 |
|
TR |
58,5 |
|
ZZ |
53,0 |
|
0805 20 10 |
IL |
148,2 |
MA |
96,1 |
|
TR |
49,1 |
|
ZZ |
97,8 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
CN |
72,2 |
IL |
76,4 |
|
JM |
75,5 |
|
MA |
136,4 |
|
PK |
73,9 |
|
TR |
70,9 |
|
ZZ |
84,2 |
|
0805 50 10 |
EG |
48,0 |
MA |
67,1 |
|
TR |
58,8 |
|
ZZ |
58,0 |
|
0808 10 80 |
CA |
86,3 |
CL |
67,8 |
|
CN |
69,8 |
|
MK |
32,6 |
|
US |
114,6 |
|
ZZ |
74,2 |
|
0808 20 50 |
AR |
104,9 |
CL |
73,7 |
|
CN |
33,6 |
|
US |
118,1 |
|
ZA |
118,6 |
|
ZZ |
89,8 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 107/2009,
4. veebruar 2009,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama nende energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuded, mida müüakse ja turustatakse märkimisväärses mahus ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju ja märkimisväärne potentsiaal keskkonnamõju parandamiseks ilma liigsete kuludeta. |
(2) |
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on ette nähtud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu olmeelektroonika rakendusmeetmed. |
(3) |
Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida lihtsate digimuundurite tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring koostati koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning uuringu tulemused avaldati. |
(4) |
Ettevalmistavas uuringus osutati, et ühenduse turule viidavate lihtsate digimuundurite arv kasvab 2014. aastaks 56 miljonini võrreldes 2008. aasta 28 miljoniga ja nende iga-aastane elektritarbimine kasvab 2014. aastaks väärtuseni 14 TWh võrreldes 2010. aasta väärtusega 6 TWh, kuid lihtsate digimuundurite elektritarbimist saab kulutõhusal viisil oluliselt vähendada. |
(5) |
Lihtsate digimuundurite elektritarbimist saab vähendada, rakendades olemasolevaid patentimata konstruktsioonilahendusi, mida vaatamata nende kulutõhususele ei ole piisavalt turule toodud, sest lõppkasutajad ei ole teadlikud lihtsate digimuundurite kasutuskuludest ja tootjatel puudub stiimul kasutada kõnealuseid lahendusi seadmete kasutamisega kaasneva elektritarbimise vähendamiseks. |
(6) |
Kehtestada tuleks lihtsate digimuundurite elektritarbimise ökodisaini nõuded, et ühtlustada nende seadmete kohta kehtivaid ökodisaini nõudeid kogu ühenduses ning aidata kaasa siseturu toimimisele ja kõnealuste seadmete keskkonnatoime paranemisele. |
(7) |
Käesolev määrus peaks suurendama selliste tehnoloogiate levikut turul, mis parandavad lihtsate digimuundurite energiatõhusust ja mille tulemusel säästetaks energiat võrreldes tavapärase äritegevuse stsenaariumiga 2014. aastaks hinnanguliselt 9 TWh aastas. |
(8) |
Ökodisaini nõuded ei tohiks avaldada negatiivset mõju toote funktsionaalsusele ega tervisele, ohutusele ega keskkonnale. |
(9) |
Ökodisaini nõuete etapiviisiline jõustumine peaks andma tootjatele toodete ümberkavandamiseks piisavalt aega. Etappide ajastus peaks olema selline, et välditakse negatiivset mõju turulolevate seadmete funktsionaalsusele ja võetakse arvesse mõju tootjate, eelkõige VKEde kuludele, tagades samas poliitikaeesmärkide õigeaegse saavutamise. |
(10) |
Elektritarbimist tuleks mõõta, võttes arvesse tehnika üldtunnustatud arengutaset; tootjad võivad kohaldada direktiivi 2005/32/EÜ artikli 9 kohaselt kehtestatud ühtlustatud standardeid. |
(11) |
Käesolevas määruses sätestatud nõuded peaksid olema ülimuslikud nõuete suhtes, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodu- ja kontoriseadmete elektritarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatult. (2) |
(12) |
Kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 lõikega 2 peaks käesolev määrus kindlaks määrama, et kohaldatavad vastavushindamise menetlused on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll ja direktiivi 2005/32/EÜ V lisas sätestatud juhtimissüsteem. |
(13) |
Vastavuskontrolli hõlbustamiseks tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2005/32/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ulatuses, mil see on seotud käesolevas rakendusmeetmes sätestatud nõuetega. |
(14) |
Tuleks kindlaks määrata võrdlusandmed praegu saadaolevate madala elektritarbimisega lihtsate digimuundurite kohta. Lihtsatel digimuunduritel 0-vatise seisundi olemasolu toetaks tarbijate käitumist ja otsust vähendada tarbetut energiakadu. Võrdlusandmed aitaksid tagada teabe laia kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse eelkõige VKEde ja väga väikeste ettevõtete jaoks, mis hõlbustaks veelgi parimate kavandamistehnoloogiate kasutuselevõtmist lihtsate digimuundurite energiatarbimise vähendamiseks. |
(15) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaini nõuded lihtsatele digimuunduritele.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 2005/32/EÜ sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. |
„lihtne digimuundur” – eraldiseisev seade, millel olenemata kasutatavatest liidestest on järgmised omadused:
Lihtsal digimuunduril võivad olla järgmised lisafunktsioonid ja/või -komponendid, mis ei sisaldu lihtsa digimuunduri miinimumspetsifikaadis:
|
2. |
„ooteseisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul:
|
3. |
„reaktiveerimisfunktsioon” – funktsioon, mis kauglüliti, sealhulgas kaugjuhtimise, siseanduri või tingimusega seotud taimeri abil võimaldab aktiveerida teised seisundid, sh tööseisundi, et pakkuda lisafunktsioone, sealhulgas põhifunktsiooni; |
4. |
„info- või olekunäitur” – pidevalt töötav funktsioon, mis annab teavet või näitab seadme seisundit kuvaril, sealhulgas kellad; |
5. |
„tööseisund(id)” – seisund(id), millel seade on ühendatud vooluvõrku ja vähemalt üks seadme ettenähtud teenust osutavatest põhifunktsioonidest on aktiivne; |
6. |
„automaatne säästuseisund” – funktsioon, mis lülitab lihtsa digimuunduri tööseisundist ooteseisundisse pärast teatava aja möödumist kasutaja viimasest toimingust ja/või kanali vahetusest tööseisundis; |
7. |
„teine tuuner” – lihtsa digimuunduri osa, mida saab kasutada sõltumatuks salvestamiseks, võimaldades samal ajal vaadata mõnda teist programmi; |
8. |
„tingimusjuurdepääs” – teenuseosutaja kontrollitav ringhäälinguteenus, mille kasutamine eeldab tellitava televisiooniteenusega liitumist. |
Artikkel 3
Ökodisaini nõuded
Lihtsatele digimuunduritele esitatavad ökodisaini nõuded on sätestatud I lisas.
Artikkel 4
Seos määrusega (EÜ) nr 1275/2008
Käesoleva määruse nõuded on määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatute suhtes ülimuslikud.
Artikkel 5
Vastavushindamine
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamise menetlus on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll või direktiivi 2005/32/EÜ V lisas sätestatud juhtimissüsteem.
Artikkel 6
Kontrollimenetlus turujärelevalve teostamiseks
Järelevalve toimub kooskõlas II lisas sätestatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 7
Võrdlusandmed
Parimate turul olevate toodete ja tehniliste lahenduste võrdlusandmed on esitatud III lisas.
Artikkel 8
Läbivaatamine
Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt viis aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse tehnika arengut, ja esitab läbivaatamise tulemused nõuandefoorumile.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
I lisa punkti 1 kohaldatakse alates ühe aasta möödumisest esimeses lõigus osutatud kuupäevast.
I lisa punkti 2 kohaldatakse alates kolme aasta möödumisest esimeses lõigus osutatud kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. veebruar 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
(2) ELT L 339, 18.12.2008, lk 45.
I LISA
Ökodisaini nõuded
1. Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ei tohi turule viidud lihtsad digimuundurid ületada järgmisi elektritarbimise piirmäärasid; sisseehitatud kõvakettaga ja/või teise tuuneriga lihtsad digimuundurid on sellest nõudest vabastatud:
|
Ooteseisund |
Tööseisund |
Lihtne digimuundur |
1,00 W |
5,00 W |
Näiturifunktsiooni täiendav piirmäär ooteseisundis |
+1,00 W |
— |
Kõrglahutusega signaalide dekodeerimise täiendav piirmäär |
— |
+3,00 W |
2. Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ei tohi turule viidud lihtsad digimuundurid ületada järgmisi elektritarbimise piirmäärasid:
|
Ooteseisund |
Tööseisund |
Lihtne digimuundur |
0,50 W |
5,00 W |
Näiturifunktsiooni täiendav piirmäär ooteseisundis |
+0,50 W |
— |
Kõvaketta täiendav piirmäär |
— |
+6,00 W |
Teise tuuneri täiendav piirmäär |
— |
+1,00 W |
Kõrglahutusega signaalide dekodeerimise täiendav piirmäär |
— |
+1,00 W |
3. Ooteseisundi olemasolu
Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist peab lihtsatel digimuunduritel olema ooteseisund.
4. Automaatne säästuseisund
Üks aasta pärast käesoleva rakendusmeetme jõustumist peab lihtsatel digimuunduritel olema automaatne säästuseisund või muu sarnane funktsioon, millel on järgmised omadused:
— |
lihtne digimuundur lülitub tööseisundist automaatselt ooteseisundisse vähem kui kolme tunni möödumisel kasutaja viimasest toimingust ja/või kanali vahetusest, andes ooteseisundile ülemineku kohta kaks minutit ette hoiatusteate; |
— |
automaatne säästuseisund on vaikimisi seadistatud. |
5. Mõõtmised
Punktides 1 ja 2 osutatud elektritarbimist mõõdetakse usaldusväärse, täpse ja taasesitatava menetluse teel, võttes arvese tehnika üldtunnustatud arengutaset.
0,50 W või suurema võimsuse mõõtmised viiakse läbi mõõtemääramatusega 2 % või alla selle usaldusnivool 95 %. Väiksema kui 0,5 W võimsuse mõõtmised viiakse läbi mõõtemääramatusega 0,01 W või alla selle usaldusnivool 95 %.
6. Teave, mille tootjad peavad esitama võrdlushindamiseks
Artikli 5 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi osi:
a) |
oote- ja tööseisund
|
b) |
mõõtmiste testi parameetrid
|
Tehnilised dokumendid ei pea sisaldama digimuunduri toite ja ülekande vastuvõtmiseks kasutatavate selliste välisseadmete elektritarbimise nõudeid, nagu näiteks aktiivne maapealne antenn, satelliitringhäälingu konverter või mis tahes kaabel- või telekommunikatsioonimodem.
7. Teave, mida tootjad peavad esitama tarbijate teavitamiseks
Tootjad tagavad, et lihtsate digimuundurite tarbijatele esitatakse teave lihtsate digimuundurite energiatarbimise kohta vattides nii oote- kui ka tööseisundis, ümardatud esimese kümnendkohani.
II LISA
Kontrollimenetlus
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollitegevuses kohaldavad liikmesriikide ametiasutused I lisa punktides 1, 2 või 4 sätestatud nõuete suhtes järgmist kontrollimenetlust.
1,00 W ületava elektritarbimise puhul:
Liikmesriigi ametiasutused testivad ühtainsat seadet.
Mudel loetakse käesoleva määruse I lisa punkti 1 ja 2 asjakohastele sätetele vastavaks, kui tööseisundi ja ooteseisundi oludes saadud tulemused ei ületa piirmäärasid rohkem kui 10 %.
Vastasel juhul testitakse veel kolme seadet. Mudel loetakse käesolevale määrusele vastavaks, kui (vastavalt vajadusele) tööseisundi ja ooteseisundi tingimustel saadud viimase kolme testi keskmine tulemus ei ületa piirmäärasid rohkem kui 10 %.
1,00 W või väiksema elektritarbimise puhul:
Liikmesriigi ametiasutused testivad ühtainsat seadet.
Mudel loetakse käesoleva määruse I lisa punkti 1 ja 2 asjakohastele sätetele vastavaks, kui tööseisundi ja/või ooteseisundi oludes saadud tulemused ei ületa piirmäärasid rohkem kui 0,10 W.
Vastasel juhul testitakse veel kolme seadet. Mudel loetakse käesolevale määrusele vastavaks, kui tööseisundi ja/või ooteseisundi oludes saadud viimase kolme testi keskmine tulemus ei ületa piirmäärasid rohkem kui 0,10 W.
Vastasel juhul loetakse mudel mittevastavaks.
III LISA
Võrdlusandmed
Direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 3. osa punkti 2 kohaldamiseks määratakse kindlaks järgmised soovituslikud võrdlusandmed. Need viitavad parimatele käesoleva määruse vastuvõtmise ajal olemasolevatele tehnilistele lahendustele:
|
ilma lisafunktsioonideta lihtne digimuundur:
|
|
sisseehitatud kõvakettaga lihtne digimuundur:
|
Võrdlusandmed on esitatud baaskonfiguratsiooniga, automaatse säästuseisundi funktsiooni ja täieliku väljalülitamise lülitiga lihtsate digimuundurite kohta.
DIREKTIIVID
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/15 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/6/EÜ,
4. veebruar 2009,
millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitlevat nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ selle II ja III lisa kohandamiseks tehnika arenguga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
olles konsulteerinud tarbekaupade teaduskomiteega,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kui üks liikmesriik oli võtnud direktiivi 76/768/EMÜ artikli 12 alusel piiravaid meetmeid dietüleenglükooli kasutamise suhtes kosmeetikatoodetes, konsulteeriti tarbekaupade teaduskomiteega. Arvestades, et nimetatud teaduskomitee on seisukohal, et dietüleenglükooli ei tohiks kasutada kosmeetikatoodete koostisainena, kuid dietüleenglükooli sisaldust valmis kosmeetikatoodetes võõrlisandina kontsentratsioonis kuni 0,1 % võib pidada ohutuks, tuleks selle aine kasutamine kosmeetikatoodetes keelata ja selle jääkide piirnormiks kinnitada 0,1 %. |
(2) |
Kui üks liikmesriik oli võtnud direktiivi 76/768/EMÜ artikli 12 alusel piiravaid meetmeid fütonadiooni kasutamise suhtes kosmeetikatoodetes, konsulteeriti tarbekaupade teaduskomiteega. Teaduskomitee on seisukohal, et fütonadiooni kasutamine kosmeetikatoodetes ei ole ohutu, sest see võib põhjustada nahaallergiat, ning isikud, kellel see on niisugust allergiat põhjustanud, võivad jääda ilma olulisest raviainest. Seetõttu tuleks see aine keelata. |
(3) |
Direktiiviga 76/768/EMÜ keelatakse kasutada kosmeetikatoodetes aineid, mida liigitatakse vastavalt nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (2) I lisale 1., 2., ja 3. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks. Direktiivis 67/548/EMÜ 3. kategooriasse liigitatud ainete kasutamist võib siiski lubada tingimusel, et neid on hinnatud tarbekaupade teaduskomitees ja komitee on need ained heaks kiitnud. |
(4) |
Tarbekaupade teaduskomitee on seisukohal, et tolueen, mis on direktiivi 67/548/EMÜ I lisa alusel klassifitseeritud 3. kategooria kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete hulka, on üldisest toksikoloogilisest seisukohast ohutu, kui seda on küünehooldustoodetes kuni 25 %; siiski tuleks jälgida, et lapsed seda ainet sisse ei hinga. |
(5) |
Kui üks liikmesriik oli võtnud direktiivi 76/768/EMÜ artikli 12 alusel piiravaid meetmeid dietüleenglükoolmonobutüüleetri ja etüleenglükoolmonobutüüleetri kasutamise suhtes kosmeetikatoodetes, konsulteeriti tarbekaupade teaduskomiteega. Nimetatud teaduskomitee on seisukohal, et dietüleenglükoolmonobutüüleetri kasutamine lahustina juuksevärvides kontsentratsioonis kuni 9,0 % ei ohusta tarbijate tervist. Peale selle on komitee seisukohal, et etüleenglükoolmonobutüüleetri kasutamine lahustina oksüdatiivsetes juuksevärvides kontsentratsioonis kuni 4,0 % ja mitteoksüdatiivsetes juuksevärvides kontsentratsioonis kuni 2,0 % ei ohusta tarbijate tervist. Siiski ei pidanud tarbekaupade teaduskomitee nende ainete kasutamist ohutuks, kui toode on aerosooli kujul või pihustatav; seega tuleks niisugune võimalik kasutamine keelata. |
(6) |
Seepärast tuleks direktiivi 76/768/EMÜ vastavalt muuta. |
(7) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 76/768/EMÜ II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 5. augustiks 2009. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 5. novembrist 2009.
Lisa punktis 2 viitenumbriga 185 märgitud ainet nimega tolueen käsitlevaid norme kohaldavad nad siiski alates 5. veebruarist 2010.
Kui liikmesriigid esimeses lõigus osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 4. veebruar 2009
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.
LISA
Direktiivi 76/768/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
II lisasse lisatakse järgmised viitenumbrid:
|
2) |
III lisa 1. osasse lisatakse järgmised viitenumbrid 185 kuni 188:
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Nõukogu
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/18 |
NÕUKOGU OTSUS,
24. juuli 2008,
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitleva koostöömemorandumi allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta
(2009/97/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu volitas komisjoni 30. novembril 2007 alustama läbirääkimisi lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitleva lepingu sõlmimiseks Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vahel. |
(2) |
Komisjon on ühenduse nimel pidanud ICAOga läbirääkimisi lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitleva koostöömemorandumi sõlmimiseks vastavalt nõukogu otsuse, millega komisjonile antakse volitused läbirääkimiste alustamiseks, I lisas sätestatud juhistele ning II lisas sätestatud ajutisele menetlusele. |
(3) |
Tingimusel, et on võimalik see sõlmida hilisemal kuupäeval, tuleks alla kirjutada ja ajutiselt kohaldada koostöömemorandumit, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelisele lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitlevale koostöömemorandumile allakirjutamine on käesolevaga ühenduse poolt heaks kiidetud, vastavalt nõukogu otsusele kõnealuse memorandumi sõlmimise kohta.
Memorandumi tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujat volitatakse nimetama isik või isikud, kellel on õigus ühenduse nimel memorandumile alla kirjutada, tingimusel et see sõlmitakse.
