Euroopa Liidu L 123/2023

8.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 123/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/923,

3. mai 2023,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa PVCst toodetes sisalduvate plii ja pliiühendite osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

16. detsembril 2016 esitas Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „kemikaaliamet“) komisjoni palvel määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõike 1 kohase toimiku (2) (edaspidi „XV lisa toimik“), mis näitas, et pliipõhiseid stabiliseerijaid sisaldavatest vinüülkloriidi polümeeridest või kopolümeeridest (PVC) valmistatud toodetest nende olelusringi jooksul eralduv plii suurendab otseselt ja kaudselt inimeste kokkupuudet pliiga. Kemikaaliamet soovitas XV lisa toimikus piirata PVCst toodetud toodete turule laskmist või neis toodetes plii kasutamist, kui plii kontsentratsioon PVC materjalis on 0,1 massiprotsenti või rohkem. Kuna pliiühendid ei ole PVC stabiliseerimisel tulemuslikud väiksemas kontsentratsioonis kui umbes 0,5 massiprotsenti, peaks ettepaneku kohane kontsentratsiooni piirmäär tagama, et enam ei saa liidus PVC segudele taotluslikult lisada stabiliseerijatena pliiühendeid. Kemikaaliamet lisas XV lisa toimikusse ka mitu erandit sellest soovitatud piirangust, eelkõige selliste PVCst toodete kohta, mis sisaldavad taaskasutatud PVCd. Sõna „taaskasutatud“ kasutatakse kooskõlas termini „materjalina taaskasutusse võtmine“ määratlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (3) artikli 3 punktis 15a.

(2)

Plii on mürgine aine, mis pärsib närvisüsteemi arengut ja tekitab kroonilisi neeruhaigusi ning millel on negatiivne mõju vererõhule. Ehkki piirnorme seoses laste neuroloogilise arengu ja neerudele avalduva mõjuga ei ole kehtestatud, ületab inimese kokkupuude toidust ja muudest allikatest pärineva pliiga Euroopa Toiduohutusameti andmetel praegu siiski kokkupuute aktsepteeritava taseme ja sellel on kahjulik toime laste neuroloogilisele arengule (4).

(3)

Pliipõhised stabiliseerijad suurendavad PVC termilist stabiilsust ühendite valmistamise ja toodete tootmise ajal. Samuti kaitsevad need PVCd valguse lagundava mõju eest. Liidu tööstus tegi vabatahtliku otsuse loobuda järk-järgult pliipõhiste stabiliseerijate kasutamisest PVC ühendite valmistamisel ja PVCst toodetes ning on teatanud, et protsess jõudis 2015. aastal edukalt lõpule (5). Pliid sisaldavate PVCst toodete – eriti ehitusmaterjalide – kasutusaeg on pikk ja need jäävad käibele paljudeks aastakümneteks; pärast nende kõrvaldamist saavad sellistest esemetest jäätmed, need võidakse ringlusse võtta ja taaskasutusse võetud PVC kaudu võib plii taas toodetesse sattuda. Lisa XV toimik näitas, et 2016. aastal võis liidus hinnanguliselt 90 % kogu PVCst toodetest tulenevast pliiheitest seostada PVCst importtoodetega tulenevalt pliipõhiste stabiliseerijate kasutamise järkjärgulisest loobumisest liidus.

(4)	Kavandatava piirangu jõustamise hõlbustamiseks on seega asjakohane piirata igasugust pliisisaldust PVCs, olenemata selle sihtotstarbest.

(5)

5. detsembril 2017 võttis kemikaaliameti riskihindamise komitee (edaspidi „RAC“) vastu lõpliku arvamuse, (6) milles järeldati, et PVCst toodetes leiduvatest pliipõhistest stabiliseerijatest tulenevate kindlaks tehtud riskide ohjamiseks on kemikaaliameti ettepaneku kohane piirang selliste riskide vähendamise tulemuslikkuse, praktiliste kaalutluste ja järelevalve seisukohast kõige asjakohasem liidu tasandi meede.

(6)

RAC tegi ettepaneku keelata igas kontsentratsioonis plii kasutamine PVCst toodetes. RAC nõustus ka kemikaaliametiga, et tuleks kehtestada erand taaskasutatud PVCd sisaldavate PVCst toodete kohta. Samas tegi RAC ettepaneku kehtestada kõrgemad pliisisalduse piirmäärad teatavate PVCst toodete puhul, mis sisaldavad taaskasutatud jäika ja pehmet PVCd, vastavalt 2 ja 1 massiprotsenti. Selle ettepaneku juures arvestati hinnangut, mille kohaselt selliste toodete ringlussevõtu alternatiiv – PVC jäätmete kõrvaldamine prügilasse ladestamise ja põletamise teel – suurendaks keskkonda paiskuva heite kogust ja ei vähendaks riski. Ettepaneku kohaste erinevate piirmäärade juures võeti arvesse jäikade ja pehmete PVC jäätmete pliisisalduse hinnangulist keskmist 2013. aastal, ringlussevõtu mahu eeldatavat mõju ja asjaolu, et teadaolevalt eraldub pehmest PVCst rohkem pliid kui jäigast PVCst. Nõuetekohaselt võeti arvesse asjaolu, et mõned tooted võivad sisaldada suurt kogust taaskasutatud PVCd, nii et lõpptootes võib PVC sisaldus olla kuni 100 massiprotsenti.

(7)

15. märtsil 2018 võttis kemikaaliameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (edaspidi „SEAC“) vastu lõpliku arvamuse, (7) mille järelduse kohaselt on kemikaaliameti ettepaneku – mida on muutnud nii RAC kui ka SEAC – kohane piirang kindlakstehtud riski ohjamiseks selle sotsiaal-majandusliku kasu ja sotsiaal-majandusliku kulu seisukohast kõige asjakohasem liidu tasandi meede. SEAC jõudis sellele järeldusele kõige usaldusväärsemate olemasolevate andmete põhjal, võttes arvesse plii kui piirmäärata toksilise aine omadusi ja selle mõju inimtervisele ning kavandatava piiranguga seotud kulude taskukohasust. SEAC võttis arvesse, et sobivad alternatiivid on laialdaselt kättesaadavad ja liidus juba kasutusel. Samuti võttis ta arvesse piirangu kulutasuvust. Lisaks tegi ta järelduse, et isegi piiratud mõju inimeste tervisele intelligentsuskoefitsiendi vähenemise osas oleks piisav, et piiranguga seotud kulud tasuksid end ära.

(8)

SEAC nõustus XV lisa toimikus esitatud ettepanekuga, et kui võtta arvesse taaskasutatud PVCs leiduva plii kontsentratsiooni eeldatav muutumine, väheneks see kontsentratsioon aastateks 2035–2040 küllaldaselt selleks, et taaskasutatud PVCd sisaldavad PVCst tooted vastaksid plii kontsentratsiooni kavandatavale üldisele piirmäärale 0,1 %. Seega tuleks teatavate taaskasutatud PVCd sisaldavate PVCst toodete erandit kohaldada 15 aastat alates piirangu jõustumisest. Samuti oli SEAC nõus sellega, et võtmaks arvesse ebakindlust seoses tulevaste suundumustega ringlussevõetavate PVC jäätmete koguse ja nende pliisisalduse vallas, tuleks erandi kohaldamisperioodi 10 aastat pärast piirangu jõustumist uuesti hinnata. Komisjon leidis, et kooskõlas ELi ringmajanduse loomise 2015. aasta tegevuskava (8) eesmärgiga edendada mürgivabu materjalitsükleid ning säilitada inimeste tervise ja keskkonna kõrgel tasemel kaitse tuleks erandi kohaldamisperioodi seitse ja pool aastat pärast piirangu jõustumist uuesti hinnata.

(9)	Kavandatava piirangu suhtes konsulteeriti kemikaaliameti järelevalvealase teabe vahetamise foorumiga ning foorumi arvamusest tulenevalt muudeti kavandatava piirangu kohaldamisala ja sellest tehtavate erandite kirjeldust.

(10)	Kemikaaliamet edastas RACi ja SEACi lõplikud arvamused komisjonile 26. aprillil 2018.

(11)

Võttes arvesse XV lisa toimikut ning RACi ja SEACi arvamusi ning arvestades, et esineb vastuvõetamatu risk inimeste tervisele tulenevalt PVCst toodetes leiduvast pliist, esitas komisjon ettepaneku komisjoni määruse eelnõu kohta, millega piiratakse igas kontsentratsioonis plii ja selle ühendite kasutamist PVCst toodetes ning selliste PVCst toodete turule laskmist, milles plii ja selle ühendite kontsentratsioon PVC materjalis on 0,1 massiprotsenti või rohkem (edaspidi „määruse eelnõu“). Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee esitas määruse eelnõu kohta pooldava arvamuse 20. novembril 2019.

(12)	Vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 lõikes 4, võttis Euroopa Parlamendi täiskogu 12. veebruaril 2020 vastu resolutsiooni, (9) milles esitati vastuväide määruse eelnõule. Seega ei võtnud komisjon määruse eelnõud vastu.

(13)

Parlament palus oma resolutsioonis komisjonil jätta välja erandid taaskasutatud PVC kohta, sest see tooks kaasa plii ülekandumise uutesse toodetesse. Parlament palus välja jätta ka erandi kahe plii pigmendi kohta vastavalt REACHi kohasele autoriseerimiskorrale. Peale selle paluti komisjonil jätta välja kavandatavad märgistusnõuded selliste PVCst toodete puhul, mis sisaldavad taaskasutatud PVCd, kuna leitakse, et see on eksitav ega kajasta, et taaskasutatud PVC sisaldab suuremas koguses pliid kui uus PVC. Lisaks palus parlament komisjonil lühendada kavandatavat üleminekuperioodi määruse sätete kohaldamiseks.

(14)

Komisjon on hoolikalt hinnanud parlamendi resolutsiooni ja tunnistab vajadust käsitleda teatavaid muresid. Lisaks leiab ta, et endiselt esineb vastuvõetamatu risk inimeste tervisele tulenevalt PVCst toodetes leiduvast pliist, mida tuleb käsitleda liiduüleselt. Seda arvestades otsustas komisjon muuta mõnda määruse eelnõu sätet, et kajastada parlamendi esitatud argumente ja võtta arvesse kemikaaliametilt ja sidusrühmadelt saadud asjakohaseid uusi andmeid.

