27.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 378/1

(1)

Enne inimtervishoius kasutatava ravimi viimist ühe või mitme liikmesriigi turule peab ravim reeglina olema läbinud ulatuslikud uuringud, sealhulgas prekliinilised katsed ja kliinilised uuringud, et tagada ravimi ohutus, kõrge kvaliteet ja tõhusus sihtrühmas kasutamisel.

(2)

Selliseid uuringuid ei pruugi olla läbi viidud ravimi kasutamiseks lastel ja paljusid praegu laste ravimisel kasutatavaid ravimeid ei ole uuritud või ei ole neile antud luba selliseks kasutuseks. Turumehhanismid üksi on osutunud ebapiisavaks, et soodustada lastel kasutatavate ravimite nõuetekohast uurimist, väljatöötamist ja lubamist.

(3)

Sobivate lastele kohandatud ravimite puudumisest tulenevad probleemid on järgmised: teave annustamise kohta on puudulik, mis suurendab kõrvaltoimete (sh surma) riski; ravi on alaannustamise tõttu ebaefektiivne; ravi edusammud, sobivad ravimikoostised ja manustamisviisid ei ole lastele kättesaadavad ning samuti seetõttu, et laste ravimiseks kasutatakse ekstemporaalseid või seeriaviisilisi ravimeid, mis võivad olla halva kvaliteediga.

(4)

Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada lastel kasutatavate ravimite väljatöötamist ja nende kättesaadavust, tagada et lastel kasutatavad ravimid on läbinud kõrge kvaliteediga eetilised teadusuuringud ja nad on saanud nõuetekohase loa kasutamiseks lastel, ning parandada kättesaadavat teavet ravimite kasutamise kohta eri lasterühmades. Need eesmärgid tuleks saavutada ilma, et lastega tehtaks tarbetuid kliinilisi uuringuid ning ilma et lükataks edasi ravimite lubamist muude vanuserühmade jaoks.

(5)

Ravimeid käsitlevate õigusaktide põhieesmärk peab olema rahvatervise kaitse ning see tuleb saavutada vahenditega, mis ei takista ohutute ravimite vaba liikumist ühenduses. Erinevused ravimeid käsitlevates siseriiklikes õigus- ja haldusnormides kipuvad takistama ühendusesisest kaubandust ja mõjutavad seega otseselt siseturu toimimist. Seega on õigustatud igasugune tegevus, mille eesmärk on edendada pediaatrias kasutatavate ravimite väljatöötamist ja lubamist, kui see aitab neid takistusi kõrvaldada või nende tekkimist vältida. Sellest tulenevalt on asutamislepingu artikkel 95 asjakohaseks õiguslikuks aluseks.

(6)

On selgunud, et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on vaja kehtestada süsteem, mis hõlmab nii kohustusi kui stiimuleid ja soodustusi. Kohustuste ning stiimulite ja soodustuste täpse iseloomu kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta konkreetse asjaomase ravimi staatust. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõikide ravimite suhtes, mida lastel kasutatakse, ja seega peaks selle reguleerimisala hõlmama väljatöötamisel olevaid ja alles luba ootavaid ravimeid, intellektuaalomandi õigustega veel kaitstud lubatud ravimeid ning intellektuaalomandi õigustega enam mitte kaitstud lubatud ravimeid.

(7)

Lastel uuringute läbiviimisega seotud muret tuleks tasakaalustada eetiliste küsimustega seoses ravimite andmisega inimrühmale, kelle peal asjaomaseid ravimeid ei ole asjakohaselt katsetatud. Katsetamata ravimite lastel kasutamisest tulenevat ohtu rahvatervisele saab vältida lastel kasutatavate ravimite uuringutega, mida tuleb ühenduses läbiviidavates kliinilistes uuringutes osalevate laste kaitseks hoolikalt kontrollida ja jälgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivis 2001/20/EÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes) (3) sätestatud erinõuete abil.

(8)

On asjakohane luua Euroopa Ravimiameti (edaspidi “amet”) juures teaduskomitee, nimelt pediaatriakomitee, kes on kogenud ja pädev laste ravis kasutatavate ravimite väljatöötamise ja kõikide aspektide hindamise alal. Pediaatriakomiteele tuleks kohaldada teaduskomiteede suhtes määrusega (EÜ) nr 726/2004 (4) kehtestatud eeskirju. Pediaatriakomitee liikmetel ei tohi seega olla ravimitööstusega seotud rahalisi ega muid huvisid, mis võiksid nende erapooletust mõjutada, nad peaksid tegutsema avalikes huvides ja sõltumatult ning esitama igal aastal finantshuvide deklaratsiooni. Pediaatriakomitee peaks eelkõige vastutama pediaatriliste uuringute programmi teadusliku hindamise ja heakskiitmise eest ning uuringust loobumise ja uuringu edasilükkamise süsteemi eest, samuti peaks komiteel olema keskne roll määruses sätestatud mitmesuguste toetusmeetmete puhul. Kogu oma tegevuses peaks pediaatriakomitee arvestama võimalikku olulist raviga seotud kasu uuringutesse kaasatud lastele või laiemalt kõikidele lastele, kaasa arvatud vajadust vältida tarbetuid uuringuid. Pediaatriakomitee peaks järgima kehtivaid ühenduse nõudeid, sealhulgas direktiivi 2001/20/EÜ ja rahvusvahelise ühtlustamiskonverentsi suunist E11, mis käsitleb ravimite väljatöötamist laste jaoks, ning vältima mis tahes viivitusi ravimite lubamisel muude inimrühmade jaoks seoses lastel uuringute läbiviimist käsitlevate nõuetega.

(9)

Ameti jaoks tuleks kehtestada kord, mille alusel kiita heaks ja muuta pediaatrilise uuringu programmi, millele peaks põhinema lastel kasutatavate ravimite väljatöötamine ja neile loa andmine. Pediaatrilise uuringu programm peaks sisaldama üksikasjalikku ajakava ning kirjeldama lastel kasutatava ravimi kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe näitamiseks kavandatavaid meetmeid. Kuna lapsed jagunevad tegelikult mitmesse rühma, tuleks pediaatrilise uuringu programmis täpsustada, milliseid lasterühmi, milliste meetoditega ja mis tähtajaks on vaja uurida.

(10)

Pediaatrilise uuringu programmi inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevasse õiguslikku raamistikku lisamise eesmärk on tagada, et selliste ravimite väljatöötamine, mida võidakse kasutada lastel, muutub ravimite väljatöötamise programmi lahutamatuks osaks ning et see kaasatakse täiskasvanutel kasutatavate ravimite väljatöötamise programmi. Seega tuleks pediaatriliste uuringute programmid esitada varakult ravimi väljatöötamise käigus, et enne müügiloa taotluse esitamist saaks asjakohastel juhtudel läbi viia uuringud lastel. On asjakohane kehtestada pediaatrilise uuringu programmi esitamise tähtaeg, et tagada varane dialoog rahastaja ja pediaatriakomitee vahel. Lisaks välditakse pediaatrilise uuringu programmi varajase esitamisega koos allpool kirjeldatud uuringust loobumise taotlusega muud elanikkonda puudutavate ravimite heakskiitmisega seotud viivitusi. Kuna ravimite väljatöötamine on käimasolevate uuringute tulemustest sõltuv dünaamiline protsess, tuleks vajaduse korral ette näha heakskiidetud programmi muutmine.

(11)

Uute ravimite puhul ning patenditud või täiendava kaitse tunnistusega hõlmatud lubatud ravimite puhul on vaja kehtestada nõue, et müügiloa taotlusele või uue näidustuse, uue ravimvormi või uue manustamisviisi loa taotlusele tuleb taotluse esitamise ajal lisada vastavalt heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmile kas lastel läbiviidud uuringute tulemused või tõend uuringust loobumise või uuringu edasilükkamise kohta. Pediaatrilise uuringu programm peaks olema see, mille põhjal hinnatakse selle nõude järgimist. Seda nõuet ei tuleks kohaldada geneeriliste ravimite, analoogsete biopreparaatide ja ravimite suhtes, mis on lubatud hästi tõestatud meditsiinilise kasutuse korra alusel, samuti homöopaatiliste ravimite ja traditsiooniliste taimsete ravimite suhtes, mis on lubatud lihtsustatud registreerimiskorra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (5).

(12)

Tuleks sätestada, et uuringuid patendi või täiendava kaitse tunnistusega hõlmamata ravimite kasutamiseks pediaatrias rahastatakse ühenduse teadusprogrammide alusel.

(13)

Kindlustamaks, et uuringud lastel viiakse läbi üksnes nende ravivajadustest tulenevalt, tuleks kehtestada põhjenduses 11 viidatud nõuded, mille kohaselt võib amet sellest nõudest loobuda teatavate ravimite, ravimirühmade või ravimirühma osade puhul; seejärel avalikustab amet need loobumised. Teadus- ja meditsiinialaste teadmiste arengust tulenevalt tuleks sätestada selliste ravimite loetelu täiendamine. Kui nõudest loobumine tühistatakse, ei tuleks seda siiski kohaldada teatava aja jooksul, et anda enne müügiloa taotluse esitamist aega vähemalt pediaatrilise uuringu programmile heakskiidu saamiseks ja uuringute alustamiseks lastel.

(14)

Teatavatel juhtudel peaks amet lükkama edasi mõne või kõikide pediaatrilise uuringu programmis esitatud meetmete algatamise või täitmise, eesmärgiga tagada, et uuring viiakse läbi üksnes siis, kui see on ohutu ja eetiline, ja et nõuded, mis käsitlevad andmete uurimist lastel kasutamise kohta, ei takista ega lükka edasi ravimite lubamist muude inimrühmade jaoks.

(15)

Amet peaks andma tasuta teadusalast nõu stiimulina sponsoritele, kes töötavad välja lastel kasutatavaid ravimeid. Teadusliku järjepidevuse tagamiseks peaks amet haldama koostööd pediaatriakomitee ja inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee teadusalase nõustamise töörühma vahel, samuti koostööd pediaatriakomitee ja ravimitega tegelevate muude ühenduse komiteede ja töörühmade vahel.

(16)

Inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade väljaandmise kehtivat korda ei tuleks muuta. Samas järeldub põhjenduses 11 viidatud nõudest, et pädevad asutused peavad kehtivas müügiloa taotluste hindamise etapis kontrollima vastavust heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmile ning iga uuringust loobumist ja selle edasilükkamist. Lastel kasutatavate ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe hindamine ning müügiloa andmine peaks jätkuvalt olema pädevate asutuste ülesanne. Samuti tuleks sätestada võimalus küsida pediaatriakomitee arvamust seoses ravimi vastavusega ning seoses kvaliteedi, ohutuse ja tõhususega lastel.

(17)

Selleks et anda tervishoiutöötajatele ja patsientidele teavet ravimite ohutu ja tõhusa kasutamise kohta lastel ning et suurendada läbipaistvust, tuleks ravimi infolehele kanda teave lastel läbiviidud uuringute tulemuste kohta, samuti teave pediaatriliste uuringute programmide staatuse kohta ning teave uuringust loobumise ja uuringu edasilükkamise kohta. Kui kõik meetmed pediaatrilise uuringu programmis on täidetud, tuleks see märkida müügiloale ja see peaks olema aluseks, mille põhjal ravimitootjad võivad saada soodustust programmile vastavuse eest.

(18)

Selleks et määrata kindlaks lastel kasutamiseks loa saanud ravimid ja lubada nende väljakirjutamist, tuleks sätestada, et nende ravimite etikett, millele on märgitud näidustus lastel kasutamiseks, peab sisaldama märki, mille on valinud komisjon pediaatriakomitee soovitusel.

(19)

Selleks et luua stiimulid lubatud ravimitele, mis ei ole enam kaitstud intellektuaalomandi õigustega, tuleb võtta kasutusele uut tüüpi müügiluba – pediaatrias kasutatava ravimi müügiluba. Pediaatrias kasutatava ravimi müügiloa väljaandmisel tuleks kasutada kehtivat müügilubade väljaandmise korda, kuid see peaks olema spetsiaalselt ette nähtud eranditult lastel kasutamiseks väljatöötatud ravimitele. Pediaatrias kasutatava ravimi müügiloa saanud ravimi nimetuses peaks jätkuvalt olema võimalik kasutada vastava täiskasvanutel kasutamiseks lubatud ravimi olemasolevat margitoote nimetust, et kasutada ära olemasoleva kaubamärgi tuntust ning samal ajal saada kasu uue müügiloaga seotud andmekaitsest.

(20)

Pediaatrias kasutatava ravimi müügiloa taotluse esitamisel tuleks nõuda andmeid, mis käsitlevad ravimi kasutamist lastel ja mis on kogutud heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmi kohaselt. Kõnealused andmed võivad olla saadud avaldatud kirjandusest või lisauuringutest. Pediaatrias kasutatava ravimi müügiloa taotluses peaks olema võimalik viidata ka andmetele, mis sisalduvad ühenduses praegu lubatud või varem lubatud ravimi toimikus. See on kavandatud täiendava stiimulina, et julgustada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, sealhulgas geneeriliste ravimite tootjaid töötama välja lastel kasutatavaid patentimata ravimeid.

(21)

Käesolev määrus peaks sisaldama meetmeid, mis võimaldavad ühenduse elanikkonna suuremat juurdepääsu uutele ravimitele, mida on katsetatud ja kohandatud lastel kasutamiseks, ja vähendavad võimalust, et kogu ühenduses antaks stiimuleid ja soodustusi ilma, et osa ühenduse lastest saaks kasu äsja lubatud ravimi kättesaadavusest. Ravimi müügiloa taotlus, sealhulgas pediaatrias kasutatava ravimi müügiloa taotlus, mis sisaldab vastavalt heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmile saadud tulemusi, peaks vastama ühenduse tsentraliseeritud korra tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklites 5 kuni 15.

