ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 115

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
2. mai 2019


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Energiaharta lepingu artikli 26 lõike 3 punkti b alapunkti ii kohaselt energiaharta lepingu sekretariaadile esitatud avaldus, millega asendatakse 17. novembril 1997 Euroopa ühenduste nimel esitatud avaldus

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/680, 30. aprill 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) VI lisa ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/681, 30. aprill 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II lisa ( 1 )

5

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/682, 9. aprill 2019, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides protokoll, millega muudetakse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni

7

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/683, 9. aprill 2019, millega antakse liikmesriikidele luba saada Euroopa Liidu huvides Euroopa Nõukogu konventsiooni (mis käsitleb integreeritud lähenemisviisi jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele) osaliseks (CETS nr 218)

9

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/684, 25. aprill 2019, millega tunnustatakse, et Jaapani õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Jaapani finantsteenuste amet, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artiklis 11 sätestatud hindamis-, vaidluste lahendamise ja võimendustagatise nõuetega ( 1 )

11

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/685, 18. aprill 2019, iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2019. aastal (EKP/2019/10)

16

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

2.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/1


Energiaharta lepingu artikli 26 lõike 3 punkti b alapunkti ii kohaselt energiaharta lepingu sekretariaadile esitatud avaldus, millega asendatakse 17. novembril 1997 Euroopa ühenduste nimel esitatud avaldus

Euroopa Liit, Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) ja nende liikmesriigid teevad järgmise avalduse.

„1.

Euroopa Liit ja Euratom on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid energiaharta lepingu tähenduses. Euroopa Liit ja Euratom kasutavad neile nende liikmesriikide poolt antud pädevusi sõltumatute otsuste tegemise ja õigusasutuste kaudu.

2.

Euroopa Liit, Euratom ja nende liikmesriigid on rahvusvaheliselt vastutavad energiaharta lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest nende vastava pädevuse kohaselt/vastavalt oma pädevusele.

3.

23. juulil 2014 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2014, (1) millega kehtestatakse rahalise vastutuse kindlaksmääramise raamistik investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel vahekohtutes, mis on loodud rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline on Euroopa Liit (edaspidi „määrus (EL) nr 912/2014“) (2). Määrust kohaldatakse kolmanda riigi hageja poolt energiaharta lepingu alusel algatatud investori ja riigi vaheliste vaidluste suhtes. Kõnealuses määruses sätestatakse eelkõige järgmist.

A.   Määruse (EL) nr 912/2014 artikli 4 lõike 1 kohaselt on Euroopa Liidu institutsioonide, organite või asutuste poolset kohtlemist käsitlevates vaidlustes kostjaks liit.

B.   Vaidluste puhul, mis käsitlevad täielikult või osaliselt liikmesriigipoolset kohtlemist on määruse (EL) nr 912/2014 artiklis 8 sätestatud et:

1.

Kui komisjon saab hagejalt teate, milles hageja väljendab oma kavatsust algatada lepingu kohaselt vahekohtumenetlus, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile. Kui hageja teatab oma kavatsusest algatada vahekohtumenetlus liidu või liikmesriigi vastu, teatab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15 tööpäeva jooksul alates teate saamisest hageja nime, seda, milliseid lepingu sätteid on väidetavalt rikutud, millist majandussektorit nõue puudutab, milline on väidetavalt lepinguga vastuolus olev kohtlemine ja nõutava kahjuhüvitise summa.

2.

Kui liikmesriik saab hagejalt teate, milles see väljendab oma kavatsust algatada vahekohtumenetlus, teatab ta sellest viivitamata komisjonile.

Määruse (EL) nr 912/2014 artiklis 9 sätestatakse lisaks, et:

1.

Asjaomane liikmesriik on kostja, välja arvatud juhtudel, kui tekib üks järgmistest olukordadest:

a)

komisjon on pärast artikli 6 kohaselt peetud konsultatsioone teinud otsuse käesoleva artikli lõigete 2 või 3 kohaselt 45 päeva jooksul alates artiklis 8 osutatud teate saamisest või teavitamisest või

b)

liikmesriik on pärast artikli 6 kohaselt peetud konsultatsioone kinnitanud komisjonile 45 päeva jooksul alates artiklis 8 osutatud teate saamisest või teavitamisest kirjalikult, et ta ei kavatse olla kostja.

Kui tekib ükskõik kumb punktides a või b osutatud olukord, on kostja liit.

2.

Komisjon võib rakendusaktidega otsustada liikmesriikidele esitatud täieliku ja tasakaalustatud faktipõhise analüüsi ning õigusliku põhjenduse alusel, artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt, et kostja on liit, kui tekib üks või mitu järgmistest olukordadest:

a)

liit kannab kogu või vähemalt osalist vaidlusest tulenevat võimalikku finantsvastutust artiklis 3 sätestatud kriteeriumide kohaselt või

b)

vaidlus käsitleb ka liidu institutsioonide, organite või asutustepoolset kohtlemist.

3.