(15)

Eelkõige leiab komisjon, et tuleks soodustada puhta ringlussevõtu tehnoloogiat, mis võimaldab PVC jäätmetest eemaldada probleemsed vanad ained, sealhulgas plii. Praeguste ringlussevõtu tehnoloogiate abil saab küll vanu aineid vähendada, kuid mitte täielikult kõrvaldada. Seepärast on vaja kehtestada plii kontsentratsiooni piirnorm 0,1 massiprotsenti mitte ainult turule laskmiseks, vaid ka plii ja selle ühendite kasutamiseks PVCs, et võimaldada nii selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad PVC materjalis alla 0,1 massiprotsendi pliid, kui ka selliste PVC materjalide jätkuvat kasutamist toodetes, mis sisaldavad pliid alla selle piirnormi, näiteks keemilise ringlussevõtu või lahusti abil lahustamise kaudu taaskasutusse võetud PVC materjal, mis sisaldab väga väikeses koguses pliid.

(16)	Selleks et piirata plii ülekandumist uutesse toodetesse, tuleks erand taaskasutatud pehmet PVCd sisaldavate PVCst toodete kohta määruse eelnõust välja jätta. Ettevõtjatele tuleks siiski tagada 24-kuuline ajavahemik uute nõuetega kohanemiseks.

(17)

Samas tuleks kehtestada erand taaskasutatud jäika PVCd sisaldavate teatavate PVCst toodete kohta, et saavutada sobiv tasakaal selliste materjalide ringlussevõtust saadava pikaajalise üldise kasu ja kõnealuse taaskasutatud materjaliga seotud pikaajaliste terviseohtude vahel. Tuginedes tööstusharu aruannetele, et keskmine plii kontsentratsioon taaskasutatud jäigas PVCs on alla 1,5 % tulenevalt jäätmete tavapärasest tarbimiseelsest ja -järgsest segamisest, tuleks plii kontsentratsiooni lubatud piirmäära taaskasutatud jäigas PVCs alandada 2 massiprotsendilt 1,5 massiprotsendini. Plii võimaliku leostumise ja pliid sisaldava tolmu tekke ärahoidmiseks tuleks taaskasutatud jäik PVC erandiga hõlmatud toodetes täielikult katta uue PVC, taaskasutatud PVC või muu sobiva materjali kihiga, mis sisaldab pliid alla 0,1 massiprotsendi, välja arvatud juhul, kui erandiga hõlmatud tootele ei ole tavalistes kasutustingimuses võimalik ligi pääseda. Lisaks nõustub komisjon parlamendiga, et tervisekaitsega seotud eelised, mis saavutatakse piiranguga, tuleks saavutada kiiremini. Seega tuleks erandi kestust vähendada 15 aastalt 10 aastani. Erand tuleks läbi vaadata hiljemalt viis aastat pärast piirangu jõustumist. Läbivaatamisel tuleks kontrollida suundumusi seoses plii kontsentratsiooniga taaskasutatud PVCs, piisavate saastusest puhastamise meetodite kättesaadavust ja erandi kaotamise sotsiaal-majanduslikku mõju, võttes arvesse riski inimeste tervisele ja keskkonnale.

(18)

Selleks et piirata taaskasutatud jäigast PVCst tuleneva plii sisaldust teatavates tuntud toodetes, tuleks jäika PVCd, mis on saadud hoonete ja tsiviilehitustööde juures kasutatud profiilide ja plaatide taaskasutamisest ning mille pliisisaldus PVCs on üle 0,1 massiprotsendi, kasutada üksnes uute PVCst profiilide ja plaatide tootmiseks samade kasutusalade jaoks. Koos asjakohaste märgistamiskohustustega peaks see tagama pliid sisaldavate toodete tuvastamise ning hõlbustama tulevast saastusest puhastamisega seotud tegevust. Samuti peaks see edendama PVC torude (mida praegu võetakse harva ringlusse) liigiti kogumist ja ringlussevõttu, kuna torude tootjad, kes kasutavad praegu uute torude tootmiseks profiilidest ja lehtedest saadud PVCd, peavad selle asendama alternatiivse PVC-allikaga. Selleks et anda ettevõtjatele piisavalt aega spetsiaalse PVC jäätmete kogumise ja ringlussevõtu rakendamiseks, oma tarneahelate ümberkorraldamiseks ja vajaduse korral muu päritoluga kui profiilidest ja lehtedest saadud taaskasutatud PVC hankimiseks, tuleks seda kohustust kohaldada 36 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

(19)

Selleks et tagada nõuete täitmine ning kutseliste kasutajate ja tarbijate piisav teavitamine võimalikest riskidest, tuleks PVCst tooted, mis sisaldavad taaskasutatud jäika PVCd, märgistada, kui plii kontsentratsioon PVC materjalis on 0,1 massiprotsenti või rohkem. See peaks hõlbustama ka pliid sisaldavate jäätmete liigiti kogumist.

(20)

Arvestades raskusi seoses selle kindlakstegemisega, kas toodetes kasutatud PVC pärineb taaskasutusest, peaksid nende PVCst toodete tarnijad, kes kasutavad toodete taaskasutatud PVC sisaldusega seotud erandeid, suutma dokumentaalsete tõendite varal tõestada materjali pärinemist taaskasutusest. Liidus saavad ringlussevõtjad taaskasutatud PVC jälgitavust puudutavate väidete tõendamiseks kasutada mitut sertifitseerimissüsteemi, mis kõik tuginevad standardis EN 15343:2007 (10) esitatud tehnilistele spetsifikatsioonidele. Kuna täitmist tagavatel asutustel puuduvad sobivad praktilised vahendid, et kontrollida importtoodetega seoses esitatud väiteid nende taaskasutatud PVC sisalduse kohta, tuleks selliste väidete põhjenduseks esitada kolmanda sõltumatu isiku väljastatud sertifikaat.

(21)

Konkreetne erand varem välja pakutud plii pigmentide „pliisulfokromaatkollane“ ja „pliikromaatmolübdaatsulfaatpunane“ kohta tuleks määruse eelnõust välja jätta. Pidades silmas hiljutist kohtupraktikat (11) ja kemikaaliameti kavatsust esitada piirangute toimik vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõikele 2 seoses riskidega, mis tulenevad nende kahe plii pigmendi kasutamisest, leiab komisjon, et erand on muutunud mittevajalikuks.

(22)	Pidades silmas väikseid riske ja sobivate alternatiivide puudumist, tuleks pliipatareides sisalduvate PVCst ja ränidioksiidist separaatorite suhtes kehtestada erand kümneks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest, misjärel on eeldatavasti kättesaadavad kohased alternatiivid.

(23)	Topeltreguleerimise ärahoidmiseks tuleks erand kehtestada selliste toodete suhtes, mis on juba hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 või muude PVC pliisisaldust reguleerivate liidu õigusaktidega.

(24)

Kuna liidu tootmisharu ei ole alates 2015. aastast kasutanud PVCs pliistabilisaatoreid, peetakse 18-kuulist ajavahemikku piisavaks, et enamik ettevõtjaid suudaksid kohaneda uute nõuetega, saada lahti oma varudest ja edastada asjakohast teavet piirangute kohta oma tarneahelates. Lisaks sellele ei tohiks piirang kehtida selliste PVCst toodete suhtes, mis on turule lastud enne kõnealuse perioodi lõppu, kuna see tingiks märkimisväärseid raskusi nõuete täitmise tagamisel.

(25)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(26)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. mai 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) https://echa.europa.eu/documents/10162/e70aee23-157b-b2a4-2cae-c42a1278072c (aruanne); https://echa.europa.eu/documents/10162/cc1c37a8-22f9-7a7a-cb33-5c29edba7094 (lisa)

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(4) Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjon (CONTAM); teaduslik arvamus toidus esineva plii kohta „Scientific Opinion on Lead in Food“. EFSA Journal 2010; 8(4):1570.

(5) VinylPlus eduaruanne 2017. aasta kohta, lk 14; vt https://vinylplus.eu/uploads/downloads/VinylPlus_Progress_Report_2017.pdf.

(6) https://echa.europa.eu/documents/10162/86b00b9e-2852-d8d4-5fd7-be1e747ad7fa.

(7) https://echa.europa.eu/documents/10162/86b00b9e-2852-d8d4-5fd7-be1e747ad7fa.

(8) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM/2015/0614 final).

(9) Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa plii ja selle ühendite osas (ELT C 294, 23.7.2021, lk 2).

(10) Standard EN 15343:2007 „Plastics – Recycled Plastics – Plastics recycling traceability and assessment of conformity and recycled content“ (Plastid – Taaskasutatud plastid – Plastide taaskasutuse jälgitavus ning vastavuse ja taaskasutatud sisu hindamine), mille on heaks kiitnud Euroopa Standardikomitee 2. novembril 2007.

(11) Euroopa Komisjon vs. Rootsi Kuningriik, kohtuasi C-389/19 P, ECLI:EU:C:2021:131.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa 63. kande 2. veergu lisatakse järgmised punktid.

„15.	Ei tohi turule lasta vinüülkloriidi polümeeridest või kopolümeeridest (PVC) valmistatud toodetes, kui plii kontsentratsioon PVC materjalis on 0,1 massiprotsenti või suurem.

16.	Punkti 15 hakatakse kohaldama alates 29. novembrist 2024.

17.	Erandina ei kohaldata punkti 15 taaskasutatud pehmet PVCd sisaldavate PVCst toodete suhtes kuni 28. maini 2025.

18.

Erandina ei kohaldata punkti 15 taaskasutatud jäika PVCd sisaldavate PVCst toodete suhtes kuni 28. maini 2033, kui plii kontsentratsioon taaskasutatud jäigas PVCs on alla 1,5 massiprotsendi:

a)	välistingimustesse mõeldud profiilid ja plaadid, mida kasutatakse hoonete ja tsiviilehitustööde juures, välja arvatud laudised ja terrassid;

b)	profiilid ja lehed, mida kasutatakse laudiste ja terrasside puhul, tingimusel et taaskasutatud PVCd kasutatakse keskmises kihis ja see on täielikult kaetud PVC või muu materjali kihiga, mille plii kontsentratsioon on alla 0,1 massiprotsendi;

c)	profiilid ja plaadid, mida kasutatakse ehitiste ja tsiviilehitustööde juures varjatud kohtades või tühimikes (kus need ei ole tavalistes kasutustingimuses – v.a hoolduse kestel – ligipääsetavad), näiteks kaablikanalites;

d)	profiilid ja plaadid, mida kasutatakse ehitiste sees, tingimusel et profiili või plaadi kogu see pind, mis jääb pärast paigaldamist ehitise inimkasutuseks mõeldud osade poole, on valmistatud PVCst või muust materjalist, mille plii kontsentratsioon on alla 0,1 massiprotsendi;

e)	mitmekihilised torud (välja arvatud joogiveetorud), tingimusel et taaskasutatud PVCd kasutatakse keskmises kihis ja see on täielikult kaetud PVC või muu materjali kihiga, mille plii kontsentratsioon on alla 0,1 massiprotsendi;

f)	toruliitmikud, välja arvatud joogiveetorude liitmikud.

