Euroopa Liidu L 67/2020

5.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 67/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/354,

4. märts 2020,

millega kehtestatakse erisööda kasutusotstarvete loetelu ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/38/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sööda turuleviimist ja kasutamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 767/2009. Kõnealuse määruse artikli 9 kohaselt võib erisööta turustada üksnes siis, kui selle kasutusotstarve on esitatud erisööda kasutusotstarvete loetelus, mis on kehtestatud sama määruse artikli 10 kohaselt.

(2)	Komisjoni direktiiviga 2008/38/EÜ (2) on kehtestatud eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri.

(3)	Direktiivi 2008/38/EÜ I lisa A osas on kehtestatud erisööta käsitlevad üldsätted. Pidades silmas teaduse ja tehnika arengut ning määrusega (EÜ) nr 767/2009 kehtestatud märgistamisnõudeid, tuleks kõnealused üldsätted läbi vaadata.

(4)

Määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklitega 11–17 on kehtestatud sööda turuleviimise, sealhulgas märgistamise uued põhimõtted ja eeskirjad. Sellest tulenevalt on direktiivi 2008/38/EÜ I lisa B osas esitatud eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekirja mitu kannet aegunud, eelkõige seetõttu, et veerus „Põhilised toiteomadused“ esitatud kirjeldused on puudulikud ja liiga üldised. Selliste kannete puhul on kontrolliasutustel väga raske kontrollida määruse (EÜ) nr 767/2009 sätetele vastavust, sealhulgas seda, kas konkreetse sööda koostis vastab kavandatud erisöötmise eesmärgile.

(5)	Komisjon on saanud mitu määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 10 kohaselt esitatud taotlust, milles palutakse muuta erisööda mitme kasututusotstarbega seonduvaid aegunud tingimusi. Need aegunud kanded, mille kohta ei ole taotlust esitatud või mille puhul taotlus tagasi võeti, tuleks välja jätta.

(6)	Direktiivi 2008/38/EÜ I lisa B osas loetletud erisööda muude kasutusotstarvete puhul on vaja muuta sätteid, milles käsitletakse põhilisi toiteomadusi ja märgistamisel esitatavaid andmeid, et kohandada neid sätteid teaduse ja tehnika arenguga ning muuta sätted paremini jõustatavaks ja selgemaks.

(7)

Lisaks on komisjon saanud vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklile 10 esitatud taotlused lisada erisööda kasutusotstarvete loetellu konkreetseid kasutusotstarbeid, mis aitavad toetada energiaainevahetust ja lihaste toimimist rabdomüolüüsi korral ning mis pakuvad tuge stressirohketes olukordades, aidates vähendada stressist tulenevat käitumist.

(8)	Komisjon on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks kõik taotlused koos toimikutega.

(9)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee (edaspidi „komitee“) tõdes pärast kõnealuste taotluste juurde kuuluvate toimikute hindamist, et asjaomase sööda täpne koostis vastab asjaomasele kavandatud erisöötmise eesmärgile ja et söödal ei ole kahjulikku mõju loomade või inimeste tervisele, keskkonnale ega loomade heaolule.

(10)	Eelnevat arvesse võttes tuleks erisööda kasutusotstarvete loetelu ajakohastada.

(11)	Kuna ohutusnõuded ei eelda uute üldsätete ja erisööda kasutusotstarvete ajakohastatud loetelu viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekumeetmed, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses ja ettevõtjatele tekitatavat asjatut halduskoormust.

(12)

Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks direktiiv 2008/38/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega, mis ei sisalda elemente, mis nõuaksid nende ülevõtmist liikmesriikide siseriiklikku õigusesse. Kõnealuse direktiivi viimased muudatused on juba mitmel korral tehtud määruste kaudu, sest siis puudub vajadus asjaomaste sätete ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse. Lisaks sellele on erisööda turuleviimise ja kasutamise üldnõuded sätestatud määruses (EÜ) nr 767/2009.

(13)	Selleks et liikmesriigid saaksid teha vajalikke kohandusi, tuleks enne käesoleva määruse kohaldama hakkamist ette näha piisav ajavahemik.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erisööta määruse (EÜ) nr 767/2009 tähenduses võib turustada üksnes juhul, kui:

—	see vastab käesoleva määruse lisa A osas esitatud erisööta käsitlevatele üldnõuetele ja

—	selle kasutusotstarve on lisatud käesoleva määruse lisa B ossa ning vastava kande sätted on täidetud.

Artikkel 2

Erandina artiklist 1 võib jätkuvalt turule lasta erisööta, mis vastab direktiivi 2008/38/EÜ sätetele, tingimusel et komisjonile on vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklile 10 esitatud kõnealuse direktiiviga ettenähtud kavandatud kasutuse taotlus enne 25. märtsi 2021 ning kuni komisjon teeb vastava taotluse kohta otsuse.

Artikkel 3

Erisööta, mis on märgistatud enne 25. märtsi 2022 kooskõlas enne 25. märtsi 2020 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

Artikkel 4

Direktiiv 2008/38/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. detsembrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 5. märtsi 2008. aasta direktiiv 2008/38/EÜ, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri (ELT L 62, 6.3.2008, lk 9).

LISA

A OSA

Erisööta käsitlevad üldnõuded

Kui B osa 2. veerus on sama erisöötmise eesmärgi kohta märgitud mitu põhiliste toiteomaduste rühma ning need on eraldatud sõnadega „ja/või“, võib tootja B osa 1. veerus määratletud erisöötmise eesmärgil kasutada kas üht või mõlemat kõnealust põhiomaduste rühma. Mõlema variandi puhul on märgistamisel esitatavad andmed esitatud B osa 4. veerus.

Kui B osa 2. veerus nimetatud põhilisel toiteomadusel on arvuline väärtus, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 17 lõike 2 sätteid ja kõnealuse määruse IV lisas määratletud lubatud erinevusi. Kui kõnealuses lisas ei ole asjaomase märgistuselemendi jaoks lubatud erinevust kindlaks määratud, lubatakse tehnilist kõrvalekallet +/– 15 %.

Kui söödalisandit on nimetatud B osa 2. või 4. veerus, kohaldatakse söödalisandi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 (1) kohaseid kasutamise lubamist käsitlevaid sätteid ning söödalisandi kasutamine peab olema vastavuses konkreetse põhilise toiteomadusega.

Kui B lisa 4. veerus nõutakse söödalisandina lubatud aine märkimist ning kõnealune veerg sisaldab märget „kokku“, tuleb pealkirja „analüütilised koostisosad“ all esitada aine kogusisaldus.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ (2) kohaldamist, peavad B osa 4. veeru kohaselt esitatavad andmed olema kvantitatiivsed.

B osa 5. veerus märgitud soovitatav kasutusaeg tähistab ajavahemikku, mille jooksul peaks söötmise eesmärk tavaliselt saavutatud olema. Kindlaksmääratud piirides võivad tootjad viidata täpsematele kasutusaegadele.

Kui erisööt on mõeldud mitme söötmise eesmärgi saavutamiseks, peab see vastama kõigi asjaomaste B osa kannete nõuetele.

Erisöödana kasutatava täiendsööda puhul tuleb kasutusjuhendis märkida juhised tasakaalus päevaratsiooni koostise kohta.

Kui erisööda asjakohaseks kasutusviisiks on individuaalne suukaudne manustamine booli kujul, siis tuleb see märkida vastava sööda veerus „Muud sätted“. Selline sööt peab sisaldama üksnes söödamaterjali ja söödalisandeid (kaasa arvatud võimalik kattekiht), kui asjakohases kandes ei ole sätestatud teisiti. Soovitatavalt manustab individuaalseks suukaudseks manustamiseks mõeldud sööta veterinaararst või muu pädev isik.

10.

Kui erisööt on viidud turule booli kujul ning tegemist on söödamaterjali või täiendsöödaga, mis on ette nähtud individuaalseks suukaudseks manustamiseks, mille puhul on toimeainete imendumine aeglane (st üle 24 tunni), näidatakse sööda märgistusel (kui seda kasutatakse) iga söödalisandi puhul, mille maksimaalne sisaldus täissöödas on kindlaks määratud, nende ainete booli kaudu eraldumise maksimaalne periood ja iga sellise söödalisandi päevas eralduv kogus. Booli turule viival söödakäitlejal peavad olema tõendid, et iga päev seedetraktis eralduva söödalisandi kogus ei ületa söödalisandi puhul kehtestatud maksimaalset sisaldust (kui see on kohaldatav) kg täissööda kohta kogu söötmisperioodi jooksul (aeglustatud imendumise mõju). Need tõendid peavad olema koostatud vastastikuse eksperdihinnangu meetodil või põhinema ettevõttesisel analüüsil.

11.

Selliste kavandatud kasutuste puhul, kus 2. veerus esitatud teatavate söödalisandite sisaldus on täiendsööda puhul 100 korda suurem kui lubatud asjakohane kindlaksmääratud sisaldus täissöödas, ei tohi selliste söödalisandite sisaldus olla üle 500 korra suurem asjakohasest kindlaksmääratud sisaldusest täissöödas, välja arvatud juhul, kui kasutatakse booli, nagu on viidatud punktis 10. Sellise täiendsööda lisamine looma söödaratsiooni peab tagama, et sööda kogus, mida loom omastab, on vastavuses täissööda puhul kindlaksmääratud maksimaalse sisaldusega.

B OSA

Kasutusotstarvete loetelu

Kande number

Erisöötmise eesmärk

Põhilised toiteomadused (GP1)

Loomaliik või -kategooria

Märgistamisel esitatavad andmed (GP2)

Soovitatav kasutusaeg

Muud sätted

Neerutalitluse toetamine kroonilise neerupuudulikkuse korral (3)

Kõrge kvaliteediga valgud ja fosfor ≤ 5 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4), ja toorvalgud ≤ 220 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad

—	Valguallikas/-allikad

—

Kaltsium

—

Fosfor

—

Kaalium

—

Naatrium

—	Asendamatud rasvhapped (kui on lisatud)

Esialgu kuni 6 kuud (5)

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Soovitatav valkude seeduvus: vähemalt 85 %.

3.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

4.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

Fosfori väiksem imendumine lisatud lantaankarbonaatoktahüdraadi tõttu

Täiskasvanud koerad

—	Valguallikas/-allikad

—

Kaltsium

—

Fosfor

—

Kaalium

—

Naatrium

—	Asendamatud rasvhapped (kui on lisatud)

—	Lantaankarbonaatoktahüdraat

Esialgu kuni kuus kuud (5)

1.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

2.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

Kõrge kvaliteediga valgud ja fosfor ≤ 6,5 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4), ja toorvalgud ≤ 320 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Kassid

—	Valguallikas/-allikad

—

Kaltsium

—

Fosfor

—

Kaalium

—

Naatrium

—	Asendamatud rasvhapped (kui on lisatud)

Esialgu kuni kuus kuud (5)

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Soovitatav valkude seeduvus: vähemalt 85 %.

3.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

4.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

Fosfori väiksem imendumine lisatud lantaankarbonaatoktahüdraadi tõttu

Täiskasvanud kassid

—	Valguallikas/-allikad

—

Kaltsium

—

Fosfor

—

Kaalium

—

Naatrium

—	Asendamatud rasvhapped (kui on lisatud)

—	Lantaankarbonaatoktahüdraat

Esialgu kuni kuus kuud (5)

1.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

2.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

Kõrge energiasisaldusega (üle 8,8 MJ/kg) sööt, mille niiskusesisaldus on 12 %.

Kergesti seeduvad ja meeldivamaitselised tärklise allikad.

Piiratud valgusisaldus: ≤ 106 g toorvalku ühes kg-s söödas, mille niiskusesisaldus on 12 %.

Naatriumisisaldus: 2 g naatriumi 100 kehamassi kg kohta päevas.

Eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus kokku ≥ 0,2 g kehamassi 0,75 kg kohta päevas.

Hobuslased

—	Valgud ja energiaallikad

—

Kaltsium

—

Fosfor

—

Kaalium

—	Magneesium

—

Naatrium

—	Eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus kokku

Esialgu kuni 6 kuud.

Pikaajaliselt või probleemse olukorra lahenemiseni

1.	Sööta turustatakse täiendsöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

—	Täiendsööta ei tohi kasutada hüpernatreemia ja hüperkloreemia korral.

—	Täiendsööt peaks katma vähemalt 10–20 % päevasest energiavajadusest (ligikaudu 0,05–0,1 MJ kehamassi 0,75 kg kohta päevas).

3.	Annus peab tagama energiavaru vähemalt 0,62 MJ kehamassi 0,75 kg kohta päevas.

4.	Annus ei tohiks sisaldada üle 50 mg kaltsiumi kuivaine kg kohta päevas.

5.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

Oksalaadikivide tekkimisohu vähendamine

Väike kaltsiumisisaldus, väike D-vitamiini sisaldus ja uriini leelistavad omadused

Koerad ja kassid

—

Fosfor

—

Kaltsium

—

Naatrium

—	Magneesium

—

Kaalium

—

Kloriidid

—

Väävel

—	D-vitamiin (kokku)

—	Hüdroksüproliin

—	Uriini leelistavad ained

Kuni 6 kuud

Märgistusel märgitakse:

„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Glükoosivaru reguleerimine (melliitdiabeet – Diabetes mellitus)

Suhkrud (mono- ja disahhariidid) kokku ≤ 62 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad ja kassid

—	Süsivesikuallikas/-allikad

—	Vajaduse korral süsivesikute töötlemisviis

—

Tärklis

—	Suhkrud kokku

—	Fruktoos (kui on lisatud)

—	Asendamatud rasvhapped (kui on lisatud)

—	Lühi- ja keskahelaliste rasvhapete allikas/allikad (kui on lisatud)

Esialgu kuni 6 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Väike mono- ja disahhariidide sisaldus“.

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Koostisosa ja toitaine talumatuse vähendamine (6)

Valitud valguallikad ja piiratud arv valguallikaid

ja/või

hüdrolüüsitud valguallikas/-allikad

ja/või

valitud süsivesikute allikas/allikad

Koerad ja kassid

—	Valguallikad ja vajaduse korral nende töötlemisviis (kui valku on lisatud)

—	Süsivesikute allikas/allikad ja vajaduse korral nende töötlemisviis (kui süsivesikuid on lisatud)

—	Asendamatud rasvhapped (kui on lisatud)

3–8 nädalat: kui talumatuse tundemärgid kaovad, võib seda toitu esialgu kasutada kuni ühe aasta

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Soovitatav on kasutada mitte rohkem kui kolme peamist valguallikat.

Märgistusel märgitakse:

—	Oluliste toiteomaduste sobiv kombinatsioon, nagu on ette nähtud.

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Tsüstiinikivide tekkimisohu vähendamine

Uriini leelistavad omadused ja toorvalgu sisaldus ≤ 160 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

või

Piiratud tsüstiini ja tsüsteiinkivi sisaldust soodustavad valgud (nt kaseiin, hernevalk, sojavalk) ja toorvalk ≤ 220 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad

—	Väävlit sisaldavad aminohapped (kokku)

—	Valguallikad

—

Naatrium

—

Kaalium

—

Kloriidid

—	Uriini leelistavad ained (kui on lisatud)

Esialgu kuni 6 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Kasutusjuhendis märgitakse:

„Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

Märgistusel märgitakse:

—	„Uriini leelistavad omadused ja väike valgusisaldus“ või „Valitud valkude vähene sisaldus“ (vastavalt vajadusele).

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

4.	Veterinaararsti või toitumisspetsialisti jaoks: „Leelistavate omaduste all peetakse silmas seda, et söödanormid peaksid olema koostatud selliselt, et uriini pH-tase oleks vähemalt 7.“

Toiduga kosutamine, konvalestsents (7)

Kergesti seeduvad koostisosad

energiasisaldusega ≥ 3 520 kcal, toorvalgusisaldusega ≥ 250 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad

—	Kergesti seeduvate koostisosade allikad, vajaduse korral ka nende töötlemisviis

—	Energeetiline väärtus

Kuni looma kosumiseni

1.	Soovitatav nähtav seeduvus kuivaine puhul ≥ 80 % või orgaanilise aine puhul ≥ 85 %.

2.	Tuubist manustatava lemmikloomatoidu puhul tuleb pakendile, tuubile või märgistusele märkida: „Manustatakse veterinaarjärelevalve all.“

3.	Märgistusel võib viidata eriolukorrale (eriolukordadele), milleks konkreetne lemmikloomatoit on mõeldud.

4.	Märgistusel märgitakse: „Suur energiasisaldus, suur oluliste toitainete ja kergesti seeduvate koostisosade kontsentratsioon.“

Kergesti seeduvad koostisosad energiasisaldusega ≥ 3 520 kcal, toorvalgusisaldusega ≥ 270 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Kassid

Uraadikivide tekkimisohu vähendamine

Toorvalgusisaldusega ≤ 130 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4),

või

toorvalgusisaldusega ≤ 220 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4), ning valitud valguallikad

Koerad

—	Valguallikas/-allikad

Kuni 6 kuud, ent kusihappe ainevahetuse pöördumatute häirete korral kogu elu

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Valguallika valikul tuleb arvesse võtta valgu kvaliteeti ja puriinisisaldust. Valitud kvaliteetsed ja vähese puriinisisaldusega valguallikad on näiteks munad, kaseiin, sojavalgud ja maisigluteen.

3.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

—	„Väike valgusisaldus“ või „Piiratud valgusisaldus ja valitud valguallikad“ (vastavalt vajadusele).

Toorvalgusisaldusega ≤ 317 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Kassid

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Valguallika valikul tuleb arvesse võtta valgu kvaliteeti ja puriinisisaldust. Valitud kvaliteetsed ja vähese puriinisisaldusega valguallikad on näiteks munad, kaseiin, sojavalgud ja maisigluteen.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

—	„Piiratud valgusisaldus“.

4.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Vesi peab olema alati kättesaadav“.

Struviidikivide lahustamine (8)

Struviidi korral uriini küllastuvust vähendavad (9) omadused

ja/või

uriini happelisust soodustavad omadused (10)

ning

magneesium ≤ 1,8 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad ja kassid

—

Fosfor

—

Kaltsium

—

Naatrium

—	Magneesium

—

Kaalium

—

Kloriid

—

Väävel

5–12 nädalat

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

—	„Struviidi korral uriini küllastuvust vähendavad omadused“ ja/või „Uriini happelisust soodustavad omadused“.

3.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav.“

4.	Kui asjakohane pädev asutus seda nõuab, tuleb kättesaadavaks teha vastavusdeklaratsioon, milles kinnitatakse uriini küllastuvust vähendavate ja happelisust soodustavate omaduste esinemist vastava dieedi korral.

Struviidikivi taastekkimisohu vähendamine (8)

Struviidi korral uriini küllastuvust vähendavate (9) omaduste või metastabiliseerivate omadustega (11) täissööt

ja/või

uriini happelisust soodustav dieet (10)

ning

magneesium ≤ 1,8 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad ja kassid

—

Fosfor

—

Kaltsium

—

Naatrium

—	Magneesium

—

Kaalium

—

Kloriid

—

Väävel

Esialgu kuni 6 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

—	„Struviidi korral uriini küllastuvust vähendavad omadused või metastabiliseerivad omadused“ ja/või „Uriini happelisust soodustavad omadused“.

3.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

4.	Kui asjakohane pädev asutus seda nõuab, tuleb kättesaadavaks teha vastavusdeklaratsioon, milles kinnitatakse uriini küllastuvust vähendavate või metastabiliseerivate ja/või happelisust soodustavate omaduste esinemist vastava dieedi korral.

Seedehäirete vähendamine (12)

Kergesti seeduv dieet:

parem seeduvus

—	väikse kiudainesisalduse korral (toorvalgusisaldus ≤ 44 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)): toorvalk ≥ 85 % toorrasv ≥ 90 %

või

—	kiudainerikas sööt (toorvalgusisaldus > 44 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)): toorvalk ≥ 80 % toorrasv ≥ 80 %

Koerad ja kassid

—	Kergesti seeduvate koostisosade allikad, vajaduse korral ka nende töötlemisviis

Esialgu kuni 12 nädalat, kroonilise kõhunäärmepuudulikkuse korral kogu elu

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Kergesti seeduv dieet“

—	„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Soolestiku imendumishäirete vähendamine

Kergesti seeduv dieet:

parem seeduvus

—	vähese kiudainesisalduse korral (toorvalgusisaldus ≤ 44 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)): toorvalk ≥ 85 % toorrasv ≥ 90 %

või

—	kiudainerikas sööt (toorvalgusisaldus > 44 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)): toorvalk ≥ 80 % toorrasv ≥ 80 %

ning

naatrium ≥ 1,8 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4),

ning

kaalium ≥ 5 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad ja kassid

—	Kergesti seeduvate koostisosade allikad, vajaduse korral ka nende töötlemisviis

—

Naatrium

—

Kaalium

Kuni 12 nädalat

Märgistusel märgitakse:

—	„Kergesti seeduv sööt, suurem naatriumi- ja kaaliumisisaldus.“

—	„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Ägeda sooleimendumishäire vähendamine

Elektrolüütide suurem sisaldus:

—	naatrium ≥ 1,8 %

—	kaalium: ≥ 0,6 %

ning

kergesti seeduvad süsivesikud:

—

≥ 32 %

Koerad ja kassid

—

Naatrium

—

Kaalium

—	Süsivesikuallikas/-allikad

1–7 päeva

1.	Sööta turustatakse täiendsöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Ägeda kõhulahtisuse ja sellest taastumise ajal.“

—	„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

3.	Tahke sööda puhul tuleks elektrolüütide soovitatav määr arvutada tavapärase päevas joodava veekoguse alusel.

Rasvade ainevahetuse toetamine hüperlipideemia korral

Rasv (13) ≤ 110 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (14)

Koerad ja kassid

—

Toorrasv

Esialgu kuni 2 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

—	„Väike rasvasisaldus.“

Maksatalitluse toetamine kroonilise maksapuudulikkuse korral

Keskmine valgusisaldus:

toorvalgusisaldus ≤ 279 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4) (koertele),

toorvalgusisaldus ≤ 370 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4) (kassidele),

ning

valitud valguallikas/-allikad

ning

soovitatav dieetvalgu seeduvus ≥ 85 %

Koerad ja kassid

—	Valguallikas/-allikad

—	Vask (kokku)

—

Naatrium

Esialgu kuni 4 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Kergesti seeduvate valitud valguallikate hulka kuuluvad näiteks piimavalgud (vadak, kaseiin, piim, kodujuust), muud loomsed valgud (munad, kodulinnuliha) ja taimsed valgud (soja).

3.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav.“

Märgistusel märgitakse:

—	„Keskmine valgusisaldus, valitud ja kergesti seeduvad valgud.“

—	„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Vähese valgusisaldusega, kuid sisaldab kvaliteetseid kergesti seeduvaid süsivesikuid

Hobuslased

—	Valgu- ja kiudaineallikad

—	Kergesti seeduvad süsivesikud ja vajaduse korral ka nende töötlemisviis

—

Metioniin

—

Koliin

—	n-3-rasvhapete sisaldus (kui neid on lisatud)

Esialgu kuni 6 kuud

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

2.	Juhendis tuleb kirjeldada söötmisviisi, kaasa arvatud söötmist väikeste portsjonite kaupa palju kordi päevas.

Südamefunktsiooni toetamine kroonilise südamepuudulikkuse korral

Piiratud naatriumisisaldus:

naatrium ≤ 2,6 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad ja kassid

—	Magneesium

—

Kaalium

—

Naatrium

Esialgu kuni 6 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Liigse kehakaalu vähendamine

Ainevahetuse käigus tekkiv energia < 3060 kcal täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (15),

või

ainevahetuse käigus tekkiv energia < 560 kcal täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 85 % (15)

Koerad

—	Energeetiline väärtus

Kuni saavutatakse soovitud kehakaal ja pärast seda juhul, kui see on vajalik soovitud kehakaalu hoidmiseks

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

2.	Et tagada miinimumnõuete täitmine, tuleks ülekaalu vähendamiseks kasutatava dieedi toitainesisaldust suurendada selliselt, et päeva piiratud energiakogus (16) oleks kompenseeritud.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

—	„Kassidele soovitatakse dieedi alguses üleminekuperioodi.“

—	„Tõhusa kaalulanguse saavutamiseks või ideaalse kehakaalu hoidmiseks ei tohiks soovitatavat päevase energia kogust ületada.“

Ainevahetuse käigus tekkiv energia < 3190 kcal täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (15),

või

ainevahetuse käigus tekkiv energia < 580 kcal täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 85 % (15),

Kassid

Nahafunktsiooni toetamine dermatoosi ja liigse karvade väljalangemise korral

Linoolhape ≥ 12,3 g kg kohta ning eikosapentaeenhapet ja dokosaheksaeenhapet kokku ≥ 2,9 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad ja kassid

—	Linoolhape

—	Eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus kokku

Esialgu kuni 2 kuud

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

—	„Suur linoolhappesisaldus ning eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus kokku“

Linoolhape ≥ 18,5 g kg kohta ning eikosapentaeenhapet ja dokosaheksaeenhapet kokku ≥ 0,39 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad

Linoolhape ≥ 18,5 g kg kohta ning eikosapentaeenhapet ja dokosaheksaeenhapet kokku ≥ 0,09 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Kassid

Liigeste ainevahetuse toetamine osteoartriidi puhul

Omega-3 rasvhapped kokku ≥ 29 g kg kohta ja eikosapentaeenhape ≥ 3,3 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4),

ning

piisav E-vitamiini sisaldus

Koerad

—	Omega-3 rasvahapped (kokku)

—	Eikosapentaeenhape (kokku)

—	E-vitamiin (kokku)

Esialgu kuni 3 kuud

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Omega-3 rasvhapped kokku ≥ 10,6 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4), ja dokosaheksaeenhape ≥ 2,5 g täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4),

ning

kõrgem metioniini- ja mangaanisisaldus.

Piisav E-vitamiini sisaldus.

Kassid

—	Omega-3 rasvahapped (kokku)

—	Dokosaheksaeenhape (kokku)

—	Metioniin (kokku)

—	Mangaan (kokku)

—	E-vitamiin (kokku)

Maksa vasesisalduse vähendamine

Piiratud vasesisaldus: vask ≤ 8,8 mg täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad

Vask (kokku)

Esialgu kuni 6 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Joodisisalduse vähendamine söödas kilpnäärme ületalitluse korral

Joodisisalduse piirang: jood ≤ 0,26 mg täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Kassid

Jood (kokku)

Esialgu kuni 3 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Toetus stressirohketes olukordades, et vähendada stressist tingitud käitumist

1–3 g trüpsiin-hüdrolüüsitud veise kaseiini täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (4)

Koerad

Trüpsiin-hüdrolüüsitud veise kaseiin

Esialgu kuni 2 kuud

1.	Sööta turustatakse täissöödana.

Märgistusel märgitakse:

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Innaajaks ja paljunemiseks ettevalmistumise toetamine

—	Suur seleenisisaldus ja 12 % niiskusesisaldusega täissööda kg kohta E-vitamiini vähemalt 50 mg sigade puhul, 35 mg küülikute puhul, 88 mg koerte, kasside ja naaritsate puhul; E-vitamiini sisaldus looma päevaratsioonis vähemalt 100 mg lammaste puhul, 300 mg lehmade puhul, 1 100 mg hobuste puhul

või

—	suur A ja/või D-vitamiinisisaldus ja/või vähemalt 300 mg beetakaroteeni looma kohta päevas.

Täiendsööt võib sisaldada seleeni ning A- ja D-vitamiini kontsentratsioonis, mis on üle 100 korra suurem kui täissööda jaoks kehtestatud asjakohane maksimumsisaldus.

Imetajad

Iga lisatud mikroelemendi ja vitamiini nimetus ja üldkogus.

—	Lehmad: 2 nädalat enne tiinuse lõppu kuni järgmise tiinuse kindlakstegemiseni.

—	Emised: 7 päeva enne poegimist kuni 3 päeva pärast poegimist ja 7 päeva enne paaritamist kuni 3 päeva pärast paaritamist.

—	Muude imetajate emasloomad: tiinuse viimasest perioodist kuni järgmise tiinuse kindlakstegemiseni.

—	Isased: paljunemistsükli ajal.

1.	On lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

2.	Sööda kasutusjuhendis märgitakse, et õigusnormidega täissööda jaoks ettenähtud maksimumsisaldust ei tohi ületada.

3.	Sööda märgistusel tuleb esitada juhised olukordadeks, kus sööda kasutamine on asjakohane.

—	Suur A-vitamiini ja/või D-vitamiini sisaldus

või

—	sisaldab suures kontsentratsioonis seleeni ja/või tsinki ja/või vähemalt 40 mg E-vitamiini 12 % niiskusesisaldusega täissööda kg kohta.

Täiendsööt võib sisaldada seleeni, tsinki, A- ja D-vitamiini kontsentratsioonis, mis on üle 100 korra suurem kui täissööda jaoks kehtestatud asjakohane maksimumsisaldus.

Linnud

Iga lisatud mikroelemendi ja vitamiini nimetus ja üldkogus.

—	Emaslinnud: paljunemistsükli ajal

—	Isaslinnud: paljunemistsükli ajal

Kapjade/sõrgade, jalgade ja naha taastumise toetamine

Suur tsingisisaldus.

Täiendsööda tsingisisaldus võib olla üle 100 korra suurem kui asjakohane kindlaksmääratud maksimumsisaldus täissöödas.

Hobused, mäletsejalised ja sead

—	Tsink (kokku)

—	Metioniin (kokku)

—	Biotiin (kui on lisatud)

Kuni 8 nädalat

1.	Sööda kasutusjuhendis märgitakse, et õigusnormidega täissööda jaoks ettenähtud tsingi maksimumsisaldust ei tohi ületada.

2.	Mäletsejaliste sööda puhul on lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

Toitumise tasakaalustatuse toetamine toitmiskava muutmise korral

Dieetsööda kaudu omastatav miinimumkogus:

—	seleen: 0,1 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	tsink: 15 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	vask: 2 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (lammaste puhul), ja 5 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (muude liikide puhul),

ja/või

—	A-vitamiin: 2000 IU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	D-vitamiin: 400 IU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—

E-vitamiin: 35 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (kodulindude puhul), 10 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (mäletsejaliste puhul), 40 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (küülikute puhul) ja 20 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (sigade puhul)

Täiendsööt võib sisaldada seleeni, tsinki, vaske, A- ja D-vitamiini kontsentratsioonis, mis on 100 korda suurem kui täissööda jaoks kehtestatud asjakohane maksimumsisaldus.

Mäletsejalised

Sead

Küülikud

Kodulinnud

Toidu lisaainete nimetus ja üldkogus, vajaduse korral

2–15 päeva

1.	Mäletsejaliste ja sigade sööda puhul on lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

2.	Sööda kasutusjuhendis märgitakse, et õigusnormidega täissööda jaoks ettenähtud maksimumsisaldust ei tohi ületada.

3.	Sööda märgistusel tuleb esitada juhised olukordadeks, kus sööda kasutamine on asjakohane.

Toetus võõrutuse ajal

Dieetsööda kaudu omastatav miinimumkogus:

—	seleen: 0,1 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	tsink: 15 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	vask: 2 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (lammaste puhul), ja 5 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (muude liikide puhul),

ja/või

—	jood: 0,2 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	mangaan: 20 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	A-vitamiin: 1500 IU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	D-vitamiin: 400 IU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ja/või

—	E-vitamiin: 100 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (vasikate puhul), ja 50 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % (lambatallede, kitsetallede ja varssade puhul)

Täiendsööt võib sisaldada seleeni, tsinki, vaske, joodi, mangaani ning A- ja D-vitamiini kontsentratsioonis, mis on üle 100 korra suurem kui täissööda jaoks kehtestatud asjakohane maksimumsisaldus.