(22)

Kui heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmi tulemusel on ravimile, mida muude näidustuse jaoks juba turustatakse, antud luba pediaatriliseks näidustuseks, peaks müügiloa omanik olema kohustatud pediaatrilist teavet arvestades ravimi turule viima kahe aasta jooksul alates näidustuse heakskiitmise kuupäevast. Seda nõuet tuleks kohaldada üksnes juba lubatud ravimite suhtes ja seda ei tuleks kohaldada pediaatrias kasutamiseks ettenähtud müügiloa saanud ravimite suhtes.

(23)

Tuleks kehtestada täiendav kord, et anda võimalus ühtse ühenduse seisukoha saamiseks siseriiklikult lubatud ravimite kohta, kui vastavalt heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmile saadud andmed laste kohta moodustavad osa müügiloa taotlusest. Selleks võib kasutada direktiivi 2001/83/EÜ artiklites 32, 33 ja 34 sätestatud korda. See võimaldab võtta vastu ühenduse ühtlustatud otsuse ravimi kasutamise kohta lastel ja kanda selle kõikide riikide ravimi infolehele.

(24)

On oluline tagada ravimiohutuse järelvalve süsteemi kohandamine, et lahendada eriprobleeme seoses ohutusandmete kogumisega lastel, kaasa arvatud andmete kogumisega võimaliku pikaajalise toime kohta. Tõhusus laste puhul võib samuti nõuda täiendavat uurimist pärast loa saamist. Seepärast tuleks kehtestada täiendav kohustus, mille kohaselt taotleja, kui ta esitab müügiloa taotluse, mis sisaldab heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmi kohaselt läbi viidud uuringu tulemusi, peab märkima, kuidas ta kavatseb tagada ravimi kasutamise võimalike kõrvaltoimete ja ravimi tõhususe pikaajalise jälgimise lastel. Lisaks sellele, kui on konkreetne põhjus muretsemiseks, peaks taotleja müügiloa saamise tingimusena esitama ja rakendama riskijuhtimise süsteemi ja/või viima läbi turustamisjärgsed eriuuringud.

(25)

Rahvatervise huvides tuleb tagada käesoleva määruse tulemusel välja töötatud ja pediaatrilisteks näidustusteks lubatud ohutute ja tõhusate ravimite jätkuv kättesaadavus. Kui müügiloa omanik kavatseb sellise ravimi turustamise lõpetada, peaks olema kehtestatud kord, mis tagaks kõnealuse ravimi jätkuva kättesaadavuse. Selle saavutamiseks tuleks ametile aegsasti teatada kõikidest sellistest kavatsustest ja need avalikustada.

(26)

Ravimite puhul, mille suhtes kehtib nõue esitada lapsi käsitlevad andmed, tuleks juhul, kui kõik heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmis sisalduvad meetmed on täidetud, kui ravimile antakse luba kõikides liikmesriikides ja kui asjakohane teave uuringute tulemuste kohta on lisatud ravimi infolehele, soodustusena pikendada nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1768/92 (6) loodud täiendava kaitse tunnistust kuue kuu võrra. Liikmesriikide ametiasutuste otsused ravimite hindade kujundamise või riiklikku ravikindlustussüsteemi kaasamise kohta ei mõjuta kõnealuse soodustuse andmist.

(27)

Käesoleva määruse kohast tunnistuse kehtivusaja pikendamise taotlust tuleks aktsepteerida ainult siis, kui tunnistus on antud vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1768/92.

(28)

Soodustus on ettenähtud uuringute läbiviimiseks lastel ja mitte näitamaks, et ravim on lastel ohutu ja tõhus, seepärast tuleks soodustust anda isegi siis, kui pediaatrilisele näidustusele luba ei anta. Selleks et parandada kättesaadavat teavet ravimite kasutamise kohta lastel, tuleks oluline teave ravimi kasutamise kohta lastel lisada lubatud ravimi infolehele.

(29)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (7) antakse ravimitele, mis on nimetatud harva kasutatavateks ravimiteks, kümneaastane turustamise ainuõigus seoses müügiloa väljaandmisega harva esineva näidustuse jaoks. Kuna sellised ravimid ei ole sageli patendiga hõlmatud, ei saa soodustusena kohaldada täiendava kaitse tunnistuse kehtivusaja pikendamist, ja kui ravimid on patendiga hõlmatud, annaks täiendava kaitse tunnistuse kehtivusaja pikendamine neile kahekordse stiimuli. Seepärast tuleks täiendava kaitse tunnistuse kehtivusaja pikendamise asemel pikendada harva kasutatavate ravimite turustamise ainuõiguse kümneaastast perioodi kaheteistkümnele aastale, kui nõuded, mis käsitlevad andmeid lastel kasutamise kohta, on täielikult täidetud.

(30)

Käesolevas määruses sisalduvad meetmed ei tohiks välistada muude stiimulite või soodustuste toimimist. Ühenduse ja liikmesriikide tasandil kättesaadavate meetmete läbipaistvuse tagamiseks peaks komisjon liikmesriikide esitatud teabe põhjal koostama kõikide kättesaadavate stiimulite üksikasjaliku loetelu. Käesolevas määruses sätestatud meetmed, kaasa arvatud pediaatriliste uuringute programmide heakskiitmine, ei anna alust muude teadusuuringute toetamisega seotud ühenduse stiimulite saamiseks nagu uurimisprojektide rahastamine ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastaste raamprogrammide alusel.

(31)

Selleks et parandada teabe kättesaadavust ravimite kasutamise kohta lastel ja vältida lastel tehtavate uuringute tarbetut kordamist, mis ei lisa midagi ühistesse teadmistesse, peaks direktiivi 2001/20/EÜ artiklis 11 ettenähtud Euroopa andmebaas sisaldama Euroopa registrit pediaatrias kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute kohta, hõlmates kõik käimasolevad, ennetähtaegselt lõpetatud ja lõpetatud pediaatrilised uuringud nii ühenduses kui kolmandates riikides. Amet peaks tegema avalikustama osa andmebaasi kantud teabest, mis käsitleb lastega tehtud kliinilisi uuringuid, ning lastega tehtud kõikide kliiniliste uuringute tulemuste üksikasjad, mis on edastatud pädevatele asutustele.

(32)

Pärast komisjoni, liikmesriikide ja huvitatud isikutega konsulteerimist peaks pediaatriakomitee koostama laste ravivajaduste nimekirja ning seda regulaarselt ajakohastama. Nimekirjas tuleks kindlaks määrata olemasolevad lastel kasutatavad ravimid ning välja tuua laste ravivajadused ja uurimis- ja arendustegevuse prioriteedid. Niimoodi saavad ravimitootjad hõlpsasti teha kindlaks äritegevuse arendamise võimalused; pediaatriakomitee peaks kavandatavate pediaatriliste uuringute programme, uuringutest loobumist ja nende edasilükkamist hinnates suutma paremini hinnata vajadust ravimite ja uuringute järele; ning tervishoiutöötajatele ja patsientidele peaks olema kättesaadav teabeallikas, mis aitaks neil otsustada, millist ravimit valida.

(33)

Kliinilised uuringud lastel võivad nõuda eriteadmisi, erimetoodikat ja mõnel juhul erivahendeid ning need peaks läbi viima asjakohase väljaõpe saanud uurijad. Võrgustik, mis ühendab olemasolevad siseriiklikud ja ühenduse algatused ja uurimiskeskused, et tagada vajalik pädevus ühenduse tasandil, ning mis võtab arvesse ühenduse ja kolmanda riigi andmeid, aitaks hõlbustada koostööd ja vältida uuringute tarbetut kordamist. See võrgustik peaks kaasa aitama Euroopa teadusruumi aluste tugevdamisele ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammide kontekstis, tooma kasu lastele ning kujutama endast teabeallikat tööstuse jaoks.

(34)

Teatavate lubatud ravimite puhul võib ravimitootjatel juba olla andmeid ohutuse või tõhususe kohta lastel. Selleks et parandada kättesaadavat teavet ravimite kasutamise kohta lastel, tuleks selliseid andmeid omavatelt firmadelt nõuda andmete esitamist kõikidele pädevatele ametiasutustele liikmesriikides, kus ravim on lubatud. Sel viisil saab andmeid hinnata ja vajaduse korral tuleks teave lisada ravimi infolehele, mis on suunatud tervishoiutöötajatele ja patsientidele.

(35)

Tuleks ette näha ühendusepoolne rahastamine, et katta kõik pediaatriakomitee ja ameti tööga seotud aspektid, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest, näiteks pediaatriliste uuringute programmide hindamine, lõivudest vabastamine teadusalase nõustamise puhul ning teavitamis- ja läbipaistvusmeetmed, kaasa arvatud pediaatriliste uuringute andmebaas ja võrgustik.

(36)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(37)

Määrust (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ, ja määrust (EÜ) nr 726/2004 tuleks vastavalt muuta.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada selliste ravimite kättesaadavust, mida on katsetatud pediaatrias kasutamiseks, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda saab ühenduse tasandil paremini saavutada, sest see muudab võimalikuks kasutada võimalikult laia turgu ning hoiduda piiratud ressursside hajutamisest, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt kõnealuses artiklis osutatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

lapsed — lapsed alates sünnist kuni 18. eluaastani;

2)

pediaatrilise uuringu programm — uurimis- ja arendusprogramm, mille eesmärk on saada andmed, mis on vajalikud selleks, et määrata kindlaks tingimused, mille puhul võib ravimile anda loa kasutamiseks laste ravis;

3)

ravim, mis on lubatud pediaatriliseks näidustuseks — ravim, mida on lubatud kasutada osal lastest või kõikidel lastel ja mille suhtes lubatud kasutamise üksikasjad on esitatud vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artiklile 11 väljatöötatud ravimi omaduste kokkuvõttes;

4)

pediaatrias kasutatava ravimi müügiluba– sellise inimtervishoius kasutatava ravimi müügiluba, mis ei ole kaitstud täiendava kaitse tunnistusega vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1768/92 või patendiga, mis vastab täiendava kaitse tunnistuse andmise tingimustele, kusjuures müügiluba hõlmab üksnes ravinäidustusi, mis on asjakohased lastel või mõnel lasterühmal kasutamiseks, kaasa arvatud sobiv toimeainekogus, ravimvorm ja manustamisviis.

a)

inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee viis liiget ja viis asendusliiget, kes on kõnealusesse komiteesse nimetatud vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 61 lõikele 1. Need viis liiget ja nende asendusliikmed nimetatakse pediaatriakomiteesse inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee poolt;

b)

üks liige ja üks asendusliige, kes on nimetatud iga liikmesriigi poolt, mille pädev ametiasutus ei ole esindatud inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee liikmete kaudu;

c)

kolm liiget ja kolm asendusliiget, kelle nimetab komisjon pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist avaliku osalemiskutse alusel ning kes esindavad tervishoiutöötajaid;

d)

kolm liiget ja kolm asendusliiget, kelle nimetab komisjon pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist avaliku osalemiskutse alusel ning kes esindavad patsientide ühinguid.

a)

hinnata talle esitatud ravimeid käsitlevate pediaatriliste uuringute programmide sisu vastavalt kõnealusele määrusele ja sõnastada sellekohane arvamus;

b)

hinnata uuringutest loobumisi ja uuringute edasilükkamisi ning sõnastada sellekohane arvamus;

c)

inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee, pädeva asutuse või taotleja nõudmisel hinnata müügiloa taotluse vastavust asjaomasele heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmile ja sõnastada sellekohane arvamus;

d)

inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee või pädeva asutuse nõudmisel hinnata kõiki andmeid, mis on saadud vastavalt heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmile ning sõnastada arvamus pediaatrias kasutatava ravimi kvaliteedi, ohutuse või tõhususe kohta;

e)

anda nõu artiklis 42 osutatud uuringu jaoks kogutavate andmete sisu ja vormi osas;

f)

toetada ametit artiklis 44 osutatud Euroopa võrgustiku loomisel ja anda sellega seoses nõu;

g)

abistada teadusküsimustes käesoleva määruse eesmärkide täitmisega seotud dokumentide ettevalmistamisel;

h)

anda ameti tegevdirektori või komisjoni nõudmisel nõu küsimustes, mis on seotud lastel kasutatavate ravimitega;

i)

koostada pediaatrias kasutatavate ravimite vajaduste erinimekiri ning ajakohastada seda korrapäraselt, nagu on osutatud artiklis 43;

j)

anda ametile ja komisjonile nõu lastel kasutatavate ravimite uuringute läbiviimiseks vajalikest meetmetest teavitamise osas;

k)

teha komisjonile ettepanek artikli 32 lõikes 2 osutatud märgi kohta.

a)

kõikide läbiviidud uuringute tulemusi ja üksikasju vastavalt heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmile saadud teabe kohta;

b)

ameti otsust, millega lubatakse konkreetse ravimi puhul uuringutest loobuda;

c)

ameti otsust, millega lubatakse ravimirühma puhul vastavalt artiklile 11 uuringutest loobuda;

d)

ameti otsust, millega lubatakse uuring edasi lükata.

a)

konkreetne ravim või ravimirühm ei ole tõenäoliselt tõhus või on ohtlik osale või kõikidele lastele;

b)

haigus või haigusseisund, mille jaoks konkreetne ravim või ravimirühm on ette nähtud, esineb ainult täiskasvanutel;

c)

konkreetne ravim ei anna lastel märkimisväärset raviga seotud kasu, võrreldes olemasoleva raviga.

a)

taotleja enne taotluse esitamist müügiloa saamiseks või muutmiseks vastavalt artiklitele 7, 8 ja 30;

b)

amet või pädev asutus punktis a osutatud taotluse hindamise käigus, kui taotlus ei sisalda arvamust uuringu programmile vastavuse kohta, mis on saadud vastusena punkti a kohaselt esitatud nõudele;

c)

inimtervishoius kasutatavate ravimite alaline komitee või siseriiklik pädev asutus punktis a osutatud taotluse hindamise käigus, kui tekib kahtlus uuringu programmile vastavuse suhtes ja punktide a või b kohaselt esitatud nõudele ei ole veel vastust saadud.

a)

müügiloa taotlused, mis sisaldavad pediaatrilist näidustust;

b)

taotlused juba lubatud ravimi müügiloale pediaatrilise näidustuse lisamise kohta;

c)

pediaatrias kasutatava ravimi müügiloa taotlused.

a)

uuringust loobumise taotluste hindamine;

b)

uuringu edasilükkamise taotluste hindamine;

c)

pediaatriliste uuringute programmide hindamine;

d)

heakskiidetud pediaatrilise uuringu programmile vastavuse hindamine.