Artikkel 3
Pidades silmas vastastikkuse põhimõtet, kohaldatakse memorandumit ajutiselt alates selle allakirjutamisest kuni selle formaalse sõlmimise menetluste lõpuleviimiseni.
Brüssel, 24. juuli 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
B. HORTEFEUX
TÕLGE
RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE ORGANISATSIOONI
ja Euroopa Ühenduse vaheline lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitlev koostöömemorandum
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (edaspidi „ICAO”) ja
Euroopa Ühendus (edaspidi „EÜ”),
edaspidi „pooled”,
MEENUTADES 7. detsembril 1944 Chicagos alla kirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon”), eriti selle 17. lisa (edaspidi „17. lisa – Ohutus”);
PIDADES MEELES ICAO assamblee resolutsiooni A35-9, millega anti peasekretärile juhised jätkata ICAO ülemaailmset lennundusjulgestuse auditite programmi (USAP), mis seisneb regulaarsete, kohustuslike, süsteemsete ja harmoneeritud julgestuskontrollide läbiviimises kõikides Chicago konventsiooni osalisriikides (edaspidi „osalisriigid”);
MEENUTADES Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (1) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 2320/2002”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (2) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 300/2008”), millega pärast vajalike rakendusmeetmete vastuvõtmist asendatakse määrus (EÜ) nr 2320/2002;
MÄRKIDES komisjoni 22. augusti 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1486/2003, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord, (3) eriti selle artiklit 16, millega nähakse ette, et komisjon võtab arvesse valitsustevaheliste organisatsioonide kavandatavaid või hiljuti läbiviidud julgestuskontrolle, et tagada erinevate julgestusalaste inspekteerimiste ja kontrollide üldine tõhusus;
VÕTTES ARVESSE asjakohase ühenduse õiguse kohaldamist, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (4) ja komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (edaspidi „otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom”), eriti selle 10. ja 26. jagu ning selle muudatusi; (5)
PIDADES MEELES asjaolu, et enamik 17. lisas sisalduvaid standardeid sisalduvad ka määruses (EÜ) nr 2320/2002 ning et Euroopa komisjon viib Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi „ELis”) läbi inspekteerimisi nimetatud määruse kohaldamise kontrollimiseks;
VÕTTES ARVESSE, et ICAO auditeerimisprogrammi ja komisjoni inspekteerimisprogrammi esmasteks eesmärkideks on lennundusjulgestuse tugevdamine asjakohaste standardite rakendamise hindamise, võimalike puudujääkide tuvastamise ja vajaduse korral nende heastamise tagamise teel;
VÕTTES ARVESSE, et on soovitav alustada vastastikust koostööd lennundusjulgestuse kontrollide/inspektsioonide ja sellega seotud küsimuste osas viisil, mis tagaks piiratud ressursside parema kasutamise ja aitaks vältida tegevuste dubleerimist ning samal ajal säilitaks ICAO ülemaailmse lennundusjulgestuse auditite (USAP) programmi kõikehõlmavuse ja ühtsuse;
VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Komisjonil on jõustamisvolitused ühenduse lennundusjulgestuse alaste õigusaktide rakendamise tagamiseks;
VÕTTES ARVESSE, et oma 176. istungjärgul võttis ICAO nõukogu suuna, et võimaluse korral peaksid ICAO lennundusjulgestuse kontrollid keskenduma riikide suutlikkusele teostada asjakohast riiklikku järelevalvet; lisaks sellele paluti peasekretäril uurida koostöö korraldust ja kõige tõhusamat ressursside kasutamist piirkondades, kus on olemas kohustuslikud piirkondlikud valitsuse auditeerimiskavad;
1. Üldsätted
1.1. Need 17. lisa standardid, mis ei ole hõlmatud EÜ õigusaktidega, ei kuulu käesoleva koostöömemorandumi reguleerimisalasse.
1.2. EÜ õigusaktidega hõlmatud 17. lisa standardite suhtes hindab ICAO inspekteerimisi, mida Euroopa Komisjon viis läbi ELi liikmesriikide pädevates asutustes, et kontrollida ühenduse lennundusjulgestuse alaseid õigusakte järgima kohustatud osalisriikide vastavust kõnealustele standarditele vastavalt käesoleva koostöömemorandumi 3. punktile.
1.3. ICAO hindamiste läbiviimist Euroopa Ühenduses arutatakse ühe poole nõudmisel, kuid vähemalt üks kord aastas.
1.4. ICAO audiitorid võivad aeg-ajalt osaleda vaatlejatena inspekteerimistel, mida Euroopa Komisjon viib läbi ELi lennujaamades, kui asjaomane ELi liikmesriik on edastanud selleks komisjonile oma selgesõnalise nõusoleku.
2. Euroopa Ühenduses toimuvate Euroopa Komisjoni inspekteerimiste kohta ICAOle edastatav teave
2.1. Kooskõlas otsusega 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom edastatakse ICAO volitatud töötajatele järgmine „RESTREINT UE” tasemel ELi salastatud teave:
A. |
lennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad ja standardid, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 4 lõikele 2 või määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 4; ja |
B. |
Euroopa Komisjoni inspekteerimiste kohta ELi liikmesriikide pädevates asutustes:
|
2.2. ICAO võimaldab käesoleva koostöö raames Euroopa Komisjoni edastatud ELi salastatud teabele juurdepääsu üksnes volitatud töötajatele teadmisvajaduse alusel. Volitatud töötajad ei avalda nimetatud teavet ühelegi kolmandale poolele. ICAO võtab tarvitusele kõik vajalikud õiguslikud ja sisemised meetmed, et kaitsta Euroopa Komisjonilt saadud teabe konfidentsiaalsust.
2.3. Euroopa Komisjon ja ICAO lepivad käesolevas koostöömemorandumis kehtestatud korras kokku täiendavates menetlustes Euroopa Komisjoni edastatava salastatud teabe kaitsmiseks. Nimetatud menetluste hulgas on võimalus, et Euroopa Komisjon saab kontrollida, millised kaitsemeetmeid ICAO on kehtestanud.
3. ICAO hinnang Euroopa Komisjoni lennundusjulgestuse inspekteerimise süsteemile
3.1. ICAO hinnang Euroopa Komisjoni lennundusjulgestuse inspekteerimise süsteemile koosneb Euroopa Komisjoni nõuete analüüsist ja 2. jao alusel edastatavast teabest. Vajaduse korral külastab ICAO Euroopa Komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraati ning peakorterit Brüsselis Belgias.
3.2. Konkreetne lähteülesanne ja tegutsemiskord Euroopa Komisjoni lennundusjulgestuse inspekteerimise süsteemi hindamiseks ICAO poolt lepitakse kokku ICAO ja Euroopa Komisjoni vahelise kirjavahetuse teel.
4. Vaidluste lahendamine
4.1. Käesoleva koostöömemorandumi tõlgendamise või kohaldamisega seotud eriarvamused või vaidlused lahendatakse poolte vahel läbirääkimiste teel.
4.2. Mitte miski käesolevas koostöömemorandumis või sellega seotus ei tühista poolte privileege ega immuniteete.
5. Muud lepingud
5.1. Käesolev koostöömemorandum ei asenda ega piira muid pooltevahelisi koostöövorme.
6. Läbivaatamine – jõustumine
6.1. Pooled vaatavad käesoleva koostöömemorandumi rakendamise läbi ülemaailmse lennundusjulgestuse auditite programmi praeguse etapi lõpus või varem, kui üks pooltest tunneb selleks vajadust.
6.2. Kuni koostöömemorandumi jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates selle allakirjutamise kuupäevast.
6.3. Käesolev koostöömemorandum jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb viimasele poolte teineteisele edastatud teatele asjakohaste sisemenetluste lõpetamise kohta.
Koostatud Montrealis seitsmeteistkümnendal septembril kahe tuhande kaheksandal aastal kahes eksemplaris inglise keeles.
Euroopa Ühenduse nimel
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nimel
(1) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.
(2) ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.
(3) ELT L 213, 23.8.2003, lk 3.
(4) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(5) Otsused 2005/94/EÜ, Euratom, 2006/70/EÜ, Euratom ja 2006/548/EÜ, Euratom.
Euroopa Keskpank
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/22 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS,
11. detsember 2008,
millega muudetakse otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta
(EKP/2008/22)
(2009/98/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 26.2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
10. novembri 2006. aasta otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (1) tuleb muuta, et võtta arvesse poliitilisi otsuseid ja turuarengut. |
(2) |
Euroopa Keskpank (EKP) on muutnud oma väärtpaberitehingute avaldamispõhimõtteid, et veelgi suurendada EKP finantsaruannete läbipaistvust. Muudetud põhimõtete üheks osaks on, et senised finantspõhivarad tuleb bilansikirjest „Muu finantsvara” üle viia vara liigi alla vastavalt emitendi päritoluriigile, vääringule ja sellele, kas väärtpabereid kavatsetakse hoida tähtaja lõpuni. Lisaks tuleb kõik sihtotstarbelise portfellina hoitavad finantsinstrumendid liigitada „Muu finantsvara” alla. |
(3) |
Otsuses EKP/2006/17 puuduvad erireeglid intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute, välisvaluuta futuuride ja aktsiafutuuride raamatupidamise kohta. Finantsturgudel kasutatakse neid instrumente üha enam ja need võivad olla asjakohased EKP välisreservi haldamisel. Kui intressimäära vahetuse tähtpäevatehinguid tuleb arvestada nagu lihtsaid (plain vanilla) intressimäära vahetustehinguid, siis välisvaluutafutuuride ja aktsiafutuuride arvestus peab järgima intressimäära futuuride arvestuse põhimõtteid. |
ON OTSUSTANUD JÄRGMISELT:
Artikkel 1
Muudatused
Otsust EKP/2006/17 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.
|
2. |
Artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Kaubeldavad aktsiainstrumendid Kaubeldavate aktsiainstrumentide üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 9.” |
3. |
Artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Futuurid Futuuride üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 16.” |
4. |
Artiklis 17 lisatakse järgmine lause: „Intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul algab amortiseerimine tehingu väärtuspäevast.” |
5. |
Otsuse EKP/2006/17 I ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga. |
Artikkel 2
Lõppsäte
Käesolev otsus jõustub 31. detsembril 2008.
Frankfurt Maini ääres, 11. detsember 2008
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) ELT L 348, 11.12.2006, lk 38.
LISA
Otsuse EKP/2006/17 I ja III lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
I lisa tabel pealkirjaga „Varad” asendatakse järgmisega: „VARAD
|
2. |
III lisas asendatakse sõnad tabeli esimese veeru punktis 2.3 „Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse” sõnadega „Kanded välisvaluuta-, intressimäära ja kulla hinna riskide eraldistest/eraldistesse”. |
SUUNISED
Euroopa Keskpank
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/31 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
23. oktoober 2008,
millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta
(EKP/2008/13)
(2009/99/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1 ja 14.3 koosmõjus artikli 3.1 esimese taandega, artikliga 18.2 ja artikli 20 esimese lõiguga,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühtse rahapoliitika saavutamiseks eurosüsteemi poolt, kuhu kuuluvad euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) keskpangad (RKPd) ja Euroopa Keskpank (EKP), tuleb määratleda eurosüsteemis kasutatavad instrumendid ja menetlused, et rakendada seda poliitikat ühtselt kõikides osalevates liikmesriikides. |
(2) |
EKP-l on pädevus kehtestada eurosüsteemi ühtse rahapoliitika rakendamiseks vajalikud suunised ja RKPd on kohustatud tegutsema kooskõlas nende suunistega. |
(3) |
Toimuvate turusündmuste tõttu tuleb teha muudatused eurosüsteemi ühtse rahapoliitika määratlustest ja teostamises. Seega tuleb kohased muudatused teha 31. augusti 2000. aasta suunises EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, (1) eelkõige järgmise osas: i) riskiohjamisraamistiku ja eurosüsteemi laenutehingute tagatiskõlblikkuse kriteeriumide muutmine; ii) mitte-euro vääringus tagatise võtmine eriolukordades; iii) vajadus sätestada üksuste käsitlemine, kelle vahendid on külmutatud või kelle suhtes kohaldavad Euroopa Ühendus või liikmesriik meetmeid asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel, ja iv) ühtlustamine võttes arvesse Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) uusi sätteid (EKP/2003/9), (2) |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
I ja II lisa muutmine
Suunist EKP/2000/7 muudetakse järgmiselt.
1. |
I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga. |
2. |
II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga. |
Artikkel 2
Kontrollimine
RKPd edastavad EKP-le hiljemalt 30. novembriks 2008 dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesolevat suunist järgida.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev suunis jõustub 1. novembril 2008. Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2009.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 23. oktoober 2008
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.
(2) ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.
I LISA
Suunise EKP/2000/7 I lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
Sisukorras lisatakse jaotise 6.7 pealkiri „Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatise aktsepteerimine eriolukordades”. |
2. |
Jaotist 1.3.1 muudetakse järgmiselt.
|
3. |
Jaotise 2.2 neljanda lõigu kaks esimest lauset asendatakse järgmisega: „Kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete operatsioonide puhul kauplevad liikmesriikide keskpangad osapooltega, kes kuuluvad nende vastavate peenhäälestusoperatsioonide osapoolte hulka. Kiirpakkumisi ja kahepoolseid operatsioone võib teostada ka mitmete teiste osapooltega.”. |
4. |
Jaotise 2.4 pealkiri asendatakse järgmisega: |
5. |
Jaotise 3.1.2 esimese lõigu lõpulause jäetakse välja. |
6. |
Jaotise 3.1.3 esimese lõigu teine lause jäetakse välja. |
7. |
Jaotist 4.1 muudetakse järgmiselt.
|
8. |
Jaotises 4.2 pärast pealkirja „Kasutustingimused” jäetakse välja teise lõigu joonealune märkus 12. |
9. |
Jaotise 5.1.3 teise lõigu lõpulause asendatakse järgmisega: „Kui kiirpakkumine on avalikult välja kuulutatud, võivad liikmesriikide keskpangad valitud osapooltega otse ühendust võtta.”; |
10. |
Jaotise 5.3.3 esimeses lõigus jäetakse välja joonealune märkus 12. |
11. |
Jaotise 6.2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Eurosüsteem annab osapooltele nõu varade kõlblikkuse kohta eurosüsteemi tagatisvarana, kui sellena esitatakse juba välja antud turustatavaid varasid või lunastamata turustamatuid varasid. Enne varade väljaandmist nõuannet ei anta.” |
12. |
Jaotist 6.2.1 muudetakse pärast pealkirja „Vara liik” järgmiselt.
|
13. |
Jaotises 6.2.1 pärast pealkirja „Väljalaskmiskoht” asendatakse joonealuse märkuse 7 esimene lause järgmisega: „Alates 1. jaanuarist 2007 peavad rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank’i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg’i poolt üleilmse esitaja vormis välja lastud rahvusvahelised võlakirjad selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olema välja lastud uue üleilmse võlakirja (New Global Note – NGN) kujul ning hoiustatud ühises hoiuasutuses (Common Safekeeper – CSK), mis on kas rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium või keskdepositoorium, mis vastab EKP kehtestatud miinimumnõuetele.” |
14. |
Jaotist 6.2.2 muudetakse pärast pealkirja „Krediidinõuded” järgmiselt.
|
15. |
Jaotist 6.2.3 muudetakse pärast pealkirja „Kõlblike varade kasutamise eeskirjad” järgmiselt.
|
16. |
Jaotist 6.3.1 muudetakse järgmiselt.
|
17. |
Jaotises 6.3.4 asendatakse pärast pealkirja „Reitinguagentuurid” esimese lõigu teise taande esimene lause järgmisega: „Reitinguagentuur peab eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku tõhusa rakendamise tagamiseks täitma teatavaid operatsioonilisi nõudeid ja tagama asjakohase hõlmavuse.” |
18. |
Jaotist 6.4.1 muudetakse järgmiselt.
|
19. |
Jaotist 6.4.2 muudetakse järgmiselt.
|
20. |
Jaotises 6.4.3 pärast pealkirja „Krediidinõuded” lisatakse esimese taande lõppu järgmine joonealune märkus:
|
21. |
Lisatakse järgmine jaotis 6.7: „6.7. Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatiste aktsepteerimine eriolukordades Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatiste aktsepteerimine eriolukordades Teatavatel asjaoludel võib EKP nõukogu otsustada aktsepteerida kõlbliku tagatisena teatavaid turustatavaid võlainstrumente, mille on oma vääringus välja lasknud üks või mitu euroalavälist G10 riiki. Sel juhul selgitatakse kohaldatavaid kriteeriume ning osapooli tuleb teavitada ka välisvääringus nomineeritud tagatiste valimise ja rakendamise korrast, sealhulgas hindamise allikatest ja põhimõtetest, riskiohjemeetmetest ning arvelduskorrast. Ilma et see piiraks jaotise 6.2.1 sätete kohaldamist, võib selliseid varasid hoiustada/registreerida (emiteerida) ja hoida ning nendega arveldada väljaspool EMPd ning need võivad olla nomineeritud muudes vääringutes peale euro. Osapool, kes selliseid varasid kasutab, peab olema nende omanik. Kõnealuseid varasid ei tohi tagatisena kasutada osapooled, kes on EMPst või Šveitsist väljaspool asuvad krediidiasutuste filiaalid.”; |
22. |
Jaotist 7.2 muudetakse järgmiselt.
|
23. |
Jaotist 7.3 muudetakse järgmiselt.
|
24. |
I lisa liidet 1 muudetakse järgmiselt:
|
25. |
I lisa liidet 2 muudetakse järgmiselt.
|
26. |
Tabel liites 5 asendatakse järgmisega: „EUROSÜSTEEMI VEEBILEHED
|
(1) 19. novembril 2007 asendati TARGETi detsentraliseeritud tehniline struktuur ühtse TARGET2 jaosplatvormiga, milles kõikide maksekorralduste esitamine ja töötlemine ning maksete laekumine toimub ühistel tehnilistel alustel. TARGET2ga liituti kolme riikide rühma kaupa, mis võimaldas TARGETi kasutajatel minna uuele süsteemile üle erinevatel etappidel ja kindlaksmääratud kuupäevadel. Riikide rühmad olid järgmised: 1. rühm (19. november 2007): Austria, Küpros, Saksamaa, Luksemburg, Malta ja Sloveenia; 2. rühm (18. veebruar 2008): Belgia, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Portugal ja Hispaania; ja 3. rühm (19. mai 2008): Kreeka, Itaalia ja EKP. Kavandatud oli ka neljas ülemineku varukuupäev (15. september 2008). Eraldi kokkuleppe alusel on TARGET2ga ühendatud ka teatud mitteosalevate liikmesriikide keskpangad: Läti ja Leedu keskpangad (1. rühmas) ning Taani, Eesti ja Poola keskpangad (3. rühmas).