Imetajad

Toidu lisaainete nimetus ja üldkogus, vajaduse korral

Kuni 4 nädalat võõrutamise ajal

1.	Sööda kasutusjuhendis märgitakse, et õigusnormidega täissööda jaoks ettenähtud maksimumsisaldust ei tohi ületada.

2.	Sööda märgistusel tuleb esitada juhised olukordadeks, kus sööda kasutamine on asjakohane.

Naha ja selle moodustiste taastumise toetamine

—	Dieetsööda kaudu minimaalselt omastatavad tsingiühendid koguses, mis vastab 20 mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %,

ning

—	suur järgmiste koostisosade sisaldus: vask ja/või jood ja/või seleen

ja/või

B6-vitamiin ja/või E-vitamiin ja/või A-vitamiin

ja/või

metioniin ja/või tsüstiin ja/või

biotiin vähemalt 0,4 mg täissööda kg kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 % (mäletsejaliste puhul),

Täiendsööt võib sisaldada tsinki, vaske, joodi, seleeni ja A-vitamiini kontsentratsioonis, mis on üle 100 korra suurem kui täissööda jaoks kehtestatud asjakohane maksimumsisaldus.

Imetajad ja kodulinnud

Toidu lisaainete nimetus ja üldkogus, vajaduse korral

—	Kuni 8 nädalat

—	Mäletsejalistele mõeldud täiendsööt, mis sisaldab biotiini: kuni 6 kuud

1.	Sööda kasutusjuhendis märgitakse, et õigusnormidega täissööda jaoks ettenähtud maksimumsisaldust ei tohi ületada.

2.	Sööda märgistusel tuleb esitada juhised olukordadeks, kus sööda kasutamine on asjakohane.

Vee ja elektrolüütide tasakaalu stabiliseerimine füsioloogilise seedetegevuse toetamiseks

—	Peamiselt elektrolüüdid: naatrium, kaalium ja kloriidid

—	Puhverdusvõime (21) vedelsööda puhul: vähemalt 60 millimooli liitri valmissöödaleeme kohta

—	Kergestiseeduvad süsivesikud

Vasikad, sead, lambatalled, kitsetalled ja varsad

—

Naatrium

—

Kaalium

—

Kloriidid

—	Süsivesikuallikas/-allikad

—	Vesinikkarbonaadid ja/või tsitraadid (kui on lisatud)

1–7 päeva

1.	Soovitatav elektrolüütide sisaldus liitri valmissöödaleeme kohta: naatrium: 1,7 g –3,5 g, kaalium: 0,4 g – 2 g, kloriidid: 1 g –2,8 g.

2.	Tahke sööda puhul tuleks elektrolüütide soovitatav määr arvutada tavapärase päevas joodava veekoguse alusel.

Märgistusel märgitakse:

—	„Seedehäirete (kõhulahtisuse) ohu korral, nende ajal või nendest taastumise ajal.“

—	„Enne kasutamist või kasutusaja pikendamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Kasutusjuhendis märgitakse:

—	valmissegatud leeme ja piima soovitatav kogus (vajaduse korral).

—	Juhul kui vesinikkarbonaatide ja/või tsitraatide sisaldus ületab 40 millimooli ühe liitri valmissöödaleeme kohta (mäletsejaliste puhul): „Libedikuprobleemiga loomade puhul tuleks vältida samaaegset piima söötmist.“

Tetaania (hüpomagneseemia) ohu vähendamine

Suur magneesiumisisaldus,

kergesti omastatavad süsivesikud,

keskmine valgusisaldus ja

väike kaaliumisisaldus

Mäletsejalised

—

Tärklis

—	Suhkrud (kokku)

—	Magneesium

—

Naatrium

—

Kaalium

3–10 nädalat kiire rohukasvu ajal

1.	On lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

2.	Kasutusjuhendisse märgitakse juhised päevaratsiooni koostise kohta seoses kiudainete ja kergesti omastatavate energiaallikate lisamisega.

3.	Lammaste sööda puhul märgitakse märgistusele: „Eelkõige lüpsiperioodil olevate uttede jaoks.“

Atsidoosiohu vähendamine

Kergesti kääritatavate süsivesikute väike sisaldus ja hea puhverdusvõime

Mäletsejalised

—

Tärklis

—	Suhkrud (kokku)

Kuni kaks kuud (17)

1.	On lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

2.	Kasutusjuhendisse märgitakse juhised päevaratsiooni koostise kohta seoses kiudainete ja kergesti kääritavate süsivesikute allikate lisamisega.

3.	Piimalehmade sööda puhul märgitakse märgistusele: „Eelkõige suure piimajõudlusega lehmade jaoks.“

4.	Nuumveiste sööda puhul märgitakse märgistusele: „Eelkõige intensiivse söötmise korral (18).“

Kusekivide ohu vähendamine

Väike fosfori- ja magneesiumisisaldus ning uriini happelisust soodustavad omadused

Mäletsejalised

—

Kaltsium

—

Fosfor

—

Naatrium

—	Magneesium

—

Kaalium

—

Kloriidid

—

Väävel

—	Uriini happelisust soodustavad ained

Kuni 6 nädalat

1.	Märgistusel märgitakse: „Eelkõige noorloomade intensiivse söötmise korral.“

2.	Kasutusjuhendis märgitakse: „Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

Rohusööjate loomade pikaajaline varustamine mikroelementide ja/või vitamiinidega

Suur järgmiste koostisosade sisaldus:

—	mikroelemendid

ja/või

—	vitamiinid, provitamiinid ja samalaadsete toimetega keemiliselt täpselt määratletud ained.

Täiendsööt võib sisaldada

sööda lisaaineid

koguses, mis on 100

korda suurem kui

asjakohane kindlaksmääratud sisaldus

täissöödas

Mäletsejalised,

kellel on

toimiv

vats

—	Iga lisatud mikroelemendi, vitamiini, provitamiini ja samalaadse toimega keemiliselt hästi määratletud aine nimetus ja lisatud kogus.

—	Booli kasutamise korral iga mikroelemendi ja/või vitamiini kohta päevas eralduv kogus.

—	Booli kasutamise korral suurim ajavahemik, mille vältel pidevalt eraldub mikroelemente või vitamiine.

Kuni 12 kuud

1.	On lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

Sööda märgistusel märgitakse:

—	„Booli kasutamise korral vältige boolis olevaid aineid sisaldavate selliste muude söödalisandite samaaegset kasutamist, mis juba ise annavad lisaaine maksimaalse lubatava sisalduse.“

—

Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararsti või söödanõustajaga järgmistes küsimustes:

a)	mikroelementide sisalduse tasakaalustatus päevaratsioonis;

b)	olukord karja mikroelementidega varustatuse alal.

Tetaania ja subkliinilise hüpokaltseemia ohu vähendamine

Väike katioonide/anioonide suhe

Kogu söödaratsiooni puhul:

—	Minimaalne happelisuse lisandumine erisööda kaudu: 100 mEq kg kuivaine kohta

—	Eesmärk: 0 < DCAD (19) (mEq kg kuivaine kohta) < 100

või

Piimalehmad

—

Kaltsium

—

Fosfor

—	Magneesium

—

Naatrium

—

Kaalium

—

Kloriidid

—

Väävel

Kolm nädalat enne poegimist kuni poegimiseni

Kasutusjuhendis märgitakse:

„Pärast poegimist erisööda manustamine lõpetada.“

Tseoliit (naatriumalumiiniumsilikaat): 250 –500 g päevas

Naatriumalumiiniumsilikaat

Kolm nädalat enne poegimist kuni poegimiseni

Kasutusjuhendis märgitakse:

—	„Söödakoguseid tuleb piirata, et päevane naatriumalumiiniumsilikaadi kogus looma kohta ei ületaks 500 grammi.“

—	Kasutada maksimaalselt kaks nädalat.

—	„Pärast poegimist erisööda manustamine lõpetada.“

või

Manustatakse vatsas lagundamatuid söödamaterjale, mille fütiinhappe sisaldus on suur (> 6 %) ja kaltsiumisisaldus on alla 0,2 %, et lehm omastaks vähemalt 28 g ja maksimaalselt 32 g kaltsiumit päevas

või

—

Kaltsium

Neli nädalat enne poegimist kuni poegimiseni

1.Kasutusjuhendis märgitakse:

2.„Pärast poegimist erisööda manustamine lõpetada.“

Suur kaltsiumisisaldus kergesti omanduvate kaltsiumiallikate kujul: kaltsiumkloriid ja/või kaltsiumsulfaat ja/või kaltsiumdivesinikfosfaat ja/või kaltsiumkarbonaat ja/või kaltsiumpropionaat ja/või kaltsiumformiaat ja/või „mis tahes muu samalaadse toimega kaltsiumallikas“

Ühest või mitmest eespool nimetatud allikast saab lehm päevas vähemalt 50 grammi kaltsiumi

või

—

Kaltsium

—	Kaltsiumiallikad

Esimeste poegimise nähtude ilmnemisel ja kuni kaks päeva

pärast poegimist

1.	On lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

2.	Kasutusjuhendis märkida manustamiskordade arv ning manustamise kestus enne ja pärast poegimist.

3.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida söödanõustajaga.“

Kaltsiumpidolaat 5,5 g lehma kohta päevas

või

—

Kaltsium

—	Kaltsiumpidolaat

Esimeste poegimise nähtude ilmnemisel ja kuni kaks päeva pärast poegimist

1.	On lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

2.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida söödanõustajaga.“

Maavitsaliste jahu, mis võimaldab omastada 38–46 μg 1,25 dihüdroksükoolkaltsiferool-glükosiiti päevas

—	Maavitsaliste jahu

—	1,25 dihüdroksükoolkaltsiferool-glükosiidi sisaldus

—

Toorkiud

—	Magneesium

—

Toorrasv

—

Tärklis

—	D3-vitamiin kolekaltsiferoolina

Kaks päeva enne poegimist või esimeste poegimise nähtude ilmnemisel ja kuni kümme päeva pärast poegimist

1.	On lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

2.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida söödanõustajaga.“

Ketoosi ohu vähendamine (20)

—	Propaan-1,2-diooli või propüleenglükooli vähemalt: 250 g päevas (piimalehmade puhul) 50 g päevas (uttede ja kitsede puhul)

või

—	Propionaate (kaltsiumi- või naatriumisoolad) vähemalt: 110 g päevas (piimalehmade puhul) 22 g päevas (uttede ja kitsede puhul)

või

—	Propaan-1,2-diooli ja propionaate (naatriumi- või kaltsiumisoolad) kokku vähemalt järgmises vahekorras:

—	propaan-1,2-diooli ja propionaatide segu piimalehmade jaoks järgmise koostisega: propionaadid +0,44 x propaan-1,2-diooli > 110 g/päevas

—	propaan-1,2-diooli ja propionaatide segu uttede ja kitsede jaoks järgmise koostisega: propionaadid +0,44 x propaan-1,2-diooli > 22 g/päevas

Piimalehmad, uted ja kitsed

—	Propaan-1,2-diool, kui on lisatud

—	Propionaadid naatriumi- või kaltsiumisooladena, kui on lisatud

Kolm nädalat enne poegimist kuni kuus nädalat peale poegimist (piimalehmade puhul)

Kuus nädalat enne ja kolm nädalat pärast poegimist (uttede ja kitsede puhul)

1.	On lubatud kasutada booli. Bool võib sisaldada energiasisalduse suurendamiseks kuni 20 % rauda, mis esineb inertsel, bioloogiliselt mitteomastataval kujul.

2.	Märgistusel märgitakse: „Kaltsiumi või naatriumpropionaatide manustamisel tiinuse lõppjärgus tuleb hinnata mineraalset tasakaalu seoses hüpokaltseemia ohuga pärast poegimist.“

Stressireaktsiooni vähendamine

—	Suur magneesiumisisaldus

ja/või

—	kergesti seeduvad komponendid

Sead

—	Magneesium

—	Kergesti seeduvad komponendid, vajaduse korral ka nende töötlemisviis

—	n-3-rasvhapete sisaldus (kui neid on lisatud)

1–7 päeva

Märgistusel kirjeldatakse olukorda, millal asjaomast sööta kasutada.

Kõhukinnisuse ohu vähendamine

Soole läbitavust stimuleerivad koostisosad

Emised

Soole läbitavust stimuleerivad koostisosad

10–14 päeva enne ja 10–14 päeva pärast poegimist

Raua ebapiisava sünnijärgse kättesaadavuse kompenseerimine

Rauaühendite suur sisaldus kategooria „toitainelised lisandid“ funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid“ alla kuuluvates lubatud söödalisandites, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisas.

Täiendsööt võib sisaldada rauda kontsentratsioonis, mis on üle 100 korra suurem kui asjakohane kehtestatud maksimaalne sisaldus täissöödas.

Piimapõrsad ja -vasikad

Raud (kokku)

Kuni 3 nädalat pärast sündi

Sööda kasutusjuhendis märgitakse, et õigusnormidega täissööda jaoks ettenähtud raua maksimumsisaldust ei tohi ületada.

Imendumishäirete kompenseerimine

Väike küllastunud rasvhapete sisaldus ja suur rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus

Kodulinnud, v.a haned ja tuvid

—	Küllastunud rasvhapete protsendimäär kogu rasvhappesisaldusest

—	A-vitamiin (kokku)

—	D-vitamiin (kokku)

—	E-vitamiin (kokku)

—	K-vitamiin (kokku)

Esimesed 2 nädalat pärast koorumist

Rasvmaksa sündroomi ohu vähendamine

Väike energiasisaldus ning sellise ainevahetuses tekkiva energia suur osakaal, mis on saadud suure polüküllastumata rasvhapete sisaldusega lipiididest

Munakanad

—	Energiasisaldus (arvutatud EÜ meetodi järgi)

—	Ainevahetuses tekkiva energia protsendimäär lipiidide puhul

—	Polüküllastumata rasvhapete sisaldus

Kuni 12 nädalat

Spordivõistluseks ettevalmistumise ja võistlusest toibumise toetamine

Rohkesti seleeni ja vähemalt 50 mg E-vitamiini 12 % niiskusesisaldusega täissööda kg kohta.

Täiendsööt võib sisaldada seleeniühendeid kontsentratsioonis, mis on üle 100 korra suurem kui asjakohane kehtestatud maksimaalne sisaldus täissöödas.

Hobuslased

—	E-vitamiin (kokku)

—	Seleen (kokku)

Kuni 8 nädalat enne spordivõistlust, kuni 4 nädalat pärast võistlust

Sööda kasutusjuhendis märgitakse, et õigusnormidega täissööda jaoks ettenähtud seleeni maksimumsisaldust ei tohi ületada.

Elektrolüüdikaotuse kompenseerimine pärast tugevat higistamist

Peab sisaldama naatriumkloriidi ja võiks sisaldada kaaliumkloriidi.

Väike magneesiumi-, kaltsiumi- ja fosforisisaldus.

Muude elektrolüütsoolade lisamine on vabatahtlik.

Hobuslased

—

Naatrium

—

Kloriidid

—

Kaalium

—

Kaltsium

—	Magneesium

—

Fosfor

Üks kuni kolm päeva pärast tugevat higistamist

1.	Märgistusel kirjeldatakse olukordi, millal asjaomast sööta kasutada.

2.	Kasutusjuhendis tuleb esitada manustusjuhised vastavalt sportliku tegevuse kestusele ja intensiivsusele ning sööda koostisele ja selle märgistusele.

Märgistusel märgitakse:

—	„Joogivesi peab olema alati kättesaadav“.

—	Kui manustatakse vees lahustamata elektrolüüte (nt sööda sees või süstlaga): „Joogivesi peab olema kättesaadav vähemalt 20 minutit või eelistatavalt 1 tunni jooksul pärast manustamist. “

4.	Lisaks peab juhendis olema märgitud, et manustamisjärgset joomist tuleb jälgida, ning juhul, kui loom ei ole piisavalt vett joonud, tuleb pöörduda veterinaari poole.

5.	Juhendis võib märkida vee koguse (liitrites) vastavalt sööda või süstimisega saadavatele elektrolüütidele.

Energia ainevahetuse ja lihaste talitluse toetamine rabdomüolüüsi korral

Tärklis ja suhkur, mitte üle 20 % kogu energiast

Toorrasv, üle 20 % kogu energiast

E-vitamiini 350 IU ühe kg täissööda kohta, kui täissööda niiskusesisaldus on 12 %

Hobuslased

—

Tärklis

—

Suhkur

—

Toorrasv

—	E-vitamiin (kokku)

Esialgu vähemalt 3 kuud

1.	Märgistusel kirjeldatakse olukordi, millal asjaomast sööta kasutada.

2.	Kasutusjuhendis tuleb selgitada päevaratsiooni tasakaalu ja märkida päevas tarbitav kogus.

3.	Märgistusel märgitakse: „Enne kasutamist soovitatakse konsulteerida veterinaararstiga.“

Jämesoole krooniliste seedefunktsiooni häirete kompenseerimine

—	Vajalik tärklisesisaldus: üle 1 g kehamassi ühe kg kohta ühe toidukorra ajal (kõhulahtisuse korral üle 0,5 g kehamassi ühe kg kohta ühe toidukorra ajal)

—	Teravili, mis on läbinud hüdrotermaatilise töötluse, näiteks ekstrusioon, mikroniseerimine, ekspansioon või helvestamine, et parandada tärklise seeduvust peensooles

—	Lisaks anda vees lahustuvaid vitamiine ja piisavalt mineraalaineid/elektrolüüte

—	Lisaks anda õli (v.a kõhulahtisuse korral)

Hobuslased

—

Tärklis

—

Toorrasv

Pikaajaliselt või probleemse olukorra lahenemiseni

Kasutusjuhendis kirjeldatakse

—	konkreetseid olukordi, millal sööda kasutamine on vajalik, eelkõige seda, kas toodet sobib kasutada kõhulahtisusega loomadel,

—	ning märgitakse ühe toidukorra ajal tarbitav erisööda ja taimse sööda kogus.

2.	Kasutusjuhendis peab sõltuvalt õlisisaldusest viitama võimalikule järkjärgulisele kasutamisele ning seal tuleb esitada soovitus kõhulahtisusega looma jälgimiseks.

3.	Märgistusel esitatakse teravilja töötlemisviis.

Peensoole kroonilise funktsionaalse puudulikkuse kompenseerimine

—	Kergesti seeduvad kiudained

—	Kvaliteetsed valguallikad ja lüsiin > 4,3 % toorvalgust

—	Suhkur ja tärklis kokku 0,5 g kehamassi ühe kg kohta ühe toidukorra ajal

—	Teravili, mis on läbinud hüdrotermaatilise töötluse, näiteks ekstrusioon, mikroniseerimine, ekspansioon või helvestamine, et parandada seedimist enne umbsoolt

Hobuslased

—	Kergesti seeduvad söödamaterjalid, vajaduse korral ka nende töötlemisviis

—	Suhkur ja tärklis kokku

—	Valguallikad

Pikaajaliselt või probleemse olukorra lahenemiseni

Kasutusjuhendis kirjeldatakse

—	konkreetseid olukordi, millal seda sööta kasutada,

—	ning märgitakse ühe toidukorra ajal tarbitav erisööda ja taimse sööda kogus.

2.	Kasutusjuhendis peab sõltuvalt õlisisaldusest viitama võimalikule järkjärgulisele kasutamisele ning seal tuleb esitada soovitus kõhulahtisusega looma jälgimiseks.

Füsioloogilise seedetegevuse stabiliseerimine

Funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“ kuuluvad söödalisandid, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisas, või määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 10 osutatud loa uuendamise menetluse ajal rühma „mikroorganismid“ kuuluvad söödalisandid

Loomaliik, kelle puhul soolestiku mikrofloorat tasakaalustavat ainet või mikroorganismi on lubatud kasutada

Mikrofloorat tasakaalustava aine või mikroorganismi nimetus ja lisatud kogus

Kuni 4 nädalat

1.	Märgistusel märgitakse: „Seedehäirete ohu korral, nende ajal või nendest taastumise ajal.“

2.	Sööda kasutusjuhendis märgitakse, et soolestiku mikrofloorat tasakaalustava aine või mikroorganismi suurimat lubatud sisaldust täissöödas ei tohi ületada.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003, , loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

(GP1) Arvuliste näitajate kontrollimisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 IV lisas määratletud lubatud erinevusi.

(GP2) Need märgistusel esitatavad andmed tuleb esitada lisaks määruses (EÜ) nr 767/2009 sätestatud üldistele märgistusnõuetele.

(3) Vajaduse korral võib tootja soovitada toodet kasutada ka ajutise neerupuudulikkuse korral.

(4) Aluseks on võetud dieet, kus kuivainete energiasisaldus 4 000 kcal ainevahetuse käigus tekkiva energia kg kohta on arvutatud valemiga, mis on esitatud FEDIAFi veebilehel „Nutritional Guidelines“ (http://www.fediaf.org/self-regulation/nutrition.html). Neid väärtusi kohandatakse, kui energiasisaldus erineb väärtusest 4 000 kcal ainevahetuse käigus tekkiva energia kg kohta.

(5) Kui toodet soovitatakse kasutada ajutise neerupuudulikkuse korral, on soovitatav kasutusaeg kaks kuni neli nädalat.

(6) onkreetse talumatuse jaoks mõeldud sööda puhul võib „koostisosa ja toitaine“ asemel viidata asjaomasele talumatusele.

(7) Kassitoidu puhul võib lisada märke „Kasside maksa rasvväärastus“.

(8) Kassitoidu puhul võib lisada märke „Kasside alumiste kuseteede haigus“ või „Kasside uroloogiline sündroom“.

(9) Küllastumist vähendavad omadused: uriini näidud viitavad kristallide ja kivide lahustumist soodustavatele omadustele ja/või uriini näidud viitavad kristallide teket ja kasvu ennetavatele omadustele.

(10) Uriini pH ≤ 6,5.

(11) Metastabiliseerivad omadused: uriini näidud viitavad kristallide teket ennetavatele omadustele.

(12) Võib lisada märke „Eksokriinne kõhunäärmepuudulikkus“.

(13) Kõigi oluliste rasvhapete päevaratsiooni puhul tuleb järgida FEDIAFi („Nutritional Guidelines“ http://www.fediaf.org/self-regulation/nutrition.html) esitatud soovitusi miinimumsisalduse kohta.

(14) Aluseks on võetud dieet, kus kuivainete energiasisaldus 3 500 kcal ainevahetuse käigus tekkiva energia kg kohta on arvutatud valemiga, mis on esitatud FEDIAFi veebilehel „Nutritional Guidelines“

(http://www.fediaf.org/self-regulation/nutrition.html). Neid väärtusi kohandatakse, kui energiasisaldus erineb väärtusest 3500 kcal ainevahetuse käigus tekkiva energia kg kohta.

(15) Ainevahetuse käigus tekkiv energia kg kohta on arvutatud valemiga, mis on esitatud veebilehel FEDIAF (2019) Nutritional Guidelines for Complete and Complementary Pet Food for Cats and Dogs.

(16) FEDIAF (2019) Nutritional Guidelines for Complete and Complementary Pet Food for Cats and Dogs.

(17) Piimalehmade sööda puhul: „Kuni kaks kuud alates lüpsiperioodi algusest“.

(18) Märgitakse asjaomane mäletsejaliste kategooria.

(19) DCAD (mEq/kg kuivaines) = (Na + K) – (Cl + S).

(20) Mõiste „ketoos“ asemel võib kasutada mõistet „atsetoneemia“ ning märgistuse eest vastutav isik võib lisada soovituse erisööda kasutamiseks ketoosist taastumise korral.

(21) Arvutatud vastavalt tugevate ioonide vahe (Strong Ion Difference, SID) meetodile: SID on tugevate katioonide ja tugevate anioonide kontsentratsioonide summa erinevus; [SID] = [mmol Na+/l] + [mmol K+/l] + [mmol Ca++/l] + [mmol Mg++/l] – [mmol Cl-/l] – [mmol muid tugevaid anioone/l].

5.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 67/34

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/357,

4. märts 2020,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/395 õhupallipiloodi lubade osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikleid 23, 27 ja 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon peab vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad, millega kehtestatakse õhupallipiloodi lube (edaspidi „BPL“) käsitlevad nõuded vastavalt määrusele (EL) 2018/1139, tingimusel et asjaomased õhusõidukid vastavad kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii sätestatud tingimustele.

(2)

Võttes arvesse õhupallimeeskonna liikmetele lubade väljaandmise eripära, on eraldiseisvate määrustega vaja kehtestada konkreetsed nõuded lubade väljaandmiseks. Need nõuded peaksid põhinema komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (2) kohastel lennumeeskonna liikmete lubade üldeeskirjadel. Neid tuleks aga ümber struktureerida ja lihtsustada selle tagamiseks, et need oleksid proportsionaalsed, rajaneksid riskipõhisel lähenemisviisil ja tagaksid selle, et õhupallipiloodid oleksid praegu ning tulevikus pädevad täitma oma ülesandeid ja kohustusi.

(3)

Määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 12 lõike 2a punkti 3 kohaselt võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada riiklikke loaandmiseeskirju, millega antakse põhilistele piloodiõigustele juurdepääs kuni 8. aprillini 2020. Mõned liikmesriigid on komisjonile ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (EASA) teatanud, et kõnealuste riiklike loaandmiseeskirjade jätkuv kohaldamine olukorras, kus piloodiõpilased kasutavad piiratud õigusi järelevalveta ja saavad põhiõigused järk-järgult, toetab lennuspordi ning vaba aja veetmisega seotud tegevuse edendamist lihtsa ja taskukohasema juurdepääsu tõttu lennundusele. Üldlennundusele lihtsama juurdepääsu edendamine ja võimaldamine on kooskõlas EASA üldlennunduse tegevuskava eesmärgiga luua proportsionaalsem, paindlikum ja ennetavam õigusraamistik (3). Neil põhjustel tuleks liikmesriikidele anda õigus jätkata kõnealuste riiklike loaandmiseeskirjade kohaldamist vastavalt põhimõtetele, mis kehtestati BPLide väljaandmise kohta määrusega (EL) 2019/430 (4). Liikmesriigid peaksid aga komisjoni ja EASAt teavitama sellest, kui nad selliseid lube välja annavad. Liikmesriigid peaksid ka jälgima selliste lubade kasutamist, et säilitada lennundusohutuse vastuvõetav tase.

(4)

Sujuva ülemineku tagamiseks peaksid jääma kehtima kõik enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva õhupallipilootidele määruse (EL) nr 1178/2011 kohaselt väljaantud tunnistused, load ja heakskiidud. Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva väljaantud riiklikud õhupallipiloodi load tuleks vormistada käesoleva määruse kohaselt väljaantud lubadeks, kasutades selleks liikmesriikide pädevate asutuste poolt EASAga konsulteerides koostatud muutmisaruandeid.

(5)

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaseid õhupallipiloodi koolitusi, mis algasid enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, tuleks täielikult arvesse võtta, sest nende koolitusnõuded on samaväärsed käesoleva määrusega kehtestatutega või neist isegi ulatuslikumad. Chicago konventsiooni 1. lisa kohaseid koolitusi, mis algasid enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, tuleks arvesse võtta liikmesriikide koostatud arvestusaruannete alusel.

(6)	Olemasolevatele koolitusorganisatsioonidele tuleks anda piisavalt aega oma koolitusprogrammide kohandamiseks, rakendades vajaduse korral lihtsustatud koolitusnõudeid.

(7)	Selleks et võtta arvesse pärast komisjoni määruse (EL) 2018/395 (5) vastuvõtmist saadud kogemusi ja täpsustada teatavaid aspekte, näiteks majandustegevuse deklaratsioonide esitamist, tuleks kõnealuse määruse sätteid ajakohastada ka õhupallide käitamise seisukohast.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad EASA arvamusel nr 01/2019 (6) kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2018/395 muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Komisjoni määrus (EL) 2018/395, 13. märts 2018, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139“.

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lendude tegemiseks õhupallidega, mis vastavad Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (*1) artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii sätestatud tingimustele, ning õhupallipiloodi lubade ja nendega seotud pädevusmärgete, õiguste ja tunnistuste väljaandmiseks ja pikendamiseks.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“"

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid ja kui mõisted ei ole käesolevas artiklis määratletud teisiti, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (*2) artikli 2 mõisteid:“

(*2) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).“;"

lisatakse punkt 7a:

„7a)	„äriline lennutegevus“ – õhupalliga tasu eest teostatav avalikkusele kättesaadav lennutegevus või lennutegevus, mida, juhul kui see ei ole avalikkusele kättesaadav, teostatakse ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, kusjuures klient ei oma kontrolli ettevõtja üle;“

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)

„tutvustuslend“ – rahalise või muu tasu eest tehtav mis tahes lend, mis hõlmab lühikest lennureisi, mille määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks asutatud organisatsioon on korraldanud uute õpilaste või liikmete leidmiseks;“

punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)	„kuivrendi leping (dry lease agreement)“ – ettevõtjatevaheline leping, mille kohaselt õhupalli käitatakse rendilevõtja vastutusel;“

lisatakse punktid 13–15:

„13)	„riiklik luba“ – piloodiluba, mille liikmesriik on siseriiklike õigusaktide kohaselt välja andnud enne käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva;

14)	„BFCL-osa kohane luba“ – käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) nõuetele vastav lennumeeskonna liikme luba;

15)	„muutmisaruanne“ – aruanne, mille alusel võib loa muuta BFCL-osa kohaseks loaks.“

Artikli 3 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Õhupallide käitajad käitavad ärilisi lende alles pärast seda, kui nad on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni selle kohta, et neil on suutlikkus ja vahendid õhupallilendude käitamisega seotud vastutuse kandmiseks.“;

b)	teine lõik jäetakse välja;

kolmandat lõiku muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Esimest lõiku ei kohaldata järgmiste õhupallilendude suhtes:“;

ii)

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

kuni nelja eraisiku (kaasa arvatud piloot) osalusel tehtavad tutvustuslennud ning langevarjuhüpetega seotud lennud, mida korraldab määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon, tingimusel et organisatsioon teeb õhupallilende omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel, et lennust ei saada organisatsioonist väljaspool jagatavat kasu ja et selliste lendude käitamine moodustab ainult väikese osa organisatsiooni tegevusest;

d)	treeninglennud, mida teeb määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis.“

Artikli 3 järele lisatakse artiklid 3a–3d:

„Artikkel 3a

Piloodiload ja tervisetõendid

1. Ilma et see piiraks komisjoni delegeeritud määrust (EL) (*3), täidavad käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud õhusõidukite piloodid käesoleva määruse III lisas (BFCL-osa) ning määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisas (MED-osa) sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi.

2. Erandina loaomanike õigustest, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse III lisas (BFCL-osa), võivad selliste lubade omanikud teha artikli 3 lõike 2 punktides a–d osutatud lende ilma käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) punkti BFCL.215 nõudeid täitmata.

3. Liikmesriik võib anda õhupallipiloodi loa (BPL) koolituskursusel osalevale piloodiõpilasele loa kasutada piiratud õigusi ilma järelevalveta enne, kui õpilane on täitnud kõik III lisa (BFCL-osa) kohaselt BPLi väljaandmiseks vajalikud nõuded, järgmistel tingimustel:

a)	antud õiguste ulatus põhineb ohutusriskide hindamisel asjaomase liikmesriigi poolt, võttes arvesse vastava piloodipädevuse omandamiseks vajaliku koolituse mahtu;

õigusi kohaldatakse ainult järgmise suhtes:

i)	loa andnud liikmesriigi territoorium tervikuna või osa sellest;

ii)	loa andnud liikmesriigis registreeritud õhupallid;

c)	sellise loa omaniku puhul, kes taotleb õhupallipiloodi luba, võetakse arvesse sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni (ATO) või deklareeritud koolitusorganisatsiooni (DTO) soovituse alusel läbitud loakoolitust;

d)	liikmesriik esitab komisjonile ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametile iga kolme aasta järel aruande ja ohutusriskide hinnangu;

e)	liikmesriik jälgib käesoleva lõike alusel väljaantud lubade kasutamist, et tagada lennundusohutuse vastuvõetav tase ning võtta kõrgenenud ohutusriski või mõne ohutusalase probleemi avastamise korral asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 3b

Olemasolevad piloodiload ja riiklikud tervisetõendid

1. FCL-osa kohased õhupallipiloodi load ning nendega seotud õigused, pädevusmärked ja tunnistused, mille liikmesriik on välja andnud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, loetakse väljaantuks käesoleva määruse kohaselt. Kui liikmesriigid annavad lube uuesti välja halduslikel põhjustel või loaomanike taotlusel, asendavad nad need load lubadega, mis vastavad määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisas (ARA-osa) sätestatud vormile.

