ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 300

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
25. september 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1671/2004, 24. september 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1672/2004, 24. september 2004, riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2004. aasta septembri esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1673/2004, 24. september 2004, millega sätestatakse kiivide kvaliteedistandardid

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1674/2004, 24. september 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2799/1999, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad loomatoiduks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri jaoks toetuse andmise osas ja kõnealuse lõssipulbri müügi osas

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1675/2004, 24. september 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 214/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul

12

 

*

Komisjoni direktiiv 2004/93/EÜ, 21. september 2004, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ, et kohandada selle II ja III lisa tehnika arenguga ( 1 )

13

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents

 

*

2004/655/EÜ, Euratom:Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 22. september 2004, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik

42

 

 

Nõukogu

 

*

2004/656/EÜ:Nõukogu otsus, 17. mai 2004, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli allkirjastamise ja ajutise rakendamise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

43

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

44

 

 

Komisjon

 

*

2004/657/EÜ:Komisjoni otsus, 19. mai 2004, mis annab loa geneetiliselt muundatud maisi liini Bt11 kuuluva suhkrumaisi turuleviimiseks uuendtoidu või toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2004) 1865 all)

48

 

 

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

 

*

Nõukogu otsus 2004/658/ÜVJP, 13. september 2004, Euroopa Kaitseagentuuri üldeelarve suhtes kohaldatavate finantssätete kohta

52

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1671/2004,

24. september 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. september 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 24. septembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

28,9

999

28,9

0707 00 05

052

110,7

096

12,9

999

61,8

0709 90 70

052

84,5

999

84,5

0805 50 10

052

76,9

388

54,8

524

76,2

528

42,6

999

62,6

0806 10 10

052

79,6

220

112,0

400

170,3

624

148,4

999

127,6

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

70,0

400

94,0

512

102,9

528

86,4

720

50,2

804

82,0

999

80,9

0808 20 50

052

108,5

388

83,8

528

56,2

999

82,8

0809 30 10, 0809 30 90

052

118,1

999

118,1

0809 40 05

066

45,5

094

29,3

624

117,3

999

64,0


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1672/2004,

24. september 2004,

riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2004. aasta septembri esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta otsust 96/317/EÜ vastavalt GATTi artiklile XXIII Taiga peetud konsultatsioonide tulemuste kokkuvõtte kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   2004. aasta septembri esimese kümne tööpäeva jooksul vastavalt määrusele (EÜ) nr 327/98 esitatud ja komisjonile teatatud taotluste alusel antakse riisi impordilitsentsid välja taotletud kogustele, mille suhtes on kohaldatud käesoleva määruse lisas kehtestatud vähendusprotsenti.

2.   Järgmisse ossa ülekantavad kogused on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. september 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 122, 22.5.1996, lk 15.

(3)  EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2296/2003 (EÜT L 340, 24.12.2003, lk 35).


LISA

Vähendusprotsendid, mida kohaldatakse 2004. aasta septembri osa raames taotletud koguste suhtes, ning järgmisse ossa ülekantavad kogused

a)   CN-koodi 1006 30 alla kuuluv poolkroovitud ja kroovitud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2004. aasta septembri osa raames

2004. aasta oktoobrisse ülekantav kogus (tonnides)

Ameerika Ühendriigid

0 (1)

142,994

Tai

0 (1)

1 574,488

Austraalia

0,1980

Muu


b)   CN-koodi 1006 20 alla kuuluv kooritud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2004. aasta septembri osa raames

2004. aasta oktoobrisse ülekantav kogus (tonnides)

Ameerika Ühendriigid

390,000

Tai

5,023

Austraalia

10 083,000

Muu


(1)  Taotletava koguse osa.


25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1673/2004,

24. september 2004,

millega sätestatakse kiivide kvaliteedistandardid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kiivid kuuluvad toodete nimekirja, mille suhtes tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 2200/96 I lisas välja toodud kvaliteedistandardeid. 16. veebruari 1990. aasta komisjoni määrust (EMÜ) nr 410/90, millega sätestatakse kiivide kvaliteedistandardid, (2) on muudetud palju kordi. Selguse huvides tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada määrus (EÜ) nr 410/90 ja asendada see alates 1. oktoobrist 2004 uue määrusega.

(2)

Sellel eesmärgil ja läbipaistvuse huvides rahvusvahelisel turul tuleb arvesse võtta EMÜ/ÜRO standardit FFV-46, mis käsitleb kiivide turustamist ja kvaliteedikontrolli, mida on soovitanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Majanduskomisjoni põllumajandustoodete kvaliteedinõuete töögrupp.

(3)

Uute nõuete kohaldamise eesmärgiks on ebapiisava kvaliteediga toodete turult kõrvaldamine, tootmise suunamine vastavalt tarbija nõudlustele ning kaubavahetuse lihtsustamine õiglase konkurentsi tingimustes, et sel viisil tõsta tootmise tasuvust.

(4)

Uusi nõudeid kohaldatakse kõikides turustamise etappides. Toodete pikad transporditeekonnad, ladustamisaeg või toodete käsitlemisviisid võivad asjaomaste toodete bioloogilises arengus või omadustes põhjustada teatud muutusi. Kõnealuseid muutusi peab arvesse võtma standardite kohaldamisel toodete ärasaatmisele järgnevas turustamisetapis.

(5)

Ekstraklassi tooteid tuleb sortida ja pakkida eriti hoolikalt, nende puhul peab arvesse võtma üksnes värskuse ja turdumuse vähenemist.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja juurviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

CN-koodi 0810 50 alla kuuluvate kiivide kvaliteedistandardid on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 tingimustele on standardid kohaldatavad kõikides turustamisetappides.

Ärasaatmisele järgnevas turustamisetapis võib võrreldes ettenähtud standarditega toodetes esineda:

a)

värskuse ja turdumuse kerge vähenemine;

b)

ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul kerged muutused, mis on tingitud toote bioloogilisest arengust ja omadustest.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 410/90 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 43 17.2.1990, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 907/2004 (ELT L 163 30.4.2004, lk 50).


LISA

KIIVISID PUUDUTAVAD NÕUDED

I.   TOOTE MÄÄRATLEMINE

Käesolevat standardit kohaldatakse Actinidia chinensis (Planch.) või Actinidia deliciosa (A. Chev., C. F. Llang ja A. R. Ferguson) kiivisortide suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud kiivid.

II.   KVALITEETI PUUDUTAVAD SÄTTED

Standardi eesmärgiks on kiivide kvaliteedi määramine pärast nende töötlemist ja pakendamist.

A.   Kvaliteedi miinimumnõuded

Arvesse võttes iga kategooria jaoks ettenähtud erisätteid ja lubatud kõrvalekaldeid peavad kiivid olema:

terviklikud (aga ilma varreta),

terved; mädanenud või riknenud tooteid tarbimisse ei lubata,

puhtad, ilma nähtavate võõrkehadeta,

vabad parasiitidest,

vabad parasiitide kahjustustest,

piisavalt tugevad; ei tohi olla pehmed, närtsinud ega vesised,

ilusa kujuga; kahe- või mitmekaupa liitunud puuviljad ei ole lubatud,

vabad välisest ebaloomulikust niiskusest,

vabad võõrastest lõhnadest ja/või maitsetest.

Kiivide arengufaas ja seisukord peab olema selline, et neid oleks võimalik:

transportida ja säilitada ning

et need jõuaksid sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B.   Küpsuse miinimumnõuded

Kiivid peavad olema piisavalt suured ja küpsed. Asjaomasest sättest kinnipidamiseks peab puuviljade küpsusaste olema:

toote pakendamis- ja puuviljade transportimisetapis ning ekspordi- ja impordietapis vähemalt 6.2° Brix’i skaalal või 15 % keskmise kuivainesisaldusega.

ülejäänud turustamisetappides vähemalt 9.5° Brix’i skaalal.

C.   Liigitus

Kiivid jagunevad kolme alljärgnevasse kategooriasse:

i)

Ekstrakategooria

Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad kiivid peavad olema esmaklassilised. Need peavad olema hästi arenenud ja nende omadused ja värv peavad vastama sordile.

Neil ei tohi olla defekte, välja arvatud väga kerged pindmised vead tingimusel, et need ei ohusta toodet üldiselt, selle kvaliteeti, säilitamist ega välimust pakendamisel.

Puuvilja väikseima ja suurima läbimõõdu suhe peab olema vähemalt 0,8.

ii)

I kategooria

Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad kiivid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad vastama sordi iseloomulikele omadustele.

Kiivid peavad olema tugevad ja viljaliha peab olema täielikult terve.

Neil võivad siiski olla kerged allpool nimetatud defektid tingimusel, et need ei ohusta toodet üldiselt, selle kvaliteeti, säilitamist ega välimust pakendamisel:

kerge defekt kujus (ei tohi olla mügaraid ega korrapäratut kuju),

kerge värvusdefekt,

pindmised kooredefektid, mille suurus ei ületa 1 cm2,

väike pikutine Haywardi tunnusmärk, mis ei ole mügardunud.

Puuvilja väikseima ja suurima läbimõõdu suhe peab olema vähemalt 0,7.

iii)

II kategooria

Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad kiivid, mida ei saa paigutada eelnevatesse kategooriatesse, aga mis vastavad ülalpool kirjeldatud miinimumnõutele.

Puuviljad peavad olema mõõdukalt kõvad ja viljalihal ei tohi olla tõsiseid kahjustusi.

Neil võivad olla alljärgnevad defektid tingimusel, et neil on säilinud põhiomadused kvaliteedi, säilitamise ja väljanägemise osas:

kujudefekt,

värvusdefekt,

pindmised kooredefektid, nagu väikesed armistunud lõhed või pindmised kriimustused tingimusel, et nende pindala ei ületa 2 cm2,

mitu kergelt esileulatuvat Haywardi tunnusmärki,

kerged muljutud kohad.

III.   SUURUST PUUDUTAVAD SÄTTED

Suurus määratakse puuvilja kaalu järgi.

Miinimumkaal on ekstrakategooria puhul 90, I kategooria puhul 70 ja II kategooria puhul 65 grammi.

Suurima ja väiksema puuvilja kaalu erinevus pakis ei tohi ületada:

10 grammi 85 grammi kaaluvate puuviljade puhul,

15 grammi 85 kuni 120 grammi kaaluvate puuviljade puhul,

20 grammi 120 kuni 150 grammi kaaluvate puuviljade puhul,

40 grammi 150 grammi ja rohkem kaaluvate puuviljade puhul.

IV.   LUBATUD KÕRVALEKALDEID PUUDUTAVAD SÄTTED

Igas pakis on kategooriale mittevastavate toodete kvaliteedi ja suuruse osas ette nähtud alljärgnevaid kõrvalekaldeid.

A.   Kõrvalekalded kvaliteedis

i)

Ekstrakategooria

5 % kiivide arvust või kaalust ei vasta kategooria omadustele, aga vastavad I kategooriale või on erandlikult lubatud vastava kategooria kõrvalekalletes.

ii)

I kategooria

10 % kiivide arvust või kaalust ei vasta kategooria omadustele, aga vastavad II kategooriale või on erandlikult lubatud vastava kategooria kõrvalekalletes.

iii)

II kategooria

10 % kiivide arvust või kaalust ei vasta kategooria omadustele ega miinimumnõuetele, puuviljade mädanemise, muljutud kohtade või muude muutuste tõttu on need kõlbmatud tarbimiseks.

B.   Kõrvalekalded suuruse osas

Kõikide kategooriate kohta: 10 % kiivide arvust või kaalust ei vasta miinimumkaalu või -suuruse nõuetele.

Puuviljade suurus võib ettenähtust siiski erineda vaid minimaalselt, kõige väiksemad ei või ekstrakategoorias olla alla 85 grammi, I kategoorias alla 67 grammi ja II kategoorias alla 62 grammi.

V.   PAKENDAMIST PUUDUTAVAD SÄTTED

A.   Ühtsus

Iga paki sisu peab olema ühtlane, kiivid peavad pakis olema ühesuguse päritolu, liigi, kvaliteedi ja suurusega.

Paki nähtav sisemine osa peab esindama kogu sisu.

Erandina käesolevale punktile eelnevatest sätetest võib asjaomase määrusega hõlmatud tooteid pakendada koos teiste värskete puu- ja juurviljadega netokaaluga kuni 3 kilo vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 48/2003 ettenähtud tingimustega. (1)

B.   Pakkimine

Kiivid peavad olema pakendatud nii, et toodetele oleks tagatud piisav kaitse.

Paki sisemuses kasutatavad materjalid peavad olema uued, puhtad ja sellised, mis ei tekita toodetele pindmisi ega sisemisi kahjustusi. Kaubanduslike märkide osas on materjalide, eriti just paberi või markide kasutamine, lubatud tingimusel, et need trükitakse või kinnitatakse mürgivaba trükivärvi või liimiga.

Toodetele kinnitatud etiketid peavad olema sellised, mis eemaldades ei jäta nähtavaid jälgi liimist ega kahjusta toote välispinda.

Pakenditel ei tohi olla ühtegi võõrkeha.

C.   Välimus

Ekstrakategooria puuviljade puhul tuleb puuviljad paigutada ühe kihina üksteise kõrvale.

VI.   MÄRGISTAMIST PUUDUTAVAD SÄTTED

Kõikidele pakenditele peab olema samale küljele trükitähtedega märgitud alljärgnevad andmed, mis on loetavad, püsivad ja väljastpoolt nähtavad:

A.   Tunnusandmed

Pakendaja ja/või saatja nimi ja aadress.

Nimetatud märgistust võib asendada:

kõikide pakendite puhul, välja arvatud eelpakendite puhul, pakendaja ja/või saatja kood, mille on andnud vastav ametiasutus ja millele eelneb märge “pakendaja ja/või saatja” või samaväärne lühend,

ainult eelpakendite puhul, ühendusesiseselt müüja nime ja aadressiga, millele eelneb märge “pakitud....jaoks” või samaväärne lühend. Sellisel juhul peab etiketil olema ka vastav pakendaja ja/või saatja kood. Müüja esitab koodi tähendusega seotud vajaliku informatsiooni kontrolliga tegelevatele ametiasutustele.

B.   Toode

“Kiivid”, “Actinidia” või muu samaväärne nimetus, kui sisu ei ole nähtav,

sordinimetus (pole kohustuslik).

C.   Toote päritolu

Päritolumaa ja võimaluse korral tootmispiirkond või riiklik, piirkondlik või kohalik nimetus.

D.   Kaubanduslikud andmed

Kategooria,

suurusklass, mis on väljendatud puuviljade miinimum- ja maksimumkaaluna,

tükkide arv (pole kohustuslik).

E.   Ametlik kontrollimärk (pole kohustuslik)

Esimeses lõigus ettenähtud märkeid ei pea pakenditel esitama, kui need sisaldavad väljastpoolt nähtavaid müügipakendeid, kus vastavad andmed on olemas. Kõnealustel pakenditel ei tohi olla ühtegi eksitavat märget. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.


(1)  EÜT L 7, 11.1.2003, lk 65.


25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1674/2004,

24. september 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2799/1999, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad loomatoiduks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri jaoks toetuse andmise osas ja kõnealuse lõssipulbri müügi osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2799/1999 (2) artiklile 26 on sekkumisametid välja kuulutanud alalise pakkumismenetluse enne 1. oktoobrit 2002 ladustatud lõssipulbri jaoks.

(2)

Pidades silmas veel saadaolevat kogust ja turuolukorda, tuleks see kuupäev muuta 1. juuliks 2003.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2799/1999 artikli 26 lõikes 2 asendatakse kuupäev 1. oktoober 2002 kuupäevaga 1. juuli 2003.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 340, 31.12.1999, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1338/2004 (ELT L 249, 23.7.2004, lk 3).


25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1675/2004,

24. september 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 214/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 214/2001 (2) artiklile 21 on liikmesriikide sekkumisasutuste poolt müügiks pakutava lõssipulbri kogused piiratud enne 1. oktoobrit 2002 ladustatud kogustega.

(2)

Pidades silmas hetkel saadaolevaid koguseid ja praegust turuolukorda, tuleks seda tähtaega pikendada 1. juulini 2003.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklis 21 asendatakse kuupäev 1. oktoober 2002 kuupäevaga 1. juuli 2003.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1339/2004 (ELT L 249, 23.7.2004, lk 4).


25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/13


KOMISJONI DIREKTIIV 2004/93/EÜ,

21. september 2004,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ, et kohandada selle II ja III lisa tehnika arenguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamist käsitlevat nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ, (1) eriti selle artiklit 4b ja artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomiteega (SCCNFP),

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/15/EÜ, (2) keelab ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks kasutada kosmeetikatoodetes aineid, mida klassifitseeritakse nõukogu 27. juuni 1967. direktiivi 67/548/EMÜ (3) I lisas 1., 2., ja 3. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivsele funktsioonile toksilisteks (CMR) aineteks, kuid lubab kasutada aineid, mis on direktiivis 67/548/EMÜ klassifitseeritud 3. kategooriasse tingimusel, et need on saanud hinnangu ja heakskiidu SCCNFP-i poolt, komisjonil tuleb direktiivi 76/768/EMÜ kohandamiseks rakendada vajalikud meetmed.

(2)

Seega, kuna mõningad ained, mis klassifitseeritakse direktiivi 67/548/EMÜ I lisas 1. ja 2. kategooria CMR-i aineteks, ei ole veel loetletud direktiivi 76/768/EMÜ II lisas, on vajalik lisada need sellesse lisasse. Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas 3. kategooria CMR-i aineteks klassifitseeritud ained tuleb samuti lisada direktiivi 76/768/EMÜ II lisasse, välja arvatud juhul, kui neid on hinnanud SCCNFP ja leidnud, et need on vastuvõetavad kasutamiseks kosmeetikatoodetes.

(3)

Direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. osas 1. ja 2. kategooria CMR aineteks klassifitseeritud ained tuleb välja jätta.

(4)

Seetõttu tuleb direktiivi 76/768/EMÜ vastavalt kohandada.

(5)

Käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/768/EMÜ II lisa ja III lisa 1. osa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid rakendavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et alates 3 kuust pärast artikli 3 lõikes 1 toodud õigus- ja haldusnormide jõustumist ei lasta kosmeetikatooteid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, turule ühendusesiseselt kindlaks määratud tootjate ega importijate poolt.

2.   Liikmesriigid rakendavad kõik vajalikud meetmeid tagamaks, et lõikes 1 nimetatud tooteid ei müüda ega anta üle lõpptarbijale alates 6. kuust pärast artikli 3 lõikes 1 toodud õigus- ja haldusnormide jõustumist.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid normid hiljemalt 1. oktoobriks 2004. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata nende õigus- ja haldusnormide teksti ning nende õigus- ja haldusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavuse tabeli kujul.

Kui liikmesriigid võtavad need normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt käesolevale direktiivile kohandatud tähtsamate õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN


(1)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/83/EÜ (ELT L 238, 25.9.2003, lk 23).

(2)  ELT L 66, 11.3.2003, lk 26.

(3)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).


LISA

Direktiivi 76/768/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1.

II lisas asendatakse viitenumber 289 järgmisega:

“289.

Plii ja selle ühendid.”

2.

II lisasse lisatakse viitenumbrid 452–1132, nagu näidatud allpool:

“452.

6-(2-kloroetüül)-6-(2-metoksüetoksü)-2,5,7,10-tetraoksa-6-silaundekaan (CASi nr 37894-46-5)

453.

Koobaltdikloriid (CASi nr 7646-79-9)

454.

Koobaltsulfaat (CASi nr 10124-43-3)

455.

Nikkelmonooksiid (CASi nr 1313-99-1)

456.

Dinikkeltrioksiid (CASi nr 1314-06-3)

457.

Nikkeldioksiid (CASi nr 12035-36-8)

458.

Trinikkeldisulfiid (CASi nr 12035-72-2)

459.

Tetrakarbonüülnikkel (CASi nr 13463-39-3)

460.

Nikkelsulfiid (CASi nr 16812-54-7)

461.

Kaaliumbromaat (CASi nr 7758-01-2)

462.

Süsinikmonooksiid (CASi nr 630-08-0)

463.

Buta-1,3-dieen (CASi nr 106-99-0)

464.

Isobutaan (CASi nr 75-28-5), kui see sisaldab ≥ 0,1 massiprotsenti butadieeni

465.

Butaan (CASi nr 106-97-8), kui see sisaldab ≥ 0,1 massiprotsenti butadieeni

466.

Gaasid (nafta), C3-4 (CASi nr 68131-75-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

467.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaadi ja katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini fraktsiooniva destillatsiooni seadmest (CASi nr 68307-98-2), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

468.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest (CASi nr 68307-99-3), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

469.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini fraktsiooniva destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba (CASi nr 68308-00-9), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

470.

Jääkgaas (nafta), krakitud destillaadi hüdrogeenimisseadmest (CASi nr 68308-01-0), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

471.

Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest (CASi nr 68308-03-2), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

472.

Jääkgaas (nafta), gaasiregenereerimistehasest (CASi nr 68308-04-3), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

473.

Jääkgaas (nafta), gaasiregenereerimistehasest ja etaanieemaldamisseadmest (CASi nr 68308-05-4), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

474.

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud tööstusbensiini fraktsiooniva destillatsiooni kolonnist, happevaba (CASi nr 68308-06-5), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

475.

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba (CASi nr 68308-07-6), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

476.

Jääkgaas (nafta), isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniva destilleerimise stabilisatsiooniseadmest (CASi nr 68308-08-7), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

477.

Jääkgaas (nafta), tööstusbensiini kerge otsedestillatsiooni stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba (CASi nr 68308-09-8), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

478.

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba (CASi nr 68308-10-1), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

479.

Jääkgaas (nafta), alküülimisseadme propaan-propüleentoite etaanieemaldamisseadmest (CASi nr 68308-11-2), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

480.

Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba (CASi nr 68308-12-3), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

481.

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud produktide destillatsiooni tipugaas (CASi nr 68409-99-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

482.

Alkaanid, C1-2 (CASi nr 68475-57-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

483.

Alkaanid, C2-3 (CASi nr 68475-58-1), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

484.

Alkaanid, C3-4 (CASi nr 68475-59-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

485.

Alkaanid, C4-5 (CASi nr 68475-60-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

486.

Küttegaasid (CASi nr 68476-26-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

487.

Küttegaasid, toornafta destillaadid (CASi nr 68476-29-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

488.

Süsivesinikud, C3-4 (CASi nr 68476-40-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

489.

Süsivesinikud, C4-5 (CASi nr 68476-42-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

490.

Süsivesinikud, C2-4, C3-rikas (CASi nr 68476-49-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

491.

Naftagaasid, veeldatud (CASi nr 68476-85-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

492.

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud (CASi nr 68476-86-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

493.

Gaasid (nafta), C3-4, isobutaanirikas (CASi nr 68477-33-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

494.

Destillaadid (nafta), C3-6, piperüleenirikas (CASi nr 68477-35-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

495.

Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas (CASi nr 68477-65-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

496.

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfureerimisseadme heitgaas (CASi nr 68477-66-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

497.

Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas (CASi nr 68477-67-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

498.

Gaasid (nafta), õlisegud, vesiniku-lämmastikurikas (CASi nr 68477-68-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

499.

Gaasid (nafta), butaani fraktsiooniva destillatsiooni produktid (CASi nr 68477-69-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

500.

Gaasid (nafta), C2-3 (CASi nr 68477-70-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

501.

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli propaanieemaldamisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas, C4-rikas happevaba (CASi nr 68477-71-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

502.

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini butaanieemaldamisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas, C3-5-rikas (CASi nr 68477-72-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

503.

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini propaanieemaldamisseadme tipugaas, C3-rikas happevaba (CASi nr 68477-73-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

504.

Gaasid (nafta), katalüütilisest krakkimisseadmest (CASi nr 68477-74-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

505.

Gaasid (nafta), katalüütilisest krakkimisseadmest, C1-5-rikas (CASi nr 68477-75-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

506.

Gaasid (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2-4-rikas (CASi nr 68477-76-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

507.

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini desorberi tipugaas (CASi nr 68477-77-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

508.

Gaasid (nafta), katalüütilisest reforminguseadmest, C1-4-rikas (CASi nr 68477-79-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

509.

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reforminguseadme ringlusgaas (CASi nr 68477-80-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

510.

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilisest reforminguseadmest (CASi nr 68477-81-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

511.

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikkad (CASi nr 68477-82-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

512.

Gaasid (nafta), C3-5 olefiinne-paraffiinne alküülimisseadme toitegaas (CASi nr 68477-83-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

513.

Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas (CASi nr 68477-84-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

514.

Gaasid (nafta), C4-rikas (CASi nr 68477-85-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

515.

Gaasid (nafta), etaanieemaldamisseadme tipugaasid (CASi nr 68477-86-1), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

516.

Gaasid (nafta), isobutaanieemaldamiskolonni tipugaasid (CASi nr 68477-87-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

517.

Gaasid (nafta), propaanieemaldamisseadme gaas, kuiv, propeenirikas (CASi nr 68477-90-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

518.

Gaasid (nafta), propaanieemaldamisseadme gaas (CASi nr 68477-91-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

519.

Gaasid (nafta), kuiv väävelvesinikurikas, gaasikontsentreerimisseadme heitgaas (CASi nr 68477-92-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

520.

Gaasid (nafta), gaasikontsentreerimisseadme reabsorberist (CASi nr 68477-93-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

521.

Gaasid (nafta), gaasiregenereerimistehase propaanieemaldamisseadme tipugaasid (CASi nr 68477-94-1), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

522.

Gaasid (nafta), Girbatol-seadme toitegaas (CASi nr 68477-95-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

523.

Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi gaas (CASi nr 68477-96-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

524.

Gaasid (nafta), vesinikurikas (CASi nr 68477-97-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

525.

Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikas (CASi nr 68477-98-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

526.

Gaasid (nafta), isomeriseeritud tööstusbensiini fraktsiooneriva destillatsiooni seadmest, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba (CASi nr 68477-99-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

527.

Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas (CASi nr 68478-00-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

528.

Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas (CASi nr 68478-01-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

529.

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadmest (CASi nr 68478-02-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

530.

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadmest, vesiniku-metaanirikas (CASi nr 68478-03-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

531.

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas (CASi nr 68478-04-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

532.

Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsiooniseadmest (CASi nr 68478-05-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

533.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsiooniva destillatsiooni kogujast (CASi nr 68478-21-7), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

534.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabilisatsiooniabsorberist (CASi nr 68478-22-8), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

535.

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest (CASi nr 68478-24-0), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

536.

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise refraktsioneerimise absorberist (CASi nr 68478-25-1), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

537.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini fraktsioneerimisseadme stabilisaatorist (CASi nr 68478-26-2), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

538.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini separaatorist (CASi nr 68478-27-3), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

539.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabiliseerimisseadmest (CASi nr 68478-28-4), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

540.

Jääkgaas (nafta), krakkdestillaadi hüdrogeenimisseadme gaasiseparaatorist (CASi nr 68478-29-5), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

541.

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni tööstusbensiini separaatorist (CASi nr 68478-30-8), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

542.

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemise tehase segatud gaas, C4-rikas (CASi nr 68478-32-0), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

543.

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside regenereerimistehas, C1-2-rikas (CASi nr 68478-33-1), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

544.

Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsioonijääkide termilise krakkimise seadmest (CASi nr 68478-34-2), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

545.

Süsivesinikud, C3-4-rikas, nafta destillaat (CASi nr 68512-91-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

546.

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadme tipugaasid (CASi nr 68513-14-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

547.

Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni tööstusbensiini heksaanieemaldamisseadme heitgaas (CASi nr 68513-15-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

548.

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieemaldaja heitgaas, süsivesinikurikas (CASi nr 68513-16-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

549.

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadme heitgaas (CASi nr 68513-17-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

550.

Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas (CASi nr 68513-18-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

551.

Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurveaurusti heitgaas (CASi nr 68513-19-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

552.

Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikas (CASi nr 68513-66-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

553.

Süsivesinikud, C1-4 (CASi nr 68514-31-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

554.

Süsivesinikud, C1-4, demerkaptaanitud (CASi nr 68514-36-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

555.

Gaasid (nafta), nafta destillatsiooni heitgaas (CASi nr 68527-15-1), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

556.

Süsivesinikud, C1-3 (CASi nr 68527-16-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

557.

Süsivesinikud, C1-4, butaanieemaldamisseadme fraktsioon (CASi nr 68527-19-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

558.

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogeenimisseadme pentaanieemaldamisseadme tipugaasid (CASi nr 68602-82-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

559.

Gaasid (nafta), C1-5, märg (CASi nr 68602-83-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

560.

Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme fraktsioneerimisseadme tipugaasid (CASi nr 68602-84-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

561.

Süsivesinikud, C2-4 (CASi nr 68606-25-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

562.

Süsivesinikud, C3 (CASi nr 68606-26-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

563.

Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas (CASi nr 68606-27-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

564.

Gaasid (nafta), propaanieemaldamisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas (CASi nr 68606-34-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

565.

Naftaproduktid, töötlemisgaasid (CASi nr 68607-11-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

566.

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatorist (CASi nr 68783-06-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

567.

Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu (CASi nr 68783-07-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

568.

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine (CASi nr 68783-64-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

569.

Gaasid (nafta), C2-4, demerkaptaanitud (CASi nr 68783-65-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

570.

Gaasid (nafta), töötlemisest (CASi nr 68814-67-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

571.

Gaasid (nafta), platforminguseadme separaatori heitgaas (CASi nr 68814-90-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

572.

Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme väävelvesinikurikka petrooleumi pentaanieemaldamisseadme stabilisaatori heitgaas (CASi nr 68911-58-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

573.

Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme väävelvesinikurikka petrooleumi kõrgsurveaurusti heitgaas (CASi nr 68911-59-1), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

574.

Gaasid (nafta), toornafta fraktsioonimisseadme heitgaas (CASi nr 68918-99-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

575.

Gaasid (nafta), heksaanieemaldamisseadme heitgaas (CASi nr 68919-00-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

576.

Gaasid (nafta), destillaati unifitseeriva desulfureerimisseadme heitgaas (CASi nr 68919-01-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

577.

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide fraktsioneeriva destilleerimise heitgaas (CASi nr 68919-02-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

578.

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme skraberi sekundaarabsorberi heitgaas (CASi nr 68919-03-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

579.

Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimisseadme heitgaas (CASi nr 68919-04-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

580.

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsiooniva destilleerimise stabiliseerimisseadme heitgaas (CASi nr 68919-05-1), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

581.

Gaasid (nafta), tööstusbensiini unifitseeriva desulfureerimisseadme heitgaas (CASi nr 68919-06-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

582.

Gaasid (nafta), platforminguseadme stabilisaatori heitgaas, kerged tipufraktsioonid (CASi nr 68919-07-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

583.

Gaasid (nafta), toornafta esimesest tornist destilleerimise heitgaasid (CASi nr 68919-08-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

584.

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilise reformingu heitgaas (CASi nr 68919-09-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

585.

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimisseadme heitgaas (CASi nr 68919-10-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

586.

Gaasid (nafta), tõrva töötlemise heitgaas (CASi nr 68919-11-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

587.

Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadme heitgaas (CASi nr 68919-12-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

588.

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas (CASi nr 68919-20-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

589.

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini butaanieemaldamisseadmest (CASi nr 68952-76-1), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

590.

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaadi ja tööstusbensiini stabiliseerimisseadmest (CASi nr 68952-77-2), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

591.

Jääkgaas (nafta), tööstusbensiini katalüütilise hüdrodesulfureerimisseadme separaatorist (CASi nr 68952-79-4), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

592.

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfuriseerimisseadmest (CASi nr 68952-80-7), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

593.

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaadi, gaasiõli ja tööstusbensiini absorberist (CASi nr 68952-81-8), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

594.

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike fraktsiooniva destilleerimise stabiliseerimisseadmest, nafta koksistamine (CASi nr 68952-82-9), kui see sisaldab > 0,1 massiprotsenti butadieeni

595.

Gaasid (nafta), kerges aurufaasis krakitud butadieenikontsentraat (CASi nr 68955-28-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

596.

Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfureerimisseadme produktide fraktsioonimise tipugaas (CASi nr 68955-33-9), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

597.

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilise reformingu stabiliseerimisseadme tipugaas (CASi nr 68955-34-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

598.

Gaasid (nafta), toornafta destilleerimisest ja katalüütilisest krakkimisest (CASi nr 68989-88-8), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

599.

Süsivesinikud, C4 (CASi nr 87741-01-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

600.

Alkaanid, C1-4, C3-rikas (CASi nr 90622-55-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

601.

Gaasid (nafta), gaasiõli dietanrolamiini skraberi heitgaas (CASi nr 92045-15-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

602.

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimisseadme jääkvedelik (CASi nr 92045-16-4), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

603.

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimisseadme läbipuhumise gaas (CASi nr 92045-17-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

604.

Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme jääkvedeliku kõrgsurve aurustamisseadme heitgaas (CASi nr 92045-18-6), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

605.

Gaasid (nafta), tööstusbensiini aurufaasilise kõrgrõhu krakkimise jääkgaasid (CASi nr 92045-19-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

606.

Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossusealandamise seadme heitgaasid (CASi nr 92045-20-0), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

607.

Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimisseadme destillaat C3-rikas (CASi nr 92045-22-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

608.

Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimisseadme destillaat (CASi nr 92045-23-3), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

609.

Naftagaasid, vedeldatud, demerkaptaanitud, C4-fraktsioon (CASi nr 92045-80-2), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

610.

Süsivesinikud, C4, 1,3-butadieeni- ja isobuteenivabad (CASi nr 95465-89-7), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

611.

Rafinaadid (nafta), aurufaasis krakitud C4-fraktsiooni vaskammooniumatsetaadi lahusega ekstraheeritud, C3-5 ja C3-5 küllastamata, butadieenivaba (CASi nr 97722-19-5), kui need sisaldavad > 0,1 massiprotsenti butadieeni

612.

Benso[d,e,f]krüseen (= benso[a]püreen) (CASi nr 50-32-8)

613.

Pigi, kivisöetõrv-nafta (CASi nr 68187-57-5), kui see sisaldab > 0,005 massiprotsenti benzo[a]püreeni

614.

Destillaadid (kivisöetõrv, nafta), kondenseerunud tsüklilised aromaatsed ühendid (CASi nr 68188-48-7), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benzo[a]püreeni

615.

Destillaadid (kivisöetõrv), ülemine fraktsioon, fluoreenivaba (CASi nr 84989-10-6), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

616.

Destillaadid (kivisöetõrv), ülemine fraktsioon, fluoreenirikas (CASi nr 84989-11-7), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

617.

Kreosootõli, atsenafteenifraktsioon, atsenafteenivaba (CASi nr 90640-85-0), kui see sisaldab > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

618.

Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuuriline (CASi nr 90669-57-1), kui see sisaldab > 0,005 massiprotsenti benzo[a]püreeni

619.

Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuuriline, termiliselt töödeldud (CASi nr 90669-58-2), kui see sisaldab > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

620.

Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuuriline, oksüdeeritud (CASi nr 90669-59-3), kui see sisaldab > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

621.

Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), pruun (CASi nr 91697-23-3), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

622.

Parafiinvahad (kivisüsi), pruunsöe kõrgetemperatuuriline tõrv (CASi nr 92045-71-1), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

623.

Parafiinvahad (kivisüsi), pruunsöe kõrgetemperatuuriline tõrv, hüdrogeenitud (CASi nr 92045-72-2), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

624.

Tahked jäägid, kivisöetõrva pigi koksistamine (CASi nr 92062-34-5), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

625.

Pigi, kivisöetõrv, kõrgetemperatuuriline, sekundaarne (CASi nr 94114-13-3), kui see sisaldab > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

626.

Jäägid (kivisüsi), vedellahustiga ekstraheerimine (CASi nr 94114-46-2), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

627.

Kivisöe vedelikud, vedellahustiga ekstraheerimise lahus (CASi nr 94114-47-3), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

628.

Kivisöe vedelikud, vedellahustiga ekstraheerimine (CASi nr 94114-48-4), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

629.

Parafiinvahad (kivisüsi), pruunsöe kõrgetemperatuuriline tõrv, aktiivsöega töödeldud (CASi nr 97926-76-6), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

630.

Parafiinvahad (kivisüsi), pruunsöe kõrgetemperatuuriline tõrv, pleekmullaga töödeldud (CASi nr 97926-77-7), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

631.

Parafiinvahad (kivisüsi), pruunsöe kõrgetemperatuuriline tõrv, ränihappega töödeldud (CASi nr 97926-78-8), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

632.

Absorptsiooniõlid, bitsükliliste aromaatsete ja heterotsükliliste süsivesinike fraktsioon (CASi nr 101316-45-4), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

633.

Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, segatud kivisöetõrva pigi-polüetüleeni-polüpropüleeni pürolüüsiderivaat (CASi nr 101794-74-5), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

634.

Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, segatud kivisöetõrva pigi-polüetüleeni pürolüüsiderivaat (CASi nr 101794-75-6), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

635.

Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, segatud kivisöetõrva pigi-polüstüreeni pürolüüsiderivaat (CASi nr 101794-76-7), kui need sisaldavad > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

636.

Pigi, kivisöetõrv, kõrgetemperatuuriline, termiliselt töödeldud (CASi nr 121575-60-8), kui see sisaldab > 0,005 massiprotsenti benso[a]püreeni

637.

Dibens[a,h]antratseen (CASi nr 53-70-3)

638.

Bens[a]antratseen (CASi nr 56-55-3)

639.

Benso[e]püreen (CASi nr 192-97-2)

640.

Benso[j]fluoranteen (CASi nr 205-82-3)

641.

Bens(e)atsefenantrüleen (CASi nr 205-99-2)

642.

Benso(k)fluoranteen (CASi nr 207-08-9)

643.

Krüseen (CASi nr 218-01-9)

644.

2-bromopropaan (CASi nr 75-26-3)

645.

Trikloroetüleen (CASi nr 79-01-6)

646.

1,2-dibromo-3-kloropropaan (CASi nr 96-12-8)

647.

2,3-dibromopropaan-1-ool (CASi nr 96-13-9)

648.

1,3-dikloropropaan-2-ool (CASi nr 96-23-1)

649.

α,α,α-triklorotolueen (CASi nr 98-07-7)

650.

α-klorotolueen (CASi nr 100-44-7)

651.

1,2-dibromoetaan (CASi nr 106-93-4)

652.

Heksaklorobenseen (CASi nr 118-74-1)

653.

Bromoetüleen (CASi nr 593-60-2)

654.

1,4-diklorobut-2-een (CASi nr 764-41-0)

655.

Metüüloksiraan (CASi nr 75-56-9)

656.

(Epoksüetüül)benseen (CASi nr 96-09-3)

657.

1-kloro-2,3-epoksüpropaan (CASi nr 106-89-8)

658.

R-1-kloro-2,3-epoksüpropaan (CASi nr 51594-55-9)

659.

1,2-epoksü-3-fenoksüpropaan (CASi nr 122-60-1)

660.

2,3-epoksüpropaan-1-ool (CASi nr 556-52-5)

661.

R-2,3-epoksü-1-propanool (CASi nr 57044-25-4)

662.

2,2′-bioksiraan (CASi nr 1464-53-5)

663.

(2RS,3RS)-3-(2-klorofenüül)-2-(4-fluorofenüül)[1H-1,2,4-triasool-1-üül)metüül]oksiraan (CASi nr 106325-08-0)

664.

Klorometüülmetüüleeter (CASi nr 107-30-2)

665.

2-metoksüetanool (CASi nr 109-86-4)

666.

2-etoksüetanool (CASi nr 110-80-5)

667.

Oksübis[klorometaan], bis(klorometüül)eeter (CASi nr 542-88-1)

668.

2-metoksüpropanool (CASi nr 1589-47-5)

669.

Propiolaktoon (CASi nr 57-57-8)

670.

Dimetüülkarbamoüülkloriid (CASi nr 79-44-7)

671.

Uretaan (CASi nr 51-79-6)

672.

2-metoksüetüülatsetaat (CASi nr 110-49-6)

673.

2-etoksüetüülatsetaat (CASi nr 111-15-9)

674.

Metoksüäädikhape (CASi nr 625-45-6)

675.

Dibutüülftalaat (CASi nr 84-74-2)

676.

bis(2-metüoksüetüül)eeter (CASi nr 111-96-6)

677.

bis(2-etüülheksüül)ftalaat (CASi nr 117-81-7)

678.

bis(2-metoksüetüül)ftalaat (CASi nr 117-82-8)

679.

2-metoksüpropüülatsetaat (CASi nr 70657-70-4)

680.

2-etüülheksüül[[[3,5-bis(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüül]metüül]tio]atsetaat (CASi nr 80387-97-9)

681.

Akrüülamiid, kui see ei ole määratletud mujal selles direktiivis (CASi nr 79-06-1)

682.

Akrülonitriil (CASi nr 107-13-1)

683.

2-nitropropaan (CASi nr 79-46-9)

684.

Dinoseb (CASi nr 88-85-7), selle soolad ja estrid, välja arvatud need, mis on loetletud mujal selles loetelus

685.

2-nitroanisool (CASi nr 91-23-6)

686.

4-nitrobifenüül (CASi nr 92-93-3)

687.

2,4-dinitrotolueen (CASi nr 121-14-2)

688.

Binapakrüül (CASi nr 485-31-4)

689.

2-nitronaftaleen (CASi nr 581-89-5)

690.

2,3-dinitrotolueen (CASi nr 602-01-7)

691.

5-nitroatsenafteen (CASi nr 602-87-9)

692.

2,6-dinitrotolueen (CASi nr 606-20-2)

693.

3,4-dinitrotolueen (CASi nr 610-39-9)

694.

3,5-dinitrotolueen (CASi nr 618-85-9)

695.

2,5-dinitrotolueen (CASi nr 619-15-8)

696.

Dinoterb (CASi nr 1420-07-1), selle soolad ja estrid

697.

Nitrofeen (CASi nr 1836-75-5)

698.

Dinitrotolueen (CASi nr 25321-14-6)

699.

Diasometaan (CASi nr 334-88-3)

700.

1,4,5,8-tetraaminoantrakinoon (Disperse Blue 1) (CASi nr 2475-45-8)

701.

Dimetüülnitrosoamiin (CASi nr 62-75-9)

702.

1-metüül-3-nitro-1-nitrosoguanidiin (CASi nr 70-25-7)

703.

Nitrosodipropüülamiin (CASi nr 621-64-7)

704.

2,2′-(nitrosoimino)bisetanool (CASi nr 1116-54-7)

705.

4,4′-metüleendianiliin (CASi nr 101-77-9)

706.

4,4′-(4-iminotsükloheksa-2,5-dienülideenmetüleen)dianiliinvesinikkloriid (CASi nr 569-61-9)

707.

4,4′-metüleendi-o-toluidiin (CASi nr 838-88-0)

708.

o-anisidiin (CASi nr 90-04-0)

709.

3,3′-dimetoksübensidiin (CASi nr 119-90-4)

710.

o-dianisidiini soolad

711.

o-dianisidiinil põhinevad asovärvid

712.

3,3′-diklorobensidiin (CASi nr 91-94-1)

713.

Bensidiindivesinikkloriid (CASi nr 531-85-1)

714.

[[1,1′-bifenüül]-4,4′-diüül]diammooniumsulfaat (CASi nr 531-86-2)

715.

3,3′-diklorobensidiindivesinikkloriid (CASi nr 612-83-9)

716.

Bensidiinsulfaat (CASi nr 21136-70-9)

717.

Bensidiinatsetaat (CASi nr 36341-27-2)

718.

3,3′-diklorobensidiindivesinikbis(sulfaat) (CASi nr 64969-34-2)

719.

3,3′-diklorobensidiinsulfaat (CASi nr 74332-73-3)

720.

Bensidiinil põhinevad asovärvid

721.

4,4′-bi-o-toluidiin (CASi nr 119-93-7)

722.

4,4′-bi-o-toluidiindivesinikkloriid (CASi nr 612-82-8)

723.

[3,3′-dimetüül[1,1′-bifenüül]-4,4′-diüül]diammooniumbis(vesiniksulfaat) (CASi nr 64969-36-4)

724.

4,4′-bi-o-toluidiinsulfaat (CASi nr 74753-18-7)

725.

o-tolidiinil põhinevad värvid

726.

Bifenüül-4-üülamiin (CASi nr 92-67-1) ja selle soolad

727.

Asobenseen (CASi nr 103-33-3)

728.

(Metüül-ONN-asoksü)metüülatsetaat (CASi nr 592-62-1)

729.

Tsükloheksimiid (CASi nr 66-81-9)

730.

2-metüülasiridiin (CASi nr 75-55-8)

731.

Imidasolidiin-2-tioon (CASi nr 96-45-7)

732.

Furaan (CASi nr 110-00-9)

733.

Asiridiin (CASi nr 151-56-4)

734.

Kaptafool (2425-06-1)

735.

Karbadoks (CASi nr 6804-07-5)

736.

Flumioksasiin (CASi nr 103361-09-7)

737.

Tridemorf (CASi nr 24602-86-6)

738.

Vinklosoliin (CASi nr 50471-44-8)

739.

Fluasifop-butüül (CASi nr 69806-50-4)

740.

Flusilasool (CASi nr 85509-19-9)

741.

1,3,5-tris(oksiranüülmetüül)-1,3,5-triasiin-2,4,6(1H,3H,5H)trioon (CASi nr 2451-62-9)

742.

Tioatseetamiid (CASi nr 62-55-5)

743.

N,N-dimetüülformamiid (CASi nr 68-12-2)

744.

Formamiid (CASi nr 75-12-7)

745.

N-metüülatseetamiid (CASi nr 79-16-3)

746.

N-metüülformamiid (CASi nr 123-39-7)

747.

N,N-dimetüülatseetamiid (CASi nr 127-19-5)

748.

Heksametüülfosfortriamiid (CASi nr 680-31-9)

749.

Dietüülsulfaat (CASi nr 64-67-5)

750.

