Euroopa Liidu L 196/2019

24.7.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 196/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1255,

18. juuli 2019,

millega muudetakse protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga taotlust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Investeerimispanga („pank“) direktorite nõukogu kiitis oma 11. detsembri 2018. aasta koosolekul heaks ajakava, et rakendada juhtimisega seotud muudatusi, mis ta oli esitanud 17. juulil 2018 toimunud kohtumisel.

(2)	Panga juhatajate nõukogu 22. juuni 2018. aasta otsuse kohaselt kutsuti kokku kõrgetasemeline aktsionäride töörühm, et analüüsida teatud liikmesriikide võimalusi täiendava kapitali märkimiseks pangas.

(3)	Poola märgitud kapitali on asjakohane suurendada 5 386 000 000 euro võrra vastavalt tema taotlusele.

(4)	Samuti on asjakohane suurendada Rumeenia märgitud kapitali 125 452 381 euro võrra vastavalt tema taotlusele.

(5)	Nimetatud kapitali suurendamise kontekstis tuleks samuti muuta sätteid, mis käsitlevad panga direktorite nõukogu asendusliikmete ametisse nimetamist liikmesriikide rühmade ühisel kokkuleppel.

(6)	Panga põhikirja tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta muudetakse järgmiselt.

Artikli 4 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „1. Panga kapital on 248 795 606 881 eurot, mida liikmesriigid märgivad järgmiselt:“;

Poolat ja Rumeeniat käsitlevad read asendatakse järgmisega:

„Poola

11 366 679 827 “;

„Rumeenia

1 639 379 073 “.

Artikli 9 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Juhatajate nõukogu nimetab asedirektorid ametisse viieks aastaks järgmiselt:

—	kaks asendusliiget, kelle nimetab Saksamaa Liitvabariik,

—	kaks asendusliiget, kelle nimetab Prantsuse Vabariik,

—	kaks asendusliiget, kelle nimetab Itaalia Vabariik,

—	kaks asendusliiget, kelle nimetavad Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ühisel kokkuleppel,

—	kolm asendusliiget, kelle nimetavad Belgia Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Madalmaade Kuningriik ühisel kokkuleppel,

—	kolm asendusliiget, kelle nimetavad Horvaatia Vabariik, Ungari ja Poola Vabariik ühisel kokkuleppel,

—	neli asendusliiget, kelle nimetavad Taani Kuningriik, Kreeka Vabariik, Iirimaa ja Rumeenia ühisel kokkuleppel,

—	kuus asendusliiget, kelle nimetavad Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik ühisel kokkuleppel,

—	kuus asendusliiget, kelle nimetavad Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Küprose Vabariik, Malta Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühisel kokkuleppel,

—	üks asendusliige, kelle nimetab komisjon.“

Artikkel 2

Käesolevat otsust hakatakse kohaldama üks kuu pärast nõukogu otsuse (EL) 2019/654 (3) kohaldamise kuupäeva.

Brüssel, 18. juuli 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) 17. aprilli 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 15. mai 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Nõukogu 15. aprilli 2019. aasta otsus (EL) 2019/654, millega muudetakse protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta (ELT L 110, 25.4.2019, lk 36).

24.7.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 196/6

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2019/1258,

23. juuli 2019,

millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ lisa SI-süsteemi põhiühikute määratluste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/34/EÜ (mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta), (1) eriti selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

nõukogu direktiivis 80/181/EMÜ (2) on määratletud liidus kasutatavad mõõtühikud, seega võimaldab see väljendada mõõtmistulemusi ja suurusnäitusid vastavalt rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI), on vastu võetud 20. mail 1875. aastal Pariisis allakirjutatud meetrikonventsiooni alusel kokku kutsutud kaalude ja mõõtude peakonverentsil (CGPM).

(2)

Direktiivis 2009/34/EÜ on sätestatud üksikdirektiivide, muu hulgas mõõtevahendeid ja nende tehnilisi nõudeid, mõõtühikuid ning mõõtemeetodite ja metroloogilise kontrolli meetodite ühtlustamist käsitlevate direktiivide vastuvõtmise üldine raamistik. Direktiivi artiklis 16 on sätestatud, et komisjon võib muuta tehnika arenguga kohandamise eesmärgil artiklis 1 osutatud üksikdirektiivide lisasid, sealhulgas direktiivi 80/181/EMÜ lisa I peatükki.