Alates 28. maist 2026 võib punktides a–d osutatud tootekategooriate toodetest taaskasutusse võetud jäika PVCd kasutada ainult nendesse kategooriatesse kuuluvate uute toodete tootmiseks.

Selliste PVCst toodete tarnijad, mis sisaldavad taaskasutatud jäika PVCd, mille plii kontsentratsioon PVC materjalis on 0,1 massiprotsenti või rohkem, tagavad enne kõnealuste toodete turule laskmist, et neile on nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult lisatud järgmine märge: „Sisaldab ≥ 0,1 % pliid“. Kui tootel ei ole toote laadi tõttu võimalik märgistust esitada, peab see olema toote pakendil.

Taaskasutatud jäika PVCd sisaldavate PVCst toodete tarnijad esitavad riigi ametiasutustele taotluse korral dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad väiteid neis toodetes sisalduva PVC pärinemise kohta taaskasutusest. Liidus valmistatud PVCst toodete puhul võib selliste väidete kinnituseks esitada sertifikaate, mis on väljastatud standardi EN 15343:2007 või muude samaväärsete tunnustatud standardite kohaselt välja töötatud jälgitavuse ja taaskasutatud materjali sisalduse tõendamiseks mõeldud süsteemide raames. Koos väidetega importtoodetes sisalduva PVC pärinemise kohta taaskasutusest esitatakse kolmanda sõltumatu isiku väljastatud sertifikaat, mis tõendab samaväärselt jälgitavust ja taaskasutatud materjali sisaldust.

Hiljemalt 28. maiks 2028 vaatab komisjon käesoleva punkti läbi, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid, ja vajaduse korral muudab seda vastavalt.

19.

Erandina ei kohaldata punkti 15 järgmise suhtes:

a)	kuni 28. maini 2033 pliiakude PVCst ja ränidioksiidist separaatorid;

b)	punktis 1 kirjeldatud tooted kooskõlas punktidega 2–5 ning punktis 7 kirjeldatud tooted kooskõlas punktidega 8 ja 10;

järgmiste õigusaktidega hõlmatud tooted:

i)	määrus (EÜ) nr 1935/2004;

ii)	direktiiv 2011/65/EL;

iii)	direktiiv 94/62/EÜ;

iv)	direktiiv 2009/48/EÜ.

20.	Erandina ei kohaldata punkti 15 PVCst toodete suhtes, mis lastakse turule enne 28. novembrit 2024.“

8.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 123/7

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/924,

24. aprill 2023,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu I lisa „Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused“ ja II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ muutmisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)	Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP lepinguga asutatud EMP ühiskomitee (edaspidi „EMP ühiskomitee“) oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu I lisa „Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused“ ja II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“.

(3)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1009 (3).

(4)	EMP lepingu I ja II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)	Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu I lisa „Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused“ ja II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ muutmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 24. aprill 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr ...,

…,

millega muudetakse EMP lepingu I lisa „Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused“ ja II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003, (1) parandatud väljaandes ELT L 83, 10.3.2022, lk 66 ja ELT L 161, 16.6.2022, lk 121.

(2)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 23. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1768, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 (millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded) I, II, III ja IV lisa, et kohandada seda tehnika arenguga (2).

(3)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 27. juuli 2020. aasta otsus (EL) 2020/1178 väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike normide kohta, millest Taani Kuningriik on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 (3).

(4)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 17. juuli 2020. aasta otsus (EL) 2020/1184 fosforväetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike normide kohta, millest Ungari on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 (4).

(5)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 6. augusti 2020. aasta otsus (EL) 2020/1205, fosforväetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike normide kohta, millest Slovaki Vabariik on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 (5).

(6)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 III lisas osutatud ELi väetisetoodete etiketi väljanägemise kohta (6).

(7)	Määrusega (EL) 2019/1009 on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, (7) mis on EMP lepingusse inkorporeeritud ja tuleb sellest tulenevalt EMP lepingust välja jätta.

(8)

Erand, mis võimaldab EFTA riikidel piirata väetiste turustamist oma turgudel kaadmiumisisalduse tõttu, kehtib EMP lepingus alates selle jõustumisest 1994. aastal. Mis puudutab ELi liikmesriike, kellele on väetiste kaadmiumisisalduse kohta tehtud samasugused erandid, siis seda erandit nõudvad konkreetsed asjaolud jäävad kehtima.

(9)

EMP lepingusse inkorporeeritud komisjoni määrused (EÜ) nr 2076/2004, (8) (EÜ) nr 162/2007, (9) (EÜ) nr 1107/2008, (10) (EÜ) nr 1020/2009, (11) (EL) nr 137/2011, (12) (EL) nr 223/2012, (13) (EL) nr 463/2013, (14) (EL) nr 1257/2014, (15) (EL) 2016/1618, (16) (EL) 2019/1102, (17) (EL) 2020/1666 (18) ja (EL) 2021/862, (19) on aegunud ja tuleb sellest tulenevalt EMP lepingust välja jätta.

(10)

Käesolev otsus sisaldab veterinaarküsimusi käsitlevaid sätteid. Veterinaarküsimusi käsitlevaid õigusakte ei kohaldata Liechtensteini suhtes seni, kuni Liechtensteini suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet, nagu see on sätestatud lisa I valdkondlikes kohandustes.

(11)	Seetõttu tuleks EMP lepingu I ja II lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu I lisa I peatüki osa 7.1 punkti 9b (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009) lisatakse järgmine taane:

„-	32019 L 1009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1), parandatud ELTs L 83, 10.3.2022, lk 66, ja ELTs L 161, 16.6.2022, lk 121.“

Artikkel 2

EMP lepingu II lisa muudetakse järgmiselt.

XIV peatüki punkti 1 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003) tekst asendatakse järgmisega:

„32019 R 1009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003, (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1), parandatud väljaandes ELT L 83, 10.3.2022, lk 66 ja ELT L 161, 16.6.2022, lk 121, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32021 L 1768: Komisjoni 23. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1768 (ELT L 356, 8.10.2021, lk 8).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

EFTA riigid võivad jätkata oma fosforväetiste kaadmiumi piirnormide kohaldamist, mis kehtivad EMP ühiskomitee otsuse nr .../... [käesolev otsus] jõustumise kuupäeval, kuni Euroopa Majanduspiirkonnas hakatakse kohaldama fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnorme, mis on kõnealuste piirnormidega võrdsed või neist madalamad.

Artikli 1 lõikes 2 lisatakse punkti p järele järgmised punktid:

„q)	EFTA riikide taimetervisealased õigusaktid;

r)	EFTA riikide siseriiklikud õigusaktid invasiivsete võõrliikide kohta.“

c)	Artiklis 52 lisatakse EFTA riikide puhul sõnade „16. juuli 2022“ järele sõnad „või EMP ühiskomitee otsuse nr .../... [käesolev otsus] jõustumise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem“.“

XIV peatüki punkti 5 (komisjoni otsus 2006/390/EÜ) järele lisatakse järgmine tekst:

„6.	32020 D 1178: Komisjoni 27. juuli 2020. aasta otsus (EL) 2020/1178, väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike normide kohta, millest Taani Kuningriik on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 (ELT L 259, 10.8.2020, lk 14).

7.	32022 D 1184: Komisjoni 17. juuli 2020. aasta otsus (EL) 2020/1184, fosforväetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike normide kohta, millest Ungari on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 (ELT L 261, 11.8.2020, lk 42).

8.	32020 D 1205: Komisjoni 6. augusti 2020. aasta otsus (EL) 2020/1205, fosforväetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike normide kohta, millest Slovaki Vabariik on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 (ELT L 270, 18.8.2020, lk 7).

ÕIGUSAKTID, MIDA LEPINGUOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

Lepinguosalised võtavad arvesse järgmisi õigusakte:

1.	52021XC0407(04): Komisjoni teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 III lisas osutatud ELi väetisetoodete etiketi väljanägemise kohta (ELT C 119, 7.4.2021, lk 1).“

XV peatüki punkti 13 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009) muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine taane:

„-	32019 L 1009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1009 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1), parandatud väljaandes ELT L 83, 10.3.2022, lk 66 ja ELT L 161, 16.6.2022, lk 121.“;

ii)	kohandustele i ja j antakse uued tähised, vastavalt j ja k;

iii)

kohanduse h järele lisatakse järgmine kohandus:

„i)	Artikli 80 lõikes 8 asendatakse EFTA riikide puhul sõnad „15. juulit 2019“ sõnadega „EMP ühiskomitee otsuse nr …/… [käesolev otsus] jõustumise kuupäeva“.“

Artikkel 3

Määruse (EL) 2019/1009 (parandatud väljaandes ELT L 83, 10.3.2022, lk 66 ja ELT L 161, 16.6.2022, lk 121), delegeeritud määruse (EL) 2021/1768, otsuste (EL) 2020/1178, (EL) 2020/1184 ja (EL) 2020/1205 ning komisjoni teatise (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 III lisas osutatud ELi väetisetoodete etiketi väljanägemise kohta) islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud (*).

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, […]

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1) ELT L 170, 25.6.2019, lk 1.

(2) ELT L 356, 8.10.2021, lk 8.

(3) ELT L 259, 10.8.2020, lk 14.

(4) ELT L 261, 11.8.2020, lk 42.

(5) ELT L 270, 18.8.2020, lk 7.

(6) ELT C 119, 7.4.2021, lk 1.

(7) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

(8) ELT L 359, 4.12.2004, lk 25.

(9) ELT L 51, 20.2.2007, lk 7.

(10) ELT L 299, 8.11.2008, lk 13.

(11) ELT L 282, 29.10.2009, lk 7.

(12) ELT L 43, 17.2.2011, lk 1.

(13) ELT L 75, 15.3.2012, lk 12.

(14) ELT L 134, 18.5.2013, lk 1.

(15) ELT L 337, 25.11.2014, lk 53.

(16) ELT L 242, 9.9.2016, lk 24.

(17) ELT L 175, 28.6.2019, lk 25.

(18) ELT L 377, 11.11.2020, lk 3.

