10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1470/2005,

9. september 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. septembril 2005.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1471/2005,

9. september 2005,

millega määratakse kindlaks täiendava toetuse suurus Ungarile pirnide puhul vastavalt määrusele (EÜ) nr 416/2004

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti,

võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 416/2004, millega sätestatakse üleminekumeetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 ja määruse (EÜ) nr 1535/2003 rakendamiseks Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

2004/2005. turustusaasta toetusetaotlustega hõlmatud pirnide kogused, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt komisjoni 29. augusti 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1535/2003 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljatoodete toetuskavaga) (2) artikli 39 lõikele 2, ületavad ühenduse künnist 11 946 tonni võrra. Seepärast tuleb maksta täiendavat toetust pärast 2004/2005. turustusaasta lõppu liikmesriikides, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ning kes ei ole ületanud oma siseriiklikku künnist või on ületanud seda vähem kui 25 % võrra.

(2)	2004/2005. turustusaastal ei ületatud Ungari siseriiklikku künnist. Seepärast tuleks selles riigis välja maksta kogu täiendav toetussumma 40,42 eurot tonni kohta.

(3)	2004/2005. turustusaastaks ei esitanud Tšehhi Vabariigi tootjad töötlemiseks ettenähtud pirnide puhul toetusetaotlusi. Seepärast ei tuleks kõnealuses liikmesriigis 2004/2005. turustusaastaks täiendavat toetust maksta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Pärast 2004/2005. turustusaastat makstakse Ungaris määruse (EÜ) nr 416/2004 artikli 3 lõikes 2 osutatud töötlemiseks ettenähtud pirnide puhul toetust 40,42 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 68, 6.3.2004, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 550/2005 (ELT L 93, 12.4.2005, lk 3).

(2)  ELT L 218, 30.8.2003, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 180/2005 (ELT L 30, 3.2.2005, lk 7).

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/4

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1472/2005,

9. september 2005,

millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordilitsentside taotlusi augustis 2005, mis on esitatud teatavate elusveiste kohta määrusega (EÜ) nr 1217/2005 ette nähtud tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1217/2005, (2) millega kehtestatakse nõukogu määruses 2003/286/EÜ sätestatud teatavate Bulgaariast pärit elusveiste tariifikvoodi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1217/2005 artiklis 1 on kinnitatud Bulgaariast pärit veiste arv 6 600, mida võib eritingimustel importida ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1217/2005 artikli 4 lõige 2 näeb ette, et taotletud koguseid võidakse vähendada. Esitatud taotlused puudutavad üldkoguseid, mis ületavad saadaolevaid koguseid. Neil tingimustel ja selleks, et tagada saadaolevate koguste õiglane jaotus, tuleb taotletud koguseid proportsionaalselt vähendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Iga impordilitsentside taotlus, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1217/2005 artikli 3 lõike 3 alusel, rahuldatakse kuni 43,5787 % ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. septembril 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 199, 29.7.2005, lk 33.

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1473/2005,

9. september 2005,

millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordilitsentside taotlusi augustis 2005, mis on esitatud teatavate elusveiste kohta määrusega (EÜ) nr 1241/2005 ette nähtud tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 29. juuli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1241/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruses 2003/18/EÜ sätestatud teatavate Rumeeniast pärit elusveiste tariifikvoodi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1241/2005 artiklis 1 on kinnitatud Rumeeniast pärit veiste arv 46 000, mida võib eritingimustel importida ajavahemikul 1. augustist 2005 kuni 30. juunini 2006.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1241/2005 artikli 4 lõige 2 näeb ette, et taotletud koguseid võidakse vähendada. Esitatud taotlused puudutavad üldkoguseid, mis ületavad saadaolevaid koguseid. Neil tingimustel ja selleks, et tagada saadaolevate koguste õiglane jaotus, tuleb taotletud koguseid proportsionaalselt vähendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Iga impordilitsentside taotlus, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1241/2005 artikli 3 lõike 3 alusel, rahuldatakse kuni 10,785 % ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. septembril 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 200, 30.7.2005, lk 38.

