Euroopa Liidu L 118/5. m

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 118

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 5. mai 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 699/2005, 4. mai 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 700/2005, 4. mai 2005, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 701/2005, 4. mai 2005 millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordiõiguste taotlusi, mis esitati aprillis 2005 muuks kui tapmiseks ettenähtud ja teatavat alpi tõugu või mägitõugu pullide, lehmade ja mullikate importimiseks	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 702/2005, 3. mai 2005, millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 703/2005, 4. mai 2005, millega määratakse kindlaks 2004. aastal ühenduses toodetud ja turustatud banaanide tasandustoetuse summa ning ettemaksete määr ühiku kohta 2005. aastaks	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 704/2005, 4. mai 2005, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/96 lisas esitatud päritolunimetuse tootekirjelduse andmeid (Mel de Barroso) (KPN)	14
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 705/2005, 4. mai 2005, millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks teatavad määrused kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	18
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 706/2005, 4. mai 2005, millega peatatakse või kokkuost teatavates liikmesriikides	25

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 26. aprill 2005, millega kehtestatakse määrdeainetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1372 all) ( 1 )	26
*	Komisjoni otsus, 29. aprill 2005, millega muudetakse otsust 1999/659/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust maaelu arengumeetmetele aastateks 2000–2006 tehtavate eraldiste suunava jaotuse kindlaksmääramise kohta liikmesriikide vahel (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1320 all)	35
*	Komisjoni otsus, 2. mai 2005, millega kiidetakse heaks kava metssigadel esineva sigade aafrika katku likvideerimiseks Itaalias Sardiinias (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1255 all) ( 1 )	37
*	Komisjoni otsus, 2. mai 2005, sigade aafrika katku suhtes võetavate loomade tervisekaitsemeetmete kohta Sardiinias, Itaalias (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1321 all) ( 1 )	39

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu otsus 2005/364/ÜVJP, 12. aprill 2005, salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ning Rumeenia vahel	47
	Kokkulepe Rumeenia ning Euroopa Liidu vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta	48
*	Nõukogu otsus 2005/365/ÜVJP, 14. aprill 2005, salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Bulgaaria Vabariigi vahel	52
	Kokkulepe Bulgaaria Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta	53


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 699/2005,

4. mai 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 5. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 4. mai 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	117,8
	204	93,3
	212	124,2
	999	111,8
0707 00 05	052	146,6
	204	63,3
	999	105,0
0709 90 70	052	68,4
	204	125,1
	624	50,3
	999	81,3
0805 10 20	052	42,2
	204	46,5
	212	72,0
	220	46,2
	388	71,6
	400	42,8
	624	55,1
	999	53,8
0805 50 10	052	49,0
	388	65,9
	400	57,3
	528	64,0
	624	75,2
	999	62,3
0808 10 80	388	92,4
	400	127,1
	404	129,5
	508	71,2
	512	70,0
	524	84,1
	528	68,1
	720	104,0
	804	90,8
	999	93,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 700/2005,

4. mai 2005,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 16 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad tollimaksu nullmääraga tariifikvootide kehtestamiseks valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordiks AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 22 kehtestatakse tariifikvoodid tollimaksumääraga 98 eurot tonni kohta CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordi jaoks Brasiiliast, Kuubast ja muudest kolmandatest riikidest.

(4)	Ajavahemikus 25.–29. aprill 2005 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt impordilitsentside taotlusi, milles osutatud üldkogus ületab asjaomase riigi jaoks määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 9 alusel kehtestatud AKV-India soodussuhkru tarnekohustuse kogust.

(5)	Ülalmainitud asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama vähenduskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse väljastada võrdeliselt saadaoleva üldkogusega ning teatama, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud 25.–29. aprillil 2005 määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 5. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 2).

(2) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 568/2005 (ELT L 97, 15.4.2005, lk 9).

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 II jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	25.–29.4.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Barbados	100
Belize	0	Saavutatud
Kongo	100
Fidži	76,9560	Saavutatud
Guyana	100
Inde	100
Côté d’Ivoire	100
Jamaica	100
Keenia	100
Madagaskar	100
Malawi	24,6811	Saavutatud
Mauritius	100
Mosambiik	0	Saavutatud
Saint Kitts ja Nevis	100
Svaasimaa	100
Tansaania	100
Trinidad ja Tobago	100
Sambia	100
Zimbabwe	0	Saavutatud

Erisoodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 III jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	25.–29.4.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
India	0	Saavutatud
Muud	100

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 IV jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	25.–29.4.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Brasiilia	0	Saavutatud
Kuuba	0	Saavutatud
Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 701/2005,

4. mai 2005

millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordiõiguste taotlusi, mis esitati aprillis 2005 muuks kui tapmiseks ettenähtud ja teatavat alpi tõugu või mägitõugu pullide, lehmade ja mullikate importimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta näärust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 26. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1081/1999, millega avatakse teatavat alpi tõugu või mägitõugu ning muuks kui tapmiseks ettenähtud pullide, lehmade ja mullikate impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1012/98 ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1143/98, (2) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1081/1999 artikli 9 lõige 1 näeb ette nende koguste uue määramise, mille kohta ei olnud 15. märtsiks 2005 impordisertifikaatide taotlusi esitatud.

(2)

Komisjoni 11. aprilli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 553/2005 (millega nähakse ette uus impordiõiguste andmine määruse (EÜ) nr 1081/1999 alusel) (3) artikliga 1 kehtestati muuks kui tapmiseks ettenähtud ja teatavat alpi tõugu ja mägitõugu pullide, lehmade ja mullikate kogused, mida võib eritingimustel importida kuni 30. juunini 2005.

(3)	Kogused, mille jaoks taotleti impordiõigusi, on sellised, et taotlused saab täies ulatuses rhuldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Iga impordiõiguste taotlus, mis on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1081/1999 artikli 9 sätetele, rahuldatakse täies ulatuses seerianumbri 09.0003 all.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 5. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 131, 27.5.1999, lk 15. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1096/2001 (EÜT L 150, 6.6.2001, lk 33).

(3) ELT L 93, 12.4.2005, lk 31.

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 702/2005,

3. mai 2005,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)	Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 6. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. mai 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

LISA

Rubriik

Kirjeldus

Ühikuväärtuste määrad 100 kg kohta

CN-kood, Liik, Teisend

EUR

LTL

SEK

CYP

LVL

GBP

CZK

MTL

DKK

PLN

EEK

SIT

HUF

SKK

1.10

Varajane kartul

0701 90 50

38,20

22,22

1 164,94

284,41

597,64

9 644,90

131,88

26,59

16,40

163,15

9 151,02

1 506,26

350,66

25,88

1.30

Sibul (v.a seemneks)

0703 10 19

33,97

19,76

1 035,90

252,90

531,44

8 576,50

117,27

23,64

14,58

145,08

8 137,33

1 339,41

311,82

23,01

1.40

Küüslauk

0703 20 00

144,30

83,95

4 400,94

1 074,44

2 257,77

36 436,64

498,23

100,45

61,95

616,37

34 570,87

5 690,38

1 324,73

97,76

1.50

Porrulauk

ex 0703 90 00

62,17

36,17

1 896,12

462,92

972,75

15 698,55

214,66

43,28

26,69

265,56

14 894,69

2 451,67

570,75

42,12

1.60

Lillkapsas

0704 10 00

—

1.80

Valge ja punane peakapsas

0704 90 10

53,56

31,16

1 633,53

398,81

838,03

13 524,44

184,93

37,28

22,99

228,78

12 831,90

2 112,14

491,71

36,29

1.90

Spargelkapsas (Brassica oleracea var. italica)

ex 0704 90 90

—

1.100

Hiina kapsas

ex 0704 90 90

104,01

60,51

3 172,20

774,46

1 627,40

26 263,57

359,13

72,40

44,65

444,28

24 918,72

4 101,63

954,86

70,47

1.110

Lehtsalat (peasalat)

0705 11 00

—

1.130

Porgandid

ex 0706 10 00

31,39

18,26

957,36

233,73

491,15

7 926,29

108,38

21,85

13,48

134,08

7 520,42

1 237,86

288,18

21,27

1.140

Redised

ex 0706 90 90

49,34

28,71

1 504,82

367,39

772,00

12 458,84

170,36

34,35

21,18

210,76

11 820,88

1 945,72

452,97

33,43

1.160

Herned (Pisum sativum)

0708 10 00

391,58

227,82

11 942,71

2 915,68

6 126,68

98 877,16

1 352,04

272,58

168,10

1 672,62

93 814,07

15 441,85

3 594,87

265,29

1.170

Oad:

1.170.1

—	Oad (Vigna spp., Phaseolus spp.) ex 0708 20 00

155,51

90,48

4 742,91

1 157,93

2 433,21

39 267,91

536,95

108,25

66,76

664,26

37 257,16

6 132,55

1 427,66

105,36

1.170.2

—	Oad (Phaseolus spp., vulgaris var. Compressus Savi) ex 0708 20 00

227,58

132,41

6 940,96

1 694,56

3 560,85

57 466,23

785,79

158,42

97,70

972,11

54 523,62

8 974,62

2 089,30

154,19

1.180

Aedoad

ex 0708 90 00

—

1.190

Artišokid

0709 10 00

—

1.200

Spargel:

1.200.1

—	roheline ex 0709 20 00

410,09

238,59

12 507,23

3 053,50

6 416,46

103 550,97

1 415,95

285,46

176,05

1 751,68

98 248,55

16 171,77

3 764,80

277,83

1.200.2

—	muu ex 0709 20 00

417,26

242,76

12 726,02

3 106,92

6 528,70

105 362,35

1 440,72

290,45

179,13

1 782,33

99 967,17

16 454,65

3 830,66

282,69

1.210

Baklažaan

0709 30 00

126,31

73,49

3 852,26

940,49

1 976,28

31 893,93

436,11

87,92

54,22

539,52

30 260,77

4 980,94

1 159,57

85,57

1.220

Lehtseller (Apium graveolens var. dulce)

ex 0709 40 00

132,97

77,36

4 055,53

990,11

2 080,57

33 576,89

459,13

92,56

57,09

567,99

31 857,55

5 243,77

1 220,75

90,09

1.230

Kukeseened

0709 59 10

926,44

539,00

28 255,49

6 898,27

14 495,64

233 935,36

3 198,81

644,89

397,72

3 957,29

221 956,50

36 534,16

8 505,18

627,66

1.240

Maguspipar

0709 60 10

120,79

70,28

3 684,08

899,43

1 890,01

30 501,57

417,08

84,08

51,86

515,97

28 939,71

4 763,49

1 108,94

81,84

1.250

Apteegitill

0709 90 50

—

1.270

Bataadid, terved, värsked (inimtoiduks)

0714 20 10

97,95

56,99

2 987,53

729,37

1 532,66

24 734,62

338,22

68,19

42,05

418,41

23 468,06

3 862,86

899,28

66,36

2.10

Kastanid (Castanea spp.), värsked

ex 0802 40 00

—

2.30

Ananassid, värsked

ex 0804 30 00

80,14

46,62

2 444,14

596,71

1 253,89

20 235,72

276,70

55,78

34,40

342,31

19 199,53

3 160,25

735,71

54,29

2.40

Avokaadod, värsked

ex 0804 40 00

115,39

67,13

3 519,31

859,20

1 805,48

29 137,41

398,42

80,32

49,54

492,89

27 645,40

4 550,45

1 059,35

78,18

2.50

Guajaavid ja mangod, värsked

ex 0804 50

—

2.60

Magusad apelsinid, värsked:

2.60.1

—	Veri- ja poolveriapelsinid 0805 10 10

—

2.60.2

—	Sortidest Navel, Naveline, Navelate, Salustiana, Verna, Valencia late, Malta, Shamouti, Ovali, Trovita ja Hamlin 0805 10 30

—

2.60.3

—	Muud 0805 10 50

—

2.70

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked; klementiinid, vilkingid ja sarnased tsitrushübriidid, värsked:

2.70.1

—	Klementiinid ex 0805 20 10

112,11

65,23

3 419,24

834,77

1 754,14

28 308,90

387,09

78,04

48,13

478,88

26 859,31

4 421,06

1 029,23

75,95

2.70.2

—	Monrealid ja satsumad ex 0805 20 30

84,79

49,33

2 585,90

631,32

1 326,62

21 409,41

292,75

59,02

36,40

362,17

20 313,13

3 343,55

778,38

57,44

2.70.3

—	Mandariinid ja vilkingid ex 0805 20 50

46,68

27,16

1 423,54

347,54

730,31

11 785,93

161,16

32,49

20,04

199,37

11 182,42

1 840,63

428,50

31,62

2.70.4

—	Tangeriinid ja muud ex 0805 20 70 ex 0805 20 90

44,97

26,16

1 371,45

334,83

703,58

11 354,67

155,26

31,30

19,30

192,08

10 773,24

1 773,28

412,82

30,47

2.85

Laimid e limonellid (Citrus aurantifolia), värsked

0805 50 90

66,28

38,56

2 021,39

493,50

1 037,01

16 735,66

228,84

46,14

28,45

283,10

15 878,69

2 613,64

608,46

44,90

2.90

Greipfruudid, värsked:

2.90.1

—	valged ex 0805 40 00

75,60

43,99

2 305,81

562,94

1 182,93

19 090,46

261,04

52,63

32,46

322,94

18 112,92

2 981,40

694,07

51,22

2.90.2

—	roosad ex 0805 40 00

84,72

49,29

2 583,84

630,82

1 325,56

21 392,34

292,52

58,97

36,37

361,88

20 296,93

3 340,89

777,76

57,40

2.100

Lauaviinamarjad

0806 10 10

149,95

87,24

4 573,40

1 116,55

2 346,25

37 864,48

517,76

104,38

64,37

640,52

35 925,60

5 913,37

1 376,64

101,59

2.110

Arbuusid

0807 11 00

69,80

40,61

2 128,83

519,73

1 092,13

17 625,20

241,01

48,59

29,97

298,15

16 722,68

2 752,56

640,80

47,29

2.120

Melonid (v.a arbuusid):

