16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/1

1.1

Komitee on seisukohal, et Euroopas on äärmiselt vajalik märkimisväärselt tugevdada praeguseid teadus- ja arendustegevuse meetmeid, parandada selleks vajalikke raamtingimusi ning luua vastavad finantstingimused.

Lisaks ELi, liikmesriikide ja tööstuse tõhusatele teadus- ja arendusprogrammidele on vaja Euroopa teadus- ja arendustegevuse siseturgu, et oleks võimalik Euroopa Liidus olemasolevat ja arendatavat potentsiaali paremini kasutada ja vabastada — see ongi Euroopa teadusruum.

1.2

Komitee tervitab komisjoni kavatsust tugevdada ja laiendada Euroopa teadusruumi. Esitatud eesmärgid ja ettepanekud on suures osas õiged ja väärivad toetust. Siiski tuleb neid täiendada ning mõnel puhul ka selgitada või parandada.

1.3

Komitee toetab eesmärki luua teadlastele atraktiivne Euroopa tööturg, kus võimaldatakse ja väärtustatakse liikuvust. Esiplaanil olevad küsimused puudutavad lepingutingimusi, atraktiivset palgataset, kogu ELis kehtivat sotsiaalkindlustust ja -hüvitisi ning perekonda kooshoidvaid tingimusi. Selles osas on eelkõige liikmesriikides väga suured puudujäägid. Seetõttu kutsub komitee esmajoones liikmesriike ja asjaomaseid sotsiaalpartnereid neid puudujääke korvama ja eelkõige noortele teadlastele atraktiivseid karjäärivõimalusi pakkuma, mis oleksid võrreldavad andekatele akadeemilise haridusega inimestele pakutavate alternatiivsete võimalustega. Siis oleks taas rohkem noori valmis oma energiat ja aega väga pingelistesse ja valikulistesse õpingutesse investeerima, aidates sel teel korvata teaduse ja tehnoloogia valdkonna kvalifitseeritud spetsialistide ja kõrgkoolilõpetajate ähvardavat puudust Euroopas.

1.4

Komitee toetab Euroopa Ülemkogu sõnastatud Barcelona eesmärki. Praeguste otsuste kohaselt on aga ühenduse panus Barcelona eesmärgiks seatud koguinvesteeringutest teadus- ja arendustegevusse siiski vaid umbes 2 % (st üks viiekümnendik). Barcelona eesmärgi saavutamisel lasub seega suurim poliitiline vastutus liikmesriikidel ja majanduslik vastutus tööstussektoril. Seetõttu on komitee soovitused suunatud eelkõige nõukogule, parlamendile ja liikmesriikidel, et nad teeksid kõik vajaliku, et Euroopa teadus- ja arendustegevus taas maailma tippu viia, ja võtaksid selleks vajalikud meetmed võtta.

1.5

Komitee kordab oma soovitust, et ELi panust teadus- ja arendustegevuse kogukuludesse tuleks tõsta vähemalt 3 %-ni, et seeläbi tugevdada teadustegevuse eraldatud ELi vahendite mõju liikmesriikide ja tööstussektori vajalikele investeeringutele teadustegevusse. Lisaks tuleb üks osa struktuurifondi vahenditest eraldada teadus- ja arendustegevuse valdkonna infrastruktuurimeetmele ning tugevdada rahastamisvõimalusi Euroopa Investeerimispanga (EIB) abil. See soovitus on kaua aega alahinnatud tõsise energia- ja kliimaprobleemi tõttu veelgi pakilisem

1.6

Komitee toetab eesmärki viia teaduse ja tehnoloogia infrastruktuurid maailmatasemele, selle saavutamiseks tuleb aga tagada ka pikaajaline ja kindel rahastamine. Edu ja eesmärgi saavutamise põhieeldus on liikmesriikide kohalike asjaomaste instituutide ja ülikoolirühmade kaasamine ning tehniliste projektide puhul tööstussektori pühendunud osalemine. Ainult selline koostöö kujundab terviku ning loob Euroopa lisaväärtust.

1.7

Komitee toetab eesmärki tugevdada nii teadusasutusi — ja ka nende katusorganisatsioone — kui teadus- ja arendustegevuse peamisi algatajaid ja kandjaid. Nad vajavad usaldusväärset pikaajalist kavandamisvõimalust, sobivat varustust ja piisavalt otsustamisvabadust. Selleks tuleb neile anda suurem vastutus finantsressursside kasutamisel, tagada piisavalt suur rahastamisbaas, projektide kogurahastamine, võimalus ressursse üle kanda järgmise aasta eelarvesse, edasiminekut pidurdava bürokraatia vähendamine uurimistöös ja õpetamises, stiimulid ja tipptulemuste edendamine teaduse lisarahastamise kaudu konkurentsi alusel.

1.8

Komitee leiab, et ühised tehnoloogiaalgatused ja tehnoloogiaplatvorm on olulised vahendid tehnoloogiliste innovatsioonide loomiseks strateegiliselt olulistes teadusvaldkondades. Lisaks seejuures vajalikele avaliku ja erasektori partnerlustele ja ühistele teadusprogrammidele tuleb piisavalt kaasata ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Euroopa Tehnoloogiainstituudi loodavad teadmiste ja innovatsioonikooslused peavad kasutama sealjuures saadud kogemusi. Seejuures võivad ERA-NETi ja CORNETi projektide ning ka EUREKA-klastrite raames saadud kogemused andas amuti väärtusliku panuse.

1.9

Komitee toetab eesmärki avada Euroopa teadusruum maailmale. Samas on otsustav kriteerium teadusruumi atraktiivsus. Ainult siis, kui praegu toimuv kahetsusväärne ajude äravool peatatakse mitte ainult kvantitatiivses, vaid ka kvalitatiivses mõttes maailma mastaabis kõige võimekamate ja edukamate teadlaste osas, on võimalik see eesmärk saavutada. Selleni jõudmiseks peavad kõik olulised tegurid paigas olema: tase, varustus, töötingimused, poliitiline raamistik, karjäärivõimalused ja vabadus, isiklik sissetulek ja ühiskondlik tunnustus.

1.10

Komitee toetab avatud kooskõlastusmeetodit, mille abil hinnatakse liikmesriikide strateegilisi eesmärke ja poliitikat ning vahetatakse kogemusi, et jõuda ühtsuse ja optimaalse Euroopa teaduspoliitikani. Teiselt poolt tuleb kõrvale jätta Euroopa teadustegevuse igasugune ülevalt-alla toimuv üksikasjalik kooskõlastamine, mille eesmärk on üldine ühtlustamine ja mis hõlmab teadusasutusi või ettevõtteid. Seepärast peab vältima muljet, nagu oleks komisjoni eesmärk Euroopa teadustegevust tsentraalselt juhtida. Küsimus on selles, kuidas saavutada sobiv tasakaal ELi raamistiku, liikmesriikide autonoomia ning institutsiooniliste ja üksikisikute algatuste ja planeerimisvõime vahel. Ainult paljude meetodite, lähenemisviiside ja teemadevalikuga on võimalik tagada asjaomased parimad tulemused, menetlused ja innovatsioonid.

1.11

Komitee kordab oma üleskutset piirata bürokraatiat. Seepärast soovitab komitee, et bürokraatia vähendamine lisataks komisjoni tulevases tegevuskavas oluliste poliitiliste eesmärkide hulka. See tähendab, et koos liikmesriikide ja teadusorganisatsioonidega tuleb välja töötada meetod, kuidas vähendada ülereguleerimist ja Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja institutsioonilisel tasandil nõutavate aruandekohustuste, taotlemismenetluste, ekspertiiside, hindamiste ja lubade väljastamise menetluste suurt hulka ja piirduda üksnes tõepoolest vajalikuga. Isegi konkurents tipptulemuste pärast toob alguses teadlastele kaasa suurema bürokraatiakoorma. Seda olulisem on, et üldise vähendamise ja lihtsustamise abil leitaks vastuvõetav lahendus. Hirm, et mõnel juhul võidakse teha vigu või valesti toimida, ei tohi kaasa tuua ülereguleerimist, mis halvab kõigi tegevust.

1.12

Komitee peab vajalikuks, et rahastamisasutuste ja eriti ka komisjon personali hulgas oleks teadusmaailmas tunnustatud eksperte, kes on pikemat aega tundnud ja jätkuvalt tunnevad asjaomase teadusvaldkonna erijooni ja kogukonda (töökohtade korrapärane rotatsioon ei ole kasulik).

1.13

Komitee soovitab, et Euroopa Teadusruumi täiendaks Euroopa teadmisteruum, mille eesmärk on luua Euroopas teadmistepõhine ühiskond. See eeldab kõigi kodanike põhjalikku ja laiaulatuslikku haridust ning samuti teadlaste ja inseneride täiendavat kõrgetasemelist eriharidust. Selleks on vaja sobivat „teadmiste juhtimist”. Teadus- ja arendustegevus toetuvad uute teadmiste loomisel olemasolevatele teadmistele.

1.14

Komitee soovitab välja töötada selged ja arusaadavad reeglid ühenduse paljude vahendite reguleerimiseks teadus- ja arendustegevuse edendamise ja kooskõlastamise valdkonnas. Sealhulgas soovitab komitee koostada komisjoni kõigi teadus- ja arendustegevuse eesmärkide edendamiseks ja kooskõlastamiseks mõeldud vahendite ja meetmete kokkuvõtva nimekirja (ja kasutusjuhend). See peab ka näitama, kas järjest arvukamad vahendid ja meetmed on piisavalt määratletud ja nende eesmärk selge ning kas võimalikel kasutajatel ja komisjoni töötajatel on neist on lihtne aru saada ja neid rakendada või tuleb neid muuta.

1.15

Mitmeid rohelises raamatus käsitletud teemasid tuleb arutada eraldi. Neid ja teisi aspekte käsitleb komitee käesolevas arvamuses allpool.

2.1

Komisjoni teatise taust on varasemad arutelud praegu kehtiva teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi üle ning selle vastuvõtmine, selleks valitud teadusvaldkonnad (nn eriprogrammid), selleks kasutada olevad vahendid ning osalemiseeskiri. Seetõttu ei käsitle komisjon kõnealuses teatises enam teadustegevuse sisu, vaid ainult Euroopa teadusruumi strateegilisi eesmärke.

2.2

Lühikese taustatutvustuse järel võetakse kokku Euroopa teadusruumi ülesanded ja eesmärgid ning neid arutatakse, kontrollitakse ja kohandatakse uute arengutega praegust olukorda arvestades. Teatise lähtepunkt on Euroopa teadus- ja arendustegevuse olulisus Lissaboni strateegia seisukohast, samuti selle konkurentsivõime küsimus globaalsel tasandil.

2.3

Seejuures tõstetakse konkreetsete ülesannete ja eesmärkidena esile järgmised punktid:

2.4

Tehakse kokkuvõte seni saavutatust ning sellest lähtuvalt pakutakse välja tulevased meetmed Euroopa teadusruumi konsolideerimiseks ja edasiseks väljaarendamiseks. ELi praegune teadusuuringute raamprogramm kavandati komisjoni poolt just kõnealuste meetmete toetamiseks; selle vahendeid suurendati märkimisväärselt, kuid siiski vähem kui Euroopa Komisjon (ja komitee!) algselt soovitas. Uued algatused, mis viidi ellu koos seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013), nagu näiteks Euroopa Teadusnõukogu, mõjutavad edaspidi oluliselt Euroopa teadusmaastikku. Ka tulevane Euroopa Tehnoloogiainstituut võib anda panuse maailmatasemel teadmiste ja innovatsioonikoosluste loomisse.

2.5

Samas toob komisjon välja puudused, mis tuleks kõrvaldada, nagu (lühendatult):

2.6

Rohelise raamatu teisi aspekte käsitletakse järgnevates komitee märkustes.

2.7

Ergutamaks rohelise raamatu alusel laialdast arutelu, on komisjon esitanud 35 konkreetset küsimust. Neile küsimustele parlamendilt, nõukogult, EMSK-lt, Regioonide Komiteelt, liikmesriikidelt ning teadlastelt ja teadusasutustelt oodatavate vastuste põhjal on kavas 2008. aastal välja töötada meetmete ettepanekud. Paljudele nendest küsimustest vastatakse juba peatükis 3. Mõnda eriküsimust käsitletakse peatükis 4.

3.1

Tipptasemel teaduse olulisus. Komitee on korduvalt (1) tähelepanu juhtinud sellele, et teaduslikud ja tehnilised tippsaavutused ning nende muutmine konkurentsivõimeliseks majandusjõuks on otsustav eeldus selleks, et meie tulevik globaalses keskkonnas ja Euroopa sotsiaalmudel ei oleks ohus.

Seetõttu on Euroopas äärmiselt vajalik märkimisväärselt tugevdada praeguseid teadus- ja arendustegevuse meetmeid, seada selleks vajalikke poliitilisi prioriteete, parandada vajalikke raamtingimusi ning luua vastavad finantstingimused. Oluline on konkurentsipõhimõtte rakendamine tipptaseme kriteeriumide alusel. Komitee on juba mitmeid kordi avaldanud oma seisukohta vajalike riigiabi eeskirjade kohta (2).

3.2

Euroopa teadus- ja arendustegevuse siseturg. Lisaks ELi, liikmesriikide ja tööstuse tõhusatele teadus- ja arendusprogrammidele on vaja Euroopa teadus- ja arendustegevuse siseturgu, et Euroopa Liidus olemasolevat ja arendatavat potentsiaali paremini kasutada ja vabastada — see ongi Euroopa teadusruum.

3.3

Põhimõtteline heakskiit. Komitee tervitab rohelises raamatus väljendatud komisjoni kavatsust konsolideerida, tugevdada ja laiendada Euroopa teadusruumi — jätkates üldiselt positiivset arengut. Komitee näeb, et tekstis kajastuvad komitee varasemate soovituste olulised elemendid (3). Komisjoni nimetatud eesmärgid on õiged ja nende saavutamiseks tehtud ettepanekuid peab komitee suures osas sobivaks ja toetust väärivaks, kuid need vajavad siiski täiendamist ja üksikutel juhtudel ka selgitust või korrigeerimist.

3.4.1

Teaduskogukond. Juba üle 50 aasta tagasi loodi Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon CERN (4). Sellele rahvusvahelise teaduskogukonna sõltumatule jõupingutusele, st rahvusvaheliselt juhtivate teadlaste (5) omaalgatusele, sai osaks Euroopa mõjukate poliitikute vajalik toetus. Sellega loodi tipptasemel Euroopa katserajatis, mida üksikud riigid poleks suutnud ega olnud valmis üksinda rahastama ja kasutama. Sarnastel põhjustel toimus hiljem ka teiste riigiüleste Euroopa organisatsioonide, nagu ECMWF, EMBO ESRF, ESO, ESA ja ILL (6), loomine.

3.4.2

Euroopa Ühendus.25. märtsil 1957 Roomas allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamisleping on üks kolmest Euroopa Ühenduse asutamislepingust. Sellega algas ka ühenduse tegevus teadus- ja arendustegevuse valdkonnas  (7). 1986. aastal pandi teadus- ja arendustegevuse 1. raamprogrammi jõustumisega alus üldisele, EURATOMi eesmärkidest kaugemale minevale ühenduse teaduspoliitikale. 2000. aastal järgnenud otsusega — seoses Lissaboni strateegia koostamisega — Euroopa teadusruumi loomise kohta kinnitasid Euroopa poliitilised otsustajad kavatsust luua Euroopa teadustegevusele formaalne raamistik. Euroopa teadusruum pidi ühtlasi saama ka sümboolseks kaubamärgiks, mille põhimõte ja eesmärgid olid suunatud Lissaboni strateegiale.

3.4.3

Barcelona eesmärk. Nagu mitmeid kordi rõhutatud, toetab komitee Barcelona eesmärki, mille Euroopa Ülemkogu viis aastat tagasi Lissaboni strateegiast tulenevalt seadis. Kõnealuse eesmärgi kohaselt tuleb ELi teadus- ja arendustegevusse suunatavaid kogukulutusi suurendada, nii et 2010. aastaks moodustaksid need ligikaudu 3 % SKTst. Selleks vajalikke investeeringuid peaksid kahe kolmandiku ulatuses rahastama eraettevõtted. Praeguste otsuste kohaselt on aga ühenduse panus Barcelona eesmärgiks seatud koguinvesteeringutest teadus- ja arendustegevusse siiski vaid umbes 2 % (st vaid üks viiekümnendik!).

3.5

Liikmesriikide poliitilised kohustused. Barcelona eesmärgi saavutamise eest lasub seega suurim poliitiline vastutus liikmesriikidel ja majanduslik vastutus tööstusel ja erasektoril. Seetõttu on komitee järgmised soovitused ja üleskutsed suunatud eelkõige nõukogule, parlamendile ja liikmesriikidele, et nad astuksid kõik tungivalt vajalikud sammud ja toetaksid rohelises raamatus sõnastatud eesmärke, et Euroopa teadus- ja arendustegevus taas maailma tippu viia, selleks esmalt Barcelona eesmärki ellu viies, ning võtta selleks kõik muud vajalikud meetmed.

3.6

Ühenduse teadustegevuse rahastamise võimendava mõju parem kasutamine. Kuid ka ühendusepoolne teadustegevuse rahastamine on väga oluline. Sellel ei ole mitte ainult integreeriv ja kooskõlastav mõju, vaid eelkõige võimendav mõju liikmesriikide ja tööstuse investeeringutele teadustegevusse. Seetõttu tuleks nimetatud võimendavat mõju märkimisväärselt suurendada, et liikmesriigid ja tööstus saaksid lõpuks anda oma täieliku panuse, mis on vajalik seni täitmata Barcelona eesmärgi saavutamiseks. Euroopa peab endale teadvustama oma traditsioone kunagise juhtiva teadus- ja innovatsiooniruumina ning need taaselustama.

3.6.1

Ühenduse panuse suurendamine. Komitee on märkinud (8), et praegune teadus-ja arendustegevuse eelarve ei ole piisav kõnealuse võimendava mõju kasutamiseks. Seetõttu kordab komitee tungivat soovitust suurendada ühenduse panust Euroopa teadusruumi teadus- ja arendustegevuse üldistesse kulutustesse praeguselt märgatavalt vähem kui 2 %-lt eelseisva eelarve läbivaatamise käigus 2008. aastal vähemalt 3 %-le, lisaks kasutada olulist osa struktuurifondi vahenditest teadus- ja arendustegevuse valdkonna infrastruktuurimeetmetesse (9)  (10), ning samuti suurendada märkimisväärselt Euroopa Investeerimispanga pakutavaid toetusvõimalusi.

3.6.2

Tungiv vajadus poliitilise otsuse järele. Just komisjoni avaldatud statistiline aruanne (11) Euroopa teadustegevuse praeguse olukorra ja rahastamise kohta võrreldes rahvusvaheliste konkurentidega kinnitab äärmiselt tungivat vajadust muuta komitee eelpool toodud soovitus poliitiliseks otsuseks. Väga tõsine ja kaua alahinnatud energia- ja kliimaprobleem raskendab olukorda veelgi.

3.7

Kriitiline mass, ressursside ja ekspertteadmiste ühendamine, Euroopa lisaväärtus. Ühendus peaks ennekõike tegelema nende teaduslik-tehnilise progressi jaoks oluliste teadusülesannete ja -projektidega, mis ületavad üksikute liikmesriikide valmiduse ja võimalused ning majandusliku suutlikkuse või mille mõju suureneb märkimisväärselt ühenduse tegevuse ja üleeuroopalise võrgustiku abil, ning neid rahastama. Selle tulemuseks on märkimisväärne lisaväärtus võrreldes üksikute liikmesriikide jõupingutustega.

3.8

Infrastruktuurid ja tippteadusasutused. Paljudes eriti olulistes teadusvaldkondades on põhjapanevate uute teadmiste ja tehnilise progressi eeltingimuseks kulukad infrastruktuurimeetmed ja suuremahulised seadmed ja need annavad tehnilisele arengule (konkurentsieelses etapis) uuelaadseid võimalusi parendamiseks ja innovatsiooniks. Seetõttu peab komitee äärmiselt oluliseks rohelises raamatus nimetatud maailmatasemel teadustöö infrastruktuuride väljaarendamise eesmärki. Kõnealused infrastruktuurid on tipptasemel teadustegevuse alus ja katalüsaator. Nad on maailma parimate teadlaste ja inseneride jaoks oluline atraktiivsustegur ja seega annavad nad suurepärasel viisil panuse ka teise toetust vääriva olulise eesmärgi saavutamisse, milleks on eesmärk luua kõrgtasemel teadusasutusi, mis tõstaks Euroopa teadustegevuse ja Euroopa teadusruumi kaubamärgi mainet.

3.8.1

ESFRI  (12) nimekiri. Komitee tervitab seetõttu liikmesriikide ja komisjoni osalusel loodud ning nõukogu poolt (13) heaks kiidetud ja toetatavat ESFRI nimekirja. Samas juhib komitee tähelepanu asjaolule, et lisaks liikmesriikide esmasele panusele on siin tulevikus vaja ka tugevamat, usaldusväärset ja pidevat komisjoni panust, Sest siin ilmneb poliitiline tahe teaduslik-tehnilisteks esmasaavutusteks eriti selgelt. Sellest tulenevalt toetab komitee selgesõnaliselt tegevuskava edasist pidevat järgimist, samuti ühenduse olulist rahalist panust kõnealuste rajatiste ehitamisse ja pikaajalisse käitamisse. Komitee rõhutab sobivate lepingutingimuste olulisust kõnealuste rajatiste avamiseks partneritele või kasutajatele kogu Euroopa teadusruumist ning rajatiste atraktiivseks muutmiseks ning toetab lisaks jõupingutusi partnerluste ja osaluste loomisel väljaspool Euroopat (14).

3.8.2

Rahastamise järjepidevus. Suurte investeeringukulude tõttu on just pikaajaliste projektide puhul oluline, et nende rahastamine oleks kuni eesmärkide saavutamiseni usaldusväärne ja järjepidev, kuni nad täidavad teadusliku tipptaseme kriteeriumi. Rahastamise tugevad kõikumised, ebakindlus või lausa katkestamine ei põhjusta kõnealuses valdkonnas mitte ainult kulukate investeeringute ja teaduslik-tehnilise arendustegevuse raiskamist, vaid see hävitab ka loodud võrgustikud, rahvusvahelise koostöö ja usalduse tulevaste lubaduste suhtes. Sellega kahjustatakse ka teadlaste ja inseneride Euroopa tööturgu.

3.8.3

Ülikoolide ja instituutide kaasamine. Kõnealuste märkimisväärsete infrastruktuuriprojektidesse tehtavate investeeringute edukuse ja tippteaduse baasi vajaliku laienemise põhieeldus on liikmesriikides paiknevate asjaomaste ülikoolirühmade, instituutide ja uurimisorganisatsioonide vastutustundlik osalemine vastavate katserajatiste arendamisel ja kasutamisel: see võrgustik on ainus viis terviku vormimiseks/moodustamiseks ja Euroopa lisaväärtuse loomiseks. Seetõttu on samuti oluline kõnealuse võrgustiku piisav rahastamine ning eriprogrammidele koostöö ja idee piisavate ressursside eraldamine. Sellest tulenevalt tuleb eraldada ka piisavalt vahendeid reisideks ja viibimisteks kohapeal, samuti teabevahetussüsteemide ja abiseadmete jaoks. Komitee juhib siinkohal tähelepanu ka liikuvuse edendamise suurele tähtsusele.

3.8.4

Takistusteta liikuvus. Komitee toetab eesmärki tagada Euroopa teadusruumis takistusteta liikuvus liikmesriikide, organisatsioonide ning samuti avaliku ja erasektori vahel. Liikuvus ei aita kaasa mitte ainult erialasele arengule, teadmistevahetusele ja erialasele kogemusele, vaid see laiendab üldist horisonti, tugevdab otsustusvõimet ja edendab kultuurilist mõistmist. Seetõttu tuleb parandada või kõrvaldada kõik tõkked ja põhjendamatud meetmed, mis veel piiravad takistamatut liikuvust. Siia kuuluvad riikidevahelised tõkked, omandatud sotsiaalsete õiguste ebapiisav tunnustamine/ülekandmine, kuid samuti nt maksuõiguslik halvemus/koormus perekondade kolimisel koos elukoha ja kinnisvara vahetamisega.

3.8.5

Olukord uutes liikmesriikides. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et soovitud Euroopa-sisene teadlaste liikuvus uutest liikmesriikidest ei viiks pikas perspektiivis ajude äravooluni, ning luua vastavaid stiimuleid. Komitee on juba ühes varasemas arvamuses viidanud asjaolule, et atraktiivsete teadusasutuste loomine uutes liikmesriikides on seetõttu erilise tähtsusega.

3.9

Euroopa teadusruumi väärtustamine. Eduka ja tõhusa rahvusvahelise koostöö tulemusena, eelkõige suurte Euroopa ühisprojektide puhul, kasvab osalejate ühtekuuluvustunne, mis tuleb kasuks Euroopa teadusruumi väärtustamisele ja Euroopa mainele.

3.10

Omaalgatus ja erialakonverentsid. CERNi näide, aga ka nt Euroopa tuumasünteesi alaste teadusuuringute rajatised näitavad teaduskogukonna tahet ja suutlikkust omaalgatuslikult otsida ja leida rahvusvahelisi koostööpartnereid ning kaasata kolmandate riikide valitsusi rahvusvahelisse rahastamisse. Vajalik eeldus selleks on ka eraldada vahendeid eriti olulisteks teaduslik-tehnilisteks erialakonverentsideks Euroopas, samuti eelkõige noorte Euroopa teadlaste osalemiseks rahvusvahelistel konverentsidel.

3.10.1

Teaduslik-tehnilised ühendused — kodanikuühiskonna organisatsioonid. Erialakonverentsid on oluline foorum tulemuste levitamiseks ja hindamiseks, teadmiste- ja mõttevahetuseks, koostöö käivitamiseks ning uute parendatud kontseptsioonide arendamiseks. Seesuguseid konverentse korraldavad tavaliselt tüüpiliste kodanikuühiskonna organisatsioonidena asjaomased erialaliidud (15). Seetõttu soovitab komitee nende saavutusi rohkem arvestada ja tunnustada, samuti nende tegevust teadmiste levitamisel, tulemuste hindamisel ja teadustegevuse kooskõlastamisel rohkem kasutada ja toetada.

