(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Komisjoni 8. juuni 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/898 (2) anti luba Bacillus licheniformis’e (ATCC 53757) ja selle proteaasi (EC 3.4.21.19) valmistise kasutamiseks söödalisandina. Loa hoidja on Novus Europe SA/NV.

(3)

Komisjoni 11. juuli 2018. aasta rakendusmäärusega (EL) 2018/982 (3) anti luba bensoehappest, kaltsiumformiaadist ja fumaarhappest preparaadi kasutamiseks söödalisandina.

(4)

Novus Europe NV on esitanud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõike 3 kohase taotluse, milles on tehtud ettepanek muuta rakendusmäärustes (EL) 2016/898 ja (EL) 2018/982 sätestatud loa hoidja nime.

(5)

Taotleja väidab, et ta muutis oma nime Novus Europe SA/NV nimeks Novus Europe NV. Taotlusele olid lisatud asjaomased toetavad dokumendid.

(6)

Kavandatav lubade tingimuste muutmine on oma olemuselt üksnes administratiivne ja ei too kaasa kõnealuste söödalisandite uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametile teatati taotlusest.

(7)

Et taotleja saaks kasutada turustusõigusi oma uue nime Novus Europe NV all, on vaja muuta lubade tingimusi.

(8)

Seepärast tuleks rakendusmäärusi (EL) 2016/898 ja (EL) 2018/982 vastavalt muuta.

(9)

Kuna ohutusnõuded ei eelda käesoleva määrusega rakendusmäärustesse (EL) 2016/898 ja (EL) 2018/982 tehtud muudatuste viivitamatut kohaldamist, siis on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul võib kõnealuste söödalisandite olemasolevad varud ära kasutada.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

13. mail 2013 kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 412/2013 (edaspidi „algne määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu liitu imporditavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude (edaspidi „vaatlusalune toode“) suhtes (3).

(2)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel pikendas komisjon 12. juulil 2019 rakendusmäärusega (EL) 2019/1198 algse määruse meetmete kehtivust viie aasta võrra.

(3)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohase meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel muutis komisjon 28. novembril 2019 rakendusmäärusega (EL) 2019/2131 (4) rakendusmäärust (EL) 2019/1198.

(4)

Algses uurimises kasutati Hiina eksportivate tootjate uurimiseks väljavõttelist uuringut vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(5)

Komisjon kehtestas valimisse kuulunud eksportivatele tootjatele vaatlusaluse toote impordi suhtes individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad vahemikus 13,1–18,3 %. Valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele kehtestati tollimaksumääraks 17,9 %. Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/1198 I lisas, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/2131. Lisaks kehtestati vaatlusalusele tootele üleriigiline tollimaksumäär 36,1 %, mis kehtib selliste Hiina äriühingute suhtes, kes ei andnud endast teada või ei teinud uurimise käigus koostööd.

(6)

Komisjon võib vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artiklile 2 kõnealuse määruse I lisa muuta ja määrata uuele eksportivale tootjale tollimaksumäära, mida kohaldatakse koostööd tegevate äriühingute suhtes, keda ei kaasatud valimisse või kellele ei võimaldata individuaalset kohtlemist, nimelt kaalutud keskmise tollimaksumäära 17,9 %, kui uus Hiina eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

(7)

Äriühing Hunan Jewelmoon Ceramics Co., Ltd (edaspidi „Jewelmoon“ või „taotluse esitaja“) esitas komisjonile taotluse, et tema suhtes kehtestataks uue eksportiva tootja režiim ning seega ka valimisse kaasamata koostööd tegevate Hiina äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär 17,9 %. Taotluse esitaja väitis, et ta vastab kõigile kolmele rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artiklis 2 sätestatud tingimusele.

(8)

Selleks et teha kindlaks, kas taotluse esitaja vastab rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artiklis 2 sätestatud uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele, saatis komisjon taotluse esitajale kõigepealt küsimustiku, nõudes tõendeid selle kohta, et taotluse esitaja vastab uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele.

(9)

Pärast küsimustiku vastuste analüüsimist palus komisjon lisateavet ja tõendusmaterjali, mille taotluse esitaja ka esitas.

(10)

Komisjon soovis kontrollida kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas taotluse esitaja vastab uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele. Selleks analüüsis komisjon tõendeid, mis taotluse esitaja küsimustikule antud vastustes esitas, kasutades erinevaid veebipõhiseid andmebaase, sealhulgas taotleja kodulehekülge ja andmebaasi Qichacha, (5) ning võrdles äriühinguid käsitlevat teavet varasemates juhtumites esitatud teabega. Samal ajal teavitas komisjon taotluse esitaja taotlusest ka liidu tootmisharu ja kutsus seda üles esitama vajaduse korral märkusi. Liidu tootmisharu esitas taotluse kohta märkusi.

(11)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artikli 2 punktis a sätestatud tingimusega, mille kohaselt taotluse esitaja ei ole eksportinud vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodil, tegi komisjon kindlaks, et taotluse esitanud äriühing on selle tingimuse täitnud. Taotluse esitaja asutati 8. novembril 2010 ja ta alustas vaatlusaluse toote valmistamist 2011. aastal. Esimene ekspordilitsents anti välja 4. mail 2011. Eksportmüük algas 2012. aastal pärast esialgset uurimisperioodi. Taotluse esitaja esitas esialgse uurimisperioodi kohta müügiaruande, mis näitab, et sel perioodil toimus ainult omamaine müük. Müügimaht selles müügiaruandes vastab kasumiaruandes esitatud tegevustulule. Esialgsel uurimisperioodil küsiti ja saadi teavet arvete kohta.

(12)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artikli 2 punktis b sätestatud tingimusega, et taotluse esitaja ei ole uurimisperioodil seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse rakendusmäärusega (EL) 2019/1198 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, tegi komisjon kindlaks, et taotleja ei ole seotud ühegi ettevõttega, kes on seotud vaatlusaluse toote tootmise, töötlemise, müügi või ostmisega. Seega täidab taotluse esitaja seda tingimust.

(13)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artikli 2 punktis c sätestatud tingimusega, et taotluse esitaja on vaatlusalust toodet pärast algse uurimisperioodi lõppu liitu tegelikult eksportinud või on võtnud uurimisperioodil tühistamatu lepingulise kohustuse märkimisväärse koguse liitu eksportimiseks, tegi komisjon kindlaks, et taotluse esitaja oli liitu eksportinud regulaarselt alates 2012. aasta juulist, seega pärast algset uurimisperioodi. Taotluse esitaja esitas arved, pakkenimekirjad, veokirjad ja maksekviitungid ühe ELis asuva äriühingu poolt 2017. ja 2018. aastal esitatud kahe tellimuse kohta. Seega täidab taotluse esitaja seda tingimust.

(14)

Sellest tulenevalt vastab taotluse esitaja kõigile kolmele rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artiklis 2 sätestatud uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimusele ning taotlus tuleks seetõttu heaks kiita. Seega tuleks taotluse esitaja suhtes kehtestada algses uurimises valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär 17,9 %.