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine mõiste:

2)

Artiklile 7 lisatakse järgmised lõiked:

“3.   Kehtivusaja pikendamise taotluse võib teha siis, kui esitatakse tunnistuse taotlus või kui tunnistuse taotlus on menetlemisel, ning kui artikli 8 lõike 1 punkti d või vastavalt artikli 8 lõike 1a nõuded on täidetud.

4.   Juba antud tunnistuse kehtivusaja pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kaks aastat enne tunnistuse kehtivusaja lõppu.

5.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, esitatakse viie aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1901/2006 jõustumist taotlus juba välja antud tunnistuse pikendamiseks hiljemalt kuus kuud enne tunnistuse kehtetuks muutumist.”.

3)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklile 10 lisatakse järgmine lõige:

“6.   Lõikeid 1 kuni 4 kohaldatakse mutatis mutandis kehtivusaja pikendamise taotluse suhtes.”.

6)

Artiklile 11 lisatakse järgmine lõige:

“3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse antud tunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse rahuldamist või tagasilükkamist käsitleva teate suhtes.”.

7)

Artiklile 13 lisatakse järgmine lõige:

“3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendatakse kuue kuu võrra juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1901/2006 artiklit 36. Sellisel juhul võib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada vaid ühe korra.”.

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 15a

Kehtivusaja pikendamise tühistamine

1.   Kehtivusaja pikendamine võidakse tühistada, kui pikendus on antud vastuolus määruse (EÜ) nr 1901/2006 artikli 36 sätetega.

2.   Igaüks võib esitada kehtivusaja pikendamise tühistamise taotluse organile, kes siseriiklike seaduste kohaselt vastutab põhipatendi tühistamise eest.”.

9)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 17

Kaebused

Artikli 9 lõikes 1 nimetatud asutuse või artikli 15 lõikes 2 ja artikli 15a lõikes 2 nimetatud organite käesoleva määruse alusel tehtud otsuste peale võib esitada kaebuse samamoodi, nagu on sätestatud siseriiklikes seadustes riiklike patentidega seotud sarnaste otsuste peale kaebuste esitamine.”.

1)

Artikli 56 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Ameti moodustavad:

2)

Artikli 57 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 73a

Ameti poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1901/2006 alusel vastu võetud otsuste kohta võib asutamislepingu artiklis 230 sätestatud tingimustel esitada kaebuse Euroopa Kohtule.”.

27.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 378/20

(1)

Määruse (EÜ) nr 1901/2006 (2) rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (3)

(2)

Eelkõige tuleks anda komisjonile volitus määratleda veelgi täpsemalt pediaatrilise uuringu programmis esitatud kõikide või osa meetmete algatamise või täitmise edasilükkamise lubamise põhjused ning määrata kindlaks määruse (EÜ) nr 1901/2006 või selle alusel võetud rakendusmeetmete sätete rikkumise korral nõutavate rahatrahvide maksimumsummad ning kõnealuste trahvide sissenõudmise tingimused ja meetodid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärgiks on määruse (EÜ) nr 1901/2006 täiendamine lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1901/2006 vastavalt muuta,

1)

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Käesoleva artikli rakendamise käigus saadud kogemuste põhjal võib komisjon vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele võtta vastu sätted, millega muudetakse või täiendatakse käesoleva määruse vähemolulisi sätteid eesmärgiga määratleda veelgi täpsemalt edasilükkamise lubamise põhjused.”;

2)

Artikli 49 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Ameti nõudmisel võib komisjon kehtestada rahatrahvid käesoleva määruse või selle alusel võetud rakendusmeetmete rikkumise korral seoses määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatud korras lubatud ravimitega. Meetmed, millega muudetakse või täiendatakse käesoleva õigusakti vähemolulisi sätteid, mis käsitlevad nimetatud rahatrahvide maksimumsummasid ning kõnealuste trahvide sissenõudmise tingimusi ja meetodeid, võetakse vastavalt artikli 51 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

3)

Artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

27.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 378/22

(1)

Oluline on edendada koostööd ja kultuurivahetust, et austada ja edendada kultuuride ja keelte mitmekesisust Euroopas ning parandada Euroopa kodanike teadmisi teistest Euroopa kultuuridest, samas tõstes inimeste teadlikkust Euroopa ühisest kultuuripärandist. Kultuuri- ja keelealase koostöö ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine aitab muuta Euroopa kodakondsuse tajutavaks reaalsuseks, soodustades Euroopa kodanike otsest osalemist integratsiooniprotsessis.

(2)

Euroopa Liidu välise nähtavuse parandamisele saab kaasa aidata aktiivse kultuuripoliitikaga, mille eesmärgiks on säilitada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja edendada ühiseid kultuurielemente ja ühist kultuuripärandit.

(3)

Selleks, et kodanikud toetaksid täielikult Euroopa integratsiooni ning osaleksid selles täiel määral, tuleks panna suuremat rõhku nende ühistele kultuurilistele väärtustele ja juurtele kui nende identiteedi ning vabadusel, võrdsusel, demokraatial, inimväärikuse ja aususe austamisel, sallivusel ja solidaarsusel põhinevasse ühiskonda kuulumise põhielementidele, järgides seejuures täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

(4)

On oluline, et kultuurisektor aitab kaasa Euroopa laiemale poliitilisele arengule ning mängib selles oma rolli. Kultuurisektor on oluline tööandja ja lisaks sellele eksisteerib selge seos kultuuri tehtud investeeringute ja majandusarengu vahel; sellest tulenebki kultuuripoliitika tugevdamise tähtsus piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Vastavalt tuleks tugevdada kultuuritööstuse rolli Lissaboni strateegia kohaselt toimuva arengu raames, kuna nimetatud tööstuse panus Euroopa majandusse aina suureneb.

(5)

Samuti on vaja edendada kodanikuaktiivsust ja tugevdada võitlust tõrjutuse kõigi vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu. Kultuurile juurdepääsu parandamine võimalikult paljude inimeste jaoks võib olla vahendiks sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel.

(6)

Asutamislepingu artiklis 3 sätestatakse, et kõigi selles artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.

(7)

Kultuuriprogrammide “Kaleidoskoop”, “Ariane”, “Raphael” ja “Kultuur 2000” loomine otsustega nr 719/96/EÜ, (3) 2085/97/EÜ, (4) 2228/97/EÜ (5) ja 508/2000/EÜ (6) on olnud positiivsed vaheetapid ühenduse kultuurimeetmete rakendamisel. Nii on omandatud märkimisväärseid kogemusi, eeskätt kõnealuste kultuuriprogrammide hindamise kaudu. Praegu on oluline ratsionaliseerida ja tugevdada ühenduse kultuurimeetmeid, toetudes nende hinnangute tulemustele, kõigi huvitatud isikutega peetud konsultatsioonide tulemustele ja Euroopa institutsioonide viimase aja tööle. Seega on asjakohane kehtestada vastav programm.

(8)

Euroopa institutsioonid on mitu korda ise avaldanud arvamust seoses ühenduse kultuurimeetmete ja kultuurikoostöö väljakutsetega; eelkõige nõukogu 25. juuni 2002. aasta resolutsioonis uue tööplaani kohta Euroopa kultuurikoostöö valdkonnas (7) ja 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis, millega rakendatakse Euroopa kultuurikoostöö valdkonna tööplaan, (8) Euroopa Parlamendi 5. septembri 2001. aasta resolutsioonis kultuurikoostöö kohta Euroopa Liidus, (9)28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis programmi “Kultuur 2000” rakendamise kohta, (10)22. oktoobri 2002. aasta resolutsioonis teatri- ja näitekunsti olulisuse ja kasvu kohta laienenud Euroopa Liidus (11) ja 4. septembri 2003. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta (12) ning regioonide komitee 9. oktoobri 2003. aasta arvamuses programmi “Kultuur 2000” tähtaja pikendamise kohta.

(9)

Nõukogu rõhutas oma ülalnimetatud resolutsioonides vajadust võtta ühenduse tasandil vastu ühtsem lähenemisviis kultuurivaldkonnale ning seda, et Euroopa lisandväärtus on oluline ja määrav mõiste Euroopa kultuurikoostöö raames ning samuti ühenduse kultuurivaldkonna meetmete üldtingimus.

(10)

Et muuta reaalsuseks Euroopa rahvaste ühine kultuuriruum, on oluline edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust, samuti on oluline soodustada dialoogi ja kultuurivahetust.

(11)

Nõukogu oma 16. novembri 2004. aasta järeldustes kultuurialase tööplaani kohta (2005-2006), Euroopa Parlament oma 4. septembri 2003. aasta otsuses kultuuritööstuse kohta ning majandus– ja sotsiaalkomitee oma 2004. aasta 28. jaanuari arvamuses kultuuritööstuse kohta Euroopas väljendasid vajadust võtta suuremal määral arvesse mitteaudiovisuaalse kultuuritööstuse majanduslikku ja sotsiaalset eripära. Lisaks sellele tuleks uues programmis arvestada ettevalmistusmeetmetega kultuurialaseks koostööks 2002.–2004. aastal edendatud küsimustes.

(12)

Sellega seoses on vaja edendada tihendatud koostööd kultuurivallas tegutsejate vahel, julgustades neid looma mitmeaastaseid koostöörühmi, seeläbi võimaldes arendada ühist tegevust, toetada eesmärgikohasemaid meetmeid, millel on tegelik Euroopa lisandväärtus, toetada sümboolse tähendusega kultuuriüritusi, toetada Euroopa kultuurikoostöö organisatsioone ja soodustada analüüside tegemist Euroopas huvi pakkuvatel teemadel, samuti toetada Euroopa kultuurikoostöö valdkonda käsitleva teabe kogumist, levitamist ja projektide mõju suurendamisele suunatud tegevusi ning Euroopa kultuuripoliitika arendamist.

(13)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusele nr 1622/2006/EÜ (millega kehtestatakse kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019) (13) on vaja oluliselt rahastada nimetatud üritust, mis on eurooplaste seas kõrgelt hinnatud ja mis aitab tugevdada ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet. Selle ürituse raames tuleb rõhutada üleeuroopalist kultuurikoostööd.

(14)

Toetudes Euroopa Liidu kogemustele, mis on omandatud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 792/2004/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks) (14), tuleks anda tegevustoetust organisatsioonidele, kes töötavad Euroopa kultuurikoostöö nimel ja täidavad seega Euroopa kultuurisaadikute rolli.

(15)

Programmiga tuleb aidata kaasa Euroopa Liidu jõupingutustele edendada säästvat arengut ja võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, järgides sõnavabaduse põhimõtet.

(16)

Euroopa Liidu kandidaatriike ja EMP lepingu osalisi EFTA riike tuleks käsitleda ühenduse programmide võimalike osalistena nende riikidega sõlmitud lepingute kohaselt.

(17)

Thessalonikis 19.–20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu “Lääne-Balkani riikide arengukava: Euroopa integratsiooni poole liikudes,” milles nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel. Soovi korral peaks kõnealustel riikidel sõltuvalt eelarvelistest kaalutlustest või poliitilistest prioriteetidest olema võimalik osaleda programmis või kasutada piiratumat koostöövormi lähtuvalt lisaeraldistest ja järgides asjaomaste poolte vahel kokkulepitavat erikorda.

(18)

Programm peaks olema avatud koostööks ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud ühendusega kultuuriosa sisaldava lepingu vastavalt korrale, mis tuleb veel kehtestada.

(19)

Ühenduse meetme lisandväärtuse suurendamiseks on vaja kindlustada nimetatud otsuse raames võetavate meetmete ning teiste asjakohaste ühenduse strateegiate, meetmete ja vahendite ühtsus ja vastastikune täiendavus, järgides asutamislepingu artikli 151 lõiget 4. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ühenduse meetmete vastastikusele mõjule kultuuri ja hariduse vallas ning meetmetele, mis edendavad parimate tavade vahetamist ja tihedamat koostööd Euroopa tasandil.

(20)

Ühenduse toetuse rakendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa kultuurisektori eripära ning hoolitseda eelkõige selle eest, et haldus- ja finantskorda lihtsustataks niipalju kui võimalik ning kohandataks vastavalt seatud eesmärkidele, samuti kultuurisektoris käibivatele tavadele ja selle arengutele

(21)

Komisjon, liikmesriigid ning kultuuri kontaktpunktid peaksid tegutsema selle nimel, et edendada väiksemate ettevõtjate osalemist mitmeaastastes koostööprojektides ning tegevuste korraldamist potentsiaalsete projektipartnerite kokkuviimiseks.