(3)

Kaalude ja mõõtude peakonverents tegi oma 24. koosolekul aastal 2011 otsuse SI-süsteemi ühikute uue määratlemise viisi kohta, mis põhineb seitsmel aluskonstandil, mis on valitud peamistest füüsika- ja muude loodusteaduste konstantide seast. See otsus kinnitati peakonverentsi 25. koosolekul aastal 2014.

(4)

Peakonverentsi 26. koosolekul aastal 2018 võeti SI-süsteemi põhiühikute uued määratlused vastu. Uued määratlused põhinevad uuel põhimõttel määrata kindlaks aluskonstantide kindlad arvväärtused ning need hakkavad kehtima alates 20. maist 2019. Uued määratlused peaksid parandama SI-süsteemi põhiühikute pikaajalist stabiilsust ja usaldusväärsust ning mõõtmise täpsust ja selgust.

(5)

Kaalude ja mõõtude peakonverentsil võetud uued määratlused kajastavad uusimaid suundumusi metroloogias ning standardites. Et kohandada direktiivis 80/181/EMÜ sätestatud SI-süsteemi põhiühikute määratlusi tehnika arenguga ja aidata seega kaasa SI-süsteemi ühetaolisele rakendamisele, on vaja need uute määratlustega vastavusse viia.

(6)	Seepärast tuleks direktiivi 80/181/EMÜ vastavalt muuta.

(7)	On vaja tagada, et uut õigusakti kohaldataks kõigis liikmesriikides alates samast kuupäevast, sõltumata ülevõtmise kuupäevast, et tagatud oleks direktiivi 80/181/EMÜ ühtne rakendamine.

(8)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/34/EÜ artiklis 16 osutatud direktiivide tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Muutmine

Direktiivi 80/181/EMÜ lisa on muudetud kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 13. maiks 2020. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 13. juunist 2020.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. juuli 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 106, 28.4.2009, lk 7.

(2) Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40).

LISA

Lisa I peatüki punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1. SI-süsteemi põhiühikud

Kogus	Ühik
Kogus	Nimetus	Tähis
Aeg	sekund	s
Pikkus	meeter	m
Kaal	kilogramm	kg
Elektrivoolu tugevus	amper	A
Termodünaamiline temperatuur	kelvin	K
Ainehulk	mool	mol
Valgustugevus	kandela	cd

SI põhiühikute määratlused:

Ajaühik

Sekund (tähis s) on SI-süsteemi ajaühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud tseesiumi sageduse fikseeritud arvväärtus Δν Cs, mis vastab tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku ülipeenstruktuuri kahe energiataseme vahelise ülemineku sagedusele 9 192 631 770 väljendatuna ühikus Hz, mis on s-1.

Pikkusühik

Meeter (tähis m) on SI-süsteemi pikkuseühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis c, mille fikseeritud arvväärtuseks on võetud 299 792 458 väljendatuna ühikutes m/s, kusjuures sekund on määratletud Δν Cs alusel.

Massiühik

Kilogramm (tähis kg) on SI-süsteemi massiühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud Plancki konstandi h fikseeritud arvväärtus 6,626 070 15 × 10–34 väljendatuna ühikutes J·s, mis on kg·m2·s-1, kus meeter ja sekund on määratletud c ja Δν Cs alusel.

Elektrivoolu ühik

Amper (tähis A) on SI-süsteemi elektrivoolu tugevuse ühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud elementaarlaengu e suuruse fikseeritud arvväärtus 1,602 176 634 × 10–19 väljendatuna ühikus C, mis on A·s, kus sekund on määratletud Δν Cs alusel.

Termodünaamilise temperatuuri ühik

Kelvin (tähis K) on SI-süsteemi termodünaamilise temperatuuri ühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud Boltzmanni konstandi k fikseeritud arvväärtus 1,380 649 × 10–23 väljendatuna ühikus J·K-1, mis on kg·m2·s-2·K-1, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud h, c ja Δν Cs alusel.

Ainehulga ühik

Mool (tähis mol) on SI-süsteemi ainehulga ühik. Üks mool sisaldab täpselt 6,022 140 76 × 1023 aineosakest. See arv on Avogadro konstandi N A fikseeritud arvväärtus, mille ühik on mol-1 ja mida nimetatakse Agogadro arvuks.

