ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 30

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
28. jaanuar 2021


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave Euroopa Liidu ja Bahama Ühenduse vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut, jõustumise kohta

1

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu rakendusotsus (EL) 2021/86, 22. jaanuar 2021, millega lubatakse Leedu Vabariigil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287

2

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2021/87, 26. jaanuar 2021, millega nimetatakse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülem ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2019/1613 (ATALANTA/1/2021)

4

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/88, 26. jaanuar 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/570 seoses rescEU suutlikkusega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaintsidentide valdkonnas (teatavaks tehtud numbri C(2021) 313 all)  ( 1 )

6

 

 

KODU- JA TÖÖKORRAD

 

*

Kontrollikoja endiste ja praeguste liikmete käitumisjuhend

10

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

28.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/1


Teave Euroopa Liidu ja Bahama Ühenduse vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut, jõustumise kohta

Euroopa Liidu ja Bahama Ühenduse vahelise leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut, jõustub 1. juunil 2021, kuna lepingu artiklis 2 sätestatud menetlus viidi lõpule 31. detsembril 2020.


OTSUSED

28.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/2


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/86,

22. jaanuar 2021,

millega lubatakse Leedu Vabariigil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõike 1 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 kohaselt saab Leedu kohaldada käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas liiduga ühinemise päeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatuna ei ületa 29 000 eurot. Leedul lubati nõukogu rakendusotsusega 2011/335/EL (2) kuni 31. detsembrini 2020 kohaldada käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas liiduga ühinemise päeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatuna ei ületanud 45 000 eurot.

(2)

Komisjonis 18. juunil 2020 registreeritud kirjas taotles Leedu luba jätkata sellise erimeetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 287 (edaspidi „erandmeede“), alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2024 ja tõsta maksuvabastuse künnist 55 000 euroni (edaspidi „tõstetud künnis“). 31. detsembriks 2024 peavad liikmesriigid vastu võtma ja avaldama vajalikud õigus- ja haldusnormid, et järgida nõukogu direktiivi (EL) 2020/285 (3) artiklit 1, millega nähakse alates 1. jaanuarist 2025 ette lihtsamad käibemaksureeglid väikeettevõtjatele ja jäetakse muu hulgas välja direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 287.

(3)

Erandmeetme kohaldamisel on maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 55 000 eurot, vabastatud teatavatest või kõigist käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 2.–6. peatükis.

(4)

Väikeettevõtjate erikorra kohane kõrgem künnis on direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 281–294 sätestatud lihtsustamismeede, kuna sellega võib oluliselt vähendada väikeettevõtjate käibemaksukohustusi. Taotletav tõstetud künnis on kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 284.

(5)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt edastas komisjon 10. augusti 2020. aasta ja 11. augusti 2020. aasta kirjaga Leedu taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 12. augusti 2020. aasta kirjaga Leedule, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(6)

Erandmeede on maksukohustuslaste jaoks vabatahtlik, kuna neil on endiselt võimalus valida tavapärane käibemaksusüsteem kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290.

(7)

Leedu esitatud teabe kohaselt avaldab erandmeede üksnes väheolulist mõju lõplikus tarbimisetapis kogutava Leedu maksutulu summale.

(8)

Erandmeede ei mõjuta negatiivselt käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid, sest Leedu arvutab välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (4) artikli 6 kohase hüvitise.

(9)

Võttes arvesse, et tõstetud künnis vähendab eeldatavalt käibemaksukohustusi ja seega väikeettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulusid ning maksuhaldurite halduskoormust ning asjaolu, et see ei avalda olulist mõju kogu käibemaksutulule, tuleks Leedul lubada jätkata erandmeetme kohaldamist.

(10)

Erandmeetme kohaldamise luba peaks olema ajaliselt piiratud. Tähtaeg peaks olema piisav, et võimaldada hinnata tõstetud künnise tulemuslikkust ja sobivust. Lisaks tuleb liikmesriikidel direktiivi (EL) 2020/285 kohaselt võtta vastu ja avaldada 31. detsembriks 2024 kõnealuse direktiivi artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning kohaldada neid alates 1. jaanuarist 2025. Seepärast on asjakohane anda Leedule luba kohaldada erandmeedet veel piiratud ajaks kuni 31. detsembrini 2024.

(11)

COVID-19 pandeemia põhjustatud raskuste tõttu võttis erandi uuendamine oodatust rohkem aega ja see ei jõudnud lõpule 31. detsembriks 2020. Kui käesolevat otsust ei kohaldata tagasiulatuvalt, kannatavad väikeettevõtjad majanduslikku kahju. Seetõttu on asjakohane kohaldada käesolevat otsust tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021, et tagada erandmeetme õiguslik järjepidevus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 287 lubatakse Leedu Vabariigil vabastada käibemaksust maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 55 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2024.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Leedu Vabariigile.

Brüssel, 22. jaanuar 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Nõukogu 30. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/335/EL, mille kohaselt lubatakse Leedu Vabariigil kohaldada meedet, millega antakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287 (ELT L 150, 9.6.2011, lk 6).

(3)  Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 2.3.2020, lk 13).

(4)  Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).


28.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/4


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2021/87,

26. jaanuar 2021,

millega nimetatakse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülem ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2019/1613 (ATALANTA/1/2021)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 6 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuseid Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 25. septembril 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/1613, (2) millega nimetati kindralmajor Antonio PLANELLS PALAU Atalanta ELi operatsiooni ülemaks alates 1. oktoobrist 2019.

(3)

Hispaania on teinud ettepaneku nimetada kontradmiral Eugenio DÍAZ DEL RÍO kindralmajor Antonio PLANELLS PALAU järel Atalanta ELi operatsiooni ülemaks.

(4)

Euroopa Liidu sõjaline komitee toetas 17. detsembril 2020 kontradmiral Eugenio DÍAZ DEL RÍO nimetamist Atalanta ELi operatsiooni ülemaks alates 19. veebruarist 2021.