(15)

Taotluse esitajat ja liidu tootmisharu teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel peeti asjakohaseks kehtestada äriühingu Jewelmoon suhtes dumpinguvastane tollimaksumäär, mida kohaldatakse algses uurimises valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute suhtes.

(16)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. Märkusi ei esitatud.

(17)

Käesolev määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohase komitee arvamusega.

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1410 (2) anti kümneks aastaks luba kasutada Bacillus licheniformis’e (DSM 28710) preparaati munakanade, vähemlevinud linnuliikide munalindude, kodulinnuliikide aretuslindude ja dekoratiivlindude söödalisandina.

(2)

Rakendusmääruse (EL) 2021/1410 lisa veerus „Loomaliik või -kategooria“ on esitatud valesti liigid, mille puhul söödalisand on lubatud, kuna on jäetud välja aretuskalkunid.

(3)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2021/1410 vastavalt parandada. Selguse huvides on asjakohane asendada kogu kõnealuse rakendusmääruse lisa.

(4)

Selleks, et söödakäitlejad saaksid kohandada söödalisandi ja seda sisaldava sööda märgistust vastavalt loa korrigeeritud tingimustele, tuleks ette näha üleminekuperiood seoses kõnealuste toodete turulelaskmisega.

(5)

Selleks, et huvitatud isikutel säiliksid õiguspärased ootused seoses söödalisandi kasutusloa tingimustega, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1760 (2) anti kümneks aastaks luba kasutada Bacillus subtilis DSM 25841 preparaati söödalisandina kõigi sealiikide, sealhulgas emiste, välja arvatud imetavate emiste puhul (piimapõrsaste huvides).

(2)

Rakendusmääruse (EL) 2020/1760 lisas on veergu „Söödalisandi identifitseerimisnumber“ lisatud vale identifitseerimisnumber.

(3)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2020/1760 vastavalt parandada. Selguse huvides on asjakohane asendada kogu kõnealuse rakendusmääruse lisa parandatud versiooniga.

(4)

Selleks, et söödakäitlejad saaksid kohandada söödalisandi ja seda sisaldava sööda märgistust vastavalt loa korrigeeritud tingimustele, tuleks ette näha üleminekuperiood seoses kõnealuste toodete turulelaskmisega.

(5)

Selleks, et huvitatud isikutel säiliksid õiguspärased ootused seoses söödalisandi kasutusloa tingimustega, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus anda luba Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 preparaadi kasutamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse loa andmist Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 preparaadi kasutamiseks kõikide sigalaste (v.a võõrutatud põrsad ja emised) ning koerte söödalisandina ning selle liigitamist kategooriasse „zootehnilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 23. juuni 2021. aasta arvamustes, (2) (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 preparaat kahjulikku mõju loomatervisele, tarbijaohutusele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis samuti järeldusele, et seda preparaati peetakse võimalikuks nahka ja silmi ärritavaks ning nahka ja hingamisteid sensibiliseerivaks preparaadiks. Seepärast leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste, eelkõige kõnealuse söödalisandi kasutajate tervisele. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et sigalaste puhul võib preparaat olla tõhus zootehnilise söödalisandina ning koerte puhul võib preparaat parandada rooja konsistentsi. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodite kohta.

(5)

Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kasutada kõnealust preparaati käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlused lubada kasutada Lacticaseibacillus rhamnosus IMI 507023, Pediococcus pentosaceus IMI 507024, Pediococcus pentosaceus IMI 507025, Lactiplantibacillus plantarum IMI 507026, Lactiplantibacillus plantarum IMI 507027 and Lactiplantibacillus plantarum IMI 507028 preparaate. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlustes käsitletakse loa andmist Lacticaseibacillus rhamnosus IMI 507023, Pediococcus pentosaceus IMI 507024, Pediococcus pentosaceus IMI 507025, Lactiplantibacillus plantarum IMI 507026, Lactiplantibacillus plantarum IMI 507027 ja Lactiplantibacillus plantarum IMI 507028 preparaatide kasutamiseks kõigi loomaliikide söödalisandina ja nende liigitamiseks söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 23. juuni 2021. aasta arvamustes (2) , (3) , (4) , (5) , (6) , (7) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Lacticaseibacillus rhamnosus IMI 507023, Pediococcus pentosaceus IMI 507024, Pediococcus pentosaceus IMI 507025, Lactiplantibacillus plantarum IMI 507026, Lactiplantibacillus plantarum IMI 507027 ja Lactiplantibacillus plantarum IMI 507028 preparaadid kahjulikku mõju loomade tervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et neid söödalisandeid tuleks pidada hingamiselundite sensibilisaatoriteks, ning märkis, et ei saa teha järeldusi nende söödalisandite võimaliku silmi ja nahka ärritava ega nahka sensibiliseeriva toime kohta. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste, eelkõige kõnealuste söödalisandite kasutajate tervisele. Samuti jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõnealused preparaadid võivad parandada toitainete säilimist silos, mille lähtematerjali on lihtne või mõõdukalt raske sileerida. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduvate kõnealuste söödalisandite analüüsimise meetodi kohta.

(5)

Lacticaseibacillus rhamnosus IMI 507023, Pediococcus pentosaceus IMI 507024, Pediococcus pentosaceus IMI 507025, Lactiplantibacillus plantarum IMI 507026, Lactiplantibacillus plantarum IMI 507027 ja Lactiplantibacillus plantarum IMI 507028 preparaatide hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste preparaatide kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks eriotstarbelistes külmkatoodiga luminofoorlampides ja välise elektroodiga luminofoorlampides (CCFL- ja EEFL-lambid) (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 3(a), 3(b) ja 3(c). Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Erand hõlmab mitmekesist rühma erineva kuju, tehnoloogia, kasutusviisi ja otstarbega lampe. Elavhõbedat kasutatakse lahendustorus, mis on vajalik elektrienergia valguseks muundamiseks.

(6)

Komisjon sai 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, taotluse erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlus“), millele samad taotlejad lisasid 2020. aasta jaanuaris täiendava uuendamistaotluse. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluse hindamisel, mille käigus võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda asendamine või kõrvaldamine on asjaomaste kasutusviiside puhul praegu tehniliselt võimatu. Hindamise käigus toodi siiski esile, et elavhõbedavabad alternatiivid on valgusdioodide näol olemas ning neid kasutatakse valgusallikatena uutes seadmetes, mida turule tuuakse. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(9)

Kuigi külmkatoodiga luminofoorlambid ja välise elektroodiga luminofoorlambid (CCFL- ja EEFL-lambid) on paljudes rakendustes asendatud elavhõbedavabade lahendustega, on mõnedes rakendustes selliste lampide kasutamine veel vajalik nende toimivuse tagamiseks ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete enneaegse tekkimise vältimiseks.

(10)

Seepärast on asjakohane uuendada erandit kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga kolmeks aastaks ainult nende lampide puhul, mida kasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis lasti turule enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist. Kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga ei ole erandil oma kehtivusajal tõenäoliselt ebasoodsat mõju innovatsioonile.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisaldaks kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks muudes üldotstarbelistes kõrgrõhunaatriumlampides (direktiivis 2011/65/EL ja otsuses 2010/571/EL „kõrgrõhunaatriumaurulambid“) (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 4(c)-I, 4(c)-II ja 4(c)-III. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse kõrgrõhunaatriumlampides valguse värvuse ja värviesitusomaduste jaoks.