Süsteemi ainehulk (tähis n) on konkreetsete aineosakeste arvu mõõt süsteemis. Aineosake võib olla aatom, molekul, ioon, elektron või mis tahes muu osake või konkreetne osakeste rühm.

Valgustugevuse ühik

Kandela (tähis cd) on SI-süsteemi valgustugevuse ühik teatavas kindlas suunas. Selle määratlemisel on aluseks võetud 540 × 1012 hertsise sagedusega monokromaatilise kiirguse valgusviljakuse fikseeritud arvväärtus K cd, milleks on 683 väljendatuna ühikutes lm W-1, mis on cd sr W-1 või cd sr kg-1 m-2 s3, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud h, c ja Δν Cs alusel.

1.1.1. SI-süsteemi tuletatud temperatuuriühiku erinimetus ja -tähis Celsiuse temperatuuri väljendamiseks

Kogus	Ühik
Kogus	Nimetus	Tähis
Temperatuur Celsiuse skaalas	kraadi Celsiust	°C

Temperatuuri Celsiuse skaalas t määratletakse kui vahet t = T – T0 kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T 0 vahel, kus T 0 = 273,15 K. Temperatuuride vahet või erinevust võib väljendada kas kelvinites või Celsiuse kraadides. Ühikud „Celsiuse kraad“ ja „kelvin“ on ühesuurused.“

24.7.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 196/10

EUROOPA KEMIKAALIAMETI OTSUS,

20. juuni 2019,

sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Kemikaaliameti tegevuse raames

EUROOPA KEMIKAALIAMETI (edaspidi „amet“) HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (1), eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (2), eriti selle artiklit 78,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 14. mai 2019. aasta arvamust ja Euroopa Andmekaitseinspektori juhendit uue määruse artikli 25 ja sise-eeskirjade kohta,

olles konsulteerinud personalikomiteega

ning arvestades järgmist.

(1)	Amet tegutseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006.

(2)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning samuti artikli 4 (kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele) kohaldamise piirangud põhinema ameti vastuvõetavatel sise-eeskirjadel, kui sellised piirangud ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(3)	Neid sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid, ei tohi kohaldada juhul, kui andmesubjektide õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.

(4)	Täites kohustusi seoses andmesubjektide õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab ECHA arvestama määruses kehtestatud erandite kohaldatavust.

(5)

Oma haldustegevuse raames võib amet läbi viia haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusi, OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoiminguid, käsitleda rikkumisest teatamise juhtumeid, ahistamise ennetamise (ametlike ja mitteametlike) menetlusi ning ametisiseseid ja -väliseid kaebusi ning korraldada siseauditeid, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohaseid andmekaitseametniku uurimisi ning ametisiseseid (IT-turbe) julgeolekukontrolle.

(6)

Amet töötleb mitut liiki isikuandmeid, sealhulgas kvantitatiivsed andmed (objektiivsed andmed, näiteks tuvastusandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest pärit andmed, elektroonilise side ja andmeliikluse andmed) ja/või kvalitatiivsed andmed (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks põhjendused, käitumisandmed, hinnangud, ametialase tulemuslikkuse ja käitumise andmed ning andmed, mis on seotud või esitatud seoses menetluse või tegevuse esemega).

(7)	Amet, keda esindab tegevdirektor, on vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest ametis, et arvestada isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesandeid.

(8)

Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberkandjal, välistades volitamata juurdepääsu või andmete edastamise teabevajaduseta isikutele. Töödeldavaid isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik ja asjakohane andmete töötlemise eesmärgi jaoks isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes või ameti registreerimiskannetes märgitud aja jooksul.

(9)

Sise-eeskirju kohaldatakse isikuandmete töötlemise kõigis toimingutes, mida amet teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingute, rikkumisest teatamise menetluste, ahistamise ennetamise (ametlike ja mitteametlike) menetluste, ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemise, siseauditite, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohaste andmekaitseametniku uurimiste ning ametisiseste või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavate (IT-turbe) julgeolekukontrollidega.

(10)

Eeskirju kohaldatakse enne nimetatud menetluste algatamist, nende ajal ja menetluste tulemuste järelmeetmete kontrollimisel tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes. Samuti hõlmab see abi ja koostööd, mida amet pakub riiklikele ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele väljaspool oma haldusjuurdlusi.

(11)	Nende sise-eeskirjade kohaldamisel peab amet põhjendama, miks need piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed ning austavad põhiõiguste ja -vabaduste olemust.