2.120.1

—	sordist Amarillo, Cuper, Honey dew (sh Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo (sh Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro ex 0807 19 00

49,82

28,99

1 519,56

370,98

779,57

12 580,88

172,03

34,68

21,39

212,82

11 936,67

1 964,78

457,40

33,76

2.120.2

—	muu ex 0807 19 00

108,37

63,05

3 305,20

806,93

1 695,63

27 364,69

374,18

75,44

46,52

462,91

25 963,45

4 273,60

994,90

73,42

2.140

Pirnid:

2.140.1

—	Pirnid – sordist Nashi (Pyrus pyrifolia) ex 0808 20 50

29,44

17,13

897,89

219,21

460,64

7 433,89

101,65

20,49

12,64

125,75

7 053,24

1 160,97

270,27

19,95

2.140.2

—	Muud ex 0808 20 50

75,61

43,99

2 306,16

563,02

1 183,11

19 093,34

261,08

52,64

32,46

322,99

18 115,65

2 981,85

694,18

51,23

2.150

Aprikoosid

0809 10 00

705,36

410,38

21 512,77

5 252,11

11 036,49

178 110,45

2 435,47

491,00

302,81

3 012,95

168 990,15

27 815,87

6 475,56

477,88

2.160

Kirsid

0809 20 95

0809 20 05

610,83

355,38

18 629,70

4 548,24

9 557,41

154 240,68

2 109,07

425,20

262,23

2 609,16

146 342,65

24 088,08

5 607,72

413,84

2.170

Virsikud

0809 30 90

190,68

110,94

5 815,68

1 419,84

2 983,56

48 149,72

658,40

132,74

81,86

814,51

45 684,17

7 519,64

1 750,58

129,19

2.180

Nektariinid

ex 0809 30 10

153,99

89,59

4 696,62

1 146,63

2 409,46

38 884,67

531,71

107,19

66,11

657,78

36 893,55

6 072,70

1 413,73

104,33

2.190

Ploomid

0809 40 05

144,66

84,16

4 411,98

1 077,14

2 263,43

36 528,05

499,48

100,70

62,10

617,91

34 657,59

5 704,66

1 328,05

98,01

2.200

Maasikad

0810 10 00

103,01

59,93

3 141,70

767,01

1 611,76

26 011,06

355,67

71,71

44,22

440,01

24 679,14

4 062,20

945,68

69,79

2.205

Vaarikad

0810 20 10

304,95

177,42

9 300,67

2 270,66

4 771,43

77 002,92

1 052,93

212,28

130,92

1 302,59

73 059,92

12 025,70

2 799,59

206,60

2.210

Mustikad (liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 30

1 455,44

846,77

44 389,46

10 837,21

22 772,69

367 513,15

5 025,34

1 013,13

624,82

6 216,91

348 694,32

57 395,28

13 361,67

986,06

2.220

Kiivid (Actinidia chinensis Planch.)

0810 50 00

97,37

56,65

2 969,69

725,02

1 523,51

24 586,90

336,20

67,78

41,80

415,92

23 327,90

3 839,79

893,91

65,97

2.230

Granaatõunad

ex 0810 90 95

269,47

156,78

8 218,66

2 006,50

4 216,34

68 044,65

930,44

187,58

115,68

1 151,05

64 560,37

10 626,67

2 473,90

182,57

2.240

Kakiploomid (s.h sharon)

ex 0810 90 95

202,69

117,92

6 181,81

1 509,22

3 171,39

51 180,97

699,84

141,09

87,01

865,79

48 560,21

7 993,04

1 860,79

137,32

2.250

Litšid

ex 0810 90

—

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 703/2005,

4. mai 2005,

millega määratakse kindlaks 2004. aastal ühenduses toodetud ja turustatud banaanide tasandustoetuse summa ning ettemaksete määr ühiku kohta 2005. aastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 404/1993 banaanituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõike 6 esimest lõiku ja artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 404/93 artikli 12 lõike 3 kohaselt arvutatakse tasandustoetus ühenduse tootjatele saamata jäänud tulude eest kindlasummalise võrdlustulu ning kõnealuse aasta jooksul ühenduses toodetud ja turustatud banaanide keskmise tootmistulu erinevuse põhjal.

(2)

Komisjoni 9. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 1858/93, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad komisjoni määruse (EMÜ) nr 404/93 kohaldamiseks abikava suhtes, millega hüvitatakse banaanisektoris turustamisel saamatajäänud tulud, (2) artikli 2 lõike 2 kohaselt on kindlasummaline võrdlustulu 64,03 eurot 100 kg pakkimishoonest väljaviidud roheliste banaanide netomassi kohta.

(3)

2004. aastal oli keskmine tootmistulu, mille arvutamisel võeti arvesse ühelt poolt väljaspool tootmispiirkonda turustatud banaanide keskmisi hindu tarnimisel esimesse lossimissadamasse (mahalaadimata kaup) ja teiselt poolt toomispiirkondades turustatud banaanide müügihindu kohalikel turgudel, arvates maha määruse (EMÜ) nr 1858/93 artikli 3 lõikes 2 sätestatud kindlad summad, väiksem kui 2004. aastaks kindlaks määratud kindlasummaline võrdlustulu. Seepärast tuleks vastavalt kindlaks määrata 2004. aastal antava tasandustoetuse summa.

(4)	Vastavalt määruse (EMÜ) nr 404/93 artikli 12 lõike 6 teisele lõigule makstakse täiendavat toetust ühes või mitmes tootmispiirkonnas, kus keskmine tootmistulu on märgatavalt väiksem kui ühenduse keskmine tulu.

(5)

Martinique’il ja Guadeloupe’il toodetud banaanide turustamisest saadud keskmine aastane tootmistulu oli 2004. aastal märgatavalt madalam ühenduse keskmisest tootmistulust. Sellest tulenevalt tuleks Martinique’i ja Guadeloupe’i tootmispiirkondadele eraldada täiendavat toetust. 2004. aastat puudutavad andmed annavad tunnistust väga rasketest tootmis- ja turustamistingimustest, seetõttu tuleks määrata kindlaks täiendav toetus, mis kataks 75 % ühenduse keskmise tulu ja nende kahe piirkonna toodete müügil registreeritud keskmise tulu vahest.

(6)	Ettemaksete ja vastava tagatise määr ühiku kohta sõltuvad vastavalt määruse (EMÜ) nr 1858/93 artikli 4 lõigetele 2 ja 3 eelmise aasta jaoks kindlaksmääratud toetuse määrast.

(7)	Vajalike andmete puudumise tõttu ei ole seni olnud võimalik määrata tasandustoetust 2004. aastaks. Tuleks sätestada 2004. aasta toetuse jääksumma maksmine ning 2005. aasta jaanuaris ja veebruaris turustatud banaanide ettemaksete maksmine kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas banaanituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EMÜ) nr 404/93 artikliga 12 ettenähtud tasandustoetuse summa CN-koodi ex 0803 alla kuuluvate 2004. aastal ühenduses toodetud ja turustatud värskete banaanide puhul, välja arvatud jahubanaanid, on 28,1 eurot 100 kilogrammi kohta.

2. Lõikes 1 kindlaksmääratud toetust suurendatakse 7,82 euro võrra 100 kg kohta Martinique’i piirkonnas toodetud banaanide puhul ja 8,18 euro võrra 100 kg kohta Guadeloupe’i piirkonnas toodetud banaanide puhul.

Artikkel 2

Jaanuarist kuni detsembrini 2005 turustavate banaanide puhul on ettemakse summa 19,67 eurot 100 kilogrammi kohta. Vastav tagatissumma on 9,84 eurot 100 kilogrammi kohta.

Artikkel 3

Erandina määruse (EMÜ) nr 1858/93 artiklist 10 maksavad liikmesriikide pädevad asutused 2004. aasta eest antava tasandustoetuse jääksumma ning 2005. aasta jaanuaris ja veebruaris turustatud banaanide ettemakse summa kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest pärast määruse (EMÜ) nr 1858/93 artiklis 10 ette nähtud kontrolli teostamist.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2587/2001 (EÜT L 345, 29.12.2001, lk 13).

(2) EÜT L 170, 13.7.1993, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 471/2001 (EÜT L 67, 9.3.2001, lk 52).

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 704/2005,

4. mai 2005,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/96 lisas esitatud päritolunimetuse tootekirjelduse andmeid (Mel de Barroso) (KPN)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artiklit 9 ja selle artikli 6 lõiku 3 ja lõike 4 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõikele 2 avaldati Portugali avaldus komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse “Mel de Barroso” tootekirjelduste registriandmete muutmiseks Euroopa Liidu Teatajas. (3)

(2)	Kuna komisjon ei saanud ühtegi vastuväidet vastavalt määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklile 7, tuleb need muudatused registreerida ja avaldada Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Päritolunimetuse “Mel de Barroso” tootekirjeldust muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Tootekirjelduse põhiandmete kokkuvõte on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. mai 2005.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1345/2004 (ELT L 249, 23.7.2004, lk 14).

(3) ELT C 262, 31.10.2003, lk 16 (“Mel de Barroso”).

I LISA

PORTUGAL

“Mel de Barroso”

Tehtav muudatus:

—

Tootekirjelduse asjaomane peatükk:

	Nimi
	Kirjeldus
	Geograafiline ala
	Päritolutõend
	Tootmismeetod
	Seos piirkonnaga
	Märgistus
	Riiklikud nõuded

—

Muudatus:

Tootmispiirkonna geograafilise ala laiendamine Chaves’i ja Vila Pouca de Aguiari haldusüksustele ning Murça haldusüksuse Jou ja Valongo de Milhais freguesias’ile.

Nimetatud aladel on samad mullastiku- ja kliimatingimused ning seal toodetakse praeguselt geograafiliselt alalt saadava meega samade omadustega mett samade tootmiseeskirjade järgi ja tagatud jälgitavusega.

II LISA

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2081/92

“MEL DE BARROSO”

(EÜ nr: PT/0229/24.1.1994)

KPN (X) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud teavitamise eesmärgil. Põhjalikumat teavet eelkõige asjaomaste kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste hulka kuuluvate toodete tootjate kohta on võimalik saada siseriiklikest või Euroopa Komisjoni talituste tootekirjeldustest. (1)

Liikmesriigi vastutav talitus

Nimi

Instituto de Desenvolvimento Rural e Hidráulica

Aadress

Av. Afonso Costa, 3

P-1949-002 Lisbonne

Telefon

(351-21) 844 22 00

Faks

(351-21) 844 22 02

E-post

idrha@idrha.min-agricultura.pt

Taotlejate rühm

2.1.

Nimi

Capolib — Cooperativa Agrícola de Boticas, CRL

2.2.

Aadress

Av. do Eiró

P-5460 Boticas

Telefon

(351-276) 41 81 70

Faks

(351-276) 41 57 34

E-post

capolib@mail.telepac.pt

2.3.

Koosseis

tootjad/töötlejad (X) muud ( )

Tooteliik Klass 1.4: Muud loomset päritolu tooted – Mesi

Tootekirjeldus (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimi “Mel de Barroso”

4.2. Kirjeldus Kohaliku mesilase Apis mellifera (sp. iberica) poolt valdavalt piirkondlike meetaimede hulka kuuluvate kanarbikuliste õietolmu sisaldavast õienektarist toodetud mesi.

4.3. Geograafiline ala Ala piirideks on Boticas’i, Chaves’i, Montalegre ja Vila Pouca de Aguiar’i haldusüksuse ja Murça kommuuni Jou ja Valongo de Milhais freguesias’te piirid (Vila Reali piirkond).

4.4. Päritolutõend Päritolu kinnitavad tavad ja materiaalsed, kirjalikud ja koguni suulised viited, piirkonna tootmispotentsiaal ning mee ja mesilase tähtsus piirkonna vappidel ja kohanimedes.

4.5. Tootmismeetod Mett võib vurritada ainult volitatud vurrikodades ning mee vurritamine ja dekanteerimine toimub kohustuslikult tootmisalal. Kuna Barroso mesi on segunev toode, võivad jälgitavuse ja kontrolliahela katkemise vältimiseks mett pakendada ainult asjakohaselt volitatud ettevõtjad geograafilise päritoluala piires, et tagada toote kvaliteet ja ehtsus ning vältida tarbija eksitusse viimist. Tootmine, vurritamine ja pakendamine võib toimuda ainult geograafiliselt piiritletud alal. Barroso mett võib turustada vedelas, kristalliseerunud olekus või kärgedes (tingimusel, et need on täielikult vahaga kinni kaetud ja ei sisalda kurna); mesi tuleb pakendada inertsest, kahjutust ja toiduainete jaoks sobivast materjalist pakenditesse, mille mudelid ja märgistuse on tootjate rühm eelnevalt heaks kiitnud.

4.6. Seos piirkonnaga Barroso mesi on Barroso kõrgeimatest piirkondadest pärit toode. See on mesi, mille eriomadused tulenevad peamiselt kanarbikust koosnevast nõmme taimkattest.

4.7. Kontrolliasutus

Nimi

TRADIÇÃO E QUALIDADE — Associação Interprofissional para os Produtos Agro-Alimentares de Trás-os-Montes

Aadress

Av. 25 de Abril 273, S/L

P-5370 Mirandela

Tel

(351-278) 26 14 10

Faks

(351-278) 26 14 10

E-post

tradicao-qualidade@clix.pt

4.8. Märgistus MEL DE BARROSO — Denominação de Origem Protegida

4.9. Siseriiklikud nõuded —

(1) Euroopa Komisjon – Põllumajanduse peadirektoraat – Põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika üksus – B 1049 Brüssel.