(22)

Programm peaks koondama kogu Euroopa kultuuriettevõtjate eriomadusi ja -teadmisi. Vajaduse korral peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma meetmeid mis tahes liikmesriigi või osaleva riigi kultuuriettevõtjate osaluse suurendamiseks.

(23)

Komisjoni ja liikmesriikide koostööna tuleb tagada kõnealuse programmi pidev järelevalve ja hindamine, et seda saaks kohandada, eelkõige meetmete rakendamise tähtsusjärjekorda muutes. Hinnang peaks sisaldama iseseisvate ja erapooletute asutuste antud välishinnangut.

(24)

Programmi järelevalve ja hindamise menetlustes tuleks kasutada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ja näitajaid.

(25)

Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti ülekantud või kasutatud vahendid.

(26)

Kultuurikoostööks on vaja kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 ühtne rahastamis- ja planeerimisvahend, mis nimetatakse programmiks “Kultuur”.

(27)

Käesolevas otsuses sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) punkti 37 tähenduses.

(28)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16)

(29)

Käesoleva otsuse finantsalaseks rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (17) (edaspidi “finantsmäärus”), ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (18)

(30)

Ühenduse meede täiendab riigi või piirkonna meedet kultuurikoostöö alal. Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt ühisel kultuuripärandil põhineva Euroopa kultuuriala edendamist (kultuurivallas tegutsejate riikidevaheline liikumine Euroopas, kunstiteoste ning kultuuri– ja kunstitoodete riikidevaheline ringlus, kultuuridevaheline dialoog), ei suuda liikmesriigid selle riikidevahelise ulatuse tõttu piisavalt saavutada ning seega on meetme ulatuse või toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Tuleks ette näha üleminekusätted, et tagada sujuv üleminek otsustega nr 508/2000/EÜ ja nr 792/2004/EÜ kehtestatud programmidelt käesoleva otsusega kehtestatavale programmile,

a)

edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist;

b)

soodustada kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust;

c)

soodustada kultuuridevahelist dialoogi.

a)

järgmiste kultuurimeetmete toetamine:

b)

Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organite toetamine;

c)

Euroopa kultuurikoostöö valdkonda kuuluva teabe kogumise ja levitamise ja projektide mõju suurendamisele suunatud tegevuste ning Euroopa kultuuripoliitika arendamise toetamine.

a)

EFTA riigid, mis on EMP liikmed, EMP lepingu sätete kohaselt;

b)

kandidaatriigid, kes saavad abi liidu ühinemiseelsest strateegiast üldpõhimõtete ning üldtingimuste ja korra kohaselt, mis on nende riikide osalemiseks ühenduse programmides sätestatud raamlepingutes;

c)

Lääne-Balkani riigid nende riikidega sõlmitavates raamlepingutes, mis sätestavad nende osalemise ühenduse programmides, määratletud korra kohaselt.

a)

aasta tööplaan, sealhulgas prioriteedid, valikukriteeriumid ja -kord;

b)

aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi eri meetmete lõikes;

c)

programmi järelevalve ja hindamise kord;

d)

ühenduse poolt artikli 4 lõike 1 punkti a esimese taande alusel antav rahaline toetus: summad, kestus, jagunemine ja toetusesaajad.

a)

neil peab olema piisavalt töötajaid, kellel on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja rahvusvahelise koostöö keskkonnas vajalik keelteoskus;

b)

neil peab olema asjakohane infrastruktuur, eelkõige info- ja sidetehnoloogia;

c)

nad peavad tegutsema sellises halduskeskkonnas, mis võimaldab neil korralikult täita oma ülesandeid ja vältida huvide konflikti.

a)

edendades väljendusvabaduse põhimõtet;

b)

soodustades suuremat teadlikkust säästva arengu toetamise olulisusest;

c)

edendades vastastikust mõistmist ja sallivust Euroopa Liidus;

d)

aidates kõrvaldada igasuguse diskrimineerimise soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2010 hindamise vahearuande kõnealuse programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise kõnealuse programmi jätkamise kohta;

c)

hiljemalt 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.

27.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 378/32

(1)

Asutamislepinguga kehtestatakse liidu kodakondsus, mis täiendab vastavate liikmesriikide kodakondsust. See on oluline element Euroopa integratsiooni tugevdamisel ja kindlustamisel.

(2)

Ühendus peaks kodanikke täies ulatuses teadvustama nende Euroopa kodakondsusest, samuti selle eelistest ning õigustest ja kohustustest, mida tuleb subsidiaarsust arvesse võttes sidususe huvides edendada.

(3)

Eriti kiiresti on Euroopa kodanikele vaja nende Euroopa Liidu kodakondsust teadvustada seoses Brüsselis 16 ja 17. juunil 2005 kogunenud Euroopa Ülemkogu algatatud laialdase aruteluga Euroopa tuleviku üle. Seepärast peaks programm “Kodanike Euroopa” täiendama teisi samalaadseid algatusi, kuid mitte neid dubleerima.

(4)

Selleks, et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks panna rohkem rõhku nende ühistele väärtustele, ajaloole ja kultuurile, mis on võtmeelemendid nende kuulumisel vabaduse, demokraatia ning inimõiguste, kultuurilise mitmekesisuse, sallivuse ja solidaarsuse austamise põhimõtetele tuginevasse, 7. detsembril 2000 välja kuulutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartaga (4) kooskõlas olevasse ühiskonda.

(5)

Kodanikuaktiivsuse innustamine ei ole võtmeelement mitte ainult rassismi-, ksenofoobia- ja sallimatusevastase võitluse, vaid ka ühtekuuluvuse ja demokraatia arengu tugevdamisel.

(6)

ELi informatsiooni- ja kommunikatsioonistrateegia kontekstis peaks olema tagatud vastavate meetmete laialdane levik ja suur mõju.

(7)

Selleks, et tuua Euroopa oma kodanikele lähemale ning võimaldada neil täielikult osaleda üha tihedamalt kokku kasvava Euroopa ülesehitamises, tuleb jõuda osalevate riikide kõigi kodanikeni ja seadusjärgsete elanikeni ning kaasata nad riikidevahelisse vahetusse ja koostöösse, andes panuse ühiste Euroopa ideaalide juurde kuulumise tunde arendamisse.

(8)

Euroopa Parlament leidis oma 1988. aastal vastu võetud resolutsioonis, et on soovitav rohkem pingutada, et tugevdada kontakte eri liikmesriikide kodanike vahel, ning märkis, et Euroopa Liidu eritoetus eri liikmesriikide kohalike omavalitsuste vaheliste mestimisprojektide väljatöötamiseks on ratsionaalne ja soovitav.

(9)

Euroopa Ülemkogu on mitmel puhul tunnistanud vajadust viia Euroopa Liit ja selle institutsioonid liikmesriikide kodanikele lähemale. Ülemkogu on innustanud liidu institutsioone pidama ja soodustama avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi organiseerunud kodanikuühiskonnaga ning seega edendama kodanike osalemist avalikus elus ja otsuste tegemisel, rõhutades samal ajal põhiväärtusi, mida Euroopa kodanikud jagavad.

(10)

Nõukogu kehtestas oma 26. jaanuari 2004. aasta otsuses 2004/100/EÜ, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (5), tegevuskava, mis on kinnitanud vajadust edendada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja kohalike omavalitsustega ning toetada kodanike aktiivset kaasamist.

(11)

Riikidevahelise ja valdkondadeülese mõõtmega kodanikuprojektid on olulised vahendid, et jõuda kodanikeni ning edendada Euroopa-teadvust, Euroopa poliitilist integratsiooni, sotsiaalset kaasatust ja vastastikust mõistmist.

(12)

Euroopa, riikide ja kohaliku tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonid on olulised kodanike aktiivseks osalemiseks ühiskonnas ning aitavad elavdada avaliku elu kõiki aspekte. Nad on ka vahendajateks Euroopa ja tema kodanike vahel. Seepärast tuleks soodustada ja innustada nende riikidevahelist koostööd.

(13)

Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid võivad anda ideid ja mõtteid Euroopa tasandil mõttevahetuse pidamiseks. Seetõttu on ka soovitatav ühenduslülina Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel toetada meetmeid, mis väljendavad nende pühendumust Euroopa identiteedi ja kodakondsuse loomisele ning kehtestada selleks läbipaistvate kriteeriumidega menetlused info- ja vahetusvõrgustike edendamiseks.

(14)

Samuti on oluline jätkata tegevust, mille Euroopa Liit algatas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsuse nr 792/2004/EÜ raames, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks (6), et säilitada ja mälestada peamisi küüditamistega seotud objekte ja arhiive; sellega saab hoida teadlikkust teise maailmasõja koguulatusest ja traagilistest tagajärgedest ning soodustada üldist ajaloo mäletamist, et jätta minevik seljataha ja ehitada tulevikku.

(15)

7. — 9. detsembril 2000 Nice's kogunenud Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud avalduses spordi kohta märgiti, et “kuigi ühendusel ei ole selles valdkonnas otseseid volitusi, peab ta asutamislepingu erinevate sätete alusel tegutsemisel arvesse võtma spordile omaseid sotsiaalseid, hariduslikke ja kultuurilisi funktsioone”.

(16)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimisele riikidevahelistesse projektidesse ja tegevustesse.

(17)

Kandidaatriigid ja EFTA riigid, mis on EMP lepingu osapooled, on tunnustatud kui ühenduse programmide võimalikud osalejad vastavalt nende riikidega sõlmitud lepingutele.

(18)

Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel võeti vastu “Lääne-Balkani riikide arengukava: Euroopa integratsiooni poole liikudes”, milles kutsutakse Lääne-Balkani riike osalema ühenduse programmides ja ametites; seepärast tuleks Lääne-Balkani riike tunnustada kui võimalikke osalejaid ühenduse programmides.

(19)

Programmi tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraselt seirata ja sõltumatult hinnata, et võimaldada meetmete korrakohaseks rakendamiseks vajalikku kohandamist.

(20)

Programmi seire ja hindamise menetlustes tuleks kasutada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ja näitajaid.

(21)

Ühenduse finantshuve kaitsvaid määrusi — nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (7) (edaspidi “finantsmäärus”), ja komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (8) üksikasjalikud rakenduseeskirjad — tuleb kohaldada, arvestades eelarvevahendite lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, selliste juhtude arvu piirangut, mille puhul komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse nõutavat proportsionaalsust.

(22)

Tuleks võtta ka asjakohased meetmed, et hoida ära eeskirjade eiramisi ja pettust ning saada tagasi kaotatud või valesti makstud või kasutatud vahendid.

(23)

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet järgides võib programmi elluviimist lihtsustada, kasutades selleks üldsummas rahastamist ja lähtudes kas programmis osalejatele määratud toetusest või ühenduse toetusest programmi haldamiseks riiklikul tasandil loodud struktuuridele.

(24)

Otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastases eelarveprotsessis peamiseks juhiseks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (9) punkti 37 tähenduses.

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei saa liikmesriigid täiel määral saavutada, ja need on programmi tegevuste ja meetmete riikidevahelise ja mitmepoolse laadi tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10).

(27)

Üleminekumeetmed enne 31. detsembrit 2006 algatatud meetmete kontrollimiseks tuleks võtta vastu vastavalt otsusele 2004/100/EÜ,

a)

anda kodanikele võimalus tegutseda koos ja osaleda üha tihedamalt kokku kasvava sellise Euroopa ehitamisel, mis on demokraatlik ja orienteeritud maailmale, mida ühendab ja rikastab selle kultuuriline mitmekesisus, ning seega arendada Euroopa Liidu kodakondsust;

b)

arendada Euroopa identiteeti, mis põhineb ühistel väärtustel, ajalool ja kultuuril;

c)

aidata kaasa sellele, et kodanikud tunnetaksid Euroopa Liitu omasena;

d)

parandada sallivust ja vastastikust mõistmist Euroopa kodanike vahel, austades ja edendades kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning aidates samal ajal kaasa kultuuridevahelisele dialoogile.

a)

viia kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada ja vahetada kogemusi, arvamusi ja väärtusi, õppida ajaloost ning valmistuda tulevikuks;

b)

edendada Euroopa kodakondsuse ja demokraatiaga, jagatud väärtuste, ühise ajaloo ja kultuuriga seotud tegevust, mõttevahetust ja arutelu Euroopa tasandil kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö kaudu;

c)

tuua Euroopa oma kodanikele lähemale, edendades euroopalikke väärtusi ja saavutusi, hoides samas mälestust Euroopa minevikust;

d)

soodustada kõigi osalevate riikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelist suhtlust, aidates kaasa kultuuridevahelisele dialoogile ja rõhutada nii Euroopa mitmekesisust kui ka ühtsust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele, mille eesmärk on tugevdada sidet enne 2004. aasta 30. aprilli Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide ja pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide kodanike vahel.

a)

“Aktiivsed Euroopa kodanikud”, mis hõlmab:

b)

“Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas”, mis hõlmab:

c)

“Üheskoos Euroopa heaks”, mis hõlmab:

d)

“Euroopa mäletab”, mis hõlmab:

a)

liikmesriigid;

b)

EFTA riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised kooskõlas nimetatud lepingu sätetega;

c)

kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia raames, kooskõlas üldpõhimõtete ja üldtingimustega, mis on ette nähtud raamlepingutes nende riikide osalemiseks ühenduse programmides;

d)

Lääne-Balkani riigid kooskõlas korraga, mis kehtestatakse nende riikide puhul nende ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevate raamlepingute alusel.

a)

programmi rakenduskord, sealhulgas aasta tööplaan, valikukriteeriumid ja valikumenetlused;

b)

programmi erinevate meetmete omavaheline üldine tasakaalustamine;

c)

programmi järelevalve ja hindamise kord.

d)

rahaline toetus (summa, kestus, jaotus ja toetuse saajad), mille ühendus annab kõigi tegevustoetuste ja mitmeaastaste mestimiskokkulepete rahastamiseks meetme 1 raames ning avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevatele üritustele meetme 3 raames.