(12)

Seda silmas pidades on amet kohustatud austama nimetatud menetlustes võimalikult suures ulatuses andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(13)	Sellegipoolest võib amet olla sunnitud piirama andmesubjekti teavitamist ja andmesubjekti muude õiguste kohaldamist, et kaitsta oma uurimisi, teiste avaliku sektori asutuste uurimisi ja menetlusi ning ka oma uurimiste või muude menetlustega seotud teiste isikute õigusi ja vabadusi.

(14)	Amet võib seega piirata andmesubjekti teavitamist, et kaitsta uurimist ning teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

(15)	Amet peab korrapäraselt jälgima, et piirangu aluseks olnud tingimused kehtivad, ning piirangu tühistama, kui need enam ei kehti.

(16)	Vastutav töötleja peab edasilükkamisel ja läbivaatamisel teavitama andmekaitseametnikku,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse ese ja kohaldamisala

1. Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad tingimuste kohta, mille korral amet võib lõikes 2 sätestatud menetluste raames kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 piirata määruse artiklites 14–21, 35 ja 36 ning ka artiklis 4 sätestatud õigusi.

2. Ameti haldustegevuse raames kohaldatakse käesolevat otsust selliste isikuandmete töötlustoimingute suhtes, mida amet teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingute, rikkumisest teatamise juhtumite, ahistamise ennetamise (ametlike ja mitteametlike) menetluste ning ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemise, siseauditite, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohaste andmekaitseametniku uurimiste ning ametisiseste või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavate (IT-turbe) julgeolekukontrollidega.

3. Asjaomaste andmete liigid on kvantitatiivsed andmed (objektiivsed andmed, näiteks tuvastusandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest pärit andmed, elektroonilise side ja andmeliikluse andmed) ja/või kvalitatiivsed andmed (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks põhjendused, käitumisandmed, hinnangud, ametialase tulemuslikkuse ja käitumise andmed ning andmed, mis on seotud või esitatud seoses menetluse või tegevuse esemega).

4. Täites kohustusi seoses andmesubjektide õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab ECHA arvestama määruses kehtestatud erandite kohaldatavust.

5. Käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võidakse piiranguid kohaldada järgmiste õiguste suhtes: andmesubjekti õigus teabele, õigus tutvuda andmetega ning õigus nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust.

Artikkel 2

Vastutava töötleja määratlus ja kaitsemeetmed

1. Andmetega seotud rikkumiste, andmelekete või andmete loata avalikustamise vältimiseks on kehtestatud järgmised kaitsemeetmed:

a)	paberdokumente hoitakse turvakappides ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;

b)	kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse turvalises IT-rakenduses vastavalt ameti turbestandarditele, samuti spetsiaalsetes elektronkataloogides, millele on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel; asjaomased juurdepääsutasemed määratakse individuaalselt;

c)	andmebaasid on ühekordse sisselogimisega süsteemis salasõnaga kaitstud ning automaatselt seotud kasutajanime ja salasõnaga; kasutajate asendamine on rangelt keelatud; elektroonilisi registreerimiskandeid säilitatakse turvaliselt, et kaitsta andmete konfidentsiaalsust ja privaatsust;

d)	kõigil isikutel, kellel on andmetele juurdepääs, on konfidentsiaalsuskohustus.

2. Isikuandmete töötlemise toimingutes on vastutav töötleja amet, keda esindab tegevdirektor, kes võib vastutava töötleja funktsiooni delegeerida. Andmesubjekte teavitatakse delegeeritud vastutavast töötlejast veebilehel avaldatavates isikuandmete kaitse teadetes või registreerimiskannetes ja/või ameti siseveebis.

3. Artikli 1 lõikes 3 osutatud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik ja asjakohane andmete töötlemise eesmärgil. Ühelgi juhul ei ületa säilitamisperiood artikli 5 lõike 1 kohastes isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes või registreerimiskannetes nimetatud säilitamisperioodi.

4. Kui amet kaalutleb piirangu kohaldamist, arvestab ta riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eelkõige võrreldes riskiga teiste andmesubjektide õigustele ja vabadustele ning riskiga kahjustada ameti uurimiste või menetluste tõhusust, näiteks tõendite hävitamisega. Riskid andmesubjekti õigustele ja vabadustele on seotud peamiselt näiteks maine kahjustamise riskiga ning kaitse ja ärakuulamise õiguse kahjustamise riskiga.