(5)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

ONVASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kontradmiral Eugenio DÍAZ DEL RÍO nimetatakse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülemaks alates 19. veebruarist 2021.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2019/1613 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 19. veebruarist 2021.

Brüssel, 26. jaanuar 2021

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

S. FROM-EMMESBERGER


(1)  ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 25. septembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1613, millega nimetatakse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülem (ATALANTA/3/2019) (ELT L 250, 30.9.2019, lk 84).


28.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/6


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/88,

26. jaanuar 2021,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/570 seoses rescEU suutlikkusega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaintsidentide valdkonnas

(teatavaks tehtud numbri C(2021) 313 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 punkti g,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuses nr 1313/2013/EL on sätestatud rescEU õiguslik raamistik. rescEU on liidu tasandi vahendite reserv ja selle eesmärk on pakkuda abi äärmuslikes olukordades, kus üldine olemasolev suutlikkus riigi tasandil ja liikmesriikide poolt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile eraldatud vahendid ei suuda tagada tõhusat reageerimist loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral.

(2)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/570 (2) nähakse ette rescEU vahendite algne koosseis, selle suutlikkus ja sellele esitatavad kvaliteedinõuded. rescEU reserv koosneb praegu metsatulekahjude õhust tõrjumise suutlikkusest, meditsiinilise evakueerimise suutlikkusest õhu kaudu, erakorralise meditsiinirühma suutlikkusest ning meditsiinivahendite ja/või isikukaitsevahendite varu loomise suutlikkusest.

(3)

Kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 lõikega 2 määratakse rescEU vahendid kindlaks lähtuvalt sellest, millised on kindlakstehtud ja uued riskid, üldine suutlikkus ja puudujäägid liidu tasandil. Selles artiklis on sätestatud ka kolm valdkonda, millele rescEU peaks eriti keskenduma, nimelt metsatulekahjude õhust tõrjumine, erakorraline meditsiiniabi ning keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaintsidendid.

(4)

Kindlakstehtud ja uute riskide, üldise suutlikkuse ja liidu tasandil esinevate puudujääkide analüüs näitab vajadust arendada rescEU suutlikkust puhastada saastet keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaintsidentide korral.

(5)

rescEU raames loodav saastest puhastamise suutlikkus peaks võimaldama reageerida keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaintsidentidega seotud stsenaariumidele. Sellealase täieliku suutlikkuse olemasolu võimaldaks reageerida olukordades, kus esinevad erinevad mõjurid, ja tagada tõhus ja mitmetahuline reageerimine.

(6)

Kuigi rescEU raames pakutava keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise suutlikkuse peamine eesmärk peaks olema infrastruktuuri, hoonete, sõidukite, seadmete ja kriitilise tõendusmaterjali puhastamine keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumamaterjalist, võib see suutlikkus hõlmata ka saastega kokku puutunud isikute, sealhulgas hukkunute saastest puhastamist.

(7)

Vastavalt otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 lõikele 4 tuleb rescEU osaks oleva reageerimissuutlikkuse kvaliteedinõuded kehtestada pärast liikmesriikidega konsulteerimist.

(8)

Kooskõlas rakendusotsuse (EL) 2019/570 artiklis 3e osutatud abikõlblike kulude kategooriatega ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist tuleks luua keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise suutlikkus, et reageerida vähese tõenäosuse, kuid suure mõjuga ohtudele.

(9)

Selleks et anda vastavalt otsuse nr 1313/2013/EL artikli 21 lõikele 3 liidu rahalist abi keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise suutlikkuse arendamiseks, tuleks määrata kindlaks selle hinnangulised kogukulud. Hinnanguliste kogukulude arvutamisel tuleks võtta arvesse abikõlblike kulude kategooriaid, mis on sätestatud kõnealuse otsuse IA lisas.

(10)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/570 vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 33 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) 2019/570 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

neljas taane asendatakse järgmisega:

„– meditsiinivahendite varu loomise suutlikkus.“;

ii)

lisatakse viies taane:

„– suutlikkus keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaintsidentide valdkonnas.“;

b)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f) selliste meditsiiniliste vastumeetmete või isikukaitsevahendite varu loomine, mis on mõeldud võitlemiseks tõsiste piiriüleste terviseohtudega, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/EL (*1);

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).“;"

ii)

lisatakse punkt g:

„g) keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise suutlikkus.“

2)

Artikli 3e lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.

Artikli 2 lõike 2 punktides c–g osutatud rescEU vahendid luuakse eesmärgiga reageerida vähese tõenäosuse, kuid suure mõjuga ohtudele. Liidu finantsabist kaetakse kõik kulutused, mis on vajalikud kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamiseks kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 21 lõikega 4.

4.

Artikli 2 lõike 2 punktides c–g osutatud rescEU vahendite liidu mehhanismi raames kasutamisel kaetakse vastavalt otsuse nr 1313/2013/EL artikli 23 lõikele 4b tegevuskulud 100 %-liselt liidu finantsabist.“

3)

Lisatakse artikkel 3f:

„Artikkel 3f

Keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise rescEU suutlikkuse hinnanguline kogukulu

1.   Keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise suutlikkuse hinnangulise kogukulu arvutamisel võetakse arvesse kõiki otsuse nr 1313/2013/EL IA lisas osutatud kulude kategooriaid.

2.   Otsuse nr 1313/2013/EL IA lisa punktis 1 osutatud kategooriasse kuuluvate keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise suutlikkuse hinnangulise kogukulu arvutamisel tuginetakse turuhindadele, mida kohaldati vahendite omandamise, rentimise või liisimise ajal vastavalt otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 lõikele 3. Kui liikmesriigid ostavad, rendivad või liisivad rescEU vahendeid, esitavad nad komisjonile dokumentaalsed tõendid nende tegelike turuhindade kohta või samaväärsed tõendid, kui teatavate komponentide puhul turuhinda ei ole.