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/6

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1474/2005,

9. september 2005,

millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordiõiguste taotlusi, mis on esitatud seoses määruses (EÜ) nr 1218/2005 Šveitsit pärit üle 160 kg kaaluvate elusveiste kvoodiga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1218/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1182/2005 sätestatud Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluvate elusveiste imporditariifikvoodi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 5 lõike 2 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1218/2005 artikli 1 lõikega 1 määratakse kindlaks kvoodi suurus 2 300 pead, mille piires võivad ühenduse ettevõtjad esitada impordiõiguste taotlusi, nagu on sätestatud eespool nimetatud määruse artiklis 3.

(2)	Kuna taotletud impordiõiguste kogused ületavad määruse (EÜ) nr 1218/2005 artikli 1 liõkes 1 osutatud saadaolevaid koguseid, tuleb kehtestada taotletud koguste suhtes vähenduskoefitsent,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Iga impordiõiguse taotlusi, mis on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1218/2005 artikli 3 lõike 3 sätetele, rahuldatakse kuni 74,074 % ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. septembril 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 199, 29.7.2005, lk 39.

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1475/2005,

9. september 2005,

millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)	Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 20,206 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. septembril 2005.

---

(1)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.

(3)  EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/8

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1476/2005,

9. september 2005,

kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. mai 1997. aasta määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 936/97 artiklitega 4 ja 5 nähakse ette impordisertifikaatide taotlemise ja väljaandmise tingimused liha puhul, millele on osutatud artikli 2 punktis f.

(2)	Määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f määratakse ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud, veiseliha, mis vastab eetoodud määruse nõuetele, lubatavaks eritingimustel imporditavaks koguseks 11 500 tonni.

(3)	Tuleks meenutada, et käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaate võib kogu nende kehtivusaja jooksul kasutada vaid siis, kui peetakse kinni kehtivatest veterinaarsätetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Iga impordisertifikaadi taotlus, mis on esitatud 1.–5. septembril 2005 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha kohta, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f, rahuldatakse täies ulatuses.

2.   Impordisertifikaadi taotlusi saab esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 936/97 artiklile 5 2005. aasta septembris esimese viie päeva jooksul koguse 3 391,363 tonni ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. septembril 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/9

---

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/52/EÜ,

9. september 2005,

millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitlevat nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ, et kohandada selle III lisa tehnika arengule

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomiteega (SCCNFP)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 7. septembri 2004. aasta direktiiviga 2004/87/EÜ (millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitlevat nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ, et kohandada selle III lisa tehnika arengule) (2) pikendati direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas viitenumbrite 1–60 all loetletud 60 juuksevärvi ajutist kasutamist 31. detsembrini 2005.

(2)	Vastavalt Internetis avaldatud juuksevärvistrateegiale lepiti liikmesriikide ja sidusrühmadega kokku, et tarbekaupade teaduskomitee (SCCP) esitab lisateabe eespool nimetatud juuksevärvide kohta 2005. aasta juulis.

(3)

Tööstusharu on esitanud lisateabe direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas loetletud 38 juuksevärvi kohta. Nimetatud teavet peab hindama tarbekaupade teaduskomitee. Nende hindamiste alusel ei ole võimalik kõnealuseid juuksevärve käsitleva lõpliku määruse koostamine ja selle rakendamine liikmesriikides enne 31. detsembrit 2006. Seepärast tuleks nende ajutist kasutamist kosmeetikatoodetes III lisa 2. osas sätestatud piirangute ja tingimuste alusel pikendada 31. detsembrini 2006.

(4)

Direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas loetletud 22 juuksevärvi kohta ei ole lisateavet esitatud. Kõnealuseid juuksevärve käsitlev lõplik määrus tuleb arutlusele pärast asjakohaste menetluste läbiviimist. Sellise lõpliku määruse koostamine ja selle rakendamine liikmesriikides ei ole võimalik enne 31. augustit 2006. Seepärast tuleks nimetatud juuksevärvide ajutist kasutamist kosmeetikatoodetes III lisa 2. osas sätestatud piirangute ja tingimuste alusel pikendada 31. augustini 2006.