(6)

Komisjon sai 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, taotluse kõnealuse erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlus“), mida ajakohastati lisateabega 20. jaanuaril 2020. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluse hindamisel, mille käigus võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda asendamine või kasutuselt kõrvaldamine on asjaomaste kasutusviiside puhul praegu tehniliselt võimatu. Hindamisel jõuti ka järeldusele, et kõnealuste konkreetsete kasutusviiside puhul lubatud elavhõbedasisaldust tuleks vähendada, et see vastaks muutustele konkreetsete lambitüüpide turul. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(9)

Seepärast on asjakohane uuendada erandit seoses direktiivi 2011/65/EL III lisa kannetega 4(c)-I, 4(c)-II ja 4(c)-III maksimaalselt viieks aastaks kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga, kuna usaldusväärseid asendusaineid praegu saadaval ei ole. Pidades silmas usaldusväärse asendusaine leidmiseks jätkuvalt tehtavate pingutuste tulemusi, ei avalda kõnealuse erandi kestus tõenäoliselt innovatsioonile ebasoodsat mõju.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks üldotstarbelistes ühe sokliga (kompaktsetes) luminofoorlampides (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EÜ III lisas kui erand 1(a), 1(b), 1(c), 1(d) ja 1(e). Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse ühe sokliga (kompaktsetes) luminofoorlampides ultraviolettvalguse saamiseks, mille lambi fluorestseeriv kate muundab nähtavaks valguseks.

(6)

Komisjon sai 19. detsembril 2014 ja 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, kaks taotlust erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlused“), millest üks taotlus asendati 20. jaanuaril 2020 uue taotlusega. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 5 teisele lõigule jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluste hindamisel, milles võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et erandiga hõlmatud lambitüüpide puhul on piisavalt usaldusväärsed elavhõbedavabad asendusained juba laialdaselt kättesaadavad ning et elavhõbeda asendamine asjaomastes lampides on teaduslikult ja tehniliselt võimalik. Lisaks jõuti kõnealuse hindamise käigus järeldusele, et asendamisest saadav kasu kaalub selgelt üles mis tahes negatiivse mõju.

(8)

Uuendamistaotluste hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(9)

Kuna direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, tuleks uuendamistaotlus tagasi lükata.

(10)

Erandi kehtivusaja lõppemise kuupäev tuleks määrata kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikega 6. Tuleks määrata minimaalne lubatud 12-kuuline kehtivusaeg alates komisjoni otsusest erand tühistada, kuna puuduvad praktilised asjaolud, mis õigustaksid pikemat kehtivusaega, eelkõige arvestades seda, et paljud kõnealused lambid on hõlmatud ka komisjoni määrusega (EL) 2019/2020, milles on sätestatud energiatõhususe miinimumnõuded, mida tuleb toodete turule laskmisel järgida, mis tähendab, et neid lampe tegelikult ei lasta turule alates 1. septembrist 2021.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Komisjon tegi delegeeritud direktiiviga 2014/14/EL (2) erandi elavhõbeda (maksimaalselt 3,5 mg) kasutamiseks üldotstarbelistes ühe sokliga (kompaktsetes) luminofoorlampides, mille võimsus on < 30 W ja mille tööiga on vähemalt 20 000 tundi (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 1(g). Erandi kehtivusaeg pidi direktiivi 2014/14/EL III lisa kohaselt lõppema 31. detsembril 2017.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse üldotstarbelistes ühe sokliga (kompaktsetes) luminofoorlampides ultraviolettvalguse saamiseks, mille lambi fluorestseeriv kate muundab nähtavaks valguseks.

(6)

Komisjon sai 28. juunil 2016. aastal ehk direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul taotluse erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlus“), mida ajakohastati 17. jaanuaril 2020 uuendatud taotlusega. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluse hindamisel, milles võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et erandiga hõlmatud lambitüüpide puhul on kättesaadavad piisavalt usaldusväärsed elavhõbedavabad asendusained ning asendamine on selliste lampide puhul teaduslikult ja tehniliselt võimalik. Lisaks jõuti kõnealuse hindamise käigus järeldusele, et asendamisest saadav kasu kaalub selgelt üles mis tahes negatiivse mõju. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Konsultatsioonide käigus saadud märkused tehti üldsusele kättesaadavaks spetsiaalsel veebisaidil.

(8)

Kuna direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, tuleks erand tühistada.

(9)

Kõnealuse erandi kehtivusaja lõppemise kuupäev tuleks määrata kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikega 6. Kuigi väikese osa selle erandiga hõlmatud lambitüüpide (3) suhtes kohaldatakse alates 1. septembrist 2021 komisjoni määruse (EL) 2019/2020 (4) II lisas esitatud ökodisaininõudeid, mistõttu neid enam turule ei lasta, ei mõjuta eespool nimetatud ökodisaini määruses sisalduvad nõuded valdavat enamikku praeguse erandiga hõlmatud lampidest. Seega tuleks kogu erandit käsitleva kande puhul kehtestada otsuse vastuvõtmisele järgnev 18 kuu pikkune maksimaalne kehtivusaeg, et vältida turuosaliste jaoks tarbetuid suuri sotsiaalmajanduslikke kulusid, mis on otseselt seotud asjaomase lambikategooria asendamisega.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisaldaks kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks metallhalogeniidlampides (direktiivis 2011/65/EL ja otsuses 2010/571/EL „metallhaliidlambid“) (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 4(e). Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse metallhalogeniidlampides, et parandada nende konkreetsete lampide värvust, tõhusust, kasutusiga ja toimimise stabiilsust.

(6)

Komisjon sai 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, taotluse erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlus“). Täiendatud uuendamistaotlus esitati 20. jaanuaril 2020. Vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluse hindamisel, mille käigus võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda asendamine või kasutuselt kõrvaldamine on asjaomaste kasutusviiside puhul praegu tehniliselt võimatu. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(9)

Seepärast on asjakohane uuendada erandit maksimaalselt viieks aastaks kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga. Pidades silmas usaldusväärse asendusaine leidmiseks jätkuvalt tehtavate pingutuste tulemusi, ei avalda kõnealuse erandi kestus tõenäoliselt innovatsioonile ebasoodsat mõju.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisaldaks kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks muudes eraldi nimetamata eriotstarbelistes lahenduslampides (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 4(f). Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbeda funktsioon eriotstarbelistes gaaslahenduslampides on seotud valguse tekitamise protsessiga elektri muundamiseks valguseks.