(19) ELT L 190, 31.5.2021, lk 74.

(*) [Põhiseadusest tulenevad nõuded ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

8.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 123/13

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/925,

24. aprill 2023,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ ja XIII lisa „Transport“ muutmisega (EASA määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)	Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee muu hulgas otsustada muuta EMP lepingu II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ ja XIII lisa „Transport“.

(3)	EMP lepingusse tuleks inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139 (3).

(4)	EMP lepingu II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ ja XIII lisa „Transport“ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)	EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ ja XIII lisa „Transport“ muutmise suhtes, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 24. aprill 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

EELNÕU:

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …,

…,

millega muudetakse EMP lepingu II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ ja XIII lisa „Transport“

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (1).

(2)	Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) tegevus võib Euroopa Majanduspiirkonna tsiviillennundusohutuse taset mõjutada.

(3)	Seepärast tuleks määrus (EL) nr 2018/1139 EMP lepingusse inkorporeerida, et võimaldada EFTA riikidel ameti tegevuses täiel määral osaleda.

(4)

Mõned määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide lennuliikluse korraldamist ja aeronavigatsiooniteenuseid käsitlevad sätted on pärit rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (Chicago konventsioon) lisadest, aeronavigatsiooniteeninduse protseduuridest (PANS) ja piirkondlikest täiendavatest protseduuridest (SUPPS), mida kohaldatakse ICAO Euroopa (EUR) ja/või Aafrika-India ookeani (AFI) piirkondades, mis võivad olla sobimatud või vastuolus ICAO Põhja-Atlandi piirkonna (NAT) suhtes kohaldatavate täiendavate protseduuridega. Kuigi Island on võtnud kohustuse täita ja järgida määruse (EL) 2018/1139 sätteid, tähendab tema asukoht NATi piirkonnas seda, et ta täidab ja järgib NATi piirkonna suhtes kohaldatavaid SUPPSe. Seepärast võib NATi piirkonna SUPPSe ja juhendmaterjale pidada Islandi jaoks asjakohasteks nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditeks ja juhendmaterjaliks.

(5)	EMP lepingu II ja XIII lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu II lisa muudetakse järgmiselt.

X peatüki punkti 7e (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/30/EL) lisatakse järgmine tekst:

„, mida on muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32018 R 1139: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“

XVIII peatüki punkti 4zzr (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL) lisatakse järgmine tekst:

„, mida on muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32018 R 1139: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“

Artikkel 2

EMP lepingu XIII lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 64a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008) muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine taane:

„–	32018 R 1139: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“

ii)

kohanduse c järele lisatakse järgmine kohandus:

„d)	Artiklisse 25 lisatakse järgmine lõige: „3. EFTA riigid osalevad täies mahus lõike 1 kohaselt moodustatud komitee töös ning neil on samad õigused ja kohustused kui ELi liikmesriikidel, välja arvatud hääleõigus. EFTA järelevalveametil on komitees vaatleja staatus.““

Punktidesse 66a (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91), 66n (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008) ja 66w (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004) lisatakse järgmine taane:

„–	32018 R 1139: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“

Punktidesse 66d (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 996/2010) ja 66gc (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 376/2014) lisatakse järgmine tekst:

„, mida on muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32018 R 1139: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“

Punkti 66za (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2111/2005) muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine tekst:

„mida on muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32018 R 1139: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“

ii)

kohanduse c tekst asendatakse järgmisega:

„Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

„6. EFTA riigid osalevad täies mahus lõike 1 kohaselt moodustatud komitee töös ning neil on samad õigused ja kohustused kui ELi liikmesriikidel, välja arvatud hääleõigus. EFTA järelevalveametil on komitees vaatleja staatus.““

Punkti 66zab (komisjoni määrus (EL) nr 474/2006) järele lisatakse järgmine punkt:

„66zb

32018 R 1139: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Kui edaspidi ei ole sätestatud teisiti ja sõltumata lepingu protokollist nr 1, loetakse, et kõnealuses määruses sisalduv mõiste „liikmesriik/liikmesriigid“ ja teised mõisted, mis puudutavad liikmesriikide avalik-õiguslikke üksusi, hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka EFTA riike ja nende riikide avalik-õiguslikke üksusi. Kohaldatakse protokolli 1 punkti 11.

b)	EFTA riikide osas aitab amet asjakohasel juhul olenevalt asjaoludest EFTA järelevalveametit või EFTA riikide alalist komiteed nende ülesannete täitmisel. Olenevalt asjaoludest teevad amet ja EFTA järelevalveamet või EFTA riikide alaline komitee asjakohasel juhul koostööd ja vahetavad teavet.

c)	Ühtegi käesoleva määruse sätet ei tõlgendata kui ametile volituste andmist tegutseda rahvusvaheliste lepingute kohaselt EFTA riikide nimel muul eesmärgil kui selleks, et abistada neid kõnealustest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisel.

Määruses, selle rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides sätestatud asjakohaseid lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste nõudeid, mis tulenevad ICAO Euroopa (EUR) ja/või Aafrika-India ookeani (AFI) piirkondade suhtes kohaldatavatest sätetest, ei tuleks käsitada Islandile esitatavate nõuetena, kui Island täidab ICAO Põhja-Atlandi piirkonna (NAT) piirkondlikke lisaprotseduure. Viimast võib pidada Islandi puhul nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditeks ja juhendmaterjaliks.

Lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuste viited määruses või selle rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides muudele ELi määrustele, mille geograafiline kohaldamisala piirdub ICAO EUR ja/või AFI piirkondadega, ei ole siduvad Islandile, välja arvatud juhul, kui Island on konkreetselt kinnitanud, et Islandil kohaldatakse selliseid norme.

e)	Kui Island täidab NATi piirkondlikke lisaprotseduure (SUPPS) ja/või NATi piirkonna juhendmaterjali nõudeid, ei ole nõuete täitmise alternatiivsete meetodite (AltMOC) kasutamine ja sellele järgnev teatamine nõutav.

f)	EFTA riigid osalevad andmekogus, mille amet on loonud koostöös komisjoni, EFTA järelevalveameti ja artiklis 74 osutatud riiklike pädevate asutustega.

Artiklis 62:

i)	lõikes 1 lisatakse sõna „Komisjon,“ järele sõnad „EFTA järelevalveamet,“;

ii)	lõike 5 alapunktis a lisatakse sõna „liikmesriikide“ järele sõnad „ja EFTA riigi“;

iii)

lõike 5 teine lõik sõnastatakse EFTA riikide puhul järgmiselt:

„Asjaomased EFTA riigid teavitavad hiljemalt kuus kuud pärast EMP ühiskomitee... otsuse nr.../... [käesolev otsus] jõustumise kuupäeva komisjoni, ametit ja EFTA järelevalveametit ühist vastutust käsitlevast otsusest ning esitavad neile kogu asjaomase teabe, eelkõige punktis a osutatud lepingu ja kooskõlas punktiga b nimetatud ülesannete tulemusliku täitmise tagamiseks võetud meetmed. Komisjon ja EFTA järelevalveamet teevad teate hindamisel koostööd.“;

iv)	lõike 5 kolmandas lõigus lisatakse sõna „komisjon“ järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA järelevalveamet“ ning sõnade „teavitavad sellest komisjoni“ järele sõnad „, EFTA järelevalveametit“;

v)	lõikes 9 lisatakse sõna „komisjon“ järele sõnad „EFTA järelevalveamet“.

Artiklis 66:

i)	lõikes 1 lisatakse sõna „komisjon“ (vastavas käändes) järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA järelevalveamet“ (vastavas käändes);

ii)	lõikes 3 lisatakse sõna „komisjonile“ järele sõnad „, EFTA järelevalveametile“;

iii)	lõikes 4 lisatakse sõnade „komisjoni“ järele sõnad „või vajaduse korral EFTA järelevalveametit“.

Artiklis 68:

i)	lõike 1 alapunktis a lisatakse sõna „liidu“ järele sõnad „EFTA riigi või EFTA riikide“;

ii)	lõike 1 alapunktis c lisatakse sõna „liikmesriigi“ järele sõnad „, EFTA riigi või EFTA riikide“;

iii)

lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui liit alustab kolmanda riigiga konsultatsioone, et sõlmida sertifikaatide tunnustamist käsitlevad lepingud, või sõlmib sellised lepingud, teavitatakse EFTA riike nõuetekohaselt ning liit ja selle liikmesriigid püüavad anda EFTA riikidele võimaluse ühineda kõnealuse lepinguga või saada EFTA riikidele pakkumine samalaadse lepingu sõlmimiseks kõnealuse kolmanda riigiga. EFTA riigid püüavad omakorda sõlmida kolmandate riikidega lepingud, mis vastavad liidu lepingutele.“

Artiklis 72:

i)	lõigetes 1 ja 6 lisatakse sõna „Komisjon“ järele sõnad „, EFTA järelevalveamet“;

ii)	lõikes 4 lisatakse sõna „komisjoni“ järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA järelevalveameti“;

iii)	lisatakse järgmine lõige: „8. EFTA riikidelt ja EFTA järelevalveametilt pärinevat teavet või andmeid tuleb alati kaitsta samaväärselt ELi liikmesriikidelt, ametilt ja komisjonilt pärineva teabe või andmetega.“

k)	Artikli 74 lõigetes 1–7 lisatakse sõna „komisjon“ (vastavas käändes) järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA järelevalveamet“ (vastavas käändes).

l)	Artiklisse 75 lisatakse järgmine lõige: „3. Samuti abistab amet EFTA järelevalveametit käesoleva artikli kohaste meetmete võtmisel ja ülesannete täitmisel.“

Artiklis 76:

i)	lõikes 2 lisatakse sõna „komisjonile“ järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA järelevalveametile“;

ii)	lõike 4 kolmandas lõigus lisatakse sõnade „komisjoni“ järele sõnad „, EFTA järelevalveameti“.