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2010 hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise programmi jätkumise kohta;

c)

hiljemalt 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.

27.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 378/41

(1)

Ühenduse välisabi tõhustamiseks tehakse ettepanek abi kavandamise ja osutamise uue raamistiku kohta. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (2) luuakse ühinemiseelne rahastamisvahend ühenduse abi andmiseks kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele. Määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (3) kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomiseks (ENPI). Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1934/2006 (4) luuakse rahastamisvahend koostööks tööstusriikide ning teiste kõrge sissetulekuga riikide ja territooriumidega. Määrusega (EÜ) nr 1717/2006 kehtestatakse stabiliseerimisvahend. (5) Määrusega (EÜ) nr …/2007 (6) kehtestatakse tuumaohutuse koostöö vahend. Määrusega (EÜ) nr 1889/2006 (7) luuakse demokraatia ja inimõiguste ülemaailmse edendamise rahastamisvahend. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96 käsitleb humanitaarabi (8). Käesoleva määrusega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, millega toetatakse otse ühenduse arengukoostöö poliitikat.

(2)

Ühendus viib ellu arengukoostöö poliitikat, mille eesmärgiks on saavutada vaesuse vähendamine, jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne areng ning arengumaade sujuv ja järk-järguline integreerimine maailmamajandusse.

(3)

Ühendus viib ellu koostööpoliitikat, mis edendab koostööd, partnerlusi ja ühisettevõtteid ühenduse ettevõtjate ning partnerriikide ja -piirkondade ettevõtjate vahel, ning aitab kaasa dialoogile poliitiste ja majanduspartnerite ning tööturu osapoolte vahel asjaomastes sektorites.

(4)

Ühenduse arengukoostööpoliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel 8. septembril 2000. aastal vastu võetud aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, ning ühenduse ja selle liikmesriikide poolt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kontekstis arengukoostöö valdkonnas heakskiidetud peamistele arengueesmärkidele ja -põhimõtetele.

(5)

Arengut mõjutavate poliitikate sidusust silmas pidades on oluline, et arengut mittehõlmavad ühenduse poliitikad aitaksid kaasa arengumaade jõupingutustele aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 178.

(6)

Pikaajalise arengu jaoks on hädavajalik poliitiline keskkond, mis tagab rahu ja stabiilsuse, inimõiguste, põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi põhimõtete austamise, soolise võrdõiguslikkuse ja hea valitsemistava.

(7)

Arengu eelduseks on usaldusväärne ja jätkusuutlik majanduspoliitika.

(8)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed võtsid 4. ministrite konverentsil Dohas endile kohustuse kaasata kaubandusküsimused arengustrateegiatesse ning anda kaubandusega seotud tehnilist ja suutlikkuse suurendamise abi ning võtta vajalikke meetmeid, et hõlbustada tehnoloogiasiiret kaubanduse jaoks ja selle kaudu, tugevdada välismaiste otseinvesteeringute ja kaubanduse vahelist sidet ning kaubanduse ja keskkonna omavahelist vastastikust seotust, ning aidata arengumaadel osaleda uutel kaubandusläbirääkimistel ja rakendada nende tulemusi.

(9)

Nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni Euroopa Liidu arengupoliitikat käsitlevas 20. detsembri 2005. aasta ühisavalduses “Euroopa konsensus” (9) ja selle hilisemates muudatustes kehtestatakse üldraamistik ühenduse meetmetele arenguküsimustes. See peaks juhtima arenguabi ja -koostöö strateegiate kavandamist ja rakendamist.

(10)

Arengukoostööd tuleks ellu viia geograafiliste ja temaatiliste programmide kaudu. Geograafiliste programmidega tuleks toetada Ladina-Ameerika, Aasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Lõuna-Aafrika riikide ja piirkondade arengut ja tugevdada nendega tehtavat koostööd.

(11)

Ühendus ja liikmesriigid on mõnede nende partnerriikide ja -piirkondadega sõlminud partnerlus- ja koostöölepingud, et aidata olulisel määral kaasa partnerriikide pikaajalisele arengule ja nende rahvaste heaolule. Partnerlus- ja koostöölepingud põhinevad sellistel olulistel ühistel ja universaalsetel väärtustel nagu inimõiguste, põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi põhimõtete austamine ja edendamine. Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata ka õigusele inimväärsele tööle ja puuetega inimeste õigustele. Ühenduse ja partnerriikide kahepoolsed suhted ja nende süvendamine ning mitmepoolsete institutsioonide konsolideerimine on tähtsad tegurid maailmamajanduse tasakaalustamisse ja arendamisse olulise panuse andmisel ning samuti ühenduse ja partnerriikide ja -piirkondade rolli ja koha tugevdamisel maailmas.

(12)

Kuigi temaatiliste programmide kaudu toetatakse eelkõige arengumaid, peaks kahel abisaaja riigil ning ülemeremaadel ja -territooriumidel, kes ei vasta Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee(OECD/DAC) poolt määratletud ametliku arenguabi saajate osas esitatavatele nõuetele ja kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 lõike 4 teise lõigu esimest taanet, olema samuti õigus saada toetust temaatiliste programmide raames käesolevas määruses sätestatud tingimustel. Ühendus peaks rahastama temaatilisi programme riikides, territooriumidel ja piirkondades, mis on kõlblikud saama abi käesolevas määruses sätestatud geograafilise programmi kaudu, või vastavalt määrusele (EÜ) nr 1638/2006, või mis vastavad Euroopa Arengufondi (EAF) kohaselt geograafilise koostöö tegemise tingimustele. Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (10), mida kohaldatakse 31. detsembrini 2011, sätestatakse Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate arenguabi temaatiliste tegevuste osas ülemeremaade ja -territooriumide abikõlblikkuse tingimused, mida käesoleva määrusega ei muudeta.

(13)

Temaatilised programmid peaksid andma märgatavat lisandväärtust ja täiendama geograafilise loomuga programme, mis moodustavad ühenduse ja kolmandate riikide vahelise peamise koostööraamistiku. Temaatiliste programmide kaudu rakendatav arengukoostöö peaks toetama geograafilisi programme, mis on sätestatud käesolevas määruses ja määruses (EÜ) nr 1638/2006, ning EAFi raames tehtavat koostööd. Temaatilised programmid hõlmavad geograafiliselt määratlemata partnerriikide rühmale huvi pakkuvaid konkreetseid tegevusvaldkondi või erinevatele piirkondadele või partnerriikide rühmadele suunatud koostöötegevusi või geograafiast sõltumatuid rahvusvahelisi operatsioone. Samuti on neil oluline roll ühenduse poliitikate välisel arendamisel ning sektoripõhise sidususe ja nähtavuse tagamisel.

(14)

Temaatiliste programmidega tuleks toetada meetmeid inim- ja sotsiaalarengu, keskkonna ja loodusvarade (sealhulgas energia) säästva majandamise, valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste, toiduga kindlustamise, rände ja varjupaigaküsimuste valdkonnas. Temaatiliste programmide sisu on koostatud komisjoni vastavate teatiste põhjal, mis on esitatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(15)

Keskkonda ja loodusvarade, sealhulgas energia säästvat majandamist käsitlev temaatiline programm peaks muu hulgas edendama rahvusvahelist keskkonnaalast juhtimist ning ühenduse keskkonna- ja energiapoliitikat väljaspool ühendust.

(16)

Rände ja varjupaigaküsimuste valdkonna temaatiline programm peaks aitama saavutada 15. ja 16. detsembril 2005 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes sätestatud eesmärke, milleks on suhetes kolmandate riikidega ühenduse rahalise abi suurendamine rännet puudutavates või sellega seotud valdkondades.

(17)

Toiduainetega kindlustatust käsitlev ühenduse poliitika on arenenud laiapõhjaliste toiduainetega kindlustatuse strateegiate riikide, piirkondade ja maailma tasemel toetamise suunas, piirates toiduabi kasutamist humanitaarolukordadega ja toidukriisidega ning vältides kahjulikke mõjusid kohalikule tootmisele ja kohalikele turgudele; nimetatud poliitikas tuleb arvestada strukturaalselt nõrkade ja suurel määral toiduainetega kindlustatuse toetamisest sõltuvate riikide eriolukorda, et vältida ühenduse poolt nendele riikidele osutatava abi järsku vähenemist.

(18)

Kooskõlas nõukogu 24. mai 2005. aasta järeldustega tuleks toetada meetmeid, mille eesmärgiks on parandada seksuaal- ja soojätkamishügieeni arengumaades ja tagada nendega seotud õiguste austamine; tuleks anda rahalist abi ning asjakohast nõu, et edendada terviklikku lähenemisviisi seksuaal- ja soojätkamishügieenile ja nendega seotud õigustele ning nimetatud hügieeni ja õiguste tunnustamist vastavalt elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammile, edendades muu hulgas turvalist emadust ja laiaulatuslike, ohutute ja usaldusväärsete soojätkamis- ja seksuaaltervishoiu ja nendega seotud teenuste üldist kättesaadavust. Koostöömeetmete rakendamisel tuleb vajadusel rangelt kinni pidada elanikkonna ja arengu rahvusvahelisel konverentsil tehtud otsustest.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 266/2006 (millega kehtestatakse kaasnevad meetmed suhkruprotokolliga ühinenud riikide jaoks, keda mõjutab ELi suhkruturukorralduse reform) (11) kohaselt tuleks abi osutada ka suhkruprotokolliga ühinenud AKV riikidele, keda mõjutab ELi suhkruturukorralduse reform, et toetada nende kohandumisprotsessi.

(20)

Tõhusam abi, parem vastastikune täiendavus ja kooskõlastamine, menetluste ühtlustamine ja koordineerimine nii ühenduse ja liikmesriikide vahel kui ka suhetes muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegelejatega on ühenduse arengupoliitika rakendamisel keskse tähtsusega abi järjepidevuse ja asjakohasuse tagamisel, vähendades samas partnerriikide kulusid vastavalt 2005. aasta 2. märtsil Pariisis toimunud kõrgetasemelisel abi tõhususe alasel foorumil heakskiidetud abi tõhususe deklaratsioonile.

(21)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja ellu viia diferentseeritud lähenemisviisi, mis sõltub kontekstide ja vajaduste arengust, toetades partnerriike või -piirkondi täpselt nende olukorda arvestavate konkreetsete programmidega, mis tuginevad nende vajadustele, strateegiatele, prioriteetidele ja varadele.

(22)

Arengupoliitika edu võtmeks on partnerriikide pühendumine arengustrateegiate elluviimisele ja seda silmas pidades tuleks soodustada ühiskonna kõikide sektorite, sealhulgas puudega isikute ja teiste haavatavate rühmade võimalikult laia kaasamist. Tõhususe ja läbipaistvuse tagamiseks ja riikidepoolse pühendumise soodustamiseks peaksid rahastajate koostööstrateegiad ja rakenduskorrad olema võimalusel kooskõlastatud partnerriikide omadega.

(23)

Arvestades vajadust tagada humanitaarabi ja pikaaegse arenguabi tõhus ühendamine, ei tohiks määruse (EÜ) nr 1717/2006 kohaselt abikõlblikke meetmeid põhimõtteliselt käesoleva määruse raames rahastada, välja arvatud kui tuleb tagada koostöö järjepidevus kriisist stabiilsetesse arengutingimustesse liikumisel.

(24)

Abi lahtisidumine kooskõlas OECD/DACi parimate tavadega on abile lisaväärtuse andmise ja kohaliku potentsiaali suurendamise keskseks teguriks. Hangetes või toetuslepingutes osalemise eeskirjad ning varude päritolueeskirjad tuleks sätestada vastavalt abi lahtisidumise kõige hilisematele arengutele.

(25)

Abi tuleb hallata vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) sisalduvatele välisabi käsitlevatele eeskirjadele ning ühenduse finantshuvide kaitsmisele suunatud asjakohaseid sätteid kohaldades. Arengukoostöö rakendamise parandamiseks peaks tegema jätkuvalt jõupingutusi, et saavutada eraldatud rahaliste vahendite ja abi vastuvõtusuutlikkuse vaheline kindel tasakaal, ning et vähendada täitmata kulukohustusi.

(26)

Käesoleva määrusega sätestatakse 2007.–2013. aastaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevale institutsioonile peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (13) punkti 37 tähenduses.

(27)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise menetlused (14). Programmdokumendid ja mõned erirakendusmeetmed tuleks vastu võtta korralduskomitee menetluse kohaselt.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kavandatavat koostööd arenguriikide, -territooriumide ja -piirkondadega, kes ei ole ühenduse liikmesriigid ega või saada ühenduse abi määruse (EÜ) nr 1085/2006 ega määruse (EÜ) nr 1638/2006 raames, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on need paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Käesolev määrus loob vajaduse kehtivad määrused kehtetuks tunnistada, et välisabi vahendid eelkõige arengukoostöö valdkonnas ümber korraldada,

—

tugevdab ja toetab demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja põhivabadusi, head valitsemistava, soolist võrdõiguslikkust ja muid asjaomaseid rahvusvahelise õiguse vahendeid;

—

edendab partnerriikide ja -piirkondade ning eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate partnerriikide ja -piirkondade säästvat arengut, sealhulgas selle poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte;

—

soodustab nende sujuvat ja järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse;

—

aitab töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks, et tagada säästev areng, sealhulgas kliimamuutustega võitlemine ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine; ning

—

tugevdab ühenduse ja partnerriikide ja -piirkondade vahelisi suhteid.