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 705/2005,

4. mai 2005,

millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks teatavad määrused kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavad määrused kaupade klassifitseerimise kohta, mis on vastu võetud määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks, osutavad mitte enam kehtivatele CN-koodidele. Seepärast tuleks kõnealuste määruste ajakohastamiseks teha muudatusi, mis arvestavad asjakohaseid kehtivaid CN-koode.

(2)	Mõned määrused on muutunud tarbetuks muudatuste tõttu kaupade kirjeldustes ja nende koodides Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris või kaupade kombineeritud nomenklatuuris. Sellepärast tuleks need määrused kehtetuks tunnistada.

(3)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas loetletud määrustes sisalduvad CN-koodid asendatakse kombineeritud nomenklatuuris koodidega, nagu kõnealuses lisas on esitatud.

Artikkel 2

1. Komisjoni määrusele (EMÜ) nr 3491/88 (2) lisatud tabelist jäetakse välja punkt 2.

2. Komisjoni määrusele (EÜ) nr 883/94 (3) lisatud tabelist jäetakse välja punkt 1.

3. Komisjoni määrusele (EÜ) nr 710/2000 (4) lisatud tabelist jäetakse välja punkt 2.

Artikkel 3

Käesoleva määruse II lisas loetletud komisjoni määrused tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 493/2054 (ELT L 82, 31.3.2005, lk 1).

(2) EÜT L 306, 11.11.1988, lk 18. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999 (EÜT L 117, 5.5.1999, lk 9).

(3) EÜT L 103, 22.4.1994, lk 7. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999.

(4) EÜT L 84, 5.4.2000, lk 8.

I LISA

Nr	Komisjoni määrus	Asendatakse	CN-kood
(1)	(2)	(3)	(4)
1	(EMÜ) nr 731/93 (EÜT L 75, 30.3.1993, lk 7)	0106 00 90	0106 90 00
2	(EMÜ) nr 1669/77 (EÜT L 186, 26.7.1977, lk 23), muudetud määrusega (EMÜ) nr 2723/90 (1)	0207 41 10	0207 14 10
		0207 42 10	0207 27 10
		0207 43 11	0207 36 11
		0207 43 15	0207 36 15
3	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 3491/88 lisatud tabelis (EÜT L 306, 11.11.1988, lk 18), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999 (2)	0304 90 20 või 0304 90 21 või 0304 90 27	0304 90 22
4	(EMÜ) nr 288/84 (EÜT L 33, 4.2.1984, lk 1)	07.01 H	0709 90 90
5	Punkt 2 määrusele (EÜ) nr 1196/97 lisatud tabelis (EÜT L 170, 28.6.1997, lk 13)	0711 90 40	0711 51 00
6	(EMÜ) nr 847/71 (EÜT L 92, 24.4.1971, lk 26), muudetud määrusega (EMÜ) nr 2723/90	1212 91 90	1212 91 20
7	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 314/90 lisatud tabelis (EÜT L 35, 7.2.1990, lk 9)	1602 39 30	1602 32 30
8	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 964/91 lisatud tabelis (EÜT L 100, 20.4.1991, lk 14), muudetud määrusega (EMÜ) nr 3411/91 (3)	2003 10 10	2003 10 20
9	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 316/91 lisatud tabelis (EÜT L 37, 9.2.1991, lk 25), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	2008 19 59	2008 19 91
10	Punkt 2 määrusele (EÜ) nr 627/2003 lisatud tabelis (ELT L 90, 8.4.2003, lk 34)	2008 99 68	2008 99 67
11	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 3565/88 lisatud tabelis (EÜT L 311, 17.11.1988, lk 25)	2106 90 91	2106 90 92
12	Punkt 3 määrusele (EMÜ) nr 1533/92 lisatud tabelis (EÜT L 162, 16.6.1992, lk 5)	2106 90 99	2106 90 98
13	(EMÜ) nr 1676/89 (EÜT L 164, 15.6.1989, lk 7)	2206 00 93	2206 00 59
14	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 2084/91 lisatud tabelis (EÜT L 193, 17.7.1991, lk 16), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	2309 90 93	2309 90 95
15	(EMÜ) nr 200/82 (EÜT L 21, 29.1.1982, lk 20), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	2309 90 93	2309 90 99
16	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 509/92 lisatud tabelis (EÜT L 55, 29.2.1992, lk 80), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	2309 90 97	2309 90 99
17	Punkt 4 määrusele (EMÜ) nr 1533/92 lisatud tabelis (EÜT L 162, 16.6.1992, lk 5), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	2309 90 97	2309 90 99
18	Punkt 2 määrusele (EÜ) nr 2696/95 lisatud tabelis (EÜT L 280, 23.11.1995, lk 17)	2309 90 93	2309 90 99
19	(EÜ) nr 2354/2000 (EÜT L 272, 25.10.2000, lk 10)	2309 90 97	2309 90 99
20	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 2257/87 (EÜT L 208, 30.7.1987, lk 8), muudetud määrusega (EMÜ) nr 2080/91 (4)	2707 50 91 2707 50 99	2707 50 90
21	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 2257/87 (EÜT L 208, 30.7.1987, lk 8), muudetud määrusega (EMÜ) nr 2080/91	2707 50 91 2707 50 99	2707 50 90
22	Punkt 4 määrusele (EMÜ) nr 314/90 lisatud tabelis (EÜT L 35, 7.2.1990, lk 9)	2710 00 59	2710 19 29
23	(EMÜ) nr 2585/86 (EÜT L 232, 19.8.1986, lk 5), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	2710 00 66, 2710 00 67 või 2710 00 68	2710 19 41, 2710 19 45 või 2710 19 49
24	(EMÜ) nr 313/90 (EÜT L 35, 7.2.1990, lk 7), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	2710 00 66, 2710 00 67 või 2710 00 68	2710 19 41, 2710 19 45 või 2710 19 49
25	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 1260/89 lisatud tabelis (EÜT L 126, 9.5.1989, lk 12)	2930 90 90	2930 90 70
26	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 1825/93 lisatud tabelis (EÜT L 167, 9.7.1993, lk 8)	2940 00 90	2940 00 00
27	(EMÜ) nr 2053/83 (EÜT L 202, 26.7.1983, lk 5), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2695/95 (5)	3203 00 19	3203 00 10
28	Punkt 5 määrusele (EMÜ) nr 2084/91 lisatud tabelis (EÜT L 193, 17.7.1991, lk 16)	3823 90 91	3824 90 64
29	(EMÜ) nr 3402/82 (EÜT L 357, 18.12.1982, lk 16), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
30	Punkt 6 määrusele (EMÜ) nr 2275/88 lisatud tabelis (EÜT L 200, 26.7.1988, lk 10), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
31	Punkt 7 määrusele (EMÜ) nr 2275/88 lisatud tabelis (EÜT L 200, 26.7.1988, lk 10), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
32	Punkt 8 määrusele (EMÜ) nr 2275/88 lisatud tabelis (EÜT L 200, 26.7.1988, lk 10), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
33	Punkt 3 määrusele (EMÜ) nr 3491/88 lisatud tabelis (EÜT L 306, 11.11.1988, lk 18), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
34	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 542/90 lisatud tabelis (EÜT L 56, 3.3.1990, lk 5), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
35	Punkt 6 määrusele (EMÜ) nr 2084/91 lisatud tabelis (EÜT L 193, 17.7.1991, lk 16), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
36	Punkt 6 määrusele (EMÜ) nr 1533/92 (EÜT L 162, 16.6.1992, lk 5), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
37	(EMÜ) nr 2933/92 (EÜT L 293, 9.10.1992, lk 8), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
38	Punkt 2 määrusele (EÜ) nr 691/96 lisatud tabelis (EÜT L 97, 18.4.1996, lk 13), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
39	Punkt 3 määrusele (EÜ) nr 691/96 (EÜT L 97, 18.4.1996, lk 13), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3824 90 95	3824 90 99
40	Punkt 6 määrusele (EÜ) nr 1264/98 lisatud tabelis (EÜT L 175, 19.6.1998, lk 4)	3824 90 95	3824 90 99
41	Punkt 7 määrusele (EÜ) nr 1264/98 lisatud tabelis (EÜT L 175, 19.6.1998, lk 4)	3824 90 95	3824 90 99
42	Punkt 8 määrusele (EÜ) nr 169/1999 lisatud tabelis (EÜT L 19, 26.1.1999, lk 6)	3824 90 95	3824 90 99
43	Punkt 2 määrusele (EÜ) nr 1694/2001 lisatud tabelis (EÜT L 229, 25.8.2001, lk 3)	3824 90 95	3824 90 99
44	Punkt 3 määrusele (EMÜ) nr 1260/89 lisatud tabelis (EÜT L 126, 9.5.1989, lk 12), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	3911 90 99	3911 90 19
45	Punkt 3 määrusele (EMÜ) nr 1214/91 lisatud tabelis (EÜT L 116, 9.5.1991, lk 44)	3913 90 90	3913 90 00
46	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 597/92 lisatud tabelis (EÜT L 64, 10.3.1992, lk 13)	3913 90 80	3913 90 00
47	Punkt 6 määrusele (EMÜ) nr 314/90 lisatud tabelis (EÜT L 35, 7.2.1990, lk 9)	3921 19 90	3921 19 00
48	(EÜ) nr 201/98 (EÜT L 21, 28.1.1998, lk 3)	3921 19 90	3921 19 00
49	Punkt 1 määrusele (EÜ) nr 1509/97 lisatud tabelis (EÜT L 204, 31.7.1997, lk 8)	4411 19 00	4411 19 90
50	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 2141/89 (EÜT L 205, 18.7.1989, lk 22)	4810 12 00	4810 14 80 või 4810 19 90
51	(EMÜ) nr 3557/81 (EÜT L 356, 11.12.1981, lk 26), muudetud määrusega (EMÜ) nr 2080/91	4811 39 00	4811 59 00
52	(EMÜ) nr 2174/93 (EÜT L 195, 4.8.1993, lk 20)	5509 22 10	5509 22 00
53	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 1796/91 lisatud tabelis (EÜT L 160, 25.6.1991, lk 40)	6002 43 31	6005 31 90
54	Punkt 3 määrusele (EMÜ) nr 1796/91 lisatud tabelis (EÜT L 160, 25.6.1991, lk 40)	6002 43 31	6005 31 90
55	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 1796/91 lisatud tabelis (EÜT L 160, 25.6.1991, lk 40)	6002 49 00	6005 90 00
56	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 1611/93 lisatud tabelis (EÜT L 155, 26.6.1993, lk 9)	6002 91 00	6006 10 00
		6002 92 10	6006 21 00
		6002 93 31	6006 31 90
		6002 93 99	6006 41 00
		6002 99 00	6006 90 00
57	Punkt 2b määrusele (EMÜ) nr 893/93 lisatud tabelis (EÜT L 93, 17.4.1993, lk 5)	6104 62 10	6104 62 00
58	Punkt 5b määrusele (EÜ) nr 1054/97 lisatud tabelis (EÜT L 154, 12.6.1997, lk 14)	6104 62 10	6104 62 00
59	Punkt 6b määrusele (EÜ) nr 1054/97 lisatud tabelis (EÜT L 154, 12.6.1997, lk 14)	6104 62 10	6104 62 00
60	Punkt b määrusele (EÜ) nr 2049/2002 lisatud tabelis (EÜT L 316, 20.11.2002, lk 15)	6104 62 90	6104 62 00
61	Punkt 1 määrusele (EÜ) nr 2855/2000 lisatud tabelis (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 41)	6104 63 90	6104 63 00
62	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 1176/91 lisatud tabelis (EÜT L 114, 7.5.1991, lk 27)	6108 31 90	6108 31 00
63	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 1176/91 lisatud tabelis (EÜT L 114, 7.5.1991, lk 27)	6108 31 90	6108 31 00
64	Punkt 2 määrusele (EMÜ) nr 1911/92 lisatud tabelis (EÜT L 192, 11.7.1992, lk 23)	6108 31 90	6108 31 00
65	Punkt 7 määrusele (EÜ) nr 1966/94 lisatud tabelis (EÜT L 198, 30.7.1994, lk 103)	6302 31 90	6302 31 00
66	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 546/91 lisatud tabelis (EÜT L 60, 7.3.1991, lk 12)	6302 51 90	6302 51 00
67	(EMÜ) nr 1592/71 (EÜT L 166, 24.7.1971, lk 39), muudetud määrusega (EMÜ) nr 2080/91	6807 10 11	6807 10 10
68	Punkt 6 määrusele (EMÜ) nr 810/83 (EÜT L 90, 8.4.1983, lk 11), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	7326 90 97	7326 90 98
69	Punkt 3 määrusele (EÜ) nr 1165/95 lisatud tabelis (EÜT L 117, 24.5.1995, lk 15), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	8471 80 10	8471 80 00
70	Punkt 1 määrusele (EMÜ) nr 48/90 lisatud tabelis (EÜT L 8, 11.1.1990, lk 16), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	8524 91 10	8524 91 00
71	(EÜ) nr 1718/98 (EÜT L 215, 1.8.1998, lk 56)	8527 39 91	8527 39 20
72	Punkt 4 määrusele (EÜ) nr 701/1999 lisatud tabelis (EÜT L 89, 1.4.1999, lk 23)	8528 12 93	8528 12 94
73	Punkt 5 määrusele (EÜ) nr 701/1999 lisatud tabelis (EÜT L 89, 1.4.1999, lk 23)	8528 12 93	8528 12 94
74	Punkt 5a määrusele (EÜ) nr 1638/94 lisatud tabelis (EÜT L 172, 7.7.1994, lk 5), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	5829 90 88	8529 90 40
75	Punkt 5b määrusele (EÜ) nr 1638/94 lisatud tabelis (EÜT L 172, 7.7.1994, lk 5), muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	5829 90 88	8529 90 40
76	(EMÜ) nr 1936/84 (EÜT L 180, 7.7.1984, lk 12), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999	8542 13 60, 8542 14 40 või 8542 19 66	8542 21 50 või 8542 21 85
77	Punkt 3 määrusele (EMÜ) nr 396/92 lisatud tabelis (EÜT L 44, 20.2.1992, lk 9)	8704 10 19	8704 10 10
78	Punkt 4 määrusele (EMÜ) nr 442/91 lisatud tabelis (EÜT L 52, 27.2.1991, lk 11)	9503 90 31	9503 90 32
79	Punkt 4 määrusele (EMÜ) nr 2087/92 lisatud tabelis (EÜT L 208, 24.7.1992, lk 24)	9503 90 31	9503 90 32

(1) EÜT L 261, 25.9.1990, lk 24.