Artiklis 84:

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Õigus määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele amet on käesoleva määruse kohaselt välja andnud sertifikaadi või kes on esitanud deklaratsiooni, antakse EFTA järelevalveametile juhul, kui sellise füüsilise või juriidilise isiku peamine tegevuskoht on EFTA riigis või kui sellel isikul ei ole peamist tegevuskohta, siis juhul, kui tema elu- või asukoht on EFTA riigis.“;

ii)	lõikes 3 lisatakse sõna „Komisjon“ järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA järelevalveamet“;

iii)	lõikes 5 lisatakse sõnade „Euroopa Kohtul“ järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA kohtul“ ning sõnade „komisjoni“ järele sõnad „ja EFTA riikide puhul EFTA järelevalveameti“;

iv)	lõikes 6 lisatakse sõna „komisjoni“ järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA järelevalveameti“.

artikli 85 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Samuti abistab amet EFTA järelevalveametit ja pakub talle samasugust tuge, kui sellised meetmed ja ülesanded kuuluvad EMP lepingu kohaselt EFTA järelevalveameti pädevusse. Amet annab EFTA järelevalveametile aru EFTA riigis läbiviidavatest kontrollidest ja muudest järelevalvetoimingutest.“

Artiklis 88:

i)	lõikes 1 lisatakse sõna „Komisjon“ järele sõnad „, EFTA järelevalveamet“;

ii)	lõikes 2 lisatakse sõna „komisjonile“ järele sõnad „ja EFTA järelevalveametile“;

iii)	lõikes 3 lisatakse sõna „komisjonilt“ järele sõnad „või EFTA riikide puhul EFTA järelevalveametilt“.

q)	Artikli 89 lõikes 1 lisatakse sõna „Komisjon“ järele sõnad „, EFTA järelevalveamet“.

r)	Artikli 90 lõikes 4 lisatakse sõna „komisjoni“ järele sõnad „, EFTA järelevalveameti“.

s)	Artiklis 93 lisatakse sõna „komisjonile“ järele sõnad „ja EFTA järelevalveametile“.

Artiklisse 95 lisatakse järgmine lõige:

„3. Erandina muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib ameti tegevdirektor sõlmida töölepinguid EFTA riikide täieõiguslike kodanikega.

Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist e, artikli 82 lõike 3 punktist e ja artikli 85 lõikest 3 käsitleb amet EMP lepingu artikli 129 lõikes 1 osutatud keeli oma töötajate suhtes liidu keeltena, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1.“

u)	Artiklisse 96 lisatakse järgmine tekst: „EFTA riigid annavad ametile ja selle töötajatele privileegid ja immuniteedid, mis on samaväärsed nendega, mis sisalduvad Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis (nr 7).“

v)	Artiklisse 99 lisatakse järgmine lõige: „6. EFTA riigid osalevad täies mahus haldusnõukogu töös ning neil on samad õigused ja kohustused kui ELi liikmesriikidel, välja arvatud hääleõigus. EFTA järelevalveamet nimetab vaatlejana ühe esindaja ja asendusliikme.“

w)	Artiklisse 106 lisatakse järgmine lõige: „7. EFTA riikide kodanikud võivad olla apellatsiooninõukogu liikmed, sealhulgas esimehed. Lõikes 1 osutatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirja koostamisel võtab komisjon kandidaatidena arvesse ka EFTA riikide kodakondsusega isikuid.“

x)	Artikli 114 lõikes 3 lisatakse sõna „liikmesriigid“ järele sõnad „, EFTA järelevalveamet ja EFTA riigid“.

Artiklis 119:

i)	lõikes 1 lisatakse sõnadega „Ameti halduses“ algava lause järele järgmine lause: „Käesoleva määruse kohaldamiseks kohaldatakse kõikide EFTA riike käsitlevate ameti dokumentide suhtes määrust (EÜ) nr 1049/2001.“;

ii)	lõikes 3 lisatakse sõnade „liidu ametlikesse keeltesse“ järele sõnad „, islandi ja norra keelde“;

iii)	lõikes 5 lisatakse sõnade „liidu ametlikus keeles“ järele sõnad „või islandi või norra keeles“.

z)	Artiklisse 120 lisatakse järgmine lõige: „13. EFTA riigid osalevad lõike 1 punktis a osutatud liidu rahalises toetuses. Sel otstarbel kohaldatakse mutatis mutandis lepingu artikli 82 lõike 1 punktis a ja protokollis nr 32 sätestatud menetlusi.“

za)	Artiklisse 127 lisatakse järgmine lõige: „5. EFTA riigid osalevad täies mahus lõike 1 kohaselt moodustatud komitee töös ning neil on samad õigused ja kohustused kui ELi liikmesriikidel, välja arvatud hääleõigus. EFTA järelevalveametil on komitees vaatleja staatus.“

zb)	Artikli 128 lõikes 4 lisatakse sõnade „iga liikmesriigi“ järele sõnad „ja EFTA riigi“.

zc)	Artikli 140 lõiget 6 ei kohaldata EFTA riikide suhtes.

zd)	Eespool nimetatud kohandused peaksid vajaduse korral ja kui ei ole teisiti sätestatud, kehtima mutatis mutandis ka muude liidu õigusaktide suhtes, millega antakse volitusi ametile ja mis on inkorporeeritud lepingusse.“

Artikkel 3

Määruse (EL) 2018/1139 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kas ... või päeval, mis järgneb viimasele EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohasele teavitamisele, (*) olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(*) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon EMP Ühiskomitee otsuse nr .../... kohta, millega inkorporeeritakse lepingusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2018/1139

Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva õigusakti inkorporeerimine ei piira protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) vahetut kohaldamist EFTA riikide kodanike suhtes iga Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil vastavalt kõnealuse protokolli artiklile 11.

8.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 123/22

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/926,

24. aprill 2023,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (EU-OSHA)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 153 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)	EMP lepingu artikli 98 kohaselt võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(3)	On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/126 (3).

(4)	Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuaril 2023.

(5)	Seepärast peaks liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) kavandatava muutmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 24. aprill 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/126, millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94 (ELT L 30, 31.1.2019, lk 58).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …,

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/126, millega luuakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94 (1).

(2)	Määrusega (EL) 2019/126 tunnistatakse kehtetuks EMP lepingus sisalduv nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94 (2), mis tuleb seega EMP lepingust välja jätta.

(3)	Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuaril 2023,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli nr 31 artikli 5 lõige 11 asendatakse järgmisega:

„a)

EFTA riigid osalevad täies mahus järgmise ühenduse õigusaktiga asutatud Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) (edaspidi „amet“) töös:

—	32019 R 0126: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/126, millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94 (ELT L 30, 31.1.2019, lk 58).

b)	EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja protokollile nr 32.

c)	EFTA riigid osalevad täies mahus haldusnõukogu töös ning neil on seal samad õigused ja kohustused kui ELi liikmesriikidel, välja arvatud hääleõigus.

d)	Kõnealuses määruses sisalduv termin „liikmesriik/liikmesriigid“ ja muud nende avaliku sektori asutusi tähistavad artiklis 12 sisalduvad terminid hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka EFTA riike ja nende avaliku sektori asutusi.

e)	Amet on juriidiline isik. Tal on kõigis lepinguosalistes riikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt nende riikide seadustele antakse.

f)	EFTA riigid annavad ametile ja selle töötajatele privileegid ja immuniteedid, mis on võrdväärsed nendega, mis sisalduvad Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis.

g)	Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib ameti tegevdirektor võtta EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.

Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist e, artikli 82 lõike 3 punktist e ja artikli 85 lõikest 3 käsitab amet lepingu artikli 129 lõikes 1 osutatud keeli oma töötajate suhtes liidu keeltena, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1.

i)	Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (Institutsioonilised sätted).

j)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (3) kohaldatakse määruse (EL) 2019/126 kohaldamisel ka kõikide EFTA riike käsitlevate ameti dokumentide suhtes.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud (*).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1) ELT L 30, 31.1.2019, lk 58.

(2) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.

(3) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(*) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon EMP ühiskomitee otsuse nr .../... kohta,

millega inkorporeeritakse lepingusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/126

8.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 123/27

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2023/927,

5. mai 2023,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetamiseks laskemoona andmise kaudu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks aluslepingu artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt. Euroopa rahutagamisrahastust rahastatakse otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõike 2 kohaselt eelkõige kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamise abimeetmed.

(2)	Ukraina relvajõud on mitu aastat võidelnud Venemaa agressiooni vastu, millega on pidevalt kaasnenud lahingukaotused ja tsiviilohvrid. Venemaa agressioon eskaleerus dramaatiliselt 2022. aasta veebruaris Venemaa Föderatsiooni relvajõudude täiemahulise provotseerimata sissetungiga Ukrainasse.

(3)	25. veebruaril 2022 esitas Ukraina valitsus liidule kiireloomulise taotluse saada kaitseotstarbelise varustuse alast abi. Vastusena sellele on alates 28. veebruarist 2022 eraldatud Euroopa rahutagamisrahastust toetust nõukogu otsuste (ÜVJP) 2022/338 (2) ja (ÜVJP) 2022/339 (3) alusel.

(4)

3. veebruaril 2023 toimunud ELi ja Ukraina 24. tippkohtumisel kinnitasid liit ja selle liikmesriigid taas, et nad jätkavad Ukraina riigi ja rahva toetamist käimasoleva Venemaa agressioonisõja kontekstis nii kaua kui vaja. Euroopa Ülemkogu 9.–10. veebruari 2023. aasta erakorralisel kohtumisel rõhutas Ukraina president, et Ukraina vajab pakiliselt täiendavat sõjalist toetust.

(5)	Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) sai Ukrainalt 2. märtsil 2023 taotluse, milles palutakse liidul anda Ukraina relvajõudude toetuseks 155 mm kaliibriga suurtükimürske.

(6)

Nõukogu leppis 20. märtsil 2023 kokku kolmetasandilises lähenemisviisis, mille eesmärk on eelkõige kiirendada tarnimist ja ühishanget, et järgmise 12 kuu jooksul ühiselt tarnida Ukrainale miljon suurtükilaskemoona ühikut, ning kutsus üles kiiresti rakendama neid kolme omavahel seotud tasandit, kus tuleb tegutseda paralleelselt ja koordineeritult. Nõukogu kutsus liikmesriike üles tarnima Ukrainale kiiresti maa-maa-tüüpi ja suurtükilaskemoona ning taotluse korral rakette. Kolmanda tasandi osas palus nõukogu komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud, et kiiresti toetada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamist, tagada tarneahelad, hõlbustada tõhusaid hankemenetlusi, käsitleda tootmisvõimsuse puudujääke ja edendada investeeringuid, sealhulgas võttes kohasel juhul kasutusele liidu eelarve.

(7)

Lisaks kutsus nõukogu liikmesriike üles hankima Ukrainale ühiselt enne 30. septembrit 2023 võimalikult kiiresti 155 mm kaliibriga laskemoona ning taotluse korral rakette Euroopa kaitsetööstuselt (ja Norralt) olemasoleva Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) projekti raames kindlaks määratud parameetrite alusel või liikmesriigi juhitavate täiendavate ühiste hankeprojektide kaudu.