—

abisaaja omadused ei nõua teisiti, või

—

programmiga ei rakendata artikli 11 lõikes 2 osutatud ülemaailmseid algatusi, ühenduse poliitilist prioriteeti ega rahvusvahelist kohustust, ning meetme omadused ei vasta sellistele kriteeriumidele.

a)

arenguprotsessi, mida juhib ja omab partnerriik. Ühendus viib oma toetuse järk-järgult rohkem vastavusse partnerite riiklike arengustrateegiatega, reformipoliitika ja -korraga. Ühendus aitab kaasa partnervalitsuste ja rahastajate vastastikuse aruandlusprotsessi tugevdamisele ning edendab kohalikke ekspertteadmisi ja tööhõivet;

b)

kaasavat ja osalust soodustavad lähenemist arengule ja kõikide ühiskonna osade laialdast kaasamist arenguprotsessi ja riigisisesesse dialoogi, sealhulgas poliitilisse dialoogi;

c)

artiklis 25 sätestatud tõhusaid koostööviise ja -vahendeid, mis on kooskõlas OECD/DACi parimate tavadega ning mida on kohandatud iga partnerriigi konkreetsetele vajadustele, keskendudes programmipõhistele lähenemisviisidele, abi prognoositavale rahastamisele, riikide süsteemide arendamisele ja kasutamisele ning arenguga seotud ja tulemustel põhinevatele lähenemisviisidele, sealhulgas vajadusel aastatuhande arengueesmärkide sihtidele ja näitajatele;

d)

poliitikate ja programmitöö mõju parandamist rahastajate koordineerimise ja ühtlustamise kaudu, et vähendada kattumist ja dubleerimist, parandada vastastikust täiendavust ja toetada rahastajate laiaulatuslikke algatusi. Koordineerimist teostatakse partnerriikides ja -piirkondades, kasutades kokkulepitud suuniseid ja parimate tavade põhimõtteid koordineerimise ja abi tõhususe kohta;

e)

aastatuhande arengueesmärkide mõõdet riikide strateegiadokumentides ja oma mitmeaastates programmides.

a)

vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkidele suunatud poliitikate rakendamise toetamine;

b)

rahvastiku põhivajadustega tegelemine, pöörates erilist tähelepanu algharidusele ja tervisele, eelkõige järgmise kaudu:

Tervis:

Haridus:

c)

sotsiaalse ühtekuuluvuse kui esmatähtsa poliitika edendamine ühenduse ja partnerriikide vahelistes suhetes, keskenduses inimväärsele tööle ning sotsiaal- ja rahanduspoliitikale, võideldes nii haavatavate ja marginaliseeritud elanikkonnarühmade vaesuse, ebavõrdsuse, tööpuuduse ja tõrjutuse vastu;

d)

igasuguse rühmapõhise diskrimineerimise vastu võitlemine ja soolise võrdõiguslikkuse, põlisrahvaste õiguste ja laste õiguste, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamise toetamise edendamine ja kaitsmine, ning meetmed, mis on suunatud tänavalaste ja ohtlikku tööd ja/või hariduse omandamist takistavat tööd tegevate laste probleemide lahendamisele;

e)

institutsioonilise raamistiku tugevdamine, et edendada ja hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist, eesmärgiga soodustada töökohtade loomist;

f)

põhivabaduste ja inimõiguste edendamine ja kaitsmine, demokraatia, õigusriigi, õigusemõistmisele juurdepääsu ning hea valitsemistava, sealhulgas korruptsiooni vastu võitlemise tugevdamine sealhulgas, kuid mitte ainult, suutlikkuse suurendamise ja institutsioonilise ja seadusandliku raamistiku tugevdamise kaudu, eelkõige riigi ametiasutuste, poliitikate kujundamise ja rakendamise ning riigi rahanduse ja ressursside läbipaistva haldamise valdkonnas;

g)

aktiivse kodanikuühiskonna, sealhulgas vaesuses elavaid inimesi esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine, samuti kodanikega peetava dialoogi, ühiskonnas osalemise ja leppimise edendamine, institutsioonide loomine;

h)

koostöö ja poliitiliste reformide edendamine julgeoleku ja õiguse valdkonnas, eelkõige seoses varjupaiga- ja rändeküsimustega, uimastite ja muu ebaseadusliku kaubanduse, sealhulgas inimkaubanduse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitlusega;

i)

koostöö ja poliitiliste reformide edendamine partnerriikidega rände- ja varjupaigavaldkonnas ning suutlikkuse tugevdamise algatused, et tagada arengut soodustavate rändepoliitikate määratlemine ja elluviimine rände algpõhjustega tegelemiseks;

j)

tõhusa mitmepoolsuse toetamine, eelkõige arengu seisukohast olulise rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste mitmepoolsete lepingute täitmise ning nende tõhusa rakendamise kaudu;

k)

partnerriikide ja -piirkondade abistamine kaubanduse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni küsimustes, sealhulgas tehniline abi ja suutlikkuse tugevdamine usaldusväärse kaubanduspoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks, soodsama ärikeskkonna, usaldusväärsete majandus- ja rahanduspoliitikate ja erasektori arengu soodustamine, et partnerriigid ja -piirkonnad saaksid kasu maailmamajandusse integreerumisest ja et toetada sotsiaalset õiglust ja vaeseid toetavat majanduskasvu;

l)

Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise ja WTO lepingute rakendamise toetamine tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamisega, eriti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) rakendamise toetamine eelkõige rahvatervise valdkonnas;

m)

majandus- ja kaubanduskoostöö toetamine ja investorsuhete tugevdamine ühenduse ning partnerriikide ja -piirkondade vahel, sealhulgas tegevustega, mille eesmärgiks on soodustada ja tagada, et ettevõtjad, nende hulgas kohalikud ja Euroopa ettevõtjad, aitaksid kaasa sotsiaalselt vastutustundlikule ja jätkusuutlikule majandusarengule ja austaksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi tööalaseid standardeid, ning kohaliku suutlikkuse tugevdamist edendavate tegevustega;

n)

säästva arengu edendamine keskkonnakaitse ja loodusvarade, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja metsade kaitsmine, kaasa arvatud metsade säilitamise ja säästva majandamisega seotud tegevus, millesse kaasatakse aktiivselt kohalikke kogukondi ja metsast sõltuvaid rahvaid;

o)

linnakeskkonna parandamise toetamine;

p)

säästvate tootmis- ja tarbimismudelite edendamine ning kemikaalide ja jäätmete säästev majandamine, võttes arvesse nende tervisemõju;

q)

rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepete, nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ÜRO kõrbestumisega võitlemise konventsioon ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, järgimine ja nende rakendamise toetamine kooskõlas kliimamuutusi käsitleva ELi tegevuskava ja nende protokollide ning hilisemate muudatustega;

r)

hädaolukorraks valmisoleku ja looduskatastroofide vältimise suutlikkuse arendamine;

s)

veeressursside säästva integreeritud haldamise toetamine, asetades pearõhu puhta joogivee ja kanalisatsiooniteenuste üldisele kättesaadavusele kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega, ning veeressursside säästvale ja tõhusale kasutamisele, sealhulgas põllumajanduslikel ja tootmiseesmärkidel;

t)

säästvate energeetikatehnoloogiate suurema kasutamise edendamine;

u)

majanduse infrastruktuuri arengule kaasaaitamine, sealhulgas piirkondliku integratsiooni toetamine, ning info- ja sidetehnoloogiate suurema kasutamise edendamine;

v)

maaelu säästva arengu, sealhulgas detsentraliseerimise ja vastutuse suurendamise toetamine, eelkõige eesmärgiga tagada toiduga kindlustatus;

w)

konfliktidest, inimese põhjustatud katastroofidest või loodusõnnetustest mõjutatud piirkondade ja riikide ülesehitamine ja taastamine keskmise ja pika tähtaja jooksul, sealhulgas miinidevastase võitluse, demobiliseerimis- ja taasintegreerimismeetmete toetamine, tagades samas järjepidevuse pääste-, taastamis- ja arengutegevuse vahel vastavalt artikli 2 lõikele 6, pidades silmas ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust;

x)

kodukohast lahkuma sunnitud inimeste iseseisvusele, integreerumisele ja taasintegreerumisele suunatud keskmise ja pika tähtajaga tegevuste teostamine, tagades selle, et humanitaarabile, rehabiliteerimisele, kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamisele ja arengukootööle lähenetakse ühtselt ja järjepidevalt. Ühenduse meetmed soodustavad liikumist hädaabistaadiumist arengustaadiumisse, toetades asjaomaste inimeste sotsiaalmajanduslikku integratsiooni või taasintegratsiooni, ning toetavad demokraatlike struktuuride loomist ja tugevdamist ning rahvastiku osa arenguprotsessis;

y)

nõrgestatud või nõrkades riikides põhiliste teenuste osutamise toetamine ja seaduslike, tõhusate ja vastupidavate avaliku sektori asutuste loomine;

z)

ühenduse ja tema partnerite ühistele arenguväljakutsetele reageerimine, eelkõige valdkondlike dialoogide, kahepoolsete lepingute ja muude käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete toetamine.

a)

sotsiaalse ühtekuuluvuse kui ühenduse ja Ladina-Ameerika vaheliste suhete ühise eesmärgi ja esmatähtsa poliitika edendamine, võideldes nii vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastu. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalhoolekandele ja maksupoliitikale, enamate ja paremate töökohtade loomisele suunatud tootlikule investeerimisele, diskrimineerimise ja uimastite tootmise, tarbimise ja nendega kauplemise vastasele võitlusele ning põhiliste sotsiaalteenuste, eelkõige tervishoiu ja hariduse parandamisele;

b)

suurema piirkondliku integratsiooni edendamine, sealhulgas piirkondliku integratsiooni erinevate protsesside ja võrguinfrastruktuuride omavahelise ühendamise toetamine, tagades samas vastastikuse täiendavuse Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude asutuste toetatavate tegevustega;

c)

hea valitsemistava ja avaliku sektori asutuste tugevdamise ning inimõiguste, sealhulgas laste ja põlisrahvaste õiguste kaitsmise toetamine;

d)

ELi ja Ladina-Ameerika vahelise ühise kõrgharidusruumi loomise toetamine;

e)

säästva arengu edendamine kõikides selle mõõdetes, pöörates erilist tähelepanu metsade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele.

a)

aastatuhande arengueesmärkide poole püüdlemine tervisevaldkonnas, sealhulgas HIVi/AIDSi küsimustes, ja haridusvaldkonnas, muu hulgas valdkondade ümberkujundamist käsitleva poliitilise dialoogi kaudu;

b)

juhtimisalaste küsimuste käsitlemine, eelkõige nõrgestatud riikides, et aidata luua seaduslikke, tõhusaid ja vastupidavaid avaliku sektori asutusi ning aktiivset ja hästikorraldatud kodanikuühiskonda ning tõhustada inimõiguste, sealhulgas laste õiguste kaitset;

c)

suurema piirkondliku integratsiooni ja koostöö edendamine erinevate piirkondlike integratsiooni- ja dialoogiprotsesside toetamise kaudu;

d)

epideemiate ja zoonooside tõrjele ning ka nendest mõjutatud sektorite taastamisele kaasaaitamine;

e)

säästva arengu edendamine kõikides selle mõõdetes, pöörates erilist tähelepanu metsade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele;

f)

uimastite tootmise, tarbimise ja nendega kauplemise ning muu salakaubaveo vastu võitlemine.

a)

põhiseaduslike reformide ning ühendusega seoses teostatava seadusandliku, haldusliku ja regulatiivse ühtlustamise edendamine, sealhulgas partnerlus- ja koostöölepingutes hõlmatud valdkondade (nt valimisorganid, parlamendid, riiklike haldusorganite reformimine ja riiklik finantsjuhtimine) poliitikate tõhusa elluviimise eest vastutavate riiklike asutuste ja organite tugevdamise kaudu;

b)

turumajanduse arendamise ja partnerriikide WTOsse integreerimise edendamine, tegeledes samas üleminekuaja sotsiaalsete aspektidega;

c)

tõhusa piirikontrolli ja piiriülese koostöö toetamine, et edendada säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut piirialadel;

d)

uimastite tootmise, tarbimise ja nendega kauplemise ning muu salakaubaveo vastu võitlemine;

e)

HIVi/AIDSi vastu võitlemine;

f)

piirkondliku koostöö, dialoogi ja integratsiooni edendamine, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1638/2006 ja muude ühenduse instrumentidega hõlmatud riikidega, eelkõige edendades koostööd keskkonna- (eriti vee- ja kanalisatsiooniküsimustes), haridus-, energia- ja transpordisektorites, hõlmates valdkondi nagu rahvusvahelise energiavarustuse ja rahvusvaheliste transpordioperatsioonide turvalisus ja ohutus, ning seoses omavaheliste ühenduste, võrkude ja nende operaatorite, taastuvate energiaallikate ja energiatõhususega.

a)

sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine sotsiaalse võrdsuse tagamiseks, eelkõige seoses siseriiklike varade kasutamisega, ja poliitilise võrdsuse tagamiseks, eelkõige inimõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaudu;

b)

majandusliku mitmekesistamise, turumajanduse arengu ning partnerriikide WTOsse integreerimise edendamine;

c)

piirkondliku koostöö, dialoogi ja integratsiooni edendamine, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1638/2006 ja muude ühenduse instrumentidega hõlmatud riikidega, piirkonnasiseste integreerimistegevuste toetamise kaudu, näiteks majanduse, energeetika, transpordi ja põgenike küsimustes;

d)

rahvusvaheliste lepingute sõlmimise ja rahvusvahelise õiguse, eelkõige ÜRO resolutsioonide ja mitmepoolsete konventsioonide tõhusa rakendamise toetamine;

e)

juhtimisalaste küsimuste käsitlemine, eelkõige nõrgestatud riikides, et aidata luua õiguspäraseid, tõhusaid ja vastupidavaid avaliku sektori asutusi ning aktiivset ja hästikorraldatud kodanikuühiskonda ning tõhustada inimõiguste, sealhulgas laste õiguste kaitset.