2. Kui liikmesriik annab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt uuesti välja lube ning nendega seotud õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, teeb ta vajaduse korral järgmist:

a)	kannab kõik juba FCL-osa kohastel lubadel kinnitatud õigused üle uuele loavormile;

b)	muudab FCL-osa kohase loaga seotud trossiga kinnitatud lendude või ärilise lennutegevuse õigused trossiga kinnitatud lendude pädevusmärkeks või ärilise lennutegevuse pädevusmärkeks vastavalt käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) punktidele BFCL.200 ja BFCL.215;

kannab FCL-osa kohase loaga seotud lennuinstruktori tunnistuse kehtivusaja piloodi logiraamatusse või annab välja samaväärse dokumendi. Pärast kõnealust kuupäeva võivad asjaomased piloodid kasutada instruktori õigusi üksnes juhul, kui nad täidavad käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) punkti BFCL.360 nõudeid.

3. Liikmesriigi poolt enne käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva välja antud riiklike õhupallilubade omanikel lubatakse jätkata oma lubadest tulenevate õiguste kasutamist kuni 8. aprillini 2021. Selleks kuupäevaks muudavad liikmesriigid kõnealused load BFCL-osa kohasteks lubadeks ning nendega seotud pädevusmärgeteks, õigusteks ja tunnistusteks, võttes arvesse määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 4 lõigete 4 ja 5 nõuetele vastavas muutmisaruandes sätestatud elemente.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud loaga seotud riiklikud piloodi tervisetõendid, mille liikmesriik on välja andnud enne käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva, jäävad kehtima kuni nende järgmise pikendamise kuupäevani või kuni 8. aprillini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Kõnealuste tervisetõendite kehtivuse pikendamine toimub määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa) nõuete kohaselt.

Artikkel 3c

Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva alanud koolituse arvestamine

1. Vastavalt käesoleva määruse III lisale (BFCL-osa) loetakse BFCL-osa kohaste lubade ning nendega seotud õiguste, pädevusmärgete või tunnistuste väljaandmisel käesoleva määruse nõuetele vastavaks määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane koolitus, mis algas enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, tingimusel et BPL antakse välja hiljemalt 8. aprillil 2021. Sellisel juhul kohaldatakse järgmist:

a)	kuumaõhu-õhulaeva klassi kuuluvatel õhupallidel alustatud BPL-koolituse, sealhulgas vastava eksamineerimise, võib lõpule viia kõnealustel õhupallidel;

b)	kuumaõhu-õhupalli klassi koolitustunde, mis läbiti muudel kui kõnealuse õhupalliklassi A-kategooria õhupallidel, võetakse täielikult arvesse III lisa punkti BFCL.130 alapunkti b nõude täitmisel.

2. Chicago konventsiooni 1. lisa kohast koolitust, mis algas enne käesoleva määruse või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva, võetakse BFCL-osa kohaste lubade väljaandmisel arvesse arvestusaruande alusel, mille liikmesriik on koostanud Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga konsulteerides.

3. Lõikes 2 osutatud arvestusaruandes kirjeldatakse koolituse ulatust, märgitakse, millised BFCL-osa nõuded loetakse täidetuks, ning vajaduse korral nõuded, mida taotleja peab täitma BFCL-osa kohase loa saamiseks. Aruanne sisaldab kõigi selliste dokumentide koopiaid, mis tõendavad koolituse ulatust, ning koolituse alustamise aluseks olnud siseriiklike eeskirjade ja menetluste koopiaid.

Artikkel 3d

Koolitusorganisatsioonid

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud piloodilubade koolitusorganisatsioonid peavad vastama määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 10a nõuetele.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitusorganisatsioonid, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa (ORA-osa) kohane sertifikaat või kes on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva esitanud määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisa (DTO-osa) kohase deklaratsiooni, peavad vajaduse korral kohandama oma koolitusprogramme hiljemalt 8. aprilliks 2021.

(*3) Komisjoni 4. märtsi 2020. aasta delegeeritud määrus (EL), (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).“"

6)	I lisa (DEF-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

7)	II lisa (BOP-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

8)	Lisatakse III lisa (BFCL-osa), mis on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 8. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2020

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(3) https://www.easa.europa.eu/easa-and-you/general-aviation/general-aviation-road-map

(4) Komisjoni 18. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/430, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 seoses piiratud õiguste järelevalveta kasutamisega enne kergõhusõidukipiloodi loa väljaandmist (ELT L 75, 19.3.2019, lk 66).

(5) Komisjoni 13. märtsi 2018. aasta määrus (EL) 2018/395, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 71, 14.3.2018, lk 10).

(6) Üldlennunduse pilootide lihtsam juurdepääs instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvatele lendudele ja õhupalli- ning purilennukilubade väljaandmise nõuete muutmine (arvamus nr 01/2019, osad A ja B, 19.2.2019), kättesaadav aadressil: https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions

I LISA

Määruse (EL) 2018/395 I lisa „Mõisted“ (DEF-osa) muudetakse järgmiselt:

1)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid ja kui mõisted ei ole käesolevas lisas määratletud teisiti, määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 2 ning I lisa (FCL-osa) punktis FCL.010 sätestatud mõisteid:“;

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.	„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid“ (AMC) – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuete täitmise vahendeid;

„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMOC)“ – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;“

lisatakse punkt 11a:

„11a.

„lennuaeg“ – õhupallide puhul ajavahemik korvi maapinnast eemaldumisest õhkutõusu eesmärgil kuni korvi lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;“

lisatakse punktid 17a ja 17b:

„17a.

„õhupalliklass“ – õhupallide liigitus, mille aluseks on õhuspüsimiseks kasutatav tõstemeetod;

17b.	„lennuoskuse tasemekontroll“ – käesoleva määrusega kehtestatud hiljutise lennukogemuse nõuete täitmiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;“

punkt 22 asendatakse järgmisega:

„22.	„õhupallikategooria“ – õhupallide liigitus, mille aluseks on pallikesta suurus või maht;“

lisatakse punktid 23–26:

„23.	„lennueksam“ – loa või pädevusmärke väljaandmiseks või õiguse pikendamiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

24.	„atesteerimine“ – oskuste, teadmiste ja hoiakute tõendamine instruktori või kontrollpiloodi loa esmaseks väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

25.	„soololend“ – lend, mille jooksul piloodiõpilane viibib õhupalli pardal üksi;

26.	„trossiga kinnitatud lend“ – lend trossisüsteemiga, mille abil on õhupall käitamise ajal kindlasse asukohta kinnitatud; ei hõlma trossi, mida võidakse kasutada stardiprotseduuri osana.“

II LISA

Määruse (EL) 2018/395 II lisa „Õhupallilennud“ (BOP-osa) muudetakse järgmiselt:

punkti BOP.BAS.010 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui seda nõuab pädev asutus, kes kontrollib kooskõlas määruse (EL) nr 965/2012 II lisa (ARO-osa) punkti ARO.GEN.300 alapunkti a alapunktiga 2, kas käitaja täidab jätkuvalt asjakohaseid nõudeid, peab asjaomane käitaja tõendama, et ta täidab määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid.“;

punkt BOP.BAS.020 asendatakse järgmisega:

„BOP.BAS.020 Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

Käitaja peab rakendama:

a)	pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 965/2012 II lisa (ARO-osa) punkti ARO.GEN.135 alapunkti c kohaselt nõutavaid ohutusmeetmeid ning

b)	lennukõlblikkusdirektiive ja muud ameti poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 77 lõike 1 punkti h kohaselt esitatud kohustuslikku teavet.“;

3)	punkt BOP.BAS.025 asendatakse järgmisega: „BOP.BAS.025 Õhusõidukikapteniks määramine Käitaja määrab õhusõidukikapteni, kellel on käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) kohane õhusõidukikapteni kvalifikatsioon.“;

punkti BOP.BAS.300 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Mõõteriistad ja seadmed, mida käesoleva jaotisega ei ole ette nähtud, ning muu varustus, mida käesoleva lisaga ei ole nõutud, ent mis on lennu ajal õhupallis, peavad vastama järgmisele kahele nõudele:

1)	lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade või seadmete abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisas sätestatud oluliste lennukõlblikkusnõuete täitmiseks;

2)	need mõõteriistad ja seadmed ning nende rikked või häired ei tohi kahjustada õhupalli lennukõlblikkust.“;

punkti BOP.ADD.005 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Käitaja vastutab õhupalli käitamise eest vastavalt määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele, käesoleva alajao nõuetele ning esitatud deklaratsioonile.“;

punkti BOP.ADD.015 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Selle kontrollimiseks, kas määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulised nõuded ja käesoleva määruse kohased nõuded on täidetud, tagab käitaja igal ajal juurdepääsu kõikidele rajatistele, õhupallidele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, protseduuridele või mis tahes muudele käesoleva määruse kohaldamisalaga (sealhulgas allhangetega) seotud materjalidele kõikidele sellistele isikutele, keda pädev asutus on selleks volitanud.“;

punkt BOP.ADD.035 asendatakse järgmisega:

„BOP.ADD.035 Allhanketegevus

Kui käitaja kasutab käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes toimingu jaoks allhanget, peab ta tagama, et allhankijast organisatsioon tegutseb kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse nõuetega. Lisaks peab käitaja tagama juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et pädev asutus saaks kontrollida, kas asjaomane käitaja järgib jätkuvalt eespool osutatud nõudeid.“;

punkti BOP.ADD.040 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Käitaja määrab vastutava juhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toimingute rahastamine ja teostamine toimuks kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse nõuetega. Vastutav juht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest.“;

punkt BOP.ADD.045 asendatakse järgmisega:

„BOP.ADD.045 Nõuded rajatistele

Käitajal on piisavad rajatised selle tagamiseks, et kõiki nõutavaid ülesandeid ja toiminguid oleks võimalik teostada ja juhtida kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse nõuetega.“;

10)

punkti BOP.ADD.100 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Käitaja peab artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud deklaratsioonis kinnitama, et ta täidab praegu ja ka edaspidi määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid.“;

11)

punkti BOP.ADD.105 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Käitaja teatab pädevale asutusele viivitamata kõigist muudatustest, mis mõjutavad tema vastavust määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele, mille kohta ta on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, ning kõikidest muudatustest punkti BOP.ADD.100 alapunktis b osutatud teabes ja punkti BOP.ADD.100 alapunktis c osutatud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loendis, mis sisalduvad deklaratsioonis või on sellele lisatud.“;

12)

punkti BOP.ADD.115 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	Kui kolmandas riigis registreeritud õhupalli suhtes kohaldatakse kuivrendilepingut, peab sellise õhupalli käitaja tagama, et asjaomane õhupall vastaks määruse (EL) 2018/1139 II ja V lisa kohastele jätkuva lennukõlblikkusega seotud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele.“;

13)

punkti BOP.ADD.300 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	Kõikidel lennumeeskonna liikmetel peavad olema käesoleva määruse III lisa kohaselt välja antud või tunnustatud load ja pädevusmärked ning nad peavad sobima neile määratud ülesannete täitmiseks.“;

14)

punkti BOP.ADD.300 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Vabakutselisena või osalise tööajaga töötavate lennumeeskonna liikmete teenuste kasutamisel peab käitaja kontrollima kõikide järgmiste nõuete täitmist:

1)	käesoleva alajao nõuded;

2)	käesoleva määruse III lisas sätestatud nõuded, sealhulgas hiljutisi kogemusi käsitlevad nõuded;

3)	lennu- ja tööaja suhtes kohaldatavad piirangud ja puhkeaja nõuded, mis on kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus asub käitaja peamine tegevuskoht, võttes arvesse kõiki asjaomase lennumeeskonna liikme poolt teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid.“;

15)

punkti BOP.ADD.305 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Käitaja määrab õhusõidukikapteniks üksnes sellise piloodi, kellel on:

1)	käesoleva määruse III lisa kohane õhusõidukikapteni kvalifikatsioon;

2)	lennutegevuskäsiraamatus sätestatud miinimumkogemus ning

3)	piisavad teadmised lennu toimumise piirkonna kohta.“;

16)

punkt BOP.ADD.310 asendatakse järgmisega:

„BOP.ADD.310 Koolitused ja teadmiste kontroll

Lennumeeskonna liikmete koolitused ja nende teadmiste kontroll toimub kooskõlas punkti BOP.ADD.315 nõuetega järgmiselt:

a)	vastavalt käitaja lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud koolitusprogrammidele ja -kavadele;

b)	kõnealuseid koolitusi ja teadmiste kontrolle teevad nõuetekohaselt kvalifitseeritud isikud ning lennuõpet ja sellega seotud kontrolle teevad isikud, kellel on käesoleva määruse III lisa kohane kvalifikatsioon.“;

17)

liide asendatakse järgmisega:

„Liide

DEKLARATSIOON vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2018/395
Käitaja Nimi: Käitaja peamine tegevuskoht: Vastutava juhi nimi ja kontaktandmed:
Õhupalli käitamine
Äriliste lendude käitamise alguskuupäev ja vajaduse korral kuupäev, kui jõustuvad praegu teostatavate äriliste lendudega seotud muudatused.
Teave kasutatava(te) õhupalli(de), ärilise lennu/äriliste lendude ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kohta: (1)
Õhupalli tüüp	Õhupalli registreerimistunnus	Põhibaas	Käitamise liik/liigid (2)	Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (3)




Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loend koos viidetega asjaomastele nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele (käesoleva deklaratsiooni lisa), kui selline loend on olemas:
Kinnitused
☐ Käitaja täidab praegu ja ka edaspidi määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja määruse (EL) 2018/395 kohaseid nõudeid. Eelkõige järgib käitaja äriliste lendude puhul järgmisi määruse (EL) 2018/395 II lisa ADD-alajaos sätestatud nõudeid.
☐ Juhtimissüsteemi dokumentatsioon, sealhulgas lennutegevuskäsiraamat vastab ADD-alajao nõuetele ja kõik lennud toimuvad kooskõlas lennutegevuskäsiraamatu sätetega vastavalt ADD-alajao punkti BOP.ADD.005 alapunktile b.
☐ Kõikidele käitatavatele õhupallidele on välja antud määruse (EL) nr 748/2012 kohane lennukõlblikkuse sertifikaat; kolmandas riigis registreeritud õhupallid vastavad asjakohastele konkreetsetele lennukõlblikkusnõuetele ja nende suhtes kohaldatakse märgrendilepingut või kuivrendilepingut vastavalt ADD-alajao punkti BOP.ADD.110 nõuetele ning punkti BOP.ADD.115 alapunktide b ja c nõuetele.
☐ Kõikidel lennumeeskonna liikmetel on komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa kohaselt välja antud või tunnustatud load ja pädevusmärked vastavalt ADD-alajao punkti BOP.ADD.300 alapunkti c nõuetele.
☐ Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest muudatustest, mis mõjutavad tema vastavust määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele ja määruse (EL) 2018/395 nõuetele, mille kohta ta on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, ning kõikidest muudatustest nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loendis, mis sisalduvad deklaratsioonis ja on sellele lisatud vastavalt ADD-alajao punkti BOP.ADD.105 alapunkti a nõuetele.
☐ Käitaja kinnitab, et käesolevas deklaratsioonis ja selle lisades sisalduv teave on täielik ja tõene.
Kuupäev, vastutava juhi nimi ja allkiri

“

(1) Palun täitke tabel. Kui teabe esitamiseks ei ole piisavalt ruumi, esitage see eraldi lisas. Palun märkida lisale kuupäev ja kinnitada see allkirjaga.

(2) „Käitamise liik/liigid“ tähendab õhupalliga teostatava ärilise lennu liiki.

(3) Teave jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kohta peab sisaldama organisatsiooni nime, aadressi ja sertifikaadi viitenumbrit.

III LISA

„III LISA

ÕHUPALLIMEESKONNA LIIKMETELE LUBADE VÄLJAANDMISE NÕUDED

[BFCL-osa]

GEN-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

BFCL.001 Kohaldamisala

Käesoleva lisaga nähakse ette õhupallipiloodi lubade (BPL) ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise nõuded ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused.

BFCL.005 Pädev asutus

Käesoleva lisa tähenduses on pädev asutus selline asutus, mille nimetab liikmesriik ja mille käest taotletakse BPLi või sellega seotud õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi.

BFCL.010 Õhupalliklassid ja -kategooriad

Käesolevas lisas on õhupallid liigitatud järgmistesse klassidesse ja kategooriatesse:

kuumaõhu-õhupallide klass:

1)	A-kategooria: kesta maht kuni 3 400 m3 (120 069 kuupjalga);

2)	B-kategooria: kesta maht 3 401 m3 (120 070 kuupjalga) – 6 000 m3 (211 888 kuupjalga);

3)	C-kategooria: kesta maht 6 001 m3 (211 889 kuupjalga) – 10 500 m3 (370 804 kuupjalga);

4)	D-kategooria: kesta maht üle 10 500 m3 (370 804 kuupjalga);

b)	gaasiõhupallide klass;

c)	segaõhupallide klass;

d)	kuumaõhu-õhulaevade klass.

BFCL.015 BPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste taotlemine, väljaandmine, pikendamine ning taastamine

Pädevale asutusele esitatakse tema poolt määratud vormis ja viisil järgmised taotlused:

1)	BPLi ja sellega seotud pädevusmärgete väljaandmiseks;

2)	BPLiga seotud õiguste pikendamiseks;

3)	õhupallide lennuinstruktori („FI(B)“) tunnistuse väljaandmiseks;

4)	õhupallide kontrollpiloodi („FE(B)“) tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks ning

5)	BPLi ja sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste muutmiseks.

b)	Alapunktis a osutatud taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab käesolevas lisas ja määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisas (MED-osa) sätestatud asjaomastele nõuetele.

c)	Loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise kohta teeb pädev asutus loale või tunnistusele vastava märke.

d)	Isikul võib olla ainult üks käesoleva lisa kohaselt väljaantud BPL.

e)	Loaomanik peab esitama alapunktis a osutatud taotlused selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kus talle on välja antud kas käesoleva lisa (BFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohane luba.

f)	BPLi omanik võib taotleda pädeva asutuse vahetamist teise liikmesriigi määratud pädeva asutuse vastu, kuid sellisel juhul muutub uus pädev asutus pädevaks asutuseks taotleja kõigi lubade puhul.

g)	Taotleja peab BPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmist taotlema hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lennueksami või atesteerimise edukat läbimist.

BFCL.030 Praktiline lennueksam

Lennueksami taotlejal peab olema tema koolituse eest vastutava sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni poolt pärast koolituse lõpetamist antud soovitus, välja arvatud punktis BFCL.215 osutatud ärilise lennutegevuse pädevusmärke saamiseks nõutava praktilise lennueksami puhul. Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon teeb koolitusdokumendid kättesaadavaks kontrollpiloodile.

BFCL.035 Lennuaja arvestamine

BPLi ning sellega seotud õiguse, pädevusmärke või tunnistuse taotleja puhul arvestatakse loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks nõutava lennuajana täismahus nii soololennuaega, instruktoriga lennuõppeaega kui ka lennuaega õhupallikaptenina.

BFCL.045 Dokumentide kaasaskandmise ja esitamise kohustus

BPList tulenevate õiguste kasutamisel kannab loaomanik kaasas kõiki järgmisi dokumente:

1)	kehtiv BPL;

2)	kehtiv tervisetõend;

3)	isikut tõendav fotoga dokument;

4)	logiraamatu andmed, millest piisab käesoleva lisa nõuete täitmise tõendamiseks.

Piloodiõpilasel peavad kõikidel soololendudel kaasas olema järgmised dokumendid:

1)	alapunkti a alapunktides 2 ja 3 osutatud dokumendid ning

2)	tõend punkti BFCL.125 alapunktis a sätestatud loa olemasolu kohta.

c)	BPLi omanik või piloodiõpilane peab viivitamata esitama kontrollimiseks alapunktis a või b osutatud dokumendid, kui pädeva asutuse volitatud esindaja seda nõuab.

BFCL.050 Lennuaja registreerimine

BPLi omanik või piloodiõpilane registreerib pädeva asutuse määratud vormis ja viisil kõikide oma lendude üksikasjalikud andmed.

BFCL.065 70-aastaste ja vanemate BPLi omanike õiguste piiramine ärilistel reisijateveo-õhupallilendudel

Ärilistel reisijateveo-õhupallilendudel kasutatava õhupalli piloodina ei tohi tegutseda 70-aastane või vanem BPLi omanik.

BFCL.070 Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste piiramine, peatamine ja tühistamine

Pädev asutus võib käesoleva lisa kohaselt välja antud BPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste kehtivust piirata või selle peatada või tühistada vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisas (ARA-osa) ette nähtud tingimustele ja menetlustele, kui BPLi omanik ei täida määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulisi nõudeid või käesoleva lisa või käesoleva määruse II lisa (BOP-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa) nõudeid.

b)	Loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse kehtivuse piiramise, peatamise või tühistamise korral peab BPLi omanik loa või tunnistuse viivitamata tagastama pädevale asutusele.

BPL-ALAJAGU

ÕHUPALLIPILOODI LUBA (BPL)

BFCL.115 BPL – õigused ja tingimused

BPLi omanikul on õigus kaptenina juhtida õhupalle:

1)	tasuta mitteärilistel lendudel;

2)	ärilistel lendudel, kui tal on käesoleva lisa ADD-alajao punkti BFCL.215 kohane ärilise lennutegevuse pädevusmärge.

Erandina alapunkti a alapunktist 1 võib instruktori või kontrollpiloodi õigusi omav BPLi omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

1)	BPLi taotlejate lennuõpetajana;

2)	BPLi taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana;

3)	BPLile lisatavate õiguste, pädevusmärgete ja tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

c)	BPLi omanik võib BPLi õigusi kasutada ainult juhul, kui ta täidab kohaldatavaid hiljutise lennukogemuse nõudeid ja kui tal on kasutatavatele õigustele vastav kehtiv tervisetõend.

BFCL.120 BPL – vanuse alammäär

BPLi taotleja peab olema vähemalt 16-aastane.

BFCL.125 BPL – piloodiõpilane

a)	Piloodiõpilane tohib soololende teha üksnes õhupallide lennuinstruktori (FI(B)) loal ja järelevalve all.

b)	Soololennu tegemiseks peab piloodiõpilane olema vähemalt 14-aastane.

BFCL.130 BPL – koolituskursus ja kogemusnõuded

BPLi taotlejad peavad läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab vastama taotletavatele õigustele ja hõlmama järgmist:

a)	punkti BFCL.135 alapunktis a osutatud teoreetilised teadmised;

vähemalt 16 tundi lennuõpet kas vastava klassi A-kategooria kuumaõhu-õhupallidel või gaasiõhupallidel, sealhulgas vähemalt:

1)	12 tundi instruktoriga lennuõpet;

2)	kümme täitmist ning 20 starti ja maandumist ning

3)	üks vähemalt 30-minutiline soololend instruktori järelevalve all.

BFCL.135 BPL – teooriaeksam

Teoreetilised teadmised

BPLi taotlejad peavad tõendama taotletavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

üldteemad:

i)	lennundusõigus;

ii)	inimvõimed;

iii)	meteoroloogia;

iv)

side ning

õhupallidega seotud konkreetsed teemad:

i)	aerodünaamika alused;

ii)	käitamismenetlused;

iii)	lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

iv)	õhupalle käsitlevad üldteadmised õhusõidukitest ning

v)	navigatsioon.

Taotleja kohustused

1)	Taotleja sooritab kõik BPLi teooriaeksamid ühe ja sama liikmesriigi pädeva asutuse vastutusalas.

2)	Taotleja sooritab teooriaeksami pärast seda, kui koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on andnud talle soovituse pärast teoreetilise õppe kursusel nõutavate elementide rahuldaval tasemel omandamist.

Sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni soovitus kehtib 12 kuud. Kui taotleja ei ole selle tähtaja jooksul sooritanud vähemalt üht teooriaeksamit, määrab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon talle vajaduse korral lisakoolituse, lähtudes taotleja vajadustest.

Eduka soorituse standardid

1)	Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetses eksamidokumendis kogunud vähemalt 75 % kõigist võimalikest punktidest. Karistuspunktide kohaldamine on keelatud.

2)	Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, loetakse taotleja BPLi saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanuks juhul, kui ta on kõik nõutavad teooriaeksamidokumendid edukalt täitnud 18 kuu jooksul alates taotleja esimesel eksamil osalemise kalendrikuu lõpust.

3)	Kui taotleja ei ole suutnud üht teooriaeksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ta ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.

Enne teooriaeksami uuesti sooritamist peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis lisakoolituse. Koolituse mahu ja ulatuse määrab kindlaks sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon, lähtudes taotleja vajadustest.

d)	Kehtivusaeg Teooriaeksami tulemused kehtivad 24 kuud alates päevast, mil taotleja läbis edukalt teooriaeksami vastavalt alapunkti c alapunktile 2.

BFCL.140 BPL – teoreetiliste teadmiste arvestamine

Punkti BFCL.135 alapunkti a alapunktis 1 osutatud üldteemade teoreetiliste teadmiste nõuded loetakse BPLi väljaandmise taotlejate puhul täidetuks, kui nad:

a)	omavad määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohast luba või

b)	on läbinud alapunkti a kohase loa teooriaeksamid, tingimusel et seda on tehtud punkti BFCL.135 alapunktis d osutatud kehtivusajal.

BFCL.145 BPL – praktiline lennueksam

a)	BPLi taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada õhupallikaptenina protseduure ja manöövreid taotletavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)	Taotlejad peavad praktilise lennueksami läbima samas õhupalliklassis, milles nad on läbinud punkti BFCL.130 kohase koolituskursuse, ning kuumaõhu-õhupallide puhul vastava klassi A-kategooria õhupallil.

c)	BPLi väljaandmiseks nõutava praktilise lennueksami tegemiseks peavad taotlejad esmalt sooritama nõutava teooriaeksami.

Eduka soorituse standardid

1)	Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad õhupallilennu kõiki etappe.

2)	Osa mis tahes punkti ebarahuldava soorituse korral loetakse kogu osa ebarahuldavalt sooritatuks. Kui taotleja sooritab ebarahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult ebarahuldavalt sooritatud osa. Kui ebaõnnestub enam kui ühe osa sooritus, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama.

3)	Kui taotleja peab eksami alapunkti 2 kohaselt uuesti sooritama ja sooritab mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa ebarahuldavalt, peab taotleja uuesti sooritama kogu lennueksami.

e)	Kui taotlejal ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada kahe katsega, peab ta jätkama praktilist õpet.

BFCL.150 BPL – õiguste laiendamine muule õhupalliklassile või -kategooriale

a)	BPLi õigused kehtivad ainult punktis BFCL.145 osutatud praktilisel lennueksamil kasutatud õhupalliklassi ja kuumaõhu-õhupallide puhul vastava klassi A-kategooria õhupallide kohta.

Kuumaõhu-õhupallide puhul laiendatakse BPLi õigusi taotluse alusel õhupalliklassi muule kategooriale, kui piloot on sooritanud vähemalt:

1)	kaks FI(B)ga lendu vastava kategooria õhupallil;

kogunud õhupallikaptenina lennutunde järgmiselt:

i)	B-kategooria õhupallide loa taotlemisel vähemalt 100 tundi;

ii)	C-kategooria õhupallide loa taotlemisel vähemalt 200 tundi;

iii)	D-kategooria õhupallide loa taotlemisel vähemalt 300 tundi.

Välja arvatud segaõhupallide klassi puhul, laiendatakse BPLi õigusi taotluse korral muule õhupalliklassile või kuumaõhu-õhupalliklassi õiguste taotlemisel kuumaõhu-õhupalliklassi A-kategooriale, kui piloot on vastavas õhupalliklassis ja -kategoorias:

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab vähemalt järgmist:

i)	viis instruktoriga õppelendu või

ii)	kuumaõhu-õhupallidelt kuumaõhu-õhulaevadele laiendamisel viis instruktoriga lennuõppetundi ning

läbinud lennueksami, mille käigus piloot on FE(B)-le tõendanud ka muu klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

i)	aerodünaamika alused;

ii)	käitamismenetlused;

iii)	lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

iv)	üldteadmised õhusõidukitest õhupalliklassis, millele õiguste laiendamist taotletakse.

Alapunkti b alapunktis 1 ja alapunkti c alapunktis 1 osutatud koolituse läbimise kohta tehakse piloodi päevikusse märge, mille allkirjastab:

1)	alapunkti b alapunkti 1 puhul lennuinstruktoriga lendude eest vastutav instruktor ning

2)	alapunkti c alapunkti 1 puhul koolituse eest vastutava sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht.

e)	BPLi omanik võib oma segaõhupallide klassi õigusi kasutada vaid juhul, kui tal on nii kuumaõhu-õhupallide kui ka gaasiõhupallide klassi õigused.

BFCL.160 BPL – hiljutise lennukogemuse nõuded

BPLi omanik võib oma loa õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on vastavas õhupalliklassis läbinud:

kas:

i)	kavandatud lennule eelnenud viimase 24 kuu jooksul vähemalt kuus lennutundi kaptenina, sealhulgas kümme starti ja maandumist kaptenina või koos instruktoriga või soololennul FI(B) järelevalve all ning

ii)	kavandatud lennule eelnenud viimase 48 kuu jooksul vähemalt ühe õppelennu FI(B)ga või

2)	kavandatud lennule eelnenud viimase 24 kuu jooksul alapunkti c kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

Lisaks alapunkti a nõuete täitmisele peab piloot, kelle kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, selleks et kasutada oma õigusi muu(de)s õhupalliklassi(de)s, olema lennanud igas täiendavas õhupalliklassis viimase 24 kuu jooksul vähemalt kolm lennutundi kaptenina või koos instruktoriga või soololennul FI(B) järelevalve all.

c)	BPLi omanik, kes ei vasta enne oma õiguste kasutamise jätkamist alapunkti a alapunkti 1 ja vajaduse korral alapunkti b nõuetele, peab asjaomast klassi esindaval õhupallil läbima lennuoskuse tasemekontrolli FE(B)ga.

Pärast alapunkti a, b või c nõuete täitmist võib kuumaõhu-õhupalli piloteerimise õigusega BPLi omanik kasutada oma õigusi ainult kuumaõhu-õhupallidel, mis kuuluvad:

i)	samasse kuumaõhu-õhupallikategooriasse, milles läbiti kas alapunkti a alapunkti 1 alapunktis ii osutatud õppelend või alapunktis c osutatud lennuoskuse tasemekontroll, või väiksema pallikesta suurusega kategooriasse või

ii)	kuumaõhu-õhupallide A-kategooriasse, kui piloot on alapunkti b kohaselt läbinud alapunkti a alapunktis 2 osutatud õppelennu muul kui kuumaõhu-õhupallide klassi kuuluval õhupallil.

Alapunkti a alapunkti 1 ja alapunkti b kohaste instruktoriga lendude, järelevalve all tehtud lendude ja õppelendude ning alapunktis c osutatud lennuoskuse tasemekontrolli läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab alapunkti a alapunktis 1 ja alapunktis b osutatud juhul vastutav FI(B) ning alapunktis c osutatud juhul vastutav FE(B).

BPLi omaniku puhul, kellel on ka käesoleva lisa ADD-alajao punkti BFCL.215 kohane ärilise lennutegevuse õigus, loetakse täidetuks järgmised nõuded:

1)	alapunkt a ja vajaduse korral alapunkt b, kui ta on viimase 24 kuu jooksul asjakohas(t)es õhupalliklassi(de)s läbinud punkti BFCL.215 alapunkti d alapunkti 2 alapunkti i kohase lennuoskuse tasemekontrolli või

2)	alapunkti a alapunkti 1 alapunkt ii, kui ta on asjakohases õhupalliklassis läbinud punkti BFCL.215 alapunkti d alapunkti 2 alapunkti ii kohase õppelennu.

Kuumaõhu-õhupallide klassi puhul kohaldatakse alapunktis d osutatud eri õhupalliklasside käitamisõiguste piiranguid, sõltuvalt alapunkti f alapunktide 1 või 2 täitmiseks kasutatavast õhupalliklassist.