Dimetüülsulfaat (CASi nr 77-78-1)

751.

1,3-propaansultoon (CASi nr 1120-71-4)

752.

Dimetüülsulfamoüülkloriid (CASi nr 13360-57-1)

753.

Sulfallaat (CASi nr 95-06-7)

754.

4-[[bis-(4-fluorofenüül)metüülsilüül]metüül]-4H-1,2,4-triasooli ja 1-[[bis-(4-fluorofenüül)metüülsilüül]metüül]-1H-1,2,4-triasooli segu (EC nr 403-250-2)

755.

(+/–)-tetrahüdrofurfurüül–(R)-2-[4-(6-klorokinoksaliin-2-üüloksü)fenüüloksü]propionaat (CASi nr 119738-06-6)

756.

6-hüdroksü-1-(3-isopropoksüpropüül)-4-metüül-2-okso-5-[4-(fenüülaso)fenüülaso]-1,2-dihüdro-3-püridiinkarbonitriil (CASi nr 85136-74-9)

757.

(6-(4-hüdroksü-3-(2-metoksüfenüülaso)-2-sulfonato-7-naftüülamino)-1,3,5-triasiin-2,4-diüül)bis[(amino-1-metüületüül)ammoonium]formiaat (CASi nr 108225-03-2)

758.

Trinaatrium[4′-(8-atsetüülamino-3,6-disulfonato-2-naftüülaso)-4″-(6-bensoüülamino-3-sulfonato-2-naftüülaso)bifenüül-1,3′,3″,1‴-tetraolato-O,O′,O″,O‴]vask(II) (EC nr 413-590-3)

759.

N-[3-hüdroksü-2-(2-metüülakrüloüülaminometoksü)propoksümetüül]-2-metüülakrüülamiidi ja N-2,3-bis-(2-metüülakrüloüülaminometoksü)propoksümetüül]-2-metüülakrüülamiidi ja metakrüülamiidi ja 2-metüül-N-(2-metüülakrüloüülaminometoksümetüül)akrüülamiidi ja N-(2,3-dihüdroksüpropoksümetüül)-2-metüülakrüülamiidi segu (EC nr 412-790-8)

760.

1,3,5-tris-[(2S ja 2R)-2,3-epoksüpropüül]-1,3,5-triasiin-2,4,6-(1H,3H,5H)-trioon (CASi nr 59653-74-6)

761.

Erioniit (CASi nr 12510-42-8)

762.

Asbest (CASi nr 12001-28-4)

763.

Nafta (CASi nr 8002-05-9)

764.

Destillaadid (nafta), rasked hüdrokrakitud (CASi nr 64741-76-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

765.

Destillaadid (nafta), lahustiga rafineeritud rasked parafiinsed (CASi nr 64741-88-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

766.

Destillaadid (nafta), lahustiga rafineeritud kerged parafiinsed (CASi nr 64741-89-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

767.

Jääkõlid (nafta), asfalteenid lahustiga eemaldatud (CASi nr 64741-95-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

768.

Destillaadid (nafta), lahustiga rafineeritud rasked nafteensed (CASi nr 64741-96-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

769.

Destillaadid (nafta), lahustiga rafineeritud kerged nafteensed (CASi nr 64741-97-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

770.

Jääkõlid (nafta), lahustiga rafineeritud (CASi nr 64742-01-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

771.

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud rasked parafiinsed (CASi nr 64742-36-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

772.

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud kerged parafiinsed (CASi nr 64742-37-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

773.

Jääkõlid (nafta), pleekmullaga töödeldud (CASi nr 64742-41-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

774.

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud rasked nafteensed (CASi nr 64742-44-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

775.

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud kerged nafteensed (CASi nr 64742-45-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

776.

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud rasked nafteensed (CASi nr 64742-52-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

777.

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud kerged nafteensed (CASi nr 64742-53-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

778.

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud rasked parafiinsed (CASi nr 64742-54-7), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

779.

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud kerged parafiinsed (CASi nr 64742-55-8), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

780.

Destillaadid (nafta), lahustiga deparafiinitud kerged parafiinsed (CASi nr 64742-56-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

781.

Jääkõlid (nafta), hüdrogeenitud (CASi nr 64742-57-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

782.

Jääkõlid (nafta), lahustiga deparafiinitud (CASi nr 64742-62-7), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

783.

Destillaadid (nafta), lahustiga deparafiinitud rasked nafteensed (CASi nr 64742-63-8), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

784.

Destillaadid (nafta), lahustiga deparafiinitud kerged nafteensed (CASi nr 64742-64-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

785.

Destillaadid (nafta), lahustiga deparafiinitud rasked parafiinsed (CASi nr 64742-65-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

786.

Parafiinõli (nafta) (CASi nr 64742-67-2), kui see sisaldab > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

787.

Nafteensed õlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud rasked (CASi nr 64742-68-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

788.

Nafteensed õlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud kerged (CASi nr 64742-69-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

789.

Parafiinõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud rasked (CASi nr 64742-70-7), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

790.

Parafiinõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud kerged (CASi nr 64742-71-8), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

791.

Nafteensed õlid (nafta), kompleksselt deparafiinitud rasked (CASi nr 64742-75-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

792.

Nafteensed õlid (nafta), kompleksselt deparafiinitud kerged (CASi nr 64742-76-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

793.

Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, aromaatsed kontsentraadid (CASi nr 68783-00-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

794.

Ekstraktid (nafta), lahustiga rafineeritud raske parafiinne destillaatlahusti (CASi nr 68783-04-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

795.

Ekstraktid (nafta), rasked parafiinsed destillaadid, asfalteenid lahustiga eemaldatud (CASi nr 68814-89-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

796.

Määrdeõlid (nafta), C20-50, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad, kõrge viskoossusega (CASi nr 72623-85-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

797.

Määrdeõlid (nafta), C15-30, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad (CASi nr 72623-86-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

798.

Määrdeõlid (nafta), C20-50, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad (CASi nr 72623-87-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

799.

Määrdeõlid (CASi nr 74869-22-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

800.

Destillaadid (nafta), kompleksselt deparafiinitud rasked parafiinsed (CASi nr 90640-91-8), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

801.

Destillaadid (nafta), kompleksselt deparafiinitud kerged parafiinsed (CASi nr 90640-92-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

802.

Destillaadid (nafta), lahustiga deparafiinitud rasked parafiinsed, pleekmullaga töödeldud (CASi nr 90640-94-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

803.

Süsivesinikud, C20-50, lahustiga deparafiinitud rasked parafiinsed, hüdrogeenitud (CASi nr 90640-95-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

804.

Destillaadid (nafta), lahustiga deparafiinitud kerged parafiinsed, pleekmullaga töödeldud (CASi nr 90640-96-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

805.

Destillaadid (nafta), lahustiga deparafiinitud kerged parafiinsed, hüdrogeenitud (CASi nr 90640-97-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

806.

Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, hüdrogeenitud (CASi nr 90641-07-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

807.

Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti, hüdrogeenitud (CASi nr 90641-08-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

808.

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, hüdrogeenitud (CASi nr 90641-09-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

809.

Jääkõlid (nafta), hüdrogeenitud lahustiga deparafineeritud (CASi nr 90669-74-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

810.

Jääkõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud (CASi nr 91770-57-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

811.

Destillaadid (nafta), deparafiinitud rasked parafiinsed, hüdrogeenitud (CASi nr 91995-39-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

812.

Destillaadid (nafta), deparafiinitud kerged parafiinsed, hüdrogeenitud (CASi nr 91995-40-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

813.

Destillaadid (nafta), hüdrokrakitud lahustiga rafineeritud, deparafiinitud (CASi nr 91995-45-8), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

814.

Destillaadid (nafta), lahustiga rafineeritud kerged nafteensed, hüdrogeenitud (CASi nr 91995-54-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

815.

Ekstraktid (nafta), hüdrogeenitud kerge parafiinne destillaatlahusti (CASi nr 91995-73-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

816.

Ekstraktid (nafta), kerge nafteenne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud (CASi nr 91995-75-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

817.

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, happega töödeldud (CASi nr 91995-76-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

818.

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, hüdrodesulfuriseeritud (CASi nr 91995-77-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

819.

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, hüdrogeenitud (CASi nr 91995-79-8), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

820.

Parafiinõlid (nafta), hüdrogeenitud (CASi nr 92045-12-0), kui see sisaldab > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

821.

Määrdeõlid (nafta), C17-35, lahustiga ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud (CASi nr 92045-42-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

822.

Määrdeõlid (nafta), hüdrokrakitud mittearomaatsed lahustiga deparafiinitud (CASi nr 92045-43-7), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

823.

Jääkõlid (nafta), hüdrokrakitud happega töödeldud lahustiga deparafiinitud (CASi nr 92061-86-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

824.

Parafiinõlid (nafta), rasked lahustiga rafineeritud deparafiinitud (CASi nr 92129-09-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

825.

Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti, pleekmullaga töödeldud (CASi nr 92704-08-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

826.

Määrdeõlid (nafta), baasõlid, parafiinsed (CASi nr 93572-43-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

827.

Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud (CASi nr 93763-10-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

828.

Ekstraktid (nafta), lahustiga deparafiinitud raske parafiinne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud (CASi nr 93763-11-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

829.

Süsivesinikud, hüdrokrakitud parafiinsed destillatsioonijäägid, lahustiga deparafiinitud (CASi nr 93763-38-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

830.

Parafiinõli (nafta), happega töödeldud (CASi nr 93924-31-3), kui see sisaldab > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

831.

Parafiinõli (nafta), pleekmullaga töödeldud (CASi nr 93924-32-4), kui see sisaldab > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

832.

Süsivesinikud, C20-50, jääkõli hüdrogeenimine, vaakumdestillaat (CASi nr 93924-61-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

833.

Destillaadid (nafta), rasked lahustiga rafineeritud-hüdrogeenitud, hüdrogeenitud (CASi nr 94733-08-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

834.

Destillaadid (nafta), kerged lahustiga rafineeritud hüdrokrakitud (CASi nr 94733-09-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

835.

Määrdeõlid (nafta), C18-40, lahustiga deparafiinitud hüdrokrakitud destillaadil baseeruvad (CASi nr 94733-15-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

836.

Määrdeõlid (nafta), C18-40, lahustiga deparafiinitud hüdrogeenitud rafinaadil baseeruvad (CASi nr 94733-16-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

837.

Süsivesinikud, C13-30, aromaatsete ühendite rikas, lahustiga ekstraheeritud nafteenne destillaat (CASi nr 95371-04-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

838.

Süsivesinikud, C16-32, aromaatsete ühendite rikas, lahustiga ekstraheeritud nafteenne destillaat (CASi nr 95371-05-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

839.

Süsivesinikud, C37-68, deparafiinitud asfalteenid lahustiga eemaldatud hüdrogeenitud vaakumdestillatsioonijäägid (CASi nr 95371-07-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

840.

Süsivesinikud, C37-65, hüdrogeenitud asfalteenid lahustiga eemaldatud vaakumdestillatsioonijäägid (CASi nr 95371-08-7), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

841.

Destillaadid (nafta), hüdrokrakitud lahustiga rafineeritud kerged (CASi nr 97488-73-8), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

842.

Destillaadid (nafta), lahustiga rafineeritud hüdrogeenitud rasked (CASi nr 97488-74-9), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

843.

Määrdeõlid (nafta), C18-27, hüdrokrakitud lahustiga deparafiinitud (CASi nr 97488-95-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

844.

Süsivesinikud, C17-30, hüdrogeenitud asfalteenid lahustiga eemaldatud, atmosfäärse destillatsiooni jääk, kerged (CASi nr 97675-87-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

845.

Süsivesinikud, C17-40, hüdrogeenitud asfalteenid lahustiga eemaldatud destillatsioonijääk, kerged vaakumdestillatsiooni fraktsioonid (CASi nr 97722-06-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

846.

Süsivesinikud, C13-27, lahustiga ekstraheeritud kerged nafteensed (CASi nr 97722-09-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

847.

Süsivesinikud, C14-29, lahustiga ekstraheeritud kerged nafteensed (CASi nr 97722-10-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

848.

Parafiinõli (nafta), aktiivsöega töödeldud (CASi nr 97862-76-5), kui see sisaldab > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

849.

Parafiinõli (nafta), ränihappega töödeldud (CASi nr 97862-77-6), kui see sisaldab > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

850.

Süsivesinikud, C27-42, dearomatiseeritud (CASi nr 97862-81-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

851.

Süsivesinikud, C17-30, hüdrogeenitud destillaadid, destilleeritud kerged (CASi nr 97862-82-3), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

852.

Süsivesinikud, C27-45, nafteensed vaakumdestilleeritud (CASi nr 97862-83-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

853.

Süsivesinikud, C27-45, dearomatiseeritud (CASi nr 97926-68-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

854.

Süsivesinikud, C20-58, hüdrogeenitud (CASi nr 97926-70-0), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

855.

Süsivesinikud, C27-42, nafteensed (CASi nr 97926-71-1), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

856.

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, aktiivsöega töödeldud (CASi nr 100684-02-4), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

857.

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, pleekmullaga töödeldud (CASi nr 100684-03-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

858.

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, aktiivsöega töödeldud (CASi nr 100684-04-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

859.

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, pleekmullaga töödeldud (CASi nr 100684-05-7), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

860.

Jääkõlid (nafta), aktiivsöega töödeldud lahustiga deparafiinitud (CASi nr 100684-37-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

861.

Jääkõlid (nafta), pleekmullaga töödeldud lahustiga deparafiinitud (CASi nr 100684-38-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

862.

Määrdeõlid (nafta), C>25, lahustiga ekstraheeritud asfalteenid lahusega eemaldatud, deparafiinitud, hüdrogeenitud (CASi nr 101316-69-2), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

863.

Määrdeõlid (nafta), C17-32, lahustiga ekstraheeritud deparafiinitud, hüdrogeenitud (CASi nr 101316-70-5), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

864.

Määrdeõlid (nafta), C20-35, lahustiga ekstraheeritud deparafiinitud, hüdrogeenitud (CASi nr 101316-71-6), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

865.

Määrdeõlid (nafta), C24-50, lahustiga ekstraheeritud deparafiinitud, hüdrogeenitud (CASi nr 101316-72-7), kui need sisaldavad > 3 massiprotsenti DMSO ekstrakti

866.

Destillaadid (nafta), demerkaptaanitud keskmine fraktsioon (CASi nr 64741-86-2), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

867.

Gaasiõlid (nafta), lahustiga rafineeritud (CASi nr 64741-90-8), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

868.

Destillaadid (nafta), lahustiga rafineeritud keskmine fraktsioon (CASi nr 64741-91-9), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

869.

Gaasiõlid (nafta), happega töödeldud (CASi nr 64742-12-7), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

870.

Destillaadid (nafta), happega töödeldud keskmine fraktsioon (CASi nr 64742-13-8), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

871.

Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerge fraktsioon (CASi nr 64742-14-9), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

872.

Gaasiõlid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud (CASi nr 64742-29-6), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

873.

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud keskmine fraktsioon (CASi nr 64742-30-9), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

874.

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud keskmine fraktsioon (CASi nr 64742-38-7), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

875.

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud keskmine fraktsioon (CASi nr 64742-46-7), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

876.

Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud (CASi nr 64742-79-6), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

877.

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmine fraktsioon (CASi nr 64742-80-9), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

878.

Destillaadid (nafta), katalüütilise reforminguseadme fraktsioneeriva destilleerimise kolonni jääk, kõrgkeev (CASi nr 68477-29-2), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

879.

Destillaadid (nafta), katalüütilise reforminguseadme fraktsioneeriva destilleerimise kolonni jääk, keskmiselt keev (CASi nr 68477-30-5), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

880.

Destillaadid (nafta), katalüütilise reforminguseadme fraktsioneeriva destilleerimise kolonni jääk, madalkeev (CASi nr 68477-31-6), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

881.

Alkaanid, C12-26-hargnenud ja hargnemata ahelaga (CASi nr 90622-53-0), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

882.

Destillaadid (nafta), tugevalt rafineeritud keskmine fraktsioon (CASi nr 90640-93-0), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

883.

Destillaadid (nafta), katalüütiline reforminguseade, rasked aromaatsed kontsentraadid (CASi nr 91995-34-5), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

884.

Gaasiõlid, parafiinsed (CASi nr 93924-33-5), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

885.

Tööstusbensiin (nafta), lahustiga rafineeritud, hüdrodesulfureeritud, raske (CASi nr 97488-96-5), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

886.

Süsivesinikud, C16-20, hüdrogeenitud keskmine destillaat, destilleeritud, kerge (CASi nr 97675-85-9), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

887.

Süsivesinikud, C12-20, hüdrogeenitud parafiinsed, destilleeritud, kerged (CASi nr 97675-86-0), välja arvatud kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

888.

Süsivesinikud, C11-17, lahustiga ekstraheeritud kerged nafteensed (CASi nr 97722-08-2), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

889.

Gaasiõlid, hüdrogeenitud (CASi nr 97862-78-7), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

890.

Destillaadid (nafta), aktiivsöega töödeldud kerged parafiinsed (CASi nr 100683-97-4), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

891.

Destillaadid (nafta), keskmised parafiinsed, aktiivsöega töödeldud (CASi nr 100683-98-5), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

892.

Destillaadid (nafta), keskmised parafiinsed, pleekmullaga töödeldud (CASi nr 100683-99-6), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

893.

Solidoolid (CASi nr 74869-21-9), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

894.

Toorparafiin (nafta) (CASi nr 64742-61-6), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

895.

Toorparafiin (nafta), happega töödeldud (CASi nr 90669-77-5), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

896.

Toorparafiin (nafta), pleekmullaga töödeldud (CASi nr 90669-78-6), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

897.

Toorparafiin (nafta), hüdrogeenitud (CASi nr 92062-09-4), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

898.

Toorparafiin (nafta), kergsulav (CASi nr 92062-10-7), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

899.

Toorparafiin (nafta), kergsulav, hüdrogeenitud (CASi nr 92062-11-8), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

900.

Toorparafiin (nafta), kergsulav, aktiivsöega töödeldud (CASi nr 97863-04-2), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

901.

Toorparafiin (nafta), kergsulav, pleekmullaga töödeldud (CASi nr 97863-05-3), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

902.

Toorparafiin (nafta), kergsulav, ränihappega töödeldud (CASi nr 97863-06-4), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

903.

Toorparafiin (nafta), aktiivsöega töödeldud (CASi nr 100684-49-9), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

904.

Vaseliin (CASi nr 8009-03-8), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

905.

Vaseliin (nafta), oksüdeeritud (CASi nr 64743-01-7), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

906.

Vaseliin (nafta), alumiiniumoksiidiga töödeldud (CASi nr 85029-74-9), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

907.

Vaseliin (nafta), hüdrogeenitud (CASi nr 92045-77-7), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

908.

Vaseliin (nafta), aktiivsöega töödeldud (CASi nr 97862-97-0), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

909.

Vaseliin (nafta), ränihappega töödeldud (CASi nr 97862-98-1), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

910.

Vaseliin (nafta), pleekmullaga töödeldud (CASi nr 100684-33-1), välja arvatud, kui kogu rafineerimisprotsess on teada ja saab näidata, et aine, millest see on valmistatud, ei ole kantserogeen

911.

Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt krakitud (CASi nr 64741-59-9)

912.

Destillaadid (nafta), keskmised katalüütiliselt krakitud (CASi nr 64741-60-2)

913.

Destillaadid (nafta), kerged termiliselt krakitud (CASi nr 64741-82-8)

914.

Destillaadid (nafta), kerged hüdrodesulfureeritud katalüütiliselt krakitud (CASi nr 68333-25-5)

915.

Destillaadid (nafta), kerged aurufaasis krakitud tööstusbensiin (CASi nr 68475-80-9)

916.

Destillaadid (nafta), krakitud aurkrakitud naftadestillaadid (CASi nr 68477-38-3)

917.

Gaasiõlid (nafta), aurufaasis krakitud (CASi nr 68527-18-4)

918.

Destillaadid (nafta), keskmised hüdrodesulfureeritud termiliselt krakitud (CASi nr 85116-53-6)

919.

Gaasiõlid (nafta), termiliselt krakitud, hüdrodesulfureeritud (CASi nr 92045-29-9)

920.

Jäägid (nafta), hüdrogeenitud aurufaasis krakitud tööstusbensiin (CASi nr 92062-00-5)

921.

Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud tööstusbensiini destillatsioonijääk (CASi nr 92062-04-9)

922.

Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt krakitud, termiliselt lagundatud (CASi nr 92201-60-0)

923.

Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud termiliselt töödeldud tööstusbensiin (CASi nr 93763-85-0)

924.

Gaasiõlid (nafta), kerge vaakum, termiliselt krakitud hüdrodesulfureeritud (CASi nr 97926-59-5)

925.

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmine fraktsioon koksistamisseadmest (CASi nr 101316-59-0)

926.

Destillaadid (nafta), rasked aurufaasis krakitud (CASi nr 101631-14-5)

927.

Jäägid (nafta), atmosfääridestillatsioonikolonn (CASi nr 64741-45-3)

928.

Gaasiõlid (nafta), kõrgvaakum (CASi nr 64741-57-7)

929.

Destillaadid (nafta), rasked katalüütiliselt krakitud (CASi nr 64741-61-3)

930.

Puhastatud õlid (nafta), katalüütiliselt krakitud (CASi nr 64741-62-4)

931.

Jäägid (nafta), katalüütilise reformingu produktide fraktsioneeriva destillatsiooni jääk (CASi nr 64741-67-9)

932.

Jäägid (nafta), hüdrogeenitud (CASi nr 64741-75-9)

933.

Jäägid (nafta), termiliselt krakitud (CASi nr 64741-80-6)

934.

Destillaadid (nafta), rasked termiliselt krakitud (CASi nr 64741-81-7)

935.

Gaasiõlid (nafta), vesinikuga töödeldud vaakumdestilleeritud (CASi nr 64742-59-2)

936.

Jäägid (nafta), hüdrodesulfureeritud atmosfäärdestillatsioon (CASi nr 64742-78-5)

937.

Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud kõrgvaakumis destilleeritud (CASi nr 64742-86-5)

938.

Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud (CASi nr 64742-90-1)

939.

Jäägid (nafta), atmosfäärdestillatsioon (CASi nr 68333-22-2)

940.

Puhastatud õlid (nafta), hüdrodesulfureeritud katalüütiliselt krakitud (CASi nr 68333-26-6)

941.

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmised katalüütiliselt krakitud (CASi nr 68333-27-7)

942.

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud rasked katalüütiliselt krakitud (CASi nr 68333-28-8)

943.

Kütteõli, otsedestillatsiooni gaasiõlide jäägid, suure väävlisisaldusega (CASi nr 68476-32-4)

944.

Kütteõli, jäägid (CASi nr 68476-33-5)

945.

Jäägid (nafta), katalüütilise reformingu produktide fraktsioneeriva destillatsiooni jäägid (CASi nr 68478-13-7)

946.

Jäägid (nafta), raske koksistamisseadme gaasiõli ja vaakumgaasiõli (CASi nr 68478-17-1)

947.