(6)

Komisjon sai 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, mitu taotlust erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlused“). Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluste hindamisel, mille käigus võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda asendamine või kasutuselt kõrvaldamine on erandiga seotud kasutusviiside puhul praegu tehniliselt võimatu. Arvestades väljavaateid elavhõbe asendada, mis võimaldaks erandit tulevikus piirata, on kohane uuendada erandit ainult kolmeks aastaks. Hindamisel jõuti ka järeldusele, et on võimalik täpsemalt määratleda kasutusviise, mille puhul võib vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumidele erandit uuendada nende konkreetse funktsiooni ja kasutusala tõttu, nimelt projektorites kasutatavad kõrgrõhuelavhõbelambid, lambid, mida kasutatakse aiandusvalgustites, ja lambid, mis kiirgavad valgust ultraviolettkiirguse spektris. Nende konkreetsete kasutusviiside puhul tuleks erandit uuendada maksimaalselt viieks aastaks. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(9)

Pidades silmas usaldusväärse asendusaine leidmiseks jätkuvalt tehtavate pingutuste tulemusi, ei avalda kõnealuse erandi kestus tõenäoliselt innovatsioonile ebasoodsat mõju.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks muudes madalrõhulahenduslampides (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 4(a). Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse madalrõhulahenduslampides, et saada ultraviolettvalgust, mida kasutatakse õhu, vee ja pindade bakteritsiidseks desinfitseerimiseks ja/või puhastamiseks ultraviolettkiirguse abil.

(6)

Komisjon sai 19. detsembril 2014 ja 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, kaks taotlust erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlus“), millest üks taotlus asendati 20. jaanuaril 2020 uue taotlusega. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluse hindamisel, mille käigus võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda kõrvaldamine või selle asendamine võrreldava toimega ainega on asjaomaste kasutusviiside puhul praegu tehniliselt võimatu. Hindamise käigus tehti ka järeldus, et erandi praegust kohaldamisala võib piirata sellistele madalrõhulahenduslampidele, mis ei ole fosforestseeruva kattega ning kiirgavad valgust ultravioletses spektrialas. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Konsultatsioonide käigus saadud märkused tehti avalikult kättesaadavaks spetsiaalsel veebisaidil.

(8)

Erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(9)

Seepärast on asjakohane uuendada erandit muudetud sõnastuses, milles on sätestatud erandi piiratud kohaldamisala, maksimaalselt viieks aastaks kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 6 tuleb praegu kehtiva erandi 4(a) suhtes kehtestada 12-kuuline kehtivusaeg. Pidades silmas usaldusväärse asendusaine leidmiseks jätkuvalt tehtavate pingutuste tulemusi, ei avalda kõnealuse erandi kestus tõenäoliselt innovatsioonile ebasoodsat mõju.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks eriotstarbelistes ühe sokliga (kompaktsetes) luminofoorlampides (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 1(f). Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse eriotstarbelistes ühe sokliga (kompaktsetes) luminofoorlampides ultraviolettvalguse saamiseks, mille lambi fluorestseeriv kate muundab nähtavaks valguseks.

(6)

Komisjon sai 19. detsembril 2014 ja 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, kaks taotlust erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlused“), millest üks taotlus asendati 20. jaanuaril 2020 uue taotlusega. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 5 teisele lõigule jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluste hindamisel, milles võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda kõrvaldamine või selle asendamine võrreldava toimega ainega on asjaomaste kasutusviiside puhul praegu tehniliselt võimatu. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Selleks et saavutada ohtlike ainete järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine elektri- ja elektroonikaseadmetes, peaksid teatavate konkreetsete materjalide või komponentide puhul piirangutest tehtavad erandid olema oma kehtivusulatuse ja -aja poolest piiratud; hinnangus jõuti ka järeldusele, et ühelt poolt tuleks erandi kohaldamisala kitsendada nii, et see hõlmaks täpsemalt määratletud kasutusalasid, ning teiselt poolt võib praeguse laiaulatusliku erandi kehtivusaega lühendada.

(9)

Kõnealune erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(10)

Seepärast on asjakohane uuendada erandit kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga maksimaalselt viieks aastaks eriotstarbeliste kompaktsete luminofoorlampide puhul, mis on ette nähtud kiirgama valgust ultravioletses spektriosas, kuna praegu ei ole usaldusväärsed alternatiivid kättesaadavad. Kõigi muude kompaktsete luminofoorlampide tüüpide puhul, mis kuuluvad eriotstarbeliste kompaktsete luminofoorlampide kategooriasse, tuleks erandit uuendada kolmeks aastaks, et võimaldada tööstusharul valmistada ette üksikasjalik teave, mis õigustab erandi säilitamist eriotstarbeliste lampide konkreetsete kategooriate puhul, kooskõlas direktiivi eesmärgiga, et erandite kehtivusulatus ja -aeg peaks olema piiratud. Pidades silmas usaldusväärse asendusaine leidmiseks jätkuvalt tehtavate pingutuste tulemusi, ei avalda kõnealuse erandi kestus tõenäoliselt innovatsioonile ebasoodsat mõju.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks kõverates kolme luminofoorainega lampides toru läbimõõduga > 17 mm (nt T9) (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 2(b)3. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse kõverates kolme luminofoorainega lampides ultraviolettvalguse saamiseks, mille lambi fluorestseeriv kate muundab nähtavaks valguseks. Elavhõbedat sisaldava katte koostis määrab valguse värvuse ja värviesituse.

(6)

Komisjon sai 19. detsembril 2014 ja 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, kaks taotlust erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlus“), millest ühte taotlust ajakohastati täiendava teabega 2020. aasta jaanuaris. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluse hindamisel, mille käigus võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaalmajanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda asendamine või kõrvaldamine on asjaomaste kasutusviiside puhul praegu tehniliselt võimatu. Hindamisel jõuti ka järeldusele, et elavhõbedasisalduse piirnormi võib kõnealuse erandiga hõlmatud lambikategooriates vähendada 15 mg-lt 10 mg-le lambi kohta. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Kõnealune erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(9)

Seepärast on asjakohane uuendada erandit muudetud sõnastuses, millega kehtestatakse erandi piiratud kohaldamisala, kolmeks aastaks kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga, et koguda täiendavaid andmeid asendusainete kättesaadavuse kohta erandiga hõlmatud konkreetsete lambitüüpide puhul. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 6 tuleks praeguse erandi 2(b)(3) kehtivusajaks kehtestada 12 kuud. Pidades silmas usaldusväärse asendusaine leidmiseks jätkuvalt tehtavate pingutuste tulemusi, ei avalda kõnealuse erandi kestus tõenäoliselt innovatsioonile ebasoodsat mõju.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisaldaks kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks üldotstarbelistes parandatud värviesitusindeksiga (Ra > 60) kõrgrõhunaatriumlampides (direktiivis 2011/65/EL ja otsuses 2010/571/EL „kõrgrõhunaatriumaurulambid“) (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 4(b)-I, 4(b)-II ja 4(b)-III. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse kõrgrõhunaatriumlampides valguse värvuse ja värviesitusomaduste jaoks.