(2) Lisaks sellele saab laenamise püsivõimalust kasutada ainult siis, kui maksesüsteemi infrastruktuuri nõuded RTGS-s on täidetud.”;
(3) Varaga tagatud väärtpaberite kohta, mille alusvarade eest makstakse põhisummat või intressi kord poolaastas või aastas, võib ka aruanded esitada sama sagedusega, st poolaasta või aasta kaupa.”;
(4) Operatiivsetest erinevustest tulenevalt võib liikmesriigiti riskiohjemeetmete erinevusi siiski esineda. Näiteks osapoolte alusvara liikmesriikide keskpankadele esitamise korras (keskpangale panditud koondtagatisena või iga tehingu jaoks määratletud alusvarade tagasiostulepingutena) võib esineda väiksemaid erinevusi alusvarade väärtuse hindamise ajas ja muudes riskiohjeraamistiku operatiivsetes aspektides. Peale selle võib turustamatute varade puhul olla erinevusi hindamismeetodite täpsuses, mis kajastub turuväärtuse allahindluste üldises tasemes (vt jaotis 6.4.3).”;
(5) Fikseeritud kupongimääraga võlainstrumentide turuväärtuse allahindluse tasemeid kohaldatakse ka selliste võlainstrumentide suhtes, mille kupong on seotud väljalaskja enda reitingu muutusega või inflatsiooniga indekseeritud võlakirjadega.”;
(6) Üldiselt määrab likviidsusklassi väljalaskja liigitus. Sellele vaatamata kuuluvad kõik varaga tagatud väärtpaberid väljalaskja liigitusest olenemata V klassi ning Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjad II klassi. Krediidiasutuste emiteeritud traditsioonilised kaetud pangavõlakirjad ja muud võlainstrumendid kuuluvad III ja IV klassi.”
(7) EKP emiteeritud võlasertifikaadid ning liikmesriikide keskpankade poolt enne euro kasutuselevõttu emiteeritud võlainstrumendid kuuluvad I likviidsusklassi.
(8) Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjade hulka kuuluvad ainult sellised instrumendid, mille väljalaskemaht on vähemalt 1 miljard eurot ning millele vähemalt kolm turutagajat annavad korrapäraselt ostu- ja müüginoteeringuid.
(9) II likviidsusklassi kuuluvad ainult sellised turustatavad varad, mille on emiteerinud EKP poolt asutusteks liigitatud emitendid. Muude asutuste emiteeritud turustatavad varad kuuluvad III likviidsusklassi. Muude asutuste emiteeritud turustatavad varad kuuluvad III likviidsusklassi.
(10) Kupongimakse loetakse muutuva intressimääraga makseks, kui kupong on seotud viitintressimääraga ja tema uuestimääratlemise tähtaeg ei ole üle ühe aasta. Kupongimaksed, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, loetakse fikseeritud intressimääraga makseteks ning allahindluse tähtajaks võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg.”;
(11) V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes, mida hinnatakse teoreetiliselt vastavalt jaotisele 6.5, kohaldatakse täiendavat allahindlust. Võlainstrumendi suhtes kohaldatakse 5 %list allahindlust otse teoreetilise hindamise käigus.”;
(12) Need nimekirjad on üldsusele kättesaadavad EKP kodulehel (www.ecb.europa.eu).”
(13) Euroopa Keskpanga 16. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 2181/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta ja määrust (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2004/21) (ELT L 371, 18.12.2004, lk 42), on selgesõnaliselt sätestatud, et hoiuste kohustusi tuleb aruandluses kajastada nimiväärtusega. Nimiväärtus on põhisumma, mille võlgnik peab lepingu kohaselt võlausaldajale tagasi maksma. Muudatus osutus vajalikuks sellepärast, et nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1) oli muudetud nii, et teatavate finantsinstrumentide hinda saaks kindlaks määrata õiglase väärtuse põhimõttel.”
(14) Näiteks V likviidsusklassi kuuluvate varaga tagatud väärtpaberite puhul, mille väärtus määratakse teoreetilise hinna alusel, vähendatakse teoreetilist hinda 5 % võrra enne 12 %list turuväärtuse allahindlust. See tähendab, et väärtust vähendatakse kokku 16,4 %.”;
II LISA
Suunise EKP/2000/7 II lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
I jaotises asendatakse punkti 6 esimeses lõigus alapunkt f järgmisega:
|
2. |
I jaotises asendatakse punkti 6 esimeses lõigus allpunkt h järgmisega:
|
3. |
I jaotises lisatakse punkti 6 esimeses lõigus järgmised allpunktid p kuni t:
|
4. |
I jaotises asendatakse punkti 6 teine lõik järgmisega: „Juhul a ja p järgnevad õiguslikud tagajärjed automaatselt; juhtudel b, c ja q võivad õiguslikud tagajärjed järgneda automaatselt; juhtudel d kuni o ja r kuni t ei järgne õiguslikud tagajärjed automaatselt, vaid on kaalutletud (st neid rakendatakse alles pärast rikkumishoiatuse kättetoimetamist). Selline hoiatus võib anda ajapikenduse maksimaalselt kuni kolm pangapäeva kõnealuse rikkumise heastamiseks. Kui rikkumise õiguslikud tagajärjed põhinevad kaalutlusõigusel, peavad kaalutlusõiguse kasutamist käsitlevad sätted tagama sellise õiguse kasutamise tõhususe.” |
5. |
I jaotises asendatakse punkt 7 järgmisega:
|
6. |
II jaotises pärast pealkirja „Kõigile pöördtehingutele esitatavad nõuded” jäetakse punktis 15 välja joonealune märkus 2. |
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/46 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
11. detsember 2008,
millega muudetakse suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis
(EKP/2008/21)
(2009/100/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas põhikirja artikli 47.2 teise ja kolmanda taandega,
ning arvestades järgmist:
(1) |
10. novembri 2006. aasta suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (1) tuleb muuta, et võtta arvesse poliitilisi otsuseid ja turuarengut. |
(2) |
Eurosüsteem on muutnud oma väärtpaberitehingute avaldamispõhimõtteid, et veelgi suurendada finantsaruannete läbipaistvust. Muudetud põhimõtete üheks osaks on, et senised finantspõhivarad tuleb bilansikirjest „Muu finantsvara” üle viia vara liigi alla vastavalt emitendi päritoluriigile, vääringule ja sellele, kas väärtpabereid kavatsetakse hoida tähtaja lõpuni. Lisaks tuleb kõik sihtotstarbelise portfellina hoitavad finantsinstrumendid liigitada „Muu finantsvara” alla. |
(3) |
Suunises EKP/2006/16 puuduvad erireeglid intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute, välisvaluutafutuuride ja aktsiafutuuride raamatupidamise kohta. Finantsturgudel kasutatakse neid instrumente üha enam ja need võivad olla asjakohased EKP välisreservi haldamisel. Kui intressimäära vahetuse tähtpäevatehinguid tuleb arvestada nagu lihtsaid (plain vanilla) intressimäära vahetustehinguid, siis välisvaluutafutuuride ja aktsiafutuuride arvestus peab järgima intressimäära futuuride arvestuse põhimõtteid. |
(4) |
Muuta tuleb seniseid aktsiainstrumentide raamatupidamise reegleid, et kajastada ühe osana EKP välisreservi halduses võimalust käsitleda kaubeldavaid aktsiaid. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Muudatused
Suunist EKP/2006/16 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Välisvaluutas väärtpaberitehingute, sealhulgas aktsiainstrumentide, kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduvad laekunud intressid, sealhulgas üle- või alakurss, kirjendatakse iga päev arvelduspäeva alusel.” |
2. |
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.
|
3. |
Artikli 8 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Pöördtehinguid, sealhulgas väärtpaberilaenutehinguid, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames, kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui asjaomase RKP või EKP arvele on kantud sularahatagatis.” |
4. |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.
|
5. |
Artiklit 16 muudetakse järgmiselt.
|
6. |
Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Intressivahetustehingud hinnatakse ümber üksikjuhtude kaupa ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Soovitav on kasumiaruandes aasta lõpus kajastatud realiseerimata kahjum amortiseerida järgnevate aastate jooksul; intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul peaks amortiseerimine algama tehingu väärtuspäevast ja olema lineaarne. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.” |
7. |
Suunise EKP/2006/16 II, IV ja IX lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga. |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev suunis jõustub 31. detsembril 2008.
Artikkel 3
Adressaadid
Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 11. detsember 2008
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.
LISA
Suunise EKP/2006/16 II, IV ja IX lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
II lisa muudetakse järgmiselt.
|
2. |
IV lisa tabel pealkirjaga „Varad” asendatakse järgmisega: „VARAD
|
3. |
IX lisas asendatakse sõnad tabeli esimese veeru punktis 2.3 „Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse” sõnadega „Kanded välisvaluuta-, intressimäära ja kulla hinna riskide eraldistest/eraldistesse”. |
(1) Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansivormidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädala finantsaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansivormile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+)” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.
(2) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/59 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
20. jaanuar 2009,
millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta
(EKP/2009/1)
(2009/101/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 12.1 ja 14.3 koosmõjus artikli 3.1 esimese taandega, artikliga 18.2 ja artikli 20 esimese lõiguga,
ning arvestades järgmist:
(1) |
ühtse rahapoliitika saavutamiseks eurosüsteemi poolt, kuhu kuuluvad euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) keskpangad (RKPd) ja Euroopa Keskpank (EKP), tuleb määratleda eurosüsteemis kasutatavad instrumendid ja menetlused, et rakendada seda poliitikat ühtselt kõikides osalevates liikmesriikides. |
(2) |
Võttes arvesse äsjaseid muudatusi varaga tagatud väärtpaberite turgudel, tuleb teha muudatused eurosüsteemi ühtse rahapoliitika määratlustes ja teostamises. Eelkõige tuleb muuta varaga tagatud väärtpaberite reitingunõudeid ja välistada varaga tagatud väärtpaberite teatavate liikide kasutamine eurosüsteemi krediiditehingutes, et järgida EKPSi põhikirja artikli 18.1 nõuet, mille kohaselt peavad krediiditehingud krediidiasutustega ja muude turul osalejatega olema piisavalt tagatud. |
(3) |
Üheks eurosüsteemi poolt kohaldatavaks riskiohjamismeetmeks eurosüsteemi piisava riskikaitse tagamisel kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1 on piirangute kehtestamine tagatisena kasutatavate emitentide või vara suhtes. Eurosüsteemi krediidiriski vastu kindlustamiseks tuleb tagatiseta pangavõlakirjade tagatiseks võtmise puhul piirata emitentide kontsentratsiooni, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
I lisa muutmine
31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (1) I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.
Artikkel 2
Kontrollimine
RKPd edastavad EKPle hiljemalt 30. jaanuariks 2009 dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesolevat suunist järgida.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev suunis jõustub 20. jaanuaril 2009. Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. märtsist 2009.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 20. jaanuar 2009
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.
LISA
Suunise EKP/2000/7 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Jaotises 6.2.1 pealkirja „Vara liik” all asendatakse neljanda lõigu punkt c järgmisega:
|
2) |
Jaotise 6.3.1 viiendas lõigus lisatakse pärast teist lauset järgmise lause: „Pärast 1. märtsi 2009 emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite osas tähendab eurosüsteemi kõrge krediidistandardi nõue, et laenutagatisele on emiteerimisel antud hinnang AAA ning kvaliteedi miinimumlävi väärtpaberi tähtaja jooksul on laenutagatise hinnang „Üks A”. (2) |
3) |
Jaotises 6.4.2 lisatakse järgmine kolmas taane:
|
4) |
Jaotises 6.4.1 asendatakse taustinfo 7 järgmisega: „TAUSTINFO 7 Riskiohjemeetmed Eurosüsteem kohaldab järgmisi riskiohjemeetmeid:
Eurosüsteem võib igal ajal kasutada ka järgmisi riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1.
|
5) |
Tabel liites 5 asendatakse järgmisega: „EUROSÜSTEEMI VEEBILEHED
|
(1) Eelkõige ei välista see nõue varaga tagatud väärtpabereid, mille puhul emitentide struktuur hõlmab kahte finantsvahendusettevõtet ning nende finantsvahendusettevõtete suhtes on järgitud tegeliku müügi nõudeid, s.o teise finantsvahendusettevõtte poolt emiteeritud võlainstrumendid on otseselt või kaudselt tagatud ilma rühmitamata algse varade kogumiga. Lisaks ei hõlma muude varaga tagatud väärtpaberite rühmade mõiste kaetud võlakirju, mis vastavad nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3) artikli 22 lõikele 4.”
(2) „AAA” tähistab Fitch’i, Standard & Poor’i või DBRS’i pikaajalist reitingut „AAA” või Moody pikaajalist reitingut „Aaa”.”
IV Muud aktid
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
EFTA järelevalveamet
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/62 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 94/06/COL,
19. aprill 2006,
millega viiekümne seitsmendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju
EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut (3), eriti selle artiklit 24, artikli 5 lõike 2 punkti b ja protokolli nr 3 esimese osa artiklit 1,
ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,
ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt avaldab järelevalveamet teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab,
MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (4) mille järelevalveamet kiitis heaks 19. jaanuaril 1994, (5)
ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki „ÜLDIST” punkti II kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,
ARVESTADES, et Euroopa Komisjon on esitanud soovituse 2003/361/EÜ (6) mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta, mis asendab komisjoni soovitust 96/280/EÜ (7) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta,
ARVESTADES, et riigiabi suuniste eelmine 10. peatükk, millega oli inkorporeeritud komisjoni soovitus 96/280/EÜ, on EFTA järelevalveameti 5. novembri 2003. aasta otsusega nr 198/03/COL (8) kehtetuks tunnistatud, sest uus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus, mis on sätestatud komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ, on samuti inkorporeeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes rakendatavat grupierandit käsitleva määruse lisasse, (9)
ARVESTADES, et riigiabi suunised viitavad korduvalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele, peab järelevalveamet vajalikuks inkorporeerida komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus riigiabi suunistesse,
ARVESTADES, et komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus tuleb lisada riigiabi suunistesse selle 10. peatüki asemele,
ARVESTADES, et riigiabi suuniste muid peatükke, mis viitavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eelmisele määratlusele, mis oli sätestatud eelmises 10. peatükis, tuleb muuta selliselt, et need viitaks mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuele määratlusele,
MEENUTADES, et järelevalveamet on konsulteerinud Euroopa Komisjoniga komisjoni soovituse 2003/361/EÜ inkorporeerimiseks riigiabi suunistesse,
MEENUTADES, et järelevalveamet on konsulteerinud EFTA riikidega 7. veebruaril 2006 Islandile, Liechtensteinile ja Norrale saadetud kirjaga,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Järelevalveameti riigiabi suuniseid muudetakse selliselt, et asendatakse selle 10. peatükk mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta. Uus 10. peatükk on liidetud ja moodustab käesoleva otsuse lahutamatu osa. Riigiabi suuniste muid peatükke, mis viitavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eelmisele määratlusele, mis oli sätestatud eelmises 10. peatükis, tuleb muuta selliselt, et need viitaks komisjoni soovituses 2003/361/EÜ sätestatud mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuele määratlusele.
Uut 10. peatükki kohaldatakse alates selle vastuvõtmisest järelevalveameti poolt.
Artikkel 2
EFTA riike teavitatakse käesolevast otsusest kirjaga, millele lisatakse otsuse ja järelevalveameti riigiabi suuniste uue 10. peatüki koopia.
Artikkel 3
Euroopa Komisjoni tuleb teavitada kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, edastades käesoleva otsuse koopia ja järelevalveameti riigiabi suuniste uue 10. peatüki.
Artikkel 4
Käesolev otsus koos lisaga avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.
Brüssel, 19. aprill 2006
EFTA järelevalveameti nimel
Bjørn T. GRYDELAND
president
Kurt JAEGER
kolleegiumi liige
(1) Edaspidi „järelevalveamet”.
(2) Edaspidi „EMP leping”.
(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.
(4) Ameti poolt vastu võetud asjaomaste teadete, suuniste jne kogu, edaspidi „riigiabi suunised”.
(5) Algselt avaldatud EÜTs L 231, 3.9.1994, lk 1 ja selle EMP kaasandes nr 32 samast kuupäevast. Riigiabi suuniste ajakohastatud versioon on avaldatud ameti veebilehel www.eftasurv.int
(6) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
(7) EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.
(8) ELT L 120, 12.5.2005, lk 39.
(9) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33), mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22). Mõlemad määrused on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1f ühiskomitee otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, 3.10.2002, lk 42) ja ühiskomitee otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 ja EMP kaasanne nr 12, 10.3.2005, lk 49).