Komisjon võib rakendusaktidega otsustada liikmesriikidele esitatud täieliku ja tasakaalustatud faktipõhise analüüsi ning õigusliku põhjenduse alusel artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt, et kostja on liit, kui sarnane kohtlemine on vaidlustatud WTOs liidu vastu esitatud seotud nõudes, kui on loodud toimkond ja nõue käsitleb sama konkreetset õigusküsimust ning on vaja tagada järjepidevad argumendid WTO vaidluse puhul.

[…]

5.

Komisjon ja asjaomane liikmesriik alustavad pärast artiklis 8 osutatud teate saamist või teavitamist viivitamata artikli 6 kohaselt konsultatsioonide pidamist juhtumi käsitlemiseks käesoleva artikli kohaselt. Komisjon ja asjaomane liikmesriik tagavad, et lepingus sätestatud tähtaegadest peetakse kinni.

C.   Kui määruse (EL) nr 912/2014 eespool nimetatud sätete kohaselt on määratud kindlaks, kes on vaidluses kostja, teatab Euroopa Liit sellest hagejale 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil hageja teatas oma kavatsusest algatada vaidlus. See ei piira Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevuste jaotust investeeringute puhul.

4.

Euroopa Liidu Kohus on Euroopa Liidu ja Euratomi kohtuasutusena pädev uurima kõiki küsimusi, mis on seotud asutamislepingute ja nende alusel vastu võetud aktide, sealhulgas Euroopa Liidu ja Euratomi sõlmitud rahvusvaheliste lepingute kohaldamise ja tõlgendamisega, ning millele võib teatavatel tingimustel Euroopa Kohtus tugineda.

5.

Kõik kohtuasjad, mille on Euroopa Liidu Kohtule esitanud mõni teine kolmandast riigist lepinguosalise hageja liidu asutamislepingutega ette nähtud meetmete kohaldamisel, kuuluvad energiaharta lepingu artikli 26 lõike 2 punkti a kohaldamisalasse (3). Võttes arvesse, et liidu õigussüsteem näeb ette vahendid sellisteks meetmeteks, ei ole ei Euroopa Liit ega Euratom andnud tingimusteta nõusolekut esitada vaidlusi rahvusvahelise vahekohtu- või lepitusmenetluse algatamiseks.

6.

Rahvusvahelise vahekohtumenetlusega seonduvalt tuleks märkida, et ICSIDi konventsiooni sätted ei võimalda Euroopa Liidul ja Euratomil konventsiooniga ühineda. Samuti ei võimalda ICSIDi lisavõimaluste sätted Euroopa Liidul ja Euratomil neid kasutada. Vastavalt energiaharta lepingu artikli 26 lõikes 8 sätestatud kohustusele rakendavad liidu institutsioonid kõik Euroopa Liidu ja Euratomi vastu tehtud vahekohtu otsused.“

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 912/2014, millega kehtestatakse rahalise vastutuse kindlaksmääramise raamistik investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel vahekohtutes, mis on loodud rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline on Euroopa Liit (ELT L 257, 28.8.2014, lk 121–134).

(2)  Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et käesoleva avalduse eesmärk on käsitleda määruse (EL) nr 912/2014 vastuvõtmise tagajärgi seoses juhtumitega, mille on energiaharta lepingu alusel algatanud kolmandast riigist lepinguosalise hageja. Käesoleva avalduse kohaldamisalasse ei kuulu liikmesriigi investori ja liikmesriigi vahelised energiaharta lepingu alusel algatatud vaidlused. EL ja selle liikmesriigid võivad seda küsimust käsitleda hiljem.

(3)  Artikli 26 lõike 2 punkti a kohaldatakse ka juhul, kui Euroopa Liidu Kohtult võidakse paluda uurida energiaharta lepingu kohaldamist või tõlgendamist liikmesriigi kohtu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 kohaselt esitatud eelotsusetaotluse alusel.


MÄÄRUSED

2.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/680,

30. aprill 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) VI lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tarbijaohutuse komitee leidis oma 30. juulil 2018 vastu võetud arvamuses (2) („tarbijaohutuse komitee arvamus“), et fenüleenbis(difenüültriasiin) on ohutu kasutamiseks UV-filtrina päikesekaitsetoodetes ja muudes kosmeetikatoodetes kontsentratsioonis kuni 5 % ja et selle kasutamine on ohutu ainult nahale kantavates toodetes, mitte toodetes, mille puhul võib kaasneda kokkupuude sissehingamise kaudu.

(2)

Võttes arvesse tarbijaohutuse komitee arvamust ning teaduse ja tehnika arengut, tuleks lubada fenüleenbis(difenüültriasiini) kasutamist kosmeetikatoodetes UV-filtrina kontsentratsioonis kuni 5 %, välja arvatud nende kasutusviiside korral, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega.

(3)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 VI lisa vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 VI lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2)  SCCS/1594/18.