(6)

Komisjon sai 2015. aasta jaanuaris, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, taotluse uuendada erandit kannetes 4(b)-I, 4(b)-II, ja 4(b)-III nimetatud kasutusviiside puhul (edaspidi „uuendamistaotlus“). 2020. aasta jaanuaris esitas sama taotleja ajakohastatud uuendamistaotluse ainult kirje 4(b)-I kohta. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluse hindamisel, mille käigus võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda asendamine või kõrvaldamine on asjaomaste kasutusviiside puhul teaduslikult ja tehniliselt teostatav direktiivi 2011/65/EL III lisa kande 4(b)-I puhul osaliselt ning kannete 4(b)-II ja 4(b)-III puhul täielikult. Hindamisel jõuti siiski järeldusele, et erandit tuleks uuendada kande 4(b)-I selle osa ulatuses, mis käsitleb lampe, mille värviesitusindeks on üle 80 ja võimsus 105 W või väiksem, ning milles elavhõbeda kasutamine on endiselt vajalik, kuid seda saab veelgi vähendada. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Seepärast on asjakohane uuendada osa erandist 4(b)-I maksimaalselt viieks aastaks kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga ja nummerdada see ümber erandi kandeks 4b. Kõnealusel uuendatud erandil on muudetud sõnastus, et piirata veelgi erandi kohaldamisala. Pidades silmas usaldusväärse asendusaine leidmiseks jätkuvalt tehtavate pingutuste tulemusi, ei avalda kõnealuse erandi kestus tõenäoliselt innovatsioonile ebasoodsat mõju.

(9)

Uuendatud erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(10)

Kuna erandi uuendamise tingimused, mis on sätestatud direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 1 punktis a, ei ole enam nimetatud direktiivi III lisa kande 4(b)-I ülejäänud osaga ning kannetega 4(b)-II ja 4(b)-III hõlmatud kasutusviiside puhul täidetud, tuleks nende kasutusviisidega seotud erand tühistada. Nende erandite kehtivusaeg tuleks määrata kindlaks kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikega 6.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks kahesoklilistes üldotstarbelistes sirgetes luminofoorlampides (edaspidi „erand“), mis on nüüd loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 2(a)(1), 2(a)(2), 2(a)(3), 2(a)(4) ja 2(a)(5). Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt pidi selle erandi kehtivusaeg lõppema 21. juulil 2016.

(5)

Elavhõbedat kasutatakse kahesoklilistes üldotstarbelistes sirgetes luminofoorlampides ultraviolettvalguse saamiseks, mille lambi fluorestseeriv kate muundab nähtavaks valguseks.

(6)

Komisjon sai 19. detsembril 2014 ja 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, kaks taotlust erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamisetaotlused“), millest üks taotlus asendati 20. jaanuaril 2020 uue taotlusega. Vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 5 teisele lõigule jääb erand kehtima seni, kuni on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluste hindamisel, milles võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et erandiga hõlmatud lambitüüpide puhul on kättesaadavad piisavalt usaldusväärsed elavhõbedavabad asendusained ning elavhõbeda asendamine nendes lampides on teaduslikult ja tehniliselt võimalik. Lisaks jõuti kõnealuse hindamise käigus järeldusele, et asendamisest saadav kasu kaaluks selgelt üles mis tahes negatiivse mõju.

(8)

Uuendamistaotluste hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(9)

Kuna direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, tuleks uuendamistaotlus tagasi lükata. Erandi kehtivusaja lõppemise kuupäevad tuleks kehtestada vastavalt direktiivi artikli 5 lõikele 6.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

(2)

Nõukogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/2157, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025.

(3)

Seoses riiklike volituste lõppemisega, mille põhjal Joseph CORDINA ja Paul FARRUGIA liikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud kaks liikmekohta.

(4)

Üks Regioonide Komitee asendusliikme koht on olnud täitmata alates 26. jaanuarist 2020.

(5)

Malta valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 järgmised piirkondliku või kohaliku organi esindajad, kellel on piirkondlikel või kohalikel valimistel saadud mandaat: Paul FARRUGIA, Reġjun Port – President (Sadamapiirkond – juht), ja Mark GRECH, Kunsill Lokali Ħaż-Żabbar – Kunsillier Lokali (Żabbari linnavolikogu – liige).

(6)

Malta valitsus tegi samuti ettepaneku nimetada Regioonide Komitee asendusliikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 kohaliku organi esindaja Stephen SULTANA, kellel on kohalikel valimistel saadud mandaat, Kunsill Lokali Santa Venera – Sindku (Santa Venera linnavolikogu – linnapea), et täita eespool osutatud vaba ametikoht,

(1)

Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

(2)

Nõukogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/2157, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025.

(3)

Seoses Michael SCHNEIDERI tagasiastumisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(4)

Saksamaa valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 piirkondliku või kohaliku organi esindaja Sven SCHULZE, kes kannab poliitilist vastutust valitud kogu ees, Minister für Wirtschaft, Tourismus, Landwirtschaft und Forsten des Landes Sachsen-Anhalt (Saksi-Anhalti liidumaa majandus-, turismi-, põllumajandus- ja metsandusminister),

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi III lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Elavhõbe on piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisa loetellu.

(4)

Otsusega 2010/571/EL (2) tegi komisjon muu hulgas erandi elavhõbeda kasutamiseks muudes üld- ja eriotstarbelistes sirgetes luminofoorlampides (nt induktsioonlambid) (edaspidi „erand“), mis on praegu loetletud direktiivi 2011/65/EL III lisas kui erand 2(b)(4). Kõnealune erand pidi vastavalt asjaomase direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu punktile a aeguma 21. juulil 2016.

(5)

Erand hõlmab mitmekesist rühma erineva kuju, tehnoloogia, kasutusviisi ja otstarbega lampe. Elavhõbedat kasutatakse lahendustorudes, mis on vajalik elektrienergia valguseks muundamiseks.

(6)

Komisjon sai 15. jaanuaril 2015, st direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, taotluse erandi uuendamiseks (edaspidi „uuendamistaotlus“), mida ajakohastati 20. jaanuaril 2020 täiendava uuendamistaotlusega. Vastavalt nimetatud direktiivi artikli 5 lõikele 5 jääb erand kehtima seni, on tehtud otsus uuendamistaotluse kohta.

(7)

Uuendamistaotluse hindamisel, mille käigus võeti arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et elavhõbeda asendamine või kõrvaldamine on asjaomaste kasutusviiside puhul praegu tehniliselt võimatu. See hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Kõnealune erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(9)

Seepärast on asjakohane erandit uuendada, võttes arvesse üldist eesmärki, et teatavate konkreetsete materjalide või komponentide suhtes kohaldatavad erandid peaksid olema ulatuselt ja kestuselt piiratud, et saaks elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlikud ained järk-järgult kasutuselt kõrvaldada.