LISA
„10. MIKROETTEVÕTETELE JA VÄIKESTELE NING KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETELE ANTAV ABI
10.1. Sissejuhatus
1) |
Eelmine 10. peatükk sisaldas inkorporeeritud komisjoni soovitust 96/280/EÜ (1) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta. Arvestades komisjoni soovituse 96/280/EÜ kohaldamisel tekkinud tõlgendusraskusi ning ettevõtetelt saadud tähelepanekuid, oli vajalik komisjoni soovitusse 96/280/EÜ mitmete muudatuste tegemine. Selguse eesmärgil otsustas komisjon aga komisjoni soovituse 96/280/EÜ asendada mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uut määratlust sisaldava komisjoni uue soovitusega 2003/361/EÜ. |
2) |
EFTA järelevalveamet tühistas eelmise 10. peatüki (millega oli inkorporeeritud komisjoni soovitus 96/280/EÜ) 5. novembri 2003. aasta otsusega nr 198/03/COL, (2) sest komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uus määratlus oli inkorporeeritud ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes rakendatavat grupierandit käsitleva määruse lisasse. (3) |
3) |
Arvestades aga seda, et riigiabi suunistes on viidatud korduvalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele, peab järelevalveamet vajalikuks inkorporeerida komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uus määratlus riigiabi suunistesse. Käesolev uus 10. peatükk inkorporeerib seega komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (4) sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uue määratluse. |
4) |
Tuleb täpsustada, et vastavalt
tuleb ettevõtetena käsitleda mis tahes majandustegevusega tegelevaid üksusi, olenemata nende õiguslikust vormist, muu hulgas eelkõige käsitöönduse ja muu majandustegevusega tegelevaid üksikettevõtjaid ja pereettevõtteid, ühinguid ja ühistuid, mis tegelevad korrapäraselt majandustegevusega. |
5) |
Töötajate arv on kahtlemata üks tähtsamaid kriteeriume, mida tuleb pidada peamiseks; selleks et saada aga aru ettevõtte tegelikust ulatusest ja suutlikkusest ning ettevõtte seisundist konkurentidega võrreldes, on vaja kasutusele võtta finantskriteerium. Ainult käibe kasutamine finantskriteeriumina ei ole aga soovitatav eelkõige seetõttu, et kaubandus- ja turustussektori ettevõtetel on juba loomu poolest suuremad käibed kui tootmissektori ettevõtetel. Seega tuleks käibe kriteeriumi kombineerida bilansimahu kriteeriumiga, mis peegeldab ettevõtte üldist jõukust, kusjuures mõlemat neist kriteeriumidest on võimalik ületada. |
6) |
Käibe ülemmäär kehtib ettevõtete puhul, kes tegelevad väga mitmesuguse majandustegevusega. Selleks et määratluse kohaldamisest saadavat kasu põhjendamatult mitte piirata, tuleks seda nii muutuvate hindade kui ka tootlikkuse arvesse võtmiseks uuendada. |
7) |
Mis tahes uue asjaolu puudumise korral on bilansimahu ülemmäära puhul põhjust kasutada lähenemist, mille kohaselt käibe ülemmäärade suhtes rakendatakse kahe muutuja vahelisel statistilisel suhtel põhinevat koefitsienti. Statistilise suundumuse kohaselt tuleb käibe ülemmäära enam suurendada. Kuna suundumus erineb ettevõtete suurusest olenevalt, on samuti vaja koefitsienti kohandada, et see peegeldaks võimalikult täpselt majandussuundumusi ega karistaks mikro- ja väikesi ettevõtteid keskmise suurusega ettevõtetega võrreldes. See koefitsient on mikroettevõtete ja väikeste ettevõtete puhul peaaegu 1. Asja lihtsustamiseks tuleb seetõttu kõnealuste kategooriate käibe ülemmääraks ja bilansimahu ülemmääraks valida üks väärtus. |
8) |
Samuti tuleks paremini määratleda mikroettevõtted – väikeste ettevõtete kategooria, mis on eriti oluline ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks. |
9) |
Selleks et paremini mõista väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegelikku majanduslikku seisundit ning jätta sellest kategooriast välja need ettevõtete rühmad, mille majanduslik võim võib olla suurem tõeliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omast, tuleks eristada ettevõtete eri liike sõltuvalt sellest, kas nad on autonoomsed, kas neil on osalusi, millega ei kaasne valitsevat seisundit, (partnerettevõtted) või kas nad on teiste ettevõtetega seotud. Kasutusele jääb komisjoni eelmises soovituses 96/280/EÜ sätestatud osalusmäär 25 %, millest väiksema puhul peetakse ettevõtet autonoomseks. |
10) |
Ettevõtete loomise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali rahastamise ning maaelu ja kohaliku arengu ergutamiseks võib ettevõtteid käsitleda autonoomsena ka juhul, kui teatavad investorid, kellel on ettevõtte rahastamises ja loomises oluline roll, omavad ettevõttes 25 % suurust või suuremat osalust. Sellistele investoritele esitatavaid tingimusi ei ole aga varem kindlaks määratud. Eraldi äramärkimist väärivad üksikisikud või rühmad, kes tegelevad riskikapitali regulaarse investeerimisega ettevõtetesse (nn business angels), sest võrreldes teiste riskikapitali investoritega on nende asjakohased nõuanded uutele ettevõtjatele äärmiselt väärtuslikud. Samuti soodustavad nende omakapitaliinvesteeringud riskikapitaliettevõtete tegevust, sest nad pakuvad ettevõtte varases etapis väiksemaid summasid. |
11) |
Asjade lihtsustamiseks, eriti EFTA riikide ja ettevõtete jaoks, tuleks seotud ettevõtete määratlemisel kasutada nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (konsolideeritud aastaaruannete kohta, (5) viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/65/EÜ (6) artiklis 1 sätestatud tingimusi niivõrd, kuivõrd need tingimused on käesoleva peatüki jaoks sobivad. Selleks et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali investeerimist veelgi enam ergutada, võeti nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, (7) viimati muudetud direktiiviga 2001/65/EÜ) artikli 5 lõike 3 kriteeriumeid järgides kasutusele kõnealuse ettevõtte üle valitseva mõju puudumise eeldus. |
12) |
Selleks et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ette nähtud erieeskirjadest ja neid soodustavatest meetmetest saaksid kasu ainult seda tegelikult vajavad ettevõtted, tuleks mõningatel juhtudel võtta arvesse ka ettevõtete vahelisi suhteid, mis toimivad füüsiliste isikute kaudu. Selleks et niisuguseid olukordi võimalikult vähendada, tuleb selliste suhete kontrollimisel piirduda rangelt vaid ettevõtetega, mis tegutsevad asjaomasel turul või lähiturgudel, viidates vajaduse korral järelevalveameti asjaomase turu määratlusele järelevalveameti otsuse (asjaomase turu mõiste määratlemise kohta konkurentsiõiguse kohaldamisel EMPs) I lisas. (8) |
13) |
Kunstliku eristamise vältimiseks EFTA riigi eri riigiasutuste puhul ja õiguskindluse tagamiseks on vaja kinnitada, et ettevõte, mille kapitalist 25 % või enamat või hääleõigusi kontrollib riigiasutus, ei ole väike ega keskmise suurusega ettevõte. |
14) |
Selleks et vähendada ettevõtete halduskoormust ning lihtsustada ja kiirendada haldusasutuste tegelemist asjadega, mille puhul nõutakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtte staatust, võib ettevõtetel lubada teatavate andmete kinnitamiseks kasutada deklaratsiooni. |
15) |
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtte kindlaksmääramiseks on vaja töötajate arv üksikasjalikult välja selgitada. Kutseõppe ja praktika edendamise huvides on soovitatav töötajate arvu arvutamisel töötajate hulka mitte arvata kutseõppe lepingu alusel kutseoskusi omandavaid praktikante ja üliõpilasi. Samuti ei arvata töötajate hulka rasedus- ja sünnituspuhkusel ega lapsehoolduspuhkusel olevaid isikuid. |
16) |
Ettevõtete eri liigid on määratletud vastavalt nende suhetele teiste ettevõtetega ning arvestavad nende ühtekuuluvuse objektiivselt erinevat määra. Seepärast on iga ettevõtteliigi puhul kohane nende tegevust ja majandusjõudu näitavate suuruste arvutamisel rakendada erinevat korda. |
10.2. Mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus
10.2.1. Ettevõtlus
17) |
Ettevõte on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi. |
10.2.2. Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mille alusel määratakse ettevõtte liik
18) |
Mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. |
19) |
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias peetakse väikeettevõtteks ettevõtet, kus on alla 50 töötaja ning mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. |
20) |
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias peetakse mikroettevõtteks ettevõtet, mis annab tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. |
10.2.3. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtte liigid
21) |
Autonoomne ettevõte on mis tahes ettevõte, mis ei ole partnerettevõte punktide 22–23 tähenduses ega seotud ettevõte punktide 24–28 tähenduses. |
22) |
Partnerettevõtted on kõik ettevõtted, mis ei ole seotud ettevõtted punktide 24–28 tähenduses ja mille vahel on järgmine suhe: ettevõte (tootmisahelas eespool asetsev ettevõte) omab üksi või koos ühe või mitme punktides 24–28 määratletud seotud ettevõttega 25 % või rohkem teise ettevõtte (tootmisahelas tagapool asetsev ettevõte) kapitalist või hääleõigustest. |
23) |
Ettevõtet võib siiski pidada autonoomseks ning partnerettevõtteid mitteomavaks ka juhul, kui nimetatud 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, eeldusel et nad ei ole seotud punktide 24–28 tähenduses üksi ega ühiselt asjaomase ettevõttega:
|
24) |
Seotud ettevõtted on ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmine suhe:
|
25) |
Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui punktis 23 loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt kõnealuse ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi osanikena. |
26) |
Ettevõtteid, millel on mõni punktis 24 kirjeldatud suhe ühe või mitme teise ettevõtte kaudu või mõni punktis 23 loetletud investor, peetakse samuti seotud ettevõtteks. |
27) |
Ettevõtteid, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, peetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. |
28) |
Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg. |
29) |
Välja arvatud punktis 23 sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtet käsitleda väikese ja keskmise suurusega ettevõttena, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme riikliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all. |
30) |
Ettevõtted võivad deklareerida oma seisundi autonoomse ettevõtte, partnerettevõtte või seotud ettevõttena, sealhulgas andmed jaotises 10.2.2 sätestatud ülemmäärade kohta. Deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõte heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või enam ühele ettevõttele või omavahel seotud ettevõtetele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või EMP sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata. |
10.2.4. Töötajate arvu ja rahaliste summade puhul kasutatavad andmed ning vaatlusperiood
31) |
Töötajate arvu ja rahaliste summade puhul kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse raamatupidamiskontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest lisandväärtusmaks (käibemaks) ja muud kaudsed maksud. |
32) |
Kui ettevõte leiab raamatupidamiskontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole jaotises 10.2.2 nimetatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtte staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemäärad ületatakse kahel järjestikusel aruandeperioodil. |
33) |
Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, kehtestatakse piirmäärad majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel. |
10.2.5. Töötajate arv
34) |
Töötajate arv on aasta tööühikute (ATÜ) arv, st kogu vaatlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö olenemata töö kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse ATÜ murdarvuna. Töötajate hulka kuuluvad:
|
35) |
Töötajate hulka ei arvata praktikante ja üliõpilasi, kes on kutseõppe lepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel olevaid isikuid. |
10.2.6. Ettevõtte andmete kindlakstegemine
36) |
Autonoomse ettevõtte puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes kõnealuse ettevõtte raamatupidamisaruannete põhjal. |
37) |
Partnerettevõtteid või seotud ettevõtteid omava ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete või olemasolu korral ettevõtte konsolideeritud aruannete põhjal või nende konsolideeritud aruannete põhjal, mis ettevõtet konsolideerimise tõttu käsitlevad. |
38) |
Punktis 37 nimetatud andmetele lisatakse asjaomase, tootmisahelas vahetult ees- või tagapool asuva ettevõtte iga partnerettevõtte andmed. Liidetav osa on võrdeline omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suurem). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära. |
39) |
Punktides 37 ja 38 nimetatud andmetele lisatakse 100 % iga sellise ettevõtte andmetest, mis on asjaomase ettevõttega otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid ei ole aruannete konsolideerimisel juba arvesse võetud. |
40) |
Punktide 37–39 kohaldamisel võetakse andmed asjaomase ettevõtte partnerettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muude, võimaluse korral konsolideeritud andmete hulgast. Nendele lisatakse 100 % partnerettevõtetega seotud ettevõtete andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud. |
41) |
Punktide 37–39 kohaldamisel võetakse andmed asjaomase ettevõttega seotud ettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muude, võimaluse korral konsolideeritud andmete hulgast. Neile lisatakse võrdeliselt andmed selle seotud ettevõtte kõikide partnerettevõtete kohta, mis asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid andmeid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud ulatuses, mis on vähemalt võrdne punkti 38 alusel määratud protsendimääraga. |
42) |
Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid asjaomase ettevõtte töötajate kohta, arvutatakse töötajate arv ettevõtte partnerettevõtete andmete proportsionaalse liitmise teel, lisades andmed ettevõtete kohta, millega asjaomane ettevõte on seotud. |
10.2.7. Läbivaatamine
43) |
Käesolevas peatükis toodud määratluse kohaldamise läbivaatamise alusel, mis tuleb teha pärast Euroopa Komisjoni vastava eelnõu avaldamist, ning arvestades direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 tehtud muudatusi seoses seotud ettevõtete määratlusega kõnealuse direktiivi tähenduses, kohandab järelevalveamet vajaduse korral käesolevas peatükis toodud määratlust ning eelkõige käibe ja bilansimahu ülemmäärasid, et võtta arvesse EMP kogemusi ja majanduse arengut. |
10.3. Vastuvõtmine
44) |
Uut 10. peatükki kohaldatakse alates kuupäevast, mil EFTA järelevalveamet selle vastu võtab.” |
(1) Komisjoni soovitus 96/280/EÜ (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4).
(2) Kolleegiumi 5. novembri 2003. aasta otsus nr 198/03/COL (ELT L 120, 12.5.2005, lk 39).
(3) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33), mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22). Mõlemad määrused on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa jaotisesse 1f ühiskomitee otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, 3.10.2002, lk 42) ja ühiskomitee otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 aja EMP kaasanne nr 12, 10.3.2005, lk 49).
(4) Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, milles käsitletakse mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(5) Nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiiv 83/349/EMÜ (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XXII lisa jaotisesse 4.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XXII lisa jaotisesse 4 ühiskomitee 5. detsembri 2003. aasta otsusega nr 176/2003 (ELT L 88, 25.3.2004, lk 53 ja EMP kaasanne nr 15, 25.3.2004, lk 14).
(7) Nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiv 78/660/EMÜ (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XXII lisa jaotisesse 4.
(8) Kolleegiumi 4. märtsi 1998. aasta otsus nr 46/98/COL (EÜT L 200, 16.7.1998, lk 46 ja EMP kaasanne nr 52, 18.12.1997, lk 10). Käesolev otsus vastab komisjoni teatisele asjaomase turu mõiste määratlemise kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5).
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/69 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 227/06/COL,
19. juuli 2006,
seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf. (Island)
EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja 26. protokolli,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, (3) millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus, eriti selle artiklit 24,
VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõiget 2 ning II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6, artikli 7 lõiget 3 ja artiklit 10,
VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 rakendamiseks ja tõlgendamiseks, eriti selle punkti 17 riigigarantiide kohta ning punkti 19 riigi osaluste kohta äriühingutes,
VÕTTES ARVESSE järelevalveameti otsust nr 125/05/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf., milles kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi, (5)
ning arvestades järgmist:
I. ASJAOLUD
1. MENETLUS
Islandi esindus Euroopa Liidu juures edastas 27. veebruari 2004. aasta kirjas rahandusministeeriumi 26. veebruari 2004. aasta kirja, millega Islandi ametiasutused teavitasid järelevalveametit riigigarantii andmisest Islandi merealuse kaabli projektile, s.o Farice’i projektile. Järelevalveamet sai kirja kätte ja registreeris selle 1. märtsil 2004 (juhtum nr 257593).
Islandi esindus edastas 14. mai 2004. aasta kirjas Islandi rahandusministeeriumi 13. mai 2004. aasta kirja, milles esitati lisateave. Järelevalveamet sai kirja kätte ja registreeris selle 14. mail 2004 (juhtum nr 281472).
Pärast kirjavahetust Islandi ametiasutustega, (6) teavitas järelevalveamet Islandi ametiasutusi oma otsusest algatada seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf. järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud uurimismenetlus (juhtum nr 319257).
Järelevalveameti otsus nr 125/05/COL ametliku uurimismenetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes (7). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Järelevalveamet ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.
Islandi ametiasutused esitasid 28. juuni 2005. aasta kirjas oma märkused otsuse nr 125/05/COL kohta (juhtum nr 324236).
Nagu on märgitud ka ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, väljendas järelevalveamet 31. jaanuari 2003. aasta kirjas ettevõtjale Farice hf. mõlema konkurentsimenetluste puhul teatavaid konkurentsiprobleeme. Järelevalveamet on küsinud teavet ka Farice’i projekti kohta, mis oli vajalik projekti hindamiseks konkurentsi seisukohalt. Järelevalveamet esitas ettevõtjale Farice hf. oma 6. mai 2004. aasta kirjas ametliku teabenõude. (8) Ettevõtja Farice hf. vastuse sai järelevalveamet kätte 21. oktoobril 2004. Mõlemad konkurentsimenetlused lõpetati järelevalveasutuse 2. juuni 2006. aasta kirjaga (juhtum nr 1072261).
2. MEETMETE KIRJELDUS
2.1. FARICE’I PROJEKTI KIRJELDUS
Farice’i projekt seisnes Islandit ja Fääri saari Šotimaaga ühendava merealuse telekommunikatsioonikaabli ehitamises ja haldamises.
Alates 1994. aastast on Island ja Fääri saared rahvusvahelises ühenduses merealuse telekommunikatsioonikaabli kaabli CANTAT-3 kaudu. CANTAT-3 paigaldati konsortsiumi kaablina. Juurdepääs CANTAT-3-le oli tagatud konsortsiumi liikmetele (9) tühistamatu kasutusõigusega ja konsortsiumi liikme Teleglobe’i rentimisvõimsusega. CANTAT-3-l on ühenduspunktid Kanadas, Islandil, Fääri saartel, Taanis, Ühendkuningriigis ja Saksamaal. CANTAT 3-ga konkureerivate üleatlandiliste kaabelsüsteemide ehitamisega said CANTAT-3 loojad juurdepääsu teistele, majanduslikult kasulikematele ühendustele. Island ja Fääri saared said siiski tugineda vaid CANTAT- 3 ühendusele. See oli kõnealustele osapooltele üheks arvesse võetavaks kaalutluseks uue ühenduvuse arendamise ajal. Lisaks olid CANTAT-3 kaablil teatavad tehnilised piirangud, kuna see on vanema põlvkonna kaabel, millel on piiratud võimsus ja mis ei ole alati usaldusväärne. Islandi ametiasutused esitasid ülevaate, milles käsitleti mitmeid CANTAT-3 ühenduvuse ebaõnnestumisi aastatel 1995–2003. Ükski teine kiudoptilise kaabelsüsteemi projekt ei ole alates 1994. aastast, vaatamata rahvusvaheliste ja piirkondadevaheliste telekommunikatsiooniühenduste üldisele võimsuse suurenemisele, kõnealuse kahe riigini jõudnud. Islandi ametiasutuste andmete kohaselt takistasid seda kahe kõnealuse riigi geograafiliselt isoleeritud asukoht ja turu piiratud suurus.
Eeldatakse, et satelliitühenduste (mis on teiseks ülekandealternatiiviks) kulud suurenevad ja ei ole mitte mingil juhul sobivad viivitustundliku Interneti-ühenduse edastamiseks. Selleks et tulla toime kasvava telekommunikatsiooni mahuga, tuli välja arendada alternatiiv.