Jäägid (nafta), rasked koksistamisseadmest ja kerged vaakumgaasiõlidest (CASi nr 68512-61-8)

948.

Jäägid (nafta), kerged vaakumdestilleeritud (CASi nr 68512-62-9)

949.

Jäägid (nafta), kerged aurufaasis krakitud (CASi nr 68513-69-9)

950.

Kütteõli, nr 6 (CASi nr 68553-00-4)

951.

Jäägid (nafta), destillatsiooniseadmest, madala väävlisisaldusega (CASi nr 68607-30-7)

952.

Gaasiõlid (nafta), rasked atmosfäärdestillatsioonist (CASi nr 68783-08-4)

953.

Jäägid (nafta), koksistamisseadme skraiberist, kondenseerinud tsüklilisi aromaatseid ühendeid sisaldav (CASi nr 68783-13-1)

954.

Destillaadid (nafta), nafta vaakumdestillatsiooni jäägid (CASi nr 68955-27-1)

955.

Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud, vaigused (CASi nr 68955-36-2)

956.

Destillaadid (nafta), keskmine vaakumdestillaat (CASi nr 70592-76-6)

957.

Destillaadid (nafta), kerge vaakumdestillaat (CASi nr 70592-77-7)

958.

Destillaadid (nafta), vaakumdestillaat (CASi nr 70592-78-8)

959.

Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud koksistamisseadme õli, kõrgvaakumis destilleeritud (CASi nr 85117-03-9)

960.

Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud, destillaadid (CASi nr 90669-75-3)

961.

Jäägid (nafta), vaakumdestillatsioonist, kerged (CASi nr 90669-76-4)

962.

Kütteõli, raske, suure väävlisisaldusega (CASi nr 92045-14-2)

963.

Jäägid (nafta), katalüütiline krakkimine (CASi nr 92061-97-7)

964.

Destillaadid (nafta), keskmised katalüütiliselt krakitud, termiliselt lõhustatud (CASi nr 92201-59-7)

965.

Jääkõlid (nafta) (CASi nr 93821-66-0)

966.

Jäägid, aurufaasis krakitud, termiliselt töödeldud (CASi nr 98219-64-8)

967.

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud kogu keskmine fraktsioon (CASi nr 101316-57-8)

968.

Destillaadid (nafta), kerged parafiinsed (CASi nr 64741-50-0)

969.

Destillaadid (nafta), rasked parafiinsed (CASi nr 64741-51-1)

970.

Destillaadid (nafta), kerged nafteensed (CASi nr 64741-52-2)

971.

Destillaadid (nafta), rasked nafteensed (CASi nr 64741-53-3)

972.

Destillaadid (nafta), happega töödeldud rasked nafteensed (CASi nr 64742-18-3)

973.

Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerged nafteensed (CASi nr 64742-19-4)

974.

Destillaadid (nafta), happega töödeldud rasked parafiinsed (CASi nr 64742-20-7)

975.

Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerged parafiinsed (CASi nr 64742-21-8)

976.

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud rasked parafiinsed (CASi nr 64742-27-4)

977.

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kerged parafiinsed (CASi nr 64742-28-5)

978.

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud rasked nafteensed (CASi nr 64742-34-3)

979.

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kerged nafteensed (CASi nr 64742-35-4)

980.

Ekstraktid (nafta), kerge naftaleenne destillaatlahusti (CASi nr 64742-03-6)

981.

Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti (CASi nr 64742-04-7)

982.

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti (CASi nr 64742-05-8)

983.

Ekstraktid (nafta), raske naftaleenne destillaatlahusti (CASi nr 64742-11-6)

984.

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumigaasiõli lahusti (CASi nr 91995-78-7)

985.

Süsivesinikud, C26-55, aromaatsete ühendite rikkad (CASi nr 97722-04-8)

986.

Dinaatrium-3,3′-[[1,1′-bifenüül]-4,4′-diüülbis(aso)]bis(4-aminonaftaleen-1-sulfonaat) (CASi nr 573-58-0)

987.

Dinaatrium-4-amino-3-[[4′-[(2,4-diaminofenüül)aso][1,1′-bifenüül]-4-üül]aso]-5-hüdroksü-6-(fenüülaso)naftaleen-2,7-disulfonaat (CASi nr 1937-37-7)

988.

Tetranaatrium-3,3′-[[1,1′-bifenüül]-4,4′-diüülbis(aso)]bis[5-amino-4-hüdroksünaftaleen-2,7-disulfonaat] (CASi nr 2602-46-2)

989.

4-o-tolüülaso-o-toluidiin (CASi nr 97-56-3)

990.

4-aminoasobenseen, kui juuksevärvi komponent (CASi nr 60-09-3)

991.

Dinaatrium[5-[[4′-[[2,6-dihüdroksü-3-[(2-hüdroksü-5-sulfofenüül)aso]fenüül]aso][1,1′-bifenüül]-4-üül]aso]salitsülaato(4-)]kupraat(2-) (CASi nr 16071-86-6)

992.

Resortsinodiglütsidüüleeter (CASi nr 101-90-6)

993.

1,3-difenüülguanidiin (CASi nr 102-06-7)

994.

Heptakloorepoksiid (CASi nr 1024-57-3)

995.

4-nitrosofenool (CASi nr 104-91-6)

996.

Karbendasiim (CASi nr 10605-21-7)

997.

Allüülglütsidüüleeter (CASi nr 106-92-3)

998.

Kloroatseetaldehüüd (CASi nr 107-20-0)

999.

Heksaan (CASi nr 110-54-3)

1000.

2-(2-metoksüetoksü)etanool (CASi nr 111-77-3)

1001.

(+/–)-2-(2,4-diklorofenüül)-3-(1H-1,2,4-triazol-1-üül)propüül-1,1,2,2-tetrafluoroetüüleeter (CASi nr 112281-77-3)

1002.

4-[4-(1,3-dihüdroksüprop-2-üül)fenüülamino]-1,8-dihüdroksü-5-nitroantrakinoon (CASi nr 114565-66-1)

1003.

5,6,12,13-tetrakloroantra(2,1,9-def:6,5,10-d’e’f’)diisokinoliin-1,3,8,10(2H,9H)-tetroon (CASi nr 115662-06-1)

1004.

Tris(2-kloroetüül)fosfaat (CASi nr 115-96-8)

1005.

4′-etoksü-2-bensimidasoolaniliid (CASi nr 120187-29-3)

1006.

Nikkeldihüdroksiid (CASi nr 12054-48-7)

1007.

N,N-dimetüülaniliin (CASi nr 121-69-7)

1008.

Simasiin (CASi nr 122-34-9)

1009.

Bis(tsüklopentadienüül)bis(2,6-difluoro-3-(pürrool-1-üül)fenüül)titaan (CASi nr 125051-32-3)

1010.

N,N,N′,N′-tetraglütsidüül-4,4′-diamino-3,3′-dietüüldifenüülmetaan (CASi nr 130728-76-6)

1011.

Divanaadiumpentaoksiid (CASi nr 1314-62-1)

1012.

Pentaklorofenooli leelismetallisoolad (CASi nr 131-52-2 ja 7778-73-6)

1013.

Fosfamidoon (CASi nr 13171-21-6)

1014.

N-(triklorometüültio)ftaalimiid (CASi nr 133-07-3)

1015.

N-2-naftüülaniliin (CASi nr 135-88-6)

1016.

Ziram (CASi nr 137-30-4)

1017.

1-bromo-3,4,5-trifluorobenseen (CASi nr 138526-69-9)

1018.

Propasiin (CASi nr 139-40-2)

1019.

3-(4-klorofenüül)-1,1-dimetüülurooniumtrikloroatsetaat; monuroon-TCA (CASi nr 140-41-0)

1020.

Isoksaflutool (CASi nr 141112-29-0)

1021.

Kresoksiim-metüül (CASi nr 143390-89-0)

1022.

Kloordekoon (CASi nr 143-50-0)

1023.

9-vinüülkarbasool (CASi nr 1484-13-5)

1024.

2-etüülheksaanhape (CASi nr 149-57-5)

1025.

Monuroon (CASi nr 150-68-5)

1026.

Morfoliin-4-karbonüülkloriid (CASi nr 15159-40-7)

1027.

Daminosiid (CASi nr 1596-84-5)

1028.

Alakloor (CASi nr 15972-60-8)

1029.

Tetrakishüdroksüetüülfosfooniumkloriidi, uurea ja destilleeritud hüdrogeenitud C16-18 rasvhapete alküülamiini UVCB kondensatsiooniproduktid (CASi nr 166242-53-1)

1030.

Ioksüniil (CASi nr 1689-83-4)

1031.

3,5-dibromo-4-hüdroksübensonitriil (CASi nr 1689-84-5)

1032.

2,6-dibromo-4-tsüanofenüüloktanaat (CASi nr 1689-99-2)

1033.

[4-[[4-(dimetüülamino)fenüül][4-[etüül(3-sulfonaatobenüül)amino]fenüül]metüleen]tsükloheksa-2,5-dieen-1-ülideen](etüül)(3-sulfonaatobensüül)ammoonium, naatriumisool (CASi nr 1694-09-3)

1034.

5-kloro-1,3-dihüdro-2H-indool-2-oon (CASi nr 17630-75-0)

1035.

Benomüül (CASi nr 17804-35-2)

1036.

Klorotaloniil (CASi nr 1897-45-6)

1037.

N′-(4-kloro-o-tolüül)-N,N-dimetüülformamidiinmonovesinikkloriid (CASi nr 19750-95-9)

1038.

4,4′-metüleenbis(2-etüülaniliin) (CASi nr 19900-65-3)

1039.

Valinamiid (CASi nr 20108-78-5)

1040.

[(p-Tolüüloksü)metüül]oksiraan (CASi nr 2186-24-5)

1041.

[(m-Tolüüloksü)metüül]oksiraan (CASi nr 2186-25-6)

1042.

2,3-eposküpropüül-o-tolüüleeter (CASi nr 2210-79-9)

1043.

[(Tolüüloksü)metüül]oksiraan, kresüülglütsidüüleeter (CASi nr 26447-14-3)

1044.

Diallaat (CASi nr 2303-16-4)

1045.

Bensüül-2,4-dibromobutanoaat (CASi nr 23085-60-1)

1046.

Trifluorojodometaan (CASi nr 2314-97-8)

1047.

Tiofanaat-metüül (CASi nr 23564-05-8)

1048.

Dodekakloropentatsüklo[5,2,1,02,6.03,9.05,8]dekaan (CASi nr 2385-85-5)

1049.

Propüsamiid (CASi nr 23950-58-5)

1050.

Butüülglütsidüüleeter (CASi nr 2426-08-6)

1051.

2,3,4-triklorobut-1-een (CASi nr 2431-50-7)

1052.

Kinometionaat (CASi nr 2439-01-2)

1053.

(R)-α-fenüületüülammoonium-(-)-(1R,2S)-(1,2-epoksüpropüül)fosfonaatmonohüdraat (CASi nr 25383-07-7)

1054.

5-etoksü-3-triklorometüül-1,2,4-tiadiasool (CASi nr 2593-15-9)

1055.

Disperse Yellow 3 (CASi nr 2832-40-8)

1056.

1,2,4-triasool (CASi nr 288-88-0)

1057.

Aldriin (CASi nr 309-00-2)

1058.

Diuroon (CASi nr 330-54-1)

1059.

Linuroon (CASi nr 330-55-2)

1060.

Nikkelkarbonaat (CASi nr 3333-67-3)

1061.

3-(4-isopropüülfenüül)-1,1-dimetüüluurea (CASi nr 34123-59-6)

1062.

Iprodioon (CASi nr 36734-19-7)

1063.

4-tsüano-2,6-dijodofenüüloktanraat (CASi nr 3861-47-0)

1064.

5-(2,4-diokso-1,2,3,4-tetrahüdropürimidiin)-3-fluoro-2-hüdroksümetüültetrahüdrofuraan (CASi nr 41107-56-6)

1065.

Krootonaldehüüd (CASi nr 4170-30-3)

1066.

Heksahüdrotsüklopenta(c)pürrool-1-(1H)-ammoonium-N-etoksükarbonüül-N-(p-olüülsulfonüül)asaniid (EC nr 418-350-1)

1067.

4,4′-Karboonimidoüülbis[N,N-dimetüülaniliin] (CASi nr 492-80-8)

1068.

DNRC (CASi nr 534-52-1)

1069.

Toluidiinkloriid (CASi nr 540-23-8)

1070.

Toluidiinsulfaat (1:1) (CASi nr 540-25-0)

1071.

2-(4-tert-butüülfenüül)etanool (CASi nr 5406-86-0)

1072.

Fentioon (CASi nr 55-38-9)

1073.

Klordaan, puhastatud (CASi nr 57-74-9)

1074.

Heksaan-2-oon (CASi nr 591-78-6)

1075.

Fenarimool (CASi nr 60168-88-9)

1076.

Atseetamiid (CASi nr 60-35-5)

1077.

N-tsükloheksüül-N-metoksü-2,5-dimetüül-3-furamiid (CASi nr 60568-05-0)

1078.

Dieldriin (CASi nr 60-57-1)

1079.

4,4′-isobutüületülideendifenool (CASi nr 6807-17-6)

1080.

Kloordimeform (CASi nr 6164-98-3)

1081.

Amitrool (CASi nr 61-82-5)

1082.

Karbarüül (CASi nr 63-25-2)

1083.

Destillaadid (nafta), kerged hüdrokrakitud (CASi nr 64741-77-1)

1084.

1-etüül-1-metüülmorfoliinbromiid (CASi nr 65756-41-4)

1085.

(3-klorofenüül)-(4-metoksü-3-nitrofenüül)metanoon (CASi nr 66938-41-8)

1086.

Kütused, diisel (CASi nr 68334-30-5), välja arvatud, kui täielik rafineerimisprotsess on teada ja võib näidata, et aine, millest neid toodetakse, ei ole kantserogeen

1087.

Kütteõli, nr 2 (CASi nr 68476-30-2)

1088.

Kütteõli, nr 4 (CASi nr 68476-31-3)

1089.

Kütused, diisel, nr 2 (CASi nr 68476-34-6)

1090.

2,2-dibromo-2-nitroetanool (CASi nr 69094-18-4)

1091.

1-etüül-1-metüülpürrolidiinbromiid (CASi nr 69227-51-6)

1092.

Monokrotofos (CASi nr 6923-22-4)

1093.

Nikkel (CASi nr 7440-02-0)

1094.

Bromometaan (CASi nr 74-83-9)

1095.

Klorometaan (CASi nr 74-87-3)

1096.

Jodometaan (CASi nr 74-88-4)

1097.

Bromoetaan (CASi nr 74-96-4)

1098.

Heptakloor (CASi nr 76-44-8)

1099.

Fentiinhüdroksiid (CASi nr 76-87-9)

1100.

Nikkelsulfaat (CASi nr 7786-81-4)

1101.

3,5,5-trimetüültsükloheks-2-enoon (CASi nr 78-59-1)

1102.

2,3-Dikloropropeen (CASi nr 78-88-6)

1103.

Fluasifop-P-butüül (CASi nr 79241-46-6)

1104.

(S)-2,3-dihüdro-1H-indoolkarboksüülhape (CASi nr 79815-20-6)

1105.

Toksafeen (CASi nr 8001-35-2)

1106.

(4-hüdrasinofenüül)-N-metüülmetaansulfoonamiidvesinikkloriid (CASi nr 81880-96-8)

1107.

Solvent Yellow 14 (CASi nr 842-07-9)

1108.

Klosolinaat (CASi nr 84332-86-5)

1109.

Alkaanid, C10-13, kloorisisaldavad (CASi nr 85535-84-8)

1110.

Pentaklorofenool (CASi nr 87-86-5)

1111.

2,4,6-triklorofenool (CASi nr 88-06-2)

1112.

Dietüülkarbamoüülkloriid (CASi nr 88-10-8)

1113.

1-vinüül-2-pürrolidoon (CASi nr 88-12-0)

1114.

Müklobutaniil; 2-(4-klorofenüül)-2-(1H-1,2,4-triasool-1-üülmetüül)heksaannitriil (CASi nr 88671-89-0)

1115.

Fentiinatsetaat (CASi nr 900-95-8)

1116.

Bifenüül-2-üülamiin (CASi nr 90-41-5)

1117.

Trans-4-tsükloheksüül-L-proliinmonovesinikkloriid (CASi nr 90657-55-9)

1118.

2-metüül-m-fenüleendiisotsüanaat (CASi nr 91-08-7)

1119.

4-metüül-m-fenüleendiisotsüanaat (CASi nr 584-84-9)

1120.

m-Tolülideendiisotsüanaat (CASi nr 26471-62-5)

1121.

Kütused, reaktiivõhusõidukid, saadud kivisöe lahustiga ekstraheerimisel, hüdrokrakitud, hüdrogeenitud (CASi nr 94114-58-6)

1122.

Kütused, diisel, saadud kivisöe lahustiga ekstraheerimisel, hüdrokrakitud, hüdrogeenitud (CASi nr 94114-59-7)

1123.

Pigi (CASi nr 61789-60-4), kui see sisaldab > 0,005 massiprotsenti benso[α]püreeni

1124.

2-butanoonoksiim (CASi nr 96-29-7)

1125.

Süsivesinikud, C16-20, lahustiga deparafiinitud hüdrokrakitud parafiinsed destillatsioonijäägid (CASi nr 97675-88-2)

1126.

α,α-Diklorotolueen (CASi nr 98-87-3)

1127.

Mineraalvill, välja arvatud see, mis on määratletud mujal selles lisas; [tehisklaas-(silikaat)-kiud mitmesuguseks otstarbeks, mille leelismetalli oksiidi ja leelismuldmetalli oksiidi (Na2O + K2O + CaO + MgO + BaO) sisaldus on suurem kui 18 % (massi järgi)] (EC nr 406-230-1)

1128.

Atsetofenooni, formaldehüüdi, tsükloheksüülamiini, metanooli ja äädikhappe reaktsiooniproduktid

1129.

4,4′-karboonimidoüülbis[N,N-dimetüülaniliini] soolad

1130.

1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaanid, välja arvatud need, mis on määratletud mujal selles lisas

1131.

Trinaatriumbis(7-atseetamido-2-(4-nitro-2-oksidofenüülaso)-3-sulfonaato-1-naftolaato)kromaat(1-)

1132.

4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenooli, 4-allüül-6-(3-(6-(3-(6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3-epoksüpropüül)fenoksü-2-hüdroksüpropüül-2-(2,3-epoksüpropüül)fenooli, 4-allüül-6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-2-(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)fenooli ja 4-allüül-6-(3-(6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-2-(2,3-epoksüpropüül)fenooli segu.”

3.

III lisa 1. osast jäetakse välja viitenumber 55.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents

25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/42


LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

22. september 2004,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik

(2004/655/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 223,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 139,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunikuks Aindrias Ó CAOIMH tema ametivande andmise kuupäevast kuni 6. oktoobrini 2009.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. september 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

T. DE BRUIJN


Nõukogu

25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/43


NÕUKOGU OTSUS,

17. mai 2004,

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli allkirjastamise ja ajutise rakendamise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

(2004/656/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 44 lõiget 2, artikli 47 lõike 2 viimast lauset ja artiklit 55, artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artikleid 93, 94, 133 ja 181a koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemislepingut, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemislepingule lisatud akti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

8. detsembril 2003. aastal volitas nõukogu komisjoni pidama ühenduse ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi Armeenia Vabariigiga partnerlus- ja koostöölepingu protokolli üle, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ning ette näha teatavaid tehnilisi muudatusi seoses institutsiooniliste ja õiguslike arengutega Euroopa Liidus.

(2)

Lepinguosalised on pidanud protokolli üle läbirääkimisi ning see tuleks nüüd allkirjastada ühenduse ja selle liikmesriikide poolt, tingimusel et protokoll sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli allkirjastamine, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, tingimusel et nõukogu võtab vastu otsuse kõnealuse protokolli sõlmimise kohta.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on volitatud nimetama isiku(d), kellel on õigus ühenduse ja selle liikmesriikide nimel protokollile alla kirjutada, tingimusel et protokoll sõlmitakse.

Brüssel, 17. mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  ELT L 236, 23.9.2003.


Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu

PROTOKOLL,

et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi “liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ning

EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi “ühendused”, keda esindavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon,

ühelt poolt, ja

ARMEENIA VABARIIK

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia on ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise, 22. aprillil 1996. aastal Luxembourgis allkirjastatud partnerlus- ja koostöölepingu (edaspidi “leping”), (1) lepinguosalised ja võtavad, samuti nagu teised liikmesriigid, vastu ja arvesse lepingu ja sellele lisatud dokumentide tekstid.

Artikkel 2

Võttes arvesse hiljutisi institutsioonilisi arenguid Euroopa Liidus, lepivad lepinguosalised kokku, et pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemist käsitletakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Söe- ja Teraseühendusele viidetena Euroopa Ühendusele, mis on üle võtnud kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse poolt sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

1.   Ühendused, Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Armeenia Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma vastavate menetluste kohaselt.

2.   Pooled teavitavad teineteist lõikes 1 osutatud vastavate menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmisdokumendid antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 5

1.   Käesolev protokoll jõustub 1. mail 2004. aastal, tingimusel, et kõik käesoleva protokolli heakskiitmisdokumendid on enne seda kuupäeva hoiule antud.

2.   Juhul kui kõiki käesoleva protokolli heakskiitmisdokumente ei ole enne kõnealust kuupäeva hoiule antud, jõustub käesolev protokoll viimase heakskiitmisdokumendi hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

Artikkel 6

1.   Lepingu, lõppakti ja kõigi sellele lisatud dokumentide tekstid koostatakse eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveenia, tšehhi ja ungari keeles.

2.   Need tekstid lisatakse käesolevale protokollile ning on võrdselt autentsed teistes keeltes koostatud lepingu, lõppakti ja sellele lisatud dokumentide tekstidega.

Artikkel 7

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi, ungari ja armeenia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Hecho en Bruselas, el diecinueve de mayo del dos mil cuatro.

V Bruselu dne devatenáctého května dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Bruxelles den nittende maj to tusind og fire.

Geschehen zu Brüssel am neunzehnten Mai zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta maikuu üheksateistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εννέα Μαΐου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Brussels on the nineteenth day of May in the year two thousand and four.

Fait à Bruxelles, le dix-neuf mai deux mille quatre.

Fatto a Bruxelles, addì diciannove maggio duemilaquattro.

Briselē, divi tūkstoši ceturtā gada deviņpadsmitajā maijā.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų gegužės devynioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-negyedik év május havának tizenkilencedik napján.

Maghmul fi Brussel, id-19 ta' Mejju, 2004.

Gedaan te Brussel, de negentiende mei tweeduizendvier.

Sporządzono w Brukseli, dnia dziewiętnastego maja roku dwutysięcznego czwartego.

Feito em Bruxelas, em dezanove de Maio de dois mil e quatro.

V Bruseli devätnásteho mája dvetisícštyri.

V Bruslju, devetnajstega maja dva tisoč štiri.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenätoista päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Bryssel den nittonde maj tjugohundrafyra.