3.11

Raamprogrammid. Komitee arvates on ühenduse teadus- ja arendustegevuse raamprogramm koos Euroopa Aatomiühenduse raamprogrammiga olulised ühenduse vahendid Euroopa teadusruumi elluviimiseks.

Täienduseks eriprogrammidele Infrastruktuur ja Ideed annavad kooskõlastatud koostööle (vt punkti 3.13) olulisi impulsse eelkõige eriprogrammid Koostöö ja Inimesed ja nendega seotud toetusmeetmed. Seetõttu on nende asjakohane rakendamine Euroopa teadustegevuse ja Euroopa teadusruumi piiriülese ja sünergiat loova identiteedi kujundamisel oluline element.

3.11.1

Alusuuringud ja nende rakendamine. Oluline on alusuuringute täielik kaasamine ja nende otsustava tähtsuse tunnustamine progressi ja innovatsiooni seisukohast. Sellest tuleneb ka vajalik tasakaalustatus ühelt poolt alusuuringute kavandatava rahastamise ja teiselt poolt rakendusuuringute ja toodetele ja protsessidele suunatud teadustegevuse vahel. Nagu korduvalt rõhutatud (16), ei ole nende valdkondade vahel selgeid eraldusjooni, vaid mitmesugused vastasmõjud; nad mõjutavad üksteist.

3.11.2

Ühised tehnoloogiaalgatused, tehnoloogiaplatvormid ja ETI. Komitee rõhutab ühiste tehnoloogiaalgatuste ja tehnoloogiaplatvormide olulist rolli. Need aitavad kaasa eesmärgile luua strateegilistes teadusvaldkondades avaliku ja erasektori partnerlusi ja viia läbi ühiseid teadusprogramme. Komitee soovitab Euroopa Tehnoloogiainstituudi loodavate teadmiste ja innovatsioonikoosluste (Knowledge and Innovation Communities) puhul kasutada sealjuures saadud kogemusi. Seejuures võivad ka ERA-NETi projektide ning EUREKA-klastrite raames saadud kogemused anda väärtusliku panuse.

3.11.3

VKEd. Avaliku ja erasektori partnerluste, aga ka tööstuste partnerluste puhul mängib olulist rolli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) piisav kaasamine. Komitee tervitab asjaolu, et komisjon teeb selles osas erilisi jõupingutusi ja soovib neid jätkata. Sellele võib anda panuse ka ERA-NETi raames käivitatud CORNETi (Collective Research Networking) (17) projekt.

3.11.4

Teabe salastamine. Uue teabe vaba levitamine oli ja on kaasaegse teaduse üks edutegureid (vt ka punkt 4.4.2 avatud juurdepääs). Selle piiramise probleem on lisaks intellektuaalomandi aspektile seotud eelkõige küsimusega, millisest etapist alates hakkab uuendusliku tehnoloogia arendamisel salastamine — turumajandusliku konkurentsi tõttu (18) — takistama vajalikku teadmiste jagamist ning edasist koostööd tööstuspartneritega ja nende vahel. Komitee soovitab nimetatud olulist küsimust põhjalikumalt uurida, sest sellest sõltub koostöö, eelkõige avaliku ja erasektori koostöö edu.

3.12

Teadusasutuste tugevdamine. Komitee toetab eesmärki tugevdada teadusasutusi — ja ka nende katusorganisatsioone — kui teadus- ja arendustegevuse peamiseid algatajaid ja kandjaid. Neis asutustes toimub koordineerimine, planeerimine ja uurimistegevus ning seal valitsev töökliima, tegevusvabadus ja uurimisstiil määravad iga asutuse maine ja edu. Selleks vajavad nimetatud asutused ja organisatsioonid pikaajalist usaldusväärset planeerimist, piisavalt vahendeid ning sobival määral otsustusvabadust. Eeltingimus selleks on suurem vastutus finantsressursside kasutamisel, usaldusväärne, piisavas ulatuses (tavaliselt vähemalt 75–80 %) baasrahastamine, projektide kogurahastamine, võimalus ressursse üle kanda järgmise aasta eelarvesse, teadlaste bürokraatiakoorma vähendamine, stiimulid ja tipptulemuste edendamine piisavalt pikaajaliselt kavandatud lisavahendite abil konkurentsi alusel ja vastavalt tulemustele.

3.13

Avatud kooskõlastamine. Liikmesriikide teaduspoliitika ja strateegiliste eesmärkide vastastikuse avatud kooskõlastamise ning hindamise edendamisel on peamised tegurid komisjoni teaduspoliitilisi algatusi käsitlevad ELi tasandi äraproovitud otsustusprotsessid ja samuti nende ettevalmistamisel läbi viidavad konsultatsioonid. Komitee peab konkreetsete prioriteetide või infrastruktuuriprojektide puhul oluliseks ja otstarbekaks ka täiendavaid kooskõlastus- ja koordineerimismeetmeid liikmesriikide ja piirkondadega ning nende vahel, et saavutada suurem sidusus ja optimeerida Euroopa teaduspoliitikat. Seetõttu on koordineerimine mõttekas ka ELi suurte projektide ja infrastruktuurirajatiste (vt punkt 3.8) jaoks loodavate Euroopa valitsustevaheliste teadusorganisatsioonide puhul. Komisjonipoolne koordineerimine toimub ka seitsmenda raamprogrammi toetusmeetmete kaudu (vt punkt 3.11).

3.14

Liigse kooskõlastamise vältimine. Seevastu tuleb vältida Euroopa teadustegevuse ülevalt poolt (ülalt-alla suunaliselt) üksikasjalikku kooskõlastamist, mis ulatub teadusasutuste ja ettevõteteni välja, kas siis eesmärgina iseenesest või üldise ühtlustamise nimel. Seda võidakse teha näiteks kavatsusega vältida kattuvaid uuringuid (19) või uurimistegevuse killustumist, kuid see piiraks vajalikku lähenemisviiside ja meetodite paljusust (vt eriti punkt 4.7.1) ning tekitaks teadlastes, asutustes ja asjaomases tööstustes negatiivse hoiaku.

Seepärast peab vältima muljet, nagu oleks komisjoni eesmärk Euroopa teadustegevust tsentraalselt juhtida. See suurendaks veelgi liikmesriikides kodanike hulgas valitsevat muret liiga suure Brüsseli-poolse tsentraliseerimise pärast (20). Küsimus on selles, kuidas saavutada tasakaal ELi raamistiku, liikmesriikide autonoomia ja otsustusvõime ning institutsioonide ja üksikisikute algatuste ja planeerimisvõime vahel.

3.14.1

Meetodite, lähenemisviiside ja teemade paljusus. Ainult meetodite, lähenemisviiside ja teemade paljususega on võimalik tagada parimad tulemused, menetlused ja uuendused. Paljusus ei ole raiskamine, vaid vajalik optimeerimise ja arengu vahend uute teadmiste ja oskuste omandamisel. Komitee soovitab nimetatud olulises pädevuste piiritlemise küsimuses konsulteerida eelkõige Euroopa teadusnõukoguga

3.15

Täiendav eesmärk: bürokraatia vähendamine. Siiski kordab komitee varem esitatud palvet, et komisjon lisaks Euroopa teadusruumi tulevasse poliitilisse tegevuskavasse olulise eesmärgina ka bürokraatia vähendamise. Koos liikmesriikide ja teadusorganisatsioonidega tuleb välja töötada meetod, kuidas vähendada ülereguleerimist ja Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja institutsioonilisel tasandil nõutavate aruandekohustuste, taotlemismenetluste, ekspertiiside, hindamiste ja lubade väljastamise menetluste suurt hulka, neid vajadusel koondada ja piirduda üksnes tõepoolest vajalikuga. Isegi konkurents tipptulemuste, toetusvahendite jm pärast, mida komitee toetab, toob teadlastele seoses haldus- ja heakskiitmismenetlustega alguses kaasa suurema bürokraatiakoorma. Seda olulisem on, et kõigi nimetatud protsesside vähendamise ja lihtsustamise abil leitaks vastuvõetav lahendus. Komitee on juba juhtinud tähelepanu sellele (21), et hirm, et mõnel juhul võidakse teha vigu või valesti toimida, ei tohi kaasa tuua ülereguleerimist, mis halvab kõigi tegevust. Sama kehtib ka rahastamisasutuste ja teadlaste tööviiside kohta.

3.16

Atraktiivne tööturg ja paremad võimalused kutsealal. Komitee toetab olulist eesmärki luua teadlastele atraktiivne tööturg. Selleks tuleb lepingulisi tingimusi, palgataset, sotsiaalkindlustust/sotsiaalseid õigusi ja pere koospüsimise aspekte kujundada ja parandada sel viisil, et alatasustamine, pikalevenivad lepinguläbirääkimised ja ebakindlus tulevase karjääri osas ei tekitaks teadlastes tunnet, et nende idealismi kasutatakse ära, ning nad ei otsustaks, et nende investeeringud väga nõudlikku ja kitsalt spetsialiseeritud haridusse ei tasu end Euroopas ära ega võimalda edukat karjääri.

3.16.1

Puudujäägid liikmesriikides Eelkõige liikmesriikides on suured puudujäägid ja endiselt võib täheldada arenguid vääras suunas (22). Seetõttu kutsub komitee esmajoones liikmesriike ja vastavaid sotsiaalpartnereid üles neid puudujääke kõrvaldama ja pakkuma eelkõige noortele teadlastele atraktiivseid karjäärivõimalusi, mis suudaksid konkureerida teiste töövõimalustega, mis avanevad andekatele akadeemilise haridusega inimestele. Siis oleks taas rohkem andekaid noori valmis investeerima oma energiat ja aega väga pingelistesse spetsialiseerunud õpingutesse, aidates sel teel korvata teaduse ja tehnoloogia valdkonna spetsialistide ja kõrgkoolilõpetajate ähvardavat puudust Euroopas.

3.16.2

Sooline võrdõiguslikkus Komitee rõhutab oma toetust võrdsetele võimalustele ja meest ja naiste võrdsele kohtlemisele. Vaja on mõlemast soost andekaid inimesi — tähtis on võimekus ja tulemused. (Rääkides „teadlastest” või „inseneridest”, mõeldakse siin mõlemast soost inimesi.)

3.16.3

Liikuvus asutuste, teadusalade, valdkondade ja riikide vahel. Samuti toetab komitee rohelises raamatus seatud eesmärki parandada olulisel määral liikuvust asutuste, teadusalade, valdkondade ja riikide vahel. Komitee viitab selles osas eespool esitatud soovitustele ja samuti oma varasemale soovitusele luua atraktiivne stipendiumisüsteem (loomepuhkused) personalivahetuseks akadeemiliste asutuste ja tööstuse vahel.

3.16.4

Perekonna kooshoidmine. Komitee on juba mitmel korral juhtinud tähelepanu ühele olulisele liikuvuse edendamisega seotud aspektile, nimelt perekonna kooshoidmise võimaldamisele ja edendamisele. Eelkõige puudutab see abikaasa kutsealast tegevust (nt „dual career couples”), sobivaid koole lastele, toetust elukoha vahetamisel (kulude hüvitamine, maksud) jne.

3.17

Euroopa teadusruumi avamine maailmale. Rohelises raamatus nimetatakse eriti olulise eesmärgina Euroopa teadusruumi avamist maailmale. Komitee toetab seda täielikult. Nimetatud eesmärgi saavutamine saab Lissaboni strateegiale oluliseks proovikiviks.

3.17.1

Atraktiivsus on otsustav kriteerium. Lisaks formaalsemat laadi ja paljuski juba teostatud põhimõttelisele avanemisele on otsustav kriteerium Euroopa teadusruumi atraktiivsus. Esimene samm on esitada rahvusvahelistele tippteadlastele kutse, seejärel tuleb aga saavutada, et nad tõepoolest tulevad, ning väljaspool Euroopat töötavate teadlaste puhul tuleb kindlustada, et nad hiljem Euroopasse tagasi pöörduvad.

3.17.2

Nn ajude äravoolu probleemi lahendamine. Kõnealuse ülesande võib täidetuks lugeda alles siis, kui praegune tõepoolest kahetsusväärne ajude äravoolu probleem lahendatakse mitte üksnes kvantiteedi, vaid ka kvaliteedi osas, st maailma võimekaimate ja edukaimate teadlaste ja inseneride näol. Selleni jõudmiseks peavad kõik olulised tegurid paigas olema: tase, varustus, töötingimused, stabiilsed tingimused, karjäärivõimalused ja vabadus, isiklik sissetulek (sh sotsiaaltoetused) ja ühiskonna tunnustus.

3.18

Esimestest edusammudest edasi. Hoolimata endiselt esinevatest puudujääkidest ja veel eelseisvatest ülesannetest tõdeb komitee rahuloluga, et Euroopa teaduspoliitika jõupingutused seoses Euroopa teadusruumiga on andnud esimesi tulemusi ja liiguvad üldiselt õiges suunas. Seetõttu on oluline arengut jätkata, tehes seda Euroopa teadus- ja arenduspotentsiaali jätkuva kiire kasvu, konkurentsile suunatud toetuspoliitika, selle võrgusikuna toimimise ja integreeriva mõju ning eelkõige atraktiivsete ja usaldusväärsete raamtingimuste ja karjäärivõimaluste loomise kaudu — ilma ülereguleerimise ja tsentraliseerimiseta. Euroopa teadusruumist peab saama ülemaailmse ulatusega kontseptsioon.

3.19

Euroopa teadmisteruum. Komitee on korduvalt rõhutanud, et Euroopa teadusruumi peaks täiendama Euroopa teadmisteruumi loomisega (23). Peamine põhjus selleks on eesmärk luua Euroopas teadmistepõhine ühiskond, milleks tuleb kõigile kodanikele anda hea haridus ning pakkuda teadlastele ja inseneridele vajalikku kõrgetasemelist erialast väljaõpet. Sealjuures on väga olulised elukestev õpe ja samuti iseseisev õppimine. Euroopa teadusruumi käsitlevas arvamuses tuleb tähelepanu juhtida ka vajadusele teadmiste asjakohase haldamise järele, mis peab tagama omandatud teadmiste dokumenteerimise, korrastamise, levitamise, kättesaadavaks tegemise ja säilitamise. Teadus- ja arendustegevus toetuvad uute teadmiste loomisel olemasolevatele teadmistele.

3.19.1

Teadmiste haldamine ja tehnoloogia. Teadmiste haldamine on oluline ka tehniliste menetluste turvalise rakendamise seisukohast (24), et võimaldada optimaalset ja turvalist kasutust, viia riskid miinimumini ja mitte ohustada elanikkonda. Selles osas peaks komisjon koostöös asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ka tulevikus vastavaid algatusi tegema ja vajalikke uurimisprogramme edendama.

3.19.2

Õpikud ja üldised ülevaateteosed. Teadmiste säilitamiseks, selgitamiseks ja korrastamiseks ning eelkõige kõrgetasemelise hariduse pakkumiseks on olulised head õpikud, üldised ülevaateteosed ja käsiraamatud. Nende koostamiseks on vaja kogemusi, tööd ja aega ning samuti vabastamist teistest ülesannetest. Komitee soovitab lisada nimetatud tegevuse rahalist toetust vajavate ülesannete hulka, sest kõnealune vaevarikas töö ei too autoritele tavaliselt majanduslikku tulu.

4.1

Küsimused 1–3. Euroopa teadusruumi visiooni elemendid. Peamine eeldus on, et ühiskonnas valitseks teadus- ja arendustegevuse osas avatud suhtumine, mis mõistab ja väärtustab selle tähtsust heaolu, konkurentsivõime, progressi ja kultuuri jaoks. Tähtis on ka piisav teabevahetus eri teadusalade vahel, eriti loodus- ja humanitaarteaduste vahel, kusjuures tuleks püüda kokku leppida ka metodoloogiliste aluste osas. See on ka eeldus selleks, et kõigil poliitikatasanditel oleks võimalik luua vajalikud raamtingimused ja seada prioriteedid. Komisjon ja liikmesriigid saavad sümpoosionide ja konverentside kaudu senisest enam kaasa aidata kogemustevahetusele teaduskogukonna ja kodanikuühiskonna vahel üldiselt ning Euroopa teadusruumi propageerimisele. Olulist rolli peab selles täitma ka meedia, kusjuures pearõhk tuleb panna teabele, mitte arvamustele. Komitee toetab komisjoni püüdeid avaliku arutelu ja edasiste sammude osas.

4.2

Küsimused 8–10: doktorandid. Alustada tuleb noortest, heal tasemel kõrghariduse omandanud teadlastest, nimelt doktorantidest. Tegemist ei ole üliõpilaste või õppuritega (25), vaid oluliste osalistega teaduses ja õpetamisel. Uurimistegevus ja õpetamine ning samuti töö kirjandusega ja osalemine konverentsidel, seminaridel ja suvekursustel on parim viis väljaõppe omandamiseks. Seetõttu tuleb nendes tegevustes osalemist tugevalt toetada ja seda võimaldada. Algatusvõimet ja iseseisvust tuleb innustada ja tasustada, need ei teki kooliõpetuse baasil.

4.3

Küsimus 12 ja järgmised: Alustada tuleks Euroopa Tehnoloogiainstituudist ja selle üksikutest teadmiste ja innovatsioonikooslustest ning neist õppida.

4.3.1

Küsimus 18: esmalt tuleb omandada kogemusi konkreetsete juhtumite varal. Tuleb selgitada riskide ja vastutuse küsimused, nt partneri äralangemise puhul.

4.3.2

Küsimus 19: esmalt tuleb toetuda kogemustele, mis on omandatud juba olemasolevate virtuaalsete instituutidega liikmesriikide teadusasutustes; lisaks sellele edendada alt-üles suunalist lähenemisviisi.

4.3.3

Küsimus 20 (i): asjaomastel institutsioonidel tuleb paluda esitada oma ettepanekud.

4.3.4

Küsimus 20 (ii): objektiivselt mõõdetavate kriteeriumide puudumine. Selles osas on komiteel suured kahtlused. Kardetavasti asetataks kvantitatiivsed, objektiivselt mõõdetavad kriteeriumid — mida teaduses praktiliselt ei ole (26) — esikohale. Tootmisele suunatud arengu puhul võib sellest kasu olla, kuid teaduses soodustaksid need lühiajalist lähenemisviisi ja pealiskaudsust (turundus rahastamisvahendite hankimiseks). Isegi tööstuse uurimisinstituutidele jäetakse tegevusruumi pikemaajaliseks uurimistööks ja alusuuringuteks, mille olulisust tõestavad just kõige edukamad uurimisasutused (27), kuid mida kindlaksmääratud ja eelkõige kvantitatiivsetel kriteeriumidel põhineva hindamismenetluse alusel ei ole lihtne põhjendada. Komitee viitab sellega seoses ka varasemates arvamustes esitatud märkustele (28).

4.4

Küsimus 21: teadmiste jagamine — töötlemata andmed. Kõnealune küsimus on keeruline ja delikaatne. See puudutab töötlemata andmeid (Millises uurimisahela etapis töötlemata andmed tekivad? Nende õigsust peab katsete esialgne läbiviija sageli veel üle kontrollima või hindama). Küsimus on teadlaste omavahelises usalduses (29). Puudub mõistmine katseprotsesside ja teadlastevaheliste inimsuhete (meeskonnatöö, konkurents, prioriteedid jne) osas; kasulikud on stiimulid teadmiste vahetuks jagamiseks. Võtmesõna on tulemuste reprodutseeritavus. Kõrgemal poolt — eriti Euroopa tasandil — ette antud eeskirju tuleks tingimata vältida; vajadusel võiksid olla otstarbekad soovitused, kui kaua tuleb töötlemata andmeid minimaalselt säilitada ning kes selle eest vastutab. Sellele lisandub (vt punkt 3.19.1) teadmiste üldise haldamise küsimus tagamaks, et teadmised ei lähe kaduma. Vajadusel peaks Euroopa teadusnõukogu ka selle küsimusega tegelema.

4.4.1

Veel küsimuse 21 kohta: teabele juurdepääsu ja teabe jagamise probleemid. Küsimus on seotud veel ühe probleemiga, nimelt takistamatu ja kiire juurdepääsuga teaduskirjastuste erialaajakirjades juba avaldatud teabele. Autoriõiguse praegusest tõlgendamisest tulenevalt ei ole vabalt juurdepääsetavaid internetiraamatukogusid ning koopiaid ei tohi enam elektrooniliselt saata. See piirab tugevalt kiiret juurdepääsu olulistele teaduslik-tehnilise kirjanduse kogudele, mis takistab märkimisväärselt teaduslike teadmiste vahetamist ja teaduse arengut.

4.4.2

Avatud juurdepääs. Seda enam kutsub komitee komisjoni üles nimetatud küsimusega tegelema ja otsima uusi, paremaid lahendusi. Üks võimalus oleks avatud juurepääsuga teabesüsteemid (30), nt tunnustatud, ekspertide poolt hinnatavate avatud juurdepääsuga eriala-ajakirjad (vt ka allpool).

4.4.3

Küsimus 23: ajapikendus. Komitee on korduvalt väljendanud oma toetavat seisukohta seoses ajapikendusega, et vähendada konflikti võimalikult kiiresti avaldamise — teadlasi hinnatakse avaldatud tööde järgi — ja kõigepealt patendi registreerimise põhimõtte vahel.

4.5

Küsimused 25–29: uurimisprogrammide ja prioriteetide optimeerimine.

4.5.1

Küsimus 25: hindamispõhimõtted. Küsimus eksperdihinnangute, kvaliteedi kontrollimise ja hindamise ühistest põhimõtetest (eeldatavasti mõeldakse selle all ühtlustatud põhimõtteid) on keeruline teema, sest ükski hindamismeetod ei saa olla täiuslik, vaid üksnes rohkem või vähem hea, ja samuti seetõttu, et eri uurimisasutused toimivad vähemalt üksikasjade osas erinevalt, mistõttu peab kriteeriumiks olema eri menetlusviiside (suhteline) edukus. Seetõttu on komitee kavandatava ühtlustamise suhtes ka selles osas põhimõtteliselt kahtleval seisukohal. Eksperdihinnangud on kahtlemata parim meetod (31), kuid selle kvaliteet ja tõhusus sõltuvad väga paljus üksikasjadest (32). Eelkõige tuleks vältida pealiskaudsust, mida tuleb kergesti ette praegu sageli nõutavate kauakestvate ja mitmekordsete hinnangute puhul. Tuleks järgida põhimõtet: hinnata harvem, aga põhjalikumalt.

4.5.2

Veel küsimuse 25 kohta ja ka muust: asjatundlikud töötajad. On väga oluline, et rahastamisasutuste ja seega ka komisjoni personali hulgas oleks teaduslikult pädevaid, asjatundlikke töötajaid, kes tunnevad juba kaua — ka enda varasema teadustegevuse kaudu — asjaomase teadusvaldkonna erijooni, teisi eksperte ja kogukonda ning on sellega kursis ka edaspidi (töökohtade korrapärane rotatsioon ei ole kasulik). Ka siinkohal võib öelda: hirm üksikute vigade või väära toimimise pärast ei tohi kaasa tuua ülereguleerimist ja kõigi tegevuse pärssimist. Ka siin tuleks juhinduda kõige edukamate teadusasutuste eeskujust.

4.5.3

Küsimus 26: lihtsustamine. Asjaomaste eeskirjade ja menetluste edasine lihtsustamine, et vabastada teadlased üleliigsest halduskoormast, on sageli mainitud eesmärk. Komitee on teadlik, et tema üldises üleskutses paljususele ja alt-üles lähenemisviisile võib näha teatud vastuolu lihtsustamise ja liigse bürokraatia kaotamise nõudega. Seetõttu toetab komitee kooskõlastatud menetlusviisi (vt ka punkt 3.15), mis hõlmab ühtset hindamist, kõigi nende projektide puhul, milles EL osaleb või kavatseb oma toetusprogrammide kaudu märkimisväärsel määral osaleda. Hindamismenetluste valiku osas tuleks konsulteerida Euroopa teadusnõukoguga.

4.5.4

Küsimus 29: osalemine valitsusvahelistes teadusasutustes. Liikmeks astumise mõistet tuleb täpsustada. Osalemine nõustamisorganites ja ELi kaasrahastamise puhul loomulikult ka asjaomastes järelevalveorganites näib otstarbekas, kuid komitee ei soovita mingil juhul astuda täidesaatvate organite liikmeks.

4.6

Küsimused 30–31: avanemine maailmale — rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö. Komitee toetab teaduspoliitilist eesmärki täielikult. Vahendite osas tuleb eristada mahukat seadmestikku, nt kiirendeid, tuumasünteesirajatisi, satelliite ja tuuletunneleid, nõudvaid programme ning selliseid programme, mis on jagatud paljude keskuste ja seadmete vahel. Tuleks ulatuslikult kasutada juba olemasolevaid eeskujusid ja nende kogemusi, kuigi üldistusi tehes tekib oht, et ei võeta arvesse üksikjuhtumite eripärasid. Üldiselt on komitee arvamusel, et siin on juba olemas toimivaid mehhanisme ja pretsedente, mistõttu ei tohiks olla vajadust täiendavate vahendite järele.

4.7

Üldised märkused esitatud küsimuste kohta. Esitatud küsimustest jääb mulje, et komisjon soovib üldisi eeskirju, mis peaksid kehtima kõigile üksikjuhtumitele. Sellise lähenemisviisi suhtes on komiteel väga suuri kahtlusi (vt ka punkt 3.14.1).

4.7.1

Mitte ühtlustamine, vaid tegevusvabadus ja alt-üles põhimõte. See tähendab, et liiga suure ühtlustamise püüded tuleks tagasi lükata. Ühtlustamine takistab parimate tavade empiirilist väljaselgitamist — alt-üles põhimõtte alusel põhimõtteliselt võimaliku — erinevate tavade, meetodite ja kultuuriliste lähenemisviiside konkurentsi kaudu ning järk-järgulise arengu eeliste ärakasutamist. Ainult sel viisil on võimalik välja selgitada, milline lähenemisviis on kõige edukam ning väärib toetamist ja teistele eeskujuks seadmist.