LISA

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 VI lisasse lisatakse järgmine kanne:

 

Aine määratlus

Tingimused

 

Viitenumber

Keemiline nimetus/INN/XAN

Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

a

b

c

d

e

f

g

h

i

„31

3,3′-(1,4-fenüleen)bis(5,6-difenüül-1,2,4-triasiin)

Fenüleenbis(difenüültriasiin)

55514-22-2

700-823-1

 

5 %

Mitte kasutada nende kasutusviiside korral, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega.“

 


2.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/681,

30. aprill 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eelkõige selle artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ainet 2-Chloro-p-Phenylenediamine, sh selle sulfaat- ja divesinikkloriidsoolasid, kasutatakse kulmu- ja ripsmevärvide koostises maksimaalses kontsentratsioonis 4,6 %. Tarbijaohutuse komitee märkis oma 19. septembri 2013. aasta arvamuses (2) („tarbijaohutuse komitee arvamus“), et seda, kas aine 2-Chloro-p-Phenylenediamine on oksüdeerivate kulmu- ja ripsmevärvide koostises maksimaalses kontsentratsioonis 4,6 % kasutamiseks ohutu, ei ole võimalik piisava varuga kindlaks määrata. Lisaks märkis tarbijaohutuse komitee, et aine 2-Chloro-p-Phenylenediamine genotoksilist potentsiaali ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal ja ilma in vivo geenimutatsiooni katseid tegemata üheselt järeldada. Seega ei pidanud tarbijaohutuse komitee aine 2-Chloro-p-Phenylenediamine kasutamist tarbijale ohutuks. Tarbijaohutuse komitee on hiljem täpsustanud, et aine 2-Chloro-p-Phenylenediamine sulfaat- ja divesinikkloriidsoolade käsitlemisel tuleks olla sama ettevaatlik nagu ainega 2-Chloro-p-Phenylenediamine, sest nendel sooladel on samasugune põhistruktuur, sh genotoksiline potentsiaal. Lisaks on tarbijaohutuse komitee täpsustanud, et tarbijaohutuse komitee arvamust ja järeldusi võib laiendada ka juustele (3).

(2)

Aine 2-Chloro-p-Phenylenediamine kohta tarbijaohutuse komitee esitatud arvamust ja hilisemaid täpsustusi arvestades esineb nii aine enda kui ka selle sulfaat- ja divesinikkloriidsoolade kasutamisel kulmu- ja ripsmevärvide koostises potentsiaalne risk inimeste tervisele. Peanahal on juuksevärvide puhul ainega kokkupuude veelgi intensiivsem, sest neid tooteid kasutatakse suuremal kehapinnal. Seda silmas pidades ja tarbijaohutuse komitee hilisemaid täpsustusi arvestades esineb nii aine 2-Chloro-p-Phenylenediamine enda kui ka selle sulfaat- ja divesinikkloriidsoolade kasutamisel juuksevärvide koostises samuti potentsiaalne risk inimeste tervisele. Seega tuleks keelata aine 2-Chloro-p-Phenylenediamine ning selle sulfaat- ja divesinikkloriidsoolade kasutamine juuksevärvides, sh kulmu- ja ripsmevärvides, ning lisada need määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas olevasse keelatud ainete loetellu.

(3)

Selleks et tööstusharu jõuaks uue keeluga kohaneda, on asjakohane näha ette seda võimaldav mõistlik ajavahemik. Sellise ajavahemiku kestuse kindlaksmääramisel tuleks leida tasakaal ettevõtjate huvide ja tuvastatud konkreetsete terviseriskide vahel.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1223/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Alates 22. novembrist 2019 ei lasta Euroopa Liidu turule käesoleva määrusega keelatud aineid sisaldavaid juuksevärve, sh kulmu- ja ripsmevärve.

Alates 22. veebruarist 2020 ei tehta Euroopa Liidu turul kättesaadavaks käesoleva määrusega keelatud aineid sisaldavaid juuksevärve, sh kulmu- ja ripsmevärve.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2)  SCCS/1510/13.

(3)  Tarbijaohutuse komitee täiskogu 21.–22. juuni 2018. aasta koosoleku protokoll.


LISA

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisasse lisatakse järgmine kirje:

Viitenumber

Keemiline nimetus/INN

CASi number

EÜ number

„1384

2-klorobenseen-1,4-diamiin (2-Chloro-p-Phenylenediamine) ning selle sulfaat- ja divesinikkloriidsoolad, (*1) kasutamiseks juuksevärvides, sh kulmu- ja ripsmevärvides

615–66-7

61702-44–1 (sulfaat)

615–46-3 (divesinikkloriid)

210–441-2

262–915-3

210–427-6


(*1)  Alates 22. novembrist 2019 ei lasta Euroopa Liidu turule neid aineid sisaldavaid juuksevärve, sh kulmu- ja ripsmevärve. Alates 22. veebruarist 2020 ei tehta Euroopa Liidu turul kättesaadavaks neid aineid sisaldavaid juuksevärve, sh kulmu- ja ripsmevärve.“


OTSUSED

2.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/7


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/682,

9. aprill 2019,

millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides protokoll, millega muudetakse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 6. juunil 2013 komisjonile loa osaleda liidu nimel läbirääkimistel, mis käsitlesid Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108) (edaspidi „konventsioon nr 108“) nüüdisajastamist ning liidu muudetud konventsiooniga nr 108 ühinemise tingimusi ja korda.

(2)

Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni nr 108 muutmisprotokolli (edaspidi „muutmisprotokoll“) vastu 18. mail 2018.

(3)

Muutmisprotokolli eesmärk on avardada konventsiooniga nr 108 isikuandmetele ette nähtud kaitse ulatust, tõsta selle taset ja suurendada selle tulemuslikkust.