Artikkel 3

Piirangud

1. Amet kohaldab piiranguid üksnes selleks, et tagada

a)	süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine;

b)	liidu institutsioonide ja asutuste sisejulgeoleku, sealhulgas nende elektrooniliste sidevõrkude turvalisuse kaitse;

c)	jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktis a osutatud juhtudel;

d)	andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

2. Eespool lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide kohaldamise erijuhtumina võib amet järgmistel asjaoludel kohaldada piiranguid seoses isikuandmetega, mida vahetatakse komisjoni teenistuste või liidu teiste institutsioonide, organite ja asutuste, liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega:

kui nende õiguste järgimist ja kohustuste täitmist võiksid piirata komisjoni talitused või teised liidu institutsioonid, organid ja asutused määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 osutatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas määruse IX peatükiga või teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;

kui nende õiguste järgimist ja kohustuste täitmist võiksid piirata liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (3) artiklis 23 osutatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (4) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;

c)	kui nende õiguste järgimine ja kohustuste täitmine võiks kahjustada ameti koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tema ülesannete täitmisel.

Enne piirangute kohaldamist esimese lõigu punktides a ja b kirjeldatud asjaoludel peab amet konsulteerima asjaomaste komisjoni teenistuste, liidu institutsioonide, organite, asutuste või liikmesriikide pädevate asutustega, v.a kui ameti jaoks on selge, et piirangu kohaldamine on sätestatud mõnes neis punktides nimetatud õigusaktis.

3. Kõik piirangud peavad olema andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavaid ohte arvestades vajalikud ja proportsionaalsed ning austama põhiõiguste ja -vabaduste olemust demokraatlikus ühiskonnas.

4. Piirangu kohaldamise kaalutlemisel hinnatakse piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust käesolevate eeskirjade alusel. Kooskõlas vastutuse põhimõttega dokumenteeritakse hindamine igal juhul ametisiseses hindamisteatises.

5. Piirangud tühistatakse kohe, kui nende aluseks olnud tingimused enam ei kehti, eelkõige kui piiratud õiguse kasutamine ei kahjustaks enam kehtestatud piirangu tõhusust ega teiste andmesubjektide õigusi või vabadusi.

Artikkel 4

Andmekaitseametniku tehtav läbivaatamine

1. Amet teavitab põhjendamatu viivituseta ameti andmekaitseametnikku kõikidest juhtumitest, mil vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist või pikendab piirangu kehtivust. Vastutav töötleja tagab andmekaitseametnikule juurdepääsu registreerimiskandele, mis sisaldab piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangut, ning märgib registreerimiskandes andmekaitseametniku teavitamise kuupäeva.

2. Andmekaitseametnik võib vastutavalt töötlejalt kirjalikult taotleda piirangute kohaldamise läbivaatamist. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult läbivaatamise tulemustest.

3. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku piirangu tühistamisest.

Artikkel 5

Piirangud seoses õigusega teabele

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata andmesubjekti õigust teabele:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumitega seotud (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)	ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohased andmekaitseametniku uurimised;

h)	ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-turbe) julgeolekukontrollid.

Amet lisab isikuandmete kaitse teadetesse, privaatsusteadetesse või määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 kohastesse registreerimiskannetesse, mis avaldatakse ameti veebilehel ja/või siseveebis ning millega teavitatakse andmesubjekte nende õigustest seoses konkreetse menetlusega, teabe selle kohta, et neid õigusi võidakse piirata. Teave kirjeldab, mis õigusi võidakse piirata, mis põhjustel ja kui kaua võib piirang kehtida.

2. Ilma et see piiraks lõike 3 sätteid, teavitab amet – kui see on proportsionaalne – põhjendamatu viivituseta ja kirjalikult eraldi kõiki andmesubjekte, keda loetakse konkreetse isikuandmete töötlemise toiminguga seotud asjaomasteks isikuteks, nende õigustest seoses kehtivate või edasiste piirangutega.

3. Kui amet piirab täielikult või osaliselt andmesubjektide teavitamist lõike 2 alusel, registreerib ta piirangu kehtestamise põhjused ja õigusliku aluse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 3, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu.