4.7.2

Olemasolevatest mehhanismidest piisab. Nii poliitilisel tasandil kui ka programmi- ja projektitasandil olemasolevad mehhanismid pakuvad juba praegu piisavalt ja otstarbekalt tegevusvabadust. Täiendavaid meetmeid ja eeskirju võib hiljem vajalikus ulatuses kehtestada või kohandada, kui selle järele tekib põhjendatud spetsiifiline vajadus.

4.8

Olemasolevad ELi toetus- ja kooskõlastusvahendid. Seevastu soovitab komitee ELi arvukate teadus- ja arendustegevuse toetamse ja kooskõlastamise vahendite jaoks välja töötada üldised, selged ja arusaadavad eeskirjad. Oleks väga kasulik, kui komisjon koostaks kõigi oma olemasolevate toetus- ja kooskõlastusvahendite ja -viiside loetelu ja kirjelduse, st arusaadava kasutusjuhendi. See näitaks ka, kas järjest arvukamate vahendite eesmärgid on piisavalt selgelt määratletud ja üksteisest eristatud ning kas võimalikel kasutajatel ja komisjoni töötajatel on neist lihtne ülevaadet saada ja neid kasutada või tuleb neid selgemaks muuta.

ILL

:

Institut Laue-Langevin

ECMWF

:

Euroopa Keskulatusega Ilmaennustuse Keskus

ESRF

:

Euroopa Sünkrotronkiirguse Keskus

ESO

:

Euroopa Lõuna Observatoorium

EMBO

:

Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon

ESA

:

Euroopa Kosmoseagentuur

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/11

1.1

Farmaatsiatööstust peetakse põhjendatult strateegilise tähtsusega valdkonnaks, mille tooted etendavad olulist rolli Euroopa kodanike tervises ja heaolus. Kõnealune sektor on oluline ka tööhõive seisukohast.

1.2

Seda konteksti/olukorda ja Euroopa mahajäämust farmaatsiaalastes teadusuuringutes arvestades on otsus luua innovatiivse meditsiini algatuse (IMA) ühisettevõte igati õigustatud. Komitee tervitab ja kiidab otsuse heaks, eelkõige sellepärast, et algatus tähendab avaliku ja erasektori tõelist partnerlust.

1.3

IMA ühisettevõte peaks keskenduma järgmistele peamistele ülesannetele:

1.4

EMSK tervitab kõnealuse määruse ettevalmistamisele eelnenud laialdast konsultatsiooni ja kiidab heaks ettepaneku koostada iga-aastane aruanne IMA ühisettevõtte tulemuste kohta. Samas kahetseb komitee, et puudub varasemate Euroopa tehnoloogiaplatvormide toimimise ja töö tulemuste üksikasjalik ülevaade.

1.5

Finantsküsimuste, mitmepoolse osalemise/osalejate arvukuse ja ühenduse ressursside olulise mahu tõttu tuleks komitee arvates paremini määratleda teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine, eelkõige intellektuaalomandi ja patentide küsimuses.

1.6

EMSK arvates oleks vaja mõelda mehhanismidele, mille abil soodustada Euroopa investeeringute tasuvust. Samuti oleks vaja, et teadusuuringutest saadav kasum läheks investeeringuteks ELi territooriumil.

2.1

Kõnealuse määruse ettepaneku eesmärk on algatada esimesed avaliku ja erasektori partnerlussuhted teadus- ja arendustegevuse valdkonnas üldse. Selles määratletakse üks kahest esimesest ühisest tehnoloogiaalgatusest, milleks on innovatiivne meditsiin (1).

2.2

Ühiste tehnoloogiaalgatuste eesmärk on võimaldada tööstusel, teadusasutustel, liikmesriikidel ja komisjonil ühendada ressursid, kas täielikult või osaliselt, sihtotstarbeliste teadusprogrammide edendamiseks.

2.3

Erinevalt tavapärasest strateegiast, millega määratakse projektidele riiklik finantseerimine iga juhtumi puhul eraldi, puudutavad ühised tehnoloogiaalgatused laiaulatuslikke ühiste strateegiliste teaduseesmärkidega teadusprogramme. Selline uus lähenemine peaks looma Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks kriitilise massi, tugevdama teadusringkondi peamistes strateegilistes valdkondades ning ühtlustama projektide rahastamist, et teadusuuringute tulemusi oleks võimalik kiiremini rakendada. Ühised tehnoloogiaalgatused puudutavad olulisi valdkondi, milles praegustel vahenditel ei ole ei vajalikku ulatust ega kiirust, et Euroopa püsiks maailmakonkurentsis esikohal. Tegemist on valdkondadega, milles teadusuuringute rahastamisel riiklikul, Euroopa või eratasandil oleks oluline lisaväärtus, eriti kui soodustada erasektori kulutuste suurenemist teadus- ja arendustegevusse.

2.4

Innovatiivse meditsiini algatust puudutavate ühiste tehnoloogiaalgatuste eesmärk on edendada uute teadmiste, uute vahendite ja uute meetodite arendamist, mis võimaldaksid kiiremini pakkuda tõhusamaid ja turvalisemaid ravimeid.

2.5

Tänu uuenduslikule rahastamisviisile peaks IMA aitama kaasa erainvesteeringute suurenemisele teadus- ja arendustegevusse, hoogustama teadmiste edastamist ülikoolide ja ettevõtete vahel ning soodustama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalust Euroopa teadustegevuses.

3.1

Farmaatsiauuringud Euroopas on viimase 10–15 aastaga vähehaaval maha jäänud. Kui ajavahemikus 1990–2005 suurenes investeeringute maht teadus- ja arendustegevusse USAs 4,6 korda, oli Euroopas vastav näitaja vaid 2,8. Ettevõtted viivad üha sagedamini oma tipptasemel uurimisüksused EList väljapoole, peamiselt USAsse, viimasel ajal ka Aasiasse.

3.1.1

Kujunenud olukorral võivad olla tõsised tagajärjed Euroopa konkurentsivõimele, kuna innovatsioonil ja tipptehnoloogial on võtmeroll pikaajalises majanduskasvus. See oli üks peamistest põhjustest, miks otsustati luua innovatiivse meditsiini ühine tehnoloogiaalgatus.

3.2

Kui valitsused planeerivad oma tegevust riiklikul tasandil, siis tööstusel on globaalne lähenemine. Suurtel riikidel, nagu USA ja Hiina, on ühtne investeerimisstrateegia, mis võimaldab ettevõtetel paremini ressursse planeerida ja neid ligi meelitada. Valitsusasutused Euroopas ei koordineeri oma investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning farmaatsiaettevõtted peavad tegema kulutusi, et oma tegevust kohalikele oludele kohandada.

3.3

Ühenduse õigusaktiga oleks võimalik luua sihtotstarbeline ja ühtne teadus- ja arendusprogramm, mis saaks ära kasutada kõiki teadus- ja arendustegevusse investeerimise allikaid (nii avaliku kui erasektori allikaid) Euroopa tasandil ning seeläbi kujundada ELi jaoks soodsam keskkond. See on kõnealuse määruse eesmärk.

4.1

Innovatiivse meditsiini algatuse ühisettevõtte loomise määruse ettepanek (KOM(2007) 241) põhineb otsusega nr 1982/2006/EÜ hõlmatud seitsmenda raamprogrammi sätetel. Selles nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil.

4.2

Selliseid partnerlussuhteid teostatakse ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu, mis on varasemate Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemus.

4.3

Nõukogu on oma eriprogrammi „Koostöö” käsitlevas otsuses nr 971/2006/EÜ rõhutanud vajadust avaliku ja erasektori partnerluse järele ja toonud välja kuus valdkonda, milles ühiste tehnoloogiaalgatuste arendamine on oluline Euroopa teadusuuringutele uue hoo andmiseks. Tegemist on järgmiste valdkondadega:

4.4

Selle üldstrateegia taustal nähakse kõnealuse määruse ettepanekus (KOM(2007) 241) ette innovatiivse meditsiini ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamist innovatiivse meditsiini algatuse ühisettevõtte kaudu (IMA ühisettevõte).

4.5

Vastavalt komisjoni eesmärkidele peaks innovatiivse meditsiini ühisettevõtte loomine soodustama nende sidusrühmade kaasamist, kel tänase seisuga ei ole võimalik keerulisi ja kulukaid uurimisprogramme ellu viia (ülikoolid, VKEd, kliinikumid, avaliku sektori asutused jne).

4.6

IMA ühisettevõte luuakse ühisettevõtte vormis, mille asutajaliikmed on Euroopa Ühendus, keda esindavad Euroopa Komisjon ja EFPIA (Euroopa Farmaatsiatööstuste ja -assotsiatsioonide Föderatsioon) ja mis toimib ühenduse asutusena nõukogu määruse alusel vastavalt asutamislepingu artiklile 171. Ühisettevõttega võivad ühineda ELi liikmesriigid ja seitsmenda raamprogrammiga liitunud riigid, aga ka kõik teadus- ja arendustegevusega tegelevad juriidilised isikud, tingimusel, et nad osalevad ühisettevõtte rahastamisel.

4.7

Programmi eelarve on 2 miljardit eurot, mis tuleb investeerida 7 aasta jooksul ja mis on võrdselt jagatud komisjoni (seitsmenda raamprogrammi ressursid vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 54 sätetele) ja EFPIA liikmetest ettevõtete vahel. Viimased tagavad valdava osa personalist, seadmetest, tarbekaupadest jne.

4.8

IMA ühisettevõte toetab konkreetseid teadusuuringuid liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga ühinenud riikides. Ühendusepoolne 1 miljardit eurot on täies ulatuses mõeldud VKEdele ning ülikoolidele farmaatsiaalasteks rakendusuuringuteks. Ühisettevõttes osalevad suured ettevõtted investeerivad sama suure summa, kandes teadusuuringutes osalemise kulud ise ja kaasates neisse VKEd ja ülikoolid.

4.9

IMA ühisettevõtet käsitatakse rahvusvahelise asutusena, millel on juriidilise isiku staatus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 15 tähenduses. Ühisettevõtte asukoht on Brüsselis ja selle tegevus lõpeb detsembris 2017. Nõukogu võib seda perioodi pikendada.

5.1

Aruandes „Innovatiivse Euroopa loomine” nimetatakse farmaatsiatööstust põhjendatult võtmetähtsusega valdkonnaks, mille tooted etendavad olulist rolli Euroopa kodanike tervises ja heaolus. Farmaatsiatoodete mõistlik ja nõuetekohane kasutamine aitab tõsta elukvaliteeti.

5.2

Lisaks panustab farmaatsiatööstus oluliselt Euroopa tööhõivesse. 2004. aastal andis kõnealune sektor tööd 612 000 inimesele, neist 103 000 olid kõrge kvalifikatsiooniga töötajad teadusuuringute alal.

5.3

IMA ühisettevõtte loomist põhjendatakse eeskätt vajadusega tegeleda Euroopa mahajäämusega farmaatsiaalases uurimistöös ja muuta kujunenud olukorda, millele komisjon juhtis tähelepanu juba oma 1. juuli 2003. aasta teatises „Euroopa farmaatsiatööstuse tugevdamine patsiendi hüvanguks — kutse tegevusele”.

5.4

Traditsiooniliste kahepoolsete koostöövormide muutmine näib siinkohal hädavajalik. Nüüd on vaja Euroopa tasandil uut lähenemisviisi, kus ülikoolid, asjaomased VKEd ja riigiasutused teevad vastavalt seitsmenda raamprogrammi finantssätetele farmaatsiatööstusega otsest koostööd.

5.5

IMA ühisettevõte peaks keskenduma järgmistele peamistele ülesannetele:

6.1

EMSK avaldab heameelt selle üle, et määruse koostamisele eelnes laiaulatuslik konsulteerimine, ja toetab sobivate koolitusprogrammide elluviimist vajalike oskuste tagamiseks Euroopa majandusele ja kodanike elukvaliteedile olulises valdkonnas.

6.2

Nagu nähtub lõigust 4.2, kasvavad ühised tehnoloogiaalgatused välja endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööst. Need aga saavutasid vaid harva neile seatud eesmärgi teadusuuringute strateegiliseks taaskäivitamiseks. Ühiste tehnoloogiaalgatuste loomine põhineb Euroopa tehnoloogiaplatvormide osalisel läbikukkumisel, mille eesmärk oli oluliselt panustada tööstuse konkurentsivõimesse.

6.2.1

Seetõttu tõdeb EMSK kahetsusega, et komisjoni ettepanekus puudub üksikasjalikum ülevaade Euroopa tehnoloogiaplatvormide eelnevast tööst; puudub igasugune hinnang, tulemustest ei räägita, bibliograafilisi viiteid ei mainita.

6.2.2

Seetõttu kiidab komitee heaks ettepaneku koostada ühiste tehnoloogiaalgatuste puhul iga-aastane tulemuste ja edusammude aruanne.

6.3

Kokkuvõttes pooldab EMSK siiski innovatiivse meditsiini algatuse ühisettevõtte loomist. Üldises mõttes on kõnealuse algatusega võimalik Euroopa farmaatsiaalasele uurimistööle uus hoog anda tänu avaliku ja erasektori tõelisele partnerlusele. Kõnealune algatus on kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega, milles nähakse ette investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % SKTst, millest kaks kolmandikku tuleb erasektorist.

6.3.1

Siiski leiab komitee, arvestades loodud mitmepoolset rahastamissüsteemi ja ühenduse suuremahulisi ressursse, et teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine tuleks selgemalt määratleda. Nimelt tuleks täpsemalt ja selgemini käsitleda patentide ja intellektuaalomandi küsimust, nii nagu see on kirjas määruses ja selle lisas, milles aga piirdutakse põhimõtete esitamisega, kuna see võib takistada IMA ühisettevõtte edukat rakendamist.

6.3.2

Euroopa suurtel farmaatsiakontsernidel on kõigil globaalne mõõde. Ühenduse rahastamise mahukuse tõttu tuleks samuti mõelda mehhanismidele, mille abil soodustada Euroopa investeeringute tasuvust. Seetõttu, ilma et loodaks takistusi innovatiivsete ravimite kasutamisele ELi-välistes riikides, peaksid määruses sisalduma sätted, milles nähakse ette kõik ELi territooriumil toimuvad teadusuuringute etapid ja nendel uuringutel põhinev molekulide tootmine. Samuti oleks vaja, et neis sätetes nähakse ette see, et IMA ühisettevõtte rahastatud teadusuuringutest saadav kasum läheks investeeringuteks ELi territooriumil.

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/15

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab üldjoontes Euroopa Komisjoni strateegiat. Komitee on seisukohal, et uurimis- ja arendustegevuse valdkonda investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla viiteraamistiku tagamiseks uue vahendi raames — see aitab ELil üle saada praegusest rahastuse killustatusest ja vältida programmide ebavõrdset jaotust, mis muudab tulemuste hindamise võimatuks.

1.2

Komitee kiidab heaks ARTEMISe tulemuste iga-aastase aruande esitamise kavatsuse. Seevastu avaldab komitee aga kahetsust, et endiste Euroopa tehnoloogiaplatvormide toimimise ja tulemuste kohta puudub üksikasjalik kokkuvõte.

1.3

Komitee arvates on avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühisettevõte ARTEMIS Euroopa teadusruumi loomise nurgakivi ning annab olulise panuse Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmisse.

1.4

EMSK rõhutab kõnealuse ettepaneku toetamisel investeeringute osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust — see koondab ELi, ettevõtete, uurimis- ja arendustegevuses osalevate eri liikmesriikide ja struktuuride ressursid.

1.5

EMSK tervitab olulisust ja täpsust, millega on uuendusliku ühisettevõtte — mis võib tunduda alustatud uuringute tulemuste kasutamise osas keeruline —, põhikirja artiklis 24 käsitletud intellektuaalomandit.

1.6

Lõpuks peab komitee vajalikuks:

2.1

Kõnealuse nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on käivitada kõige esimesed Euroopa avaliku ja erasektori partnerlussuhted teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Määruses määratletakse üks kahest esimesest ühisest tehnoloogiaalgatusest. Kõnealune algatus puudutab manussüsteeme (1).

2.2

Ühiste tehnoloogiaalgatuste üldeesmärk on koondada sihtotstarbeliste teadusprogrammide jaoks tervenisti või osaliselt tööstuse, teadusasutuste, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni ressursid.

2.3

Vastupidiselt traditsioonilisele strateegiale, mille puhul suunatakse riiklik rahastamine igasse projekti eraldi, puudutavad ühised tehnoloogiaalgatused ühiste strateegiliste teaduseesmärkidega suuri teadusprogramme. Kõnealune uus lähenemisviis peaks looma Euroopa teadus- ja uuendustegevuse jaoks kriitilise massi, toetama peamiste strateegiliste valdkondade teadusringkondi ning ühtlustama projektide rahastamist, mis aitab teadustegevuse tulemusi kiiremini kasutusele võtta.

2.4

Kõnealune ettepanek sätestab õigusliku raamistiku, millega luuakse manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus ARTEMIS.

2.5

Ühine tehnoloogiaalgatus ARTEMIS puudutab nähtamatuid arvuteid (manussüsteeme), mis panevad läbi energiavõrkude liikudes tööle hulga masinaid alates autodest kuni lennukite ja telefonideni ja arvukalt kodumasinaid, nagu pesumasinad, televiisorid jne.

2.6

Prognooside kohaselt on aastaks 2010 maailmas üle 16 miljardi manussüsteemi ning 2020. aastal ületab see arv 40 miljardit. 2010. aastal moodustab nähtamatute manusseadmete ja -programmide osakaal uute toodete väärtusest 30–40 %: tarbeelektroonikast 41 %, telekommunikatsioonidest 37 %, mootorsõidukitest 36 % ja tervishoiuseadmetest 33 %.

2.7

ARTEMISe teadustegevusele pühendatud eelarve ulatub seitsme aasta jooksul 2,7 miljardi euroni. Sellest 60 % peaks tulema tööstusest, 410 miljonit eurot Euroopa Komisjonilt ja 800 miljonit eurot liikmesriikide programmidest.

3.1

Info- ja sidetehnoloogiad (IST) on olulise majandusliku ja sotsiaalse tähtsusega ja neil on keskne roll Euroopa majanduskasvu ja tööhõivet rõhutava uuendatud Lissaboni strateegia elluviimisel.

3.2

Samal ajal kui teadus- ja arendustegevuse kogukulud peaksid kogu maailmas järgneva kümne aasta jooksul tõusma umbes 170 %, prognoositakse, et manussüsteemide kogukulud tõusevad 225 %, kasvades seega 58 miljardilt eurolt 2002. aastal 132 miljardi euroni 2015. aastal (2).

3.3

ELis moodustavad investeeringud uurimis- ja arendustegevusse info- ja sidetehnoloogia valdkonnas umbes 18 % uurimis- ja arendustegevuse kogukulutustest, samas kui see näitaja on USAs 34 % ja Jaapanis 35 % (3). EL kulutab elaniku kohta umbes 80 eurot võrreldes 350 euroga USAs ja 400 euroga Jaapanis. Manussüsteemidega seotud uurimis- ja arendustegevus moodustab suure osa info- ja sidetehnoloogia valdkonna teadustegevusest, Euroopas pühendatakse sellele 380 miljonit avaliku sektori vahenditest ning enam kui 50 % ettevõtete info- ja sidetehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks ettenähtud eelarvest.

3.4

Et kõnealuses tugeva arengupotentsiaaliga sektoris ka tulevikus esindatud olla, peab EL suurendama ja paremini kasutama oma investeeringuid sellesse strateegilisse valdkonda, mitte toetuda täielikult laialivalguvale teadustöö struktuurile, mis killustab jõupingutusi ning viib tegevuste kattumiseni. ELi praegune tööstus ei paku raamistikku vajalike tehnoloogiate ja standardite arendamiseks.

3.4.1

Üldises plaanis hoiab arengut tagasi tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse eesmärkide kooskõlastamise puudumine, tegevuste kattumine ja teadusuuringuteks eraldatud piiratud vahendite mitteoptimaalne kasutamine.

3.4.2

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on kõnealust konteksti muuta.

4.1

Dokumendi KOM(2007) 243 lõplik sisuks oleva ühisettevõtte ARTEMIS loomise otsus tuleneb otsusest nr 1982/2006/EMÜ seitsmenda raamprogrammi kohta, millega nähakse ette ELi panus avaliku ja erasektori pikaajaliste partnerlussuhete loomiseks teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil.

4.2

Kõnealused partnerlussuhted hakkavad toimima ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis ja tulenevad endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormidest.

4.3

Euroopa Komisjon rõhutas eriprogrammi „Koostöö” (4) käsitlevas otsuses nr 971/2006/EÜ vajadust luua avaliku ja erasektori vahelised partnerlussuhted ning tõi esile kuus valdkonda, kus ühiste tehnoloogiaalgatuste loomine on asjakohane Euroopa teadustegevuse taaskäivitamiseks. Nimetatud valdkonnad on järgmised:

4.4

Kõnealuse üldise strateegia kontekstis nähakse läbivaatamisel olevas ettepanekus KOM(2007) 243 sisalduva määrusega ette rakendada nõukogu määrus, mis käsitleb ühisettevõte ARTEMIS loomist ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides.

4.5

Peamise teemana „arukuse manustamisega” tegeleva ettevõtte valimine kuulub strateegilisse valdkonda, mis hõlmab autotööstust, kodumasinaid, sidevahendeid, juhtimissüsteeme ja kontoriseadmeid.

4.6

Nimetatud sektorites juba praegu märkimisväärsed seadmete kontrollimise manussüsteemid peaksid prognooside kohaselt lähema viie aasta jooksul oluliselt arenema: manussüsteemide osakaal lõpptoote väärtuses peaks küündima 35–40 %-ni ning nende koguarv peaks 2010. aastal olema 16 miljardit ja 2020. aastal 40 miljardit.

4.7

Ühise tehnoloogiaalgatuse loomise peamine põhjus on soov luua Euroopa uurimis- ja arendustegevuse programm, mis aitaks Euroopa majandusel tõusta maailma manussüsteemide liidriks, sest nimetatud süsteemid moodustavad konkurentsivõime ja Euroopa ettevõtete arengu jaoks hädavajalikud uuendused üliolulistes sektorites.

4.8

Euroopa Komisjoni arvates aitab ARTEMISe sarnane algatus vältida seda, mis juhtus Euroopa lauaarvuti- ja Internetitööstusega, kus uurimis- ja uuendustegevusse tehtavate investeeringute puudumise tõttu tuuakse tooted sisse väljastpoolt Euroopat (Ameerika Ühendriigid, Jaapan jne).

4.9

Ühise tehnoloogiaalgatuse ARTEMIS loomisele eelnes laiaulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega ning rida olulisi algatusi ja konverentse ELi tasandil. Kõnealuse algatuse sihte ja eesmärke hindasid eelnevalt ka teadlased ja ettevõtjad ning andsid ettepaneku läbivaatamisse oma panuse ekspertteadmiste näol manussüsteemide valdkonnas. Liikmesriigid on tunnistanud, et tuleviku väljakutsetele saab vastata vaid ELi tasandil.

—

ARTEMISIA maksimaalne rahaline toetus summas kuni 20 miljonit eurot või 1 % projektide kogukuludest ületamata sealjuures 30 miljonit eurot;

—

ühenduse rahaline toetus summas kuni 10 miljonit eurot;

—

ARTEMISe liikmesriikide mitterahalised toetused.

—

ühenduse maksimaalne rahaline toetus summas kuni 410 miljonit eurot;

—

ARTEMISe liikmesriikide toetused, mis makstakse otse uurimis- ja arendusprojektides osalevatele uurimis- ja arendusorganisatsioonidele;

—

uurimis- ja arendusorganisatsioonide mitterahalised toetused.

4.12.1

31. detsembril 2013 lõppeval perioodil on Euroopa Komisjoni maksimaalne rahaline toetus 420 miljonit eurot, mis tuleb eriprogrammist „Koostöö”. Vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 54 lõikele 2 viiakse nimetatud programmiga ellu tehnoloogiliste teadus- ja arendusmeetmete seitsmendat raamprogrammi. 2008. aastal eraldatakse sellele 42,5 miljonit.

4.12.2

Kõnealune märkimisväärne investeering on põhjendatud asjaoluga, et ARTEMISe tulevased tulemused asjaomastes sektorites on olulised kõigi ELi poliitikavaldkondade, eelkõige keskkonna, transpordi, energeetika ja siseturu valdkonna jaoks. Nimetatud tulemused annavad teadusvaldkonna rahastamisega seoses ka konkreetse panuse Lissaboni strateegia konkurentsivõime eesmärkide ja Barcelona eesmärkide saavutamisse. Esitatud algatus moodustab osa ühenduse ambitsioonikast strateegiast, mis sisaldab muuhulgas ka ettepanekut luua Euroopa Tehnoloogiainstituut.

4.14

Euroopa Komisjoni arvates pakub ühisettevõtte ARTEMIS koosseis ELile järgmisi objektiivseid eeliseid:

5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab üldjoontes Euroopa Komisjoni strateegiat. Komitee on seisukohal, et uurimis- ja arendustegevuse valdkonda investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla viiteraamistiku tagamiseks uue vahendi raames — see aitab ELil üle saada praegusest rahastuse killustatust ja vältida programmide ebavõrdset jaotust, mis muudab tulemuste hindamise võimatuks.

5.2

Samas, nagu on osutatud artiklis 4.2, on ühised tehnoloogiaalgatused kasvanud välja endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormidest. Kuid need platvormid saavutasid harva oma eesmärgi taaskäivitada strateegiline teadustegevus Euroopas, mis oli eelkõige põhjustatud osapoolte ebapiisavast omavastutusest. Ühise tehnoloogiaalgatuse loomine põhineb teadmisel, et mainitud läbikukkumine oli osaliselt tingitud Euroopa tehnoloogiaplatvormide rollist anda tööstusesse peamine panus konkurentsivõime valdkonnas.