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Image

Image

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

Image

Image

Por la República de Armenia

Za Arménskou republiku

For Republikken Armenien

Für die Republik Armenien

Armeenia Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Αρμενίας

For the Republic of Armenia

Pour la République d'Arménie

Per la Repubblica di Armenia

Armēnijas Republikas vārdā

Armėnijos Respublikos vardu

Az Örmény Köztársaság részéről

Għar-Repubblika ta' l-Armenja

Voor de Republiek Armenië

W imieniu Republiki Armenii

Pela República da Arménia

Za Arménsku republiku

Za Republiko Armenijo

Armenian tasavallan puolesta

På Republiken Armeniens vägnar

Image

Image


(1)  EÜT L 239, 9.9.1999, lk 3.


Komisjon

25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/48


KOMISJONI OTSUS,

19. mai 2004,

mis annab loa geneetiliselt muundatud maisi liini Bt11 kuuluva suhkrumaisi turuleviimiseks uuendtoidu või toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 1865 all)

(ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2004/657/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) (edaspidi “määrus”), eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

22. aprillil 1998 anti nõusolek söödaks, töötlemiseks ja importimiseks kasutatava, geneetiliselt muundatud maisi liini Bt11 teraviljaturule viimiseks (2) vastavalt nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivile 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. (3)

(2)

Bt11 originaalteisendist ning selle puhasliinidest ja hübriididest pärinevat, võõrgeene sisaldavat toitu ja toidu koostisosi võib ühenduses turule viia pärast teatavakstegemist, (4) lähtudes määruse (EÜ) nr 258/97 artiklist 5.

(3)

11. veebruaril 1999 esitas Novartis (praegu: Syngenta) Madalmaade pädevatele asutustele loataotluse geneetiliselt muundatud maisi liini Bt11 kuuluva suhkrumaisi turuleviimiseks uuendtoidu või toidu uuendkoostisosana.

(4)

Oma esialgses 12. mai 2000. aasta aruandes tuli Madalmaade toidu hindamisasutus järeldusele, et Bt11 suhkrumais on sama ohutu kui tavaline suhkrumais.

(5)

15. juunil 2000 edastas komisjon esialgse hinnangu kõikidele liikmesriikidele. Määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud 60päevase perioodi jooksul esitati vastavuses nimetatud sättega toote turustamisele põhjendatud vastuväiteid.

(6)

13. detsembril 2000 taotles komisjon vastavalt määruse artiklile 11 toidu teaduskomitee arvamust. 17. aprillil 2002 esitas toidu teaduskomitee arvamuse, et Bt11 on inimtoiduks sama ohutu kui selle tavavasted. Komisjoni palve kohaselt keskenduti selles arvamuses liikmesriikide võimude poolt tehtud kommentaarides tõstatatud teemadele, sealhulgas molekulaarsele iseloomustusele ja toksilisuse uuringutele. Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA) 26. novembri 2003. aasta arvamuses väljendatud mured ei lisa Bt11 suhkrumaisi esialgsele hinnangule uusi teaduslikult põhjendatud detaile.

(7)

Taotleja poolt esitatud andmed ja tootele tehtud ohutushinnang järgisid komisjoni soovituse 618/97/EÜ (5) poolt sätestatud kriteeriume ja nõudeid teaduslike aspektide ja taotluste esitamise kohta vastavalt uuendtoidu määrusele. Ohutushinnangu metoodika vastas samuti juhtiva teaduskomitee poolt hiljuti väljatöötatud GMOde, geneetiliselt töödeldud toidu ja sööda hindamise juhistele ning biotehnoloogilise toidu koodeksi põhimõtetele ja juhistele.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (6) artikli 46 lõikes 1 nähakse ette, et enne käesoleva määruse kohaldamist vastavalt määruse (EÜ) nr 258/97 artiklile 4 esitatud taotlused vaadatakse läbi vastavalt määrusele (EÜ) nr 258/97, olenemata määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklist 38, juhtudel, kui määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikes 3 sätestatud täiendav hinnanguaruanne esitatakse komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamise kuupäeva.

(9)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) koostöös Euroopa GMO laboritevõrguga (ENGL) on viinud läbi täieliku valideerimise (ringtesti), järgides rahvusvaheliselt aktsepteeritud juhiseid kvantitatiivse spetsiifilist sündmust tuvastava meetodi kohta, tuvastamaks ja kvantifitseerimaks Bt11 transformatsiooni juhtumit suhkrumaisis. Kehtestatud meetodi töötasid välja Norra riiklik veterinaariainstituut ja INRA (Prantsusmaa). Uurimuses vajaminevad materjalid (geneetiliselt töödeldud ja töötlemata DNA, samuti meetodispetsiifilised reaktiivid) pärinesid Syngentalt. Teadusuuringute Ühiskeskus leidis, et meetod vastab püstitatud eesmärgile, kusjuures võetakse arvesse Euroopa GMO laboritevõrgu poolt esitatud toimimiskriteeriume meetodite jaoks, mis on esitatud õigusnormidele vastavuses, ning kehtivatele teaduslikele arusaamadele rahuldava metoodika kohta. Nii valideerimismeetod kui ka -tulemused on avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

(10)

Geneetiliselt muundatud maisi Bt11 liini kuuluva suhkrumaisi etalonaine on tootnud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC).

(11)

Geneetiliselt muundatud maisi Bt11 liini kuuluv suhkrumais ja toiduained, mis koostisosana sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi Bt11 liini kuuluvat suhkrumaisi, tuleb markeerida vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 sätetele ning vastavalt määrusega (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ, (7) kehtestatud sätetele.

(12)

Informatsioon geneetiliselt muundatud maisi Bt11 liini kuuluva suhkrumaisi identifitseerimise kohta, kaasa arvatud kehtiv tuvastusmeetod ja etalonaine, mis on toodud lisas, on kättesaadavad registrist, mille komisjon loob vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklile 28.

(13)

Vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli artikli 11 lõikele 1 ja artikli 20 lõike 3 punktile c on geneetiliselt muundatud maisist Bt11 teavitatud bioloogilise ohutuse teabevõrgustikku.

(14)

Alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei ole oma arvamust esitanud; seepärast esitas komisjon 4. veebruaril 2004 nõukogule ettepaneku vastavalt määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 13 lõike 4 punktile b ja kooskõlas nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (8) artikli 5 lõikega 4, kus nõukogu otsus on nõutav 3 kuu jooksul.

(15)

Siiski ei ole nõukogu nõutud tähtaja jooksul otsust teinud; seega tuleks otsus vastu võtta komisjonil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud maisi Bt11 liini kuuluv suhkrumais (edaspidi “toode”), mis on nimetatud ja määratletud lisas, on lubatud viia ühenduse turule uuendtoidu või toidu uuendkoostisosana.

Artikkel 2

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 13 sätestatud markeerimisnõuetele markeeritakse toode kui “geneetiliselt muundatud suhkrumais”.

Artikkel 3

Toode ja lisas sisalduv informatsioon kantakse ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse.

Artikkel 4

See otsus on adresseeritud Syngenta Seeds BV-le, Westeinde 62, 1600 AA Enkhuizen, Madalmaad, kes esindab Syngenta Seeds AG-d, Šveits. Otsus kehtib kümme aastat.

Brüssel, 19. mai 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David BYRNE


(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  Komisjoni otsus 98/292/EÜ (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 28).

(3)  EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 97/35/EÜ (EÜT L 169, 27.6.1997, lk 72).

(4)  EÜT L 181, 26.6.1999, lk 22.

(5)  EÜT L 253, 16.9.1997, lk 1.

(6)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(7)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(8)  ELT L 184, 17.7.1999, lk 23.


LISA

Informatsioon, mis kantakse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse

a)   Loa omanik:

Nimi

:

Syngenta Seeds BV

Aadress

:

Westeinde 62, 1600 AA Enkhuizen, Madalmaad

Syngenta Seeds AG nimel, Schwarzwaldallee 215, CH-4058 Basel, Šveits

b)   Toote märkimine ja spetsifikatsioon: Värske või konserveeritud suhkrumais, mis on traditsiooniliselt aretatud maisi ristand geneetiliselt muundatud maisi liiniga Bt11, mis sisaldab:

Bacillus thuringiensis kurstaki tüvest HD1 saadud cryIA (b) sünteetilist versiooni, mida kontrollivad lillkapsa mosaiikviiruse 35S promootor, maisialkoholi dehüdrogenaasi geeni IVS 6 intron ja Agrobacterium tumefaciens’i nopaliini süntaasi stoppkoodon, ja

Streptomyces viridochromogenes’ist saadud pat-geeni sünteetilist versiooni, mida kontrollivad lillkapsa mosaiikviiruse 35S promootor, maisialkoholi dehüdrogenaasi geeni IVS 2 intron ja Agrobacterium tumefaciens’i nopaliini süntaasi stoppkoodon.

c)   Markeering: “Geneetiliselt muundatud suhkrumais”

d)   Tuvastusmeetod:

Spetsiifilist sündmust tuvastav reaalaja kvantitatiivne polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev määramismeetod geneetiliselt muundatud Bt11 suhkrumaisi jaoks, avaldatud väljaandes European Food Research and Technology, kd 216/2003, lk 347–354.

Valideeritud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) poolt koostöös Euroopa GMO laboritevõrguga (ENGL), avaldatud Internetiaadressil http://engl.jrc.it/crl/oj/bt11sm.pdf.

Etalonaine: IRMM-412R, toodetud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) poolt.

e)   Ainuidentifikaator: SYN-BT Ø11-1

f)   Vastavalt Cartagena protokolli II lisale nõutav informatsioon: Bioloogilise ohutuse teabevõrgustik, kanne ID 1240

(vt: http://bch.biodiv.org/Pilot/Record.aspx?RecordID=1240)

g)   Toote turuleviimise tingimused ja piirangud: Ei kohaldata.

h)   Nõuded turustamisjärgsele järelevalvele: Ei ole asjakohane.


Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

25.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/52


NÕUKOGU OTSUS 2004/658/ÜVJP,

13. september 2004,

Euroopa Kaitseagentuuri üldeelarve suhtes kohaldatavate finantssätete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/551/ÜVJP Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta, (1) ja eriti selle artikli 18 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetmega 2004/551/ÜVJP sätestatakse, et üldeelarve suhtes kohaldatavad finantssätted peab kiitma heaks nõukogu ühehäälselt. Vajaduse korral vaatab juhtorgan käesoleva ühismeetme vastuvõtmisest ühe aasta jooksul läbi ja parandab käesolevaid sätteid.

(2)

Juhtorgan peaks kõnealuste sätete läbivaatamisel arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustöö-, tarne- ja teenuselepingute riigihankemenetluste koordineerimise kohta (2) sätteid ning peaks samuti tegelema agentuuri poolt sõlmitavate lepingute küsimusega valdkondades, milles ei kohaldata direktiivi 2004/18/EÜ ja kus liikmesriigid võivad võtta meetmeid EÜ asutamislepingu artikli 296 alusel.

(3)

Peale selle sätestab ühismeede 2004/551/ÜVJP, et juhtorgan võtab tegevjuhi ettepaneku alusel vajaduse korral vastu rakenduseeskirjad eelarve täitmise ja kontrolli kohta, eelkõige mis puudutab riigihankeid, ilma et see piiraks asjaomaste ühenduse eeskirjade kohaldamist. Juhtorgan peaks eelkõige kindlustama, et varustuskindluse nõuded ning kaitsesaladuse ja intellektuaalomandi õiguste kaitset reguleerivad nõuded võetakse nõuetekohaselt arvesse.

(4)

Lisas osutatud finantssätteid ja reegleid ei kohaldata ühismeetme 2004/551/ÜVJP artiklites 20 ja 21 osutatud sihtprojektide ja -programmide suhtes. Juhtorgan peaks püüdma kehtestada sätted ja eeskirjad sihtprojektide ja -programmide kohta.

(5)

Euroopa Kaitseagentuuri esialgne 2004. aasta üldeelarve keskendub tegevuse alustamisele ning finantssätted tuleks sätestada viivitamatult, et võimaldada selle tõrgeteta täitmine,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Kaitseagentuuri üldeelarve täitmise ja kontrolli suhtes kohaldatavad finantssätted on sätestatud käesoleva otsuse lisas. Kõnealused finantssätted kehtivad 13. septembrist 2004 kuni nende läbivaatamiseni, muutmiseni või kinnitamiseni vastavalt ühismeetme 2004/551/ÜVJP artikli 18 lõikele 1, või kuni 31. detsembrini 2005, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. september 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT


(1)  ELT L 245, 17.7.2004, lk 17.

(2)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.


LISA

FINANTSSÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE EUROOPA KAITSEAGENTUURI (“agentuur”) ÜLDEELARVE SUHTES

I   JAOTIS

AASTASUS

Artikkel 1

1.   Tegevjuht võib teha ümberpaigutusi ühest jaost teise ühtekokku kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, ühest peatükist teise ja ühest artiklist teise.

2.   Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab tegevjuht juhtorganile oma kavatsustest. Kui mis tahes liikmesriik esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, teeb juhtorgan oma otsuse.

3.   Tegevjuht võib ümberpaigutusi teha artiklite vahel ja teha juhtorganile ettepanekuid muude ümberpaigutuste kohta.

Artikkel 2

1.   Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kavandatud, annulleeritakse.

2.   Siiski võib eelarveaasta lõpuks veel täitmata kulukohustuste assigneeringutest üle kanda järgmised summad:

a)

summad, mis vastavad kulukohustuste assigneeringutele, mille puhul enamik kohustuse võtmise menetluse ettevalmistusjärkudest on 31. detsembriks lõpule viidud. Seejärel võib need summad siduda järgneva aasta 31. märtsini;

b)

summad, mida on tarvis juhul, kui eelarveaasta viimasel veerandil on loodud programm või projekt, kuid agentuur ei ole jõudnud 31. detsembriks siduda eelarves selleks ette nähtud assigneeringuid.

3.   Makseteks ettenähtud assigneeringutest võib üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende katmiseks, mis on seotud ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgneva eelarveaasta asjakohastel ridadel ettenähtud assigneeringud ei kata vajadust. Agentuur kasutab kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid ega kasuta ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud on ammendunud.

4.   Reservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid ei või üle kanda.

5.   Kasutamata sihtotstarbeline tulu ja ühismeetme 2004/551/ÜVJP artiklis 15 osutatud sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle ja neid võib kasutada üksnes sellele tulule määratud otstarbel. Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule.

6.   Tegevjuht esitab juhtorganile ettepanekud ülekandmise kohta igal aastal 15. veebruariks. Juhtorgan teeb oma otsuse 15. märtsiks.

II   JAOTIS

ÜLDEELARVE TÄITMINE

1.   PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejad

1.   jagu

Ülesannete lahususe põhimõte

Artikkel 3

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada.

2.   jagu

Eelarvevahendite käsutaja

Artikkel 4

1.   Tegevjuht täidab agentuuri nimel eelarvevahendite käsutaja ülesandeid.

2.   Agentuur määrab oma sisehalduseeskirjades asjakohase tasandi töötajad, keda tegevjuht võib volitada agentuuri töökorras sisalduvate tingimuste kohaselt täitma eelarvevahendite käsutaja ülesandeid, delegeeritavate volituste ulatuse ja volitatud esindajate võimaluse neid omakorda edasi volitada.

3.   Eelarvevahendite käsutaja volitusi delegeeritakse või delegeeritud volitusi delegeeritakse edasi üksnes ühismeetme 2004/551/ÜVJP artikli 11 lõike 3 alalõikes 3.1 osutatud isikutele.

4.   Volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad võivad tegutseda üksnes volikirjas või edasivolitamiskirjas sätestatud ulatuses. Vastutavat volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat võib tema ülesannete täitmisel abistada üks töötaja või mitu töötajat, kellele usaldatakse eelarvevahendite käsutaja vastutusel teatavate eelarve täitmiseks ja raamatupidamisaruandluseks vajalike toimingute tegemine.

Artikkel 5

1.   Eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.

2.   Kulude haldamisel võtab volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

3.   Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. See hõlmab kohasel juhul ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

4.   Juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte asjakohaselt arvesse võttes kehtestab volitatud eelarvevahendite käsutaja agentuuri vastuvõetud miinimumnõuete kohaselt organisatsioonilise struktuuri ja oma ülesannete täitmiseks kohandatud juhtimis- ja sisekontrollimenetlused, sealhulgas vajaduse korral järelkontrollimise. Enne toimingu heakskiitmist kontrollitakse selle teostus- ja finantsaspekte; kontrollijaks ei või olla toimingu algatanud isik. Toimingu algatamine ning selle eel- ja järelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

5.   Kõikidel töötajatel, kes vastutavad finantstoimingute kontrollimise eest, peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad täidavad agentuuri kehtestatud kutsestandardeid.

6.   Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille täitmist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest volitatud eelarvevahendite käsutajale kirjalikult ja kui viimane ei võta meetmeid, artikli 13 lõikes 4 osutatud toimkonnale. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada agentuuri huve, teatab eelarvevahendite käsutaja sellest kohaldatava õigusega määratud asutustele või organitele.

7.   Eelarvevahendite käsutaja annab juhtorganile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja juhtimisteave. Selles aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

3.   jagu

Toimingu algatamise ja kontrollimisega seotud ülesannete lahusus

Artikkel 6

1.   Toimingu algatamine tähendab kõiki toiminguid, mida tavaliselt teevad artikli 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud töötajad ja millega valmistatakse ette eelarve täitmist, mida teostab volitatud või edasivolitatud pädev eelarvevahendite käsutaja.

2.   Toimingu eelkontrollimise all mõistetakse kõiki eelkontrollimisi, mille on välja töötanud vastutav eelarvevahendite käsutaja, et kontrollida eelkontrollimise teostus- ja finantsaspekte.

3.   Iga toimingu puhul tuleb teha vähemalt eelkontroll. Selle kontrolli eesmärk on kindlaks teha, et:

a)

kulud ja tulud on asjakohased ja vastavad kohaldatavatele sätetele, eelkõige eelarve ja asjakohaste õigusaktide sätetele ning kõikidele asutamislepingute rakendamisega seotud vastuvõetud aktidele, kohaldatavatele õigusaktidele ning vajaduse korral lepingu tingimustele;

b)

kohaldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

4.   Tõendavate dokumentide ja vajaduse korral kohapealsete kontrollimiste järelkontrollimisega tagatakse, et eelarvest rahastatud toimingud on nõuetekohaselt teostatud ja et eelkõige lõikes 3 nimetatud kriteeriumid on täidetud. Neid kontrollimisi võib korraldada riskianalüüsi kasutades valimimeetodi alusel.

5.   Lõigetes 2 ja 4 nimetatud kontrollimiste eest vastutavad ametnikud ja muud töötajad ei või täita lõikes 1 nimetatud töötajate vastutusel olevaid algatamisega seotud ülesandeid ega olla nende alluvad.

4.   jagu

Juhtimis- ja sisekontrollimenetlused

Artikkel 7

Juhtimis- ja sisekontrollisüsteemide ja -menetluste eesmärk on:

a)

saavutada agentuuri poliitika, programmide ja meetmete eesmärgid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt;

b)

täita EL õiguse sätteid ja agentuuri kehtestatud kontrollistandardite miinimumnõudeid;

c)

kaitsta agentuuri vara ja teavet;

d)

vältida ja avastada eeskirjade eiramist, eksimusi ja pettust;

e)

kindlaks teha ja vältida juhtimisega seotud riske;

f)

tagada usaldusväärse finants- ja juhtimisteabe koostamine;

g)

säilitada tõendavaid dokumente, mis on seotud eelarve täitmise ja eelarve täitmise meetmetega ning tulenevad nendest;

h)

säilitada dokumente, mis on seotud agentuuri nõutud eeltagatistega, ja pidada nende asjakohaseks kontrollimiseks päevikut.

5.   jagu

Peaarvepidaja

Artikkel 8

Agentuur nimetab ametisse peaarvepidaja ühismeetme 2004/551/ÜVJP artikli 11 lõike 3 alalõikes 3.1 osutatud personali seast. Juhtorgan on kohustatud nimetama peaarvepidaja ametisse tema eripädevuse alusel, mida tõendab diplom või sellega samaväärsed erialased töökogemused.

Artikkel 9

1.   Peaarvepidaja vastutab agentuuris:

a)

maksete nõuetekohase sooritamise, tulude kogumise ja kinnitatud saadaolevate summade sissenõudmise eest;

b)

raamatupidamisaruannete esitamise ja auditeerimise eest;

c)

raamatupidamisarvestuse eest;

d)

raamatupidamiseeskirjade ja -metoodika ning kontoplaani kehtestamise eest;

e)

raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamise ja heakskiitmise eest ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide kehtestamise eest, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks;

f)

rahahalduse eest.

2.   Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu vajaliku teabe, mida on vaja agentuuri varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutajad tagavad sellise teabe usaldusväärsuse.

3.   Kui artiklis 11 ei ole teisiti sätestatud, on ainuüksi peaarvepidajal õigus hallata raha ja muud vara. Ta vastutab nende säilimise eest.

Artikkel 10

Peaarvepidaja võib oma kohustuste täitmisel delegeerida teatavad ülesanded ühismeetme 2004/551/ÜVJP artikli 11 lõike 3 alalõikes 3.1 osutatud alluvatele. Volikirjas täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded.

6.   jagu

Avansikontode haldaja

Artikkel 11

Väikeste summade maksmiseks ja muude tulude kogumiseks peale osalevate liikmesriikide osamaksete võib sisse seada avansikontod, mida varustab vahenditega agentuuri peaarvepidaja ja mille eest vastutavad viimasena nimetatu määratud avansikontode haldajad.

2.   PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1.   jagu

Üldeeskirjad

Artikkel 12

1.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud organ nende volitamise või edasivolitamise ajutiselt või lõplikult tühistada.

2.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib peaarvepidaja ametisse nimetanud organ igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada tema ametivolitused.

3.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib avansikontode haldajad ametisse nimetanud asutus igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada nende ametivolitused.

4.   Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse käeolevas artiklis osutatud isikute suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja samuti kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa ühenduste ametnikke või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

5.   Eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes võib rakendada distsiplinaarmeetmeid ja esitada rahalise hüvitamise nõudeid. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada agentuuri huve, suunatakse küsimus kohaldatava õigusega määratud asutustele või organitele.

2.   jagu

Volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 13

1.   Eelarvevahendite käsutajat võidakse kohustada täielikult või osaliselt hüvitama kahju, mis agentuur on kandnud raske rikkumise tagajärjel, mis ta on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi finantssätteid eirates. Sama kehtib juhul, kui ta paneb toime raske rikkumise, mis seisneb selles, et ta ei koosta dokumenti, mis tõendab saadaolevat summat, või selles, et ta ei väljasta sissenõudekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, või selles, et ta ei väljasta maksekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, mistõttu kolmas isik võib esitada agentuuri vastu nõude.

2.   Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille tegemine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealuse otsuse tegemiseks, ei saa eelarvevahendite käsutajat vastutusele võtta.