(4)

Muudetud konventsiooni nr 108 sätted reguleerivad nii liidu õiguse kohaldamisalasse kui ka sellest väljapoole jäävaid valdkondi, nagu riigi julgeolek ja kaitse.

(5)

Muudetud konventsiooni nr 108 sätted võivad ulatuses, milles need kehtivad isikuandmete töötlemisele selliste toimingute raames, mis kuuluvad liidu õiguse kohaldamisalasse, mõjutada ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala aluslepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna kõnealused sätted põhinevad samadel põhimõtetel kui need, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (1) ning direktiivis (EL) 2016/680 (2).

(6)

Kuna muudetud konventsioon nr 108 sisaldab kaitsemeetmeid, mis põhinevad samadel põhimõtetel kui need, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679 ja direktiivis (EL) 2016/680, aitab selle jõustumine kaasa liidu andmekaitsestandardite edendamisele üleilmsel tasandil, hõlbustab andmevoogude liikumist konventsiooni nr 108 liidu ja muude kui liidu osalisriikide vahel, tagab, et liikmesriigid täidavad neile konventsioonist nr 108 tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, ja võimaldab liidul tulevikus konventsiooniga nr 108 ühineda.

(7)

Liit ei saa muutmisprotokolli allkirjastada ega ratifitseerida, kuna konventsiooni nr 108 kohaselt on selle osalised ainult riigid.

(8)

Seetõttu tuleks liidu huvides ühiselt tegutsevatele liikmesriikidele anda luba ratifitseerida muutmisprotokoll, niivõrd kui selle sätted kuuluvad liidu ainupädevusse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriikidele antakse luba ratifitseerida liidu huvides protokoll, millega muudetakse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108) niivõrd, kui selle sätted kuuluvad liidu ainupädevusse.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 9. aprill 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).


2.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/9


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/683,

9. aprill 2019,

millega antakse liikmesriikidele luba saada Euroopa Liidu huvides Euroopa Nõukogu konventsiooni (mis käsitleb integreeritud lähenemisviisi jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele) osaliseks (CETS nr 218)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 87 lõiget 1, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 8,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb integreeritud lähenemisviisi jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele („konventsioon“) sõlmiti 3. juulil 2016 aastal Saint-Denis's ning on sellest ajast alates olnud allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks avatud.

(2)

Konventsiooni eesmärk on luua jalgpallivõistluste ja muude spordiürituste ajal ohutu, turvaline ja sõbralikult häälestatud keskkond.

(3)

Konventsiooni artikli 11 lõiked 2, 3 ja 4, mis käsitlevad riiklikke jalgpalli teabepunkte, võivad mõjutada ühiseid eeskirju või muuta nende kohaldamisala ELi toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna kõnealused sätted kattuvad nõukogu otsuses 2002/348/JSK (2) sisalduvate teatavate kohustustega.

(4)

Liidu toetus konventsioonile on oluline, et võidelda spordiüritustega seotud vägivallaga, ja see täiendaks kõnealuses valdkonnas tehtud jõupingutusi, mis hõlmavad toetust projektidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (3) loodud programmi „Erasmus+“ sporti käsitleva peatüki raames.

(5)

Liit ei saa saada konventsiooni osaliseks, sest üksnes riigid saavad olla konventsiooni osalised.

(6)

Seetõttu tuleks liidu huvides ühiselt tegutsevaid liikmesriike volitada konventsioonile alla kirjutama ja seda ratifitseerima liidu ainupädevusse kuuluvates konventsiooni osades.

(7)

Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes on otsus 2002/348/JSK siduv ja seetõttu osalevad nad käesoleva otsuse vastuvõtmisel.

(8)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriikidele antakse luba saada Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb integreeritud lähenemisviisi jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele (CETS nro218), osaliseks seoses selle artikli 11 lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisega.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 9. aprill 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  12. märtsi 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).


2.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/11


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/684,

25. aprill 2019,

millega tunnustatakse, et Jaapani õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Jaapani finantsteenuste amet, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artiklis 11 sätestatud hindamis-, vaidluste lahendamise ja võimendustagatise nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

pärast konsulteerimist Euroopa väärtpaberikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 13 on ette nähtud mehhanism, millega tagatakse liidu ja kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete kooskõla kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Komisjonil on õigus võtta vastu samaväärsusotsuseid, millega kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega, nii et vastaspooled, kes teevad kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid ja kellest vähemalt üks on asutatud kõnealuses kolmandas riigis, tuleks lugeda täitvaks asjaomaseid nõudeid, kuna nad vastavad kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra nõuetele. Samaväärsuse kinnitamisega hoitakse ära dubleerivate või vastuolus olevate eeskirjade kohaldamine. Lisaks aitab samaväärsuse kinnitamine kaasa määruse (EL) nr 648/2012 peaeesmärgi – vähendada süsteemset riski ja suurendada tuletisinstrumentide turu läbipaistvust – saavutamisele, tagades kolmandate riikidega kokku lepitud ja kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete ühtse kohaldamise rahvusvahelisel tasandil.