Farice’i projekti algatas peaaegu 100 % riigi omanduses olev Islandi telekommunikatsioonioperaator Landssími Íslands hf. (edaspidi „Síminn”) (10) ja Fääri saartel turgu valitsev operaator Føroya Tele, kes kaalusid merealuse kaabli ühendust Reykjaviki, Tórshavni ja Edinburghi vahel. Vaatamata sellele selgus 2002. aastal, et Farice’i projekti ei ole võimalik käivitada puhtärilise ettevõtmisena. (11) 2002. aasta märtsis läbi viidud teostatavusuuringus järeldati, et projekti ei ole võimalik rahastada tavapärase projektide rahastamise kaudu. Projekti toetuseks püüti leida laiaulatuslikku liitu, et tagada selle elluviimine. Selle raames võeti vastu kaks otsust.
Esiteks, Islandi ja Fääri saarte kommunikatsiooniasutused kaasati projekti ettevalmistamisse. Eelkõige suursponsorid, Síminn and Føroya Tele, väljendasid selgelt, et nad ei ole huvitatud vajalike laenutagatiste andmisest kogu telekommunikatsiooni turu nimel (12). Seetõttu pidi Islandi riik projektis osalema ja sellesse aktiivselt panustama.
Teiseks, leiti olevat tähtis ettevõtja Og Vodafone, Islandi telekommunikatsioonituru olulisema osaleja, aktiivne projektis osalemine. Otsustati, et lisaks ettevõtja Farice hf. loomisele uue ülekandesüsteemi ehituse ja toimimise eesmärgil, luuakse ka valdusettevõtja Eignarhaldsfélagið Farice ehf (edaspidi „E-Farice”). (13) Valdusettevõtja E-Farice, kellele kuuluvad kõik Islandile kuuluvad Farice’i aktsiad, peaks ostma Og Vodafone’i osaluse CANTAT-3-s. Samalaadse pakkumise tegid Islandi ametiasutused vastavalt IBMi aruandele (14) ka ettevõtjale Síminn, mille tulemusel omandas E-Farice kontrolli kogu Islandi rahvusvahelise ühenduvuse üle. Vastavalt teatisele oleks sellest tulenevalt CANTAT-3 võimsust hallanud ja seda müünud ettevõtja E-Farice. (15)
2002. aastal loodi uus piiratud vastutusega äriühing Farice hf., et valmistada ette, ehitada ja hallata merealust telekommunikatsioonikaabelsüsteemi eesmärgiga edastada telekommunikatsiooni- ja Interneti-ühendust Islandi, Fääri saarte ja Ühendkuningriigi vahel. Vastavalt Islandi ametiasutuste esitatud teabele olid kõnealuse ettevõtja aktsionärideks Síminn (47,33 %), Og Vodafone (1,33 %), Islandi valitsus (27,33 %), kolm Islandi operaatorit, kellele kuulus kokku 3,99 %, Føroya Tele (17,33 %) ja kaks Fääri saarte telekommunikatsioonioperaatorit, kellest igaühele kuulus 1,33 %. (16) Uus Farice’i kaabel koosneb Islandi tuumvõrgust (17) (Seyðisfjörðurist Reykjavíkini), merelausest osast (Seyðisfjörðurist Dunneti laheni), Fääri saarte tuumvõrgust (Funningsfjörðurist kuni Tórshavn’ini) ja Ühendkuningriigi tuumvõrgust (Dunneti lahest Edingburghini). Kaabli haldamiseks ei korraldatud avalikku pakkumist ning see anti ettevõtja Farice hf. hallata. Vastavalt äriplaanile hinnati Farice’i projekti investeerimise kogukuludeks 48,9 miljonit eurot.
Aktsionäride 12. septembri 2002. aasta kokkuleppega nähti ette, et Farice’i hinnapoliitika peaks põhinema kulude orienteeritusel, läbipaistvusel ja mittediskrimineerimisel.
Islandi ametiasutused on seejärel rõhutanud, et Farice’i kaabli kasutamine on kättesaadav nii välis- kui kodumaistele operaatoritele võrdsetel tingimustel ja ühesuguste hindadega. Aktsionäride kokkuleppega võivad ühineda ka uued aktsionärid. Sellega on ettenähtud, et olemasolevatele aktsionäridele pakutakse alati võimalust säilitada ettevõtjas oma aktsiakapitali positsioon juhul, kui aktsiakapital suureneb (aktsionäride kokkuleppe 7. osa).
Farice’i merealuse ülekandekaabli ametlik avamine toimus 2004. aasta veebruaris.
2.2. ISLANDI RIIGIABI KIRJELDUS
a) Laenutagatis
Teatises käsitletakse abi, mida riik annab ettevõtjale Farice 9,4 miljoni euro laenu tagatisena (edaspidi „tähtajaline laen”). Kõnealune laen moodustab osa laiemast pikaajalisest komplekslaenust maksimumsummaga 34,5 miljonit eurot.
Vastavalt Islandi ametiasutuste esitatud teabele, mida võib eelkõige näha 27. veebruari 2004. aasta kokkuleppes (edaspidi „laenu kokkulepe”), mis sõlmiti Farice hf., Íslandsbanki hf. ning muude finantsasutuste ja laenugarantide vahel. Allkirjastatud kokkuleppe kohaselt oleks laen maksimumsummaga 34,5 miljonit eurot jaotunud järgmiselt:
Laen |
(miljonit eurot) |
Laenuandja |
Intressimäär (18) |
Intressiperioodid |
Tagasimakse |
Garant |
|
Osamaksete arv |
Tagasimakse algus |
||||||
A |
9,4 |
Põhjamaade Investeerimispank |
Euribor + 0,18 % p.a. |
6 kuud |
8 makset, teostatakse iga poole aasta tagant |
Sept. 2011 |
Islandi valitsus |
B |
4,7 |
Põhjamaade Investeerimispank |
Euribor + 0,80 % p.a. |
6 kuud |
5 makset, teostatakse iga poole aasta tagant |
Sept. 2009 |
Landssími Íslands hf. (Síminn) |
4,7 |
Íslandsbanki hf. |
||||||
C |
4,7 |
Føroya banki |
Euribor + 1,00 % p.a. |
3 kuud |
10 kvartalipõhist makset |
Sept. 2009 |
Telefon verkið P/F |
D |
11,0 |
Íslandsbanki hf. |
Euribor + 1,50 % p.a. |
1 kuu |
48 igakuist makset |
Sept. 2005 |
Puudub |
Riigitagatis tähtajalisele laenule on inkassotagatis, st, et Farice hf. vastutab täielikult laenu tagasimaksmise eest ja kreeditor peab enne riigitagatise käikulaskmist ammendama eelkõige ettevõtja vahendid. Farice hf. kohustus maksma iga-aastase 0,5 % lisatasu (mille on kehtestanud Islandi riiklik laenuasutus), mis tasuti ettemaksena laenukokkuleppe ja riigitagatise väljastamise ajal. Ettemakse suuruseks oli 438 839 eurot, s.o 4,7 % laenusummast. Lisaks kohustus kõnealune ettevõtja maksma 120 000 Islandi krooni suuruse tasu tagatise eest.
Varasem inkassotagatis allkirjastati 2003. aasta juulis seoses 16 miljoni euro suuruse sildlaenuga. Inkassotagatis kattis 6,4 miljonit eurot, s.o 40 % kõnealusest laenust. Sildlaen maksti tagasi pikaajaliste laenude kogusummas 34,5 miljoni eurot vabastamise järgselt ja sildlaenu inkassotagatis lakkas kehtimast samal päeval. Farice hf. maksis tasu 0,50 % ulatuses tagatisest ja 120 000 Islandi krooni suuruse tasu tagatise eest.
b) Islandi valitsuse osaluse suurendamine aktsiakapitalis
2003. aasta jaanuari alguses tõusis riigi osalus ettevõtjas Farice hf. algselt 27,33 %lt 46,5 %ni. 2004. aasta juuni vastuses andsid Islandi ametiasutused järgmise seletuse:
„Äriplaani edenedes sai selgeks ettevõtja rahastamise vajadus ja seega otsustati suurendada ettevõtja aktsiakapitali. Kõiki Islandi ja Fääri saarte operaatoreid kutsuti üles ostma aktsiaid aktsiakapitali suurendamiseks. Kuna ettevõtja Síminn ei soovinud aktsiakapitalis suuremat osalust kui 33,33 %, omandas ettevõtja Telefonverkið Fääri saarte kaudu 19,93 % ning Islandi valitsus 46,53 % vajalikust aktsiakapitalist, samas kui muudel Islandi operaatoritel ei olnud rahalisi võimalusi enama kui 1,2 % aktsiakapitali omandamiseks.”
Islandi ametasutuste kohaselt suurenes Farice hf. kogu aktsiakapital 327 000 eurolt rohkem kui 14 miljoni euroni. Erinevate aktsionäride osalused aktsiakapitalis on üksikasjalikult välja toodud allolevas tabelis: (19)
Farice hf. aktsiakapital (kogused tuhandetes)
|
Ettevalmistusetapp |
Jaanuar 2003 |
Juuni 2003 |
||||||
|
ISK |
eurot (20) |
Aktsia |
ISK |
eurot |
Aktsia |
ISK |
eurot |
Aktsia |
Eignarhaldsfélagið Farice ehf. |
|
|
|
947 944 |
11 242 |
79,90 % |
947 944 |
11 242 |
79,90 % |
Islandi valitsus |
8 200 |
90 |
27,33 % |
552 067 |
6 547 |
46,53 % |
491 737 |
5 831 |
41,45 % |
Síminn |
14 200 |
155 |
47,33 % |
395 477 |
4 690 |
33,33 % |
352 259 |
4 177 |
29,69 % |
Og Vodafone |
400 |
4 |
1,33 % |
400 |
5 |
0,03 % |
103 949 |
1 232 |
8,76 % |
Lína.Net |
400 |
4 |
1,33 % |
400 |
5 |
0,03 % |
400 |
5 |
0,03 % |
Fjarski ehf. |
400 |
4 |
1,33 % |
400 |
5 |
0,03 % |
400 |
5 |
0,03 % |
RH-net |
400 |
4 |
1,33 % |
400 |
5 |
0,03 % |
400 |
5 |
0,03 % |
Telefonverkið |
5 200 |
57 |
17,33 % |
236 486 |
2 804 |
19,93 % |
236 486 |
2 804 |
19,93 % |
Kall |
400 |
4 |
1,33 % |
400 |
5 |
0,03 % |
400 |
5 |
0,03 % |
SPF spf. |
400 |
4 |
1,33 % |
400 |
5 |
0,03 % |
400 |
5 |
0,03 % |
Kokku |
30 000 |
327 |
100,00 % |
1 186 430 |
14 070 |
100,00 % |
1 186 430 |
14 070 |
100,00 % |
3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMINE
Järelevalveamet jõudis ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nr 125/05/COL esialgsele järeldusele, et riigitagatis ja Islandi riigi osaluse suurendamine ettevõtja Farice hf. aktsiakapitalis on käsitletavad riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.
Järelevalveametil olid kahtlused selle kohta, kas Islandi riigi abimeetmeid saab pidada EMP lepinguga kokkusobivaks. Järelevalveamet kahtles oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, kas abimeetmed on selleks, et olla kooskõlas EMP lepingus sätestatud eeskirjadega, proportsionaalsed oma eesmärkidega ega moonuta konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Kõnealused kahtlused olid seotud eelkõige küsimusega, kas võrgustikule oleks tagatud mittediskrimineeriv juurdepääs. Kuna algselt oli kavas juhtida CANTAT-3 ühenduvus läbi ettevõtja E-Farice hf., olid järelevalveametil kahtlused, et konkurents Islandi ühenduvuse turul kaob, kuna turule jääks vaid üks pakkuja.
4. ISLANDI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED
28. juuni 2005. aasta märkustes otsuse nr 125/05/COL kohta avaldavad Islandi ametiasutused taas arvamust, et Farice’i projekt ei sisalda riigiabi. Islandi ametiasutuste väitel on laenutagatis ja valitsuse osaluse suurenemine aktsiakapitalis kooskõlas riigiabi sätetega. Lisaks moodustab Farice’i projekt infrastruktuuri riigiabi eeskirjade tähenduses. Siiski on Islandi ametiasutused arvamusel (ja nad väitsid seda ka 21. jaanuari 2005. aasta kirjas), et igasugune riigiabi oleks kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktidega b ja c.
Islandi ametiasutused õigustavad kõnealuste meetmete vajadust, tuginedes kaalutlusele, et telekommunikatsiooni ühenduvus ja lairibajuurdepääs on vajalikuks sammuks ELi ühiskonna ja majanduse kaasajastamisel ning Lissaboni tegevuskava oluliseks punktiks nagu ka e-Euroopa tegevuskava arendamise eelduseks.
Island on oma geograafilise asendi tõttu eriti sõltuv juurdepääsust majanduslikule ja usaldusväärsele telekommunikatsiooni ühenduvusele. Hetkel olemasolev ühenduvus ei ole CANTAT-3 tehniliste piirangute tõttu telekommunikatsioonist sõltuvale Islandi ja Fääri saarte majandusele rahuldav, usaldusväärne ega vastuvõetav.
Kõnealuste asjaolude tõttu osutus riigi osalemine vajalikuks selleks, et projekt oleks elujõuline. Riigi osaluseta oleks projekt kas viibinud või ei oleks käiku läinudki.
Islandi ametiasutused on arvamusel, et Islandil usaldusväärsete telekommunikatsiooniteenuste pakkumise tagamise eelised kaaluvad üles puudused, mis tekivad teatava konkurentsimoonutuse tõttu ülejäänud konkurentide suhtes.
Enne Farice’i loomist korraldati Islandi operaatoritega sissejuhatavaid koosolekuid, mille tulemusel nõustusid ainult kolm „väiksemat” operaatorit ostma ettevõtja aktsiaid. Islandi ametiasutuste arvates tehti märkimisväärseid pingutusi osapoolte leidmiseks, määratlemata aktsiakapitalis osalemise alampiiri. Seetõttu väidavad Islandi ametiasutused, et projektis osalemine oli laiahaardeline, võttes arvesse projekti erilisi asjaolusid.
Islandi ametiasutused rõhutavad, et aktsionäride kokkuleppe 7. osaga on ettevõtja Farice hf. asutavatele ettevõtjatele ette nähtud eelisõigus. Kõnealune õigus on kooskõlas Islandi õigusakti nr 2/1995 (piiratud vastutusega äriühingute kohta) artikliga 34, mille kohaselt on aktsionäridel õigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt nende olemasolevate aktsiate arvuga. Kõnealune õigus on loovutatav ja igale aktsionärile jääb õigus oma eelisõigust mitte kasutada. Lisaks nähakse aktsionäride kokkuleppe 7. osa lõikes 2 ette, et aktsionärid püüavad olenemata nende eelisõigusest tagada, et uued osapooled saaksid osaleda aktsiakapitali suurendamises.
Aktsionäride kokkuleppega nähakse ette turutingimustel mittediskrimineeriv ja läbipaistev hinnakujundamine. Ettevõtja hinnakujundamine saab põhinema kulupõhisusel, läbipaistvusel ja mittediskrimineerimisel. Islandi ametiasutused võrdlevad Farice’i projekti olukorraga, mida käsitletakse komisjoni otsuses N 307/2004 seoses lairibainfrastruktuuri projektiga Ühendkuningriigis, millega nähakse ette massituru lairibateenused Šotimaa kaugetes ja maapiirkondades asuvatele äriühingutele ja üksikisikutele. Vastavalt olemasolevale teabele on Farice’i süsteemi ülekande hinnad tõenäoliselt ühed kõrgemad, võrreldes samalaadsete teenustega kogu Põhja-Atlandi piirkonnas. See on üheks põhjuseks, miks 2005. aastal müüdi vähem kui 5 % ettevõtja Farice olemasolevast ülekandevõimsusest.
Seoses avatud juurdepääsuga rõhutavad Islandi ametiasutused, et infrastruktuurile juurdepääs on avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv.
Islandi ametiasutused arvavad, et juhul kui leitakse, et tegemist on riigiabiga, on abi kogusumma piiratud. Seda eelkõige seoses laenutagatisega, sest sellist piiratud summat ei saa käsitleda ühiste huvidega vastuolus olevana EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel. Seoses Islandi riigi osaluse suurendamisega aktsiakapitalis väitsid Islandi ametiasutused, et „ettevõtja Farice loomise algseks eesmärgiks septembris 2002 oli ainult merealuse telekommunikatsioonikaabelsüsteemi ehitamise ja haldamise ettevalmistamine. Sel hetkel ei olnud kogu projekti finantsvajadused ja lõplik aktsiate jaotus veel otsustatud […]. Mitte ükski ettevõtja ei olnud võimeline reaalselt ette võtma kaabli ehitamist ja haldamist […]. Seetõttu ei olnud aktsiakapitali esmane suurendamine 2003. aasta jaanuaris mitte ettevõtja tavaline „aktsiakapitali suurendamine”, vaid sarnane uue ettevõtja loomisele uuel eesmärgil”. Asjaolu, et eraoperaatorid on igas etapis omanud suuremat osa aktsiatest ja panustanud ettevõtjasse märkimisväärselt samaaegselt Islandi riigiga, näitab, et igasugune lõplik riigiabi oleks väga piiratud.
Seoses kahtlustega konkurentsi puhul (vt otsuse nr 125/05/COL punkti II.3.2) väidavad Islandi ametiasutused, et ettevõtjal Farice hf. ja ettevõtjal E-Farice ehf. ei ole kavas osta ega rentida suuremat CANTAT-3 ülekandevõimsust ja et kunagised läbirääkimised ettevõtjaga Teleglobe ei viinud mitte mingisuguste kokkulepeteni. Välja on toodud ka asjaolu, et Farice’i kõrgete hindade tõttu on kliendid üha enam kasutanud CANTAT-3 ülekandevõimsust, mis on suuteline konkureerima Farice hf. ühendusega.
II. HINDAMINE
1. RIIGIABI OLEMASOLU EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKE 1 TÄHENDUSES
EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on öeldud järgmist:
„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”
1.1. ISLANDI RIIGI ANTAV LAENUTAGATIS
Üldiselt võimaldab riigitagatis laenusaajal saada kapitaliturgudel tavaliselt kehtivatest tingimustest paremate finantstingimustega laenu. Seega võivad riigi antud tagatised kuuluda EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse.
