Euroopa Liidu L 327/24.

24.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 327/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1717/2006,

15. november 2006,

millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 179 lõiget 1 ja artiklit 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on peamine kolmandatele riikidele majandus-, finants-, tehnilise, humanitaar- ja makromajandusliku abi andja. Inim- ja majandusarenguks stabiilsete tingimuste soodustamine ning inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste edendamine jääb Euroopa Liidu (edaspidi “EL”) välistegevuse üheks peamiseks eesmärgiks, mida aitavad saavutada ühenduse välisabivahendid. Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad jõudsid oma 2004. aasta novembri järeldustes Euroopa Liidu välistegevuse tõhususe kohta järeldusele, et “rahu, julgeolek ja stabiilsus ning inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava on vaesuse likvideerimise ja püsiva majanduskasvu seisukohast väga olulised”.

(2)

ELi vägivaldsete konfliktide ärahoidmise programmis, mille on heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu, rõhutatakse ELi “poliitilist kohustust seada konfliktide ärahoidmine ELi välissuhete üheks peamiseks eesmärgiks” ning nenditakse, et ühenduse arengukoostöö vahendid võivad anda panuse selle eesmärgi saavutamisse ning ELi kui globaalse tegutseja arengusse.

(3)

Käesoleva määruse raames Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi “asutamisleping”) artiklite 177 ja 181a eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed võivad täiendada meetmeid, mida EL võtab ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks Euroopa Liidu lepingu V jaotise raames, ja meetmeid, mida võetakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotise raames, ning peaksid olema nendega kooskõlas. Nõukogu ja komisjon peaksid vastavalt oma volitustele tegema koostööd selle kooskõla tagamiseks.

(4)

Arengut käsitlevas Euroopa konsensuses, mille nõukogu, nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad, Euroopa Parlament ja komisjon 22. novembril 2005 vastu võtsid ja mida Euroopa Ülemkogu tervitas 15.–16. detsembril 2005, on kirjas, et ühendus arendab oma institutsioonide vastavate volituste piires välja tervikliku lähenemisviisi riikide nõrkuse, konfliktide, loodusõnnetuste ja muude kriiside vältimiseks, ning käesolev määrus peaks andma panuse selle eesmärgi saavutamisse.

(5)	Euroopa Ülemkogu kiitis 12. detsembril 2003 heaks Euroopa julgeolekustrateegia.

(6)

Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta nõudis terrorismivastaste eesmärkide integreerimist välisabiprogrammidesse. Lisaks sellele nõutakse ülemkogu poolt 27. märtsil 2000 vastu võetud ELi aastatuhande strateegias organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja kontrolli kohta tihedamat koostööd kolmandate riikidega.

(7)	Kriisijärgne stabiliseerimine nõuab rahvusvahelise üldsuse püsivat ja paindlikku kaasamist, eelkõige esimestel kriisijärgsetel aastatel, terviklike üleminekustrateegiate alusel.

(8)

Abiprogrammide rakendamine kriisi ja poliitilise ebastabiilsuse ajal nõuab erimeetmeid, et tagada otsustusprotsessi ja vahendite eraldamise paindlikkus, samuti tugevdatud meetmeid, et tagada kooskõla kahepoolse abi ja rahastajate vahendite ühendamise mehhanismide vahel, sealhulgas avaliku võimu delegeerimist kaudse tsentraliseeritud haldamise kaudu.

(9)	Hädaabi, ülesehitustöö ja arengu sidumist käsitlevatele komisjoni teatistele järgnevates Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja nõukogu järeldustes rõhutatakse vajadust tagada tõhus side seoses kriisidega ühenduse erinevatest rahastamisvahenditest rahastatavate toimingute vahel.

(10)

Lahendamaks eespool nimetatud küsimusi tõhusalt ja aegsasti, on vaja eri rahalisi vahendeid ja rahastamisvahendeid, mis suudaksid toimida humanitaarabi ja pikaajalisi koostöövahendeid täiendaval viisil. Humanitaarabi andmine peaks jätkuma nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (2) alusel.

(11)	Lisaks sellega seotud ühenduse välisabivahendite alusel algatatud koostöö poliitilise raamistiku kontekstis partnerriikidega kokku lepitud meetmetele peab ühendus suutma pakkuda abi, mis lahendab tähtsamaid globaalseid ja riikidevahelisi küsimusi, mis võivad avaldada destabiliseerivat mõju.

(12)	2001. aasta suunistes, mis käsitlevad välisabi valdkonnas tegevuse kooskõlastamise tugevdamist ühenduse (mida esindab komisjon) ning liikmesriikide vahel, rõhutatakse vajadust ELi välisabi suurema kooskõlastuse järele.

(13)

Käesolev määrus kehtestab ajavahemikuks 2007–2013 rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) punkti 37 tähenduses.

(14)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(15)	Käesoleva määruse eesmärk on hõlmata mitmete ühenduse välisabi käsitlevate olemasolevate määruste reguleerimisala ja asendada need; seetõttu tuleks need määrused kehtetuks tunnistada.

(16)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, arvestades vajadust kooskõlastatud mitmepoolse reageerimise järele käesolevas määruses määratletud valdkondades, ning seetõttu on neid ette nähtud meetmete ulatuse ja globaalse mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

EESMÄRGID JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Ühendus võtab arengukoostöö meetmeid, samuti finants-, majandus- ja tehnilise koostöö meetmeid koos kolmandate riikidega vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

a)	aidata kriisiolukorras või tekkivas kriisiolukorras tagada stabiilsus efektiivse reageerimisega, mis aitab säilitada, luua või taastada tingimused, mis on olulised ühenduse arengu- ja koostööpoliitika nõuetekohaseks rakendamiseks;
b)	aidata stabiilsete tingimuste kontekstis ühenduse koostööpoliitika rakendamiseks kolmandates riikides luua suutlikkust destabiliseeriva mõjuga konkreetsete globaalsete ja piirkonnaüleste ohtudega tegelemiseks ning tagada valmisolek tegeleda kriisieelsete ja -järgsete olukordadega.

3. Käesoleva määruse raames võetavad meetmed võivad täiendada meetmeid, mida võetakse Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise raames, ja on nendega kooskõlas neid piiramata.

Artikkel 2

Ühenduse abi täiendavus

1. Ühenduse toetust antakse käesoleva määruse alusel täiendavalt samalaadsetest ühenduse välisabivahenditest antavale abile. Seda antakse ainult ulatuses, mille osas ei ole kõnealuste vahenditega võimalik piisavat ja efektiivset reageerimist saavutada.

2. Komisjon tagab käesoleva määruse alusel vastu võetavate meetmete vastavuse ühenduse üldise strateegilise poliitika raamistikuga partnerriigi suhtes ja eriti lõikes 1 osutatud vahendite ja muude asjakohaste ühenduse meetmete eesmärkidega.

3. Et suurendada ühenduse ja siseriiklike abimeetmete tõhusust ja järjepidevust, edendab komisjon oma ja liikmesriikide tegevuse tihedat kooskõlastamist nii otsustamise tasandil kui ka praktilises tegevuses. Selleks kasutavad liikmesriigid ja komisjon teabevahetuse süsteemi.

Artikkel 3

Abi kriisiolukordadele või tekkivatele kriisiolukordadele reageerimiseks

1. Artikli 1 lõike 2 punktis a esitatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks võib ühendus anda tehnilist ja finantsabi, et reageerida kiireloomulisele olukorrale, kriisiolukorrale või tekkivale kriisiolukorrale, demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute julgeolekut ja turvalisust ohustavale olukorrale või olukorrale, mis ähvardab laieneda relvastatud konfliktiks või tõsiselt destabiliseerida asjassepuutuvat kolmandat riiki või asjassepuutuvaid kolmandaid riike. Selliseid meetmeid võib kasutada ka olukordades, kus ühendus tugineb rahvusvaheliste lepingute olulistele osadele, et osaliselt või täielikult peatada koostöö kolmandate riikidega.

a)	tehnilise ja logistilise abi andmise teel jõupingutuste toetamine, mida rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ning riiklikud ja valitsusvälised osalejad teevad usalduse suurendamise, vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise edendamiseks;
b)	rahvusvahelisele õigusele vastavaid volitusi omavate ajutiste administratsioonide loomise ja toimimise toetamine;
c)	demokraatlike, pluralistlike riigiasutuste loomise toetamine, mis hõlmab meetmeid naiste rolli suurendamiseks sellistes asutustes, tõhusa tsiviilvalitsuse ja sellega seotud õigusraamistike loomise toetamine riigi ja kohalikul tasandil, sõltumatu kohtusüsteemi, hea valitsemistava ja avaliku korra arendamise toetamine, mis hõlmab mittesõjalist tehnilist koostööd üldise tsiviilkontrolli tugevdamiseks, julgeolekusüsteemi järelevalvet ja meetmeid õiguskaitseorganite ning kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamiseks, mis on seotud võitlusega ebaseadusliku inim-, uimasti-, tulirelvade ja lõhkeainete kaubanduse vastu;
d)	rahvusvahelistele inimõiguste ja õigusriigi normidele vastavalt loodud rahvusvaheliste tribunalide ja ajutiste siseriiklike tribunalide, õigus- ja lepituskomisjonide ning inimõigustesse puutuvate vaidluste õigusliku lahendamise ja omandiõiguse kehtestamise ja kindlakstegemise mehhanismide toetamine;
e)	vajalike meetmete toetamine, et alustada olulise infrastruktuuri, elamute, üldkasutatavate hoonete ja majandusressursside, samuti oluliste tootmisvõimsuste taastamist, ning et taasalustada majandustegevust ja luua töökohti ning luua jätkusuutlikuks ühiskondlikuks arenguks vajalikud miinimumtingimused;
f)	endiste võitlejate demobiliseerimise ja kodanikuühiskonda taasintegreerimisega ning, kui see on asjakohane, nende repatrieerimisega seotud tsiviilmeetmete, samuti lapssõdurite ja naisvõitlejate olukorraga tegelemise meetmete toetamine;
g)	relvajõudude ümberkorraldamisest tulenevate sotsiaalsete mõjude leevendamise meetmete toetamine;
h)	meetmete toetamine, et tegeleda ühenduse koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames jalaväemiinide, lõhkemata lahingumoona või sõjast maha jäävate lõhkekehade sotsiaalmajandusliku mõjuga tsiviilelanikkonnale; käesoleva määruse alusel rahastatavad tegevused hõlmavad ohualast koolitust, ohvriabi, miinide avastamist ja kõrvaldamist ning sellega seoses varude hävitamist;
i)	meetmete toetamine, et tegeleda ühenduse koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tulirelvade ebaseadusliku kasutamise ja nendele juurdepääsu mõjuga tsiviilelanikkonnale; selline toetus on piiratud uurimistegevuse, ohvriabi, üldsuse teadlikkuse parandamise ja õigus- ning haldusalase asjatundlikkuse ja heade tavade arendamisega. Abi antakse ainult ulatuses, mis on vajalik asjassepuutuva elanikkonna ühiskondliku ja majandusliku arengu tingimuste taastamiseks lõikes 1 osutatud kriisiolukordades või tekkivates kriisiolukordades. See ei hõlma meetmete toetamist relvastuse leviku tõkestamiseks;
j)	meetmete toetamine, et tagada kriisi- ja konfliktiolukordades naiste ja laste erivajaduste piisav rahuldamine, sealhulgas oht, et nad satuvad soopõhise vägivalla ohvriks;
k)	toetus relvastatud konfliktide ohvrite rehabiliteerimiseks ja reintegreerimiseks, sealhulgas meetmed naiste ja laste erivajadustega tegelemiseks;
l)	meetmete toetamine inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmiseks ja edendamiseks ning sellega seotud rahvusvaheliste vahendite toetamine;
m)	sotsiaalmajanduslike meetmete toetamine, et edendada loodusvarade läbipaistvat haldamist ja võrdset juurdepääsu neile kriisiolukorras või tekkivas kriisiolukorras;
n)	sotsiaalmajanduslike meetmete toetamine, et tegeleda elanikkonna kiireloomulise rände mõjuga, mis hõlmab meetmeid vastuvõtvate kogukondade vajadustega tegelemiseks kriisiolukorras või tekkivas kriisiolukorras;
o)	meetmete toetamine, et toetada kodanikuühiskonna arengut ja korraldust ja selle osalemist poliitilises protsessis, mis hõlmab meetmeid naiste rolli suurendamiseks neis protsessides ning meetmeid sõltumatu, pluralistliku ja professionaalse meedia edendamiseks;
p)	meetmete toetamine loodusõnnetustele või inimese põhjustatud katastroofidele ja rahvatervist ohustavatele teguritele reageerimiseks ühenduse humanitaarabi puudumisel või selle täiendamiseks.

—	jäävad artikli 1 lõike 2 punktis a sätestatud üldise reguleerimisala ja konkreetsete eesmärkide raamesse ning
—	on kestuselt piiratud artikli 6 lõikes 2 kehtestatud perioodiga ning
—	oleksid tavatingimustes abikõlblikud muude ühenduse välisabi vahendite alusel, kuid millele tuleks vastavalt artiklile 2 reageerida käesoleva määruse alusel tingituna vajadusest reageerida kiiresti kriisiolukorrale või tekkivale kriisiolukorrale.

Artikkel 4

Abi stabiilsete koostöötingimuste kontekstis

avalikku korda, üksikisikute julgeolekut ja turvalisust, kriitilise tähtsusega infrastruktuuri ja rahvatervist ohustav olukord;

abi hõlmab:

nende õiguskaitse- ja kohtuorganite ning tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamine, kes osalevad võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, muu hulgas võitluses ebaseadusliku inim-, uimasti-, tulirelvade ja lõhkeainete kaubanduse vastu, samuti ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusas kontrollis.

Eelistatakse piirkondadevahelist koostööd, mis hõlmab kolmandaid riike, kes on näidanud üles selget poliitilist tahet tegeleda kõnealuste probleemidega. Selle valdkonna meetmetega pannakse rõhku eelkõige heale valitsemistavale ning need meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige inimõigusi puudutavate õigusaktidega ja rahvusvahelise humanitaarõigusega.

Terrorismivastases võitluses osalevatele ametiasutustele suunatud abi puhul eelistatakse toetusmeetmeid, mis hõlmavad terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist ja karmistamist, finants- ja tolliõiguse ning sisserännet käsitlevate õigusaktide rakendamist ja järgimist ning rahvusvaheliste menetluste väljaarendamist õiguskaitses.

Uimastite probleemiga seotud abi puhul pööratakse asjakohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärgiks on uimastite nõudluse, tootmise ja tekitatud kahju vähendamisega seotud parimate tavade edendamine;

nende meetmete toetamine, mis tegelevad ohuga rahvusvahelise transpordi, energia ja kriitilise tähtsusega infrastruktuuri valdkonnas, sealhulgas reisijate- ja kaubavedude ning energiajaotuse valdkonnas.

Selles valdkonnas vastu võetud meetmetega pannakse erilist rõhku piirkondadevahelisele koostööle ja rahvusvaheliste standardite rakendamisele ohtudest teavitamise, haavatavuse analüüsi, hädaolukorraks valmisoleku, selle eest hoiatamise ja selle tagajärgedega tegelemise valdkondades;

kaasa aitamine sellele, et tagada sobiv reageerimine ootamatutele suurtele ohtudele rahvatervisele, nagu epideemiad, millel võib olla piiriülene mõju.

Eriti pannakse rõhku hädaolukorraks valmistumisele, vaktsiinide ja farmaatsiatoodete varude haldamisele, rahvusvahelisele koostööle, varajase hoiatamise ja häiresüsteemidele;

keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainetega seotud ohu vähendamine ja valmisolek;

abi hõlmab:

a)	tsiviilvaldkonna uurimisprogrammide edendamine alternatiivina kaitsealastele uurimisprogrammidele ning eelnevalt relvadega seotud valdkonnas töötanud teadlaste ja inseneride ümberõppe ja alternatiivse tööhõive toetamine;

b)	nende tsiviilrajatiste ohutust suurendavate meetmete toetamine, kus tsiviilvaldkonna uurimisprogrammide raames ladustatakse või käideldakse tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale ning -aineid;

c)	ühenduse koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tsiviilinfrastruktuuri ja asjakohaste kodaniku-uuringute toetamine, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ja hoonete demonteerimiseks või ümberkorraldamiseks, kui need rajatised ei ole enam kaitseprogrammi osad;

nende pädevate tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamine, mis on seotud tõhusa kontrolli väljatöötamisega ja jõustamisega keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainete (sealhulgas nende tootmiseks või transpordiks vajaliku varustuse) suhtes, sealhulgas tänapäevaste logistiliste hindamis- ja kontrolliseadmete paigaldamise kaudu;

e)	õigusliku raamistiku ja institutsioonilise suutlikkuse arendamine kahese kasutusega kaupade üle tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja jõustamiseks, sealhulgas piirkondliku koostöö meetmed;

f)	tsiviilelanikkonna tõhusa suurõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorraks valmistumise, kriisile reageerimise ning saneerimismeetmete suutlikkuse arendamine seoses võimalike suurte keskkonnaõnnetustega antud valdkonnas;

punktidega b ja d hõlmatud meetmete osas pannakse eriti rõhku abi andmisele nendele piirkondadele või riikidele, kus veel esinevad punktides b ja d nimetatud materjalide ja ainete varud ja kus valitseb oht, et need materjalid või ained võivad levida;

kriisieelse ja -järgse suutlikkuse suurendamine

Toetus pikaajalistele meetmetele, mille eesmärgiks on rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja mitteriiklike osalejate suutlikkuse suurendamine ja nende tugevdamine seoses nende püüetega:

a)	edendada varajast hoiatamist, usalduse suurendamist, vahendustegevust ja lepitamist ning lahendada tekkivaid kogukonnasiseseid pingeid;

b)	parandada konflikti- ja katastroofijärgset taastamist.

Käesoleva punkti kohased meetmed hõlmavad oskusteabe edasiandmist, teabevahetust, riski-/ohuhinnanguid, teadusuuringuid ja analüüsi, varajase hoiatamise süsteeme ja koolitust. Meetmed võivad vajaduse korral hõlmata ka tehnilist ja finantsabi ühenduse koostööpoliitika eesmärkidega ühtivate ÜRO rahutagamiskomisjoni soovituste rakendamiseks.

II JAOTIS

RAKENDAMINE

Artikkel 5

Üldine rakendusraamistik

a)	eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid;

b)	mitut riiki hõlmavad strateegiadokumendid, temaatilised strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid;

c)	iga-aastased tegevusprogrammid;

d)	erimeetmed.

Artikkel 6

Eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid

1. Ühenduse abi antakse artikli 3 kohaselt eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide kaudu.

2. Komisjon võib rakendada eriabimeetmeid artikli 3 lõikes 1 osutatud kriisiolukorras, samuti erand- ja ettenägematute olukordade korral, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 3, kus meetmete tõhusus sõltub kiirest või paindlikust rakendamisest. Selliste meetmete kestus võib olla kuni 18 kuud. Üksikute meetmete kestust võib nende rakendamisel esinevate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada kuue kuu võrra eeldusel, et meetmetele ette nähtud rahalised vahendid ei suurene.

3. Kui eriabimeetme maksumus ületab 20 000 000 eurot, võetakse vastav meede vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele.

4. Komisjon võib võtta vastu vahereageerimisprogrammid, et luua või taastada ühenduse väliskoostöö poliitika tõhusaks rakendamiseks vajalikud tingimused. Vahereageerimisprogrammid tuginevad eriabimeetmetele. Need võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele.

5. Komisjon teavitab nõukogu korrapäraselt ühenduse abi kavandamisest artikli 3 alusel. Enne kuni 20 000 000 eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon nõukogule teavet meetmete sisu, eesmärkide ja kavandatud rahaliste vahendite kohta. ELi välistegevuse ühtsuse huvides võtab ta arvesse nõukogu asjakohast poliitilist lähenemisviisi nii selliste meetmete kavandamisel kui järgneval rakendamisel. Ühtlasi teavitab komisjon nõukogu enne oluliste sisuliste muudatuste tegemist juba vastu võetud eriabimeetmetes.

6. Võimalikult varases etapis pärast eriabimeetmete vastuvõtmist ja igal juhul seitsme kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, andes ülevaate olemasoleva ja kavandatava ühenduse reageerimise kohta, sealhulgas toetuse kohta muudest ühenduse rahastamisvahenditest, olemasolevate riiki ning mitut riiki hõlmavate strateegiadokumentide seisu kohta ning ühenduse rolli kohta laiemas rahvusvahelise ja mitmepoolse reageerimise kontekstis. Selles aruandes näidatakse ühtlasi, kas ja kui pikalt kavatseb komisjon eriabimeetmeid jätkata.

Artikkel 7

Mitut riiki hõlmavad strateegiadokumendid, temaatilised strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid

1. Mitut riiki hõlmavad ja temaatilised strateegiadokumendid moodustavad artikli 4 kohase abi rakendamise üldise aluse.

2. Mitut riiki hõlmavates ja temaatilistes strateegiadokumentides esitatakse ühenduse strateegia asjaomaste riikide või teemade osas, võttes arvesse asjaomaste riikide vajadusi, ühenduse prioriteete, rahvusvahelist olukorda ja peamiste partnerite tegevust.

3. Mitut riiki hõlmavad ja temaatilised strateegiadokumendid ning nende muudatused või pikendamised võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele. Need koostatakse esialgu ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui käesoleva määruse kohaldamise periood, ja need vaadatakse läbi nende kehtivusaja keskel.

4. Strateegiadokumendid on kooskõlas muude ühenduse välisabi vahendite kohaselt vastu võetud riiki või mitut riiki hõlmavate või temaatiliste strateegiadokumentidega ja väldivad nende dubleerimist. Vajaduse korral põhinevad strateegiadokumendid dialoogil asjaomase partnerriigi, -riikide või -piirkonnaga, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, et toetada riikide arengustrateegiaid ja tagada partnerriigi, -riikide või -piirkonna osalemine. Lisaks viiakse läbi ühiskonsultatsioone komisjoni, liikmesriikide ja muude rahastajatega, kui see on asjakohane, et tagada ühenduse koostöö vastastikune täiendavus liikmesriikide ja muude rahastajatega. Kui see on asjakohane, võib kaasata ka muid huvirühmi.

5. Igale mitut riiki hõlmavale strateegiadokumendile tuleb vajaduse korral lisada mitmeaastane näidisprogramm, milles esitatakse kokkuvõtlikult ühenduse rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, konkreetsed eesmärgid, oodatavad tulemused ja ühenduse toetuse ajakava ning rahaeraldiste soovituslik jaotus üldiselt ja iga prioriteetse valdkonna kaupa. Rahaeraldiste jaotuse võib esitada summade vahemikena, kui see on asjakohane.

6. Mitmeaastastes näidisprogrammides määratakse läbipaistvaid kriteeriume kasutades kindlaks iga programmi rahaeraldiste jaotus, mis põhineb asjaomaste partnerriikide või -piirkondade vajadustel ja saavutustel, võttes arvesse kriisi- või konfliktiolukorras riikide või piirkondade ees seisvaid raskusi.

7. Mitmeaastased näidisprogrammid ning nende muudatused või pikendamised võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele. Need kehtestatakse vajaduse korral pärast konsulteerimist asjaomaste partnerriikide või -piirkondadega.

8. Mitmeaastaste näidisprogrammide rahalisi vahendeid võib läbivaatamise tulemusel lõikes 7 osutatud korras suurendada või vähendada, võttes arvesse riigi olukorras toimunud muutusi, saavutusi ja vajadusi.

Artikkel 8

Iga-aastased tegevusprogrammid

1. Iga-aastastes tegevusprogrammides nähakse ette meetmed, mis tuleb võtta vastu artiklis 7 osutatud mitut riiki hõlmavate ja temaatiliste strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide alusel.

2. Iga-aastastes tegevusprogrammides määratakse kindlaks taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, oodatavad tulemused, menetluskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Need sisaldavad rahastatavate toimingute kokkuvõtlikku kirjeldust, märget igale toimingule eraldatavate summade kohta ning rakendamise soovituslikku ajakava. Kui see on asjakohane, peaksid need sisaldama varasematest abimeetmetest saadud kogemusi. Eesmärgid peavad olema mõõdetavad.

3. Iga-aastased tegevusprogrammid ning nende muudatused või pikendamised võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 9

Erimeetmed

1. Vaatamata artiklitele 7 ja 8 võib komisjon ettenägematute vajaduste või asjaolude korral võtta erimeetmeid, mis ei ole ette nähtud artiklis 7 osutatud mitut riiki hõlmavate ja temaatiliste strateegiadokumentidega ja mitmeaastaste näidisprogrammidega või artiklis 8 osutatud iga-aastaste tegevusprogrammidega.

2. Erimeetmetega määratletakse taotletavad eesmärgid, tegevusvaldkonnad, oodatavad tulemused, kasutatud menetluskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Need sisaldavad rahastatavate toimingute kirjeldust, märget igale toimingule eraldatavate summade kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava.

3. Erimeetmed, mille maksumus ületab 5 000 000 eurot, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele.

4. Komisjon teavitab artikli 22 lõikes 1 sätestatud komiteed kuni 5 000 000-eurose maksumusega erimeetmete vastuvõtmisest ühe kuu jooksul.

III JAOTIS

ABISAAJAD JA RAHASTAMISE VIISID

Artikkel 10

Abikõlblikkus

partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid;

detsentraliseeritud üksused partnerriikides, nagu piirkonnad, departemangud, provintsid ja munitsipaliteedid;

partnerriikide ja -piirkondade ning ühenduse asutatud ühisorganid;

rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, ÜRO asutused, osakonnad ja missioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused ja arengupangad ja rahvusvahelise kohtualluvusega institutsioonid, kuivõrd need aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele;

Euroopa ametid;

järgmised liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade ja mis tahes muude kolmandate riikide üksused ja organid niivõrd, kui nad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele:

i)	avalik-õiguslikud ja riigi osalusega organid, kohalikud omavalitsused või asutused ning nende konsortsiumid;

ii)	äriühingud ja muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtjad;

iii)	finantseerimisasutused, mis annavad, edendavad ja rahastavad erainvesteeringuid partnerriikides ja -piirkondades;

iv)	lõikes 2 osutatud valitsusvälised osalejad;

v)	füüsilised isikud.

2. Käesoleva määruse alusel abikõlblikud valitsusvälised osalejad on järgmised: valitsusvälised organisatsioonid, põlisrahvaid esindavad organisatsioonid, kohalikud kodanike rühmitused ja ettevõtjate liidud, ühistud, ametiühingud, majandus- ja sotsiaalhuve esindavad organisatsioonid, detsentraliseeritud piirkondliku koostöö ja integratsiooniga tegelevad kohalikud organisatsioonid (sealhulgas võrgustikud), tarbijaorganisatsioonid, naiste- ja noorteorganisatsioonid, õppe-, kultuuri-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid, ülikoolid, kirikud ja usuühendused ning kogudused, meedia ja mis tahes valitsusvälised ühendused ning eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud fondid, mis võivad aidata kaasa arengule või sisepoliitika välise mõõtme arendamisele.

3. Lõigetes 1 ja 2 loetlemata üksusi või osalisi võib rahastada, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 11

Meetmete liigid

projektid ja programmid;

valdkondlik või üldine toetus eelarvele, kui riiklike vahendite haldamise kord partnerriigis on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja tõhus ning kui partnerriik on kehtestanud nõuetekohased valdkondlikud või makromajanduslikud tegevussuunad, mille on heaks kiitnud tema peamised rahastajad, sealhulgas rahvusvahelised finantseerimisasutused, kui see on asjakohane. Eelarvetoetus võib üldiselt olla üks paljudest vahenditest. Seda eraldatakse koos täpsete eesmärkide ja nendega seotud määradega. Eelarvetoetuse väljamaksmine sõltub eesmärkide saavutamise nimel tehtava töö rahuldavast tasemest mõju ja tulemuste osas;

erandjuhtudel valdkondlikud ja üldised imporditoetusprogrammid, mis võivad olla järgmises vormis:

i)	valdkondlikud programmid mitterahaliseks impordiks;

ii)	valdkondlikud impordiprogrammid, millega antakse välisvaluutat kõnealuse valdkonna impordi rahastamiseks, või

iii)	üldised impordiprogrammid, millega antakse välisvaluutat üldise impordi rahastamiseks, mis hõlmab laia tootevalikut;

vastavalt artiklile 20 finantsvahendajatele kättesaadavaks tehtud vahendid eesmärgiga anda laenu (näiteks toetada erasektori investeeringuid ja arengut), riskikapitali (allutatud või tingimustega laenudena) või muid ajutisi vähemusosalusi ettevõtjate kapitalis määral, milles ühenduse finantsrisk piirdub nende fondidega;

toetused meetmete rahastamiseks;

toetused tegevuskulude katmiseks;

liikmesriigi ja partnerriigi või -piirkonna avalik-õiguslike asutuste, riigiasutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike isikute mestimisprogrammide rahastamine;

sissemaksed rahvusvahelistesse fondidesse, eriti rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide hallatavatesse fondidesse;

sissemaksed riiklikesse fondidesse, mille on asutanud partnerriigid ja -piirkonnad, et soodustada mitme rahastaja ühisrahastamist, või sissemaksed fondi, mille on asutanud üks või mitu rahastajat meetmete ühise rakendamise eesmärgil;

inim- ja materiaalsed ressursid, mida on vaja partnerriikide ja -piirkondade poolseks projektide ja programmide tõhusaks haldamiseks ja järelevalveks.