(2)

Määruse (EL) nr 648/2012 (mida on täiendatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 149/2013 (2) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/2251) (3) artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3 on sätestatud liidu õigusnõuded, mis käsitlevad börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegset kinnitamist, portfelli tihendamist ning korda, mille kohaselt viiakse portfellid vastavusse seoses börsiväliste tuletislepingutega, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. Lisaks sellele on nendes lõigetes sätestatud nende lepingute suhtes kohaldatavad hindamise ja vaidluste lahendamise kohustused („operatsiooniriski maandamise tehnikad“) ning vastaspoolte vahel tagatise vahetamise kohustused.

(3)

Selleks et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevad sätteid saaks käsitada samaväärsena liidu asjaomase korraga operatsiooniriski maandamise tehnikate ja tagatisnõuete puhul, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete sisuline tulemus olema samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 kohaste liidu nõuetega, tagama kõnealuses määruses sätestatuga samaväärse ametisaladuse hoidmise, ning õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevad sätteid tuleks tulemuslikult kohaldada ja jõustada õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil, et tagada kõnealuses kolmandas riigis tulemuslik järelevalve ja jõustamine. Samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Jaapani õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted tagavad, et sellised börsivälised tuletislepingud, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu ja mis sõlmitakse vähemalt ühe kõnealuses kolmandas riigis asuva vastaspoolega, ei kujuta endast liidu finantsturgudele suuremat riski ega tekita seega liidus vastuvõetamatut süsteemset riski.

(4)

Komisjon sai 1. septembril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) tehnilise nõuande Jaapani õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete kohta, (4) sealhulgas operatsiooniriski maandamise tehnikate kohta, mida kohaldatakse börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. ESMA leidis oma tehnilises nõuandes, et Jaapanis puuduvad õiguslikult siduvad nõuded, mis käsitlevad börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegset kinnitamist, portfellide vastavusse viimise korda, portfelli tihendamist ja hindamist ning börsiväliste tuletislepingute vastaspoolte vahel vaidluste lahendamise või tagatise vahetamise kohustust. Samuti täheldas ESMA, et sel ajal ei olnud võimalik hinnata kahepoolsete tagatiste kordade samaväärsust, kuna tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks liidus kehtivad kahepoolsete tagatiste eeskirjad, ei olnud veel välja töötatud.

(5)

Komisjon on hindamisel võtnud arvesse ESMA tehnilist nõuannet ja alates sellest ajast toimunud regulatiivseid muutusi. Käesolev otsus ei põhine üksnes Jaapanis kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete võrdleval analüüsil, vaid hinnatakse ka nende nõuete tulemust ja nende sobivust keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskide maandamiseks viisil, mida peetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega.

(6)

Jaapanis börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on sätestatud 1948. aasta finantsinstrumentide ja börsi seaduses nr 25 (FIEA) ning neid kohaldatakse finantsinstrumentide vallas tegutsevate ettevõtjate (FIBOd) ja registreeritud finantsasutuste (RFId) suhtes, mis hõlmavad reguleeritud pankasid, ühistuid, kindlustusandjaid, pensionifonde ja investeerimisfonde. Jaapani finantsteenuste ametil (JFSA) on ulatuslikud volitused FIEA rakendamiseks ja ta kohaldab riigikantselei määrust ning annab välja järelevalvesuuniseid ja avalikke teadaandeid (edaspidi koos „Jaapani börsiväliste tuletisinstrumentide eeskirjad“). JFSA jurisdiktsiooni alla kuuluvad börsivälised tuletisinstrumendid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 7 tähenduses, välja arvatud börsivälised kaubatuletisinstrumendid, mis kuuluvad Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi (METI) ning Jaapani põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeeriumi (MAFF) jurisdiktsiooni alla.

(7)

Operatsiooniriski maandamise tehnikad, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute puhul, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, nagu on sätestatud Jaapani börsiväliste tuletisinstrumentide eeskirjades, ei ole määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 ning delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 sätestatud kohustustega võrreldes börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja portfellide vastavusse viimise korra seisukohast jätkuvalt piisavad. Seepärast peaks käesolev otsus hõlmama üksnes õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mis on seotud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 ja delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 sätestatud hindamise ja vaidluste lahendamise kohustustega ning määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 ja delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud tagatisnõuetega.

(8)

Tehingute hindamise ja vaidluste lahendamise nõuete osas, mida kohaldatakse börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, on Jaapani börsiväliste tuletisinstrumentide eeskirjadega ette nähtud sarnased kohustused, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2. Järelevalvesuuniste jaotises IV-2–4 on sätestatud vaidluste lahendamise erinõuded, mida kohaldatakse börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, ja riigikantselei määruse artiklis 123 on sätestatud tagatise vahetamise eesmärgil tehtava igapäevase hindamise nõuded.