Vaatamata sellele, on järelevalveamet riigitagatisi käsitlevate riigiabi suuniste (edaspidi „suunised”) punkti 17.4 lõikes 2 ette näinud olukorra, kus ühekordne riigitagatis ei ole käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt. Selleks peab riigitagatis täitma järgmised tingimused:
a) |
laenusaajal ei ole majanduslikke raskusi; |
b) |
laenusaaja saaks põhimõtteliselt laenu turutingimustel kapitaliturgudelt ilma riigi sekkumiseta; |
c) |
tagatis on seotud konkreetse finantstehinguga, piiratud kindlaksmääratud maksimumsummaga, ei kata rohkem kui 80 % tasumata laenust ega ole tähtajatu; |
d) |
tagatise turuhind on makstud (milles kajastub muu hulgas garantii summa ja kehtivusaeg, laenusaaja antud tagatis, laenusaaja finantsseisund, tegevusvaldkond ja tulevikuväljavaated, lepingukohustuste täitmatajätmise määr ja muud majanduslikud tingimused). |
Järelevalveamet hindab seega eelkõige, kas riigitagatis ettevõtjale Farice hf. A-tähtajalise laenu tagamiseks täidab suunistes sätestatud nelja tingimust, mis välistaks riigiabi olemasolu. Ainult eespool nimetatud hindamise negatiivse tulemuse järel hindab järelevalveamet tagatist EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud üksiktingimuste põhjal.
1.1.1. Abi olemasolu välistavad tingimused – riigiabi suuniste punkti 17.4 lõige 2
Islandi ametiasutuste esitatud teabe kohaselt ei olnud Farice’i projekti võimalik käivitada puhtärilise ettevõtmisena ning seetõttu ostus vajalikuks riigi osalemine. Kuigi Farice hf. ei olnud tehnilises mõttes finantsraskustes (esimene tingimus), oleks ta saanud turutingimustel tagada ainult 11 miljoni euro suuruse laenu (D-laen). Asjaolu, et pangad ei nõudnud A-tähtajalise laenu tagatist mitte ainult riigilt, vaid ka kahelt eelnevalt riigi omanduses olnud telekommunikatsiooni monopoolse seisundiga ettevõtjalt (ettevõtjalt Síminn B-tähtajalise laenu puhul ja ettevõtjalt Telefonverkið P/F C-tähtajalise laenu puhul), kes olid jätkuvalt vastavate riikide omandis, näitab, et ettevõtja Farice ei oleks turutingimustel riigi abita laenu saanud. Teine tingimus ei ole seega täidetud.
Seoses kolmanda tingimusega võttis järelevalveamet ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esialgse seisukoha, et riigitagatis katab 100 % tagatud A-tähtajalise laenu. Komplekslaen koosneb neljast (või viiest) (21) erinevate laenutingimustega, erinevate laenuandjatega ning erinevate tagatistega erinevast laenusummast. Islandi ametiasutused väidavad, et kõne all on ainult üks 34,5 miljoni euro suurune laen ja seetõttu ei kata A-tähtajalise laenule antav riigitagatis rohkem kui 80 % laenust. Kuid nagu võib näha laenulepingust, on ühe tagatise alusel antud neli laenu väljastatud erinevate pankade poolt, kes on vastutavad ainult oma laenusumma ulatuses. Mitte ükski pank ei loobunud oma tagatise osast (22) – juhul kui ettevõtja Farice hf. ebaõnnestub –, et katta ülejäänud laene. Erinevatel laenudel ei ole mitte ainult erinevad intressimäärad, vaid ka erinevad tagasimakseperioodid, erinevad osamaksed ja garandid.
Tuleks lisaks märkida, et 80 % reegel peaks tagama, et kreeditoril oleks stiimul riski võtmiseks. Seetõttu ei tundu olevat korrektne võtta arvesse – seoses Põhjamaade Investeerimispanga äriotsusega ja selleks, et määrata laenu alus, millele vastaks 80 % reegel – et ülejäänud laenud antakse Íslandsbanki and Føroya Banki poolt. Põhjamaade Investeerimispank ei ole kohustunud kõnealuste laenude eest vastutama.
Nimetatud põhjuste tõttu leiab järelevalveamet, et kogu laenusumma iga osa on käsitletav iseseisva laenuna. Asjaolu, et laenud on koos ühisdokumendis, ei oma tähtsust. Seetõttu leiab järelevalveamet, et riigitagatis katab 100 % tagatud A-tähtajalise laenu maksimumsummaga 9,4 miljonit eurot. Seega ei ole kolmas tingimus täidetud.
Seoses neljanda tingimusega märgib järelevalveasutus, et Islandi riigigarantiifond nõudis sisse 0,5 % p.a. suuruse lisatasu seoses A-tähtajalise laenuga. Tagatis maksti 438 839 euro suuruse ettemaksena. Lisaks kohustus kõnealune ettevõtja maksma 120 000 Islandi krooni suuruse tasu tagatise eest.
Eeldusel, et riigigarantiifond võttis tagatise hindamisel arvesse tagatud laenu konkreetsed tunnused, eelkõige tagasimakse tingimused, (23) ning järgis turuinvestori põhimõtet, oleks suuniste punkti 17.4 lõikes 2 sätestatud neljas tingimus täidetud. Siiski vaatamata sellele, et Islandi ametiasutustel paluti tõendada, et lisatasu peegeldab turuhinda, ei ole nad kõnealust punkti põhjendanud, vaid on piirdunud asjaomaste riigigarantiifondi sätete kordamisega. Järelevalveamet märgib, et võttes arvesse seda, et tagatis on väiksema riskiga inkassotagatis, on ettevõtjale Farice kehtestatud tagatisetasu selliste riigivõla haldamise ameti poolt kehtestatavate tasude (0,5–4 %) (24) kõige madalamal astmel. Islandi ametiasutused ei ole kõnealust asjaolu vaatamata ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esitatud järelevalveameti märkusele (25) põhjendanud.
Asjakohase turuhinna saab tuletada suuniste punkti 17.3 lõike 2 alusel, mille kohaselt määratakse kindlaks abi summa, s.o laenutagatise sularahaekvivalent, mis on välja toodud turumäära ja tänu riigi tagatisele saadud määra erinevusena pärast seda, kui sellest on lahutatud lisatasud. Selline arvutus põhineb arusaamisel, et kui laenuvõtja saab kasu soodsast intressimäärast, mida ta ei oleks ilma riigi sekkumiseta saanud, on abielemendiks summa, mis jääb alles võrreldes turumääraga ja pärast lisatasude lahutamist. Juhul kui lisatasu ei nulli kõnealust eelist täielikult, saaks laenusaaja siiski riigitagatisest kasu ja seega moonutaks turgu. Sellistel puhkudel ei ole lisatasu maksmine kõrvaldanud tagatisest saadud eelist ning seda võib seega käsitleda abina. (26)
Järelevalveamet püüab kättesaadava teabe põhjal (järelevalveametil puudub teave ettevõtja Farice hf. krediidireitingute kohta) ühtlustada tagatise ja vastava abi osatähtsuse väärtused, võrreldes A-tähtajalist laenu D-tähtajalise laenuga.
Järelevalveamet rõhutas oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtlusi selle kohta, kas A-tähtajalise laenu intressimäära peaks võrdlema B- või D-tähtajalise laenudega. Järelevalveamet leiab, et A-tähtajalise laenu intressimäära peaks võrdlema D-tähtajalise laenuga, (27) mis on ainus laen, mida ei taga riik või riigi omandis olev ettevõtja. Kõnealuse kahe laenu intressimäärade erinevus on 1,32 protsendipunkti. Lahutades sellest 0,50 % lisatasu, on erinevuseks 0,82 protsendipunkti. (28) Selle tulemusel oleks abisummaks umbes 720 000 eurot. (29) Siiski tuleks arvesse võtta seda, et D-tähtajalisel laenul on lühem tagasimakse periood (tagasimaksetähtaeg) kui A-tähtajalisel laenul. Kui A-tähtajaline laen tuleks tagasi maksta 2015. aastaks, s.o 11 aastat pärast laenulepingu sõlmimist, siis D-tähtajalise laenu tagasimaksetähtajaks on 2009. aasta (vt käesoleva otsuse tabelit punktis I 2.2.a). Juhul kui D-tähtajalisel laenul oleks olnud sama tagasimaksetähtaeg kui A-tähtajalisel laenul (s.o kuni 2015. aastani), on alust uskuda, et Íslandsbanki hf. oleks nõudnud intressimäära, mis oleks kõrgem kui Euribor + 1,50 %. Võttes aluseks 2004. aasta eurovõlakirja intressikõveraid, (30) annab erinevus 5-aastase ja 11-aastase tagasimaksetähtajaga võlakirjade vahel tulemimäära erinevuseks ligikaudu 0,8 protsendipunkti. Et mitte vähendada tagatisest saadavat eelist ja vastavat abi osatähtust, tuleb kõnealust erinevust arvesse võtta. D-tähtajalise laenu puhul saaks intressimääraks seega Euribor + 2,3 % (1,5 % algse määrana, millele lisandub täiendavalt 0,8 %), tõstes seega abi osatähtsuse 1,62 % (31) ehk ligikaudu 1,4 miljoni euroni. (32) Kõnealust summat ei tuleks käsitleda täpse abisumma arvutusena, vaid pigem illustratiivsena. Ei saa võtta iseenesestmõistetavana, et tagatiseta laenu andnud kommertslaenuandja peab tasuma 2,12 protsendipunkti (33) võrra suurema määra, kui A-tähtajalise laenu puhul, isegi kui tagasimaksetähtaeg oleks sama. Nõutav tootlus sõltuks laenuandja riskihindamisest, mille tulemuseks ei pea ilmtingimata saama eespool arvutatud kasumimarginaali.
Seega kolm suunistes (mis käsitlevad hindamist, kas ühekordne riigitagatis on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt käsitletav riigiabina) sätestatud neljast kumulatiivsest tingimusest ei ole täidetud. Kuigi laenuvõtja ettevõtja Farice hf. ei olnud sisuliselt finantsraskustes, ei oleks ta turutingimustel kapitaliturgudelt riigi abita laenu saanud ning vajas seega A-tähtajalise laenu jaoks 100 % riigitagatist. Ettevõtja Farice hf. ei maksnud tagatise eest turuhinda, mis mõjutab laenuandja antud tagatise ja kindlustustagatise summat ja tähtaega ning eelkõige kõnealust tegevusvaldkonda ja selle väljavaateid.
Nimetatud põhjuste tõttu ei saa järelevalveamet järeldada, et ettevõtjale Farice hf. A- tähtajalise laenu jaoks antud riigitagatis välistab selle riigiabina käsitlemise.
1.1.2. EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud tingimused
Selleks et meedet saaks käsitleda riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab see vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: abi sisaldab valikulist eelist teatavale ettevõtjale, seda antakse riigi vahenditest, see moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ning see mõjutab EMP lepingu osalisriikide vahelist kaubandust.
Meede, mis annab valikulise eelise teatavatele konkreetsetele abisaajatele ja mis ei ole üldine meede, on käsitletav riigiabina.
Islandi ametiasutused on väitnud, et Farice’i projektile antud abi ei sisalda riigiabi, kuna merealune kaabel on käsitletav infrastruktuurina ning seega on kõnealusele ettevõtjale antud abi mitte valikuline, vaid üldine meede. Vastavalt komisjoni teatisele KOM(2001) 35 (lõplik), „Kvaliteetteenuste parandamine meresadamates: Euroopa transpordi võti” (34) on valikulisuse kriteerium tähtis selle üle otsustamisel, kas konkreetne rahastamismeede on käsitletav riigiabina.
Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ei ole riigi rahastamine infrastruktuuri ehitamisel või haldamisel käsitletav riigiabina juhul, kui infrastruktuuri haldab otseselt riik (kõnealuse projekti puhul see nii ei ole) või kui selle haldaja leidmiseks kuulutatakse välja avalik pakkumine, ning kui kõigile võimalikele kasutajatele on tagatud mittediskrimineerivatel alustel juurdepääs nimetatud infrastruktuurile. (35)
Nagu ka ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses on juba öeldud, et samal ajal kui projektisiseselt püüti saavutada võimalikult laiahaardeline osalus, ei korraldatud kaabli ehitamiseks ega haldamiseks avalikku pakkumist. Valitsuse osalus sai pigem teoks vastusena kahe telekommunikatsiooni operaatori eraalgatusele. (36) Seoses mittediskrimineeriva juurdepääsuga tuleb märkida, et kuigi osalus ettevõtjas ei ole vastavalt aktsionäride kokkuleppele piiratud, omavad asutajaaktsionärid teatavaid eelisõigusi, mistõttu näib, et nad on võrreldes uute aktsionäridega paremal positsioonil.
Vaatamata sellele ei ole meede komisjoni väljakujunenud tava kohaselt käsitletav üldise meetmena juhul, kui infrastruktuuri haldav asutus arendab majandustegevust, kuna see võib anda abisaajale võimaliku eelise (37) seoses konkureerivate operaatoritega. Selles suhtes piisab märkimisest, et ettevõtja Farice hf., kes kaablit haldab, saab riigi toetusest kasu ja müüb huvitatud isikutele tasu eest kasutajaõigusi. Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu praktika kohaselt on infrastruktuuri haldamine käsitletav majandustegevusena EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. (38) Farice hf. võib saada kasu infrastruktuuri ehitusest, mis on tagatud riigitagatisega ja valitsuse osalusega olukorras, kus eraosapooled ei soovinud tagada projekti täielikku rahastamist, ning operaatorid pidid seda ise 100 % seda rahastama.
Lisaks on ettevõtjas osalemine peamiselt suunatud telekommunikatsiooni operaatoritele. Ühenduvust Farice’i kaabli kaudu müüakse praegu suurte ühikutena ärioperaatoritele, kes omakorda müüvad teenust edasi järgneval kaubaturul lõpptarbijatele. Kõnealusteks ärioperaatoriteks on need ettevõtjad, kes näitasid üles initsiatiivi, millele riik vastas. Teenus on seega suunatud kommertsoperaatoritele ja mitte elanikkonnale. Järelevalveamet leiab seega, et projekti tuleks käsitleda kui ettevõtja eesmärkidele pühendatud vahendit, mis on riigiabi kontrolli kohaldamisalas, ning mis ei ole käsitletav üldise infrastruktuurina. (39)
Selleks et määratleda, kas riigi meede on käsitletav abina, on vajalik teha kindlaks, kas abi saav ettevõtja saab majandusliku eelise, mida tavapärastel turutingimustel ei oleks saanud.
Nagu on ette nähtud suuniste punkti 17.2.1 lõikes 1, võimaldab riigitagatis laenusaajal saada kapitaliturgudel olemasolevatest paremaid laenu finantstingimusi. Tavaliselt ei leiaks laenusaaja ilma riigitagatiseta finantsasutust, kes oleks nõus laenu andma ükskõik mis tingimustel.
Nagu eespool juba öeldud (käesoleva otsuse II osa punktis 1.1.1), näitab asjaolu, et pangad ei nõudnud A-tähtajaga laenu tagatist mitte ainult riigilt, vaid ka kahelt eelnevalt riigi omanduses olnud telekommunikatsiooni monopoolse seisundiga ettevõtjalt (ettevõtjalt Síminn B-tähtajaga laenu puhul ja ettevõtjalt Telefonverkið P/F C-tähtajaga laenu puhul), kes olid jätkuvalt vastavate riikide omandis, et ettevõtja Farice ei oleks turutingimustel riigi abita laenu saanud.
Riigi riskivalmidus tuleks tavapäraselt hüvitada asjakohase garantiitasuga. Nagu eespool märgitud (käesoleva otsuse II osa punktis 1.1.1), peab ettevõtja Farice maksma väga väikest tasu, mis ei pruugi olla asjakohane tasu tagatise eest. Islandi ametiasutused ei ole oma märkustes esitanud mitte mingisugust teavet ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimuse suhtes, mille põhjal järelevalveamet saaks hinnata, et makstud tasu oli asjakohane. Kõnealust asjaolu tuleks vaadelda eelkõige seoses sellega, et makstud tasu ei kõrvaldanud täielikult eelise, mille Farice hf. sai seoses pankadelt saadud madalama intressimääraga A-tähtajalisele laenule. Vastavalt suuniste punkti 17.2.1 lõikele 2 kaasneb riigi loobumisega asjakohasest tasust kasu ettevõtjale.
Seega leiab järelevalveamet, et Farice hf. on saanud majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavalistel turutingimustel.
Selleks, et majanduslikku eelist saaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses käsitleda riigiabina, peab see olema antud riigi poolt või riigi vahenditest. Islandi riik andis ettevõtjale Farice 9,4 miljoni euro suuruse laenu jaoks tagatise, st riigitagatis sisaldab riigi vahendeid.
Vastavalt suuniste punkti 17.2.1 lõikele 2 on riigi loobumine asjakohasest tasust käsitletav riigi vahendite raiskamisena. Nagu juba eespool öeldud, on Farice’ile määratud tasu väga väike ja see ei pruugi olla asjakohane, eelkõige seoses ettevõtja saadud madala intressimääraga. Kuna Islandi riik oleks muidu saanud suurema tasu tagatise eest ning kuna kõnealune riik loobus suuremast tulust, on kaasatud riigivahendid.
Riik ei käitunud ka turutingimustes tegutseva erainvestoriga samaväärsetel tingimustel, mis välistaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamise. Eespool nimetatud kahe kriteeriumi arutelust järeldub, et projekti ei saanud käivitada puhtärilise ettevõtmisena. Riigi osalemine projektis, muu hulgas A-tähtajalise laenu tagamine, osutus vajalikuks olukorras, kus turutingimustes tegutsevad erainvestorid oleksid juhul, kui nad oleksid andnud tagatise, küsinud suuremat tasu. Nimetatud asjaolu näitab, et Islandi riik ei käitunud tagatise andmisel vastavalt turutingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele.
Selleks et saaks kohaldada EMP lepingu artikli 61 lõiget 1, peab meede moonutama konkurentsi või mõjutama lepinguosaliste vahelist konkurentsi. Ettevõtjad, kes saavad kasu majanduslikust eelisest, kui riik vähendab nende kulusid, mida nad muidu peaks kandma, on paremas konkurentsiolukorras kui need ettevõtjad, kes kõnealust eelist kasutada ei saa.
Riigi sekkumine projekti rahastamise tagamisel tugevdab ettevõtja Farice olukorda võrreldes nende konkurentidega, kes sellist tagatist ei saa ja kes oleksid pidanud tegema investeeringu ainult turutingimustel. Sellisteks ettevõtjateks on näiteks teised Interneti-ühendusele orienteeritud kaablite pakkujad (näiteks CANTAT-3 võrgustik). Konsortsiumis, kes opereerib CANTAT-3 võrgustikuga, osalevad muu hulgas Islandi telekommunikatsiooni operaator Landssími Íslands hf., Teleglobe ja Deutsche Telekom. CANTAT-3-l on ühenduspunktid Kanadas, Islandil, Fääri saartel, Taanis, Ühendkuningriigis ja Saksamaal.