2. Ühenduse rahastamist ei kasutata üldjuhul maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks abisaajariigis.

3. Määrusega (EÜ) nr 1257/96 hõlmatud meetmeid, mis on selle määruse alusel abikõlblikud, ei või rahastada käesoleva määruse alusel.

Artikkel 12

Toetusmeetmed

1. Ühenduse rahastamine võib hõlmata kulusid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega. Ühenduse rahastamine katab ka kulud abihaldustöötajatele, kes haldavad komisjoni delegatsioonides käesoleva määruse alusel rahastatavaid projekte.

2. Toetust võib rahastada väljaspool mitmeaastaste näidisprogrammide kohaldamisala. Komisjon võtab niisugused toetusmeetmed vastu artikli 9 kohaselt.

Artikkel 13

Kaasrahastamine

a)	liikmesriigid ja eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;
b)	muud doonorriigid ja eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;
c)	rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ja eelkõige rahvusvahelised ja piirkondlikud finantseerimisasutused;
d)	äriühingud ja muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtjad ning muud artikli 10 lõikes 2 osutatud valitsusvälised osalejad;
e)	partnerriigid ja -piirkonnad, mida rahastatakse, ning muud asutused, mis on artikli 10 kohaselt abikõlblikud.

2. Paralleelse kaasrahastamise puhul jaotatakse projekt või programm mitmeks selgelt identifitseeritavaks allprojektiks, millest igaüht rahastavad eri partnerid, kes kaasrahastavad nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks määrata. Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse projekti või programmi kogukulu kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et ei ole võimalik kindlaks määrata rahastamisallikat mis tahes toiminguks, mis on projekti või programmi osa.

3. Ühise kaasrahastamise korral võib komisjon vastu võtta ja hallata vahendeid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud isikute nimel ühismeetmete rakendamise eesmärgil. Sel juhul rakendab komisjon ühismeetmeid tsentraalselt kas otse või kaudselt, delegeerides ülesande ühenduse ametitele või ühenduse poolt loodud organitele. Selliseid vahendeid käsitatakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) (5) artikliga 18.

Artikkel 14

Halduskord

1. Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid hallatakse, jälgitakse, hinnatakse ning neist teavitatakse kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.

2. Komisjon võib teha otsuse anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesanded määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud isikutele, kui neid tunnustatakse rahvusvaheliselt, nad vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimis- ja kontrollisüsteemidele ning nende üle teostab järelevalvet avalik-õiguslik asutus.

3. Detsentraliseeritud haldamise korral võib komisjon otsustada kasutada abisaajariigi või -piirkonna hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkurssi.

Artikkel 15

Eelarvelised kulukohustused

1. Eelarvelised kulukohustused tehakse kooskõlas artiklitega 6, 8, 9 ja 12 tehtud komisjoni otsuste põhjal.

—	rahastamislepingud;
—	toetuslepingud;
—	hankelepingud;
—	töölepingud.

Artikkel 16

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Käesolevast määrusest tulenevad lepingud peavad sisaldama sätteid, mis tagavad ühenduse finantshuvide kaitse, eelkõige seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumistega, vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (6) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8).

2. Lõikes 1 osutatud lepingutes antakse selgesõnaliselt komisjonile ja kontrollikojale õigus auditeerida, võttes aluseks dokumendid, ning auditeerida kohapeal mis tahes lepingupoolt või alltöövõtjat, kes on saanud ühenduse vahendeid. Nad volitavad ka selgesõnaliselt komisjoni läbi viima kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatule.

3. Kõigis seoses abi rakendamisega sõlmitavates lepingutes tagatakse komisjonile ja kontrollikojale lõikes 2 sätestatud õigused lepingute täitmise ajal ja pärast seda.

Artikkel 17

Osalemine ja päritolureeglid

1. Käesoleva määruse alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil võivad osaleda kõik liikmesriikide füüsilised või juriidilised isikud.

—	mis tahes riik, mis on ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (9) alusel abisaaja,
—	ELi-väline riik, mis kuulub Euroopa Majanduspiirkonda, ja
—	mis tahes kolmas riik või territoorium, juhul kui on kehtestatud vastastikune juurdepääs välisabile.

3. Meetmete korral, mis on võetud kolmandas riigis, mida peetakse vähim arenenud riigiks vastavalt OECD sätestatud kriteeriumidele, lubatakse hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osaleda üldistel alustel.

4. Artiklis 6 osutatud eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide puhul lubatakse hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osaleda üldistel alustel.

5. Artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmete korral on hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osalemine avatud arengumaade või üleminekuriikide (vastavalt OECD määratlusele) ja kõigi teiste asjaomase strateegia alusel abikõlblike riikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning neile laienevad päritolureeglid.

6. Käesoleva määruse raames rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkurssidel on õigus osaleda rahvusvahelistel organisatsioonidel.

7. Hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursside raames soovitatud eksperdid ei pea vastama käesolevas artiklis sätestatud päritolureeglitele.

8. Mis tahes kaubad ja seadmed, mis ostetakse käesoleva määruse raames rahastatavate lepingute alusel, peavad pärinema ühendusest või lõigetes 2–5 loetletud kriteeriumidele vastavast riigist.

9. Selliste kolmandate riikide või territooriumide füüsiliste ja juriidiliste isikute osalemine, millel on partnerriigiga tavapärased majanduslikud, kaubanduslikud või geograafilised sidemed, otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lisaks sellele lubada muude riikide füüsiliste või juriidiliste isikute osalemist või muud päritolu vahendite ja materjalide kasutamist.

Artikkel 18

Eelfinantseerimine

Abisaajatele tehtud eelfinantseeringu maksetelt saadav intress arvatakse lõppmaksest maha.

Artikkel 19

Toetused

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 114 võivad füüsilised isikud saada toetusi.

Artikkel 20

Euroopa Investeerimispangale ja muudele finantsvahendajatele kättesaadavaks tehtud vahendid

Artikli 11 lõike 1 punktis d osutatud vahendeid haldavad finantsvahendajad, Euroopa Investeerimispank või mis tahes muu pank või organisatsioon, mis suudab neid hallata. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli rakendussätted iga üksikjuhtumi puhul eraldi, et hõlmata riskijagamine, rakendamise ülesande saanud vahendaja tasu, vahendite intressi kasutamine ja tagastamine ning meetme lõpetamine.

Artikkel 21

Hindamine

Komisjon hindab korrapäraselt tegevussuundade ja programmide mõjusust ning tulemusi ja programmide koostamise tõhusust, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning võimaldada anda soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Komisjon saadab olulised hindamisaruanded aruteluks vastavalt artikli 22 lõikele 1 sätestatud komiteele. Neid tulemusi võetakse arvesse programmi koostamisel ja vahendite eraldamisel.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 30 päeva.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

4. Euroopa Investeerimispanga vaatleja võtab komitee menetlustest osa Euroopa Investeerimispanka puudutavate küsimuste puhul.

Artikkel 23

Aruanne

Komisjon tutvub käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete rakendamise edusammudega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande abi rakendamise kohta. Aruanne esitatakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruanne sisaldab teavet eelmisel aastal rahastatud meetmete, järelevalve- ja hindamistulemuste ning eelarveliste kulukohustuste rakendamise ja maksete kohta, mis on esitatud riikide, piirkondade ja koostöövaldkondade kaupa.

Artikkel 24

Rahastamispakett

Rahastamispakett käesoleva määruse rakendamiseks ajavahemikul 2007–2013 on 2 062 000 000 eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Ajavahemikul 2007–2013:

a)	mitte üle 7 protsendipunkti rahastamispaketist eraldatakse artikli 4 punkti 1 kohastele meetmetele;

b)	mitte üle 15 protsendipunkti rahastamispaketist eraldatakse artikli 4 punkti 2 kohastele meetmetele;

c)	mitte üle 5 protsendipunkti rahastamispaketist eraldatakse artikli 4 punkti 3 kohastele meetmetele.

Artikkel 25

Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2010 aruande käesoleva määruse rakendamise hindamise kohta selle rakendamise esimesel kolmel aastal, vajaduse korral koos ettepanekuga, millega tehakse määrusesse muudatused.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades; (10)

—	nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1725/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad; (11)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1724/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades; (12)

—	nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 381/2001, millega luuakse kiirreageerimise kord; (13)

—	nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2000, mis käsitleb toetust ÜRO ajutisele missioonile Kosovos (UNMIK) ning kõrge esindaja büroole Bosnias ja Hertsegoviinas (OHR), (14) välja arvatud selle määruse artikkel 1a;

—	nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2046/97 Põhja-Lõuna koostöö kohta uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses; (15)

—	nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2258/96 taastamismeetmete kohta arengumaades (16).

2. Kehtetuks tunnistatud määrusi kohaldatakse jätkuvalt 2007. aastale eelnevate eelarveaastate õigusaktide ja kohustuste suhtes.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Strasbourg, 15. november 2006.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

P. LEHTOMÄKI

(1) Euroopa Parlamendi 6. juulil 2006 esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. novembri 2006. aasta otsus.

(2) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(7) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(8) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(9) Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

(10) EÜT L 287, 31.10.2001, lk 3.

(11) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 6.

(12) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 1.

(13) EÜT L 57, 27.2.2001, lk 5.

(14) EÜT L 122, 24.5.2000, lk 27.

(15) EÜT L 287, 21.10.1997, lk 1.

(16) EÜT L 306, 28.11.1996, lk 1.

24.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 327/12

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1718/2006/EÜ,

15. november 2006,

toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (“MEDIA 2007”)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 150 lõiget 4 ja artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa audiovisuaalsektoril on tähtis roll Euroopa kodakondsuse kujunemisel, sest see on üheks peamiseks Euroopa Liidu ühiste põhi-, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste edastajaks Euroopa elanikele ja eelkõige noortele. Ühenduse toetus on ette nähtud selleks, et Euroopa audiovisuaalsektori kaudu saaks edendada kultuuridevahelist dialoogi, parandada Euroopa erinevate kultuuride vahelist vastastikust teadlikkust ning arendada nende poliitilist, kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, mis annab tõelist lisandväärtust ülesandele muuta Euroopa kodakondsus tegelikkuseks. Selline toetus on ette nähtud konkurentsivõime parandamiseks ja eelkõige mitteriiklike Euroopa teoste osakaalu suurendamiseks Euroopa turul.

(2)	Samuti on vaja edendada kodanikuaktiivsust ning pingutada veelgi rohkem inimväärikuse põhimõtte austamise tagamiseks, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võidelda igasuguse diskrimineerimise ja tõrjutuse, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu.

(3)	Kõik käesoleva programmi alusel vastu võetud meetmed peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja eelkõige selle artikliga 11 sõnavabaduse ja massiteabevahendite mitmekesisuse kohta.

(4)	Nimetatud harta artiklis 22 sätestatakse, et Euroopa Liit austab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Seetõttu on vaja pöörata tähelepanu väiksemate liikmesriikide ja rohkem kui ühe keelelise piirkonnaga liikmesriikide erivajadustele.

(5)	Ühenduse toetuse puhul audiovisuaalsektorile võetakse arvesse asutamislepingu artiklit 151.

(6)

Ühenduse toetus audiovisuaalsektorile ühildub ka Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks määratletud uue strateegilise eesmärgiga, nimelt edendada koolitust, tööhõivet, majandusreforme ja sotsiaalset ühtekuuluvust teadmistepõhises majandussüsteemis. Euroopa Ülemkogu nentis oma järeldustes, et “Euroopa kultuurilist mitmekesisust ära kasutades ja kultuuridevahelist võrgustikku toetades toodab infosisu tööstus lisandväärtust”. Taolist lähenemist kinnitati Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. märtsi 2003. aasta Brüsseli kohtumise järeldustes.

(7)	Ühenduse toetus audivisuaalsektoris rajaneb suurel kogemusel, mis on omandatud programmide “MEDIA I”, “MEDIA II”, “MEDIA Plus” ja “MEDIA – koolitus” (4) kasutamisel ning mis on alates 1991. aastast aidanud audiovisuaaltööstusel areneda, nagu näitab selgelt nende programmide hindamine.

(8)

Saadud tulemused näitavad, et ühenduse meetmed peavad eelkõige keskenduma järgmisele:

—	audiovisuaalsektori tootmiseelsele etapile, Euroopa audiovisuaalteoste arendamisele, audiovisuaalvaldkonnaga seotud oskuste omandamisele ja täiustamisele, viimati nimetatut tuleb käsitleda kui audiovisuaalsektori tootmiseelse protsessi lahutamatut osa,

—	tootmisjärgsele etapile, toodete levitamisele, kinodes näitamisele ja Euroopa audiovisuaalteoste müügi edendamisele,

—	digiteerimine annab otsustava panuse audivisuaalsektori tugevdamisele ja on “MEDIA 2007” keskseks teemaks. Digitaalteenuste ja Euroopa kataloogide toetamine on üheks programmi prioriteediks, et üle saada Euroopa audiovisuaalturu killustatusest.

(9)	Media programm peaks autoreid (stsenariste ja režissööre) loomeprotsessis julgustama ning julgustama neid uute loometehnikate täiustamisel ja omandamisel, mis tugevdaks Euroopa audiovisuaalsektori uuendusvõimet.

(10)	Filmide linastamisel on rohkem kui üks digitaalplatvorm sõltuvalt erinevatest kasutustest, kasutajatest ja vajadustest. MEDIA programmi katseprojektid on audiovisuaalsektori edaspidise arengu testimise vahendiks.

(11)

Ettevalmistav meede “Majanduskasv ja audiovisuaalsektor: i2i audiovisuaalsektor”, mis täiendab programme “MEDIA Plus” ja “MEDIA – koolitus”, tähistas uut etappi audiovisuaalsektorile ühenduse toetuse andmise põhimõtete rakendamisel. See oli spetsiaalselt mõeldud nende probleemide lahendamiseks, mis selle sektori väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on rahastamisele juurdepääsemisel. Meetme “Majanduskasv ja audiovisuaalsektor: i2i audivisuaalsektor” hindamine kinnitas, et see vastas sektori vajadustele ja kinnitas vajadust taolise ühenduse tegevuse järele, aga see tegevus peaks olema enam suunatud sektori konkreetsetele vajadustele.

(12)

Euroopa audiovisuaalsektorit iseloomustab selle märkimisväärne kasvu, innovatsiooni ja dünaamilisuse potentsiaal, turu killustatus kui kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tulemus ning sellest tulenevalt suur hulk keskmise suurusega, väikeseid ja väga väikeseid ettevõtjaid, keda iseloomustab alatine vähene kapitalisatsioon. Ühenduse toetuse rakendamisel tuleks arvestada audiovisuaalsektori konkreetset olemust ja tagada toetussummaga seotud haldus- ja finantsmenetluste võimalikult laiaulatuslik lihtsustamine ning kohandamine vastavalt taotletavatele eesmärkidele ja sektori tavadele ja nõuetele.

(13)	Kogu ELis on üheks peamiseks konkurentsi takistuseks selliste ettevõtjate peaaegu täielik puudumine, kes spetsialiseeruvad audivisuaalsektori rahastamiseks laenu andmisele.

(14)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid läbi vaatama nende poolt audiovisuaalsektorile antava toetuse, eelkõige ettevalmistava meetme “Majanduskasv ja audiovisuaalsektor: i2i audiovisuaalsektor” tulemused, et kindlaks teha, mis ulatuses võib tulevane toetus hõlbustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tehtavate asjatundlike pakkumiste väljatöötamist seoses laenu finantseerimisega.

(15)	Tuleks uurida laenu finantseerimise süsteeme, mis on liikmesriikides siseriiklike audiovisuaalprojektide edendamiseks ja erakapitali kaasamiseks välja arendatud, et näha, kas sellist kapitali saaks teha kättesaadavaks ka mitteriiklikele Euroopa projektidele.

(16)

Euroopa audiovisuaalturgu käsitleva teabe suurem läbipaistvus ja parem levitamine võib kõnealuse sektori ettevõtjaid ning eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid muuta konkurentsivõimelisemaks. See võiks suurendada erainvestorite usaldust, parandades nende arusaamist kõnealuse tööstuse potentsiaalist. See lihtsustab samuti ühenduse meetmete hindamist ja järelmeetmete rakendamist. Euroopa Liidu osalemine Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse töös peaks hõlbustama nimetatud eesmärkide saavutamist.

(17)

25 liikmesriigiga ühenduses muutub koostöö järjest enam Euroopa filmitööstuse konkurentsivõime tugevdamise strateegiliseks vahendiks. Seetõttu on vaja rohkem toetada kogu ELi hõlmavate võrgustike jaoks ette nähtud projekte kõigil MEDIA programmi tasanditel – koolitus, arendamine, levitamine ja müügi edendamine. Eelkõige puudutab see koostööd sellel alal tegutsejatega liikmesriikidest, mis ühinesid Euroopa Liiduga pärast 30. aprilli 2004. Tuleks rõhutada, et audivisuaalsektori alal tegutsejate vaheline igasugune koostööstrateegia peaks olema kooskõlas ühenduse konkurentsiõigusega.

(18)	Kinematograafia avalikest vahenditest toetamine Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil on oluline sektori struktuurilistest raskustest ülesaamiseks ja selleks, et võimaldada Euroopa audivisuaaltööstusel toime tulla globaliseerumisest tulenevate probleemidega.

(19)	Euroopa Liiduga läbi rääkivaid riike ja neid EFTA riike, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, käsitletakse võimalike osalejatena ühenduse programmides nende riikidega sõlmitud lepingute kohaselt.

(20)	Vaja on tugevdada koostööd MEDIA programmi ja Eurimagesi vahel ilma, et see viiks rahastamis- ja haldusküsimuste ühendamiseni.

(21)

Euroopa Ülemkogu võttis 19. ja 20. juunil 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel vastu “Tegevussuunised Lääne-Balkani riikidele: liikudes Euroopa integratsiooni poole”, milles nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel.

(22)

Muud Euroopa riigid, kes osalevad Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsioonis, moodustavad Euroopa audiovisuaalruumi lahutamatu osa ja seetõttu peaks neil soovi korral ja eelarvelisi kaalutlusi või nende audivisuaaltööstuse kaalutlusi arvesse võttes olema võimalik osaleda käesolevas programmis ja kasutada pisut rohkem piiratud koostöö vorme lähtuvalt täiendavatest eraldistest vastavalt asjaomaste poolte vahelistes lepingutes kehtestatavatele tingimustele.

(23)

Vastastikustele tasakaalustatud huvidele toetuv koostöö väljaspool Euroopat asuvate kolmandate riikidega võib luua Euroopa audiovisuaalsektorile lisandväärtusi Euroopa päritoluga teoste müügi edendamise, turulepääsu, turustamise, levitamise ja näitamise näol kõnealustes riikides. Taolist koostööd tuleks arendada täiendavatest eraldistest ja asjaomaste osaliste vahel kokkulepitavast korrast lähtudes.

(24)	Tuleks võtta sobivaid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning kaduma läinud, valesti üle kantud või valesti kasutatud summade tagasinõudmiseks.

(25)

Käesolev otsus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5) punkti 37 tähenduses.

(26)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6).

(27)	Järelevalve ja hindamise meetmete kord peaks hõlmama üksikasjalikke aastaaruandeid, samuti spetsiifilisi, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ja näitajaid.

(28)	On vaja ette näha meetmed, millega reguleeritakse programmidelt “MEDIA Plus” ja “MEDIA – koolitus” üleminekut käesoleva otsusega loodud programmile.

(29)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on tegevuse ulatuse ja toime tõttu neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDEESMÄRGID JA EELARVE

Artikkel 1

Programmi eesmärgid ja prioriteedid

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm (edaspidi “programm”).

2. Audivisuaalsektoril on oluline osa Euroopa kultuuriliste väärtuste edastamisel ja arendamisel ning kõrge kvalifikatsiooniga tulevikule suunatud töökohtade loomisel. Sellele sektorile omane loometegevus on positiivseks teguriks konkurentsivõime ja üldsuse silmis kultuurilise atraktiivsuse seisukohast. Programmi eesmärk on majanduslikult tugevdada audiovisuaalsektorit, et see saaks tõhusamalt täita oma kultuurilisi rolle, tugeva ja mitmekesise sisuga tööstuse ning väärtusliku ja juurdepääsetava pärandi väljaarendamise teel ning lisada väärtust siseriiklikule toetusele.

Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a)	säilitada ja väärtustada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kinematograafia- ja audiovisuaalset pärandit, tagada avalikkusele juurdepääs nendele ning soodustada kultuuridevahelist dialoogi;

b)	suurendada Euroopa audiovisuaalteoste ringlust ja vaatajaskonda Euroopa Liidu sees ja väljaspool Euroopa Liitu, sealhulgas alal tegutsejate tõhusama koostöö abil;

c)	tugevdada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet Euroopa avatud ja konkurentsile rajatud turu süsteemis, mis soodustab tööhõivet, sealhulgas audiovisuaalalade spetsialistide vaheliste sidemete edendamise abil.

a)	tootmiseelses etapis audiovisuaalsektoris: kutseoskuste omandamist ja täiustamist audiovisuaalvaldkonnas ning Euroopa audiovisuaalteoste arendamist;
b)	tootmisjärgses etapis audiovisuaalsektoris: Euroopa audiovisuaalteoste levitamist ja müügiedendust;
c)	katseprojekte, mille eesmärk on programmi kohandamine vastavalt turu arengule.

a)	edendada loovat tegevust audiovisuaalsektoris, Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi ringlusse laskmist ning sellega seotud teadmisi;
b)	tugevdada Euroopa audiovisuaalsektori struktuuri, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul;
c)	vähendada tasakaalustamatust Euroopa audiovisuaalsete toodete turul audiovisuaalvaldkonnas suure tootmisvõimsusega riikide ning audiovisuaalvaldkonnas madala tootmisvõimsustega riikide või piirkondade ja/või piiratud keelelise või geograafilise ruumiga piirkondade vahel;
d)	järgida ja toetada turu arengut seoses digitaliseerimisega, sealhulgas Euroopa filmide atraktiivsete digitaalsete kataloogide edendamine digitaalplatvormidel.

Artikkel 2

Rahastamispakett

1. Rahastamispakett käesoleva projekti rakendamiseks artikli 1 lõikes 1 mainitud perioodiks on 754 950 000 EUR. Kõnealuse summa suunav jaotus valdkondade kaupa on esitatud lisa II peatüki punktis 1.4.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

II PEATÜKK

AUDIOVISUAALSEKTORI TOOTMISETAPILE EELNEVAD KONKREETSED EESMÄRGID

Artikkel 3

Kutseoskuste omandamine ja täiustamine audiovisuaalvaldkonnas

Euroopa audiovisuaalalade spetsialistide kutseoskuste tugevdamine arendamise, tootmise, levitamise/ringlusse laskmise ja müügiedenduse valdkonnas, et parandada Euroopa audiovisuaalteoste kvaliteeti ja potentsiaali. Programmiga toetatakse eelkõige tegevusi järgmistes valdkondades:

a)	stsenaariumide kirjutamise tehnikad, eesmärgiga parandada Euroopa audiovisuaalteoste kvaliteeti ja suurendada nende potentsiaalset ringlust;

b)	audiovisuaalteoste tootmise, levitamise ja müügiedenduse majanduslik, rahaline ja kaubanduslik haldamine, et võimaldada Euroopa strateegiate väljatöötamist alates arengufaasist;

digitaaltehnoloogia ennetav arvesse võtmine Euroopa audiovisuaalsete programmide tootmisel, tootmisjärgsel etapil, levitamisel, turustamisel ja arhiveerimisel.

Lisaks tuleb astuda samme selle tagamiseks, et koolitustel osaleksid spetsialistid ja koolitajad muudest riikidest kui need, kus toimuvad vastavalt punkti 2 alapunktidele a, b ja c toetatavad koolitused.

Audiovisuaalvaldkonna koolitustegevuse Euroopa mõõtme suurendamine:

toetades Euroopa koolitusspetsialistide võrgustikku ja liikuvust, eelkõige:

—	Euroopa filmikoole,

—	koolituskeskusi,

—	kutseala partnereid;

b)	koolitades koolitajaid;

c)	toetades filmikoole;

d)	võttes meetmeid, et koordineerida ja edendada organisatsioone, mida toetatakse punktis 1 määratletud tegevuste alusel.

3.	Pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide spetsialistide osalemise võimaldamine punktis 1 määratletud koolitustegevustel vastavate stipendiumite abil.

Punktides 1, 2 ja 3 sätestatud meetmeid rakendatakse vastavalt lisa sätetele.

Artikkel 4

Arendustegevus

a)	toetada sõltumatute tootmisettevõtjate esitatud ning Euroopa ja rahvusvahelisele turule suunatud toomisprojektide arendamist;
b)	toetada Euroopa tootmisprojektide ja -ettevõtjate rahastamiskavade väljatöötamist, eelkõige ühistootmise rahastamist.

2. Komisjon astub samme tagamaks, et kutseoskuste parandamise valdkonnas toetatavad meetmed ning lõikes 1 sätestatud meetmed üksteist teineteist.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid rakendatakse vastavalt lisa sätetele.

III PEATÜKK

AUDIOVISUAALSEKTORI TOOTMISJÄRGSE ETAPI KONKREETSED EESMÄRGID KATSEPROJEKTID

Artikkel 5

Levitamine ja ringlusse laskmine

a)	parandada levitamist Euroopas, julgustades levitajaid investeerima rahvusvaheliste Euroopa filmide ühistootmisse, omandamisse ja tutvustamisse ning looma kooskõlastatud turustusstrateegiaid;

b)	parandada rahvusvaheliste Euroopa filmide ringlust Euroopa ja rahvusvahelisel turul, võttes stimuleerivaid meetmeid ekspordiks, levitamiseks mis tahes andmekandjatel ja esitamiseks kinodes;

c)	edendada Euroopa sõltumatute ettevõtjate toodetud audiovisuaalteoste riikidevahelisse ringlusse laskmist, julgustades koostööd ühelt poolt ringhäälinguorganisatsioonide ja teiselt poolt sõltumatute tootjate ja levitajate vahel;

d)	edendada Euroopa audiovisuaalteoste digiteerimist ning konkurentsile rajatud digitaalturu arendamist;

e)	julgustada kinosid kasutama digitaalse levitamisega kaasnevaid võimalusi.

Punktides a–e sätestatud meetmeid rakendatakse lisa sätete kohaselt.

Artikkel 6

Müügiedendus

a)	parandada Euroopa audiovisuaalteoste ringlust, tagades Euroopa audiovisuaalsektorile juurdepääsu Euroopa ja rahvusvahelistele erialastele turgudele;

b)	parandada Euroopa ja rahvusvahelise publiku juurdepääsu Euroopa audiovisuaalteostele;

c)	edendada riiklike filmi- ja audiovisuaalprogrammide müügiedendusega tegelevate organisatsioonide ühismeetmeid;

d)	soodustada Euroopa audiovisuaalse ja kinematograafilise pärandi müügiedendust ja publiku juurdepääsu sellele nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Punktides a–d sätestatud meetmeid rakendatakse lisa sätete kohaselt.

IV PEATÜKK

KATSEPROJEKTID

Artikkel 7

Katseprojektid

1. Programmi kohandamise tagamiseks turu arenguga, eelkõige seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmise ja rakendamisega, võib programm toetada katseprojekte.

2. Lõike 1 rakendamiseks annavad komisjonile nõu tehnilised nõuanderühmad, mis koosnevad liikmesriikide poolt komisjoni ettepanekul nimetatud ekspertidest.

V PEATÜKK

PROGRAMMI RAKENDAMISE KORD JA FINANTSSÄTTED

Artikkel 8

Kolmandaid riike käsitlevad sätted

a)	EFTA riigid, kes on EMP liikmed, vastavalt EMP lepingu sätetele;
b)	Euroopa Liiduga ühinemise eelse strateegia põhjal abi saavad läbirääkijariigid vastavalt üldpõhimõtetele ja nende riikide ühenduse programmides osalemise üldistele tingimustele, mis on vastavalt sätestatud raamlepingus ja assotsiatsiooninõukogude otsustes;
c)	Lääne-Balkani riigid nende ühenduse programmides osalemist reguleerivates raamlepingutes kokku lepitud korralduste kohaselt.

2. Programm on avatud ka teistele Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni osalisriikidele, välja arvatud lõikes 1 osutatud riigid, eeldusel et vastavalt asjaomaste osapoolte vahel kokku lepitud tingimustele on saadud täiendavad eraldised.

3. Programmi avamine lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandatele Euroopa riikidele võib sõltuda analüüsist nende riikide siseriiklike õigusaktide ühilduvuse kohta ühenduse õigusaktidega, sealhulgas nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (7) artikli 6 lõikega 5. Seda sätet ei kohaldata käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud meetmetele.

4. Lisaks on programm avatud koostööks muude kolmandate riikidega, kes on sõlminud Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu või koostöölepingu, milles sisalduvad sätted audiovisuaalsektori kohta ning milles lepitakse kokku täiendavad eraldised ja eritingimused. Lõikes 1 osutatud Lääne-Balkani riigid, kes ei soovi programmis täies ulatuses osaleda, võivad osaleda programmi raames tehtavas koostöös käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Artikkel 9

Finantssätted

1. Programmi raames võib eraldada toetusi juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

Ilma et see piiraks nende lepingute ja konventsioonide kohaldamist, mille osaline ühendus on, peavad programmi raames toetust saavad ettevõtted olema praegu ja ka edaspidi vahetult või enamusosaluse kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike omanduses.