ADD-ALAJAGU

LISAPÄDEVUSMÄRKED

BFCL.200 Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärge

a)	BPLi omanik võib teha trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilende vaid juhul, kui tal on käesoleva punkti kohane trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärge.

Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärke taotlemiseks peab taotleja:

1)	omama asjakohase kuumaõhu-õhupalliklassi käitamise õigusi;

2)	esmalt sooritama vähemalt kaks lennuinstruktoriga lendu trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallil.

c)	Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupalli koolituse läbimise kohta tehakse päevikusse koolituse eest vastutava õhupallide lennuinstruktori allkirjaga märge.

Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärkega piloot tohib oma õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on kavandatud lennule eelnenud 48 kuu jooksul sooritanud vähemalt ühe trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu või, kui ta ei ole sellist lendu sooritanud, tohib ta oma õigusi kasutada juhul, kui ta on sooritanud trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu koos instruktoriga või soololennul õhupallide lennuinstruktori järelevalve all. Selline instruktoriga või järelevalve all toimuv soololend kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab FI(B).

BFCL.210 Öölennupädevusmärge

a)	BPLi omanik võib oma loa õigusi visuaallennureeglite tingimustes öösel kasutada vaid juhul, kui tal on käesoleva punkti kohane öölennupädevusmärge.

b)	Öölennupädevusmärke taotleja peab olema sooritanud vähemalt kaks vähemalt ühetunnise kestusega öist õppelendu.

c)	Öölennupädevuskoolituse läbimise kohta tehakse päevikusse koolituse eest vastutava FI(B) allkirjaga märge.

BFCL.215 Ärilise lennutegevuse pädevusmärge

a)	BPLi omanik võib oma loa õigusi ärilistel õhupallilendudel kasutada vaid juhul, kui tal on käesoleva punkti kohane ärilise lennutegevuse pädevusmärge.

Ärilise lennutegevuse pädevusmärke taotleja peab:

1)	olema vähemalt 18-aastane;

2)	olema lennanud õhupallikaptenina 50 lennutundi, sealhulgas sooritanud 50 starti ja maandumist;

3)	omama selle õhupalliklassi käitamise õigusi, milles ärilise lennutegevuse pädevusmärkega seotud õigusi kasutama hakatakse ning

4)	olema läbinud selle õhupalliklassi lennueksami, mille käigus ta on õhupallide kontrollpiloodile demonstreerinud pädevust, mida nõutakse äriliseks lennutegevuseks õhupalliga.

c)	Ärilise lennutegevuse pädevusmärke õigused piirduvad õhupalliklassiga, milles on sooritatud alapunkti b alapunkti 3 kohane lennueksam. Õigusi laiendatakse taotluse alusel teisele õhupalliklassile, kui taotleja vastab kõnealuses teises klassis alapunkti b alapunktide 3 ja 4 tingimustele.

Ärilise lennutegevuse pädevusmärkega piloot võib kõnealuse pädevusmärke õigusi ärilistel reisijateveo-õhupallilendudel kasutada ainult juhul, kui ta on:

kavandatud lennule eelnenud 180 päeva jooksul:

i)	sooritanud vähemalt kolm lendu õhupallikaptenina, sealhulgas vähemalt ühe lennu vastava klassi õhupallil või

ii)	sooritanud ühe lennu vastava klassi õhupalli kaptenina käesoleva punkti kohaselt kvalifitseeritud õhupallide lennuinstruktori järelevalve all ning

kavandatud lennule eelnenud 24 kuu jooksul:

i)	läbinud vastava õhupalliklassi lennuoskuse tasemekontrolli, mille käigus ta on õhupallide kontrollpiloodile demonstreerinud ärilisteks reisijateveo-õhupallilendudeks nõutavat pädevust või

ii)

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis täienduskursuse, mis vastab õhupalliga äriliseks lennutegevuseks nõutavale pädevusele ja hõlmab vähemalt kuut tundi teooriaõpet ja üht õppelendu vastava klassi õhupallil käesoleva punkti kohaselt õhupallidega toimuvaks äriliseks lennutegevuseks kvalifitseeritud õhupallide lennuinstruktori järelevalve all.

e)	Selleks et säilitada kõigi õhupalliklasside ärilise lennutegevuse pädevusmärkega seotud õigusi, peab piloot, kelle ärilise lennutegevuse pädevusmärkega seotud õigusi on laiendatud mitmele õhupalliklassile, täitma alapunkti d alapunkti 2 nõuded vähemalt ühes õhupalliklassis.

Piloot, kes vastab alapunkti d nõuetele ja kellel on kuumaõhu-õhupalli klassi ärilise lennutegevuse pädevusmärge, võib kasutada asjaomase kuumaõhu-õhupalli klassi pädevusmärkega seotud õigusi ainult õhupallidel, mis kuuluvad:

i)	samasse kuumaõhu-õhupalli kategooriasse, milles on läbitud alapunkti d alapunkti 2 alapunktis i osutatud lennuoskuse tasemekontroll või alapunkti d alapunkti 2 alapunktis ii osutatud õppelend või

ii)	väiksema pallikesta suurusega kuumaõhu-õhupalli kategooriasse.

Alapunkti d alapunkti 1 alapunktis ii osutatud järelevalve all toimuva lennu sooritamine ning alapunkti d alapunkti 2 alapunktis i osutatud lennuoskuse tasemekontrolli ja alapunkti d alapunkti 2 alapunktis ii osutatud täienduskursuse läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab kas koolituskursuse, järelevalve või lennuoskuse tasemekontrolli eest vastutava sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht, FI(B) või FE(B).

h)	Piloodi puhul, kes on läbinud käesoleva määruse II lisa (BOP-osa) punkti BOP.ADD.315 kohase käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli, loetakse alapunkti d alapunkti 2 alapunkt i nõuded täidetuks.

FI-ALAJAGU

LENNUINSTRUKTORID

1. jagu

Üldnõuded

BFCL.300 Lennuinstruktoritunnistused

a) Üldosa

Lennuinstruktor võib õhupalli lennuõpet anda ainult juhul, kui ta:

omab:

i)	BPLi, sh õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, mille saamiseks lennuõpet antakse ning

ii)	instruktoritööle vastavat ja käesoleva alajao kohaselt välja antud FI(B) tunnistust ning

2)	omab lennuõppeks kasutatava õhupalli kaptenina piloteerimise õigust.

b) Instruktoritegevus väljaspool liikmesriikide territooriumi

Erandina alapunkti a alapunktist 1 peab pädev asutus käesoleva lisa (BFCL-osa) kohaselt heaks kiidetud koolituskursuse raames väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi antava lennuõppe puhul välja andma lennuinstruktori tunnistuse taotlejale, kellel on Chicago konventsiooni 1. lisale vastav õhupallipiloodi luba, tingimusel et see taotleja:

i)	omab vähemalt samaväärset luba, sh vajaduse korral õigusi, pädevusmärkeid või tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus anda asjakohast õpet;

ii)	täidab käesolevas alajaos vastavate instruktoriõigustega FI(B) tunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuded ning

iii)	tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva lisa kohaselt instruktori õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

Tunnistus kehtib ainult selle heakskiidetud lennuõppe kohta, mida antakse:

i)	väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi ning

ii)	piloodiõpilastele, kes oskavad piisavalt keelt, milles lennuõpet antakse.

2. jagu

Õhupallide lennuinstruktori tunnistus – FI(B)

BFCL.315 FI(B) tunnistus – õigused ja tingimused

Taotlejale, kes vastab punktile BFCL.320 ja järgmistele tingimustele, antakse välja FI(B) tunnistus õigustega anda lennuõpet seoses järgmisega:

1)	BPLi väljaandmine;

2)	õiguste laiendamine täiendavatele õhupalliklassidele ja -kategooriatele, tingimusel et taotleja on igas vastavas klassis lennanud vähemalt 15 lennutundi õhupallikaptenina;

3)	öölennu või trossiga kinnitatud lennu pädevusmärge, tingimusel et taotleja on sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis saanud erikoolitust vastavate pädevusmärgetega seotud lennuõppe andmiseks ning

FI(B) tunnistus, tingimusel et taotleja:

i)	on õhupallidel läbinud vähemalt 50 tundi lennuõpet ning

ii)

pädeva asutuse poolt selleks kehtestatud menetluste kohaselt juhendanud vähemalt ühe tunni FI(B) tunnistuse lennuõpet käesoleva alapunkti kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(B) järelevalve all ja talle vastuvõetaval viisil.

Alapunktis a loetletud õigused hõlmavad õigust anda lennuõpet seoses järgmisega:

1)	asjakohase loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmine ning

2)	selle pikendamine, taastamine või käesolevas lisas sätestatud asjakohaste hiljutise lennukogemuse nõuete täitmine (vastavalt vajadusele).

BFCL.320 FI(B) – eeltingimused ja üldnõuded

FI(B) tunnistuse taotleja peab:

a)	olema vähemalt 18 aastat vana;

b)	vastama punkti BFCL.300 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti a alapunkti 2 nõuetele;

c)	olema lennanud 75 lennutundi kaptenina õhupallidel;

d)	olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis läbinud punkti BFCL.330 kohase instruktorite koolituskursuse ning

e)	olema läbinud punkti BFCL.345 kohase atesteerimise.

BFCL.325 FI(B) – oskused ja nende hindamine

Kõik FI(B) tunnistuse taotlejad peavad läbima koolituse oskuste omandamiseks järgmistes valdkondades:

a)	vahendite ettevalmistamine;

b)	õppimist soodustava õhkkonna kujundamine;

c)	teadmiste edastamine;

d)	ohu- ja veahalduse integreerimine ning meeskonnaressursi juhtimine;

e)	ajahaldus koolituse eesmärkide saavutamiseks;

f)	õppimise hõlbustamine;

g)	õpilase tegevuse hindamine;

h)	edasijõudmise jälgimine ja hindamine;

i)	koolitusperioodide hindamine ning

j)	tulemuste aruandlus.

BFCL.330 FI(B) – koolituskursus

a)	Esmalt peab FI(B) tunnistuse taotleja koolituskursuse algusele eelneva 12 kuu jooksul läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis spetsiaalse kursuse-eelse hindamise, et hinnata tema kursuse läbimise võimet.

FI(B) koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

1)	punktis BFCL.325 sätestatud valdkonnad;

2)	25 tundi õpetamist ja õppimist;

3)	12 tundi teooriaõpet, sh vahetestid ning

4)	kolm tundi lennuõpet, sh kolm starti ja maandumist.

c)	Taotlejal, kellel juba on rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane instruktoritunnistus, loetakse alapunkti b alapunktis 2 esitatud nõue täies ulatuses täidetuks.

BFCL.345 FI(B) – atesteerimine

a)	FI(B) tunnistuse taotleja peab õhupallil läbima atesteerimise, et tõendada punkti BFCL.415 alapunkti c kohase kvalifikatsiooniga kontrollpiloodile oma suutlikkust anda piloodiõpilasele BPLi väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.

Hindamine hõlmab järgmist:

1)	lennueelse ja lennuaegse õppe ning teooriaõppe punktis BFCL.325 nimetatud oskuste tõendamine;

2)	maapealne suuline teooriaeksam, lennueelne ettevalmistus ja lennuanalüüs ning lennuoskuse tõendamine vastavas õhupalliklassis;

3)	instruktori oskuste hindamiseks sobivad harjutused.

BFCL.360 FI(B) tunnistus – hiljutise lennukogemuse nõuded

FI(B) tunnistuse omanik võib oma tunnistuse õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on läbinud:

viimase kolme aasta jooksul enne kõnealuste õiguste kavandatud kasutamist:

i)	sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või pädevas asutuses instruktori täienduskoolituse, mille käigus tunnistuse omanikule antakse teoreetilist õpet õhupallide lennuinstruktoritele vajalike teadmiste täiendamiseks ja ajakohastamiseks;

ii)	vähemalt kuus tundi lennuõpet õhupallidel õhupallide lennuinstruktorina ning

viimase üheksa aasta jooksul ning pädeva asutuse poolt selleks kehtestatud menetluste kohaselt ühe lennuinstruktoriga õhupallilennu FI(B)na punkti BFCL.315 alapunkti a alapunkti 4 kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(B) järelevalve all ja talle vastuvõetaval viisil.

b)	Alapunkti a alapunkti 1 alapunkti ii nõude täitmisel võetakse täielikult arvesse lennueksamitel, lennuoskuse tasemekontrollidel või atesteerimiste käigus FE(B)na lennatud tunde.

c)	Kui FI(B) tunnistuse omanik ei ole suutnud järelevalve all toimuvat õppelendu sooritada alapunkti a alapunkti 2 kohaselt FI(B)-le vastuvõetaval viisil, ei tohi ta FI(B) tunnistusest tulenevaid õigusi kasutada enne, kui ta on edukalt läbinud punkti BFCL.345 kohase atesteerimise.

d)	Selleks et jätkata FI(B) tunnistusest tulenevate õiguste kasutamist, peab FI(B) tunnistuse omanik, kes ei vasta kõigile alapunkti a nõuetele, täitma alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja punkti BFCL.345 nõuded.

FE-ALAJAGU

KONTROLLPILOODID

1. jagu

Üldnõuded

BFCL.400 Õhupallide kontrollpiloodi tunnistus

a) Üldosa

Kontrollpiloot võib käesoleva lisa kohaseid lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldada ainult juhul, kui:

ta omab:

i)	BPLi, sh õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist ning anda vastavat õpet;

ii)	korraldatavale lennueksamile, lennuoskuse tasemekontrollile või atesteerimisele vastavate õigustega ja käesoleva alajao kohaselt välja antud FE(B) tunnistust;

2)	tal on õigus õhupallil tehtava lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise käigus tegutseda õhupallikaptenina.

b) Eksamineerimine väljaspool liikmesriikide territooriumi

Erandina alapunkti a alapunktist 1 peab pädev asutus väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi tehtud lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide puhul välja andma kontrollpiloodi tunnistuse taotlejale, kellel on Chicago konventsiooni 1. lisale vastav õhupallipiloodi luba, tingimusel et see taotleja:

i)	omab vähemalt samaväärset luba, sh vajaduse korral õigusi, pädevusmärkeid või tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid või lennuoskuse tasemekontrolle;

ii)	vastab käesolevas alajaos asjaomase kontrollpiloodi tunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuetele;

iii)	tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt kontrollpiloodi õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

Alapunktis 1 osutatud tunnistus kehtib lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamisel vastavalt järgmistele tingimustele:

i)	väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi ning

ii)	asjaomane kontrollpiloot oskab piisavalt keelt, milles lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll korraldatakse.

BFCL.405 Õiguste piiramine isikliku huvi korral

Õhupallide kontrollpiloot ei tohi teha järgmist:

a)	korraldada lennueksameid ega atesteerimisi loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks taotlejale, kellele ta on andnud rohkem kui 50 % sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse saamiseks nõutavast lennuõppest, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse või

b)	korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimist muudel juhtudel, kui ta näeb ohtu oma objektiivsusele.

BFCL.410 Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamine

Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamisel peab õhupalli kontrollpiloot tegema kõike järgmist:

1)	tagama, et taotlejaga saab suhelda keelebarjäärita;

kontrollima, kas taotleja vastab kõikidele kvalifikatsiooni, väljaõppe ja kogemustega seotud nõuetele, mida vastavalt käesolevale lisale kohaldatakse loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks ette nähtud lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise suhtes ning

3)	teavitama taotlejat väljaõppe ja lennukogemuse kohta ebatäielike, ebatäpsete või valede andmete esitamise tagajärgedest.

Pärast lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise lõpetamist teeb õhupalli kontrollpiloot järgmist:

1)	teatab taotlejale lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise tulemuse;

2)	pikendamise või taastamisega seotud atesteerimise eduka läbimise korral märgib taotleja loale või tunnistusele uue kehtivusaja, kui taotleja loa eest vastutav pädev asutus on teda selleks sõnaselgelt volitanud;

annab taotlejale lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise allkirjastatud aruande ning edastab aruande koopiad viivitamata taotleja loa eest vastutavale pädevale asutusele ja kontrollpiloodi tunnistuse väljaandnud pädevale asutusele. Aruanne sisaldab järgmist:

i)	kinnitus selle kohta, et taotleja on esitanud kontrollpiloodile oma kogemust ja väljaõpet käsitlevad andmed ning et kontrollpiloodi hinnangul vastavad need andmed käesoleva lisa nõuetele;

ii)	kinnitus kõikide nõutavate manöövrite ja harjutuste tegemise kohta ning vajaduse korral teave suulise teooriaeksami kohta. Mõnes punktis läbikukkumise korral peab kontrollpiloot oma hinnangut kirjalikult põhjendama;

iii)	lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise tulemus;

iv)	kui taotleja pädev asutus ei ole sama, mis õhupalli kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, siis kinnitus selle kohta, et kontrollpiloot on läbi vaadanud taotleja pädeva asutuse riiklikud menetlused ja nõuded ning neid kohaldanud;

v)	õhupalli kontrollpiloodi tunnistuse koopia, kus on märgitud asjaomase kontrollpiloodi õigused seoses lennueksamite, lennuoskuste tasemekontrollide või atesteerimise korraldamisega taotlejatele, kelle pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus.

c)	Kontrollpiloot peab kõikide korraldatud lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise ning nende tulemuste andmeid säilitama viis aastat.

d)	Õhupalli kontrollpiloodi tunnistuse või taotleja loa eest vastutava pädeva asutuse taotlusel peab õhupalli kontrollpiloot esitama kõik andmed ja aruanded ning kogu muu teabe, mida järelevalve tegemiseks vajatakse.

2. jagu

Õhupallide kontrollpiloodi tunnistus – FE(B)

BFCL.415 FE(B) tunnistus – õigused ja tingimused

Tingimusel et taotleja vastab punktile BFCL.420 ja järgmistele tingimustele, antakse taotluse korral välja FE(B) tunnistus õigustega korraldada:

a)	BPLi lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle ning lennueksameid õiguste laiendamiseks muudele õhupalliklassidele, tingimusel et taotleja on lennanud piloodina õhupallidel vähemalt 250 lennutundi, sealhulgas vähemalt 50 tundi lennuinstruktorina, läbides kogu BPLi koolituskursuse õppekava;

b)	lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle punktis BFCL.215 osutatud ärilise lennutegevuse pädevusmärke saamiseks, tingimusel et taotleja täidab alapunktis a osutatud kogemusnõuded ja on saanud erikoolitust punkti BFCL.430 kohasel kontrollpilootide standardimiskursusel;

atesteerimist FI(B) tunnistuse väljaandmiseks, tingimusel et taotleja on:

1)	lennanud õhupallipiloodina 350 lennutundi, sh viis tundi FI(B) tunnistuse taotleja lennuinstruktorina;

2)	saanud erikoolitust punkti BFCL.430 kohasel kontrollpiloodi standardimiskursusel.

BFCL.420 FE(B) tunnistus – eeltingimused ja üldnõuded

FE(B) tunnistuse taotleja peab:

a)	vastama punkti BFCL.400 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti 2 nõuetele;

b)	olema läbinud punkti BFCL.430 kohase FE(B) standardimiskursuse;

c)	olema läbinud punkti BFCL.445 kohase atesteerimise;

d)	tõendama FE(B) tunnistuse õigustega seotud vastavat tausta ning

tõendama, et tema suhtes ei ole viimase kolme aasta jooksul rakendatud sanktsioone, sealhulgas käesoleva lisa, määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete või tunnistuste piiramist, peatamist ega tühistamist määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmata jätmise tõttu.

BFCL.430 FE(B) tunnistus – standardimiskursus

a)	FE(B) tunnistuse taotlejad peavad läbima pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud standardimiskursuse.

Standardimiskursus peab vastama taotletavatele õhupallide kontrollpiloodi õigustele ning koosnema teooria- ja praktilisest õppest, hõlmates vähemalt järgmist:

1)	BPLi või sellega seotud pädevusmärgete või tunnistustega seotud lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise läbiviimine vähemalt ühel korral;

2)	käesoleva lisa kohaldatavate nõuete ja kehtivate lennundusnõuete ning lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamise, dokumenteerimise ja aruandluse tutvustus;

ülevaade järgmisest:

i)	riiklikud haldusmenetlused;

ii)	isikuandmete kaitse nõuded;

iii)	kontrollpiloodi vastutus;

iv)	kontrollpiloodi õnnetusjuhtumikindlustus;

v)	riiklikud lõivud ning

vi)	teave, kuidas tutvuda alapunktides i–v esitatud teabega, kui lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldatakse taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus.

FE(B) tunnistuse omanik ei tohi korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimist taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, välja arvatud juhul, kui kõnealuse tunnistuse omanik on läbi vaadanud viimase kättesaadava teabe taotleja pädeva asutuse asjakohaste riiklike menetluste kohta.

BFCL.445 FE(B) tunnistus – atesteerimine

Esmase FE(B) tunnistuse taotleja peab pädeva asutuse inspektorile või FE(B) tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud vanemkontrollpiloodile tõendama oma kompetentsust. Atesteerimisel peab taotleja läbi viima lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise, mis hõlmab eksamineeritava, kontrollitava või atesteeritava isiku lennueelse ettevalmistust, lennueksamit, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimist, lennu analüüsi ja andmete dokumenteerimist.

BFCL.460 FE(B) tunnistus – kehtivus, pikendamine ja taastamine

a)	FE(B) tunnistus kehtib viis aastat.

FE(B) tunnistust pikendatakse, kui selle omanik on:

FE(B) tunnistuse kehtivuse ajal läbinud pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud kontrollpiloodi täienduskursuse, mille käigus tunnistuse omanikule antakse teoreetilist õpet õhupallide kontrollpiloodile vajalike teadmiste täiendamiseks ja ajakohastamiseks ning

tunnistuse kehtivusaja lõpule eelnenud viimase 24 kuu jooksul korraldanud ühe lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise FE(B) tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse kontrollpiloodi või pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud kontrollpiloodi järelevalve all ja talle vastuvõetaval viisil.

FE(B) tunnistuse omanikul, kellel on ka üks või mitu muu õhusõidukiliigi kontrollpiloodi tunnistust, mis on välja antud vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 I lisale (FCL-osa) või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisale (SFCL-osa), võidakse kokkuleppel pädeva asutusega pikendada kõiki kontrollpiloodi tunnistusi korraga.

d)	FE(B) tunnistuse aegumise korral peab selle omanik enne, kui ta jätkab selle õiguste kasutamist, täitma alapunkti b alapunkti 1 ja punkti BFCL.445 nõuded.

e)	FE(B) tunnistust pikendatakse või uuendatakse üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et ta täidab jätkuvalt punkti BFCL.410 ning punkti BFCL.420 alapunktide d ja e nõudeid.

“

5.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 67/57

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/358,

4. märts 2020,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/1976 purilennukipiloodi lubade osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon peab vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad, millega kehtestatakse purilennukipiloodi lubade nõuded vastavalt määrusele (EL) 2018/1139, tingimusel et asjaomased õhusõidukid vastavad kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii sätestatud tingimustele.

(2)

Võttes arvesse purilennukimeeskonna liikmetele lubade väljaandmise eripära, on eraldiseisvate määrustega vaja kehtestada konkreetsed nõuded lubade väljaandmiseks. Need nõuded peaksid põhinema komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (2) kohastel lennumeeskonna liikmete lubade ühiseeskirjadel. Neid nõudeid tuleks aga ümber struktureerida ja lihtsustada selle tagamiseks, et need oleksid proportsionaalsed, rajaneksid riskipõhisel lähenemisviisil ja tagaksid selle, et purilennukipiloodid oleksid praegu ning tulevikus pädevad täitma oma ülesandeid ja kohustusi. Samuti tuleks teha vastav redaktsiooniline ajakohastus purilennukite käitamiseeskirjadesse, et võtta arvesse loaandmiseeskirjade üleviimist määrusest (EL) nr 1178/2011 komisjoni rakendusmäärusesse (EL) 2018/1976 (3).

(3)

Määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 12 lõike 2a punkti 3 kohaselt võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada riiklikke loaandmiseeskirju, millega antakse põhilistele piloodiõigustele juurdepääs kuni 8. aprillini 2020. Mõned liikmesriigid on komisjonile ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (EASA) teatanud, et kõnealuste riiklike loaandmiseeskirjade jätkuv kohaldamine olukorras, kus piloodiõpilastel on lubatud kasutada piiratud õigusi järelevalveta ja nad saavad põhiõigused järk-järgult, toetab lennuspordi ning vaba aja veetmisega seotud tegevuse edendamist lihtsa ja taskukohasema juurdepääsu tõttu lennundusele. Üldlennundusele lihtsama juurdepääsu edendamine ja võimaldamine on kooskõlas EASA üldlennunduse tegevuskava eesmärgiga luua proportsionaalsem, paindlikum ja ennetavam õigusraamistik (4). Neil põhjustel tuleks liikmesriikidele anda õigus jätkata kõnealuste riiklike loaandmiseeskirjade kohaldamist vastavalt põhimõtetele, mis kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/430 (5) purilennukipilootide lubade (edaspidi „SPL“) väljaandmise kohta. Liikmesriigid peaksid aga komisjoni ja EASAt teavitama sellest, kui nad selliseid lube välja annavad. Liikmesriigid peaksid ka jälgima selliste lubade kasutamist, et säilitada lennundusohutuse vastuvõetav tase.

(4)

Sujuva ülemineku tagamiseks peaksid jääma kehtima kõik enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva purilennukipilootidele määruse (EL) nr 1178/2011 kohaselt väljaantud tunnistused, load ja heakskiidud. Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva väljaantud riiklikud purilennukipiloodi load tuleks vormistada käesoleva määruse kohaselt välja antud lubadeks, kasutades selleks liikmesriikide pädevate asutuste poolt EASAga konsulteerides koostatud muutmisaruandeid.

(5)

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaseid purilennukipiloodi koolitusi, mis algasid enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, tuleks täielikult arvesse võtta, sest nende koolitusnõuded on samaväärsed käesoleva määrusega kehtestatutega või neist isegi ulatuslikumad. Chicago konventsiooni 1. lisa kohaseid koolitusi, mis algasid enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, tuleks arvesse võtta liikmesriikide koostatud arvestusaruannete alusel.

(6)	Olemasolevatele koolitusorganisatsioonidele tuleks anda piisavalt aega oma koolitusprogrammide kohandamiseks, rakendades vajaduse korral lihtsustatud koolitusnõudeid.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad EASA arvamusel nr 01/2019 (6) kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2018/1976 muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1976, 14. detsember 2018, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude ja purilennuki lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139“.

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lendude tegemiseks purilennukitega, mis vastavad määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii sätestatud tingimustele, ning purilennukipiloodi lubade ja nendega seotud pädevusmärgete, õiguste ja tunnistuste väljaandmiseks ja pikendamiseks.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid ja kui mõisted ei ole käesolevas artiklis määratletud teisiti, määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 2 mõisteid:“

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)	„kuivrendi leping (dry lease agreement)“ – ettevõtjatevaheline leping, mille kohaselt purilennukit käitatakse rendilevõtja vastutusel;“

lisatakse punktid 11–13:

„11)	„riiklik luba“ – piloodiluba, mille liikmesriik on siseriiklike õigusaktide kohaselt välja andnud enne käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva;

12)	„SFCL-osa kohane luba“ – käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) nõuetele vastav lennumeeskonna liikme luba;

13)	„muutmisaruanne“ – aruanne, mille alusel võib loa muuta SFCL-osa kohaseks loaks;“.

Artikli 3 järele lisatakse artiklid 3a–3d:

„Artikkel 3a

Piloodiload ja tervisetõendid

1. Ilma et see piiraks komisjoni delegeeritud määruse (EL) (*1) kohaldamist, täidavad käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud õhusõidukite piloodid käesoleva määruse III lisas (SFCL-osa) ja määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisas (MED-osa) sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi.

2. Erandina loaomanike õigustest, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse III lisas (SFCL-osa), võivad selliste lubade omanikud teha artikli 3 lõike 2 punktides a–d osutatud lende ilma, et nad vastaksid käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.115 alapunkti a alapunkti 3 nõuetele.

3. Liikmesriik võib anda purilennuki piloodiloa (SPL) koolituskursusel osalevale piloodiõpilasele loa kasutada piiratud õigusi ilma järelevalveta enne, kui õpilane on täitnud kõik käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) kohaselt SPLi väljaandmiseks vajalikud nõuded, järgmistel tingimustel:

a)	antud õiguste ulatus põhineb ohutusriskide hindamisel asjaomase liikmesriigi poolt, võttes arvesse vastava piloodipädevuse omandamiseks vajaliku koolituse mahtu;

õigusi kohaldatakse ainult järgmise suhtes:

i)	loa andnud liikmesriigi territoorium tervikuna või osa sellest ning

ii)	loa andnud liikmesriigis registreeritud purilennukid;

c)	sellise loa omaniku puhul, kes taotleb purilennukipiloodi luba, võetakse arvesse sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni (ATO) või deklareeritud koolitusorganisatsiooni (DTO) soovituse alusel läbitud koolitust;

d)	liikmesriik esitab komisjonile ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (EASA) iga kolme aasta järel aruande ja ohutusriskide hinnangu;

e)	liikmesriik jälgib käesoleva lõike alusel väljaantud lubade kasutamist, et tagada lennundusohutuse vastuvõetav tase ning võtta kõrgenenud ohutusriski või mõne ohutusalase probleemi avastamise korral asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 3b

Olemasolevad piloodiload ja riiklikud tervisetõendid

1. FCL-osa kohased purilennukiload ning nendega seotud õigused, pädevusmärked ja sertifikaadid, mille liikmesriik on välja andnud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, loetakse väljaantuks käesoleva määruse kohaselt. Kui liikmesriigid annavad lube uuesti välja halduslikel põhjustel või loaomanike taotlusel, asendavad nad need load lubadega, mis vastavad määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisas (ARA-osa) sätestatud vormile.

2. Kui liikmesriik annab lõike 1 kohaselt uuesti välja lube ning nendega seotud õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, teeb ta vajaduse korral järgmist:

a)	kannab kõik FCL-osa kohastel lubadel seni kinnitatud õigused üle uuele loavormile;

b)	muudab määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.800 kohaselt välja antud vigurlennupädevusmärked käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.200 alapunkti c kohasteks edasijõudnute vigurlennupädevusmärgeteks;

kannab FCL-osa kohase loaga seotud lennuinstruktori tunnistuse kehtivusaja piloodi logiraamatusse või annab välja samaväärse dokumendi. Pärast kõnealuse kehtivusaja lõppu võivad piloodid kasutada instruktori õigusi üksnes juhul, kui nad täidavad käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.360 nõudeid.

3. Liikmesriigi poolt enne käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva välja antud riiklike purilennukilubade omanikel lubatakse jätkata oma lubadest tulenevate õiguste kasutamist kuni 8. aprillini 2021. Selleks kuupäevaks muudavad liikmesriigid kõnealused load SFCL-osa kohasteks lubadeks ning nendega seotud pädevusmärgeteks, õigusteks ja tunnistusteks, võttes arvesse määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 4 lõigete 4 ja 5 nõuetele vastavas muutmisaruandes sätestatud elemente.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud loaga seotud riiklikud piloodi tervisetõendid, mille liikmesriik on välja andnud enne käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva, jäävad kehtima kuni nende järgmise pikendamise kuupäevani või kuni 8. aprillini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Selliste tervisetõendite kehtivuse pikendamine toimub määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa) nõuete kohaselt.

Artikkel 3c

Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva alanud koolituse arvestamine

1. Vastavalt käesoleva määruse III lisale (SFCL-osa) loetakse SFCL-osa kohaste lubade ning nendega seotud õiguste, pädevusmärgete või tunnistuste väljaandmisel käesoleva määruse nõuetele vastavaks määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane koolitus, mis algas enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

2. Chicago konventsiooni 1. lisa kohaseid koolitusi, mis algasid enne käesoleva määruse või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva, võetakse SFCL-osa kohaste lubade väljaandmisel arvesse arvestusaruande alusel, mille liikmesriik on koostanud EASAga konsulteerides.