(2) EÜT L 117, 5.5.1999, lk 9.

(3) EÜT L 321, 23.11.1991, lk 23.

(4) EÜT L 193, 17.7.1991, lk 6.

(5) EÜT L 280, 23.11.1995, lk 15.

II LISA

Nr	Komisjoni määrus
(1)	(2)
1	(EMÜ) nr 955/69 (EÜT L 124, 24.5.1969, lk 20)
2	(EMÜ) nr 1484/70 (EÜT L 163, 25.7.1970, lk 19)
3	(EMÜ) nr 2606/70 (EÜT L 278, 23.12.1970, lk 19)
4	(EMÜ) nr 2607/70 (EÜT L 278, 23.12.1970, lk 21)
5	(EMÜ) nr 1487/73 (EÜT L 149, 6.6.1973, lk 15)
6	(EMÜ) nr 482/74 (EÜT L 57, 28.2.1974, lk 23)
7	(EMÜ) nr 565/75 (EÜT L 60, 6.3.1975, lk 7)
8	(EMÜ) nr 2811/77 (EÜT L 322, 17.12.1977, lk 20)
9	(EMÜ) nr 251/78 (EÜT L 38, 8.2.1978, lk 6)
10	(EMÜ) nr 885/79 (EÜT L 111, 4.5.1979, lk 19)
11	(EMÜ) nr 2282/79 (EÜT L 262, 18.10.1979, lk 23)
12	(EMÜ) nr 308/80 (EÜT L 35, 12.2.1980, lk 7)
13	(EMÜ) nr 479/80 (EÜT L 56, 29.2.1980, lk 13)
14	(EMÜ) nr 2418/80 (EÜT L 249, 20.9.1980, lk 17)
15	(EMÜ) nr 299/81 (EÜT L 33, 5.2.1981, lk 17)
16	(EMÜ) nr 333/81 (EÜT L 37, 10.2.1981, lk 11)
17	(EMÜ) nr 550/81 (EÜT L 56, 3.3.1981, lk 19)
18	(EMÜ) nr 3555/81 (EÜT L 356, 11.12.1981, lk 24), muudetud määrusega (EMÜ) nr 2723/90
19	(EMÜ) nr 3559/81 (EÜT L 356, 11.12.1981, lk 29)
20	(EMÜ) nr 1978/82 (EÜT L 214, 22.7.1982, lk 11), muudetud määrusega (EMÜ) nr 2723/90
21	(EMÜ) nr 2496/82 (EÜT L 267, 16.9.1982, lk 11)
22	(EMÜ) nr 2497/82 (EÜT L 267, 16.9.1982, lk 12)
23	(EMÜ) nr 2738/82 (EÜT L 290, 14.10.1982, lk 11)
24	(EMÜ) nr 524/83 (EÜT L 61, 8.3.1983, lk 5)
25	(EMÜ) nr 1535/83 (EÜT L 155, 14.6.1983, lk 6)
26	(EMÜ) nr 2055/83 (EÜT L 202, 26.7.1983, lk 9)
27	(EMÜ) nr 2056/83 (EÜT L 202, 26.7.1983, lk 11)
28	(EMÜ) nr 2333/83 (EÜT L 224, 17.8.1983, lk 13)
29	(EMÜ) nr 3529/83 (EÜT L 352, 15.12.1983, lk 32)
30	(EMÜ) nr 555/84 (EÜT L 61, 2.3.1984, lk 18)
31	(EMÜ) nr 1219/84 (EÜT L 117, 3.5.1984, lk 18)
32	(EMÜ) nr 1935/84 (EÜT L 180, 7.7.1984, lk 10)
33	(EMÜ) nr 3518/84 (EÜT L 328, 15.12.1984, lk 10)
34	(EMÜ) nr 3317/85 (EÜT L 317, 28.11.1985, lk 12)
35	(EMÜ) nr 244/86 (EÜT L 30, 5.2.1986, lk 8)
36	(EMÜ) nr 315/86 (EÜT L 39, 14.2.1986, lk 15)
37	(EMÜ) nr 1202/86 (EÜT L 108, 25.4.1986, lk 19)
38	(EMÜ) nr 1203/86 (EÜT L 108, 25.4.1986, lk 20)
39	(EMÜ) nr 277/87 (EÜT L 28, 30.1.1987, lk 8)
40	(EMÜ) nr 1324/87 (EÜT L 125, 14.5.1987, lk 22)
41	(EMÜ) nr 1464/87 (EÜT L 138, 28.5.1987, lk 38), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 936/1999
42	(EMÜ) nr 3791/87 (EÜT L 356, 18.12.1987, lk 30)
43	(EMÜ) nr 3844/87 (EÜT L 361, 22.12.1987, lk 25)
44	(EÜ) nr 2383/96 (EÜT L 326, 17.12.1996, lk 1)

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 706/2005,

4. mai 2005,

millega peatatakse või kokkuost teatavates liikmesriikides

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 2771/1999, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega või- ja kooreturul, (2) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikliga 2 on sätestatud, et vastavalt vajadusele peab komisjon liikmesriigis avama või peatama kokkuostu, kui täheldatakse, et kahel järjestikusel nädalal on selles liikmesriigis turuhind kas madalam kui 92 % sekkumishinnast või võrdne 92 % sekkumishinnaga või sellest kõrgem.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 626/2005 (3) on kehtestatud kõige uuem loetelu liikmesriikidest, kus sekkumine on peatatud. Seda loetelu tuleb kohandada seoses uute turuhindadega, mille teatas Ühendkuningriik määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 8 alusel. Selguse huvides tuleks kõnealune loetelu asendada ning määrus (EÜ) nr 626/2005 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Või kokkuost määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 1 alusel peatatakse Belgias, Taanis, Kreekas, Küprosel, Ungaris, Maltal, Madalmaades, Austrias, Sloveenias, Luksemburgis ja Soomes.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 626/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 5. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

(3) ELT L 104, 23.4.2005, lk 3.

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/26

KOMISJONI OTSUS,

26. aprill 2005,

millega kehtestatakse määrdeainetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1372 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/360/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

pärast konsulteerimist Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt mõjutada kõige tähtsamate keskkonnaaspektide parandamist.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1980/2000 sätestatakse, et Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni koostatud kriteeriumidel põhinevad ökomärgise erikriteeriumid kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Kuna määrdeainete kasutamine võib keskkonda ohustada näiteks nende mürgise toime tõttu veekeskkonnas või bioakumulatsiooni tõttu, tuleks kehtestada asjakohased kriteeriumid.

(4)

Mõju keskkonnale võib käsitada ebaolulisena määrdeainetes sisalduvate ainete puhul, mis kasutamisel muudavad oma keemilisi omadusi ja mida ei ole enam vaja liigitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivile 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta. (2) Seepärast ei peaks ökomärgise andmise kriteeriumeid kohaldama nende ainete suhtes, mille töödeldud tooteosal jääb vähem kui 0,1 % kasutamiseelsesse olekusse.

(5)	Ökoloogilised kriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima 4 aastat.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooterühma “määrdeained” kuuluvad hüdraulikaõlid, määrded, mootorsae ketiõlid, kahetaktiliste mootorite õlid, vormimäärded ja muud muutumatult keskkonda sattuvad määrded, mis on valmistatud kasutamiseks nii tarbijate kui ka professionaalsete kasutajate poolt.

Artikkel 2

1. Käesolevas otsuses on kasutatud järgmisi mõisteid:

a) määrdeaine– baasvedelikust ja lisanditest koosnev valmistis;

b) baasvedelik– määrdevedelik, mille voolavust, vananemist, määrdevõimet ja kulumisvastaseid omadusi ning saasteainete kogumisega seotud omadusi ei ole parandatud lisandite lisamisega;

c) paksendaja– baasvedelikus leiduv aine, mida kasutatakse määrdevedeliku või määrde paksendamiseks või selle voolavuse muutmiseks;

d) põhikomponent– iga aine, mis moodustab rohkem kui 5 % määrdeaine kaalust;

e) lisand– aine, mille peamine eesmärk on voolavuse, vananemise, määrdevõime ja kulumisvastaste omaduste parandamine või saasteainete kogumise parandamine;

f) määre– tahke või pooltahke valmistis, mis koosneb paksendajast ja vedelast määrdeainest.

2. Määrete puhul võib lisada muid eriomadusi andvaid koostisaineid.

Artikkel 3

Et määrdeainele võiks määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel anda ühenduse ökomärgise, peab määrdeaine kuuluma tooterühma “määrdeained” ja vastama käesoleva otsuse lisas kindlaksmääratud kriteeriumidele.

Kriteeriumeid kohaldatakse vastvalmistatud toote suhtes üleandmise ajal.

Kui kriteeriumid on sõnastatud koostisainetena, kohaldatakse neid kriteeriume ainete suhtes, mis on tootele lisatud tahtlikult ja mida leidub tootes rohkem kui 0,1 % mõõdetuna enne ja pärast määrdeaine valmistamiseks omavahel segatud ainete vahel toimunud keemilist reaktsiooni.

Siiski ei kohaldata kõnealuseid kriteeriume ainete suhtes, mille keemilised omadused muutuvad kasutamisel nii, et neid ei ole põhjust liigitada vastavalt direktiivile 1999/45/EÜ ja mille töödeldud tooteosal jääb vähem kui 0,1 % kasutamiseelsesse olekusse.

Artikkel 4

Tooterühma “määrdeained” ökoloogilised kriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad 31. maini 2009.

Artikkel 5

Haldusotstarbel omistatakse tooterühmale “määrdeained” kood “27”.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

LISA

RAAMTINGIMUSED

Kriteeriumidega taotletav eesmärk

Kriteeriumide eesmärgiks on eelkõige edendada tooteid:

—	mille kasutamine kahjustab vett ja pinnast vähem, ja

—	mille kasutamisel väheneb süsinikdioksiidiheide.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded on esitatud vastava kriteeriumi juures.

Kui taotleja peab pädevale asutusele kriteeriumide täitmise tõestuseks esitama deklaratsioone, dokumente, analüüse, katsearuandeid või muid dokumentaalseid tõendeid, siis eeldatakse, et need võivad pärineda taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või selle/nende allhankija(te)lt jne. Lisandi, lisandi pakendi või baasvedeliku tarnija võib esitada asjakohase teabe otse pädevale asutusele.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on märgitud iga kriteeriumi puhul, tingimusel, et nende samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Vajaduse korral võib pädev asutus nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Pädevatele asutustele soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel arvestada selliste tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide nagu EMAS ja EN ISO 14001 rakendamist.

(Märkus: nende juhtimissüsteemide rakendamine ei ole kohustuslik.)

KRITEERIUMID

1. Riskilaused, mis iseloomustavad riski keskkonnale ja inimeste tervisele

Tootele ei tohi olla määratud ökomärgistuse taotlemise ajal ühtegi riskilauset, mis vastavalt direktiivile 1999/45/EÜ osutab ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele. Kõnealuse tooterühma puhul on asjakohased järgmised riskilaused:

R 20, R 21, R 22, R 23, R 24, R 25, R 26, R 27, R 28, R 33, R 34, R 35, R 36, R 37, R 38, R 39, R 40, R 41, R 42, R 43, R 45, R 46, R 48, R 49, R 50, R 51, R 52, R 53, R 59, R 60, R 61, R 62, R 63, R 64, R 65, R 66, R 67, R 68 ja nende kombinatsioonid.

Kriteeriumi 1 hindamine ja kontroll

Vastavus 1. kriteeriumile esitatakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla taotlev äriühing.

Loetletakse kõik tootes sisalduvad põhikomponendid, esitades selgelt nende nimed ja vajaduse korra EINECSi või ELINCSi numbrid ja kontsentratsioonid, milles neid kasutatakse.

Toote tootja väljastab:

—	toote ohutuskaardi (mis vastab komisjoni direktiivi 1991/155/EMÜ (1) nõuetele);

—	iga põhikomponendi puhul tarnijate ohutuskaardid (mis vastavad direktiivi 1991/155/EMÜ ja nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (2) nõuetele).

Keskkonnaohtude hindamiseks peab toote kohta olema piisavalt andmeid (väljendatud riskilausetega: R 50, R 50/53, R 51/53, R 52, R 52/53, R 53) vastavalt direktiividele 1991/155/EMÜ ja 1999/45/EÜ.

Toote keskkonnaohtlikkuse hindamine toimub vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ III lisas nimetatud tavapärasele meetodile. Siiski võib vastavalt nimetatud direktiivi III lisa C osale valmistise (toote või lisandi pakendi) katsetamise tulemusi kasutada tavapärasel meetodil saadava veekeskkonnas mürgise toime kohase liigituse muutmiseks.

2. Veekeskkonnas mürgise toime lisatingimused

Taotleja tõendab vastavust täites kas kriteeriumi 2.1 või 2.2 nõudeid.

Kriteerium 2.1. Valmistisele ja põhikomponentidele esitatavad nõuded

Tuleb esitada andmed:

—	valmistise, ja

—	põhikomponentide

mürgise toime kohta veekeskkonnas.

Iga põhikomponendi mürgise toime kriitiline kontsentratsioon veekeskkonnas on vähemalt 100 mg/l. Katsed viiakse läbi vetikatel ja vesikirpudel (OECD 201 ja 202).