(5)	Seepärast tuleks direktiivi 76/768/EMÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osa veergu g muudetakse järgmiselt:

1.	viitenumbrite 1, 2, 8, 13, 15, 17, 23, 30, 34, 40, 41, 42, 43, 45, 46, 51, 52, 53, 54, 57, 59 ja 60 puhul asendatakse kuupäev “31.12.2005” kuupäevaga “31.8.2006”;

2.	viitenumbrite 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 14, 16, 18, 19, 20, 21, 22, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 31, 32, 33, 35, 36, 37, 38, 39, 44, 47, 48, 49, 50, 55, 56 ja 58 puhul asendatakse kuupäev “31.12.2005” kuupäevaga “31.12.2006”.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2006. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/42/EÜ (ELT L 158, 20.6.2005, lk 17).

(2)  ELT L 287, 8.9.2004, lk 4.

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/11

---

KOMISJONI OTSUS,

1. detsember 2004,

mida Kreeka rakendab ettevõtte tulumaksu määra alandamisega investeeringute puhul, mille suurus ületab 30 miljonit eurot

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 4566 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/642/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi eespool toodud sätete alusel (1),

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)	3. märtsil 2004 algatas komisjon dokumendiga K(2004) 456 (lõplik) ametliku uurimismenetluse riigiabi meetme, mida Kreeka rakendab ettevõtte tulumaksu määra alandamisega investeeringute puhul, mille suurus ületab 30 miljonit eurot, kohta.

(2)	Komisjon otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon palub huvitatud isikuil esitada meetme kohta märkused.

(3)	Kreeka asutuste vastus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta saadi 13. aprillil 2004. aastal (SG(2004)A/3964). Viimase teabe esitas Kreeka 17. augustil 2004 (A/36270).

(4)	Komisjonile ei saabunud märkusi huvitatud kolmandatelt isikutelt.

II.   KIRJELDUS

(5)

15. jaanuaril 2004. aastal kehtestati Kreekas seadus “Areng ja sotsiaalpoliitika meetmed – maksukontrolli objektiivsus ja muud sätted”, mis jõustus 30. jaanuaril 2004. aastal, Kreeka Vabariigi Teatajas nr 3220/2004 (FEK A 15) avaldamise päeval. Seaduse artiklis 1 sätestatakse, et ettevõtjaile, kes investeerivad Kreekas rohkem kui 30 miljonit eurot, kehtib 10 aasta kestel alandatud tulumaksumaksu määr 25 % tavalise 35 %lise ettevõtte tulumaksu määra asemel.

III.   HINNANG

(6)	Ametliku uurimismenetluse esemeks olnud seadus tühistati Kreekas tagasiulatuvalt 4. augustil 2004. aastal avaldatud seaduse 3259/2004 artikli 22 lõikega 1.

(7)	Kreeka teatas, et ükski ettevõtja ei saanud kasu seaduse 3220/2004 artiklis 1 sätestatud soodustusest.

(8)	Kuna meedet tegelikult ei rakendatud ja see on praeguseks tühistatud, puudub ese meetmele hinnangu andmiseks ja EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaseks ametlikuks uurimismenetluseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt 3. märtsil 2004. aastal algatatud ametlik uurimismenetlus riigiabi kohta, mida Kreeka rakendab ettevõtte tulumaksu määra alandamisega investeeringute puhul, mille suurus ületab 30 miljonit eurot, on lõpetatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

---

(1)  ELT C 87, 7.4.2004, lk 10.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

---

10.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/13

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/643/ÜVJP,

9. september 2005,

Acehis (Indoneesia) läbi viidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni – Acehi järelevalvemissiooni (AJM) – kohta (Aceh Monitoring Mission – AMM)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14 ja artikli 25 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit (EL) kohustub aktiivselt kaasa aitama Acehi (Indoneesia) konflikti püsivale rahumeelsele lahendamisele ja stabiilsuse suurendamisele kogu Kagu-Aasias, sealhulgas majanduslike, õiguslike, poliitiliste ja julgeolekureformide edendamisele.