5.2.1

Seetõttu avaldabki EMSK kahetsust, et komisjoni ettepanekus ei ole üksikasjalikumat ülevaadet Euroopa tehnoloogiaplatvormide eelnevalt tehtud tööst, puudub igasugune kokkuvõte, ei ole mainitud ei saavutatud tulemusi ega ühtki bibliograafilist viidet.

5.2.2

Seetõttu kiidab komitee heaks ettepaneku esitada iga aastal aruanne, kus kirjeldatakse ühiste tehnoloogiaalgatuste saavutatud tulemusi ja tehtud edusamme.

5.3

Komitee arvates on avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühisettevõte ARTEMIS Euroopa teadusruumi loomise nurgakivi ning annab otsustava panuse Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmisse.

5.4

Pidevalt intelligentsemaks muutuvate tulevaste süsteemide kättesaadavus võib märkimisväärselt kaasa aidata üha turvalisemate toodete tootmisele ning samal ajal stimuleerida töökohtade loomist ja arendamist toetavate kõrgetasemeliste koolituste pakkumist ja kvalifikatsiooni tõstmist.

5.5

EMSK rõhutab kõnealuse ettepaneku toetamisel kõigepealt investeeringute osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust.

5.5.1

Esimest korda toetuvad teadus- ja arendusprogrammid tavatult mitte ainult ELi ja ARTEMISIA esindatud ettevõtete, vaid ka eri liikmesriikide ning uurimis- ja arendustegevuses osalevate struktuuride ressurssidele.

5.5.2

EMSK tervitab olulisust ja täpsust, millega on uuendusliku ühisettevõtte — mis võib tunduda alustatud uuringute tulemuste kasutamise osas keeruline —, põhikirja artiklis 24 käsitletud intellektuaalomandit.

5.6

Eesmärkide parema saavutamise ja kõnealuse meetme kõigi võimaluste maksimaalse kasutamise nimel peab EMSK vajalikuks:

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/19

1.1

Komitee kiidab heaks otsuse ühisettevõtte Clean Sky loomise kohta. Komitee on seisukohal, et uurimis- ja arendustegevuse valdkonda investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla viiteraamistiku tagamiseks, mis aitab üle saada praegusest ühenduse rahastuse killustatust ja koordineerida praegu sageli hajutatud teadusuuringuid, toetades sel viisil nende tõhusust.

1.2

Komitee tunneb heameelt kõnealuse sektori valiku üle, mis lisaks oma asjakohasusele Lissaboni strateegia raames võimaldab taaselustada tehniliselt uuenduslikku tööstusharu, mis on kõrge koolitustasemega töökohtade allikaks, aidates samal ajal kaasa edusammudele, mis tuleb teha keskkonna kvaliteedi valdkonnas.

1.3

Toetades kõnealust ettepanekut, soovib EMSK rõhutada investeeringute ja teadusuuringute koordineerimise osas kavandatud strateegia olulisust ELi jaoks. Komitee on seisukohal, et kõnealune strateegia kujutab endast liikumapanevat jõudu Euroopa teadusruumi loomisel ning on oluline panus kõnealuse valdkonna Euroopa ettevõtete konkurentsivõimelisuse jaoks.

1.4

Finantsküsimuste, osalejate arvukuse ja eraldatavate ühenduse ressursside olulise mahu tõttu tuleks komitee arvates paremini määratleda teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine, eelkõige intellektuaalomandi ja patentide küsimuses.

1.5

Lõpuks peab komitee vajalikuks:

2.1

Kõnealuse määruse ettepaneku eesmärk on algatada esimesed avaliku ja erasektori partnerlussuhted teadus- ja arendustegevuse valdkonnas üldse. Selles määratletakse üks kahest esimesest ühisest tehnoloogiaalgatusest, Kõnealuses algatuses käsitletakse lennunduse ja õhutranspordi valdkonda. Algatus sai nimetuse „CLEAN SKY”

2.2

Ühiste tehnoloogiaalgatuste eesmärk on võimaldada tööstusel, teadusasutustel, liikmesriikidel ja komisjonil ühendada ressursid, kas täielikult või osaliselt, sihtotstarbeliste teadusprogrammide edendamiseks.

2.3

Erinevalt tavapärasest strateegiast, millega määratakse projektidele riiklik finantseerimine iga juhtumi puhul eraldi, puudutavad ühised tehnoloogiaalgatused laiaulatuslikke ühiste strateegiliste teaduseesmärkidega teadusprogramme. Selline uus lähenemine peaks looma Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks kriitilise massi, tugevdama teadusringkondi peamistes strateegilistes valdkondades ning ühtlustama projektide rahastamist, et teadusuuringute tulemusi oleks võimalik kiiremini rakendada. Ühised tehnoloogiaalgatused puudutavad olulisi valdkondi, milles praegustel vahenditel ei ole ei vajalikku ulatust ega kiirust, et Euroopa püsiks maailmakonkurentsis esikohal. Tegemist on valdkondadega, milles teadusuuringute rahastamisel liikmesriikide või Euroopa Liidu eelarvevahenditest või erasektori vahenditest oleks oluline lisaväärtus, eriti kui soodustada erasektori kulutuste suurenemist teadus- ja arendustegevusse.

2.4

Lennunduse ja õhutranspordi valdkonna ühiste, nimetust Clean Sky kandvate tehnoloogiaalgatuste peamine eesmärk on keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamise kiirendamine ELis, tagamaks kõnealuste tehnoloogiate võimalikult kiire leviku. Lisaks kõnealuse sektori konkurentsivõime säilitamise nõudele peaksid kõnealused tehnoloogiad panustama Euroopa keskkonnaalaste ja sotsiaalsete strateegiliste prioriteetide saavutamisse ning jätkusuutlikku majanduskasvu.

3.1

Kõnealune programm on vajalik ning õigustatud seoses asjaoluga, et ette on näha lennuliikluse kahekordistumist järgmise kahekümne aasta jooksul ning et keskkonnasõbraliku transpordisüsteemi väljatöötamine kujutab endast põhielementi, tagamaks majanduslikku ja sotsiaalset arengut Euroopas nii kauba- kui reisijateveo osas.

3.2

Euroopa tasandi valik näib täiesti asjakohase mõõtmena, kuna sidusrühmade panused eri liikmesriikides ei ole piisavad majanduslike ressursside ja vajalike teaduslike panuste osas.

3.3

Liikmesriikide otsene osalemine on võtmeelement nii vajalike rahastamisallikate mobiliseerimiseks kui ka seetõttu, et arvukaid otsuseid tehakse riiklikul tasandil nii programmides osalemise kutsete esitamise, programmide kõikide faaside pideva kontrolli või tulemuste hindamise osas.

3.4

Lennundussektori ees seisavad peagi sellised rasked väljakutsed nagu keskkonnamõju, mis võiksid takistada kõnealuse sektori arengut.

3.5

Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele ja müra vähendamine kujutavad endast esmatähtsaid prioriteete. Vastavalt prioriteetidele tuleb lähitulevikus läbi viia tõelised tehnoloogilised muudatused, selleks et saavutada ühenduse eeskirjades ettenähtud vähendamist kõnealustes küsimustes. (Euroopa tehnoloogia platvorm lennunduse jaoks (ACARE) seadis oma strateegilise teadusuuringute kavas eesmärgiks vähendada CO2 heitmeid 50 % võrra, NOx heitmeid 80 % võrra ja mürasaastet 50 % võrra 2020. aastaks).

3.6

Euroopa lennutööstus oma praeguse kolme miljoni töötajaga tegutseb tiheda konkurentsi olukorras, mis on tingitud teistes geograafilistes piirkondades heakskiidetud riigisektori investeeringutest, eelkõige USAs, kus kõnealuse sektori teadusuuringute jaoks eraldatud vahendid on kolm korda suuremad kui praegu Euroopas selleks olemasolevad vahendid.

3.7

Riigisektori panus on vajalik juhul kui kõnealust sektorit iseloomustavad olulised hilinemised investeeringute tasuvuse osas, mis võivad põhjustada turuprobleeme investeeringute puudumisel uurimis- ja arendustegevusse lennundussektoris.

3.8

Lennunduse ja õhutranspordi valikut eriprogrammis „Koostöö” (vaata punkt 4.3) õigustab püüdlus parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist ja elukvaliteeti, vähendades miinimumini lennukite mõju keskkonnale, parandades kohalikku õhukvaliteeti ning vähendades mürasaastet lennuväljade läheduses ning parandades veotingimusi reisijate kasuks.

4.1

Määruse ettepanek, mis käsitleb ühisettevõtte Clean Sky moodustamist (KOM(2007) 315 lõplik), tuleneb seitsmenda raamprogrammi sätetest ja kuulub otsuse nr 1982/2006/EÜ kohaldamisvaldkonda. Selles nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil.

4.2

Kõnealused partnerlussuhted hakkavad toimima ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis ja tulenevad endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormidest.

4.3

Nõukogu on oma eriprogrammi „Koostöö” käsitlevas otsuses nr 971/2006/EÜ rõhutanud vajadust avaliku ja erasektori partnerluse järele ja toonud välja kuus valdkonda, milles ühiste tehnoloogiaalgatuste arendamine on oluline Euroopa teadusuuringutele uue hoo andmiseks. Tegemist on järgmiste valdkondadega:

4.4

Selle üldstrateegia taustal nähakse kõnealuse määruse ettepanekus (KOM(2007) 315 lõplik) ette lennunduse ja õhutranspordi valdkonna ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamist ühisettevõtte Clean Sky loomise kaudu.

4.5

Ühisettevõtte Clean Sky eesmärgid on selgelt ja üksikasjalikult määratletud kõnealuse määruse lisas oleva põhikirja artiklis 3. Eesmärgid katavad ulatusliku ja ambitsioonika tegevusvaldkonna, mida kirjeldatakse ülevaatlikult määruse artiklis 3:

4.5.1

Seega tagab Clean Sky eri teadusuuringute integreerimise ja juhtimise, kasutades samal ajal mastaabisääste. Clean Sky tugineb kuuele tehnikavaldkonnale, mida nimetatakse integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondadeks (ITD). Need on:

Iga integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna tehnoloogilised eesmärgid on juba määratletud.

4.6

Ühisettevõtet Clean Sky käsitatakse rahvusvahelise asutusena, millel on juriidilise isiku staatus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 22 ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 15 c tähenduses. Ühisettevõtte asukoht on Brüsselis ja selle tegevus lõpeb 31. detsembril 2017. aastal. Nõukogu võib seda perioodi pikendada.

4.7.1

Kõnealune ettepanek koosneb nõukogu määrusest ja sellele lisatud ühisettevõtte põhikirjast. See põhineb aluslepingu artiklil 171. Ühisettevõte on ELi asutus ja kuigi selle eelarve sätestatakse nõukogu määruse nr 1605/2002 artiklis 185, tuleb arvesse võtta kõnealuse algatuse eripära, st avaliku ja erasektori partnerlust koos erasektori märkimisväärse panusega, mis on vähemalt sama suur kui avaliku sektori panus.

—

Euroopa Ühendus, keda esindab komisjon;

—

12 integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna juhti ja kuni 74 toetajaliiget, kelle suhtes kohaldatakse ühinemiseeskirja, mis on ära toodud kõnealuse määruse lisas oleva põhikirja artiklis 2.

—

Iga liikmesriigi või seitsmendas raamprogrammis osaleva riigi avaliku või erasektori isik võib taotleda ühisettevõtte liikmeks saamist järgmistel tingimustel: — isik kohustub integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna juhina eraldama vahendeid proportsionaalse osana ühise tehnoloogiaalgatuse üldisest tegevusest ja sellega kooskõlas; toetajaliikmena moodustab isiku kohustus proportsionaalse osa selle integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna eelarvest, milles ta osaleb, ning see kohustus vastab integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna nõuetele.

4.9.1

Ühisettevõtte Clean Sky jooksvaid kulusid katavad rahaliselt võrdsetes osades Euroopa Ühendus ja ülejäänud liikmed, kumbki pool katab 50 % kuludest.

4.9.2

Ühenduse poolt ühisettevõttele Clean Sky eraldatavad rahalised vahendid, mis katavad jooksvad kulud ja teadusuuringud, on maksimaalselt 800 miljonit eurot, mis makstakse seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi „Koostöö” valdkonnale „Transport” ettenähtud eelarveassigneeringust vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 54 sätetele.

5.1

EMSK kiidab heaks otsuse luua ühisettevõte Clean Sky, mis tuleneb seitsmenda raamprogrammi sätetest. Komitee on seisukohal, et uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla viiteraamistiku tagamiseks uue vahendi raames — see aitab ELil üle saada praegusest rahastuse killustatusest ja vältida programmide ebavõrdset jaotust, mis muudab saavutatud tulemuste hindamise võimatuks.

5.2

Kõnealune algatus on kooskõlas ühenduse poliitika ja eesmärkidega ning vastab Lissaboni strateegias määratletud suunistele, mis rõhutavad teadmiste ja innovatsiooni olulist panust ühenduse majanduskasvu ja tööhõive suurendamisel. Algatus hõlmab selliseid meetmeid nagu komisjoni ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) ja peaks toetama märkimisväärsete tulemuste saavutamist ACARE keskkonnaalase strateegiliste teadusuuringute kava rakendamisel.

5.3

Komitee hinnangul on avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühisettevõte Clean Sky (nagu ka teised seitsmenda raamprogrammi alusel loodud ühised tehnoloogiaalgatused) tugev alus Euroopa teadusruumi loomiseks ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks.

5.4

Toetades kõnealust ettepanekut, soovib EMSK eelkõige rõhutada investeeringute ja teadusuuringute koordineerimise osas kavandatud strateegia olulisust ELi jaoks.

5.5

Siiski leiab komitee, arvestades loodud mitmepoolset rahastamissüsteemi ja eraldatud ühenduse ressursside suurt mahtu, et teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine tuleks selgemalt määratleda. Nimelt tuleks täpsemalt ja selgemini käsitleda patentide ja intellektuaalomandi küsimust, nii nagu see on kirjas määruse artiklis 20, milles aga piirdutakse põhimõtete esitamisega, kuna see võib takistada ühisettevõtte Clean Sky edukat rakendamist ja toimimist.

5.6

Eesmärkide parema saavutamise ja kõnealuse meetme kõigi võimaluste maksimaalse kasutamise nimel peab EMSK vajalikuks:

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/22

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks ühisettevõtte ENIAC (1) loomise otsuse.

1.1.1

Komitee on seisukohal, et uurimis- ja arendustegevuse valdkonna investeeringud avaliku ja erasektori ühiste rahastamise kaudu pakuvad ettevõtetele kindla tugiraamistiku, mis aitab üle saada Euroopa Liidu rahastamise praegusest killustatusest ja koordineerida tihti hajusaid teadusuuringuid, suurendades nii nende tõhusust.

1.2

Komitee on rahul valitud sektoriga, sest see on tehniliselt uuenduslik ohtrate tulevikuväljavaadete ja kvalifitseeritud tööjõuga tööstusharu, mille arendamine annab otsese panuse Lissaboni strateegia konkurentsivõime suurendamise eesmärkidesse ja Barcelona sihtidesse seoses teadusuuringutele eraldatava SKT protsendiga ning ka muudesse Euroopa Liidu poliitikavaldkondadesse, nt keskkond, transport, energia, tervishoid.

1.3

EMSK rõhutab kõnealuse ettepaneku toetamisel kõigepealt investeeringute ja teadusuuringute koordineerimise osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust ELI jaoks. Komitee leiab, et nimetatud strateegia toetab kindlalt Euroopa teadusruumi arendamist ja annab olulise panuse Euroopa ettevõtete konkurentsivõimesse kõnealuses sektoris.

1.4

EMSK tervitab uuendusliku ühisettevõtte põhikirjas intellektuaalomandiga seotud põhimõtetele osutatud tähelepanu, pidades silmas võimalikke keerukusi seoses ENIACi uuringute tulemuste kasutamise ja nende tööstusliku rakendamisega.

1.5

Komitee tunnustab samuti erilist tähelepanu, mida on osutatud nanoelektroonikatööstuse maailma teistesse piirkondadesse ümberpaigutamisega kaasnevatele riskidele. EMSK toetab sektoripõhise lähenemisviisi ideed.

1.6

Kõnealuse uue ettevõtte pakutavate võimaluste maksimaalseks kasutamiseks peab komitee vajalikuks:

2.1

Kõnealuse nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on käivitada üks kõige esimestest avaliku ja erasektori partnerlustest uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas. Määruses määratletakse üks esimestest ühistest tehnoloogiaalgatustest, mis puudutab nanotehnoloogia valdkonda ja mille nimi on ENIAC.

2.2

Ühiste tehnoloogiaalgatuste eesmärkideks on võimaldada tööstusel, liikmesriikidel ja komisjonil täielikult või osaliselt ühendada ressursid sihtotstarbeliste teadusprogrammide edendamiseks.

2.3

Erinevalt tavapärasest strateegiast, mille raames määratakse projektidele riiklik finantseerimine iga juhtumi puhul eraldi, puudutavad ühised tehnoloogiaalgatused laiaulatuslikke ühiste strateegiliste teaduseesmärkidega teadusprogramme. Selline uus lähenemisviis peaks looma Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks kriitilise massi, tugevdama teadusringkondi peamistes strateegilistes valdkondades ning ühtlustama projektide rahastamist, et teadusuuringute tulemusi oleks võimalik kiiremini rakendada. Ühised tehnoloogiaalgatused puudutavad olulisi valdkondi, milles praegustel vahenditel ei ole ei vajalikku ulatust ega kiirust, et Euroopa saavutaks maailmakonkurentsis juhtpositsiooni ja püsiks seal. Tegemist on valdkondadega, milles teadusuuringute riiklikul, Euroopa või erasektori tasandi rahastamisel oleks oluline lisaväärtus, eriti kui soodustada erasektori kulutuste suurenemist uurimis- ja arendustegevusse.

2.4

Nanoelektroonika valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse ENIAC üldeesmärk on anda panus nanoelektroonika jaoks oluliste pädevuste arendamisse, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. Kõnealuses ettepanekus sätestatakse ühisettevõtte ENIAC loomise õiguslik raamistik.

3.1

Nanotehnoloogia sektor kuulub Euroopa konkurentsivõime ja tööstusliku majanduskasvu jaoks strateegilise tähtsusega sektorite hulka, sest elektrooniliste komponentide kasutamine kõrgtehnoloogilistes uuenduslikes toodetes kasvab pidevalt.

3.2

Nanotehnoloogia sektoris toodetakse seadmeid, mis on peamiste tööstusharude mitmete eri valdkondade jaoks hädavajalikud, nt telekommunikatsioon, tarbekaubad, multimeediateenused, haridus, transport, tervishoid, julgeolek ja keskkond.

3.3

Prognooside kohaselt peaks tööstuslike nanotehnoloogiate sektori turu (kus on lisaks otsetootjatele esindatud ka tootmisvahendite ja -materjalide tarnijad) keskmine majanduskasvu määr olema umbes 15 % aastas. Et nii kõrget majanduskasvu määra säilitada, tuleks talle edaspidi osutada kogu vajalik tähelepanu.

3.4

Seega peaks Euroopa Liidu tasandi algatus püüdma säilitada ja tugevdada globaalset juhtpositsiooni kõnealustes sektorites uurimis- ja arendusprogrammide kaudu, mis võimaldavad saavutada tööstuslikuks rakendamiseks vajalikud eesmärgid, järgides samal ajal ambitsioonikamaid tehnoloogilisi eesmärke, mis on suunatud konkurentsivõimet suurendamisele ja uute töökohtade loomisele, mis nõuavad kõrgeid kutsealaseid pädevusi ja kvalifikatsiooni.

3.5

Avaliku ja erasektori ühisettevõtte valik peaks võimaldama kvaliteedi tõusu uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas. Oluline on üle saada erinevates liikmesriikides kehtivate uurimisprogrammide praegusest killustatusest, sest nii ei saavutata kriitilist massi ega vajalikke ressursse asjakohaste programmide rahastamiseks.

3.6

Näib, et Euroopa mõõtme valimine on ainus võimalus nanotehnoloogia sektori ees seisvatele rasketele väljakutsetele vastamiseks.

3.7

Lisaks peaks Euroopa Liidu mõõtme kinnitamine võimaldama lihtsustada bürokraatiat ja haldusküsimusi, asendades praegused erinevad riiklikud menetlused üheainsa ELi menetlusega ja vähendades uurimis- ja arendustegevuse valdkonna lepingute sõlmimise tähtaegu võrreldes ELi tasandi praeguse olukorraga (nt EUREKA). Nii saaks vältida muuhulgas ka erinevusi hindamis- ja kontrollimenetlustes.

3.8

Liikmesriike ja asjassepuutuvaid ettevõtteid otse kaasava avaliku ja erasektori ühisettevõtte loomine oleks uuenduslik võrreldes ELi Euroopa uurimis- ja arendusprogrammide praeguste osalemismenetlustega. Lisaks võimaldavad programmi pakutavad ELi tasandil eraldatavad märkimisväärsed rahalised vahendid luua majandusliku kriitilise massi, mis on vajalik programmis sätestatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks.

3.9

Liikmesriikide ja ettevõtete osalemine ning nende otsene kaasamine vähemalt 50 %-lise panusega teadusuuringute rahastamisse, loob võimendusefekti, meelitades ligi uut rahastamist ja andes olulise panuse Euroopa teadusruumi arendamisse.

3.10

Liikmesriikide otsene osalemine on hädavajalik investeeringute koondamiseks, kuid eelkõige seetõttu, et otsuseid võetakse jätkuvalt vastu riiklikul tasandil, näiteks pakkumiskutsed ja pidev otsene kontroll protsessi kõigi etappide üle.

3.11

Tööstuse otsene osalemine on teine hädavajalik tegur, et kõnealuse ambitsioonika uurimis- ja arendusprogrammi tulemused annaksid panuse Euroopa tööstuse konkurentsivõimet puudutavate oluliste ja asjaomaste eesmärkide saavutamisse kõnealuses sektoris ja mõjutaksid seega positiivselt sektori tööhõivet.

4.1

Uurimisprogrammide lähtealus on seitsmes raamprogramm, mis põhineb kindlal teadmisel, et investeeringute suunamine uurimis- ja arendustegevusse on konkurentsivõimelise ja dünaamilise majanduse jaoks hädavajalik.

4.2

Ühisettevõtte ühise tehnoloogiaalgatuse ENIAC loomine aitab otseselt saavutada Lissaboni konkurentsivõime suurendamise eesmärke ja Barcelona sihte seoses teadusuuringute rahastamisega. Ta annab otsese panuse ka teistesse Euroopa Liidu poliitikavaldkondadesse, nagu keskkond, transport, energia ja tervishoid.

4.3

Euroopa Liidu poliitikaraamistik, millel ühine tehnoloogiaalgatus ENIAC põhineb, koosneb peamiselt Euroopa meetmest „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009” (KOM(2005) 243 lõplik) ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) töö tulemustest.

5.1

Dokumendi (KOM(2007) 356 lõplik) sisuks oleva ühisettevõtte ENIAC loomise otsus tuleneb otsusest nr 1982/2006/EMÜ seitsmenda raamprogrammi kohta, millega nähakse ette ELi panus avaliku ja erasektori pikaajaliste partnerlussuhete loomiseks teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil.

5.2

Kõnealused partnerlussuhted hakkavad toimima ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis ja tulenevad endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormidest.

5.3

Komisjon on oma eriprogrammi „Koostöö” (2) käsitlevas otsuses nr 971/2006/EÜ rõhutanud vajadust avaliku ja erasektori partnerluse järele ja toonud välja kuus valdkonda, milles ühiste tehnoloogiaalgatuste arendamine on oluline Euroopa teadusuuringutele uue hoo andmiseks. Tegemist on järgmiste valdkondadega:

5.4

Kõnealuse üldise strateegia kontekstis nähakse läbivaatamisel olevas määruse ettepanekus (KOM(2007) 356 lõplik) ette ühisettevõtte ENIAC loomine nanotehnoloogia valdkonnas.

5.5

Ühisettevõtet ENIAC käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina, millel on juriidilise isiku staatus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 22 ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 15 punkti c tähenduses. Ühisettevõtte asukoht on Brüsselis ja selle tegevus lõpetatakse/31. detsembril 2017, kui nõukogu seda perioodi ei pikenda.

5.8.1

Artiklis 4 sätestatud ühisettevõtte ENIAC toimimiskulud kaetakse järgmistest toetustest:

Ühisettevõtte ENIAC uurimis- ja arendustegevust rahastatakse 31. detsembril 2017 lõppeval perioodil järgmistest toetustest:

5.8.2

31. detsembril 2013 lõppeval perioodil on Euroopa Komisjoni maksimaalne rahaline toetus 450 miljonit eurot, mis tuleb eriprogrammist „Koostöö”. Vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 54 lõikele 2 viiakse nimetatud programmiga ellu tehnoloogiliste teadus- ja arendusmeetmete seitsmendat raamprogrammi.

—

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks, et tugevdada ELi ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude tekkimist;

—

toetada uurimis- ja arendustegevuse rakendamist rahalise toetuse määramisega valitud projektides osalejatele;

—

edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada Euroopa Liidu ning riikide ja erasektori jõupingutused ning edendada avaliku ja erasektori koostööd;

—

tagada nanoelektroonika ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus;

—

saavutada Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas nimetatud valdkonnaga seotud sellise tegevuse järk-järguline integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (EUREKA) kaudu.

6.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab otsust ühisettevõtte ENIAC loomise kohta ning määruse eelnõu. EMSK soovib kõnealuse ettepaneku toetamisel kõigepealt rõhutada investeeringute ja teadusuuringute koordineerimise osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust ELI jaoks.

6.2

Nagu komitee on juba märkinud oma arvamustes teiste määruste kohta, mis tulenevad eriprogrammi „Koostöö” käsitlevast nõukogu otsusest nr 971/2006/EÜ, on komitee seisukohal, et uurimis- ja arendustegevusse investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla tugiraamistiku tagamiseks: see aitab üle saada ELi rahastamise praegusest killustatusest ja vältida programmide hajusat jaotumist.