Hüdraulikaõlide mürgise toime kriitiline kontsentratsioon veekeskkonnas on vähemalt 100 mg/l.

Määrete, mootorsae ketiõlide, vormimäärete ja muude muutumatult keskkonda sattuvate määrete mürgise toime kriitiline kontsentratsioon veekeskkonnas on vähemalt 1 000 mg/l.

Määrdeid võib hinnata valmistise ja põhikomponentide andmete alusel ainult juhul, kui paksendaja on lõplikult biolagunev (vt 3. kriteerium) või iseenesest biolagunev:

—	biolagunevus on > 70 % iseenesliku biolagunevuse katse OECD 302 C või samaväärse katsemeetodi põhjal, või

—	biolagunevus on > 20 % kuid < 60 % 28 päeva jooksul pärast hapnikukaol või süsinikdioksiidi tekkimisel põhinevat OECD 301 katset, või

—	biolagunevus on > 60 % ISO 14593 katse põhjal (CO2 aurufaasi analüüs).

Valmistist katsetatakse kõigi kolme liigirühma puhul (OECD 201, 202, ja 203).

Tabelis 1 on kokkuvõte erinevatele tootealamrühmadele esitatavatest nõuetest vastavalt 2. kriteeriumi punktile 1.

Tabel 1

Erinevatele tootealamrühmadele esitatavad nõuded seoses veekeskkonnas mürgise toimega – Nõuded valmistise ja põhikomponentide andmete kohta

Kriteerium 2.1	Hüdraulikaõlid	Määrded (3)	Mootorsae ketiõlid, vormimäärded ja muud muutumatult keskkonda sattuvad määrded	Kahetaktilise mootori õlid
Valmistoote mürgine toime veekeskkonnas kõigis kolmes ägeda mürgisuse katses OECD 201, 202 ja 203	≥ 100 mg/l	≥ 1 000 mg/l	≥ 1 000 mg/l	≥ 1 000 mg/l
Iga üksiku põhikomponendi mürgine toime veekeskkonnas katsetes OECD 201 ja 202	≥ 100 mg/l	≥ 100 mg/l	≥ 100 mg/l	≥ 100 mg/l

Kriteeriumi 2.1 hindamine ja kontroll

Esitatakse aruanded, mis sisaldavad andmeid valmistise ja kõikide põhikomponentide mürgise toime kohta veekeskkonnas ning mis põhinevad olemasolevatel registreerimisandmetel või uutel katsetel ja võimaldavad tõendada vastavust tabelis 1 ettenähtud nõuetele.

Valmistise mürgine toime veekeskkonnas määratakse kindlaks vastavalt OECD 201, 202 ja 203 katsetele või samaväärsete meetoditega.

Iga üksiku põhikomponendi mürgine toime veekeskkonnas määratakse vastavalt OECD 201 ja 202 katsetele või samaväärsete meetoditega.

Kriteerium 2.2. Igale koostisosale esitatavad nõuded

Iga tootele tahtlikult lisatud koostisaine puhul määratakse selle mürgine toime veekeskkonnas. Määrdeaines võib olla ühe või mitme teataval määral veekeskkonnas mürgise aine kumulatiivne massikontsentratsioon vastavalt tabelile 2.

Tabel 2

Erinevatele tootealamrühmadele esitatavad nõuded seoses veekeskkonnas mürgise toimega – Nõuded iga koostisosa andmete kohta

Kriteerium 2.2	Ainete kumulatiivne massikontsentratsioon
Mürgine toime veekeskkonnas	Hüdraulikaõlides	Määretes	Mootorsae ketiõlides, vormimääretes ja muudes muutumatult keskkonda sattuvates määretes	Kahetaktilise mootori õlides
10 mg/l < äge mürgine toime (4) ≤ 100 mg/l või 1 mg/l < NOEC ≤ 10 mg/l	≤ 20	≤ 25	≤ 5	≤ 25
1 mg/l < äge mürgine toime (4) ≤ 10 mg/l või 0,1 mg/l < NOEC ≤ 1 mg/l	≤ 5	≤ 1	≤ 0,5	≤ 1
Äge mürgine toime (4) < 1 mg/l või NOEC ≤ 0,1 mg/l	≤ 1	≤ 0,1	≤ 0,1	≤ 0,1

Kriteeriumi 2.2 hindamine ja kontroll

Iga koostisaine mürgine toime veekeskkonnas määratakse vastavalt OECD 201 või 202 katsetele või samaväärse meetodiga.

Kriteeriumide 2.1 ja 2.2 hindamine ja kontroll

Halvastilahustuvate komponentide puhul (< 10 mg/l) võib mürgise toime määramiseks veekeskkonnas kasutada vesiekstrakti meetodit (WAF). Määratud koormustaset, mida mõnikord nimetatakse LL50 ja mis on seotud surmava koormusega, võib kasutada otsese liigituskriteeriumina. Vesiekstrakt tuleb valmistada järgides soovitusi, mis on esitatud ühes järgmistest suunistest; ECETOC Tehniline aruanne nr 20 (1986), OECD 1992 301 III lisa või ISO suunisdokument ISO 10634 või ASTM D6081-98 (Määrdeainete mürgise toime veekeskkonnas tavakatsetused: proovi valmistamine ja tulemuste tõlgendamine või samaväärsed meetodid).

Ägeda mürgise toime katseid vetikatel ja vesikirpudel (OECD 201 ja 202) ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine tõenäoliselt ei läbi bioloogilisi membraane paksusega MM > 800 või selle molekuli läbimõõt on > 1,5 nm (> 15 Å), või

—	aine on vees raskesti lahustuv (lahustuvus vees on < 10 μg/l),

kuna selliseid aineid ei käsitata veekeskkonnas elavatele vetikatele ja vesikirpudele ohtlikuna.

Samuti ei ole vaja läbi viia ägeda mürgise toime katseid vesikirpudel (OECD 202), kui on olemas andmed pikaajalise mürgise toime kohta vesikirpudel OECD 211 katse või samaväärse meetodi põhjal.

Ainete lahustuvus vees määratakse vajadusel OECD 105 katse (või samaväärsete katsete) põhjal.

Kui on olemas andmed kroonilise mürgise toime kohta (OECD 210 ja 211 katsete või samaväärsete katsete tulemused), võib neid kasutada ägeda mürgise toime andmete asemel. Kroonilise mürgise toime andmete puudumine fikseeritakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla taotleja.

3. Biolagunevus ja bioakumuleerumisvõime

Toode ei tohi sisaldada aineid, mis on nii:

—	mittebiolagunevad, kui ka

—	bioakumuleerumisvõimelised.

Siiski võib toode sisaldada ühte või mitut ainet, mis on teatud määral lagunevad ja bioakumuleerumisvõimelised või tegelikult bioakumuleeruvad, kuni tabelis 3 nimetatud kumulatiivse massikontsentratsioonini.

Tabel 3

Biolagunevusele ja bioakumulatsioonivõimele esitatavad nõuded

	Ainete kumulatiivne massikontsentratsioon
Biolagunevus	Hüdraulikaõlides	Määretes	Mootorsae ketiõlides, vormimääretes ja muudes muutumatult keskkonda sattuvates määretes	Kahetaktilise mootori õlides
Mittebiolagunev (5)	≤ 5	≤ 10	≤ 5	≤ 10
Aeroobselt mittebiolagunev	≤ 5	≤ 20	≤ 5	≤ 20
Aeroobselt lõplikult biolagunev	≥ 90	≥ 75	≥ 90	≥ 75

Kriteeriumi 3 hindamine ja kontroll

Vastavust kriteeriumile tõendatakse järgmise teabe esitamisega.

—	Aruanded, mis sisaldavad ka andmeid iga koostisaine biolagunevuse kohta, kui neid andmeid ei ole piisavalt iga aine ohutuskaardil.

—

Aruanded, mis sisaldavad andmeid iga koostisaine bioakumuleerumisvõime kohta:

—	mittebiolagunevate ainete ja

—	mürgiste ja väga mürgiste ainete puhul, mis on kergesti biolagunevad (liigituse eesmärgil).

Biolagunevus määratakse kindlaks iga toote koostisaine kohta eraldi järgmiste katsemeetodite (või samaväärsete katsete) põhjal.

Ainet käsitatakse lõplikult (aeroobselt) biolagunevana, kui:

28päevase vastavalt OECD 301 A-F katsele või samaväärsetele katsetele läbiviidud biolagunevuse uuringu käigus saavutatakse järgmised biolagunevuse tasemed:

—	lahustunud orgaanilisel süsinikul põhinev OECD 301 katse, biolagunevus on ≥ 70 %,

—	hapnikukaol või süsinikdioksiidi tekkimisel põhinev OECD 301 katse, biolagunevus on ≥ 60 % teoreetilisest maksimumist.

2.	BOD5/ThOD või BOD5/COD määr on suurem kui 0,5.

OECD katses ei pea tingimata kasutama 10päevase akna põhimõtet. Kui aine saavutab biolagunemise taseme 28 päeva jooksul, kuid mitte 10päevase vaheperioodi jooksul, võetakse aluseks aeglasem biolagunevuse määr.

Ainet käsitatakse iseenesest biolagunevana, kui:

—	biolagunevus on > 70 % OECD 302 C iseenesliku biolagunevuse katse või samaväärses katse põhjal, või

—	biolagunevus on > 20 % kuid < 60 % 28 päeva jooksul pärast OECD 301 hapnikukaol või süsinikdioksiidi tekkimisel põhinevat katset, või

—	biolagunevus on ≥ 60 % ISO 14593 katse põhjal (CO2 gaasifaasi analüüs).

Ainet, mille peamine toime on paksendamine, käsitatakse iseenesest aeroobselt biolagunevana, kui selle biolagunevus on kõrgem kui 20 % OECD 302 C iseenesliku biolagunevuse katse või samaväärse katse põhjal. Kõiki veekeskkonnas mürgise toime nõudeid kohaldatakse ka pärast veekeskkonda sattumist tekkinud laguainete puhul, mille kohta on olemas teaduslik tõend, et nad on paksendaja derivaadid.

Aine on mittebiolagunev, kui ta ei vasta lõpliku ja iseenesliku biolagunduvuse kriteeriumidele.

Aine ei ole bioakumuleeruv, kui tema MM > 800 või selle molekulide läbimõõt on > 1,5 nm (> 15 Å).

Aine, mille MM < 800 või molekuli läbimõõt on < 1,5 nm (< 15 Å) ei ole bioakumuleeruv, kui:

—	jaotuskoefitsient oktanool/vesi on Kow < 3 või > 7; või

—	mõõdetud biokontsentratsiooni tegur (BCF) on ≤ 100. Kuna enamik määrdeainetes kasutatavatest ainetest on küllalt hüdrofoobsed, peaks biokontsentratsiooni teguri väärtus põhinema lipiidide kaalul ja tuleks tagada piisav toimeaeg.

Katsemeetodid

Kerge biolagunevuse määramiseks kasutatavad katsed on OECD 301 seeriad A-F, või samaväärsed ISO ja ASTM katsed või BOD5/(ThOD või COD) määr. BOD5/(ThOD või COD) määra võib kasutada ainult juhul, kui OECD 301 katsel või muul samaväärsel katsel põhinevad tulemused ei ole kättesaadavad. BOD5 hinnatakse vastavalt C.5 (komisjoni direktiiv 92/69/EMÜ (6)) või samaväärsele meetodile, COD määratakse vastavalt C.6 (direktiiv 92/69/EMÜ) või samaväärsele meetodile. Iseenesliku biolagunevuse määramiseks kasutatakse katset OECD 302 C või samaväärseid meetodeid.

Taotleja võib aine biolagunevuse hindamiseks kasutada ka võrdlusandmeid. Võrdlusandmete kasutamine aine biolagunevuse hindamiseks on aktsepteeritav ainult juhul, kui võrdlusaine erineb tootes kasutatud ainest ainult ühe toimerühma või fragmendi võrra. Kui võrdlusaine on kergesti iseenesest biolagunev ja toimerühmal on positiivne mõju aeroobsele biolagunemisele, võib kasutatud ainet samuti käsitada kergesti iseenesest biolagunevana. Toimerühmad või fragmendid, millel on positiivne mõju biolagunevusele, on: alifaatne ja aromaatne alkohol [-OH], alifaatne ja aromaatne hape [-C(=O)-OH], aldehüüd [-CHO], ester [-C(=O)-O-C], amiid [-C(=O)-N of -C(=S)-N]. Esitada tuleks piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon võrdlusainega läbiviidud katsete kohta. Kui ei teostata võrdlust fragmendiga, tuleks esitada eespool nimetatud piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon toimerühma positiivse mõju kohta struktuurilt sarnaste ainete biolagunevusele.

Jaotuskoefitsienti oktanool/vesi (log Kow) hinnatakse vastavalt OECD 107, 117 või 123 katsetele või samaväärsele katsemeetodile. Biokontsentratsioonitegurit (BCF) hinnatakse vastavalt OECD 305 katsele.

Jaotuskoefitsiendi log Kow väärtused kehtivad ainult orgaaniliste kemikaalide puhul. Anorgaaniliste ühendite, teatavate pindaktiivsete ainete ja metalliorgaaniliste ühendite bioakumulatsioonivõime hindamiseks viiakse läbi biokontsentratsiooniteguri mõõtmised.

Kui katseid ei ole võimalik läbi viia (näiteks on aine väga pindaktiivne või ei lahustu vees või oktanoolis), arvutatakse jaotuskoefitsiendi log Kow väärtus ning lisatakse arvutusmeetodi kirjeldus.

Jaotuskoefitsiendi log Kow määramiseks on lubatud kasutada järgmisi arvutusmeetodeid: CLOGP log Kow 0 kuni 9, LOGKOW (KOWWIN) log Kow – 4 kuni 8, AUTOLOGP log Kow suurem kui 5, nagu on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1488/94 (7), millele on lisatud tehniline juhenddokument (TGD).