3.   Otsuse nr 1313/2013/EL IA lisa punktides 2–8 osutatud kategooriatesse kuuluvate keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise suutlikkuse hinnanguline kogukulu arvutatakse vähemalt kord iga mitmeaastase finantsraamistiku jooksul, võttes arvesse komisjonile kättesaadavat teavet, sealhulgas inflatsiooni. Komisjon kasutab seda maksumust iga-aastase finantsabi andmiseks.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud hinnanguline kogukulu arvutatakse, kui vähemalt üks liikmesriik väljendab huvi sellise rescEU vahendi omandamise, rentimise või liisimise vastu.“

4)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. jaanuar 2021

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez LENARČIČ


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 924.

(2)  Komisjoni 8. aprilli 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/570, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL rakenduseeskirjad rescEU vahendite kohta ja muudetakse komisjoni rakendusotsust 2014/762/EL (ELT L 99, 10.4.2019, lk 41).


LISA

Lisasse lisatakse järgmine punkt 7:

„7.   Keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamine

 

Ülesanded

Infrastruktuuri, hoonete, sõidukite, seadmete, kriitilise tõendusmaterjali või saastega kokku puutunud isikute, sealhulgas hukkunute puhastamine keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumamaterjalist.

 

Suutlikkus

Piisav võimekus, et puhastada saastest infrastruktuur, hooned, sõidukid, seadmed ja kriitiline tõendusmaterjal.

Kui suutlikkus hõlmab inimeste saastest puhastamist, on saastest puhastamise piisav võimekus vähemalt 200 liikumisvõimelist isikut tunnis ja 20 liikumisvõimetut isikut tunnis, sealhulgas hukkunud.

Tavalistest mürgistest tööstuskemikaalidest, teadaolevatest ründeainetest, bioloogilistest nakkusetekitajatest (patogeenid) ja toksiinidest ning radionukliididest puhastamise võimekus.

Võimekus rajada ohutusse kaugusesse ajutisi saastest puhastamise rajatisi, jälgida saastest puhastatavat ala, et hoida töökeskkond ohutuna, ja hinnata saastest puhastamise tulemuslikkust.

 

Peamised komponendid

Asjakohased seadmed, tehnoloogia ja lahendused tavalistest mürgistest tööstuskemikaalidest, teadaolevatest ründeainetest, bioloogilistest nakkusetekitajatest (patogeenid) ja toksiinidest ning radionukliididest puhastamiseks.

Asjakohased seadmed saastest puhastamise toimingute jälgimiseks.

Asjakohased seadmed ja töötajad, et puhastada saastest infrastruktuur, hooned, sõidukid, seadmed, kriitiline tõendusmaterjal ja vahendid.

Kui suutlikkus hõlmab inimeste saastest puhastamist, siis asjakohased seadmed ja töötajad, et puhastada saastest liikumisvõimelised ja liikumisvõimetud isikud.

Asjakohane võimekus ja asjakohased menetlused saastest puhastatava ala jälgimiseks, et hoida töökeskkond ohutuna ja kontrollida saastest puhastamise tulemuslikkust.

Asjakohased isikukaitsevahendid, mis võimaldavad kogu lähetusaja jooksul töötada saastunud keskkonnas ohutult.

Piisav pumpamissüsteem ja piisavad mahutid vee lokaalseks kogumiseks.

Ohutud ja turvalised jäätmekäitlussüsteemid ja menetlused saastest puhastamise ajal ja pärast seda, sealhulgas lahendused saastunud jäätmete, pumpade, jäätmete põletamisjääkide, saastunud vee ja reoveepuhastusseadmete ajutiseks ja ohutuks ladustamiseks ja hoidmiseks. Ohtlike jäätmete, sealhulgas saastunud vee ja muude kõrvalsaaduste käitlemine toimub kooskõlas asjakohaste liidu või rahvusvaheliste eeskirjade või vastuvõtva riigi õigusaktidega, olenevalt sellest, millised on rangemad, ja vastuvõtva riigi toetusel.

 

Sõltumatu toimetulek

Kohaldatakse rakendusotsuse 2014/762/EL artikli 12 lõikeid 1 ja 2.

Võimekus puhastada saastest saaste kõrvaldamisse kaasatud töötajad.

 

Lähetamine

Lähetusvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist.

Tegevusvõimekus vähemalt 14 järjestikuse päeva jooksul.“


KODU- JA TÖÖKORRAD

28.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/10


KONTROLLIKODA

Kontrollikoja endiste ja praeguste liikmete käitumisjuhend

EUROOPA KONTROLLIKODA

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 286 ja artiklit 339,

võttes arvesse kontrollikoja kodukorda, eriti selle artiklit 3 ja artikli 34 lõiget 1, ning kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirju, eriti nende artikli 81 lõiget 4,

arvestades, et kontrollikoja liikmetelt nõutakse liidu üldistes huvides, et nad oleksid oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud, ei küsiks ega võtaks vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt ning hoiduksid mis tahes tegevusest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega,

arvestades, et oma ülesandeid täitma asudes kohustuvad nad pühalikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi,

arvestades, et liikmetel on eetilistes küsimustes eriline vastutus, kuna oma eeskujuga avaldavad nad organisatsiooni kultuurile ja hea töökeskkonna loomisele märkimisväärset mõju,

arvestades, et käesolev käitumisjuhend kajastab põhilisi eetilisi väärtusi ja põhimõtteid, mis on loetletud näiteks Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni eetikakoodeksis (ISSAI 130), nagu ausus, sõltumatus ja objektiivsus, pädevus, ametialane käitumine, konfidentsiaalsus ja läbipaistvus,

arvestades, et 8. veebruari 2012. aasta kontrollikoja liikmete käitumisjuhend tuleb läbi vaadata, et võtta arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi ja selleks, et kontrollikoda tagaks kontrollikoja liikmetelt oodatava kõrgeimate eetikastandardite täitmise ning võtaks arvesse Horvaatia ja Poola kõrgeimate kontrolliasutuste poolt 2019. aastal koostatud kontrollikoja eetikaraamistikku käsitleva vastastikuse eksperdihindamise aruande järeldusi,

arvestades, et suurema läbipaistvuse ja järjepidevuse tagamiseks tuleks kõik asjakohased sätted liikmete eetiliste kohustuste kohta koondada käesolevasse käitumisjuhendisse, mis on kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade lahutamatu osa,

arvestades, et kontrollikoda on võtnud vastu rahuldava töökeskkonna tagamise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamisega võitlemise poliitika,

arvestades, et käesolevast käitumisjuhendist tulenevaid teatavaid kohustusi kontrollikoja liikmete suhtes tuleks täieliku tõhususe saavutamiseks kohaldada ka endiste liikmete suhtes,

on otsustanud vastu võtta kontrollikoja endiste ja praeguste liikmete käitumisjuhendi:

Artikkel 1

Ulatus

Käesolevat käitumisjuhendit kohaldatakse kontrollikoja liikmete ja, kui see on sõnaselgelt ette nähtud, kontrollikoja endiste liikmete suhtes.

I.   VÄÄRTUSED JA PÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Üldsätted

1.   Liikmed järgivad eetilise käitumise kõrgeimaid standardeid ja on oma tegevusega teistele eeskujuks.

2.   Liikmed järgivad järgmisi eetilisi väärtusi ja põhimõtteid: ausust, sõltumatust, objektiivsust, pädevust, ametialast käitumist, konfidentsiaalsust ja läbipaistvust, väärikust, pühendumust, lojaalsust, diskreetsust ja kollegiaalsust.

Artikkel 3

Ausus

1.   Liikmed tegutsevad ausalt, usaldusväärselt, heas usus ja üksnes avalikes huvides.

2.   Liikmed hoiduvad vastu võtmast kingitusi või muid samalaadseid soodustusi, mille väärtus on üle 150 euro. Samuti hoiduvad liikmed vastu võtmast kolmandatelt isikutelt ilmselgelt ebaproportsionaalselt suurte elamis- või reisikulude katmist.

3.   Liikmed ei tohi oma ametiajal saada tasu mistahes institutsioonivälise tegevuse ega avaldatud tööde eest.

4.   Liikmed kasutavad enda käsutuses olevat taristut ja vahendeid täielikus kooskõlas vastavaks eesmärgiks sätestatud üldiste ja erieeskirjadega, eelkõige kontrollikoja kehtivate otsustega, mis puudutavad töötajate värbamist liikmete kabinettidesse, esindus- ja vastuvõtukulusid ning kontrollikoja ametiautode kasutamist.

5.   Kontrollikoja liikmed valivad oma kabinettide töötajad, võttes arvesse neile ametikohtadele seatud kõrgeid nõudmisi, nõutud ametiprofiile ning vajadust liikmete ja nende kabinettide töötajate vahelise usaldusliku suhte järele. Abikaasad, partnerid ja perekonnaliikmed ei tohi kontrollikoja liikmete kabinettides töötada.

Artikkel 4

Sõltumatus

1.   Liikmed on vabad asjaoludest või mõjutustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada nende kutsealast otsustusvõimet.

2.   Liikmed ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki liidu institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutuselt, üheltki valitsuselt ega üheltki muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.

3.   Liikmed on poliitilisest mõjust sõltumatud. Eelkõige ei tohi nad täita poliitilisi ülesandeid.

4.   Oma suhetes teiste huvirühmadega järgivad nad sõltumatusenõuet.

Artikkel 5

Objektiivsus

1.   Liikmed tegutsevad erapooletult.

2.   Liikmed väldivad olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti või mida võib objektiivselt tajuda huvide konfliktina. Huvide konflikt tekib siis, kui isiklik huvi võib mõjutada liikme ülesannete sõltumatut täitmist. Isiklike huvide hulka kuuluvad muu hulgas mistahes võimalik kasu ja eelis liikmele endale, tema abikaasale, partnerile või otsestele pereliikmetele.

Artikkel 6

Pädevus

Liikmed arendavad ja säilitavad oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning tegutsevad vastavalt kohaldatavatele standarditele ja nõuetekohase hoolsusega.

Artikkel 7

Ametialane käitumine

1.   Liikmed järgivad aluslepingutes, teisestes õigusaktides ja kontrollikoja sätestatud kohaldatavaid eeskirju. Nad väldivad igasugust käitumist, mis võiks kahjustada kontrollikoja mainet.

2.   Kontrollikoja liikmed on teadlikud oma ülesannete ja kohustuste tähtsusest. Oma eeskujuliku käitumisega võtavad nad arvesse oma ülesannete avalikku iseloomu ja käituvad viisil, mis säilitab ja suurendab üldsuse usaldust kontrollikoja vastu.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus ja läbipaistvus

1.   Liikmed kohustuvad järgima kontrollikoja töö konfidentsiaalsuse põhimõtet. Nad ei avalda konfidentsiaalset teavet, mille suhtes kehtib ELi toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

2.   Liikmed vastutavad selliste salastatud, konfidentsiaalsete või tundlike dokumentide ja teabe nõuetekohase käitlemise eest, millega nad või nende kabinettide töötajad oma ametikohustuste täitmisel kokku puutuvad.

3.   Liikmed ei kasuta enda ega teiste nimel isiklikel eesmärkidel mis tahes teavet, millele neil on oma ametiülesannete tõttu juurdepääs ja mida ei ole üldsusele kättesaadavaks tehtud.

4.   Liikmed peaksid meeles pidama, et nende avalik amet nõuab suuremat läbipaistvust ja aruandekohustust avalikkuse ees. Nad peaksid leidma tasakaalu läbipaistvusnõude ja konfidentsiaalsuse vahel.

Artikkel 9

Väärikus

1.   Liikmed austavad oma ametiväärikust ega väljenda end mis tahes vahenditega viisil, mis kahjustab üldsuse arvamust neist.

2.   Liikmed käituvad viisakalt ja lugupidavalt. Nad loovad ja säilitavad töökeskkonna, mis pärsib mis tahes käitumist, mis võib kahjustada isiku väärikust.