3. Lõikes 2 osutatud arvestusaruandes kirjeldatakse koolituse ulatust, märgitakse, millised SFCL-osa nõuded loetakse täidetuks, ning vajaduse korral nõuded, mida taotleja peab täitma SFCL-osa kohase loa saamiseks. Aruanne sisaldab kõigi selliste dokumentide koopiaid, mis tõendavad koolituse ulatust, ning koolituse alustamise aluseks olnud siseriiklike eeskirjade ja menetluste koopiaid.

Artikkel 3d

Koolitusorganisatsioonid

1. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud piloodilube välja andvad koolitusorganisatsioonid peavad vastama määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 10a nõuetele.

2. Lõikes 1 osutatud koolitusorganisatsioonid, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa (ORA-osa) kohane sertifikaat või kes on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva esitanud määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisa (DTO-osa) kohase deklaratsiooni, peavad vajaduse korral kohandama oma koolitusprogramme hiljemalt 8. aprilliks 2021.

(*1) Komisjoni 4. märtsi 2020. aasta delegeeritud määrus (EL), (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).“"

5)	I lisa (DEF-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

6)	II lisa (SAO-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

7)	Lisatakse III lisa (SFCL-osa), mis on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 8. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2020

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(3) Komisjoni 14. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64).

(4) https://www.easa.europa.eu/easa-and-you/general-aviation/general-aviation-road-map

(5) Komisjoni 18. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/430, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 seoses piiratud õiguste järelevalveta kasutamisega enne kergõhusõidukipiloodi loa väljaandmist (ELT L 75, 19.3.2019, lk 66).

(6) Üldlennunduse pilootide lihtsam juurdepääs instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvatele lendudele ja õhupalli- ja purilennukilubade väljaandmise nõuete muutmine (arvamus nr 01/2019, osad A ja B, 19.2.2019), kättesaadav aadressil: https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions

I LISA

Määruse (EL) 2018/1976 I lisa „Mõisted“ (DEF-osa) muudetakse järgmiselt:

1)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid ja kui mõisted ei ole käesolevas lisas määratletud teisiti, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 2 ning I lisa (FCL-osa) punktis FCL.010 sätestatud mõisteid:“;

punkt 13 asendatakse järgmisega:

„13.	„öö“ – ajavahemik õhtuse päevavalguse lõpu ja hommikuse päevavalguse alguse vahel. Päevavalgus lõpeb õhtul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti ja algab hommikul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti;“

lisatakse punktid 14–19:

„14.	„lennueksam“ – loa või pädevusmärke väljaandmiseks või õiguse pikendamiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

15.	„atesteerimine“ – oskuste, teadmiste ja hoiakute tõendamine instruktori või kontrollpiloodi loa esmaseks väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

16.

„lennuaeg“ –

a)	isestartivate purilennukite ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite puhul ajavahemik õhusõiduki stardiks liikuma hakkamise algusest kuni lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;

b)	purilennukite puhul ajavahemik purilennuki maapealsest õhkutõusu eesmärgil liikumahakkamisest kuni purilennuki lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;

17.	„lennuoskuse tasemekontroll“ – käesoleva määrusega kehtestatud hiljutise lennukogemuse nõuete täitmiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

18.	„soololend“ – lend, mille jooksul piloodiõpilane viibib õhusõiduki pardal üksi;

19.	„marsruutlend“ – stardialalt algav lend, mida käitatakse standardseid navigatsiooniprotseduure kasutades väljaspool nähtavuspiiri või pädeva asutuse kindlaksmääratud vahemaad.“

II LISA

Määruse (EL) 2018/1976 II lisa (SAO-osa) muudetakse järgmiselt:

1)	punkt SAO.GEN.125 „Õhusõiduki kapteniks määramine“ asendatakse järgmisega: „SAO.GEN.125 Õhusõidukikapteni määramine Käitaja määrab õhusõidukikapteni, kellel on käesoleva määruse III lisa kohane õhusõidukikapteni kvalifikatsioon.“

III LISA

Määruse (EL) 2018/1976 II lisa järele lisatakse järgmine III lisa:

„III LISA

PURILENNUKIMEESKONNA LIIKMETELE LUBADE VÄLJAANDMISE NÕUDED

[SFCL-osa]

GEN-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

SFCL.001 Kohaldamisala

Käesoleva lisaga nähakse ette purilennukipiloodi lubade (SPL) ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise nõuded ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused.

SFCL.005 Pädev asutus

Käesoleva lisa tähenduses on pädev asutus selline asutus, mille nimetab liikmesriik ja mille käest taotletakse SPLi või sellega seotud õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi.

SFCL.015 SPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste taotlemine, väljaandmine, pikendamine ning taastamine

Pädevale asutusele esitatakse tema poolt määratud vormis ja viisil järgmised dokumendid:

taotlus:

i)	SPLi ja sellega seotud pädevusmärgete väljaandmiseks;

ii)	SPLiga seotud õiguste (välja arvatud punkti SFCL.115 alapunkti a alapunktides 2 ja 3 ning punktides SFCL.155, SFCL.200 ja SFCL.215 osutatud õigused) pikendamiseks;

iii)	purilennukite lennuinstruktori („FI(S)“) tunnistuse väljaandmiseks;

iv)	purilennukite kontrollpiloodi („FE(S)“) tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

v)	SPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste (välja arvatud alapunktis ii osutatud õigused) muutmiseks ning

2)	pädeva asutuse loal koopia punkti SFCL.115 alapunktis d, punkti SFCL.155 alapunktis b, punkti SFCL.200 alapunktis f ja punkti SFCL.215 alapunktis d osutatud asjakohastest logiraamatukannetest.

b)	Alapunktis a osutatud taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab käesolevas lisas ja määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisas (MED-osa) sätestatud asjaomastele nõuetele.

c)	Loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise, välja arvatud alapunkti a alapunkti 1 alapunktis ii osutatud õiguste omandamise kohta teeb pädev asutus loale või tunnistusele vastava märke.

d)	Isikul võib olla ainult üks käesoleva lisa kohaselt välja antud SPL.

e)	Loaomanik peab esitama alapunktis a osutatud taotlused selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kus talle on välja antud kas käesoleva lisa (SFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohane luba.

f)	SPLi omanik võib taotleda pädeva asutuse vahetamist teise liikmesriigi määratud pädeva asutuse vastu, kuid sellisel juhul muutub uus pädev asutus pädevaks asutuseks taotleja kõigi lubade puhul.

g)	Taotleja peab SPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmist taotlema hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lennueksami või atesteerimise edukat läbimist.

SFCL.030 Praktiline lennueksam

Lennueksami taotlejal peab olema tema koolituse eest vastutava sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni poolt pärast koolituse lõpetamist antud soovitus. Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon teeb koolitusdokumendid kättesaadavaks kontrollpiloodile.

SFCL.035 Lennuaja arvestamine

SPLi ning sellega seotud õiguse, pädevusmärke või tunnistuse taotleja puhul arvestatakse loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks nõutava lennuajana täismahus nii soololennuaega, instruktoriga lennuõppeaega kui ka lennuaega purilennukikaptenina.

SFCL.045 Dokumentide kaasaskandmise ja esitamise kohustus

SPList tulenevate õiguste kasutamisel kannab loaomanik kaasas kõiki järgmisi dokumente:

1)	kehtiv SPL;

2)	kehtiv tervisetõend;

3)	isikut tõendav fotoga dokument;

4)	logiraamatu andmed, millest piisab käesoleva lisa nõuete täitmise tõendamiseks.

Piloodiõpilasel peavad kõikidel soololendudel kaasas olema järgmised dokumendid:

1)	alapunkti a alapunktides 2 ja 3 osutatud dokumendid;

2)	tõend punkti SFCL.125 alapunktis a sätestatud loa olemasolu kohta.

c)	SPLi omanik või piloodiõpilane peab viivitamata esitama kontrollimiseks alapunktis a osutatud dokumendid, kui pädeva asutuse volitatud esindaja seda nõuab.

Erandina alapunktidest a ja b võib nendes nimetatud dokumente hoida lennuväljal või käitamiskohas lendude puhul, mis jäävad:

1)	lennuvälja või käitamiskoha nägemisulatusse või

2)	pädeva asutuse kindlaksmääratud kaugusesse lennuväljast või käitamiskohast.

SFCL.050 Lennuaja registreerimine

SPLi omanik või piloodiõpilane registreerib pädeva asutuse määratud vormis ja viisil kõikide oma lendude üksikasjalikud andmed.

SFCL.065 70-aastaste ja vanemate SPLi omanike õiguste piiramine ärilistel reisijateveo-purilennukilendudel

Ärilistel reisijateveo-purilennukilendudel kasutatava purilennuki piloodina ei tohi tegutseda 70-aastane või vanem SPLi omanik.

SFCL.070 Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste piiramine, peatamine ja tühistamine

Pädev asutus võib käesoleva lisa kohaselt välja antud SPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste kehtivust piirata või selle peatada või tühistada vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisas (ARA-osa) ette nähtud tingimustele ja menetlustele, kui SPLi omanik ei täida määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulisi nõudeid või käesoleva lisa või käesoleva määruse II lisa (SAO-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa) nõudeid.

b)	Loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse kehtivuse piiramise, peatamise või tühistamise korral peab SPLi omanik loa või tunnistuse viivitamata tagastama pädevale asutusele.

SPL-ALAJAGU

PURILENNUKIPILOODI LUBA (SPL)

SFCL.115 SPL – õigused ja tingimused

SPLi omanikel, kes vastavad punkti SFCL150 nõuetele, on õigus tegutseda purilennukikaptenina:

1)	tasuta mitteärilistel lendudel;

kaasa arvatud reisijateveol, juhul, kui nad:

i)	täidavad punkti SFCL.160 alapunkti e nõuded ning

ii)

kas:

A)	on pärast SPLi väljaandmist lennanud vähemalt kümme lennutundi või teinud 30 starti või starti ja maandumist purilennukikaptenina ning lisaks ühe õppelennu, mille jooksul loaomanikud peavad FI(S)ile tõendama reisijateveoks nõutavat kompetentsust või

B)	omavad FI-alajao kohast FI(S)i tunnistust;

muudes kui alapunktis 1 osutatud toimingutes üksnes juhul, kui nad:

i)	on vähemalt 18-aastased;

ii)	on pärast loa väljaandmist lennanud vähemalt 75 lennutundi või teinud 200 starti või starti ja maandumist purilennukikaptenina.

Erandina alapunktist a võib instruktori või kontrollpiloodi õigusi omav SPLi omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

1)	SPLi taotlejate lennuõpetajana;

2)	SPLi taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana;

3)	SPLile lisatavate õiguste, pädevusmärgete ja tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

c)	SPLi omanik võib SPLi õigusi kasutada ainult juhul, kui ta täidab kohaldatavaid hiljutise lennukogemuse nõudeid ja kui tema kasutatavatele õigustele vastav tervisetõend kehtib.

d)	Alapunkti a alapunkti 2 alapunkti ii alapunktis A osutatud õppelennu sooritamine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab õppelennu eest vastutav instruktor.

SFCL.120 SPL – vanuse alammäär

SPLi taotleja peab olema vähemalt 16-aastane.

SFCL.125 SPL – piloodiõpilane

a)	Piloodiõpilane tohib soololende teha üksnes FI(S)i loal ja järelevalve all.

b)	Soololennu tegemiseks peab piloodiõpilane olema vähemalt 14-aastane.

SFCL.130 SPL – koolituskursus ja kogemusnõuded

SPLi taotlejad peavad läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab vastama taotletavatele õigustele ja hõlmama järgmist:

1)	punktis SFCL.135 osutatud teoreetilised teadmised;

vähemalt 15 tundi lennuõpet purilennukitel, sh vähemalt:

i)	kümme tundi instruktoriga lennuõpet, mis hõlmab kas alapunkti iv alapunktis A või alapunkti v alapunktis A osutatud instruktoriga lennuõpet;

ii)	kaks tundi soololendu instruktori järelevalve all;

iii)	45 starti või starti ja maandumist;

iv)

purilennukite, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite õiguste taotlemisel vähemalt seitse tundi lennuõpet purilennukitel, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, sealhulgas vähemalt:

A)	kolm tundi instruktoriga lennuõpet;

kas:

a)	üks vähemalt 50 km (27 meremiili) soolomarsruutlend või

b)	üks vähemalt 100 km (55 meremiili) instruktoriga marsruutlend, mille erandina alapunkti 2 alapunktist iv võib sooritada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite õiguste taotlemisel vähemalt kuus tundi lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, sealhulgas vähemalt:

A)	neli tundi instruktoriga lennuõpet;

B)	üks vähemalt 150 km (80 meremiili) marsruutlend fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväli.

Mõne muu õhusõidukiliigi piloodi luba (välja arvatud õhupallipiloodi luba) omavate taotlejate puhul võetakse arvesse kuni 10 % kogu lennuajast (ja mitte üle seitsme tunni) asjaomaste õhusõidukite kaptenina. Kogemuse arvestamine ei tohi mingil juhul:

1)	hõlmata alapunkti a alapunkti 2 alapunkti ii, alapunkti a alapunkti 2 alapunkti iv alapunkti B ja alapunkti a alapunkti 2 alapunkti v alapunkti B nõudeid ega

2)	alapunkti a alapunkti 2 alapunkti iii puhul ületada kümmet starti või starti ja maandumist.

SFCL.135 SPL – teooriaeksam

Teoreetilised teadmised

SPLi taotlejad peavad tõendama taotletavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

üldteemad:

i)	lennundusõigus;

ii)	inimvõimed;

iii)	meteoroloogia;

iv)

side;

purilennukitega seotud konkreetsed teemad:

i)	aerodünaamika alused;

ii)	käitamismenetlused;

iii)	lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

iv)	purilennukeid käsitlevad üldteadmised õhusõidukitest;

v)	navigatsioon.

Taotleja kohustused

1)	Taotleja sooritab kõik SPLi teooriaeksamid ühe ja sama liikmesriigi pädeva asutuse vastutusalas.

2)	Taotleja sooritab teooriaeksami pärast seda, kui koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on andnud talle soovituse pärast teoreetilise õppe kursusel nõutavate elementide rahuldaval tasemel omandamist.

Eduka soorituse standardid

1)	Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetses eksamidokumendis kogunud vähemalt 75 % kõigist võimalikest punktidest. Karistuspunktide kohaldamine on keelatud.

2)	Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, loetakse taotleja SPLi saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanuks juhul, kui ta on kõik nõutavad teooriaeksamidokumendid edukalt täitnud 18 kuu jooksul alates taotleja esimesel eksamil osalemise kalendrikuu lõpust.

3)	Kui taotleja ei ole suutnud üht teooriaeksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ta ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta uuesti täitma kõik teooriaeksamidokumendid.

Enne teooriaeksami uuesti sooritamist peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis lisakoolituse. Lisakoolituse mahu ja ulatuse määrab kindlaks sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon, lähtudes taotleja vajadustest.

d)	Kehtivusaeg Teooriaeksami positiivsed tulemused kehtivad 24 kuud alates päevast, mil taotleja läbis edukalt teooriaeksami vastavalt alapunkti c alapunktile 2.

SFCL.140 SPL – teoreetiliste teadmiste arvestamine

Punkti SFCL.135 alapunkti a alapunktis 1 osutatud üldteemade teoreetiliste teadmiste nõuded loetakse SPLi väljaandmise taotlejate puhul täidetuks, kui nad:

a)	omavad määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohast luba või

b)	on läbinud alapunkti a kohase loa teooriaeksamid, tingimusel et seda on tehtud punkti SFCL.135 alapunktis d osutatud kehtivusajal.

SFCL.145 SPL – praktiline lennueksam

a)	SPLi taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada purilennukikaptenina protseduure ja manöövreid taotletavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Taotlejad peavad sooritama lennueksami purilennukil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil, sõltuvalt taotletavatest õigustest ja tingimusel, et punkti SFCL.130 kohane koolituskursus hõlmas asjaomase õhusõiduki puhul vajalikke koolituselemente. Taotleja, kes on läbinud koolituskursuse, sh vajalikud koolituselemendid nii purilennukite kui ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kohta, võib mõlema õhusõiduki juhtimisõiguste saamiseks sooritada kaks lennueksamit, neist ühe purilennukil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) ja teise fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil.

c)	SPLi väljaandmiseks nõutava praktilise lennueksami tegemiseks peab taotleja esmalt sooritama nõutavad teooriaeksamid.

Eduka soorituse standardid

1)	Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad purilennukilennu kõiki etappe.

2)	Osa mis tahes punkti ebarahuldava soorituse korral loetakse kogu osa ebarahuldavalt sooritatuks. Kui taotleja sooritab ebarahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult ebarahuldavalt sooritatud osa. Kui ebaõnnestub enam kui ühe osa sooritus, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama.

3)	Kui taotleja peab eksami alapunkti 2 kohaselt uuesti sooritama ja sooritab mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa ebarahuldavalt, peab taotleja uuesti sooritama kogu lennueksami.

e)	Kui taotlejal ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada kahe katsega, peab ta jätkama praktilist õpet.

SFCL.150 SPL – Purilennuki ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud õigused

a)	Kui punktis SFCL.145 osutatud lennueksam on sooritatud purilennukil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid), piirduvad SPLi õigused purilennukitega, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid.

Alapunktis a osutatud juhul ja pärast asjakohase taotluse esitamist laiendatakse SPLi õigusi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitele, kui piloot on:

1)	läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis punkti SFCL.130 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis v osutatud koolituselemendid;

sooritanud lennueksami, et tõendada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab taotleja kontrollpiloodile tõendama ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

i)	aerodünaamika alused;

ii)	käitamismenetlused;

iii)	lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

iv)	üldteadmised õhusõidukitest ning

v)	navigatsioon.

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaselt välja antud loa omanike puhul loetakse alapunktis b esitatud nõuded täies ulatuses täidetuks, tingimusel et nad:

1)	omavad fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärget või

2)	omavad fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud õigusi ja vastavad määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punktis FCL.140.A osutatud hiljutise lennukogemuse nõuetele.

d)	Kui punktis SFCL.145 osutatud lennueksam on sooritatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil, piirduvad SPLiga seotud õigused vaid fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega.

Alapunktis d osutatud juhul laiendatakse SPLiga seotud õigusi asjakohase taotluse esitamise korral purilennukitele, kui piloot on:

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis punkti SFCL.130 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis iv osutatud koolituselemendid ning teinud purilennukitel (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) vähemalt 15 starti ja maandumist ning

sooritanud lennueksami, et tõendada purilennukiga (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab piloot kontrollpiloodile tõendama ka purilennukiga (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

i)	aerodünaamika alused;

ii)	käitamismenetlused;

iii)	lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

iv)	üldteadmised õhusõidukitest ning

v)	navigatsioon.

f)	Alapunkti b alapunktis 1 ja alapunkti e alapunktis 1 osutatud koolituse läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab õppelennu eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht.

SFCL.155 SPL – stardimeetodid

SPLi omanikud võivad oma õiguste kasutamisel rakendada vaid neid stardimeetodeid, mille kohta nad on SPLi väljaandmise järel läbinud erikoolituse kas punkti SFCL.130 või punkti SFCL.150 alapunkti e alapunkti 1 kohase koolituse või instruktori poolt antud täiendkoolituse raames. Selline erikoolitus koosneb järgmisest:

1)	vintsiga stardi või autoga õhkuvedamise puhul vähemalt kümme starti koos instruktoriga ja viis soolostarti instruktori järelevalve all;

2)	õhkupukseerimis- või isestardi puhul vähemalt viis starti koos instruktoriga ja viis soolostarti instruktori järelevalve all. Isestardi puhul võib instruktoriga lennuõppe läbida fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

3)	köiega stardi puhul vähemalt kolm starti koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all ning

4)	täiendavate stardimeetodite puhul pädeva asutuse nõutav koolitus.

b)	Alapunktis a osutatud koolituse läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht või instruktor.

Iga stardimeetodi õiguste säilitamiseks ning vastavalt alapunktide a ja b nõuetele peavad SPLi omanikud viimase kahe aasta jooksul olema teinud vähemalt viis starti, välja arvatud köiega stardi puhul, mida tuleb teha vaid kahel korral. Isestardi puhul võivad stardid toimuda isestardina või stardina fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või neid kaht omavahel kombineerides.

d)	Kui SPLi omanikud ei täida alapunkti c nõuet, peavad nad oma õiguste taastamiseks tegema instruktori järelevalve all täiendava arvu starte koos instruktoriga või soololennul.

SFCL.160 SPL – hiljutise lennukogemuse nõuded

Purilennukid, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid

SPLi omanikud võivad oma loa õigusi, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite õigusi kasutada üksnes juhul, kui nad viimase 24 kuu jooksul enne kavandatud lendu:

on lennanud purilennukitel kaptenina või koos instruktoriga või soololennul FI(S)i järelevalve all vähemalt viis lennutundi, sealhulgas sooritanud purilennukitel (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) vähemalt:

i)	15 starti ning

ii)	kaks õppelendu FI(S)iga või

2)	on läbinud purilennukitel (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) FE(S)i osavõtul lennuoskuse tasemekontrolli; lennuoskuse tasemekontroll põhineb SPLi väljaandmiseks nõutaval lennueksamil.

Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid

SPLi omanikud võivad oma fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite õigusi kasutada üksnes juhul, kui nad viimase 24 kuu jooksul enne kavandatud lendu:

on lennanud kaptenina või koos instruktoriga või soololennul FI(S)i järelevalve all vähemalt 12 lennutundi, sealhulgas sooritanud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt:

i)	kuus lennutundi;

ii)	kaksteist starti ja maandumist ning

iii)	õppelennu, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga või

2)	on läbinud lennuoskuse tasemekontrolli kontrollpiloodi osavõtul; lennuoskuse tasemekontroll põhineb punkti SFCL.150 alapunkti b alapunktis 2 osutatud lennueksamil.

c)	Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel lendamise õigusega SPLi omanikud, kellel on ka luba, mis sisaldab õigust juhtida fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukit vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) sätetele, vabastatakse alapunkti b nõuete täitmisest.

Alapunkti a alapunkti 1 ja alapunkti b alapunkti 1 kohaste instruktoriga lendude, järelevalve all tehtud lendude ja õppelendude ning alapunkti a alapunktis 2 ning alapunkti b alapunktis 2 osutatud lennuoskuse tasemekontrolli läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab alapunkti a alapunktis 1 ja alapunkti b alapunktis 1 osutatud juhul vastutav FI(S) ning alapunkti a alapunktis 2 ning alapunkti b alapunktis 2 osutatud juhul vastutav FE(S).

Reisijatevedu

SPLi omanikud võivad reisijaid vedada vaid juhul, kui nad on eelnenud 90 päeva jooksul kaptenina sooritanud vähemalt:

1)	kolm starti purilennukitel (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid), kui reisijaid soovitakse vedada purilennukitel (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) või

2)	kolm starti ja maandumist fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kui reisijaid soovitakse vedada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel. Reisijate öiseks vedamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil tuleb vähemalt üks neist startidest ja maandumistest teha öösel.

ADD-ALAJAGU

TÄIENDAVAD PÄDEVUSMÄRKED JA ÕIGUSED

SFCL.200 Vigurlennupädevus

a)	SPLi omanikud võivad seisatud mootoriga (kui see on olemas) või alapunktides d ja e osutatud juhtudel töötava mootoriga purilennukitel vigurlende sooritada ainult juhul, kui neil on käesoleva punkti kohane vastav vigurlennupädevus.

Algtaseme vigurlennupädevus:

annab selle omanikule õiguse sooritada vigurlende, mis piirduvad järgmiste manöövritega:

i)	45-kraadised tõusud ja laskumised vigurlennumanöövritena;

ii)

sõlmed;

iii)	ületiiva pöörang;

iv)	aeglane kaheksa;

pöörised;

kuuluvad SPLi õiguste hulka pärast seda, kui piloot on:

i)	lennanud pärast SPLi väljaandmist vähemalt 30 lennutundi või teinud 120 starti purilennukikaptenina;

ii)

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

A)	taotletavate õiguste jaoks vajalik teooriaõpe;

B)	alapunktis 1 osutatud manöövrite vigurlennuõpe.

Edasijõudnute vigurlennupädevus:

1)	annab selle omanikule õiguse sooritada vigurlende, mis ei piirdu alapunkti b alapunktis 1 osutatud manöövritega;

kuulub SPLi õiguste hulka pärast seda, kui piloot on:

i)	täitnud alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i nõuded;

ii)

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

A)	taotletavate õiguste jaoks vajalik teooriaõpe;

B)	vähemalt viis tundi või 20 lendu vigurlennuõpet.

d)	Algtaseme ja edasijõudnute vigurlennupädevus hõlmab vigurlende töötava mootoriga purilennukitel, kui piloot on saanud töötava mootoriga purilennukite vigurlennuõpet koolituskursusel vastavalt alapunkti b alapunkti 2 alapunktile ii või alapunkti c punkti 2 alapunktile ii.

SPLi õigused hõlmavad töötava mootoriga fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite edasijõudnute vigurlennupädevust, kui piloodil on või on olnud ka määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.800 kohane vigurlennupädevusmärge, sealhulgas fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite vigurlennuõigused.

Alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii ja alapunkti c alapunkti 2 alapunktis ii osutatud koolituskursuse läbimine ning vajaduse korral alapunktis d osutatud koolituse lisamine kantakse logiraamatusse ning selle allkirjastab koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht.

SFCL.205 Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevusmärge

a)	Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega SPLi omanikud võivad purilennukeid või plakateid pukseerida vaid juhul, kui neil on käesoleva punkti kohane purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärge.

Purilennuki pukseerimise pädevusmärke taotleja peab vastama järgmisele nõuetele:

1)	ta on lennanud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki kaptenina vähemalt 30 lennutundi ning sooritanud 60 starti ja maandumist pärast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki õiguste omandamist;

ta on läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

i)	purilennukite pukseerimistoimingute ja -protseduuride teooriaõpe;

ii)	vähemalt kümme õppelendu purilennuki pukseerimisega, sealhulgas vähemalt viis instruktoriga õppelendu;

iii)	SPLi omaniku puhul, kelle õigused piirduvad fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega vastavalt punkti SFCL.150 alapunktile d, viis tutvumislendu lennukiga õhku pukseeritaval purilennukil.

Plakati pukseerimise pädevusmärke taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1)	ta on lennanud vähemalt 100 lennutundi ning sooritanud 200 starti ja maandumist fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki kaptenina pärast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki õiguste omandamist;

ta on läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

i)	plakati pukseerimistoimingute ja -protseduuride teooriaõpe;

ii)	vähemalt kümme õppelendu plakati pukseerimisega, sealhulgas vähemalt viis instruktoriga lendu.

Käesoleva punkti kohase purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärke taotlejate puhul, kellel juba on määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.805 alapunkti b kohane purilennuki või plakati pukseerimise pädevus või kes on täitnud kõik kõnealuse pädevusmärke väljaandmise nõuded:

1)	loetakse kas alapunktis b või c esitatud nõuded purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärke saamiseks täies ulatuses täidetuks, kui nende asjakohane pukseerimise pädevusmärge, millele on osutatud alapunktis d, hõlmab fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega pukseerimise õigust või

2)	nad peavad olema sooritanud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt kolm instruktoriga õppelendu, mis hõlmavad kas kogu purilennuki või plakati pukseerimise koolituskava.

Alapunkti b alapunktis 2, alapunkti c alapunktis 2 ja alapunkti d alapunktis 2 osutatud koolituskursuse läbimine kantakse logiraamatusse ning selle allkirjastab kas koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht või instruktor.

f)	Purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärgetest tulenevate õiguste kasutamiseks peab pädevusmärke omanik olema viimase kahe aasta jooksul sooritanud vähemalt viis pukseerimist.

g)	Kui purilennuki pukseerimise pädevusmärke omanik ei vasta alapunkti f nõuetele, peab ta enne õiguste kasutamise jätkamist tegema instruktoriga või instruktori järelevalve all puuduva arvu pukseerimisi.

SFCL.210 Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki öölennupädevusmärge

a)	SPLi omanikud, kellel on fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite juhtimise õigus, võivad neid õigusi visuaallennureeglite (VFR) tingimustes öösel kasutada vaid juhul, kui neil on käesoleva punkti kohane fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki öölennupädevusmärge.

Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki öölennupädevusmärke taotleja peab esmalt läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab sisaldama järgmist:

1)	öösel visuaallennureeglite tingimustes lendamise teooriaõpe;

vähemalt viis lennutundi lennukogemust fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel öösel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas vähemalt:

i)	üks tund marsruutlendu ja vähemalt üks instruktoriga marsruutlend, mille pikkus on vähemalt 50 km (27 meremiili);

ii)	viis starti soololennul ning

iii)	viis täieliku peatumisega soolomaandumist.

c)	Koolituse läbimiseks öösel peab SPLi omanik kõigepealt läbima erapiloodiloa (PPL) väljaandmiseks nõutava instrumentaallennu algkoolituse vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) sätetele.

Taotlejate puhul, kes soovivad saada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki öölennupädevusmärget vastavalt käesolevale punktile, loetakse täidetuks kõik alapunktides b ja c sätestatud nõuded, kui neile on vastavalt komisjoni määruse (EL) 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punktile FCL.810 välja antud öölennupädevusmärge või kui nad vastavad kõikidele nõuetele, mis sellise pädevusmärke väljaandmiseks on vaja täita.

SFCL.215 Purilennuki pilvelennupädevusmärge

SPLi omanik võib purilennukit pilvedes käitada ainult juhul, kui:

1)	mootor, kui see on olemas, on seisatud ning

2)	tal on käesoleva punkti kohane purilennuki pilvelennupädevusmärge.

SPLi õigused hõlmavad purilennuki pilvelennuõigusi, kui piloot on:

1)	lennanud pärast loa väljaandmist vähemalt 30 tundi purilennukikaptenina;

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

i)	teooriaõpe;

ii)

vähemalt kaks tundi instruktoriga lennuõpet seisatud mootoriga (kui see on olemas) purilennukitel, juhtides õhusõidukit üksnes mõõteriistade näitude järgi. Siiski võib kuni 50 % instruktoriga lennuõppest läbida töötava mootoriga fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, tingimusel et need õppelennud sooritatakse visuaallennuilma tingimustes.

Kui SPLi omanik, kellel on ka määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane instrumentaallennu algpädevusmärge (BIR) või lennuki instrumentaallennupädevusmärge (IR(A)) või kes on täitnud kõik ühe sellise pädevusmärke saamiseks vajalikud nõuded, taotleb purilennuki pilvelennuõigusi, kohaldatakse tema suhtes järgmist:

1)	tema puhul loetakse alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i nõue täidetuks;

2)	erandina alapunkti b alapunkti 2 alapunktist ii, peab ta purilennukil läbima vähemalt ühetunnise instruktoriga lennuõppe, juhtides õhusõidukit üksnes mõõteriistade näitude järgi.

d)	Alapunkti b alapunktis 2 või alapunkti c alapunktis 2 osutatud koolituskursuse läbimine kantakse logiraamatusse ning selle allkirjastab koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht.

e)	SPLi omanikud võivad oma purilennuki pilvelennuõigusi kasutada üksnes juhul, kui nad on kavandatud pilvelennule eelnenud kahe viimase aasta jooksul lennanud vähemalt ühe lennutunni või viis lendu pilvlennuõigusi kasutava purilennukikaptenina.

Kui SPLi omanikud, kellel on purilennuki pilvelennuõigused, ei vasta alapunkti e nõuetele ja nad soovivad jätkata oma purilennuki pilvelennuõiguste kasutamist, peavad nad:

1)	läbima FE(S)i osavõtul lennuoskuse tasemekontrolli või

2)	sooritama FI(S)iga alapunktis e nõutud lisalennuaja või -lennud.

g)	Purilennuki pilvelennuõigustega SPLi omanike puhul, kellel on ka määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane õhupalli BIR või IR(A), loetakse alapunkti e nõuded täielikult täidetuks.