6.3

Algatus on kooskõlas ELi poliitika ja eesmärkidega ning haakub Lissaboni strateegias määratletud suunistega, milles rõhutatakse teadmiste ja ELi uuendustegevuse rolli majanduskasvu ja tööhõive ergutamisel. Nanotehnoloogial on oluline roll ning sellest on tänaseks saanud uuendustegevuse tõukejõud mitmete ELi arengu ja majanduskasvu jaoks strateegiliselt tähtsates valdkondades. (mobiilside, transport, infotöötlus, tootmise automatiseerimine, tervishoid jne). Ühisettevõtte loomine võib osutuda vahendiks, mis võimaldab Euroopal säilitada või isegi suurendada võimet luua ja valmistada tooteid, mis vastavad ELi jätkusuutlikkuse, keskkonnakaitse ja kvaliteedistandarditele. Kõnealune ühisettevõte on Euroopa teadusruumi loomise nurgakivi ja otsustav panus Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmisse.

6.4

Komitee märgib rahuloluga, et kõnealuse ühise tehnoloogiaalgatuse määruse eelnõule lisatud mõjuanalüüsis pööratakse erilist tähelepanu nanoelektroonikatööstuse maailma teistesse piirkondadesse ümberpaigutamisega kaasnevatele riskidele. Küsimus on oluline, sest kõnealune tööstus loob suurt lisaväärtust majanduskasvule ja tööhõivele, teenides ELile samas mõningast kasumit kõnealuse valdkonna arendamisse investeeritud vahenditelt. Seega toetab komitee ideed rakendada kõnealuse võtmetööstuse toetamisel sektoripõhist lähenemisviisi.

6.5

EMSK tervitab uuendusliku ühisettevõtte põhikirja artiklis 23 käsitletud intellektuaalomandiga seotud põhimõtete määratlemisel tehtud jõupingutusi, pidades silmas võimalikke keerukusi seoses ENIACi uuringute tulemuste kasutamise ja nende tööstusliku rakendamisega. Samuti tervitab komitee asjaolu, et määruse tegevuskavas pööratakse tõsist tähelepanu tervise ja turvalisuse küsimustele.

6.6

Ühisettevõtte eesmärkide paremaks saavutamiseks ja kõnealuse meetme kõigi võimaluste maksimaalseks kasutamiseks peab komitee vajalikuks:

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/27

1.1

Jätkates oma arvamust ühenduse õigustikku käsitleva rohelise raamatu kohta (1) ja arvamust komisjoni teatise kohta, mis käsitleb direktiivi sidevahendi abil sõlmitud lepingute kohta (2), toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni algatust vaadata pakutud vormis läbi direktiiv 94/47/EÜ (3), võttes arvesse komitee alljärgnevaid märkusi ja soovitusi (4).

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub üldjoontes komisjoni ettepaneku põhiideega laiendada direktiivi kohaldamisala, määratleda ja selgitada uute toodete olemust, karmistada lepingueelse ja lepingu kehtimise ajal esitatava teabe nõudeid, ühtlustada taganemisperiood ning keelata mis tahes maksed kõnealuse perioodi jooksul.

1.3

Komitee tervitab ettepaneku minimalistlikku lähenemisviisi, mis annab liikmesriikidele võimaluse astuda täiendavaid samme tarbijate kaitsmiseks vastavalt asutamislepingus sätestatud põhimõtetele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab siiski, et vastavalt ühenduse õigustiku läbivaatamist käsitlevas rohelises raamatus sätestatud komisjoni enda põhimõttele on just selles valdkonnas maksimaalne ühtlustamine õigustatud — seda arutlusel oleva õiguse ainulaadse olemuse tõttu ning selle mitmekülgse õigusliku olemuse kujundamise ja selle konkreetsete omaduste märkimisväärsete erinevuste tõttu riiklikul tasandil, millel on eri riikide õigussüsteemides äärmiselt erinevad tagajärjed, eriti seoses lepingute tühistamise, kehtetuks tunnistamise või lõpetamisega.

1.4

Komitee avaldab seetõttu kahetsust, et kuigi komisjon tunnistab, et enamik kõnealuses sektoris esinevaid probleeme on oma olemuselt tihti piiriülesed ning seetõttu ei saa liikmesriigid neid üksi korralikult lahendada just riiklike õigusaktide erinevuste tõttu, tegeleb ta lõpuks siiski vaid mõningate nimetatud õigustega seonduvate aspektidega. Taas on terve hulk olukordi jäetud liikmesriikide otsustada, mis ei aita peaaegu mingil moel kaasa ettepanekus kirjeldatud probleemide lahendamisele.

1.5

Lisaks, kuigi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub minimaalse ühtlustamise süsteemi vastuvõtmisega, leiab komitee kooskõlas teiste ELi institutsioonidega (5), et tarbijate õiguste kaitse meetmete tase on seatud liiga madalale. Kogemused näitavad, et suur enamus liikmesriike ei ole nimetatud klauslit kasutanud või on vastupidiselt otsustanud sõnasõnalise lähenemisviisi kasuks (6). Järelikult ei ole asjakohast tarbijakaitse taset saavutatud ning seetõttu kutsub komitee komisjoni üles subsidiaarsuse põhimõtet austades reguleerima ettepaneku teisi sama olulisi aspekte, võttes lähtekohaks tarbijakaitse kõrgema taseme.

1.6

Seetõttu soovitab komitee parandada mitmeid sätteid, milles käsitletakse kõnealuste õiguste suhtes kohaldatavat õigussüsteemi, põhilepingu sisu ja selle seost täiendavate lepingutega, eriti mitteseotud laenulepingutega, et tagada piisav tarbijakaitse ja seda laiendada.

1.7

Sarnaselt varasemate arvamustega (7) rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kui oluline on asjakohase teabe edastamine lepingu osapooltele, eelkõige vähemteadlikele tarbijatele. Seetõttu leiab komitee, et ei oleks kasulik välja jätta liikmesriikide võimalust viia sisse proportsionaalne ja hoiatav kriminaalvastutus direktiivis sätestatud õiguste tõsise rikkumise korral. Rikkumise tunnusjooni tuleb asjakohaselt ja üksikasjalikult selgitada.

1.8

Komitee kutsub komisjoni üles viima läbi konsulteerimisdokumendile (8) laekunud vastuste üksikasjaliku analüüsi. Eelkõige tuleks analüüsida nende liikmesriikide vastuseid, kellega kõnealuse dokumendi osas konsulteeriti, kuid keda direktiivi rakendamise aruandes (9) ei käsitletud. Aruandes käsitleti vaid 15 liikmesriiki. Komisjon peaks uurima ka võrdlusanalüüsi, milles käsitletakse 25 liikmesriiki (10) ning mis keskendub liikmesriikide erinevustele.

1.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab rea konkreetseid muudatusettepanekuid (11) ja soovitusi, mis on suunatud ettepaneku õiguslike aspektide parandamisele ning juba teistes direktiivides, eriti ebaausate kaubandustavade direktiivis (12) sisalduvate ideede, kontseptsioonide ja tavade konsolideerimisele ja ühtlustamisele. Neid tuleb arvesse võtta selleks, et edendada tarbija turvalisust ja usaldust nimetatud tüüpi lepingute suhtes, mis tihti toetuvad agressiivsetele turundus- ja müügikampaaniatele (13).

2.1

Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1994. aasta direktiiv 94/47/EÜ ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostulepingute teatavaid aspekte. Ettepanek on järg Euroopa Ülemkogu 13. aprilli 2000. aasta järeldustele direktiivi rakendamise aruande (14) kohta ning Euroopa Parlamendi 4. juuli 2002. aasta resolutsioonis (15) esitatud soovitustele.

2.2

Direktiivi läbivaatamist on kavandatud alates tarbijapoliitika strateegiat 2002–2006 käsitleva komisjoni teatise (16) vastuvõtmisest. Läbivaatamine moodustab osa nn tarbijaalasest ühenduse õigustikust, mis on sätestatud asjaomases rohelises raamatus (17).

2.3

Pöörates tähelepanu olukordadele, mis põhjustavad probleeme direktiivi rakendamisel, leiab komisjon, et kõnealuse sektori turu arengud on toonud kaasa märkimisväärse arvu uusi tooteid, mis hõlmavad küll puhkusemajutuse kasutamist, kuid mis jäävad väljapoole direktiivi kohaldamisala.

2.4

Juba 1999. aastal koostatud komisjoni aruandes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/47/EÜ rakendamise kohta (18) rõhutati lugematuid puudusi direktiivi ülevõtmisel ning selle järeldused võeti vastu 2000. aasta aprillis toimunud ülemkogul (19), milles sätestati rida tegureid, mida tuleks direktiivi läbivaatamisel arvestada.

2.5

Ka Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja tarbijapoliitika komisjoni 2000. aasta arvamuses (20) rõhutati direktiivis sätestatud tarbijakaitsemeetmete aktsepteeritavat miinimumtaset.

2.6

Euroopa Parlamendi 4. juuli 2002. aasta resolutsioonis soovitati omakorda komisjonil võtta meetmeid kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks.

2.7

Nimetatud põhjustel leiab komisjon, et direktiivi läbivaatamine on pakiline ja isegi esmatähtis küsimus, arvestades „tarbijate probleemide pakilisust, eelkõige seoses edasimüügi ja uute toodetega”, mida „turustatakse samamoodi kui osaajalise kasutamise õigusi ja mis on ka majanduslikult suures osas sarnased”, nagu „puhkuseklubi ja (…) edasimüügilepingud”.

2.8

Selle peamiste põhjenduste hulgas rõhutab komisjon vajadust ajakohastada lepingueelse ja lepingu kehtimise ajal edastatava teabe nõudeid, keelata ettemaksed taganemistähtaja jooksul, ühtlustada taganemisperiood ning kaaluda kriminaalvastutuse kehtestamist.

2.9

Peamiste asjaomaste osapooltega konsulteeriti aastatel 2004–2006 peetud kohtumiste käigus.

2.10

Komisjon avaldas konsulteerimisdokumendi (21) pärast seda, kui talle oli laekunud mitmeid osaajalise kasutamise õigusega seotud kaebusi, eelkõige seoses uute toodetega, nagu puhkuseklubid ja teatud puhkusemajutuslepingud (sooduspakkumised, vahetus- ja edasimüük). Kõnealuseid küsimusi arutati ka ühenduse õigustiku läbivaatamiseks kokku kutsutud liikmesriikide ekspertide alalise töögrupi kohtumisel 2006. aasta märtsis.

2.11

Läbivaatamise ettepanek sisaldub komisjoni programmis ühenduse õigustiku kaasajastamiseks ja lihtsustamiseks (22).

2.12

Komisjon on seisukohal, et kõnealuse ettepaneku õiguslik alus peaks olema jätkuvalt asutamislepingu artikkel 95 (siseturu lõpuleviimine) ning et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ei peaks komisjon esitama märkusi osaajalise kasutamise õiguste õigusliku olemuse kohta, austades liikmesriikide eri seisukohti kõnealuses küsimuses.

2.13

Komisjon rõhutab probleemi piiriüleseid aspekte ning leiab, et „Suurem osa tarbijakaebusi käsitlevad piiriüleseid probleeme”. Siiski ei käsitle komisjon kõik aspekte, „vaid ainult kõige probleemsemaid küsimusi, mis vajavad ühenduse sekkumist”, jättes kõik muud aspektid riiklike õigusaktide pädevusvaldkonda. Komisjon on jätnud välja igasugused viited lepingu lõpetamise õigusele (mis kaeti direktiivis 94/47/EÜ), seda isegi juhul, kui see on seotud taganemisõigusega.

3.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni algatust, kuid märgib selle hilisust, arvestades, et probleeme täheldati juba 1999. aastal ning seega oleks saanud need lahendada juba mõnda aega tagasi.

3.1.2

Samuti märgib komitee, et mõningad kõnealuses dokumendis välja toodud küsimused tõstatas komitee juba oma 24. veebruari 1993. aasta arvamuses (23), kui direktiivi koostati.

3.1.3

Komitee on seisukohal, et õiguslik alus peaks olema pigem asutamislepingu artikkel 153 kui artikkel 95, sest küsimus ei ole seotud üksnes ühtse turu, vaid ka tarbijakaitsega.

3.1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub ettepaneku kohaldamisala laiendamisega, et hõlmata ka teatud vallasvara, et tõhusalt tegeleda turu pidevate uute arengutega.

3.1.5

Komitee toetab ettepanekus esitatud muudatusi kehtivates määratlustes (24), sest need on praegu kõnealuses sektoris turustatavate uute toodete suhtes asjakohasemad.

3.1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab keelu säilitamist igasugusele maksele või ettemaksele, kuna keeld on tõhus vahend võimaldamaks tarbijatel kasutada oma õigust lepingust taganeda ilma, et neile avaldataks majanduslikku survet. Samuti leiab komitee, et sätete laiendamisega kolmandatele osapooltele võetakse asjakohaselt arvesse vahetus- ja edasimüügilepinguid.

3.1.7

Komitee tervitab ka lepingust taganemise perioodi pikendamist 14 päevani, ühtlustades sellega kõnealuse protsessi tähtajad, kuid komitee oleks eelistanud tähtaja arvestamist tööpäevades, mitte kalendripäevades, nagu ta on sedastanud ka varasemates arvamustes (25). Tasub märkida, et nõukogu tegi direktiivi 97/7/EÜ vastu võttes avalduse, milles kutsus komisjoni üles uurima võimalust tarbijakaitse direktiivides sisalduva taganemisperioodi arvutamise meetodite ühtlustamiseks.

3.1.8

Vastavalt varasemates arvamustes (26) sedastatule ja ilma et see piiraks ettepaneku artiklis 1 sätestatut, leiab komitee, et on äärmiselt oluline, et komisjon esitaks taganemise ja lõpetamise olemuse, piirangute ja mõjude üksikasjalikuma määratluse. Vastupidisel juhul ei ole õigusaktide ühtlustamist võimalik saavutada, sest iga liikmesriik võtab vastu oma õigusaktid, millel on vältimatud tagajärjed piiriüleste suhete arendamisele.

3.1.9

Kuna kõnealuse direktiivi eesmärk on sellist liiki õigust puudutavate riiklike õigusaktide ühtlustamine, leiab komitee, et vastupidiselt ettepaneku 4. põhjendusele ning vaatamata eri riikide erinevustele peaks komisjon minema kõnealuste õiguste õigusliku olemuse (27) kindlaksmääramisel kaugemale. Teisisõnu peaks komisjon määratlema, kas tegemist on asjaõiguse või võlaõigusega. Vastasel juhul ei aita ettepanek täheldatud probleeme lahendada. Seega peaks ta sätestama põhinõuded õigusele vastamiseks ning eelkõige juhul, kui tegemist on asjaõigusega, registreerimise vältimatud tagajärjed.

3.1.9.1

Seetõttu kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni üles kehtestama osaajalise kasutamise õiguste õigusliku olemuse määratluse, ükskõik kas need õigused võtavad asjaõiguse või isikliku kohustusega seotud õiguse (õigus teenusele) kuju, koos vältimatute tagajärgedega Brüsseli määruse ja Rooma I määruse kohaldatavatele põhimõtetele. Kui seda ei tehta, ei ole soovitud ühtlust ega tarbijate ja kauplejate usaldust võimalik saavutada. Tegelikult on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juba eespool viidatud arvamuses (28) andnud panuse nimetatud määratlusse, sedastades, et osaajalise kasutamise leping on kas asjaõigusest tulenev (in rem) või isiklik õigus (in personam). See ei ole üürimisõigus, kuna üürimisõigused ei sisalda õiguste ülekandmist. Ülekantud õigus kehtib jagamata ühikule, nt jagamata korter, ning on (või võib olla) oma olemuselt tegelik omandiõigus.

3.1.10

Ilma et see piiraks kõnealuse õiguse õiguslikku vormi, mis võib olla sui generis, või just sel põhjusel, tervitab komitee asjaolu, et direktiivi ettepanekus on määratletud mõningad selle õiguse peamised aspektid: nii kinnis- kui vallasvara kaasamine koos õigusega majutuse (viitab ööbimisele) kasutamisele tasu eest, kestusega vähemalt üks aasta.

3.1.11

Komitee kutsub komisjoni sätestama lisaks artiklis 2 juba loetletud toodetele klausli (mis sisaldaks peamiste aspektide määratlust), et lihtsustada selle kohandamist ükskõik millisele tootele (29), mis võidakse turule tuua pärast direktiivi jõustumist ning mis ei vasta uute toodete määratlustes kehtestatud nõuetele.

3.1.12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et võimalus, et tarbijad peavad hüvitama taganemise õiguse kasutamise selleks ettenähtud aja jooksul või selle eest maksma, kahjustab nimetatud õigust, mis on rajatud ideele, et tarbija ei pea midagi põhjendama ega mingit summat maksma. Seega tuleks ettepaneku artikli 5 lõiked 5 ja 6 välja jätta.

3.1.13

Komitee juhib komisjoni tähelepanu hiljuti vastu võetud ebaausate kaubandustavade direktiivile (30) tehtud viitele ning nõustub sellega. Komitee märgib siiski, et kõnealuse direktiivi artiklites 14 ja 15 ei viidata praegu kehtivale direktiivile. Samuti ei tehta ühtegi sellist viidet praegu arutlusel olevas ettepanekus.

3.1.14

Kuigi komitee nõustub ühtlustamise miinimumnõuetega, leiab ta, et direktiivi ettepanek on piiravam kui praegu kehtiv direktiiv, andes liikmesriikidele küll võimaluse võtta tarbijate suuremat kaitset võimaldavaid meetmeid, kuid seda ainult taganemisõiguse osas (seoses taganemisõiguse kasutamise algusaja, kasutamise korra ja õiguslike tagajärgedega). Kehtiva direktiivi artiklis 11 (31) võimaldatakse nimetatud võimaluse laiemat kasutust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub seega komisjoni üles säilitama samalaadse sätte.

3.1.15

Komitee on seisukohal, et komisjon peaks kehtestama tõhusa sanktsioonide süsteemi, mis ei oleks suunatud ainult direktiivis sätestatud kohustuste rikkumist takistavatele tavadele, vaid seda ka õiguskindluse ja turvalisuse põhjustel (32). Komitee toetab võimalust, et komisjoni poolt varem määratletud raamistikus (33) võivad liikmesriigid ja mitte komisjon kehtestada kriminaalvastutuse, mis on proportsionaalne, kuid piisav eriti tõsiste rikkumiste takistamiseks.

3.1.16

Et takistada direktiivi kiiret aegumist, nõustub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee regulaarse läbivaatamise klausli lisamisega, mis praeguses direktiivis puudub.

3.1.17

Kuigi mõne liikmesriigi (34) suhtes on algatatud kohtuasi seoses direktiivi teatud sätete ebakorrektse riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisega, märgib komitee siiski üllatunult komisjoni suutmatust tegutseda eelkõige seoses direktiivi riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise tähtaja mittetäitmisega (30. aprill 1997). Kõnealuse tähtaja täitsid vaid kaks liikmesriiki (35). Seega kutsub komitee komisjoni üles olema seoses uue direktiiviga rangem selliste ilmsete rikkumiste suhtes ELi õigusaktide rakendamisel.

3.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et artikli 2 lõike 1 punktis g esitatud määratlus koos artikli 7 sätetega on liiga piirav, sest just täiendavus on see, mis iseloomustab lisalepingute olemust Seetõttu tuleks arvestada pigem täiendavust kui alluvust, kuna enamik, eriti laenuga seotud lepinguid on välistest teguritest tulenevad lepingute kombinatsioonid, mis oma õigusliku olemuse tõttu on juriidiliselt eraldiseisvad ning ei vasta sellisena praegu pakutud määratlusele.

3.2.2

Komitee ei nõustu artikli 3 lõike 2 sõnastusega, eelkõige sellega, mis puudutab kirjalikku teavet, mis esitatakse ainult seda soovivale tarbijale ning vajadusel. Kuna kõnealune artikkel puudutab lepingueelset teavet, mille alusel tarbija teeb otsuse lepingu allkirjastamise kohta, leiab komitee, et sellise kirjaliku teabe esitamine peaks olema kohustuslik, ning kutsub komisjoni lisama kõnealuse sätte direktiivi ettepanekusse.

3.2.3

Komitee kutsub komisjoni üles asendama artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 ning I lisa punkti l, III lisa punkti f ja IV lisa punkti d praegu kehtiva direktiivi artiklis 4 (36) sisalduvatele sätetele samalaadsete sätetega, mis võimaldaks tarbijate suuremat kaitset. Sellega muudetakse kohustuslikuks teabe esitamine tarbija liikmesriigi keeles ning nõutakse ka kinnitatud tõlget selle liikmesriigi keelde, kus kinnisasi asub, eriti igasugustes registreerimisnõudeid puudutavates küsimustes.

3.2.3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee prognoosib siinkohal ettevõtjate poolt standardlepingute laialdast kasutuselevõttu, mis võimaldavad tarbijal vaid kinnitada keelevalikut ning ei paku vabadust keelt valida või selles osas läbi rääkida. See võib viimaste majandushuve tõsiselt kahjustada.

3.2.4

Komitee kutsub komisjoni üles muutma artikli 4 lõike 2 sõnastust, jättes välja väljendi „kui pooled on otseselt nii kokku leppinud”, sest tegemist on olulise teabega, mida ei peaks jätma asjaomaste osapoolte otsustada. Varasemad kogemused on näidanud, et kõnealuse väljendi lisamisel hakkavad ettevõtjad tegema ühepoolselt ettepanekuid kasutada standardlepinguid ning tarbijal ei jää muud üle, kui nõustuda.

3.2.4.1

Samuti leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et komisjon peaks õiguskindluse ja turvalisuse eesmärgil selgitama/ühtlustama, millised „ettevõtjast sõltumatud asjaolud” moodustavad lepingu lahutamatu osa artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

3.2.4.2

Seoses kõnealuse artikliga kutsub komitee komisjoni üles kehtestama kõnealuse teabevahetusmeetodi. Teave tuleks edastada asjakohasel, objektiivsel ja selgel viisil (37) ning tekst peaks olema trükitud kergestiloetava kirjasuurusega (38).

3.2.5

Komitee soovitab komisjonil selgitada artikli 4 lõikes 3 olevat fraasi „juhib ettevõtja selgesõnaliselt tarbija tähelepanu”, sest selle konkreetne õiguslik tähendus on ebaselge.

3.2.6

Kui artikli 5 lõikest 1 tuleb aru saada nii, et selles sätestatakse kaks lepingust taganemise õiguse kasutamise perioodi, kutsub komitee komisjoni sätestama vaid ühe sätte, millega antakse tarbijale õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist, juhul kui sellele on eelnenud varasem siduv leping, eeldusel et kinnisasja ei ole vahepeal kasutatud.

3.2.7

Sarnaselt oma varasematele arvamustele kutsub komitee komisjoni üles määratlema teabevahetuse olemust lepingust taganemisest teavitamise korral tagamaks, et mõlemal osapoolel on tõendid teabe edastamise kohta. Tegelikult on kehtivas direktiivis kasutatud sõnastus asjakohasem (39).

3.2.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et artikli 8 pealkiri tuleks asendada pealkirjaga „õiguste kohustuslikkus”, arvestades et kõnealuse artikli eesmärk ei ole kehtestada direktiivi imperatiivsus, vaid tagada õiguste kaasamine ning see, et neid ei piirataks sõltumata kohaldatavast õigusaktist.

3.2.9

Seoses kohtu või haldusasutuse antava õigusabiga leiab komitee, et ebaausate kaubandustavade direktiivi (40) artiklites 11 ja 12 sisalduvad sätted on asjakohasemad, kuna need on laiaulatuslikumad ja põhjalikumad. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles asendama ettepaneku artikli 9 samalaadsete sätetega.

3.2.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib juhtida komisjoni tähelepanu ettepaneku eri keeleversioonide sõnastusele, sest ettepanek sisaldab väga hoolikat tõlkimist nõudvaid küsimusi (41).

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et lisaks juba eespool nimetatud väljajätmistele, jäetakse ettepanekus kõrvale muud küsimused, millele võiks direktiivi läbivaatamisel tähelepanu pöörata.

Eelkõige kehtib see järgmiste aspektide puhul:

—

(…) leping ja artikli 3 lõikes 1 nimetatud dokument koostatakse ostja valikul selle liikmesriigi keeles või ühes keeltest, mille resident on ostja, või selle liikmesriigi keeles või ühes keeltest, mille kodanik on ostja, kusjuures see keel peab olema ühenduse ametlik keel või need keeled peavad olema ühenduse ametlikud keeled. Liikmesriik, mille resident on ostja, võib siiski nõuda igal juhul lepingu koostamist vähemalt tema keeles või keeltes, mis peavad vastavalt olema ühenduse ametlik keel või ametlikud keeled, ja

—

müüja annab ostjale lepingu kinnitatud tõlke, mis on selle liikmesriigi keeles või ühes keeltest, kus kinnisasi asub; kõnealune keel või keeled peavad vastavalt olema ühenduse ametlik keel või ametlikud keeled.”

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/33

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/33

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/34

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/34

1.1

Komitee pöörab energiatõhususe, kliimamuutuse ja kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud küsimustele väga suurt tähelepanu ning on põhimõtteliselt nõus 8.–9. märtsil 2007. aastal toimunud kevadise Euroopa Ülemkogu järeldustega, milles kinnitatakse Euroopa energiapoliitika kolme alustala:

1.2

Komisjon märgib biokütuste eduaruandes, et siduvate eesmärkide puudumisel ei ole võimalik saavutada rahuldavat biokütuste kasutamise taset. Kuna 5,75 % turuosa saavutamise eesmärk 2010. aastaks ei ole realistlik, siis tuleb nõukogu sätestatud nõudmiste täitmiseks püstitada saavutatav eesmärk — komisjon peab realistlikuks 10 % turuosa 2020. aastaks —, rakendades samas direktiivi 2003/30/EÜ artikli 4 lõikes 2 ette nähtud nn läbivaatamisklauslit. Kummalisel kombel toob komisjon välja eelised stsenaariumi põhjal, kus biokütuste osakaal oleks 14 %, samas kui väljakuulutatud eesmärk on 10 %. Komisjon esitab teatist ilustavaid ebarealistlikke tulemusi.