a)

demokraatliku ühiskonna, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi tugevdamise toetamine ning piirkonna ja kontinendi stabiilsusele ja integratsioonile kaasaaitamine;

b)

piirkonnas teostatavate kohanemismeetmete toetamine, luues vabakaubanduspiirkondi ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu (15) ning muude piirkondlike kokkulepete alusel;

c)

vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastase võitluse toetamine, sealhulgas varasemalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondade põhivajadustega tegelemise kaudu;

d)

HIVi/AIDSi pandeemia ja selle poolt Lõuna-Aafrika ühiskonnale avalduva mõjuga tegelemine.

a)

ühenduse poliitikaeesmärke ei saa geograafiliste programmide kaudu asjakohasel ega tõhusal viisil saavutada ning temaatilisi programme rakendatakse vahendusorganisatsioonide nagu valitsusväliste organisatsioonide, muude valitsusväliste osalejate, rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete mehhanismide poolt või kaudu. See hõlmab ülemaailmseid algatusi, millega toetatakse aastatuhande arengueesmärke, säästvat arengut või ülemaailmse tähtsusega avalikke hüvesid või meetmeid liikmesriikides ja ühinevates riikides erandina artiklis 24 sätestatust vastavalt asjaomastes temaatilistes programmides kavandatule,

ja/või

b)

meetmed on järgmist liiki:

a)

hea tervis kõigile:

b)

haridus, teadmised ja oskused:

c)

sooline võrdõiguslikkus:

d)

inimarengu ja sotsiaalse arengu muud aspektid:

a)

töö arengumaade abistamiseks, et saavutada keskkonnasäästlikkust käsitlev aastatuhande arengueesmärk suutlikkuse tõhustamisega keskkonnaalaseks integratsiooniks arengumaades, toetades kodanikuühiskonna liikmeid, kohalikke omavalitsusi ja aruteluplatvorme, keskkonnaalast järelevalvet ja hindamist, innovaatiliste lähenemisviiside väljatöötamist ja partnerlust oluliste riikidega kogemuste vahetamiseks ja koostöö tugevdamiseks nimetatud valdkondades;

b)

ühenduse algatuste ja võetud kohustuste rakendamise edendamine rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil ja/või piiriülese iseloomuga säästva arengu toetamise kaudu, mis hõlmab muu hulgas tegevusi järgmises valdkondades: praeguste ja tulevaste kliimamuutuste küsimused, bioloogiline mitmekesisus, kõrbestumine, metsad, maa kahjustamine, kalandus ja mereressursid, keskkonnastandardite järgimine (toodete ja tootmisprotsesside osas), usaldusväärne kemikaalide ja jäätmete majandamine, saastevastane võitlus, säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnaga seotud ränne. See hõlmab samuti jõupingutusi metsade hea majandamise ja ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemise, eelkõige FLEGTi kaudu, ning metsade säilitamise ja säästva majandamisega seotud uuenduslike tegevuse edendamisel, hõlmates aktiivselt kohalikke kogukondi ja metsast sõltuvaid rahvaid.

Seoses veega on temaatilise programmi eesmärk luua raamistik veeressursside pikaajaliseks kaitseks ja edendada vee säästvat kasutamist poliitika kooskõlastamise toetamise kaudu;

c)

keskkonnaeesmärkide parem integreerimine metoodilise töö toetamise, poliitika kujundamiseks kättesaadava ühenduse keskkonnaekspertiisi tõhustamise, integreerimise ja uuenduslike ühenduse meetmete ja ühtsuse edendamise kaudu;

d)

keskkonnaalase juhtimise tugevdamine ning rahvusvahelise poliitika arendamise toetamine, töötades keskkonnaalase juhtimise ja muude rahvusvahelise säästva arengu juhtimise sammaste vahelise ühtsuse nimel ning osutades abi piirkondlikus keskkonnaalases järelevalves ja hindamises, andes lisatoetust mitmepoolsete keskkonnalepingute sekretariaatidele, edendades mitmepoolsete keskkonnalepingute tõhusat järgimist ja nende jõustamismeetmeid, sealhulgas suutlikkuse suurendamise, rahvusvaheliste organisatsioonide ja protsesside kaudu, toetades kodanikuühiskonda ja poliitika kujundamise ekspertrühmi ning parandades rahvusvaheliste läbirääkimiste tõhusust;

e)

säästva energia võimaluste toetamine partnerriikides ja -piirkondades säästva energia kaasamisega arengukavadesse ja -strateegiatesse, arendades institutsioonide toetust ja tehnilist abi, luues soodsa seadusandliku ja poliitilise raamistiku uute ettevõtete ja investorite kaasamiseks säästva energia valdkonda, tõhustades energia rolli vaeste sissetuleku suurendamise vahendina, edendades uuenduslikke lähenemisi rahastamisküsimustele ja piirkondlikku koostööd valitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori vahel eespool nimetatud valdkondades. Ühenduse strateegilised meetmed soodustavad eelkõige taastuvate energiaallikate kasutamist, parandavad energiatõhusust ja aitavad kaasa asjakohase energeetikaalase regulatiivse raamistiku väljatöötamisele asjaomastes riikides ja piirkondades ning eriti laastavate energiaallikate asendamisele vähem laastavatega.

a)

edendada kaasavat ja tugevat ühiskonda selleks, et:

b)

parandada Euroopa kodanike teadlikkust seoses arenguküsimustega ja aktiviseerida ühenduse ja ühinevate riikide avalikku toetust vaesuse vähendamise ja säästva arengu strateegiatele partnerriikides, et suhted arenenud ja arenevate riikide vahel oleksid õiglasemad, ning tugevdada neil eesmärkidel kodanikuühiskonna ja kohaliku omavalitsuse rolli;

c)

saavutada tõhusam koostöö, edendada sünergiaid ja hõlbustada struktureeritud dialoogi kodanikuvõrgustike ja kohalike omavalitsuste ühenduste vahel, nende organisatsioonide raames ja ühenduse institutsioonidega.

a)

sekkumised arengumaades ja -piirkondades, millega:

b)

avalikkuse teadlikkuse tõstmine arenguküsimustes ja arengualase hariduse edendamine ühenduses ja ühinevates riikides, et kinnistada arengupoliitika Euroopa ühiskondades, et suurendada nii ühenduse kui ühinevate riikide avalikkuse toetust vaesusevastasele võitlusele ja õiglasematele suhetele arenenud ja arenevates riikides, tõsta ühenduses teadlikkust seoses arengumaade ja nende rahvaste probleemide ja raskustega ning edendada globaliseerumise sotsiaalset mõõdet;

c)

kooskõlastamine ja suhtlemine kodanikuvõrgustike ja kohalike omavalitsuste võrgustike vahel, nende organisatsioonide raames ning Euroopa ja ülemaailmses arengualases mõttevahetuses osalevate eri liiki sidusrühmade vahel.

a)

rahvusvaheliste avalike hüvede tagamisele kaasaaitamine, eelkõige seoses vaeste toetamise vajadusest tuleneva nõudlusega uurimistöö ja tehnoloogiliste uuenduste järele, suutlikkuse arendamisega, lõunapoolsete riikide omavahelise ning lõuna- ja põhjapoolsete riikide vahelise teadusliku ja tehnilise koostöö ja partnerlusega;

b)

ülemaailmsete, kontinentaalsete ja piirkondlike programmide toetamine, millega eelkõige:

c)

toiduainetega kindlustatuse tegevuskava propageerimine ja edasiarendamine. Ühendus jätkab kesksete toiduainetega kindlustatuse küsimustega tegelemist rahvusvahelises mõttevahetuses ning edendab arengupartnerite ja rahastajate poliitikate ja abi osutamise viiside ühtlustamist, sidusust ja üksteisele lähendamist. Eelkõige tuleb tugevdada kodanikuühiskonna rolli edendamist toiduainetega kindlustatuse küsimustes;

d)

erakorralise üleminekuolukorraga ja riigi ebakindlusega kaasneva toidupuuduse probleemiga tegelemine, mängides keskset rolli pääste-, taastamis- ja arengutegevuse vahelistes üleminekutes. Temaatiliste programmidega:

e)

uuenduslike toiduainetega kindlustatuse poliitikate, strateegiate ja lähenemisviiside väljaarendamine ja nende potentsiaali arendamine uuenduste laialdasemaks kasutamiseks ja nende levitamiseks lõunapoolsetes riikides. Sekkumisvaldkonnad võivad hõlmata põllumajandust (sealhulgas maareforme ja maapoliitikat), loodusvarade säästvat majandamist, juurdepääsu loodusvaradele, toiduainetega kindlustatust seoses maaelu- ja kohaliku arenguga (hõlmates muu hulgas valdkondi nagu infrastruktuur, toitumine, demograafia, tööjõud, ränne, tervis ning haridus). Tagatakse kooskõla ja vastastikune täiendavus teiste ühenduse programmidega kõnealustes valdkondades.

a)

rände- ja arenguvaldkonna vaheliste seoste edendamine, eelkõige julgustades väljarännanuid andma oma panust oma päritoluriigi arengusse ja suurendades sisserännanute kodumaale tagasipöördumise väärtust; “ajude äravoolu” leevendamine ja erioskuseid omavate sisserännanute ringliikumise edendamine; sisserännanute poolt päritoluriiki rahaülekannete tegemise hõlbustamine; sisserännanute vabatahtliku kodumaale tagasipöördumise ja taasintegreerumise toetamine ning rände haldamise suutlikkuse suurendamine; suutlikkuse suurendamise püüdluste edendamine, et aidata riike arengut soodustavate rändepoliitikate määratlemisel ja nende suutlikkuses hallata ühiselt rändevooge;

b)

hästi korraldatud tööjõurände edendamine, eelkõige levitades teavet seadusliku rände ja ühenduse liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta; teabe andmine tööjõurände võimaluste ja vajaduse kohta liikmesriikides ning kolmandatest riikidest rännet taotlevatele isikutele esitatavate kvalifikatsiooninõuete kohta; seaduslikku rännet taotlevatele isikutele korraldatava kodumaalt lahkumise eelse koolituse toetamine ning võõrtöölistele suunatud õigusraamistike loomise ja kohaldamise toetamine kolmandates riikides.

c)

ebaseadusliku rände vastu võitlemine ja ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise hõlbustamine, sealhulgas kolmandate riikide vahel, ja eelkõige inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemine; ebaseadusliku rände ohjeldamine ja teadlikkuse tõstmine sellega seotud riskide kohta; suutlikkuse parandamine piirkontrolli, viisa- ja passihalduse valdkonnas, hõlmates dokumentide turvalisust, biomeetriliste andmete kasutuselevõttu ning võltsitud dokumentide tuvastamist; ühendusega sõlmitud tagasivõtmislepingute ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste tõhus rakendamine ning kolmandate riikide abistamine ebaseadusliku rändega võitlemisel ja nende poliitikate kooskõlastamisel;

d)

sisserännanute, sealhulgas kõige kaitsetumate sisserännanute nagu naiste ja laste kaitsmine ärakasutamise ja tõrjumise vastu selliste meetmete kaudu nagu kolmandate riikide rändealase seadusandluse väljaarendamine; integratsiooni ja mittediskrimineerimise toetamine ning meetmed sisserännanute kaitsmiseks rassismi ja ksenofoobia vastu; inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning orjapidamise mis tahes vormide tõkestamine ning nende vastu võitlemine;

e)

varjupaiga- ja rahvusvahelise kaitse edendamine, sealhulgas piirkondlike kaitseprogrammide kaudu, eelkõige tugevdades institutsionaalset suutlikkust; varjupaigataotlejate ja pagulaste registreerimise toetamine; pagulaste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste standardite ja vahendite edendamine; vastuvõtutingimuste parandamise ja kohaliku integratsiooni toetamine ning püsivate lahenduste poole püüdlemine.

a)

suhkru- ja suhkruroosektori konkurentsivõime tõstmine, arvestades seejuures asjaomaste erinevate huvirühmade olukorda, kui tegemist on jätkusuutliku protsessiga;

b)

suhkrust sõltuvate piirkondade majanduse mitmekesistamise edendamine;

c)

tegelemine kohanemisprotsessi laiemate järelmõjudega, mis võivad olla seotud tööhõive ja sotsiaalsete teenuste, maakasutuse ja keskkonna taastamise, energeetikasektori, teadusuuringute ja innovatsiooni ning makromajandusliku stabiilsusega, kuid ei pruugi nendega piirduda.

a)

partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid;

b)

partnerriikide detsentraliseeritud üksused, nagu munitsipaliteedid, provintsid, departemangud ja piirkonnad;

c)

partnerriikide ja -piirkondade ning ühenduse loodud ühisasutused;

d)

rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, ÜRO asutused, osakonnad ja missioonid, rahvusvahelised ja piirkondlikud finantsasutused ja arengupangad, niivõrd kuivõrd need aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele;

e)

ühenduse institutsioonid ja asutused, kuid üksnes artiklis 26 nimetatud toetusmeetmete rakendamiseks;

f)