(10)

Selleks et oleks võimalik õigeaegselt uuesti hinnata elavhõbedavabade alternatiivsete lampide kättesaadavust käesoleva erandiga hõlmatud väga erinevate lambitüüpide puhul, on asjakohane uuendada erandit piiratud ajavahemikuks ehk kolmeks aastaks. Teatavate konkreetsete lambikategooriate, nimelt nähtamatus spektriosas valgust kiirgavate lampide (III lisa uus kanne 2(b)(4)-II) ja avariilampide (III lisa uus kanne 2(b)(4)-III) puhul on siiski piisavalt teavet selle kohta, et asendamine ei ole lähiaastatel tehniliselt võimalik, ning kooskõlas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimese lõiguga peaks nende lambikategooriate puhul olema viieaastane kehtivusaeg põhjendatud. Pidades silmas usaldusväärse asendusaine leidmiseks jätkuvalt tehtavate pingutuste tulemusi, ei avalda kõnealuse erandi kestus tõenäoliselt innovatsioonile ebasoodsat mõju.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta,

(1)

rescEU õigusraamistik on sätestatud otsuses nr 1313/2013/EL. rescEU on liidu tasandil vahendite reserv, mida kasutatakse abi osutamiseks äärmuslikes olukordades, kus ühe liikmesriigi võimekusest ja tema poolt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi käsutusse antud vahenditest ei piisa reageerimiseks loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral.

(2)

Kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 lõikega 2 võetakse rescEU võimekuse kindlaksmääramisel arvesse juba kindlakstehtud ja tekkivaid riske, üldist suutlikkust ja puudusi liidu tasandil. rescEU peaks eriti keskenduma neljale valdkonnale, nimelt metsatulekahjude õhust tõrjumine, keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaintsidendid, erakorraline meditsiiniabi ning transport ja logistika.

(3)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/570 (2) on ette nähtud rescEU võimekuse algne koosseis ja nõuded selle kvaliteedile. rescEU varu koosneb praegu metsatulekahjude õhust tõrjumise võimekusest, õhu kaudu meditsiinilise evakueerimise võimekusest, erakorralise meditsiini rühmadest, meditsiini- või isikukaitsevahendite või nende mõlema varust (edaspidi „võimekus hoida meditsiinivahendite varu“), keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise võimekusest ning võimakusest hoida selleks vajalikku varu.

(4)

Kindlakstehtud ja tekkivate riskide, üldise suutlikkuse ja liidu tasandil esinevate puuduste analüüsi tulemusel selgus, et on vaja ka võimekust pakkuda ajutist varjupaika.

(5)

Vajadus kõrvaldada kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed puudused varjupaiga pakkumise võimekuses selgus viimastel aastatel toimunud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (edaspidi „liidu mehhanism“) operatsioonide käigus. Seda kajastati 2019. aastal avaldatud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi määratluste, puuduste ja reageerimisvahendite maksumuse uuringu aruandes (3). Ka Horvaatiat 2020. aasta märtsis ja 2020. aasta detsembris tabanud maavärinatele reageerimise käigus ilmnes vajakajäämisi varjupaiga andmise võimekuses, kuigi operatsioon liidu mehhanismi kaudu käivitati kiiresti ja selles osales mitu liikmesriiki.

(6)

rescEU ajutise varjupaiga pakkumise võimekust kasutatakse reageerimisel liidu mehhanismi kaudu ning selle peaülesanne on pakkuda mõjutatud elanikkonnale ajutist peavarju – eluaset, hügieeni- ja sanitaarteenuseid, esmast meditsiiniabi ja koosviibimise võimalusi.

(7)

rescEU ajutise varjupaiga pakkumise võimekus peaks koosnema kiireks reageerimiseks vajalike kvaliteetsete materiaalsete vahendite varust, liidu mehhanismi kaudu toimuvate reageerimisoperatsioonide järgmises etapis kasutatavate kohandatavate vahendite virtuaalsest varust või mõlemast.

(8)

Vastavalt otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 lõikele 4 tuleb rescEU reageerimisvahendite kvaliteedinõuded kehtestada liikmesriikidega konsulteerides. Ajutise varjupaiga pakkumise võimekuse miinimumnõuded peaksid põhinema käsiraamatu „Sphere Handbook“ (4) varjupaika ja eluaset käsitlevas peatükis sõnastatud nõuetel.

(9)

Pärast liikmesriikidega konsulteerimist tuleks luua ajutise varjupaiga pakkumise võimekus, mis võimaldaks reageerida vähese tõenäosuse, kuid suure mõjuga ohtudele, võttes arvesse rakendusotsuse (EL) 2019/570 artiklis 3d osutatud kategooriaid.

(10)

Selleks et liit saaks vastavalt otsuse nr 1313/2013/EL artikli 21 lõikele 3 anda rahalist abi ajutise varjupaiga pakkumise võimekuse loomiseks, tuleks määrata kindlaks selle rahastamiskõlblikud kulud vastavalt kõnealuse otsuse IA lisas loetletud kategooriatele.

(11)

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) üleilmse erakorralise meditsiini rühmade algatuse raames vaadati hiljuti läbi 3. tüüpi erakorralise meditsiini rühmade (suunatud patsientide statsionaarne ravi) võimekuse nõuded (5). Seetõttu tuleks muuta ka kvaliteedinõudeid, mida esitatakse seda tüüpi rescEU erakorralise meditsiini rühmadele.

(12)

COVID-19 kriisist saadud kogemuste kohaselt tuleks suurendada rescEU erakorralise meditsiini rühmade paindlikkust ja modulaarsust. Seega peaks rescEU vastavalt WHO üleilmse erakorralise meditsiini rühmade algatuse raames väljatöötatud nõuetele olema suuteline rakendama 2. tüüpi erakorralise meditsiini rühma (erakorraline statsionaarne kirurgiline ravi) ja osutama eriarstiabi.

(13)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/570 vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 33 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

(1)

Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Soome ja rahvusvaheline Vahemere piirkonna põllumajandusuuringute keskus esitasid komisjonile taotluse luua Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium „Analysis and Experimentation on Ecosystems ERIC“ (AnaEE-ERIC) (edaspidi „taotlus“). Belgia on teinud teatavaks oma otsuse osaleda konsortsiumis AnaEE-ERIC esialgu vaatlejana.

(2)

Taotlejad on kokku leppinud, et konsortsiumi AnaEE-ERIC asukohaliikmesriigiks saab Prantsusmaa.

(3)

Vastavalt EMP ühiskomitee otsusele nr 72/2015 (2) hõlmab Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) leping määrust (EÜ) nr 723/2009.

(4)

Komisjon hindas taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõikele 2 ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud nõuetele. Hindamise käigus sai komisjon arvamusi ökosüsteemide analüüsi ja nendega eksperimenteerimise valdkonna sõltumatutelt ekspertidelt.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (1).

(2)

2. veebruaril 2021 muutis nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta, (2) et ajakohastada kriteeriume, mille alusel hinnatakse, kas mittehädavajalik reisimine kolmandatest riikidest on ohutu ja kas seda tuleks lubada.

(3)

Sama muudatusega kehtestati mehhanism, mille abil piirata viiruse SARS-CoV-2 murettekitavate variantide levikut EL+ (3) alal.

(4)

20. mail 2021 muutis nõukogu soovitust (EL) 2020/912, (4) et võtta arvesse vaktsineerimiskampaaniate käivitumist ja nende positiivset mõju viiruse leviku piiramisele, ning selleks, et piirata veelgi uurimisaluste ja murettekitavate uute variantide sissetoomist ELi ja nende levikut ELis.

(5)

14. juunil 2021 võtsid parlament ja nõukogu vastu määrused (EL) 2021/953 (5) ja (EL) 2021/954 (6) ELi digitaalse COVID-tõendi kohta. ELi digitaalne COVID-tõend on osutunud peamiseks vahendiks reisimise taastamisel ELis.

(6)

Pärast määruse (EL) 2021/953 vastuvõtmist on komisjon vastu võtnud mitu rakendusakti, milles on sätestatud, et teatava kolmanda riigi välja antud COVID-19 tõendeid tuleb käsitada samaväärsena tõenditega, mille on kõnealuse määruse kohaselt välja andnud liikmesriigid. Selliste rakendusaktidega hõlmatud vaktsineerimis-, läbipõdemis- ja testimistõendeid saab seega turvaliselt ja usaldusväärselt autentida. ELi digitaalne COVID-tõend ja iseäranis selle alusel vastu võetud rakendusotsused on seega hõlbustanud ka kolmandatest riikidest ELi reisimise turvalist taasalustamist (7).

(7)

Soovituses (EL) 2020/912 esitatud praegust lähenemisviisi tuleks ajakohastada, et võtta arvesse ELi digitaalse COVID-tõendi kehtestamist ning samuti pandeemia arengut, sealhulgas uue murettekitava omikronvariandi tekkimist, üha kõrgemat vaktsineerituse taset ja reisipiirangute järkjärgulist kaotamist kogu maailmas.

(8)

22. oktoobril 2021 kutsus Euroopa Ülemkogu oma järeldustes epidemioloogilise olukorra arengut silmas pidades üles jätkama koordineerimist, et hõlbustada vaba liikumist ELis ja ELi reisimist, ning vaatama läbi kaks asjaomast soovitust, sealhulgas nõukogu soovituse (EL) 2020/912.

(9)

Pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu kolmandate riikide poolt välja antud vaktsineerimistõendite standardseks kehtivusajaks tuleks määrata 270 päeva. Koordineeritud lähenemisviisi tagamiseks ei tohiks liikmesriigid pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu välja antud vaktsineerimistõendeid aktsepteerida, kui neis osutatud doosi manustamisest on möödunud üle 270 päeva. Sel juhul peaksid liikmesriigid aktsepteerima vaktsineerimistõendeid, mis kinnitavad, et pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu on saadud lisadoos.

(10)

Selleks et ohutut reisimist ELi veelgi lihtsustada, tuleks 14 päeva kumulatiivse teatatud COVID-19 juhtumite suhtarvu piirmäära tõsta 75-lt 100-le 100 000 elaniku kohta. Samal ajal ja selleks, et võtta arvesse paremat testimissuutlikkust peaaegu kaks aastat pärast viiruse esmakordset ilmnemist, tuleks ka nõutavat minimaalset iganädalase testimise suhtarvu suurendada 300-lt 600-le testile 100 000 elaniku kohta. See peaks aitama veelgi suurendada nende andmete usaldusväärsust, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, mil määral tuleks võimaldada mittehädavajalikku reisimist teatavast kolmandast riigist.

(11)

Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise paremaks võimaldamiseks ja prognoositavuse suurendamiseks kolmandatest riikidest pärit reisijate jaoks peaksid liikmesriigid lisaks selliste COVID-19 vaktsiinide aktsepteerimisele, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (8) kohane müügiluba, aktsepteerima ka neid vaktsiine, mis on saanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) erakorralise kasutusloa.

(12)

Peale selle peaksid liikmesriigid lubama vaktsineerimise alternatiivina teha mittehädavajalikke reise isikutel, kes on 180 päeva jooksul enne ELi reisimist COVID-19 läbi põdenud ja kellel on kas ELi digitaalne COVID-tõend või sellega samaväärseks tunnistatud tõend.

(13)

Samal ajal võivad liikmesriigid SARS-CoV-2 viiruse leviku ohu edasiseks vähendamiseks nõuda kehtivat tõendit selle kohta, et reisija on teinud enne reisile asumist reaalajas jälgitava polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) testi ja saanud negatiivse tulemuse, juhul kui i) talle on manustatud COVID-19 vaktsiini, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa, kuid ei ole kantud loetellu, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt ELis lubatud vaktsiine, või ii) ta on 180 päeva jooksul enne ELi reisimist COVID-19 läbi põdenud.

(13a)

Kuna ei pruugi olla võimalik kontrollida selliste vaktsineerimistõendite autentsust, terviklust ja kehtivust, mille on välja andnud kolmandad riigid, kes ei kasuta ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikku või sellega samaväärseks tunnistatud vaktsineerimistõendit, võivad liikmesriigid nõuda ka kehtivat tõendit enne reisile asumist tehtud negatiivse RT-PCR-testi kohta, kui reisija on täielikult vaktsineeritud COVID-19 vaktsiiniga, millele on antud müügiluba vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, kuid tal puudub ELi digitaalne COVID-tõend või sellega samaväärseks tunnistatud tõend.

(14)

Üle 6-aastastel ja alla 18-aastastel lastel peaks olema võimalik reisida tingimusel, et nad on enne reisile asumist saanud RT-PCR-testi negatiivse tulemuse. Neil juhtudel võivad liikmesriigid nõuda pärast saabumist täiendavat testimist, karantiini või eneseisolatsiooni jäämist. Kui üle 6-aastastel ja alla 18-aastastel lastel on kehtiv COVID-19 vastase vaktsineerimise tõend, mis on välja antud ELis määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt lubatud COVID-19 vaktsiini kohta, ei tuleks testi nõuda. Koos täiskasvanuga reisivatele alla 6-aastastele lastele ei tuleks kohaldada lisanõudeid.

(14a)

Liikmesriigid võivad lubada mittehädavajalikku reisimist isikutele, kelle puhul on COVID-19 vastu vaktsineerimine meditsiiniliselt vastunäidustatud, tingimusel et need isikud on esitanud vajalikud dokumendid ja on enne reisile asumist saanud RT-PCR-testi negatiivse tulemuse.

(15)

Arvestades vaktsineerituse taseme tõusu kogu maailmas, on asjakohane kaaluda järkjärgulist üleminekut praeguselt hübriidselt riigi-/isikupõhiselt lähenemisviisilt ainult isikupõhisele lähenemisviisile ning võtta reisipiirangute kaotamise aluseks üksnes vaktsineerimisstaatus või reisijate täidetav ülesanne/vajadus. Praegu leidub siiski veel kolmandaid riike, mille juurdepääs vaktsiinidele on piiratud või mille elanike vaktsineerituse tase on madal. Seepärast peaks komisjon selleks, et anda kolmandatele riikidele aega vaktsineerituse taseme tõstmiseks, sealhulgas tõhustusdooside manustamiseks, et tagada vaktsineerimistõendite kehtivus, ning pärast kolmandate riikide vaktsineerimisolukorra eelnevat üldist hindamist, tuginedes muu hulgas ELi delegatsioonide poolt 30. aprilliks 2022 esitatud andmetele, soovituse läbi vaatama, eesmärgiga jätta välja I lisa, võttes arvesse vaktsineerituse taseme tõusu kogu maailmas. Komisjon peaks esitama nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepaneku I lisa väljajätmiseks.

(16)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva soovituse üle, kas ta rakendab seda.

(17)

Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (9) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (10) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (11) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(19)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (12) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (13) artikliga 3.

(20)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (14) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (15) artikliga 3.

(21)

Olenemata käesoleva soovituse õiguslikust seisundist, mida on kirjeldatud põhjendustes 15–19, on Schengeni ala nõuetekohase toimimise huvides vajalik, et kõik liikmesriigid otsustaksid liitu mittehädavajaliku reisimise piirangute kaotamise üle koordineeritult,

1)

Alates 1. märtsist 2022 asendatakse punkti 2 teises lõigus arv „75“ arvuga „100“ ja arv „300“ arvuga „600“.

2)

Alates 1. märtsist 2022 asendatakse punkti 6a esimene, teine ja kolmas lõik järgmisega:

„Ilma et see piiraks punkti 6 alapunktide a ja b kohaldamist, peaksid liikmesriigid, kui nad aktsepteerivad vaktsineerimistõendeid, et loobuda COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud reisipiirangutest, põhimõtteliselt tühistama ajutise piirangu ELi mittehädavajaliku reisimise suhtes nende reisijate puhul, kes on hiljemalt 14 päeva enne EL+ alale sisenemist saanud viimase soovitatava doosi määruse (EÜ) nr 726/2004 (*1) kohaselt ELis lubatud COVID-19 vaktsiini, tingimusel et pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu välja antud vaktsineerimistõendis osutatud doosi manustamisest on möödunud vähem kui 270 päeva või esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamise järel on saadud lisadoos.

Liikmesriigid peaksid tühistama ELi mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu ka nende reisijate puhul, kes on hiljemalt 14 päeva enne EL+ alale sisenemist saanud viimase soovitatava doosi sellist COVID-19 vaktsiini, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa, tingimusel et pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu välja antud vaktsineerimistõendis osutatud doosi manustamisest on möödunud vähem kui 270 päeva või esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamise järel on saadud lisadoos.

Samuti peaksid liikmesriigid tühistama ELi mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu nende reisijate puhul, kes on 180 päeva jooksul enne ELi reisimist COVID-19 läbi põdenud.

Selleks peaks reisijatel, kes soovivad mittehädavajaliku reisimise eesmärgil siseneda mõnda liikmesriiki, olema kas

Alapunktide b ja c kohaldamisalasse jäävatelt reisijatelt võib liikmesriik nõuda ka kehtivat tõendit selle kohta, et reisija on teinud kõige varem 72 tundi enne reisile asumist reaalajas jälgitava polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) testi ja saanud negatiivse tulemuse. Alapunkti b alla kuuluvate reisijate suhtes võivad liikmesriigid kohaldada täiendavaid tervishoiumeetmeid, nagu isoleerimine, karantiin või määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt ELis lubatud vaktsiini vastuvõtmine.

Lisaks ELi digitaalsetele COVID-tõenditele peaksid liikmesriigid aktsepteerima COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendeid, mis on tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 (*2) artikli 8 alusel vastu võetud komisjoni rakendusaktiga samaväärseks kõnealuse määruse kohaselt välja antud tõenditega.

Juhul kui kolmandas riigis välja antud tõendite kohta ei ole sellist rakendusakti vastu võetud, võivad liikmesriigid kooskõlas oma siseriikliku õigusega aktsepteerida kolmandas riigis välja antud testimis- ja vaktsineerimistõendit, võttes arvesse vajadust olla suuteline kontrollima tõendi ehtsust, kehtivust ja terviklust ning seda, kas see sisaldab kõiki määrusega (EL) 2021/953 ette nähtud asjakohaseid andmeid.

Sellisel juhul võivad nad nõuda kehtivat tõendit enne reisile asumist tehtud RT-PCR-testi negatiivse tulemuse kohta reisijate puhul, kes on täielikult vaktsineeritud määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel müügiloa saanud COVID-19 vaktsiiniga, kuid kellel ei ole ELi digitaalset COVID-tõendit või sellega samaväärseks tunnistatud tõendit.

Üle 6-aastastel ja alla 18-aastastel lastel peaks samuti olema võimalik teha liikmesriikidesse mittehädavajalikke reise, kui neil on kehtiv tõend selle kohta, et nad on teinud kõige varem 72 tundi enne reisile asumist reaalajas jälgitava polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) testi ja saanud negatiivse tulemuse, välja arvatud juhul, kui nende suhtes kehtivad eespool esitatud sätted. Neil juhtudel võivad liikmesriigid nõuda pärast saabumist lisatestimist, samuti karantiini või eneseisolatsiooni jäämist. Koos täiskasvanuga reisivatele alla 6-aastaste lastele ei tohiks kohaldada lisanõudeid.“

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT L 211, 15.6.2021, lk 1).“"

3)

Lisatakse uus punkt 12:

(1)

Väljaastumislepingu artikli 164 lõike 5 punktiga d on antud kõnealuse lepingu artikli 164 lõike 1 kohaselt loodud ühiskomiteele (edaspidi „ühiskomitee“) õigus võtta vastu otsuseid, millega muudetakse nimetatud lepingut, tingimusel et sellised muudatused on vajalikud selleks, et parandada vigu, kõrvaldada väljajätte ja muid puudusi või lahendada olukordi, mida lepingu allkirjastamise ajal ei osatud ette näha, ja tingimusel, et selliste otsustega ei muudeta kõnealuse lepingu olulisi osi. Vastavalt väljaastumislepingu artikli 166 lõikele 2 on ühiskomitee vastu võetud otsused liidu ja Ühendkuningriigi suhtes siduvad. Liit ja Ühendkuningriik peavad selliseid otsuseid rakendama, kusjuures neil on samad õiguslikud tagajärjed kui väljaastumislepingul.

(2)

Õiguskindluse huvides tuleks muuta väljaastumislepingu I lisa I osa, lisades sinna sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni viis otsust ja kaks soovitust, mida ei ole selles varem nimetatud, ning jättes välja ja asendades kaks otsust,

(1)

Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“) artikli 171 lõikele 1 on ühiskomitee koostanud väljaastumislepingu alusel ettenähtud üleminekuperioodi lõpuks nimekirja 25 isikust, kes soovivad ja saavad töötada vahekohtu liikmetena. Ühiskomitee tagab, et nimekiri vastab igal ajahetkel nõuetele.

(2)

Vastavalt väljaastumislepingu artikli 171 lõikele 2 ei tohi sellesse nimekirja kuuluda isikud, kes on liidu institutsioonide, mõne liikmesriigi valitsuse või Ühendkuningriigi valitsuse liikmed, ametnikud või muud teenistujad.

(3)

Üks liidu soovitatud isikutest on nimetatud liidu institutsiooni liikmeks ja ei vasta seetõttu enam väljaastumislepingu kohastele vahekohtunikuks olemise nõuetele.

(4)

Seepärast on vaja kõnealune isik asendada ühiskomitee otsuse nr 7/2020 (2) I lisas esitatud isikute loetelus,

1.

2.

3.

4.

„–

tagatise puhul: vahemikus 100 kuni 175“

„–

tagatise puhul: vahemikus 101 kuni 300“ ning