Registreerimiskanne ning (kui asjakohane) ka faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad tõendavad dokumendid registreeritakse. Taotluse korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

4. Lõikes 3 osutatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kohaldamise põhjused.

Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teatab amet andmesubjektile piirangu kohaldamise peamised põhjused. Samal ajal teavitab amet andmesubjekti õigusest esitada millal tahes kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Amet vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse, menetluse või uurimise lõpetamisel. Pärast seda hindab vastutav töötleja piirangu kohaldamise vajalikkust iga kuue kuu tagant.

Artikkel 6

Piirangud seoses õigusega tutvuda andmetega

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata andmesubjekti õigust tutvuda andmetega, kui see on vajalik ja proportsionaalne:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumitega seotud (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)	ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohased andmekaitseametniku uurimised;

h)	ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-turbe) julgeolekukontrollid.

Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 17, piirdub amet taotluse hindamisel üksnes nende isikuandmetega.

2. Kui amet piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklis 17 osutatud õigust tutvuda andmetega, võtab ta järgmised meetmed:

a)	teavitab taotlusele vastamisel asjaomast andmesubjekti kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse;

b)	dokumenteerib ametisiseses hindamisteatises piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse.

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 8 võib punktis a osutatud teabe esitamist edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui piirang kaotaks sellega mõju.

Amet vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ja asjaomase uurimise lõpetamisel. Pärast seda hindab vastutav töötleja piirangu kohaldamise vajalikkust iga kuue kuu tagant.

3. Registreerimiskanne ning (kui asjakohane) ka faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad tõendavad dokumendid registreeritakse. Taotluse korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 7

Piirangud seoses õigusega andmete parandamisele, kustutamisele ja isikuandmete töötlemise piiramisele

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata andmesubjekti õigust andmete parandamisele, kustutamisele ja isikuandmete töötlemise piiramisele, kui see on vajalik ja asjakohane:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumitega seotud (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)	ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohased andmekaitseametniku uurimised;

h)	ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-turbe) julgeolekukontrollid.

2. Kui amet piirab täielikult või osaliselt määruses (EL) 2018/1725 sätestatud õigust andmete parandamisele (artikkel 18), õigust andmete kustutamisele (artikli 19 lõige 1) ja õigust isikuandmete töötlemise piiramisele (artikli 20 lõige 1), võtab ta käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 2 kirjeldatud meetmed ning teeb registreerimiskande kooskõlas otsuse artikli 6 lõikega 3.

Artikkel 8

Piirangud seoses õigusega nõuda isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ja elektroonilise side konfidentsiaalsust

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata andmesubjekti õigust nõuda isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist, kui see on vajalik ja asjakohane:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumitega seotud (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)	ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohased andmekaitseametniku uurimised;

h)	ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-turbe) julgeolekukontrollid.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata andmesubjekti õigust nõuda elektroonilise side konfidentsiaalsust, kui see on vajalik ja asjakohane:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumitega seotud ametlikud menetlused;

e)	ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-turbe) julgeolekukontrollid.

3. Kui amet piirab määruse (EL) 2018/1725 kohast andmesubjekti õigust nõuda isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist (artikkel 35) või õigust nõuda elektroonilise side konfidentsiaalsust (artikkel 36), dokumenteerib ja registreerib ta piirangu põhjused kooskõlas käesoleva otsuse artikli 5 lõikega 3. Kohaldatakse käesoleva otsuse artikli 5 lõiget 4.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Helsingi, 20. juuni 2019

Euroopa Kemikaaliameti nimel

Sharon McGUINNESS

haldusnõukogu esimees

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 196

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 24. juuli 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1255, 18. juuli 2019, millega muudetakse protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1256, 23. juuli 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 2015/943 (kiireloomuliste meetmete kohta, millega peatatakse kuivatatud ubade import Nigeeriast) seoses selle kohaldamisaja pikendamisega ( 1 )	3
*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1257, 23. juuli 2019, millega parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) bulgaariakeelset versiooni ( 1 )	5
	DIREKTIIVID
*	Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1258, 23. juuli 2019, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ lisa SI-süsteemi põhiühikute määratluste osas ( 1 )	6
	KODU- JA TÖÖKORRAD
*	Euroopa Kemikaaliameti otsus, 20. juuni 2019, sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Kemikaaliameti tegevuse raames	10

		Parandused
	*	Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2454 (millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) parandus ( ELT L 348, 29.12.2017 )	17


	(1) EMPs kohaldatav tekst