ELi ametid;

g)

liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade või mis tahes muu kolmanda riigi järgmised üksused ja asutused vastavalt artiklis 31 sätestatud ühenduse välisabile juurdepääsu eeskirjadele, kui need aitavad saavutada käesoleva määruse eesmärke:

a)

projektid ja programmid;

b)

eelarvetoetused, juhul kui partnerriigi avalike kulude haldamine on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja tõhus ning juhul kui partnerriik on välja töötanud selgepiirilised valdkondlikud või makromajanduslikud poliitikad, mis on saanud positiivse hinnangu tema peamistelt rahastajatelt; sealhulgas, kui see on asjakohane, ka rahvusvahelistelt finantsasutustelt. Komisjon kasutab järjepidevalt tulemustel ja tulemuslikkuse näitajatel põhinevat lähenemist, määratleb selgelt oma lisatingimused ja jälgib nende täitmist ning toetab partnerriikide jõupingutusi parlamentaarse kontrolli ja auditi alase suutlikkuse väljatöötamisel ning läbipaistvuse ja avalikkuse teabele juurdepääsu suurendamisel. Eelarvetoetuste maksmise tingimuseks on eesmärkide saavutamisel tehtud rahuldavad edusammud mõju ja tulemuste osas;

c)

valdkondlikud toetused;

d)

erandjuhul valdkondlikud ja üldised impordikavad, mida võib rakendada järgmistes vormides:

e)

komisjoni programmide põhjal EIP või teiste finantsvahendajate käsutusse antud rahalised vahendid, mis on ette nähtud laenude andmiseks (eeskätt erasektorisse tehtavate investeeringute ja erasektori arengu toetamiseks), riskikapitaliks (allutatud või tingimustega laenude kujul) või muuks ajutiseks vähemusosaluseks ettevõtete kapitalis, samuti osalemiseks tagatisfondides vastavalt artiklile 32 ühenduse finantsriski osas sellises ulatuses, mis on piiratud nimetatud rahaliste vahenditega;

f)

intressitoetused, eeskätt keskkonnaalaste laenude puhul;

g)

võlakergendus rahvusvaheliselt kokkulepitud võlakergendusprogrammide alusel;

h)

toetused, millega rahastatakse artikli 24 lõike 1 punktides b, c, d, f, ja punkti g alapunktides i–v loetletud üksuste esitatud projekte;

i)

toetused, millega rahastatakse artikli 24 lõike 1 punktides b, c, d, f, ja punkti g alapunktides i, iii ja iv loetletud üksuste tegevuskulusid;

j)

liikmesriikide ja partnerriikide ja -piirkondade avalik-õiguslike institutsioonide, kohalike omavalitsuste, siseriiklike avalik-õiguslike asutuste ja avaliku teenistuse ülesandeid täitvate eraõiguslike üksuste vaheliste mestimisprogrammide rahastamine;

k)

toetused rahvusvahelistele fondidele, eeskätt fondidele, mida haldavad rahvusvahelised või piirkondlikud organisatsioonid;

l)

toetused partnerriikide ja -piirkondade rajatud riiklikele fondidele, eesmärgiga suurendada mitmete rahastajate ühist kaasrahastamist, või ühe või mitme rahastaja poolt rajatud fondidele projektide ühiseks rakendamiseks;

m)

osalemine rahvusvaheliste finantsasutuste ja piirkondlike arengupankade kapitalis;

n)

inim- ja materiaalsed ressursid, mis on partnerriikidele ja -piirkondadele vajalikud projektide ja programmide tõhusaks haldamiseks ja järelevalveks.

a)

liikmesriigid ning nende piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;

b)

muud doonorriigid, eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;

c)

rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, eelkõige rahvusvahelised ja piirkondlikud finantsasutused;

d)

äriühingud, muud eraõiguslikud organisatsioonid ja äriettevõtted ning muud valitsusvälised osalejad;

e)

partnerriigid ja -piirkonnad, keda rahastatakse.

—

toetust saava partnerriigi või -piirkonna menetlus vastab läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning välistab huvide konfliktid;

—

toetust saav partnerriik või piirkond kohustub korrapäraselt kontrollima, et Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavad toimingud on nõuetekohaselt rakendatud, võtma asjakohased meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste vältimiseks ning vajaduse korral algatama kohtumenetluse alusetult makstud vahendite sissenõudmiseks.

—

rahastamislepingud;

—

toetuslepingud;

—

hankelepingud;

—

töölepingud.

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabile juurdepääsu kohta (19);

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 806/2004 soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta arengukoostöös (20);

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 491/2004, millega kehtestatakse kolmandatele riikidele antava rahalise ja tehnilise abi programm rände ja varjupaiga valdkondades (AENEAS) (21);

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1568/2003 arengumaades vaesusega kaasnevate haiguste (HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria) vastu võitlemisel antava abi kohta (22);

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1567/2003 arengumaade seksuaal- ja soojätkamishügieeni ning seonduvate õiguste alaseks poliitikaks ja meetmeteks antava abi kohta (23);

f)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades (24);

g)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2494/2000 arengumaade troopiliste ja muude metsade säilitamise ja säästva majandamise edendamise meetmete kohta (25);

h)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2493/2000 meetmete kohta keskkonnamõõtme täielikuks integreerimiseks arengumaade arenguprotsessi (26);

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1726/2000 Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö kohta (27);

j)

nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1659/98 detsentraliseeritud koostöö kohta (28);

k)

nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1658/98, mis käsitleb meetmete kaasfinantseerimist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades (29);

l)

nõukogu 27. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1292/96 toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta (30);

m)

nõukogu 25. veebruari 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 443/92 Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta (31).

27.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 378/72

(1)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (3) (edaspidi “harta”) artikkel 1 deklareerib, et inimväärikus on puutumatu ja seda tuleb austada ja kaitsta. Harta artikkel 24 sätestab, et lapsel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning kõikides lapsega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.

(2)

Oma poliitilise tegevuse raames peab Euroopa Liit püüdma ära hoida mistahes vormis inimväärikuse austamise põhimõtte rikkumisi.

(3)

Liidu tasandil tuleb kehtestada õiguslikud meetmed, mis tagaksid alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu kaitse seoses kõigi audiovisuaal- ja teabeteenuste sisuga, võttes tarvitusele abinõusid ebaseaduslike materjalide leviku tõkestamiseks ja alaealiste juurdepääsu takistamiseks täiskasvanutele mõeldud programmidele ja teenustele.

(4)

Uute teabe- ja kommunikatsioonivahendite järjekindla arengu tõttu on ülimalt vajalik, et ühendus tagaks kodanike huvide täieliku ja nõuetekohase kaitse nimetatud valdkonnas, tagades ühelt poolt teabeteenuste vaba edastamise ja osutamise ja teiselt poolt selle, et teabe sisu on seaduslik, austab inimväärikuse põhimõtet ega kahjusta alaealiste üldist arengut.

(5)

Ühendus on juba võtnud audiovisuaalsete ja teabeteenuste alaseid meetmeid, et luua vajalikud tingimused telesaadete ja muude teabeteenuste vabaks liikumiseks, austades vaba konkurentsi põhimõtet ning sõna- ja infovabadust, kuid ühendus peaks tegutsema otsustavamalt asjakohaste meetmete võtmisel tarbijate kaitsmiseks diskrimineerimise õhutamise eest soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning sellise diskrimineerimise ärahoidmiseks. Selline tegevus peaks arvesse võtma ühelt poolt üksikisiku õiguste kaitse põhimõtet ja teiselt poolt sõnavabaduse põhimõtet, eriti seoses liikmesriikide kohustusega määratleda kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja väärtushinnangutega vaenu õhutamise või diskrimineerimise mõiste.

(6)

Nõukogu 24. septembri 1998. aasta soovitus 98/560/EÜ Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste sektori konkurentsivõime suurendamise kohta riiklike raamistike edendamise teel, mille eesmärk on saavutada võrreldav ja tõhus alaealiste ja inimväärikuse kaitse (4), on esimene ühenduse õigusakt, mille 5. põhjenduses käsitletakse alaealiste ja inimväärikuse kaitse küsimusi seoses avalikkusele kättesaadavaks tehtud audiovisuaal- ja teabeteenustega nende edastusvahendist olenemata. Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (5) artiklis 22 (“piirideta televisiooni direktiiv”) on alaealiste ja inimväärikuse kaitse küsimust teleringhäälingu kontekstis juba konkreetselt käsitletud.

(7)

Tehakse ettepanek, et nõukogu ja komisjon pööraksid erilist tähelepanu käesoleva soovituse kohaldamisele uute partnerluslepingute või uute koostööprogrammide läbivaatamisel, nende üle läbirääkimiste pidamisel või nende sõlmimisel kolmandate riikidega, pidades silmas audiovisuaalse ainese loojate ja levitajate ning Interneti-ühenduse pakkujate globaalset iseloomu.

(8)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid otsusega nr 276/1999/EÜ (6) vastu ühenduse mitmeaastase tegevuskava Interneti kasutamise turvalisemaks muutmise kohta ülemaailmsetes võrkudes leiduva ebaseadusliku ja kahjuliku materjali vastu võitlemise teel (“turvalisema Interneti tegevuskava”).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1151/2003/EÜ (7) pikendati turvalisema Interneti tegevuskava kahe aasta võrra ning muudeti selle reguleerimisala, et hõlmata meetmeid teabevahetuse ja kooskõlastamise edendamiseks asjaomaste osapooltega siseriiklikul tasandil ning erisätteid läbirääkijariikidele.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (8) täpsustab mõningaid õiguslikke printsiipe ja ühtlustab teatavaid aspekte, et võimaldada infoühiskonna teenustel täielikult ära kasutada siseturu põhimõtteid. Mitmed direktiivi 2000/31/EÜ sätted on olulised samuti alaealiste ja inimväärikuse kaitse seisukohalt, eriti artikli 16 lõike 1 punkt e, mille kohaselt liikmesriigid ja komisjon toetavad tegevusjuhendite koostamist alaealiste ja inimväärikuse kaitseks.

(11)

Uutest tehnoloogiatest ja massiteabevahendite uuendustest tingitud muutuva meediamaastiku tõttu tuleb õpetada lastele nagu ka lapsevanematele, õpetajatele ja koolitajatele audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste tõhusat kasutamist.

(12)

Üldiselt on audiovisuaalsektori eneseregulatsioon osutunud tõhusaks lisameetmeks, kuid sellest ei piisa alaealiste kaitsmiseks kahjuliku sisuga teabe eest. Sõnavabadusel ja kodanikuõiguste austamisel põhinev Euroopa audiovisuaalvaldkonna areng peaks toetuma pidevale riiklike ja Euroopa seadusandjate, reguleerivate asutuste, tööstusettevõtete, ühenduste, kodanike ja tsiviilühiskonna dialoogile.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/36/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (9), käsitlevas avalikus arutelus tehti ettepanek, et meediakirjaoskuse suhtes võetavate meetmete kohaldamise vajadus kuuluks soovituse 98/560/EÜ teemade hulka.

(14)

Komisjon toetab koostööd ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist olemasolevate audiovisuaalse materjali, olenemata edastusvahendist, hindamise ja klassifitseerimisega tegelevate eneseregulatsiooni ja kaasregulatsiooni organite vahel, et võimaldada kõigil kasutajatel, kuid eriti lapsevanematel, õpetajatel ja koolitajatel, audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste ebaseaduslikust sisust teada anda ning nende sisu hinnata, sealhulgas ka seaduslikku sisu, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut.

(15)

Direktiivi 97/36/EÜ käsitlevas avalikus arutelus tehtud ettepaneku kohaselt tuleks vastulause esitamise õigust või samaväärseid õiguskaitsevahendeid kohaldada online-meedia suhtes, võttes arvesse asjaomase massiteabevahendi ja teenuse iseärasusi.

(16)

Nõukogu 5. oktoobri 1995. aasta resolutsioon naiste ja meeste kujutamise kohta reklaamis ja meedias (10) kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada mitmekesise ja tegelikkusele vastava kuvandi vahendamist naiste ja meeste oskustest ja võimalustest ühiskonnas.

(17)

Esitades ettepanekut nõukogu direktiiviks meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega, märkis komisjon, et sugude kujutamine meedias ja reklaamis toob esile olulise meeste ja naiste väärikuse kaitsmisega seotud küsimuse, kuid jõudis järeldusele, et teisi põhiõigusi, sealhulgas massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust silmas pidades ei oleks sobiv neid küsimusi kõnealuses ettepanekus käsitleda, kuid neid tuleks arvesse võtta ja vajaduse korral rakendada asjakohaseid meetmeid.

(18)

Tuleks julgustada liikmesriigi tasandil audiovisuaalteenuste ja online-teabe teenuste sektorit loobuma massiteabevahendites ja kõikides reklaamides, sh uute reklaamitehnikate puhul, igasugusest diskrimineerimisest soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning sellega võitlema, rikkumata samas sõna- ja ajakirjandusvabadust.

(19)

Käesolev soovitus võtab arvesse tehnoloogilist arengut ja täiendab soovitust 98/560/EÜ. Tehnoloogia valdkonnas toimunud arengu tõttu kuuluvad selle kohaldamisalasse audiovisuaalteenused ja online-teabe teenused, mis on üldsusele kättesaadavaks tehtud elektrooniliste tava- või mobiilsidevõrkude kaudu.

(20)

Käesolev soovitus ei takista liikmesriike mitte ühelgi juhul kohaldamast sõnavabaduse suhtes oma põhiseaduse sätteid ega teisi siseriiklike õigusnorme või tavasid,

1.

kaaludes online-meediaga seotud vastulause esitamise õiguse või samaväärsete õiguskaitsevahendite suhtes rakendatavate meetmete võtmist riiklikus õiguses või praktikas, võttes nõuetekohaselt arvesse riiklikke ja põhiseaduslikke õigusnorme, ilma et see piiraks selle õiguse kasutamise viisi kohandamist vastavalt iga meediavormi iseärasustele;