2. Komisjon võib toetuse saajate omaduste ja tegevuse laadi alusel otsustada, kas neid võib tegevuse või tööprogrammi edukaks lõpuleviimiseks nõutavate kutsealaste oskuste ja kvalifikatsiooni kontrollimisest vabastada. Komisjon võib samuti võtta arvesse toetatava meetme laadi, vastava audiovisuaalsektori sihtrühma eriomast profiili ja programmi eesmärke.

3. Sõltuvalt tegevuse laadist võib rahaline abi esineda toetuste või stipendiumite kujul või mis tahes muul nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8) lubatud kujul. Komisjon võib määrata ka auhindu programmi raames läbi viidud tegevuste või projektide eest. Sõltuvalt tegevuse laadist võidakse lubada rahastamist vastavalt kuluühikute astmestikule või kindla suurusega summadena toetuste puhul, mis ei ole suuremad komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (9) artiklis 181 nimetatutest.

4. Komisjon järgib proportsionaalsuse põhimõtet selliste haldus- ja finantsnõuete suhtes nagu abikõlblikkuse kriteeriumid ja finantssuutlikkus seoses antud toetuse suurusega.

5. Programmi tingimustel antav finantsabi ei tohi ületada 50 % toetatava tegevuse lõplikust maksumusest. Siiski võib lisas sõnaselgelt sätestatud juhtudel finantsabi ulatuda kuni 75 %ni. Samal ajal peab olema tagatud abiandmiskorra läbipaistvus ja objektiivsus.

6. Kaasfinantseeritava meetme olemusest lähtudes ja vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 112 lõikele 1 võib komisjon lugeda rahastamiskõlblikeks otseselt toetatava meetme rakendamisega seotud kulusid, isegi kui need kulud on toetusesaajale osaliselt tekkinud enne valikumenetluse algust.

7. Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikele 1 ja koostoimes määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 172 võib kaasfinantseerimine olla osaliselt või täielikult mitterahalistes vahendites, eeldusel et toetuse väärtus ei ületa kas tegelikke ja raamatupidamisdokumentidega nõuetekohaselt tõendatud kulusid või kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid. Selliste toetuste hulka võivad kuuluda ruumid koolituseks või müügiedenduseks.

8. Programmi raames tagasi makstud summad, st MEDIA programmidest (1991–2006) tulenevad ja väljavalitud projektide poolt kasutamata jäänud summad, eraldatakse programmi “MEDIA 2007” vajadusteks.

Artikkel 10

Käesoleva otsuse rakendamine

1. Komisjon vastutab programmi rakendamise eest lisas sätestatud sätete kohaselt.

a)	üldsuunised kõigile lisas kirjeldatud meetmetele;
b)	pakkumiskutsete sisu, projektide valiku kriteeriumide ja menetluste määratlus;
c)	küsimused, mis käsitlevad programmi rahaliste vahendite sisemist jaotust aastate kaupa, sealhulgas jaotus kutseoskuste parandamise, arendamise, levitamise/ringlusse laskmise ja müügiedenduse meetmete vahel;
d)	tegevuste järelevalve ja hindamise kord;
e)	ettepanekud ühenduse rahaliste vahendite eraldamiseks suurusjärgus üle 200 000 EUR toetusesaaja kohta aastas koolituse või müügiedenduse korral, üle 200 000 EUR arendamise korral ja üle 300 000 EUR levitamise korral;
f)	artiklis 7 sätestatud katseprojektide valik.

3. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed seoses muude küsimustega võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Artikkel 11

Komitee töökord

1. Komisjoni abistab liikmesriikide esindajatest koosnev komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

4. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse otsuse artikli 8 sätteid.

5. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

MEDIA Deski keskused

1. Euroopa MEDIA Deski keskuste võrgustik tegutseb rakendusorganina, levitades programmi, eelkõige piiriüleste projektide kohta infot riiklikul tasandil, suurendades programmi silmapaistvust ja ergutades selle kasutamist, järgides seejuures määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3, nagu on määratletud lisa II peatüki punktis 2.2.

2. Tuleb ergutada koostööd MEDIA Deski keskuste vahel kogu võrgustikus, eelkõige lähivõrgustikes, et hõlbustada spetsialistidevahelisi sidemeid ja suhteid ning parandada üldsuse teadlikkust programmi raames toetatud põhiüritustest ja auhindadest.

a)	neil on piisav hulk rahvusvahelise koostöö keskkonnas töötamiseks vajaliku erialase kvalifikatsiooniga ja keeleoskusega töötajaid;
b)	neil on kohased infrastruktuurid, eelkõige informaatika- ja kommunikatsiooniseadmed;
c)	nad peavad tegutsema sellises halduskeskkonnas, mis võimaldab neil korralikult täita oma ülesandeid ja vältida huvide konflikti.

Artikkel 13

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1. Programmi rakendamisel tagab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega, et programm ning muud asjaomased ühenduse poliitikasuunad, programmid ja meetmed, mis mõjutavad koolitust ja audiovisuaalvaldkondi, on omavahel kooskõlas ning täiendavad üksteist vastastikku.

2. Komisjon tagab samuti kooskõla programmi ja muude ühenduse haridus-, koolitus-, uurimistöö- ja infoühiskonna alaste programmide vahel.

3. Komisjon tagab programmi tõhusa seostamise koolitus- ja audiovisuaalvaldkonna programmide ja meetmetega ühenduse ning kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukogu koostöö raames (Eurimages ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus, edaspidi “vaatluskeskus”).

Artikkel 14

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsusega hõlmatud tegevuste suhtes teostatakse hindamist, järelevalvet ja järelhindamist. Järelevalve- ja hindamisprotsessi tulemusi võetakse arvesse programmi rakendamisel.

Komisjon tagab programmi korrapärase, välise ja sõltumatu hindamise. Programmi tõhusaks hindamiseks võib komisjon koguda andmeid, et uurida kõiki programmi raames toetatud tegevusi. See hinnang peaks arvesse võtma artikli 10 lõike 2 punktis d osutatud komitee tingimusi järelevalve ja hindamise kohta.

Järelevalveprotsess hõlmab lõike 2 punktides a ja c nimetatud aruannete koostamist ja konkreetseid tegevusi.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

a)	hindamise vahearuande programmi tulemuste ning rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta hiljemalt kolme aasta jooksul pärast programmi käivitumist;

b)	teatise programmi jätkamise kohta hiljemalt nelja aasta jooksul pärast programmi käivitumist;

c)	programmi rakendamise lõpetamisel üksikasjaliku programmi rakendamist ja selle tulemusi hindava järelhindamise aruande 31. detsembriks 2015.

Komisjon avaldab ja levitab Media Deski keskuste kaudu mis tahes asjakohast statistikat ja asjakohaseid analüüsitulemusi.

3. Lõike 2 punktide a ja c kohaselt koostatud aruanded peaksid välja selgitama programmist tuleneva lisandväärtuse.

Artikkel 15

Üleminekusätted

Nõukogu otsuse 2000/821/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 163/2001/EÜ (11) alusel enne 31. detsembrit 2006 alustatud tegevuste haldamist jätkatakse kuni nende lõpetamiseni vastavalt nimetatud otsuste sätetele.

Otsuse 2000/821/EÜ artiklis 8 ja otsuse nr 163/2001/EÜ artiklis 6 ette nähtud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 11 ette nähtud komiteega.

VI PEATÜKK

TEAVE EUROOPA AUDIOVISUAALSEKTORI KOHTA NING EUROOPA AUDIOVISUAALSEKTORI VAATLUSKESKUSES OSALEMINE

Artikkel 16

Teave Euroopa audiovisuaalsektori kohta

Euroopa Liit toetab Euroopa audiovisuaalsektoriga seotud teabe läbipaistvuse parandamist ning levitamist.

Artikkel 17

Osalemine Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses

Artikli 16 rakendamise eesmärgil on Euroopa Liit kogu programmi vältel vaatluskeskuse liige.

Euroopa Liitu esindab tema suhetes vaatluskeskusega komisjon.

Artikkel 18

Toetus programmi eesmärkide saavutamiseks

parandades turu läbipaistvust eri riikides kogutud andmete võrreldavuse parandamise kaudu ning tagades ettevõtjatele juurdepääsu eelkõige pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriike käsitlevale finants- ja juriidilisele statistikale ja teabele, tugevdades seeläbi Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ja arengut;

b)	võimaldades programmi tõhusamat järelevalvet ning hõlbustades selle hindamist.

Artikkel 19

Järelevalve ja hindamine

Euroopa Liidu osalemise üle vaatluskeskuses teostatakse järelevalvet ja seda hinnatakse kooskõlas artikliga 14 toimuva programmi järelevalve ning hindamise raames.

VII PEATÜKK

JÕUSTUMINE

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Strasbourg, 15. november 2006.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

P. LEHTOMÄKI

(1) ELT C 255, 14.10.2005, lk 39.

(2) ELT C 164, 5.7.2005, lk 76.

(3) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 24. juuli 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 251 E, 17.10.2006, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Programmid on loodud järgmiste aktidega:

—	nõukogu 21. detsembri 1990. aasta otsus 90/685/EMÜ, mis käsitleb Euroopa audiovisuaaltööstuse arengu edendamise tegevusprogrammi rakendamist (“MEDIA”) (1991–1995) (EÜT L 380, 31.12.1990, lk 37) (“MEDIA I”),

—

nõukogu 10. juuli 1995. aasta otsus 95/563/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (“MEDIA II – arendamine ja levitamine”) (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25) ja nõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsus 95/564/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (“MEDIA II – koolitus”) rakendamise kohta (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33) (“MEDIA II”),

—

nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (“MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine”) (2001–2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82). Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1) (“MEDIA Plus”),

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta otsus nr 163/2001/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (“MEDIA - koolitus”) rakendamise kohta (2001–2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1). Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (“MEDIA–koolitus”) vastavalt.

(5) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(7) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.

(8) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(10) EÜT L 13, 17.1.2001, lk 82.

(11) EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1.

LISA

I PEATÜKK

RAKENDUSLIKUD EESMÄRGID JA RAKENDATAVAD MEETMED

1. Audiovisuaalvaldkonnas ametioskuste omandamine ning täiendamine

1.1. Euroopa audiovisuaalsektori spetsialistide oskuste täiendamine arendamise, tootmise, levitamise/ringlusse laskmise ja müügiedenduse valdkonnas eesmärgiga parandada Euroopa audiovisuaalteoste kvaliteeti ja potentsiaali

1.1.1. Stsenaariumide kirjutamise tehnikad

Rakenduslik eesmärk

—	Tagada kogenud stsenaristidele traditsioonilistel ning interaktiivsetel kirjutamismeetoditel põhinevate tehnikate arendamise võimalused.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada sihtgrupi määratlemise, rahvusvahelisele publikule suunatud stsenaariumide arendamise ja toimetamise ning stsenaristi, toimetaja, režissööri, produtsendi ja levitaja vahelisi suhteid käsitlevate koolitusmoodulite väljatöötamist, rakendamist ja ajakohastamist.

—	Toetada kaugõpet ning edendada vahetusprogramme ja partnerlust audiovisuaalvaldkonnas vähese tootmisvõimsusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riikide ja regioonidega.

1.1.2. Audiovisuaalteoste tootmise, levitamise ning müügiedenduse majanduslik, rahanduslik ja kaubanduslik korraldus

Rakenduslik eesmärk

—	Arendada spetsialistide võimekust Euroopa mõõtme omandamisel ning selle integreerimisel audiovisuaalprogrammide arendamise, tootmise, turustamise, levitamise, ringlusse laskmise ning müügiedenduse valdkondades.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada juhtimiskoolituse moodulite väljatöötamist, rakendamist ja ajakohastamist, võttes arvesse Euroopa mõõdet.

—	Toetada kaugõpet ning edendada vahetusprogramme ja partnerlust audiovisuaalvaldkonnas vähese tootmisvõimsusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riikide ja regioonidega.

1.1.3. Digitaalse tehnoloogia ennetav arvesse võtmine Euroopa audiovisuaalsete programmide tootmisel, tootmisjärgsel etapil, levitamisel, turustamisel ja arhiveerimisel.

Rakenduslik eesmärk

—	Arendada spetsialistide digitaaltehnoloogia kasutamise võimekust, eelkõige tootmise, tootmisjärgse etapi, levitamise, turustamise, arhiveerimise ning multimeedia valdkonnas.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada audiovisuaalse digitaaltehnoloogia koolitusmoodulite väljatöötamist, rakendamist ja ajakohastamist.

—	Toetada kaugõpet ning edendada vahetusprogramme ja partnerlust audiovisuaalvaldkonnas vähese tootmisvõimsusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riikide ja regioonidega.

1.2. Audiovisuaalõppealaste tegevuste Euroopa mõõtme tugevdamine

1.2.1. Toetada Euroopa koolitusspetsialistide võrgustikku ja liikuvust, eelkõige Euroopa filmikoole, koolitusasutusi ja kutseala partnereid

Rakenduslik eesmärk

—	Edendada vahetusi ja koostööd olemasolevate koolitusasutuste ja/või koolitustegevuste vahel.

Rakendatavad meetmed

—	Julgustada programmi toetusesaajaid süvendama oma koolitusalaste tegevuste kooskõlastamist, eelkõige täiendkoolituse osas, et moodustada Euroopa võrgustik, mis võib saada ühenduse toetust, eelkõige sellel alal tegutsejate ja sealhulgas televisiooniorganisatsioonide koostöö jaoks.

1.2.2. Koolitajate koolitamine

Rakenduslik eesmärk

—	Tagada, et koolitajad on pädevad.

Rakendatavad meetmed

—	Panustada koolitajate koolitamisse, eelkõige kaugõppe teel.

1.2.3. Filmikoolide toetamine

Rakenduslik eesmärk

—	Edendada kinematograafiaõpilaste liikuvust Euroopas.

Rakendatavad meetmed

—	Soodustada koolitusprojektiga seotud liikuvusstipendiume.

—	Soodustada uute andekate isikute ja spetsialistide väljakujunemist uue talendi auhinna loomisega.

1.2.4. Punktis 1.2.1 toetatud asutuste kooskõlastus- ja müügiedendusmeetmete kehtestamine

Rakenduslik eesmärk

—	Edendada programmi raames toetatud projektide kooskõlastamist ning müügiedendust.

Rakendatavad meetmed

—	Osaleda programmi raames toetatud koolitustegevuste kooskõlastamise ja müügiedenduse sihtotstarbeliste meetmete vastuvõtmises.

1.2.5. Pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide spetsialistidele eristipendiumite abil punktis 1.1 sätestatud koolitustegevustes osalemise võimaldamine

Rakenduslik eesmärk

—	Lihtsustada pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide spetsialistidel osalemist programmi raames toetatud projektides.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada stipendiumimehhanismi loomist.

2. Arendamine

2.1. Sõltumatute tootmisettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esitatud ning Euroopa ja rahvusvahelisele turule suunatud tootmisprojektide arendamise toetamine

Rakenduslikud eesmärgid

—	Toetada järgmistesse liikidesse kuuluvate Euroopa teoste arendamist: mängufilmid, animatsioon, dokumentaalfilmid, multimeedia.

—	Julgustada ettevõtteid looma rahvusvahelise potentsiaaliga kvaliteetseid töid.

—	Julgustada ettevõtteid kasutama tootmisel ning levitamisel digitaaltehnoloogiat alates projektide arendusfaasist.

—	Julgustada ettevõtteid töötama välja rahvusvahelise linastamise, turustamise ning levitamise strateegiaid alates projektide arendusfaasist.

—	Võimaldada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel saada arendustoetust ning kohandada meetmeid nende vajadustele.

—	Tugevdada vastastikust täiendavust MEDIA programmi raames toetatavate tegevustega eesmärgiga täiustada audiovisuaalalade spetsialistide ametioskusi.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada audiovisuaalprojektide või projektikataloogide arendamist.

—	Toetada Euroopa audiovisuaalteoste digiteerimist alates arendusfaasist.

2.2. Euroopa tootmisettevõtjate ja projektide, sealhulgas ühiste tootmisprojektide rahastamiskavade väljatöötamise toetamine

Rakenduslikud eesmärgid

—	Toetada tootjafirmade rahastamiskavade väljatöötamist alljärgnevatesse liikidesse kuuluvate projektide puhul: mängufilmid, animatsioon, dokumentaalfilmid, multimeedia.

—	Ettevalmistava meetme “Majanduskasv ja audiovisuaalsektor: i2i audiovisuaalsektor” järelmeetmena julgustada Euroopa tasandil rahastajate otsimist, et saavutada avalike ning erainvestorite vaheline sünergia ning levitamisstrateegiate väljatöötamine alates arendusfaasist.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada väikestele ning keskmise suurusega ettevõtjatele esitatud tootmis- ja ühiste tootmisprojektide erafinantseeringutega seotud kaudsete kulude katmist (näiteks finantseerimiskulud, kindlustuskulud ja valmimise tagatiskulud).

—	Toetada väikeste ning keskmise suurusega ettevõtjate, eelkõige sõltumatute tootmisettevõtjate juurdepääsu finantsteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kes töötavad välja rahvusvahelise levitamise potentsiaaliga Euroopa audiovisuaalteoste arendamise ja ühistootmise investeerimisplaane.

—	Julgustada finantsvahendajaid toetama rahvusvahelise leviku potentsiaaliga audivisuaalteoste arendamist ja ühistootmist.

—	Toetada riiklike agentuuride koostööd audiovisuaalvaldkonnas.

3. Levitamine ja ringlusse laskmine

Horisontaalne rakenduslik eesmärk

—	Toetada levitatavate Euroopa audiovisuaalteoste kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada tootjate, levitajate ja eetrisseandjate ühistes huvides Euroopa audiovisuaalteoste levitamisel ja kõikide võimalike kanalite, eelkõige digitaalkanalite kaudu ringlusse laskmisel nende dubleerimist ja subtiitritega varustamist.

3.1. Euroopa levitussektori tugevdamine, julgustades levitajaid investeerima mitteriiklike Euroopa filmide ühistootmisse, omandamisse ja müügiedendusse ning looma koordineeritud turustusstrateegiaid

Rakenduslik eesmärk nr 1

—	Julgustada filmide levitajaid investeerima mitteriiklike Euroopa filmide ühistootmisse, kasutusõiguste omandamisse ning müügi edendamisse.

Rakendatavad meetmed

—	Luua Euroopa levitajatele automaatne toetussüsteem, mis on proportsionaalne programmis osalevates riikides mitteriiklike Euroopa filmide näitamise kordadega, millele kehtib riikide kaupa erinev ühe filmi kohta antava toetussumma ülempiir.

—

Levitajad võivad sel viisil saadud toetusi kasutada investeeringuteks ainult järgmistes valdkondades:

—	mitteriiklike Euroopa filmide ühistootmisel,

—	mitteriiklike Euroopa filmide kasutusõiguste omandamisel,

—	mitteriiklike Euroopa filmide toimetamise (koopiate valmistamine, dubleerimine ning subtiitritega varustamine), turustamise ja müügiedenduse rahastamisel.

Rakenduslik eesmärk nr 2

—	Edendada Euroopa levitajate vahelist koostööd Euroopa turul ühiste strateegiate vastuvõtmise eesmärgil.

Rakendatavad meetmed

—	Rajada mitteriiklike Euroopa filmide levitamise jaoks valikuliste toetuste süsteem, mis on mõeldud Euroopa levitajate ühendustele ning tagab neile otsese toetuse, tingimusel et need on alaliselt tegutsevad.

Rakenduslik eesmärk nr 3

—	Edendada levitajate, tootjate ning müügiesindajate vahelist koostööd, et luua Euroopa filmidele rahvusvahelisi turustusstrateegiaid arendusfaasist alates.

Rakendatavad meetmed

—	Rajada toetussüsteem Euroopa kinoteoste müügiedenduspakettide (mis sisaldavad subtiitritega varustatud filmi, rahvusvahelist heliriba – muusika ja efektid – ning reklaammaterjali) valmistamiseks.

Rakenduslik eesmärk nr 4

—	Toetada väikeste ning keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele mitteriiklike Euroopa teoste levitamiseks ja rahvusvaheliseks müügiks.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada järgmiste levitus- ja/või rahvusvahelise müügitegevusega seotud kaudsete kulutuste (nagu finantskulud ja kindlustus) katmist: mitteriiklike Euroopa filmide kataloogide omandamine, nende levitamiseks uute turgude kaardistamine ning Euroopa levitajate püsivate ühenduste moodustamine.

3.2. Mitteriiklike Euroopa filmide ringluse parandamine Euroopa ja rahvusvahelisel turul, võttes stimuleerivaid meetmeid ekspordiks, levitamiseks kõikidel andmekandjatel ning kinodes esitamiseks

Rakenduslik eesmärk nr 1

—	Julgustada filmilevitajaid tegema asjakohaseid investeeringuid mitteriiklike Euroopa filmide väljastamis- ning müügiedenduskuludesse.

Rakendatavad meetmed

—	Rajada mitteriiklike Euroopa filmide müügiedenduse ja turustamise toetuseks filmilevitajatele valikuliste toetuste süsteem. Filmide valikukriteeriumid võivad sisaldada sätteid, mille eesmärk on eristada projekte nende päritolu ja eelarve suuruse järgi.

—	Anda eritoetust filmidele, mis edendavad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

—	Abistada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mitteriiklike Euroopa filmide väljastamist.

Rakenduslik eesmärk nr 2

—	Julgustada mitteriiklike Euroopa filmide esitamist Euroopa turul, eelkõige kinovõrgustike koordineerimise toetamise teel.

Rakendatavad meetmed

—

Julgustada kinode omanik- ja operaatorettevõtteid võtma oma esilinastuskinode programmi märkimisväärset osa mitteriiklikest Euroopa filmidest minimaalseks määratletud näitamisajaks. Igale kinole antav toetus määratakse kindlaks vastavalt kino programmile ning võttes arvesse võrdlusperioodi vältel antud kinos mitteriiklikele Euroopa filmidele müüdud piletite arvu.

—	Panustada noort kinopublikut harivate ja nende teadlikkust suurendavate tegevuste arendamisse.

—	Toetada Euroopa kinode omanikettevõtjate vahelise võrgustiku loomist ja tugevdamist ülalmainitud ühistegevuste arendamiseks.

Rakenduslik eesmärk nr 3

—	Julgustada Euroopa filmide rahvusvahelist müüki ja eksporti, eelkõige mitteriiklike Euroopa filmide müüki ja eksporti Euroopas.

Rakendatavad meetmed

—

Luua kinofilmide rahvusvahelise levitamisega tegelevatele Euroopa ettevõtjatele (müügiesindajatele) toetussüsteem, mis vastab nende ettevõtlustulemustele võrdlusperioodi vältel. Sel viisil saadud toetus tuleb investeerida uute mitteriiklike Euroopa filmide omandamiseks ja nende müügi edendamiseks Euroopa ning rahvusvahelisel turul.

3.3. Euroopa sõltumatute ettevõtjate toodetud audiovisuaalteoste riikidevahelise edastamise edendamine, julgustades koostööd ühelt poolt ringhäälinguorganisatsioonide ning teiselt poolt sõltumatute tootjate ja levitajate vahel

Rakenduslik eesmärk nr 1

—	Julgustada sõltumatute ettevõtjate toodetud mitteriiklike Euroopa audiovisuaalteoste ringhäälingus edastamist.

Rakendatavad meetmed

—

Julgustada sõltumatuid tootjaid tootma teoseid (mängufilmid, dokumentaalfilmid ja animatsioon), milles osaleks vähemalt kolm ringhäälinguorganisatsiooni erinevatest liikmesriikidest. Toetuse andmise valikukriteeriumite hulka võivad kuuluda ka sätted projektide eristamise kohta vastavalt nende eelarve suurusele. Eritoetust antakse filmidele, mis edendavad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja säilitavad audiovisuaalset pärandit.

Rakenduslik eesmärk nr 2

—	Lihtsustada finantseerimise kättesaadavust Euroopa sõltumatutele tootmisettevõtjatele.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada teoste (mängufilmid, dokumentaalfilmid ja animatsioon) tootmise kaudseid kulusid (nagu finants-, kindlustus- ja valmimise tagatiskulud) tootmisprojektide puhul, millesse on kaasatud vähemalt kolm erinevasse keelepiirkonda kuuluvat ringhäälinguorganisatsiooni erinevatest liikmesriikidest.

Rakenduslik eesmärk nr 3

—	Julgustada sõltumatute tootjate toodetud Euroopa televisiooniprogrammide rahvusvahelist levitamist. Selliste programmide levitamiseks on vaja sõltumatu tootja nõusolekut, kes peab saama asjakohase osa müügituludest.

Rakendatavad meetmed

—

Luua audiovisuaalteoste Euroopa rahvusvaheliste levitamise ettevõtjatele (rahvusvahelistele levitajatele) toetussüsteem vastavalt nende ettevõtlustulemustele võrdlusperioodi vältel. Sel viisil antud toetuse peavad rahvusvahelised levitajad investeerima uute Euroopa teoste omandamisse ning müügiedendusse Euroopa ja rahvusvahelisel turul.

3.4. Euroopa audiovisuaalteoste digiteerimise toetamine

Rakenduslik eesmärk nr 1

—	Parandada mitteriiklike Euroopa teoste digitaalses vormis erakasutuseks levitamist (DVD), eelkõige soodustades väljaandjate vahelist koostööd üleeuroopaliste mitmekeelsete originaalversioonide loomisel.

—	Soodustada digitaaltehnoloogiate kasutamist Euroopa teoste väljastamisel (digitaalsete originaalversioonide loomine, mida saavad kasutada kõik Euroopa levitajad).

—	Soodustada väljaandjaid eelkõige investeerima mitteriiklike Euroopa audiovisuaalteoste asjakohasesse müügiedendusse ja levitamisse.

—	Toetada Euroopa teoste mitmekeelsust (dubleerimine, subtiitritega varustamine ja mitmekeelne tootmine).

Rakendatavad meetmed

—

Kehtestada Euroopa kinematograafia- ja audiovisuaalteoste väljaandjatele automaatne toetussüsteem erakasutuseks mõeldud meedia (nagu DVD, DVD-ROM) osas, võttes arvesse nende ettevõtlustulemusi võrdlusperioodi vältel. Sel viisil saadud toetuse peavad väljaandjad investeerima mitteriiklike Euroopa teoste digitaalsesse väljastamisse ja levitamisse.

—	Toetada teoste digiteerimist nende levitamiseks.

Rakenduslik eesmärk nr 2

—	Soodustada mitteriiklike Euroopa teoste online-levitamist uuemate levitamisteenuste ja uue meedia (Internet, video-on-demand, pay-per-view) kaudu, samas töötades välja teoste online-turvalisust tagava metoodika, eesmärgiga võidelda piraatluse vastu.

—	Soodustada Euroopa audiovisuaalsete programmide tööstuse kohandumist digitaalse tehnoloogia arengutega, eelkõige uuemate online-levitamisteenuste osas.

Rakendatavad meetmed

—	Kutsuda Euroopa ettevõtteid (online-teenuste pakkujad, erihuvikanalid jne) üles looma Euroopa teoste digitaalsel kujul katalooge uues meedias kasutamiseks, kasutades selleks teoste digiteerimist ning digitaalses meedias müügiedenduse ja reklaammaterjali digiteerimist soodustavaid meetmeid.

—	Soodustada Euroopa kinematograafiateoste kataloogide osas digitaalteenuste kasutuselevõttu.

3.5. Märkimisväärsel määral mitteriiklikke Euroopa teoseid näitavates kinodes digitaalse levitamise võimaluste kasutamise soodustamine

Rakenduslikud eesmärgid

—	Julgustada kinosid tegema investeeringuid digitaalseadmetesse, lihtsustades kinode omanikfirmadele laenude andmist.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada kaudseid kulusid (näiteks finants- ja kindlustuskulusid), mida kinode omanik- ja operaatorfirmad kannavad digitaalseadmetesse investeeringute tegemisel.

4. Müügiedendus

4.1. Euroopa audiovisuaalteoste ringluse parandamine, tagades Euroopa audiovisuaalsektorile juurdepääsu Euroopa ja rahvusvahelistele erialastele turgudele

Rakenduslik eesmärk nr 1

—	Parandada spetsialistide juurdepääsu kaubandusüritustele ja erialastele audiovisuaalvaldkonna müügiüritustele Euroopas ja väljaspool Euroopat.

Rakendatavad meetmed

—

Pakkuda tehnilist ja rahalist abi järgmistel üritustel osalemiseks:

—	peamised Euroopa ja rahvusvahelised kinoturud,

—	peamised Euroopa ja rahvusvahelised televisiooni turud,

—	temaatilised turud, eelkõige animeeritud filmide, dokumentaalfilmide, multimeedia ja uute tehnoloogiate turud.

Rakenduslik eesmärk nr 2 ja rakendatavad meetmed

—	Soodustada ja toetada Euroopa kataloogide moodustamist ning spetsialistidele mõeldud Euroopa programmide kataloogide andmepanga loomist.