Artikkel 10

Pühendumus ja lojaalsus

1.   Kontrollikoja liikmed pühendavad end oma ametikohustuste täitmisele.

2.   Nad peavad kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 6 kohaselt osalema kõigil kontrollikoja koosolekutel ning kõigi auditikodade ja komiteede koosolekutel, mille koosseisu nad kuuluvad.

3.   Lojaalsusest lähtudes toetavad nad kontrollikoda pidevat tema ülesannete täitmisel.

Artikkel 11

Diskreetsus ja kollegiaalsus

1.   Liikmed tegutsevad ja väljendavad end nii institutsioonis kui ka väljaspool seda neid piiranguid arvestades, mida nende ametikoht nõuab.

2.   Liikmed kohustuvad alati järgima kontrollikoja kollegiaalsuspõhimõtet ning täidavad kontrollikoja vastu võetud otsuseid ja vastutavad kollektiivselt nende eest. Liikmed võivad siiski pöörduda Euroopa Liidu õigusega ette nähtud õiguskaitsevahendite poole, kui nad leiavad, et need otsused on neile kahju tekitanud.

3.   Ilma, et see piiraks presidendi vastutust välissuhete alal, on liikmetel volitused väljaspool kontrollikoda selgitada ja kommenteerida kõiki aruandeid, arvamusi ja muud teavet, mille kontrollikoda on otsustanud avalikustada, kui lõikes 4 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti.

4.   Liikmed hoiduvad väljaspool kontrollikoda kommentaaridest, mis

a)

seavad kahtluse alla kontrollikoja otsuse,

b)

võivad kahjustada kontrollikoja mainet,

c)

võidakse tõlgendada kontrollikoja seisukohavõtuna küsimustes, mis ei kuulu tema institutsioonilisse pädevusse või mille suhtes kontrollikoda ei ole seisukohta võtnud, või

d)

võivad tekitada kontrollikojas vaidlusi isegi pärast nende ametist lahkumist.

Artikkel 12

Ametiväline tegevus

1.   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõigete 3 ja 4 kohaselt ei tohi liikmel olla ametialast tegevust väljaspool kontrollikoda ega muud tasustatavat või tasustamata ametivälist tegevust, mis ei sobi kokku tema kohustustega.

2.   Käesolevas artiklis sätestatud tingimustel võivad liikmed töötada auametikohtadel, mittetasustatavatel ametikohtadel fondides või muudes sarnastes organisatsioonides poliitika, õiguse, teaduse, kultuuri, kunsti, sotsiaal- või heategevuse valdkonnas või haridusasutustes. Auametikoht on amet, millesse nimetatud isikul ei ole juhtivat rolli, otsustusõigust ega vastutust kõnealuse asutuse tegevuse eest ega kontrolli selle üle ning ta täidab üksnes esindaja või nõuandja rolli. Fondid või muud taolised organisatsioonid tähendavad kõiki mittetulundusorganisatsioone või ühendusi, mis tegutsevad ülalmainitud valdkondades avalikes huvides. Liikmed väldivad mis tahes huvide konflikti, mis võib tekkida või mida võib objektiivselt tajuda nendest ametitest tulenevana, eelkõige juhul, kui kõnealune asutus saab ELi eelarvest mis tahes rahalisi vahendeid.

3.   Liikmed võivad tegeleda ka järgmiste ametiväliste tegevustega, tingimusel et järgitakse artikleid 2 ja 10:

a)

Euroopa integratsiooni, õigusriigi või eetika huvides kursuste korraldamine, ettekannete pidamine või konverentsidel osalemine, tingimusel et ei maksta tasu või kui tasu makstakse, maksab korraldaja selle otse liikme valitud heategevusorganisatsioonile;

b)

raamatu avaldamine või artikli kirjutamine tingimusel, et autoritasud liikme ülesannetega avaldatud teoste eest maksab kirjastaja otse liikme valitud heategevusorganisatsioonile;

4.   Ametiväline tegevus ei tohi

a)

õõnestada kontrollikoja erapooletust,

b)

tekitada huvide konflikti või olla objektiivselt tajutav huvide konflikti põhjustavana,

c)

võtta liiga palju aega, võttes arvesse liikme ametivälise tegevuse kogumõju,

d)

tuua liikmele mis tahes rahalist kasu.

Artikkel 13

Liikmete kohustused peale nende ametiaja lõppemist

1.   Pärast ametist lahkumist täidavad endised liikmed oma ametikohustustest tulenevaid kohustusi, mis kehtivad ka pärast ametiaja lõppu, eelkõige kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatavate ametikohtade või soodustuste vastuvõtmisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 286 lõikega 4, ning käesolevas käitumisjuhendis sätestatud kohustusi.

2.   Nad on oma ametiaja jooksul toimunu suhtes jätkuvalt seotud artiklis 11 sätestatud diskreetsus- ja kollegiaalsuskohustustega. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ka pärast seda, kui liikmed on ametist lahkunud.

II.   MENETLUSEESKIRJAD

Artikkel 14

Huvide deklareerimine

1.   Liikmed esitavad huvide deklaratsiooni

a)

hiljemalt ühe kuu jooksul alates ametisse astumisest,

b)

iga aasta 31. jaanuaril,

c)

nii pea, kui deklareeritavas teabes (sealhulgas lõikes 10 käsitletud uues ametivälises tegevuses) on olulisi muudatusi, ning

d)

ametist lahkumisel.

2.   Huvide deklaratsioonid esitatakse presidendile, kasutades käesoleva käitumisjuhendi I lisas esitatud vormi.

3.   Huvide deklaratsioon sisaldab käesoleva artikli lõigetes 4–11 loetletud andmeid.

4.   Kontrollikoja liikmed deklareerivad kõik majanduslikud huvid, varad või kohustused, mis võivad tekitada või mida võib nende ametiülesannete täitmisel objektiivselt pidada huvide konflikti tekitavaks.