(2)

Nõukogu kordas 11. oktoobril 2004, et pooldab ühinenud, demokraatlikku, stabiilset ja jõukat Indoneesiat. Nõukogu kordas, et EL austab Indoneesia Vabariigi territoriaalset terviklikkust ja tunnustab Indoneesia kui olulise partneri tähtsust. Nõukogu julgustas Indoneesia valitsust otsima rahumeelseid lahendusi praegustes ja võimalikes konfliktipiirkondades ning tervitas president Susilo Bambang Yudhoyono avaldust kavatsuse kohta anda Acehile eriautonoomia. Nõukogu kinnitas taas ELi soovi luua Indoneesiaga tihedamad partnerlussuhted.

(3)

Indoneesia välisminister kutsus 12. juulil 2005 Indoneesia valitsuse nimel ELi osalema Acehi järelevalvemissioonis eesmärgiga aidata Indoneesiat Acehit käsitleva lõpliku kokkuleppe rakendamisel. Indoneesia valitsus saatis sarnase kutse ASEANi riikidele Bruneile, Malaisiale, Filipiinidele, Singapurile ja Taile. Samuti väljendas oma toetust ELi osalemisele Vaba Acehi Liikumine (GAM).

(4)

18. juulil 2005 võttis nõukogu teadmiseks aruande Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadi/komisjoni poolt Indoneesias/Acehis ühiselt läbi viidud hindamismissiooni kohta. Nõukogu tervitas Helsingi läbirääkimiste edukat lõpetamist ning jõudis kokkuleppele, et EL on põhimõtteliselt valmis lähetama vaatlejad kontrollima vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist. Nõukogu pöördus pädevate organite poole palvega jätkata osapoolte nõudmisel võimaliku järelevalvemissiooni kavandamist ning luua kontakt ASEANi ja ASEANi riikidega, pidades silmas võimalikku koostööd nendega.

(5)

15. augustil 2005 allkirjastasid Indoneesia valitsus ja Vaba Acehi Liikumine vastastikuse mõistmise memorandumi, mis sätestab üksikasjalikult kokkuleppe ja põhimõtted, mille alusel luuakse tingimused selleks, et Acehi rahva tahe saaks õiglase ja demokraatliku protsessi kaudu esindatud Indoneesia Vabariigi terviklikkuse ning põhiseaduse raames. Vastastikuse mõistmise memorandum näeb ette Acehi järelevalvemissiooni moodustamise; missiooni moodustajateks on EL ja osalevad ASEANi riigid, kellel on mandaat teostada järelevalvet Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt vastastikuse mõistmise memorandumis võetud kohustuste täitmise üle.

(6)	Vastastikuse mõistmise memorandumis on eelkõige sätestatud, et Indoneesia valitsus vastutab kogu Acehi järelevalvemissiooni töötajate julgeoleku eest Indoneesias ning et Indoneesia valitsuse ja ELi vahel sõlmitakse missiooni staatust käsitlev kokkulepe.

(7)	Acehi järelevalvemissioon viiakse läbi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke.

(8)	Vastavalt Euroopa Ülemkogu 7.–9. detsembri 2000. aasta Nice'i kohtumise suunistele tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 18 ja 26 määrata käesoleva ühismeetmega kindlaks peasekretäri/kõrge esindaja roll.

(9)	Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 1 nõuab kogu ühismeetme rakendamise perioodiks ettenähtud lähtesumma avaldamist; ELi eelarvest rahastatavate summade avaldamine näitab seadusandja tahet ja eeldab kulukohustuste assigneeringute kättesaadavust asjaomase eelarveaasta jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1.   Käesolevaga moodustab EL Euroopa Liidu järelevalvemissiooni Acehis (Indoneesia) – Acehi järelevalvemissioon (AJM) – mille täitmisetapp algab 15. septembril 2005.

2.   AJM tegutseb artiklis 2 sätestatud mandaadi kohaselt.

Artikkel 2

Mandaat

1.   AJM teostab järelevalvet Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt võetud kohustuste täitmise üle.

2.   Eelkõige AJM:

a)	teostab järelevalvet Vaba Acehi Liikumise demobiliseerimise üle ning kontrollib selle relvade, laskemoona ja lõhkeainete kasutuselt kõrvaldamist ja hävitamist ning osutab selleks abi;

b)	teostab järelevalvet koosseisuväliste ja politseiüksuste ümberpaigutamise üle;