(9)

Seoses tagatistega, mida kohaldatakse börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, koosnevad Jaapani õiguslikult siduvad nõuded JFSA vastu võetud lõplikest õigusnormidest, mis avaldati 31. märtsil 2016 ja mis jõustusid 1. septembril 2016. Need õigusnormid hõlmavad valitsuskabineti 6. augusti 2007. aasta määrust nr 52 finantsinstrumentide vallas tegutsevate ettevõtjate kohta, sealhulgas täiendavaid sätteid, finantsteenuste ameti 31. märtsi 2016. aasta avalikke teadaandeid nr 15, 16 ja 17 ning 25. augusti 2017. aasta teadaannet nr 33, läbivaadatud põhjalikke suunised oluliste pankade järelevalve kohta jne, läbivaadatud põhjalikke suuniseid väikeste ja keskmise suurusega ja piirkondlike finantseerimisasutuste järelevalve kohta, läbivaadatud põhjalikke suuniseid ühistupankade järelevalve kohta, läbivaadatud põhjalikke suuniseid finantsinstrumentide vallas tegutsevate ettevõtjate järelevalve kohta jne, läbivaadatud põhjalikke suuniseid kindlustusandjate järelevalve kohta, läbivaadatud põhjalikke suuniseid usaldusühingute järelevalve kohta jne. METI ja MAFFi jurisdiktsiooni alla kuuluvate börsiväliste kaubatuletisinstrumentide suhtes kohaldatavad eeskirjad dubleerivad JFSA vastu võetud lõplikke õigusnorme (edaspidi koos „Jaapani tagatiseeskirjad“).

(10)

Nagu on sätestatud Jaapani tagatiseeskirjades, peavad finantseerimisasutused, kelle puhul on börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus teatava ajavahemiku jooksul 300 miljardit Jaapani jeeni või sellest rohkem, vahetama variatsioonitagatist FIEA kohaselt iga päev, samas kui alla selle künnise jäävad finantseerimisasutused peavad vahetama variatsioonitagatist „piisava sagedusega“. Kuna määrusega (EL) nr 648/2012 on ette nähtud, et kõik sellise börsivälise tuletistehingu vastaspooled, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, peavad vahetama variatsioonitagatist iga päev, peaks käesolev otsus sõltuma sellest, kas variatsioonitagatist vahetavad tehingute tegemisel iga päev FIBOd ja RFId, kelle puhul on börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus ühe aasta jooksul alates aprillist kaks aastat enne selle aasta algust, mil arvutus on nõutav (või üks aasta, kui see arvutatakse detsembris), alla 300 miljardi Jaapani jeeni.

(11)

Sarnaselt delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud nõuetele peavad Jaapani tagatiseeskirjade kohaselt kõik finantseerimisasutused, kes agregeerivad konsolideerimisgrupi kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide, kliirimata börsiväliste kaubatuletisinstrumentide ning füüsiliselt arveldatud valuutaforvardite ja -vahetuslepingute (v.a grupisisesed tehingud) tingliku väärtuse, märtsi, aprilli ja mai puhul üks aasta enne aastat, mil arvutus ületab 1,1 triljonit Jaapani jeeni, vahetama andmeid alustamise tagatise kohta. Jaapani tagatiseeskirjadega on ette nähtud ka alustamise tagatise ja variatsioonitagatise kombineeritud minimaalne ülekandesumma 70 miljonit Jaapani jeeni, samas kui delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 25 sätestatud künnis on 500 000 eurot. Võttes arvesse, et kõnealustes valuutades väljendatud väärtuste erinevus on väike, tuleks kõnealuseid summasid käsitada samaväärsetena.

(12)

Jaapani tagatiseeskirju kohaldatakse peaaegu kõigi määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 määratletud börsiväliste tuletislepingute suhtes, välja arvatud füüsiliselt arveldatavad valuutaforvardid ja -vahetuslepingud, mille suhtes ei ole Jaapani tagatiseeskirjades nõudeid sätestatud. Valuutatehingud, mis on seotud põhisumma vahetamisega erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute kaudu, on alustamise tagatise nõuetest vabastatud. Peale selle ei ole Jaapani tagatiseeskirjadega ette nähtud struktureeritud toodete (sealhulgas pandikirjad ja väärtpaberistamised) erikohtlemist. Määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt on alustamise tagatise nõuetest vabastatud üksnes valuutavahetuslepingud ja valuutaforvardid ning kõigist tagatisnõuetest on vabastatud üksnes tuletisinstrumendid, mis on seotud pandikirjadega riskide maandamise eesmärgil. Seepärast tuleks käesolevat otsust kohaldada üksnes selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 kohaseid tagatisnõudeid ja Jaapani tagatiseeskirju.

(13)

Jaapani tagatiseeskirjade nõuded alustamise tagatise arvutamisele on samaväärsed määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 IV lisas sätestatud alustamise tagatise arvutamise standardmeetodile võimaldavad Jaapani tagatiseeskirjad kasutada standardmudelit, mis on samaväärne eespool nimetatud lisas sätestatud meetodiga. Alternatiivselt võib alustamise tagatise arvutamiseks kasutada kolmanda isiku mudeleid või sisemudeleid, kui need mudelid sisaldavad teatavaid konkreetseid parameetreid, sealhulgas minimaalseid usaldusvahemikke ja riski võimendustagatise perioode ning teatavaid varasemate perioodide andmeid, sealhulgas stressiperioodide kohta. Vastaspooled peavad teavitama JFSA, METIt või MAFFi (nagu see on asjakohane) oma kavatsusest kasutada kõnealuseid sise- või kolmanda isiku mudeleid ning nad peavad avalikustama kõik vajalikud eeldused, hüpoteesid ja nende muutused.