Lisaks antakse tagatis projektile, mille viivad ellu rahvusvahelised äriettevõtjad ja mis sisaldab tegevust, mis on suunatud lepinguosaliste vahelisele kaubandusele.
Seetõttu moonutab meede konkurentsi ja mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.
Eespool nimetatud põhjuste tõttu leiab järelevalveamet, et ettevõtjale Farice hf. A-tähtajalisele laenule antud riigigarantii on käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.
1.2. RIIGI KUI AKTSIONÄRI OSALUSE SUURENDAMINE ETTEVÕTJAS FARICE HF.
Ettevõtte loomisest septembris 2002 kuni meetmest teatamiseni 2004. aasta alguses kasvas riigi osalus ettevõtjas Farice hf. 27,33 %lt 46,5 %le. Pärast Islandi ametiasutuste 2004. aasta vastuses antud selgitust teatas ettevõtja Síminn, et ta ei kavatse omandada suuremat kui 33,33 % osalust aktsiakapitalis. (40)
Riigiabi eesmärkidel tuleb määrata kindlaks, kas riigi aktsiaosaluse suurendamine ettevõtjas Farice hf. on kooskõlas turutingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega. Suuniste punktis 19 nähakse ette järelevalveameti üldine lähenemisviis riigiasutuste aktsiate omandamise suhtes.
Vastavalt suuniste punkti 19.6 lõikele b ei ole tegemist riigiabi andmisega juhul, kui kapitalisüst ettevõtjasse tehakse tingimustel, mis oleksid vastuvõetavad tavapärastes turutingimustes tegutsevale erainvestorile. Seda saab kohaldada juhul, kui suurendatakse riigi osalust ettevõtjas, eeldusel et kõnealune kapitalisüst on võrdeline juba olemasolevate riigi aktsiatega ettevõtjas ning ka eraaktsionärid suurendavad osalust ettevõtja aktsiakapitalis. Erainvestori osakapitalil peab olema tõeline majanduslik tähtsus.
Teisalt, on olemas ka riigiabi, mille raames tehakse kapitalisüst ettevõtjasse tingimustel, mis ei ole vastuvõetavad tavapärastes turutingimustes tegutsevale erainvestorile. Vastavalt suuniste punkti 19.6 lõikele c on sellise riigiabiga tegemist juhul, kui kapitalisüst ettevõtjasse, kelle kapital on jaotatud era- ja riigiaktsionäride vahel, kus riigi osakapital suureneb tasemeni, mis on märkimisväärselt kõrgem kui algselt, ning erainvestorite osakaalu vähendamine aktsiakapitalis on suuresti põhjustatud ettevõtja kesistest kasumiväljavaadetest.
Islandi ametiasutused väidavad, et Islandi riigi osakapitali suurendamist ei tuleks käsitleda kapitalisüstina, vaid pigem ettevõtte algse loomisena. Islandi ametiasutused väidavad, et ettevõtja Farice hf., kelle aktsiakapital on 30 miljonit Islandi krooni, ei olnud 2002. aasta septembris suuteline ellu viima merealuse kommunikatsioonikaabelsüsteemi ehitamise või opereerimise projekti. Selle asemel et luua uus ettevõte (mis oli arutluse all), toimus jaanuaris 2003 esimene aktsiakapitali suurendamine, mis Islandi ametiasutuste arvates oli käsitletav ettevõtja tavalise aktisakapitali suurendamisena, ent tegelikult sarnane uue eesmärgiga uue ettevõtte loomisele. Järelevalveasutus märgib, et riigiabi suuniste kohaselt on aktsiakapitali suurendamine, olenemata ajahetkest, mil see toimub, käsitletav kapitalisüsti alaliigina. Kuna suunised kajastavad turutingimustes tegutseva erainvestori käitumise üldpõhimõtet, tuleks aktsiakapitali suurendamist analüüsida sellest lähtuvalt. Isegi juhul, kui valitsus oleks omandanud suurema osakapitali ettevalmistusetapis, oleks Islandi riigi osalust pidanud analüüsima riigiabi sätete alusel. Seega on kõnealuseks hindamiseks vaid vajalik teada, kas aktsiakapitali suurendamine peegeldab turutingimustes tegutseva erainvestori põhimõtet.
Järelevalveamet ei eita, et tegelikult toimus erainvestorite osakapitali suurendamine riigi osaluse suurendamisega samaaegselt. Vaatamata sellele, ei olnud järelevalveameti arvates erainvestorite osakapitali suurendamine võrdeline riigi osakapitali suurendamisega.
Nagu võib näha eespool esitatud tabelis (vt käesoleva otsuse osa I.2.2.b), suurenes ettevõtja Farice hf. aktsiakapital 2003. aasta jaanuaris 327 000 eurolt 14 070 000 euroni. Islandi riigi osalus suurenes 27,33 %lt (90 000 eurot) 46,53 %le, st peaaegu 20 protsendipunkti võrra. Kuigi Islandi ametiasutuste väide selle kohta, et ettevõtja Síminn osalus tõusis 155 000 eurolt 4 690 000 euroni, oli korrektne, siis suhtelises mõttes langes ettevõtja Síminn osalus 47,33 %lt 33,33 %le (14 protsendipunkti). Kui välja arvata ettevõtja Telefonverkið, langes ka kõigi ülejäänud aktsionäride osalus (1,33 %lt 0,33 %le), mis näitab, et suhtelises mõttes äriettevõtjate järk-järgulist projektist eemaldumist.
See tuleneb tõenäoliselt ettevõtja kesistest kasumiväljavaadetest. Islandi ametiasutused on 2004. aasta septembri kirjas väitnud, et:
„Ettevõtja Síminn leidis, et võimsuse suurendamine prognoositavale nõudmisele vastamiseks ja alternatiivühenduse loomine hädaolukordade puhuks on rahaliselt riskantne ettevõtmine, mis tõotab vähest tulu investeeringult (eelkõige aktsiaseltsile, keda ootab ees erastamine). Selleks et hõlbustada vajaliku võimsuse suurendamist, võttes eelkõige arvesse nõudlusele vastamiseks vajaliku võimsuse tõstmise lühiajalist kestust, otsustas valitsus kõnealuses projektis osaleda.”
Islandi ametiasutused märgivad veel, et turu soovimatus projektis osaleda leidis täheldamist ettevalmistusetapis, kui ettevõtjad Síminn ja Telefonverkið tellisid ettevõtjalt IBM Consulting nõustamist projekti majandusliku elujõulisuse ja selle rahastamisvõimaluste kohta. Järeldustes soovitati tungivalt mitte rahastada tavapäraste vahendite kaudu. (41)
Sellest järeldub, et algne erainvestorite osaluse puudumine oli põhjuseks, miks 2003. aasta alguses valitsus osales vajalikus aktsiakapitali suurendamises, (42) mille tulemusel riigi osalus ettevõtjas Farice hf. suurenes.
Islandi riigi osaluse suurendamisele ettevõtja Farice hf. aktsiakapitalis lisandus veel käesolevas otsuses eespool hinnatud 9,4 miljoni euro suuruse A-tähtajalise laenu katmiseks antud riigitagatis. Vastavalt suuniste punkti 19.6 lõikele d, eeldatakse riigiabi andmist, mille raames riiklik sekkumine toimub aktsiaosaluse omandamise vormis ja millele lisanduvad muud sekkumise liigid, millest tuleb teatada vastavalt järelevalveameti ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3.
Osaluse suurendamine aktsiakapitalis olukorras, kus mitte ükski erainvestor ei suurendanud võrdeliselt oma osalust aktsiakapitalis, lõi ettevõtjale Farice hf. eelise ning on käsitletav riigi vahendite raiskamisena.
Riigi sekkumine tugevdas ettevõtja Farice hf. positsiooni, tagades projekti rahastamise, andes eelise nende konkurentide ees, kes ei saanud sellisest riigi osalusest kasu (nt CANTAT-3 võrgustik) olukorras, kus eraoperaatorid ei olnud nõus täiendavalt investeerima. Konsortsiumis, mis opereerib CANTAT-3 võrgustikuga, osalevad muu hulgas Islandi telekommunikatsioonioperaator Landssími Íslands hf., Teleglobe ja Deutsche Telekom. CANTAT-3-l on ühenduspunktid Kanadas, Islandil, Fääri saartel, Taanis, Ühendkuningriigis ja Saksamaal.
Lisaks on aktsiakapitali suurendamine seotud projektiga, mida viivad ellu rahvusvahelised äriettevõtjad ja mis sisaldab tegevust, mis on suunatud lepinguosaliste vahelisele kaubandusele.
Seega moonutab meede konkurentsi ja mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.
1.3. KOKKUVÕTE
Eespool nimetatud põhjuste tõttu järeldab järelevalveamet, et A-tähtajalisele laenule antud riigitagatis ja Islandi riigi osakapitali suurendamine on käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.
2. VORMINÕUDED
Vastavalt järelevalve-ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 „teavitatakse EFTA järelevalveametit piisavalt aegsasti abi andmise või selle muutmise kavadest, et võimaldada tal esitada märkusi”. Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 2 lõikega 1 (lugeda koos artikliga 3) „peab asjaomane EFTA riik teavitama järelevalveametit piisavalt aegsasti kõikidest uutest riigiabi andmise plaanidest ja neid ei tohi enne jõustada enne, kui järelevalveamet on teinud või kui loetakse, et ta on teinud sellist abi lubava otsuse”.
Farice hf. loodi 2002. aastal ja ehitustööd algasid juba 2003. aasta juunis. Kaabel avati ametlikult 2004. aasta veebruaris. (43) Aktsiakapitali suurenemine toimus 2003. aasta jaanuaris ning Islandi ametiasutused andsid inkassotagatise 27. veebruaril 2004, s.o enne kui järelevalveametil oli võimalus avaldada oma seisukoht 27. veebruaril teatatud meetmete kohta. Seega jõustasid Islandi ametiasutused meetmed enne, kui järelevalveamet oli selle kohta lõpliku otsuse teinud.
Järelevalveamet märgib seega, et Islandi ametiasutused ei täitnud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 3 sätestatud meetme peatamise kohustust.
3. KOKKUSOBIVUS
Järelevalveameti arvates ei vasta abimeetmed EMP lepingu artikli 59 lõikes 2, (44) artikli 61 lõikes 2 või sama artikli lõike 3 punktides a ja d ettenähtud eranditele.
Vastavalt ametliku uurimismenetluse algatamise otsusele on järelevalveamet seisukohal, et riigiabi ei saa õigustada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaselt. Samas võib usaldusväärse rahvusvahelise ühenduvuse olemasolu käsitleda teatavatel tingimustel üldistes huvides oleva teenusena. Kuigi projekt on rahvusvaheline, ei ole see piisav selleks, et projekti suhtes saaks kohaldada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b ettenähtud erandit. Kõnealune abi on antud sektoriaalse abi vormis, soodustades üksikettevõtjat (Farice hf.) ja see anti pigem äriettevõtjate rühma eraalgatuse tulemusel, ning seega ei ole kõnealune projekt suunatud laiahaardelisemate positiivsete tulemuste saavutamisele Euroopa majanduses ega tekita ühiskonnale üldiselt tähtsaid tagajärgi. Projekt ei too kasu Euroopa Majanduspiirkonnale tervikuna kasu (45) ning see on ka väljaspool ühenduse kõnealuse valdkonna tegevusraamistikku. (46)
Tuleb hinnata, kas abi on põhjendatud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses. Kõnealuse sätte kohaselt võib abi olla kokkusobiv juhul, „kui see soodustab teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengut, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”.
Järelevalveamet leiab, et kokkusobivuse hindamine peab põhinema otseselt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktil c. Riigiabi peab selleks, et olla kõnealuse sätte alusel kokkusobiv, olema oma oodatava eesmärgi saavutamise seisukohalt vajalik ja proportsionaalne.
3.1. ABIMEETMETE VAJALIKKUS
Järelevalveamet märgib, et projekti eesmärgiks on tagada Interneti-ühendus Islandil usaldusväärse ülekandemeetodi kaudu, mida toetab vajadusel CANTAT-3 ühendus. Island on oma geograafilise asendi tõttu eriti sõltuv juurdepääsust majanduslikule ja usaldusväärsele telekommunikatsiooni ühenduvusele. Nagu järeldub käesoleva otsuse osast I.2, ei ole olemasoleva CANTAT-3 kaabli või satelliidi vormis alternatiivid kestvad valikud, kas siis nende tehnilise piiratuse või ülejäänud konsortsiumi aktsionäridest sõltuvuse tõttu (CANTAT-3) (47) või nende kasvavate kulude tõttu (satelliidid). Uuel merealusel kaablil, millest saab esmane ülekandeühendus Islandile, on suurem võimsus, see on usaldusväärsem ning ühes CANTAT-3 tugisüsteemiga on see võimeline tagama telekommunikatsiooniteenuste pakkumise Islandil. Lairibaühenduse kättesaadavus (48) on komisjoni poliitikas ja riigiabi käsitlevates otsustes (49) leidnud kinnitust õiguspärase eesmärgina ja teenusena, mis on oma olemuselt suuteline positiivselt mõjutama arvukate sektorite ja tegevuste tootlikkust ja kasvu.
Farice’i projekti ei saanud ellu viia vaid eraalgatusel, nagu järeldub selle ajaloost (eelkõige 2002. aasta märtsi teostatavusuuringust). Nii riigitagatise andmine kui ka aktsiakapitali suurendamine tulenes suurema riigi osaluse vajadusest, et projekt oleks majanduslikult elujõuline. Riigi osaluseta oleks projekt kas viibinud või ei oleks see üldse käiku läinud. Nimetatud põhjuste tõttu leiab järelevalveamet, et riigiabi oli vajalik EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses.
3.2. ABIMEETMETE PROPORTSIONAALSUS
Selleks et meetmed oleksid kokkusobivad EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c, peavad need olema oma eesmärgi suhtes proportsionaalsed ega tohi moonutada konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Islandile usaldusväärsete telekommunikatsiooniteenuste pakkumise tagamisega seotud eeliseid tuleb võrrelda kahjudega, mis on seotud konkurentsi moonutamisega võrdluses konkurentidega, kellel puudub samalaadsete projektide realiseerimisel ligipääs riigi rahastamisele.
Kaabli ehitamist ja haldamist ei antud ettevõtjale Farice hf. avaliku pakkumise järgselt. Järelevalveasutuse arvates ei saa Islandi ametiasutuste väidetav laialdane teave kõnealuse projekti kohta asendada pakkumismenetlust, eelkõige seetõttu, et selles osalemine oli piiratud Islandi ja Fääri saarte osapooltega. (50) Avalikku pakkumismenetlust on komisjoni väljakujunenud tava kohaselt peetud positiivseks, kuigi mitte vältimatult kohustuslikuks elemendiks lairibaprojektide heakskiitmisel. (51) Kõnealustes otsustes on eelkõige rõhutatud, et infrastruktuuri haldaja neutraalsus on paremini tagatud kaabli haldamispakkumiste esitamisel sõltumatule varahaldurile, kui praeguses olukorras, kus teenuse osutajal on kontroll infrastruktuuri üle.
Järelevalveamet märgib positiivse küljena, et aktsionäride kokkuleppega nähakse ette turutingimustel mittediskrimineeriv ja läbipaistev hinnakujundamine. Hinnakujundamine näib olevat läbipaistev, selle kava on avaldatud ettevõtja Farice hf. veebilehel ning sellelt võib leida ka hindade arvutamise valemi.
Lisaks on aktsionäride kokkulepe põhimõtteliselt uutele aktsionäridele avatud. Ametlikus uurimismenetluse algatamise otsuses esitas järelevalveamet mõningaid kahtlusi uute aktsionäride staatuse kohta võrreldes asutajaliikmetega. Kahtlused põhinesid peamiselt aktsionäride kokkuleppe 7. osal, milles kaitstakse asutajate positsiooni, andes neile võimaluse säilitada nende omakapitali positsioon. Islandi ametiasutused on oma märkustes järelevalveameti otsuse kohta (52) hajutanud järelevalveameti kahtlusi ja rõhutanud erinevust ettevõtja omandiõigusele juurdepääsu ning telekommunikatsioonikaablile juurdepääsu vahel. Nagu juba öeldud eelnevas lõigus, nähakse aktsionäride kokkuleppega ette turutingimustel mittediskrimineeriv ja läbipaistev hinnakujundamine ning seega tagatakse telekommunikatsioonikaablile asjakohane juurdepääs.
Kavakohaselt arvutatud abi seoses riigitagatisega (1,62 % (53) ehk umbes 1,4 miljonit eurot) on üsna piiratud, võrreldes 48,9 miljoni euro suuruste investeerimise kogukuludega, millele vastab 2,9 %. Seoses Islandi riigi osakapitali suurendamisega võib öelda, et juunis 2003 oli riigi osakapital juba 41 % võrra vähenenud, samal ajal kui teiste eraettevõtjate (näiteks OG Vodafone) osakapital oli suurenenud. Islandi ametiasutused on välja toonud, et vaatamata praeguste aktsionäride avatusele uute aktsionäride suhtes ei ole ükski ettevõtja näidanud üles huvi projektis osalemiseks. (54) Islandi riigi osakapitali suurendamise tulemusel riigiabi summa arvestamine ei ole üheselt teostatav. Isegi kui kõige äärmuslikema arvutuste tulemusel käsitletakse kogu kapitali suurendamist või kogu A-tähtajalist laenu riigiabina, (55) saadakse Islandi riigi antud abi kogusummaks ligikaudu 15,5 miljonit eurot. See on ligikaudu 32 % Farice’i projekti investeerimiskuludest. (56)
Euroopa Ühenduste Kohus on kehtestanud, et kokkusobivuse hinnang riigiabi sätete alusel ei tohiks anda tulemust, mis oleks vastuolus muude asutamislepingu sätetega. Hindamisel riigiabi sätete kohaselt on ka oluline, kas riigiabi antakse projektile, millest võib tuleneda konkurentsiprobleeme EMP lepingu artikli 53 ja/või 54 kohasel kohaldamisel. (57) Sellega seoses märkis järelevalveamet ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses muu hulgas, et kuigi olemasolev infrastruktuur CANTAT-3 jääb veel alles, (58) tekkis lisaks muudele teemadele mure, et tulevikus juhitakse kogu CANTAT-3 Islandi ühenduvus läbi ettevõtja E-Farice hf., kellele kuulub enamusosalus ettevõtjas Farice hf. (59) Seetõttu on järelevalveametil kahtlused, et Islandil kaotatakse konkurents ühenduvuse alal, sest turule jääb ainult üks pakkuja. Kõnealused kahtlused on nüüd kõrvaldatud.