5.   See hõlmab individuaalseid osalusi äriühingute kapitalis, eelkõige aktsiaid, ja muid osalusvorme, nagu vahetusvõlakirjad või investeerimissertifikaadid. Deklareerima ei pea usaldusfondide osakuid, mida ei käsitleta otsese osalusena ettevõtte kapitalis.

6.   Deklareerima peab mistahes otse või mõne kinnisvaraettevõtte kaudu omatava kinnisvara ning märkima selle ligikaudse asukoha ja olemuse, välja arvatud kinnisvara, mida kasutavad üksnes omanik või tema perekond. See ei hõlma vallasvara.

7.   Need kohustused kehtivad abikaasade, partnerite (1) ja alaealiste laste majanduslike huvide suhtes, kui neid huve võib objektiivselt pidada huvide konflikti põhjustavateks.

8.   Esimesel ametisse asumisel deklareerivad liikmed kogu eelmise kolme aasta kutsetegevuse ja auametid.

9.   Võimaliku huvide konflikti ohu vältimiseks deklareerivad liikmed oma abikaasa või partneri ametialase tegevuse (2).

10.   Lisaks artikli 16 lõikes 1 sätestatud erimenetluse kohaselt deklareeritavale ametivälisele tegevusele deklareerivad liikmed kõik käimasolevad ametivälised tegevused. See ei hõlma artikli 12 lõike 3 reguleerimisalasse kuuluvat ametivälist tegevust.

11.   Liikmed teatavad presidendile kõigist neile omistatud aumärkidest, autasudest ja aunimetustest

12.   Liikmed vastutavad oma deklaratsioonide eest.

13.   Kontrollikoja president, keda abistab õigusteenistus, kontrollib deklaratsioonide vastavust vorminõuetele. Presidendi huvide deklaratsiooni vaatab läbi kodukorra artiklis 5 sätestatud järjestuse alusel järgmine liige.

14.   Pärast läbivaatamist ja võttes nõuetekohaselt arvesse isikuandmete kaitset, avaldatakse huvide deklaratsioonid kontrollikoja veebisaidil.

15.   Kontrollikoja president vaatab deklaratsiooni läbi ja võtab selle sisu võimaliku huvide konflikti vältimiseks arvesse oma ettepanekus selle kohta, millisesse auditikotta liige määrata.

16.   Kui liikmed on olukorras, mida huvide deklaratsioon ei hõlma, kuid mis võib põhjustada huvide konflikti, teavitavad nad sellest kontrollikoja presidenti. Eetikakomitee vaatab küsimuse läbi ja esitab selle kontrollikojale, kes võtab kõik meetmed, mida ta peab asjakohaseks.

Artikkel 15

Kingituste ja muude sarnaste hüvede vastuvõtmine

1.   Kui liikmele antakse diplomaatiliste ja viisakustavade kohaselt kingitusi või sarnaseid hüvesid, mille väärtus ületab 150 eurot, annab ta need üle peasekretärile. Kahtluse korral teatab liige peasekretärile kõigist oma ametikohustuste täitmisel saadud kingitustest, et määrata kindlaks nende väärtus.

2.   Kontrollikoja sekretariaat peab üle 150 euro väärtuses kingituste ja muude sarnaste hüvede registrit, mis sisaldab kinkijate nimesid ja mis on avalikult kättesaadav kontrollikoja veebisaidil.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata ametlike lähetuste suhtes, millega kaasneb liikme osalemine üritusel, kus korraldaja kannab teatavad kulud (nt reisi- või hotellikulud).

Artikkel 16

Liikmete ametivälise tegevusega seotud kohustused

1.   Liikmed deklareerivad kontrollikoja presidendile viivitamata kõik ametivälised tegevused või deklareeritud tegevuse muudatused, kasutades II lisas esitatud vormi. Liikmed kirjeldavad ametivälist tegevust võimalikult täpselt vastavalt igale lõikes 3 loetletud kriteeriumile.

2.   President edastab kõik sellised ametivälist tegevust käsitlevad deklaratsioonid eetikakomiteele, kes vastutab nende läbivaatamise eest.

3.   Selleks uurib eetikakomitee mis tahes käimasolevat või taotletavat ametivälist tegevust artikli 12 lõikes 4 sätestatud üldkriteeriumide alusel.

4.   Erandina deklareeritakse presidendile artikli 12 lõike 3 punktide a ja b kohase ametivälise tegevuse, kasutades II lisas esitatud vormi, ning saadetakse teavitamise eesmärgil eetikakomiteele, kes esitab arvamuse vaid juhul, kui peab seda vajalikuks.

5.   Kontrollikoja liikmete lähetuskulusid käsitleva kontrollikoja otsuse reguleerimisalasse kuuluvaid tegevusi ei saa lugeda ametiväliseks tegevuseks käesoleva juhendi artiklite 12 ja 16 tähenduses. Liikmetel on õigus anda eetikakomiteele üksnes teavitamise eesmärgil mis tahes teavet, mida nad peavad vajalikuks. Seevastu käesoleva juhendi alusel deklareeritud ametiväline tegevus ei kuulu hüvitamisele kontrollikoja liikmete lähetuskulusid käsitleva kontrollikoja otsuse alusel.

Artikkel 17

Liikmete ametid pärast ametist lahkumist

1.   Kui kontrollikoja liige või endine liige kavatseb kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist töötada, teatab ta sellest III lisas esitatud vormi kasutades kontrollikoja presidendile niipea, kui ta sellest teada saab, teatades sellest võimaluse korral vähemalt kaks kuud ette.

2.   Käesolevas juhendis tähendab amet mis tahes tasustatavat või tasustamata kutsealast tegevust. See ei hõlma

a)

auameteid, tasustamata ameteid sihtasutustes või sarnastes organisatsioonides, mis ei ole seotud Euroopa Liidu tegevusega poliitika-, õigus-, teadus-, kultuuri-, kunsti-, sotsiaal-, spordi- või heategevusvaldkonnas või haridusasutustes;

b)

vara või ettevõtete või isikliku või perekondliku vara haldamist üksnes eraisikuna;

c)

sarnaseid tegevusi.

3.   President edastab need deklaratsioonid eetikakomiteele läbivaatamiseks. Eetikakomitee uurib, kas kavandatav amet on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 286 lõikega 4 ja käesoleva juhendiga, kas see kahjustab kontrollikoja erapooletust ja kas esineb huvide konflikt.

4.   Vajaduse korral teeb eetikakomitee lõike 3 kohase uurimise käigus kindlaks ja hindab, kas lõikes 3 sätestatud kriteeriume ohustavad konkreetsed ja põhjendatud riskid, mis tulenevad aruannetest, mille puhul liige tegutses oma ametiaja viimasel kahel aastal aruandva liikmena. Komitee võtab arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 15, mis käsitleb kutsevabadust ja õigust teha tööd.

5.   Kui eetikakomitee leiab, et ametikoht ei ole kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 286 lõikega 4 ja käesoleva käitumisjuhendiga, teavitab president sellest endist liiget ning viimane loobub ametikohale asumisest.

6.   Erandina ei ole põhimõtteliselt oodata huvide konflikti, kui endine liige kavatseb asuda tööle avalikus teenistuses.

III.   KORRALDUSLIK RAAMISTIK

Artikkel 18

Eetikakomitee

1.   Kontrollikoda moodustab eetikakomitee, kes käsitleb kõiki eetikaküsimusi, mida ta peab asjakohaseks seoses käesolevas juhendis sätestatud standardite ja kontrollikoja mainega, sealhulgas nende edasise täiustamisega.

2.   Komitee koosseis on sätestatud kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artiklis 33.

3.   Komitee valib oma liikmete hulgast esimehe.

4.   Komitee tuleb kokku esimehe taotlusel või arvamuse taotluse korral, mille on talle esitanud president või kontrollikoja liige. Komitee arutelud on konfidentsiaalsed.

5.   Komitee esitab oma arvamuse 30 päeva jooksul pärast selle taotlemist. Komitee võib esimehe ettepanekul esitada arvamuse kirjaliku menetluse teel. Erandkorras esitab komitee arvamuse niipea kui võimalik, kui temalt seda küsitakse vastavalt artiklile 17.

6.   Komitee võtab oma arvamused vastu häälteenamusega. Komitee arvamused peavad olema põhjendatud, osutades eriarvamustele. Sellised arvamused saadetakse viivitamata igale liikmele või endisele liikmele, keda komitee arvamus võib puudutada, ning edastatakse teavitamise eesmärgil presidendile ja kontrollikojale.

7.   Kui komitee peab kaaluma huvide deklaratsiooni või deklaratsiooni komitee liikme ametivälise tegevuse kohta, asendab seda liiget komitee asendusliige ning ta ei osale komitee töös kõnealuses küsimuses.

8.   Eetikakomitee täidab oma rolli, mis on talle määratud otsuses, milles sätestatakse kontrollikoja poliitika rahuldava töökeskkonna säilitamiseks ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise vastu võitlemiseks.

9.   Õigustalitus abistab eetikakomiteed tema ülesannete täitmisel ja osutab sekretariaaditeenuseid.

10.   Kontrollikoda ja komitee välisliige kirjutavad alla lepingule, milles sätestatakse nende õigused ja kohustused seoses nende volitustega, sealhulgas tasude suurus.

Artikkel 19

Liikmete, eetikakomitee ja kontrollikoja vaheline suhtlus

1.   Kontrollikoja president, liikmed ja endised liikmed võivad küsida komiteelt nõu kõigis eetikaküsimustes, eelkõige seoses käesoleva käitumisjuhendi tõlgendamisega.

2.   Liikmed teatavad viivitamata kirjalikult presidendile ja asjaomasele eesistujale igast tajutavast lubamatust mõjust või ohust nende sõltumatusele mis tahes kontrollikojavälise üksuse poolt.

3.   Kontrollikoja liikmed ja endised liikmed teevad komiteega täielikku koostööd, eelkõige seoses mis tahes nõutud teabe ja tõendavate dokumentide esitamisega. Neil on õigus olla ära kuulatud.

4.   Liige või endine liige, kes ei ole nõus eetikakomitee tema huve kahjustava arvamusega, esitab viie tööpäeva jooksul alates arvamuse kättesaamisest kirjalikult oma mittenõustumise põhjused presidendile, kes edastab küsimuse viivitamata läbivaatamiseks ja lõpliku otsuse tegemiseks kontrollikojale. Kui asi puudutab vastavalt artiklile 17 kavandatavat ametikohta, lahendab kontrollikoda asja viivitamata.

5.   Sel viisil kontrollikojale esitatud komitee arvamuse mõju peatatakse. Kontrollikoda annab selles küsimuses esialgseid juhiseid, mida ta peab asjakohaseks, kuni ta on teinud oma lõpliku otsuse. Asjaomane liige või endine liige täidab viivitamata sellist kontrollikoja korraldust ja lõplikku otsust.

6.   Kontrollikoja president tagab, et komitee arvamusi ning sellest tulenevaid kontrollikoja juhiseid ja otsuseid võetakse arvesse.

7.   Kontrollikoda võtab igal aastal vastu aruande käesoleva käitumisjuhendi kohaldamise kohta, sealhulgas eetikakomitee töö kohta. Nimetatud aruanne avaldatakse kontrollikoja veebisaidil.

Artikkel 20

Koostöö Euroopa Prokuratuuri ja OLAFiga

Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete, eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolli ning nende kohaldamisega seotud tekstide, eelkõige nõukogu määruses (EL) 2017/1939 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 883/2013 (4) sätestatud menetlustagatiste kohaldamist, teevad kontrollikoja liikmed Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ametiga nende poolt läbiviidavate uurimiste ja juurdluste raames täielikku koostööd.

IV.   ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Käitumisjuhendi kohaldamine

1.   Kontrollikoja president ja liikmed tagavad käesoleva käitumisjuhendi täitmise ning selle heas usus kohaldamise, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Kontrollikoja praeguseid sise- ja väliskontrolle kohaldatakse käesoleva tegevusjuhendi kohaste tegevuste suhtes.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva juhendi sätete, mis sisaldavad kõiki õigusi ja kohustusi, tõlgendamisel tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid Euroopa ja rahvusvahelisi tavasid ja standardeid.

Artikkel 22

Lõppsätted

1.   Käesolev käitumisjuhend on osa kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjadest, millele see lisatakse.

2.   Sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse kontrollikoja liikmete 8. veebruari 2012. aasta käitumisjuhend ning kontrollikoja liikmete käitumisjuhendis ette nähtud otsus nr 14–2015 eetikakomitee loomise kohta.

3.   Käesolev käitumisjuhend jõustub viivitamatult.

4.   Muudetud käitumisjuhendi artikli 14 lõiget 8 ei kohaldata liikmete suhtes, kelle ametiaeg on käesoleva käitumisjuhendi vastuvõtmise ajal pooleli.

5.   Käesolev käitumisjuhend tehakse endistele liikmetele teatavaks, saadetakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 14. detsember 2020

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner Lehne


(1)  Püsiv vabaabielupartner personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses.

(2)  Ibid

(3)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939 , millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).


I LISA

HUVIDE DEKLAREERIMINE

(vastavalt artiklile 14)

Ees- ja perekonnanimi:

I.

Majanduslikud huvid, varad ja kohustused (käitumisjuhendi artikli 14 lõiked 4 ja 5)

Märkige kõik sellised esemed, mis võivad tekitada või mida võib objektiivselt pidada huvide konflikti tekitavaks oma ülesannete täitmisel. Märkige iga huvi kohta:

huvi liik (nt aktsiad, võlakirjad, laenud, muud varad või kohustused)

asjaomane üksus (nt äriühing, pank, fond)

positsiooni suurus (nt aktsiate arv)

 

 

 

II.

Abikaasa, partneri või alaealiste laste majanduslikud huvid, mida võib objektiivselt pidada huvide konflikti põhjustajaks (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 7)

Märkige asjaomase abikaasa, partneri või alaealise lapse nimi koos I osas nõutud teabega.

III.

Kinnisvara (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 6)

Kas otse või kinnisvaraettevõtte kaudu omatav mis tahes vara, märkides ära selle ligikaudse asukoha ja olemuse (1) . Kinnisvara väärtust ei ole vaja esitada.

IV.

Eelnev tegevus (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 8) (2)

Märkige ametikoha (ametikohtade) olemus, asutuse nimi ja ametikoha eesmärk/tegevus.

V.

Praegune ametiväline tegevus (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 10) (3) (4)

Märkige iga tegevuse nimetus ning kirjeldage selle olemust ja eesmärki.

VI.

Abikaasa või partneri ametialane tegevus (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 9)

VII.

Aumärgid, autasud ja aunimetused ning sellealane lisateave (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 11)

Käesolevaga kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged.

Kuupäev:

Allkiri:

See deklaratsioon avalikustatakse kooskõlas käitumisjuhendi artikli 14 lõikega 14.


(1)  Nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 6, ei hõlma see „kinnisvara, mida kasutavad üksnes omanik või tema perekond“.

(2)  Käesoleva punkti kohase deklaratsiooni peaksid esitama uued liikmed oma esimese ametiaja alguses. Deklaratsiooni ajakohastamisel tuleks seda osa ilma muudatusteta kopeerida. Liikmed, kes alustavad täiendavat (teist või kolmandat järjestikust) 6-aastast ametiaega, on vabastatud käesoleva punkti kohase deklaratsiooni esitamisest.

(3)  Artikli 12 lõike 3 punktides a ja b loetletud ametivälist tegevust siin ei deklareerita, vaid käsitletakse vastavalt artikli 16 lõikele 4.

(4)  Kui olete just alustanud oma esimest ametiaega ja üks või mitu teie ametivälist tegevust on pärast artikli 16 kohast deklaratsiooni veel läbivaatamisel, peate need siiski täielikult üles loetlema ja lisama järgmise joonealuse märkuse: „See ametiväline tegevus on praegu kontrollikoja eetikakomitees läbivaatamisel“. Kui artikli 16 lõike 3 kohane menetlus on lõpule viidud, esitage ajakohastatud huvide deklaratsioon, mis kajastab menetluse käigus tehtud otsust.


II LISA

AMETIVÄLISE TEGEVUSE DEKLARATSIOON

(vastavalt artiklitele 12 ja 16)

Ees- ja perekonnanimi:

Ametivälise tegevuse nimetus:

Kirjeldus:

Kirjeldage tegevust võimalikult täpselt, lisades kõik asjakohased dokumendid.

Teave:

Esitage hindamiseks teave, mis näitab, kas tegevus:

a)

õõnestab kontrollikoja erapooletust;

b)

põhjustab huvide konflikti;

c)

võtab liiga palju aega (nii eraldi kui ka võttes arvesse teie ametivälise tegevuse kogumahtu);

d)

annab teile mis tahes rahalist kasu.

Ametivälise tegevuse kavandatav kuupäev:

Loetlege kolmandate isikute poolt kaetavad reisi- ja elamiskulud:

Käesolevaga kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged.

Kuupäev:

Allkiri:


III LISA

AMETIKOHA DEKLARATSIOON

(vastavalt artiklike 17 (1))

Ees- ja perekonnanimi:

Kavandatav ametikoht:

Kirjeldus:

Kirjeldage ametikohta võimalikult täpselt ja täielikult, lisades manustena kõik asjakohased dokumendid.

Info:

Esitage hindamiseks teave, mis näitab, kas ametikoht:

a)

õõnestab kontrollikoja erapooletust;

b)

põhjustab huvide konflikti;

Ametikohal alustamise kavandatav kuupäev:

Käesolevaga kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged.

Kuupäev:

Allkiri:


(1)  Artikli 17 lõike 2 punktides a, b või c sätestatud erandi alla kuuluvaid tegevusi ei ole vaja deklareerida.