(8)

Käesoleva otsusega kehtestatud nõuded ja tingimused kehtivad üksnes nõukogu poolt 20. märtsil 2023 heaks kiidetud märkuse „Ukrainale laskemoona tarnimise ja ühishanke kiirendamine“ punktis 3 osutatud ühishangete puhul ning need ei mõjuta Euroopa kaitsetööstust puudutavates tulevastes otsustes või määrustes kehtestatavaid nõudeid ja tingimusi.

(9)

Abimeetme rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid, eelkõige vastavust nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP, (4) ning järgitakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude rakendamise korda (edaspidi „Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormid“), sealhulgas kaitseotstarbelise varustuse päritolu reegleid. Erandina Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormide 3. köite artiklist 50 ja konkreetsete asjaolude tõttu ning ilma et see piiraks tulevaste otsuste kohaldamist, võivad käesolevast abimeetmest rahastatavates ühistes laskemoona ja rakettide hankemenetlustes osaleda ainult liidus või Norras asuvad ettevõtjad, kes toodavad vastavat laskemoona ja vastavaid rakette liidus või Norras. Tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (5) artiklis 60 sätestatud päritolu määramise reegleid. Samuti käsitatakse hankekõlblikena laskemoona ja rakette, mis on liidus või Norras läbinud tähtsa valmistamisetapi, mis kujutab endast lõplikku kokkupanekut. Kõnealuste ettevõtjate tarneahelad võivad hõlmata ettevõtjaid, kes asuvad või kelle tootmine asub väljaspool liitu või Norrat. Sellega seoses tuleks arvesse võtta liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve.

(10)

Nõukogu kinnitab taas oma kindlat kavatsust kaitsta, edendada ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava, järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust.

(11)

Nõukogule esitatakse korrapäraselt kord kuus ajakohastatud teavet käesoleva otsuse kohase meetme rakendamise kohta, et jälgida edusamme Ukrainale miljoni suurtükilaskemoona ühiku tarnimise eesmärgi saavutamisel. Samuti korraldatakse riikide relvastusjuhtide tasandil korrapäraseid kohtumisi kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmaga (komisjon, Euroopa välisteenistus, EDA), et hinnata vajadusi ja tööstusvõimet ning tagada vajalik tihe koordineerimine, eelkõige seoses varude kasutamisega, olemasolevate tellimuste puhul prioriteetide muutmisega ja erinevate ühiste ostuprojektidega, et tagada kolme eri tegevustasandi nõuetekohane rakendamine.

(12)	Alaliste esindajate komitee jälgib kolmetasandilise lähenemisviisi kooskõlastatud ja paralleelset rakendamist.

(13)

Nõukogu märkis samuti, et ta on jätkuvalt pühendunud Ukraina poliitilisele ja sõjalisele toetamisele, eelkõige Euroopa rahutagamisrahastu ja Euroopa Liidu Ukrainat toetava sõjalise abi missiooni kaudu, ilma et see piiraks teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära ning tagades, et nõuetekohaselt võetakse arvesse kõikide liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abimeetme loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1. Luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Ukrainat (edaspidi „toetusesaaja“).

2. Abimeetme eesmärk on aidata tugevdada Ukraina relvajõudude suutlikkust ja vastupanuvõimet, et nad saaksid kaitsta Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning kaitsta tsiviilelanikkonda käimasoleva sõjalise agressiooni eest, andes võimalikult kiiresti Euroopa kaitsetööstuselt ühishankena soetatud 155 mm kaliibriga suurtükimürske ning taotluse korral rakette.

3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest Ukraina relvajõududele 155 mm kaliibriga suurtükimürskude ning taotluse korral rakettide andmist. Nimetatud laskemoon ja raketid hangitakse ühiselt liidus või Norras asuvatelt ettevõtjatelt, kes toodavad vastavat laskemoona ja vastavaid rakette liidus või Norras. Kohaldatakse määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 60 sätestatud päritolu määramise reegleid. Samuti käsitatakse hankekõlblikena laskemoona ja rakette, mis on liidus või Norras läbinud tähtsa valmistamisetapi, mis kujutab endast lõplikku kokkupanekut. Kõnealuste ettevõtjate tarneahelad võivad hõlmata ettevõtjaid, kes asuvad või kelle tootmine asub väljaspool liitu või Norrat. Sellega seoses võetakse arvesse liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve. Käesoleva abimeetme kohaselt korraldatavaid ühishankeid viivad Euroopa Kaitseagentuuri olemasoleva projekti raames kindlaks määratud parameetrite alusel või liikmesriigi juhitavate täiendavate ühiste hankeprojektide kaudu läbi artikli 4 lõikes 3 loetletud üksused.

4. Abimeetme kehtivusaeg on 56 kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma on 1 000 000 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude rakendamise korrale (edaspidi „Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormid“), sealhulgas kaitseotstarbelise varustuse päritolu reeglitele. Erandina Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormide 3. köite artiklist 50 võivad ühistes hankemenetlustes osaleda ainult artikli 1 lõikes 3 osutatud ettevõtjad.

3. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 29 lõikega 5 võib abimeetme haldur kutsuda pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist üles panustama kuni 1 000 000 000 eurot. Abimeetme halduri üleskutsel panustatud vahendeid kasutatakse tehtud kulutuste eest tasumiseks üksnes ulatuses, mille otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud komitee on asjaomastes abimeetmele vastavates parandus- ja aastaeelarvetes heaks kiitnud.

4. Abimeetme rakendamisega seotud hankelepingud või ostutellimused vormistatakse võimalikult kiiresti ajavahemikus 20. märtsist 2023 kuni 30. septembrini 2023. Sellega seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates 20. märtsist 2023 kuni kuupäevani, mille määrab kindlaks nõukogu.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1. Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, ning otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 62 lõiget 2, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetme raames toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 1 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

1. Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormidega, järgides terviklikku metoodikaraamistikku, mille alusel hinnatakse Euroopa rahutagamisrahastu abimeetmete jaoks vajalikke meetmeid ja kontrolle ning määratakse need kindlaks.

2. Abimeetme raames antavate 155 mm kaliibriga suurtükimürskude ja rakettide tehniline kirjeldus peab vastama prioriteetidele, mille Ukraina on ELi sõjalise staabi kaudu teatavaks teinud. Otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud komitee teeb asjakohasel juhul otsuse artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevuse rahastamise suhtes kohaldatava raamistiku ja hüvitamise korra kohta.

3. Artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevust võivad ellu viia:

a)	Belgia Kaitseministeerium;

b)	Bulgaaria Kaitseministeerium;

c)	Horvaatia Kaitseministeerium;

d)	Küprose Kaitseministeerium;

e)	Tšehhi Vabariigi Kaitseministeerium;

f)	Taani Kaitseministeerium;

g)	Eesti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Eesti Kaitseministeeriumi nimel;

h)	Soome Kaitseministeerium;

i)	Prantsusmaa Kaitseministeerium;

j)	Saksamaa Kaitseministeerium, Föderaalne Välisministeerium ning Föderaalne Sise- ja Kogukonnaministeerium;

k)	Kreeka Kaitseministeerium;

l)	Itaalia Kaitseministeerium;

m)	Läti Kaitseministeerium ning Läti riigikaitse logistika- ja hankekeskus;

n)	Leedu Kaitseministeerium;

o)	Luksemburgi välis- ja Euroopa asjade ministeeriumi kaitsedirektoraat;

p)	Madalmaade Kaitseministeerium;

q)	Poola Kaitseministeerium;

r)	Portugali Kaitseministeerium;

s)	Rumeenia Kaitseministeerium;

t)	Slovaki Vabariigi Kaitseministeerium;

u)	Sloveenia Kaitseministeerium;

v)	Hispaania Kaitseministeerium;

w)	Rootsi Kaitseministeerium/Rootsi kaitseväe varustuse valitsus.

Artikkel 5

Liikmesriikide toetus

Liikmesriigid lubavad korraldada 155 mm kaliibriga suurtükimürskude ja rakettide, sealhulgas nende saatepersonali transiiti läbi oma territooriumi ning õhuruumi, kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 56 lõikega 3.

Artikkel 6

Järelevalve, kontroll ja hindamine

1. Kõrge esindaja teeb järelevalvet artiklis 3 kehtestatud toetusesaaja kohustuste täitmise üle. Nimetatud järelevalvet kasutatakse selleks, et suurendada teadlikkust artikli 3 kohaselt kehtestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aidata vältida selliseid rikkumisi, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi abimeetmest toetatavate Ukraina relvajõudude üksuste poolt.

2. Varustuse saatmisjärgne kontroll korraldatakse viisil, mis on kooskõlas integreeritud metoodikaraamistikuga, mille alusel hinnatakse Euroopa rahutagamisrahastu abimeetmete jaoks vajalikke meetmeid ja kontrolle ning määratakse need kindlaks.

Artikkel 7

Aruandlus

Rakendamise ajal esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63 iga kuue kuu järel aruande abimeetme rakendamise kohta. Lisaks annavad liikmesriigid nõukogule korrapäraselt kord kuus ajakohastatud teavet kõnealuse meetme rakendamise, sealhulgas selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude kohta seoses 155 mm kaliibriga suurtükimürskude ning taotluse korral rakettide tarnetega. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38 korrapäraselt teavet tulude ja kulude rakendamise kohta, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 8

Peatamine ja lõpetamine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 20. märtsist 2023.

Brüssel, 5. mai 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ROSWALL

(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

(2) Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/338, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks (ELT L 60, 28.2.2022, lk 1).

(3) Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetuseks (ELT L 61, 28.2.2022, lk 1).

(4) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

8.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 123/32

EUROOPA LIIDU JA UKRAINA VAHELISE AUTOKAUBAVEO LEPINGUGA MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2023,

16. märts 2023,

millega võetakse vastu ühiskomitee töökord [2023/928]

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist autokaubaveo lepingut, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6,

ning arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu (edaspidi „leping“) artikli 7 lõikele 6 võtab ühiskomitee vastu oma töökorra. Seetõttu tuleks vastu võtta käesoleva otsuse lisas esitatud töökord,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Töökord

Võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 16. märts 2023

Ühiskomitee nimel

kaaseesistujad

Oleksandr KUBRAKOV

Kristian SCHMIDT

(1) ELT L 179, 6.7.2022, lk 4.