Farice’i projekt on konkurentsi toetav, luues uue kanali rahvusvaheliseks ühenduvuseks, kus eelnevalt on pakutud vaid CANTAT-3 ühenduvust.
Ettevõtja Farice hf. hindade, mis on rahvusvaheliste hindadega võrreldes kõrged, tulemusel on võimsuse hulgimüügi ostjad (mitte Farice’i asutajad) kaldunud kasutama CANTAT-3 võimsust, mida ettevõtja Teleglobe pakub madalamate hindadega. See näitab, et Farice ilmselt ei suuda kontrollida hindu või pakkumist rahvusvahelise ühenduvuse osas Islandile/Islandilt kehtivate turutingimuste kohaselt. Islandi ametiasutused hindavad, et ettevõtja Teleglobe müüb hetkel 50 % ulatuses läbi Farice’i juhitavast võimsusest Islandi klientidele. Farice’i hinnapoliitika ei näi alandavat CANTAT-3 hindasid ning ei ole usutav, et Farice oleks suuteline konkurenti turult välja tõrjuma. Hulgimüügi kliendid, kes ei ole seotud ettevõtja Farice hf. asutajatega, on võimelised Farice’i kaablist mööda minema ja on ka seda teinud.
Islandi ametiasutused on vastanud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimusele, et ettevõtjal Farice hf. oli algselt plaanis ühiselt osta/rentida CANTAT-3 suurendatud ribalaiust, et kaks süsteemi omavahel ühendada. Selline olemasoleva võimsuse laiaulatuslik ost oleks tõhusalt eemaldanud Farice’i konkurendi Teleglobe’i. Islandi ametiasutused väitsid, et ettevõtjal Farice hf. või E-Farice ehf. ei ole hetkel mingeid plaane osta või rentida suuremat CANTAT-3 võimsust ning et aastaid tagasi Teleglobe’iga (60) peetud läbirääkimiste tagajärjel ei sõlmitud mitte ühtegi kokkulepet. Praegune olukord on selline, et nii Farice’i kui CANTAT-3 ühendus on kättesaadav nii Islandile kui tagasi. Lisaks on muid ettevõtjaid, nagu TDC ja T-Systems, kes pakuvad CANTAT-3 kaudu ühendust Islandile, kuigi väiksemas mahus.
Seega praeguses olukorras ei ole järelevalveametil põhjust olla mures seoses konkurentsiküsimustega ning vastavad konkurentsimenetlused on lõpetatud.
4. KOKKUVÕTE
Eespool toodud hinnangu põhjal leiab järelevalveamet, et Farice’ile antud abi on EMP lepinguga kokkusobiv. Olenemata sellest kahetseb järelevalveamet seda, et meetmeid rakendati enne, kui Island teavitas järelevalveametit riigitagatisest ja enne, kui järelevalveamet oli jõudnud meetmete riigiabi hinnangu suhtes lõplikule otsusele,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ettevõtjale Farice hf. riigitagatise ning osakapitali suurendamise vormis antud riigiabi on käsitletav riigiabina, mis on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c toimimise seisukohast kokkusobiv.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile.
Artikkel 3
Ainult ingliskeelne tekst on autentne.
Brüssel, 19. juuli 2006
EFTA järelevalveameti nimel
esimees
Bjørn T. GRYDELAND
kolleegiumi liige
Kristján A. STEFÁNSSON
(1) Edaspidi „järelevalveamet”.
(2) Edaspidi „EMP leping”.
(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.
(4) Järelevalveameti suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ja järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994. Avaldatud: EÜT 1994 L 231, EMP kaasanne nr 32, 3.9.1994. Suuniseid muudeti viimati 29. märtsil 2006. Edaspidi „riigiabi suunised”.
(5) Avaldatud: ELT C 277, 10.11.2005 ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasanne nr 56, 10.11.2005, lk 14.
(6) Järelevalveameti ja Islandi ametiasutuste kirjavahetuse kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsus ametliku uurimismenetluse alustamise kohta, otsus nr 125/05/COL, avaldatud ELT C 277, 10.11.2005, lk 14.
(7) ELT C 277, 10.11.2005 ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasanne nr 56, 10.11.2005, lk 14.
(8) Kooskõlas EMP lepingu protokolliga nr 21 ja järelevalveameti- ja kohtulepingu protokolli nr 4 II peatüki artikliga 11.
(9) Konsortsiumis osalesid muu hulgas Islandi telekommunikatsioonioperaator Landssķmi Ķslands hf., Teleglobe ja Deutsche Telekom.
(10) Islandi riigi osalus ettevõtjas Sķminn müüdi 2005. aasta augustis ettevõtjale Skipti ehf.
(11) Vt kokkuvõttev aruanne, mis on esitatud teatise I lisas.
(12) Vt ka järgmist Islandi ametiasutuste märkust: „Kuigi Sķminn on määratletud universaalteenuste osutajana, mis peab tagama kaugkommunikatsiooni toimimise, leidis kõnealune ettevõtja, et võimsuse tõstmine nõudlusele vastamiseks ning alternatiivühenduse pakkumine hädaolukordadeks on rahaliselt väga riskantne ettevõtmine, millesse investeerimine on vähetulus. Selleks, et hõlbustada vajaliku võimsuse suurendamist, võttes eelkõige arvesse nõudlusele vastamiseks vajaliku võimsuse tõstmise lühiajalist kestust, otsustas valitsus kõnealuses projektis osaleda.”.
(13) 2003. aastal omas ettevõtja E-Farice ettevõtjas Farice hf. 80 % osalust, ülejäänud 20 % kuulusid ettevõtjale Fųroya Tele (19,93 %) ja muudele Fääri saarte osapooles osalejatele (kokku 0,6 %).
(14) IBMi aruanne on Islandi ametiasutuste esitatud aruanne, mis annab ülevaate Farice’i projekti taustast ja hetkeseisust. Selles kirjeldatakse projekti ideed, äriplaani ja võrgustruktuuri ning rõhutatakse uue kaabli vajadust.
(15) IBMi aruanne rõhutab ärilist võimalust, mille kohaselt annab E-Farice’i CANTAT-3 ühenduvuse ost võimaluse kahe kaablesüsteemi ühendamiseks sellisel viisil, et Farice hf. saaks oma klientidele pakkuda tagatud ühenduvust. Aruandes kirjeldatakse lisaks E-Farice’i läbirääkimisi Teleglobe’iga täiendava CANTAT-3 võimsuse rentimiseks. On arutatud, kas Farice hf. või E-Farice peaksid Islandile ja Fääri saartele rentima kogu olemasoleva võimsuse.
(16) Algne kapitalijaotus, mis hiljem muutus. Valdusettevõtja E-Farice omab kõiki Islandi osapoole aktsiaid ettevõtjas Farice hf.
(17) Mõiste „tuumvõrk” viitab sageli kaugjaamast- või võrgust ühenduse edastamisele kesk- või peajaama. Algselt tähendas kõnealune mõiste telefonikõne või andmete edastamist tavapärasest sihtpunktist kaugemale ja siis tagasi selleks, et kasutada olemasolevat personali (operaatoreid, agente, jne) või võrguseadmeid, mis ei asu sihtpunktis. Mõiste on järk-järgult saanud üldisema tähenduse. Üldjuhul kasutatakse kõnealust mõistet suure võimsusega liini puhul.
(18) Kuigi teatisele lisatud kirjas viidatakse Liborile kui intressimäära määramise alusele iga laenuosa puhul, viidatakse laenukokkuleppe punktis 7.1 Euriborile. Seetõttu leiab järelevalveamet, et Euribori määr on kehtivaks viitemääraks igal intressiperioodil laenu suhtes kohaldatava intressimäära määramiseks.
(19) Vt Islandi ametiasutuste 8. juuni 2004. aasta kiri, lk 7.
(20) Kuna Islandi ametiasutused ei kasutanud ühesugust ümberarvestuskurssi kogu tabeli lõikes, muutis järelevalveamet Islandi ametiasutuste tabeli eurodes toodud summasid. Järelevalveamet arvutas tabeli eurodes toodud summad vastavalt oma ümberarvestuskursile, mis on avaldatud tema veebilehel: http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/dbaFile791.html. Ettevalmistusetapi puhul kasutas järelevalveamet 2002. aasta ümberarvestuskurssi 91,58. 2003. aasta summade puhul kasutas järelevalveamet ümberarvestuskurssi 84,32.
(21) Kuna B-tähtajaline laen on saadud kahelt erinevalt laenuandjalt.
(22) Vastavalt laenulepingu tagatise dokumendile on 34,5 miljoni euro eest tehtud esimese kategooria tagatis maa ning aktsiate vormis.
(23) Laenulepingu sätetes nähakse ette võimalus maksta ennetähtaegselt tagasi kas kogu või osa laenust (välja arvatud A-tähtajalise laenu puhul) ennetähtaegse tagasimakse tasuta.
(24) Vt Islandi ametiasutuste 21. jaanuari 2005. aasta kiri, lk 9.
(25) Vt järelevalveameti otsuse nr 125/05/COL lk 11.
(26) Islandi ametiasutused ei kaalu seda küsimust, vaid käsitlevad turumäära nõuetekohasust. Selle tulemuseks on asjaolu, et riigitagatise abil saadakse turutingimustest paremad laenutingimused, mis ei vasta ei teisele (vt eespool) ega neljandale tingimusele.
(27) Vastavalt laenulepingu punktile 7.4 saab pärast lepingu allkirjastamist muuta ainult A-tähtajalise laenu marginaali. Selline muudatus võib toimuda 18. märtsil 2011 ja on kehtiv kuni laenu tagasimaksetähtajani. Kuna see sõltub tulevastest läbirääkimistest, ei ole järelevalveametil õigust hinnata, kas selline muudetud marginaal on käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses või kas võimalik abi on lubatav. Siiski oleks Islandi ametiasutustel võimalik kindlaks teha abi elemendi olemasolu tulevaste muudatuste korral, kohaldades eelneva lõikega ette nähtud arvutusparameetreid ning abi elemendi olemasolul peaksid nad järelevalveametit sellest abimeetmest teavitama.
(28) Euribor + 1,50 % p.a. – (Euribor + 0,18 % p.a.) – 0,50 % = 0,82 %.
(29) Põhineb järgmisel arvutusel: 438 839 eurot / 0,5 × 0,82 = 719 695 eurot.
(30) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/EYC/EN/eyc-EN.htm#historical
(31) Euribor + 2,30 % p.a. – (Euribor + 0,18 % p.a.) – 0,50 % = 1,62 %.
(32) 438 839 eurot / 0,5 × 1,62 = 1 421 838 eurot.
(33) 2,30 – 0,18 (A-tähtajalise laenu intressimäär).
(34) 13. veebruari 2001. aasta teatis, KOM(2001) 35 (lõplik).
(35) Komisjoni otsus N 527/02 – Kreeka rahaline toetus eraettevõtjale lennunduses kasutatavate kütusejuhtmete väljatöötamiseks, ehituseks, testimiseks ja kasutuselevõtuks uues Ateena rahvusvahelises lennujaamas.
(36) Vt komisjoni otsus C 67–69/2003, mis käsitleb abi Rotterdamist Antwerpeni kaudu Ruhri piirkonda suunduva propüleenitorustiku ehitamiseks, punkt 48. Islandi ametiasutuste väide, et direktiivi 2002/20/EÜ alusel nõutakse ainult üldist luba (mitte pakkumismenetlust) on kehtiv, ent mitte asjakohane riigiabi eesmärkidel. Riigiabi sätete kohaselt on pakkumismenetluse korraldamine üheks elemendiks, et hinnata, kas meede on käsitletav infrastruktuurina.
(37) Komisjoni otsus N 527/02 – Kreeka rahaline toetus eraettevõtjale lennunduses kasutatavate kütusejuhtmete väljatöötamiseks, ehituseks, testimiseks ja kasutuselevõtuks uues Ateena rahvusvahelises lennujaamas. Lisaks komisjoni otsus N 860/01 – Austria suusakuurorti Mutterer Alm kohta, kus suusatõstukite teenust peeti majandustegevuseks, millest suusatõstuki operaator sai tulu, ja seega ei olnud see käsitletav infrastruktuuri meetmena. Vt komisjoni otsus C 67–69/2003, punkt 48.
(38) Vt kohtuasi T-128/98 Aéroports de Paris v Euroopa Komisjon [2000] EKL II-3929.
(39) Vt komisjoni otsus N 213/2003 – Atlase projekt, lairiba-infrastruktuur äriparkidele.
(40) Vt käesoleva otsuse I jao punkti 2.2.b.
(41) Vt Islandi ametiasutuste 25. juuni 2004. aasta kiri, lk 3.
(42) Järelevalveamet võtab arvesse Islandi ametiasutuste viidet ettevõtja Farice hf. juhatuse esimehe 24. jaanuari 2004. aasta kõne kohta. Siiski väidetakse nimetatud kõnes, et „tegemist on tagasihoidlikult tulusa äriga” ning et ka eraoperaatorid andsid tagatisi. Järelevalveasutus ei ole viimati nimetatud punkti kunagi eitanud; samas ei ole vastatud küsimusele, kas riigi poolt aktsiate ostmine on proportsionaalne.
(43) 3. veebruari 2004. aasta pressiteade.
(44) Islandi ametiasutused ei ole esitanud teavet, mis võimaldaks järelevalveametil teha hindamine vastavalt kõnealusele sättele.
(45) Vt. nt riigiabi N 576/98 Ühendkuningriik, mis käsitleb La Manche’i tunneli ühendusliini, kus kiirrongiühendus oli ELile tähtsaks ühenduslüliks, mitte ainult ühe või mõne liikmesriigi huvides.
(46) Kõnealuse kriteeriumiga seoses vt nt komisjoni otsust 96/369/EÜ Saksa lennuettevõtjatele amortisatsioonina antava maksualase abi kohta (EÜT L 146, 20.6.1996, lk 42).
(47) Islandi ametiasutuste 27. veebruaril 2004. aastal esitatud teatises sisalduva kokkuvõtva aruande kohaselt oli eelkõige konsortsiumi liige Teleglobe äriraskustes.
(48) Andmeedastus, mille puhul ühe vahendi kaudu saab korraga vahendada erinevaid kanaleid. Mõistet kasutatakse ka suuremate kui 3MHz kitsasriba sageduste võrdlemiseks. Lairibaühenduse kaudu saab andmeid kiiremini edastada.
(49) Vt e-Euroopa tegevuskava, komisjoni 28. mai 2002. aasta teatis – Infoühiskond kõigile, KOM(2002) 263 lõplik, vt komisjoni otsus N 213/2003, Atlase projekt – lairiba-infrastruktuur äriparkidele; ja komisjoni otsus N 307/2004 Lairibaühendus Šotimaal – kaug- ja maapiirkonnad.
(50) Islandi ametiasutused väidavad: „Island ja Fääri saared püüdsid Farice’i projektis saavutada laialdast osalemist ja kõiki telekommunikatsiooni operaatoreid kutsuti ettevõtja asutamises osalema.”
(51) Komisjoni otsused N 307/2004, N 199/2004 ja N 213/2003.
(52) Vt Islandi ametiasutuste 28. juuni 2006. aasta kiri, lk 5.
(53) Euribor + 2,30 % p.a. – (Euribor + 0,18 % p.a.) – 0,50 % = 1,62 %.
(54) Vt Islandi ametiasutuste 28. juuni 2006. aasta kiri, lk 5.
(55) Vt Järelevalveameti riigiabi suuniste 17. peatüki punkti 17.3, milles märgitakse, et teatavates olukordades võib tagatise väärtus olla sama suur kui kõnealuse tagatisega kaetud summa.
(56) Euroopa Komisjon lubas investeerimise kogukulude 35 % abi osatähsust riigiabi N 188/2006 – Läti, lairibaprojekt maapiirkondades – puhul.
(57) Vt. kohtuasi C-225/91 Matra SA v komisjon [1993] EKL-3203, punkt 41, EFTA kohtu otsus juhtumis E-09/04 Islandi pankurite ja väärtpaberivahendajate ühenduse v. EFTA järelevalveamet (ei ole veel avaldatud), punkt 82.
(58) Olemasoleva infrastruktuuri kooseksisteerimisega seoses vt komisjoni otsus N 307/2004, punkt 45, kus on positiivse küljena välja toodud, et selline kooseksisteerimine vähendab ebavajaliku kattumise riski ning piirab majanduslikku mõju nende ettevõtjate puhul, kellel on infrastruktuur juba paigas. Vt ka komisjoni otsus N 199/2004, punkt 41, N 213/2003, punkt 47.
(59) 2003. aastal omas ettevõtja E-Farice ettevõtjas Farice hf. 80 % osalust, ülejäänud 20 % kuulusid ettevõtjale Fųroya Tele (19,93 %) ja muudele Fääri saarte osapooles osalejatele (kokku 0,6 %).
(60) Teleglobe on läbinud varasema 11. osa menetlused ning on käesoleval hetkel NASDAQ’il noteeritud ettevõtja.
Parandused
5.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 36/84 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 396, 30. detsember 2006 . Parandus: Euroopa Liidu Teatajas L 136, 29. mai 2007 )
Edaspidi osutatakse versioonile, mis on avaldatud ELTs L 136, 29. mail 2007 ning mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1354/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 1) ning mille artikli 3 lõike 20 punkti c on parandatud 2008. aasta mais (ELT L 141, 31.5.2008, lk 22).
Käesolev parandus muudab kehtetuks ja asendab ELTs L 141, 31. mail 2008, leheküljel 22 avaldatud paranduse järgmiselt.
Leheküljel 21 artikli 3 esimese lõigu punkti 20 alapunktis c
asendatakse
„c) |
tootja või importija viis aine turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995 või 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, mis tahes ajahetkel ajavahemikus 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 (kaasa arvatud) ning enne käesoleva määruse jõustumist käsitleti seda teavitatud ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimesele taandele selle direktiiviga 79/831/EMÜ muudetud sõnastuses, kuid see aine ei vasta käesolevas määruses sätestatud polümeeri määratlusele eeldusel, et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid;” |
järgmisega:
„c) |
tootja või importija viis aine turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, enne käesoleva määruse jõustumist ning seda käsitleti teavitatud ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimesele taandele selle direktiiviga 79/831/EMÜ muudetud sõnastuses, kuid see aine ei vasta käesolevas määruses sätestatud polümeeri määratlusele, eeldusel et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid, sealhulgas tõendid, et aine viidi tootja või importija poolt turule ajavahemikus 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 (kaasa arvatud);” |