3.   Oma üksuse piires edasivolitamise korral jääb volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutavaks sisseseatud juhtimis- ja sisekontrollisüsteemide toimimise ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest.

4.   Agentuur moodustab sõltumatult tegutseva finantsrikkumiste uurimise toimkonna, kes teeb kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine, ja missugused on võimalikud tagajärjed. Selle toimkonna arvamuse põhjal otsustab agentuur, kas algatada menetlus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks või kohustada asjaosalisi hüvitist maksma. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, tingimusel et viimane ei ole asjaosaline, ning siseaudiitorile.

3.   jagu

Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 14

Peaarvepidajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt agentuuri kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud raskest üleastumisest. Teda võib vastutusele võtta eeskätt järgmistel juhtudel:

a)

tema valduses olev raha, vara või dokumendid lähevad kaduma või kahjustuvad;

b)

ta muudab alusetult pangakontosid või postižiirokontosid;

c)

tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d)

ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

Artikkel 15

Avansikontode haldajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt agentuuri kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud raskest üleastumisest. Teda võib vastutusele võtta eeskätt järgmistel juhtudel:

a)

tema valduses olev raha, vara või dokumendid lähevad kaduma või kahjustuvad;

b)

ta ei suuda esitada nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

c)

ta teeb makseid isikutele, kellel ei ole õigust neid saada;

d)

ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

3.   PEATÜKK

Tulutoimingud

1.   jagu

Agentuuri tulude kasutatavaks tegemine

Artikkel 16

Üldeelarvesse kirjendatakse eurodes muust tulust ja osalevate liikmesriikide osamaksetest moodustuv arvestuslik tulu. Osalevate liikmesriikide osamaksud katavad üldeelarvesse kirjendatud kõik assigneeringud pärast muu tulu mahaarvestamist.

2.   jagu

Saadaolevate summade eelarvestus

Artikkel 17

1.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja koostab saadaolevate summade eelarvestuse kõikide meetmete või olukordade kohta, millest võib tuleneda agentuurile võlgnetav summa või mis võivad seda summat muuta.

2.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja väljastab nende summade sissenõudmise korralduse.

3.   jagu

Saadaolevate summade kindlaksmääramine

Artikkel 18

1.   Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja:

a)

kontrollib võla olemasolu;

b)

määrab kindlaks võla olemasolu ja suuruse või kontrollib seda;

c)

kontrollib võla maksmisele kuulumise tingimusi.

2.   Agentuuri tulu ja kõik saadaolevad summad, mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele, tuleb kindlaks määrata peaarvepidajale antavas sissenõudekorralduses, millele järgneb võlgnikule saadetav võlateade; mõlemad koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja.

3.   Valesti makstud summad nõutakse tagasi.

4.   jagu

Sissenõudmise kinnitamine

Artikkel 19

1.   Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu nõuda sisse saadaolev summa, mille esimesena nimetatu on kindlaks määranud.

2.   Agentuur võib kindlaks määrata teistelt isikutelt, peale riikide, saadaolevaid summasid otsusega, mille täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetlusnormid, mille territooriumil täitmine aset leiab.

5.   jagu

Sissenõudmine ja intress

Artikkel 20

1.   Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad vastutava volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Ta hoolitseb selle eest, et agentuur saab oma tulu ja et selle õigusi kaitstakse.

Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja agentuuri nõuded võlgnikele samaväärsete nõuetega, mis viimastel on agentuuri suhtes ja mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele.

2.   Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega rakenduseeskirjades sätestatud korra ja tingimuste kohaselt. Loobumisotsust tuleb põhjendada.

Artikkel 21

1.   Kõikide maksetähtpäevaks maksmata summade pealt arvestatakse intressi lõigete 2 ja 3 kohaselt.

2.   Maksetähtpäevaks maksmata saadaolevate summade intressimäär on määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma peamiste refinantseerimistoimingute suhtes ja mis on avaldatud maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias, mida suurendatakse:

a)

seitsme protsendi võrra, kui saadaolev summa tuleneb riigihanke tarne- ja teenuslepingust;

b)

kolme ja poole protsendi võrra kõikidel muudel juhtudel.

3.   Intressi arvutatakse alates võlateatises nimetatud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast kuni kalendripäevani, mil võlg on täielikult makstud.

4.   Kõik osalised tagasimaksed katavad kõigepealt lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud intressi.

5.   Trahvide puhul, kui võlgnik esitab finantstagatise, mille peaarvepidaja võtab vastu ajutise makse asemel, on maksetähtpäevast kohaldatav intressimäär lõikes 2 nimetatud määr, mida suurendatakse ainult 1,5 protsendipunkti võrra.

4.   PEATÜKK

Kulutoimingud

Artikkel 22

1.   Iga kuluartikkel seotakse, kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2.   Kulukohustuse võtmisele eelneb rahastamisotsus, mille teeb agentuur või asutused, kelle agentuur on selleks volitanud.

1.   jagu

Kulukohustuste võtmine

Artikkel 23

1.   Eelarveliste kulukohustuste võtmine on toiming, millega seotakse assigneering, mida on vaja hilisemateks makseteks, et täita juriidilist kohustust. Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, mille abil eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või kinnitab kohustust, millest tuleneb kulu. Eelarvelise kulukohustuse ja juriidilise kohustuse võtab üks ja sama eelarvevahendite käsutaja, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu sätestatud rakenduseeskirjades.

2.   Eelarveline kulukohustus on individuaalne, kui abisaaja ja kulu suurus on teada. Eelarveline kulukohustus on üldine, kui vähemalt üks individuaalse kohustuse tunnustest on kindlaks määramata. Eelarveline kulukohustus on esialgne, kui see on mõeldud jooksvate halduskulude katmiseks ja kui summa või lõplik abisaaja ei ole teada.

3.   Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale aastasteks osamakseteks üksnes aluseks oleva õigusaktiga ettenähtud juhtudel ja halduskulude puhul. Kui eelarveline kulukohustus on niiviisi aastasteks osamakseteks jagatud, sätestatakse see juriidilises kohustuses, välja arvatud personalikulude puhul.

Artikkel 24

1.   Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

2.   Üldised eelarvelised kulukohustused hõlmavad aasta n + 1 kuni 31. detsembrini võetud vastavate individuaalsete juriidiliste kohustuste koguväärtust.

Kui artikli 23 lõikest 3 ei tulene teisiti, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud individuaalsed juriidilised kohustused hiljemalt aasta n 31. detsembril.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtpäevade möödumisel tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata jäänud osaga seotud eelarvelised kulukohustused.

Enne üldise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest kulukohustusest.

3.   Juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest kuupäevast, tühistatakse ning asjakohased assigneeringud annulleeritakse.

Kui juriidilise kohustuse põhjal ei ole kolme aasta möödudes tehtud makset, tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle.

Artikkel 25

1.   Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)

kulud on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

b)

assigneeringud on kasutatavad;

c)

kulud on kooskõlas asutamislepingute, eelarve, käesolevate sätete ja kohaldatavate õigusnormidega;

d)

on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2.   Juriidilise kohustuse kirjendamisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)

kohustus on kaetud vastava eelarvelise kulukohustusega;

b)

kulud on korrakohased ja kooskõlas asutamislepingute, eelarve, käesolevate sätete ja kohaldatavate õigusnormidega;

c)

on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2.   jagu

Kulude tõendamine

Artikkel 26

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a)

kontrollib kreeditori nõudeõigust;

b)

määrab kindlaks nõude olemasolu ja suuruse või kontrollib seda;

c)

kontrollib nõude tasumisele vastavuse tingimusi.

3.   jagu

Kulude kinnitamine

Artikkel 27

Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kasutatavad, annab peaarvepidajale maksekorralduse väljastamise teel käsu teha kulutus, mille esimesena nimetatu on tõendanud.

4.   jagu

Kulude maksmine

Artikkel 28

1.   Maksmine toimub siis, kui tõendatakse, et asjakohane meede on kooskõlas põhiõigusakti või lepingu sätetega, ja see hõlmab üht või mitut järgmistest toimingutest:

a)

kogu maksmisele kuuluva summa tasumine;

b)

maksmisele kuuluva summa tasumine mõnel järgmistest viisidest:

i)

üks eelmakse, mille võib jagada mitmeks makseks,

ii)

üks vahemakse või mitu vahemakset,

iii)

lõppmakse.

2.   Lõikes 1 nimetatud eri liiki maksed eristatakse raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

Artikkel 29

1.   Peaarvepidaja tasub kulud kasutatavate vahendite piires.

2.   Väljamaksed, v.a avansikontolt tehtud väljamaksed vastavalt artiklile 11, nõuavad ühelt poolt peaarvepidaja või volitatud peaarvepidaja ning teiselt poolt eelarvevahendite käsutaja või volitatud eelarvevahendite käsutaja ühist allkirja.

5.   jagu

Kulutoimingute tähtajad

Artikkel 30

1.   Võlgnetavad summad makstakse neljakümne viie kalendripäeva jooksul alates kinnitatud maksetaotluse kirjendamise kuupäevast vastutava eelarvevahendite käsutaja volitatud talituses; maksekuupäevaks loetakse kuupäeva, mil agentuuri kontot debiteeritakse.

Maksetaotlus ei ole vastuvõetav, kui vähemalt üks oluline nõue on täitamata.

2.   Teenuslepingute või tarnelepingutega seotud maksete lõikes 1 nimetatud makseperiood on kolmkümmend päeva, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

3.   Lepingute ja kokkulepete puhul, mille kohaselt maksmine sõltub aruande kinnitamisest, hakkab lõigetes 1 ja 2 nimetatud makseperiood kulgema alles kõnealuse aruande kinnitamise järel kas otseselt, teatades sellest abisaajale, või kaudselt, sest lepingus ettenähtud kinnitamisaeg on lõppenud, ilma seda peatamata abisaajale saadetud ametliku dokumendiga.

Kinnitamiseks lubatud aeg ei või ületada:

a)

20 kalendripäeva tavaliste kauba- või teenuslepingute puhul;

b)

45 kalendripäeva muude lepingute ja toetuslepete puhul;

c)

60 kalendripäeva lepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenustega, mida on eriti keeruline hinnata.

4.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja igal ajal lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul peatada, teatades kreeditoridele, et maksetaotlust ei saa rahuldada, kuna see on alusetu või ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teavet, mis seab kahtluse alla maksetaotluses esitatud kulude vastavuse maksmistingimustele, võib eelarvevahendite käsutaja maksetähtaja kulgemise peatada, et täiendava kontrolli, sealhulgas kohapealse kontrolli abil enne maksmist kindlaks teha, kas kulud vastavad tegelikult maksmistingimustele. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teavitab kõnealust abisaajat nii kiiresti kui võimalik.

Järelejäänud maksetähtaeg hakkab uuesti kulgema alates kuupäevast, mil esimest korda registreeritakse nõuetekohaselt vormistatud maksetaotlus.

5.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja lõppemisel võib kreeditor kahe kuu jooksul hilinenud makse saamisest nõuda intressi järgmiste sätete kohaselt:

a)

intressimääraks on artikli 21 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud määrad;

b)

intressi makstakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb maksmiskuupäeval.

Esimest lõiku ei kohaldata liikmesriikide suhtes.

5.   PEATÜKK

Andmetöötlussüsteemid

Artikkel 31

Kui tulu- ja kulutoiminguid hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada elektrooniliselt.

6.   PEATÜKK

Siseaudiitor

Artikkel 32

Agentuur näeb ette siseauditi ülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Agentuuri nimetatud siseaudiitor vastutab agentuuri ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

Artikkel 33

1.   Siseaudiitor nõustab agentuuri riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamistingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Tema ülesanne on eelkõige:

a)

hinnata sisemiste juhtimissüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust tegevuspõhimõtete, programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

b)

hinnata eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja -auditisüsteemide sobivust ja taset.

2.   Siseaudiitori tegevusvaldkond hõlmab kõiki agentuuri toiminguid ja talitusi. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs kõikidele oma ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

3.   Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru agentuurile. Agentuur tagab auditite põhjal tehtud soovituste järgimise. Siseaudiitor esitab agentuurile ka siseauditi aastaaruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

4.   Igal aastal esitab tegevjuht juhtorganile aruande, milles võetakse kokku tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

Artikkel 34

Agentuur kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erisätted, mis on sellised, et oleks tagatud tema täielik sõltumatus oma ülesannete täitmisel ja oleks kindlaks määratud tema vastutus.

III   JAOTIS

HANKED

1.   PEATÜKK

Üldsätted

1.   jagu

Kohaldamisala ja lepingute sõlmimise põhimõtted

Artikkel 35

1.   Riigihankelepingud on tasulised lepingud, mis agentuur kui ostja sõlmib kirjalikult, et täielikult või osaliselt üldeelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha ehitustöid või saada teenuseid.

Hankelepingute hulka kuuluvad:

a)

ehitise ostmise või rentimise lepingud;

b)

tarnelepingud;

c)

ehitustöölepingud;

d)

teenuslepingud.

Artikkel 36

1.   Kõik riigihankelepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt üldeelarvest, peavad olema kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

2.   Kõikide hankelepingute puhul korraldatakse võimalikult laiaulatuslik pakkumine, välja arvatud juhul, kui rakendatakse artikli 38 lõike 1 punktis d osutatud läbirääkimistega menetlust.

2.   jagu

Avaldamine

Artikkel 37

1.   Kõik lepingud, mis ületavad riiklike ehitus-, tarne- ja teenuslepingute sõlmimise korda kooskõlastavates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides sätestatud piirmäärasid, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Hanketeated avaldatakse eelnevalt, välja arvatud artiklis 66 osutatud madala maksumusega lepingute puhul.

Teatava teabe avaldamisest pärast lepingu sõlmimist võib loobuda, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks avaliku osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

2.   Hanked, mille väärtus jääb allapoole artiklis 66 sätestatud piirmäärasid, tehakse teatavaks asjakohasel viisil.

3.   jagu

Pakkumismenetlused

Artikkel 38

1.   Pakkumismenetluse vorm võib olla üks järgmistest:

a)

avatud menetlus;

b)

piiratud menetlus;

c)

konkurss;

d)

läbirääkimistega menetlus.

Artikkel 39

Riigihanke ehitus-, tarne- ja teenuslepingute sõlmimise korda kooskõlastavates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides sätestatakse piirmäärad, millega määratletakse:

a)

artiklis 37 osutatud avaldamiskord;

b)

artiklis 38 osutatud menetluste valik;

c)

vastavad tähtajad.

4.   jagu

Pakkumise kutsed

Artikkel 40

Hankelepingu eseme täielik, selge ja täpne kirjeldus tuleb esitada pakkumise kutsega seotud dokumentides.

Artikkel 41

Pakkumismenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad asutamislepingute kohaldamisalasse, ja kõik sellise kolmanda riigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellega Euroopa ühendused on riigihangete vallas sõlminud erikokkuleppe selles kokkuleppes sätestatud tingimustel.

Artikkel 42

Kui kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolset riigihankelepingut, võivad hangetes osaleda ka kõnealuse lepingu ratifitseerinud riikide kodanikud selles lepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 43

1.   Taotlejad või pakkujad ei saa hankemenetluses osaleda, kui:

a)

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b)

nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos;

c)

nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja ostja suudab seda mis tahes viisil tõendada;

d)

nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või ostja riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e)

nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste või agentuuri finantshuve;

f)

pärast mõnda muud EL eelarvest või agentuuri üldeelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

2.   Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et ükski lõikes 1 loetletud olukord nende puhul ei kehti.

Artikkel 44

Lepingut ei või sõlmida taotleja või pakkujaga, kes hankemenetluse käigus:

a)

on olukorras, kus neil on huvide konflikt;

b)

on hankemenetluses osalemiseks vajalike, ostja nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.

Artikkel 45

Agentuur seab sisse keskandmekogu, mis sisaldab mõnes artiklites 43 ja 44 kirjeldatud olukorras olevate taotlejate ja pakkujate andmeid. Andmekogu ainus eesmärk on tagada artiklite 43 ja 44 õige kohaldamine kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega.

Artikkel 46

Ostja võib taotlejatele või pakkujatele, kelle osalemine hankes on välistatud artiklite 43 ja 44 kohaselt, määrata haldus- või rahalisi karistusi, olles neile eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.

Need karistused võivad endast kujutada järgmist:

a)

taotlejal või pakkujal ei lubata kuni viis aastat osaleda agentuuri üldeelarvest rahastatavates hankemenetlustes ja toetuste andmise menetlustes;

b)

artikli 43 lõike 1 punktis f osutatud juhul maksab rahatrahvi töövõtja ja artiklis 44 osutatud juhtudel taotleja või pakkuja, kui need juhud on tõesti tõsised, ületamata seejuures asjaomase lepingu maksumust.

Määratavad karistused on võrdelised lepingu tähtsuse ja süüteo raskusega.

Artikkel 47

1.   Valikukriteeriumid taotlejate ja pakkujate suutlikkuse hindamiseks ja lepingute sõlmimise kriteeriumid pakkumiste sisu hindamiseks määratletakse eelnevalt ja esitatakse pakkumise kutses.

2.   Lepinguid võib sõlmida vähempakkumise või majanduslikult soodsaima pakkumise valimise abil.

Artikkel 48

1.   Pakkumiste esitamise korra abil tagatakse, et toimub tõeline konkurents ja et pakkumiste sisu jääb salajaseks seni, kuni need kõik samal ajal avatakse.

2.   Ostja võib kohustada pakkujaid rakenduseeskirjade kohaselt eelnevalt esitama tagatise pakkumiste tagasivõtmise vältimiseks.

3.   Taotlused ja pakkumised avab selleks määratud avamiskomisjon, välja arvatud artikli 66 lõikes 3 silmas peetud väikese maksumusega lepingute puhul. Kõik pakkumised ja taotlused, mis kõnealune komisjon tunnistab tingimustele mittevastavaks, lükatakse tagasi.

4.   Kõiki taotlusi ja pakkumisi, mis avamiskomisjon on tunnistanud ettenähtud tingimustele vastavaks, hindab pakkumise kutsega seotud dokumentides eelnevalt sätestatud valiku- ja lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal selleks määratud komisjon, selleks et teha ettepanek, kellega leping tuleks sõlmida.

Artikkel 49

Hankemenetluse vältel peab kogu ostja ja taotlejate või pakkujate vaheline sidepidamine vastama tingimustele, millega tagatakse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Sidepidamine ei tohi põhjustada lepingu või esialgse pakkumise tingimuste muutumist.

Artikkel 50

1.   Kooskõlas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega, mis on eelnevalt sätestatud pakkumise kutsega seotud dokumentides, ja hankelepingute sõlmimise korraga otsustab eelarvevahendite käsutaja, kellega leping sõlmitakse.

2.   Ostja teeb kõikidele taotlejatele ja pakkujatele, kelle taotlused või pakkumised on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse ja kõikidele pakkujatele, kelle pakkumised on vastuvõetavad ja kes esitavad kirjaliku taotluse, eduka pakkumise tunnused ja suhtelised eelised ja selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse. Teatavaid andmeid ei ole siiski vaja avalikustada, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks avaliku osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

Artikkel 51

Ostja võib enne lepingu allkirjastamist kas hankest loobuda või tühistada pakkumismenetluse, kusjuures taotlejatel või pakkujatel ei ole õigust nõuda mingisugust hüvitist. Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele teatavaks teha.

5.   jagu

Tagatised ja järelevalve

Artikkel 52

Ostja võib nõuda ja teatavatel rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel peab nõudma töövõtjatelt eelneva tagatise esitamist, et:

a)

tagada lepingu täielik täitmine;

b)

piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

Artikkel 53

1.   Kui lepingu sõlmimise või täitmisega seoses ilmnevad olulised vead või rikkumised või pettused, peatab agentuur lepingu täitmise.

2.   Kui sellistes vigades, rikkumistes või pettustes on süüdi töövõtja, võib agentuur lisaks sellele keelduda maksmisest või nõuda tagasi juba makstud summad võrdeliselt vigade, rikkumiste või pettuste raskusega.

2.   PEATÜKK

Rakendamise üksikasjad

Artikkel 54

1.   Raamleping on agentuuri kui ostja ja ettevõtja vahel sõlmitud leping, mille eesmärk on kehtestada olulised tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate erilepingute sarjade suhtes, eelkõige seoses kestuse, eseme, hindade, täitmise tingimuste ja ettenähtud kogustega.

Ostja võib sõlmida ka paralleelseid raamlepinguid, mis on mitme tarnija või teenuseosutajaga samadel tingimustel sõlmitud eraldi lepingud. Artiklis 69 nimetatud kirjeldustes täpsustatakse ettevõtjate maksimumarv, kellega ostja sõlmib lepingu.

Raamlepingute kestus võib olla kuni neli aastat, välja arvatud erandjuhtudel, kui see on raamlepingu eseme tõttu õigustatud.

Agentuur ei või raamlepinguid põhjendamatult kasutada või kasutada neid viisil, mille eesmärk on vältida, piirata või moonutada konkurentsi.

2.   Raamlepingutel põhinevad konkreetsed lepingud sõlmitakse raamlepingus ettenähtud tingimustel.

3.   Ainult raamlepingute alusel sõlmitud konkreetsete lepingute puhul eelneb lepingu sõlmimisele eelarvelise kulukohustuse võtmine.

1.   jagu

Avaldamine

Artikkel 55

1.   Riigihankedirektiividega reguleeritavate lepingute korral tuleb avaldada eelteade, hanketeade ja lepingu sõlmimise teade.

2.   Eelteade on teade, millega agentuur teeb suunavalt teatavaks eelarveaasta jooksul sõlmitavate lepingute hinnangulise kogumaksumuse teenusekategooria või tooterühmade kaupa ja ehitustöölepingute olulised omadused; eelteade on vajalik lepingute puhul, mille hinnanguline kogumaksumus on võrdne artiklis 67 ettenähtud piirmääradega või nendest suurem.

Eelteade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele tarne- ja teenuslepingute puhul nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt iga eelarveaasta 31. märtsiks ning ehituslepingute puhul nii kiiresti kui võimalik pärast nende lepingute programmi kinnitamise otsuse vastuvõtmist.

3.   Agentuur teeb hanketeate abil teatavaks kavatsuse alustada pakkumismenetlust. Hanketeade on kohustuslik lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on võrdne artikli 68 punktides a ja c sätestatud piirmääradega või nendest suurem.

Avatud menetluse puhul esitatakse hanketeates pakkumiste avamise komisjoni koosoleku, millel pakkujad võivad osaleda, kuupäev, kellaaeg ja koht.

Kui agentuur soovib korraldada konkursi, teatab ta oma kavatsusest teate avaldamisega.

4.   Lepingu sõlmimise teates esitatakse pakkumismenetluse tulemused. Lepingute puhul, mille maksumus on võrdne artiklis 68 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, on lepingu sõlmimise teate avaldamine kohustuslik. See ei ole kohustuslik raamlepingu kohaselt sõlmitud konkreetsete lepingute puhul.

Lepingu sõlmimise teade saadetakse Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talitusele hiljemalt nelikümmend kaheksa päeva pärast menetluse lõpetamist, s.t lepingule allakirjutamise kuupäeva.

5.   Teated koostatakse direktiivile 2001/78/EÜ (1) lisatud näidiste kohaselt.

Artikkel 56

1.   Lepingud, mille maksumus on väiksem artiklites 67 ja 68 sätestatud piirmääradest, ja nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, (2) I B lisas nimetatud teenuslepingud tehakse teatavaks asjakohaste vahenditega, et tagada võistupakkumine ja pakkumismenetluse erapooletus. Avaldatakse:

a)

kui artiklis 55 nimetatud hanketeadet ei ole avaldatud, teade osalemiskutse kohta lepingute puhul, millel on ühesugune ese ja artikli 65 lõikes 1 nimetatud summaga võrdne või sellest suurem maksumus;

b)

igal aastal töövõtjate loetelu, milles esitatakse sõlmitud lepingu ese ja maksumus.

2.   Igal aastal avaldatakse töövõtjate loetelu, kellega on sõlmitud kinnisvaraleping, loetelus on märgitud sõlmitud lepingu ese ja maksumus. Loetelu saadetakse juhtorganile.

3.   Teave lepingute kohta, mille maksumus on võrdne artikli 65 lõikes 1 nimetatud summaga või sellest suurem, saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele; töövõtjate iga-aastane loetelu saadetakse hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsil.

Eelteated ja muude lepingute töövõtjate iga-aastane loetelu on agentuuri koduleheküljel; järelteade avaldatakse hiljemalt järgmise eelarveaasta 31. märtsil. Teated võib avaldada ka Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 57

1.   Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab artiklites 55 ja 56 nimetatud teatised Euroopa Liidu Teatajas kaheteistkümne kalendripäeva jooksul pärast nende väljasaatmist.

Seda ajavahemikku vähendatakse viie kalendripäeva võrra artiklis 81 nimetatud kiirmenetluste puhul ja juhul, kui teatised on koostatud ja saadetud elektrooniliselt.

2.   Agentuur peab suutma saatmiskuupäeva tõendada.

Artikkel 58

1.   Lisaks artiklites 55, 56 ja 57 sätestatud avalikustamisele võib hangetest teada anda igal muul viisil, eelkõige elektrooniliselt. Sellises teadaandes esitatakse alati viide Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatele, nagu on sätestatud artiklis 57, kui see on avaldatud, ning elektroonilist teadet ei või avaldada enne Euroopa Liidu Teatajas avaldatud autentset teadet.

2.   Selline avalikustamine ei või mingil viisil põhjustada taotlejate või pakkujate diskrimineerimist, samuti ei või see sisaldada üksikasju, mida ei ole hanketeates, kui see on avaldatud.

2.   jagu

Pakkumismenetlused

Artikkel 59

1.   Lepingud sõlmitakse pakkumise kutse abil, kasutades avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlust pärast teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kohasel juhul pärast konkurssi.

2.   Pakkumismenetlus on avatud, kui kõik huvitatud ettevõtjad võivad esitada pakkumise. Pakkumismenetlus on piiratud, kui kõik ettevõtjad võivad taotleda osavõttu, kuid pakkumise võivad esitada ainult artiklis 74 nimetatud valikukriteeriumidele vastavad taotlejad, kellele agentuur on saatnud üheaegselt kirjaliku kutse.

Individuaalse lepingu puhul võib valikuetappi korrata või koostada potentsiaalsete taotlejate loetelu artiklis 65 sätestatud korras.

3.   Läbirääkimistega menetluses võtab agentuur ühendust enda valitud pakkujatega, kes vastavad artiklis 74 sätestatud valikukriteeriumidele, ja räägib lepingutingimused läbi ühe või mitmega neist.

Läbirääkimistega menetluse puhul, kui hanketeade on artiklis 64 nimetatud viisil avaldatud, kutsub agentuur valitud taotlejad üheaegselt ja kirjalikult läbirääkimistele.

4.   Konkurss on menetlus, mille kaudu ostja võib peamiselt arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandada pärast auhinnalist või auhindadeta hankekonkurssi kavandi või projekti valikukomisjoni ettepanekul.

Artikkel 60

1.   Piiratud menetluse korral, kaasa arvatud artiklis 65 nimetatud menetlus, tuleb kutsuda pakkumist esitama vähemalt viis taotlejat, kui piisav arv taotlejaid vastab valikukriteeriumidele.

Sõltuvalt lepingu esemest ning objektiivsete ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumide alusel võib ostja kutsuda ka kuni kakskümmend taotlejat. Sel juhul esitatakse artiklis 55 nimetatud hanketeatises või artiklis 56 märgitud osalemiskutses hinnavahemik ja valikukriteeriumid.

Igal juhul peab pakkumist esitama kutsutud taotlejate arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

2.   Läbirääkimistega menetluse korral tuleb läbirääkimistele kutsuda vähemalt kolm taotlejat, kui piisav arv taotlejaid vastab valikukriteeriumidele.

Igal juhul peab pakkumist esitama kutsutud taotlejate arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

Teist lõiku ei kohaldata artikli 66 lõikes 3 nimetatud väga väikese maksumusega lepingute suhtes.

Artikkel 61

Läbirääkimistega menetluse puhul peab agentuur pakkujatega läbirääkimisi nende esitatud pakkumiste üle, et kohandada neid artiklis 55 nimetatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes ja kõikides täiendavates dokumentides ettenähtud nõuetega ja leida majanduslikult kõige soodsam pakkumine. Läbirääkimistel kohtleb agentuur kõiki pakkujaid võrdselt.

Artikkel 62

1.   Konkursi korraldamise eeskirjad edastatakse nendele, kes on osalemisest huvitatud. Pakkumist esitama kutsutud taotlejate arv peab olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

2.   Valikukomisjoni nimetab vastutav eelarvevahendite käsutaja. Valikukomisjon koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on sõltumatud konkursil osalejatest. Kui konkursil osalemiseks on nõutud teatav kutsekvalifikatsioon, peab vähemalt ühel kolmandikul valikukomisjoni liikmetest olema sama või samaväärne kvalifikatsioon.

Valikukomisjon on oma arvamustes sõltumatu. Komisjon esitab oma arvamuse taotlejate anonüümselt esitatud projektide põhjal ja üksnes lähtuvalt konkursikutses esitatud kriteeriumidest.

3.   Valikukomisjoni ettepanekud, mis põhinevad iga projekti eelistel ja komisjoni tähelepanekutel, esitatakse protokollis, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Taotlejad jäävad anonüümseks kuni valikukomisjoni arvamuse saamiseni.

4.   Ostja teeb seejärel otsuse, esitades valitud taotleja nime ja aadressi ning valiku põhjused viidetega konkursikutses esitatud kriteeriumidele, eriti juhul, kui see läheb lahku valikukomisjoni arvamuses esitatud ettepanekutest.

Artikkel 63

1.   Agentuur võib kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust järgmistel juhtudel:

a)

esialgse menetluse lõpetamise järel väljakuulutatud avatud menetluse või piiratud menetluse teel ei ole saadud pakkumisi või sobivaid pakkumisi, kui artiklis 69 nimetatud pakkumismenetluse dokumentides sätestatud lepingu esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta;

b)

tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel tuleb leping sõlmida ainult teatava ettevõtjaga;

c)

niivõrd kui see on rangelt vajalik, kui ei ole võimalik artiklites 79, 80 ja 81 määratud muude menetluste tähtaegadest kinni pidada äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tekkinud agentuurist sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel ja mis võivad ohustada agentuuri huve;

d)

teenusleping sõlmitakse konkursi tulemusel ning see tuleb kehtiva korra kohaselt sõlmida konkursi võitjaga või ühega konkursi võitjatest; viimasel juhul peetakse läbirääkimisi kõigi konkursi võitjatega;

e)

täiendavate teenuste ja ehitustööde puhul, mida esialgselt kavandatud projekt või esialgselt sõlmitud leping ei sisalda, kuid mis ostjast sõltumatute ettenägematute asjaolude tõttu on osutunud teenuste osutamisel või ehitustööde teostamisel vajalikuks lõikes 2 sätestatud tingimustel;

f)

täiendavate lepingute puhul, mis koosnevad samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamisest, mida teeb ettevõtja, kellega sama ostja on varem lepingu sõlminud, kui lepingu ese vastab põhiprojektile ja esimene leping on sõlmitud avatud menetluse või piiratud menetluse teel;

g)

tarnelepingute puhul:

i)

täiendavate tarnete puhul, mis on mõeldud olemasolevate toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega seadmeid, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel; niisuguste lepingute kestus ei või ületada kolme aastat;

ii)

kui tooted on valmistatud üksnes uuringu, katse, uurimis- või arendustegevuse eesmärgil, välja arvatud ärilise tasuvuse ja suurtootmise või teadusuuringute ja arendustööde kulude hüvitamise eesmärgil;

h)

kinnisvaralepingute puhul pärast kohaliku turu-uuringu tegemist;

i)

lepingute puhul, mille maksumus on väiksem artikli 66 lõikes 2 sätestatud piirmäärast.

2.   Lõike 1 punktis e nimetatud lisateenuste ja ehitustööde puhul võib ostja kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust tingimusel, et leping sõlmitakse esialgset lepingut täitva töövõtjaga:

a)

kui selliseid täiendavaid lepinguid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhilepingust eraldada ostjale tõsist kahju tekitamata või

b)

kui sellised teenused või ehitustööd on hoolimata sellest, et neid on võimalik põhilepingust eraldada, selle täitmiseks vältimatult vajalikud.

Täiendavate lepingute kogumaksumus ei või ületada 50 % esialgse lepingu summast.

3.   Lõike 1 punktis f nimetatud juhtudel teatatakse võimalusest kasutada läbirääkimistega menetlust niipea, kui esialgse lepingu kohta riigihange välja kuulutatakse, ning artiklis 68 nimetatud piirmäärade arvutamisel võetakse arvesse täiendavate lepingute hinnanguline kogumaksumus. Sellist menetlust võib rakendada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.

Artikkel 64

1.   Agentuur võib kasutada läbirääkimistega pakkumismenetlust pärast hanketeate avaldamist järgmistel juhtudel:

a)

lõppenud avatud või piiratud menetluse teel esitatud pakkumised on vastuolus nõuetega või ei vasta eelkõige valiku- või lepingu sõlmimise kriteeriumidele, kui artiklis 69 nimetatud pakkumismenetluse dokumentides sätestatud lepingu esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta;

b)

teenus- ja ehitustööde lepingute puhul erandjuhtudel, kui teenuste või ehitustööde laad või nendega kaasnevad ohud ei võimalda pakkujal teha eelnevat üldist hinnakujundust;

c)

osutatava teenuse puhul, eelkõige finants- ja intellektuaalteenuste puhul ei ole võimalik lepingutingimusi määratleda nii täpselt, et lepingu võiks sõlmida parima pakkumise valimise teel avatud või piiratud pakkumismenetluse korra kohaselt;

d)

ehitustöölepingute puhul, kui töid tehakse üksnes uuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil, kuid mitte kasumi saamiseks või teadusuuringute ja arendustööde kulude hüvitamiseks;

e)

direktiivi 92/50/EMÜ lisas 1 B nimetatud teenuslepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 63 lõike 1 punkti i.

2.   Lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel võib agentuur hanketeate avaldamisest loobuda, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik pakkujad, kes vastavad valikukriteeriumidele ning kes on eelneva menetluse käigus esitanud pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised.

Artikkel 65

1.   Osalemiskutse on taotlejate eelvaliku vahend, millega kutsutakse esitama pakkumisi tulevastes piiratud hankemenetlustes lepingute puhul, mille maksumus on üle 50 000 euro, arvestades artiklites 63 või 64 sätestatut.

2.   Osalemiskutse alusel koostatud loetelu kehtib kuni kolm aastat alates artikli 56 lõike 1 punktis a nimetatud teate saatmise kuupäevast Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele. Huvitatud isik võib esitada taotluse igal ajal loetelu kehtivuse jooksul, välja arvatud kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul.

3.   Konkreetse lepingu sõlmimiseks kutsub ostja pakkumist esitama kõiki loetelusse kantud taotlejaid või sellele lepingule ainuomaste objektiivsete ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumide põhjal ainult mõnda neist.

Artikkel 66

1.   Kui artiklitest 63 või 64 ei tulene teisiti, võib lepingute puhul, mille maksumus on alla 50 000 euro, kasutada piiratud menetlust ilma osalemiskutseta, kui läbirääkimisi peetakse vähemalt viie taotlejaga.

2.   Lepingute puhul, mille maksumus on alla 13 800 euro, võib kasutada läbirääkimistega menetlust, kui läbirääkimisi peetakse vähemalt kolme taotlejaga.

3.   Alla 1 050 euro maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumise alusel läbirääkimistega menetluse teel.

4.   Makseid avansikontodelt või agentuuri teabeedastusega seotud kulude maksmiseks võib alla 200 euro suurusi makseid teha lihtsalt arve alusel ilma eelneva pakkumise vastuvõtmiseta.

Artikkel 67

Piirmäärad eelteadete avaldamiseks, on:

a)

direktiivi 92/50/EMÜ I A lisas loetletud tarne- ja teenuslepingute puhul 750 000 eurot;

b)

ehitustöölepingute puhul 5 923 624 eurot.

Artikkel 68

Artiklis 39 osutatud piirmäärad on:

a)

direktiivi 92/50/EMÜ I A lisas loetletud tarne- ja teenuslepingute puhul 154 014 eurot, välja arvatud nimetatud lisa kategoorias 8 loetletud teadus- ja arendustöölepingud;

b)

direktiivi 92/50/EMÜ I B lisas loetletud teenuslepingute puhul 200 000 eurot ja nimetatud direktiivi I A lisa kategoorias 8 loetletud teadus- ja arendustöölepingud;

c)

ehitustöölepingute puhul 5 923 624 eurot.

Artikkel 69

1.   Pakkumismenetlusega seotud dokumendid on vähemalt järgmised:

a)

pakkumise kutse või kutse läbirääkimisteks;

b)

lisatud kirjeldused, millele lisatakse lepingute suhtes kohaldatavad üldtingimused;

c)

näidisleping.

Pakkumismenetlusega seotud dokumentides viidatakse artiklite 55–58 kohaselt võetud avalikustamismeetmetele.

2.   Pakkumise kutses tuleb vähemalt:

a)

esitada pakkumiste esitamise eeskirjad, nagu eelkõige esitamise tähtpäev ja kellaaeg, kõik vastuse standardvormi kasutamisega seotud nõuded, lisatavad dokumendid, ka dokumendid, mis tõendavad artiklis 74 nimetatud finants-, majandus-, tehnilist ja kutsealast suutlikkust, ning aadress, kuhu pakkumised saata;

b)

märkida, et pakkumise esitamine tähendab lõikes 1 nimetatud kirjelduste ja pakkumise üldtingimuste kinnitamist ning et pakkumise esitamine seob töövõtja lepingu täimise ajaks kui temaga leping sõlmitakse;

c)

täpsustada ajavahemik, mille kestel pakkumine kehtib ja ei ole mingil viisil muudetav;

d)

keelata igasugune ühenduse pidamine ostja ja pakkuja vahel menetluse ajal välja arvatud erakorralised juhud ja kui on ette kohapeal kontrollimine, milleks tuleb kehtestada täpne kord.

3.   Kirjeldustes tuleb vähemalt:

a)

kindlaks määrata lepingu suhtes kohaldatavad välistamis- ja valikukriteeriumid, välja arvatud piiratud menetluse ja artiklis 64 nimetatud hanketeate avaldamisega läbirääkimistega menetluse puhul; sel juhul esitatakse need kriteeriumid ainult hanketeates või osalemiskutses;

b)

esitada lepingu sõlmimise kriteeriumid ja neile antud suhteline kaal, kui seda ei ole hanketeates esitatud;

c)

esitada artiklis 70 nimetatud tehnilised kirjeldused;

d)

märkida miinimumnõuded, millele variandid peavad vastama artikli 77 lõikes 2 ettenähtud menetlustes, mille alusel sõlmitakse leping majanduslikult kõige soodsama pakkumise peale, kui ostja ei ole hanketeates märkinud, et niisugused variandid ei ole lubatud;

e)

märkida, et kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli või vajaduse korral diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni või konsulaarsuhete Viini konventsiooni;

f)

esitada tõendid lepingutele juurdepääsu kohta artikli 73 kohaselt.

4.   Näidislepingus nimetatakse eelkõige:

a)

sanktsioonid lepingu rikkumise korral;

b)

andmed, mis tuleb esitada arvetes või asjakohastes tõendavates dokumentides;

c)

lepingu suhtes kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamiseks pädev kohus.

5.   Agentuur võib pakkujalt nõuda teavet kõigi lepinguosade kohta, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, ja alltöövõtjate andmeid.

Artikkel 70

1.   Tehniliste kirjeldustega tuleb tagada kõikidele taotlejatele ja pakkujatele võrdne võimalus pakkumise esitamiseks ning nendega ei või luua põhjendamatuid takistusi võistlevast pakkumismenetlusest osavõtule. Tehnilistes kirjeldustes määratletakse omadused, mida tootelt, teenuselt, materjalilt või töölt nõutakse seoses ostja kavandatud kasutusotstarbega.

2.   Lõikes 1 nimetatud omadused on:

a)

kvaliteet;

b)

keskkonna-alane tulemuslikkus;

c)

kõikidele nõuetele vastav projekteerimine, sealhulgas puuetega inimeste erivajadustega arvestamine;

d)

vastavushindamise tase ja läbiviimise kord;

e)

kasutuskõlblikkus;

f)

ohutus või mõõtmed, tarnete puhul müüginimetus ja kasutusjuhendid ning kõikide lepingute puhul mõisted, tähised, katsetamine ja katsetusmeetodid, pakendamine, märgistamine ja etikettimine, tootmisprotsessid ja -meetodid;

g)

ehitustöölepingute puhul kvaliteedi tagamisega seotud menetlused ning projekteerimise ja kuluarvestusega seotud eeskirjad, katse-, kontrolli- ja vastuvõtutingimused, ehitusmeetodid ja ehitustehnika ning kõik muud tehnilised tingimused, mida ostja võib üldiste või konkreetsete eeskirjade alusel seoses lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha.

3.   Tehnilised kirjeldused koostatakse järgmiselt:

a)

viidates Euroopa standarditele, Euroopa tehnilistele tunnustustele või ühistele tehnilistele kirjeldustele, kui need on olemas, rahvusvahelistele standarditele või muule Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud tehnilisele viitematerjalile või selle puudumisel samaväärsetele siseriiklikele materjalile. Igale viitele lisatakse märge “või samaväärne”; või

b)

võttes aluseks võimsus- või talitlusnõuded; need peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et pakkujad saaksid kindlaks määrata lepingu eesmärgi ja agentuur sõlmida lepingu; või

c)

ühendades kaks koostamismeetodit.

4.   Kui agentuur kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a nimetatud kirjeldustele, ei või ta pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et see ei vasta nendele kirjeldustele, kui pakkuja või taotleja tõendab ostjale kõikide asjakohaste vahenditega, et pakkumine vastab esitatud nõudmistele vajalikul viisil.

5.   Kui agentuur kasutab lõike 3 punktis b sätestatud võimalust nõuda võimsus- või talitlusnõuetel põhinevate kirjelduste täitmist, ei või ta tagasi lükata pakkumist, mis vastab Euroopa standardi üle võtnud siseriiklikule standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele või ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud tehnilisele näidismaterjalile, kui need kirjeldused on seotud vajalike võimsus- või talitlusnõuetega.

6.   Välja arvatud erandjuhul, kui see on lepingu eset arvestades nõuetekohaselt põhjendatud, ei või nendes kirjeldustes viidata konkreetsele mudelile, päritolule, konkreetsele tootmisprotsessile, kaubamärgile, patentidele, tüübile, konkreetsele päritolule või tootmisprotsessile, mis asetaks teatavad tooted või ettevõtjad eelisseisundisse või tõrjuks need kõrvale. Kui lepingu eset ei ole võimalik kirjeldada piisavalt üksikasjalikult ja üldarusaadavalt, lisatakse viitele märge “või samaväärne”.

Artikkel 71

1.   Pakkumismenetluse dokumentides märgitakse selgelt, kas pakutav hind peab olem kindel ja muutumatu.

2.   Muul juhul esitatakse pakkumismenetluse dokumentides tingimused ja/või valemid hindade muutmiseks lepingu kehtivusajal. Sel juhul võtab ostja eelkõige arvesse:

a)

riigihanke objekti ja majanduslikku olukorda, milles leping teostatakse;

b)

ülesannete ja lepingu liiki ja kehtivusaega;

c)

oma finantshuve.

Artikkel 72

1.   Ilma et see piiraks lepinguga ettenähtud karistuste kohaldamist, keelatakse taotlejatel või pakkujatel ja töövõtjatel, kes on süüdi valeandmete esitamises või on varasemate riigihangete puhul jätnud oma lepingulised kohustused olulisel määral täitmata, võtta osa kõikidest agentuuri üldeelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest kuni kaks aastat alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Seda tähtaega võib pikendada kolme aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

Valeandmete esitamises süüdi olevatele pakkujatele või taotlejatele määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % sõlmitud lepingu kogumaksumusest.

Töövõtjatele, kes on oma lepingulised kohustused jätnud olulisel määral täitmata, määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % kõnealuse lepingu kogumaksumusest.

Seda määra võib suurendada 4–20 %ni, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

2.   Artikli 43 lõike 1 punktides a, c ja d nimetatud juhtudel keelatakse taotlejatel või pakkujatel võtta osa kõikidest lepingutest ja toetustest kuni kaks aastat alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Artikli 43 lõike 1 punktides b ja e nimetatud juhtudel keelatakse taotlejatel või pakkujatel võtta osa kõikidest lepingute ja toetustega seotud menetlustest vähemalt üks aasta ja kuni neli aastat alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

Seda tähtaega võib pikendada viie aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest või esimesest kohtuotsusest.

3.   Artikli 43 lõike 1 punktis e nimetatud juhud on järgmised:

a)

nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (3) koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 nimetatud pettusejuhud;

b)

nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga (4) koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlemist käsitleva konventsiooni artiklis 3 nimetatud korruptsioonijuhud;

c)

nõukogu 21. detsembri 1998. aasta ühismeetme 98/733/JSK, Euroopa Liidu liikmesriikides kuritegelikku ühendusse kuulumise tunnistamise kohta kuriteoks (5) artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus ühenduses osalemise juhud;

d)

nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta (6) artiklis 1 määratletud rahapesujuhud.

Artikkel 73

1.   Ostja aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole ühes artikli 43 lõike 1 punktis a, b või e kirjeldatud olukorras, viimase karistusregistri väljavõtte esitamist või selle puudumisel viimase samaväärse dokumendi esitamist, mille on välja andnud päritolu- või lähteriigi justiits- või haldusasutus, mis tõendab, et need nõuded on täidetud.

2.   Ostja aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole artikli 43 lõike 1 punktis d kirjeldatud olukorras, asjaomase riigi pädeva asutuse väljaantud viimast tõendit.

Kui asjaomases riigis niisugust tõendit välja ei anta, võib selle asendada huvitatud isiku vandetõotusega, mille ta annab oma päritolu- või lähteriigi justiits- või haldusasutuse, notari või kvalifitseeritud kutseorganisatsiooni ees.

3.   Sõltuvalt selle riigi õigusaktidest, kus pakkuja või taotleja on asutatud, on lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid seotud juriidiliste isikutega ja/või füüsiliste isikutega ja kui ostja peab seda vajalikuks, ka ettevõtjate juhatajate või muude isikutega, kellel on volitused esindada taotlejat või pakkujat, teha nende eest otsuseid või kontrollida neid.

Artikkel 74

1.   Agentuur koostab selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid.

2.   Järgmisi valikukriteeriume kohaldatakse igas hankemenetluses:

a)

pakkuja või taotleja sobivus menetluses osalemiseks, kui artiklites 43 ja 44 nimetatud võimalikud välistamispõhjused on kontrollitud;

b)

pakkuja finants-, majandus-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse hindamise kriteeriumid. Ostja võib ette näha suutlikkuse miinimumtaseme, millest allpool taotlejat ei või valida.

3.   Igalt pakkujalt või taotlejalt võib taotleda tõendeid selle kohta, et siseriikliku õiguse kohaselt on tal volitused lepingut täita, mida tõendab tema kuulumine kutse- või äriregistrisse, vandetõotus või tunnistus, teatud organisatsiooni kuulumine, selleks tööks vajaliku loa olemasolu või kuulumine käibemaksukohustuslaste registrisse.

4.   Agentuur nimetab hanketeates, osalemiskutses või pakkumise kutses, milliste andmete alusel kontrollitakse pakkujate või taotlejate õiguslikku seisundit ja õigusvõimet.

5.   Teave, mida ostja nõuab taotlejalt või pakkujalt finants-, majandus-, tehnilise või kutsealase suutlikkuse tõendamiseks, peab olema seotud ainult lepingu esemega ning arvesse tuleb võtta ettevõtjate õigustatud huve, mis on seotud eelkõige ettevõtja tehniliste ja ärisaladuste kaitsmisega.

Artikkel 75

1.   Majandus- ja finantssuutlikkust võib tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

a)

asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend;

b)

bilansiaruanded või bilansiaruannete väljavõtted vähemalt kahe viimase suletud eelarveaasta kohta, kui ettevõtja asukohariigi äriühinguõiguse kohaselt tuleb bilanss avaldada;

c)

väljavõte ettevõtja kogukäibe ja käibe kohta, mis on seotud lepinguga hõlmatud ehitustööde, tarnete või teenustega kõige rohkem kolme viimase majandusaasta jooksul.

2.   Kui pakkuja või taotleja ei saa mõnel erandlikul põhjusel, mida ostja loeb põhjendatuks, esitada ostja nõutud dokumente, võib ta tõestada oma majandus- ja finantssuutlikkust muul viisil, mida ostja peab asjakohaseks.

3.   Ettevõtja võib vajadusel ja konkreetse lepingu puhul toetuda muude üksuste suutlikkusele, olenemata õiguslikest sidemetest nende üksustega. Sel juhul tuleb ostjale tõestada, et tal on käsutada lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, esitades näiteks üksustelt saadud kohustuse anda oma vahendid ettevõtja käsutusse.

Artikkel 76

1.   Ettevõtjate tehnilist ja kutsealast suutlikkust hinnatakse ja kontrollitakse lõigete 2 ja 3 kohaselt. Kohaletoomis- või paigaldustoiminguid eeldavate tarnete hankemenetlustes ning teenuste ja/või ehitustööde hankemenetlustes hinnatakse niisugust suutlikkust eelkõige seoses oskusteabe, tulemuslikkuse, kogemuste ja usaldusväärsusega.

2.   Olenevalt tarnete, teenuste või ehitustööde laadist, kogusest või ulatusest ja eesmärgist võib ettevõtjate tehnilist ja kutsealast suutlikkust tõendada järgmiste dokumentide alusel:

a)

teenuseosutaja või töövõtja ja/või äriühingu juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise ja ehitustööde teostamise eest vastutavate isikute haridust ja kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid;

b)

loetelu:

i)

viimase kolme aasta jooksul osutatud põhiliste teenuste ja põhiliste tarnete loetelu koos maksumuse, kuupäevade ja asjaomaste avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega;

ii)

viimase viie aasta jooksul teostatud ehitustööd koos summade, kuupäevade ja kohaga. Kõige tähtsamate ehitustööde loetelule lisatakse tõendid rahuldava teostamise kohta, märkides, kas need on teostatud professionaalsel tasemel ja kas need on lõplikult valmis;

c)

tehnilise varustuse ja töövahendite kirjeldus, mida teenuse osutaja või tööettevõtja teenuslepingu või ehitustööde lepingu täitmisel on kasutanud;

d)

tarnete ja teenuste kvaliteedi tagamiseks kasutatud meetmete kirjeldus ning teenuse osutaja või tööettevõtja uurimis- ja arendussüsteemide kirjeldus;

e)

tehniliste töötajate või tehniliste üksuste nimekiri sõltumata sellest, kas nad töötavad vahetult teenuse osutaja või tööettevõtja juures või mitte, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekiri;

f)

tarnete puhul: näidised, kirjeldused ja/või autentsed fotod ja/või ametlike kvaliteedikontrolli asutuste või tunnustatud asutuste välja antud tunnistused, mis tõendavad toodete vastavust kehtivatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele;

g)

tõend teenuseosutaja või töövõtja töötajate ja juhtkonna liikmete aasta keskmise arvu kohta kolme viimase aasta jooksul;

h)

selgitus selle kohta, millise lepinguosa suhtes teenuseosutaja või tööettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid.

Kui esimese lõigu punkti b alapunktis i nimetatud teenused osutatakse või kaubad tarnitakse agentuurile, tõendatakse täitmist pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendiga.

3.   Kui osutatavad teenused või tarnitavad tooted on komplekssed või erandlikult vajalikud teatavaks eesmärgiks, võib tehnilist ja kutsealast suutlikkust tõendada kontrollimisega, mida teeb ostja või ostja nimel teenuseosutaja või tööettevõtja asukohariigi pädev ametiasutus, kui asutus on nõus seda tegema. Niisugused kontrollimised on seotud tarnija tehnilise suutlikkuse ja tootmisvõimsusega ning vajaduse korral selle uurimis- ja arendussüsteemide ja kvaliteedikontrolli meetmetega.

4.   Teenuse osutaja või tööettevõtja võib vajadusel ja konkreetse lepingu puhul toetuda muude üksuste suutlikkusele, olenemata õiguslikest sidemetest nende üksustega. Sel juhul tuleb ostjale tõestada, et tal on käsutada lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, esitades näiteks üksustelt saadud kohustuse anda oma vahendid ettevõtja käsutusse.

Artikkel 77

1.   Lepingud sõlmitakse ühel järgmisel viisil:

a)

vähempakkumise teel, mille puhul leping sõlmitakse nõuetekohase ja sätestatud tingimustele vastava madalaima hinnaga pakkumise kohta;

b)

majanduslikult soodsaima pakkumise valimisega.

2.   Majanduslikult soodsaim pakkumine on parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumine, võttes arvesse lepingu esemega põhjendatud kriteeriume, näiteks määratud hind, tehnilised eelised, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkondlikud omadused, jooksvad kulud, tasuvus või tarnetähtajad, müügijärgne teenindamine ja tehniline abi.

3.   Ostja esitab hanketeates või tehnilistes kirjeldustes majanduslikult soodsaima pakkumise määratlemiseks valitud kriteeriumide kaalu.

Hinnale antud kaal võrreldes muude kriteeriumidega ei või põhjustada hinnakriteeriumi väljajätmist töövõtja valimisel.

Kui erandjuhul ei ole kaalu andmine tehniliselt võimalik, eelkõige lepingu eseme tõttu, esitab ostja üksnes kohaldatavad kriteeriumid kahanevas tähtsuse järjekorras.

Artikkel 78

1.   Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumishinnad põhjendamatult madalad, nõuab ostja enne selliste pakkumiste tagasilükkamist ainult sel põhjusel kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid pärast osapoolte nõuetekohast ärakuulamist, võttes arvesse esitatud selgitusi.

Ostja võib eelkõige arvesse võtta selgitusi, mis on seotud:

a)

tootmisprotsessi, teenuste osutamise või ehitusmeetodi majanduslikkusega;

b)

valitud tehniliste lahendustega või pakkujale erandlikult soodsate tingimustega;

c)

pakkumise originaalsusega.

2.   Kui ostja teeb kindlaks, et pakkumishind on põhjendamatult madal saadud riigiabi tõttu, võib ta ainult sel põhjusel pakkumise tagasi lükata, kui pakkuja ei tõesta ostja määratud põhjendatud aja jooksul, et kõnealune abi on antud lõplikult ja kooskõlas riigiabi käsitlevate ühenduse eeskirjades ettenähtud menetluste ja otsustega.

Artikkel 79

1.   Agentuur kehtestab pakkumiste ja osalemistaotluste vastuvõtmiseks piisavalt pikad kalendripäevades väljendatud tähtajad, mis võimaldavad huvitatud isikutel põhjendatud ja asjakohase aja jooksul oma pakkumisi ette valmistada ja esitada, võttes eelkõige arvesse lepingu keerukust, vajadust teha kontrollkäik tegevuskohta või tehnilistele kirjeldustele lisatud dokumentidega tutvumist tegevuskohas.

2.   Avatud menetlustes on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 52 päeva alates pakkumise kutse saatmiskuupäevast.

3.   Piiratud menetluses ja läbirääkimistega menetluses, kui avaldatakse hanketeade, on osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 37 päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast.

Piiratud menetluses artiklis 68 sätestatud piirmäärast kõrgema maksumusega lepingute sõlmimiseks on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 40 päeva alates pakkumise kutse saatmiskuupäevast.

Artiklis 65 nimetatud piiratud menetluses on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 21 päeva alates pakkumise kutse saatmiskuupäevast.

4.   Kui agentuur on saatnud artikli 55 kohaselt avaldamiseks eelteate, mis sisaldab kogu hanketeates nõutavat teavet, vähemalt 52 päeva ja hiljemalt 12 kuud enne hanketeate saatmiskuupäeva, võib pakkumiste vastuvõtmise tähtaega üldiselt vähendada 36 päevani, kuid mitte mingil juhul alla 22 päevani hanketeate saatmiskuupäevast avatud menetluse puhul, või seda võib vähendada 26 päevani alates pakkumise kutse saatmiskuupäevast piiratud menetluse puhul.

Artikkel 80

1.   Kui taotlus on esitatud aegsasti enne pakkumiste esitamise tähtaega, saadetakse tehnilised kirjeldused ja täiendavad dokumendid kuue kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest kõikidele ettevõtjatele, kes on soovinud tehnilisi kirjeldusi või avaldanud huvi pakkumise esitamise vastu.

2.   Kui taotlus on esitatud aegsasti, antakse tehniliste kirjeldustega seotud lisateave üheaegselt kõikidele ettevõtjatele, kes on soovinud saada tehnilisi kirjeldusi või avaldanud huvi pakkumise esitamise vastu, hiljemalt kuue päeva jooksul enne pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lõppu; kui teabetaotlus on esitatud kuni kaheksa kalendripäeva jooksul enne pakkumiste vastuvõtmise kuupäeva, vastatakse nii kiiresti kui võimalik pärast taotluse saamist.

3.   Kui ükskõik mis põhjusel ei ole võimalik tehnilisi kirjeldusi ja täiendavaid dokumente anda lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegade jooksul või kui pakkumisi võib teha alles pärast kontrollkäiku tegevuskohta või pärast tehnilistele kirjeldustele lisatud dokumentidega tutvumist tegevuskohas, pikendatakse artiklis 79 nimetatud pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu, et võimaldada kõikidel ettevõtjatel tutvuda pakkumiste ettevalmistamiseks nõutava teabega. Tähtaja pikendamine tehakse teatavaks asjakohasel viisil vastavalt artiklites 55–58 sätestatule.

4.   Kui kõik pakkumise kutse dokumendid on vabalt, täielikult ja otse kättesaadavad elektrooniliselt, esitatakse artikli 55 lõikes 3 nimetatud hanketeates Interneti-aadress, kus nende dokumentidega saab tutvuda.

Sel juhul tehakse kõik täiendavad dokumendid ja lisateave samuti vabalt, täielikult ja otse kättesaadavaks niipea, kui need on esitatud ettevõtjatele, kes on soovinud saada tehnilisi kirjeldusi või avaldanud huvi pakkumise esitamise vastu.

Artikkel 81

1.   Kui nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik artikli 79 lõikes 3 sätestatud tähtaegu järgida, võib agentuur kehtestada järgmised kalendripäevades väljendatud tähtajad:

a)

osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 15 päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast;

b)

pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt kümme päeva alates pakkumise kutse esitamise päevast.

2.   Kui tehniliste kirjeldustega seotud lisateavet on taotletud aegsasti, saadetakse see kõikidele taotlejatele hiljemalt neli kalendripäeva enne pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lõppu.

3.   jagu

Pakkumiste ja osalemistaotluste läbivaatamine

Artikkel 82

1.   Osalemistaotlused esitatakse kirja, faksi või e-posti teel; faksi või e-posti teel esitatud taotlused kinnitatakse kirjaga enne artiklis 79 sätestatud tähtaegade lõppu.

2.   Pakkujad võivad pakkumisi esitada:

a)

posti teel, mille puhul tuleb pakkumise kutsega seotud dokumentides märkida, et saatmise kuupäevaks loetakse tähitud kirja postitemplil olev kuupäev; või

b)

käsipostiga agentuuri tööruumidesse isiklikult pakkuja või volitatud isiku, ka kullerteenuse abil; sel juhul tuleb pakkumise kutsega seotud dokumentides märkida lisaks artikli 69 lõike 2 punktis a nimetatud teabele ka talitus, kuhu pakkumised tuleb allkirjastatud ja kuupäevastatud tõendi vastu esitada.

3.   Kui pakkumised saadetakse kirja teel, tuleb saladuse hoidmiseks ja raskuste vältimiseks peab pakkumise kutse sisaldama järgmine märget:

“Pakkumised esitatakse pitseeritud ümbrikus, mis omakorda on pandud teise pitseeritud ümbrikusse. Sisemisele ümbrikule tuleb lisaks pakkumise kutses nimetatud talituse nimele, kellele kiri on adresseeritud, kirjutada “Pakkumise kutse – postitöötlemisel mitte avada”. Isekleepuvad ümbrikud tuleb sulgeda kleeplindiga, millele saatja paneb oma allkirja.”

Artikkel 83

1.   Kõik artikli 82 lõigete 1 ja 2 kohased osalemistaotlused ja pakkumised avatakse.

2.   Kui lepingu maksumus ületab artikli 66 lõikes 2 sätestatud piirmäärad, määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja komisjoni, kes pakkumised avab.

Komisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust, kes esindavad vähemalt kahte agentuuri organisatsiooniüksust, millest üks ei või olla teise alluvuses. Nimetatud isikud peavad vältima igasugust huvide konflikti.

3.   Üks või mitu avamiskomisjoni liiget märgib oma nimetähed pakkumise saatmiskuupäeva ja -aega tõendavatele dokumentidele.

Nad märgivad oma nimetähed ka:

a)

iga pakkumise igale leheküljele; või

b)

esilehele ja iga pakkumise finantsandmeid sisaldavatele lehekülgedele, kusjuures algpakkumise terviklikkuse tagab pitseriga sulgemise teel või muul samaväärsel viisil talitus, kes ei allu eelarve kinnitamise talitusele.

Kui leping sõlmitakse enampakkumise teel artikli 77 lõike 1 punkti a kohaselt, avalikustatakse nõuetele vastavates pakkumistes esitatud hinnad.

Komisjoni liikmed kirjutavad alla vastuvõetud pakkumiste avamise protokollile, milles tehakse kindlaks pakkumised, mis vastavad nõuetele, ja pakkumised, mis ei ole nõuetekohased, ning põhjendatakse viimaste tagasilükkamist, viidates artiklis 82 nimetatud pakkumiste esitamise viisidele.

Artikkel 84

1.   Hindamiskomisjon hindab ja järjestab kõik nõuetele vastavateks kuulutatud osalemistaotlused eelnevalt teatavaks tehtud välistamis-, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel.

Hindamiskomisjon, mille nimetab vastutav eelarvevahendite käsutaja, peab esitama nõuandva arvamuse lepingute kohta, mille maksumus on artikli 66 lõikes 2 nimetatud piirmäärast kõrgem.

2.   Hindamiskomisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust, kes esindavad vähemalt kahte asjaomase agentuuri organisatsiooniüksust, millest üks ei või olla teise alluvuses. Nimetatud isikud peavad vältima igasugust huvide konflikti. Hindamiskomisjon võib koosneda samadest liikmetest kui avamiskomisjon.

3.   Osalemistaotlused ja pakkumised, mis ei vasta pakkumismenetluse dokumentides sätestatud kõikidele olulistele nõuetele või erinõutele, kõrvaldatakse.

Hindamiskomisjon võib siiski paluda taotlejatel või pakkujatel esitada ettenähtud tähtaja jooksul lisamaterjali või selgitusi esitatud dokumentide kohta seoses väljajätmis- ja valikukriteeriumidega.

4.   Artiklis 78 osutatud põhjendamatult madalate hindadega pakkumiste puhul nõuab hindamiskomisjon kogu olulist teavet pakkumise sisu kohta.

Artikkel 85

Käesolevad finantssätted ei mõjuta liikmesriikide meetmeid, mis on võetud EÜ asutamislepingu artikli 296 või direktiivi 92/50/EMÜ artikli 4, nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riigihanke tarnelepingute menetlused (7) artikli 2 või nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riigihanke ehituslepingute menetlused (8) artikli 2 alusel.

IV   JAOTIS

RAAMATUPIDAMISARUANNETE KONTROLL, AUDIT JA ESITAMINE

Artikkel 86

Tegevjuht esitab iga kolme kuu järel juhtorganile aruande tulude ja kulude teostamise kohta eelnenud kolme kuu jooksul ja alates eelarveaasta algusest.

Artikkel 87

1.   Agentuuri poolt hallatavate kulude ja tulude välisaudit viiakse läbi pärast iga eelarveaasta lõppu.

2.   Lisaks võib juhtorgan tegevjuhi või liikmesriigi ettepanekul millal tahes määrata välisaudiitorid, kelle ülesanded ja töölevõtmise tingimused ta kindlaks määrab.

3.   Välisauditeid silmas pidades luuakse kuueliikmeline audiitorite kolleegium. Juhtorgan määrab liikmesriikide esitatud kandidaatide hulgast igal aastal kaks liiget kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mis ei ole pikendatav. Kandidaadid peavad olema liikmesriigi riikliku auditeerimisasutuse liikmed ja pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Nad peavad olema vajaduse korral kättesaadavad ülesannete täitmiseks agentuuri nimel. Kõnealuste ülesannete täitmisel:

a)

maksab kolleegiumi liikmetele jätkuvalt palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus ja nad saavad agentuurilt ainult hüvitusi lähetuskulude eest vastavalt eeskirjadele, mis kehtivad sama astme Euroopa ühenduste ametnikele;

b)

küsivad ja saavad nad juhiseid ainult juhtorganilt; audiitorite kolleegium ja selle liikmed on oma auditeerimisvolituste piires täiesti sõltumatud ja vastutavad üksnes välisauditi läbiviimise eest;

c)

annavad nad oma ülesannetest aru ainult juhtorganile;

d)

kontrollivad nad, kas agentuuri hallatavad tulud ja kulud on teostatud kooskõlas kehtivate õigusnormide ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

4.   Audiitorite kolleegium valib igal aastal järgnevaks eelarveaastaks endale esimehe. Kolleegium võtab vastu selle liikmete läbi viidud audititele kehtivad eeskirjad, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste nõuetega. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui edastab need tegevjuhile ja juhtkomiteele.

5.   Enne oma ülesannete täitmist peavad agentuuri tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavad isikud olema saanud heakskiidu juurdepääsuks nõukogu valduses olevale salastatud teabele vähemalt “Secret UE” tasemel või vajaduse korral samaväärse heakskiidu liikmesriigilt. Kõnealused isikud tagavad, et nad peavad kinni sellise teabe salastatusest ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealuse teabele ja andmetele kehtivate eeskirjadega.

6.   Agentuuri tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma sellest eelnevalt teatamata juurdepääs kõnealuste tulude ja kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha koopiaid. Agentuuri tulude ja kulude teostamisega tegelevad isikud pakuvad tegevjuhile ja kõnealuste kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesanne täitmise juures vajalikku abi. Audiitorite poolt läbi viidavate auditite kulud rahastatakse agentuuri üldeelarvest.

Artikkel 88

1.   Tegevjuht koostab ja esitab peaarvepidaja abiga eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks audiitorite kolleegiumile läbivaatamiseks ja arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande, aastabilansi ning tegevusaruande eelnõud.

2.   Raamatupidamise aastaaruandes näidatakse iga agentuuri hallatava eelarve kohta assigneeringud, võetud kulukohustused ja makstud kulud ning mitmesugused tulud ning liikmesriikidelt ja muudelt osapooltelt laekunud tulud. Bilansis näidatakse aktivana kõiki agentuuri kuuluvaid varasid, võttes arvesse nende amortiseerumist ja kadusid või arvelt mahavõtmist, ning näidatakse reserve passivana.

3.   Audiitorite kolleegium annab nende lõikes 2 viidatud dokumentide kohta oma arvamuse ja esitab tähelepanekud eelarveaastale järgneva aasta 15. juuniks.

4.   Eelarveaastale järgneva aasta 31. juuliks esitab tegevjuht juhtorganile lõikes 2 viidatud dokumendid koos audiitorite kolleegiumi arvamuse ja tähelepanekutega, millele ta lisab oma vastused neile.

5.   Juhtorgan kiidab raamatupidamise aastaaruande ja aastabilansi heaks. Juhtorgan kinnitab tegevjuhi ja peaarvepidaja eelarve täitmise kõnealusel eelarveaastal.

6.   Raamatupidamise aastaaruanne ja aastabilanss avaldatakse pärast nende kinnitamist Euroopa Liidu Teatajas.

7.   Peaarvepidaja säilitab kõik raamatupidamisaruanded ja varaloendid viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil kõnealuse eelarve täitmine kinnitati.

Artikkel 89

1.   Iga eelarveaasta saldo kirjendatakse järgneva eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringutena olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

2.   Arvestuslikud tulud või maksete assigneeringud kantakse järgneva aasta eelarvesse eelarvemenetluse käigus.

3.   Pärast iga eelarveaasta assigneeringute heakskiitmist kirjendatakse paranduseelarve abil järgmise eelarveaasta eelarvesse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused.


(1)  EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. Direktiiv on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(3)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

(4)  EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

(5)  EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.

(6)  EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).

(7)  EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1. Direktiiv on tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2004/18/EÜ.

(8)  EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54. Direktiiv on tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2004/18/EÜ.