(14)

Jaapani tagatiseeskirjade nõuded aktsepteeritavale tagatisele ja sellele, kuidas kõnealust tagatist hoitakse ja eraldatakse, on samaväärsed nendega, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2016/2251. Jaapani tagatiseeskirjades on esitatud ka samaväärne aktsepteeritavate tagatiste loetelu ja ette nähtud, et FIBOd ja RFId peavad võetavat tagatist mõistlikul viisil mitmekesistama, sealhulgas piirates vähese likviidsusega väärtpaberite kasutamist, et vältida tagatise kontsentratsiooni. Jaapani tagatiseeskirjade nõuded tagatise hindamisele on võrreldavad delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 19 sätestatud nõuetega.

(15)

Jaapanis ametisaladuse hoidmise samaväärse taseme hindamisel tuleks arvesse võtta, et JFSA valduses oleva teabe suhtes kohaldatakse JFSA infoturbepoliitikat ning JFSA töötajate suhtes kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, millega keelatakse töötajatel avalikustada oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud teavet. Seega tagavad nii avaliku teenistuse seadus kui ka JFSA infoturbepoliitika ametisaladuse hoidmise, sealhulgas ametiasutuste ja kolmandate isikute vahetatud ärisaladuse hoidmise, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 VIII jaotises ettenähtuga. Seepärast tuleks avaliku teenistuse seaduse ja JFSA infoturbepoliitika kohast ametisaladuse hoidmise taset pidada samaväärseks määrusega (EL) nr 648/2012 ette nähtud tasemega.

(16)

Seoses tulemusliku kohaldamise ja jõustamisega õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil, et tagada tulemuslik järelevalve ja jõustamine kõnealuses kolmandas riigis, on JFSA-l laialdased uurimis- ja järelevalvevolitused, et hinnata selliste tagatisnõuete täitmist, mida kohaldatakse börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. JFSA võib võtta mitmesuguseid järelevalvemeetmeid, et vältida kohaldatavate nõuete rikkumist, näiteks FIEA artiklil 51 põhinev äritegevuse parandamise korraldus ja muud FIEA artiklil 52 põhinevad järelevalvemeetmed. Seega tuleks teha otsus, et nende meetmetega tagatakse vastavalt Jaapani börsiväliste tuletisinstrumentide eeskirjadele asjaomase õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil, nii et tagatakse tõhus järelevalve ja jõustamine.

(17)

Käesolev otsus põhineb käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad börsiväliseid tuletislepinguid. Komisjon peaks koostöös ESMAga käesoleva otsuse alusel jätkuvalt korrapäraselt jälgima õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete arengut ja tulemuslikku rakendamist börsiväliste tuletislepingute puhul seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise, vaidluste lahendamise kohustuste ja tagatisnõuetega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. See ei tohiks piirata komisjoni võimalust korraldada mis tahes ajal spetsiaalset läbivaatamist, kui asjaomaste suundumuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse käesolev otsus kehtetuks tunnistada, mistõttu hakataks vastaspoolte suhtes automaatselt taas kohaldama kõiki määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõudeid.

(18)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Jaapani õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid hindamise ja vaidluste lahendamise vallas, mida kohaldab keskse vastaspoole kaudu kliirimata ja börsiväliste tuletisinstrumentidena reguleeritud tehingute suhtes Jaapani finantsteenuste amet (JFSA) ning keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste kaubatuletisinstrumentide suhtes Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium (METI) ning Jaapani põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium (MAFF), määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vastavate nõuetega samaväärsetena, kui vähemalt üks nende tehingute vastaspooltest on asutatud Jaapanis ja registreeritud JFSA juures kui finantsinstrumentide vallas tegutsev ettevõtja (FIBO) või registreeritud finantsasutus (RFI).

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Jaapani õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid tagatise vahetamise vallas, mida kohaldab keskse vastaspoole kaudu kliirimata ja börsiväliste tuletisinstrumentidena reguleeritud tehingute suhtes JFSA ning keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste kaubatuletisinstrumentide suhtes METI ja MAFF, määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatud nõuetega samaväärsetena, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

vähemalt üks nende tehingute vastaspooltest on asutatud Jaapanis ja registreeritud JFSA juures kui FIBO või RFI ning tema suhtes kohaldatakse Jaapani tagatiseeskirju;

b)

tehinguid kajastatakse turuhinnas ja variatsioonitagatist vahetatakse iga päev, kui nende tehingute Jaapanis asutatud vastaspoolte puhul on börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus ühe aasta jooksul alates aprillist kaks aastat enne selle aasta algust, mil arvutus on nõutav (või üks aasta, kui see arvutatakse detsembris), alla 300 miljardi Jaapani jeeni.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. aprill 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliiringukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).

(3)  Komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2251, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad riskimaandamismeetmeid börsiväliste tuletislepingute puhul, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu (ELT L 340, 15.12.2016, lk 9).

(4)  ESMA/2013/BS/1158, Technical advice on third country regulatory equivalence under EMIR – US, lõpparuanne, ESMA, 1. september 2013.