LISA

ÜHISKOMITEE TÖÖKORD

Artikkel 1

Delegatsiooni juhid

1. Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepingupoole esindajad. Kumbki lepingupool nimetab oma delegatsiooni juhi ja vajaduse korral tema asetäitja. Delegatsiooni juhti võib asendada tema asetäitja või konkreetse koosoleku jaoks määratud isik.

2. Ühiskomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Ukraina esindaja. Eesistujaks on asjaomase delegatsiooni juht või tema puudumisel juhi asetäitja või neid asendama määratud isik.

Artikkel 2

Koosolekud

1. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Kumbki lepingupool võib taotleda ühiskomitee kokkukutsumist. Ühiskomitee kutsutakse samuti kokku hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, et hinnata lepingu jätkamise vajadust ja teha selle kohta otsus vastavalt lepingu artikli 6 lõikele 2.

2. Ühiskomitee võib korraldada koosolekuid füüsilise kohalolekuga või muul viisil (nt konverentskõned või videokonverentsid).

3. Koosolekud toimuvad võimaluse korral vaheldumisi Euroopa Liidu liikmesriigis ja Ukrainas, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

4. Töökeel on inglise keel.

5. Kui lepingupooled on koosolekute kuupäeva ja koha kokku leppinud, kutsuvad koosolekud kokku Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel ning maanteetranspordi eest vastutav ministeerium Ukraina nimel.

6. Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vajaduse korral võib koosoleku lõpus vastastikusel kokkuleppel koostada pressiteate.

Artikkel 3

Volitamine

1. Enne iga koosolekut teavitavad delegatsioonide juhid teineteist oma delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

2. Maanteetranspordi valdkonna sidusrühmade esindajaid võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena, kui ühiskomitee selles konsensuslikult kokku lepib.

3. Ühiskomitee võib teatavates küsimustes teabe saamiseks kutsuda konsensuse alusel oma koosolekutest või koosoleku osadest osa võtma muid huvitatud isikuid või eksperte.

4. Vaatlejad ühiskomitee otsustusprotsessis ei osale.

Artikkel 4

Sekretariaat

Üks Euroopa Komisjoni talituste ametnik ja üks Ukraina maanteetranspordi eest vastutava ministeeriumi ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretäride ülesandeid.

Artikkel 5

Koosolekute päevakord

1. Delegatsioonide juhid koostavad vastastikusel kokkuleppel iga koosoleku esialgse päevakorra. Sekretärid saadavad selle esialgse päevakorra delegatsioonide liikmetele hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku kuupäeva.

2. Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra. Esialgse päevakorra välised punktid võib päevakorda arvata ühiskomitee nõusolekul.

3. Delegatsioonide juhid võivad konkreetsel juhul ilmnevaid vajadusi või kiireloomulisust arvesse võttes käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega lühendada.

Artikkel 6

Protokoll

1. Ühiskomitee iga koosoleku järel koostatakse selle esialgne protokoll. Protokolli märgitakse käsitletud teemad ja vastu võetud otsused.

2. Võõrustava delegatsiooni juht esitab ühe kuu jooksul pärast koosolekut teise delegatsiooni juhile ühiskomitee sekretäride kaudu esialgse protokolli heakskiitmiseks kirjaliku menetluse teel.

3. Heakskiitmise korral kirjutavad delegatsioonide juhid protokollile kahes eksemplaris alla ja kumbki lepingupool saab ühe originaaleksemplari. Delegatsioonide juhid võivad otsustada, et see nõue täidetakse elektrooniliste koopiate allkirjastamise ja vahetamisega.

4. Ühiskomitee koosolekute protokollid on avalikud, kui üks lepingupool ei taotle vastupidist.

5. Delegatsioonide juhid võivad lühendada lõikes 2 osutatud tähtaega ja leppida kokku lõikes 3 osutatud heakskiitmise kuupäeva vastavalt konkreetse juhtumi vajadustele või kiireloomulisusele.

Artikkel 7

Kirjalik menetlus

Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, võib ühiskomitee otsuseid vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Selleks vahetavad delegatsioonide juhid selliste meetmete eelnõusid, mille kohta küsitakse ühiskomitee otsust, mille võib seejärel kinnitada kirjavahetuse teel. Kumbki lepingupool võib ka taotleda, et ühiskomitee tuleks asja arutamiseks kokku.

Artikkel 8

Nõupidamised

1. Ühiskomitee võtab otsused vastu lepingupoolte konsensuse alusel.

2. Ühiskomitee otsuste pealkiri on „otsus“ , millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja käsitletava teema kirjeldus.

3. Ühiskomitee otsustele kirjutavad alla delegatsioonide juhid ja need lisatakse koosoleku protokollile.

4. Lepingupooled rakendavad ühiskomitee otsuseid kooskõlas oma sisemenetlustega.

5. Lepingupooled avaldavad ühiskomitee otsused oma ametlikes väljaannetes. Kumbki lepingupool säilitab otsuste ühe originaaleksemplari.

Artikkel 9

Töörühmad

1. Ühiskomitee võib moodustada töörühmi, kes abistavad ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel. Ühiskomitee kiidab töörühma pädevuse heaks vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 5 ja see lisatakse töörühma moodustava otsuse lisasse.

2. Töörühmad koosnevad mõlema lepingupoole esindajatest.

3. Töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses ning annavad pärast iga oma koosolekut ühiskomiteele aru. Töörühmad ei võta vastu otsuseid, kuid nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.

4. Ühiskomitee võib igal ajal otsustada olemasoleva töörühma laiali saata, muuta selle pädevust või moodustada uusi töörühmi, kes abistavad ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

Artikkel 10

Kulud

1. Lepingupooled kannavad ise oma kulud, mis on seotud osalemisega ühiskomitee ja töörühmade koosolekutel. See hõlmab nii personali-, sõidu-, elamis-, posti- kui ka sidekulusid.

2. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepingupool.

Artikkel 11

Töökorra muutmine

Ühiskomitee võib käesolevat töökorda lepingu artikli 7 lõike 5 kohaselt tehtud otsusega igal ajal muuta.

8.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 123/38

KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ELI JA UKRAINA ASSOTSIEERIMISKOMITEE OTSUS nr 1/2023,

24. aprill 2023,

millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu XVII lisa „Õigusnormide ühtlustamine“ liidet XVII-3 „Telekommunikatsiooniteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad“ [2023/930]

KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ASSOTSIEERIMISKOMITEE (edaspidi „kaubanduskomitee“),

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, eriti selle artikli 465 lõiget 3 ja XVII lisa artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) jõustus 1. septembril 2017.

(2)	Lepingu artikli 1 lõike 2 punktis d on sätestatud, et lepingu eesmärk on muu hulgas toetada Ukraina jõupingutusi viia lõpule üleminek toimivale turumajandusele, muu hulgas oma õigustiku järkjärgulise liidu õigustikule lähendamise teel.

(3)

Lepingu artiklis 124 tunnistavad lepinguosalised, et Ukraina olemasolevate õigusaktide lähendamine liidu õigusaktidele telekommunikatsiooniteenuste sektoris on tähtis. Ukraina lubab viia oma olemasolevad ja tulevased õigusaktid vastavusse liidu õigustikuga. Järk-järgult tuleks ühtlustada õigusakte kõigis liidu õigustiku osades, millele on osutatud lepingu XVII lisa liidetes XVII-2 kuni XVII-5, ning kui vajalikud tingimused on täidetud, peaks Ukrainal olema võimalik järkjärgult integreeruda ELi siseturuga, mis seisneks eelkõige üksteisele võrdse kohtlemise võimaldamises vastavalt lepingu XVII lisa punkti 4 alapunktile 3.

(4)	Ukraina, soovides süvendada integratsiooni liidu üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes osutatava rändlusteenusega, on esitanud taotluse, et talle võimaldataks selles valdkonnas võrdne kohtlemine.

(5)

Rändlust käsitlevad õigusnormid kuuluvad liidu telekommunikatsiooni valdkonna õigustikku, kuid neid ei ole võetud lepingu XVII lisa liitesse XVII-3 „Telekommunikatsiooniteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad“. Seega tuleks liidu õigusaktid, mis käsitlevad rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes, lisada liitesse XVII-3.

(6)

ELi telekommunikatsiooniteenuste siseturu majandusliku ja õigusliku arengu praeguses etapis käsitlevad rändlusteenust järgmised liidu õigusaktid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/612, (2) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2286 (3) ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/654 (4).

(7)

Direktiiv (EL) 2018/1972 juba sisaldub lepingu XVII lisa liites XVII-3. Selleks et võimaldada Ukrainal järk-järgult täielikult jõustada ja rakendada kõik telekommunikatsioonisektori suhtes kohaldatavad õigusnormid, eelkõige need, mis käsitlevad rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes, tuleb kõnealusesse liitesse lisada ka muud asjakohased õigusaktid, mis käsitlevad rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes.

(8)

Selleks et kaubanduskomitee saaks XVII lisa artikli 4 lõike 3 kohaselt võimaldada teatavale sektorile võrdset kohtlemist, on vaja, et Ukraina õigusaktid ning nende rakendamine ja jõustamine pälviksid lepingu XVII lisas sätestatud põhimõtete alusel tehtud hindamisel positiivse tulemuse. Nõuet, et XVII lisa artikli 4 lõike 3 kohase võrdset kohtlemist käsitleva otsuse vastuvõtmise ajaks peavad asjaomased õigusaktid olema täielikult jõustatud ja rakendatud, ei tohiks üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes osutatavat rändlusteenust käsitleva liidu õigustiku puhul mõista selliselt, nagu peaksid lepinguosalised üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes reguleeritud rändlusteenuste osutamisel kohaldama keskmiste hulgihindade piirmäärasid. Sama kehtib ka kõne lõpetamise teenuse osutaja võrgus lõppkasutajalt nõutavate kõne lõpetamise tasu reguleeritud maksimummäära puhul. Neid hakkavad lepinguosalised üksteise suhtes rakendama alates kuupäevast, mis määratakse kindlaks kaubanduskomitee XVII lisa artikli 4 lõike 3 kohase otsusega võimaldada üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes rändlusteenuse osutamisel võrdset kohtlemist.