1.3

Esimese põlvkonna biokütustel on mitmeid puudusi ja need ei vasta täielikult Euroopa eesmärkidele. Nimelt on nende tootmis- ja keskkonnakulud väga kõrged, lisaks kulutavad nad inimtoiduks ja loomasöödaks kasutatavat teravilja ning ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) sõnul vastutavad nad osaliselt teraviljahinna tõusu eest maailmaturul.

1.4

Esimese põlvkonna biokütuste kasutamisel tekivad seega eetilised probleemid, nagu konkurents toiduainete ja kütuste vahel, mida komisjon püüab vähendada. Komitee rõhutab vajadust tugevdada koostööd põllumajanduse ja toiduainete valdkonnas tegutsevate ülemaailmsete institutsioonide ja ametitega, nagu ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon ja maailma toiduabi programm.

1.5

Ei komisjoni teatises ega sellele lisatud mõjuhinnangus ei ole märkimisväärseid viiteid riskiteguritele.

Biodiisli puhul tuuakse välja järgmised probleemid:

Bioetanooli puhul on aga probleemid järgmised:

1.6

Komitee rõhutab, et sotsiaalse, keskkondliku ja majandusliku mõju kõrval tuleb hoolikalt hinnata ka biokütuste arendamisega seotud tehnilisi probleeme. Eelkõige tekib biokütuste tootmiseks kasutatava tooraine tootlikkuse küsimus: ühest tonnist suhkrupeedist saab toota umbes 400 liitrit bioetanooli (u 1 500 Mcal). Selline suhe ei ole ökonoomne ega tõhus, arvestades kui palju energiat on vaja biomassist biokütuste tootmiseks. Biomassi tasuks palju rohkem kasutada otse elektrienergia tootmiseks, kütteenergiaks või mere- ja linna ühistranspordis.

1.7

Komitee rõhutab, et puhtalt keskkonna vaatepunktist tuleb arvestada metsade hävitamise ja toorainete ladustamisega seotud ohtudega. Sellega seoses tekkivate bioloogiliste ja biokeemiliste riskidega tuleb otsustavalt ja kohusetundlikult võidelda.

1.8

Komitee tõstatab ka teadusliku eetika probleemi. Planeet Maa on avatud süsteem, mis liigub pidurdamatult tasakaaluseisundi poole, mis tähendab ühtlasi ka tema lõppu. Teaduse ülesanne on seda allakäiku pidurdada ja poliitika ülesanne on edendada sellekohaseid tegevusi ja uuringuid.

1.9

Komitee soovitab läbi viia analüüsi põlemise keemilise protsessi kohta, et teha kindlaks, kas muid molekule kui süsivesiniku molekule hõlmavas põlemisprotsessis tekivad või vabanevad vabad radikaalid, mis tekitavad oksüdatiivset stressi, mis on raskete haiguste eelne patoloogiline staadium. Sellest tulenevalt on ettepanek õigustatud, sest sellekohaseid andmeid on vähe.

1.10

Komitee peab vältimatuks erilise tähelepanu pühendamist pinnase hooldamisele ja kaitsele. Pinnast tuleb kaitsta, sest see kaitseb meie eksistentsi. Üha rohkem langev põhjaveetase ja üha halvenev põhjaveekvaliteet tulenevad ebamõistlikest pinnasekasutusstrateegiatest, mis põhjustavad pinnase vaesumist. Pinnase taaselustamise soodustamiseks tuleb rakendada külvikordi.

1.11

Komitee soovitab komisjonil ja kõigil Euroopa institutsioonidel pöörata erilist tähelepanu veevajaduse probleemile biokütuste tootmisel. Kliimamuutuse arvukate negatiivsete tagajärgede hulgas võib veevarude kahanemine võtta dramaatilised mõõtmed, eriti teatud piirkondades. Rahvusvahelise Veemajanduse Instituudi uusimate uuringute arvutuste kohaselt on 1 liitri biokütuse tootmiseks vaja vähemalt 1 000–4 000 liitrit vett sõltuvalt tootmisviisist ja -piirkonnast.

1.12

Jättes kõrvale kõnealused probleemid, mida saab leevendada meetmete võtmisega biokütuste tootmise viiside kontrollimiseks ja sertifitseerimiseks, osaliselt toodete jälgitavuse süsteemide abil, on komitee seisukohal, et toetada tuleb teadus- ja arendustegevust teise ja ka kolmanda põlvkonna biokütuste, nagu biobutanool valdkonnas.Biobutanooli madal aururõhk ja kõrge taluvus saastatud vee suhtes bensiinisegudes võimaldavad seda kasutada olemasolevates kütuse tarnimis- ja müügikanalites. Biobutanooli saab bensiini lisada senistest biokütustest suuremas kontsentratsioonis, ilma et oleks vaja sõidukeid kohandada. Lisaks võimaldab see ökonoomsemat kütusetarbimist kui bensiini-etanooli segud ning parandab nii energiatõhusust ja vähendab kütusetarbimist 1 liiri kohta. Tänu jäätmete ja biokeemiliste protsesside kasutamisele tselluloosi lagundamise loomulike protsesside lihtsustamisel, mis on keerukad ja kulukad, on uue põlvkonna kütused energiatõhusad ja keskkonnasäästlikud.

1.13

Komitee kontrollib, milliseid võimalusi võiks biokütuste arendamine pakkuda Euroopa majandusele, aidates nii kaasa Lissaboni agenda eesmärkide elluviimisele. Nimetatud meetmetevaldkond on küll selgelt ette nähtud 7. raamprogrammis, kuid siiski on vaja paremat koostööd asjaomaste sidusrühmade, nagu põllumajandustootjate, töötleva tööstuse, aga ka keskkonna- ja maastikukaitse organisatsioonide ja töötajate liitude vahel, kellel on üha suurem huvi siduda säästva arengu küsimused ettevõtete sotsiaalse vastutuse kaasaegsemate mudelitega.

1.14

Edendada tuleb võimalusi, mida põllumajandus biokütuste arendamiseks näeb, eeldusel, et põllumajandustootjad annavad panuse loodusvarade kaitsmisse ja meie ühiste ressursside, nagu vesi, loomasööt ja inimtoit, säästmisse. Põllumajandustootjate liitude ülesanne on põllumajandussektoris levitada rahvusvahelise üldsuse kehtestatud reegleid biokütuste tootmise ja biokütustega kauplemise kohta. Sertifitseerimise ja jälgitavuse tavade levitamine ning vastavuskontroll on teemad, mille puhul oodatakse otsustavat panust eri põllumajandusorganisatsioonidelt, seda nii Euroopa kui ka riigi ja kohalikul tasandil. Komitee on valmis selles küsimuses ning teistes energiatõhususe, kasvuhoonegaaside vähendamise ja kliimamuutusega seotud küsimustes tegema koostööd riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega, kes on korduvalt näidanud üles suurt huvi ja osalenud aktiivselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuste väljatöötamises.

1.15

Maksustamise puhul on selge, et riiklike soodustuste kandidaatide nimekiri on lõputu, eriti biokütuste aktsiisi ja soodustuste osas põllumajandustootjatele, autotööstusele nõutavaks teadustööks, tarbijatele, kes ehitavad ümber mitte biokütustele toodetud sõidukid, ja biokütuste tootjatele. Saksamaal vähendati hiljuti märkimisväärselt maksusoodustusi, mis tõi kohe kaasa tarbimise languse ja sama kiired protestid tööstussektori poolt. Investeeringud nõuavad kindlust ja stabiilsust, kuid biokütuste turud sama hästi kui puuduvad. Siiski on selge, et mitte ükski toetusmeede ei tohi põhjustada konkurentsimoonutusi.

1.16

Transpordisektor ei kuulu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Komitee soovitab komisjonil kontrollida võimalust laiendada saastekvootide sertifikaatide süsteemi kõnealusele sektorile, sest need võivad pakkuda täiendava stiimuli uute lahenduste otsingutele kahjulike heidete vähendamise tõhustamiseks. Komisjoni asepresidendi Jacques Barrot' taotlusel koostatud asjaomases ettevalmistavas arvamuses valmistab komitee ette tööhüpoteesi.

1.17

Komitee nõustub Euroopa Parlamendi resolutsiooniga biomassi ja biokütuste strateegia kohta. Parlament kutsub resolutsioonis komisjoni üles viima sisse kohustusliku ja ulatusliku sertifitseerimise, mis võimaldab kõigis etappides säästvat biokütuste tootmist, ning toetama ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) arengut ja rakendamist järelevalveks pinnase kasutamise üle bioetanooli tootmisel, et takistada vihmametsade hävitamist ja muid negatiivseid tagajärgi keskkonnale.

1.18

Võttes arvesse käesolevas arvamuses kirjeldatud probleeme, kutsub komitee komisjoni üles 10 % eesmärki pidevalt läbi vaatama ja olema valmis esitama ettepanekuid selle muutmiseks, kui probleemidele ei leita rahuldavat ja jätkusuutlikku lahendust.

2.1

Biokütuste arendamise aruande sissejuhatuses rõhutab komisjon, et ajavahemikus 2005–2020 kasvab kasvuhoonegaaside heitkogus (antud juhul vaid CO2) transpordisektoris eeldatavalt 77 miljoni tonni võrra aastas, st rohkem kui 60 % hinnangulisest 126 tonnisest heitkoguste kogukasvust aastas.

2.2

Täiendava kriitilise tegurina tuuakse välja transpordisektori peaaegu täielik sõltuvus naftaimpordist. Nafta on energiaallikas, mis on kõige tõsisem väljakutse varustuskindluse alal. Seda sõltuvust peaks olema võimalik vähendada märgatavalt suurema biokütuste kasutamisega.

2.3

Biokütuste arendamise eelised kasvuhoonegaaside vähendamisel kaovad, kui see nõuab juba olemasolevate põllukultuuride muundamist või suure mitmekesisusega looduskeskkondade (nt vihmametsad) põllumaaks muutmist.

2.4

2001. aastal oli biokütuste turuosa vaid 0,3 % ja vaid viiel liikmesriigil oli kogemusi biokütuste kasutamisega. Direktiivis 2003/30/EÜ ei kehtestata selles osas kohustusi, kuid püstitatakse eesmärk saavutada 2010. aastaks 5,75 % turuosa kõigist bensiini- ja diislikütustest ning vahe-eesmärgina 2 % turuosa 2005. aastaks.

2.5

Nimetatud direktiivis kehtestatud vastava läbivaatamisklausliga (artikli 4 lõige 2) antakse komisjonile võimalus tugeva ja põhjendamatu kõrvalekaldumise korral 2 % eesmärgist esitada ettepanek siduvate riiklike eesmärkidega.

2.6

Ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline roll, eriti alates 2003. aasta reformist, mis tänu põllumajandustootjatele tehtavate maksete lahtisidumisele kasvatatavatest põllukultuuridest võimaldas kasutusest kõrvaldatud maa kasutuselevõttu muude kui toiduks mõeldud põllukultuuride kasvatamiseks, enamasti biokütuste tootmiseks.

2.7

Lisaks puiduenergia edendamise meetmetele ning maaelu arengu poliitika raames taastuvate energiaallikate edendamiseks ettenähtud meetmete kõrval antakse 2007. aastal välja nn energiakultuuri preemia (1).

2.8

Biokütuste kasutamisel tehti küll märkimisväärseid edusamme, kuid vaid kaks riiki täitsid eesmärgi, mis andis 2005. aasta kogutulemuseks 1 % — biodiisel 1,6 % ja bioetanool 0,4 %. Selle põhjal jõudis komisjon järeldusel, et 5,75 % eesmärki 2010. aastaks ei saavutata.

2.9

Kogemused on näidanud, et konkreetseid tulemusi on võimalik saavutada kas maksusoodustustega piiranguteta kogustele või kohustades tarnijaid tooma turule teatud protsendi biokütuseid. Komisjon peab kõige tõhusamaks lahenduseks kohustusi.

2.10

Komisjon märgib teatises: „On tungiv vajadus, et EL annaks selgelt märku oma kindlast kavatsusest vähendada naftasõltuvust transpordis”. Komisjon peab biokütuste kasutamist ainsaks sobivaks lahenduseks; biokütused on tagatis kõrgete naftahindade vastu.

2.11

See signaal tuleb vormida õiguslikult siduvaks eesmärgiks, et avaldada usutaval viisil survet naftatootjatele, kes müüvad ELi turul ainuüksi transpordisektoris 300 miljonit tonni naftat.

2.12

Kõige suuremad eduvõimalused on strateegial, mille kohaselt edendavad 27 liikmesriiki ühist teadus- ja arendustegevust. 10 % turuosa aastaks 2010 on realistlik eesmärk.

2.13

Vajalik on madalate halduskuludega kindel õigusraamistik, millega kehtestatakse vahe-eesmärgid, nt 2015. aastaks, et sõidukitootjad saaksid oma kavandamisprotsesse kohandada.

2.14

Majanduslike ja keskkonnamõjude analüüsimisel esitatakse eri stsenaariume, mis ühelt poolt sõltuvad naftahindade arengust, impordist ja põllumajandussektori hindade konkurentsivõimest, teiselt poolt aga uute tehnoloogiate arendamisest, millega saaks edendada teise põlvkonna biokütuseid, mis aitavad vähendada keskkonnakulusid.

2.15

Kulude osas põhjustaks biokütuste hüpoteetiline kasv 14 % turuosani lisakulusid summas 11,7–17,2 miljardit eurot aastal 2020, kui naftahind on 48 USD/barrel; Naftahinna puhul 70 USD/barrel oleksid kulud 5,2–11,4 miljardit eurot. Biodiisli ja bioetanooli kasumilävi on 69–76 eurot või 63–85 eurot barreli kohta (92,76–102,18 ja 84,76–114,28 USD/barrel, 25. mai 2007. aasta vahetuskurss 1,3444 USD 1 euro kohta).

2.16

Lähtudes stsenaariumist 14 % turuosa aastaks 2010, toob varude ladustamiskulude vähendamine kuni 1 miljardi euro suuruse kokkuhoiu (10 % stsenaariumi puhul 720 miljonit eurot). Teise põlvkonna biokütuste soovitud turustamise kõrval on parim lahendus kolmandate riikide ja liikmesriikide tarneallikate kombinatsioon.

2.17

Nimetatud stsenaarium avaldaks positiivset mõju tööhõivele (bioetanooli valdavalt kodumaise tootmise korral loodaks 144 000 uut töökohta) (100 000 töökohta 10 % stsenaariumi korral) ja suurendaks ELi SKT-d (0,23 % tõus). Teadustegevuse positiivsed mõjud, eelkõige teise põlvkonna biokütuste valdkonnas, saaksid tagada konkurentsipositsiooni taastuvenergiasektoris.

2.18

Well-to-wheel lähenemisviisi põhjal lähtub komisjon sellest, et tänu praegu kasutatavale paremale ja majanduslikult kasulikumale tehnoloogiale langevad kasvuhoonegaaside heitkogused umbes 35–50 %. Suhkruroost etanooli tootmisega vähendatakse Brasiilias kasvuhoonegaase ligi 90 % võrra. Biodiisli tootmisega palmiõlist ja sojast vähendatakse kasvuhoonegaase vastavalt 50 % ja 30 % võrra. Teise põlvkonna biokütuste tootmine peaks võimaldama umbes 90 % kokkuhoidu. 14 % stsenaariumi kohaselt peaks kasvuhoonegaaside vähenemine olema aastas umbes 101–103 miljonit tonni CO2eq (10 % stsenaariumi puhul 71–75 miljonit tonni CO2eq).

2.19

Keskkonnamõjude seisukohalt lähtutakse sellest, et biokütuse 14 %se turuosa keskkonnamõju on kontrollitav, kui taimekasvatuseks ei kasutata sobimatut maad — näiteks vihmametsi ja muid suure loodusliku väärtusega levilaid.

2.20

Komisjon võtab aruande kokku järeldusega, et biokütuste arendamine toob olulisi eeliseid kasvuhoonegaaside heitkoguste ja varustuskindluse osas. Suunatud motiveeriva/toetava poliitika abil peaks olema võimalik maandada suure bioloogilise mitmekesisusega alade muutmisest või sobimatute süsteemide kasutamisest tulenevaid riske biokütuste tootmisel ja edendada teise põlvkonna biokütuste arendamist.

2.21

Seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja järgmisi samme:

2.22

Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi biokütuste direktiiv, seada 2020. aastaks saavutatava biokütuste osakaalu miinimumstandardid 10 %-le ning tagada heade keskkonnanäitajatega ja hea jõudlusega biokütuste kasutamine.

3.1

Biodiisli tootmine toimub õli sisaldavate rapsi-, soja- ja päevalilleseemnete pressimise ja keemilise reaktsiooni, nn ümberesterdamise teel, mille käigus asendatakse algsed alkohoolsed koostisosad (glütseriin) metüülalkoholiga (metanool). Bioetanool on alkohol (etanool või etüülalkohol), mida saadakse erinevate kõrge süsivesiku- või suhkrusisaldusega põllumajandustoodete, nagu teravili (mais, hirss, nisu, oder), suhkrut sisaldavate taimede (peet ja suhkruroog), puuvilja, kartuli ja pressimisjäätmete kääritamisel. Biokütuste kategooriasse kuuluvad ka bioloogilist ja fossiilset päritolu molekulide keemilisel sünteesimisel saadud tooted. Olulisim näide siinkohal on etüül-tert-butüüleeter (ETBE), mis tekib bioetanooli ja isobuteeni reaktsiooni tulemusena.

3.2

Etanoolil on suurepärased kütuse omadused: sellel on kõrge oktaanarv ning seda võib lisada teistele kütustele (E5, E10) ilma mootori suurema muutmiseta, samas kui etanooli suurema osakaalu korral (E85) on vajalikud spetsiaalselt selleks kavandatud mootorid.

3.3

Suuremad riskid kaasnevad etanooli lisamisel bensiinile. Juba väike kogus etanooli suurendab märkimisväärselt aururõhku (ca 10 kPa) ja seega ka kütuseaure. Etanooli afiinsuse tõttu vee suhtes võib langeda lõpptoote kvaliteet. Tavapärase, süsivesinikust saadud bensiini ja etanooli sisaldava bensiini segamist tuleb vältida. Etanooli sisaldava bensiini puhul tuleks kasutada eraldi logistika- ja tarneketti.

3.4

Biodiisli ja tavalise diislikütuse segu võib diiselmootorite puhul kasutada. Euroopa riikides kasutatakse standardkvaliteediga diislikütustes kuni 5 % segu (B5) ja see ei põhjusta mingeid ühitamisprobleeme. Probleemid võivad tekkida kõrge biodiisli osakaaluga (üle 8–10 %) diislikütuse kasutamisel sõidukites, mille tihendid ei ole sobivast plastmassist. Suurimad probleemid tekivad tahma- ja peentolmufiltritega, mis nõuavad ulatuslikke ja kulukaid muudatusi. Seetõttu on mõned sõidukitootjad juba kohandanud sõidukite omadusi ning mõned on piiranud sõidukite garantii B5 segudele. Kuna biodiisel on niiskustundlik, käitub nagu lahusti ja selle ladustamisstabiilsus on väike, siis võivad vajalikuks osutuda erilised ettevaatusmeetmed kõrge biodiislisisaldusega segudele sõidukites ja jaotussüsteemides.

3.5

Komisjon esitab tugevaid argumente vajaduse kohta tegeleda otsustavamalt biokütuste arendamisega. Realistlikult ei arvesta komisjon võimalusega, et praegust bensiinitootmist (ülemaailmselt 1,2 miljardit tonni 2004. aastal) oleks võimalik asendada biokütustega (46 miljonit tonni 2005. aastal, sellest 3 miljonit ELis, nagu selgub alljärgnevast tabelist), vaid seab eesmärgi saavutada direktiivi abil ja eri liikmesriikidele eesmärke seades veidi enam kui 13 aastaga biokütuste vähemalt 10 % osakaal tänastest kütustest.

3.6

Vesinikku, mida mõned Euroopa sõidukitootjad juba vähemalt üritavad energiaallikana kasutada, saadakse ikka veel enamasti kõrge energiakuluga elektrolüüsi — valdavalt kasutatakse selleks peamiselt fossiilkütustest toodetud elektrienergiat — või vesiniku eraldamise teel maagaasist või teistest fossiilkütustest. Sellega ei kaasne kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist. Kuigi teadus on teinud edusamme vesiniku saamisel biomassist — biotehnoloogilisel viisil — või taastuvenergiast, sõltub võimalus kasutada ja turustada vesinikul töötavaid sõidukeid ka kütuseelementide suurtest kuludest. Et vesinikust areneks majanduslikult tasuv alternatiivne energiaallikas, tuleb langetada tootmiskulusid. Praegu New South Wales'i ülikoolis läbiviidava uurimisprojektiga loodetakse see eesmärk täita tänu spetsiaalsetele titaanoksiidist keraamilistele päikesepatareidele. Titaan on päikeseenergiast vesiniku tootmise valdkonnas laialdaselt levinud: sellel on sobivad pooljuhi omadused ning see on veekindel. Oma loomulikus olekus, ilma vastava töötlemiseta ei ole see siiski veel piisavalt tõhus.

4.1

Komisjon toob küll välja võimalikud eelised, kuid jätab tähelepanuta biokütuste arendamisega seotud probleemid ja riskid; mõnes kohas siiski teatud viiteid tehakse. Komitee seevastu on seisukohal, et komisjoni ettepanekut tuleb hoolikalt ja tähelepanelikult analüüsida, et vältida ühe probleemi lahendamise tõttu teiste tõsiste probleemide tekkimist ning et eeliste kõrval toodaks välja ka puudused. Kummaline on asjaolu, et ettepaneku kasulikkust tõestades lähtutakse ebarealistlikust stsenaariumist, et 2020. aastaks saavutatakse 14 % turuosa. 10 % eesmärgi saavutamisel oleks kasu objektiivselt vaadatuna tagasihoidlikum.

4.2

Ei komisjoni teatises ega selle juurde kuuluvas mõjuhinnangus ei ole märkimisväärseid viiteid probleemidele. Näiteks tuleks biokütuste tootmisel tekkivate jäätmete käitlemine ajakohastada ja üle vaadata, arvestades uusi biokütuseelementide süsteeme ja tootmisel rakendatavaid elektroonilisi tehnoloogiaid.

4.3

Biodiisli puhul rõhutatakse eelkõige järgmist:

4.4

Bioetanooli puhul märgitakse seevastu järgmist:

Eelised seisnevad võimaluses suurendada külvikordi, kasvatades traditsioonilisi toidu- ja söödakultuure vaheldumisi spetsiaalsete põllukultuuridega, mis on mõeldud biomassi ja energia tootmiseks. Kõnealuse arendustegevuse juures tuleb erilist tähelepanu pöörata piirkondlikule taimekasvatusele. Igal juhul kehtivad Euroopa taimekasvatusele mullakaitse ja väetise kasutamise eeskirjad.

4.5

Biokütuste tootmiseks on vaja sobivaid kultuurtaimi, mida on tarvis suurtes kogustes kasvatada. See nõuab teiste põllukultuuride ohverdamist, mis on olulised vaeseimate riikide varustamiseks võimalikult madala hinnaga toiduainetega. Võimalus kasutada biokütuste tootmisel lähtealusena tselluloosi on kindlasti huvitav, kuid arvestada tuleb, et tootmisele peab eelnema keemiline ja füüsiline käitlemine (tselluloosimassi teatud viisil lagundamine), et muuta tselluloos bioloogilise töötlemisele reageerivaks. Tähelepanu tuleb juhtida ka nende protsesside käigus tekkivatele jäätmetele ja vanadele katalüsaatoritele, mis suurendavad edasist jäätmete käitlemise probleemi.

4.6

Suures ulatuses kasutamiseks võiks kaaluda glütseriini kasutamist kütusena, seda kas puhastamata või puhastatud kujul või segatuna teiste kütustega. Selle alternatiivi puudused on siiski glütseriini kõrged kulud puhastatud kujul kasutamisel, töötlemiskulud puhastamata kujul kasutamisel, madal kütteväärtus ja kindlasti vajadus muuta kahjutuks põlemisel tekkivad mürgised ained (eelkõige akroleiin ehk akrüülaldehüüd).

4.7

Üks võimalik lahendus oleks geneetiliselt muundada organisme, mis muudavad teatud põllukultuurid bioloogiliseks töötlemiseks eriti sobivaks, mille tulemusena suureneb nende tootlikkus ja seega langeb energiatarbimine tootmisel. Geenitehnoloogiat võiks kasutada ka nende organismide geneetiliseks muundamiseks, mis lihtsustavad tselluloosi kasutamist.

4.8

Tehnilisest aspektist tekib ka biokütuste tootmiseks kasutatavate toorainete tootlikkuse küsimus. Näiteks viidatakse sellele, et ühest tonnist suhkrupeedist saab toota umbes 400 liitrit bioetanooli (u 1500 Mcal). Kas selline näitaja on piisav üldise positiivse hinnangu õigustamiseks, kui arvestada selle energiatüübi rakendamisest tulenevaid keskkonnariske ja puudusi?

4.9

Edasine aspekt, mida ei tohi alahinnata, puudutab ühelt poolt tootmisviise ja nende selektiivsust ning teiselt poolt kääritamisprotsessi, mis on üsna kulukad, kui need viiakse läbi lõpptoote maksimaalset kvaliteeti silmas pidades. Lisaks võib reostus kütuses tekitada selle kasutamisel sekundaarsete reaktsioonide ja kvaliteedi langemise tõttu ning samuti jäätmete ja jääkide omadusi arvestades majanduslikku kahju, mis ületab kaugelt selle eelised.

4.10

Puhtalt keskkonna vaatepunktist tuleb lisaks arvestada metsade hävitamise (nagu Malaisias ja Indoneesias palmiõli tootmiseks ning Malawis ja Ugandas jatrofa kasvatamiseks toiduainetootmiseks mõeldud piirkondades või eelkõige kaitset väärivates vihmametsapiirkondades) ja tooraine ladustamisega seotud riske. Sellega seoses tekkivaid bioloogilisi ja biokeemilisi probleeme tuleb lahendada äärmiselt kohusetundlikult ja otsustavalt.