Rakenduslik eesmärk nr 3

—	Soodustada müügiedenduse toetamist alates tootmiseelsest või tootmisfaasist.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada Euroopa (või peamiselt Euroopa päritolu) teoste ja programmide arendamise, rahastamise, ühistootmise ja levitamise toetamiseks organiseeritud üritusi.

—	Välja töötada ja käivitada turundus- ja müügiedenduskampaaniad Euroopa kinematograafiliste ja audiovisuaalsete programmide jaoks juba tootmisfaasis.

4.2. Euroopa ja rahvusvahelise publiku juurdepääsu parandamine Euroopa audiovisuaalteostele

Rakenduslikud eesmärgid ja rakendatavad meetmed

—	Julgustada ja toetada audiovisuaalseid festivale võtma oma programmi enamiku või olulise osa Euroopa teostest.

—

Tähtsustada ja toetada neid festivale, mis aitavad kaasa liikmesriikides toodetud teoste või madala audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsusega piirkondade ja noorte Euroopa loojate poolt toodetud teoste müügi edendamisele ning mis soodustavad kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi.

—	Julgustada ja toetada festivalide algatusi noortele suunatud visuaalse koolituse valdkonnas, eelkõige neid, mida tehakse tihedas koostöös õppeasutuste ja teiste asutustega.

—

Julgustada ja toetada algatusi, mida teevad spetsialistid, eelkõige kinode omanikfirmad, avalik-õiguslikud või eraõiguslikud televisioonikanalid, festivalid ja kultuuriasutused, mille eesmärk on tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga korraldada laiale publikule mõeldud Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse loomingu müüki edendavaid üritusi.

—	Julgustada ja toetada laia meediatähelepanu osaliseks saavate ürituste organiseerimist, nagu auhindade jagamine ja Euroopa filmipäevad.

4.3. Filmide ja audiovisuaalsete programmide müügi edendamise riiklike organisatsioonide ühistegevuse soodustamine

Rakenduslik eesmärk

—	Soodustada Euroopa ühistegevuste ja -projektide võrgustikke ja nendevahelist koostööd.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada üleeuroopaliste müügiedendusstrateegiate loomist.

—	Toetada riiklikul ja piirkondlikul tasandil müügiedendusega tegelevate üleeuroopaliste ettevõtjate rühmituste ja katusorganisatsioonide tegutsemist Euroopa ja maailmaturul.

—	Toetada festivalide võrgustikke, eelkõige programmide ja oskusteabe vahetuse kaudu.

—	Toetada identsete, sarnaste ja/või üksteist täiendavate eesmärkidega projektide koondamist.

—	Toetada andmepankade ja kataloogide võrgustike käivitamist.

4.4. Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi edendamise ja pärandile juurdepääsu soodustamine

Rakenduslik eesmärk ja rakendatavad meetmed

—	Julgustada ja toetada ürituste, eriti noortele suunatud ürituste organiseerimist, mille eesmärk on Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi edendamine.

5. Katseprojektid

Rakenduslik eesmärk

—	Kindlustada, et programm kohandub turu arenguga, eelkõige seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmisega.

Rakendatavad meetmed

—	Toetada katseprojekte valdkondades, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmine tõenäoliselt mõjutab.

—	Levitada katseprojektide tulemusi laiale publikule, organiseerides konverentse või online- ning offline-sündmusi parimate kogemuste leviku soodustamiseks.

II PEATÜKK

RAKENDAMISE KORD

1. Ühenduse toetus

1.1. Ühenduse toetuse osa toetatavate tegevuste kuludest

MEDIA rahaline toetus ei tohi ületada 50 % toetatava tegevuse kuludest, välja arvatud järgmistel juhtudel.

a)	koolitustegevuseks riikides või regioonides, kus on vähene audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus, ja/või geograafiliselt ning keeleliselt piiratud alal;

b)	projektide korral, mis on esitatud arenduse, levitamise/ringlusse laskmise ja müügiedenduse valdkondade all ja mille eesmärk on Euroopa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse väärtuse rõhutamine;

c)	käesoleva lisa I peatüki punktis 3 (“Levitamine ja ringlusse laskmine”) kirjeldatud tegevuste hulka kuuluvate tegevuste korral, mis vastavad artikli 11 lõikes 2 ette nähtud menetlusele.

MEDIA rahaline toetus võib olla kuni 75 % toetatavate koolitustegevuste kuludest pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides. See säte on erilise tähelepanu all programmi vahehindamisel.

1.2. Ühenduse toetuse kord

Komisjon tagab, et programm on hõlpsasti juurdepääsetav ja selle rakendamine on läbipaistev.

Ühenduse toetust antakse abirahade või stipendiumitena.

Sobiva hulga ettenähtud vahenditest peab koolitussektoris igal aastal määrama võimaluse korral uutele tegevustele.

1.3. Projektide valik

—	käesoleva otsuse ja selle lisa sätetega,

—	määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätetega.

1.4. Vahendite jaotus

Kasutada olevad vahendid jaotatakse vastavalt järgmistele suunistele.

Kutseoskuste omandamine ja täiustamine	ligikaudu 7 %
Arendamine	vähemalt 20 %
Levitamine	vähemalt 55 %
Müügiedendus	ligikaudu 9 %
Katseprojektid	ligikaudu 4 %
Horisontaalsed küsimused	vähemalt 5 %

Kõik esitatud protsendimäärad on soovituslikud ja neid võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Komisjoni meetmed peaksid üldise tõhususe ja artiklis 1 sätestatud programmi eesmärkide nõuetekohase elluviimise tagamiseks keskenduma põhjenduses 7 nimetatud eelmiste programmide raames võetud meetmete arendamisele.

Kõik meetmed vaadatakse igal aastal läbi vastavalt artikli 10 lõikes 2 kehtestatud menetlusele, võimaldades ühendusel reageerida antud valdkonna vajadustele ja arengule.

Programmi üldiste kultuuriliste ja tööstuslike eesmärkide saavutamiseks peaks iga-aastase rahastamispaketi jaotamine rajanema programmi tegevussuundade tõhususe jätkuval järelevalvel.

2. Teabevahetus

2.1. Komisjon

Komisjon võib korraldada seminare, sümpoosioneid või kohtumisi, et toetada programmi rakendamist, ning võib võtta sobivaid teavitamis-, avaldamis- ja levitamismeetmeid, eelkõige seoses programmi järelevalve ja hindamisega. Nimetatud tegevusi võib rahastada kaudselt abirahadega või pakkumiskutsete alusel või korraldada ja rahastada komisjon otse.

2.2. MEDIA Deskid ja MEDIA kontaktpunktid

a)	audiovisuaalsektori spetsialistide teavitamine nendele Euroopa Liidu poliitika alusel saadaval olevatest eri liiki toetustest;

b)	programmi reklaamimine ja müügiedendus;

c)	spetsialistide julgustamine osalema võimalikult suurel määral programmi töös;

d)	spetsialistide abistamine projektide esitamisel projektikonkurssidel;

e)	spetsialistide, institutsioonide ja võrgustike vahelise piiriülese koostöö julgustamine;

f)	komisjoni toetamine koostöö tegemisel liikmesriikide erinevate toetusorganisatsioonidega tagamaks, et programmi tegevused täiendavad siseriiklikke toetusmeetmeid;

g)	riiklike audiovisuaalturgude andmete kättesaadavaks tegemine huvitatud pooltele.

3. Teave Euroopa audivisuaalturu kohta ja vaatluskeskuses osalemine ning võimalik koostöö Euroopa Nõukogu Eurimagesi toetusfondiga

Programm annab õigusliku aluse ühenduse audiovisuaalvaldkonna poliitika järelevalveks vajalikele kuludele.

Selles nähakse ette Euroopa Liidu osalemise jätkamine vaatluskeskuse töös. Sellega lihtsustatakse valdkonna ettevõtjate juurdepääsu teabele ja teabe levitamist. Samuti aitab see kaasa tootmisprotsessi suurema läbipaistvuse saavutamisele. Programm võiks samuti võimaldada Euroopal Liidul uurida võimalusi Eurimagesi programmi toetusfondiga koostöö tegemiseks (välja arvatud finants- ja haldusküsimustes) eesmärgiga edendada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul.

4. Haldusülesanded

Programmi rahaeraldised võivad samuti hõlmata kulusid, mis on seotud ettevalmistava, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige õpingute, kohtumiste, teabe ja avaldamisega seotud tegevusega, mis on otseselt vajalikud programmi haldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks; samuti kulusid, mis on seotud teabevahetusele suunatud informaatikavõrkudega koos mis tahes muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon võib programmi haldamiseks kasutada. Tehniliste nõuanderühmade või muude hindamise ja valikuga seotud ekspertide tööd võib nõuetekohaselt tasustada.

Programmi rakendamisel tagab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide ja prioriteetide järgimise ning tagab, et spetsialistide osalemine programmis kajastaks ühtlaselt Euroopa kultuurilist mitmekesisust.

5. Kontrollid ja auditeerimine

Vastavalt artiklis 9 kirjeldatud menetlusele valitud projektide jaoks on sisse seatud pistelise auditeerimise süsteem.

Iga toetuse saaja säilitab viimase toetussumma maksmisele järgneva viie aasta jooksul komisjonile kättesaadavana tõendavad dokumendid tekkinud kulude kohta. Toetuse saaja tagab, et vajaduse korral tehakse komisjonile kättesaadavaks mis tahes tõendavad dokumendid, mis on tema partnerite või liikmete valduses.

Komisjonil on õigus läbi viia auditeerimist toetussummade kasutamise kohta kas otse oma töötajatega või mis tahes muu komisjoni määratud pädeva välise organisatsiooni vahendusel. Selliseid auditeerimisi võib läbi viia kogu lepingu perioodi vältel ja viie aasta jooksul alates toetuse lõppmakse tegemise kuupäevast. Nende auditeerimiste tulemused võivad viia komisjoni otsuseni nõuda raha tagasi.

Komisjoni töötajatel ja komisjoni volitatud välistel töötajatel on auditeerimise nõuetekohaseks läbiviimiseks õigus asjakohasele juurdepääsule eelkõige toetuse saaja kontoritele ja kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektrooniliselt salvestatud teabele.

Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on komisjoniga samasugused õigused, eelkõige juurdepääsuõigused.

Lisaks on komisjon Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest volitatud viima käesoleva programmi raames kohapeal läbi kontrollimisi ja ülevaatuseid vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (1). Vajaduse korral viib uurimise läbi Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ning seda reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (2).

(1) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(2) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

24.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 327/30

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1719/2006/EÜ,

15. november 2006,

millega kehtestatakse programm “Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühenduse asutamislepinguga luuakse Euroopa Liidu kodakondsus ja sätestatakse, et ühenduse tegevuse eesmärk hariduse, kutseõppe ja noorte valdkonnas on eelkõige soodustada noortevahetust ja noortejuhtide vahetust sotsiaalhariduse alal ning kvaliteetse hariduse arengut.

(2)	Euroopa Liidu leping on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtetel. Noorte kodanikuaktiivsuse edendamine peaks aitama kaasa nende väärtuste edasiarendamisele.

(3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2000. aasta otsusega nr 1031/2000/EÜ (4) loodi ühenduse tegevusprogramm “Noored”. Selle programmi abil omandatud kogemuste alusel on vajalik jätkata ja tugevdada koostööd ja ühenduse tegevust kõnealuses valdkonnas.

(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 790/2004/EÜ (5) kehtestati ühenduse tegevusprogramm noortevaldkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks.

(5)

23. ja 24. märtsil 2000 Lissabonis toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogul määrati kindlaks ELi strateegiline eesmärk, mis sisaldab muu hulgas aktiivset tööhõivepoliitikat, millega pööratakse rohkem tähelepanu elukestvale õppele; seda strateegiat täiendab Euroopa Ülemkogu 15.–16. juuni 2001. aasta Göteborgi kohtumisel määratletud säästva arengu strateegia.

(6)	14. ja 15. detsembri 2001. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustele lisatud Laekeni deklaratsioonis kinnitatakse, et üks ELi peamistest väljakutsetest on lähendada kodanikke ja eelkõige just noori Euroopa üritusele ja Euroopa institutsioonidele.

(7)

Komisjon võttis 21. novembril 2001. aastal vastu valge raamatu “Uus hoog Euroopa noortele”, milles kavandatakse noortevaldkonda kuuluvat koostööraamistikku, mis keskendub osalusele, teabele, vabatahtlikule tegevusele ja noorte paremale mõistmisele. Euroopa Parlament võttis need ettepanekud vastu oma 14. mai 2002. aasta resolutsioonis (6).

(8)

Nõukogu ja 27. juunil 2002. aastal nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniga (7) luuakse eelkõige avatud kooskõlastusmeetod, mis hõlmab selliseid prioriteetseid valdkondi nagu osalus, noorteinfo, noorte vabatahtlik tegevus ja noorte parem mõistmine. Seda tuleb programmi “Aktiivsed Noored” (edaspidi “programm”) elluviimisel arvestada.

(9)

Nõukogu rõhutab oma 6. mai 2003. aasta järeldustes (8), et on vajalik säilitada ja arendada noortele suunatud olemasolevaid ühenduse vahendeid, sest need on olulised liikmesriikide noortevaldkonna koostöö tugevdamiseks, ning et lisaks peaksid kõnealuste vahendite prioriteedid ja eesmärgid olema vastavuses Euroopa noortevaldkonna koostööraamistikuga.

(10)

22. ja 23. märtsi 2005. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu võttis vastu Euroopa noortepakti kui ühe vahendeist, mis aitab kaasa Lissaboni strateegia kohaste majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärkide saavutamisele. Paktis keskendutakse kolmele valdkonnale: tööhõive, integratsioon ja sotsiaalolude parandamine; haridus, koolitus ja liikuvus; töö- ja pereelu ühildamine.

(11)	Kooskõlas asutamislepingu artikli 3 lõikega 2 annab ühenduse tegevus panuse hariduse ja koolituse heasse kvaliteeti ning peab olema suunatud meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

(12)	Samuti tuleb käsitleda puuetega inimeste erivajadusi.

(13)

Tuleb edendada kodanikuaktiivsust ja tegevussuuniste elluviimisel tõhustada võitlust mis tahes kujul esineva tõrjutuse ja diskrimineerimisega, sealhulgas diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 13 lõikes 1.

(14)	Kandidaatriigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, kes on EMP lepingu osalised, võivad osaleda ühenduse programmides kooskõlas nendega sõlmitud kokkulepetega.

(15)

Euroopa Ülemkogu võttis 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel vastu “Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole”, milles sätestatakse, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamkokkulepete alusel.

(16)	Tuleb astuda samme programmi avamiseks Šveitsile.

(17)

Euroopa-Vahemere piirkonna konverentsil 1995. aastal vastu võetud Barcelona deklaratsioonis sätestatakse, et noorte vahetusprogrammid peaksid olema vahendiks, mis valmistavad tulevasi põlvkondi ette tihedamaks koostööks Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerite vahel, austades samas inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtteid.

(18)

Nõukogu sätestab oma 16. juuni 2003. aasta järeldustes, toetudes komisjoni teatisele pealkirjaga “Laiem Euroopa – naabruskond: uus raamistik suhetele meie ida- ja lõunanaabritega”, ühenduse tegevuse põhisuundadena kultuurialase koostöö ja üksteisemõistmise tõhustamise ning koostöö naaberriikidega hariduse ja koolituse valdkonnas.

(19)

Praegu käimas oleva programmi “Noored” hindamise vahearuandest ja avalikest aruteludest ühenduse haridus-, koolitus- ja noortealase tegevuse tuleviku küsimustes ilmneb tungiv ja mõnel juhul kasvav vajadus jätkata Euroopa tasandil koostööd ja liikuvuse arendamist noortevaldkonnas ning töötada välja lihtsam, kasutajasõbralikum ja paindlikum viis kõnealuse tegevuse läbiviimiseks.

(20)	Järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, saab programmi elluviimist lihtsustada toetuste summaarse väljamaksmisega kas programmis osalejatele või ühenduse abiga riiklikul tasandil programmi haldamiseks loodud struktuuridele.

(21)

Programmi tuleks regulaarselt jälgida ja hinnata komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö raames viisil, mis võimaldaks programmi, eelkõige just meetmete rakendamise prioriteetidesse, teha kohandusi. Selline jälgimine ja hindamine peaks hõlmama mõõdetavaid ja asjaomaseid eesmärke ning näitajaid.

(22)

Programmi õigusliku aluse sõnastus peaks olema piisavalt paindlik võimaldamaks asjakohaste kohanduste tegemist tegevustesse, et vastata perioodi 2007–2013 jooksul muutuvatele vajadustele ja vältida eelnevate programmide asjatult üksikasjalikke sätteid; seega piirdutakse otsuses tahtlikult tegevuste ning nendega kaasnevate haldus- ja finantssätete võimalikult üldise määratlemisega.

(23)

On vaja tagada programmi korrektne lõpetamine, eelkõige seoses programmi juhtimisega seotud mitmeaastaste meetmete (nt tehnilise ja haldusabi rahastamine) jätkumisega. Alates 1. jaanuarist 2014 tagatakse tehnilise ja haldusabiga vajaduse korral selliste programmi tegevuste juhtimine, mida pole 2013. aasta lõpuks veel lõpule viidud.

(24)

Tuleb sätestada erikord nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9) ja selle rakendamismeetmete kohaldamiseks ning erandite lubamiseks nendest tekstidest, kui seda tingib toetusesaajate eripära ja tegevuste laad.

(25)	Tuleb rakendada sobivad meetmed, et ära hoida eeskirjade eiramist ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.

(26)

Käesolev otsus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (10) punkti 37 tähenduses.

(27)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, mis eeldavad mitmepoolseid partnerlussuhteid, riikidevahelise liikumise meetmeid ja teabevahetust Euroopa tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on programmi tegevuste ja meetmete riikideülese ja mitmepoolsete suhete mõõtme tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11).

(29)	Tuleb vastu võtta ajutised meetmed, et vastavalt otsusele nr 1031/2000/EÜ ja otsusele nr 790/2004/EÜ kontrollida enne 31. detsembrit 2006 alustatud tegevusi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse meetmena programm “AKTIIVSED NOORED”, edaspidi “programm”, mille eesmärk on arendada noortevaldkonna koostööd Euroopa Liidus.

2. Programm algab 1. jaanuaril 2007 ja lõpeb 31. detsembril 2013.

Artikkel 2

Programmi üldeesmärgid

a)	noorte kodanikuaktiivsuse edendamine ja eelkõige nende Euroopa kodanikuks kujunemise toetamine;
b)	noortes solidaarsuse arendamine ning sallivuse edendamine eelkõige ELi sotsiaalse sidususe tugevdamiseks;
c)	vastastikuse mõistmise soodustamine erinevate riikide noorte vahel;
d)	noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi parandamisele ja noortevaldkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse parandamisele kaasaaitamine;
e)	Euroopa koostöö edendamine noortevaldkonnas.

2. Programmi üldeesmärgid täiendavad ühenduse teiste tegevusvaldkondade eesmärke, eelkõige elukestva õppe (sh kutsehariduse, mitteformaalse ja informaalse õppimise) valdkonnas ning teistes valdkondades, nagu kultuur, sport ja tööhõive.

3. Programmi üldeesmärgid aitavad kaasa ELi poliitikasuundade arengule, eelkõige seoses Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tunnustamisega, sotsiaalse sidususe edendamisega ning võitlusega igasuguse sool, rassil või etnilisel kuuluvusel, usul või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu ning seoses säästva arenguga.

Artikkel 3

Programmi alaeesmärgid

Üldeesmärgi – noorte kodanikuaktiivsuse üldine edendamine ja eelkõige nende Euroopa kodanikuks kujunemise toetamine – raames:

a)	noortele ja noorteorganisatsioonidele võimaluse andmine osalemiseks ühiskonna üldises ja eelkõige ELi arengus;

b)	noortes ELi kuulumise tunde arendamine;

c)	noorte Euroopa demokraatias osalemise soodustamine;

d)	noorte liikuvuse edendamine Euroopas;

e)	kultuuridevahelise õppimise arendamine noortevaldkonnas;

f)	ELi põhiväärtuste, eelkõige inimväärikuse austamise, võrdsuse, inimõiguste austamise, sallivuse ja mittediskrimineerimise teadvustamine noorte seas;

g)	algatusvõime, ettevõtlikkuse ja loovuse soodustamine;

h)	vähemate võimalustega, sealhulgas puudega noorte programmis osalemise hõlbustamine;

i)	meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimise tagamine programmis osalemisel ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise tagamine programmi tegevustes;

j)	võimaluste pakkumine Euroopa mõõtmega mitteformaalseks ja informaalseks õppimiseks ning kodanikuaktiivsusega seotud uuenduslike võimaluste loomine.

Üldeesmärgi – noorte solidaarsuse ja sallivuse arendamine eelkõige ELi sotsiaalse sidususe tugevdamiseks – raames:

a)	noortele võimaluse loomine oma isikliku panuse andmiseks vabatahtliku tegevuse kaudu Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

b)	noorte kaasamine tegevustesse, mis edendavad solidaarsust ELi kodanike vahel.

Üldeesmärgi – vastastikuse mõistmise edendamine erinevate riikide noorte vahel – raames:

a)	Euroopa noorte ja naaberriikide vahelise noortevahetuse ja kultuuridevahelise dialoogi arendamine;

b)	kõnealustes riikides noortevaldkonna tugistruktuuride kvaliteedi parandamise toetamine ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate rolli edendamine;

c)	noori ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejaid kaasavate temaatiliste koostööprojektide arendamine teiste riikidega.

Üldeesmärgi – noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi parandamisele ja noortevaldkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse parandamisele kaasaaitamine – raames:

a)	asjaomaste organisatsioonide võrgustiku loomisele kaasaaitamine;

b)	noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate koolituse edendamine ja nendevahelise koostöö arendamine;

c)	uuenduste toetamine noorte tegevuste arendamisel;

d)	noorteinfo parandamisele kaasaaitamine, pöörates samas erilist tähelepanu puuetega noorte juurdepääsule teabele;

e)	piirkondlike ja kohalike organite pikaajaliste noorteprojektide ja -algatuste toetamine;

f)	noorte mitteformaalse õppimise ja kõnealuses programmis osalemise kaudu omandatud oskuste tunnustamise hõlbustamine;

g)	heade kogemuste vahetamine.

Üldeesmärgi – Euroopa koostöö edendamine noortevaldkonnas – raames, võttes asjakohaselt arvesse kohalikke ja piirkondlikke aspekte:

a)	kogemuste vahetamise ning koostöö soodustamine kõigi tasandite haldusasutuste ja poliitikute vahel;

b)	poliitikute ja noorte vahelise struktureeritud dialoogi soodustamine;

c)	noorte parem mõistmine ja tundmine;

d)	koostöö soodustamine noorte riiklike ja rahvusvaheliste vabatahtlike tegevuste vahel.

Artikkel 4

Tegevused

“Noored Euroopas”

Kõnealuse tegevuse eesmärgid on järgmised:

—	toetada noorte liikuvuse suurendamiseks noortevahetust,

—	toetada noorte algatusi, projekte ja tegevusi, mis käsitlevad osalemist demokraatlikus elus, et arendada noorte kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist.

2.	“Euroopa vabatahtlik teenistus” Selle tegevuse eesmärk on toetada noorte osalust erinevat liiki vabatahtlikes tegevustes nii ELis kui ka väljaspool.

“Noored maailmas”

Kõnealuse tegevuse eesmärgid on järgmised:

—	toetada artikli 5 lõikes 2 nimetatud partnerriikidega ellu viidavaid ühisprojekte, eelkõige noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetusi,

—	toetada algatusi, mis tugevdavad noortevahelist vastastikust mõistmist, solidaarsust ja sallivust ning noorte ja kodanikuühiskonna valdkonna koostööd nendes riikides.

Noorte tugisüsteemid

Selle tegevuse eesmärk on noortevaldkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite, eelkõige valitsusväliste noorteorganisatsioonide tegevuse, nende võrgustiku loomise toetamine, projektidega seotud isikute nõustamine, tagades kvaliteedi noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetuse, koolitamise ja vastava võrgustiku loomise kaudu, soodustades uuendusi ja kvaliteeti, teavitades noori ning töötades välja programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikke struktuure ning tegevusi ja toetades koostööd kohalike ning piirkondlike ametiasutustega.

Euroopa koostöö toetamine noortevaldkonnas

Kõnealuse tegevuse eesmärgid on järgmised:

—	korraldada struktureeritud dialoogi noortevaldkonna erinevate osalejate, eelkõige noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate ning poliitikute vahel,

—	toetada noorte seminare noori huvitavatel sotsiaalsetel, kultuurilistel ja poliitilistel teemadel,

—	aidata kaasa poliitilise koostöö arengule noortevaldkonnas,

—	hõlbustada noorte paremaks mõistmiseks vajalike võrgustike loomist.

Artikkel 5

Programmis osalemine

a)	liikmesriigid;

b)	EFTA riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised kooskõlas nimetatud lepingu sätetega;

c)	ühinemiseelse strateegia raames abi saavad kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja üldtingimustega, mis on sätestatud nende riikidega sõlmitud raamkokkulepetes nende osalemise kohta ühenduse programmides;

d)	Lääne-Balkani riigid vastavalt tingimustele, mis määratakse kindlaks, lähtudes nende riikidega sõlmitavatest raamkokkulepetest, mis näevad ette nende riikide osalemise ühenduse programmides;

e)	Šveits vastavalt selle riigiga sõlmitavale kahepoolsele kokkuleppele.

2. Lisa punktides 2 ja 3 nimetatud tegevused on avatud koostööks kolmandate riikidega, kes on allkirjastanud ühendusega noortevaldkonda käsitlevad lepingud, edaspidi “partnerriigid”.

Selline koostöö põhineb vajaduse korral partnerriikide lisaassigneeringutel, mis eraldatakse nimetatud riikidega kokku lepitud korras.

Artikkel 6

Programmile juurdepääs

1. Programm on mõeldud toetama noortele, noortegruppidele, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejatele, mittetulundusorganisatsioonidele ja -liitudele ning teatud põhjendatud juhtudel muudele noortevaldkonnas tegevatele partneritele suunatud mittetulunduslikke projekte.

2. Ilma et see piiraks lisas sätestatud korda tegevuste rakendamiseks, on programm suunatud 15–28aastastele noortele, samas on mõned tegevused osalemiseks avatud ka alates 13aastastest noortest kuni 30aastastele noortele.

3. Toetusesaajad peavad olema mõne programmis osaleva riigi või, sõltuvalt tegevuse laadist, mõne partnerriigi seadusjärgsed elanikud.

4. Kõikidele noortele tuleb diskrimineerimata võimaldada juurdepääs programmi tegevustele lisas toodud tingimustel. Komisjon ja osalevad riigid tagavad, et erilisi jõupingutusi tehakse nende noorte osas, kellel on programmis osalemine raskendatud hariduslikel, sotsiaalsetel, füüsilistel, psühholoogilistel, majanduslikel või kultuurilistel põhjustel või seetõttu, et nad elavad äärealadel.

5. Osalevad riigid püüavad võtta asjaomaseid meetmeid, et programmis osalejad saaksid kasutada tervishoiuteenuseid kooskõlas ühenduse õigusega. Päritoluriik püüab võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et “Euroopa vabatahtlikus teenistuses” osalejad säilitaksid oma sotsiaalkaitse. Samuti püüavad osalevad riigid vastavalt asutamislepingule võtta asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada programmis osalemist takistavad juriidilised ja haldustõkked.

Artikkel 7

Rahvusvaheline koostöö

Programm on avatud ka koostööks noortevaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukoguga.

Artikkel 8

Programmi rakendamine

1. Komisjon tagab käesoleva programmiga hõlmatud tegevuste rakendamise vastavalt lisale.

2. Komisjon ja osalevad riigid võtavad asjakohased meetmed, et arendada Euroopa, riigi ja vajaduse korral piirkondlikul või kohalikul tasandil struktuure programmi eesmärkide saavutamiseks ning programmi tegevustest suurima kasu saamiseks.

3. Komisjon ja osalevad riigid võtavad asjakohased meetmed, et soodustada noorte mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist, võttes arvesse konkreetse riigi tingimusi, näiteks tunnistuste või sertifikaatide väljaandmise kaudu, millega tunnustatakse toetusesaajate omandatud kogemusi ja kinnitatakse noorte või noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate otsest osalemist mõnes programmi tegevuses. Eesmärgi saavutamisele võidakse aidata kaasa muid ühenduse meetmeid täiendades, nagu on sätestatud artiklis 11.

4. Komisjon tagab koostöös osalevate riikidega ühenduse finantshuvide nõuetekohase kaitse, võttes selleks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid ning kohaldades halduskontrolle ja -karistusi.