FI-ALAJAGU

LENNUINSTRUKTORID

1. jagu

Üldnõuded

SFCL.300 Lennuinstruktoritunnistus

Üldosa

Lennuinstruktor võib purilennuki lennuõpet anda ainult juhul, kui ta:

omab:

i)	SPLi, sh õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, mille lennuõpet antakse;

ii)	instruktoritööle vastavat ja käesoleva alajao kohaselt välja antud FI(S)i tunnistust;

2)	omab lennuõppeks kasutatava purilennuki kaptenina piloteerimise õigust.

Instruktoritegevus väljaspool liikmesriikide territooriumi

Erandina alapunkti a alapunktist 1 peab pädev asutus väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi tehtud ja käesoleva lisa (SFCL-osa) kohaselt heaks kiidetud koolituskursusel antava lennuõppe puhul välja andma lennuinstruktori tunnistuse taotlejale, kellel on Chicago konventsiooni 1. lisale vastav purilennukpiloodi luba, tingimusel et see taotleja:

i)	omab vähemalt samaväärset luba, sh vajaduse korral õigusi, pädevusmärkeid või tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus anda asjakohast õpet;

ii)	täidab käesolevas alajaos vastavate instruktoriõigustega FI(S)i tunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuded;

iii)	tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva lisa kohaselt instruktori õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

Tunnistus kehtib ainult selle lennuõppe kohta, mida antakse:

i)	väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi;

ii)	piloodiõpilastele, kes oskavad piisavalt keelt, milles lennuõpet antakse.

2. jagu

Purilennukite lennuinstruktori tunnistus – FI(S)i tunnistus

SFCL.315 FI(S)i tunnistus – õigused ja tingimused

Tingimusel et taotlejad vastavad punktile SFCL.320 ja allpool esitatud tingimustele, antakse välja FI(S)i tunnistus õigustega anda järgmist lennuõpet:

SPL;

2)	täiendavad purilennukiõigused vastavalt punkti SFCL.150 alapunktile e;

stardimeetodid vastavalt punktile SFCL.155, tingimusel et taotleja on sooritanud kaptenina:

i)	õhuspukseerimisstardi puhul vähemalt 30 starti või

ii)	vintsiga stardi puhul vähemalt 50 starti;

täiendavad fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki õigused vastavalt punkti SFCL.150 alapunktile b, tingimusel et taotleja on:

i)	lennanud vähemalt 30 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki kaptenina;

ii)	läbinud punkti SFCL.330 alapunkti b alapunktis 2 osutatud koolituse;

iii)	tõendanud alapunkti 7 kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(S)ile oskust anda õpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeil;

algtaseme vigurlennupädevus, edasijõudnute vigurlennupädevus või purilennuki pilvlennuõigused või purilennuki pukseerimise või plakati pukseerimise pädevusmärge, tingimusel et taotleja:

i)	algtaseme või edasijõudnute vigurlennupädevuse õppe puhul omab punkti SFCL.200 alapunkti c kohast edasijõudnute vigurlennupädevust;

ii)	on alapunkti a alapunkti 7 kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(S)ile tõendanud oskust anda vastavate õiguste või pädevusmärgetega seotud õpet;

fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel öölend, tingimusel et taotleja:

i)	vastab punkti SFCL.160 alapunkti e alapunkti 2 kohastele öölennukogemuse nõuetele;

ii)	on tõendanud alapunkti 7 kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(S)ile oskust anda fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite öölennu õpet;

FI(S)i tunnistus, tingimusel et taotleja:

i)	on lennanud vähemalt 50 lennutundi või teinud 150 starti purilennukite lennuinstruktorina;

ii)	pädeva asutuse poolt selleks kehtestatud menetluste kohaselt tõendanud käesoleva alapunkti kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(S)ile oskust anda õpet FI(S)i tunnistuse saamiseks.

Alapunktis a loetletud õigused hõlmavad õigust anda lennuõpet seoses järgmisega:

1)	asjakohase loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmine ning

2)	selle pikendamine, taastamine või käesolevas lisas sätestatud asjakohaste hiljutise lennukogemuse nõuete täitmine (vastavalt vajadusele).

SFCL.320 FI(S)i tunnistus – eeltingimused ja üldnõuded

FI(S)i tunnistuse taotleja peab:

a)	olema vähemalt 18 aastat vana;

b)	vastama punkti SFCL.300 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti 2 nõuetele;

c)	olema lennanud purilennukikaptenina 100 lennutundi ja teinud 200 starti;

d)	olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis läbinud punkti SFCL.330 kohase instruktorite koolituskursuse ning

e)	olema läbinud punkti SFCL.345 kohase atesteerimise.

SFCL.325 FI(S) – oskused ja nende hindamine

Kõik FI(S)i tunnistuse taotlejad peavad läbima koolituse oskuste omandamiseks järgmistes valdkondades:

a)	vahendite ettevalmistamine;

b)	õppimist soodustava õhkkonna kujundamine;

c)	teadmiste edastamine;

d)	ohu- ja veahalduse integreerimine ning meeskonnaressursi juhtimine;

e)	ajahaldus koolituse eesmärkide saavutamiseks;

f)	õppimise hõlbustamine;

g)	õpilase tegevuse hindamine;

h)	edasijõudmise jälgimine ja hindamine;

i)	koolitusperioodide hindamine ning

j)	tulemuste aruandlus.

SFCL.330 FI(S) – koolituskursus

a)	Esmalt peab FI(S)i tunnistuse taotleja koolituskursuse algusele eelneva 12 kuu jooksul läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis spetsiaalse kursuse-eelse hindamise, et hinnata tema kursuse läbimise võimet.

FI(S)i koolituskursus peab sisaldama järgmist:

purilennukite (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) puhul:

i)	punktis SFCL.325 sätestatud valdkonnad;

ii)	25 tundi õpetamist ja õppimist;

iii)	30 tundi teooriaõpet, sh vahetestid;

iv)	vähemalt kuus tundi, millest kuni kolm tundi võib olla läbitud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeil, või 20 starti lennuinstruktorina;

2)	lisaks, kui FI(S)i tunnistuse õigused hõlmavad punkti SFCL.315 alapunkti a alapunktides 4 ja 6 osutatud õigusi, vähemalt kuus tundi instruktoriga lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeil.

c)	Taotlejal, kellel juba on määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane instruktoritunnistus, loetakse alapunkti b alapunkti 1 alapunktis ii esitatud nõue täies ulatuses täidetuks.

d)	FI(S)i tunnistuse taotlemisel loetakse piloodil, kellel on või on olnud lennukite, kopterite või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus, alapunkti b alapunkti 1 alapunkti iii nõuetest täidetuks 18 tundi.

SFCL.345 FI(S) – atesteerimine

a)	FI(S)i tunnistuse taotleja peab läbima atesteerimise, et tõendada punkti SFCL.415 alapunkti c kohase kvalifikatsiooniga kontrollpiloodile oma suutlikkust anda piloodiõpilasele SPLi väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.

Hindamine hõlmab järgmist:

1)	lennueelse ja lennuaegse õppe ning teooriaõppe punktis SFCL.325 nimetatud oskuste tõendamine;

2)	maapealne suuline teooriaeksam, lennueelne ettevalmistus ja lennuanalüüs ning lennuoskuse tõendamine purilennukitel;

3)	instruktori oskuste hindamiseks sobivad harjutused.

c)	FI(S)i tunnistuse esmaseks väljaandmiseks vajalik atesteerimine peab toimuma purilennukeil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid).

SFCL.350 FI(S) – Piiratud õigused

FI(S)i õigused kehtivad ainult lennuõppe andmise kohta sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni määratud piiranguteta FI(S)i järelevalve all, kui õpet antakse:

1)	SPLi väljaandmiseks;

2)	SPLi õiguste laiendamiseks nii, et need hõlmaksid ka purilennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud täiendavaid õigusi vastavalt punktile SFCL.150;

3)	SPLi õiguste laiendamiseks nii, et need hõlmaksid ka täiendavaid stardimeetodeid vastavalt punktile SFCL.155 ning

4)	algtaseme vigurlennupädevuse, edasijõudnute vigurlennupädevuse või purilennuki pilvlennuõiguste või purilennuki pukseerimise või plakati pukseerimise pädevusmärke väljaandmiseks.

b)	Alapunkti a kohaselt järelevalve all õpetades ei ole FI(S)il õigust anda piloodiõpilasele esimese soololennu ja esimese soololennuna toimuva marsruutlennu luba.

Alapunktides a ja b osutatud piirangud kustutatakse FI(S)i tunnistuselt pärast seda, kui FI(S) on purilennukite lennuinstruktorina lennanud vähemalt 15 tundi või teinud 50 starti, hõlmates purilennukilennu kõik etapid. Piiratud õigustega FI(S)i tunnistuse omaniku puhul, kes vastab punkti SFCL.330 alapunkti b alapunkti 2 nõuetele, võib kõnealusest 15 tunnist 5 lennata fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel ning kõnealusest 50 stardist 15 asendada startide ja maandumistega fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel.

SFCL.360 FI(S)i tunnistus – Hiljutise lennukogemuse nõuded

FI(S)i tunnistuse omanik võib oma tunnistusega seotud õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on enne kõnealuste õiguste kavandatud kasutamist:

viimase kolme aasta jooksul läbinud:

i)	sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või pädevas asutuses instruktori täienduskoolituse, mille käigus tunnistuse omanikule antakse teoreetilist õpet purilennukite lennuinstruktoritele vajalike teadmiste täiendamiseks ja ajakohastamiseks ning

ii)

FI(S)ina lennuõpet andes vähemalt:

A)	30 tundi või

B)	60 starti või starti ja maandumist ning

viimase üheksa aasta jooksul ning pädeva asutuse poolt selleks kehtestatud menetluste kohaselt tõendanud punkti SFCL.315 alapunkti a alapunkti 7 kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(S)ile oskust anda purilennukiõpet.

b)	Alapunkti a alapunkti 1 alapunkti ii nõude täitmisel võetakse täielikult arvesse lennueksamitel, lennuoskuse tasemekontrollidel ja atesteerimise käigus FE(S)ina lennatud tunde.

c)	Kui FI(S)i tunnistuse omanik ei ole suutnud järelevalve all toimuvat õppelendu sooritada alapunkti a alapunkti 2 kohaselt FI(S)ile vastuvõetaval viisil, ei tohi ta FI(S)i tunnistusest tulenevaid õigusi kasutada kuni punkti SFCL.345 kohase atesteerimise eduka läbimiseni.

d)	Selleks et jätkata FI(S)i tunnistusest tulenevate õiguste kasutamist, peab FI(S)i tunnistuse omanik, kes ei vasta kõigile alapunkti a nõuetele, täitma alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja punkti SFCL.345 nõuded.

FE-ALAJAGU

KONTROLLPILOODID

1. jagu

Üldnõuded

SFCL.400 Purilennukite kontrollpiloodi tunnistus

Üldosa

Kontrollpiloot võib käesoleva lisa kohaseid lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldada ainult juhul, kui:

ta omab:

i)	SPLi, sh õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist ning anda vastavat õpet;

ii)	korraldatavale lennueksamile, lennuoskuse tasemekontrollile või atesteerimisele vastavate õigustega ja käesoleva alajao kohaselt välja antud FE(S)i tunnistust;

2)	tal on õigus purilennukil tehtava lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise käigus tegutseda purilennukikaptenina.

Eksamineerimine väljaspool liikmesriikide territooriumi

i)	omab vähemalt samaväärset luba, sh vajaduse korral õigusi, pädevusmärkeid või tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid või lennuoskuse tasemekontrolle;

ii)	vastab käesolevas alajaos asjaomase kontrollpiloodi tunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuetele;

iii)	tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb liidu lennuohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt kontrollpiloodi õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

Alapunktis 1 osutatud tunnistus kehtib lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamisel vastavalt järgmistele tingimustele:

i)	väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi ning

ii)	asjaomane kontrollpiloot oskab piisavalt keelt, milles lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll korraldatakse.

SFCL.405 Õiguste piiramine isikliku huvi korral

Purilennukite kontrollpiloot ei tohi teha järgmist:

a)	korraldada lennueksameid ega atesteerimist loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks taotlejale, kellele ta on andnud rohkem kui 50 % sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse saamiseks nõutavast lennuõppest, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse või

b)	korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimist muudel juhtudel, kui ta näeb ohtu oma objektiivsusele.

SFCL.410 Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamine

Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamisel peab purilennukite kontrollpiloot tegema kõike järgmist:

1)	tagama, et taotlejaga saab suhelda keelebarjäärita;

3)	teavitama taotlejat väljaõppe ja lennukogemuse kohta ebatäielike, ebatäpsete või valede andmete esitamise tagajärgedest.

Pärast lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise lõpetamist purilennuki kontrollpiloot:

1)	teatab taotlejale lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise tulemuse;

2)	pikendamise või taastamisega seotud atesteerimise eduka läbimise korral märgib taotleja loale või tunnistusele uue kehtivusaja, kui taotleja loa eest vastutav pädev asutus on teda selleks sõnaselgelt volitanud;

annab taotlejale lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise allkirjastatud aruande ning edastab aruande koopiad viivitamata taotleja loa eest vastutavale pädevale asutusele ja kontrollpiloodi tunnistuse välja andnud pädevale asutusele. Aruanne sisaldab järgmist:

i)	kinnitus selle kohta, et taotleja on esitanud purilennuki kontrollpiloodile oma kogemust ja väljaõpet käsitlevad andmed ning et kontrollpiloodi hinnangul vastavad need andmed käesoleva lisa nõuetele;

ii)	kinnitus kõikide nõutavate manöövrite ja harjutuste tegemise kohta ning vajaduse korral teave suulise teooriaeksami kohta. Mõnes kõnealuste valdkondade punktis läbikukkumise korral peab kontrollpiloot oma hinnangut kirjalikult põhjendama;

iii)	lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise tulemus;

iv)	kui taotleja pädev asutus ei ole sama, mis purilennuki kontrollpiloodile tunnistuse välja andnud asutus, siis kinnitus selle kohta, et kontrollpiloot on läbi vaadanud taotleja pädeva asutuse riiklikud menetlused ja nõuded ning neid kohaldanud;

v)	purilennuki kontrollpiloodi tunnistuse koopia, kus on märgitud asjaomase kontrollpiloodi õigused seoses lennueksamite, lennuoskuste tasemekontrollide või atesteerimise korraldamisega taotlejatele, kelle pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse välja andnud asutus.

c)	Purilennuki kontrollpiloot peab kõikide korraldatud lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise ning nende tulemuste andmeid säilitama viis aastat.

d)	Purilennuki kontrollpiloodi tunnistuse või taotleja loa eest vastutava pädeva asutuse taotlusel peab purilennuki kontrollpiloot esitama kõik andmed ja aruanded ning kogu muu teabe, mida järelevalve tegemiseks vajatakse.

2. jagu

Purilennukite kontrollpiloodi tunnistus – FE(S)i tunnistus

SFCL.415 FE(S)i tunnistus – õigused ja tingimused

Tingimusel et taotleja vastab punktile SFCL.420 ja järgmistele tingimustele, antakse taotluse korral välja FE(S)i tunnistus õigustega korraldada:

a)	SPLi lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle, tingimusel et taotleja on purilennukipiloodina, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeil lennanud 300 lennutundi, sealhulgas lennanud 150 tundi või teinud 300 starti lennuinstruktorina;

b)	lennueksameid SPLi õiguste laiendamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeile vastavalt punkti SFCL.150 alapunktile e, tingimusel et taotleja on purilennukeil lennanud 300 lennutundi, sealhulgas 50 tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktorina;

atesteerimist purilennukite FI(SB) tunnistuse väljaandmiseks, tingimusel et taotleja on:

lennanud purilennukipiloodina vähemalt 500 tundi, sealhulgas juhul, kui FE(S)i tunnistusest tulenevaid õigusi kasutatakse:

i)	purilennukeil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid): vähemalt kümme tundi või 30 starti FI(S)i tunnistuse taotleja juhendamiseks purilennukeil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid);

ii)	fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeil: vähemalt kümme tundi või 30 starti ja maandumist FI(S)i tunnistuse taotleja juhendamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeil;

2)	saanud erikoolitust punkti SFCL.430 kohasel kontrollpilootide standardimiskursusel.

SFCL.420 FE(S)i tunnistus – eeltingimused ja üldnõuded

FE(S)i tunnistuse taotleja peab:

a)	vastama punkti SFCL.400 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti a alapunkti 2 nõuetele;

b)	olema läbinud punkti SFCL.430 kohase FE(S)i standardimiskursuse;

c)	olema läbinud punkti SFCL.445 kohase atesteerimise;

d)	tõendama FE(S)i tunnistuse õigustega seotud vastavat tausta ning

tõendama, et tema suhtes ei ole viimase kolme aasta jooksul rakendatud sanktsioone, sealhulgas käesoleva lisa, määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või määruse 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete või tunnistuste piiramist, peatamist ega tühistamist määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmata jätmise tõttu.

SFCL.430 FE(S)i tunnistus – standardimiskursus

a)	FE(S)i tunnistuse taotlejad peavad läbima pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud standardimiskursuse.

Standardimiskursus peab vastama taotletavatele purilennukite kontrollpiloodi õigustele ning koosneb teooria- ja praktilisest õppest, hõlmates vähemalt järgmist:

1)	SPLi või sellega seotud pädevusmärgete või tunnistustega seotud lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise läbiviimine vähemalt kahel korral;

2)	käesoleva lisa kohaldatavate nõuete ja kehtivate lennundusnõuete ning lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamise, dokumenteerimise ja aruandluse tutvustus;

ülevaade järgmisest:

i)	riiklikud haldusmenetlused;

ii)	isikuandmete kaitse nõuded;

iii)	kontrollpiloodi vastutus;

iv)	kontrollpiloodi õnnetusjuhtumikindlustus;

v)	riiklikud lõivud ning

vi)	teave, kuidas tutvuda alapunktides i–v esitatud teabega, kui lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldatakse taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse välja andnud asutus.

FE(S)i tunnistuse omanik ei tohi korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimist taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse välja andnud asutus, välja arvatud juhul, kui kõnealuse tunnistuse omanik on läbi vaadanud viimase kättesaadava teabe taotleja pädeva asutuse asjakohaste riiklike menetluste kohta.

SFCL.445 FE(S)i tunnistus – atesteerimine

Esmase FE(S)i tunnistuse taotleja peab pädeva asutuse inspektorile või FE(S)i tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud vanemkontrollpiloodile tõendama oma kompetentsust. Atesteerimisel peab taotleja läbi viima lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise, mis hõlmab eksamineeritava, kontrollitava või atesteeritava isiku lennueelset ettevalmistust, lennueksamit, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimist, lennu analüüsi ja andmete dokumenteerimist.

SFCL.460 FE(S)i tunnistus – kehtivus, pikendamine ja taastamine

a)	FE(S)i tunnistus kehtib viis aastat.

FE(S)i tunnistust pikendatakse, kui selle omanik on:

FE(S)i tunnistuse kehtivuse ajal läbinud pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud kontrollpiloodi täienduskursuse, mille käigus tunnistuse omanikule antakse teoreetilist õpet purilennukite kontrollpiloodile vajalike teadmiste täiendamiseks ja ajakohastamiseks

2)	tunnistuse kehtivusaja lõpule eelnenud viimase 24 kuu jooksul tõendanud FE(S)i tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse kontrollpiloodile või pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud kontrollpiloodile oskust korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist.

FE(S)i tunnistuse omanikul, kellel on ka üks või mitu muu õhusõidukiliigi kontrollpiloodi tunnistust, mis on välja antud vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 I lisale (FCL-osa) või määruse (EL) 2018/395 III lisale (BFCL-osa), võidakse kokkuleppel pädeva asutusega pikendada kõiki kontrollpiloodi tunnistusi korraga.

d)	FE(S)i tunnistuse aegumise korral peab selle omanik enne, kui ta jätkab selle õiguste kasutamist, täitma alapunkti b alapunkti 1 ja punkti SFCL.445 nõuded.

e)	FE(S)i tunnistust pikendatakse või uuendatakse üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et ta täidab jätkuvalt punkti SFCL.410 ning punkti SFCL.420 alapunktide d ja e nõudeid.

“

5.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 67/82

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/359,

4. märts 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ning haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EL) nr 1178/2011 (2) on kehtestatud nõuded pilootidele, kes on seotud määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii kindlaksmääratud õhusõidukite käitamisega.

(2)	Võttes arvesse õhupallide ja purilennukite lennumeeskonnaliikmete lubade väljaandmise eripära, tuleks eraldi määrustes, nimelt komisjoni määruses (EL) 2018/395 (3) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1976 (4) sätestada erinõuded lubade väljaandmiseks.

(3)

Samal ajal tuleks määruse (EL) nr 1178/2011 I lisast (FCL-osast) välja jätta õhupalli- ja purilennukipiloodilubade väljaandmist käsitlevad sätted ning läbi vaadata I lisa (FCL-osa) kohased mitut valdkonda hõlmavad nõuded, näiteks õhupalli- või purilennukipiloodi lubadega seotud teadmiste ja kogemuste arvestamine teisi õhusõidukikategooriaid hõlmavate piloodilubade väljaandmisel, võttes arvesse õhupalli- ja purilennukipiloodilubade väljaandmise suhtes kohaldatavaid uusi sätteid.

(4)	Õhupalli- ja purilennukimeeskonnaliikmete lubade väljaandmisel tuleks ka edaspidi kohaldada määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa), VI lisa (ARA-osa), VII lisa (ORA-osa) ja VIII lisa (DTO-osa) sätteid.

(5)

Lennuohutuse edasiseks suurendamiseks tuleks õhuspordi ja harrastuslendudega tegelevaid piloote kutsuda üles taotlema õigusi lendamiseks vastavalt instrumentaallennureeglitele (IFR). Seepärast tuleks instrumentaallennureeglitega seotud õigusi käsitlevaid eeskirju kohandada ja võtta määruse (EL) nr 1178/2011 I lisas (FCL-osa) kasutusele instrumentaallennu algpädevusmärge (BIR). Instrumentaallennu algpädevusmärget (BIR) käsitlevate koolituste sisu ja asjaomaste õiguste ulatus peaks olema konkreetselt kohandatud õhuspordi ja harrastuslendudega tegelevate pilootide vajadustele.

(6)

Instrumentaallennu algpädevusmärke kasutuselevõtuga muutub määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.825 kohane instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge (EIR) ülearuseks ning seetõttu tuleks kõnealune märge määrusest (EL) nr 1178/2011 välja jätta. Siiski peaks praegustel instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanikel olema võimalik jätkata oma õiguste kasutamist ja instrumentaallennupädevuse põhimärke taotlemisel tuleks arvestada instrumentaal-marsruutlennupädevusmärkega seotud nõuete täitmist. Samuti peaks olema võimalik jätkata enne käesoleva määruse kohaldamist alustatud instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke saamiseks alustatud koolitust ja viia see lõpule instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) saamiseks nõutava koolitusena.

(7)	Määrust (EL) nr 1178/2011 tuleks tehniliselt ajakohastada, võttes eelkõige arvesse suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN), häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolituse (UPRT) ning instruktori ja kontrollpiloodi kvalifikatsiooni valdkonnas saadud kogemusi.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Liidu Lennundusohutusameti arvamusel nr 1/2019 (5) kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktiga b ning artikli 76 lõikega 1.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad järgmise kohta:

eri pädevusmärked piloodilubadel, piloodilubade väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või tühistamise ning piloodilubadele piirangute kehtestamise tingimused, loaomanike õigused ja kohustused, samuti liikmesriikide kehtivate piloodi- ja pardainseneri lubade piloodilubadeks muutmise tingimused;

b)	lennukoolituse ja lennutreeningu korraldamise ning pilootide oskuste hindamise eest vastutavate isikute sertifitseerimine;

pilootide eri tervisetõendid, tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või tühistamise ning tõenditele piirangute kehtestamise tingimused, tervisetõendite omanike õigused ja kohustused ning liikmesriikide tervisetõendite vastastikku tunnustatud tervisetõenditeks muutmise tingimused;

d)	lennundusarstide sertifitseerimine ning tingimused, mille alusel võivad üldarstid tegutseda lennundusarstina;

e)	salongipersonali liikmete korrapärane lennundusmeditsiiniline hindamine ja sellise hindamise eest vastutavate isikute kvalifikatsioon;

f)	salongitöötaja tunnistuste väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise tingimused ning salongitöötaja tunnistuste omanike õigused ja kohustused;

tingimused, mida kohaldatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskondade kvalifitseerimist teostavate piloodikoolitusorganisatsioonide sertifikaatide ja lennundusmeditsiinilisi hindamisi teostavate lennundusmeditsiinikeskuste sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise suhtes;

h)	lennutreeningseadmete sertifitseerimise ning kõnealuseid seadmeid käitavate ja kasutavate organisatsioonide sertifitseerimise suhtes kohaldavad nõuded;

i)	haldus- ja juhtimissüsteemi suhtes kohaldatavad nõuded, mida liikmesriigid, Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) ja asjaomased organisatsioonid punktides a–h osutatud eeskirjade puhul peavad järgima.

2. Käesoleva määruse artikleid 11b ja 11c ning IV lisa (MED-osa), VI lisa (ARA-osa), VII lisa (ORA-osa) ja VIII lisa (DTO-osa) kohaldatakse õhupalli- ja purilennukipiloodi lubade suhtes.“

Artikli 2 punkt 19 asendatakse järgmisega:

„19)	„lennuinstruktor (FI)“ – instruktor, kellel on õigus anda õhusõidukiga koolitust vastavalt käesoleva määruse I lisa (FCL-osa) J alajaole, määruse (EL) 2018/395 (1) III lisa (BFCL-osa) FI alajaole või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 (2) III lisa (SFCL-osa) FI alajaole;

(*1) (*) Komisjoni 13. märtsi 2018. aasta määrus (EL) 2018/395, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 71, 14.3.2018, lk 10)."

(*2) Komisjoni 14. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64).“"

3)	Artikli 4 lõikes 8 asendatakse sõnad „8. aprillini 2021“ sõnadega „8. septembrini 2021“.

Lisatakse järgmine artikkel 4c:

„Artikkel 4c

Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanike suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed

1. Kuni 8. septembrini 2022 (kaasa arvatud) kohaldatakse I lisa (FCL-osa) punktis FCL.825 sätestatud instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke (EIR) omanike suhtes järgmist:

a)	neil on õigus jätkata oma instrumentaal-marsruutlennupädevusmärkest tulenevate õiguste kasutamist;

b)	neil on õigus instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget pikendada või selle kehtivus taastada vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) (*3) punkti FCL.825 alapunktile g;

c)	nende puhul võetakse täielikult arvesse I lisa (FCL-osa) punkti FCL.835 alapunkti c alapunkti 2 alapunktides i ja ii sätestatud koolitusnõuete täitmist, kui nad taotlevad I lisa (FCL-osa) punkti FCL.835 kohase instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) väljaandmist ning

d)	nende puhul loetakse täidetuks kõik I lisas (FCL-osa) instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanike suhtes kohaldatavad nõuded.

2. Alates 8. septembrist 2021 võib jätkata lõikes 1 osutatud instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke koolituskursusi, mida on alustatud enne nimetatud kuupäeva, ning neid käsitatakse instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) saamiseks korraldatavate koolituskursustena. Instrumentaallennu algpädevusmärke saamiseks korraldatava koolituskursuse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsioon teeb taotleja hindamise põhjal kindlaks, kui suurt osa instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke saamiseks läbitud koolitusest on instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) väljaandmisel võimalik arvesse võtta.

3. Instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) taotlejate puhul, kes on enne 8. septembrit 2021 sooritanud instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke saamiseks nõutava teoreetiliste teadmiste eksami vastavalt punkti FCL.825 alapunktile d, loetakse täidetuks kõik instrumentaallennu algpädevusmärkega seotud teooriaõppe ja teoorieksami nõuded.

(*3) Komisjoni 4. märtsi 2020. aasta delegeeritud määrus (EL), (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).“"

Artikkel 11c asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11c

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid peavad tegema järgmist:

edastama hiljemalt 8. aprilliks 2021 EASA-le kõik dokumendid, mis on seotud selliste organisatsioonide üle tehtava järelevalvega, kes pakuvad määrusele (EL) 2018/395 ja rakendusmääruse (EL) 2018/1976 kohast koolitust piloodilubade saamiseks ning kelle jaoks EASA on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (*4) artiklile 78 pädev asutus;

b)	viima koostöös EASAga lõpule enne 8. aprilli 2020 algatatud sertifitseerimismenetlused ja andma välja sertifikaadi, mille alusel EASA hakkab täitma kõiki oma ülesandeid asjaomaste sertifitseeritud organisatsioonide pädeva asutusena.

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“"

6)	Artikli 12 lõige 2a jäetakse välja.

7)	Artikli 12 lõikes 4 asendatakse kuupäev „20. juunini 2020“ kuupäevaga „20. juunini 2021“.

8)	I lisa (FCL-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

9)	IV lisa (MED-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

10)	VI lisa (ARA-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

11)	VII lisa (ORA-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

12)	VIII lisa (DTO-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

Artikkel 2

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 8. aprillist 2020.

3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse alates 8. septembrist 2021 järgmisi sätteid:

a)	I lisa punkti 1 alapunkt e, punkti 4 alapunkt b, punktid 5–7, punktid 32 ja 34, punkti 36 alapunkt d, punkti 40 alapunkt a, punktid 41, 42, 44, 46–48, punkti 52 alapunkt f, punkti 53 alapunktid a–c, e ja f, punktid 54 ja 55, punkti 56 alapunktid a–c ja punkt 57;

b)	II lisa punkt b;

c)	III lisa punkti 10 alapunkti d alapunkt ii.

4. Erandina lõikest 2 kohaldatakse artikli 1 punkti 7 ja I lisa punkti 49, punkti 53 alapunkti d ning punkti 58 alapunkte b, d ja e alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(3) Komisjoni 13. märtsi 2018. aasta määrus (EL) 2018/395, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 71, 14.3.2018, lk 10).

(4) Komisjoni 14. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64).

(5) Üldlennunduse pilootide lihtsam juurdepääs instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvatele lendudele ning õhupalli- ja purilennukilubade väljaandmise nõuete muutmine (arvamus nr 1/2019, osad A ja B, 19.2.2019), kättesaadav aadressil: https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions.

I LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) muudetakse järgmiselt:

punkti FCL.010 muudetakse järgmiselt:

a)	mõiste „õhulaev“ määratlus asendatakse järgmisega: „„õhulaev“ – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, välja arvatud kuumaõhulaevad, mida vastavalt komisjoni määruse (EL) 2018/395 artikli 2 lõikele 7 käsitatakse õhupallidena;“;

mõiste „lennuaeg“ määratlus asendatakse järgmisega:

„„lennuaeg“ –

lennukite, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul ajavahemik õhusõiduki stardiks liikuma hakkamise algusest kuni lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;

kopterite puhul ajavahemik kopteri tiivikulabade pöörlema hakkamisest kuni kopteri lõpliku peatumise ja tiivikulabade seiskumiseni pärast lennu lõppemist;

õhulaevade puhul ajavahemik õhulaeva masti küljest õhkutõusu eesmärgil vabastamisest kuni õhulaeva lõpliku peatumise ja masti külge kinnitamiseni pärast lennu lõppemist;“;

c)	mõiste „mootorpurilennuk“ määratlus asendatakse järgmisega: „„mootorpurilennuk“ – ühe või mitme mootoriga purilennuk, millel seisatud mootori(te)ga olekus on purilennuki omadused;“;

mõiste „fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk“ määratlus asendatakse järgmisega:

„„fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk (TMG)“ – mootorpurilennukite eriklass, millel on püsipaigaldusega mittesissetõmmatav mootor ning mittesissetõmmatav propeller, v.a juhul, kui pärast määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohast sertifitseerimisprotsessi on kindlaks määratud teisiti. Selline lennuk suudab vastavalt lennukäsiraamatule startida ja õhku tõusta oma mootori jõul;“;

lisatakse järgmised mõisted:

i)	„„instrumentaallennureeglite kohane (IFR) marsruutlend“ – instrumentaallennureeglite kohase (IFR) lennu etapp, mis algab pärast IFR-väljumisprotseduuri lõpuleviimist ja lõpeb IFR-lähenemisprotseduuri alustamisel;“ ning

ii)	„„piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi“ – positsiooni kindlaksmääramine varumõõteriistade näidu järgi pärast suuna ja positsiooni määramise põhisüsteemi riket;“;

järgmised määratlused jäetakse välja:

„õhupalliklass“ ja

„õhupalligrupp“;

punkti FCL.015 muudetakse järgmiselt:

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Piloodilubade ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise, pikendamise, taastamise ning muutmise taotlused esitatakse pädevale asutusele tema määratud vormis ja viisil. Taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab loa või tunnistuse ning nendega seotud pädevusmärgete või kinnituste väljaandmise, pikendamise või taastamise tingimustele, mis on sätestatud käesolevas lisas (FCL-osa) ja IV lisas (MED-osa).“;

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Kui käesolevas lisas ei ole kindlaks määratud teisiti, teeb pädev asutus loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise kohta loale või tunnistusele vastava märke.“;

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Loaomanik esitab alapunkti a kohase taotluse selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kus asjaomane luba kas kooskõlas käesoleva lisa (FCL-osa), komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisaga (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) välja anti.“;

lisatakse alapunktid e ja f:

„e)	Loaomanik, kellele on välja antud käesoleva lisa (FCL-osa) kohane luba, võib esitada teise liikmesriigi määratud pädevale asutusele kõigi talle välja antud lubade puhul taotluse pädeva asutuse vahetamiseks, nagu on sätestatud alapunktis d.

f)	Taotleja peab loa, pädevusmärke või tunnistuse saamiseks esitama taotluse hiljemalt kuus kuud pärast lennueksami või atesteerimise edukat läbimist.“;

punkti FCL.020 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Esimese soololennu ajaks peab piloodiõpilane olema vähemalt 16-aastane.“;

punkti FCL.025 alapunkti c alapunkti 1 muudetakse järgmiselt:

alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	kergõhusõidukipiloodi loa või erapiloodi loa väljaandmisel 24 kuud;“;

alapunktid ii ja iii asendatakse järgmisega:

„ii)	ametipiloodi loa või instrumentaallennupädevusmärke (IR) väljaandmisel 36 kuud;

iii)	instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) väljaandmisel määramata aja jooksul.

Alapunktides i ja ii nimetatud tähtaegu arvestatakse päevast, mil piloot on edukalt sooritanud alapunkti b alapunkti 2 kohase teooriaeksami.“;

punktile FCL.030 lisatakse alapunkt c:

„c)

Instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) väljaandmise korral peab lennueksamit sooritada sooviv taotleja esmalt läbima kõik koolitusmoodulid ja tal peab olema sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitus lennueksami tegemiseks. Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon teeb tema koolitusdokumendid kättesaadavaks kontrollpiloodile.“;

punkti FCL.035 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Teoreetiliste teadmiste arvestamine

Liinipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse täidetuks sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa, erapiloodiloa, ametipiloodi loa ning (kui tegu ei ole kopteriga) instrumentaallennupädevusmärke ja instrumentaallennu algpädevusmärke teoreetiliste teadmiste nõuded.

Ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded, mis tuleb täita järgmiste lubade saamiseks:

i)	sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi luba;

ii)	sama õhusõidukiliigi erapiloodi luba ja

iii)

instrumentaallennu algpädevusmärke puhul teoreetiliste teadmiste nõuded side valdkonnas. Sel juhul arvestatakse instrumentaallennupädevusega seotud teoreetiliste teadmiste nõudeid vaid eeldusel, et asjaomased teadmised omandati vastavalt punktile FCL.310, nagu seda kohaldatakse alates 20. detsembrist 2019.

Sellise instrumentaallennupädevuse omaniku või taotleja puhul, kes on edukalt sooritanud instrumentaallennu teooriaeksami ühe õhusõidukiliigi kohta, loetakse täies ulatuses täidetuks ka järgmiste õhusõidukiliikide instrumentaallennu teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded:

i)	mõne muu õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevus ja

ii)	instrumentaallennu algpädevusmärge.

Piloodiloa omaniku puhul loetakse täidetuks mõne muu õhusõidukiliigi loa saamiseks tehtud teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded vastavalt käesoleva osa 1. liitele. Sarnaselt arvestatakse nõuete täitmist nende piloodiloa taotlejate puhul, kes on varem edukalt sooritanud teooriaeksamid sama loa väljaandmiseks muus õhusõidukiliigis, kui asjaomane teooriaeksam jääb punkti FCL.025 alapunktis c märgitud kehtivusaja piiresse.

Erandina alapunkti b alapunktist 3 arvestatakse lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikul, kes on läbinud kompetentsuspõhise instrumentaallennupädevuse moodulkursuse, teiste õhusõidukiliikide instrumentaallennupädevuse teoreetiliste teadmiste ja teooriaeksami nõuded täielikult täidetuks vaid juhul, kui ta on lisaks läbinud punkti FCL.720.A alapunkti b alapunkti 2 alapunktiga i ette nähtud kursuse instrumentaallennureeglite (IFR) osa teooriaõppe ja teooriaeksami.“;

punkti FCL.055 muudetakse järgmiselt:

alapunkti d sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„d)	Erinõuded instrumentaallennupädevusmärget (IR) omavatele isikutele. Erandina eespool esitatud punktidest peavad instrumentaallennupädevusmärget omavad isikud tõendama inglise keele oskust asjakohasel tasemel vastavalt käesoleva lisa 2. liitele.“;

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)	Instrumentaallennupädevusmärget omavate isikute inglise keele oskuse tõendamiseks kasutatakse mis tahes pädeva asutuse kehtestatud hindamismetoodikat.“;

punkti FCL.060 muudetakse järgmiselt:

a)	alapunkt a jäetakse välja;

alapunkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„b)	Lennukid, kopterid, vertikaalstardiga õhusõidukid ja õhulaevad. Piloodil on lubatud äriliseks lennutranspordiks kasutatavat õhusõidukit juhtida või reisijaid vedada vastavalt järgmistele tingimustele:“;

punkti FCL.065 muudetakse järgmiselt:

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Vanus 65 aastat. 65-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina.“;

b)	alapunkt c jäetakse välja;

10)	punkt FCL.100 asendatakse järgmisega: „FCL.100 Kergõhusõidukipiloodi luba – vanuse alammäär Lennukite ja kopterite kergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.“;

11)

punkt FCL.120 asendatakse järgmisega:

„FCL.120 Kergõhusõidukipiloodi luba – teooriaeksam

Kergõhusõidukipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

üldteemad:

—	lennundusõigus,

—	inimvõimed,

—	meteoroloogia,

—

side ja

—	navigeerimine;

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

—	aerodünaamika alused,

—	käitamisprotseduurid,

—	õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;

—	üldteadmised õhusõidukitest.“;

12)

punkti FCL.110.A alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Erinõuded taotlejatele, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennuki piloodiluba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega. Kerglennukipiloodi loa taotlejad, kellel on purilennuki piloodiluba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega, peavad olema alates fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki lisaloa saamisest lennanud vähemalt 21 tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ning vastama punkti FCL.135.A alapunktis a lennukite suhtes kehtestatud nõuetele.“;

13)

punktile FCL.135.A lisatakse alapunkt c:

„c)	Taotlejate puhul, kes soovivad laiendada kerglennukipiloodi loa õigusi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukile ja kellel on ka komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohane purilennuki piloodiluba, loetakse täidetuks kõik alapunktis a sätestatud nõuded.“;

14)	B alajao 4. ja 5. jagu jäetakse välja;

15)	C alajao pealkiri asendatakse järgmisega: „ERAPILOODILUBA (PPL)“;

16)	punkt FCL.200 asendatakse järgmisega: „FCL.200 Vanuse alammäär Erapiloodiloa taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.“;

17)

Punkti FCL.210 alapunktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	Erapiloodiloa taotlejad peavad läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis.

b)	Kursus peab hõlmama teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet vastavalt taotletava erapiloodiloaga antavatele õigustele.“;

18)

punkt FCL.215 asendatakse järgmisega:

„FCL.215 Teooriaeksam

Erapiloodiloa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

üldteemad:

—	lennundusõigus;

—	inimvõimed;

—	meteoroloogia;

—

side ning

—	navigeerimine;

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

—	aerodünaamika alused;

—	käitamisprotseduurid;

—	lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

—	üldteadmised õhusõidukitest.“;

19)

punkti FCL.235 muudetakse järgmiselt:

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Erapiloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oma suutlikkust tegutseda vastavat liiki õhusõiduki kaptenina ja et ta on omandanud teadmised selle kohta, kuidas teostada asjakohaseid protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.“;

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe lennueksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta.“;

20)

punkti FCL.210.A alapunkti c muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„c)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)	pärast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õiguse saamist vähemalt 24 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ja“;

21)

punkti FCL.210.As alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Taotlejate puhul, kellel on komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohaselt välja antud õhupallipiloodiluba ja kes omavad kuumaõhulaevade juhtimise kvalifikatsiooni, võetakse arvesse 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle viie tunni) nimetatud õhulaevade kaptenina.“;

22)	C alajao 5. ja 6. jagu jäetakse välja;

23)

punkt FCL.600 asendatakse järgmisega:

„FCL.600 IR – üldist

Kui punktis FCL.835 ei ole sätestatud teisiti, võivad instrumentaallennureeglite kohaseid lende lennuki, kopteri, õhulaeva või vertikaalstardiga õhusõidukiga teha üksnes sellised erapiloodiloa, ametipiloodiloa, teise piloodi loa ja liinipiloodiloa omanikud, kellel on vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge; vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärke puudumise korral võivad eespool nimetatud lubade omanikud selliseid lende teha vaid juhul, kui nad sooritavad lennueksamit või saavad lennuõpet koos instruktoriga.“;

24)

punktile FCL.620 lisatakse alapunkt c:

„c)

Kui taotleja on mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks sooritanud lennueksami sellisel mitme mootoriga ühepiloodilennukil, mille puhul nõutakse klassipädevusmärget, lisatakse ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaallennupädevusmärge kõikidele ühe mootoriga õhusõidukite klassi- või tüübipädevusmärgetele, mis asjaomasele taotlejale on välja antud.“;

25)

punkti FCL.700 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Piloodiloa omanik võib õhusõiduki piloodina tegutseda vaid juhul, kui tal on kehtiv ja asjakohane klassi- või tüübipädevusmärge, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1)	kui ta kasutab kerglennukipiloodi loaga antavaid õigusi;

2)	kui ta sooritab lennueksamit või lennuoskuse tasemekontrolli klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks;

3)	kui ta saab lennuõpet;

4)	kui talle on punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärge.“;

26)

punktile FCL.725 lisatakse alapunkt f:

„f)	Taotlejate puhul, kes soovivad laiendada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohase purilennukipiloodiloa õigusi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukile, loetakse täidetuks kõik alapunktides a, b ja c sätestatud nõuded.“;

27)

punkti FCL.740.A muudetakse järgmiselt:

alapunkti a alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)	kui taotlejal on instrumentaallennu algpädevusmärge või lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.“;

alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)	Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärked ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärked. Ühe kolbmootoriga ühepiloodilennukite klassipädevusmärgete või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:“;

alapunktile b lisatakse alapunkt 5:

„5)	Ühe mootoriga ühepiloodilennukite klassipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli võib ühendada instrumentaallennu algpädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga vastavalt punkti FCL.835 alapunkti g alapunktile 8.“;

28)

punkti FCL.800 muudetakse järgmiselt:

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Lennukipiloodiloa omanikud, kellel on lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite juhtimise õigus, võivad vigurlende teha vaid juhul, kui neil on käesoleva punkti kohane vigurlennupädevus.“;

alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)	nad peavad pärast loa väljaandmist olema lennanud vähemalt 30 lennutundi kaptenina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;“

alapunkti b alapunkti 2 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	vähemalt viis tundi vigurlennuõpet lennukiga või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga, lennates mootori jõul.“;

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Vigurlennu pädevusmärkega antud õigused kehtivad ainult lennukite või mootori jõul lendava fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite suhtes, sõltuvalt sellest, missugusel õhusõidukil alapunkti b alapunkti 1 ja alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii nõuded täideti. See piirang tühistatakse pärast asjakohase taotluse esitamist, kui piloot on lennukitel või mootori jõul lendava fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel edukalt sooritanud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu, mille käigus on läbitud vigurlennukoolituse kogu kava.“;

lisatakse alapunkt d:

„d)

Selliste vigurlennupädevusmärke taotlejate suhtes, kellel on ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärge ja purilennukite edasijõudnute vigurlennuõigused koos komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.200 alapunktis d kindlaksmääratud õigustega, kohaldatakse järgmist:

1)	nad vabastatakse ainult lennukite suhtes kohaldatava vigurlennupädevuse taotlemisest vastavalt alapunktile c, kui nad on lennukite puhul täitnud alapunkti b alapunkti 1 ja alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii nõuded, või

nende puhul loetakse täidetuks kõik alapunkti b nõuded sellise vigurlennu pädevusmärke saamiseks, mis kehtib üksnes mootori jõul lendava fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite puhul. See piirang tühistatakse pärast vastava taotluse esitamist, kui piloot on läbinud alapunktis c osutatud koolituse.“;

29)

punkti FCL.805 muudetakse järgmiselt:

alapunkti b alapunkti 2 alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

viis tutvumislendu lennukiga õhku pukseeritaval purilennukil (välja arvatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohase purilennuki piloodiloa omanikud).“;

lisatakse alapunkt g:

„g)

Taotlejate puhul, kes soovivad saada käesoleva alapunkti kohast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärget, loetakse täidetuks alapunkti b või alapunkti c nõuded (vastavalt vajadusele), kui neile on vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punktile SFCL.205 välja antud purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärge (vastavalt vajadusele), või kui nad vastavad kõikidele nõuetele, mis sellise pädevusmärke väljaandmiseks on vaja täita.“;

30)

punkti FCL.810 muudetakse järgmiselt:

alapunkti a muudetakse järgmiselt:

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Kui lennuki, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki või õhulaeva puhul soovitakse kergõhusõidukipiloodi loast või erapiloodiloast tulenevaid õigusi kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peavad taotlejad olema kuni kuue kuu jooksul läbinud koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab sisaldama järgmist:“;

ii)

lisatakse alapunkt 4:

„4)

Taotlejate puhul, kes soovivad saada käesoleva alapunkti kohast lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite öölennupädevusmärget, loetakse täidetuks kõik alapunktides 1 ja 2 sätestatud nõuded, kui neile on vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punktile SFCL.210 välja antud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite öölennupädevusmärge või kui nad vastavad kõikidele nõuetele, mis sellise pädevusmärke väljaandmiseks on vaja täita.“;

b)	alapunkt c jäetakse välja;

31)

punkti FCL.815 alapunkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

Õigused. Mäelennupädevusmärke omanikul on õigus lennata lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega selleks sobival mäestikualal, mille puhul liikmesriikide määratud asjaomased asutused nõuavad nimetatud pädevusmärke olemasolu.

Kergõhusõidukipiloodi loa või erapiloodiloa omanikud, kellel on lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite juhtimise õigus, võivad omandada esmase mäelennupädevusmärke kas:“;

32)	punkt FCL.825 jäetakse välja;

33)	punkt FCL.830 jäetakse välja;

34)

lisatakse punkt FCL.835:

„FCL.835 Instrumentaallennu algpädevusmärge (BIR)

Õigused ja tingimused

Instrumentaallennu algpädevusmärke omanikul on õigus sooritada instrumentaallennureeglite kohaseid lende ühepiloodilennukitel, mille kohta talle on välja antud klassipädevusmärge, v.a kõrgtehnilised lennukid ja lennukivariandid, mille käitussobivuse andmetes on märgitud, et nende puhul on nõutav instrumentaallennupädevusmärge.

2)	Instrumentaallennu algpädevusmärke kohaseid õigusi võib kasutada ainult kooskõlas punktiga FCL.205.A.

3)	Instrumentaallennu algpädevusmärke kohaseid õigusi võib öösel kasutada vaid juhul, kui piloodil on punkti FCL.810 kohane öölennupädevusmärge.

4)	Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärge kehtib ka selliste ühe mootoriga õhusõidukite suhtes, mille kohta piloodil on kehtiv ühe mootoriga õhusõiduki klassipädevusmärge.

Instrumentaallennu algpädevusmärke kohaseid õigusi võib kasutada juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

lennuvälja käitamismiinimumide puhul kasutatud otsustuskõrgus või minimaalne laskumiskõrgus peab olema vähemalt 200 jalga suurem kui siis, kui see oleks arvutatud määruse (EL) nr 965/2012 VII lisa punkti NCO.OP.110 (Lennuvälja käitamismiinimumid – lennukid ja kopterid) ja punkti NCO.OP.111 (Lennuvälja käitamise miinimumnõuded — NPA, APV, CAT I lähenemised) kohaselt ning

ii)	lennuvälja käitamismiinimumide puhul kasutatud nähtavus ei või olla alla 1 500 m;

iii)

õhusõiduki kapten alustab instrumentaallennureeglite kohast lendu või läheb visuaallennureeglite kohaselt lennult üle instrumentaallennureeglite kohasele lennule ainult juhul, kui:

A)	lähtelennuväljal on nähtavus vähemalt 1 500 m ja pilvede kõrgus vähemalt 600 jalga, või sama suur kui asjaomase lennukikategooria suhtes kohaldatav avaldatud ringlähenemismiinimum, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem, ning

hetkel kehtiv meteoroloogiateave näitab, et ajavahemikul üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku saabumisaega või tegelikust väljumisajast kuni üks tund pärast arvestuslikku saabumisaega, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem, on sihtlennuväljal ja kõikidel nõutavatel varulennuväljadel nähtavus vähemalt 1500 m ja pilvede kõrgus vähemalt 600 jalga, või sama suur kui asjaomase lennukikategooria suhtes kohaldatav avaldatud ringlähenemismiinimum, või otsustuskõrgus/minimaalne laskumiskõrgus, mida suurendatakse 200 jala võrra vastavalt alapunktile i, olenevalt sellest, milline väärtus on suurem.

b)	Eeltingimused. Instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejatel peab olema vähemalt lennuki erapiloodi luba.

Koolituskursus. Instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis järgmise õppe:

1)	punkti FCL.615 alapunkti a kohane teooriaõpe ning

lennuõpe, mis hõlmab järgmisi instrumentaallennuõppe mooduleid:

i)	moodul 1 – lennuõppe põhimoodul, mis hõlmab õhusõiduki juhtimist üksnes mõõteriistade näitude järgi;

ii)	moodul 2 – lennuõppe rakendusmoodul, mis hõlmab instrumentaallennureeglite kohast väljumist, ootamist, 2D- ja 3D-lähenemise protseduure;

iii)	moodul 3 – lennuõppe rakendusmoodul, mis hõlmab instrumentaallennureeglite kohaseid (IFR) protseduure marsruudil ning

iv)	moodul 4 – mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejate puhul peab ühe mittetöötava mootoriga seotud lennuõppe rakendusmoodul hõlmama asümmeetrilist instrumentaallähenemist ja kordusringile mineku protseduuri ning

lennuõpe, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	esimesena läbitakse alapunkti c alapunkti 2 alapunktis i kindlaksmääratud moodul. Alapunkti c alapunkti 2 alapunktides ii, iii ja alapunktis iv (vajaduse korral) kindlaksmääratud moodulid võib läbida taotleja valitud järjekorras;

ii)	alapunkti c alapunktis 2 kindlaksmääratud moodulid võib läbida lennukites, lennutreeningseadmel (FSTD) või neid kombineerituna kasutades. Taotleja peab igal juhul läbima koolituse õhusõidukil, mida kasutatakse lennueksamiks;

iii)

alapunkti c alapunkti 2 alapunktides i, ii ja iv kindlaksmääratud moodulite läbimist võib alustada väljaspool sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni, kuid need tuleb lõpule viia sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Alapunkti c alapunkti 2 alapunktis iii kindlaksmääratud mooduli võib läbida väljaspool sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni;

iv)	enne alapunkti c alapunkti 2 alapunktis iv kindlaksmääratud mooduli alustamist peab taotleja, kellel ei ole mitme mootoriga lennuki klassi- või tüübipädevusmärget, olema läbinud käesoleva lisa (FCL-osa) H alajaos sätestatud mitme mootori koolituse.

Teoreetilised teadmised. Enne lennueksami sooritamist ja punkti FCL.615 alapunktis b nimetatud valdkondades eksameid sooritades peab taotleja tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset. Teooriaeksam koosneb osadest, milles käsitletakse kõiki alapunkti c alapunkti 2 alapunktides i, ii ja iii kindlaksmääratud mooduleid.

Lennueksam. Pärast alapunktis c nimetatud koolituse läbimist peab taotleja sooritama lennueksami lennukil vastavalt käesoleva lisa 7. liitele. Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärke jaoks tehakse lennueksam mitme mootoriga lennukil. Ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärke jaoks tehakse lennueksam ühe mootoriga lennukil. Kere keskjoonel olevat mitme mootoriga lennukit käsitatakse käesoleva alapunkti kohaldamisel ühe mootoriga lennukina.

Erandina alapunktist d peab ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärke omanik, kellel on ka mitme mootoriga õhusõiduki klassipädevusmärge ning kes soovib saada esmast mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärget, läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis kursuse, mis sisaldab alapunkti c alapunkti 2 alapunktis iv kindlaksmääratud õpet ja edukalt sooritama alapunktis e nimetatud lennueksami.

Kehtivus, pikendamine ja taastamine

1)	Instrumentaallennu algpädevusmärge kehtib üks aasta.

Instrumentaallennu algpädevusmärke pikendamise taotlejad peavad tegema järgmist:

i)	pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva kolme kuu jooksul sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli või

ii)	olema instrumentaallennu algpädevusmärke kehtivuse ajal lennanud kaptenina kuus tundi instrumentaallennureeglite järgi, sh teinud kolm instrumentaallähenemist ja sooritanud vähemalt ühe tunni pikkuse õppelennu instruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennu algpädevusmärkega seotud õpet.

3)	Iga teise järgmise pikendamise korral peab instrumentaallennu algpädevusmärke omanik edukalt sooritama alapunkti 2 alapunkti i kohase lennuoskuse tasemekontrolli lennukil.

4)	Kui piloot otsustab täita kehtivuse pikendamise nõuded enne alapunkti g alapunkti 2 alapunktis i osutatud kuupäeva, algab uus kehtivusaeg lennuoskuse tasemekontrolli sooritamise kuupäeval.

5)	Taotlejad, kes ei ole enne instrumentaallennu algpädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva instrumentaallennu algpädevusmärke tasemekontrolli edukalt sooritanud, ei tohi kuni tasemekontrolli eduka sooritamiseni instrumentaallennu algpädevusmärke kohaseid õigusi kasutada.

Taotlejad, kelle instrumentaallennu algpädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

kui on vaja saavutada nõutav oskuste tase, läbima täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või kui instrumentaallennu algpädevusmärke kehtivus lõppes kuni kolm aastat tagasi, läbima täienduskoolituse instruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennu algpädevusmärkega seotud õpet, ning

ii)	sooritama lennuoskuse tasemekontrolli lennukil.

7)	Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks vajalik lennuoskuse tasemekontroll ja alapunkti g alapunkti 2 alapunkti ii kohane õppelend tuleb sooritada mitme mootoriga lennukil.

Instrumentaallennu algpädevusmärke pikendamise või taastamise võib ühendada lennuoskuse tasemekontrolliga, mis on nõutav sellise ühepiloodilennukite klassipädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks, mille puhul võib kasutada instrumentaallennu algpädevusmärke õigusi vastavalt punkti FCL.835 alapunkti a alapunktile 1.

Instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejatel, kellel on I lisa (FCL-osa) kohane era- või ametipiloodi luba ning kolmandas riigis Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud kehtiv lennukite instrumentaallennupädevusmärge, võib lugeda täidetuks kõik alapunkti c alapunktis 2 osutatud koolitusnõuded. Instrumentaallennu algpädevusmärke saamiseks peab taotleja:

1)	edukalt sooritama alapunktis e osutatud lennueksami;

2)	lennueksamil kontrollpiloodile suuliselt tõendama, et ta on omandanud piisavad teoreetilised teadmised lennundusõigusest, meteoroloogiast ning lendude planeerimisest ja sooritamisest, ning

3)	omama vähemalt 25 tundi lennukogemust lennuki kaptenina instrumentaallendudel.

i)	Instrumentaallennupädevusmärke omanikul loetakse täidetuks kõik alapunkti c alapunktis 2 sätestatud nõuded.“;

35)

punkti FCL.915 alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„c)

Kogemuse arvestamine täiendavate instruktoritunnistuse taotlejate ja pädevusmärke pikendamise korral

Õpetamis- ja õppimisoskusi võib täies ulatuses arvesse võtta:

i)	täiendavat instruktoritunnistust taotlevate instruktoritunnistuse omanike puhul ning

ii)	selliste instruktoritunnistuse taotlejate puhul, kellel juba on komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud instruktoritunnistus.“;

36)

punkti FCL.905.FI muudetakse järgmiselt:

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	vastava õhusõidukiliigi erapiloodi luba ja kergõhusõidukipiloodi luba;“;

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked;“;

alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)	pukseerimispädevusmärge või vigurlennupädevusmärge, kui lennuinstruktoritel on asjakohased õigused ja nad on alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet;“;

alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)

instrumentaallennu algpädevusmärge või instrumentaallennupädevusmärge, kui lennuinstruktor täidab kõik järgmised tingimused:

1)	ta on läbinud piloodiõpilasena instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse ning läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks nõutava atesteerimise;

2)	ta vastab mitme mootoriga lennukite puhul punkti FCL.915.CRI alapunkti a, punkti FCL.930.CRI ja punkti FCL.935 nõuetele ning mitme mootoriga kopterite puhul punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunkti 1 ja punkti FCL.915.TRI alapunkti d alapunkti 2 nõuetele.

Lisaks alapunktides 1 ja 2 osutatud tingimustele kohaldatakse järgmist:

kui lennuinstruktor pakub sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis korraldatud heakskiidetud kursuse raames koolitust lennutreeningseadmel (FSTD) või tema järelevalve all viiakse läbi instrumentaallennureeglite kohaseid õppelende piloodiõpilastele kapteni kohustes, peab ta pärast instrumentaallennu algpädevusmärke või instrumentaallennupädevusmärke saamist olema lennanud vähemalt 50 instrumentaallennureeglite kohast lennutundi, millest kuni 10 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II);

lennuinstruktor, kes viib koolitust läbi õhusõidukil, peab olema lennanud vähemalt 200 instrumentaallennureeglite kohast lennutundi, millest kuni 50 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).“;

alapunkti j alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)	on andnud vähemalt 500 tundi lennuõpet asjaomasel õhusõidukikategoorial;“;

37)

punkti FCL.910.FI muudetakse järgmiselt:

alapunkti a muudetakse järgmiselt:

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)	erapiloodiloa ja kergõhusõidukipiloodi loa saamiseks;“;

ii)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	ühe piloodiga ühe mootoriga õhusõidukite (v.a kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) klassi- ja tüübipädevusmärgete saamiseks;“;

alapunkti c alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	õhulaevade lennuinstruktori puhul lennanud 15 tundi või sooritanud 50 starti lennuinstruktorina, kelle instruktoritöö hõlmab kogu õhulaeva erapiloodi loa väljaandmiseks nõutavat õppekava.“;

38)	punkti FCL.915.FI alapunktid e ja f jäetakse välja;

39)

punkti FCL.930.FI alapunkti b muudetakse järgmiselt:

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)	vähemalt 100 tundi teooriaõpet koos vahetestidega;“;

alapunkti 3 muudetakse järgmiselt:

alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	õhulaevade lennuinstruktori puhul vähemalt 20 tundi lennuõpet, millest 15 tundi peab olema instruktoriga lennuõpe;“;

ii)	alapunktid iii, iv ja v jäetakse välja;

alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)	Taotlejate puhul, kellel on või on olnud lennukite, kopterite või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus ja kes taotlevad lennuinstruktori tunnistust mõnes teises õhusõidukikategoorias, loetakse alapunkti b alapunkti 2 nõue täidetuks 55 tunni ulatuses.“;

40)

punkti FCL.940.FI alapunkti a muudetakse järgmiselt:

alapunkti 1 alapunkti i alapunkt A asendatakse järgmisega:

„A)

lennukite või kopterite lennuinstruktorite puhul andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, mäelennuinstruktori või kontrollpiloodina. Instrumentaallennu algpädevusmärke ja instrumentaallennupädevusmärke instruktori õiguste pikendamise korral peab neist 50 tunnist kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul;“;

b)	alapunkti 1 alapunkti i alapunkt C ja alapunkti 1 alapunkti i alapunkt D jäetakse välja;

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)	Vähemalt igal teisel lennukite või kopterite lennuinstruktori tunnistuse pikendamisel või igal kolmandal õhulaevade lennuinstruktori tunnistuse pikendamisel peab tunnistuse omanik läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.“;

41)

punkti FCL.905.TRI alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, kui tüübipädevuse instruktoril on kehtiv instrumentaallennupädevusmärge;“;

42)

punkti FCL.905.IRI alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Instrumentaallennupädevuse instruktoril on õigus anda vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennu algpädevusmärke ja instrumentaallennupädevusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ning taastamiseks vajalikku õpet.“;

43)

punkt FCL.915.IRI asendatakse järgmisega:

„FCL.915.IRI

Instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

lennukite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul:

sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis korraldatud heakskiidetud kursuse raames koolituse pakkumiseks lennutreeningseadmel (FSTD) olema pärast instrumentaallennu algpädevusmärke või instrumentaallennupädevusmärke väljaandmist lennanud vähemalt 200 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 50 tundi lennukitel;

2)	lennukil lennuõppe andmiseks olema lennanud vähemalt 800 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 400 tundi lennukitel;

3)	mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel vastama punkti FCL.915.CRI alapunkti a, punkti FCL.930.CRI ja punkti FCL.935 nõuetele;

kopterite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul:

sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis korraldatud heakskiidetud kursuse raames koolituse pakkumiseks lennutreeningseadmel (FSTD) olema pärast instrumentaallennupädevusmärke väljaandmist lennanud vähemalt 125 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas 65 tundi kopteritel;

2)	kopteril lennuõppe andmiseks olema lennanud vähemalt 500 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 250 tundi kopteritel, ning

3)	mitme mootoriga kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel täitma punkti FCL.905.FI alapunkti h alapunkti 2 nõuded;

c)	õhulaevade instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlejad peavad olema lennanud vähemalt 300 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 100 tundi õhulaevadel.“;

44)

punkti FCL.905.STI alapunkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)	ühepiloodiõhusõidukite (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) instrumentaallennu algpädevusmärgete, instrumentaallennupädevusmärgete ning klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks.“;

45)	punkti FCL.1005.FE alapunktid d ja e jäetakse välja;

46)

punkti FCL.1005.TRE alapunkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)	lennuoskuse tasemekontrolle tüübi- ja instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks;“;

47)

punkti FCL.1005.CRE alapunkti b alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

instrumentaallennu algpädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui kontrollpiloot on lennanud:

i)	1 500 lennutundi lennukipiloodina ja

ii)	450 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel ning“;

48)

punkt FCL.1005.IRE asendatakse järgmisega:

„FCL.1005.IRE Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – õigused

Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse omanikul on õigus korraldada lennueksameid instrumentaallennu algpädevusmärgete või instrumentaallennupädevusmärgete väljaandmiseks ning lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennu algpädevusmärgete või instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks.“;

49)

punkti FCL.1010.SFE alapunkti a alapunkte 1 ja 2 muudetakse järgmiselt:

„a)

SFE(A).

Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

mitmepiloodilennukite puhul:

i)	neil on või on olnud lennuki liinipiloodi luba ja asjakohane tüübipädevusmärge;

ii)	neil on asjakohase lennukitüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus ning

iii)	nad on lennanud vähemalt 1500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel;

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul:

i)	neil on või on olnud lennuki ametipiloodi või liinipiloodi luba ja asjakohane tüübipädevusmärge;

ii)	neil on asjakohase lennukiklassi või -tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus ning

iii)	nad on lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina ühepiloodilennukitel;“;

50)

punkti FCL.1005.FIE alapunkti c muudetakse järgmiselt:

„c)	Õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(As)). Õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi õhulaevade lennuinstruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.“;

51)	punkti FCL.1010.FIE alapunktid d ja e jäetakse välja;

52)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Kergõhusõidukipiloodi luba ja erapiloodiluba“;

punktid 1.1 ja 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.1.

Kergõhusõidukipiloodi loa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.120 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.

1.2.

Kergõhusõidukipiloodi loa või erapiloodiloa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi erapiloodiloa, ametipiloodiloa või liinipiloodiloa omanikel teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.215 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks. Sarnaselt arvestatakse nõuete täitmist nende kergõhusõiduki piloodiloa või erapiloodiloa taotlejate puhul, kellele on vastavalt komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohaselt välja antud õhupallipiloodi luba või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi luba, v.a navigatsiooniga seotud nõuded, mida ei arvestata.“;

c)	alapunkt 1.2.a jäetakse välja;

alapunkt 1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3.

Erapiloodiloa väljaandmisel loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded täielikult täidetuks.“;

alapunkt 1.4 asendatakse järgmisega:

„1.4.

Erandina alapunktist 1.2 peab taotleja, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega, kerglennukipiloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga maalennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A alapunkti a alapunktile 2.“;

alapunkt 4.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.

Instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud ametipiloodiloa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

—	inimvõimed;

—	meteoroloogia.“;

53)

3. liidet muudetakse järgmiselt:

punkti A alapunkti 9 alapunkti f alapunkti 3 alapunktile ii järgnev lõik asendatakse järgmisega:

„Taotlejal, kellel on instrumentaallennu algpädevusmärge või tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata.“;

punkti C alapunkti 8 alapunkti e alapunkti 2 alapunktile ii järgnev lõik asendatakse järgmisega:

punkti D alapunkti 8 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kümme tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2), II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Taotlejal, kellel on instrumentaallennu algpädevusmärge või tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;“;

punkti E alapunkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

ta peab olema lennanud 150 lennutundi, sealhulgas 50 lennutundi lennuki kaptenina, millest kümme tundi peab olema lennatud marsruutlendudel.

Jättes kõrvale nõude lennata 50 lennutundi kaptenina lennukitel, võib mõnel järgmistest juhtudest arvestada lennukitel lennatud 150 lennutunni hulka lennutunnid kaptenina muudes õhusõidukiliikides:

1)	20 tundi kopteritel, kui taotlejal on kopteri erapiloodi luba;

2)	50 tundi kopteritel, kui taotlejal on kopteri ametipiloodi luba;

3)	kümme tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või purilennukitel;

4)	20 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva erapiloodi luba;

5)	50 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva ametipiloodi luba.“;

punkti E alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.

Taotlejal, kes omab kehtivat lennuki instrumentaallennupädevusmärget, loetakse instruktoriga instrumentaallennuõpe läbituks. Taotlejal, kes omab kehtivat kopteri instrumentaallennupädevusmärget, arvestatakse kuni viis tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet, kusjuures vähemalt viis tundi instrumentaallennuõpet tuleb teha lennukil. Taotlejal, kellel on instrumentaallennu algpädevusmärge või tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi.“;

punkti E alapunkti 12 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kümme tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I, FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Taotlejal, kellel on instrumentaallennu algpädevusmärge või tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;“;

54)

6. liite punkti A muudetakse järgmiselt:

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursusel osaleda soovival taotlejal peab olema lennuki erapiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba. Instrumentaallennuprotseduuride moodulkursusel osaleda soovival taotlejal, kellel ei ole lennuki ametipiloodi luba, peab olema instrumentaallennu algpädevusmärge või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus.“;

alapunkt 10.1 asendatakse järgmisega:

„10.1.

Lennuki ametipiloodi loa, instrumentaallennu algpädevusmärke või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistuse omanikul võib eespool alapunktiga 7 või 8 ette nähtud õppe kogumahtu kümne tunni võrra vähendada.“;

55)

6. liite punkti Aa muudetakse järgmiselt:

a)	alapunktid 9 ja 10 nummerdatakse ümber alapunktideks 11 ja 12;

lisatakse järgmised alapunktid 9 ja 10:

„9.

Kompetentsuspõhise moodulkursuse kaudu lennuki instrumentaallennupädevusmärke taotlejatel, kellel on punkti FCL.835 kohane instrumentaallennu algpädevusmärge ja kes on kogunud vähemalt kümme tundi instruktoriga instrumentaallennuaega sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, võib alapunktis 4 nimetatud koolitusnõuded lugeda täidetuks, kui asjaomane instrumentaallennu algpädevusmärke koolitus hõlmas kõiki kompetentsuspõhise instrumentaallennupädevusega seotud teemasid ja seda on hinnanud kompetentsuspõhise lennukoolituse moodulkursusi korraldav sertifitseeritud koolitusorganisatsioon.

10.

Kompetentsuspõhise moodulkursuse kaudu lennuki instrumentaallennupädevusmärke taotleja, kellel on instrumentaallennu algpädevusmärge ja vähemalt 50 tundi lennukogemust kaptenina instrumentaallendudel, peab:

sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis

i)	läbima hindamise, et teha kindlaks, kas tema kompetentsuspõhise instrumentaallennupädevusega seotud teoreetilised teadmised on nõutaval tasemel;

ii)	läbima asjakohase lennuõppe instrumentaallennupädevusmärkega seotud õiguste laiendamiseks vastavalt punkti FCL.605.IR alapunktile a;

pärast alapunkti a nõuete täitmist:

i)	edukalt sooritama 7. liite kohase lennuki instrumentaallennupädevuse lennueksami;

ii)	tõendama lennueksamil suuliselt kontrollpiloodile, et ta on omandanud piisavad teoreetilised teadmised lennundusõigusest, meteoroloogiast ning lendude planeerimisest ja sooritamisest (instrumentaallennupädevus).“;

56)

7. liidet muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Instrumentaallennu algpädevuse ja instrumentaallennupädevuse lennueksam“;

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Taotleja peab olema läbinud lennuõppe eksamil kasutataval õhusõidukiklassil või -tüübil, mis on õppeks ja eksamiks nõuetekohaselt varustatud.“;

alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.

Taotleja peab kontrollpiloodile näitama, mida ta parajasti kontrollib ja mis ülesandeid täidab, ning esitama raadioseadmete nimetused. Kontrollid tehakse vastavalt selle õhusõiduki kinnitatud kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse. Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peab taotleja määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotleja peab välja arvutama stardi, lähenemise ja maandumise lennutehnilised andmed vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule või lennukäsiraamatule.“;

alapunktis 11 lennukeid käsitleva tabeli lõpus asendatakse joonealune märkus (++) järgmisega:

„(++)

PBN-õiguste saamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).“;

alapunktis 11 koptereid käsitleva tabeli lõpus asendatakse joonealune märkus (+) järgmisega:

„(+)	PBN-õiguste saamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).“;

57)	9. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Teise piloodi loa, liinipiloodi loa, tüübi- ja klassipädevuste koolitus, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll ning instrumentaallennu algpädevuse ja instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontroll“;

58)

9. liidet muudetakse järgmiselt:

punkti B alapunkti 5 alapunkt l asendatakse järgmisega:

„l)

PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).

Erandina eespool esitatud lõigust ei hõlma piloodile antavad PBN-õigused RNP APCH protseduuride teostamise õigust, kui PBN-õiguste pikendamiseks korraldatud tasemekontroll ei sisalda RNP APCH harjutust. Piirang kaotatakse pärast seda, kui piloot on sooritanud RNP APCH harjutust sisaldava lennuoskuse tasemekontrolli.“;

punkti B alapunkti 6 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ osutab sellele, et harjutus on kohustuslik; mitme harjutusega valiku puhul on üks harjutustest kohustuslik.“;

punkti B alapunkti 6 alapunkt j asendatakse järgmisega:

„j)

punkti B alapunkti 6 alapunktile j järgnevas tabelis asendatakse harjutust 3.8.3.4 käsitlev rida järgmisega:

„3.8.3.4*

Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega lõpplähenemise ajal kuni raja puudutamiseni või kogu katkestatud lähenemise kestel (vastavalt vajadusele), algusega:

i)	enne 1 000-jalase kõrguse ületamist lennuvälja kohal ja

ii)	pärast 1 000-jalase kõrguse ületamist lennuvälja kohal.

Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse imiteeritud mootoririkkega lähenemist ja kordusringile minekut sarnaselt 2D-lähenemisprotseduuriga, nagu on kirjeldatud punktis 3.8.4. Kordusringile minekut alustatakse, kui on jõutud avaldatud kõrguseni merepinnast või maapinnast takistuste kohal (OCH/A), kuid mitte madalamal minimaalsest suhtelisest laskumiskõrgusest (MDH/A), mis on 500 jalga raja läve kohal. Lennukitel, mille lennuomadused (stardimass ja manööverduskõrgus) on samad mis transpordilennukitel, võib instruktor imiteerida mootoririket vastavalt harjutusele 3.8.3.4.

P --->

--->

M“

e)	punkti B punkti 6 alapunktile j järgnevas tabelis jäetakse harjutust 3.8.3.5 käsitlev rida välja;

punktile C lisatakse uus alapunkt 8a:

„8a)

II LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa) punkti MED.A.030 muudetakse järgmiselt:

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Kasutades õigusi, mis kaasnevad:

kergõhusõidukipiloodi loaga (LAPL), komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohaselt välja antud õhupallipiloodiloaga või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi loaga, peab piloodil olema vähemalt kehtiv LAPL-klassi tervisetõend;

2)	erapiloodiloaga (PPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

õhupallipiloodi loaga (BPL),

i)	peab piloodil äriliste õhupallilendude puhul olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

ii)	peab piloodil muude kui äriliste õhupallilendude puhul, kui õhusõiduki pardal on rohkem kui neli inimest, olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

4)	purilennukipiloodi loaga (SPL), peab piloodil muude kui komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 artikli 3 lõikes 2 kindlaksmääratud äriliste purilennukilendude puhul olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

5)	ametipiloodiloaga (CPL), teise piloodi loaga (MPL) või liinipiloodiloaga (ATPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 1 tervisetõend.“;

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)	Kui erapiloodiloale (PPL) on lisatud instrumentaallennupädevusmärge või instrumentaallennu algpädevusmärge, peab piloodiloa omanik läbima toonaudiomeetria katse, mis vastab klassi 1 tervisetõendi omanikelt nõutavale perioodilisusele ja standardile.“

III LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisa (ARA-osa) muudetakse järgmiselt:

punkti ARA.GEN.220 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Pädev asutus koostab loetelu kõikidest väljaantud organisatsioonisertifikaatidest, lennutreeningseadmete (FSTD-de) kvalifikatsioonisertifikaatidest ja personali lubadest, sertifikaatidest ning tunnistustest, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide esitatud deklaratsioonidest ja deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide koolitusprogrammidest, mille puhul ta on kontrollinud vastavust komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) nõuetele, või mille vastavuse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) nõuetele ta on heaks kiitnud, ning ajakohastab seda.“;

punkti ARA.GEN.350 muudetakse järgmiselt:

alapunkti da sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„da)

Ilma et see piiraks alapunktide a–d kohaldamist, peab pädev asutus juhul, kui ta leiab järelevalve teostamise käigus või muude vahendite kaudu tõendeid selle kohta, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ei vasta määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele, käesoleva määruse I lisas (FCL-osa) ja VIII lisas (DTO-osa) sätestatud nõuetele või komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisas (BFCL-osa) ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisas (SFCL-osa) sätestatud nõuetele, tegema järgmist:“;

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kui punkti ARA.GEN.300 alapunkti d kohaselt tegutsev liikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et organisatsioon, kelle on sertifitseerinud teise liikmesriigi pädev asutus või amet, või kes on esitanud teise liikmesriigi pädevale asutusele või ametile deklaratsiooni, on rikkunud määruse (EL) 2018/1139 IV lisas, käesoleva määruse I lisas (FCL-osa), VII lisas (ORA-osa) ja VIII lisas (DTO-osa) või komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisas (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisas (SFCL-osa) sätestatud olulisi nõudeid, teavitab ta kõnealusest rikkumisest asjaomast pädevat asutust, ilma et see piiraks mis tahes täiendavate täitemeetmete kohaldamist.“;

punkti ARA.GEN.360 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Saades loa või tunnistuse omanikult komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.015 alapunkti e, III lisa (BFCL-osa) punkti BFCL.015 alapunkti f või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.015 alapunkti f kohase taotluse pädeva asutuse vahetamiseks, peab taotluse saanud pädev asutus loa või tunnistuse omaniku pädevalt asutuselt põhjendamatu viivituseta nõudma, et see edastaks viivitamata kõik alljärgneva:

1)	loa või tunnistuse kontrollandmed;

koopiad loa või tunnistuse omaniku lennundusmeditsiinilistest andmetest, mida asjaomane pädev asutus säilitab vastavalt punktidele ARA.GEN.220 ja ARA.MED.150. Lennundusmeditsiinilised andmed edastatakse vastavalt IV lisa (MED-osa) punktile MED.A.015 ning need peavad sisaldama taotleja asjaomaste terviseandmete kokkuvõtet, mida on kontrollinud ja mille on allkirjastanud lennundusmeditsiini ekspertarst.“;

punktile ARA.FCL.200 lisatakse alapunkt e:

„e)

Õhupalli või purilennuki lennuinstruktori tunnistuse instruktorid: pädev asutus töötab välja asjakohase protseduuri järelevalve all toimuvate õppelendude läbiviimiseks vastavalt alljärgnevale:

1)	komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) punkti BFCL.315 alapunkti a alapunkti 5 alapunkt ii ja punkti BFCL.360 alapunkti a alapunkt 2 ning

2)	komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.315 alapunkti a alapunkti 7 alapunkt ii ja punkti SFCL.360 alapunkti a alapunkt 2.“;

punkti ARA.FCL.250 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	loa omanik ei vasta enam komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa) ja III lisa (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) nõuetele;“;

punkti ARA.FCL.300 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Pädev asutus kehtestab vajaliku korra ja menetlused, mis võimaldavad taotlejatel sooritada teooriaeksameid kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa) ja III lisa (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaldatavate nõuetega.“;

punkti ARA.ATO.105 järele lisatakse punkt ARA.ATO.110:

„ARA.ATO.110 Minimaalvarustuse loetelude heakskiitmine

Kui pädev asutus saab määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO-osa) punkti ORO.MLR.105 ja VI lisa (NCC-osa) punkti NCC.GEN.101 kohase minimaalvarustuse loetelu kinnitamise taotluse, tegutseb ta kooskõlas kõnealuse määruse II lisa (ARO-osa) punktiga ARO.OPS.205.“;

punkti ARA.DTO.100 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kui deklaratsioon ei sisalda nõutavat teavet, või sisaldab teavet, mis osutab sellele, et asjaomane koolitusorganisatsioon ei vasta määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele, käesoleva määruse I lisas (FCL-osa) ja VIII lisas (DTO-osa) sätestatud nõuetele või komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisas (BFCL-osa) ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisas (SFCL-osa) sätestatud nõuetele, peab pädev asutus tegutsema kooskõlas punkti ARA.GEN.350 alapunktiga da.“;

punkti ARA.DTO.110 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui pädev asutus on kätte saanud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusprogrammi ja selle muudatused, millest teda on teavitatud vastavalt VIII lisa (DTO-osa) punkti DTO.GEN.115 alapunktile c, või kõnealuse lisa punkti DTO.GEN.230 alapunkti c kohase taotluse koolitusprogrammide heakskiitmise kohta, kontrollib pädev asutus nende koolitusprogrammide vastavust komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa) ja III lisa (BFCL-osa) ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) nõuetele.“;

10)

I liidet muudetakse järgmiselt:

pealkirjale „Lennumeeskonnaliikme luba“ järgnev sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigi poolt komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud lennumeeskonnaliikme luba peab vastama järgmistele spetsifikatsioonidele.“;

punkti a alapunkti 1 alapunkt III asendatakse järgmisega:

„III)

loa seerianumber, mis algab loa väljaandjariigi ÜRO-riigitähisega, millele järgneb tähis „FCL“, „BFCL“ või „SFCL“ (vastavalt vajadusele) ning araabia numbritest ja/või ladina tähtedest koosnev kood;“;

punkti a alapunkti 2 alapunkt XII asendatakse järgmisega:

„XII)

pädevusmärked ja tunnistused ning õhupallide ja purilennukite puhul õigused: klassi- või tüübipädevused ning instruktoritunnistused jne koos kehtivusaegadega (vastavalt vajadusele). Raadiotelefoniõigused võib märkida loavormile või eraldi tunnistusele;“;

punktile c järgnevat vormi pealkirjaga „Esileht“ (EASA vorm 141, versioon 2) muudetakse järgmiselt:

i)	väljend „Välja antud FCL-osa kohaselt“ asendatakse järgmisega: „Välja antud FCL-osa/BFCL-osa/SFCL-osa kohaselt (mittevajalik maha tõmmata).“;

ii)

väljend „Luba vastab ICAO standarditele, välja arvatud kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) ja instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke (EIR) õiguste osas“ asendatakse järgmisega:

„Luba vastab ICAO standarditele, välja arvatud kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) ja instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) õiguste osas või juhul, kui sellele on lisatud kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) tervisetõend“;

pealkirjale „lehekülg 2“ järgneval vormil asendatakse väljend „Loa seerianumber peab alati algama loa väljaandjariigi ÜRO riigitähisega, millele järgnevad tähed „FCL“.“ (III väljaga „Loa number“ seotud märkus) järgmisega:

„Loa seerianumber peab alati algama loa väljaandjariigi ÜRO riigitähisega, millele järgnevad tähed „FCL.“, „BFCL.“ või „SFCL.“ (vastavalt vajadusele).“;

pealkirjale „lehekülg 3“ järgnevat vormi muudetakse järgmiselt:

i)	väljend „Kasutatakse samu lühendeid, mis FCL-osas (nt PPL(H), ATPL(A) jne.)“ (II väljaga „Lubade nimetused, esmase väljaandmise kuupäev ja riigitähis“ seotud tekst) asendatakse järgmisega: „Kasutatakse samu lühendeid, mis FCL-osas (nt PPL(H), ATPL(A) jne), BFCL-osas ja SFCL-osas“;

ii)

väljendi „Kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) puhul: LAPL ei ole välja antud ICAO standardite alusel“ (XIII väljaga „Märkused“ seotud tekst) järele lisatakse järgmine tekst:

„Purilennukipiloodi loa (SPL) puhul (v.a komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 artikli 3b lõike 2 alapunktis b osutatud juhud): vigurlennuõigused ja purilennuki pilvelennuõigused ning stardimeetodid, mida kasutatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punktidele SFCL.155, SFCL.200 and SFCL.215 (vastavalt vajadusele).“;

11)

III liide asendatakse järgmisega:

„KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

Euroopa Liit *

Pädev asutus

KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

[SERTIFIKAADI NUMBER/VIIDE]

Vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1178/2011 [ja komisjoni määrusele (EL) 2018/395 / komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/1976 (VALIDA SOBIV VARIANT)] ja allpool täpsustatud tingimustele kinnitab [pädev asutus] käesolevaga, et:

[KOOLITUSORGANISATSIOONI NIMI]

[KOOLITUSORGANISATSIOONI AADRESS]

on ORA-osa kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, millel on õigus viia läbi FCL-osa BFCL-osa/SFCL-osa [VALIDA SOBIV VARIANT] kohaseid koolituskursusi koos lennutreeningseadmete kasutamisega vastavalt lisatud koolituskursuse sertifikaadile.

TINGIMUSED:

Sertifikaat annab õiguse üksnes käesolevale sertifikaadile lisatud koolituskursuste sertifikaadis loetletud koolituskursuste läbiviimiseks koos lennutreeningseadmete kasutamisega.

Käesolev sertifikaat kehtib tingimusel, et sertifitseeritud organisatsioon täidab jätkuvalt ORA-osa, FCL-osa, BFCL-osa, SFCL-osa [VALIDA SOBIV VARIANT] ja muude kohaldatavate eeskirjade nõudeid.

Eespool nimetatud tingimuste täitmise korral on käesolev sertifikaat kehtiv, välja arvatud juhul kui sertifikaadist on loobutud, see on asendatud teise sertifikaadiga, peatatud, tühistatud või sellele on kehtestatud piirangud.

Väljaandmise kuupäev:

Allkiri:

[Pädev asutus]

*	ELi mittekuuluvate riikide puhul sõnad „Euroopa Liit“ välja jätta.

EASA vorm 143, versioon 2 – lk 1/2.

KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

KOOLITUSKURSUSTE SERTIFIKAAT

Lisa koolitusorganisatsiooni sertifikaadile nr:

[SERTIFIKAADI NUMBER/VIIDE]

[KOOLITUSORGANISATSIOONI NIMI]

omab õigust korraldada ja läbi viia järgmisi FCL-osa/BFCL-osa/SFCL-osa [VALIDA SOBIV VARIANT] koolituskursusi ning kasutada järgmisi lennutreeningseadmeid:

Koolituskursus	Kasutatav(ad) lennutreeningsead(m)e(d) koos tähisega (1)

Koolituskursuse sertifikaat kehtib kuni:

a)	koolitusorganisatsiooni sertifikaadist ei ole loobutud, seda ei ole asendatud teise sertifikaadiga, peatatud, tühistatud ja sellele ei ole kehtestatud piiranguid ning

b)	kõik toimingud tehakse vastavalt ORA-osale, FCL-osale, BFCL-osale, SFCL-osale [VALIDA SOBIV VARIANT] ja muudele kohaldatavatele eeskirjadele ning vajaduse korral ORA-osaga ette nähtud organisatsiooni dokumentide kohastele menetlustele.

Väljaandmise kuupäev:

Allkiri: [Pädev asutus]

Liikmesriigi/EASA nimel

EASA VORM 143, versioon 2 – lk 2/2.“

12)	VIII liide asendatakse järgmisega:

„Koolitusprogrammi sertifikaat

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon

Euroopa Liit (*)

Pädev asutus

Väljaandja:

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni nimi:

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni viitenumber:

Heaks kiidetud koolitusprogramm(id):

Kontrollpilootide standardimine – purilennukite kontrollpiloot (FE(S)), õhupallide kontrollpiloot (FE(B)) (**)

Kontrollpilootide täienduskursus – purilennukite kontrollpiloot (FE(S)), õhupallide kontrollpiloot (FE(B)) (**)

Dokumendi number:

Märkused:

Eespool nimetatud pädev asutus on eespool nimetatud koolitusprogrammi/koolitusprogramme kontrollinud ja leidnud, et see/need on kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa), komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) nõuetega.

Väljaandmise kuupäev:

Allkiri: [pädev asutus]

(*)	ELi mittekuuluvate riikide puhul sõnad „Euroopa Liit“ välja jätta.

(**)	Valida sobiv variant.

EASA vorm XXX, 2. väljaanne – lk 1/1“.

(1) vastavalt kvalifikatsioonitõendile

IV LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa (ORA-osa) muudetakse järgmiselt:

punkti ORA.ATO.110 muudetakse järgmiselt:

alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

tagada, et pakutav koolitus vastab komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa), komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) nõuetele ning katselendurite koolituse korral komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) ja koolitusprogrammis sätestatud asjakohastele nõuetele;“;

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	Lennuinstruktoritel ja lennutreeningseadme instruktoritel peab olema pakutavas koolitusliigis komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt nõutav kvalifikatsioon.“;

punkti ORA.ATO.125 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Koolitusprogramm peab vastama komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa), komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) nõuetele ning katselendurite koolituse korral komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) ja koolitusprogrammis sätestatud asjakohastele nõuetele.“

V LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisa (DTO-osa) muudetakse järgmiselt:

punkti DTO.GEN.110 muudetakse järgmiselt:

alapunkti a alapunktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3)

purilennukite puhul vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) nõuetele:

a)	teooriaõpe purilennukipiloodi loa taotlejatele;

b)	lennuõpe purilennukipiloodi loa taotlejatele;

c)	koolitus õiguste laiendamiseks purilennukitele või fikseeritud jõuallikaga purilennukitele vastavalt punktile SFCL.150;

d)	täiendavate stardimeetodite kasutamist käsitlev koolitus vastavalt punktile SFCL.155;

e)	koolitus täiendavate pädevusmärgete ja õiguste taotlejatele: algtaseme vigurlennuõigused ja edasijõudnute vigurlennuõigused, purilennuki ja plakati pukseerimise pädevusmärge, fikseeritud jõuallikaga purilennukite öölennupädevusmärge ning purilennuki pilvelennupädevusmärge;

f)	koolitus purilennukite lennuinstruktori (FI(S)) tunnistuse saamiseks;

g)	purilennukite lennuinstruktori (FI(S)) täienduskursus;

õhupallide puhul vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (BFCL-osa) nõuetele:

a)	teooriaõpe õhupallipiloodi loa taotlejatele;

b)	lennuõpe õhupallipiloodi loa taotlejatele;

c)	koolitus õiguste laiendamiseks muule õhupalliklassile või -kategooriale vastavalt punktile BFCL.150;

d)	koolitus täiendavate pädevusmärgete taotlejatele: trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupalli lennud, öölennud ja äriline lennutegevus;

g)	koolitus õhupallide lennuinstruktori (FI(B)) tunnistuse saamiseks;

h)	õhupallide lennuinstruktori (FI(B)) täienduskursus.“;

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonil on õigus korraldada ka komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) punktides BFCL.430 ja punkti BFCL.460 alapunkti b alapunkti 1 kohaseid kontrollpiloodikursusi õhupallide kontrollpilootidele FE(B) ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punktides SFCL.430 ja punkti SFCL.460 alapunkti b alapunkti 1 kohaseid kontrollpiloodikursusi purilennukite kontrollpilootidele FE(S), kui deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on esitanud punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni ja pädev asutus on koolituskursuse punkti DTO.GEN.230 alapunkti c kohaselt heaks kiitnud.“;

punkti DTO.GEN.115 alapunkti a alapunkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)

teade, milles kinnitatakse, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon vastab kõikide deklaratsiooniga hõlmatud koolituste jooksul jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele, käesoleva määruse I lisas (FCL-osa) ja VIII lisas (DTO-osa) sätestatud nõuetele ning komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisas (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisas (SFCL-osa) sätestatud nõuetele.“;

punkti DTO.GEN.210 muudetakse järgmiselt:

alapunkti a alapunkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	tagada, et korraldatavad koolitused vastavad komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) ning deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusprogrammi nõuetele;“;

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)	Lennuinstruktoritel ja lennutreeningseadmete instruktoritel peab olema pakutavas koolitusliigis komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt nõutav kvalifikatsioon.“;

punkti DTO.GEN.230 muudetakse järgmiselt:

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Koolitusprogrammid peavad vastama komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) nõuetele.“;

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon võib pakkuda punkti DTO.GEN.110 alapunktis b osutatud koolitust üksnes juhul, kui pädev asutus on pärast deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonilt asjakohase taotluse saamist välja andnud punkti ARA.DTO.110 kohase sertifikaadi, milles kinnitatakse, et koolitusprogramm ja selle mis tahes muudatused vastavad komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) nõuetele. Sellise sertifikaadi taotlemiseks esitab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni.“;

1. liites asendatakse deklaratsiooni vormi punkt 9 järgmisega:

„9.

Kinnitused

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisaga (DTO-osa), eelkõige selle punkti DTO.GEN.210 alapunkti a alapunkti 1 alapunktiga ii välja töötanud ohutuspoliitika ja kohaldab seda kogu deklaratsiooniga hõlmatud koolitustegevuse suhtes.

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon vastab kõikide deklaratsiooniga hõlmatud koolituste jooksul jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisas (FCL-osa) ja VIII lisas (DTO-osa) sätestatud nõuetele ning komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisas (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisas (SFCL-osa) sätestatud nõuetele.

Kinnitame, et käesolevas deklaratsioonis ja selle lisades (vajaduse korral) sisalduv teave on täielik ja tõene.

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni esindaja nimi, kuupäev ja allkiri

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi nimi, kuupäev ja allkiri“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 67

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 5. märts 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/354, 4. märts 2020, millega kehtestatakse erisööda kasutusotstarvete loetelu ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/38/EÜ ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/355, 26. veebruar 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) kasutamisega vedelates taimeõliemulsioonides ( 1 )	28
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/356, 4. märts 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses polüsorbaatide (E 432–436) kasutamisega gaseeritud jookides ( 1 )	31
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/357, 4. märts 2020, millega muudetakse määrust (EL) 2018/395 õhupallipiloodi lubade osas ( 1 )	34
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/358, 4. märts 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/1976 purilennukipiloodi lubade osas ( 1 )	57
	*	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/359, 4. märts 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ning haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 ( 1 )	82
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2020/360, 17. detsember 2019, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL IV lisa seoses erandiga, milles käsitletakse plii kasutamist platineeritud plaatinaelektroodides, mida kasutatakse teatavateks juhtivuse mõõtmisteks ( 1 )	109
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2020/361, 17. detsember 2019, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga, milles käsitletakse kuuevalentse kroomi kasutamist absorptsioonkülmikute süsinikterasest jahutussüsteemi korrosioonitõrjevahendina ( 1 )	112
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2020/362, 17. detsember 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) II lisa seoses erandiga, mis seisneb kuuevalentse kroomi kasutamises autoelamute absorptsioonkülmikute süsinikterasest jahutussüsteemi korrosioonitõrjevahendina ( 1 )	116
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2020/363, 17. detsember 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) II lisa seoses teatavate eranditega plii ja pliiühendite kasutamise kohta osades ( 1 )	119
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2020/364, 17. detsember 2019, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL IV lisa seoses erandiga, milles käsitletakse kaadmiumi kasutamist teatavates kiirgustaluvusega videokaamerate saatetorudes ( 1 )	122
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2020/365, 17. detsember 2019, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga, milles käsitletakse plii kasutamist teatavate käeshoitavate sisepõlemismootorite joodistes ja pinnakatetes ( 1 )	125
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2020/366, 17. detsember 2019, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL IV lisa seoses erandiga, mis seisneb plii kasutamises termostabilisaatorina polüvinüülkloriidis, mida kasutatakse teatavates in vitro diagnostika meditsiiniseadmetes vere ning muude kehavedelike ja -gaaside analüüsimiseks ( 1 )	129
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, 4. märts 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega ( 1 )	132
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/368, 3. märts 2020, millega kiidetakse heaks uluksigadel leviva sigade Aafrika katku likvideerimise programm Slovakkia teatavates piirkondades (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1157 all) ( 1 )	137
	*	Komisjoni otsus (EL) 2020/369, 4. märts 2020, millega antakse liidu tasandil tarbijate ja kauplejate huve esindavatele ühendustele õigus anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 kohaseid välishoiatusi ( 1 )	139

„44.	Kaadmium kiirgustaluvusega saatetorudes, mis on ette nähtud kasutamiseks videokaamerates, mille keskkoha lahutusvõime on suurem kui 450 TV-joont ja mida kasutatakse keskkonnas, milles on ioniseeriva kiirgusega kokkupuude üle 100 Gy tunnis ja saadav kogudoos üle 100 kGy.
	Kohaldatakse kategooria 9 suhtes. Kehtivusaeg lõpeb em 31 de março de 2027.“

„41	Plii termostabilisaatorina polüvinüülkloriidis (PVC), mida kasutatakse lähtematerjalina amperomeetrilistes, potentsiomeetrilistes ja konduktomeetrilistes elektrokeemilistes andurites, mida kasutatakse in vitro diagnostika meditsiiniseadmetes vere ning muude kehavedelike ja -gaaside analüüsimiseks.
	Kehtivusaeg lõpeb 31. märtsil 2022.“


	(1) EMPs kohaldatav tekst