4.11

Lisandub ka eetiline aspekt, mida tuleks täpsemalt hinnata: konkurents toiduainete ja kütuse vahel. Väärtuslike toorainete, nagu nisu, maisi ja riisi hinnad tõusevad pidurdamatult biokütuse destilleerijate kasvava nõudluse tõttu (Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja maailma toiduabi programmi aruanne 2007). Mehhikos on tortiljade hind tõusnud 60 %, mis on põhjustanud märkimisväärseid rahutusi ja protestidemonstratsioone. Tõusvad sojahinnad on Hiinas põhjustanud lihahindade tõusu 43 % ja munahindade tõusu 16 % võrra. Mais on kallinenud 40 % võrra ja kaer 20 % võrra. Indias on teravili kallinenud 10 % ja nisu 11 %. Hinnad tõusevad ka USAs: USA põllumajandusministeeriumi andmetel kallineb linnuliha 10 %, munad 21 % ja piim 14 %. Kui tulevikus on teravili kütusena väärtuslikum kui toiduainena, siis pöördub turg energiamajanduse poole. Toiduainetehinnad tõusevad jätkuvalt koos naftahinnaga, millest tulenevalt suureneb ka Euroopas toidupuuduse oht.

4.12

Kuna järjest enam on tootmisrajatisi (ainuüksi USAs on ehitamisel 79 tehast, mis lisanduvad 116 praegu töötavale tehasele), siis põhjustab see teraviljatarbimise hüppelist kasvu, mis Maa-poliitika instituudi (Earth Policy Institute) hinnangul on umbes 139 miljonit tonni, mis on kaks korda suurem kui USA põllumajandusministeeriumi hinnang. Kui arvestada asjaolu, et ühest tonnist maisist saab 110 gallonit (416,19 liitrit) etanooli (veidi rohkem kui neli maasturi paagitäit), siis võtab probleem tõepoolest rahutukstegevad mõõtmed.

4.13

Komitee rõhutas hiljuti vastuvõetud arvamuses (2) vajadust kaitsta bioloogilist mitmekesisust, eriti vihmametsi, mis ei ole ainult vastasel juhul paratamatult väljasuremisele määratud loomade elupaik, vaid ka Maa ainus ja viimane „kops”. Tuleb peatada suhkruroo intensiivne kasvatamine Brasiilias ja palmide kasvatamine Malaisias ja Indoneesias, mis nõuab iga päev sadade hektarite metsa ohverdamist monokultuuride kasvatamiseks.

4.14

Lisaks tõstatub ka teadusliku eetika probleem. Planeet Maa on avatud süsteem, mis liigub pidurdamatult tasakaaluseisundi poole, mis tähendab ühtlasi ka tema lõppu. Teaduse ülesanne on seda allakäiku pidurdada ja poliitika ülesanne on edendada sellekohaseid tegevusi ja uuringuid.

4.15

Tekkivaid kulusid — ja mitte ainult majanduslikke, vaid ka keskkonna- ja tervishoiukulusid — tuleb täpselt analüüsida. Mõjude põhjalikuks hindamiseks ja analüüsimiseks tuleb teha olulisi jõupingutusi.

4.16

Põlemise keemiliste protsesside puhul tuleb täpselt uurida, kas muid molekule kui süsivesiniku molekule hõlmavas põlemisprotsessis tekivad või vabanevad protsessi oksüdatiivse stressi tõttu vabad radikaalid (st vähihaiguste üks peamisi põhjuseid). Praeguseni ei ole kindlaid tõendeid seoste kohta nende kasvu ja biokütuste tootmise vahel.

4.17

Äärmiselt oluline on pinnase hooldamine ja kaitse. Pinnast tuleb kaitsta, sest see kaitseb meie eksistentsi. Üha rohkem langev põhjaveetase ja üha halvenev põhjaveekvaliteet tulenevad ebamõistlikest pinnasekasutusstrateegiatest, mis põhjustavad pinnase vaesumist. Pinnase taaselustamise soodustamiseks tuleks rakendada külvikordi.

4.18

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni asjaomane komitee pühendas 7.–10. mail 2007 Roomas toimunud 33. istungjärgul toiduohutusele olulise peatüki. Kõnealuse aruande punktis 45 märgitakse, et bioenergia toob toiduohutuse neljas mõõtmes — kättesaadavus, juurdepääs, stabiilsus ja kasutamine — kaasa nii võimalusi kui ka riske. Bioenergia mõjud toiduohutusele sõltuvad kaalumisel oleva süsteemi ulatusest ja tüübist, tooraine- ja energiaturgude struktuurist ning põllumajandus-, energia-, keskkonna- ja kaubanduspoliitilistest otsustest. Bioenergiasektori tehnoloogiline muutus toimub kiiresti ja põhjustab toiduohutuse osas täiendavalt suurt ebaselgust.

4.19

Lisaks rõhutab Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon nimetatud aruandes, et 2006. aastal tõusid hüppeliselt teraviljahinnad, eriti nisu- ja maisihinnad, mis saavutasid novembris viimase 10 aasta kõrgeima taseme. Olulised teraviljaturge mõjutavad tegurid olid peamiste tootjariikide halb saak koos kiirelt suureneva nõudmisega biokütuste järele. Ka riisisektorit mõjutasid varustusprobleemid.

4.20

Ka Hiina on võtnud viimasel ajal meetmeid, et vähendada etanooli tootmist maisist, nagu teatas Asia Times Online21. detsembril 2006. „Hiina peamine huvi on riigi 1,3 miljardi elaniku toitmine. Alles siis, kui see eesmärk on täidetud, toetame me biokütuste tootmist”, ütles põllumajandusministeeriumi ametnik Wang Xiaobing.

4.21

Itaalias ilmus 20. juulil 2007 ajalehes La Repubblica artikkel pealkirjaga „Biokütuste ja spagettide sõda. Biokütusteks kasutatava maisi hinna tõus tõstab makaronitoodete hinda 20 % võrra.” Itaalia makaronitoodete põhikoostisosa kõva nisu hind on tõusnud rohkem kui 30 % pärast seda, kui põllumajandustootjad sellest kultuurtaimest loobusid ja hakkasid bioetanooli tootmiseks kasvatama maisi. Ühe vaka (27 kg) nisu hind on Chicago börsil 2007. aasta 3. aprilli ja 14. juuni vahel tõusnud 3,6404 USD-lt 5,64 USD-le. Maailma suurimate kõva nisu tarbijate (28 kg inimese kohta aastas) ja tootjatena (3,2 miljonit tonni) reageerivad itaallased seesugustele hinnakõikumistele väga tugevalt.

4.22

Ka biokütuste tootmiseks vajaliku vee tarbimise probleem on tähelepanuta jäetud. Vastavalt Rahvusvahelise Veemajanduse Instituudi (International Water Management Institute) uusimatele uuringutele, mis avaldati 10. mail 2007. aastal, vajatakse näiteks Sri Lankas olenevalt taimeliigist ja rakendatavast tootmistehnikast ühe liitri etanooli tootmiseks 1 000–4 000 liitrit vett. Brasiilias on ühe liitri etanooli tootmiseks vajalik veehulk hinnanguliselt 2 200 liitrit ning Indias, kus erinevalt Brasiiliast esineb vähe sademeid ja tuleb kasutada kunstlikku niisutust, on liitri etanooli tootmiseks vaja 3 500 niisutusvett! Neid andmeid kinnitavad ka 2003. aastal Delftis asutatud rahvusvaheline instituut UNESCO-IHE Institute for Water Education, mis teeb koostööd kohaliku ülikooliga, ja uusimad uuringud, mis viidi läbi Colorado ülikooli põllumajandusteaduskonnas, kus praegu tegeletakse väiksema veevajadusega maisisordi aretamisega. Esitatud andmetega saab tutvuda ka veebilehel www.waterfootprint.org.

4.23

Euroopas puudutavad veeprobleemid eelkõige lõunapoolseid piirkondi, kus juba palju aastaid valitseb veepuuduse probleem, mis temperatuuri tõusu ja sellest tuleneva suurema aurustumise tagajärjel tulevikus veelgi teravneb. Põhjapoolseid piirkondi kõnealune probleem vähemalt praegu ilmselt ei puuduta.

4.24

Järgnevas tabelis (mille esitas insener Mario Marchionna ENIst hiljuti toimunud Itaalia Keemiatehnika Liidu (AIDIC) seminaril) on võrdlevalt näidatud fossiilkütuste ja biokütuste kulud sama energia ekvivalentväärtuse puhul.

4.25

2020. aastaks seatud 10 % eesmärgi täitmiseks vajaliku biokütuste hulga tootmiseks ELis oleks komisjoni hinnangul vaja 18 miljonit hektarit põllumaad:

4.26

Komisjon selgitab, et biokütuste suurem kasutamine võib anda suuri eeliseid eelkõige arengumaadele, kes saavad suurendada ekspordiks mõeldud toodangut. Aafrika põllumajandustootjad on siiski mures seni tehtud investeeringute majandusliku tasuvuse pärast. Ajaleht African Agriculture avaldas oma 2007. aasta maikuu numbris artikli jatrofa kohta (vähest hooldamist vajav põõsastaim, mille õli sisaldavad seemned on inimesele mürgised, kuid neist saab toota vastuvõetava kvaliteediga biodiislit). Artiklis, mille pealkiri oli sobivalt „Is jatropha excitement a mirage?” („Kas jatrofavaimustus on illusioon?”), tõstatati tõsiseid küsimusi.

4.27

Ka Aafrika keskkonnaorganisatsioonid tõstavad häält, nagu teatatakse nädalalehe The East African Business (Kenya suurima kirjastuse Nation Media Group välja antav on-line-ajaleht) 7. mai 2007. aasta numbris. Ugandas suureneb metsade hävitamine aastas 2,2 %, samas kui maailma keskmine on 0,2 % aastas. Selline kiirus toob kaasa ohu, et 2040. aastaks on riigis kõik metsad maha raiutud. Seetõttu on rühm kodanikuühiskonna aktiviste moodustanud koalitsiooni Save Mabira, mis sai nime metsa järgi, mille Uganda valitsus kavatseb anda ettevõttele Sugar Corporation of Uganda Ltd, et suurendada bioetanooli tootmiseks mõeldud suhkruroo kasvatamiseks kasutatavat maad. Neljandik, st 7 100 hektarit riigi suurimast põlismetsast tuuakse ohvriks, et toota paar tonni bioetanooli, mis on mõeldud võib-olla just Euroopa keskkonnasõbralikele bussidele!

4.28

Komisjon ei ütle selle kohta sama hästi kui mitte midagi. Möödaminnes mainitakse üksnes, et toiduainete tootmiseks mõeldud kultuuride ja suure loodusliku väärtusega maa kasutamist tuleb kuidagi takistada, ning lahendust nähakse negatiivsete majanduslike stiimulite loomises. Õigupoolest on komisjoni optimismi selles osas rakse mõista. Komitee on väga mures keskkonnaohtude pärast, mis kaasnevad geneetiliselt muundatud kultuuride levikuga, mis kõnealusel eesmärgil kasutatuna võivad näida vastuvõetavamad. GMOde levik on reaalne oht ja nende kasutamist võib kaaluda alles pärast seda, kui kõik teadusuuringud nende ohtlikkuse kohta on lõpule viidud, kusjuures tuleb kaitsta ELis veel säilinud bioloogilist mitmekesisust.

4.29

Komitee peab väga oluliseks tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes võitlevad näljaga kogu maailmas, nagu eelkõige FAO ja WFP (maailma toiduabi programm). Komitee väljendab kahetsust, et komisjon ei pidanud mõjuhinnangu koostamisel vajalikuks võtta ühendust rahvusvaheliste asutustega, kes kõnealuse teemaga tõsiselt tegelevad, vaikimata maha biokütuste arendamisega seotud probleeme ja ohte, eelkõige seoses vee tarbimisega.

4.30

Komitee võtab teadmiseks 8.–9. märtsil 2007 toimunud kevadise Euroopa Ülemkogu järeldused, milles pöörati suurt tähelepanu Euroopa energiapoliitikale, mille kolm peaeesmärki on järgmised:

4.31

Euroopa Ülemkogu toetab ja võtab arvesse komisjoni ettepanekuid energia valdkonnas üldiselt ja konkreetselt biokütuste osas, kuigi seoses 10 % eesmärgiga tekitab sõnastus küsitavusi: „Kõnealuse eesmärgi siduv iseloom on kohane, eeldusel et tootmine on säästev, teise põlvkonna biokütused on kaubanduslikult kättesaadavad ja kütuse kvaliteedi direktiivi muudetakse vastavalt, et võimaldada sobivas suhtes segusid”.

4.32

Väga tähtis on mõista, kuidas saavad liikmesriigid neid siduvusele seatud tingimusi ära kasutada. Eelkõige viide teise põlvkonna biokütuste kättesaadavusele on praegu väga problemaatiline. Oleks väga kulukas hakata ümber kujundama olemasolevaid, juba suures osas valmis ehitatud ja järgmisteks aastateks kavandatud tööstusrajatisi, mis toodavad esimese põlvkonna biokütuseid, sest nende protsessid erinevad suuresti teise põlvkonna biokütuste jaoks vajalikest protsessidest. Kui teise põlvkonna biokütused ei ole kättesaadavad, tähendab see, et ülemkogu otsus ei ole siduv. Säästvuse osas oleks lisaks olemasolevatele direktiividele vaja täiendavaid Euroopa õigusakte tagamaks, et biomassi tootmisel täidetakse täpselt kehtestatud nõudeid ja biokütuste tootmiseks mõeldud kultuurid ei hakkaks konkureerima toidu- ja söödataimede kasvatusega. Kütuse kvaliteedi direktiivi muutmise vajaduse osas on menetlus üsna keeruline ja sellega peavad tegelema standardiasutused, eelkõige CEN, kes peab analüüsima tehniliste spetsifikatsioonidega seotud probleeme.

4.33

Teise põlvkonna biokütuste osas on etanooli tootmiseks juba praegu mitmeid võimalusi: bioloogiline kääritamis- ja destilleerimisprotsess või termokeemiline biomassi gaasistamine sünteesgaasi saamiseks (H2 ja CO), millest saab kääritamise teel toota etanooli ja kombineeritud tsükli või soojus- ja elektrienergia koostootmise abil energiat. Esimene rajatis võimsusega 180 000 tonni aastas hakkab tööle juba sel aastal Soomes Porvoos ja teine rajatis on kavandatud samasse kohta 2008. aasta lõpuks. Kuid nende protsesside energiatõhusus on väga madal ja mõnel juhul isegi negatiivne. Seetõttu on uuritud võimalusi fotokeemiliste tootmisprotsesside väljaarendamiseks, kasutades päikesevalgust energiaallikana ja sobivaid katalüsaatoreid omaduste parandamiseks. Biobutanool on üks võimalik lahendus uue põlvkonna biokütuste jaoks. Biobutanooli madal aururõhk ja kõrge taluvus saastatud vee suhtes bensiinisegudes võimaldavad seda kasutada olemasolevates kütuse tarnimis- ja müügikanalites. Biobutanooli saab bensiini lisada senistest biokütustest suuremas kontsentratsioonis, ilma et oleks vaja sõidukeid kohandada. Lisaks võimaldab see ökonoomsemat kütusetarbimist kui bensiini-etanooli segud ja parandab nii energiatõhusust ja vähendab kütusetarbimist 1 liitri kohta. Biobutanooli tootmiseks saab kasutada bioetanooli tootmise infrastruktuuri ja rajatisi.

4.34

Seitsmendas raamprogrammis on ette nähtud ulatuslikud vahendid tehnoloogiate arendamiseks, millel on väga huvitavaid omadusi ja mis võimaldavad toota keskkonnaohutuid biokütuseid:

EMSK leiab, et Euroopa peab eraldama teise põlvkonna biokütuste uurimiseks rohkem rahalisi vahendeid.

5.1

Komitee toetab Euroopa energiapoliitika eesmärke. Nende saavutamiseks tuleb leida investeeringuteks vajalikud rahalised vahendid, kaasates seejuures Euroopa rahandusasutused.

5.2

Komitee arvates tuleb erilist tähelepanu pöörata teadusuuringutele biokütuste, eriti teise põlvkonna biokütuste valdkonnas, unustamata ka teisi võimalusi, nagu päikeseenergiast vesiniku tootmise arendamine või biomassi töötlemine.

5.3

Komitee soovitab pöörata tähelepanu eelkõige sellele, et tagataks bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja et biokütuste tootmiseks kasutataks üksnes mittetoidukultuure vältimaks ohtu, et toiduained peavad konkureerima kütustega, samas kui miljonid inimesed kannatavad toidupuuduse all ja surevad nälga. Eespool nimetatud FAO aruande järeldustes öeldakse järgmist: „Tõsiasi, et maailmas kannatab 854 miljonit inimest alatoitumuse all, näitab, et ülemaailmse toidualase tippkohtumise eesmärkide ja millenniumi arengueesmärkide suunas seni tehtud edusammud ei ole piisavad. Kuigi paljud, eriti Aafrika Alam-Sahara riigid suudaksid nälgivate inimeste hulka vähendada, ohustavad seda võimalust toiduainete hindade tõus, võimalik pakkumise vähenemine teraviljaturul, konfliktid, haigused ja kliimamuutused.” Ameerika teadlaste Ford Runge ja Benjamin Senaueri (Minnesota ülikool) hinnangul toob toiduteravilja hindade areng kaasa selle, et nälgivate inimeste arv mitte ei kahane 2025. aastaks maailmas 600 miljonini, nagu loodetakse, vaid kahekordistub 1,2 miljardini!

5.4

Saavutamaks keskkonnakaitse, kasvuhoonegaaside heidete vähendamise, energiatarbimise optimeerimise ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise ning energiavarustuse sõltumatuse ja kindluse eesmärke, soovitab komitee nende toodete diferentseeritud käsitlemist (maksu- ja halduslikud stiimulid jm), mis aitavad kõige enam kaasa nimetatud eesmärkide täitmisele.

5.5

Komitee on seisukohal, et praegu olemasolevad tehnoloogiad nõuavad siiani väga palju energiat, vett ja maad (kui kolmandikul kogu Itaalia pindalast kasvatataks rapsi, saadaks hektari kohta selline kogus biodiislit, mis võimaldaks asendada vaid 10 % kogu riigi nafta tarbimisest ja 40 % sõidukite diislikütuse tarbimisest).

5.6

Komitee on arvamusel, et uue direktiivi ettepanekuga peaks kaasnema põhjalik ja ulatuslik majanduslik, ökoloogiline ja sotsiaalne hindamine, mis vähemalt praeguse seisuga ei näi olevat struktureeritud nii, nagu kõnealune teema nõuab.

5.7

Et mitte keskkonnasaastega võitlemisel saavutatud tulemusi ära nullida, on väga oluline biokütuste tootmine riigi kohalikest põllumajandustoodetest. Neid ei tohiks transportida pikki vahemaid ühest riigist teise, millega kaasneks fossiilkütuste kulu. Põllumajandusjäätmetest energia tootmine on problemaatiline, kuna jäätmed asuvad üksteisest kaugel ja nende transport töötlusrajatisse on kulukas ning kuna need sisaldavad palju vett, mistõttu on vaja töödelda suuri koguseid. Seetõttu tuleks sellist biomassi töödelda kohapeal.

5.8

Komitee peab vajalikuks edendada teadusuuringuid biokütuseelementide tehnoloogiate valdkonnas, mille puhul kasutatakse biokatalüsaatoreid, et muundada keemiline energia elektrienergiaks. Selline energiatootmise protsess võimaldab säilitada kõik elektronid, mille biomassi valmistamiseks kasutatud taimed on fotosünteesi käigus omandanud (24 elektroni CO2 -ks ja veeks oksüdeerunud glükoosimolekuli kohta).

5.9

Komitee nõustub Euroopa Parlamendi seisukohaga, kes rõhutas 14. detsembril 2006. aastal biomassi ja biokütuste strateegia kohta vastu võetud resolutsiooni põhjendustes, et „transpordisektor vastutab enam kui 20 % kasvuhoonegaaside heitkoguste eest, kuigi see sektor ei ole kaasatud heitkogustega kauplemise mehhanismi.” Seoses sellega soovitab komitee kaaluda võimalust laiendada saastekvootide sertifikaatide mudelit ka autotööstusele.

5.10

Nimetatud resolutsioonis palub Euroopa Parlament komisjonil „võtta kasutusele kohustuslik ja terviklik sertifitseerimisskeem, sealhulgas ka viljelus- ja töötlemisfaasi standardid ja ühtlasi kogu elutsükli kasvuhoonegaasi tasakaal, mis võimaldab biokütuste säästvat tootmist kõigis etappides ning mis kehtib nii Euroopa Liidus toodetud kui ka imporditud biokütustele” ning kutsub komisjoni üles „toetama üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) süsteemi arendamist ja kasutamist, et jälgida maakasutust bioetanooli tootmisel, hoidmaks ära vihmametsade hävitamist ja teisi negatiivseid keskkonnamõjusid”. Komitee nõustub Euroopa Parlamendi ettepanekutega ja toetab neid.

5.11

Komitee rõhutab, et mõnes ELiga hiljuti ühinenud liikmesriigis on sõidukid eriti tugevalt aegunud, koosnedes rikastelt turgudelt pärit tehniliselt vananenud kasutatud sõidukitest. Sissetulek inimese kohta on neis riikides üsna madal, nagu ka suure osa elanikkonna puhul riikides, kus sissetulek inimese kohta on kõrgem. Seetõttu ei ole mõeldav, et neile ELi kodanikele, kelle jaoks auto on hädavajalik töövahend, pannakse peale kohustused ja kulud.

5.12

Komitee arvates võiksid biokütused praegu küll kütuseturgu toetada, kuid need ei paku turu nõudmistele struktureeritud vastust. Igal juhul tuleb tootmise üle teostada ranget järelevalvet, et vältida käesolevas arvamuses käsitletud ökoloogilisi ja sotsiaalseid ohte. Võttes arvesse käesolevas arvamuses kirjeldatud võimalikke probleeme, leiab komitee, et komisjon peaks 10 % eesmärki pidevalt läbi vaatama ja olema valmis esitama ettepanekuid selle muutmiseks, kui probleemidele ei leita rahuldavat ja jätkusuutlikku lahendust.

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/44

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni algatust vaadata läbi maanteeliiklusest tulenevate süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitlev ühenduse strateegia.

1.2

Komisjon tegi ettepaneku, mida nõukogu kavatseb kinnitada, vähendada sõidukite mootorite tehnoloogiliste uuenduste kaudu sõiduautode CO2-heiteid aastaks 2012 tasemeni 130 g CO2/km. Kui see on tehniliselt võimalik, tuleks alternatiivsete tehnoloogiate ja biokütuste suurema kasutamise kaudu vähendada heiteid veel 10 g CO2/km võrra, saavutamaks aastaks 2012 üldine 120 g CO2/km eesmärk.

1.3

EMSK arvab, et kõnealune ambitsioonikas algatus osutub edukaks ainult juhul, kui võetakse mitmekülgseid ja tasakaalustatud meetmeid ning arvestatakse ajaga, mis kulub tootjatel valitud tehnoloogiate kohaldamiseks kõigile toodetavatele mudelitele. See on keeruline erinevate kuludega operatsioon. Teisisõnu tuleb seoses CO2-heidetega sõiduautode tõhususe suurendamisel arvestada tootjate suutlikkust uuendusi nii majanduslikult kui ka tehnoloogiliselt sisse viia ning potentsiaalsete ostjate ostuvõimet.

1.4

Arvestades eeltoodut ning toonitades vajadust kannustada autotootjaid tegema kiiremaid edusamme energiakulu ja heidete vähendamiseks, rõhutab EMSK ka vajadust teha edasisi jõupingutusi rakendamaks õigusraamistikku, mis oleks võimalikult tõhus nii sotsiaalselt, majanduslikult kui ka keskkonnaalaselt.

1.5

EMSK soovitab seega viia ellu põhjalik ja üksikasjalik mõju hindamine, et määratleda eri võimaluste kulud ja tulud, alates sõidukite tehnoloogiast ja lõpetades teiste võimalike vahenditega: infrastruktuuri kohaldamine, alternatiivsed kütused, maksustiimulid, erineval viisil teavitamine keskkonnasäästlikest sõidustiilidest (eriti oluline linnapiirkondades (1)) ja nõudluse suunamine CO2-heidete maksustamise kaudu. Lisaks leiab EMSK, et tulevikus võetavate meetmete osas tuleks kaaluda ka madala veeretakistusjõuga rehvide kasutamist, mis autotööstuse hinnangul võiksid vähendada sõidukite kütusetarbimist 3–4 % võrra. Komisjoni ettepanekus rehvirõhu mõõtesüsteemide paigaldamiseks väljendub samalaadne mõte.

1.6

CO2-heidete vähendamise eesmärk oleks saavutatav kõigi kättesaadavate meetmete targal ja läbimõeldud kombineerimisel — aeglustamata samas siiski kasutuses olevate sõidukite väljavahetamist —, piirates ja jaotades ümber finantskoormust ning vältides uute autode potentsiaalsete ostjate ebasoodsamasse olukorda seadmist.

1.7

EMSK loodab ka, et valitud õigusakt on võimalikult neutraalne tootjate konkurentsi suhtes ega sea tootjatele siduvaid piiranguid turule toodavate mudelite kohta, vaid pigem suunab tarbijate nõudluse väiksemate heidetega mudelite järele. CO2-heidete vähendamise eesmärgid peavad olema vastavuses erinevustega toodetevalikus, lähtudes CO2-heidete kõige informatiivsematest ja proportsionaalsematest parameetritest.

1.8

Väga oluline on, et valitud parameetrid suunavad tarbijaid sellist tüüpi sõidukiteni, mis vastavad nende tegelikele vajadustele. Nii välditakse tarbetut energiakulu ja heiteid, mis ületavad tarbijate igapäevased vajadused.