5. Komisjon ja osalevad riigid tagavad, et programmi kaudu toetatavate tegevuste kohta antakse nõuetekohast teavet.

võtavad vajalikud meetmed programmi sujuvaks toimimiseks siseriiklikul tasandil, kaasates noortevaldkonnaga seotud osapooli kooskõlas siseriiklike tavadega;

loovad/määravad vajalikud siseriiklikud asutused ja teostavad nende asutuste üle järelevalvet nende asutuste tegevuse üle programmi tegevuste rakendamisel riiklikul tasandil kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c ning järgmiste kriteeriumidega:

i)	organ, mis luuakse või määratakse siseriiklikuks asutuseks, on juriidiline isik või kuulub organisatsiooni, mis on juriidiline isik (ning seda juhitakse osaleva riigi õigusaktide alusel). Kõnealuseks siseriiklikuks asutuseks ei määrata ministeeriumi;

ii)	organil peab olema piisav arv asjakohaste oskustega töötajaid, et ta saaks tegutseda rahvusvahelise koostöö keskkonnas, asjakohane infrastruktuur ning halduskeskkond, mis võimaldab tal vältida mis tahes huvide konflikti;

iii)	asutus peab olema valmis kohaldama fondijuhtimise eeskirju ja ühenduse tasandil sätestatud lepingulisi tingimusi;

iv)	asutusel peab olema piisavalt finantstagatisi (soovitavalt riigiasutuselt) ja haldussuutlikkus, mis on vastavuses ühenduse vahendite mahuga, mida tal tuleb hallata;

vastutavad selle eest, et punktis b nimetatud siseriiklikud asutused haldaksid usaldusväärselt projektide elluviimiseks nende käsutusse antud assigneeringuid. Eelkõige vastutavad nad selle eest, et siseriiklikud asutused järgiksid läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja muude ühenduse vahendite kasutamisest tuleneva topeltrahastamise vältimise põhimõtteid, samuti vastutavad nad toetusesaajate poolt tagastatavate rahaliste vahendite sissenõudmise eest;

võtavad vajalikud meetmed punktis b nimetatud siseriiklike asutuse nõuetekohase auditeerimise ja finantsjärelevalve tagamiseks, eelkõige

esitavad komisjonile enne siseriikliku asutuse tegevuse alustamist kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kinnituse sobivate menetluste, järelevalvesüsteemide, raamatupidamissüsteemide ning lepingute sõlmimise ja toetuste andmise reeglite olemasolu, asjakohasuse ja toimimise kohta siseriiklikus asutuses;

ii)	annavad komisjonile iga eelarveaasta lõpus kinnituse siseriiklike asutuste finantssüsteemide ja -korralduse usaldusväärsuse ning nende raamatupidamisarvestuse täpsuse kohta;

iii)	vastutavad mis tahes tagastamata rahaliste vahendite eest punktis b osutatud siseriiklikes asutustes toime pandud eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral, mille tagajärjel komisjon on sunnitud nõudma rahaliste vahendite tagastamist siseriiklikult asutuselt.

7. Artikli 10 lõikes 1 sätestatud menetluse osana võib komisjon koostada suunised iga lisas nimetatud tegevuse jaoks, et kohandada programmi mis tahes muudatustega Euroopa noortevaldkonna koostöö prioriteetides.

Artikkel 9

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui osutatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse otsuse artikli 8 sätteid.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Rakendusmeetmed

a)	programmi rakendamiseks vajalikud tingimused, kaasa arvatud iga-aastane tööplaan;
b)	üldine tasakaal programmi erinevate tegevuste vahel;
c)	rahastamise kriteeriumid (nt noorte osakaal elanikkonnas, SKT, riikidevaheline geograafiline kaugus), mida kohaldatakse liikmesriikidevahelise rahaliste vahendite suunava jaotuse kehtestamiseks, et hallata tegevusi detsentraliseeritult;
d)	lisa punktis 4.2 osutatud korralduse, sealhulgas Euroopa Noortefoorumi aastase töökava ja aastaaruande järelevalve;
e)	programmi hindamise tingimused;
f)	noorte tegevustes osalemise tõendamise tingimused;
g)	artikli 8 lõikes 7 sätestatud programmi kohandamise tingimused.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud muude küsimustega seotud meetmed võetakse vastu artikli 9 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 11

Vastastikune täiendavus ühenduse teiste tegevustega

1. Komisjon tagab käesoleva programmi ja ELi teiste tegevuste vastastikuse täiendavuse eelkõige hariduse, kutseõppe, kultuuri, kodanikuaktiivsuse, spordi, keelte, tööhõive, tervise, teadustegevuse, ettevõtluse liidu välistegevuse, sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise vallas.

2. Programmi vahendid võib kokkusobivuse korral ühendada muude ühenduse vahenditega selliste tegevuste rakendamiseks, mis vastavad kõnealuse programmi ja nimetatud muude vahenditega seotud ühistele eesmärkidele.

3. Komisjon ja liikmesriigid tõstavad esile programmi tegevusi, mis aitavad kaasa ühenduse teiste tegevusvaldkondade, näiteks hariduse, kutseõppe, kultuuri ja spordi, keelte, sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisevastase võitluse valdkonna eesmärkide arengule.

Artikkel 12

Vastastikune täiendavus siseriikliku poliitika ja siseriiklike vahenditega

1. Osalevad riigid võivad komisjonilt taotleda õiguse anda Euroopa märgis siseriiklikele, piirkondlikele või kohalikele tegevustele, mis sarnanevad artiklis 4 kirjeldatud tegevustega.

2. Osalev riik võib toetusesaajatele võimaldada riiklikke vahendeid, mida hallatakse programmi eeskirjade alusel, ning võib selleks kasutada programmi detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise.

Artikkel 13

Üldised finantssätted

1. Käesoleva programmi rakendamise eelarveks artiklis 1 nimetatud ajavahemikul nähakse käesolevaga ette 885 000 000 EUR.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 14

Toetusesaajatega seotud finantssätted

1. Programmi raames võivad toetusi saada juriidilised ja füüsilised isikud.

2. Komisjon võib toetusesaaja ja tegevuste omadustest olenevalt otsustada, kas toetusesaaja võib vabastada kavandatud tegevuse või tööprogrammi täitmises vajaliku kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest. Komisjon peab rahalise toetuse suurust käsitlevate nõuete kindlaksmääramisel austama proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse toetusesaaja omadusi, vanust, tegevuse laadi ja rahalise toetuse suurust.

3. Sõltuvalt tegevuse laadist võib rahalist toetust anda subsiidiumi või stipendiumi vormis. Lisaks võib komisjon programmi raames rakendatavaid tegevusi ja projekte auhinnata. Sõltuvalt tegevuse laadist võib lubada kindlasummalist rahastamist ja/või ühikukulu määrade kohaldamist.

4. Tegevustoetuse puhul tuleb lepingud allkirjastada kahe kuu jooksul alates toetuse andmisest.

5. Tegevustoetusi, mis määratakse programmi raames Euroopa tasandil tegutsevatele organisatsioonidele, nagu on sätestatud komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (12) artiklis 162, ei vähendata pikendamise korral automaatselt vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikele 2.

6. Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile c võib komisjon usaldada riigiasutuse ülesandeid, eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid, artikli 8 lõikes 2 nimetatud struktuuridele.

7. Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 38 lõikele 1 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 6 kirjeldatud võimalust ka kõikide osalevate riikide struktuuride puhul.

Artikkel 15

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon tagab programmi eesmärkide täitmise regulaarse järelevalve. Järelevalve hõlmab lõikes 3 nimetatud aruandeid ning konkreetseid tegevusi. Komisjon kaasab nimetatud järelevalvet käsitlevatesse konsultatsioonidesse noori inimesi.

2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3. Osalevad riigid esitavad komisjonile 30. juuniks 2010 programmi rakendamise aruande ning 30. juuniks 2015 aruande programmi mõju kohta.

a)	31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning kõnealuse programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;
b)	31. detsembriks 2011 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;
c)	31. märtsiks 2016 järelhindamise aruande.

Artikkel 16

Üleminekusäte

Enne 31. detsembrit 2006 otsuse nr 1031/2000/EÜ ja otsuse nr 790/2004/EÜ alusel alustatud tegevusi jätkatakse kuni nende lõpetamiseni vastavalt nimetatud otsuste sätetele.

Vajaduse korral võib eelarvesse assigneeringuid kirjendada ka pärast 2013. aastat, et katta tehnilise ja haldusabi kulusid, mida on vaja 31. detsembriks 2013 veel lõpetamata tegevuste juhtimiseks. Otsuse nr 1031/2000/EÜ artikliga 8 ette nähtud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 9 ette nähtud komiteega.

Nagu on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 18, võib programmi rahastamiseks kasutada assigneeringuid, mis vastavad sihtotstarbelisele tulule ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest otsuse nr 1031/2000/EÜ ja otsuse nr 790/2004/EÜ alusel.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Strasbourg, 15. november 2006.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

P. LEHTOMÄKI

(1) ELT C 234, 22.9.2005, lk 46.

(2) ELT C 71, 22.3.2005, lk 34.

(3) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 24. juuli 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 251 E, 17.10.2006, lk 20) ja Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

(5) ELT L 138, 30.4.2004, lk 24.

(6) ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 145.

(7) EÜT C 168, 13.7.2002, lk 2.

(8) ELT C 115, 15.5.2003, lk 1.

(9) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(10) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(11) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

Lisa

Programmi üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks läbi viidavate tegevuste raames toetatakse väikesemahulisi projekte, mis soodustavad noorte aktiivset osalust, samas tagades projektide nähtavuse ja mõju Euroopa tasandil.

Programmis osalemiseks ei pea noortel olema kogemusi ega kindlat kvalifikatsiooni, välja arvatud erandjuhtudel.

Programmi tuleks rakendada kasutajasõbralikul viisil.

Programm peaks soodustama noorte algatusvõimet, ettevõtlusvaimu ja loovust, hõlbustama vähemate võimalustega, sh puuetega noorte osalemist programmis ning tagama, et programmis osalemist silmas pidades austatakse meeste ja naiste vahelise võrdsuse põhimõtet ning et programmi kõikide tegevuste raames edendatakse soolist võrdõiguslikkust.

Osalemine tegevustes on võimalik eeldusel, et kasutada saab asjakohast kindlustuskaitset, et tagada noorte kaitse programmi tegevuste elluviimise ajal.

TEGEVUSED

Tegevusi võib liigitada järgmisteks meetmeteks.

1. tegevus – “Noored Euroopas”

Selle tegevuse eesmärk on tugevdada noorte kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist järgmiste meetmete kaudu.

1.1. Noortevahetused

Noortevahetuse raames võõrustab ühe riigi noortegrupp ühte või mitut teise riigi noortegruppi eesmärgiga osaleda ühises tegevusprogrammis. Noortevahetused on enamasti mõeldud 13–25aastastele noortele.

Projekti erinevate osalejate riikidevahelisel partnerlusel põhinevad tegevused eeldavad noorte aktiivset osalust ning nende eesmärk on anda noortele võimalus avastada ja teadvustada sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi, üksteiselt vastastikku õppida ning tugevdada nende Euroopa kodanikuks olemise tunnet. Toetus keskendub gruppide mitmepoolse liikuvusega seotud tegevustele, kuid ei välista samalaadi kahepoolseid tegevusi.

Noortegruppide kahepoolsed vahetused on õigustatud eelkõige juhul, kui see on nende esimene samalaadne tegevus Euroopa tasandil või kui tegemist on väikeste või kohalike noortegruppidega ning neil puudub eelnev Euroopa tasandil tegutsemise kogemus. Erilist tähelepanu pööratakse eelkõige vähemate võimalustega noorte vahetustele, et suurendada nende programmis osalemist.

Kõnealuse meetme raames toetatakse ka ettevalmistus- ja järeltegevusi, mille eesmärk on suurendada noorte aktiivset osalemist projektides, eriti keeleõpet ja kultuuridevahelisi suhteid edendavates tegevustes.

1.2. Noorte algatuste toetamine

Käesolev meede toetab projekte, mille puhul noored osalevad aktiivselt ja otseselt enda kavandatud tegevustes, milles neil on keskne roll, et arendada nende algatusvõimet, ettevõtlusvaimu ja loovust. Kuigi see meede on peamiselt mõeldud 18–30aastastele noortele, võivad mõningates vabatahtlikes algatustes osaleda ka noored alates 15. eluaastast, tingimusel et on tagatud piisav järelevalve.

See meede toetab noortegruppide algatatud projekte, mis on välja töötatud kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, samuti erinevate riikide sarnaste projektide võrgustiku loomist, et tugevdada algatuste Euroopa-aspekte ning tõhustada noortevahelist koostööd ja kogemustevahetust.

Erilist tähelepanu pööratakse vähemate võimalustega noortele.

1.3. Osalusdemokraatia projektid

Käesolev meede toetab noorte osalemist demokraatlikus elus. Need projektid ja tegevused julgustavad noori aktiivselt osalema ühiskondlikus elus kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil.

See meede on enamasti mõeldud 13–30 aastastele noortele.

Need rahvusvahelisel partnerlusel põhinevad projektid ja tegevused võimaldavad Euroopa tasandil koondada ideid ja kogemusi ning kohalikul või piirkondlikul tasandil ellu viidud projektide häid tavasid ja need on mõeldud noorte osaluse suurendamiseks erinevatel tasanditel. Need tegevused võivad hõlmata ka noorte seas arvamusküsitluste korraldamist, et selgitada välja nende vajadused ja soovid, pidades silmas uue lähenemise kujundamist noorte aktiivse osalemise kohta demokraatlikus Euroopas.

2. tegevus – “Euroopa vabatahtlik teenistus”

Vabatahtliku teenistuse eesmärk on arendada noorte solidaarsust ning edendada nende kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist järgmiste meetmete kaudu.

Noor vabatahtlik osaleb mõnes mittetulunduslikus ja tasustamata üldkasulikus tegevuses mujal kui tema enda elukohariigis. Euroopa vabatahtlik teenistus ei tohi piirata ega asendada potentsiaalseid või olemasolevaid tasustatavaid töökohti.

Teenistus kestab vähemalt kaks kuud ja võib kesta kuni kaksteist kuud. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, eelkõige vähemate võimalustega noorte osalemise hõlbustamiseks võib lubada vabatahtliku teenistuse lühemaajalist kestust ja vabatahtlikke projekte, milles võivad osaleda noortegrupid.

Käesolev meede toetab vabatahtliku tegevuse projekte, mis võimaldavad noortegruppidel kollektiivselt osaleda kohaliku, piirkondliku, riikliku, Euroopa või rahvusvahelise tasandi tegevustes näiteks kultuuri, spordi, kodanikukaitse, keskkonna ja arenguabi valdkonnas.

Erandjuhtudel ning vastavalt määratud ülesannetele ja olukordadele, kus vabatahtlikke rakendatakse, võivad mõned projektid õigustada nende erioskustega kandidaatide valimist.

See meede on mõeldud 18–30aastastele noortele; mõningates tegevustes võivad osaleda noored alates 16. eluaastast, tingimusel et on tagatud piisav järelevalve.

See meede katab kas täielikult või osaliselt vabatahtliku noore kulutused, kindlustuse, elamis- ja reisikulud ning vajaduse korral ka täiendava toetuse vähemate võimalustega noortele.

Meede toetab ka noorte vabatahtlike koolituse ja juhendamisega ning erinevate partnerite vahelise kooskõlastamisega seotud tegevusi, samuti Euroopa vabatahtliku teenistuse raames saadud kogemuste edasiarendamisele suunatud algatusi.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et järgitakse teatud kvaliteedistandardeid: vabatahtlik tegevus peab sisaldama mitteformaalse õppimise mõõdet, mis avaldub noorte isiklikule, kultuuridevahelisele ja tehnilisele ettevalmistamisele suunatud pedagoogilistes tegevustes ning jätkuvas isiklikus toetamises. Eriti oluliseks peetakse projekti erinevate osalejate vahelist partnerlust, samuti riskide ennetamist.

3. tegevus – “Noored maailmas”

Käesoleva tegevuse eesmärk on arendada avatuse vaimus rahvastevahelist vastastikust mõistmist ning aidata samas kaasa asjaomastes riikides noorte tegevust toetavate kvaliteetsete süsteemide väljaarendamisele. Tegevuses võivad osaleda programmi partnerriigid.

3.1. Koostöö ELi naaberriikidega

Selle meetme abil toetatakse projekte programmi partnerriikidega, mida loetakse naaberriikideks ELi Euroopa naabruspoliitika ja artikli 5 lõike 2 kohaselt, ning ka Vene Föderatsiooni ja Lääne-Balkani riike, kuni nad on täitnud artikli 5 lõike 1 punkti d tingimused.

Meede toetab noortevahetusi (enamasti mitmepoolseid, kuid ei välistata ka kahepoolseid), mis võimaldavad mitmetel programmis osalevatest riikidest ja Euroopa naaberriikidest pärit noortegruppidel kohtuda ja ühiselt mõnes tegevusprogrammis osaleda. See meede on enamasti suunatud 13–25aastastele noortele. Need projekti erinevate osalejate riikidevahelisel partnerlusel põhinevad tegevused eeldavad juhendajate eelnevat koolitust ning noorte aktiivset osalust, et võimaldada neil avastada ja teadvustada sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi. Abikõlblikud võivad olla need tegevused, mille eesmärk on julgustada noori projektides osalema, eelkõige need tegevused, mis edendavad keeleõpet ja kultuuridevahelist suhtlust.

Asjakohaste riiklike haldusstruktuuride loomiseni naaberriikides võidakse toetada nende riikide noorte kohaliku, regionaalse või riikliku tasandi algatusi, kui neid viiakse ellu koos programmis osalevate riikide samalaadsete algatustega. Siin mõeldakse tegevusi, mille noored on ise kavandanud ja milles neil endil on keskne roll. See algatus on mõeldud peamiselt 18–30aastastele noortele, ent mõningates algatustes võivad osaleda ka noored alates 16. eluaastast, tingimusel et on tagatud piisav järelevalve.

Meede toetab tegevusi, mille eesmärk on noortevaldkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse tõhustamine ja nendevahelise võrgustiku loomine, tunnustades olulist rolli, mida nad võivad mängida naaberriikide kodanikuühiskonna arendamisel. Meede hõlmab noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate koolitust ning nendevahelist kogemuste, kutseoskuste ja heade tavade vahetust. Toetatakse tegevusi, mis võivad viia pikaajaliste ja kvaliteetsete projektide ning partnerlussuhete tekkimiseni.

Meede toetab samuti projekte, mis edendavad uuenduslikkust ja kvaliteeti ning mille eesmärk on juurutada, rakendada ja soodustada uuenduslikku lähenemist noortevaldkonnas.

Noortele, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejatele suunatud teabetegevusteks võidakse anda rahalist toetust.

Käesolev meede toetab samuti tegevusi, mis soodustavad noortevaldkonna koostööd naaberriikidega, nt noortevaldkonna koostöö edendamine ning ideede ja heade tavade vahetamine, samuti teisi meetmeid noortevaldkonna projektide ja tegevuste tulemuste väärtustamiseks ja levitamiseks kõnealustes riikides.

3.2. Koostöö teiste riikidega

Käesolev meede toetab noortevaldkonna koostöötegevusi, eelkõige heade kogemuste vahetamist teiste partnerriikidega.

See soodustab noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetuste korraldamist ja nende koolitamist ning noorteorganisatsioonide partnerluse ja võrgustike arendamist.

Kõnealuste riikide ja osalevate riikide vahel võib rakendada temaatilisi mitmepoolseid ja kahepoolseid noortevahetusi.

Toetatakse tegevusi, millel on potentsiaalne mitmekordistav mõju.

Kui koostööd tehakse tööstusriigiga, siis rahastatakse käesoleva meetmega vaid Euroopast pärit toetusesaajate tegevust.

4. tegevus – noorte tugisüsteemid

Selle tegevuse eesmärk on arendada noorte tugistruktuuride kvaliteeti, toetada noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate tegevust, parandada programmi kvaliteeti ja soodustada Euroopa tasandil noorte kodanikutegevusi, toetades Euroopa tasandil noortevaldkonnas tegutsevaid organeid.

4.1. Euroopa tasandil noortevaldkonnas tegutsevate organite toetamine

Käesolev meede toetab Euroopa tasandil noortevaldkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone, kelle eesmärk on Euroopa ühishuvi. Nende tegevused peavad aitama kaasa noorte osalemisele avalikus elus ja ühiskonnas, samuti Euroopa koostöötegevuste arengule ja rakendamisele noortevaldkonnas laiemas tähenduses.

—	ta peab olema olnud juriidiliselt asutatud vähemalt aasta tagasi,

—	ta peab olema mittetulunduslik,

—	ta peab olema asutatud ühes osalevatest riikidest kooskõlas artikli 5 lõikega 1 või ühes kindlaksmääratud Ida-Euroopa riikidest (Moldova, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ukraina),

—	ta peab tegutsema Euroopa tasandil üksinda või kooskõlas teiste ühendustega ning tema struktuur ja tegevused peavad hõlmama vähemalt kaheksat osalevat riiki; tegemist võib olla üleeuroopalise võrgustikuga, milles on esindatud erinevad noortevaldkonna organid,

—	tema tegevused peavad olema kooskõlas põhimõtetega, mis on aluseks ühenduse tegevusele noortevaldkonnas,

—	tegemist võib olla organiga, mille tegevused on suunatud eranditult noortele või ulatuslikuma sihiga organiga, mis suunab osa oma tegevustest noortele,

—	organi struktuur peab rakendama noori nende tegevuste juhtimises, mis on välja töötatud noorte heaks.

Toetusesaajad valitakse välja projektikonkursside alusel. Väljavalitud organitega võidakse sõlmida mitmeaastased partnerluse raamkokkulepped. Sellised raamkokkulepped ei välista siiski iga-aastaste projektikonkursside korraldamist täiendavate toetusesaajate valimiseks.

—	noorte vaadete ja huvide esindamine Euroopa tasandil kogu nende mitmekesisuses,

—	noortevahetus ja vabatahtlik teenistus,

—	mitteformaalse ja informaalse õppimise ning noorte tegevusprogrammid,

—	kultuuridevahelise õppimise ja kultuuridevahelise mõistmise edendamine,

—	mõttevahetuste korraldamine Euroopa küsimustes, ELi poliitika või noortepoliitika küsimustes,

—	teabe levitamine ühenduse tegevuse kohta,

—	tegevused, mis soodustavad noorte osalust ja nende algatusvõimet.

Käesoleva meetme kohaselt arvestatakse tegevustoetuse kindlaksmääramisel vaid neid kulusid, mis on vajalikud väljavalitud organi normaalseks toimimiseks, eelkõige personalikulusid, üldkulusid (rent, kinnisvaraga seotud kulud, sisseseade, kontoritarbed, sidevahendid, postikulud jne), sisenõupidamiste kulusid ning teabe avaldamise, edastamise ja levitamise kulusid.

Toetuse andmisel tagatakse organi sõltumatus oma liikmete valikul ja tema vabadus oma tegevuste üksikasjalikul määratlemisel.

Vähemalt 20 % asjaomaste organite eelarvest peab olema kaetud muudest kui ühenduse allikatest pärinevate vahenditega.

4.2. Euroopa Noortefoorumi toetamine

—	foorum on oma liikmete valimisel sõltumatu ja tagab erinevat tüüpi noorteorganisatsioonide võimalikult laialdase esindatuse,

—	foorum on vaba oma tegevuste üksikasjalikul määratlemisel,

—	foorum kaasab oma tegevustesse võimalikult palju noorteorganisatsioone, mis ei ole foorumi liikmed, ja noori, kes ei kuulu organisatsioonidesse,

—	foorum aitab aktiivselt kaasa noortega Euroopa tasandil seotud poliitilistele protsessidele, eelkõige osaledes Euroopa institutsioonide konsultatsioonides kodanikuühiskonnaga ja selgitades oma liikmetele kõnealuste institutsioonide seisukohti.

Foorumi abikõlblikud kulutused hõlmavad tegevuskulusid ja tema tegevuste elluviimiseks vajalikke kulutusi. Pidades silmas vajadust tagada Euroopa Noortefoorumi järjepidevus, eraldatakse programmi vahendeid kooskõlas järgmise suunisega: Euroopa Noortefoorumile määratud aastased ressursid on vähemalt kaks miljonit eurot.

Toetusi võib foorumile anda asjakohase tööplaani ja eelarve esitamisel. Toetused võivad olla iga-aastased või komisjoniga sõlmitud partnerluslepingute raames korduvalt määratavad.

Vähemalt 20 % foorumi eelarvest peab olema kaetud muudest kui ühenduse allikatest pärinevate vahenditega.

—	noorteorganisatsioonide esindamine suhetes ELiga,

—	oma liikmete seisukohtade kooskõlastamise ELi seisukohtadega,

—	noori käsitleva teabe vahendamine Euroopa institutsioonidele,

—	ELiga seotud teabe vahendamine riiklikele noortenõukogudele ja valitsusvälistele organisatsioonidele,

—	noorte ettevalmistamine osalemiseks demokraatlikus elus ja nende osalemise edendamine,

—	ELi tasandil kehtestatud uue noortevaldkonna koostööraamistiku toetamine,

—	noortepoliitika, noorsootöö ja haridusvõimaluste arengule, samuti noori puudutava teabe vahendamisele ning noori terves Euroopas esindavate struktuuride arendamisele kaasaaitamine,

—	Euroopa ja maailma teiste piirkondade noori ning noortega seotud ühenduse tegevusi käsitlevates aruteludes ja mõttevahetustes osalemine.

4.3. Noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate koolitamine ja nendevahelise võrgustiku loomine

Käesolev meede toetab noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate, eelkõige projektijuhtide, noorte nõustajate ja juhendajate koolitamist antud valdkonnas. Samuti toetab meede kogemuste, kutseoskuste ja heade tavade vahetamist noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahel ning tegevusi, mille tulemuseks võivad olla pikaajalised ja kvaliteetsed projektid, partnerlussuhted ja võrgustikud. See võib hõlmata ka näiteks juhendaja käe all töötamist.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata tegevustele, mis soodustavad nende noorte osalemist, kellel on kõige raskem ühenduse tegevustes osaleda.

4.4. Uuendusi ja kvaliteeti soodustavad projektid

Käesolev meede toetab projekte, mille eesmärk on juurutada, rakendada ja edendada uuenduslikku lähenemist noortevaldkonnas. Uuenduslik lähenemine võib olla seotud sisu ja eesmärkidega kooskõlas Euroopa koostööraamistiku arenguga noortevaldkonnas, erineva taustaga partnerite tegevustesse kaasamisega või teabe levitamisega.

4.5. Noortele, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejatele suunatud teabetegevused

Käesolev meede toetab noortele suunatud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid, parandades noorte juurdepääsu asjakohastele teabe- ja kommunikatsiooniteenustele eesmärgiga suurendada nende osalemist avalikus elus ning muuta nende jaoks lihtsaks aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemine. Sel eesmärgil toetatakse siseriiklikul ja Euroopa tasandil tegevusi, mis parandavad noorte juurdepääsu teabe- ja kommunikatsiooniteenustele ning parandavad kvaliteetse teabe levitamist, samuti noorte osalust teabe ettevalmistamisel ja levitamisel.

Meede aitab näiteks kaasa Euroopa, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike noorteportaalide loomisele, mille eesmärk on konkreetselt noortele suunatud teabe levitamine kõikvõimalike teabekanalite kaudu, eelkõige noorte poolt kõige sagedamini kasutatavate kanalite kaudu. Samuti võib selle kaudu toetada meetmeid, mis edendavad noorte kaasamist arusaadavate, kasutajasõbralike ja suunatud teabetoodete ettevalmistamisse ja levitamisse, eesmärgiga parandada teabe kvaliteeti ja kindlustada kõikide noorte juurdepääs teabele. Kogu avaldatud teabes austatakse võrdsust ja mitmekesisust.

4.6. Partnerlussuhted

Käesoleva meetmega rahastatakse partnerlussuhteid piirkondlike või kohalike organite vahel eesmärgiga arendada pikaajalisi projekte, milles kasutatakse kombineerituna programmi erinevaid meetmeid. Rahastamisel keskendutakse projektidele ja kooskõlastustegevustele.

4.7. Programmi struktuuride toetamine

Käesoleva meetmega rahastatakse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud struktuure, eelkõige siseriiklikke asutusi. Samuti võidakse käesoleva meetme raames rahastada samalaadsete organite, nagu riiklike koordineerijate, uurimiskeskuste, EURODESKi võrgustiku, Euroopa-Vahemere piirkonna noorteplatvormi ja Euroopa vabatahtlike noorte ühenduste tegevust; need organid tegutsevad siseriiklikul tasandil täidesaatvate organitena täielikus kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c ja lõikega 3.

4.8. Programmile väärtuse lisamine

Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume või koosolekuid eesmärgiga hõlbustada programmi rakendamist, samuti võib komisjon korraldada asjakohaseid teabetegevusi, anda välja trükiseid ja neid levitada ning teostada programmi järelevalvet ja hindamist. Neid tegevusi võib rahastada toetuste kaudu või osta avalike hangetega, samuti võib komisjon neid otse korraldada ja rahastada.

5. tegevus – Euroopa noortevaldkonna koostöö toetamine

Käesoleva tegevuse eesmärk on Euroopa noortevaldkonna koostöö edendamine.

5.1. Noorte ja noortepoliitika eest vastutavate isikute kohtumised

Käesolev meede toetab noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate ja noortepoliitika eest vastutavate isikute vahelist koostööd, seminare ja nendevahelist struktureeritud dialoogi. Tegevused hõlmavad eelkõige noortevaldkonna koostöö ning noortevaldkonnaga seotud ideede ja heade tavade vahetuse edendamist, konverentside korraldamist ELi eesistujariikide poolt ning teisi meetmeid, mis aitavad rakendada ja levitada ühenduse noortevaldkonna tegevuste ja projektide tulemusi.