4. Teatavate ainete välistamine

Ühenduse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistus ja OSPARi prioriteetsete kemikaalide nimistus, mõlemad alates 2004. aasta detsembrist kohaldatavas versioonis, esitatud aineid ei tohi tahtlikult koostisainena lisada ühenduse ökomärgise saamise tingimustele vastavale tootele.

Orgaanilisi halogeenühendeid ja nitritühendeid ei tohi tahtlikult koostisainena lisada ühenduse ökomärgise saamise tingimustele vastavale tootele.

Metalle ja metalliühendeid, välja arvatud naatrium, kaalium, magneesium ja kaltsium, ei tohi tahtlikult koostisainena lisada ühenduse ökomärgise saamise tingimustele vastavale tootele. Paksendajate puhul võib kasutada ka liitium- ja/või alumiiniumühendeid käesolevas lisas nimetatud teiste kriteeriumidega piiratud kontsentratsioonis.

Kriteeriumi 4 hindamine ja kontroll

Vastavus nõuetele fikseeritakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla taotleja.

5. Taastuv toore

Taastuvast toormest saadud süsiniku sisaldus valmistises on:

—	≥ 50 % (m/m) hüdraulikaõlides,

—	≥ 45 % (m/m) määretes,

—	≥ 70 % (m/m) mootorsae ketiõlides, vormimääretes ja muudes muutumatult keskkonda sattuvates määrdeainetes,

—	≥ 50 % (m/m) kahetaktilise mootori õlides.

Taastuvast toormest saadud süsiniku sisaldus on komponendi A massi protsent × [(taime)õlidest või (loomsetest) rasvadest saadud C-aatomite arv komponendis A jagatud C-aatomite koguarvuga komponendis A] pluss komponendi B massi protsent × [(taime)õlidest või (loomsetest) rasvadest saadud C-aatomite arv komponendis B jagatud C-aatomite koguarvuga komponendis B] pluss komponendi C massi protsent × [C-aatomite arv komponendis C] jne.

Kriteeriumi 5 hindamine ja kontroll

Taotleja esitab pädevale asutusele käesolevale kriteeriumile vastavuse deklaratsiooni.

6. Tehniline tase

Hüdraulikavedelikud peavad vastama vähemalt ISO 15380 tabelites 2–5 ettenähtud tehnilise taseme kriteeriumidele.

Määrded peavad sobima eesmärgiga.

Mootorsae ketiõlid peavad vastama vähemalt ökomärgise Blue Angel standardis RAL-UZ 48 ettenähtud tehnilise taseme kriteeriumidele.

Vormimäärded ja muud muutumatult keskkonda sattuvad määrdeained peavad sobima eesmärgiga.

Kahetaktilise mootori õlid peavad vastama vähemalt NMMA TC-W3 juhendis “Kahetaktiliste bensiinimootorite määrdeainete NMMA sertifitseerimine” ettenähtud tehnilise taseme kriteeriumidele.

Kriteeriumi 6 hindamine ja kontroll

Taotleja esitab pädevale asutusele käesolevale kriteeriumile vastavuse deklaratsiooni koos juurdekuuluva dokumentatsiooniga.

7. Ökomärgisele kantav teave

Ökomärgise 2. lahtris on järgmine tekst: “kasutamine kahjustab vähem vett ja pinnast; vähenenud süsinikdioksiidiheide”.

Kriteeriumi 7 hindamine ja kontroll

Taotleja esitab pädevale asutusele märgistatud tootepakendi näidise koos käesolevale kriteeriumile vastavuse deklaratsiooniga.

(1) EÜT L 76, 22.3.1991, lk 35.

(2) EÜT L 196, 16.8.1967, lk 1.

(3) Määrdeid võib nii hinnata ainult juhul, kui paksendaja biolagunevus on > 70 % OECD 302 C katses või samaväärses katses või kui biolagunevus on > 20 %, kuid < 60 % 28 päeva jooksul pärast hapnikukaol või süsinikdioksiidi tekkimisel põhinevat OECD 301 katset.

(4) EC50/LC50/IC50.

(5) NB: lubatud ei ole ained, mis on nii mittebiolagunevad kui ka bioakumuleeruvad.

(6) EÜT L 383, 29.12.1992, lk 113.

(7) EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3.

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/35

KOMISJONI OTSUS,

29. aprill 2005,

millega muudetakse otsust 1999/659/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust maaelu arengumeetmetele aastateks 2000–2006 tehtavate eraldiste suunava jaotuse kindlaksmääramise kohta liikmesriikide vahel

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1320 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglise-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsuse-, rootsi-, saksa-, soome- ja taanikeelsed tekstid on autentsed)

(2005/361/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks, mis muudab ja tühistab teatud määrused, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

ning arvestades, et:

(1)	Otsusega 1999/659/EÜ (2) määras komisjon kindlaks aastateks 2000–2006 liikmesriikidele ettenähtud esialgsed eraldised maaelu arengumeetmete jaoks, mida osaliselt rahastab EAGGF tagatisrahastu.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 46 lõikele 3 kohandatakse esialgseid eraldisi tegelike kulude ja liikmesriikide esitatud korrigeeritud kuluprognooside alusel, võttes arvesse programmi eesmärke.

(3)

Vastavalt komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 817/2004 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) (3) artikli 57 lõikele 2 kohandab komisjon otsusega 1999/659/EÜ liikmesriikidele määratud esialgseid eraldisi kahe kuu jooksul pärast asjaomase finantsaasta eelarve vastuvõtmist.

(4)	Esialgsete eraldiste kohandamisel tuleb arvesse võtta meetmete rahastamist liikmesriikides aastatel 2000–2004 ja korrigeeritud prognoose aastateks 2005 ja 2006, mis esitatakse enne 1. oktoobrit 2004.

(5)	Seetõttu tuleks otsust 1999/659/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 1999/659/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele liikmesriikidele: Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Hollandi Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

Brüssel, 29. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2223/2004 (ELT L 379, 24.12.2004, lk 1).

(2) EÜT L 259, 6.10.1999, lk 27. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/592/EÜ (ELT L 263, 10.8.2004, lk 24).

(3) ELT L 153, 30.4.2004, lk 30.

LISA

“LISA

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetus maaelu arendamiseks (2000–2006)

(miljonit eurot)

2000

2001

2002

2003

2004 (1)

2005

2006 (3)

Koguperiood

(korrig. eraldised)

Kogueraldised“Berliin”

Realiseeeritud kulud

Esialgne eraldis

Prognoos

Korrig. eraldis

Esialgne eraldis

Prognoos

Korrig. eraldis

Belgia

25,9

31,7

47,9

46,2

48,9

55,7

55,2

56,9

54,3

310,1

379,0

Taani

34,2

35,4

49,7

45,9

44,3

52,2

53,6

53,0

62,0

63,9

326,4

348,8

Taani

683,0

708,1

730,6

799,1

799,9

794,2

852,9

806,6

808,7

848,0

781,3

5 308,6

Kreeka

146,8

75,5

160,3

136,4

125,6

148,6

175,5

150,9

159,9

178,1

973,6

993,4

Hispaania

395,3

539,8

448,5

500,1

512,1

520,9

535,2

529,1

494,2

542,6

3 467,5

3 481,0

Prantsusmaa

474,1

609,5

678,5

832,3

839,2

862,4

909,8

875,9

1 075,0

1 105,3

5 414,8

5 763,4

Iirimaa

344,4

326,6

333,0

341,0

350,1

356,5

338,6

337,3

2 388,9

Itaalia

755,6

658,7

649,9

655,4

635,3

673,3

683,4

412,8

805,2

474,0

4 512,3

Luksemburg

6,7

9,6

12,8

16,8

16,2

13,6

14,7

13,8

13,9

89,8

91,0

Holland

59,8

54,8

48,9

69,4

67,7

62,2

69,5

63,2

61,0

48,5

412,3

417,0

Austria

459,0

453,2

440,4

458,1

468,7

478,7

450,4

450,6

450,0

3 208,1

Portugal

132,1

197,8

167,7

153,1

193,3

226,3

231,4

254,1

1 324,4

1 516,8

Soome

332,5

326,7

320,1

337,0

329,7

328,2

340,9

333,4

223,4

320,6

219,9

2 199,3

Rootsi

175,6

150,8

163,1

165,8

163,8

169,1

170,6

138,5

157,7

140,2

1 129,9

Ühendkuningriik

151,2

180,5

162,3

148,7

154,2

168,2

162,4

183,2

188,6

1 147,9

1 168,0

veel eraldamata

0,0

167,8

Summa

4 176,2

4 358,7

4 413,7

4 705,3

4 749,0

4 910,1

5 085,2

4 959,0

4 709,9

5 370,0

5 019,8

32 213,9

32 905,5

a)	eelarve-eraldised

(2) 4 184

4 495

4 595

4 698

4 803

4 910

b)	eraldiste ülekandmine

49,3

41,2

49,0

a) + b)

4 184

4 495

4 694

4 747,3

4 844,2

4 959,0

Finantsperspektiivid 1b

4 386

4 495

4 595

4 698

4 803

4 910

5 020

(1) 2003. aasta kuluandmed enne raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist.

(2) Pärast 100 miljoni euro ülekandmist 1a)-lt 1)b-le finantsaasta lõpus.

(3) 2006. aasta summad ei hõlma ümbersuunamist”.

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/37

KOMISJONI OTSUS,

2. mai 2005,

millega kiidetakse heaks kava metssigadel esineva sigade aafrika katku likvideerimiseks Itaalias Sardiinias

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1255 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/362/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sigade aafrika katku esineb metssigadel Itaalias Sardiinias Nuoro provintsis.

(2)	Sardiinias esines 2004. aastal uus tõsine haiguspuhang. Seoses nimetatud haiguspuhanguga on Itaalia vaadanud üle meetmed, mis on haiguse tõrjeks seni direktiivi 2002/60/EÜ raames võetud.

(3)

Seoses nimetatud haiguspuhanguga on komisjon vaadanud üle meetmed, mis on ühenduse tasemel vastu võetud seoses sigade aafrika katkuga Sardiinias, ning võtnud vastu komisjoni 2. mai 2005. aasta otsuse 2005/363/EÜ sigade aafrika katku suhtes võetavate loomade tervisekaitsemeetmete kohta Sardiinias, Itaalias. (2)

(4)	Vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ on Itaalia esitanud heakskiitmiseks kava metssigadel esineva sigade aafrika katku likvideerimiseks Itaalias Sardiinia piirkonnas; kava hõlmab ka meetmeid haiguse kodusigadele levimise tõkestamiseks.

(5)	Esitatud kavas määratletakse Sardiinia piirkonnad, kus sigade aafrika katku ohutase on erinev ning kus tuleb rakendada erinevaid järelevalve- ja kontrollimeetmeid.

(6)	Itaalia esitatud kava metssigadel esineva sigade aafrika katku likvideerimiseks on läbi vaadatud ja leitud, et see vastab direktiivi 2002/60/EÜ nõuetele.

(7)	Läbipaistvuse huvides on vaja käesolevas otsuses sätestada geograafilised piirkonnad, kus haiguse likvideerimise kava rakendatakse.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Itaalia esitatud kava metssigadel esineva sigade aafrika katku likvideerimiseks lisas sätestatud piirkonnas.

Artikkel 2

Itaalia võtab viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldab need. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 2. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) Vt käesoleva ELT lk 38.

LISA

Piirkonnad, kus rakendatakse likvideerimiskava Itaalias Sardiinia piirkonnas

A. Nakatunud tsoon

Montarbu nime kandva piirkonna territoorium Nuoro provintsis, asub osaliselt Arzana, Gairo, Osini, Seui ja Ussassai omavalitsuste territooriumil.

B. Kõrge riskiteguriga ala

a)	Kogu Nuoro provintsi territoorium, välja arvatud punktis A osutatud ala.

Järgmiste omavalitsuste territoorium Sarrasi provintsis: Ala’ dei Sardi, Anela, Banari, Benetutti, Bessude, Bonnanaro, Bono, Bonorva, Borutta, Bottidda, Budduso’, Bultei, Burgos, Cheremule, Cossoine, Esporlatu, Giave, Illorai, Ittireddu, Mores, Nughedu di San Nicolo’, Nule, Pattada, Siligo, Thiesi ja Torralba.

C. Järelevalvetsoon

Sardiinia piirkonna territoorium, välja arvatud punktides A ja B osutatud alad.

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/39

KOMISJONI OTSUS,

2. mai 2005,

sigade aafrika katku suhtes võetavate loomade tervisekaitsemeetmete kohta Sardiinias, Itaalias

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1321 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/363/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 10. juuli 2003. aasta otsus 2003/514/EÜ sigade aafrika katku suhtes võetavate tervisekaitsemeetmete kohta Sardiinias, Itaalias (4) võeti vastu seoses sigade aafrika katku esinemisega Nuoro provintsis, Sardiinias, Itaalias.

(2)	2004. aastal oli Sardiinias uus tõsine sigade aafrika katku puhang. Sigade aafrika katku tuleb ikka veel pidada Nuoro provintsi kodu- ja metssigade endeemiliseks haiguseks. Teateid nimetatud haiguse esinemisest kodusigade hulgas on tulnud ka teistest Sardiinia provintsidest.

(3)	Silmas pidades kauplemist elussigade, sigade sperma, munarakkude ja embrüote ning sealiha, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodetega võib haigus ohustada seakarju teistes Itaalia piirkondades ja teistes liikmesriikides.

(4)	Itaalia on võtnud meetmeid, et võidelda sigade aafrika katkuga Sardiinias nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/60/EÜ raames, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga. (5)

(5)	Haiguse uute puhangute tõttu 2004. aastal on Itaalia läbi vaadanud senini haigusega võitlemiseks võetud meetmed.

(6)	Komisoni 2. mai 2005. aasta otsus 2005/362/EÜ, millega kiidetakse heaks kava metssigadel esineva sigade aafrika katku likvideerimiseks Itaalias Sardiinias (6) võeti vastu, et heaks kiita Itaalia esitatud kava sigade aafrika katku tõrjeks metssigadel.

(7)	Praegust epidemioloogilist olukorda arvestades on vaja kogu Sardiinia territooriumil kohaldada ühenduse lisameetmeid elussigade, sigade sperma, munarakkude ja embrüote liikumisele ning sealiha, sealihatoodete ja sealiha sisaldavate toodete väljaviimisele.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmetest on vaja kehtestada teatavad erandid Sardiiniasse tapmiseks toodud sigade liha suhtes vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivile 64/432/EMÜ (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta) (7) või nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivile 72/462/EMÜ (tervishoiu ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, lammaste ja kitsede ning sigade, värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest) (8) või nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/68/EÜ (millega sätestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ) (9) või vastavalt käesoleva otsuse teatavatele nõuetele.

(9)

Samuti on vaja kehtestada teatavad erandid Sardiiniasse värske sealihana saabunud liha sisaldavate sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete suhtes vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivile 64/433/EMÜ (värske liha tootmise ja turustamise tervishoiunõuete kohta) (10) või vastavalt direktiivile 2002/99/EÜ või vastavalt nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiivile 77/99/EMÜ (lihatoodete ja teatavate muude loomsete saaduste tootmist ja turustamist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) (11) või vastavalt käesoleva otsuse teatavatele nõuetele.

(10)

Tagamaks, et teatavatele loomatervishoiunõuetele mittevastavat sealiha, sealihatooteid ja muid sealiha sisaldavaid tooteid ei viida Sardiiniast välja ning et kindlustada nimetatud sealiha ja toodete jälgitavus, peab sealihal olema erimärgistus. Erimärgistus peab olema niisugune, et seda ei aetaks segamini direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatüki punktis 50 ettenähtud sealiha ovaalse templiga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) (12) vastava tervisemärgiga pärast selle määruse kohaldamiskuupäeva ning direktiivi 77/99/EMÜ lisa B peatüki VI punktis 4 ettenähtud sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete ovaalse templiga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (13) vastava eraldusmärgistusega pärast selle määruse kohaldamiskuupäeva.

(11)	Otsus 2003/514/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Objekt ja reguleerimisala

Käesolevas otsuses kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad, mis käsitlevad:

a)	Sardiiniast pärit elussigade, sigade sperma, munarakkude ja embrüote liikumist ning sealiha, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete väljaviimist; ja

b)	sealiha, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete märgistamist Sardiinias.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	siga – vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artikli 2 punktis a esitatud määratlusele;

b)	sealiha – sea kõik osad, mis on inimtoiduks kõlblikud;

c)	sealihatooted – sealiha töötlemisel saadud tooted või selliste töödeldud toodete edasise töötlemise saadused, mille pinnalõige näitab, et tootel ei ole värske liha iseloomulikke omadusi;

d)	muud sealiha sisaldavad tooted – sealiha või sealihatooteid sisaldavad inimtoiduks ettenähtud tooted.

Artikkel 3

Elussigade, sigade sperma, munarakkude ja embrüote ning sealiha, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete Sardiiniast väljaviimise keeld

Itaalia keelab:

a)	elussigade Sardiiniast väljaviimise;

b)	sigade sperma, munarakkude ja embrüote Sardiiniast väljaviimise; ja

c)	sealiha, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete Sardiiniast väljaviimise.

Artikkel 4

Sealiha, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete erimärgistus Sardiinias

Itaalia peab tagama, et Sardiinias tapetud sigade liha, sellest valmistatud sealihatooted ja muud nimetatud sealiha sisaldavad tooted kannaksid spetsiaalset tervisemärki või eraldusmärgistust, mida ei saa segamini ajada ühenduse templiga ja mis eelkõige ei tohi olla ovaalne.

Artikkel 5

Erandid artiklitest 3 ja 4 sealiha puhul

1. Erandina artikli 3 punktist c võib Itaalia lubada sealiha Sardiiniast välja viia, kui on täidetud käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.

2. Sealiha peab olema pärit:

kas sigadelt:

i)	kes on toodud Sardiiniasse tapmiseks kooskõlas direktiiviga 64/432/EMÜ, direktiiviga 72/462/EMÜ või direktiiviga 2004/68/EÜ ja

ii)	kes vastavad II lisa punktis A sätestatud tingimustele;

või sigadelt:

i)	keda on hoitud vähemalt neli kuud enne tapamajja viimise kuupäeva Sardiinia päritoluettevõttes, mis peab asuma väljaspool I lisas loetletud piirkondi, ja

ii)	kes vastavad II lisas sätestatud tingimustele.

3. Sealiha toodetakse, hoitakse ja töödeldakse ettevõtetes:

a)	mille pädev asutus on nimetatud tegevusteks heaks kiitnud; ja

b)	kus sealiha toodetakse, hoitakse või töödeldakse muust lõikele 2 mittevastavast lihast eraldi.

4. Erandina käesoleva otsuse artiklist 4 peab sealiha olema märgistatud direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatüki punktis 50 sätestatud ovaalse templiga või määrusele (EÜ) nr 854/2004 vastava tervisemärgiga pärast selle määruse kohaldamiskuupäeva.

5. Sealihal peab olema:

a)	veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ artiklile 5; ja

b)	Sardiiniast väljaviimisel komisjoni määruses (EÜ) nr 599/2004 (14) sätestatud sisekaubanduse sertifikaat, millele on lisatud käesoleva otsuse III lisas sätestatud erisanitaarnõuete lehekülg.

Artikkel 6

Erandid artiklitest 3 ja 4 sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toode puhul

1. Erandina artikli 3 punktist c võib Itaalia lubada sealihatooteid ja muid sealiha sisaldavaid tooteid Sardiiniast välja viia, kui on täidetud käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.

2. Tooted peavad:

a)	olema toodetud lihast, mis on toodud Sardiiniasse värske sealihana vastavalt direktiivile 64/433/EMÜ või direktiivile 2002/99/EÜ; või

b)	olema toodetud sealihast, mis vastab käesoleva otsuse artiklile 5; või

c)	vastama direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõikele 1 ja olema töödeldud viisil, mille puhul on teada, et see kõrvaldab tõhusalt sigade aafrika katku viiruse vastavalt kõnealuse direktiivi III lisas sätestatule.

3. Tooteid toodetakse, hoitakse ja töödeldakse ettevõtetes:

a)	mille pädev asutus on nimetatud tegevusteks heaks kiitnud; ja

b)	kus toodetakse, hoitakse või töödeldakse ainult neid tooteid, mis vastavad lõikele 2.

4. Erandina artiklist 4 peavad tooted olema märgistatud direktiivi 77/99/EMÜ B lisa VI peatüki punktis 4 sätestatud ovaalse templiga või määrusele (EÜ) nr 853/2004 vastava eraldusmärgistusega pärast selle määruse kohaldamiskuupäeva.

5. Toodetel peab olema:

a)	veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ artiklile 5; ja

b)	Sardiiniast väljaviimisel määruses (EÜ) nr 599/2004 kehtestatud sisekaubanduse sertifikaat, millele on lisatud käesoleva otsuse IV lisas sätestatud erisanitaarnõuete lehekülg.

Artikkel 7

Teabe edastamine komisjonile ja teistele liikmesriikidele

Itaalia edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga kuue kuu järel alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast järgmise teabe:

a)	ajakohastatud loetelu artikli 5 lõikes 3 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud heakskiidetud ettevõtetest; ja

b)	loetelu kõigist sealiha, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete partiidest, mis on sertifitseeritud vastavalt artikli 5 lõikele 4 ja artikli 6 lõikele 4; ja

c)	muu käesoleva otsuse kohaldamisega seotud asjaomase teabe.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2003/514/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) ELT L 178, 17.7.2003, lk 28.

(5) EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(6) Vt käesoleva ELT lk 36.

(7) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(8) EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(9) ELT L 139, 30.4.2004, lk 320.

(10) EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(11) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 85. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(12) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(13) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(14) ELT L 94, 31.3.2004, lk 44.

I LISA

Artikli 5 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud Sardiinia piirkonnad

a)	Nuoro provintsis: kogu territoorium.

Sassari provintsis: haldusüksuste Ala’ dei Sardi, Anela, Banari, Benetutti, Bessude, Bonnanaro, Bono, Bonorva, Borutta, Bottidda, Budduso’, Bultei, Burgos, Cheremule, Cossoine, Esporlatu, Giave, Illorai, Ittireddu, Mores, Nughedu di San Nicolo’, Nule, Pattada, Siligo, Thiesi ja Torralba territooriumid.

II LISA

Artikli 5 lõikes 2 osutatud tingimused

A jagu

Üldsätted artikli 5 lõike 2 punktides a ja b osutatud sigade kohta

Tapamajja saabumisel hoitakse ja tapetakse artikli 5 lõike 2 punktides a ja b osutatud sead eraldi muudest sigadest, kes ei vasta artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele, et vältida nende otsest või kaudset kokkupuudet.

B jagu

Erisätted artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud sigade kohta

Artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud sigade päritoluettevõte peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	see asub vähemalt 10 km kaugusel kõigist kohtadest, kus kolm kuud enne artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud sigade tapamajja viimise kuupäeva esines sigade aafrika katku puhang;

b)	see asub provintsis, kus pädeva asutuse järelevalvel rakendatakse sigade aafrika katku seire- ja ennetamise kava ning regulaarselt kohaldatakse järelevalve- ja ennetusmeetmeid;

c)	ettevõttesse ei ole toodud ühtegi siga 30 päeva jooksul enne artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud sigade tapamajja viimise kuupäeva;

d)	pädev veterinaarasutus on ettevõte käesolevas punktis nimetatud otstarbeks heaks kiitnud.

Artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud sead viiakse käesoleva jao punktis 1 nimetatud päritoluettevõttest tapamajja järgmistel tingimustel:

riiklik veterinaararst on teostanud järgmised toimingud:

i)	komisjoni otsuse 2003/422/EÜ (1) lisa IV peatüki D jaos ettenähtud kontroll ja proovide võtmine; erandid sigadelt IV peatüki D jaos ettenähtud proovide võtmisest kehtivad mutatis mutandis; ja

ii)	nõukogu direktiivi 92/102/EMÜ (2) artiklites 4 ja 5 ettenähtud registri ja sigade eraldusmärgistuse kontroll;

b)	punktis a osutatud kontrolli ja proovide võtmise käigus ei ole avastatud sigade aafrika katku tunnuseid ning samas punktis osutatud kontroll tõendab vastavust direktiivi 92/102/EMÜ artiklitele 4 ja 5;

c)	artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud sigade transpordiks kasutatud sõidukid on puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artiklile 12 ning pädev asutus on need enne transporti kinni pitseerinud;

d)	tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitatakse artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud sigade väljasaatmise kavatsusest ja nimetatud asutus teatab päritoluettevõtte eest vastutavale pädevale asutusele nende saabumisest.

3.	Tapamajas teostatud tapaeelse ja -järgse kontrolli käigus võtab pädev asutus arvesse iga märki, mis viitab sigade aafrika katku tunnuste olemasolule.

(1) ELT L 143, 11.6.2003, lk 35.

(2) EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32.

III LISA

komisjoni otsusele 2005/363/EÜ

IV LISA

komisjoni otsusele 2005/363/EÜ

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/47

NÕUKOGU OTSUS 2005/364/ÜVJP,

12. aprill 2005,

salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ning Rumeenia vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

27. ja 28. novembri 2003. aasta istungil otsustas nõukogu volitada eesistujariiki, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, alustama läbirääkimisi teatavate kolmandate riikidega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 24 ja 38 Euroopa Liidu nimel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkulepete sõlmimiseks iga kõnealuse riigiga.

(2)	Pärast volituse saamist läbirääkimiste alustamiseks, leppis eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, läbirääkimiste tulemusena kokku kokkuleppe osas salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta Rumeeniaga.

(3)	Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse käesolevaga heaks Euroopa Liidu ning Rumeenia vahel sõlmitud kokkulepe salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta.

Kokkuleppe tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu suhtes siduvale kokkuleppele alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 12. aprill 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER

TÕLGE

KOKKULEPE

Rumeenia ning Euroopa Liidu vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta

RUMEENIA,

ühelt poolt ja

EUROOPA LIIT, edaspidi “EL”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik,

teiselt poolt,

edaspidi “kokkuleppe osalised”,

ARVESTADES, et nii Rumeenia kui ka ELi eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisuse alal,

ARVESTADES, et Rumeenia ning EL on ühel nõul, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd,

ARVESTADES, et seejuures on olemas pidev vajadus vahetada salastatud teavet Rumeenia ning ELi vahel,

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad nõuda juurdepääsu Rumeenia ning ELi salastatud teabele ja materjalile, samuti salastatud teabe ja seonduvate materjalide vahetamist Rumeenia ning ELi vahel,

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja seonduvatele materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse mis tahes vormis salastatud teabe või materjalide suhtes, mida kokkuleppe osalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil kokkuleppe osaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Käesolevas kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes teavet või materjali (st mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi), mida tuleb kaitsta loata avalikustamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria (edaspidi “salastatud teave”).

Artikkel 3

Käesolevas kokkuleppes tähendab “EL” Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi “nõukogu”), peasekretäri/kõrget esindajat ja nõukogu peasekretariaati ning Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “Euroopa Komisjon”).

Artikkel 4

Kummalgi kokkuleppe osalisel tuleb:

a)	kaitsta ja turvata käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet, mille teine kokkuleppe osaline on edastanud või mida temaga on vahetatud;

tagada, et käesolevale kokkuleppele vastavalt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria, mille teabe edastanud kokkuleppe osaline on sellele määranud. Vastuvõttev kokkuleppe osaline kaitseb ja turvab salastatud teavet kooskõlas oma turvalisust käsitlevate eeskirjade nende sätetega, mis on seotud vastava salastatuse kategooriaga teabe või materjaliga, nagu on ette nähtud julgeolekukorraldustega, mis tuleb artikli 11 ja 12 kohaselt kehtestada;

c)	mitte kasutada käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet muul eesmärgil kui üksnes teabe allika ettenähtud eesmärkidel ja eesmärkidel, milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	mitte avalikustada käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet kolmandatele isikutele ja artiklis 3 nimetamata ELi institutsioonidele või organitele ilma teabe allika eelneva nõusolekuta.

Artikkel 5

1. Salastatud teavet võib avalikustada või levitada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega ühelt kokkuleppe osaliselt (“edastav kokkuleppe osaline”) teisele kokkuleppe osalisele (“vastuvõttev kokkuleppe osaline”).

2. Teabe levitamiseks muudele vastuvõtjatele, kui käesoleva kokkuleppe sõlminud kokkuleppe osalised, teeb vastuvõttev kokkuleppe osaline pärast edastava kokkuleppe osalise nõusoleku saamist salastatud teabe avalikustamist või levitamist käsitleva otsuse kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on määratletud tema julgeolekualastes eeskirjades.

3. Lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei ole üldine avalikustamine võimalik, kui kokkuleppe osalised ei ole leppinud kokku kehtestada teatavaid teabekategooriaid käsitlevat ja nende talitlusnõuetega seotud korda.

Artikkel 6

Kõikidel artiklis 3 määratletud kokkuleppe osalistel ja nende üksustel peab olema julgeolekuorganisatsioon ja julgeolekuprogrammid, mis põhinevad sellistel julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel, mida rakendatakse artiklite 11 ja 12 kohaselt loodavates kokkuleppe osaliste julgeolekusüsteemides, eesmärgiga tagada, et käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 7

1. Kokkuleppe osalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs käesolevale kokkuleppele vastavale edastatud või vahetatud teabele, peavad enne, kui neile antakse luba sellisele teabele juurdepääsuks, läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

2. Julgeolekukontrolli kord peab olema selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Kokkuleppe osalised annavad vastastikust abi käesolevas kokkuleppes sätestatud salastatud teabe julgeoleku ja ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes. Artiklis 11 määratletud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata julgeolekukorralduste tõhusust oma vastutusalas, mis määratakse artiklitega 11 ja 12.

Artikkel 9

1. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel

ELi puhul:

saadetakse kogu post nõukogule järgmisel aadressil:

Council of the European Union

Chief Registry Officer

Rue de la Loi/Wetstraat, 175

B-1048 Brussels.

Nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) edastab kogu posti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile kooskõlas lõikega 2.

Rumeenia puhul:

saadetakse kogu post, vajadusel Rumeenia esinduse kaudu Euroopa Liidu juures, järgmisele adressaadile: Oficiul Registrului National al Informatiilor Secrete de Stat (ORNISS), järgmisel aadressil:

Guvernul Romaniei

Oficiul Registrului National al Informatiilor Secrete de Stat (ORNISS)

Str. Mures nr. 4, Sector 1

Bucuresti

Romania.

2. Erandkorras võib ühe kokkuleppe osalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse kokkuleppe osalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise kokkuleppe osalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele postile ainuke juurdepääs, võttes arvesse nende pädevust ja vastavalt põhjendatud teadmisvajaduse põhimõttele. Euroopa Liidu osas edastatakse selline post nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) kaudu.

Artikkel 10

Rumeenia valitsus, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni peasekretärid kontrollivad käesoleva kokkuleppe rakendamist.

Artikkel 11

Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks:

1.	Oficiul Registrului National al Informatiilor Secrete de Stat (ORNISS), mis tegutseb Rumeenia valitsuse nimel ja alluvuses, vastutab Rumeeniale käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

2.	Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja eest, tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses käesoleva kokkuleppe kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

3.	Euroopa Komisjoni Julgeolekudirektoraat, tegutsedes Euroopa Komisjoni nimel ja alluvuses, vastutab käesoleva kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

Artikkel 12

Julgeolekukorraldustes, mis kehtestatakse artikli 11 kohaselt kolme asjaomase ametkonna kokkuleppel, sätestatakse käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid. ELi puhul peab need standardid heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 13

Artiklis 11 määratletud asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe tõestatud või oletatava ohus olemise korral.

Artikkel 14

Enne käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe kokkuleppe osalistele edastamist peavad artiklis 11 määratletud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused kokku leppima, et vastuvõttev kokkuleppe osaline suudab käesolevale kokkuleppele vastavat teavet kaitsta ja turvata kooskõlas artiklite 11 ja 12 kohaselt kehtestatud korraga.

Artikkel 15

Käesolev kokkulepe ei takista kokkuleppe osalistel sõlmida muid käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud lepinguid, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe sätetega.

Artikkel 16

Kõik käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad lahkarvamused EL ning Rumeenia vahel lahendatakse kokkuleppe osaliste vahel toimuvate läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1. Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppe osalised on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat kokkulepet võib selle võimalikuks muutmiseks üle vaadata kummagi kokkuleppe osalise taotluse korral.

3. Kõik muudatused tehakse käesolevasse kokkuleppesse kirjalikult kokkuleppe osaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 18

Kumbki kokkuleppe osaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele kokkuleppe osalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine kokkuleppe osaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Sõlmitud Brüsselis 22. aprillil 2005 kahes ingliskeelses eksemplaris.

Rumeenia nimel

Euroopa Liidu nimel

5.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 118/52

NÕUKOGU OTSUS 2005/365/ÜVJP,

14. aprill 2005,

salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Bulgaaria Vabariigi vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

27. ja 28. novembri 2003. aasta istungjärgul otsustas nõukogu volitada eesistujariiki, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, alustama kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 24 ja 38 läbirääkimisi teatavate kolmandate riikidega salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkulepete sõlmimiseks Euroopa Liidu ja iga kõnealuse riigi vahel.

(2)	Pärast nimetatud volituse saamist läbirääkimiste alustamiseks, leppis eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, läbirääkimiste tulemusena Bulgaaria Vabariigiga kokku kokkuleppe osas salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta.

(3)	Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse käesolevaga heaks Euroopa Liidu ja Bulgaaria Vabariigi vahel sõlmitud kokkulepe salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikut/isikuid, kellel on õigus Euroopa Liidu suhtes siduvale kokkuleppele alla kirjutada.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 14. aprill 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

L. FRIEDEN

TÕLGE

KOKKULEPE

Bulgaaria Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta

BULGAARIA VABARIIK

ühelt poolt ja

EUROOPA LIIT, edaspidi “EL”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik,

teiselt poolt,

edaspidi “kokkuleppeosalised”,

ARVESTADES, et nii Bulgaaria Vabariigi kui ka ELi eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisusel rajaneval alal;

ARVESTADES, et Bulgaaria Vabariik ja EL nõustuvad, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd;

ARVESTADES, et sellega seoses on olemas pidev vajadus vahetada salastatud teavet Bulgaaria Vabariigi ja ELi vahel;

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad nõuda juurdepääsu Bulgaaria Vabariigi ja ELi salastatud teabele ja materjalile, samuti salastatud teabe ja seonduvate materjalide vahetamist Bulgaaria Vabariigi ja ELi vahel;

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja seonduvatele materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse mis tahes vormis salastatud teabe või materjalide suhtes, mida kokkuleppeosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil kokkuleppeosaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Käesolevas kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes teavet (st mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi) või materjali, mida tuleb kaitsta loata avalikustamise eest ja millele kumbki kokkuleppeosaline on määranud asjakohase salastatuse kategooria (edaspidi “salastatud teave”).

Artikkel 3

Artikkel 4

Mõlemal kokkuleppeosalisel tuleb:

a)	kaitsta ja turvata käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet, mille teine kokkuleppeosaline on edastanud või mida temaga on vahetatud;

tagada, et käesolevale kokkuleppele vastavalt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria, mille teabe edastanud kokkuleppeosaline on sellele määranud. Vastuvõttev kokkuleppeosaline kaitseb ja turvab salastatud teavet vastavalt oma julgeolekueeskirjade sätetele, mis käsitlevad teavet ja materjali, mille suhtes kehtestatakse artiklite 11 ja 12 kohaselt väljatöötatavates julgeolekukorraldustes samaväärne salastatuse kategooria;

(c)	mitte kasutada käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet muul kui üksnes teabe allika poolt ettenähtud eesmärkidel ja eesmärkidel, milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	mitte avalikustada käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet kolmandatele isikutele ja artiklis 3 nimetamata ELi institutsioonidele või üksustele ilma teabe allika eelneva nõusolekuta.

Artikkel 5

1. Salastatud teavet võib avalikustada või levitada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega ühelt kokkuleppeosaliselt (“edastav kokkuleppeosaline”) teisele kokkuleppeosalisele (“vastuvõttev kokkuleppeosaline”).

2. Otsuse salastatud teabe avalikustamiseks või levitamiseks muudele vastuvõtjatele kui käesoleva kokkuleppe osalistele teeb vastuvõttev kokkuleppeosaline pärast edastava kokkuleppeosalise nõusoleku saamist kooskõlas edastava kokkuleppeosalise julgeolekueeskirjades määratletud allikakontrolli põhimõttega.

3. Lõigete 1 ja 2 rakendamisel on üldine avalikustamine võimalik ainult siis, kui kokkuleppeosalised on kokku leppinud ja kehtestanud korra, mis käsitleb nende operatiivvajadustele vastavaid teatavaid teabekategooriaid.

Artikkel 6

Mõlemal kokkuleppeosalisel ja nende artiklis 3 määratletud üksustel peab olema julgeolekuorganisatsioon ja julgeolekuprogrammid, mis põhinevad sellistel julgeoleku põhimõtetel ja miinimumstandarditel, mida rakendatakse artiklite 11 ja 12 kohaselt väljatöötatavates kokkuleppeosaliste julgeolekusüsteemides, et tagada käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe suhtes võrdväärse tasemega kaitse kohaldamine.

Artikkel 7

1. Kokkuleppeosalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs vastavalt käesolevale kokkuleppele edastatud või vahetatud teabele, peavad läbima asjakohase julgeolekukontrolli enne, kui neile antakse luba sellisele teabele juurdepääsuks.

2. Julgeolekukontrolli kord peab olema selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Kokkuleppeosalised annavad vastastikust abi käesolevas kokkuleppes sätestatud salastatud teabe julgeoleku osas ja ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes. Artiklis 11 määratletud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata julgeolekukorralduste tõhusust oma vastutusalas, mis määratakse artiklitega 11 ja 12.

Artikkel 9

1. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:

Bulgaaria Vabariigi puhul:

saadetakse kogu post Bulgaaria Vabariigi esinduse kaudu Euroopa Liidu juures järgmisel aadressil:

Mission of the Republic of Bulgaria to the European Union

Registry Officer

Rue d’Arlon, 108

B-1040 Brussels

välisministeeriumile, kes edastab kogu vajaliku teabe julgeolekualase riigikomisjoni keskregistrile (Central Registry) registreerimiseks.

ELi puhul:

saadetakse kogu post nõukogule järgmisel aadressil:

Council of the European Union

Chief Registry Officer

Rue de la Loi/Wetstraat, 175

B-1048 Brussels

Nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) edastab kogu posti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile kooskõlas lõikega 2.

2. Erandkorras võib ühe kokkuleppeosalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse kokkuleppeosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise kokkuleppeosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele postile juurdepääsu ainuõigus, võttes arvesse nende pädevust ja vastavalt põhjendatud teadmisvajaduse põhimõttele. Euroopa Liidu osas edastatakse selline post nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) kaudu.

Artikkel 10

Bulgaaria Vabariigi riigikomisjon teabe julgeoleku alal ning nõukogu ja Euroopa Komisjoni peasekretärid kontrollivad käesoleva kokkuleppe rakendamist.

Artikkel 11

Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks:

1.	Bulgaaria Vabariigi riigikomisjon teabe julgeoleku alal, mis tegutseb Bulgaaria Vabariigi valitsuse nimel ja alluvuses, vastutab Bulgaaria Vabariigile käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

2.	Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo (edaspidi “nõukogu julgeolekubüroo”) vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja nimel ning nõukogu nimel ja alluvuses käesoleva kokkuleppe kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

3.	Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat, tegutsedes Euroopa Komisjoni nimel ja alluvuses, vastutab käesoleva kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

Artikkel 12

Artikkel 13

Artiklis 11 määratletud asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe tõestatud või oletatava kahjustamise korral.

Artikkel 14

Enne käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe kokkuleppeosalistele edastamist peavad artiklis 11 määratletud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused nõustuma, et vastuvõttev kokkuleppeosaline suudab käesolevale kokkuleppele vastavat teavet kaitsta ja turvata kooskõlas artiklite 11 ja 12 kohaselt kehtestatava korraga.

Artikkel 15

Käesolev kokkulepe ei takista kokkuleppeosalistel sõlmida muid käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe sätetega.

Artikkel 16

Kõik käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad lahkarvamused EL ja Bulgaaria Vabariigi vahel lahendatakse kokkuleppeosaliste vahel toimuvate läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1. Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppeosalised on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat kokkulepet võib selle võimalikuks muutmiseks üle vaadata kummagi kokkuleppeosalise taotluse korral.

3. Kõik muudatused käesolevasse kokkuleppesse tehakse kirjalikult kokkuleppeosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 18

Kumbki kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele kokkuleppeosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine kokkuleppeosaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Sõlmitud Brüsselis 25. aprillil 2005 inglise keeles kahes eksemplaris.

Bulgaaria Vabariigi nimel

Euroopa Liidu nimel