1.9

Sellega seoses väljendab EMSK hämmeldust komisjoni kavatsuse üle rakendada õigusakti ka kergete tarbesõidukite osas. Potentsiaalsed ostjad pööravad tarbesõidukite kütusekulule ning seega CO2-heidetele suurt tähelepanu, kuna see mõjutab märkimisväärselt ettevõtluskulusid. Seetõttu on praegu turul pakutavates sõidukites kohaldatud kõige tõhusamaid lahendusi — peaaegu eranditult kasutatakse diiselmootoreid. Igal juhul soovitab EMSK komisjonil enne otsustamist ellu viia mõju hindamine, mis põhineks kergete tarbesõidukite heidete ajakohastatud uuringul, mida siiani pole tehtud.

1.10

EMSK leiab, et liikmesriigid peaksid sekkuma senisest rohkemates valdkondades (teed, arukad valgusfoorid jne), nimelt ostma keskkonnasõbralikke ühistranspordivahendeid ning samuti ehitama infrastruktuurivõrgustikke, et levitada keskkonda vähem saastavaid kütuseid, nagu näiteks maagaas, ja suurendataks võimalusi maagaasi või LPG-d kütusena tarbivate sõidukite ostmiseks. Sel teemal on EMSK oma seisukohti eelnevates arvamustes juba avaldanud (2).

2.1

1995. aastal võeti tarvitusele CO2-heidete vähendamist käsitlev ühenduse strateegia, milles sooviti ühendada sõidukite tootjate pakkumist ja tarbijate nõudlust käsitlevad meetmed.

2.2

Seoses pakkumisega allkirjastasid Euroopa autotootjad 1998. aastal vabatahtliku lepingu vähendamaks sõiduautode keskmist CO2-heidete taset 2008. aastaks tasemeni 140 g CO2/km. Aasta hiljem seadsid Jaapani ja Korea tootjad endale sama eesmärgi, mis tuleks saavutada aastaks 2009.

2.3

Seoses nõudlusega nähti Euroopa Komisjoni strateegias ette tarbijate teavitamine CO2-heidetest, aitamaks neil teha tarka valikut, ning sõiduautode maksustamise süsteemi sihipärane kasutamine.

2.4

Pakkumise osas on olukord märkimisväärselt paranenud, kuid seatud eesmärkide saavutamiseks sellest ei piisa, kuna kahe teise vahendi — tarbijate teavitamise ja suunamise ning maksustamise — mõju on olnud puudulik. Ka komisjon ise tunnistab, et „kõige rohkem on heite vähenemisele aidanud kaasa autotehnoloogia areng”.

2.5

Ajavahemikul 1995–2004 langes keskmine CO2-heidete tase 13 % ehk 186 g-lt CO2/km 161 g-le CO2/km ning 2004. aastal oli 30 % turule toodud autode heited väiksemad kui 140 g CO2/km.

2.6

Samal ajal kaldusid tarbijate eelistused aga suuremate, raskemate, võimsamate ja universaalsemate sõidukite poole, kuna neid peetakse turvalisemaks ning märkimisväärne osa elanikkonnast asus elama väljapoole linnade keskusi. Seetõttu on teave heidete kohta (märgistamine) tarbijaid vähe mõjutanud.

2.7

Nõudluse kujundamise teine vahend, sihipärane maksustamine CO2-heidete vähendamiseks, ei ole veel saavutanud üleeuroopalist mõõdet, (3) tegemist on vähem kui pooltes liikmesriikides levinud riiklike algatustega. Mõnel juhul on algatustel olnud heidete vähendamisele paradoksaalsel kombel negatiivne mõju. Üks näide sellest on diisli suurem maksustamine, mis on viimastel aastatel aeglustanud üleminekut diislile mitmetes liikmesriikides, kus diiselsõidukid moodustavad suure osa autopargist.

2.8

Kokkuvõttes, nii vabatahtlike kokkulepete järel autotehnoloogiate läbivaatamisega käivitatud vähendamise protsessi aeglustavate väliste tegurite kui ka teiste kavandatud vahendite läbikukkumise tõttu ei ole 2008.–2009. aastaks seatud eesmärke ilmselt võimalik saavutada. Seetõttu otsustas komisjon vaadata strateegia läbi ning koostas teatise, mille kohta paluti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust. Teatises tutvustatakse suuniseid, mida tuleb järgida õigusakti ettepaneku tegemisel 2008. aasta esimesel poolel.

3.1

Komisjon teeb teatises ettepaneku saavutada aastaks 2012 ELi eesmärk 120 g CO2/km. Selleks on vajalik ELi ja liikmesriikide ühine tegevus.

3.2

Selleks esitab komisjon 2008. aasta keskpaigaks ettepaneku ELi õigusliku raamistiku kohta, et saavutada ELi eesmärk 120 g CO2/km, keskendudes kohustuslikule süsinikdioksiidiheidete vähendamisele, et jõuda eesmärgini, milleks on 130 g CO2/km uue autopargi keskmise heitkogusena, seda tänu sõidukite mootoritehnoloogia parandamisele.

3.3

Süsinikdioksiidiheiteid tuleb vähendada veel 10 g CO2/km või samaväärse koguse võrra, kui see on tehniliselt võimalik, kasutades selleks veel muid tehnoloogilisi täiustusi ja rohkem biokütuseid, eelkõige järgmisi samme:

3.4

Komisjon nõustub sellega, et uue autopargi keskmiste heitkoguste suhtes rakendatav õigusraamistik tuleb koostada nii, et tagada konkurentsi seisukohast neutraalsed heitkoguste vähendamise eesmärgid, mis on võrdsed Euroopa erinevate mootorsõidukitootjate puhul ja millega välditakse põhjendamatuid konkurentsimoonutusi mootorsõidukitootjate vahel.

3.5

Komisjon julgustab sellega seoses liikmesriike muutma autode maksustamise poliitikaid, edendamaks kütusesäästlike autode ostmist kogu ELis ja aitamaks tootjatel järgida lähiajal kehtestatava kütusesäästlikkust käsitleva õigusakti sätteid.

3.6

Tootjate nõuete täitmisega kaasnevate kulude vähendamiseks peab komisjon tõhusaks viisiks diferentseerida kõikide turul pakutavate sõidukite makse sõiduki kütusesäästu alusel. Nii eelistavad tarbijad üha enam vähem saastavaid autosid.

3.7

Nimetatakse ka maksusoodustusi, mis samuti edendaksid oluliselt puhtamate väikeste tarbesõidukite turuleviimist. Samuti rõhutatakse vajadust parandada potentsiaalsete ostjate teavitamist sõiduki jooksvate kulude kohta (2007. aastal võtab komisjon vastu märgistamisega seonduva ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 1999/94/EÜ.

3.8

Samuti peab komisjon vajalikuks, et liikmesriigid edendaksid keskkonnasäästlikku sõidustiili, korraldades koolitusi ja/või teadlikkuse tõstmise kampaaniaid eesmärgiga vähendada CO2-heidet (eco-driving).

3.9

Autotootjaid kutsutakse üles enne 2007. aasta keskpaika allkirjastama vabatahtlik kokkulepe sõidukite turustamise ja reklaami hea tava kohta ELis, mille eesmärk on edendada säästvaid tarbimisharjumusi.

4.1

EMSK nõustub täielikult vajadusega vaadata läbi maanteetranspordist tulenevate süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitlev ühenduse strateegia. Kõnealused heited moodustavad 20 % heidete koguhulgast.

4.2

EMSK märgib ka ülesande keerukust; eesmärk on CO2-heidete täiendav vähenemine mootorsõidukite sektori konkurentsivõimet ohtu seadmata. Kõnealune sektor tegutseb äärmiselt tiheda konkurentsiga maailmaturul.

4.3

Tuleb meeles pidada, et ainuüksi Euroopas annab autotööstus otseselt tööd kahele miljonile inimesele, kellele lisandub veel kümme miljonit tänu sellele sektorile kaudselt tööd saavat inimest. Autotööstus moodustab Euroopa SKT-st 3,5 %, selle puhasekspordi väärtus on 33,5 miljardit eurot. Samuti tasub mainida, et liikmesriigid teenivad automaksude näol 365 miljardit eurot aastas.

4.4

Ei ole juhuslik, et teatises CARS 21 (4) soovis komisjon anda tööstuspoliitika suunised just mootorsõidukite sektoris, mis „mängib Euroopa majanduses väga olulist rolli”.

Teatis CARS 21 on komisjoni vastus CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuandele ja soovitustele, mis koostati 2005. aasta detsembris. Töörühma kuulusid tööstuse esindajad ning kodanikuühiskonna peamised osapooled. Dokumendis tuuakse välja, et CO2-heidete vähendamine tööstuse konkurentsivõimet ja tööhõivet ohustamata on ambitsioonikad eesmärgid, ja dokumendis sedastataksegi, et nende saavutamine eeldab ühtset lähenemisviisi, milles suunataks kõigi sidusrühmade panus ühe ja sama üldhuvi teeniva eesmärgi saavutamiseks.

4.5

EMSK jagab komisjoni väljendatud muret seoses otsuste liialt suure võimaliku mõjuga tootmiskuludele, mis võivad otse või kaudselt seada ohtu tööhõive autotööstuses ja soodustada strateegilisi valikuid, mille tulemusel viiakse tööstus võib-olla EList välja.

4.6

Nende kaalutluste valguses nõustub EMSK, et autotootjaid peaks kannustama tegema kiiremaid edusamme energiakulu ja heidete vähendamiseks, kuid komitee rõhutab ka vajadust teha edasisi jõupingutusi rakendamaks CO2-heidete vähendamise õigusraamistikku, mis oleks võimalikult tõhus nii sotsiaalselt, majanduslikult kui ka keskkonnaalaselt.

4.6.1

Maanteeliiklusest tulenevate CO2-heidete vähendamise õigusraamistiku parimate tulemuste tagamiseks annab EMSK järgmised soovitused.

4.6.2

Kõik need meetmed soodustaks ka autopargi uuenemist CO2-heidete vähendamisega seonduva rahalise koormuse jaotamise kaudu. EMSK märgib, et ECCP (6) järgi võiks CO2-heidete võimalik vähenemine tänu keskkonnasäästlikele sõiduviisidele ulatuda Euroopas aastaks 2010 (2006–2010) 50 miljoni tonnini. TNO/IEEP (7) ühises uurimuses väidetakse, et keskkonnasäästlikud sõiduviisid ei ole mitte ainult teostatavad, vaid ka tõhusad ja mõõdetavad.

4.6.3

Samas tõuseks auto keskmine müügihind ligikaudu 3 650 euro võrra, kui 120 g CO2/km eesmärk saavutataks ainuüksi autotehnoloogia abil. Eelnimetatud allikate põhjal (8) oleksid 130 g CO2/km eesmärgi saavutamiseks vajalikud lisakulutused ostja jaoks märkimisväärsed, ehk ligi 2 500 eurot.

4.6.4

Kuna autopargi uuendamine võtab komisjoni järgi Euroopas aega keskmiselt 12 aastat, on selge, et nii suur hinnatõus aeglustaks täiendavalt autode uuendamise tsüklit. Samuti on selge, et selline hinnatõus avaldab sotsiaalset mõju ning muudab ebasoodsas olukorras oleval ühiskonnaosal auto ostmise veelgi raskemaks.

4.7

EMSK ei nõustu komisjoni seisukohaga, et täiendavad tehnoloogiad vähendaks CO2-heiteid veel 10 g CO2/km võrra, kuna biokütuste läbilöök turul on veel ebakindel ning nende eeldatava panusega 5 g CO2/km ei saa arvestada. EMSK leiab, et sellega seoses on möödapääsmatu võtta kasutusele täpselt kontrollitavad meetmed, nagu keskkonnasäästlike sõiduviiside ja infrastruktuuri puhul.

5.1

Kooskõlas üldmärkustega ning praegu parlamendis käimasoleva arutelu kontekstis loodab EMSK, et tulevane õigusakt ei sea ohtu tarbijate võimet osta uusi autosid, et see tagab autopargi uuenemise ning et sellel õnnestub suunata nõudlust otsustavalt vähem saastavate autode poole.

5.2

Kuna puudub põhjalik ja üksikasjalik mõjuhindamine, mille abil selgitataks välja eri võimaluste tulud ja kulud, jätab EMSK endale õiguse koostada edaspidi arvamus CO2-heidete vähendamise sobivate ja teostatavate määrade kohta. Praegu soovitab komitee aga, et kavandatavas õigusaktis arvestataks asjaoluga, et autode tootmistsükkel on väga keeruline protsess ning selleks on vaja aega (9), mis võib ulatuda seitsme aastani.

5.3

Arvestades kaasotsustamismenetluse teel ette valmistatava õigusakti vastuvõtmiseks kuluvat aega, arvab EMSK, et lõplik tekst, mis hõlmab ka esitatavaid nõudeid, ei valmi enne aastat 2009. Arvestades eespool sektorile omase tootmistsükli kohta esitatud tähelepanekuid, saab nõudeid esmakordselt rakendada 2015. aastal, mil jõustub ka EURO 6 saaste vähendamise määrus; milleks tuleb muuta autode ehitust, nagu ka CO2-heidete vähendamise puhul.

5.4

2012. aasta tähtaeg ei pruugi olla tehniliselt teostatav ja võib mõjuda halvasti Euroopa autotööstuse konkurentsivõimele ning autotööstuse osakaalule tööhõives.

5.5

EMSK pooldab, et valitud õigusakt on neutraalne tootjate konkurentsi suhtes — see ei asetaks tootjatele siduvaid piiranguid turuletoodavate mudelite kohta, vaid pigem suunaks tarbijate nõudluse väiksemate heidetega mudelite suunas. CO2-heidete vähendamise eesmärgid peavad olema kooskõlas olemasolevate erinevustega toodetevalikus, milleks tuleb kasutada kõige informatiivsemaid ja proportsionaalsemaid parameetreid CO2-heidete suhtes.

5.6

Sellega seoses arvab komitee, et valitud parameeteriga tuleks tagada, et eri segmentide heidete vähendamise panused ning sellest tulenev vältimatu sõidukite maksumuse suurenemine ei piiraks ostjate võimalusi osta uus sõiduk vastavalt oma ostuvõimele.

5.6.1

Üks võimalikest parameetritest oleks sõiduki mass (seda soovitas Euroopa Autotootjate Ühendus), kuna see mõjutab otseselt CO2-heidete taset. EMSK meenutab, et aastatel 1996–2005 suurenes sõidukite mass 32 kg võrra, millega kaasnes CO2-heidete suurenemine 6,6 g CO2/km võrra. Sõiduki massi kasutatakse ühe parameetrina CO2-heidete vähendamise strateegias Jaapanis, kus 2006. aastal otsustati jõuda 2015. aastaks heidete tasemeni 130 g CO2/km. Euroopa Autotootjate Ühendus toetab nimetatud parameetri kasutamist, sest see oleks samm CO2-heiteid käsitleva poliitika ühtlustamise suunas kogu maailmas.

5.6.2

Tuleb märkida, et praegu arutatakse ka teisi parameetreid, mida võiks kasutada tootesarjade määratlemiseks ja eristamiseks. Nimelt võiks välja tuua Euroopa Parlamendi raportööri Chris Daviese ettepaneku sõiduki „jalajälje” kohta (auto hõivatav ala, mis arvutatakse teljevahe ja rattavahe põhjal (10)).

5.6.3

EMSK leiab, et kasulik ja sobiv parameeter oleks näiteks sõidukikere maht (box volume; sõiduki pikkus x laius x kõrgus), mis juhiks tarbija sellise sõidukitüübi juurde, mis vastab tema tegelikele vajadustele ning ei tekita tarbetuid CO2-heiteid, mida põhjustab olukord, kui tegelik vajadus ja sõiduki suurus ei kattu. Teisisõnu, inimene, kes vajab rohkem reisijaid ja esemeid mahutavat sportlikku tarbesõidukit (SUV), on valmis maksma rohkem, kuna ta tõepoolest vajab sellist sõidukit, samal ajal kui, inimene, kellel selliseid nõudeid ei ole, huvitub madalamast hinnaklassist.

5.7

Juba nimetatud Euroopa Parlamendi raportöör Chris Davies on teinud ettepaneku luua Carbon Allowance Reduction System (CARS), millega seatakse karistus- ja plusspunktid määratud piirangute ületamisel või, vastupidi, nendest allapoole jäämisel. EMSK leiab, et mootorsõidukite sektoriga piirduval turul ei ole CO2 saastekvootide kauplemine teostatav.

Eesmärkide ambitsioonikust arvestades näib süsteemi toimimiseks vajalike saastekvootide mahtude tekkimine ebarealistlik.

5.7.1

EMSK peab siiski võimalikuks heidete kauplemise avatud süsteemi rakendamist (st kauplemist teiste sektoritega), mille eeliseks on CO2-heidete üldine vähenemine koos kohase paindlikkusega, seades siiski autotootjatele ostupiirangud. EMSK toetab seega avatud süsteemi, mille majanduslikud mõjud tuleb määratleda ja tuvastada praegusest hetkest kuni 2015. aastani heitkoguste kauplemisel toimunud muutuste põhjal. Samas rõhutab komitee, et majanduslikud mõjud ei tohiks ohustada lõppklientide ostuvõimet.

5.8

Seoses teatises tehtud üleskutsega autode turustamise ja reklaami hea tava ELi koodi kohta märgib EMSK, et peaaegu kõikides liikmesriikides on sellised kokkulepped juba olemas ja enamjaolt on need väga ranged. Põhimõtteliselt toetab komitee nimetatud kokkulepete ühtlustamist ega ole seega vastu komisjoni poolt autotootjatele soovitatud hea tava ELi koodi määratlemisele.

5.9

EMSK nendib ka, et teatises märgib komisjon oma taotlust valmistada ette õigusakt vähendamaks ka kergete tarbesõidukite CO2-heiteid.

5.9.1

EMSK usub, et kergete tarbesõidukite puhul (kategooria N1 ning seonduvad reisijateveosõidukid) ei ole sekkumiseks vajadust, kuna need on mõeldud äriliseks kasutamiseks ning seega mõjutavad nende kütusekulu ja CO2-heited juba ise ostuotsust, kuna need avaldavad ettevõtluskuludele märkimisväärset mõju. Selle tulemusel on turul olevates sõidukites juba praegu kohaldatud kõige tõhusamaid lahendusi — peaaegu eranditult kasutatakse diiselmootoreid.

5.9.2

Igal juhul soovitab EMSK komisjonil enne otsustamist ellu viia mõjuhindamine, mis põhineks kergete tarbesõidukite heidete ajakohastatud uuringul, mida siiani pole tehtud.

5.9.3

Rakendades eesmärke, mida mõõdetakse näitajana g CO2/km, ärisõidukitele ilma täpsemat taustteavet omamata tekib oht vähendada üksikute sõidukite veovõimet ning tõhusust, mille tulemusel on vaja sama koorma vedamiseks rohkem või suuremaid või kõrgema kategooria sõidukeid, mis tõstab seega üldist heidete taset.

5.10

EMSK leiab, et mootorsõidukitest ja kergetest tarbesõidukitest lähtuvate CO2-heidete küsimust tuleks käsitleda kogu selle keerukuses, võttes arvesse nimetatud sõidukite elutsüklit, alates tootmisprotsessist kuni kasutamiseni ja elutsükli lõpuni. Seoses sellega rõhutab EMSK ka vajadust koordineerida ja tagada sidusus seadusandlike ja regulatiivsete algatuste vahel, mis seonduvad autotööstusega, mõjutades CO2-heidet, et vältida vastuolusid eri teemadel algatuste vahel, mis põhjustavad viivitusi nende rakendamises.

5.11

EMSK leiab, et tuleviku teadusuuringute raamprogrammide prioriteetide hulka peaks kindlasti kuuluma projektid, mille eesmärk on leida tehniliselt teostatavaid ja majanduslikult säästvaid mooduseid CO2-heidete üldise taseme vähendamiseks (ja mitte ainult seoses transpordiga), võttes arvesse eri heiteallikate kogu elutsüklite mõju. EMSK leiab, et uurimisprogrammid peaksid olema laiaulatuslikud ja neis tuleks jõuda lühikese, keskpika ja pika perspektiivi lahendusteni. Samas tuleb säilitada taskukohane hind nii autotootja kui ka lõpptarbija jaoks, et edendada uute sõidukite ostmist ja säästvat liikuvust.

5.12

EMSK leiab, et liikmesriigid peaksid sekkuma senisest rohkemates valdkondades (teed, „arukad” valgusfoorid jne), nimelt ostma keskkonnasõbralikke ühistranspordivahendeid ning ehitama infrastruktuurivõrgustikke, et levitada keskkonda vähem saastavaid kütuseid, nagu näiteks maagaas, ja suurendada võimalusi maagaasi või LPG-d kütusena tarbivate sõidukite ostmiseks.

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/49

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/50

1.1

EMSK kiidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku liikuva kosmoseside süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta heaks ning soovitab see viivitamata vastu võtta ja jõustada.

1.2

Komitee toetab kindlalt kõnealuse otsuse ettepaneku peamist eesmärki artikli 1 lõike 1 tähenduses: ühenduse menetluse loomine liikuva kosmoseside operaatorite ühiseks valimiseks ning neile kasutuslubade andmiseks liikmesriikides.

1.3

EMSK arvates on kõnealuse otsuse viivitamatu vastuvõtmine vajalik, arvestades järgmist:

1.4

EMSK rõhutab, et kosmoseside süsteemide loomine ja kasutamine on kaetava ala suuruse tõttu väga oluline algatus, millega tagatakse Euroopa kosmosetööstuse laienemine ja siderakenduste arenemine ning mis on täielikult kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärgiga edendada säästvat arengut, aidates sealjuures järjest teravamates konkurentsitingimustes otse kaasa uute töökohtade loomisele.

1.5

EMSK tunneb heameelt, et Euroopa Liidus on antud valdkonnas head tehnilised vahendid, mis tuleb kasuks ka kõnealusele ettepanekule. Kolm maailma kõige suuremat satelliidioperaatorit on Euroopa operaatorid ning satelliitside annab 40 % Euroopa kosmosesektori jooksvast tulust.

1.6

EMSK tervitab komisjoni saavutatud konsensust kõnealuse ettepaneku edendamisel. Ettepanekut toetavad juba praegu kõik konsulteeritud pooled: kosmosesektor, telekommunikatsioonivõrkude operaatorid, Euroopa kosmoseagentuur ja liikmesriikide riiklikud reguleerivad ametiasutused.

1.7

Lisaks leiab komitee, et praegusel kujul pakutakse otsuses välja tasakaalustatud kompromisslahendus konsultatsioonide käigus väljendatud erinevate vaatepunktide lepitamiseks. Erinevused esinesid järgmistes valdkondades: valiku meetodid ja kriteeriumid, vajadus suurendada liikmesriikide paindlikkust seoses loa saamiseks vajaliku kuluva ajaga ja loa kehtivusajaga ning vajadus täpsema koordineerimise järele loa andmisel liikmesriikides.

1.8

EMSK soovitab otsuse esitatud kujul vastu võtta, kuid süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise sätete rakendamisel tuleb kehtestada eeskirjad kodanike erahuvide kaitseks ja liikuva kosmoseside süsteemide lõppseadmete kasutajate eraelu puutumatuse tagamiseks;

2.1

Üleeuroopalise liikuva kosmosesidesüsteemi väljatöötamine ja rakendamine loob uuendusliku alternatiivse platvormi üleeuroopalistele eri liiki telekommunikatsiooni- ja ringhäälingu/multiedastusteenustele, mis ei sõltu lõppkasutajate asukohast, nagu kiired Interneti- ja sisevõrguühendused, mobiilsed multimeediateenused, kodanikukaitse, kriiside mittesõjaline ohjamine (loodusõnnetused ja humanitaarkatastroofid), julgeoleku ja sisekorra tagamine, laevastike haldamine (fleet management), kaugravi jne.

2.2

Süsteem on loodud selliselt, et see aitab arendada siseturgu ja tõhustada konkurentsivõimet, parandades üleeuroopaliste teenuste kättesaadavust. See edendab ka tõhusaid investeeringuid, eelkõige uuenduslike teenuste kasutuselevõtu kaudu, mille eesmärk on tagada maiste äärealade ja merepiirkonna kaetus sidepidamisvõimalustega.

2.3

ELi tasandi menetluse loomine liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite valikuks ja operaatoritele riiklikul tasandil lubade andmise kooskõlastamiseks on äärmiselt oluline just üleeuroopaliste süsteemide jaoks. Liikuva kosmoseside süsteemide valikukriteeriumide ühtlustamine võimaldab nimetatud valdkonnas kohaldada ELi tasandil ühist poliitikat. Erinevate liikuva kosmoseside operaatorite valimine eri liikmesriikides võib tekitada keerukaid kahjulikke häireid või isegi ohustada kogu süsteemi toimimist juhul, kui eri liikmesriikide operaatoritele on eraldatud erinevad raadiosagedused. Nimetatud võimalike ohtude tõttu ja eri liikmesriikides lubade väljastamisel kasutatavate lähenemisviiside järjepidevuse tagamiseks on oluline, et ELi tasandil võetaks vastu raadiosageduste ajaliselt kooskõlastatud määramist ja lubade ühtlustatud tingimusi käsitlevad sätted, ilma et see mõjutaks ELi õigusaktidega kooskõlas olevaid riiklikke eritingimusi.

2.4

Kosmoseside on siseturul olulise tähtsusega ja sel on piiriülene toime, mistõttu tuleb rakendada rahvusvahelisi eeskirju, võttes arvesse eelkõige kosmoseside panust Euroopa Liidu eesmärki saavutada üleeuroopaline katvus lairibasagedustega.

3.1

Ettepanekus esitatud otsus toetub asutamiselepingu artiklile 95 ja sellega luuakse õiguslik raamistik liikuva kosmoseside teenuste valikuks ja teenustega seotud lubade andmiseks. Valiku puhul tuleks lähtuda üldistest eesmärkidest ja valik peaks toimuma ettepanekus kirjeldatud konkurentsipõhise valikumenetluse kohaselt. Sellesse peaks olema kaasatud komisjon, keda abistab sidekomitee. Valitud operaatoritele raadiosageduste kasutamise õiguse lubade andmine toimub riiklikul tasandil ning sellele kohaldatakse ettepanekus sätestatud väheseid ühtlustatud tingimusi.

4.1

Komisjon teeb ettepaneku, et otsuse elluviimisel võetaks arvesse järgmisi tegureid: