(1)

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) võib määruse (EL) 2021/1139 artikli 24 alusel toetada aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimatest piirkondadest pärit teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel käitajatele tekkivate lisakulude hüvitamist.

(2)

Määruse (EL) 2021/1139 artikli 35 kohaselt peaks asjaomane liikmesriik iga äärepoolseima piirkonna puhul kirjeldama lisakulude hüvitamise arvutamise metoodikat kõnealuses artiklis osutatud tegevuskavas.

(3)

Määruse (EL) 2021/1139 artikli 36 lõike 6 kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse asjaomaste piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.

(4)

Selleks et tagada kõikide asjaomaste piirkondade ühtlustatud ja võrdne kohtlemine ning vältida lisakulude ülemäärast hüvitamist, on vaja sätestada liidu äärepoolseimate piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid. Ühiste kriteeriumide kasutamine peaks tagama, et kõikide asjaomaste piirkondade suhtes kohaldatakse ühtset lisakulude arvutusmeetodit.

(5)

Selleks et vältida ülemäärast hüvitamist, tuleks eriti tähelepanelikult hinnata sama liikmesriigi või liidu mandriosa territooriumil asuvate käitajate võrdluskulusid nendele toodetele või tootekategooriatele, mille põhjal määratakse kindlaks lisakulud.

(6)

On tooteid või tootekategooriaid, mille kohta ei ole asjaomase liikmesriigi mandriosas võrdluskriteeriume ega mõõtühikuid. Sellistel juhtudel tuleks lisakulude arvutamisel võrdluskuludeks võtta samaväärsete toodete või tootekategooriate kulud, mis on tekkinud liidu mandriosa territooriumil asuvatel käitajatel.

(7)

Arvestades erisuguseid turustamistingimusi asjaomastes äärepoolseimates piirkondades, samuti saagikuse ja varude ning turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma õigus määrata neile ettenähtud kogueraldise raames kindlaks hüvituskõlblikud kalapüügi- ja vesiviljelustooted või -tootekategooriad, neile vastavad maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad.

(8)

Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissummad tasemel, mis võimaldab asjakohaselt tasaarvestada äärepoolseimate piirkondade konkreetsete ebasoodsate tingimuste tõttu tekkivad lisakulud ja vältida ülemäärast hüvitamist. Selleks tuleks hüvitissumma kindlaksmääramisel arvesse võtta ka muid riikliku sekkumise viise, sealhulgas kogu riigiabi, millest teatatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 ja määruse (EL) 2021/1139 artikli 37 kohaselt, ja mis mõjutab lisakulude suurust.

(9)

Selleks et tagada lisakulude ühtlustatud esitamine, on vaja esitada lisakulud eluskaalu tonnide alusel, nagu on kindlaks määratud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (2) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011, (3) millega kehtestatakse töödeldud kala jaoks toote esitusviisi koodid ning värske ja värskelt soolatud kala jaoks Euroopa Liidu ümberarvestustegurid, et püügi seire eesmärgil arvestada säilitatud või töödeldud kala kaal ümber kala eluskaaluks.

(10)

Selleks et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete kiiret kohaldamist, võttes arvesse, et kulud on EMKVFi jaoks rahastamiskõlblikud juba alates 1. jaanuarist 2021 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (4) artikli 63 lõikega 2, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (2) saksakeelses versioonis on viga XII lisa punkti 1 alapunkti b alapunktis i seoses selliste vahesaaduste impordi ja transiidi nõuetega, mis on ette nähtud meditsiiniseadmete, in vitro diagnostika meditsiiniseadmete ja laborireaktiivide tootmiseks.

(2)

Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 142/2011 saksakeelset versiooni vastavalt parandada. Muudes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

14. novembril 2018 esitas ettevõtja Medicinal Gardens S.L. (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta uuendtoiduna liidu turule Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljad. Taotleti Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljade kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (3) määratletud toidulisandites maksimaalse päevadoosiga 0,9 g, kusjuures sihtrühm on täiskasvanud elanikkond, välja arvatud rasedad ja imetavad naised.

(4)

Taotleja soovis komisjonilt ka konfidentsiaalsete teaduslike andmete kaitsmist seoses mitme taotluse toetuseks esitatud uuringuga, nimelt koostise uuringud, (4) akuutse suukaudse toksilisuse uuring rottidel, (5) bakterite pöördmutatsioonikatsed, (6) imetajarakkude mikrotuumade in vivo uuring, (7) mikrotuumade tekke in vitro katse imetajarakkudega, (8) 90päevane suukaudse kordusdoosi toksilisuse uuring 14päevase taasteperioodiga (9) ning sensoorne testimine (10).

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3 konsulteeris komisjon 25. märtsil 2019 Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) ja palus esitada teadusliku arvamuse Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljade kui uuendtoidu ohutushindamise põhjal.

(6)

27. aprillil 2021 võttis toiduohutusamet vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 11 vastu teadusliku arvamuse Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljade kui uuendtoidu ohutuse kohta (11).

(7)

Toiduohutusamet ei kinnitanud oma arvamuses täiskasvanutele ettenähtud toidulisandites kasutatavate Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljade ohutust taotleja soovitatud maksimaalse päevadoosi, 0,9 g juures, sest tarbitav kogus ületaks ohutuks peetavat taset (10 mg kehamassi kg kohta). Toiduohutusamet jõudis siiski järeldusele, et Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljad on täiskasvanutele ohutud, kui neid lisatakse toidulisandile koguses, mille puhul maksimaalne päevadoos on 0,7 g, mis vastab ohutule tarbitavale kogusele täiskasvanu puhul, kelle kehakaal on vaikimisi 70 kg. Seega annab toiduohutusameti arvamus piisavalt alust arvata, et Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljad on maksimaalse päevadoosi 0,7 g juures kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 7 punktidega a ja b ning artikli 12 lõikega 1.

(8)

Toiduohutusamet tegi oma arvamuses kindlaks Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljade ja maapähklite potentsiaalse ristreageerivuse, kasutades tõendite kaalukusel põhinevat lähenemisviisi, mis põhineb mirakuliini ja maapähklivalkude vahelise valgujärjestuse homoloogia in silico meetodil tehtud analüüsidel, ning in vitro immunoensüümmeetodil (ELISA) tehtud esialgse sõeluuringu analüüsi tulemustel. Siiski puuduvad täiendavad in vivo katse- või epidemioloogilised tõendid, mida on tavaliselt vaja, et kinnitada või välistada kindlakstehtud potentsiaalse ristreageerivuse tõenäolist avaldumist tegelikus elus. Võttes arvesse selliste tõendite puudumist ja kättesaadavaid in vitro uuringute andmeid, mis näitavad, et mirakuliin laguneb pärast allaneelamist kiiresti ja täielikult, leiab komisjon, et praegu ei ole tõenäoline, et Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljad põhjustaksid tegelikus elus ristreageerivuse maapähklitega, ning seetõttu ei ole vaja liidu lubatud uuendtoitude loetellu lisada märgistuse erinõuet selle kohta.

(9)

Toiduohutusamet märkis oma arvamuses, et tema järeldus uuendtoidu ohutuse kohta põhines koostise uuringutel, akuutse suukaudse toksilisuse uuringul rottidel, kahel bakterite pöördmutatsioonikatsel, imetajarakkude mikrotuumade in vivo uuringul, mikrotuumade tekke in vitro katsel imetajarakkudega ning 90päevasel suukaudse kordusdoosi toksilisuse uuringul 14päevase taasteperioodiga. Ta märkis ka, et ta ei oleks saanud sellisele järeldusele jõuda ilma taotleja toimikus sisalduvate avaldamata uuringuaruannete andmeteta.

(10)

Komisjon palus taotlejal täiendavalt selgitada põhjendust, mis on esitatud seoses nende uuringute konfidentsiaalsete teaduslike andmete kaitsmisega ning selgitada nende uuringute kasutamise ainuõiguse taotlemist, nagu on osutatud määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punktis b.

(11)

Taotleja teatas, et tal oli taotluse esitamise ajal omandiõigus ja ainuõigus kasutada koostise uuringuid, akuutse suukaudse toksilisuse uuringuid rottidel, kahte bakterite pöördmutatsioonikatset, imetajarakkude mikrotuumade in vivo uuringut, mikrotuumade tekke in vitro katset imetajarakkudega ning 90päevast suukaudse kordusdoosi toksilisuse uuringut 14päevase taasteperioodiga ning seetõttu ei ole nende uuringute tulemused kolmandate isikute jaoks seaduslikult kättesaadavad ega kasutatavad ning need isikud ei tohi kõnealustele andmetele toetuda.

(12)

Komisjon hindas kogu teavet, mille taotleja oli esitanud, ning leidis, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele. Seepärast ei tohiks viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kasutada ühegi hilisema taotleja hüvanguks taotleja toimikus sisalduvaid koostise uuringuid, akuutse suukaudse toksilisuse uuringuid rottidel, kahte bakterite pöördmutatsioonikatset, imetajarakkude mikrotuumade in vivo uuringut, mikrotuumade tekke in vitro katset imetajarakkudega ning 90päevast suukaudse kordusdoosi toksilisuse uuringut 14päevase taasteperioodiga, mille põhjal toiduohutusamet tegi oma järelduse uuendtoidu ohutuse kohta ja milleta ta ei oleks saanud seda uuendtoitu hinnata. Seega tuleks lubada ainult taotlejal lasta sel ajavahemikul liidu turule Synsepalum dulcificum’i kuivatatud vilju.

(13)

Synsepalum dulcificum’i kuivatatud viljade jaoks antud loa ja taotleja uuringus sisalduvatele andmete kasutamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turulelaskmiseks loataotlust, kui see põhineb loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(14)

Seetõttu tuleks määruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega on kehtestatud liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

28. detsembril 2018 esitas äriühing Fair Insects BV (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta uuendtoiduna liidu turule külmutatud, kuivatatud ja pulbrina (jahvatatud) Locusta migratoria (rändtirts). Taotleja taotles külmutatud, kuivatatud ja pulbrina Locusta migratoria kasutamist suupistena ning toidu koostisosana mitmes kogu elanikkonnale mõeldud toiduaines.

(4)

Taotleja soovis komisjonilt taotluse toetuseks esitatud järgmiste konfidentsiaalsete andmete kaitsmist: tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus, (3) analüüsiandmed koostise kohta, (4) analüüsiandmed saasteainete kohta, (5) stabiilsus ja mikrobioloogiline seisund, uuendtoidu müügiandmed, (6) tarbimise hindamine, (7) valgu seeduvus ja seeditavate asendamatute aminohapete sisaldus, (8) kuivatatud Locusta migratoria suhtes enne genotoksilisuse uuringuid tehtud lahustuvus- ja steriilsuskatse, millest ilmnes genotoksilisuse katse võimatus (9) ning tsütotoksilisuse uuring (10).

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3 konsulteeris komisjon 9. juulil 2019 Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) ja palus esitada teadusliku arvamuse, mis põhineb külmutatud, kuivatatud ja pulbrina Locusta migratoria kui uuendtoidu ohutuse hindamisel.

(6)

25. mail 2021 võttis toiduohutusamet vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 11 vastu teadusliku arvamuse külmutatud, kuivatatud ja pulbrina Locusta migratoria kui uuendtoidu (11) ohutuse kohta.

(7)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et külmutatud, kuivatatud ja pulbrina Locusta migratoria on kavandatud kasutusviiside ja koguste juures ohutu. Toiduohutusameti arvamuses on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et külmutatud, kuivatatud ja pulbrina Locusta migratoria on konkreetsete kasutustingimuste korral kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikega 1.

(8)

Kõnealuses arvamuses järeldas toiduohutusamet ka väheste avaldatud tõendite põhjal, mis käsitlesid laiemalt putukatega seotud toiduallergiat, milles ebakindlalt seostati Locusta migratoria tarbimist mitme anafülaksiajuhtumiga, ning tuginedes tõenditele, millest nähtus, et Locusta migratoria sisaldab mitmeid potentsiaalselt allergeenseid valke, et selle uuendtoidu tarbimine võib põhjustada sensibiliseerumist Locusta migratoria valkude suhtes. Toiduohutusamet soovitas täiendavalt uurida Locusta migratoria allergeensust.

(9)

Toiduohutusameti soovituse järgimiseks uurib komisjon praegu võimalusi vajalike teadusuuringute tegemiseks Locusta migratoria allergeensuse kohta. Kuni toiduohutusamet ei ole hinnanud teadusuuringu käigus saadud andmeid ja võttes arvesse, et seni on putukatööstusele kättesaadavate andmete kohaselt teatatud ainult mõnest Locusta migratoria tarbimisest põhjustatud allergiajuhtumist (12) ning et Locusta migratoria tarbimise võimaliku allergeensuse kohta esitatud tõendid on ebaselged, on komisjon seisukohal, et liidu lubatud uuendtoitude loetellu ei tuleks lisada märgistuse erinõudeid seoses võimalusega, et Locusta migratoria tarbimine võib põhjustada esmast sensibiliseerumist.

(10)

Toiduohutusamet leidis oma arvamuses ka, et külmutatud, kuivatatud ja pulbrina Locusta migratoria tarbimine võib põhjustada koorikloomade, limuste ja lestade suhtes tundlikel inimestel allergilisi reaktsioone. Lisaks märkis toiduohutusamet, et uuendtoitu võib sattuda veel allergeene, kui neid allergeene leidub putukatele söödetud substraadis. Seepärast on asjakohane, et tarbijale külmutatud, kuivatatud ja pulbrina kättesaadavaks tehtud Locusta migratoria ning seda sisaldav toit märgistatakse asjakohaselt vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 9 nõuetele.

(11)

Toiduohutusamet märkis oma arvamuses, et tema järeldus uuendtoidu ohutuse kohta põhines uuendtoidu taotluse toetuseks esitatud järgmistel andmetel: tootmisprotsessi kirjeldus, analüüsiandmed koostise kohta, analüüsiandmed saasteainete kohta, stabiilsus ja mikrobioloogiline seisund, uuendtoidu müügiandmed, tarbimise hindamine, valgu seeduvus ja seeditavate asendamatute aminohapete sisaldus, kuivatatud Locusta migratoria suhtes enne genotoksilisuse uuringuid tehtud lahustuvus- ja steriilsuskatse, millest ilmnes genotoksilisuse katse võimatus ning tsütotoksilisuse uuring. Toiduohutusamet märkis ka, et ta ei oleks saanud sellisele järeldusele jõuda ilma taotleja toimikus sisalduvate avaldamata uuringuaruannete andmeteta.

(12)

Komisjon palus taotlejal täiendavalt selgitada põhjendust, mis on esitatud seoses nende uuringute konfidentsiaalsete andmete kaitsmisega ning selgitada nende andmete kasutamise ainuõiguse taotlemist, nagu on osutatud määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punktis b.

(13)

Taotleja teatas, et tal oli taotluse esitamise ajal omandiõigus ja ainuõigus kasutada järgmisi andmeid: tootmisprotsessi kirjeldus, analüüsiandmed koostise kohta, analüüsiandmed saasteainete kohta, stabiilsus ja mikrobioloogiline seisund, uuendtoidu müügiandmed, tarbimise hindamine, valgu seeduvuse andmed ja seeditavate asendamatute aminohapete sisaldus, kuivatatud Locusta migratoria suhtes enne genotoksilisuse uuringuid tehtud lahustuvus- ja steriilsuskatse, millest ilmnes genotoksilisuse katse võimatus ning tsütotoksilisuse uuring ning seetõttu ei ole nende uuringute tulemused kolmandate isikute jaoks seaduslikult kättesaadavad ega kasutatavad ning need isikud ei tohi kõnealustele andmetele osutada.

(14)

Komisjon hindas kogu teavet, mille taotleja oli esitanud, ning leidis, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele. Seepärast ei tohiks viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kasutada ühegi hilisema taotleja hüvanguks taotleja toimikus sisalduvaid konkreetsete uuringute kirjeldusi seoses järgmisega: tootmisprotsessi kirjeldus, analüüsiandmed koostise kohta, analüüsiandmed saasteainete kohta, stabiilsus ja mikrobioloogiline seisund, uuendtoidu müügiandmed, tarbimise hindamine, valgu seeduvus ja seeditavate asendamatute aminohapete sisaldus, kuivatatud Locusta migratoria suhtes enne genotoksilisuse uuringuid tehtud lahustuvus- ja steriilsuskatse, millest ilmnes genotoksilisuse katse võimatus ning tsütotoksilisuse uuring, mille põhjal toiduohutusamet tegi oma järelduse uuendtoidu ohutuse kohta ja milleta ta ei oleks saanud seda uuendtoitu hinnata. Seega tuleks lubada ainult taotlejal lasta sel ajavahemikul liidu turule külmutatud, kuivatatud ja pulbrina Locusta migratoria.

(15)

Külmutatud, kuivatatud ja pulbrina Locusta migratoria jaoks antud loa ja taotleja uuringus sisalduvatele andmete kasutamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turulelaskmiseks loataotlust, kui see põhineb loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(16)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

14. oktoobril 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) ja Saudi Araabia Kuningriigist (edaspidi „Saudi Araabia“) (edaspidi koos ka „asjaomased riigid“) pärit etüleenglükooli impordi suhtes.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 31. augustil 2020 Euroopa etüleenglükoolitootjate kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu etüleenglükooli kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta.

(3)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 14. mail 2021 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikuid kutsuti üles esitama kolme tööpäeva jooksul märkusi arvutuste täpsuse kohta. Oma märkused esitasid MEGlobal Americas Inc. (edaspidi „MEGlobal Americas“), Saudi Basic Industries Corporation (edaspidi „SABIC“), Arteco NV (edaspidi „Arteco“) ja Euroopa polüetüleentereftalaaditootjate komitee (edaspidi „CPME“).

(4)

Komisjon kehtestas 11. juunil 2021 oma rakendusmäärusega (EL) 2021/939 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) USAst ja Saudi Araabiast pärit etüleenglükooli impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(5)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitaja, MEGlobal Americas, Lotte Chemical Louisiana LCC (edaspidi „LCLA“), Saudi Araabia Kuningriigi valitsus (edaspidi „Saudi Araabia valitsus“), SABIC, ExxonMobil Petroleum & Chemical BV (edaspidi „EMPC“), Helm AG (edaspidi „Helm“), Oxyde Belgium BV (edaspidi „Oxyde“), Tricon International Ltd ja tema sidusettevõtjad (edaspidi „Tricon“), Arteco, CPME ja RETAL Industries Limited (edaspidi „RETAL“) alusmääruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud esildised, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(6)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati LCLA, MEGlobal Americas, SABIC ja CPME. Peale selle toimus MEGlobal Americase ja SABICi taotluse alusel kaks ärakuulamist kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul. Ärakuulamise eest vastutav ametnik leidis, et käesolevas menetluses järgiti huvitatud isikute kaitseõigust.

(7)

Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(8)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja ristkontrollimist. Arteco ja Indorama Ventures Europe BV (edaspidi „Indorama“) suhtes tehti kaks täiendavat kaugmeetodil ristkontrolli (edaspidi „kaugmeetodil ristkontrollid“). Komisjon kavatses teha kaugmeetodil ristkontrollid ka äriühingute Helm ja Oxyde suhtes, kuid kumbki neist ei olnud kättesaadav.

(9)

SABIC ja MEGlobal Americas väitsid, et komisjon avalikustas kaugmeetodil ristkontrolli aruanded hilinemisega ja seega rikuti nende kaitseõigust.

(10)

Komisjon avalikustas kaugmeetodil ristkontrolli aruanded 14. mail 2021 koos kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjadega, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel, nagu on märgitud põhjenduses 3. Kaugmeetodil ristkontrolli aruannete eesmärk on esitada asjaomastele isikutele kaugmeetodil ristkontrolli faktiaruanne. Aruanded ei sisalda järeldusi selle kohta, kuidas komisjon kaugmeetodil ristkontrolli käigus saadud fakte lõpuks käsitab. Kaugmeetodil ristkontrolli aruannete avalikustamiseks ei ole kohustuslikku tähtaega. Asjaomastelt isikutelt ei saadud kaugmeetodil ristkontrolli aruannetes esitatud teabe kohta märkusi. Seepärast ei leia komisjon, et asjaomaste isikute kaitseõigust oleks rikutud, ja kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik oli selles suhtes komisjoniga samal arvamusel.

(11)

Tricon väitis, et kuigi ta oli uurimise käigus koostööd teinud, ei olnud teda ajutises määruses, eelkõige põhjendustes 8 ja 66 nimetatud, ja seetõttu rikkus komisjon Triconi õigust heale haldusele.

(12)

Ajutiste meetmete kehtestamise ajal ei olnud komisjonil piisavalt teavet Triconi imporditegevuse kohta liidus, sest küsimustiku vastus oli esitatud kolme USAs, mitte liidus asuva üksuse nimel. Komisjon sai Triconilt selle teabe alles pärast ajutiste meetmete kehtestamist.

(13)

Kõnealust lisateavet arvesse võttes tuleks ajutise määruse põhjendusi 8 ja 66, milles on vastavalt loetletud isikud, kelle komisjon enne ajutiste meetmete kehtestamist ära kuulas, ja isikud, kes vastasid küsimustikule, tõlgendada nii, et need hõlmavad ka Triconit. Peale selle olid Triconi poolt enne ajutiste meetmete kehtestamist esitatud märkustes tõstatatud küsimused samad mis teiste huvitatud isikute nagu Arteco, Helmi ja Oxyde’i esitatud märkustes, ning seega võttis komisjon nende sisu ajutises määruses arvesse.

(14)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas MEGlobal Americas põhjenduses 9 käsitletud väidet kaugmeetodil ristkontrolli aruannete avalikustamise kohta. Väideti, et see, et isikutelt ei saadud kaugmeetodil ristkontrolli aruannetes esitatud teabe kohta märkusi, ei vasta tõele. Väideti, et MEGlobal Americas arutas kaugmeetodil ristkontrolli aruannete sisu ajutise määruse kohta esitatud märkustes ja aruande hiline avalikustamine jättis asjaomastele isikutele selle läbivaatamiseks vähe aega. Veel väideti, et komisjoni suhtes kehtisid tema menetluste kohandamise tõttu COVID-19 pandeemiaga rangemad nõuetekohase menetluse nõuded, mida komisjon oma lõplikes järeldustes ei käsitlenud. MEGlobal Americas osutas sellega seoses COVID-19 puhangu mõju käsitleva komisjoni teate viimase lausele, mille kohaselt pöörab komisjon erilist tähelepanu sellele, et nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse nõuded oleks täidetud.

(15)

Nagu on selgitatud põhjenduses 10, on kaugmeetodil ristkontrolli aruannete eesmärk esitada asjaomastele isikutele faktiaruanne kaugmeetodil ristkontrolli kohta ja eeskätt selle kohta, millist teavet oli võimalik kontrollida ja millist mitte. Aruanded ei sisalda järeldusi selle kohta, kuidas komisjon kaugmeetodil ristkontrolli käigus saadud fakte lõppkokkuvõttes käsitab. MEGlobal Americas ei tuvastanud kaugmeetodil ristkontrolli aruannetes ühtegi faktiviga ega taotlenud nende aruannete kohta märkuste esitamiseks kordagi lisaaega. Ta lihtsalt viitas kaugmeetodil ristkontrolli aruandes täpsustatud järeldustele ajutise määruse kohta esitatud märkustes. Komisjon märgib, et MEGlobal Americas ei selgita, mida komisjon oma lõplikes järeldustes seoses nõuetekohase menetluse nõuetega täpselt käsitlemata jättis. Seepärast lükati see väide tagasi.

(16)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordas Saudi Araabia valitsus oma märkusi, mida ta oli enne meetmete kehtestamist uurimise algatamise kohta esitanud. Ta väitis, et kaebus ei vastanud dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõike 2 nõuetele, sest 1) selles puudusid piisavad tõendid dumpingu kohta vaatlusalusel perioodil, 2) selles hinnati USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi mõju kumulatiivselt ilma nõuetekohase põhjenduseta, 3) selles ei hinnatud olulise kahju olemasolu objektiivselt, kuna uurimisperiood kattus eelmise kalendriaastaga, ja 4) kaebuse esitaja ei olnud esitanud tõendeid põhjusliku seose kohta. Peale selle leidis Saudi Araabia valitsus, et komisjon ei käsitlenud neid märkusi ajutises määruses, sest ta tegi üksnes üldisi tähelepanekuid. Saudi Araabia valitsus viitas sellega seoses vaekogu aruandele juhtumis „Guatemala – tsement II“, (3) väites, et faktidega põhjendamata järeldused ei kujuta endast dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikes 2 nõutud tõendeid ning tõendiks ei kvalifitseeru ka ebatäpne teave, mistõttu ei oleks tohtinud uurimist algatada. Peale selle väitis Saudi Araabia valitsus, et kuna komisjon algatas käesoleva uurimise, ilma et kaebuses oleks leidunud tõendeid, tegutses ta vastuolus dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikega 3, ning viitas sellega seoses vaekogu aruandele juhtumis „USA – okaspuit V“ (4). Väideti, et komisjon oleks pidanud seadma kahtluse alla kaebuse esitaja väidete täpsuse ja piisavuse, eelkõige kui nende toetuseks ei esitatud andmeid, ning kaebuse esitaja väidete toetuseks esitatud teabe, kui see oli ilmselgelt väär. Saudi Araabia valitsus lisas, et kuna uurimist ei algatatud dumpinguvastase lepingu artikli 5 sätete kohaselt, ei olnud dumpinguvastase lepingu artikli 7 lõike 1 punkti i alusel dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise esimene tingimus täidetud ja seega ei oleks tohtinud Saudi Araabiast pärit etüleenglükooli impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu kehtestada.

(17)

Komisjon leiab, et uurimise algatamine oli põhjendatud ja dumpinguvastase lepinguga täielikult kooskõlas. Eelkõige peeti kaebuse esitajalt kulude kohta saadud tõendeid algatamise ajal kehtinud õiguslikku standardit arvestades küllaldaselt piisavaks ja täpseks, et määrata dumpingu arvutamiseks kindlaks normaalväärtus. Nagu Saudi Araabia valitsus meenutab, selgitati vaekogu aruandes juhtumis „USA – okaspuit V“: „Taotlus peab sisaldama sellist teavet, mis on taotluse esitajale mõistlikult kättesaadav, et põhjendada tema väidet muu hulgas väidetava dumpingu kohta, mis tähendab, et taotlus ei pea sisaldama kogu teavet, mis on taotlejale mõistlikult kättesaadav, vaid üksnes teavet, mis toetab fumus boni iuris’t“. Käesoleval juhul esitas kaebuse esitaja talle mõistlikult kättesaadava teabe vaatlusaluse toote tootmisprotsessi kohta. See teave oli normaalväärtuse ja dumpingumarginaali arvutamise toetamiseks kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt piisav. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei esitanud täpset teavet vaatlusaluse toote kogu tootmisahela kohta Saudi Araabias, ei tähenda, et tõendeid oleks tulnud pidada ebapiisavaks, nagu leidis Saudi Araabia valitsus. Nõudes kaebuse esitajalt täiendavat ja täpsemat teavet, mis ei ole talle mõistlikult kättesaadav, nihutataks tegelik uurimise koormus uurivalt asutuselt kaebuse esitajale. Nimelt rõhutas vaekogu juhtumis „USA – okaspuit V“ kohta koostatud aruandes, et nõutavad tõendid tuleb esitada üksnes „niivõrd, kui need on taotluse esitajale mõistlikult kättesaadavad“, ning et selle sõnastuse eesmärk „on vältida taotluse esitaja põhjendamatut koormamist sellise teabe esitamisega, mis ei ole talle mõistlikult kättesaadav“ (5). Peale selle nendib komisjon, et kuigi Saudi Araabia valitsus leiab, et kaebuse esitajalt saadud teave kujutas endast faktidega tõendamata järeldusi, ei osuta ta täpselt, millistele kaebuses sisalduvatele väidetele ta viitab, vaid teeb üksnes üldise märkuse. Seepärast kordab komisjon, et kaebuse esitaja esitas dumpingu olemasolu kohta piisavalt tõendeid, et õigustada uurimise algatamist.

(18)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas Saudi Araabia valitsus märkusi, mida ta oli enne ajutiste meetmete kehtestamist uurimise algatamise kohta esitanud. Ta väitis taas, et kaebus ei vastanud dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõike 2 nõuetele nelja põhjenduses 16 mainitud asjaolu tõttu. Peale selle väideti, et kaebus ei sisaldanud kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadavat teavet ega piisavaid tõendeid dumpingu kohta. Täpsemalt väitis Saudi Araabia valitsus, et kaebus ei sisaldanud etüleenglükooli omamaiseid hindu käsitlevat teavet, mis oleks olnud kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadav. Peale selle väitis Saudi Araabia valitsus, et kaebuse esitaja arvutas normaalväärtuse kahelt liidu tootjalt kogutud andmete põhjal, mis suurendas kunstlikult normaalväärtust.

(19)

Komisjon ei nõustunud nende väidetega. Kaebuse esitaja selgitas, et etüleenglükooli omamaine turg Saudi Araabias oli ekspordimahuga võrreldes väga väike ja avalikult kättesaadav teave oli piiratud. Seega ei oleks hinnateave olnud representatiivne. Seepärast arvutas kaebuse esitaja Saudi Araabia normaalväärtuse tootmiskulude ning põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa põhjal. Kaebuses oli ka selgitatud, et etüleenglükooli tootmisprotsess on kõikides riikides sarnane ning liidu ja Saudi Araabia tootmisprotsessides ei olnud olulisi erinevusi. Peale selle sai kaebuse esitaja liidu tootjatelt andmeid etüleenglükooli tootmiseks vajalike sisendite, nagu tooraine, energia, tööjõu jne tarbimismahu kohta. Lisaks sai kaebuse esitaja Saudi Araabiast andmeid iga sisendi kohta, mille kohta olid andmed avalikult kättesaadavad, ja teatavate tootmistegurite puhul, mille kohta avalikult kättesaadavaid andmeid ei olnud, hinnati andmeid põhjendatud alusel. Kaebuse punktis B.2.1.2 on selgitatud iga sisendi andmete allikat. Normaalväärtus arvutati seega lähtuvalt sisendihindadest Saudi Araabias, kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadavast teabest ja dumpingu olemasolu piisavalt näidates. Seepärast lükati need väited tagasi.

(20)

MEGlobal Americas väitis, et tema kaasamine USA eksportivate tootjate valimisse ei olnud põhjendatud, kuna ta lähetas uurimisperioodil liitu vaid piiratud arvu saadetisi ja need saadetised lähetati seepärast, et üks kaebuse esitajatest ei suutnud MEGlobal Europe GmbH-le (edaspidi „MEGlobal Europe“) etüleenglükooli tarnida.

(21)

Komisjon märgib, et MEGlobal Americas ei esitanud valimi moodustamise otsuse kohta sellest teatamisele järgnenud märkuste esitamise tähtaja jooksul ei märkusi ega veel vähem vastuväiteid, nagu on ette nähtud algatamisteate punkti 5.3.1.1 alapunktis a. Komisjon rõhutab, et väljavõtteline uuring tehti täielikus kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 ning uurimine piirdus mõistliku arvu isikutega, põhinedes suurimal tüüpilisel liitu suunatud ekspordi mahul uurimisperioodil, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida, iga eksportiva tootja omamaise müügi mahul ja eksportivate tootjate võimel teha koostööd, esitades uurimisperioodi kohta andmeid. LCLA ja MEGlobal Americas olid uurimisperioodil kaks suurimat liitu eksportijat, kes avaldasid soovi kuuluda valimisse. Pealegi ei ole asjaomaste isikute kõnealuse toote eksportimise põhjus valimi moodustamise otsuse seisukohast asjakohane. Seepärast lükati see väide tagasi.

(22)

Kaebuse esitaja rõhutas, et Sasol Chemicals North America LLC (edaspidi „Sasol“) ei teatanud väljavõttelise uuringu vormil, et ta oleks uurimisperioodil kõnealust toodet liitu eksportinud, kuigi teadaolevalt oli Helm Sasoli toodetud etüleenglükooli pikaajaline turustaja kogu maailmas, sealhulgas liidus. Peale selle märgiti, et Helm esitas küsimustikule vastuse, milles ta teatas USAst pärit vaatlusaluse toote müügist liidus. Seepärast leidis kaebuse esitaja, et Sasol võis teostada eksportmüüki liidus tarbimiseks, ja palus seetõttu komisjonil kontrollida, kas Sasoli poolt USAs toodetud etüleenglükooli eksporditi liitu selliste kauplejate kaudu nagu Helm, ning seega hinnata, kas Sasoli suhtes kohaldatud valimi kaalutud keskmine dumpingumarginaal oli põhjendatud.

(23)

Väljavõttelise uuringu vormil teatas Sasol, et eksportis liitu ainult Helmi kaudu. Helm kinnitas seda väidet ja esitas selle müügi mahu. Komisjon otsustas Sasolit valimisse mitte kaasata, sest need mahud olid äriühingute LCLA ja MEGlobal Americas ekspordimahtudest väiksemad. Seepärast on Sasoli kui valimisse kaasamata koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks valimi kaalutud keskmine.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas MEGlobal Americas põhjenduses 20 käsitletud väidet. Ta väitis veel, et Sasoli poolt USAs toodetud ja uurimisperioodil liitu eksporditud etüleenglükooli hinnanguline ekspordimaht oli suurem kui äriühingul MEGlobal Americas. Väideti, et Sasoli toodetud etüleenglükooli importis peaaegu eranditult Helm AG. Seepärast väitis MEGlobal Americas, et otsus kaasata MEGlobal Americas valimisse ei põhinenud täpsetel andmetel.

(25)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Lisaks põhjendustes 21 ja 23 selgitatud põhjustele märkis komisjon, et äriühingu MEGlobal Americas esitatud andmetest ei nähtunud Helm AG tarneallikat, samal ajal kui Helm AG importis USAst mitme tootja, mitte üksnes Sasoli etüleenglükooli. Seepärast lükati see väide tagasi.

(26)

Kuna USA eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 61 ja 62 esitatud esialgsed järeldused.

(27)

Kuna Saudi Araabia eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 63 ja 64 esitatud järeldused.

(28)

Oma märkustes ajutise määruse kohta kordas CPME väidet, et komisjoni valitud uurimisperiood ei hõlmanud uurimise algatamisele vahetult eelnenud ajavahemikku, st ajavahemikku 2020. aasta juulist septembrini, ning seega rikkus ta alusmäärust. Väide lükati tagasi ajutise määruse põhjenduses 70 kirjeldatud põhjustel.

(29)

CPME väitis veel, et kõnealuse ajavahemiku hõlmamine tõendaks olulise kahju puudumist, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(30)

Kuna uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 68 esitatud järeldused.

(31)

13. septembril 2021 teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Saudi Araabiast ja USAst pärit etüleenglükooli impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele isikutele anti aega, et esitada lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi. Komisjonile esitasid märkused kaebuse esitaja, Saudi Araabia valitsus, SABIC, MEGlobal Americas, LCLA, EMPC, Helm, Oxyde, Tricon, Arteco ja CPME. Nende märkuste põhjal muutis komisjon mõningaid kaalutlusi, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, ning teavitas sellest 4. oktoobril 2021 kõiki huvitatud isikuid (edaspidi „täiendavate lõplike järelduste avalikustamine“).

(32)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ja täiendavat lõplike järelduste avalikustamist anti huvitatud isikutele ärakuulamisvõimalus vastavalt algatamisteate punktile 5.7. Ära kuulati SABIC, MEGlobal Americas ja LCLA.

(33)

SABIC kordas oma väidet, et spetsifikatsioonile mittevastav etüleenglükool on teisejärguline toode, mille hind on madalam kui esmaklassilisel etüleenglükoolil, ja spetsifikatsioonile mittevastava etüleenglükooli turg on palju väiksem kui esmaklassilise etüleenglükooli turg. Ajutise määruse põhjenduses 79 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(34)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC väidet, et komisjon peaks spetsifikatsioonile mittevastava etüleenglükooli põhjenduses 33 nimetatud põhjustel uurimisest välja jätma. SABIC märkis, et komisjon ei käsitlenud neid väiteid.

(35)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Ajutise määruse põhjenduses 79 selgitas komisjon arusaadavalt, miks väide tagasi lükati.

(36)

Kuna toote määratluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 71–79 esitatud esialgsed järeldused.

(37)

EMPC märkis, et komisjon viitas ajutise määruse põhjenduses 80 SABICile kui ainsale kontsernile, kellel on Saudi Araabias kuus tootmisüksust. EMPC rõhutas, et Yanpet oli ExxonMobili tütarettevõtte (Mobil Yanbu Petrochemical Company Inc.) ja SABICi ühisettevõte, milles kummalgi oli 50 % osalus, ning ei EMPC ega ükski teine ExxonMobili tütarettevõte (edaspidi „ExxonMobil“) ei kuulunud SABICi kontserni. Peale selle märgiti, et samal ajal kui Yanpet juhtis tootmist, tegi kõik ExxonMobili etüleenglükooli tootmismahtudega seotud kaubandus- ja hinnakujundusotsused eranditult ExxonMobil ning kõik SABICi etüleenglükooli tootmismahtudega seotud kaubandus- ja hinnakujundusotsused eranditult SABIC. Väideti ka seda, et EMPC ja SABIC olid konkurendid ning et vastavalt ajutise määruse põhjendustele 80–86 arvutati Saudi Araabia üleriigiline dumpingumarginaal SABICi kasumliku omamaise müügi normaalväärtuse alusel. Seepärast kehtestati ajutise määrusega ExxonMobili müügimahtude suhtes dumpinguvastane tollimaks, mis põhines normaalväärtusel, mille kindlaksmääramisel võeti arvesse SABICi omamaist müüki ja osaliselt SABICi eksportmüügil põhinevat ekspordihinda. Seega kohaldatakse EMPC suhtes dumpinguvastast tollimaksu, mis on arvutatud sõltumatult konkurendilt saadud andmete põhjal, kuigi SABICi ja EMPC vahel kõrvalehoidmise riski ei esine.

(38)

Komisjon leiab, et komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (6) artikli 127 lõike 1 punkti g kohaselt on EMPC SABICiga seotud, kuna nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut. On kindel, et Yanpet on ühisettevõte, milles SABICil ja ExxonMobilil on võrdne osalus. EMPC ja SABIC on Yanpeti juhatuses võrdselt esindatud, kuna kumbki neist nimetas Yanpeti juhatuse liikmed. See on selge märk, et SABIC ja ExxonMobil kontrollivad seda ühiselt ja otseselt. Selle väite kohta, et SABIC ja ExxonMobil tegutsevad sõltumatult ning kõrvalehoidmise ohtu ei ole, märgib komisjon, et EMPC ei põhjendanud seda väidet muul viisil kui üksnes paljasõnaliste argumentidega. Seepärast lükatakse see väide tagasi ning komisjon käsitab SABICit ja ExxonMobilit käesolevas uurimises seotud isikutena.

(39)

Lisaks leidis EMPC, et komisjon rikkus tema kaitseõigust, kuna EMPC-l ei olnud teavet normaalväärtuse ja SABICi ekspordihinna arvutamise kohta.

(40)

Kuna Yanpet on tema ja SABICi ühisettevõte, milles kummalgi on 50 % osalus, kohaldati tema suhtes samasugust individuaalset dumpinguvastast tollimaksu nagu SABICi kontserni suhtes. Nagu on selgitatud eraldi avalikustatud teabes, ei saa komisjon SABICi konfidentsiaalset äriteavet (nt SABICi müük omamaisel turul) kooskõlas ärisaladuste kaitse üldise tavaga EMPC-le avaldada.

(41)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas EMPC põhjenduses 37 käsitletud väiteid. Lisaks väitis EMPC ekslikult, et komisjon märkis põhjenduses 38, et EMPC esitatud Yanpeti ühisettevõtte kirjeldus põhines üksnes paljasõnalistel argumentidel. Tegelikult märkis komisjon, et EMPC väide kõrvalehoidmise riski puudumise kohta põhines üksnes paljasõnalistel argumentidel. Peale selle väitis EMPC, et EMPC ja Yanpeti vahelise turustuslepingu kohaselt turustavad ja müüvad EMPC ja SABIC Yanpeti toodetud etüleenglükooli üksteisest täiesti sõltumatult.

(42)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu on selgitatud põhjenduses 38, on Yanpet ühisettevõte, mida kontrollivad ühiselt ja otseselt SABIC ja ExxonMobil. Peale selle viitavad mõned EMPC ja Yanpeti vahelise turustuslepingu sätted suurele kõrvalehoidmise riskile, kui SABICile ja EMPC-le kehtestatakse erinevad individuaalsed tollimaksud. Üksikasjalikud selgitused esitati EMPC-le eraldi avalikustatud teabes, sest need sisaldasid konfidentsiaalset teavet.

(43)

Peale selle kordas EMPC oma põhjenduses 39 esitatud märkusi, toomata esile uusi asjaolusid.

(44)

Põhjenduses 40 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(45)

Komisjon sai märkused SABICilt, Saudi Araabia valitsuselt ja EMPC-lt.

(46)

SABIC, Saudi Araabia valitsus ja EMPC vaidlustasid propaani väärtuse korrigeerimise, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 87–94. SABIC viitas komisjoni järeldustele SABICi ja Saudi Aramco ühinemisloa otsuses (juhtum M.9410 – SAUDI ARAMCO / SABIC) (7).

(47)

Komisjon vaatas oma esialgsed järeldused uuesti üle. Komisjon märkis, et Saudi Aramco ja SABICi ühinemise loa otsuses tunnistati, et vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (8) ei olnud nende kahe äriühingu vahel enne 70 % SABICi aktsiate omandamise kuupäeva seost. Kuna puudus mistahes muu teave selle kohta, et toorainemüük ei vasta muidu reaalturuväärtuse põhimõttele, muutis komisjon seepärast SABICi normaalväärtuse kindlaksmääramist, kasutades teatatud propaanikulu. Sellest järeldub, et normaalväärtus põhines kogu uurimisperioodil toimunud omamaise müügi kaalutud keskmisel hinnal, kuna sellise toote müügimaht, mida müüdi arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist kõrgema netomüügihinnaga, moodustas kogumüügimahust üle 80 %.

(48)

Peale selle väitis SABIC, et kuna komisjon uuris nii omamaist müüki kui ka eksporti liitu kontserni tasandil, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 80, oleks ta pidanud omamaise müügi kasumlikkuse kindlakstegemisel arvesse võtma kõigi seotud tootjate kulusid. Ta väitis, et komisjon ei saa võrrelda kõigi tootjate omamaist ja eksportmüüki nii, nagu nad moodustaksid üheainsa äriüksuse, hinnates samal ajal kasumlikkust tootjapõhiselt.

(49)

Komisjon ei ole selle väitega nõus. Omamaise müügi kasumlikkust ei oleks asjakohane hinnata nende äriühingute tootmiskulude alusel, kes ei müü seda toodet siseturul, ning uurimise käigus on kindlaks tehtud, et mitte kõik tootvad üksused ei müü etüleenglükooli siseturul.

(50)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes palus EMPC komisjonil kinnitada, et ta i) kasutas kõiki tegelikke tootmiskulusid, sealhulgas etüleeni tootmiseks kasutatud lähteainete tegelikke kulusid, mille esitasid Saudi Araabia eksportivad tootjad, ning ii) ei kohandanud ühegi lähteaine kulusid.

(51)

Komisjon kinnitas, et normaalväärtuse arvutamisel kasutati esitatud tootmiskulusid, sealhulgas etüleeni tootmiseks kasutatud lähteainete kulusid. Komisjon ei kohandanud ühegi lähteaine kulusid.

(52)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC põhjenduses 48 käsitletud väidet, toomata esile uusi asjaolusid.

(53)

Põhjenduses 49 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(54)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes ei nõustunud kaebuse esitaja komisjoni otsusega kasutada SABICi esitatud propaanihinda, nagu on märgitud põhjenduses 47. Kaebuse esitaja väitis kõigepealt, et dumpinguvastastes uurimistes kohaldatav õigusakt on alusmäärus, mitte EÜ ühinemismäärus, millel on teistsugused kriteeriumid ja teistsugused funktsioonid. Seega, kuna kohaldatakse erinevaid õiguslikke kriteeriume, oli järelduste ülekandmine ühest õigusraamistikust teise ebaloogiline ja ebaseaduslik. Teiseks märgiti, et kuna hinna määras kindlaks Saudi Araabia valitsus, ei ole tavapärased reaalturuväärtuse põhimõttele vastava hinnaga seotud kaalutlused kohaldatavad. Kolmandaks väideti, et nõustumine SABICi kindlaksmääratud propaanihinnaga, mis ei olnud „tavapärane“ ega kajastanud mõistlikult tegelikke kulusid, on vastuolus alusmääruse artikli 2 lõikega 5. Neljandaks väideti veel, et Venemaa vastu algatatud uurimistes kohandas komisjon gaasihinda, mille oli samuti kindlaks määranud valitsus, ning seetõttu oli Saudi Araabia suhtes kaubanduskaitset käsitlevates uurimistes Venemaa suhtes kohaldatud kriteeriumidest erinevate kriteeriumide kohaldamine diskrimineeriv. Viiendaks väideti, et juhtumis M.9410 propaani kohta järeldusi ei tehtud. Kuuendaks märgiti, et ühinemisloa otsuses tunnistati vertikaalse integratsiooni olemasolu etüleenglükoolide väärtusahela eelnevate ja järgnevate tarnete puhul, kuid ühinemisloa otsuses ei käsitletud vertikaalse seose laadi, st seda, kas tootmisahela eelmise etapi toodete tarnimine Saudi Aramco ja SABICi vahel toimus reaalturuväärtuse põhimõttel. Märgiti, et komisjon uuris ainult seda, kas selline vertikaalne seos võib põhjustada turulepääsu piiramist. Lõpuks väitis kaebuse esitaja, et Saudi Aramco ja SABIC on seotud äriühingud ja nende tehingud ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(55)

Komisjon ei nõustunud sellega ja kinnitas oma järeldused, et käesoleval juhul oli asjakohane kasutada SABICi teatatud propaanihinda. Täpsemalt käsitleti ühinemisloa otsuses kahe äriühingu vertikaalse seose laadi ja hinnakujundusotsuseid, mis olid seotud nende kahe äriühingu tegevusega uurimisperioodil. Näiteks on otsuses märgitud: „SABICi tegevuse mis tahes sisuline kooskõlastamine Saudi Aramco tegevusega oleks keeruline ja seda tehtaks üksikasjalike teadmisteta SABICi hinnakujundusest, klientidest või üldisest strateegiast“ (põhjendus 12) ning „Asjaomaste isikute ärisuhted on piiratud ja vastavad reaalturuväärtuse põhimõttele, asjaomased isikud on esitanud tõendeid selle kohta, et vähemalt vertikaalselt mõjutatud turgudel tegutseb Saudi Aramco või SABIC teise asjaomase isiku tarnijana“ (põhjendus 14). Seepärast kinnitas komisjon oma hinnangu, nagu on märgitud käesoleva määruse põhjenduses 47.

(56)

Kuna normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 81–93 esitatud järeldused, mida on korrigeeritud, nagu on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 47.

(57)

Komisjon sai SABICilt ja EMPC-lt märkused ekspordihinna kindlakstegemise kohta.

(58)

SABIC märkis, et komisjoni analüüs on puudulik, kuna ta peab ekspordihinda ebausaldusväärseks ainuüksi äriühingutevahelise seose olemasolu tõttu. SABIC viitas vaekogu aruandele juhtumis „USA – puuraugutorud (Korea)“ (9). SABICi sõnul leidis vaekogu, et kuigi dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõikega 3, mis vastab alusmääruse artikli 2 lõikele 9, ei kehtestatud nõuet teha kindlaks ekspordihinna usaldusväärsus, ei võimalda dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõige 3 uurivatel asutustel seose korral alati ekspordihinda välja arvutada. SABIC esitas konfidentsiaalses esildises lisateavet, sealhulgas selgitused seotud üksuste vahelise sisemise hinnakujunduse kohta.

(59)

Komisjon leidis, et SABICi selgitused seotud üksuste vahelise sisemise hinnakujunduse kohta ei õigustanud artikli 2 lõike 9 kohaldamisest kõrvalekaldumist. See hinnang on esitatud SABICile eraldi avalikustatud teabes, sest see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet. Oma hinnangu põhjal järeldas komisjon, et käesoleval juhul oli ekspordihind ebausaldusväärne, kuna eksportija, kaupleja ja importija olid omavahel seotud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(60)

Peale selle väitis SABIC, et ekspordihinda ei tohiks arvutada alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ning ei tohiks teha seotud isikute vaheliste tehingute, eelkõige müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga seotud kohandusi, kuna komisjon hindas dumpingut kontserni tasandil ning Saudi Araabia eksportivad tootjad olid integreeritud. Seega väitis SABIC, et ekspordihind peab põhinema tegelikel ekspordihindadel, millest on maha arvatud kõik kontrollitud müügikulud.

(61)

Komisjon märkis, et dumpingumarginaal arvutati tõepoolest kontserni tasandil, st kõikide seotud üksuste puhul saadi sama individuaalne dumpingumarginaal ning dumpingumarginaali arvutamisel võeti arvesse kõiki asjakohaseid eksporditehinguid ja omamaist müüki. See ei ole seotud asjaoluga, et käesoleval juhul tuli ekspordihindu alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel kohandada, sest ekspordihind oli eksportija ja importija vahelise seose tõttu ebausaldusväärne. Seepärast lükati see väide tagasi.

(62)

SABIC ja EMPC vaidlustasid Hiinast pärit PVAd käsitleva dumpinguvastase uurimise käigus kindlaks määratud 6,89 % suuruse kasumimarginaali komisjonipoolse kasutamise, (10) kuna koostööd teinud importijate andmed olid konfidentsiaalsed. SABIC palus komisjonil kasutada SABIC Petrochemicals B.V (edaspidi „SPC“) ja SABIC Italia (edaspidi „SI“) kasumlikkusega seotud teavet, mida oli kontrollitud. SABIC ja EMPC väitsid, et komisjoni kasutatud kasumimäär ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 9 tähenduses põhjendatud, sest see on seotud teise tootega, impordiga teisest riigist ja teistsuguse ajavahemikuga. SABIC märkis ka, et komisjoni kasutatud kasumimarginaal ei kajastanud SPC ja SI tegelikke funktsioone ja riske.

(63)

Komisjon ei pea seotud importija ja/või seotud kaupleja kasumimarginaali põhjendatuks, kuna seda mõjutab seos äriühingutega, kellelt nad etüleenglükooli ostavad. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt peetakse asjakohaseks kasutada põhjendatud kasumimarginaali, olenemata sellest, mis on siirdehinna põhjal arvutatav tegelik kasum, selleks et vältida moonutusi, mis võivad tuleneda siirdehinnast. Peale selle kavatses komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist korraldada kaugmeetodil ristkontrollid kahe koostööd tegeva importija suhtes, kuid nad ei olnud kättesaadavad, nagu on märgitud põhjenduses 8. Seega, kuna toimik ei sisaldanud muid andmeid, mida oleks saanud kasutada, otsustas komisjon kasutada esialgses etapis kasutatud kasumimarginaali, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 97.

(64)

SABIC väitis ka, et sõltumatu importija kasumimarginaali mahaarvamine seotud importija (SPC) kaudu toimunud müügist ja müügist, mille eest esitas arved liidus asuv kaupleja (SI), tõi kaasa dubleerimise.

(65)

Komisjon märkis, et neid kahte kasumimarginaali võeti arvesse erinevatel eesmärkidel ja need arvati maha eraldi. Kui eksportmüük toimus liidus asuva seotud importija kaudu, arvutati ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale või SI-le edasi müüdi. Neil juhtudel kohandati saadud kasumit, et teha kindlaks usaldusväärne ekspordihind. Seevastu komisjonitasu alusel töötava kaupleja funktsiooni täitnud liidus asuva seotud kaupleja komisjonitasu arvati maha alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt, nagu on täiendavalt selgitatud põhjenduses 79. Seepärast lükati see väide tagasi.

(66)

Küsimustiku vastuses jaotas SPC kõik müügi-, üld- ja halduskulud käibe alusel. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis SABIC, et kuna SPC on nii tootja kui ka turustaja ning enamik tema töötajatest ja tegevusest on seotud kemikaalide ja polümeeride tootmisega, tuleks müügi-, üld- ja halduskulud ümber jaotada ühelt poolt SPC toodetud toodetele ja teiselt poolt etüleenglükoolitoodetele, millega kaubeldi. Lisaks märgiti, et see jaotusmeetod kajastab kulude jaotust täpsemalt.

(67)

Kaugmeetodil ristkontrolli ajal ei väitnud SABIC, et müügi-, üld- ja halduskulude jaotus ei olnud täpne. Arvestades, et kaugmeetodil ristkontroll oli toimunud algselt esitatud jaotusmeetodi alusel, ei olnud komisjonil võimalik vast esitatud tabelit ja mitut sellega seoses kasutatud uut jaotuspõhimõtet ristkontrollida. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(68)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC põhjenduses 58 käsitletud väidet, märkides, et seotud äriühingute ja tootjate vaheline seos ei mõjutanud tootjatele makstud ekspordihinda ning tootjatele maksti liidus asuvate sõltumatute klientide makstud tegelikke hindu pärast kõigi kantud müügikulude mahaarvamist. Seda väidet kordas ka Saudi Araabia valitsus. Oma esildise konfidentsiaalses versioonis esitas SABIC sellega seoses SABICi ja ühe seotud tootja vahelise turustuslepingu.

(69)

Komisjon märkis, et see leping ei hõlmanud müüki liitu. Ent isegi kui selle lepingu tingimused oleksid kohaldatavad SABICi müügile liidu turul, ei muudaks see põhjenduses 59 esitatud komisjoni hinnangut. Üksikasjalikum teave komisjoni hinnangu kohta esitati SABICile eraldi avalikustatud teabes, sest see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet.

(70)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordasid SABIC, EMPC ja Saudi Araabia valitsus põhjenduses 62 käsitletud väidet, mis puudutab seda, et komisjon kasutas 6,89 % suurust kasumimarginaali. SABIC märkis, et ei vasta tõele, et toimikus puudusid alternatiivsed andmed, kuna SABIC esitas kaks sõltumatut andmekogumit, mida komisjon oleks saanud sõltumatute importijate kasumimarginaali väljaselgitamiseks kasutada.

(71)

Esile on toodud, et esimene andmekogum oli Deloitte’i aruanne, mille SABIC esitas üksnes oma esildise konfidentsiaalses versioonis. Peale selle arvutati aruandes välja 17 sellise äriühingu keskmine kasumimarginaal ajavahemikul 2016–2018, mis leiti olevat SABICi äriühingutega võrreldavad. Ainult viis neist äriühingutest asusid liidus. Neist viiest liidu äriühingust ainult üks oli importija, teised olid seotud kemikaalide turustamise ja müügiga. Pealegi oli liidus asuva importija keskmine kasumimarginaal ajavahemikul 2016–2018 nimetatud aruande kohaselt suurem kui komisjoni kasutatud 6,89 % suurune kasumimarginaal. Lisaks koosnes teine andmekogum tegelikult nelja sellise äriühingu finantsteabest, kes olid SABICi väitel turustajad. Teavet nende kriteeriumide kohta, mida SABIC kasutas kõnealuste äriühingute valimisel, ei esitatud. Seepärast leidis komisjon, et esialgses etapis kasutatud kasumimarginaal, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 97, on kõige põhjendatum toimikus kättesaadav andmeallikas.

(72)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC põhjenduses 66 käsitletud väidet, et komisjon peaks kasutama SPC muudetud müügi-, üld- ja halduskulusid. Seda väidet kordas ka Saudi Araabia valitsus. SABIC väitis, et kuna SPC on nii tootja kui ka turustaja ning suurem osa tema töötajatest ja tegevusest on seotud kemikaalide ja polümeeride tootmisega, on asjakohasem jaotada müügi-, üld- ja halduskulud SPC valmistatud toodetele ja etüleenglükoolile ning muudele kaubeldavatele toodetele eri tegevustega hõivatud töötajate arvu alusel. Peale selle väitis SABIC, et komisjonil ei olnud vaja uut jaotusmeetodit ristkontrollida, sest kasutati ainult ühte jaotuspõhimõtet, ning et komisjon ristkontrollis müügi-, üld- ja halduskulude ning töötajate andmeid kaugmeetodil ristkontrolli ajal.

(73)

Kui kõigi müügi-, üld- ja halduskulude jaotus põhineb käibel, ei ole komisjonil vaja üksikasjalikult ristkontrollida kulusid, mis on seotud vaatlusaluse toote müügiga liidu turul, sest kõigi toodete müügile kõikidel turgudel jaotatakse sama protsent müügi-, üld- ja halduskuludest. Teistsuguse metoodika kasutamise korral valitseb aga oht, et liidu turul müüdava vaatlusaluse toote müügi-, üld- ja halduskulud jaotatakse valesti. Sel juhul ristkontrollib komisjon esitatud müügi-, üld- ja halduskulusid üksikasjalikult. See kehtib SABICi esitatud muudetud müügi-, üld- ja halduskulude kohta. SABIC muutis uue metoodika kohaselt mitmeid müügi-, üld- ja halduskulusid, nagu reklaamikulud, müügiedenduskulud, muud kulud (nõuded, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded jne), finants- ja sissetulekukulud. Seda liiki kulud on siiski rohkem seotud toodete müügiväärtuse kui etüleenglükooli müügiga tegelevate töötajate arvuga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(74)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis SABIC, et teoreetilise komisjonitasu mahaarvamine SI kaudu toimunud müügi puhul võrdub topeltarvestamisega. Esiteks väitis ta, et komisjon rikkus artikli 2 lõiget 9, kuna ta arvutas ekspordihinna selle hinna põhjal, millega imporditud tooteid esimest korda seotud kauplejale SI-le edasi müüdi. Teiseks väitis ta, et SI ei ole kaupleja, vaid turustaja, mistõttu ei ole artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandamine põhjendatud. Lõpuks väitis ta, et komisjoni tava on kohandada vaid korra, isegi kui seotud isikuid on palju.

(75)

Komisjon ei olnud sellega nõus. On kindel, et kõnealuse müügikanali puhul müüb SABIC vaatlusalust toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele seotud äriühingute kaudu, kes tegutsevad importijatena ja saavad oma tegevuse eest komisjonitasu. Seepärast pidi komisjon esiteks kindlaks tegema usaldusväärse ekspordihinna vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 ja teiseks kohandama ekspordihinda seoses SABICi makstud komisjonitasuga alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel. Ekspordihinna arvutamisel artikli 2 lõike 9 alusel arvas komisjon esimesele sõltumatule kliendile edasimüügi hinnast maha SPC müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi, mida sõltumatu importija tavaliselt teenib. Selleks et arvestada komisjonitasu, mida SABIC selle liitu suunatud müügi eest maksis, arvas komisjon maha SI müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi. Kas SI-d nimetatakse turustajaks või kauplejaks, ei muuda asjaolu, et SI saab SABICilt kõnealuse müügi eest komisjoniasu, ja seega on artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandamine põhjendatud. Ilma et see piiraks eeltoodut, märgib komisjon, et SABICi esitatud teabe põhjal saab SPC SABICilt komisjonitasu ka oma müügi eest liidus. Komisjon leidis, et täiendav kohandamine seoses selle komisjonitasuga ei oleks mõistlik, arvestades eelkõige asjaolu, et ekspordihinna arvutamisel arvati juba artikli 2 lõike 9 alusel maha SPC müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasum. Artikli 2 lõike 10 punkti i kohane täiendav kohandamine, et võtta arvesse SABICi makstud komisjonitasu, võib seega kaasa tuua topeltarvestamise ja jäeti seepärast tegemata. Komisjon leiab, et artikli 2 lõike 9 kohane arvutus ja artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus annavad hinna, mis oleks saavutatud, kui müük oleks toimunud sõltumatute äriühingute vahel. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(76)

Kuna ekspordihinna kindlakstegemise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 95–97 esitatud järeldused.

(77)

Komisjon sai SABICilt märkused ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdluse kohta.

(78)

Väidetavalt tõi nii SPC ja SI müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi katmiseks makstud komisjonitasude kui ka nende äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumiga seotud kohanduste mahaarvamine kaasa dubleerimise.

(79)

Esialgses etapis arvas komisjon SI müügihinnast alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel maha müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi. Leiti, et SI täidab komisjonitasu alusel töötava esindaja funktsioone. SI ostis vaatlusalust toodet ja müüs seda edasi liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ning sai selle müügi eest eksportivalt tootjalt komisjonitasu. Lisaks arvas komisjon SPC müügihindadest alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel maha üld-, müügi- ja halduskulud ning mõistliku kasumi. Nii SI kui ka SPC olid siiski lisanud oma müüginimekirja kohanduste hulka komisjonitasud, mida eksportiv tootja oli neile mõlemale maksnud. Seega oli tõepoolest tegemist dubleerimisega. Kuigi komisjon leidis, et tegelikult makstud komisjonitasud ei olnud põhjendatud ja neid mõjutas SI ja SPC ning eksportiva tootja vaheline seos, nõustus komisjon, et neid komisjonitasusid ei tohiks lisaks juba tehtud kohandustele maha arvata. Seepärast ei arvatud nende komisjonitasude summat, mida oli kajastatud seotud müügiettevõtjate tuluna, SI ja SPC müügihindadest kohandusena maha.

(80)

SABIC väitis veel, et spetsifikatsioonile mittevastava etüleenglükooli ja esmaklassilise etüleenglükooli kuulumine sama toote kontrollnumbri alla moonutab paratamatult dumpinguarvutust.

(81)

Komisjon palus uurimise alguses, et SABIC käsitaks spetsifikatsioonile mittevastavat etüleenglükooli, mis ei vasta kõrge puhtusastmega (A-tüüpi) etüleenglükooli kriteeriumidele, küsimustiku vastustes madalama puhtusastmega (B-tüüpi) etüleenglükoolina. SABIC esitas siiski asjaomase toote kogu uurimisperioodil liidus toimunud müügi kõrge puhtusastmega etüleenglükooli müügina. Seepärast lükati see väide tagasi.

(82)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC väidet, et SPC ja SI turustamistasu, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit oli arvestatud topelt. Seda väidet kordas ka Saudi Araabia valitsus.

(83)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu on selgitatud põhjenduses 79, korrigeeris komisjon vastavat topeltarvestust. Üksikasjalikud selgitused esitati SABICile eraldi avalikustatud teabes, sest need sisaldasid konfidentsiaalset teavet.

(84)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC põhjenduses 80 käsitletud väidet, esitamata selle kohta uut teavet.

(85)

Põhjenduses 81 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(86)

Kuna võrdluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 102 ja 103 esitatud järeldused, mida on korrigeeritud, nagu on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 79.

(87)

Komisjon tuvastas arvutusfailis tehnilise vea, mille tõttu jäid mitmed SI müügitehingud arvutusest tahtmatult välja. Viga parandati.

(88)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 47, 79 ja 87, muudeti väidete põhjal, millega komisjon nõustus, normaalväärtuse ja ekspordihinna teatavaid elemente.

(89)

Seega on lõplikud dumpingumarginaalid väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata järgmised.

(90)

Komisjon sai märkused äriühingutelt MEGlobal Americas ja LCLA.

(91)

MEGlobal Americas väitis, et normaalväärtus peab põhinema kogu etüleenglükooli (A- ja B-tootetüüp) omamaisel müügil, kuigi MEGlobal Americas müüs uurimisperioodil liitu ainult üht tüüpi etüleenglükooli.

(92)

Komisjon märkis, et normaalväärtuse arvutamisel tuleb arvesse võtta toote kontrollnumbrit, et võrrelda identseid etüleenglükoolitüüpe. Kuna äriühing ei eksportinud B-tootetüüpi, ei võetud B-tootetüübi omamaist müüki A-tootetüübi normaalväärtuse arvutamisel arvesse. Seepärast lükati see väide tagasi.

(93)

MEGlobal Americas väitis ka, et komisjon ei võtnud arvesse COVID-19 pandeemia mõju omamaistele hindadele. MEGlobal Americas väitis, et komisjon paisutas etüleenglükooli turuväärtuse üle, eirates müüki, mis toimus ajal, mil turuhinnad olid COVID-19 pandeemia tõttu väga volatiilsed. Väideti, et osa omamaisest müügist, mis arvati tavapärase kaubandustegevuse väliseks, toimus 2020. aasta mais ja juunis, mil etüleenglükooli keskmised müügihinnad langesid maailma eri piirkondades, sealhulgas USAs rakendatud kohustuslike liikumispiirangute tõttu. Äriühingu MEGlobal Americas sõnul rikuti selle müügi tavapärase kaubandustegevuse välise arvamisega alusmääruse artikli 2 lõiget 4 ja dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt võib müügi tavapärase kaubandustegevuse välisena arvestamata jätta üksnes juhul, kui see müük on toimunud „pikema aja jooksul“. MEGlobal Americas väitis, et see tingimus ei olnud täidetud, sest kahjumlik müük toimus ainult kahe kuu jooksul, mis on lühem aeg kui alusmääruse artikli 2 lõikes 4 sätestatud kuus kuud, ning palus komisjonil arvestada seda müüki normaalväärtuse määramisel.

(94)

Komisjon nentis, et äriühingu MEGlobal Americas märkus põhineb alusmääruse artikli 2 lõike 4 vääral tõlgendamisel. Selle artikliga on kehtestatud tingimused, mis peavad olema täidetud, et jätta kahjumlik müük normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse võtmata, ning see võimaldab komisjonil kahjumliku müügi arvesse võtmata jätta, kui see toimub „pikema aja jooksul märkimisväärsetes kogustes“. Alusmääruse artikli 2 lõikes 4 on täiendavalt selgitatud, et pikemaks ajaks on tavaliselt üks aasta, kuid igal juhul vähemalt kuus kuud. Sõna „jooksul“ viitab sellele, et komisjon peab uurima kahjumlikku müüki tavaliselt ühe aasta, kuid igal juhul vähemalt kuue kuu pikkuse uurimisperioodi vältel. Vastupidi äriühingu väitele ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 4 sõnastus „pikema aja kestel“ või „pikemat aega“ ning seetõttu ei kohusta see komisjoni jätma arvesse võtmata üksnes sellist kahjumlikku müüki, mis toimus tavaliselt ühe aasta või vähemalt kuus kuud. Käesoleval juhul on komisjon uurinud müüki üheaastase pikema aja (st uurimisperioodi) raames ja on seega järginud alusmääruse artikli 2 lõiget 4. Seepärast lükati see väide tagasi.

(95)

Komisjonile esitas oma märkused ka LCLA, kes väitis, et komisjon peab LCLA etüleenglükooli tootmiskuludest maha arvama kõrvalsaaduste müügist saadud tulu. LCLA sõnul on komisjonil tavaks arvata kõrvalsaaduste pealt teenitud tulu vaatlusaluse toote tootmiskuludest maha ja ta viitas sellega seoses Hiinast pärit oksaalhappe impordi suhtes algatatud dumpinguvastasele menetlusele (11). Seepärast palus LCLA, et komisjon arvaks kõrvalsaaduste müügist saadud tulu etüleenglükooli tootmiskuludest maha.

(96)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist on komisjon üksikasjalikumalt uurinud, kas LCLA esitas täieliku teabe tõendamaks, et kogu kõrvalsaaduste müügist saadud tulu saab ja tuleks etüleenglükooli tootmiskuludest maha arvata. Kuigi komisjon tunnistab, et äriühing kirjendas kõrvalsaaduste müügist saadud tulu oma auditeeritud finantsaruannetes muudelt teenustelt saadud tuluna, ei saa komisjon jätta tähelepanuta asjaolu, et äriühing ei ole avalikustanud uurimisperioodil toodetud ja müüdud kõrvalsaaduste mahtu. LCLA alustas etüleenglükooli tootmist kaks kuud enne uurimisperioodi ja tal tekkis seega ka sellel perioodil kõrvalsaadusi. Etüleenglükooli uurimisperioodi tootmiskuludest tuleks maha arvata ainult uurimisperioodil tekkinud kõrvalsaaduste maht ja toimikus ei ole asjassepuutuvat teavet. Peale selle ei ole äriühing esitanud üksikasju kõrvalsaaduste varudega seotud raamatupidamiseeskirjade kohta. Kuigi LCLA väitis, et tal ei olnud võimalik eraldada üksnes kõrvalsaaduste tootmiskulusid, märgib komisjon, et need kõrvalsaadused tekivad etüleenglükooli tootmisprotsessi teataval hetkel ja seetõttu oleks võimalik jaotamine tekkinud toote mahu alusel, nagu see oli võimalik teiste etüleenglükoolitootjate puhul. Peale selle ei saa komisjon nõustuda paljasõnaliste väidetega, et selline jaotamine ei ole võimalik, ilma et äriühing püüaks põhjendatud jaotusmeetodeid pakkuda, kuigi teised äriühingud seda tegid. Komisjon märkis veel, et kõrvalsaaduste kulude ja neile vastava hinnaga on probleem. Arvestades selle väite konfidentsiaalsust, on komisjoni hinnangu täiendavad üksikasjad avalikustatud LCLA-le eraldi avalikustatud teabes, kuna see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(97)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas MEGlobal Americas põhjenduses 91 käsitletud väidet. MEGlobal Americas väitis, et A- ja B-tootetüüpide kontrollnumbrite eristamine ei ole tema toodetud ja müüdud etüleenglükooli puhul asjakohane, sest B-tüüpi tooteid ei toodetud tahtlikult.

(98)

MEGlobal Americas teatas A- ja B-tüüpi toodete müügist omamaisel turul ning A-tüüpi toodete müügist eksporditurul. Asjaolu, et MEGlobal Americas ei tootnud B-tüüpi tooteid tahtlikult, ei oma tähtsust. Nagu on selgitatud põhjenduses 92, võetakse toote kontrollnumbrit normaalväärtuse arvutamisel arvesse, et võrrelda võimalikult sarnaseid etüleenglükoolitüüpe. Seepärast lükati see väide tagasi.

(99)

MEGlobal Americas kordas ka põhjenduses 93 käsitletud väidet, esitamata selle kohta uut asjakohast teavet.

(100)

Põhjenduses 94 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(101)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes esitas LCLA põhjenduses 96 kirjeldatud puuduva teabe. Uurimisperioodil tekkinud kõrvalsaaduste mahu kohta esitatud teave oli kooskõlas teiste asjaomaste isikute esitatud teabega ja seda peeti usaldusväärseks. Seepärast kohandas komisjon etüleenglükooli tootmiskulusid väiksemaks, korrutades uurimisperioodil tekkinud kõrvalsaaduste mahu uurimisperioodil müüdud kõrvalsaaduste ühiku müügihinnaga, mida kaugmeetodil ristkontrolli käigus ristkontrolliti. Peale selle oli kõrvalsaaduste müügi koguväärtus kooskõlas auditeeritud raamatupidamisaruannetega. Tootmiskulude vähendamine suurendas tavapärase kaubandustegevuse hindamisel kasumliku müügi mahtu omamaisel turul, kuid see moodustas siiski alla 80 % kogu omamaisest müügist. Seepärast arvutati normaalväärtus üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(102)

Kuna USA eksportivate tootjate normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 108–115 esitatud järeldused.

(103)

Komisjon sai märkused äriühingutelt MEGlobal Americas ja LCLA.

(104)

MEGlobal Americas väitis, et seotud äriühingute poolt üksteiselt küsitud etüleenglükoolihinnad on usaldusväärsed, sest need põhinevad kolmandalt isikult saadud andmetel ja on turupõhised ning seepärast tuleb neid dumpingumarginaali kindlaksmääramisel kasutada.

(105)

Hinnad, mida MEGlobal Americas küsis seotud äriühingult MEGlobal International FZE (edaspidi „MEGlobal International“) ja viimane seotud äriühingult MEGlobal Europe, ei ole usaldusväärsed, sest vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 mõjutab neid nimetatud äriühingute seos. Täiendavad üksikasjad komisjoni hinnangu kohta on avalikustatud äriühingule MEGlobal Americas eraldi avalikustatud teabes, sest see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(106)

MEGlobal Americas väitis ka, et komisjonil ei olnud vaja MEGlobal Europe’i müügi puhul seotud töötlejale Equipolymers GmbH’le (edaspidi „Equipolymers“) ekspordihinda arvutada ja ta oleks pidanud uurima selle müügi usaldusväärsust. Ta viitas sellega seoses meetodile, mida kasutati Indiast pärit polüetüleentereftalaadi importi käsitlevas dumpinguvastases menetluses, (12) milles komisjon leidis, et seotud äriühingult küsitud hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kooskõlas hindadega, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt sama liiki toodete eest, ning järeldas, et seotud äriühingult küsitud hinnad olid usaldusväärsed ja neid võis kasutada ekspordihinna arvutamiseks. MEGlobal Americas väitis veel, et kui komisjon oleks küsinud teavet äriühingute MEGlobal Europe ja Equipolymers vahelise müügi kohta, oleks ta leidnud, et need hinnad olid sarnased sõltumatutele klientidele kehtestatud hindadega. Lisaks väideti, et komisjon ei tuginenud oma järeldustes tegelikule teabele äriühingute MEGlobal Europe ja Equipolymers vaheliste tehingute kohta. Peale selle väideti, et ekspordihinna arvutamine polüetüleentereftalaadi tootmiskulude alusel ei olnud põhjendatud, sest polüetüleentereftalaadi tootmine on keeruline ja sisendi, näiteks etüleenglükooli hinda ei saa muude sisendite kuludest maha arvata. Ta väitis veel, et komisjoni kasutatud metoodika ei ole kooskõlas kohaldatavate raamatupidamiseeskirjade ja -põhimõtetega, kuna selle kohaselt sõltuvad tootmiskulud toodetud polüetüleentereftalaadi puhtusastmest. Lõpuks tõi MEGlobal Americas oma esildise konfidentsiaalses versioonis esile ka täiendava asjaolu äriühingu Equipolymers kohta. Komisjoni hinnang väite selle osa kohta on äriühingule MEGlobal Americas esitatud talle eraldi avalikustatud teabes, sest see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet.

(107)

Komisjon märkis, et käesolev juhtum erineb äriühingu MEGlobal Americas viidatud pretsedendist. Tegelikult leidis komisjon käesoleva uurimise käigus, et MEGlobal Europe’i hind sõltumatutele klientidele ei olnud kooskõlas tema hinnaga seotud klientidele. Lisaks küsis komisjon äriühingult Equipolymers teavet, mida ta pidas uurimise seisukohast asjakohaseks. Equipolymers esitas eksportiva tootjaga seotud äriühingute kohta käiva vastuse küsimustiku I lisale ja miski ei takistanud tal esitada uurimise käigus lisateavet, mida ta pidas vajalikuks, et põhjendada väiteid, mida ta soovis esitada. Lisaks palus MEGlobal Americas uurimise käigus, et komisjon ei võtaks ekspordihinna kindlakstegemisel aluseks äriühingute MEGlobal Europe ja Equipolymers poolt üksteiselt küsitud hindu, kuna need on seotud hinnad, mis on vastuolus MEGlobal Europe’i väitega, et äriühingute MEGlobal Europe ja Equipolymers vaheline müük toimub hindadega, mis on sarnased sõltumatutele klientidele kehtestatud hindadega. Pealegi, kuna komisjon lähtus ekspordihinna kindlakstegemisel polüetüleentereftalaadi tootmise kogukuludest uurimisperioodil, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 121, ja eraldas polüetüleentereftalaadi tootmise kogukuludest etüleenglükooli kogukulud, ei olnud äriühingu Equipolymers poolt äriühingult MEGlobal Europe ostetud etüleenglükooli müügitehingute nimekiri selle arvutuse puhul asjakohane. Selle väite kohta, et polüetüleentereftalaadi tootmine on keeruline ja sisendi, näiteks etüleenglükooli hinda ei saa muude sisendite hinnast eraldada, leidis komisjon, et see on faktiliselt väär, sest Equipolymers esitas etüleenglükooli ja muude polüetüleentereftalaadi tootmisel kasutatud sisendite kulud. Mis puudutab väidet, et komisjoni kasutatud metoodika ei olnud kooskõlas kohaldatavate raamatupidamiseeskirjade ja -põhimõtetega, kuna tootmiskulud sõltuksid toodetud polüetüleentereftalaadi puhtusastmest, on ebaselge, kuidas on omavahel seotud kohaldatavad raamatupidamiseeskirjad ja -põhimõtted ning toodetud polüetüleentereftalaadi puhtusaste. Seepärast pidi komisjon artikli 2 lõike 9 kohaselt arvutama ekspordihinna mis tahes põhjendatud alusel.

(108)

Nii nagu äriühing SABIC, väitis ka MEGlobal Americas, et ekspordihinna arvutamiseks kasutatud kasumimarginaal ei ole põhjendatud ja komisjon oleks pidanud tuginema MEGlobal Europe’i esitatud kasumimäärale. Lisaks märkis ta, et komisjon ei tuvastanud piisavat seost ühelt poolt sõltumatu impordiga seotud andmete väidetava konfidentsiaalsuse (kuna ta teatas, et sõltumatute importijate/kauplejate koostöö on ulatuslik) ja teiselt poolt teisest riigist ja teistsuguse ajavahemikul imporditud teise kemikaaliga seotud kasumimarginaali vahel. Lisaks väideti, et alusmääruse artikli 2 lõige 9 ei võimalda komisjonil arvutada ekspordihinda muu menetlusega seotud andmete põhjal.

(109)

Põhjenduses 63 selgitatud põhjustel ei pea komisjon seotud importija kasumimarginaali põhjendatuks, kuna seda mõjutab seos äriühingutega, kellelt ta etüleenglükooli ostis. Seega peetakse alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt asjakohaseks kasutada põhjendatud kasumimarginaali, olenemata sellest, mis on siirdehinna põhjal arvutatav tegelik kasum, et vältida moonutusi, mis võivad tuleneda siirdehindade kasutamisest. Ajutise määruse põhjenduses 283 kirjeldatud koostöö ulatus viitab kahe koostööd teinud sõltumatu importija impordi mahule võrreldes uurimisperioodi koguimpordiga ja sellel ei ole mingit seost nende kahe äriühingu andmete konfidentsiaalsuse põhjustega, mistõttu kasutas komisjon eelmises menetluses kasutatud kasumimarginaali, mida on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 97. See asjaolu ei ole käesolevas etapis muutunud, kuna komisjonil ei ole õnnestunud korraldada mõlema äriühingu kaugmeetodil ristkontrolli, nagu on selgitatud põhjenduses 8. Lõpuks võimaldab alusmääruse artikli 2 lõige 9 komisjonil arvutada ekspordihinna mis tahes põhjendatud alusel ega keela seetõttu kasutada eelmise menetluse andmeid. Peale selle märgib komisjon, et äriühingu MEGlobal Americas sõnul põhines äriühingute MEGlobal Americas ja MEGlobal International vaheline müügihind teataval valemil, mis sisaldas väidetavalt reaalturuväärtuse põhimõttele vastavat kasumit, mis oli palju suurem kui sõltumatute importijate kasum, mida kasutas komisjon, nagu on märgitud põhjendustes 62 ja 108. Kuna toimikus ei olnud alternatiivseid andmeid, otsustas komisjon kasutada esialgses etapis kasutatud kasumimarginaali, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 97.

(110)

Lõpuks väitis MEGlobal Americas, et MEGlobal Europe’it tuleb käsitada äriühingu MEGlobal Americas ekspordiosakonnana, kuna see tegutses täielikult MEGlobali, sealhulgas äriühingu MEGlobal Americas ülemaailmse tegevuse osana, ja seetõttu rikkus komisjon alusmääruse artikli 2 lõiget 9, kui ta võttis ekspordihinna arvutamisel arvesse muid kulusid kui tegelikud müügikulud.

(111)

Komisjon märgib, et seda väidet enne ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud. Komisjon siiski uuris seda väidet ja märkis, et MEGlobal Europe asub Šveitsis ja suur osa tema etüleenglükooliostudest tehti teiselt liidus asuvalt äriühingult, mitte äriühingult MEGlobal Americas. Lisaks on see väide selgelt vastuolus sellega, mida MEGlobal Americas kinnitas oma esildistes, milles ta mitte üksnes ei väitnud, et MEGlobal Americas saatis uurimisperioodil liitu vaid mõne saadetise, vaid nimetas äriühingu MEGlobal Americas saadetisi MEGlobal Europe’ile ka „erandlikeks“. Uurimine ja äriühingu avaldused näitavad selgelt, et MEGlobal Europe tegutseb jaotus- ja tarnekeskusena, mille peamine eesmärk on hankida etüleenglükooli oma järgmise etapi tegevusteks, mitte turustada ja eksportida etüleenglükooli, mida toodab MEGlobal Americas. Seega ei saa MEGlobal Europe’it käsitada äriühingu MEGlobal Americas ekspordiosakonnana. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(112)

LCLA palus komisjonil käsitada LCLAd ja Mitsubishi Corpi sõltumatute isikutena. LCLA mõistis, et komisjon uurib seda seost ja nende kompensatsioonilepingut edasi, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 101, (13) kuid kordas, et kaebuse esitaja väide LCLA ja Mitsubishi Corpi vahelise seose kohta ei ole põhjendatud, sest nende kahe vahel ei ole mingit seost ega kompensatsioonilepingut.

(113)

Komisjon uuris edasi väidetava kompensatsioonilepingu olemasolu LCLA ja Mitsubishi Corpi vahel. Kuigi uurimine näitas, et sõlmitud oli leping, mille alusel LCLA kohaldas omamaisel turul teatavate Mitsubishi Corpiga tehtud müügitehingute suhtes konkreetset hinnapoliitikat, ei ilmnenud uurimise käesolevas etapis sellist tava liidu turul. Täiendavad üksikasjad komisjoni hinnangu kohta on avalikustatud LCLA-le eraldi avalikustatud teabes, sest see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet.

(114)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas MEGlobal Americas põhjendustes 104, 106, 108 ja 110 käsitletud väiteid. Ta ei nõustunud peamiselt komisjoni järeldustega, mida on kirjeldatud vastavalt põhjendustes 105, 107, 109 ja 111.

(115)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas kaebuse esitaja väidet, et komisjon peaks täiendavalt uurima võimalikke LCLA ja Mitsubishi Corpi vahel sõlmitud kompensatsioonilepinguid, esitamata selle kohta uusi asjakohaseid tõendeid, eriti tõendeid selle kohta, kuidas need väidetavad kompensatsioonilepingud hindu mõjutaksid.

(116)

Põhjenduses 113 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(117)

Kuna USA eksportivate tootjate ekspordihinna kindlakstegemise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 116–122 esitatud järeldused.

(118)

Komisjon leidis, et ta ei võtnud esialgses etapis arvesse teatavaid kulusid, mis olid seotud äriühingu MEGlobal Americas ekspordihinna arvutamisega Dubais asuva seotud kaupleja kaudu toimuva müügi puhul. Seepärast tehti artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus seoses müügiga selle seotud kaubandusettevõtja kaudu. Küsimustiku vastuses ja kaugmeetodil ristkontrolli käigus esitatud teabe põhjal leiti, et Dubais asuva kaupleja funktsioonid sarnanevad komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Täiendavad üksikasjad komisjoni hinnangu kohta on avalikustatud äriühingule MEGlobal Americas eraldi avalikustatud teabes, sest see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet. Äriühing vastutas müügiprotsessi eest ja sai teenuste eest hinnalisandit. Kohandus põhineb kaubandusettevõtja müügi-, üld- ja halduskuludel ning 6,89 % suurusel kasumimarginaalil, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 97. Seda kasumimarginaali peeti muu teabe puudumisel põhjendatuks, nagu on selgitatud põhjenduses 109.

(119)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 101, muudeti pärast puuduva teabe esitamist ühe eksportiva tootja normaalväärtust.

(120)

Seega on lõplikud dumpingumarginaalid väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata järgmised.

(121)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas SABIC ajutise määruse põhjendustes 135 ja 139 käsitletud märkust, et liidu tootjatega seotud üksused on importinud Saudi Araabiast etüleenglükooli, ning väitis, et asjaolu, et seotud äriühingud jätkasid pärast uurimise algatamist Saudi Araabiast etüleenglükooli importimist, on märk sellest, et liidu tootjad ei kavatse kasutajate vajadusi rahuldada.

(122)

SABICi väide on puhtalt spekulatiivne ja seda ei toeta ükski tõend. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 136, importisid need seotud äriühingud uurimisperioodil Saudi Araabiast etüleenglükooli väga väikestes kogustes ja seepärast ei saanud selle kohta arvestatavat järeldust teha. Lisaks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 139, ei teinud see konkreetne liidu tootja koostööd ja pealegi oli tegemist väga väikese tootjaga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(123)

SABIC väitis ka, et komisjon märkis ajutises määruses, et koostööd mitteteinud liidu tootjate andmed arvutati turuteabe põhjal, ja neid andmeid tuleks huvitatud isikutega jagada.

(124)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 133, hindas kaebuse esitaja koostööd mitteteinud liidu tootjate andmeid turuteabe põhjal. Komisjon soovib selgitada, et osa turuteabest pärineb Wood Mackenzie Chemicals Global Supply Demand Analytic Service’i (edaspidi „Wood Mackenzie“) hinnangulistest andmetest, mis on autoriõigusega kaitstud, kuid mis tehti pärast vajaliku loa saamist sellegipoolest avatud toimiku osana huvitatud isikutele kättesaadavaks. 29. aprillil sai kaebuse esitaja Wood Mackenzie’lt nõusoleku avalikustada etüleenglükooli kogutoodang ja etüleenglükooli kogutarbimine EL 28-s (14) ajavahemikul 2017–2020, mis lisati uurimise mittekonfidentsiaalsesse toimikusse (15). Väike erinevus ajutise määruse tabelis 4 esitatud tootmismahu ja Wood Mackenzie hinnangulise tootmismahu vahel tulenes asjaolust, et valimisse kaasatud liidu tootjate tootmismaht põhines tegelikel andmetel, mitte hinnangul. Sellest olenemata näitavad need kaks andmekogumit sama vähenemissuundumust. Wood Mackenzie hinnangulised tarbimisandmed on veidi suuremad kui vastavad ajutise määruse tabelis 1 esitatud andmed, sest Wood Mackenzie andmed põhinevad EL 28 andmetel, samal ajal kui tabel 1 põhineb EL 27 andmetel.

(125)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC põhjenduses 121 käsitletud väidet, esitamata selle kohta uusi asjaolusid.

(126)

Põhjenduses 122 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(127)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 132–140 esitatud järeldused.

(128)

SABIC viitas ajutise määruse põhjenduses 145 kirjeldatud vahetuslepingule ja palus komisjonil esitada selle küsimuse kohta rohkem teavet, väites, et kui lepingut ei sõlmitud turutingimustel, pidi see mõjutama asjaomase liidu tootja tulemusi.

(129)

Vahetuslepingu üksikasjad hõlmavad konfidentsiaalset äriteavet, mida komisjon ei saa avalikustada. Igal juhul ei ole SABIC täpsustanud, millist lisateavet peaks komisjon sellega seoses avalikustama. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 145, hindas komisjon, kas kasumlikkuse suundumus või järeldus, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, oleks olnud teistsugune, kui vahetuslepingul põhinev müük oleks kaasatud mikromajanduslike näitajate hindamisse, ning järeldas, et selle kaasamine ei mõjutaks järeldusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(130)

Kuna selle jaotise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 141–147 esitatud järeldused.

(131)

SABIC väitis, et liidu tarbimise analüüs oli puudulik, sest komisjon ei selgitanud, miks tarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes.

(132)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 150, oli vabaturu tarbimine liidus suhteliselt stabiilne, vähenedes vaatlusalusel perioodil vaevu 1 %. Suletud turg hõlmab ajutise määruse põhjenduses 180 kirjeldatud müüki suletud turule, mis oli peamiselt müük jahutusvedelike segmendile. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 238, vähenes etüleenglükooli müük jahutusvedelike segmendile uurimisperioodil COVID-19 pandeemia tõttu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(133)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC põhjenduses 131 käsitletud väidet. Ta väitis veel, et ajutises määruses esitatud andmed ei toeta põhjenduses 132 esitatud selgitusi, sest müügimaht suletud turul hakkas kahanema 2018. aastal ja kõige suurem kahanemine absoluutarvudes toimus 2019. aastal, enne COVID-19 pandeemia algust. Ta väitis ka, et kuigi suletud turg oli vabaturust väiksem, ei olnud see tähtsusetu ja seepärast mõjutas suletud turule müügi vähenemine liidu tootjate tulemusi. Lisaks väitis SABIC, et sarnased suundumused suletud turu ja vabaturu müügi vähenemises vaatlusalusel perioodil tekitasid küsimusi, sest komisjon kinnitas, et suletud turule müügi vähenemist ei põhjustanud import Saudi Araabiast ja USAst.

(134)

Komisjon ei nõustunud nende väidetega. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 226, moodustas müük suletud turule ainult 12,6 % liidu tootmisharu toodangust. Seega, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 227, ei ole suletud turu areng selle turu väiksust arvestades olulisel määral kaasa aidanud liidu tootmisharu olukorra halvenemisele ega saa seda selgitada. Miski ei viidanud sellele, kuidas turusegmendil, mis moodustab ainult 12,6 % tootmismahust, saaks olla suurem mõju kui turusegmendil, mis moodustab 87,4 % tootmismahust. Seetõttu mõjutas liidu tootmisharu olukorda käesoleval juhul oluliselt müük vabaturul, mitte suletud turul.

(135)

Kuna selle jaotise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 148–150 esitatud järeldused.

(136)

SABIC ja Saudi Araabia valitsus kordasid oma väidet, et Saudi Araabiast pärit impordi mõju ei tohiks kumuleerida USAst pärit impordiga, sest 1) Saudi Araabiast pärit import ei toimunud liidu turul dumpinguhinnaga ning 2) Saudi Araabiast ja USAst pärit impordi mahu ja hindade suundumused olid erinevad, mis näitab, et Saudi Araabiast pärit import ei konkureerinud USAst pärit impordiga, võttes arvesse ka asjaolu, et komisjon leidis, et etüleenglükool on kaup ja et konkurents põhineb suuresti hinnal. Saudi Araabia viitas sellega seoses vaekogu aruandele juhtumis „EÜ – toruliitmikud“, (16) milles vaekogu Saudi Araabia sõnul märkis, et üldjoontes paralleelne areng ning laias laastus sarnane mahu- ja hinnasuundumus võib viidata sellele, et importi võib asjakohaselt kumuleerida.

(137)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 152, on alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kaks rohkem kui ühest riigist pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise tingimust. Esimene tingimus on, et igast riigist pärit impordi dumpingumarginaal on suurem miinimumtasemest ning et igast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu. Uurimise käigus tehti kindlaks, et nii Saudi Araabiast kui ka USAst pärit import toimus liidu turul dumpinguhinnaga, nagu on märgitud põhjendustes 89 ja 120, ning et impordi maht ei olnud selgelt tähtsusetu, nagu on kirjeldatud ajutise määruse tabelis 2 ja lõppetapis kinnitust leidnud. Mis puudutab vaekogu viidet mahu- ja hinnasuundumustele juhtumis „EÜ – toruliitmikud“, siis vaekogu leidis tegelikult, et selline suundumus on kumuleerumise märk, mitte kumuleerimise tingimus. Teine tingimus on, et impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 154, olid konkurentsitingimused USAst ja Saudi Araabiast pärit dumpinguhinnaga impordi ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote vahel sarnased ning seega oli ka see tingimus täidetud. Täpsemalt konkureerivad imporditud tooted tihedalt nii omavahel kui ka liidus toodetud etüleenglükooliga, sest etüleenglükool on väga hinnatundlik homogeenne kaup, mida müüakse sarnastele tarbijarühmadele ja kasutatakse sarnastel eesmärkidel. Tooted on ka vastastikku täielikult asendatavad. SABIC ega Saudi Araabia valitsus ei selgitanud, kuidas Saudi Araabiast pärit etüleenglükool teistest allikatest või liidust pärit etüleenglükoolist erineks. Asjaolu, et neist kahest riigist pärit impordi mahtude suundumus ei olnud ühesugune, ei tähenda, et neid ei müüdaks sarnastes konkurentsitingimustes. Tegelikult viitab mahusuundumuste erinevus käesoleval juhul just vastupidisele; Saudi Araabia turuosa hakkab vähenema täpselt siis, kui USA impordi turuosa hakkab suurenema, ja see juhtub siis, kui USA impordihinnad langevad Saudi Araabia impordihindadest allapoole. See on konkurentsi tavaline mõju sellise väga hinnatundliku homogeense kauba nagu etüleenglükooli puhul. Seepärast lükati see väide tagasi.

(138)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordasid Saudi Araabia valitsus ja SABIC uuesti põhjenduses 136 käsitletud märkusi kumuleerimise kohta, esitamata uusi tõendeid.

(139)

Põhjenduses 137 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(140)

Kuna selle jaotise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 151–158 esitatud järeldused.

(141)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Saudi Araabia valitsus, et impordimahu analüüs ei põhinenud otseste tõendite objektiivsel uurimisel, nagu on nõutud dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõikes 1, ning puudus põhjendatud ja piisav selgitus, mis toetaks järeldust, et Saudi Araabiast või kumulatiivselt Saudi Araabiast ja USAst pärit etüleenglükooli import on märkimisväärselt suurenenud dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses. Eelkõige väideti, et Saudi Araabiast pärit etüleenglükooli impordi maht vähenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt ning Saudi Araabiast ja USAst pärit etüleenglükooli impordi kumulatiivne maht vähenes uurimisperioodil 2019. aastaga võrreldes samuti.

(142)

Komisjon ei nõustunud nende väidetega. Esiteks, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 156, uuriti USAst ja Saudi Araabiast pärit importi kahju kindlakstegemise eesmärgil kumulatiivselt, kuna kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid olid täidetud. Peale selle, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 161, suurenes import asjaomastest riikidest vaatlusalusel perioodil 38 %. Lisaks nähtub ajutise määruse tabelist 2, et import asjaomastest riikidest suurenes ajavahemikul 2017–2019 igal aastal. See, et import uurimisperioodil 2019. aastaga võrreldes vähenes, ei muuda asjaolu, et vaatlusalusel perioodil suurenes asjaomastest riikidest pärit import üldiselt 38 %.

(143)

Kuna selle jaotise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 159–161 esitatud järeldused.

(144)

SABIC ja MEGlobal Americas väitsid, et komisjon ei oleks tohtinud hindade allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel kasutada „arvestuslikku CIF-väärtust“, vaid oleks pidanud kasutama nende teatatud tegelikku CIF-väärtust.

(145)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kuna äriühingute SABIC ja MEGlobal Americas ekspordihinda kohandati alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, määras komisjon „arvestusliku CIF-väärtuse“ esimesele sõltumatule kliendile esitatavale kaubaarvele märgitud väärtusena, millest on lahutatud CIF-punktile tehtud allahindlused ning liidus asuvate kauplejate/importijate puhul ekspordihinnast alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt maha arvatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal. Kuna alusmääruse artikli 2 lõikes 9 on osutatud ekspordihinnale, kohaldab komisjon arvestusliku CIF-hinna arvutamiseks analoogia põhjal selle artikli sätteid, et võrrelda seda liidu hinnaga.

(146)

Lisaks arvas komisjon esialgses etapis äriühingu MEGlobal Americas puhul arvestusliku CIF-hinna kindlaksmääramisel ekslikult maha väljaspool liitu asuvate kauplejate/importijate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaali. Viga parandati. See ei muutnud esialgses etapis tehtud järeldusi, et USAst pärit import ei löönud hindu alla.

(147)

SABIC väitis ka, et ta ei mõistnud, miks komisjon ei saanud talle hindade allalöömise ja kahjumarginaali arvutustes esitada tema enda tegelikke hindu, vaid üksnes vahemikke.

(148)

SABICi hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel kasutatud ekspordimaht ja -hinnad hõlmasid ka seotud ühisettevõtete ExxonMobil ja SPDC/Mitsubishi kaudu toimunud müüki. Konfidentsiaalsuse huvides ja kooskõlas alusmääruse artikliga 19 pidi komisjon avalikustama kogumahu ja hinnad vahemikena, kuna SABICil oleks olnud võimalik rekonstrueerida ühisettevõtete konfidentsiaalsed müügiandmed.

(149)

SABIC ja MEGlobal Americas märkisid ka, et nad ei nõustu ajutise määruse põhjenduses 168 esitatud komisjoni järeldusega, kuna nende sõnul määrasid etüleenglükooli hinnad liidu tootjad ja kasutajad, mitte eksportijad, ning et Euroopa lepinguline hind määrati kindlaks liidu tootjate ja nende klientide vahelistel läbirääkimistel. SABIC ja MEGlobal Americas väitsid ka, et ajutise määruse põhjenduses 243 esitatud komisjoni järeldused, et USA ja Saudi Araabia eksportijad, isegi kui nad sidusid oma müügihinna liidu turul Euroopa lepingulise hinnaga, surusid etüleenglükooli müügihinna alla, suurendades ostjatele pakutavat allahindlust, ei kehtinud nende etüleenglükooli müügi suhtes ning hinnamuutused tulenesid üksnes Euroopa lepingulise hinna kõikumisest.

(150)

SABIC ja MEGlobal Americas näivad viitavat sellele, et liidu etüleenglükooliturg on teatud määral liidu tootjate ja eksportijate vahel ära jaotatud ning nende vahel puudub konkurents. SABIC ja MEGlobal Americas ei mõista, et isegi kui konsultatsioonifirmade uuringutes osalevad ja annavad neile Euroopa lepingulise hinna kehtestamiseks vajalikku teavet oma müügilepingute kohta ainult liidu tootjad, siis kui liidu tootjad peavad oma klientidega läbirääkimisi hinna üle liidu turul, mõjutab konkurents eksportijatega hinnaläbirääkimisi. Liidu tootjad konkureerivad eksportijate, importijate ja kauplejatega, sest kasutajad saavad etüleenglükooli osta ükskõik kellelt neist. Asjaomaste riikide eksportijate surve tõttu liidu turul langetasid liidu tootjad oma müügihindu, et säilitada vähemalt osa oma turuosast, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 188–190 ja 213. Kuna igat liiki müüjad seovad oma müügihinna Euroopa lepingulise hinnaga, avaldatakse hinnasurvet allahindluse kaudu, nagu on üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 213. Seepärast lükati see väide tagasi.

(151)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes leidis Saudi Araabia valitsus, et komisjon ei selgitanud piisavalt „arvestusliku CIF-väärtuse“ kasutamist hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel, välja arvatud seda, et ta kohaldas analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõiget 9. Saudi Araabia valitsus, SABIC ja MEGlobal Americas väitsid, et alusmääruse artikli 2 lõikes 9 käsitletakse ekspordihinna kindlakstegemist dumpingumarginaali, mitte kahjumarginaali kindlaksmääramiseks, ning palusid komisjonil võtta Saudi Araabiast pärit impordi hinnamõju hindamisel aluseks selle impordi tegelikud hinnad.

(152)

Mis puudutab hinna allalöömise arvutamist, siis komisjon võttis arvesse hetke, mil impordil tekkis liidu turul konkurents liidu tootjate toodetega, ja vaatles seepärast esimese sõltumatu isiku ostuhinda, sest see isik sai valida, kas hankida tooteid liidu tootmisharult või välisriikide tarnijatelt. Seotud importijatele suunatud ekspordihindade puhul kasutati alusmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatud metoodikat. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamine analoogia põhjal võimaldab kindlaks määrata hinna, mis on täielikult võrreldav hinnaga, mida kasutatakse, kui uuritakse müüki sõltumatutele klientidele, ja ka liidu tootmisharu müügihinnaga. Seepärast oli müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine seotud importija edasimüügihinnast sõltumatutele klientidele põhjendatud.

(153)

Selline mahaarvamine oli vajalik ka turuhinnast madalama hinnaga müügi täpseks arvutamiseks. Liidu tootmisharu sihthind põhines tema tootmiskuludel ja sihtkasumil, võtmata arvesse seda, kas tooteid müüdi liidus seejärel seotud või sõltumatutele klientidele, ning seega ei arvestatud ka liidus asuvate seotud müügiüksuste müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(154)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(155)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC väidet, et ta järgis Euroopa lepingulist hinda, mitte ei kehtestanud seda, et SABIC on liidu turul hindade järgija, mitte hinnakujundaja, kuna hinnad määravad liidu tootjad ja kasutajad.

(156)

Nagu on selgitatud põhjenduses 150, konkureerivad liidu tootjad eksportijate, importijate ja kauplejatega, sest kasutajad saavad etüleenglükooli osta ükskõik kellelt neist. Seega kui liidu tootjad peavad oma klientidega läbirääkimisi hinna üle liidu turul, mõjutab hinnaläbirääkimisi konkurents eksportijatega. Lisaks meenutatakse, et Euroopa lepinguline hind on ainult üks lõpphinna element ja asjaomaste isikute vaheline konkurents põhineb Euroopa lepingulise hinna suhtes kohaldatud allahindlustel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(157)

Kuna selle jaotise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 162–168 esitatud järeldused.

(158)

SABIC, MEGlobal Americas ja Saudi Araabia valitsus väitsid, et kahju ja põhjusliku seose hindamine, mis põhines eri ajavahemike – 2017., 2018., ja 2019. aasta ning 2019. aasta juuli kuni 2020. aasta juuni (uurimisperiood) – andmete võrdlusel, ei anna olukorrast täpset ja erapooletut ülevaadet, sest 2019. aasta ja uurimisperiood kattuvad suuresti. Saudi Araabia valitsus viitas sellega seoses apellatsioonikogu aruandele juhtumis „Mehhiko – dumpinguvastased meetmed riisi suhtes“, (17) milles leiti, et kahe väga sarnase andmekogumi võrdlemine ei saa anda „täpset ja erapooletut ülevaadet“, kuna see ei võimalda suundumusi objektiivselt kindlaks teha. Peale selle väideti, et etüleenglükooli müügi hooajalisuse ja tsüklilisuse tõttu oli võrdlus moonutatud. Lõpuks väideti, et komisjon oleks pidanud tegema aastapõhise analüüsi, selle asemel et tugineda kahju hindamisel peamiselt uurimisperioodi ja 2017. aasta võrdlusele, sest suundumused ei ole olnud vaatlusalusel perioodil lineaarsed.

(159)

Asjaolu, et osa uurimisperioodist kattus osaliselt viimase täieliku kalendri-/majandusaasta kuue kuuga, ei moonutanud kahju ja põhjusliku seose hinnangut, kuna seda hindamist tehti kogu vaatlusalusel perioodil, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 68. Lisaks minimeerib etüleenglükooli müügi väidetavat hooajalisust ja tsüklilisust asjaolu, et hindamine hõlmab terveid kalendriaastaid ja uurimisperiood koosneb samuti 12 kuust. Lisaks ei põhinenud kahju hindamine peamiselt uurimisperioodi ja 2017. aasta võrdlusel. Komisjon võttis arvesse kõigi makro- ja mikromajanduslike näitajate dünaamikat kogu vaatlusalusel perioodil. Seepärast lükati see väide tagasi.

(160)

SABIC ja MEGlobal Americas väitsid ka, et asjaolu, et komisjon ei täpsustanud ajutises määruses, et ta on kontrollinud kaebuse esitaja esitatud andmeid makromajanduslike näitajate kohta, tekitab küsimusi selle teabe täpsuse kohta.

(161)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Ajutises määruses jättis komisjon tahtmatult täpsustamata, et kaebuse esitajalt saadud makromajanduslikke näitajaid puudutavate küsimuste vastuseid ristkontrolliti kaugmeetodil ristkontrolli käigus. Äriühingutel SABIC ja MEGlobal Americas oli siiski mittekonfidentsiaalses uurimistoimikus juurdepääs kaugmeetodil ristkontrolli aruande mittekonfidentsiaalsele versioonile, milles oli täpsustatud, et komisjon ristkontrollis makromajanduslikke näitajaid puudutavate küsimuste vastuseid, ja sellega seotud kaebuse esitaja vastuste puudustele tähelepanu juhtivatele kirjadele. Lisaks nimetas komisjon ajutises määruses iga makromajanduslikke näitajaid sisaldava tabeli allikana kaebuse esitajalt küsimustikule saadud kontrollitud vastuseid.

(162)

SABIC ja MEGlobal Americas väitsid ka, et komisjon kasutas makromajanduslike ja mikromajanduslike näitajate hindamiseks kahte andmekogumit ning see võis põhjustada järelduste subjektiivsust ning ei vastanud alusmääruse artikli 3 lõikega 2 kehtestatud rangetele standarditele. MEGlobal Americas palus komisjonil teha järeldused valimisse kaasatud tootjate või kõigi liidu tootjatega seotud andmete põhjal.

(163)

Kui liidu tootmisharu koosneb paljudest tootjatest, peab komisjon tegema kooskõlas alusmääruse artikliga 17 liidu tootjate väljavõttelise uuringu. Hoolimata väljavõttelise uuringu kasutamisest on komisjon siiski kohustatud hindama kogu liidu tootmisharu ja seepärast hinnatakse makromajanduslikke näitajaid kogu liidu tootmisharu tasandil. Makromajanduslike näitajate jaoks andmete kogumiseks saatis komisjon kaebuse esitajale küsimustiku ja viimane esitas nõutud teabe. Nagu on selgitatud põhjenduses 161, ristkontrollis komisjon seda teavet samal viisil nagu tootjate esitatud teavet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(164)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordasid Saudi Araabia valitsus ja SABIC põhjenduses 158 käsitletud väidet, lisamata selle kohta uusi asjaolusid.

(165)

Seepärast jääb komisjon oma põhjenduses 159 esitatud järelduste juurde.

(166)

Peale selle väitis Saudi Araabia valitsus, et komisjon ei esitanud ühtegi põhjendatud ja piisavat selgitust, miks positiivseid suundumusi näitavad tegurid ei mõjutanud üldist järeldust liidu tootmisharu olukorra kohta. Lisaks väideti, et mitu konkreetset järeldust liidu tootmisharu olukorra kohta tekitavad kahtlusi analüüsi täpsuse ja objektiivsuse suhtes.

(167)

Komisjon märkis, et Saudi Araabia valitsus ei täpsustanud, millistele positiivseid suundumusi näitavatele teguritele või konkreetsetele järeldustele liidu tootmisharu olukorra kohta ta viitas. Seepärast lükati see väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

(168)

Peale selle väitis Saudi Araabia valitsus, et komisjon ei selgitanud piisavalt, miks ei seaks kahe andmekogumi kasutamine makromajanduslike ja mikromajanduslike näitajate hindamiseks ohtu hindamise ja järelduste objektiivsust.

(169)

Komisjon märkis, et Saudi Araabia valitsus ei täpsustanud, miks ei olnud põhjenduses 163 selle kohta esitatud selgitused piisavad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(170)

Peale selle väitsid Saudi Araabia valitsus ja SABIC, et komisjon ei andnud liidu tootjaid tervikuna käsitleva teabe usaldusväärsuse kohta rahuldavat selgitust, vaid märkis lihtsalt, et ta ristkontrollis teavet.

(171)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu on selgitatud põhjenduses 163, ristkontrollis komisjon seda teavet samal viisil nagu teiste isikute esitatud teavet. See tähendab, et komisjon tegi kaebuse esitaja suhtes kaugmeetodil ristkontrolli, nagu ta tegi teiste isikute puhul, ning ristkontrollis muu hulgas esitatud teabe allikat ja kasutatud arvutusmetoodikat. Seepärast lükati see väide tagasi.

(172)

Kuna selle jaotise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 169–173 esitatud järeldused.

(173)

SABIC väitis, et komisjon võrdles ajutise määruse põhjenduses 175 ekslikult impordimahtu liidu tootmise suundumustega, sest impordimahu ja tootmise suundumuste vahel puudus range seos.

(174)

Komisjon ei ole selle väitega nõus. Ajutise määruse põhjenduses 175 on esitatud faktid. SABIC ei vaidlusta neid järeldusi. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(175)

SABIC väitis, et komisjon ei võtnud liidu tootmisharu kasvu analüüsis arvesse muude etüleeni tootmisahela järgmise etapi toodete müügi suurenemist.

(176)

Käesolev uurimine hõlmab etüleenglükooli, mitte muid etüleeni tootmisahela järgmise etapi tooteid. Muude etüleeni tootmisahela järgmise etapi toodete hulga väidetav suurenemine ei mõjuta liidu etüleenglükoolitootjate kahju hindamist. Komisjon hindas ajutise määruse põhjendustes 228–231 põhjusliku seose hindamisel muude etüleeni tootmisahela järgmise etapi toodete hulga väidetava suurenemise mõju kui liidu etüleenglükoolitootjate kantud olulise kahju põhjust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(177)

SABIC väitis, et komisjon ei selgitanud suletud turule müügi kõrgemat hinda.

(178)

Suletud turule müügi hind oli 2019. aastal ja uurimisperioodil kõrgem kui vabaturule müügi hind. Selle põhjuseks oli, et liidu tootmisharu kohaldas endaga seotud äriühingute suhtes väiksemaid etüleenglükooli Euroopa lepingulise hinna allahindlusi kui sõltumatute klientide suhtes.

(179)

Kuna makromajanduslike näitajate kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 174–186 esitatud järeldused.

(180)

SABIC väitis, et komisjon ei võtnud arvesse, et 2018. aastal, mil liidu tootjad olid uurimisperioodiga võrreldes kõige kasumlikumad, olid investeeringud piiratud.

(181)

Nagu on selgitatud põhjenduses 199, oli liidu tootmisharu investeeringute eesmärk asendada vananenud põhivara. Investeeringute väiksus 2018. aastal, kui liidu tootmisharu oli kõige kasumlikum, näitab üksnes seda, et liidu tootmisharul ei olnud vaja rohkem vananenud põhivara asendada.

(182)

Kuna mikromajanduslike näitajate kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 187–201 esitatud järeldused.

(183)

SABIC, MEGlobal Americas ja CPME väitsid, et komisjon peaks arvesse võtma uurimisperioodijärgseid andmeid, sest etüleenglükooli Euroopa lepinguline hind tõusis pärast uurimisperioodi, mis tõi väidetavalt kaasa liidu tootjate kasumlikkuse märkimisväärse paranemise, ning uurimisperioodi mõjutasid COVID-19 pandeemia ja madalad hinnad kogu maailmas.

(184)

Seoses kahju analüüsiga tuletab komisjon meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1 ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Lisaks ei ole toimikus teavet, mis kinnitaks, et mis tahes väidetav hinnatõus tooks kaasa liidu tootjate majandusliku olukorra paranemise või et mis tahes uurimisperioodijärgne muutus oleks aja jooksul jätkusuutlik, mitte üksnes ajutine muutus, võttes arvesse turu arengut COVID-19 pandeemia kontekstis. Seepärast lükati see väide tagasi.

(185)

SABIC väitis, et paljudel liidu etüleenglükoolitootjatel on integreeritud etüleeni tootmisrajatised ja seepärast ei tohiks arvesse võtta üksnes etüleenglükooliga seotud kasumimarginaali, sest liidu tootjad võivad otsustada teenida kogu oma kasumi või enamiku sellest etüleeni tootmise etapis, ning seetõttu tuleb liidu tootjate kasumlikkuse objektiivseks hindamiseks arvesse võtta integreeritud väärtusahela kasumlikkust.

(186)

Käesolev uurimine hõlmab etüleenglükooli, mitte etüleeni. Seepärast peab komisjon hindama etüleenglükooli, mitte etüleeni kasumlikkust. Sellest olenemata hindas komisjon etüleenglükooli tootmiskulude hindamisel nende liidu tootjate puhul, kes tarnisid etüleenglükooli kontsernisiseselt, kas etüleenglükooli tootmiskuludes sisalduvaid etüleeniga seotud kulusid kajastati raamatupidamisdokumentides mõistlike hindadega, et mitte vähendada etüleenglükooli kasumlikkust etüleeniga seotud kulude kunstliku suurendamisega. Uurimine näitas, et liidu tootjad võtsid etüleenglükooli tootmiskuludes etüleeniga seotud kuludena arvesse etüleeni tootmiskulusid pluss väikest marginaali. Seega ei toimunud kasumi ülekandmist etüleenglükoolilt etüleenile. Seepärast lükati see väide tagasi.

(187)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC väidet, et pärast uurimisperioodi hinnad tõusid. Veel väitis ta, et hinnatõus ei olnud ajutine areng ja et ta esitas selle kohta tõendeid. SABICi mainitud tõendid esitati üksnes konfidentsiaalselt. Need näitasid etüleenglükooli prognoositud Euroopa lepingulist hinda kuni 2022. aasta detsembrini. Selle teabe allikas on Wood Mackenzie. CPME kordas ka väidet, et pärast uurimisperioodi etüleenglükooli Euroopa lepinguline hind tõusis. Ta esitas graafiku, millel on kujutatud etüleenglükooli Euroopa lepinguline hind ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta oktoobrini. Ta esitas ka graafiku, millel on kujutatud etüleenglükooli Euroopa lepingulise hinna ja etüleeni Euroopa lepingulise hinna vahe. Ta väitis, et tänu etüleenglükooli ja etüleeni Euroopa lepingulise hinna suundumusele toibus liidu tootmisharu uurimisperioodil kantud olulisest kahjust.

(188)

Nagu on selgitatud põhjenduses 184, ei võeta vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1 teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Huvitatud isikute esitatud uurimisperioodijärgne teave ei mõjuta järeldust, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju.

(189)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis MEGlobal Americas, et komisjoni järelduste põhjal oli teatava liidu tootja toodetud etüleenglükooli müügihind märkimisväärselt madalam kui importija müügihind, mis omakorda oli madalam kui MEGlobal Internationali müügihind. See kinnitas seda, et liidu tootja müüs oma etüleenglükooli hindadega, mis olid märkimisväärselt madalamad kui äriühingu MEGlobal Americas toodetud etüleenglükooli impordi hinnad, ja seetõttu vastutas kõnealune liidu tootja kahju eest, mida ta enda väitel kandis. Peale selle palus MEGlobal Americas komisjonil kinnitada, et ta järgis kahjumarginaali ja olulise kahju hindamisel sama lähenemisviisi, mida järgiti ekspordihinna arvutamisel teatava liidu tootja toodetud etüleenglükooli müügi puhul Equipolymersile.

(190)

Komisjon märkis, et MEGlobal Americas mõistis valesti põhjenduses 106 viidatud eraldi avalikustatud teabes esitatud analüüsi. Hind, millele MEGlobal Americas põhjenduses 189 osutas, ei olnud asjaomase liidu tootja müügihind, vaid MEGlobal Europe’i ostuhind, mida küsis temaga seotud äriühing, mis sai etüleenglükooli liidu tootjalt vahetuslepingu alusel, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 145. Seepärast lükati need väited põhjendamatuse tõttu tagasi.

(191)

Kuna kahju suhtes tehtud järelduse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 202–208 esitatud järeldused.

(192)

MEGlobal Americas väitis, et liidu tootmisharu tulemuste ning USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi vahel puudub seos, kuna USAst ja Saudi Araabiast pärit etüleenglükooli impordi maht suurenes 2017.–2018. aastal 19,4 %, samal ajal kui liidu tootjate müügimaht liidu turul vähenes samal perioodil vaid 0,12 %. Peale selle väideti, et kuigi USAst ja Saudi Araabiast pärit import suurenes 2017.–2019. aastal lineaarselt, ei olnud liidu tootjate tulemused lineaarsed. Eelkõige tõusis liidu tootjate hinnatase liidu turul 2017.–2018. aastal 5 protsendipunkti, enne kui see 2019. aastal langes, samal ajal kui ühiku tootmiskulud jäid 2017.–2019. aastal olenemata USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi kasvust stabiilseks.

(193)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Asjaomaste riikide turuosa 19,4 % suurenemine 2017.–2018. aastal oli tingitud mahtude suurenemisest, mis müüdi hindadega, mis ei põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju. Import USAst ja Saudi Araabiast ei suurenenud 2017.–2019. aastal lineaarselt. Lineaarne suurenemine tähendab pidevat iga-aastast kasvu. 2017.–2018. aastal suurenes import asjaomastest riikidest 93 499 tonni, kuid 2018.–2019. aastal 128 383 tonni (37 % rohkem kui 2017.–2018. aastal). Lisaks suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa 2017.–2018. aastal 4,6 protsendipunkti ning 2018.–2019. aastal 7,7 protsendipunkti. Peale selle suurenes USAst pärit impordi turuosa 2018.–2019. aastal 4,6 %st 12,9 %ni. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 212, on etüleenglükool väga läbipaistval turul müüdav homogeenne kaup. Lisaks on USA eksportivad tootjad orienteeritud ekspordile ja nende tootmisvõimsus suureneb, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 247. Neis tingimustes pidid USA eksportivad tootjad oma turuosa suurendamiseks liidu turul müüma etüleenglükooli liidu turul madalama hinnaga kui liidu tootmisharu ja Saudi Araabia eksportivad tootjad. Viimased pidi järgima USA äriühingute hinnakäitumist, et kaitsta oma turuosa liidu turul. Liidu tootjad pidid oma turuosa kaitsmiseks samuti hindu alandama. Hinnasurve oli siiski nii suur, et liidu tootmisharu kaotas vabaturul 7,3 protsendipunkti turuosast. Kuigi ka ühiku tootmiskulu vähenes 2018.–2019. aastal, tähendas see müügihinna langus liidu tootmisharule 2019. aastal 8,3–10,2 % suurust kahjumit. Pealegi ei olnud liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu 2017.–2019. aastal stabiilne, nagu väidab MEGlobal Americas, vaid kõikus. See suurenes kõigepealt 2017.–2018. aastal 3 % ning vähenes seejärel 2018.–2019. aastal 2 %. Seepärast oli liidu tootmisharu asjaomastest riikidest pärit madalama hinnaga impordi hinnasurve tõttu sunnitud oma turuosa säilitamiseks kehtestama hinnad 2019. aastal kuludest tunduvalt madalamal tasemel. Seega on dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel selge seos.

(194)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 210–213 esitatud järeldused.

(195)

MEGlobal Americas väitis, et komisjon ei käsitlenud muude tegurite kui USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi mõju, mis võis kaasa aidata liidu tootmisharu tulemuste halvenemisele.

(196)

Komisjon viitab ajutise määruse põhjendustele 210–253, milles on üksikasjalikult analüüsitud 13 sellise teguri mõju. Seepärast lükati see väide tagasi.

(197)

SABIC väitis, et komisjon ei pidanud nõudluse vähenemist veel üheks kahju põhjuseks, kuigi see on sõnaselgelt loetletud alusmääruse artikli 3 lõikes 7.

(198)

Ajutises määruses hindas komisjon lisaks dumpinguhinnaga impordile veel 13 tegurit, mis võisid mõjutada liidu tootmisharu kantud olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõikes 7 on mainitud nõudluse vähenemist. Komisjon ei nimetanud nende tegurite hulgas eraldi tarbimist, sest tarbimine vabaturul oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Seepärast lükati see väide tagasi.

(199)

SABIC, Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon väitsid, et komisjon ei arvestanud kahju põhjusena ühe liidu tootja õnnetust, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 176.

(200)

Nagu on näidatud ajutise määruse tabelis 4, vähenes liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsus uurimisperioodil 2019. aastaga võrreldes vaid 3 %. Nimetatud õnnetus toimus 2020. aasta jaanuaris, seega uurimisperioodi teisel poolel. Nagu ajutises määruses selgitatud, ilmnes uurimise käigus, et liidu tootmisharu olukord hakkas märkimisväärselt halvenema juba 2019. aastal, st enne õnnetust. See äriühing on ka väiketootja ja seepärast mõjutas tema õnnetusjärgne tootmismahu vähenemine 2020. aastal liidu tootmisharu tootmismahu vähenemise suundumust uurimisperioodil vähesel määral.

(201)

MEGlobal Americas väitis, et komisjon ei ole teinud täielikku mitteomistamise analüüsi, sest ta ei hinnanud muude kahjuteguritena 1) liidu tootmisharu suuri tootmiskulusid ja 2) etüleeniostjate kartelli (18).

(202)

Komisjon märgib, et äriühingu MEGlobal Americas esile toodud kaks tegurit on üksteisega vastuolus. Ühest küljest väitis MEGlobal Americas, et liidu tootmisharu tootmiskulud olid suured, ja teisest küljest, et need olid etüleeniostjate kartelli tõttu väikesed, ning seejärel, et mõlemad põhjustavad liidu tootmisharule kahju. Komisjon soovib sellest olenemata esitada järgmised selgitused. Esiteks on ajutise määruse põhjenduses 235 hinnatud, kas liidu tootmisharu suuremate tootmiskulude näol oli tegemist muu kahjuteguriga kui dumpinguhinnaga impordiga. Teiseks kestis etüleeniostjate kartell 2017. aasta märtsini. Kartelli eesmärk oli hoida etüleeni hind turuhinnast madalam. Äriühing ei ole selgitanud kuidas kartell mõjutas etüleenglükoolitootjate majanduslikku olukorda ega esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(203)

Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon väitsid, et suletud turule müügi vähenemine, mis ei olnud tingitud impordist, isegi kui see oli väike, mõjutas liidu tootmisharu kahjuolukorda.

(204)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Suletud turul müüdi asjaomast toodet peamiselt jahutusvedelike sektorile. Jahutusvedelike sektori nõudlus etüleenglükooli järele vähenes COVID-19 pandeemia tõttu, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 238. Peale selle järeldas komisjon ajutise määruse põhjenduses 227, et suletud turule müügi vähenemine ei aidanud märkimisväärselt kaasa liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisele ega selgitanud seda.

(205)

Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon väitsid ka, et Venemaalt ja Kuveidist pärit ning USAst ja Saudi Araabiast pärit impordist madalama hinnaga importi ei tohiks jätta arvesse võtmata, kuna see oli üksnes marginaalne, nagu komisjon märkis ajutise määruse põhjenduses 219.

(206)

Tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil oli USAst pärit impordi turuosa vahemikus 3,8–18 %, samal ajal kui Saudi Araabiast pärit impordi turuosa oli vahemikus 26,1–31,3 % ning kumuleeritud arvestuses oli see vahemikus 31,6–44,1 %. Venemaalt pärit impordi turuosa oli vahemikus 0,6–1,3 %, samal ajal kui Kuveidist pärit impordi turuosa oli vahemikus 0–1,0 %. Seega isegi kui Venemaalt ja Kuveidist pärit impordi hinnad olid vaatlusaluse perioodi teatavatel aastatel madalamad kui USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi hinnad, oleks Venemaalt ja Kuveidist pärit impordil, arvestades selle märkimisväärselt väiksemat turuosa kui USAst ja Saudi Araabiast pärit impordil, saanud olla liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule üksnes marginaalne mõju, kui sedagi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(207)

MEGlobal Americas, Arteco, Oxyde, Helm, Tricon ja CPME väitsid ka, et kuigi komisjon leidis, et liidu tootjatele on kahju tekitanud mitu tegurit, nagu import kolmandatest riikidest, COVID-19 pandeemia, suletud turule müügi vähenemine ja ühe liidu tootja õnnetus, ei taganud komisjon vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 7, et nende põhjuste mõju ei omistataks USAst ja Saudi Araabiast pärit impordile. Lisaks väideti, et see tähendab, et kahjumarginaali kindlaksmääramisel ei tohiks arvesse võtta kahjulikke mõjusid, mida põhjustasid muud tegurid kui kõnealune import.

(208)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Esiteks järeldas komisjon ajutise määruse põhjendustes 219, 240 ja 227 ning käesoleva määruse põhjenduses 200, et need tegurid ei nõrgendanud põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Peamine tegur oli tegelikult import USAst ja Saudi Araabiast. Teiseks tuleb kahjumarginaal kindlaks määrata alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d kohaselt. Seepärast tegi komisjon kindlaks sihthinna ja kasumlikkuse taseme, võttes arvesse loetletud tegureid.

(209)

Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon väitsid, et mitme omavahel seotud ja liidu tootmisharu väidetavat kahjuolukorda põhjendava teguri tõttu oleks komisjon pidanud tervikuna arvesse võtma seda, et etüleenglükooli tuleb käsitada tervikliku kaubana.

(210)

Esiteks väideti, et etüleenglükooli hinnad põhinesid valemil, mis järgis hindu Aasias, mis vaatlusalusel perioodil langesid, ning seepärast ei saanud import ühestki riigist mõjutada liidu turgu ega tekitada kahju, sest hinnad määrati kindlaks kooskõlas Aasia, mitte Euroopa tingimustega. Selle väite esitas ka CPME. Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon väitsid veel, et USA ja Saudi Araabia tootjate pakutud allahindlused ei mõjuta etüleenglükooli hindu liidus. Nad väitsid ka, et kuna USA import ei löönud liidu hindu alla, tähendas see, et USA tootjate pakutud allahindlused ei olnud liidu tootjate pakutud allahindlustest suuremad.

(211)

Teiseks väideti, et liidu tootjate USA ja Saudi Araabia tootjatest suuremad kulud vähendasid liidu tootjate suutlikkust teenida kasumit, kui etüleenglükooli hinnad langesid terves maailmas.

(212)

Kolmandaks väideti, et etüleenglükooli ja etüleeni hinna vahe vähenemise tõttu otsustasid liidu tootjad suunata oma tootmise kasumlikumatele etüleenoksiidi derivaatidele. Seda väidet kordas ka CPME. Lisaks väitis LCLA ekslikult, et komisjon möönis ajutise määruse põhjenduses 229, et liidu tootmisharu vähendas etüleenglükooli tootmist, et toota etüleenoksiidi derivaate, kuna neid müüdi etüleenglükoolist kõrgema hinnaga. LCLA väitis ka, et komisjon oleks pidanud kindlaks tegema, kui palju vähenes etüleenglükooli tootmine liidu tootmisharu otsuse tõttu keskenduda etüleenoksiidi derivaatidele, ning hindama, kas see näitaja on seotud etüleenoksiidi tootmismahu suurenemisega. Arteco, Oxyde, Helm, Tricon ja CPME väitsid ka, et toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et liidu tootjatel oleks juurdepääs piisavale kogusele etüleenoksiidile, et toota nii etüleenglükooli kui ka muid etüleenoksiidi derivaate. Veel väideti, et tootjatel on eri toodete valmistamiseks vajaliku etüleeni jaoks piiratud arvul tarnijaid ning et kitsaskohti teravdasid veelgi vabaturul müüdavad etüleeni ja etüleenoksiidi kogused, mis ei olnud seega enam kättesaadavad tootmisahela järgmise etapi toodete, näiteks etüleenglükooli töötlemiseks. Lisaks märgiti, et 2019. ja 2020. aastal kasutasid liidu etüleenglükoolitootjad oma etüleenoksiidi tootmisvõimsust peamiselt ja üha enam muude etüleenoksiidi derivaatide kui etüleenglükooli tootmiseks. Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon väitsid, et etüleenoksiidi tootmiseks ettenähtud tootmisvõimsuse kavandatud suurendamine ei näidanud, et liidu tootjad olid keskendunud etüleenglükooli tootmisele. Tegelikult näitas see seda, et kogu etüleeni ja etüleenoksiidi tarneahelat ei mõjutanud kahju, vaid teadlik valik keskenduda etüleenoksiidi ja selle muude derivaatide kui etüleenglükooli tootmisele ja müügile.

(213)

Kõigepealt märgib komisjon, et huvitatud isikud räägivad oma väidetes etüleenglükooli hindade kohta liidu turul iseendale vastu. Ühest küljest märkisid SABIC ja MEGlobal Americas, et hinnad liidu turul määrasid kindlaks liidu tootjad, nagu on kirjeldatud põhjenduses 149. Teisest küljest väitsid Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon, et hinnad liidu turul määrati kindlaks kooskõlas Aasia, mitte Euroopa tingimustega. Üldjuhul pannakse turuhinnad paika kõnealusel turul valitseva pakkumise ja nõudluse põhjal. Arbitraaži tõttu on hinnad eri turgudel, nagu Euroopa või Aasia turg, teataval määral kooskõlas. Etüleenglükooli müügihind liidu turul põhineb Euroopa lepingulisel hinnal, millest on maha arvatud allahindlus. Kuna allahindlused võivad olla vahemikus 13–20 %, mis on sellise homogeense kauba nagu etüleenglükooli puhul märkimisväärsed, mõjutavad nad olulisel määral etüleenglükooli lõpphinda liidu turul. Seetõttu määrab Euroopa lepinguline hind vaid osa liidu turu hinnatasemest ja hinnasurves, mida eksportijad liidu turul avaldavad, on põhielemendiks allahindlused, mida müüjad etüleenglükooli Euroopa lepingulise hinna suhtes kohaldavad. Allahindlusi mõjutab konkurents liidu turul ja need ei ole seotud Euroopa lepingulise hinna taseme ega Aasia hindadega. Kuigi Euroopa lepingulise hinna tase on avalik, on müüjate kasutatavad allahindlused konfidentsiaalsed. Uurimine näitas, et allahindlused on müüjati erinevad ja et müüjad kohaldavad eri klientidele erinevaid allahindlusi. Peale selle on allahindluste tasemed teatavate eksportijate puhul 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes suurenenud. Lisaks ei tähenda see, et USAst pärit import ei löö liidu tootjate hindu alla, et USA tootjate pakutud allahindlused ei olnud liidu tootjate pakutud allahindlustest suuremad, nagu huvitatud isikud väidavad. Liidu tootmisharu hinnad on kahjumit tootvad, kuna neid alandasid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad, mis omakorda tulenesid suurematest allahindlustest.

(214)

Komisjon märkis ajutises määruses, et etüleeni hinnad liidus on kõrgemad kui Saudi Araabias või USAs, sest etüleeni tootmiseks kasutatakse teistsuguseid tooraineid. Etüleeni hinnavahe ei ole siiski liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemise põhielement. Kuigi etüleenglükooli Euroopa lepingulise hinna langus vähendas liidu tootmisharu kasumlikkust, sundis eksportivate tootjate dumpinguhindade hinnasurve ja allahindluste suurendamine liidu turul liidu tootmisharu ka oma allahindlusi suurendama, mis viis ajutise määruse põhjenduses 203 tuvastatud hindade allasurumiseni. Kuigi etüleenglükooli Euroopa lepinguline hind langes tõesti rohkem kui etüleeni hind ning etüleenglükooli ja etüleeni Euroopa lepingulise hinna vaheline marginaal vähenes, mis selgitab osaliselt liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemist sellisel läbipaistval turul nagu etüleenglükooli turg, kus kõik turuosalised seovad müügihinna Euroopa lepingulise hinnaga, toimub konkurents Euroopa lepingulise hinna suhtes kohaldatavate allahindluste tasemel. Euroopa lepingulise hinna tase mõjutab kõiki asjassepuutuvaid isikuid, kuid isegi kui etüleenglükooli Euroopa lepinguline hind tõuseb, siis seni, kuni asjaomaste riikide eksportijad jätkavad liidu turul dumpinguhindadega müüki koos suuremate allahindlustega kui liidu tootmisharu, kaotavad liidu tootjad endiselt turuosa, kui nad ei lase oma hindu allahindluse kaudu samale tasemele kahjustavate hindadega, millega nad konkureerivad ja mis on nende tootmiskuludest madalamad.

(215)

Asjaomased isikud ei ole peale väidete ja spekulatsioonide esitanud ühtki tõendit selle kohta, et liidu tootmisharul oli vaja etüleenoksiidi derivaatide tootmise suurendamiseks vähendada etüleenglükooli tootmist. Ei ole välistatud, et mõni liidu etüleenglükoolitootja suurendas etüleenoksiidi derivaatide tootmist ja seetõttu suurenes etüleenoksiidi tarbimine etüleenoksiidi derivaatide tootmiseks, kuid see ei tähenda, et see suurenemine oli võimalik üksnes etüleenglükooli tootmise samaaegse vähendamise korral. Väide, et etüleenitarned liidu etüleenglükoolitootjatele olid piiratud, ei olnud põhjendatud. Mõni liidu tootja toodab etüleeni, samuti müüvad nad etüleeni teistele sõltumatutele isikutele ning valimisse kaasatud liidu etüleenglükoolitootjad on ühendatud ka torustikuga (19) etüleeni transportimiseks Antwerpeni ja Rotterdami, Euroopa kahe suurima sadama- ja tööstuskompleksi vahel. Peale selle müüvad etüleenglükoolitootjad etüleenoksiidi vaid väga väikestes kogustes, kuna etüleenoksiid on tuleohtlik gaas ja seetõttu on selle transportimine ohtlik. Nagu on selgitatud ajutises määruses, on liidu tootmisharu endiselt keskendunud etüleenglükooli tootmisele liidus. Hoolimata märkimisväärsest kahjumist, mis oli 2019. aastal 8,3–10,2 % ja uurimisperioodil 10,8–13,2 %, kasutas liidu tootmisharu 2019. aastal ikkagi 65,6 % ja uurimisperioodil 63,8 % oma etüleenglükooli tootmisvõimsusest, kuigi ta oleks võinud tootmise peatada ja keskenduda muudele etüleenoksiidi derivaatidele, nagu väitsid huvitatud isikud. Lisaks ei ole komisjon ajutise määruse põhjenduses 229 või mõnes muus põhjenduses kordagi möönnud, et liidu tootmisharu vähendas etüleenglükooli tootmist etüleenoksiidi derivaatide tootmiseks, sest neid müüdi etüleenglükoolist kõrgema hinnaga, nagu väitis LCLA. Tegelikult märkis komisjon ajutise määruse põhjenduses 229, et liidu tootmisharu oli sunnitud etüleenglükooli tootmist vähendama, kuna selle müügihind oli asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurve tõttu tootmiskuludest märkimisväärselt madalam. Uurimine ei ole näidanud, et liidu tootmisharul oleks olnud puudus peamisest toorainest – etüleenist – ning LCLA ei ole esitanud tõendeid, et liidu tootmisharu pidi etüleenoksiidi derivaatide tootmise suurendamiseks vähendama etüleenglükooli tootmist. Seega ei ole käesoleva uurimise puhul oluline, kas liidu tootmisharu suurendas etüleenoksiidi derivaatide tootmist või mitte, sest puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et ainus viis, kuidas liidu tootmisharu sai sellist suurenemist saavutada, oli vähendada etüleenglükooli mahtu. Lisaks ei tähenda see, et liidu tootjad suurendavad muude toodete tootmisvõimsust, et nad ei kavatse enam etüleenglükooli toota. Käesolev uurimine ei hõlma kogu etüleeni ja etüleenoksiidi tarneahelat, vaid ainult etüleenglükooli. Seetõttu ei saa komisjon seoses Arteco väitega kommenteerida, kas kahju mõjutab kogu etüleeni ja etüleenoksiidi tarneahelat. Igal juhul tuvastati uurimise käigus selgelt, et liidu tootmisharu vähendas 2019. aastal etüleenglükooli tootmist etüleenglükooli turu tingimuste halvenemise tõttu asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga impordi hüppelise suurenemise tagajärjel.

(216)

Arteco, Oxyde ja Helm väitsid ka, et pärast uurimisperioodi suurenes madalate hindadega import muudest riikidest, nagu Kuveit, Hiina, Jaapan, Singapur ja Taiwan, ning seetõttu on oht, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine suunab USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi ümber, ilma et liidu tootjad sellest mingit kasu saaksid.

(217)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Arteco esitatud teabest nähtub, et Hiinast, Singapurist ja Taiwanist pärit impordi hinnad on kõrgemad kui USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi hinnad pärast uurimisperioodi. Peale selle ei ole toimikus tõendeid, mis näitaksid, et see import toimub dumpinguhindadega ja tekitab liidu tootmisharule kahju.

(218)

Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon väitsid, et turukonsultantide andmete põhjal on Hiina endiselt USA etüleenglükooli peamine saaja ja seega komisjon üksnes spekuleeris, kui märkis ajutise määruse põhjenduses 247, et Hiina etüleenglükooli tootmisharu suurendab tootmisvõimsust ka selleks, et muutuda impordist sõltumatuks, ning seetõttu on tõenäoline, et USA tootjad jäävad huvitatuks liidu turust. Arteco väitis veel, et Türgist oli tegelikult saanud USA eksportijate jaoks oluline sihtkoht.

(219)

Komisjon märgib esmalt, et ajutise määruse põhjenduses 247 käsitletud väide oli puhas spekulatsioon, kuigi esildises esitati see kindla fakti pähe. Komisjoni vastus oli siiski ettevaatlikum, sest ta ütles, et „see on tõenäoline“ (mis tähendab, et see ei ole kindel) ja esitas selle tõenäosuse kinnituseks mõned tõendid. Arteco poolt Türgi kohta esitatud dokumendis on märgitud ka, et 2020. aastal suurenes Hiina etüleenglükooli tootmisvõimsus peaaegu 30 %, samas kui 2021. aastal suureneb see eeldatavasti enam kui 40 %. Peale selle eeldati, et 2023. aastaks on Hiina etüleenglükooli tootmisvõimsus üle kahe korra suurem kui 2020. aastal. See näitab selgelt seda, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 247, et Hiina etüleenglükoolitootjad suurendavad oma tootmisvõimsust, mis tähendab, et nad muutuvad impordist vähem sõltuvaks. See, et USA eksportivad tootjad on suurendanud eksporti Türki, näitab, et USA eksportivad tootjad otsivad pidevalt teisi turge, et asendada Hiina impordinõudlust. Meenutatakse, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 247, on USA äriühingud ekspordile orienteeritud ja nende tootmisvõimsus suureneb. Viimastel aastatel tootmist alustanud uued USA äriühingud on suured äriühingud, millel on väga märkimisväärne tootmisvõimsus vahemikus 700 000 kuni 1 miljon tonni aastas, (20) samal ajal kui liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsus on 1,4 miljonit tonni. Seepärast lükati see väide tagasi.

(220)

Arteco, Oxyde ja Helm väitsid, et polüetüleentereftalaadi impordi suurenemist tuleb arvesse võtta kui tegurit, mis nõrgendas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(221)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse tabelis 13, suurenes polüetüleentereftalaadi import liitu 2017.–2019. aastal ja vähenes seejärel uurimisperioodil. Etüleenglükooli tarbimine vabaturul järgis sama suundumust. Vaatlusalusel perioodil suurenes polüetüleentereftalaadi import 13 %, kuid etüleenglükooli tarbimine vabaturul vähenes siiski vaevalt 1 %. Liidu tootmisharu olukord ei halvenenud etüleenglükooli nõudluse vähenemise, vaid madala dumpinguhinnaga impordi hüppelise suurenemise tõttu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(222)

Arteco, Oxyde ja Helm väitsid, et kuna etüleenglükooli tootmisel tekivad sellised kõrvalsaadused nagu dietüleenglükool ja trietüleenglükool, tuleb neid kõrvalsaadusi etüleenglükooli tootmise üldise kasumlikkuse hindamisel arvesse võtta. Peale selle väitis Arteco, et asjaolu, et nende kõrvalsaaduste hinnad langesid paralleelselt etüleenglükooliga, tõendab veelgi seda, et nende toodete hinnad järgisid ülemaailmseid suundumusi ega olnud kahjustava dumpingu tulemus.

(223)

Vaatlusalune toode on etüleenglükool ja seepärast hindas komisjon kasumlikkust üksnes etüleenglükooliga seoses. Kuna käesolev uurimine hõlmab ainult etüleenglükooli, ei hinnanud komisjon kõrvalsaaduste hinnasuundumust. Pealegi, nagu on selgitatud põhjenduses 213, ei piisa etüleenglükooli hinna hindamisel üksnes Euroopa lepingulise hinna suundumuse vaatlemisest. Euroopa lepingulise hinna suhtes kohaldatav allahindlus mõjutab olulisel määral hinnasurvet, mida eksportijad liidu turul avaldavad, ja allahindluse tase ei ole seotud ühegi ülemaailmse suundumusega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(224)

CPME väitis ka, et komisjon ei ole nõuetekohaselt uurinud selle ise tekitatud kahju mõju, mida on liidu tootmisharule tekitanud liidu tootjatega seotud äriühingute import Saudi Araabiast ja see, et üks liidu tootja võttis etüleenglükooli importimiseks ühendust SABICiga.

(225)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 136, importisid liidu tootjatega seotud äriühingud uurimisperioodil Saudi Araabiast etüleenglükooli väga väikestes kogustes. Lisaks, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 251, ei ole SABIC ja liidu tootja kokkuleppele jõudnud. Kuna asjaomane liidu etüleenglükoolitootja ei ole vaatlusalusel perioodil SABICilt etüleenglükooli ostnud, ei saa tegemist olla ise tekitatud kahjuga. Pelgalt arutelu ei saa kahju tekitada.

(226)

CPME väitis, et komisjon alahindas COVID-19 pandeemia mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui märkis, et liidu tootmisharu olukord halvenes enne COVID-19 pandeemiat. CPME väitis, et liidu tootmisharu kehvi tulemusi 2019. aastal saab selgitada märkimisväärse hinnalangusega ülemaailmsel tasandil. Peale selle väitis CPME ka, et liidu etüleenglükoolitootjate kasumimarginaalid vähenesid, kuna liidu polüetüleentereftalaaditootjate nõudlus etüleenglükooli järele vähenes. LCLA väitis samuti, et komisjon jättis COVID-19 pandeemia mõju ekslikult tähelepanuta kolmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et komisjon ei hinnanud COVID-19 kahjulikku mõju liidu tootmisharule, enne kui otsustas, et see ei olnud suur. LCLA viitas sellega seoses WTO apellatsioonikogu aruandele juhtumis „USA – kuumvaltsitud teras“, (21) milles oli märgitud, et muude tegurite kahjuliku mõju hindamine nõuab rahuldavat selgitust muude tegurite kahjuliku mõju laadi ja ulatuse kohta. Teiseks väitis LCLA, et sobiv periood COVID-19 pandeemia mõju hindamiseks oli 2019. aasta ja uurimisperioodi, mitte 2017. aasta ja uurimisperioodi võrdlus, kuna selline algus- ja lõpp-punkti võrdlus ei annaks infot liidu tootmisharu olukorra kohta vahetult enne COVID-19 pandeemia puhkemist ega selle tagajärgede kohta. Sel juhul oli COVID-19-st tingitud tarbimise vähenemise ja liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise vahel uurimisperioodil kindel seos. Kolmandaks väitis LCLA, et ilma COVID-19 pandeemiata oleks liidu tootmisharu võinud oma majanduslikku olukorda parandada. Seetõttu väitis LCLA, et komisjon järeldas ekslikult, et COVID-19 pandeemia ei olnud liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhiline põhjus.

(227)

Komisjon ei olnud nende väidetega nõus. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 238, näitas uurimine, et liidu tootmisharu olukord hakkas märkimisväärselt halvenema juba 2019. aastal, tükk aega enne COVID-19 pandeemia puhkemist liidus 2020. aasta alguses. 2019. aastal oli liidu tootmisharu juba kahjumis. See toimus keskkonnas, kus tarbimine 2017.–2019. aastal suurenes, ning paralleelselt asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa suurenemisega 31,6 %st 43,6 %ni koos nende impordihindade 25 % suuruse langusega samal perioodil. Turuosa suurenemine põhineb madalatel hindadel. Kuna etüleenglükool on homogeenne kaup, oli eksportivate tootjate jaoks kõige lihtsam viis liidu turul turuosa suurendamiseks müüa madalama hinnaga kui liidu tootmisharu. Liidu tootmisharu ei vähendanud oma tootmismahtu mitte nõudluse puudumise tõttu, vaid seetõttu, et ta ei saanud müüa nii madalate hindadega USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi hinnasurve tõttu. Lisaks sellele, nagu on põhjalikult selgitatud, on müüja poolt etüleenglükooli Euroopa lepingulise hinna suhtes kohaldatud allahindlus see element, mis tekitas hinnasurve liidu turul. LCLA lihtsalt spekuleerib ilma igasuguse aluseta, kui ta väidab, et ilma COVID-19 pandeemiata oleks liidu tootmisharu suutnud oma majanduslikku olukorda parandada. Lõpuks meenutatakse, et uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020. Seega mõjutas liitu 2020. aasta teises kvartalis tabanud COVID-19 pandeemia uurimisperioodist ligikaudu kolme kuud. Eeltoodu põhjal ei ole välistatud, et COVID-19 pandeemia mõjutas teataval määral liidu tootmisharu olukorda uurimisperioodi lõpus, kuid ilmselgelt ei olnud see liidu tootmisharu kantud olulise kahju peamine põhjus ega suutnud põhjuslikku seost nõrgendada.

(228)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes teatasid SABIC ja Tricon, et nad ei nõustu ajutise määruse põhjendustes 192–227 ja 214–256 esitatud komisjoni analüüsiga põhjusliku seose kohta. SABIC kordas väidet, et liidu tootmisharu tulemused ning Saudi Araabiast ja USAst pärit import ei ole omavahel seotud ning puudub seos impordimahu ja omamaistele hindadele avalduva negatiivse mõju vahel, esitamata selle kohta uusi argumente. Ka Tricon kordas mõnda argumenti, mida komisjoni on eespool juba hinnanud. Sellega seoses ei esitatud siiski uusi asjakohaseid argumente.

(229)

Kuna selles jaotises käsitletud järelduste kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 214–256 esitatud järeldused.

(230)

MEGlobal Americas, SABIC ja LCLA väitsid, et kasumimarginaal, mida komisjon kasutas mittekahjustava hinna arvutamisel, oli kaubeldava toote kohta liiga kõrge ja seetõttu peaks komisjon kasutama alusmääruse artikli 7 lõikes 2c sätestatud 6 % suurust minimaalset kasumimäära. Peale selle väideti, et komisjon ei uurinud etüleeniostjate kartelli mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele. LCLA väitis, et 2017.–2018. aasta kasum ei kajastanud tavapärastes konkurentsitingimustes eeldatavat kasumlikkuse taset, sest etüleenglükooli nappuse tõttu kogu maailmas, eelkõige Hiinas, olid etüleenglükooli hinnad nendel aastatel ebatavaliselt kõrged, samal ajal kui tootmiskulud olid tavapärasel tasemel, mis tõi seega kaasa suure kasumi.

(231)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c oli mittekahjustava hinna arvutamisel kasutatud kasumimarginaal valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine kasumimarginaal 2017. ja 2018. aastal enne dumpinguhinnaga impordi hüppelist suurenemist. Kumbki valimisse kaasatud liidu etüleenglükoolitootja ei kuulunud etüleeniostjate kartelli (22). Lisaks toimus rikkumine 26. detsembrist 2011 kuni 29. märtsini 2017 ja seega hõlmas see ainult kolme kuud kahest aastast, mida kasutati kasumimarginaali kindlaksmääramiseks. Pealegi, nagu kartelli käsitlevas otsuses täpsustatud, hõlmas see otsus etüleeni, mida osteti kaubaturult, ega hõlmanud kartellisiseseks kasutamiseks toodetud etüleeni, st etüleeni, mida tootjad tootsid ja kasutasid oma tarbeks. Valimisse kaasatud liidu tootjad ostavad etüleeni peamiselt endaga seotud äriühingutelt. Kuigi LCLA väitis, et 2017. ja 2018. aasta kasumimarginaalid ei vastanud tavapärastes konkurentsitingimustes eeldatavale kasumlikkuse tasemele, ei täpsustanud ta ka, milline oli selle toote tavapärane kasumlikkus tavapärastes konkurentsitingimustes. Artikli 7 lõike 2c põhjal on selge, et komisjon peab kasutama 6 % suurust sihtkasumit üksnes juhul, kui pärast kõnealuses artiklis nimetatud tegurite arvessevõtmist kindlaks määratud sihtkasum on alla 6 %, mis aga käesolevas uurimises nii ei ole. Seepärast lükati see väide tagasi.

(232)

EMPC väitis, et lähenemisviis, mida komisjon kasutas mittekahjustava hinna kohandamiseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „HKS“) ja ELi tööstusheidete direktiivi nõuete täitmisega seotud tulevaste kuludega, ei olnud praeguse HKSi ja tööstusheidete direktiivi eesmärkidega kooskõlas. Väideti, et HKSi raames kehtivate kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastaste kaitsemeetmete aluseks on lähenemisviis, mille kohaselt võrreldakse iga kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektori äriühingute tulemusi 10 % kõige paremate tulemustega äriühingute näitajatega. Äriühingud tasuvad HKSiga seotud kulusid selle võrra rohkem, mille võrra nende tulemused on võrdlusnäitajast halvemad. Teise võimalusena saavad nad vähendada oma kasvuhoonegaaside heitemahukust, mis võib nad lõpuks viia 10 % kõige paremate tulemustega äriühingute rühma. Tööstusheidete direktiivi nõuete täitmisega seotud kulude kohta väitis EMPC, et nende arvutamise või määramise viis on ebaselge. Seepärast võttis komisjon EMPC sõnul mitte ainult kaebuse esitaja tegelikke, vaid ka tulevasi HKSi ja tööstusheidete direktiivi nõuete täitmisega seotud kulusid arvesse võttes kaebuse esitaja puhul de facto kasutusele piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, mis ei olnud teistele tootmisharudele kättesaadav.

(233)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2d kohaselt võetakse arvesse tulevasi kulusid, mis tulenevad muu hulgas mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. See, kas sellised kulud on HKSi ja tööstusheidete direktiivi väidetavate eesmärkidega vastuolus või kujutavad endast kaebuse esitajate jaoks piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, mis ei olnud teistele tootmisharudele kättesaadav, on ebaoluline. Komisjon on seega alusmääruse kõnealuse sätte alusel õiguslikult kohustatud kõiki neid kulusid olenemata nende nimetusest arvesse võtma, kui selle sätte kohaldamise tingimused on täidetud. Komisjon selgitas ajutise määruse põhjenduses 265, kuidas arvutati ELi HKSi nõuete täitmisega seotud kulud.

(234)

Komisjon kinnitas siiski, et kohandus arvutati üksnes meetmete kehtivusajal keskmiselt tekkivate HKSi ja tööstusheidete direktiivi nõuete täitmisega seotud lisakulude põhjal, nagu on nõutud alusmääruse artikli 7 lõikes 2d. Tõendid, mille komisjoni talitused sellega seoses esitasid ja mida nad olid kontrollinud, vastavad alusmääruse artikli 7 lõike 2d tingimustele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(235)

LCLA palus komisjonil kasutada turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel nimetajana deklareeritud, mitte arvestuslikku CIF-hinda.

(236)

See väide põhineb LCLA väärarusaamal, sest komisjon kasutaski turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel nimetajana deklareeritud CIF-hinda.

(237)

Nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmanda lõiguga ja võttes arvesse, et komisjon ei registreerinud lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil importi, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et teha kindlaks, kas uurimisalune import on lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil veelgi oluliselt suurenenud, nagu on kirjeldatud põhjenduses 3, ja võtta sellest suurenemisest tulenevat täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlaksmääramisel.

(238)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas EMPC uusi asjaolusid esitamata põhjenduses 232 käsitletud väidet, et kohandades mittekahjustavat hinda HKSi ja tööstusheidete direktiivi nõuete täitmisega seotud tulevaste kuludega, võeti põhjendamatult kasutusele de facto piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, mis oli kättesaadav üksnes liidu etüleenglükoolitootjatele.

(239)

Kuna EMPC väite toetuseks uusi asjaolusid ei esitatud, jäi komisjon põhjenduses 232 toodud järelduste juurde.

(240)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas SABIC uusi asjaolusid esitamata väidet, et sihthinna arvutamiseks kasutatud kasum oli kauba jaoks liiga suur ja põhines perioodil, mille jooksul tegutses etüleeni ostmise kartell. Ta lisas ka, et sihtkasum oli suurem kui kaebuses esitatud kasumimäärad.

(241)

Kuna SABICi väite toetuseks uusi asjaolusid ei esitatud, jäi komisjon põhjenduses 232 toodud järelduste juurde. Kaebuses esitatud kasumimarginaale ei kontrollitud, kuid sihtkasumi kindlaksmääramisel kasutatud kasumimarginaale kontrolliti kaugmeetodil ristkontrolli käigus.

Ameerika Ühendriigid

(242)

Andmebaasi „Surveillance 2“ andmete kohaselt oli USAst pärit impordi maht lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud neljanädalase perioodi jooksul 39 % suurem kui keskmine nelja nädala impordimaht uurimisperioodil. Komisjon järeldas selle põhjal, et lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil suurenes uuritav import märkimisväärselt.

(243)

Selleks et kajastada impordi suurenemisest tingitud täiendavat kahju, otsustas komisjon kohandada kahju kõrvaldamist võimaldavat taset vastavalt impordimahu suurenemisele, mida peetakse artikli 9 lõike 4 sätete kohaselt asjakohaseks kaaluteguriks. Seepärast arvutas ta välja korrutusteguri, mille saamiseks liitis ta lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud neljanädalase perioodi impordimahu (28 852 tonni) ja 52 nädala pikkuse uurimisperioodi impordimahu ning jagas saadud summa 56 nädalale laiendatud uurimisperioodi impordimahuga. Tulemuseks saadud arv 1,0278 kajastab impordi edasisest suurenemisest tingitud täiendavat kahju. Seega korrutati esialgsed kahjumarginaalid selle teguriga. Seepärast on lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav tase koostööd teinud eksportivate tootjate ja kõigi muude äriühingute puhul järgmine.

Saudi Araabia Kuningriik

(244)

Andmebaasi „Surveillance 2“ andmete kohaselt oli Saudi Araabiast pärit impordi maht lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud neljanädalase perioodi jooksul 15,3 % väiksem kui keskmine nelja nädala impordimaht uurimisperioodil. Komisjon järeldas selle põhjal, et lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil ei suurenenud uuritav import märkimisväärselt.

(245)

Seetõttu ei kohandanud komisjon kahju kõrvaldamist võimaldavat taset selles suhtes.

(246)

Komisjon tuvastas siiski väikese tehnilise vea kahjumarginaali arvutamise aluseks olnud andmetes. Sellest tulenevalt on SABICi muudetud kahjumarginaal 61,5 %.

(247)

Oxyde ja Helm väitsid, et puudub reaalne oht, et etüleenglükoolitootjad lõpetavad etüleenglükooli tootmise liidus, sest nad võivad olenevalt turutingimustest hõlpsasti üle minna etüleenglükooli tootmiselt muude toodete tootmisele. Lisaks väitis Arteco, et peale liidu tootmisharu väite ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu lõpetaks etüleenglükooli tootmise, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestataks. Peale selle väitis Arteco, et liidu turule oli juba iseloomulik liidu etüleenglükoolitootjate suutmatus või soovimatus nõudlust rahuldada, ning esitas tõendid, mis olid saadud liidu etüleenglükoolitootjalt, kes tootmismahu vähesuse tõttu keeldus Artecole etüleenglükooli tarnimast.

(248)

Komisjon ei ole nende väidetega nõus. Liidu tootjad on ajavahemikul 2017. aastast uurimisperioodini kaotanud vabaturul juba 10,7 protsendipunkti turuosast, peamiselt asjaomastest riikidest pärit impordile, mille turuosa suurenes samal perioodil 12,5 protsendipunkti. Isegi kui Euroopa lepingulise hinna tase pärast uurimisperioodi tõuseb, kaotab liidu tootmisharu asjaomaste riikide eksportijatele endiselt turuosa, kui nad jätkavad liidu turul kahjustavate hindadega müüki. Liidu tootmisharu tootmismaht on vaatlusalusel perioodil juba 19 % vähenenud. Arteco esitatud tõenditest nähtub, et kui liidu turul võrdseid võimalusi ei taastata, mõjutab see tõenäoliselt etüleenglükooli tootmismahtu liidus ja kasutajad sõltuvad impordist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(249)

Oxyde, Helm ja Tricon väitsid, et kolm valimisse kaasatud liidu tootjat kuulusid suurtesse kontsernidesse ning nende suurte kontsernide finantsolukord ei olnud etüleenglükooli tõttu ohus.

(250)

Isegi kui valimisse kaasatud liidu tootjad kuuluvad suurtesse kontsernidesse, mõjutaks meetmete kehtestamata jätmine neid ja teisi liidu tootjaid negatiivselt ning see mõju ületaks kasumlikkust, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 247. Seepärast lükati see väide tagasi.

(251)

CPME ja LCLA väitsid ka, et alusmäärus ei takista komisjonil liidu huvide olemasolu hindamisel uurimisperioodijärgsetele andmetele tugineda.

(252)

CPME ja LCLA ei esitanud tõendeid uurimisperioodijärgsete andmete kohta, mida komisjon saaks liidu huvide analüüsis arvesse võtta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(253)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 272–277 esitatud järeldused.

(254)

CPME ja LCLA väitsid, et komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et liidu tootmisharul puudub piisav tootmisvõimsus liidu nõudluse rahuldamiseks. CPME väitis, et liidu tootmisharu etüleenoksiidi tootmisvõimsuse suurenemine ei tähenda, et etüleenglükooli tootmisvõimsus suureneb. Lisaks väitis CPME, et liigne tootmisvõimsus muudel geograafilistel turgudel ei olnud dumpinguvastases menetluses oluline, kuid tähtis oli see, et liidu etüleenglükooli tootmisharul ei olnud piisavalt võimsust kogu nõudluse rahuldamiseks ja seetõttu oli import hädavajalik. CPME ja LCLA väitsid ka, et muud riigid peale USA ja Saudi Araabia ei ole geograafilistel, logistilistel ja majanduslikel põhjustel sobivad tarneallikad. Peale selle palus CPME komisjonil teha huvitatud isikutele kättesaadavaks ajutise määruse põhjenduses 281 kirjeldatud spetsialiseerunud konsultantide tehtud analüüs. CPME väitis ka, et USAst ja Saudi Araabiast pärit etüleenglükooli impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud põhjustaksid liidu turul suure etüleenglükooli nappuse, kuna need takistaksid de facto kogu importi.

(255)

Tabelites 1 ja 4 esitatud andmete põhjal on ilmne, et tootmisvõimsus on tarbimisest väiksem. Pealegi tunnistas komisjon seda asjaolu selgelt ajutise määruse põhjenduses 225. Etüleenoksiidi tootmisvõimsuse kavandatud suurendamine ei tähenda küll etüleenglükooli tootmisvõimsuse suurenemist, kuid näitab, et etüleenglükoolitootjatel on juurdepääs suuremale kogusele etüleenoksiidile, kui nad peaksid seda pärast turul võrdsete võimaluste taastamist etüleenglükooli tootmiseks vajama. Peale selle esitas kaebuse esitaja tõendid selle kohta, et liidu tootja PKN teatas kavatsustest suurendada glükoolide tootmist liidus (23). Lisaks vastab tõele, et liidu turg vajab importi ja meetmete eesmärk ei ole takistada importi, vaid tagada, et see ei toimuks kahjustavate dumpinguhindadega. See teave võeti kokku toimikule täienduseks koostatud teates, (24) mis lisati uurimistoimikusse. Komisjon kogus selle teabe valimisse kaasatud liidu tootjatelt kaugmeetodil ristkontrolli ajal. See põhineb Wood Mackenzie’lt tellitud tasulisel uuringul. Nagu on märgitud põhjenduses 216, rõhutasid Arteco, Oxyde ja Helm, et import muudest riikidest on pärast uurimisperioodi suurenenud, mis näitab alternatiivsete tarneallikate kättesaadavust. Seepärast lükati need väited tagasi.

(256)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas CPME väidet, et muud riigid peale asjaomaste riikide ei olnud geograafilistel, logistilistel ja majanduslikel põhjustel sobivad tarneallikad. CPME väitis ka, et komisjon jättis CPME poolt selle kohta esitatud tõendid tähelepanuta.

(257)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. CPME on esitanud üksnes väiteid, mida ei toeta mingid tõendid Singapuri, Lõuna-Korea ja Taiwani vaba tootmisvõimsuse kohta ning selle kohta, miks etüleenglükooli eksport nendest riikidest ei sobiks. Asjaolu, et liit ei ole varem neist riikidest etüleenglükooli importinud, ei tähenda, et ta ei saaks seda teha tulevikus. Lisaks esitasid teised isikud, nagu Arteco, Oxyde ja Helm, tõendeid selle kohta, et pärast uurimisperioodi suurenes import muudest riikidest, nagu Kuveit, Hiina, Jaapan, Singapur ja Taiwan, nagu on märgitud põhjenduses 216. See näitab selgelt, et on olemas ka muid tarneallikaid. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 255, ei ole meetmete eesmärk importi takistada, vaid tagada, et see ei toimuks kahjustavate dumpinguhindadega. Pealegi jäävad Saudi Araabiast pärit impordi ja suurema osa USAst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmed vahemikku 3,0–10,3 %, mis ei takista importi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(258)

Nagu on selgitatud põhjendustes 11–13, tegi uurimises importijana/kauplejana koostööd ka Tricon. See äriühing asub USAs.

(259)

Nagu on ajutise määruse põhjenduses 284 kirjeldatud ühe teise importija puhul, ei moodusta etüleenglükooliga seotud tegevus liidus märkimisväärset osa tema käibest. Tricon müüb etüleenglükooli ka kolmandatesse riikidesse ja seetõttu on tollimaksude kehtestamisel tema äritegevusele marginaalne mõju.

(260)

Tricon väitis, et komisjoni poolt ajutises määruses esitatud seisukoht, et kättesaadavad on muud tarneallikad, ei kajasta tegelikku turuolukorda.

(261)

Komisjon ei ole selle väitega nõus. Nagu rõhutavad Arteco, Oxyde ja Helm põhjenduses 216, suurenes pärast uurimisperioodi import liitu mitmest riigist, nagu Kuveit, Hiina, Jaapan, Singapur ja Taiwan. See näitab, et muud tarneallikad on tõepoolest olemas.

(262)

Kuna muid märkusi ei esitatud ja võttes arvesse ka põhjendusi 258–261, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 283–286 esitatud järeldused.

(263)

Arteco väitis, et selleks, et hinnata dumpinguvastaste meetmete mõju kasutajatele, eelkõige jahutusvedelike tootjatele, peab komisjon hindama järgmisi tegureid: 1) suur konkurents jahutusvedelike turul, 2) klientide valmisolek ja suutlikkus vahetada jahutusvedelike tarnijaid minimaalse hinnavahe eest, 3) algseadmete valmistajaid varustavate jahutusvedelike tootjate märkimisväärsed teadus- ja arendustegevuse kulud ning 4) selliste kolmandates riikides asuvate jahutusvedelike tootjate arv, kes saaksid etüleenglükooli suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest kasu. Arteco väitis ka, et jahutusvedelike tootjate loodud töökohtade arv ületas liidu etüleenglükoolitootjate loodud töökohtade arvu. Arteco leiab, et seetõttu ei saa meetmete kehtestamist pidada liidu huvides olevaks, sest see tooks kogu majandusele rohkem kahju kui etüleenglükooli omamaisele tootmisharule leevendust.

(264)

Arteco räägib iseendale vastu. Ühelt poolt väidab ta, et jahutusvedelike turul valitseb suur konkurents, ning teiselt poolt viitab ta oma väidete konfidentsiaalses versioonis ainult ühele äriühingule kui oma suurimale konkurendile, ja märgib, et algseadmete valmistajatele mõeldud jahutusvedelike turg on oligopoolne. Pealegi, kui algseadmete valmistajatele mõeldud jahutusvedelike turul konkureerivad omavahel peamiselt kaks jahutusvedelike tootjat, on äärmiselt ebatõenäoline, et autotootjad, keda on jahutusvedelike tootjatest palju rohkem, saaksid jahutusvedelike tarnijaid minimaalse hinnavahe eest vahetada, võttes arvesse ka jahutusvedelike tootjate märkimisväärseid teadus- ja arendustegevuse kulusid. Peale selle, kuigi ei ole välistatud, et jahutusvedelike import tulevikus suureneb, on väga ebatõenäoline, et autotootjad hakkavad pärast meetmete kehtestamist kergel käel oma jahutusvedeliku tarnijat vahetama, võttes arvesse, et autotootjad tarvitavad erineva koostisega jahutusvedelikke ja sobimatu jahutusvedeliku kasutamine kahjustab märkimisväärselt automootorit.

(265)

Arteco väitis ka, et meetmete kehtestamisest saab kasu ainult üks jahutusvedelike tootja, kes on vertikaalselt integreeritud ja kellel on seetõttu juurdepääs odavamale etüleenglükoolile.

(266)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu on selgitatud põhjenduses 132, on liidu tootmisharu etüleenglükoolimüük suletud turul tõepoolest suunatud peamiselt jahutusvedelike sektorile. Asjaomane tootja on kontserni tasandil integreeritud ning etüleenglükooli ja jahutusvedelikke toodetakse erinevates sõltumatutes üksustes. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse tabelis 7, oli etüleenglükooli keskmine müügihind suletud turul vaatlusalusel perioodil keskmiselt samal tasemel kui etüleenglükooli keskmine müügihind vabaturul.

(267)

Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon väitsid, et ei ole mingit garantiid, et etüleenglükoolitootjad jätkaksid etüleenglükooli tootmist, isegi kui turutingimused paraneksid, sest liidu tootmisharu keskenduks nende toodete tootmisele, millel on parim marginaal, mille määravad kindlaks ülemaailmsed tingimused, ning ei ole garantiid, et nende hulka kuuluks etüleenglükool, mis tähendab, et kasutajad jääksid mõne ülemaailmselt tegutseva äriühingu meelevalda.

(268)

Komisjon märkis, et see väide on vastuolus põhjenduses 247 käsitletud väitega. Pealegi ei ole selge, miks need huvitatud isikud leiavad, et ainult liidu etüleenglükoolitootjad keskenduksid kasumlikumatele etüleenoksiidi derivaatidele, kuid USA ja Saudi Araabia eksportijad seda ei teeks. Ilma dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseta väheneb etüleenglükooli tootmine liidus märkimisväärselt, sest liidu etüleenglükooli tootmisharu turuosa vähenemine jätkub ka siis, kui turutingimused paranevad. Sel juhul on kasutajatel juurdepääs veelgi vähematele tarneallikatele, nagu Arteco, Oxyde, Helm ja Tricon ise tunnistasid, ning nad sõltuvad impordist. Lõplike meetmete kehtestamisega tagatakse etüleenglükoolitootmise jätkumine liidus.

(269)

Hargmaine plasttoodete tootja RETAL väitis, et temaga seotud äriühing UAB NEO GROUP (edaspidi „NEO GROUP“), mis toodab liidus PET-vaike, on ajutiste meetmete kehtestamise tõttu kahju kandnud. RETAL märkis, et ta jagab CPME seisukohta ja vastuargumente meetmete kehtestamisele.

(270)

RETAL ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et ajutiste meetmete kehtestamine kahjustas temaga seotud äriühingu tegevust. Seepärast lükati see väide põhjendamatuse tõttu tagasi. Lisaks ilmnes uurimise käigus, et NEO GROUPil on mitu tarneallikat, st liidu tootmisharu, import ühest asjaomasest riigist ja muudest kolmandatest riikidest. Peale selle oli NEO GROUP uurimisperioodil kasumlik.

(271)

CPME väitis, et asjaomastest riikidest pärit etüleenglükooli impordi suhtes meetmete kehtestamisel oleks polüetüleentereftalaaditootjatele märkimisväärne mõju, kuna polüetüleentereftalaaditootjate kasumlikkus jäi vahemikku 1–3 %. Peale selle väideti, et polüetüleentereftalaaditootjad seisid juba silmitsi tiheda konkurentsiga teistest riikidest, nagu Ühendkuningriik, Egiptus ja Türgi, kelle etüleenglükooli impordi suhtes ei kohaldatud dumpinguvastaseid tollimakse ega impordimakse ning kes suutsid seetõttu pakkuda polüetüleentereftalaati liidu turul konkurentsivõimeliste hindadega. Lisaks väitis CPME, et innovatsiooniks vajalike vahendite puudumine võib avaldada negatiivset mõju ka keskkonnahoidliku poliitika rakendamisele, mille eesmärk on suurendada ringlussevõetud polüetüleentereftalaadi osakaalu liidus. CPME väitis veel, et etüleenglükooli suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud vähendaksid polüetüleentereftalaadi tootmist liidus, millel oleks mitmes liikmesriigis märgatav kahjulik mõju tööhõivele ja investeeringutele. CPME märkis ka, et arvestades asjaolu, et polüetüleentereftalaaditööstuses on rohkem töötajaid (üle 2 000 töötaja) kui etüleenglükoolitööstuses (alla 100 töötaja), näib, et komisjon ei ole huve tasakaalustanud.

(272)

Komisjon ei olnud nende väidetega nõus. Polüetüleentereftalaaditööstust on juba palju aastaid dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmetega kaitstud. Praegu kehtivad Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes subsiidiumivastased meetmed. Viimases aegumise läbivaatamises, mille komisjon korraldas 2018.–2019. aastal, (25) oli liidu polüetüleentereftalaadi tootmisharu turuosa ajavahemikul 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 märkimisväärne, 71,1 %. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 292, võib etüleenglükooli suhtes meetmete kehtestamine muuta juba kahjumis olevate polüetüleentereftalaaditootjate olukorra keerulisemaks, kuid ei ole mingit garantiid, et nende äriühingute olukord ei halveneks, isegi kui komisjon otsustaks asjaomastest riikidest pärit etüleenglükooli impordi suhtes meetmeid mitte kehtestada. Seda seetõttu, et kui meetmeid ei kehtestata, lõpetab liidu tootmisharu tõenäoliselt etüleenglükooli tootmise vabaturu jaoks ning seepärast sõltuvad polüetüleentereftalaaditootjad asjaomastest riikidest pärit impordist. Lisaks on polüetüleentereftalaaditööstus tõepoolest suurem tööstusharu kui etüleenglükoolitööstus, kuid meetmete kehtestamine ei mõjuta kõiki polüetüleentereftalaaditootjaid ning seetõttu saavad need tootjad jätkata keskkonnahoidliku poliitika rakendamist, mille eesmärk on suurendada ringlussevõetud polüetüleentereftalaadi kasutamist liidus. Pealegi jääb meetmete tase vahemikku 7,7–14,9 %, mis ei takista importi.

(273)

LCLA väitis, et komisjon ei esitanud mingit teavet dumpinguvastaste meetmete mõju kohta polüetüleentereftalaaditööstuse tootmiskuludele või kasumlikkusele ning ta peaks selgitama, miks dumpinguvastaste meetmete mõju polüetüleentereftalaaditööstusele ei oleks ebaproportsionaalne.

(274)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Ajutise määruse põhjenduses 291 selgitas komisjon dumpinguvastaste meetmete mõju polüetüleentereftalaadi tootmiskuludele ja kasumlikkusele. Lisaks selgitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 292–294 koostööd teinud polüetüleentereftalaaditootjate majanduslikku olukorda ja meetmete kehtestamise tootjati erinevat mõju nende majanduslikule olukorrale. Komisjon rõhutas, et halvimate tulemustega tootjate olukord sõltub muudest teguritest, mitte üksnes etüleenglükooli hinnast, ning seepärast ei määra meetmed kokkuvõttes nende tegevust ja sadu töökohti, mida nad pakuvad. Pealegi, nagu on märgitud põhjenduses 272, ei ole mingit garantiid, et nende äriühingute olukord ei halvene, isegi kui meetmeid ei kehtestata.

(275)

Kuna kasutajate huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 287–298 esitatud järeldused.

(276)

Kuna tarnijate huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 299 ja 300 esitatud järeldused.

(277)

Arteco, Oxyde ja Helm väitsid, et COVID-19 pandeemiaga seotud keerulisi majandusprobleeme arvestades ei ole dumpinguvastaste meetmete kehtestamine liidu huvides.

(278)

Huvitatud isikud ei esitanud selle väite toetuseks tõendeid ega andmeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(279)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis SABIC, et ta ei nõustu ajutise määruse põhjendustes 247–278 ja 311 sisalduvate komisjoni järeldustega, esitamata selle kohta uut teavet.

(280)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitsid Arteco, Helm ja Oxyde, et lõplike meetmete kehtestamisega ei tegutsenud komisjon liidu huvides. Tricon ei nõustunud ka komisjoni hinnanguga liidu huvide kohta. Selle kohta ei esitatud siiski mingeid uusi tõenditega põhjendatud argumente.

(281)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CPME, et komisjon peaks liidu huvide hindamisel arvesse võtma uurimisperioodijärgseid turutingimuste muutusi. CPME leidis, et etüleenglükooli Euroopa lepingulise hinna tõus pärast uurimisperioodi on struktuurset ja püsivat laadi. Ta väitis veel, et uurimisperioodi iseloomustasid erandlikud tingimused, mis olid seotud maailmaturu arenguga 2019. aastal ja COVID-19 pandeemia puhanguga, mis näitab, et lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei olnud põhjendatud. Peale selle märkis CPME, et kui komisjon järeldaks, et uurimisperioodijärgsed turusuundumused olid ajutised, quod non, nõuavad praegused asjaolud, nagu liidu turuhindade erakordne tõus, mis on seotud liidu tootmisharu ebapiisava tootmisvõimsusega, ja raskused etüleenglükooli hankimisel muudest riikidest peale asjaomaste riikide, lõplike meetmete peatamist alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt.

(282)

Komisjon võttis kõiki väiteid COVID-19 pandeemia mõju, liidu tootmisharu tootmisvõimsuse ja muude tarneallikate kättesaadavuse kohta arvesse käesoleva määruse ja ajutise määruse asjaomastes põhjendustes, sest neid kõiki ei esitatud liidu huvide kontekstis.

(283)

Seoses uurimisperioodijärgsete andmete ja liidu tootmisharu kantud kahjuga on CPME väidet selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 188. Komisjon analüüsis seda teavet ka liidu huvide kontekstis. Esitatud teabe kohaselt on etüleenglükooli Euroopa lepinguline hind ning etüleenglükooli Euroopa lepingulise hinna ja etüleeni Euroopa lepingulise hinna vahe (edaspidi „etüleenglükooli ja etüleeni Euroopa lepingulise hinna vahe“) pärast uurimisperioodi märkimisväärselt suurenenud.

(284)

Etüleenglükooli hinna määravad Euroopa lepinguline hind ja allahindlus. CPME ei ole esitanud tõendeid allahindluse suundumuse ega etüleenglükooli lõpphindade kohta. CPME ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et etüleenglükooli Euroopa lepingulise hinna ning etüleenglükooli ja etüleeni Euroopa lepingulise hinna vahe suurenemine oleks parandanud liidu tootjate majanduslikku olukorda. Seega puuduvad tõendid, et selline areng oleks toonud kaasa „nii turuhindade kui ka liidu tootmisharu kasumi hüppelise suurenemise“, nagu väidab CPME. CPME ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et mis tahes uurimisperioodijärgne areng oleks aja jooksul jätkusuutlik, nagu on märgitud põhjenduses 187. Väide lükatakse põhjendamatuse tõttu tagasi.

(285)

Lisaks leidis komisjon, et artikli 14 lõike 4 kohane peatamistaotlus oli üldine ja alusetu. Komisjon võib uurida, kas peatamine oleks põhjendatud, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et kahju taastekkimine oleks ebatõenäoline.

(286)

Eespool kirjeldatu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 311 esitatud järelduse.

(287)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(288)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mis on väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(289)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need nende äriühingute puhul käesoleva uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Neid tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes.

(290)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (26). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse määrus nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(291)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kasutatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(292)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(293)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(294)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(295)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tegi üks eksportiv tootja, LCLA, alusmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul hinnakohustuse võtmise ettepaneku.

(296)

Alusmääruse artikli 8 kohaselt peab hinnakohustuse võtmise ettepanek olema dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks piisav ja selle aktsepteerimist ei tohi pidada ebaotstarbekaks. Komisjon hindas ettepanekut nende kriteeriumide alusel ja leidis, et selle aktsepteerimine oleks ebaotstarbekas järgmistel põhjustel.

(297)

Komisjon tuvastas mitu riski. Esiteks seisnes LCLA väljapakutud hinnakujundusmeetod kindlaksmääratud minimaalses impordihinnas, mis arvutati uurimisperioodi normaalväärtuse alusel. Arvestades etüleenglükooli hindade suurt kõikumist, ei oleks see lähenemisviis piisav, et tagada meetmete nõuetekohane kajastumine sellises minimaalses impordihinnas aja jooksul ja kõrvaldada dumpingu kahjulik mõju. See olukord seab ohtu kohustuse täitmise tagamise. Eeltoodut arvesse võttes ei saa kohustust aktsepteerida. Peale selle leiab komisjon, et selliste hindade indekseerimiseks ei näi olevat otstarbekaid viise, pidades silmas etüleenglükooli hindade kindlaksmääramise viisi, asjaomaste toorainete laadi ning usaldusväärsete ja kergesti kättesaadavate asjakohase teabe allikate puudumist.

(298)

Lisaks tuvastas komisjon LCLA müügitegevusega seotud reaalse ristkompenseerimise ohu ja järelevalve teostatavuse takistused. Peale selle peeti järelevalvet ebaotstarbekaks ka LCLA ostutegevuse tõttu. LCLA ei kohustunud müüma vaatlusalust toodet liitu üksnes otsemüügi kaudu, kuigi tal oli liidus mitu seotud äriühingut. Kaudsed müügikanalid suurendavad ristkompenseerimise ohtu ja muudavad järelevalve tegemise keerukamaks. Lisaks ei ole ette nähtud klauslit minimaalse impordihinna kohandamiseks seotud müügi korral, mis vähendab võimalusi kõrvaldada minimaalse impordihinna abil dumpingu kahjulik mõju.

(299)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et hinnakohustuse võtmise ettepanekut ei saa aktsepteerida.

(300)

Komisjon saatis taotluse esitajale kirja, milles esitas hinnakohustuse võtmise ettepaneku tagasilükkamise põhjused. Märkusi ei saadud.

(301)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesolevas määruses kehtestatud määradele.

(302)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (27) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(303)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kohta arvamust ei esitanud,

(1)

Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on täpsustatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid.

(4)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas on sätestatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi.

(5)

5. novembril 2021 teatas Ühendkuningriik komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude hulgas. Kõnealuste puhangute kolded asuvad Walesis Wrexhami lähedal ja Šotimaal Anguse omavalitsuses Arbroathi lähedal ning neid kinnitasid vastavalt 2. ja 4. novembril 2021 tehtud laboratoorsed analüüsid (RT-PCR).

(6)

9. novembril 2021 teatas Ühendkuningriik komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude hulgas. Kõnealuse puhangu kolle asub Inglismaal Warwickshire’i krahvkonnas Bidfordi omavalituses Alcesteri lähedal ning seda kinnitas 8. novembril 2021. aastal tehtud laboratoorne analüüs (RT-PCR).

(7)

Ühendkuningriigi veterinaarasutused kehtestasid asjaomaste ettevõtete ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ja ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist.

(8)

Ühendkuningriik esitas komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet ja kirjeldas meetmeid, mida on võetud kõrge patogeensusega linnugripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet ja neid meetmeid hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ei tohiks Ühendkuningriigi veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada.

(9)

Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa vastavalt muuta.

(10)

Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Ühendkuningriigis, peaksid rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisalda kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi IV lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP), butüülbensüülftalaat (BBP), dibutüülftalaat (DBP) ja diisobutüülftalaat (DIBP) on komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2015/863 (2) kantud direktiivi 2011/65/EL II lisas osutatud piiratud kasutusega ainete loetellu.

(4)

Vastavalt delegeeritud direktiivile (EL) 2015/863 ei kohaldata DEHPd, BBPd, DBPd ja DIBPd käsitlevat piirangut varuosade suhtes, mis on ette nähtud enne 22. juulit 2021 turule lastud meditsiiniseadmete, sealhulgas in vitro meditsiiniseadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks.

(5)

Komisjon sai 17. juulil 2018 direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 3 kohase taotluse kanda kõnealuse direktiivi IV lisa loetellu erand DEHP, BBP, DBP ja DIBP kasutamiseks varuosades, mis on kogutud meditsiiniseadmetest – sealhulgas in vitro diagnostika meditsiiniseadmetest – ja mida kasutatakse meditsiiniseadmete remondiks või taastamiseks (edaspidi „taotletud erand“).

(6)

Eranditaotluse hindamisel jõuti järeldusele, et DEHPd, BBPd, DBPd või DIBPd sisaldavate taastatud varuosade asendamine neid aineid mittesisaldavate uute taastatud varuosadega tooks kaasa negatiivse üldise keskkonna- ja tervisemõju, mis tõenäoliselt kaalub üles asendamisest tuleneva üldise keskkonna- ja tervisealase kasu. Hindamine hõlmas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikega 6 nõutud konsulteerimist sidusrühmadega. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(7)

Keskkonna, tervise ja tarbijaohutuse kõrgetasemelise kaitse tagamiseks peaks korduskasutamine toimuma auditeeritavates ettevõtetevahelistes suletud ahelana toimivates tagastussüsteemides ja klienti tuleks varuosade korduskasutamisest teavitada.

(8)

Taotletud erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(9)

Seepärast on asjakohane lisada taotletud erandi tegemiseks direktiivi 2011/65/EL IV lisasse taotlusega hõlmatud kasutusviisid.

(10)

Taotletud erandi kehtivusajaks tuleks vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimesele lõigule sätestada seitse aastat alates käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäevast. Usaldusväärse asendusaine leidmiseks tehtavate jätkuvate pingutuste tulemustest nähtub, et tõenäoliselt ei ole kõnealuse erandi kestusel ebasoodsat mõju innovatsioonile.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta.

(12)

Õiguskindluse huvides ning selleks, et kaitsta asjaomaseid meditsiiniseadmeid tarnivate ettevõtjate õiguspärast ootust, et taotletud erandit kohaldataks hiljemalt alates kõnealuse piiratud kasutusega aine kasutamise keelu jõustumise kuupäevast, samuti tulenevalt sellest, et puudub õigustatud huvi põhjustada selle keelu jõustumise tulemusena asjaomaste meditsiiniseadmete tarnehäireid, peaks käesolev direktiiv jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks hakata kohaldama tagasiulatuvalt alates 21. juulist 2021,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisaldaks kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi IV lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) on piiratud kasutusega aine, mis on kantud komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2015/863 (2) muudetud direktiivi 2011/65/EL II lisasse. DEHPd ei ole alates 22. juulist 2021 enam lubatud kasutada meditsiiniseadmetes – sealhulgas in vitro meditsiiniseadmetes – kontsentratsioonis, mis ületab suurimat lubatud väärtust ehk 0,1 massiprotsenti homogeenses materjalis.

(4)

Komisjonile esitati 12. septembril 2018 ja 2. oktoobril 2019 direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 3 kohased taotlused kanda kõnealuse direktiivi IV lisa loetellu erand DEHP kasutamiseks magnetresonantstomograafia (MRT) detektoripoolide plastkoostisosades (edaspidi „taotletud erand“).

(5)

Eranditaotluste hindamiseks viidi läbi kaks tehnilist ja teaduslikku uuringut. Esimeses uuringus (3) vaadeldi esimest laekunud taotlust. Esimese ja teise taotluse sarnasusest tulenevalt hinnati teises uuringus (4) mõlemat taotlust koos. Taotluste hindamisel, mille puhul võeti arvesse tehniliselt kasutuskõlblike usaldusväärsete asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaal-majanduslikku mõju, jõuti järeldusele, et sobivad DEHP alternatiivid ei ole praegu turul piisaval määral kättesaadavad ja et erandi tegemata jätmise korral oleks asendamisel keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele tõenäoliselt kahjulik üldmõju, mis kaalub üles sellest tuleneva kasu. Hindamine hõlmas direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikega 7 nõutud konsulteerimist sidusrühmadega. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(6)

Taotletud erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (5) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(7)

Seepärast on asjakohane lisada taotletud erandi tegemiseks direktiivi 2011/65/EL IV lisasse taotlustega hõlmatud kasutusviisid.

(8)

Selleks, et tagada tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike MRT detektoripoolide ühilduvate plastkoostisosade laialdane kättesaadavus liidu turul ja anda aega sobivate laialdaselt kättesaadavate alternatiivide väljatöötamiseks, tuleks vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimesele lõigule ette näha, et taotletud erand kehtib kuni 1. jaanuarini 2024. Usaldusväärse asendusaine leidmiseks tehtavate jätkuvate pingutuste tulemustest nähtub, et tõenäoliselt ei ole kõnealuse erandi kestusel ebasoodsat mõju innovatsioonile.

(9)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta.

(10)

Õiguskindluse huvides ning selleks, et kaitsta asjaomaseid meditsiiniseadmeid tarnivate ettevõtjate õiguspärast ootust, et taotletud erandit kohaldataks hiljemalt alates kõnealuse piiratud kasutusega aine kasutamise keelu jõustumise kuupäevast, samuti tulenevalt sellest, et puudub õigustatud huvi põhjustada selle keelu jõustumise tulemusena asjaomaste meditsiiniseadmete tarnehäireid, peaks käesolev direktiiv jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks hakata kohaldama tagasiulatuvalt alates 21. juulist 2021,

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisaldaks kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ohtlikke aineid. Seda piirangut ei kohaldata nimetatud direktiivi IV lisas loetletud erandlike kasutusviiside puhul.

(2)

Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/65/EL, on loetletud kõnealuse direktiivi I lisas.

(3)

Vastavalt komisjoni delegeeritud direktiivile (EL) 2015/863 (2) on bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) piiratud kasutusega aine, mis on kantud direktiivi 2011/65/EL II lisasse ja mille kasutamine meditsiiniseadmetes – sealhulgas in vitro meditsiiniseadmetes – kontsentratsioonis, mis ületab suurimat lubatud väärtust ehk 0,1 massiprotsenti homogeenses materjalis, on alates 22. juulist 2021 keelatud.

(4)

Komisjon sai 17. juulil 2018 direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 3 kohase taotluse kanda kõnealuse direktiivi IV lisa loetellu erand DEHP kasutamiseks inimese kehavedelike ja/või dialüüsivedelike analüüsimiseks ette nähtud ioonselektiivsetes elektroodides (edaspidi „taotletud erand“).

(5)

DEHPd kasutatakse lahustina membraanides selliste analüsaatorite ioonselektiivsetes elektroodides, mis aitavad patsiendi vahetus läheduses mõõta ioonsete ainete sisaldust inimese kehavedelikes ja/või dialüüsivedelikes.

(6)

Eranditaotluse hindamiseks viidi läbi tehniline ja teaduslik uuring (3). Taotluse hindamisel jõuti järeldusele, et DEHP alternatiivid ei ole praegu piisavalt usaldusväärsed ja et DEHP asendamisel konkreetsete kasutusviiside puhul ilmneks negatiivne keskkonna- ja tervisemõju, mis kaalub üles sellest tuleneva kasu. Hindamine hõlmas konsulteerimist sidusrühmadega vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 7. Nende konsultatsioonide käigus laekunud märkused tehti spetsiaalsel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

(7)

Taotletud erand on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (4) ning selle tegemisega ei nõrgendata seega nimetatud määruse kohast keskkonna- ja tervisekaitset.

(8)

Seepärast on asjakohane lisada taotletud erandi tegemiseks direktiivi 2011/65/EL IV lisasse taotlusega hõlmatud kasutusviisid.

(9)

Selleks, et tagada tõhusate tehniliste seadmete olemasolu tervishoiuteenuste osutamisel ja anda aega sobivate alternatiivide väljatöötamiseks, tuleks vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõike 2 esimesele lõigule ette näha, et taotletud erand kehtib seitse aastat alates käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäevast. Usaldusväärse asendusaine leidmiseks tehtavate jätkuvate pingutuste tulemustest nähtub, et tõenäoliselt ei ole kõnealuse erandi kestusel ebasoodsat mõju innovatsioonile.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL vastavalt muuta.

(11)

Õiguskindluse huvides ning selleks, et kaitsta asjaomaseid meditsiiniseadmeid tarnivate ettevõtjate õiguspärast ootust, et taotletud erandit kohaldataks hiljemalt alates kõnealuse piiratud kasutusega aine kasutamise keelu jõustumise kuupäevast, samuti tulenevalt sellest, et puudub õigustatud huvi põhjustada selle keelu jõustumise tulemusena asjaomaste meditsiiniseadmete tarnehäireid, peaks käesolev direktiiv jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks hakata kohaldama tagasiulatuvalt alates 21. juulist 2021,

(1)

Nõukogu otsusega 97/836/EÜ (1) ühines Euroopa Liit Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (edaspidi „1958. aasta muudetud kokkulepe“). 1958. aasta muudetud kokkulepe jõustus 24. märtsil 1998.

(2)

Nõukogu otsusega 2000/125/EÜ (2) ühines liit kokkuleppega, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist (edaspidi „paralleelne kokkulepe“). Paralleelne kokkulepe jõustus 15. veebruaril 2000.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 (3) sätestatakse kõigi uute sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turule laskmisega seotud haldusnormid ja tehnilised nõuded. Nimetatud määrusega inkorporeeriti 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel vastu võetud eeskirjad (edaspidi „ÜRO eeskirjad“) ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele.

(4)

1958. aasta muudetud kokkuleppe artikli 1 ja paralleelse kokkuleppe artikli 6 kohaselt võib UNECE sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (edaspidi „UNECE WP.29“) võtta vastu ÜRO eeskirjade, üldiste tehniliste normide ja resolutsioonide muudatusettepanekuid ning uute ÜRO eeskirjade, üldiste tehniliste normide ja resolutsioonide ettepanekuid, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust. Lisaks sellele võib UNECE WP.29 nende sätete kohaselt võtta vastu ettepanekuid lubade andmiseks töötada välja ÜRO üldiste tehniliste normide muudatusi või uusi ÜRO üldisi tehnilisi norme ning ettepanekuid ÜRO üldiste tehniliste normidega seotud volituste pikendamiseks.

(5)

UNECE WP.29 võib 23.–25. novembril 2021 toimuva ülemaailmse foorumi 185. istungil võtta vastu ettepanekud teha muudatusi ÜRO eeskirjades nr 0, 14, 16, 22, 24, 37, 45, 48, 49, 55, 58, 67, 79, 83, 86, 90, 94, 95, 100, 101, 110, 116, 118, 125, 128, 129, 133, 134, 135, 137, 145, 149, 150, 151, 152, 153, 157, 158 ja 159.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel UNECE WP.29-s võetav seisukoht seoses kõnealuste ettepanekute vastuvõtmisega, sest ÜRO eeskirjad on liidu jaoks siduvad ja võivad koos ÜRO üldiste tehniliste normidega avaldada otsustavat mõju liidu õiguse sisule sõiduki tüübikinnituse valdkonnas.

(7)

Arvestades kogemusi ja tehnika arengut on vaja muuta, korrigeerida või täiendada nõudeid teatavate elementide või tunnusjoonte osas, mida on käsitletud ÜRO eeskirjades nr 0, 14, 16, 22, 24, 37, 45, 48, 49, 55, 58, 67, 79, 83, 86, 90, 94, 95, 100, 101, 110, 116, 118, 125, 128, 129, 133, 134, 135, 137, 145, 149, 150, 151, 152, 153, 157, 158 ja 159. Seoses ÜRO eeskirja nr 48 (valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus) uue 08-seeria muudatuste ettepanekuga näib üheaastane ajavahemik kavandatavates üleminekusätetes liialt lühike, mistõttu on asjakohane toetada üleminekusätete kuupäeva muutmist 1. septembrilt 20231. septembrile 2024 nagu oli ette pandud dokumendis WP.29–185-05.

(8)

Lisaks sellele on vaja muuta ÜRO resolutsioonide R.E.3, R.E.5, M.R.1 ja M.R.2 teatavaid sätteid,