(9)

Ukraina järkjärguliseks integreerimiseks ELi siseturuga telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas tuleb tal muu hulgas täielikult rakendada delegeeritud määrus (EL) 2021/654, lähtudes kõnealuse määruse eesmärkidest. Ukrainal ei ole praegu võimalik üle võtta ega täielikult rakendada kogu liidus kehtivat kõne lõpetamise tasu ühtset maksimummäära ja lähtuda sellest riigisisesel kõne lõpetamise teenuse osutamisel. Kuid Ukraina integreerimiseks üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes osutatava rändlusteenusega ei ole Ukrainas kõne lõpetamise teenuse osutamisel tingimata vaja lähtuda liidus kehtivast kõne lõpetamise tasude ühtsest maksimummäärast. Seepärast on delegeeritud määruse (EL) 2021/654 selle osa rakendamiseks ette nähtud teistsugune ajakava, mille kohaselt Ukraina kohustub määruse selle osa täielikult rakendama kolme aasta jooksul pärast seda, kui kaubanduskomitee teeb lepingu XVII lisa artikli 4 lõike 3 kohaselt otsuse võimaldada üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes rändlusteenuse osutamisel võrdset kohtlemist.

(10)

Delegeeritud määrust (EL) 2021/654 kohaldatakse teatavatel tingimustel ka kolmandate riikide numbritelt alustatud kõnede suhtes. See võimaldab kasutada nende kõnede suhtes kõne lõpetamise ühtset, kogu liidus kehtivat maksimummäära avatult, läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Seda määrust ei kohaldata kolmandate riikide numbritelt alustatud kõnede suhtes ainult juhul, kui see on proportsionaalne ja rangelt vajalik siseturu eesmärkide saavutamiseks. Ukrainal ei ole praegu võimalik üle võtta ega täielikult rakendada kogu liidus kehtivat kõne lõpetamise tasu ühtset maksimummäära kolmandate riikide numbritelt alustatud kõnede suhtes. Kuigi Ukraina integreerimiseks üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes osutatava rändlusteenusega ei ole kolmandate riikide numbritelt alustatud kõne lõpetamisel tingimata vaja rakendada liidus kehtivat kõne lõpetamise tasu ühtset maksimummäära, peaks Ukraina kõikide ELi telekommunikatsiooniteenuste siseturul kohaldatavate õigusnormide täitmiseks täielikult jõustama ja rakendama ka delegeeritud määruse (EL) 2021/654. Seepärast on delegeeritud määruse (EL) 2021/654 selle osa rakendamiseks ette nähtud teistsugune ajakava, mille kohaselt Ukraina kohustub määruse selle osa täielikult rakendama veel enne, kui kaubanduskomitee teeb lepingu XVII lisa artikli 4 lõike 3 kohaselt otsuse võimaldada mobiilsidevõrkudes rändlusteenuse osutamisel võrdset kohtlemist.

(11)

Määruse (EL) 2022/612 artikli 1 lõikes 4 ning delegeeritud määruse (EL) 2021/654 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 on osutatud viitekurssidele, mida Euroopa Keskpank avaldab Euroopa Liidu Teatajas. Euroopa Keskpank ei avalda praegu Ukraina grivna vahetuskurssi. Seepärast on vaja neid sätteid muuta ja näha ette, et seni, kui Euroopa Keskpank ei avalda Ukraina grivna vahetuskursse, kasutatakse Ukraina keskpanga avaldatavat euro ja Ukraina grivna vahetuskurssi.

(12)	Lepingu XVII lisa artikli 11 kohaselt on kaubanduskomiteel õigus muuta lepingu XVII lisa ja kanda sellesse neli sealt puuduvat liidu õigusakti.

(13)

Kui Ukraina on jõudnud seisukohale, et konkreetne liidu õigusakt on nõuetekohaselt jõustatud ja rakendatud, peaks ta esitama ülevõtmistabelid koos Ukraina rakendusakti ametliku ingliskeelse tõlkega kaubanduskomitee liidupoolsele sekretärile, et Euroopa Komisjon saaks neile anda igakülgse hinnangu vastavalt lepingu XVII lisa liitele XVII-6.

(14)

Kuna Venemaa peab endiselt agressioonisõda Ukraina vastu, võib käesolevas otsuses sätestatud kohustuste täitmine ettenähtud tähtaegade jooksul olla objektiivselt võimatu või ülemäära raske. Sellisel juhul peaks Ukraina selle küsimuse vastavalt lepingu XVII lisa artiklile 11 edastama kaubanduskomiteele, kes arutab seda vastavalt lepingu XVII lisa artikli 3 lõigetele 4 ja 5,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XVII lisa liidet XVII-3 „Telekommunikatsiooniteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad“ muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ukraina ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 24. aprill 2023

Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee nimel

eesistuja

Léon DELVAUX

sekretärid

Rikke MENGEL-JØRGENSEN

Oleksandra NECHYPORENKO

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/612, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidus (ELT L 115, 13.4.2022, lk 1).

(3) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2286, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad mõistliku kasutamise poliitika rakendamist, jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise metoodikat ja rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatavat taotlust (ELT L 344, 17.12.2016, lk 46).

(4) Komisjoni 18. detsembri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/654, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, kehtestades mobiilikõne lõpetamise tasu üleliidulise ühtse maksimummäära ja kõne püsivõrgus lõpetamise tasu üleliidulise ühtse maksimummäära (ELT L 137, 22.4.2021, lk 1).

LISA

Liidet XVII-3 „Telekommunikatsiooniteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad“ muudetakse selliselt, et jao „A. Üldine Euroopa elektroonilise side poliitika“ punkti „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta“ järele lisatakse järgmine tekst:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/612, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidus (uuesti sõnastatud)

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses. Artikli 1 lõikes 4 on osutatud Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatavatele viitekurssidele. Ajal, mil Euroopa Keskpank ei avalda Ukraina grivna vahetuskursse, kasutatakse artikli 1 lõike 4 kohaldamisel euro ja Ukraina grivna vahetuskurssi, mida avaldab Ukraina keskpank. Artikli 1 lõikes 4 sätestatud võrdlusperioodid ja tingimused jäävad samaks.

—

Rakendatakse kõiki sätteid, kuid tehakse järgmised erandid.

—

Artikkel 7. Mõistliku kasutamise poliitika ja jätkusuutlikkuse mehhanismi rakendamine (lõiked 1–3). Artikli 7 lõigete 1–3 suhtes tehtav erand ei mõjuta Ukraina kohustust rakendada rakendusakte, mis käsitlevad mõistliku kasutamise poliitika kohaldamist, jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste riigisisese hinna eest osutamise jätkusuutlikkuse hindamise metoodikat ega rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatavat taotlust.

—	Artikkel 20. Komiteemenetlus

Ajakava: määruse (EL) 2022/612 sätted tuleb rakendada 12 kuu jooksul pärast otsuse nr 1/2023 jõustumise kuupäeva.

Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2286, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad mõistliku kasutamise poliitika rakendamist, jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise metoodikat ja rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatavat taotlust.

Ajakava: komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/2286 sätted tuleb rakendada 12 kuu jooksul pärast otsuse nr 1/2023 jõustumise kuupäeva.

Komisjoni 18. detsembri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/654, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, kehtestades mobiilikõne lõpetamise tasu üleliidulise ühtse maksimummäära ja kõne püsivõrgus lõpetamise tasu üleliidulise ühtse maksimummäära.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses. Artikli 3 lõigetes 2 ja 3 on osutatud Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatavatele viitekurssidele. Ajal, mil Euroopa Keskpank ei avalda Ukraina grivna vahetuskursse, kasutatakse artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel euro ja Ukraina grivna vahetuskurssi, mida avaldab Ukraina keskpank. Artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud võrdlusperioodid ja tingimused jäävad samaks.

Ajakava: komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/654 sätted tuleb rakendada enne määruse (EL) 2022/612 rakendamist ja 11 kuu jooksul pärast otsuse nr 1/2023 jõustumise kuupäeva järgmiste eranditega:

—

Ukraina numbritelt alustatavate ja Ukraina numbritel lõpetatavate riigisiseste kõnede puhul hakatakse artikli 1 lõiget 3 kohaldama kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mis määratakse kindlaks XVII lisa artikli 4 lõike 3 kohases kaubanduskomitee otsuses võimaldada rändlusteenuse osutamisel võrdset kohtlemist.

—	Artikli 1 lõige 4 rakendatakse enne, kui kaubanduskomitee teeb XVII lisa artikli 4 lõike 3 kohase otsuse võimaldada telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas võrdne kohtlemine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1971, millega asutatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo) ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1211/2009.

—

Ukraina reguleeriv asutus, kellel on esmavastutus elektroonilise side võrkude ja teenuste turgude igapäevase toimimise järelevalve eest, osaleb täielikult BERECi reguleerivate asutuste nõukogu, BERECi töörühmade ja BERECi büroo haldusnõukogu töös. Ukraina reguleerival asutusel on samad õigused ja kohustused kui ELi liikmesriikide reguleerivatel asutustel, välja arvatud hääleõigus ning õigus olla reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu eesistuja.

—	Seega on Ukraina reguleeriv asutus esindatud asjakohasel tasandil ja kooskõlas BERECi määrusega. Vastavalt eespool osutatud ELi määruste asjakohastele normidele abistavad BEREC ja BERECi büroo Ukraina reguleerivat asutust tema ülesannete täitmisel.

—	Ukraina reguleeriv asutus võtab elektroonilise side reguleeriva raamistiku sidusaks rakendamiseks täielikult arvesse BERECi vastu võetud suuniseid, arvamusi, soovitusi, ühist seisukohta ja head tava.

Ajakava: määruse (EL) 2018/1971 sätted tuleb rakendada 12 kuu jooksul pärast otsuse nr 1/2023 jõustumise kuupäeva.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 123

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 8. mai 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2023/923, 3. mai 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa PVCst toodetes sisalduvate plii ja pliiühendite osas ( 1 )	1
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/924, 24. aprill 2023, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu I lisa Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused ja II lisa Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine muutmisega ( 1 )	7
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/925, 24. aprill 2023, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu II lisa Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine ja XIII lisa Transport muutmisega (EASA määrus) ( 1 )	13
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/926, 24. aprill 2023, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (EU-OSHA) ( 1 )	22
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/927, 5. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetamiseks laskemoona andmise kaudu	27
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga moodustatud ühiskomitee otsus nr 1/2023, 16. märts 2023, millega võetakse vastu ühiskomitee töökord [2023/928]	32
	*	Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga moodustatud ühiskomitee otsus nr 2/2023, 16. märts 2023, lepingu jätkamise kohta [2023/929]	36
	*	Kaubanduskoosseisus kokkutulnud ELI ja Ukraina assotsieerimiskomitee otsus nr 1/2023, 24. aprill 2023, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu XVII lisa Õigusnormide ühtlustamine liidet XVII-3 Telekommunikatsiooniteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad [2023/930]	38