See meede hõlmab Euroopa noortenädalat, mis võib hõlmata liikmesriikide ja Euroopa tasandil toimuvaid Euroopa institutsioonide tööd käsitlevaid üritusi, dialooge Euroopa otsustajate ja noorte vahel ning programmi raames edendatud kvaliteetsete projektide tunnustamist.

Eelkõige toetatakse selle meetmega eesmärke, mille saavutamiseks kasutatakse noortevaldkonnas avatud koordinatsioonimeetodit ja Euroopa noortepakti ning ka koostööd noorte vabatahtlike tegevuste vahel riigi ja rahvusvahelisel tasandil.

5.2. Noortevaldkonna paremale mõistmisele ja tundmaõppimisele suunatud tegevuste toetamine

Käesolev meede toetab projekte, mille eesmärk on teha kindlaks olemasolevad teadmised avatud koordinatsioonimeetodi raames määratletud noortevaldkonna prioriteetide kohta, ja projekte, mille eesmärk on neid teadmisi täiendada, ajakohastada ja lihtsustada neile juurdepääsu.

Samuti on meetme eesmärk toetada uuringutulemuste analüüsi- ja võrdlusmeetodite ning vastavate kvaliteedi tagamise meetodite arendamist.

Programm võib samuti toetada võrgustiku loomist noortevaldkonna erinevate osalejate vahel.

5.3. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Selle tegevusega saab toetada ELi koostööd noortevaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või selle asjaomase valdkonna institutsioonidega.

TEAVE

Et tuua näiteid heade tavade ja näidisprojektide kohta, töötatakse välja andmebaas, mis sisaldab teavet Euroopa tasandi noortetegevusi käsitlevate olemasolevate ideede kohta.

Komisjon avaldab juhendi, milles selgitatakse programmi eesmärke, eeskirju ja menetlusi, eelkõige selgitatakse toetuse vastuvõtmisel kohaldatavaid juriidilisi õigusi ja kohustusi.

PROGRAMMI HALDAMINE

Eraldiste alammäär

Artikli 13 kohaselt on tegevustele eraldatav alammäär seoses käesolevas artiklis määratletud rahastamispaketiga järgmine.

1. tegevus: “Noored Euroopas” 30 %

2. tegevus: “Euroopa vabatahtlik teenistus” 23 %

3. tegevus: “Noored maailmas” 6 %

4. tegevus: noorte tugisüsteemid 15 %

5. tegevus: Euroopa noortevaldkonna koostöö toetamine 4 %

Programmi eelarvest võib katta ka kulutusi, mis on seotud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistus-, kontrolli-, järelevalve-, auditi- ja hindamistegevustega, eelkõige uuringute, kohtumiste, teabetegevusega ja teabe avaldamisega seotud tegevusega ja teabevahetuseks kasutatavate arvutivõrkudega seotud kulutusi ning muid haldus- või tehnilise toe kulutusi, mida komisjon võib otsustada teha programmi haldamiseks.

KONTROLL JA AUDIT

Projektide jaoks, mis on välja valitud vastavalt käesoleva otsuse artikli 14 lõikes 3 osutatud menetlusele, on loodud pistelise kontrolli süsteem.

Toetuse saajad peavad komisjonile kontrollimiseks säilitama kõik tõendavad dokumendid kulutuste kohta, mis tehti viie aasta jooksul alates viimasest toetusmaksest. Nad peavad vajaduse korral tagama, et nende partnerite või liikmete käsutuses olevad tõendavad dokumendid oleksid komisjonile kättesaadavad.

Komisjon võib auditeerida toetusrahade kasutamist kas otse oma ametnike või mõne teise tema valitud kvalifitseeritud asutuse vahendusel. Kõnealust auditeerimist võib läbi viia kogu lepingu kehtivusaja vältel ja viie aasta jooksul alates toetuse lõppmakse kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon auditi tulemuste põhjal nõuda makstud summade tagastamist.

Komisjoni töötajatel ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel on õigus juurdepääsuks toetusesaaja büroole ja kõnealuste auditite läbiviimiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilises vormis talletatud teabele.

Kontrollikojal ja Euroopa Pettusevastasel Ametil (OLAF) on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.

Komisjoni otsused, mis on vastu võetud artikli 10 alusel, lepingud siseriiklike asutustega, kokkulepped programmis osalevate kolmandate riikidega ning nendega seotud lepingud ja kokkulepped näevad ette eelkõige komisjoni või selle volitatud esindaja, OLAFi ja kontrollikoja õiguse viia läbi kontrolli ja finantsauditit vajaduse korral ka kohapeal. Kontrollida võib ka siseriiklikke asutusi või vajaduse korral toetuse saajaid.

Samuti võib komisjon viia läbi kohapealset kontrolli vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (1).

Käesolevas otsuses nimetatud ühenduse tegevuste puhul tähendab nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (2) artikli 1 lõikes 2 nimetatud “eiramine” igasugust ühenduse õiguse sätte rikkumist või igasugust lepingulise kohustuse täitmatajätmist ühe lepinguosalise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ELi üldeelarvet või ühenduste poolt hallatavaid eelarveid.

(1) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(2) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

24.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 327/45

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1720/2006/EÜ,

15. november 2006,

millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsusega 1999/382/EÜ (4) kehtestati ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi Leonardo da Vinci teine etapp.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 253/2000/EÜ (5) kehtestati ühenduse haridusalase tegevusprogrammi Socrates teine etapp.

(3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2318/2003/EÜ (6) kehtestati mitmeaastane programm info- ja sidetehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm).

(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 791/2004/EÜ (7) kehtestati ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks.

(5)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004/EÜ (8) kehtestati kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtne raamistik (Europass).

(6)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2317/2003/EÜ (9) kehtestati programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008).

(7)	29 Euroopa haridusministri poolt 19. juunil 1999 allkirjastatud Bologna deklaratsiooniga kehtestati valitsustevaheline protsess, mille eesmärgiks on luua 2010. aastaks “Euroopa kõrgharidusruum”, mis eeldab ühenduse tasandi toetust.

(8)

23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu seadis Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, uute ja paremate töökohtade loomine ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus, ja kutsuti haridusnõukogu üles üldiselt läbi arutama haridussüsteemide konkreetseid tulevikueesmärke, keskendudes ühishuvidele ja -prioriteetidele, austades samas rahvuslikku eripära.

(9)	Arenenud teadmistepõhine ühiskond on majanduskasvu ja tööhõivemäära suurenemise võtmeks. Lissaboni eesmärkide saavutamiseks kuuluvad haridus ja koolitus Euroopa Liidu oluliste prioriteetide hulka.

(10)	12. veebruaril 2001 võttis nõukogu vastu aruande haridus- ja koolitussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide kohta. 14. juunil 2002 võttis nõukogu nende eesmärkide järelmeetmena vastu üksikasjaliku tööprogrammi, mis eeldab ühenduse tasandi toetust.

(11)	15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi Euroopa Ülemkogu leppis kokku säästva arengu strateegias ja lisas tööhõivet, majandusreformi ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlevale Lissaboni protsessile keskkonnaalane dimensioon.

(12)	15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu pani paika eesmärgi muuta Euroopa Liidu haridus- ja koolitussüsteemid 2010. aastaks kvaliteedi mõõdupuuks kogu maailmas ja kutsuti üles parandama põhioskusi, eriti juba väga varasest east alates vähemalt kaht võõrkeelt õpetades.

(13)	Komisjoni teatise ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooniga (10) elukestva õppe kohta kinnitatakse, et elukestvat õpet tuleks soodustada selle valdkonna ühenduse programmide raamistikku kuuluvate tegevuste ja poliitikate abil.

(14)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsiooniga (11) kehtestati täiustatud Euroopa koostöö protsess kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, eeldades ühenduse tasandi toetust. 31 Euroopa haridusministri poolt 30. novembril 2002 vastu võetud Kopenhaageni deklaratsiooniga seoti nimetatud protsessiga tööturu osapooled ja kandidaatriigid.

(15)	Komisjoni teatises oskuste ja liikuvuse tegevuskava kohta märgiti jätkuvat vajadust tegutseda Euroopa tasandil, et täiustada haridus- ja koolituskvalifikatsioonide tunnustamist.

(16)	Komisjoni teatisega keeleõpet ja keelelist mitmekesisust edendava tegevuskava kohta määrati kindlaks Euroopa tasandil toimuv tegevus ajavahemikus 2004–2006 ja eeldati järelmeetmete rakendamist.

(17)	Keelte õpetamise ja õppimise ning keelelise mitmekesisuse edendamine peaks olema ühenduse tegevuse prioriteet hariduse ja koolituse valdkonnas. Keelte õpetamine ja õppimine on erilise tähtsusega naaberliikmesriikidele.

(18)

Olemasolevate Socratese ja Leonardo da Vinci programmide vahehindamise aruanded ning avalik arutelu seoses ühenduse tulevase tegevusega hariduse ja koolituse alal näitavad, et Euroopa tasandil on tugev ja mõnes suhtes kasvav vajadus jätkuva koostöö ja liikuvuse järele nendes valdkondades. Aruannetes rõhutati tihedamate sidemete loomise tähtsust ühenduse programmide ning hariduse ja koolituse valdkonna poliitiliste arengute vahel, väljendati soovi struktureerida ühenduse tegevust nõnda, et see vastaks paremini elukestva õppe paradigmale, ja rõhutati, et sellise tegevuse rakendamiseks on vaja lihtsamat, kasutajasõbralikumat ja paindlikumat lähenemisviisi.

(19)	Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt võib programmi rakendamist lihtsustada, kasutades kindlasummalist rahastamist, mida võib võimaldada kas toetustena programmides osalejatele või ühenduse toetusena programmi haldamiseks riigi tasandil loodud struktuuridele.

(20)

Hariduse ja koolituse valdkonnas riikidevaheliseks koostööks ja liikuvuseks antava ühenduse toetuse kaasamine ühte integreeritud programmi annaks märkimisväärseid eeliseid, sest selline programm tagaks erinevate tegevusvaldkondade parema koostoime ja võimaldaks rohkem toetada elukestva õppe arengut ning tagaks programmi kooskõlastatuma, sujuvama ja tõhusama haldamise. Integreeritud programm ergutaks samuti tegema suuremat koostööd hariduse ja koolituse erinevate tasemete vahel.

(21)	Seega tuleks luua elukestva õppe programm, et elukestva õppe abil kaasa aidata Euroopa Liidu arenemisele arenenud teadmistepõhise ühiskonnana, mida iseloomustab säästev majanduslik areng, uute ja paremate töökohtade loomine ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus.

(22)

Arvestades koolide, kõrghariduse, kutseõppe ja täiskasvanute koolituse eripära ning sellest tulenevat vajadust ühenduse tegevuse järele, mis põhineks neile kohaldatud eesmärkidel, tegevusviisidel ja organisatsioonilistel struktuuridel, on asjakohane säilitada individuaalprogrammid kõigile nimetatud neljale sektorile suunatud elukestva õppe programmi raames, samas suurendades nendevahelist ühtsust ja kokkusobivust.

(23)

Oma teatisega “Rajades meie ühist tulevikku: laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013”, määras komisjon rea kvantifitseeritud eesmärke, mis tuleb saavutada uue põlvkonna ühenduse haridus- ja koolitusprogrammide abil, mis nõuavad liikuvuse ja partnerlustegevuste märkimisväärset suurendamist.

(24)

Arvestades näidatud riikidevahelise liikuvuse kasulikke mõjusid üksikisikutele ja haridus- ja koolitussüsteemidele, suurt hulka rahuldamata nõudmisi liikuvuse osas kõigis sektorites ja selle tähtsust Lissaboni eesmärgi kontekstis, on vaja oluliselt suurendada toetust riikidevahelisele liikuvusele nelja valdkonna allprogrammides.

(25)	Selleks, et välisriikides õppijate tegelikke täiendavaid kulusid paremini katta, peaks neile antava liikuvustoetuse reaalne väärtus olema kogu programmi ajal 200 EUR kuus.

(26)

Siiani ühenduse programmidega hõlmamata üksikute keskkooliõpilaste ja üksikute täiskasvanud õppijate liikuvusvajadusi tuleks paremini arvesse võtta, luues Comeniuse ja Grundtvigi programmide raames uut liiki liikuvusmeetmeid. Veelgi tõhusamalt peaks samuti ära kasutada võimalusi, mida pakub üksikute õpetajate vahetus naaberpiirkondade koolide vahelise pikaajalise koostöö arendamisel.

(27)

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on Euroopa majanduses tähtis roll. Siiani aga on selliste ettevõtjate osalemine Leonardo da Vinci programmis olnud piiratud. Tuleks võtta meetmeid, mis suurendaksid selliste ettevõtjate huvi ühenduse sellealase tegevuse vastu, eelkõige tagades, et praktikantidele avaneb rohkem liikuvusvõimalusi. Sellise liikuvuse tulemuste tunnustamiseks tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, mis on analoogsed Erasmuse programmis kasutatavatele.

(28)	Arvestades Euroopas töö tõttu sageli elukohta vahetavate ja liikuvate töötajate laste ees seisvate haridusväljakutsete eripära, tuleks täielikult ära kasutada Comeniuse programmi pakutavad võimalused, et toetada selliste laste vajaduste täitmisele suunatud riikidevahelist tegevust.

(29)	Liikuvuse suurenemisega kogu Euroopas peaks kaasnema hariduse kvaliteedi jätkuv parandamine.

(30)

Selleks et rahuldada suurenenud vajadust toetada Euroopa tasandil nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks mõeldud tegevusi, tagada vahendid valdkondadevahelise tegevuse toetamiseks keelte ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning tugevdada programmi tulemuste levitamist ja kasutamist, on asjakohane täiendada nelja valdkondlikku allprogrammi horisontaalse programmiga.

(31)

Selleks et rahuldada suurenevat vajadust Euroopa integratsiooniprotsessi ja selle arengu alaste teadmiste ja dialoogi järele, on tähtis edendada õpetamise, uurimistöö ja selles valdkonnas peetava mõttevahetuse kvaliteeti, toetades Euroopa integratsiooniprotsessi alasele uurimistööle spetsialiseerunud kõrgkoole, hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevaid Euroopa ühendusi ning Jean Monnet’ tegevuskava.

(32)

Käesoleva otsuse sõnastamisel on vaja olla piisavalt paindlik, et võimaldada elukestva õppe programmi tegevusi asjakohaselt kohandada, et need vastaks muutuvatele vajadustele ajavahemikus 2007-2013, ning et vältida Socratese ja Leonardo da Vinci programmide eelmiste etappide põhjendamatult üksikasjalikke sätteid.

(33)	Kogu oma tegevuses seab ühendus eesmärgiks kaotada meeste ja naiste vaheline ebavõrdsus ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust vastavalt asutamislepingu artikli 3 lõikele 2.

(34)

Asutamislepingu artikli 151 kohaselt võtab ühendus asutamislepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte eelkõige selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kultuuri, hariduse ja koolituse koostoimele. Ergutada tuleks kultuuridevahelist dialoogi.

(35)	On vaja edendada kodanikuaktiivsust ning inimõiguste ja demokraatia austamist, samuti tõhustada võitlust mis tahes kujul tõrjutuse, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu.

(36)

On vaja võimaldada ulatuslikumat juurdepääsu isikutele, kes kuuluvad ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse, ja tegeleda aktiivselt puudega isikute spetsiifiliste õpivajadustega programmi kõikide osade rakendamisel, sealhulgas kasutades suuremaid toetusi, mis vastavad puudega isikute osalemisest tulenevatele suurematele kulutustele, ning toetada viipekeele ja Braille kirja õppimist ja kasutamist.

(37)	Tuleks arvesse võtta Euroopa aasta haridus spordi kaudu (2004) saavutusi ning haridusasutuste ja spordiorganisatsioonide vahelisest koostööst tulenevat võimalikku haridusalast kasu, mida sellel aastal rõhutati.

(38)	Euroopa Liidu kandidaatriigid ja EFTA riigid, mis on EMP liikmed, võivad osaleda ühenduse programmides kooskõlas ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate lepingutega.

(39)

19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki Euroopa Ülemkogu kiitis heaks nõukogu 16. juuni 2003. aasta järeldused Lääne-Balkani riikide kohta, sealhulgas selle lisa “Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole”, millega nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel.

(40)	Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon on teatanud oma kavatsusest korraldada läbirääkimised, et sõlmida lepingud ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu ühenduse haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammid.

(41)	Elukestva õppe programmi tuleks regulaarselt jälgida ja hinnata ühenduse ja liikmesriikide vahelise koostöö raames, et võimaldada ümberkohandamisi, eriti meetmete rakendamise prioriteetide osas. Hinnang peaks sisaldama iseseisvate ja erapooletute asutuste antud välishinnangut.

(42)	Euroopa Parlament juhtis oma 28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis Socratese programmi rakendamise kohta (12) tähelepanu toetuse taotlejatele tulenevale ebaproportsionaalselt raskele haldusmenetlusele programmi teises etapis.

(43)

Tuleb kohaldada ühenduse finantshuvide kaitsmiseks vastuvõetud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (13) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (14) võttes eelarvevahendite valikul arvesse lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtet, nende juhtude piiramist, kui komisjon vastutab otseselt rakendamise ja juhtimise eest, ning vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahelist nõutavat proportsionaalsust.

(44)	Programmi edukaks rakendamiseks on vaja oluliselt lihtsustada halduskorda. Haldus- ja aruandenõuded peavad olema proportsionaalsed toetuse suurusega.

(45)	Samuti tuleks võtta kohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning tuleks astuda vajalikke samme, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.

(46)

Otstarbekas on tagada elukestva õppe programmi korrektne lõpetamine eelkõige seoses programmi juhtimise mitmeaastase korra jätkamisega näiteks tehnilise ja haldusabi rahastamise puhul. Alates 1. jaanuarist 2014 peaksid tehniline- ja haldusabi tagama vajaduse korral selliste meetmete juhtimise, mis on 2013. aasta lõpuks veel pooleli, sealhulgas nende jälgimise ja auditi.

(47)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt kvaliteetse hariduse ja koolituse alal Euroopa tasandil tehtava koostöö toetamist, ei suuda liikmesriigid mitmepoolse partnerluse, riikidevahelise liikuvuse ja kogu ühendust hõlmava teabevahetuse tõttu piisavalt saavutada ning vajaliku tegevuse ja vajalike meetmete tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

(49)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (16)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK

Elukestva õppe programm

Artikkel 1

Elukestva õppe programmi loomine

1. Käesoleva otsusega luuakse programm ühenduse tegevuseks elukestva õppe valdkonnas, edaspidi “elukestva õppe programm”.

2. Elukestva õppe programmi üldeesmärk on elukestva õppe abil kaasa aidata ühenduse arengule arenenud teadmistepõhise ühiskonnana, mida iseloomustab säästev majanduslik areng, uute ja paremate töökohtade loomine ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus, tagades samas tulevastele põlvkondadele hea keskkonnakaitse. Eelkõige on sihiks edendada vahetussidemeid, koostööd ja liikuvust ühenduse haridus- ja koolitussüsteemide vahel, nii et neist saaks kvaliteedi mõõdupuu kogu maailmas.

a)	aidata kaasa kvaliteetse elukestva õppe arengule ning edendada kõrget tulemuslikkust, innovatsiooni ja Euroopa mõõdet valdkonna süsteemides ja tavades;
b)	toetada Euroopa elukestva õppe ruumi loomist;
c)	aidata parandada elukestva õppe võimaluste kvaliteeti, huvipakkuvust ja kättesaadavust liikmesriikides;
d)	tugevdada elukestva õppe panust sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, kodanikuaktiivsusse, kultuuridevahelisse dialoogi, soolisse võrdõiguslikkusse ja isiklikku eneseteostusse;
e)	aidata edendada loovust, konkurentsivõimet, töövalmidust ja ettevõtlusvaimu kasvu;
f)	aidata kaasa igas vanuses, sealhulgas erivajadustega isikute ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast, suuremale osalemisele elukestvas õppes;
g)	edendada keeleõpet ja keelelist mitmekesisust;
h)	toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva(te) innovatiivse(te) sisu, teenuste, pedagoogika ja tavade arengut;
i)	tugevdada elukestva õppe rolli Euroopa kodanikutunde loomisel, mis põhineb inimõiguste ja demokraatia mõistmisel ja austamisel, ning soodustada sallivust ja austust teiste inimeste ja kultuuride vastu;
j)	edendada Euroopas kvaliteedi tagamisel tehtavat koostööd kõigis hariduse ja koolituse valdkondades;
k)	edendada tulemuste, innovatiivsete toodete ja protsesside parimat kasutamist ning vahetada häid tavasid elukestva õppe programmiga hõlmatud valdkondades, et parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti.

4. Kooskõlas lisas ettenähtud haldussätetega toetab ja täiendab elukestva õppe programm liikmesriikide võetud meetmeid, tunnustades samas täielikult liikmesriikide vastutust haridus- ja koolitussüsteemide sisu ees ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

5. Vastavalt artiklile 3 püütakse elukestva õppe programmi eesmärke saavutada nelja valdkondliku programmi, ühe horisontaalse programmi ja Jean Monnet’ programmi (edaspidi ühiselt “allprogrammid”) rakendamise teel.

6. Käesolevat otsust rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Ettevalmistavaid meetmeid, sealhulgas artikli 9 kohaseid komisjoni otsuseid, võib siiski rakendada alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Artikkel 2

Mõisted

1)	alusharidus – organiseeritud haridusalane tegevus enne kohustuslikku algkooli;

2)	õpilane – isik, kes on õppimise eesmärgil kantud kooli nimekirja;

3)	kool – asutus, mis annab üld- (lasteaed, algkool, põhikool), kutse- või tehnilist haridust, ja keeleõpet edendavate meetmete puhul erandkorras töö käigus toimuvat väljaõpet pakkuv kooliväline asutus;

4)	õpetaja/haridustöötaja – isik, kes osaleb oma tööülesannete kaudu otseselt hariduse andmise protsessis liikmesriigis;

5)	koolitaja – isik, kes oma tööülesannete kaudu osaleb liikmesriigis otseselt kutsehariduse ja -koolituse protsessis;

6)	üliõpilane – kõrgkoolis õppiv isik, kes õpib mis tahes eriala eesmärgiga omandada kõrgharidus saades pärast lõpetamist tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni, sealhulgas doktoriõpe;

7)	praktikant – koolitusasutuses, koolitusorganisatsioonis või töökohas kutsekoolitust saav isik;

8)	täiskasvanud õppija – täiskasvanuhariduses osalev õppija;

9)	tööturul olevad inimesed – töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad või inimesed, keda saab tööle rakendada;

10)

kõrgkool –

a)	siseriiklikele õigusaktidele või tavadele vastav kõrgharidusasutus, mis annab tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni, olenemata sellest, millist nime selliste asutuste puhul liikmesriikides võidakse kasutada;

b)	siseriiklikele õigusaktidele või tavadele vastav asutus, mis pakub kolmanda taseme kutseharidust või -koolitust;

11)

ühised magistrikursused – kõrghariduse raames pakutavad magistrikursused:

a)	mis hõlmavad vähemalt kolme kõrgkooli kolmest liikmesriigist;

b)	milles kasutatav õppekava hõlmab õppeperioodi vähemalt kahes nimetatud kolmest kõrgkoolist;

c)	milles kasutatakse partnerõppeasutustes läbitud õppeperioodide tunnustamiseks Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteemil põhinevat või sellega kokkusobivat sisemist mehhanismi;

d)	mille tulemusel saadakse osalevatelt kõrgkoolidelt ühis-, topelt- või mitmekordne kraad, mis on liikmesriikide poolt tunnustatud või akrediteeritud;

12)

kutsekoolitus – mis tahes kutsekoolituse algõpe, sealhulgas tehniline ja tööalane koolitus ning väljaõpe, mis aitab saada kutsekvalifikatsiooni, mida tunnustavad pädevad asutused selles liikmesriigis, kus kvalifikatsioon saadi, samuti kutsekoolituse jätkuõpe või töötamise jooksul isiku poolt saadav koolitus;

13)	täiskasvanuharidus – mis tahes kujul formaalne, mitteformaalne või informaalne täiskasvanute õpe, mis ei ole kutseõpe;

14)	õppelähetus – lühiajaline lähetus elukestva õppe mõne külje uurimiseks mõnes teises liikmesriigis;

15)	liikuvus – viibimine teataval ajavahemikul teises liikmesriigis õppimise, töökogemuse, muu õppimis- või õpetamistegevuse või sellega seotud haldustegevuse eesmärgil, mida vajadusel toetab vastuvõtva riigi keele või töökeele alane ettevalmistuskursus või täiendkoolitus;

16)

praktika – teise liikmesriigi ettevõtjas või organisatsioonis teataval ajavahemikul viibimine, mille eesmärk on aidata üksikisikutel kohaneda ühenduse tööjõuturu nõuetega, omandada erioskusi ja parandada kõnealuse riigi majandus- ja sotsiaalsest kultuurist arusaamist seoses omandatava töökogemusega, ning mida vajadusel toetab vastuvõtva riigi keele või töökeele alane ettevalmistuskursus või täiendkoolitus;

17)	ühepoolne – üheainsa asutuse kaasamine;

18)	kahepoolne – partnerite kaasamine kahest liikmesriigist;

19)	mitmepoolne – partnerite kaasamine vähemalt kolmest liikmesriigist. Komisjon võib mitmepoolsetena käsitada ühendusi või teisi asutusi, kui nende liikmed on pärit vähemalt kolmest liikmesriigist;

20)	partnerlus – kahe- või mitmepoolne leping eri liikmesriikides asuvate asutuste või organisatsioonide rühmituste vahel eesmärgiga viia täide ühiseid Euroopa tegevusi elukestva õppe valdkonnas;

21)	võrgustik – konkreetses elukestva õppe valdkonnas, teadusharus või sektoris tegevate asutuste ametlik või mitteametlik rühmitus;

22)	projekt – organisatsioonide või asutuste ametlike või mitteametlike rühmituste poolt ühiselt välja töötatud koostöötegevus, millel on määratletud tulemus;

23)	projekti koordinaator – organisatsioon või asutus, kes vastutab mitmepoolse rühmituse poolt projekti rakendamise eest;

24)	projekti partnerid – mitmepoolsesse rühmitusse kuuluvad organisatsioonid või asutused, välja arvatud koordinaator;

25)	ettevõtja – kõik ettevõtjad, kes osalevad majandustegevuses riigi- või erasektoris, olenemata nende suurusest, õiguslikust seisundist või tegevusvaldkonnast, sealhulgas sotsiaalmajanduses tegevad ettevõtjad;

26)	tööturu osapooled – liikmesriigi tasandil siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele vastavad tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning ühenduse tasandil tööandjate ja töötajate organisatsioonid, kes osalevad sotsiaalses dialoogis ühenduse tasandil;

27)	juhendamine ja nõustamine – mitmesugune tegevus, nagu teavitamine, hindamine, suunamine ja nõu andmine, mille eesmärk on aidata õppijatel, koolitajatel ja muul personalil teha haridus- ja koolitusprogrammide või töövõimalustega seotud valikuid;

28)	tulemuste levitamine ja kasutamine – tegevused, mille eesmärk on tagada elukestva õppe programmi ja sellele eelnenud programmide tulemuste asjakohane tunnustamine, demonstreerimine ja laiaulatuslik rakendamine;

29)

elukestev õpe – kogu üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpe, milles elu jooksul osaletakse ning mille tulemuseks on paremad teadmised, oskused ja pädevused isiklikus, ühiskondlikus, sotsiaalses ja/või tööelus. Siia kuulub ka juhendamis- ja nõustamisteenuste osutamine.

Artikkel 3

Allprogrammid

a)	Comeniuse programm, mis on suunatud kõikide selliste õpilaste õpetamise ja õppimisega seotud vajaduste täitmisele, kes omandavad alusharidust ja üldharidust kuni teise taseme kõrgema astmeni, samuti sellist haridust pakkuvatele asutustele ja organisatsioonidele;
b)	Erasmuse programm, mis on suunatud kõikide selliste isikute õpetamise ja õppimise vajaduste täitmisele, kes on seotud kõrghariduse või kolmanda taseme kutsehariduse või -koolitusega (olenemata kursuse kestusest või kvalifikatsioonist), kaasa arvatud doktoriõppe, ning sellist haridust ja koolitust pakkuvatele või soodustavatele asutustele ja organisatsioonidele;
c)	Leonardo da Vinci programm, mis on suunatud kõikide selliste isikute õpetamise ja õppimise vajaduste täitmisele, kes on seotud kutsehariduse või -koolitusega, välja arvatud kolmandal tasemel õppijad, ning sellist haridust ja koolitust pakkuvatele või soodustavatele asutustele ja organisatsioonidele;
d)	Grundtvigi programm, mis on suunatud kõikide selliste õppijate õpetamise ja õppimise vajaduste täitmisele, kes osalevad mis tahes kujul täiskasvanute koolituses, ning sellist haridust pakkuvatele või võimaldavatele asutustele ja organisatsioonidele.

a)	poliitikaalane koostöö ja innovatsioon elukestvas õppes;
b)	keeleõppe edendamine;
c)	elukestva õppe valdkonnas info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva(te) innovatiivse(te) sisu, teenuste, pedagoogika ja tava arendamine;
d)	programmi ja sellega seotud eelmiste programmidega toetatud tegevuste tulemuste levitamine ja kasutamine ning heade tavade vahetamine.

a)	Jean Monnet’ tegevuskava;
b)	tegevustoetuste andmine Euroopa integratsiooni küsimustega tegelevatele asutustele;
c)	tegevustoetuste andmine teistele hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevatele Euroopa asutustele ja ühendustele.

Artikkel 4

Elukestva õppe programmis osalejad

a)	õpilased, üliõpilased, praktikandid ja täiskasvanud õppijad;

b)	elukestva õppe mis tahes küljega seotud õpetajad, koolitajad ja muu personal;

c)	inimesed tööturul;

d)	asutused või organisatsioonid, mis pakuvad õppimisvõimalust elukestva õppe programmi või selle allprogrammide raames;

e)	kohalikul, piirkondlikul või siseriiklikul tasandil elukestva õppe mis tahes külgipuudutavate süsteemide ja põhimõtete eest vastutavad isikud ja asutused;

f)	ettevõtjad, tööturu osapooled ja nende organisatsioonid kõikidel tasanditel, sealhulgas tootmisharusisesed organisatsioonid ning kaubandus- ja tööstuskojad;

g)	elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused;

h)	elukestva õppe valdkonnas tegutsevad ühendused, sealhulgas üliõpilaste, praktikantide, õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja täiskasvanud õppijate ühendused;

i)	elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused;

j)	mittetulundusorganisatsioonid, vabatahtlikud ühendused, valitsusvälised organisatsioonid.

Artikkel 5

Ühenduse tegevused

a)	isikute liikuvus elukestva õppe raames;
b)	kahe- ja mitmepoolne partnerlus;
c)	mitmepoolsed projektid, mis on spetsiaalselt ette nähtud haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi edendamiseks innovatsiooni riikidevahelise ülekande abil;
d)	ühepoolsed ja siseriiklikud projektid;
e)	mitmepoolsed projektid ja võrgustikud;
f)	elukestva õppe põhimõtete ja süsteemide jälgimine ja analüüsimine, viitematerjalide, sh uurimuste, statistika, analüüside ja näitajate koostamine ja regulaarne parandamine, kvalifikatsiooni ja eelnevate õpingute läbipaistvust ja tunnustamist toetav tegevus ning kvaliteedi tagamise alast koostööd toetav tegevus;
g)	toetuste andmine elukestva õppe programmiga hõlmatud valdkonnas tegutsevate asutuste ja ühenduste teatud tegevus- ja halduskulude kompenseerimiseks;
h)	elukestva õppe programmi eesmärkide edendamiseks kavandatud muud algatused (“kaasnevad meetmed”).

2. Ühenduse toetust võib anda ettevalmistavatele lähetustele seoses mis tahes käesolevas artiklis sätestatud tegevusega.

3. Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume või kohtumisi, mis võiksid tõenäoliselt hõlbustada elukestva õppe programmi rakendamist, võtta asjakohaseid teavitamise, avalikustamise ja levitamisega seotud meetmeid, samuti meetmeid, millega suurendada teadlikkust programmist, ning teostada programmi järelevalvet ja hindamist.

4. Selles artiklis osutatud tegevust võib rakendada vahetult komisjon, samuti võib selleks kasutada projektikonkursse ja pakkumiskutseid.

Artikkel 6

Komisjoni ja liikmesriikide ülesanded

1. Komisjon tagab elukestva õppe programmis ettenähtud ühenduse meetmete tõhusa ja tulemusliku rakendamise.

võtavad vajalikke meetmeid elukestva õppe programmi tõhusa toimimise tagamiseks siseriiklikul tasandil, kaasates kõik elukestva õppe külgedega seotud pooled kooskõlas siseriiklike tavade või õigusaktidega;

loovad või nimetavad asjakohase struktuuri (riiklikud bürood) elukestva õppe programmi tegevuste rakendamise kooskõlastatud juhtimiseks siseriiklikul tasandil, sealhulgas eelarve haldamiseks, vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti c ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 38 sätetele ja kooskõlas järgmiste kriteeriumidega, ning teostavad selliste büroode tegevuse üle järelevalvet:

i)	riikliku büroo ülesannete täitmiseks loodud või nimetatud organisatsioon on juriidiline isik või juriidilise isikuna toimiva asutuse osa, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigusakte. Ministeeriumi ei või määrata riiklikuks bürooks;

ii)	igas riiklikus büroos peab selle ülesannete täitmiseks olema piisav arv töötajaid, kellel on asjakohane kvalifikatsioon ja vajalik keelteoskus rahvusvaheliseks koostööks hariduse ja koolituse valdkonnas;

iii)	riiklikul bürool peab olema vajalik infrastruktuur, eelkõige vajalik info- ja kommunikatsioonitehnika;

iv)	riiklik büroo peab tegutsema halduskontekstis, mis võimaldab bürool oma ülesandeid nõuetekohaselt täita ja vältida huvide konflikti;

v)	riiklik büroo peab olema suuteline kohaldama ühenduse tasandil kehtestatud finantsjuhtimise eeskirju ja lepingulisi tingimusi;

vi)	riiklik büroo peab esitama piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, ja büroo juhtimissuutlikkus peab olema piisav tema hallata antud ühenduse vahendite taseme jaoks;

vastutavad selle eest, et punktis b osutatud riiklikud bürood kasutaksid neile projektide toetamiseks eraldatud vahendeid nõuetekohaselt, eriti aga selle eest, et riiklikud bürood järgiksid läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning väldiksid topeltrahastamist muudest ühenduse rahastamisallikatest, ning et riiklikud bürood järgiksid kohustust kontrollida projekte ja nõuda tagasi toetusesaajate poolt tagasimaksmisele kuuluvad summad;

võtavad vajalikke meetmeid, et tagada punktis b osutatud riikliku büroo asjakohane auditeerimine ja finantskontroll, ja eelkõige:

esitavad komisjonile enne riikliku büroo töö algust vajalikud kinnitused riiklikus büroos vastavalt laitmatu finantsjuhtimise eeskirjadele kohaldatavate menetluste, kontrolli- ja raamatupidamissüsteemide ning hanke- ja toetuse andmisega seotud menetluste olemasolu, asjakohasuse ja nõuetekohase toimimise kohta;

ii)	peavad komisjonile igal aastal esitama kinnitava deklaratsiooni riiklike büroode rahandussüsteemide ja -menetluste usaldusväärsuse ning nende kontode aususe kohta;

kooskõlas punktiga b loodud või määratud siseriiklikule struktuurile omistatava eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral, mille tõttu komisjon esitab riiklikule büroole nõudeid, kuid need pole veel täielikult täidetud, vastutavad tagasisaamata summade eest;

nimetavad komisjoni nõudel koolitusvõimalusi pakkuvad asutused või organisatsioonid, või selliste asutuste või organisatsioonide liigid, mida peetakse sobivaks osalema elukestva õppe programmis vastaval territooriumil;

püüavad võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada õiguslikud ja halduslikud takistused, mis ei võimalda elukestva õppe programmil korralikult toimida;

võtavad meetmeid tagamaks, et siseriiklikul tasandil toimiks võimalik koostoime teiste ühenduse programmide ja rahaliste vahenditega ning kõnealustes liikmesriikides toimivate muude asjakohaste programmidega.

a)	ülemineku hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas eelnevate programmide raames läbiviidud tegevuste ning elukestva õppe programmi alusel rakendatavate tegevuste vahel;
b)	ühenduste finantshuvide piisava kaitse, eelkõige kehtestades tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, halduskontrollid ja karistused;
c)	elukestva õppe programmi raames toetatavate meetmetega seotud ulatusliku teabe levitamise, avalikustamise ja järelevalve;
d)	programmi tulemuste ja mõju mõõtmiseks ning artiklis 15 osutatud tegevuste järelevalveks ja hindamiseks vajalike olemasolevate andmete kogumise, analüüsi ja töötlemise;
e)	eelnevate haridus- ja koolitusprogrammide ja elukestva õppe programmi tulemuste levitamise.

Artikkel 7

Kolmandate riikide osalemine

a)	Euroopa majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad EFTA riigid vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;
b)	kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia alusel, vastavalt üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on sätestatud nende riikidega nende osalemise kohta ühenduse programmides sõlmitud raamlepingutes;
c)	Lääne-Balkani riigid kooskõlas sätetega, mis määratakse kindlaks nende riikidega sõlmitavates raamlepingutes, millega nähakse ette selliste riikide ühenduse programmides osalemine;
d)	Šveitsi Konföderatsioon temaga sõlmitava kahepoolse lepingu alusel.

2. Artikli 3 lõike 3 punktis a viidatud Jean Monnet’ programmi põhitegevus nr 1 on samuti avatud kõrgharidusasutustele kolmandates riikides.

3. Elukestva õppe programmis osalevad kolmandad riigid kohustuvad täitma kõiki kohustusi ja ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas otsuses liikmesriikide jaoks.

Artikkel 8

Rahvusvaheline koostöö

Komisjon võib elukestva õppe programmi raames ja kooskõlas artikliga 9 teha koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooniga (UNESCO).

II PEATÜKK

Elukestva õppe programmi rakendamine

Artikkel 9

Rakendusmeetmed

a)	iga-aastane tööplaan, sealhulgas prioriteedid;
b)	aastaste eraldiste ja vahendite jaotus allprogrammi piires ja allprogrammide vahel;
c)	allprogrammide rakendamise üldsuunised (sealhulgas otsused, mis puudutavad meetmete iseloomu, nende kestust ja rahastamise taset), valikukriteeriumid ja -menetlused;
d)	komisjoni ettepanekud, kuidas valida artikli 33 lõike 1 punktides b ja c nimetatud mitmepoolsete projektide ja võrgustike taotlusi;
e)	komisjoni ettepanekud, kuidas valida artikli 5 lõike 1 punktis e nimetatud ning käesoleva lõike punktiga d ja artikli 5 lõike 1 punktidega f, g ja h hõlmamata tegevuste taotlusi, millele eraldatav ühendusepoolne kavandatav toetus ületab 1 miljon eurot;
f)	komisjoni, liikmesriikide ja riiklike büroode asjakohase rolli ja ülesannete määratlus, võttes arvesse lisas esitatud “Riikliku büroo menetlust”;
g)	vahendite jaotus liikmesriikide seas lisas sätestatud riikliku büroo menetluse kaudu juhitavatele tegevustele;
h)	elukestva õppe programmi sisemise järjepidevuse tagamise kord;
i)	elukestva õppe programmi ja allprogrammide järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord.

2. Rakendusmeetmed kõigis loetletud küsimustes, v.a lõikes 1 nimetatud küsimustes, võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, edaspidi “komitee”.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätteid.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

5. Liikmesriike ei või esindada isikud, kes töötavad artikli 6 lõike 2 punktis b viidatud riiklikes büroodes või vastutavad selliste büroode tegevuse eest.

Artikkel 11

Tööturu osapooled

1. Kui komiteega konsulteeritakse küsimuses, mis puudutab käesoleva otsuse kohaldamist seoses kutsehariduse ja -koolitusega, võivad komisjoni poolt Euroopa tööturu osapoolte ettepanekute alusel nimetatud tööturu osapoolte esindajad osaleda komitee töös vaatlejatena.

Nimetatud vaatlejate arv on võrdne liikmesriikide esindajate arvuga.

2. Vaatlejatel on õigus nõuda, et nende seisukohad kantaks komitee koosoleku protokolli.

Artikkel 12

Horisontaalpoliitika

a)	tõstes teadlikkust Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning kultuuride paljususe tähtsusest ning vajadusest võidelda rassismi, eelarvamuste ja ksenofoobia vastu;

b)	tagades võimalused erivajadustega õppijatele, eelkõige aidates edendada nende integreerumist tavaõppesse ja -koolitusse;

c)	edendades meeste ja naiste vahelist võrdsust ning aidates kaasa võitluses diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 13

Kooskõla ja vastastikune täiendavus muu poliitikaga

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega täieliku kooskõla ja vastastikuse täiendavuse tööprogrammiga “Haridus ja koolitus 2010” ja muude asjakohaste ühenduse poliitikate, vahendite ja tegevustega, eelkõige järgmistes valdkondades: kultuur, meedia, noorsugu, teadusuuringud ja arendustegevus, tööhõive, kvalifikatsioonide tunnustamine, ettevõtlus, keskkond, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning ühenduse statistikaprogramm.

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega tõhusa seose ühenduse elukestva õppe programmi ning haridus- ja koolitusvaldkonna programmide ja tegevuste vahel, mida teostatakse ühenduse ühinemiseelsete vahendite raames ja muus koostöös kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Komisjon teavitab komiteed regulaarselt teistest olulistest ühenduse algatustest elukestva õppe valdkonnas, sealhulgas koostööst kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

3. Elukestva õppe programmi tegevuste rakendamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive partnerluse raames nõukogu poolt vastu võetud integreeritud tööhõivesuunistes määratletud prioriteete.

4. Partnerluse raames Euroopa tööturu osapooltega püüab komisjon arendada kooskõla elukestva õppe programmi ja ühenduse tasandil, sealhulgas erinevates majandusvaldkondades toimuva sotsiaalse dialoogi vahel.

5. Elukestva õppe programmi rakendamisel tagab komisjon vajadusel Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) abi andmise selle pädevusega seotud valdkondades ja kooskõlas nõukogu määruses (EMÜ) nr 337/75 (17) sätestatud korraga. Vajaduse korral võib komisjon tagada ka Euroopa Koolitusfondi toetuse selle volituste ulatuses ja kooskõlas nõukogu määruses (EMÜ) nr 1360/90 (18) sätestatud korraga.

6. Komisjon teavitab kutseõppe nõuandekomiteed regulaarselt vastavast arengust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas.

III PEATÜKK

Finantssätted – hindamine

Artikkel 14

Rahastamine

1. Käesoleva otsuse rakendamise suunav rahastamispakett 1. jaanuarist 2007 algavaks seitsmeaastaseks perioodiks on 6 970 000 000 eurot. Selle paketi raames Comeniuse, Erasmuse, Leonardo da Vinci ja Grundtvigi programmidele eraldatavad summad ei tohi olla väiksemad lisa punktis B.11 ettenähtud summadest. Komisjon võib neid eraldisi muuta kooskõlas artikli 10 lõikes 2 nimetatud menetlusega.

2. Kuni 1 % elukestva õppe programmi eraldistest võib kasutada selleks, et toetada kolmandatest riikidest pärit partnerite, kes ei osale elukestva õppe programmis artikli 7 sätete alusel, osalemist elukestva õppe programmi raames toimuvas partnerluses, projektides ja võrgustiku meetmetes.

3. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 15

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon jälgib ja hindab koostöös liikmesriikidega korrapäraselt elukestva õppe programmi eesmärkide täitmist.

2. Komisjon korraldab elukestva õppe programmi regulaarseid sõltumatuid välishindamisi ja avaldab korrapäraselt järelevalveks vajalikku statistikat.

3. Elukestva õppe programmi ning eelnevate haridus- ja koolitusprogrammide järelevalve ja hindamiste tulemusi võetakse programmi rakendamisel arvesse.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile vastavalt 30. juuniks 2010 ja 30. juuniks 2015 aruanded elukestva õppe programmi rakendamise ja mõju kohta.

a)	31. märtsiks 2011 vahehindamise aruande elukestva õppe programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete külgede kohta, sealhulgas tulemuste analüüsi;
b)	31. detsembriks 2011 teatise elukestva õppe programmi jätkamise kohta;
c)	31. märtsiks 2016 järelhindamise aruande.

II JAOTIS

ALLPROGRAMMID

I PEATÜKK

Comeniuse programm

Artikkel 16

Comeniuse programmis osalejad

a)	õpilased, kes omandavad kuni teise taseme ülemise astme haridust;

b)	liikmesriikide poolt nimetatud koolid;

c)	nimetatud koolide õpetajad ja teised töötajad;

d)	ühendused, mittetulundusorganisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid ja nende kooliharidusega seotud esindajad;

e)	kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil hariduse organiseerimise ja andmise eest vastutavad isikud ja asutused;

f)	elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused;

g)	kõrgkoolid;

h)	elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused.

Artikkel 17

Comeniuse programmi eesmärgid

a)	arendada noorte ja haridustöötajate teadmisi ja arusaamist Euroopa kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest ning selle väärtusest;
b)	aidata noortel omandada põhilised eluks vajalikud oskused ja pädevused, mis on vajalikud nende isikliku arengu, tulevase töökoha ja Euroopa kodanikuaktiivsuse seisukohalt.

a)	parandada liikmesriikide õpilaste ja haridustöötajate liikuvuse kvaliteeti ja suurendada selle mahtu;
b)	parandada partnerluse kvaliteeti eri liikmesriikide koolide vahel ja suurendada selle mahtu, nii et kaasata programmiperioodi jooksul ühisesse haridusalasesse tegevusse vähemalt kolm miljonit õpilast;
c)	edendada elavate võõrkeelte õppimist;
d)	toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva(te) innovatiivse(te) sisu, teenuste, pedagoogika ja tavade arengut;
e)	parandada õpetajakoolituse kvaliteeti ja Euroopa mõõdet;
f)	toetada pedagoogilise lähenemise ja koolide haldamise parandamist.

Artikkel 18

Comeniuse programmi tegevused

Selline liikuvus võib hõlmata järgmist:

i)	õpilaste ja personali vahetust;

ii)	õpilaste liikuvust koolide vahel või haridustöötajate praktikat koolides või ettevõtjates;

iii)	õpetajatele ja haridustöötajatele mõeldud koolituskursustel osalemist;

iv)	õppe- ja ettevalmistavat külastust seoses liikuvuse, partnerluse, projekti- või võrgustikutegevustega;

v)	praktikat õpetajatele ja tulevastele õpetajatele.

Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud partnerluse arendamine:

i)	koolide vahel, eesmärgiga arendada välja õpilaste ja nende õpetajate ühiseid õppeprojekte (“Comeniuse koolipartnerlused”);

ii)	koolihariduse mis tahes osa eest vastutavate organisatsioonide vahel, et edendada piirkondlikku koostööd (“Comenius-Regio partnerlused”).

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid. Sellised projektid võivad olla suunatud järgmisele:

i)	parimate haridusalaste tavade, sealhulgas uute õpetamismeetodite või -materjalide arendamine, edendamine ja levitamine;

ii)	kogemuste omandamine või vahetamine seoses selliste süsteemidega, millega pakutakse eelkõige Comeniuse programmiga hõlmatud õppijatele, õpetajatele ja muule personalile kohandatud teavet või suuniseid;

iii)	uute õpetajakoolituse kursuste või kursuste uue sisu arendamine, edendamine ja levitamine.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed võrgustikud. Sellised võrgustikud võivad olla suunatud järgmisele:

i)	hariduse arendamine teadusharus või ainevaldkonnas, milles võrgustikud toimivad, nende enda ja hariduse laialdasema kasu pärast;

ii)	asjakohaste heade tavade ja innovatsiooni omaksvõtmine ja levitamine;

iii)	teiste loodud projektide ja partnerluste sisu toetamine;

iv)	vajaduste analüüsi ja sellise analüüsi praktilise kohaldamise arengu soodustamine koolihariduses.

Muud artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud Comeniuse programmi eesmärkide edendamisele suunatud algatused (“kaasnevad meetmed”).

2. Lõikes 1 viidatud tegevuste rakenduslikud üksikasjad otsustatakse kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud korraga.

Artikkel 19

Comeniuse programmile eraldatud summa

Vähemalt 80 % Comeniuse programmile eraldatud summast kasutatakse vastavalt artikli 18 lõike 1 punktile a liikuvuse ja vastavalt artikli 18 lõike 1 punktile b Comeniuse partnerluse toetamiseks.

II PEATÜKK

Erasmuse programm

Artikkel 20

Erasmuse programmis osalejad

a)	mis tahes vormis kolmanda taseme haridust omandavad ja kolmanda taseme koolituses osalevad üliõpilased;

b)	liikmesriikide täpsustatud kõrgkoolid;

c)	nimetatud haridusasutuste õpetajad, koolitajad ja muu personal;

d)	ühendused ja nende kõrgharidusega seotud esindajad, sealhulgas vastavad üliõpilaste, ülikoolide ja õpetajate/koolitajate ühendused;

e)	ettevõtjad, tööturu osapooled ja teised tööelu esindajad;

f)	kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil hariduse ja koolituse organiseerimise ja andmise eest vastutavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid;

g)	elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused;

h)	elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused.

Artikkel 21

Erasmuse programmi eesmärgid

a)	toetada Euroopa kõrgharidusruumi loomist;
b)	tugevdada kõrghariduse ja kõrgema kutsehariduse osakaalu innovatsiooniprotsessis.

a)	parandada õpilaste ja õppejõudude liikuvuse kvaliteeti ja suurendada selle mahtu kogu Euroopas, aidates kaasa sellele, et 2012. aastaks oleks Erasmuse programmi ja sellele eelnenud programmide raames üliõpilasvahetusega seotud vähemalt kolm miljonit osalejat;
b)	parandada Euroopa kõrgkoolide vahelise mitmepoolse koostöö kvaliteeti ja suurendada selle mahtu;
c)	suurendada Euroopas omandatava kõrghariduse ja kõrgema kutsehariduse kvalifikatsioonide vahelist läbipaistvust ja ühilduvust;
d)	parandada kõrgkoolide ja ettevõtjate vahelise koostöö kvaliteeti ja suurendada selle mahtu;
e)	hõlbustada kolmanda taseme hariduses ja koolituses innovatiivsete tavade arengut ning nende ülevõtmist, sealhulgas ülevõtmist ühest osalevast riigist teistesse;
f)	toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva(te) innovatiivse(te) sisu, teenuste, pedagoogika ja tavade arengut.

Artikkel 22

Erasmuse programmi tegevused

Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikisikute liikuvus. Selline liikuvus võib hõlmata järgmist:

i)	üliõpilaste liikuvust liikmesriikides kõrgkoolides õppimise või koolituses osalemise eesmärgil, samuti praktikat ettevõtjates, koolituskeskustes, uurimiskeskustes või muudes organisatsioonides;

ii)	kõrgkoolide õppejõudude liikuvust eesmärgiga õpetada või saada koolitust välismaal asuvas partnerasutuses;

iii)	kõrgkoolide muu personali ja ettevõtjate personali liikuvust koolituse või õpetamise eesmärgil;

iv)	mitmepoolseid Erasmuse süvendatud programme.

Samuti võib toetada kodumaiseid ja võõrustavaid kõrgkoole või ettevõtjaid tegevuses, millega tagatakse kvaliteet vahetusprogrammide korraldamise kõikides etappides, kaasa arvatud keelealased ettevalmistuskursused ja keelealane täiendkoolitus.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mis muu hulgas keskenduvad innovatsioonile, eksperimentidele ja heade tavade vahetamisele eri- ja tegevuseesmärkides osutatud valdkondades.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed võrgustikud, mida juhivad kõrgkoolide konsortsiumid ja mis esindavad teadusharu või mitme teadusharuga valdkonda (“Erasmuse temaatilised võrgustikud”) ning mille eesmärk on arendada uusi õppimiskontseptsioone ja -pädevusi. Sellised võrgustikud võivad samuti sisaldada esindajaid teistest avalik-õiguslikest asutustest või ettevõtjatest ja ühendustest.

Muud artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud Erasmuse programmi eesmärkide edendamisele suunatud algatused (“kaasnevad meetmed”).

vähemalt teise õppeaasta üliõpilased, kes õpivad Erasmuse programmi liikuvusmeetme raames ühe õppeperioodi vältel teises liikmesriigis, olenemata sellest, kas neile on antud programmi alusel rahalist toetust. Selliseid perioode tunnustatakse täielikult saatja- ja võõrustajainstitutsiooni vaheliste kokkulepete alusel. Võõrustavad institutsioonid ei nõua vastavatelt üliõpilastelt õppemaksu;

b)	ühistes magistri programmides osalevad ja liikuvusega hõlmatud üliõpilased;

c)	praktikal olevad üliõpilased.

3. Lõikes 1 osutatud tegevuste rakenduslikud üksikasjad otsustatakse kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud korraga.

Artikkel 23

Erasmuse programmile eraldatud summa

Vähemalt 80 % Erasmuse programmile eraldatud summast kasutatakse vastavalt artikli 22 lõike 1 punktile a liikuvuse toetamiseks.

III PEATÜKK

Leonardo da Vinci programm

Artikkel 24

Leonardo da Vinci programmis osalejad

a)	mis tahes vormis kutsehariduses ja -koolituses osalevad isikud, välja arvatud kolmandal tasemel õppijad;

b)	inimesed tööturul;

c)	asutused või organisatsioonid, kes pakuvad õppimisvõimalusi Leonardo da Vinci programmiga hõlmatud valdkondades;

d)	nimetatud asutuste või organisatsioonide õpetajad, koolitajad ja muu personal;

e)	ühendused ja nende kutsehariduses ja -koolitusega seotud esindajad, sealhulgas praktikandid ning lapsevanemate ja õpetajate ühendused;

f)	ettevõtjad, tööturu osapooled ja teised tööelu esindajad, sealhulgas kaubanduskojad ja muud tootmisharusisesed organisatsioonid;

g)	elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused;

h)	kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil kutsehariduses ja -koolitusega seotud süsteemide ja põhimõtete eest vastutavad isikud ja asutused;

i)	elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused;

j)	kõrgkoolid;

k)	mittetulundusorganisatsioonid, vabaühendused, valitsusvälised organisatsioonid.

Artikkel 25

Leonardo da Vinci programmi eesmärgid

a)	toetada koolituses ja täiendõppes osalejaid teadmiste, oskuste ja kvalifikatsioonide omandamisel ja kasutamisel, et edendada isiklikku arengut, tööalast konkurentsivõimet ja Euroopa tööturul osalemist;
b)	toetada kutsehariduses ja -koolitusega seotud süsteemide, asutuste ja tavade kvaliteedi ja innovatiivsuse parandamist;
c)	suurendada kutsehariduses ja -koolituse ning liikuvuse ligitõmbavust ettevõtjatele ja üksikisikutele ja hõlbustada töötavate praktikantide liikumist.

a)	parandada kutsekoolituse algõppe ja jätkuõppega seotud inimeste liikuvuse kvaliteeti ja suurendada selle mahtu kogu Euroopas, et seeläbi suurendada ettevõtjatesse praktikale suunatute hulka elukestva õppe programmi lõpuks vähemalt 80 000 inimeseni aastas;
b)	parandada koolitusvõimalusi pakkuvate asutuste ja organisatsioonide, ettevõtjate, tööturu osapoolte ja teiste asjakohaste asutuste vahelise koostöö kvaliteeti ja suurendada selle mahtu kogu Euroopas;
c)	hõlbustada kutsehariduses ja -koolituses (v.a kolmanda tasandi koolitus) innovatiivsete tavade arengut ning nende tavade ülevõtmist, sealhulgas ülevõtmist ühest osalevast riigist teistesse;
d)	parandada kvalifikatsioonide ja pädevuste, sealhulgas mitteformaalse ja vabas vormis õppe käigus omandatud kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvust ning tunnustamist;
e)	ergutada elavate võõrkeelte õppimist;
f)	toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva(te) innovatiivse(te) sisu, teenuste, pedagoogika ja tavade arengut.

Artikkel 26

Leonardo da Vinci programmi tegevused

Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikisikute liikuvus. Nimetatud liikuvust korraldades või selle korraldamist toetades võetakse vajalikud ettevalmistavad meetmed, sealhulgas keelealane ettevalmistus, ning kantakse hoolt, et liikuvuses osalejatele oleks tagatud nõuetekohane järelevalve ja toetus. Selline liikuvus võib hõlmata järgmist:

i)	riikidevahelist ettevõtjatesse või koolitusasutustesse praktikale suunamist;

ii)	praktikale suunamist ja vahetusi, mis on suunatud koolitajate ja nõustajatele ning koolitusasutuste ning ettevõtjatesiseste koolituskavade ja kutsenõustamise eest vastutavate isikute erialase enesetäiendamisega.

Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud partnerlus, mis keskendub osalevatele organisatsioonidele ühist huvi pakkuvatele küsimustele.

Artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud mitmepoolsed projektid, eelkõige need, mille eesmärgiks on koolitussüsteemide parandamine keskendudes innovatsiooni ülekandmisele, mille hulka kuulub erinevates kontekstides välja töötatud innovatiivsete toodete ja protsesside keeleline, kultuuriline ja õiguslik kohandamine siseriiklikele vajadustele.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mille eesmärgiks on koolitussüsteemide parandamine, keskendudes innovatsiooni ning heade tavade arendamisele.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud ekspertide ja organisatsioonide temaatilised võrgustikud, mis tegelevad kutsehariduses ja -koolituse eriküsimustega.

Muud artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud Leonardo da Vinci programmi eesmärkide edendamisele suunatud algatused (“kaasnevad meetmed”).

2. Nimetatud tegevuste rakenduslikud üksikasjad otsustatakse kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud korraga.

Artikkel 27

Leonardo da Vinci programmile eraldatud summa

Vähemalt 60 % Leonardo da Vinci programmile eraldatud summast kasutatakse vastavalt artikli 26 lõike 1 punktidele a ja b liikuvuse ja partnerluste toetamiseks.