2.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/16


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2019/685,

18. aprill 2019,

iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2019. aastal (EKP/2019/10)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artiklit 30,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 1163/2014, 22. oktoober 2014, järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41), (2) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1 ja artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma, mis määratakse määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 9 lõike 2 alusel, peab katma Euroopa Keskpanga (EKP) poolt asjaomasel tasuperioodil järelevalveülesannetega seoses kantud kulud, ilma neid ületamata. Kulud hõlmavad EKP järelevalveülesannetega otseselt seotud kulusid, näiteks oluliste üksuste otsene järelevalve, vähem oluliste üksuste järelevalve järelevaatamine, horisontaalsete ülesannete ja eriteenuste teostamine. See hõlmab ka EKP järelevalveülesannetega kaudselt seotud kulud, näiteks EKP toetavate tegevusvaldkondade teenused, sh ruumid, personalijuhtimine, haldusteenused, eelarve ja kontroll, raamatupidamine, õigusteenused, avalikud suhted ja tõlketeenused, siseaudit, statistika- ja infotehnoloogia teenused.

(2)

Iga-aastase järelevalvetasu arvutamisel oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja oluliste järelevalve alla kuuluvate gruppide, vähem oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja vähem oluliste järelevalve alla kuuluvate gruppide osas tuleb kogukulu jaotada kulu alusel, mis määrati igale funktsioonile otsese järelevalve teostamiseks oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide üle ning kaudse järelevalve teostamiseks vähem oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide üle.

(3)

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma 2019. aastal tuleb arvutada järgmise summana: a) järelevalveülesannete prognoositud aastakulu 2019. aastal EKP heakskiidetud 2019. aasta eelarve alusel, võttes arvesse EKP poolt kantavate prognoositud aastakulude muutusi, mis olid käesoleva otsuse vastuvõtmisel teada; ja b) 2018. aasta üle- või puudujääk.

(4)

Üle- või puudujäägi määramisel lahutatakse EKP 2018. aasta finantsaruandes (3) kajastatud järelelvalveülesannete tegelikud aastakulud 2018. aastal prognoositud 2018. aasta kuludest Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2018/667 (EKP/2018/12) lisa kohaselt (4).

(5)

Määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 5 lõike 3 kohaselt tuleb järelevalveülesannete iga-aastaste kulude prognoosi arvutamisel 2019. aasta osas arvesse võtta ka eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasude summad, artikli 14 kohaselt laekunud intressimaksed ja selle määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt laekunud või tagasi makstud summad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kohaldatakse mõisteid Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (5) ja määruses (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41).

Artikkel 2

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma 2019. aastal

1.   Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma 2019. aastal on 576 020 336 eurot I lisas toodud arvutuste kohaselt.

2.   Kõik järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide liigid maksavad iga-aastase järelevalvetasu kogusumma järgmiselt:

a)

järelevalve alla kuuluvad olulised üksused ja järelevalve alla kuuluvad olulised grupid: EUR 524 196 987;

b)

järelevalve alla kuuluvad vähem olulised üksused ja järelevalve alla kuuluvad vähem olulised grupid: EUR 51 823 349.

Maksmisele kuuluva iga-aastase järelevalvetasu 2019. aasta kogusumma jaotus iga liigi jaoks on toodud II lisas.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 18. aprill 2019

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  ELT L 311, 31.10.2014, lk 23.

(3)  Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu veebruaris 2019.

(4)  Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2018/667, 19. aprill 2018, iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2018. aastal (EKP/2018/12) (ELT L 111, 2.5.2018, lk 3).

(5)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).


I LISA

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma arvutamine 2019. aasta kohta

(eurodes)

Aastakulude prognoos 2019. aasta kohta

559 007 136

Palgad ja hüvitised

264 525 116

Hoonete üürimise ja haldamisega seotud kulud

58 866 157

Muud tegevuskulud

235 615 863

Ülejääk/puudujääk 2018. aastast

15 332 187

Summad, mis võetakse arvesse kooskõlas määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 5 lõikega 3

1 681 013

Eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasude summad

0

Eespool osutatud määruse artikli 14 kohaselt laekunud intressimaksed

– 9 626

Eespool osutatud määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt laekunud või tagasi makstud summad

1 690 639

KOKKU

576 020 336


II LISA

Iga-aastase järelevalvetasu 2019. aasta kogusumma jaotus

(eurodes)

 

Järelevalve alla kuuluvad olulised üksused ja järelevalve alla kuuluvad olulised grupid

Järelevalve alla kuuluvad vähem olulised üksused ja järelevalve alla kuuluvad vähem olulised grupid

Kokku

Aastakulude prognoos 2019. aasta kohta

508 696 494

50 310 642

559 007 136

Ülejääk/puudujääk 2018. aastast

13 952 290

1 379 897

15 332 187

Summad, mis võetakse arvesse kooskõlas määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 5 lõikega 3

1 548 203

132 810

1 681 013

Eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasude summad

0

0

0

Eespool osutatud määruse artikli 14 kohaselt laekunud intressimaksed

– 7 918

– 1 708

– 9 626

Eespool osutatud määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt laekunud või tagasi makstud summad

1 556 121

134 518

1 690 639

KOKKU

524 196 987

51 823 349

576 020 336