c)	teostab järelevalvet Vaba Acehi Liikumise aktiivsete liikmete ühiskonda taasintegreerimise üle;

d)	teostab järelevalvet inimõiguste olukorra üle ning osutab abi nimetatud valdkonnas punktides a, b ja c esitatud ülesannete raames;

e)	teostab järelevalvet õigusaktide muutmise protsessi üle;

f)	teeb otsuseid vaidlusalustes amnestia andmise küsimustes;

g)	uurib kaebusi ja väidetavaid vastastikuse mõistmise memorandumi rikkumisi ja teeb vastavaid otsuseid;

h)	loob osapooltega sidemed ja seab sisse hea koostöö ning säilitab neid.

Artikkel 3

Planeerimisetapp

1.   Planeerimisetapil kuuluvad planeerimisrühma missiooni juht/planeerimisrühma juht ja vastavalt AJMi vajadustele selle ülesannete täitmiseks vajalik arv töötajaid.

2.   Esmajärjekorras viiakse planeerimisetapi ühe osana läbi riski igakülgne hindamine. Vajaduse korral võib seda hindamist ajakohastada.

3.   Planeerimisrühm koostab tegevusplaani. ja töötab välja AJMi mandaadi täitmiseks vajalikud tehnilised vahendid. Tegevusplaani koostamisel võetakse arvesse riski igakülgset hindamist ning selles sisaldub turvaplaan. Nõukogu kiidab tegevusplaani heaks.

Artikkel 4

AJMi struktuur

AJMi struktuur on põhimõtteliselt järgmine:

a)	peakorter; peakorter koosneb missiooni juhi büroost ja peakorteri töötajatest, kes täidavad kõiki vajalikke juhtimise ja kontrolli ülesandeid ning tagavad toetuse missioonile. Peakorter asub Banda Acehis;

b)	11 geograafiliselt hajutatud piirkondlikku bürood, mis täidavad järelevalveülesandeid;

c)	4 relvade, laskemoona ja lõhkeainete kasutuselt kõrvaldamise rühma.

Neid elemente käsitletakse lähemalt tegevusplaanis.

Artikkel 5

Missiooni juht

1.   Käesolevaga nimetatakse AJMi missiooni juhiks nimetatakse Pieter Feith.

2.   Missiooni juht teostab AJMi operatiivjuhtimist ning hoolitseb AJMi tegevuse igapäevase haldamise ja koordineerimise eest, sealhulgas missiooni töötajate, vahendite ja teabe turvalisuse eest.

3.   Kõik töötajad jäävad asjaomase siseriikliku asutuse või ELi institutsiooni alluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad üksnes missiooni huvides. Siseriiklikud asutused annavad operatiivjuhtimise üle missiooni juhile. Nii missiooni ajal kui ka pärast missiooni suhtuvad töötajad suurima diskreetsusega kõigisse missiooni puudutavatesse faktidesse ja missiooniga seotud teabesse.

4.   Missiooni juht vastutab töötajate distsiplinaarkontrolli eest. Lähetuses olevate töötajate suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased siseriiklikud või ELi asutused.

5.   Missiooni juht teeb otsuseid vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist käsitlevates vaidlusküsimustes vastavalt selle sätetele ja kooskõlas tegevusplaaniga.

Artikkel 6

Töötajad

1.   AJMi töötajate arv ja pädevus on kooskõlas artiklis 2 esitatud mandaadiga ja artiklis 4 esitatud struktuuriga.

2.   Missiooni töötajaid lähetavad ELi liikmesriigid või ELi institutsioonid. Iga liikmesriik ja ELi institutsioon katab oma töötajate missioonile lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, toetused (välja arvatud päevaraha) ning sõidukulud.

3.   Vajaduse korral võetakse lepingulistel alustel tööle rahvusvahelisi ja kohalikke töötajaid.

4.   Kolmandad riigid võivad vajadusel samuti töötajaid missioonile lähetada. Iga töötajaid lähetav kolmas riik katab kõigi oma töötajate missioonile lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, toetused ja sõidukulud.

Artikkel 7

Töötajate staatus

1.   AJMi ja selle töötajate saatus, sealhulgas vajadusel asjaomased privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud missiooni läbiviimiseks ja tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku Euroopa Liidu lepingu artiklis 24 sätestatud korras. Kõnealuse kokkuleppe osas võib eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja.