IV PEATÜKK

Grundtvigi programm

Artikkel 28

Grundtvigi programmis osalejad

a)	täiskasvanuhariduse raames õppijad;

b)	täiskasvanuhariduses õppimisvõimalusi pakkuvad asutused või organisatsioonid;

c)	nimetatud asutuste või organisatsioonide koolitajad ja muu personal;

d)	täiskasvanuhariduses tegevate töötajate esma- või täienduskoolitusega seotud asutused;

e)	ühendused ja nende täiskasvanuharidusega seotud esindajad, sealhulgas õppijate ja koolitajate ühendused;

f)	elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused;

g)	kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil täiskasvanuhariduse mis tahes küljega seotud süsteemide ja põhimõtete eest vastutavad isikud ja asutused;

h)	elukestva õppe küsimustega tegelevad uurimiskeskused ja asutused;

i)	ettevõtjad;

j)	mittetulundusorganisatsioonid, vabaühendused, valitsusvälised organisatsioonid;

k)	kõrgkoolid.

Artikkel 29

Grundtvigi programmi eesmärgid

a)	reageerida Euroopa vananevast elanikkonnast tulenevatele haridusalastele väljakutsetele;
b)	pakkuda täiskasvanutele võimalusi teadmiste ja pädevuse täiendamiseks.

a)	parandada täiskasvanuhariduses osalevate inimeste liikuvuse kvaliteeti ja kättesaadavust ja suurendada selle mahtu kogu Euroopas, et seeläbi toetada vähemalt 7 000 isiku liikuvust 2013. aastaks;
b)	parandada täiskasvanuharidusega seotud organisatsioonide koostöö kvaliteeti ja suurendada selle mahtu kogu Euroopas;
c)	pakkuda riskirühmadele ja sotsiaalselt tõrjututele, eelkõige eakatele inimestele ja neile, kellel on jäänud haridustee pooleli põhikvalifikatsioone omandamata, alternatiivseid võimalusi täiskasvanuhariduses osalemiseks;
d)	hõlbustada täiskasvanuhariduses innovatiivsete tavade arengut ning nende tavade ülekandmist, sealhulgas ülekandmist ühest osalevast riigist teistesse;
e)	toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva(te) innovatiivse(te) sisu, teenuste, pedagoogika ja tavade arengut;
f)	parandada pedagoogilist lähenemist ja täiskasvanuhariduses tegutsevate organisatsioonide juhtimist.

Artikkel 30

Grundtvigi programmi tegevused

Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikisikute liikuvus. Nimetatud liikuvust korraldades või selle korraldamist toetades võetakse vajalikud ettevalmistavad meetmed ning kantakse hoolt, et liikuvuses osalejatele oleks tagatud nõuetekohane järelevalve ja toetus. Selline liikuvus võib tähendada külastusi, praktikat ning formaalses või mitteformaalses täiskasvanuhariduses osalejate vahetusi, sealhulgas täiskasvanuharidusega seotud personali koolitust ja tööalast enesetäiendamist, eelkõige koostoimes partnerluste ja projektidega.

Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud partnerlused (“Grundtvigi õpikoostöö”), mis keskenduvad osalevatele organisatsioonidele ühist huvi pakkuvatele küsimustele.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mis on suunatud täiskasvanuhariduse süsteemide parandamisele innovatsiooni ja heade tavade arendamise ning ülevõtmise teel.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud ekspertide ja organisatsioonide temaatilised võrgustikud (“Grundtvigi võrgustikud”), mis on seotud eelkõige järgmisega:

i)	täiskasvanuhariduse arendamine teadusharus, ainevaldkonnas või juhtimisaspektis, millega sellised võrgustikud on seotud;

ii)	asjakohaste heade tavade ja innovatsiooni määratlemine, täiustamine ja levitamine;

iii)	teiste loodud projektide ja partnerluste sisu toetamine ning selliste projektide ja partnerluste vahelise interaktiivsuse hõlbustamine;

iv)	vajaduste analüüsi ja kvaliteedi tagamise arengu soodustamine täiskasvanuhariduses.

Artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud muud Grundtvigi programmi eesmärkide edendamisele suunatud algatused (“kaasnevad meetmed”).

2. Nimetatud tegevuste rakenduslikud üksikasjad otsustatakse kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud korraga.

Artikkel 31

Grundtvigi programmile eraldatud summa

Vähemalt 55 % Grundtvigi programmile eraldatud summast kasutatakse vastavalt artikli 30 lõike 1 punktidele a ja b liikuvuse ja partnerluste toetamiseks.

V PEATÜKK

Horisontaalne programm

Artikkel 32

Horisontaalsete programmide eesmärgid

a)	edendada Euroopa koostööd kaht või enamat valdkondlikku allprogrammi hõlmavas valdkonnas;
b)	edendada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja läbipaistvust.

a)	toetada elukestva õppe põhimõtete arendamist ja selle valdkonna koostööd Euroopa tasandil, eelkõige Lissaboni protsessi ja töökava “Haridus ja koolitus 2010” ning samuti Bologna ja Kopenhaageni protsesside ning neile järgnevate protsesside kontekstis;
b)	tagada, et saadaval on piisav hulk võrreldavaid andmeid, statistikat ja analüüse, mis toetavad elukestva õppimise põhimõtete arengut, ning teostada järelevalvet elukestva õppimise eesmärkide saavutamise üle ja määratleda erilist tähelepanu vajavad valdkonnad;
c)	edendada keeleõpet ja toetada keelelist mitmekesisust liikmesriikides;
d)	toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva(te) innovatiivse(te) sisu, teenuste, pedagoogika ja tavade arengut;
e)	tagada elukestva õppe programmi tulemuste asjakohane tunnustamine, demonstreerimine ja laiaulatuslik rakendamine.

Artikkel 33

Horisontaalsete programmide tegevused

artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikisikute liikuvus, sealhulgas siseriiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste määratud ekspertide ja ametnike, haridus- ja koolitusasutuste ning nõustamis- ja omandatud kogemuste tunnustamise eest vastutavate teenistuste direktorite ja tööturu osapoolte õppekülastused;

artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed koostööprojektid, mille eesmärk on ühenduse tasandil välja töötatud poliitiliste ettepanekute ning elukestvas õppes kasutatava innovatsiooni ettevalmistamine ja katsetamine.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed võrgustikud, millesse kuuluvad poliitikaküsimustes koostööd tegevad eksperdid ja/või institutsioonid. Nimetatud võrgustikud võivad hõlmata:

temaatilisi võrgustikke, milles käsitletakse elukestva õppe sisu või elukestva õppe metoodika ja põhimõtetega seotud küsimusi. Nimetatud võrgustikud võivad jälgida, vahetada, kindlaks teha ja analüüsida häid tavasid ja innovatsiooni ning teha ettepanekuid selliste tavade edukamaks ja laialdasemaks kasutamiseks liikmesriikides;

ii)	elukestva õppe strateegilisi küsimusi käsitlevaid foorumeid.

Artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud elukestva õppe põhimõtete ja süsteemide jälgimine ja analüüsimine, mis võib hõlmata:

i)	teadustöid ja võrdlevaid uurimusi;

ii)	näitajate ja statistiliste uuringute arendamist, sealhulgas elukestva õppe valdkonnas koostöös Eurostatiga tehtava töö toetamist;

iii)	Eurydice võrgustiku toimimise toetamist ja komisjoni loodud Eurydice Euroopa üksuse rahastamist.

Artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud tegevus, mille eesmärk on toetada kvalifikatsioonide ja pädevuste, sealhulgas mitteformaalse või vabas vormis õppimise käigus omandatud kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvust ja tunnustamist, õppe-eesmärkidel liikuvuses osalemise kohta teabe andmist ja juhendamist ning kvaliteedi tagamiseks tehtavat koostööd; nimetatud tegevus võib hõlmata järgmist:

i)	organisatsioonide võrgustikud, mis hõlbustavad liikuvust ja tunnustamist, näiteks Euroguidance ning diplomite ja akadeemilise tunnustamise siseriiklikud infokeskused (NARIC);

ii)	toetus riikidevahelistele veebipõhistele teenustele, nt Ploteus;

iii)	otsusega nr 2241/2004/EÜ kooskõlas oleva Europassi algatuse raames toimuv tegevus.

Artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud muud algatused (“kaasnevad meetmed”), sealhulgas rühmaõpe, mis on suunatud artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud põhitegevuse eesmärkide edendamisele.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mille eesmärk on muu hulgas:

i)	uute keeleõppematerjalide, sealhulgas Interneti teel toimuvate kursuste ja keeleoskuse hindamisel kasutatavate vahendite arendamine;

ii)	keeleõpetajate, koolitajate ja teiste töötajate koolituseks vajalike vahendite ja kursuste arendamine.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed võrgustikud keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse valdkonnas.

Artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud muud algatused kooskõlas elukestva õppe programmi eesmärkidega, sealhulgas õppijate jaoks keeleõppe ligitõmbavamaks muutmine massimeedia ja/või turustamise, teavitustegevuse ja teabekampaaniate ning konverentside, uurimuste ja statistiliste näitajate arendamise abil keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse valdkonnas.

a)	artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mis on suunatud innovatiivsete meetodite, sisu, teenuste ja keskkondade arendamisele ja levitamisele, kui see on asjakohane;
b)	artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed võrgustikud, mis on suunatud teadmiste, kogemuste ja heade tavade jagamisele ja vahetamisele;
c)	artikli 5 lõike 1 punktis f kirjeldatud muud elukestva õppe põhimõtete ja tavade parandamiseks ettenähtud tegevused, mis võivad sisaldada mehhanisme hindamiseks, jälgimiseks, võrdlusuuringute tegemiseks, kvaliteedi parandamiseks ning tehnoloogia- ja pedagoogikasuundumuste analüüsimiseks.

Artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud ühepoolsed ja siseriiklikud projektid.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mille eesmärgiks on muu hulgas:

i)	toetada innovatiivsete toodete ja protsesside kasutamist ja elluviimist;

ii)	edendada koostööd sama valdkonna projektide vahel;

iii)	arendada häid tavasid levitamisviiside osas.

Artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud viitematerjali koostamine, mis võib hõlmata asjakohaste statistiliste andmete kogumist ning uurimusi levitamise, tulemuste kasutamise ja heade tavade vahetamise kohta.

VI PEATÜKK

Jean Monnet’ programm

Artikkel 34

Jean Monnet’ programmis osalejad

a)	Euroopa integratsiooniga tegelevad üliõpilased ja teadlased mis tahes kõrghariduse vormis nii ühenduses kui väljaspool ühendust;

b)	oma kodumaal tunnustatud kõrgkoolid nii ühenduses kui väljaspool ühendust;

c)	selliste asutuste õpetajad ja muud töötajad;

d)	ühendused ja nende hariduse ja koolitusega seotud esindajad nii ühenduses kui väljaspool ühendust;

e)	kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil hariduse ja koolituse organiseerimise ja pakkumise eest vastutavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused;

f)	Euroopa integratsiooni küsimustega tegelevad uurimiskeskused ja asutused nii ühenduses kui väljaspool ühendust.

Artikkel 35

Jean Monnet' programmi eesmärgid

a)	edendada õpetamis-, uurimis- ja analüüsitegevust Euroopa integratsiooni käsitleva uurimistöö valdkonnas;
b)	toetada asutusi ja ühendusi, kes tegelevad Euroopa integratsiooniga seotud küsimustega ning hariduse ja koolitusega Euroopa perspektiivis.

a)	edendada kõrgkoolides Euroopa integratsiooni käsitlevat õppe- ja uurimistööd ning asjakohast analüüsi nii ühenduses kui väljaspool ühendust;
b)	suurendada akadeemilise personali ja Euroopa kodanike üldist teadlikkust Euroopa integratsioonist ja nende vastavaid teadmisi;
c)	toetada peamisi Euroopa institutsioone, mis tegelevad Euroopa integratsiooni küsimustega;
d)	toetada haridus- ja koolitusvaldkonnas tegutsevaid kõrgetasemelisi Euroopa asutusi ja ühendusi.

Artikkel 36

Jean Monnet' programmi tegevused

Artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud ühepoolsed ja siseriiklikud projektid, mis võivad hõlmata:

i)	Jean Monnet' õppetoole, pädevuskeskusi ja õpetamismooduleid;

ii)	Euroopa integratsioonile spetsialiseerunud professorite, muude õppejõudude ja uurijate ühendusi;

iii)	toetust Euroopa integratsiooni uurimisele spetsialiseerunud noortele uurijatele;

iv)	ühendusega seotud teabe- ja uurimistegevust eesmärgiga edendada Euroopa integratsiooniprotsessiga seotud arutelu, analüüsi ja teadmisi.

Artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid ja võrgustikud, mis võivad hõlmata toetust mitmepoolsete uurimisgruppide rajamisele Euroopa integratsiooni valdkonnas.

a)	Euroopa Kolledž (Brugge ja Natolini ülikoolilinnakud);
b)	Euroopa Instituut, Firenze;
c)	Euroopa Avaliku Halduse Instituut, Maastricht;
d)	Euroopa Õigusakadeemia, Trier;
e)	Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, Middelfart;
f)	Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE), Nice.

3. Artikli 3 lõike 3 punktis c osutatud põhitegevuse alusel võib anda artikli 5 lõike 1 punktis g osutatud tegevustoetusi haridus- ja koolitusvaldkonnas tegutsevate Euroopa institutsioonide või ühenduste teatud tegevus- ja halduskulude katmiseks.

4. Toetused võivad olla iga-aastased või komisjoniga sõlmitud partnerluslepingute raames korduvalt määratavad.

Artikkel 37

Jean Monnet' programmile eraldatavad summa

Vähemalt 16 % Jean Monnet' programmile eraldatud summast kasutatakse artikli 3 lõike 3 punktis a nimetatud põhitegevuse toetamiseks, vähemalt 65 % kasutatakse artikli 3 lõike 3 punktis b nimetatud põhitegevuse toetamiseks ja vähemalt 19 % kasutatakse artikli 3 lõike 3 punktis c nimetatud põhitegevuse toetamiseks.

III JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Üleminekusäte

1. Otsuste 1999/382/EÜ, nr 253/2000/EÜ, nr 2318/2003/EÜ, nr 791/2004/EÜ või nr 2241/2004/EÜ alusel 31. detsembril 2006 või enne seda algatatud tegevusi hallatakse vastavalt nende otsuste sätetele; erandina asendatakse nende otsustega loodud komiteed käesoleva otsuse artikli 10 kohaselt loodud komiteega.

2. Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 18 sätestatu alusel võib kasutada elukestva õppe programmi tarbeks assigneeringuid, mis tulenevad ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest vastavalt otsustele 1999/382/EÜ, nr 253/2000/EÜ, nr 2318/2003/EÜ, nr 791/2004/EÜ ja nr 2241/2004/EÜ.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 15. november 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

P. LEHTOMÄKI

(1) ELT C 221, 8.9.2005, lk 134.

(2) ELT C 164, 5.7.2005, lk 59.

(3) Euroopa Parlamendi arvamus, esitatud 25. oktoobril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu ühine seisukoht, esitatud 24. juulil 2006 (ELT C 251 E, 17.10.2006, lk 37), Euroopa Parlamendi seisukoht, esitatud 25. oktoobril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

(5) EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004.

(6) ELT L 345, 31.12.2003, lk 9.

(7) ELT L 138, 30.4.2004, lk 31.

(8) ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(9) ELT L 345, 31.12.2003, lk 1.

(10) EÜT C 163, 9.7.2002, lk 1.

(11) EÜT C 13, 18.1.2003, lk 2.

(12) EÜT C 293 E, 28.11.2002, lk 103.

(13) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(14) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

(15) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(16) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(17) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(18) EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1.

LISA

HALDUS- JA FINANTSSÄTTED

A. Haldussätted

Elukestva õppe programmiga hõlmatud tegevusteks ettepanekute tegemise ja tegevuste valimise menetlused on järgmised.

1. Riikliku büroo menetlus

1.1.

Menetlus nr 1

Järgmiseid tegevusi, mille valiku kohta teeb otsuse vastav riiklik büroo, hallatakse riikliku büroo menetluse nr 1 teel:

a)	artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud isikute liikuvus elukestva õppe raames;

b)	artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud kahe- ja mitmepoolsed partnerlused;

c)	artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud ühepoolsed ja siseriiklikud projektid, kui neid rahastatakse artikli 33 lõike 4 punkti a alusel.

Nende tegevuste raames tehtavad rahalise toetuse taotlused esitatakse vastavatele riiklikele büroodele, mille nimetavad liikmesriigid vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b. Riiklikud bürood teevad valiku ja eraldavad valitud taotlejatele rahalist toetust artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt kehtestatud üldsuunistele. Riiklikud bürood jagavad toetused vastavates liikmesriikide asuvate toetusesaajate vahel. Kõik kahe- või mitmepoolse partnerluse pooled saavad toetust otse oma vastavast riiklikust büroost.

1.2.

Menetlus nr 2

Järgmist tegevust, mille valiku kohta teeb otsuse komisjon, kuid millega seotud hindamis- ja lepingumenetlused viivad läbi vastavad riiklikud bürood, hallatakse riikliku büroo menetluse nr 2 teel:

—	artikli 5 lõike 1 punktis c viidatud mitmepoolsed projektid.

Selle tegevuse raames tehtavad rahalise toetuse taotlused esitatakse vastavatele riiklikele büroodele, mille nimetab projekti koordinaatoriks olev liikmesriik vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b. Projekti koordinaatoriks oleva liikmesriigi riiklik büroo viib läbi taotluste hindamise ja esitab komisjonile esialgse nimekirja taotlustest, mille võib rahuldada. Komisjon teeb esitatud nimekirja alusel valiku ning seejärel eraldab riiklik büroo valitud taotlejatele rahalist toetust artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt kehtestatud üldsuunistele.

Enne esialgse nimekirja esitamist komisjonile teeb projekti koordineeriva riigi riiklik büroo koostööd kõigi teiste projektis osalevate riikide vastavate büroodega. Riiklikud bürood jaotavad toetused vastavates liikmesriikides asuvatele valitud projektikoordinaatoritele, kes vastutavad raha eraldamise eest projektis osalevatele partneritele.

2. Komisjoni menetlus

a)	artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud ühepoolsed ja siseriiklikud projektid, välja arvatud artikli 33 lõike 4 punkti a alusel rahastatavad projektid;

b)	artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid ja -võrgustikud;

c)	artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud elukestva õppe põhimõtete ja süsteemide jälgimine ja analüüsimine, viitematerjalide, sh uurimuste, statistika, analüüside ja näitajate koostamine ning kvalifikatsiooni ja eelnevate õpingute läbipaistvust ja tunnustamist toetav tegevus;

d)	artikli 5 lõike 1 punktis g osutatud tegevustoetused;

e)	artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud muud algatused, mis on mõeldud elukestva õppe programmi eesmärkide arendamiseks (“kaasnevad meetmed”).

Nende tegevuste alusel tehtavad rahalise toetuse taotlused esitatakse komisjonile, kes teeb oma valiku ja eraldab valitud taotlejatele rahalist toetust vastavalt artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt kehtestatud üldsuunistele.

B. Finantssätted

Komisjon tagab, et elukestva õppe programmi alusel toetuse saajatele kehtestatud finants- ja haldusnõuded on vastavuses toetuse määraga. Komisjon tagab eelkõige, et üksikisiku liikuvuse ja partnerluste suhtes kehtivad finantseeskirjad ning taotlemise ja aruandlusega seotud nõuded jäävad kasutajasõbralikuks ja piisavalt lihtsaks, et mitte piirata tegevustele ligipääsu vähem soodsas olukorras olevatele üksikisikutele ja nendega töötavatele institutsioonidele või organisatsioonidele.

—	lepinguosalised;

—	lepingu kestus, mis on sama pikk kui kulutuste tegemiseks ettenähtud periood;

—	rahastamise ülemmäär;

—	asjaomase tegevuse lühikirjeldus;

—	aruandluse ja auditi nõuded.

Need nõuded võimaldavad riiklikel büroodel näha ette, et toetusesaajate poolne kaasrahastamine võib toimuda mitterahaliste sissemaksete kujul. Need sissemaksed peavad olema kontrollitavad, kuid nende suhtes ei ole tingimata vajalik kohaldada finantskontrolli.

1. Riikliku büroo menetluse teel hallatavad tegevused

1.1.

Ühenduse vahendid, millega toetatakse rahaliselt riikliku büroo menetluse teel hallatavaid tegevusi kooskõlas käesoleva lisa A-osa punktiga 1.1, jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt järgmistele kriteeriumitele, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt artikli 10 lõikele 2 ning mis võivad sisaldada järgmiseid elemente:

a)	igale liikmesriigile eraldatud miinimumsumma, mis määratakse kindlaks kooskõlas asjaomase tegevuse jaoks olemasolevate eelarvevahenditega;

järelejäänud summa jagatakse eri liikmesriikidele järgmistel alustel:

iga liikmesriigi puhul:

—	õpilaste ja õpetajate koguarv koolihariduses artikli 18 lõike 1 punktides a ja b määratletud Comeniuse programmi kohaste koolide partnerluste ja liikuvusmeetmete puhul,

—	üliõpilaste ja/või vilistlaste koguarv kõrghariduses artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktides i ja iv määratletud Erasmuse programmi kohaste üliõpilaste liikuvusmeetmete ja süvendatud programmide puhul,

—	kõrgkoolide õppejõudude koguarv artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii määratletud Erasmuse porogrammi kohaste õppejõudude ja muu personali liikuvusmeetmete puhul,

—	üldine rahvaarv ja sellega seoses 15–35aastaste elanike arv artikli 26 lõike 1 punktides a, b ja c määratletud Leonardo da Vinci programmi kohaste liikuvus-, partnerlus- ning mitmepoolsete projektide puhul,

—	täiskasvanute koguarv artikli 30 lõike 1 punktides a ja b määratletud Grundtvigi programmi liikuvus- ja partnerlusmeetmete puhul;

ii)	liikmesriikide vaheline elukalliduse erinevus;

iii)	liikmesriikide pealinnade vaheline kaugus;

iv)	iga liikmesriigi nõudluse ja/või osaluse tase vastava tegevuse puhul.

1.2.	Need arvutamise põhimõtted peaksid olema võimalikult neutraalsed liikmesriikide erinevate haridus- ja koolitussüsteemide suhtes.

1.3.	Niiviisi jagatavaid ühenduse vahendeid haldavad artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud riiklikud bürood .

1.4.

Komisjon võtab koostöös liikmesriikidega vajalikud meetmed, et ergutada tasakaalustatud osalemist ühenduse, liikmesriigi ja vajadusel piirkondlikul tasandil ning vajadusel õppeainetes. Nendele meetmetele eraldatud vahendid ei või ületada 5 % iga kõnealuse tegevuse rahastamiseks ettenähtud aastastest eraldistest.

2. Toetusesaajate määramine

Käesoleva otsuse artikli 36 lõikes 2 loetletud institutsioonid nimetatakse elukestva õppe programmi toetuste saajateks kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 168.

NARIC võrgustiku, Eurydice võrgustiku ja Euroguidance võrgustiku siseriiklikud üksused, siseriiklikud eTwinningu tugikeskused ja Europassi siseriiklikud keskused toimivad programmi rakendajana siseriiklikul tasandil kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 38.

3. Toetusesaajad

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 114 lõikele 1 võib toetust anda juriidilistele või füüsilistele isikutele. Füüsiliste isikute puhul võib toetust anda stipendiumina.

4. Kindlasummalised toetused, ühikukulude astmestik ja auhinnad

Määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 181 lõikes 1 ettenähtud kindlasummalisi toetusi ja/või ühikukulude astmestikku võib kasutada artiklis 5 osutatud tegevuste korral.

Kindlasummaline toetus võib olla maksimaalselt 25 000 eurot toetuse kohta. Neid võib ühendada kuni 100 000 euroni ja/või kasutada koos ühikukulude astmestikuga.

Komisjon võib elukestva õppe programmi tegevustele määrata auhindu.

5. Hanked

Kui kõnealuse programmiga toetatavate tegevuste teostamisel peab toetusesaaja kasutama hankemenetlusi, kohaldatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 129 sätestatud madala maksumusega lepingute menetlusi.

6. Partnerluslepingud

Kui selle programmi meetmeid toetavad partnerlustoetuse raamlepingud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklile 163, siis võib selliseid partnerlusi valida ja rahastada nelja aasta pikkuseks ajavahemikuks, mille pikendamise kord on lihtne.

7. Koolitusvõimalusi pakkuvad avalik-õiguslikud asutused või organisatsioonid

Komisjon leiab, et kõikidel liikmesriikide määratletud koolidel ja kõrgkoolidel ning kõikidel koolitusvõimalusi pakkuvatel asutustel ja organisatsioonidel, kes viimase kahe aasta jooksul on avaliku sektori allikatest saanud üle 50 % oma aastatuludest või kelle tegevust kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad, on piisav rahaline, erialane ja haldussuutlikkus ning vajalik finantsstabiilsus, et viia ellu projekte elukestva õppe programmi alusel; neilt ei nõuta selle tõendamiseks lisadokumentide esitamist. Sellised asutused ja organisatsioonid võidakse vabastada auditeerimiskohustusest vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 173 lõikele 4.

8. Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevad asutused

Kui elukestva õppe programmi alusel antakse tegevustoetusi määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 162 määratletud Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevatele asutustele, ei kohaldata nende jaoks tegevustoetuste korduval andmisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõike 2 kohast toetuse suuruse järkjärgulist vähendamist.

9. Taotlejate kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon

Komisjon võib kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 176 lõikega 2 otsustada, et teatud toetusesaajate kategooriatel on kavandatava tegevuse või tööprogrammi täitmiseks vajalik kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon.

10. Kolmandast riikidest pärit partnerite osalemine

Partnerid kolmandatest riikidest võivad vastavalt artikli 14 lõikele 2 osaleda mitmepoolsetes projektides, võrgustikes või partnerlustes, kui komisjon või asjaomane riiklik büroo peab seda asjakohaseks. Otsus selliste partnerite toetamise kohta tehakse selle alusel, mil määral lisab nende osalemine kõnealuses projektis, võrgustikus või partnerluses tõenäoliselt lisaväärtust Euroopa tasandil.

11. Eraldiste alammäär

Comenius 13 %

Erasmus 40 %

Leonardo da Vinci 25 %

Grundtvig 4 %

12. Riiklikud bürood

Ühenduse rahalist abi antakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 punkti b kohaselt loodud või nimetatud riiklike büroode tegevuse toetamiseks.

Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 38 lõikega 1 võib käesoleva otsuse artikli 7 lõike 1 alusel elukestva õppe programmis osalevates kolmandates riikides riikliku büroo ülesanded delegeerida avalikke teenuseid osutavatele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele, mille suhtes kohaldatakse vastava riigi õigust.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele hoitakse sertifitseerimis- ja aruandlusnõuded minimaalsel vajalikul tasemel.

13. Tehniline abi

Elukestva õppe programmi finantspakett võib katta ka programmi kohaldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistuste, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulutused. Selliste summadega võib eelkõige rahastada uuringuid, koosolekuid, teavitustegevust, väljaandeid, kulutusi teabe vahetamiseks vajalikele arvutivõrkudele ning mis tahes muid kulutusi, mis on seotud tehnilise või haldusabiga, mida komisjonil võib olla programmi rakendamisel tarvis kasutada.

14. Pettusevastased sätted

Artikli 9 alusel tehtud komisjoni otsustega, nendest tulenevate lepingute ja kokkulepetega ning osalevate kolmandate riikidega sõlmitud lepingutega nähakse eelkõige ette, et komisjon (või selle volitatud esindaja), sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), teostab järelevalvet ja finantskontrolli, ning et kontrollikoda viib läbi auditeid, mis vajadusel tehakse kohapeal. Sellised kontrollid võib viia läbi riiklike büroode ning vajaduse korral toetusesaajate osalemisel.

Abisaaja annab komisjoni kasutusse kõik viimasele maksele järgneva viie aastaga seotud tõendavad dokumendid, sealhulgas auditeeritud raamatupidamisaruande toetuse saamise aastal tehtud kulutuste kohta. Toetusesaaja tagab, et vajadusel tehakse komisjonile kättesaadavaks ka partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

Komisjon võib auditeerida toetusrahade kasutamist kas otse oma ametnike või mõne teise tema valitud kvalifitseeritud asutuse vahendusel. Auditeid võib läbi viia kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest. Vajaduse korral võib komisjon teha audititulemuste põhjal tagastamisotsuse.

Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus eelkõige toetusesaaja ametiruumidele ja kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

Kontrollikojal ja OLAFil on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.

Peale selle võib komisjon nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (1) kohaselt viia elukestva õppe programmi alusel läbi kohapealseid kontrolle ja uurimisi.

Käesoleva määruse raames rahastatavate ühenduse tegevuste puhul tähendab eeskirjade eiramine nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (2) artikli 1 lõike 2 tähenduses mis tahes üleastumist ühenduse õiguse sätetest või lepinguliste kohustuste rikkumist, mis tulenevad ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa ühenduste üldeelarvet või nende hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutustega.

(1) ELT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(2) ELT L 312, 23.12.1995, lk 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 327

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 24. november 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007)	12
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm Aktiivsed noored perioodiks 2007–2013	30
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal	45