2.   Töötaja missioonile lähetanud liikmesriik või ELi institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või käib see tema kohta. Kõnealune liikmesriik või ELi institutsioon vastutab lähetatud töötaja vastu võetavate meetmete eest.

3.   Lepinguliste rahvusvaheliste ja kohalike töötajate puhul sätestatakse töötingimused ning õigused ja kohustused AJMi missiooni juhi ja töötaja vahelises lepingus.

Artikkel 8

Käsuliin

1.   AJMi struktuuril on ühtne käsuliin.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3.   Missiooni juht annab aru peasekretärile/kõrgele esindajale.

4.   Peasekretär/kõrge esindaja annab juhiseid missiooni juhile.

Artikkel 9

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema missiooni elluviimiseks ja selle kestel asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 25 kolmanda lõiguga. Kõnealune volitus sisaldab õigust teha muudatusi tegevusplaanis ja käsuliinis. Missiooni eemärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel aruandeid missiooni elluviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda missiooni juhi oma koosolekutele.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1.   Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste vastuvõtmisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku, kutsutakse ühinevaid riike ja võidakse kutsuda kolmandaid riike üles toetama AJMi tingimusel, et nad katavad oma lähetatud töötajate kulud, sealhulgas töötasu, kõrge riski kindlustuse, toetused ning sõidukulud Acehisse (Indoneesia) ja sealt tagasi, ning osalevad vastavalt vajadusele AJMi tegevuskulude katmisel.

2.   AJMi tegevust toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui missioonis osalevatel liikmesriikidel.

3.   Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama osalejate komitee.

4.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepinguga vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 24. Kõnealuse korra osas võib eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks ELi kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse sellise lepingu sätteid AJMi kontekstis.

Artikkel 11

Julgeolek

1.   Nõukogu julgeolekubürooga konsulteerides vastutab missiooni juht julgeoleku miinimumstandarditest kinnipidamise eest kooskõlas heaks kiidetud nõukogu julgeolekueeskirjadega.

2.   Missiooni juht konsulteerib peasekretäri/kõrge esindaja juhendamisel poliitika- ja julgeolekukomiteega missiooni lähetamist mõjutavates julgeolekuküsimustes.

3.   AJMi töötajad läbivad enne ametisse asumist kohustusliku julgeolekukoolituse.

Artikkel 12

Rahastamine

1.   AJMi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on 9 000 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt ELi üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse. Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes.

3.   Missiooni juht annab kõigist ELi üldeelarvevahenditest kaetavatest kulutustest aru komisjonile ja sõlmib sel eesmärgil komisjoniga lepingu.

4.   Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumise päevast.

Artikkel 13

Ühenduse meetmed

1.   Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki oma sellekohaste volituste piires käesoleva ühismeetme ning ühenduse välistegevuse rakendamise järjepidevuse kooskõlas asutamislepingu artikli 3 teise lõiguga. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil koostööd.

2.   Lisaks märgib nõukogu, et Banda Acehis ja vajadusel Jakartas ning samuti Brüsselis on vaja võtta kooskõlastusmeetmeid.

Artikkel 14

Salastatud teabe avaldamine

1.   Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele riikidele vajaduse korral ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni “RESTREINT UE”.

2.   Erilise ja vahetu operatiivvajaduse korral on peasekretäril/kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtjariigile ELi salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani “RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse sellist teavet ja selliseid dokumente vastuvõtjariigile kooskõlas menetlustega, mis vastavad vastuvõtjariigi koostöötasemele Euroopa Liiduga.

3.   Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele isikutele ja vastuvõtjariigile ELi salastamata dokumente, mis on seotud missiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra. (1)

Artikkel 15

Läbivaatamine

Nõukogu teeb otsuse AJMi jätkamise kohta hiljemalt 15. märtsil 2006.

Artikkel 16

Jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See kaotab kehtivuse 15. märtsil 2006.

Artikkel 17

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22). Otsust on muudetud otsusega 2004/701/EÜ, Euratom (ELT L 319, 20.10.2004, lk 15).

---