31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb vastu võtta kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, mis võivad vajaduse korral hõlmata kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid ning samuti asjaomastes geograafilistes piirkondades või pädevusvaldkondades loodud nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ning liikmesriikide ühiseid soovitusi.

(2)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(3)

Määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatakse ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks.

(4)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega, kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013, kehtestada kättesaadava teadusnõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samas eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139 (2) kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selleks tuleb asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis on väljendatud vahemikena, saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020. 2018. aastal kohaldatavate Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude püügipiirangute kehtestamisel on asjakohane pidada silmas kava eesmärkide saavutamist.

(6)

Kavas on ette nähtud, et kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomase kalavaru kudekarja biomass on väiksem määruse (EL) 2016/1139 II lisa kohastest kudekarja biomassi piirväärtustest, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on osutanud, et Läänemere lääneosa tursa (Gadus morhua) ja Läänemere lääneosa räime (Clupea harengus) biomass jääb allapoole nimetatud määruse II lisa kohastest kaitse piirväärtustest. Seega on asjakohane, et Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime püügivõimalused kehtestatakse tasemel, mis on väiksem määruse (EL) 2016/1139 I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse tasemete vahemikust, võttes arvesse kõnealuste varude biomassi vähenemist. Selleks tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika ja kava eesmärkide saavutamise ajakava, pidades eelkõige silmas võetud parandusmeetmete oodatavat mõju ning pidades samal ajal kinni eesmärgist saavutada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

(7)

Läänemere lääneosa tursa kohta tuleks vastu võtta täiendavad parandusmeetmed. Praegu kohaldatava kaheksanädalase keeluaja säilitamisega jätkataks tursa kudekogumite kaitsmist. Teadusnõuande kohaselt mõjutab Läänemere lääneosa tursa harrastuspüük oluliselt selle varu üldist kalastussuremust. Võttes arvesse kõnealuse varu praegust olukorda, on asjakohane säilitada teatavad harrastuspüügi suhtes praegu kohaldatavad meetmed. Tuleks kohaldada kaasavõetava saagi päevast piirmäära ühe kalamehe kohta, mis kudemisperioodil peaks olema piiravam. See ei piira tööndusliku kalapüügi suhtes kohaldatava suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist.

(8)

Tulenevalt Läänemere idaosa tursaga (Gadus morhua) seotud bioloogilistest muutustest ei suutnud ICES kindlaks määrata bioloogilisi võrdlusaluseid. Seetõttu on asjakohane määrata Läänemere idaosa tursa lubatud kogupüük kindlaks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisiga, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele. Lisaks tuleks kehtestada kaheksanädalane keeluaeg Läänemere idaosa tursa kudekogumite kaitseks alarajoonides 25–26.

(9)

Peale selle saaksid teatavad kalurid jätkata oma püügitegevust ja püüda muid liike peale tursa, kui alla 12-meetrise kogupikkusega laevadel lubataks püüda aladel, kus vee sügavus on alla 20 meetri. Seepärast on proportsionaalne lubada alla 12-meetrise kogupikkusega laevadel püüda kala aladel, kus vee sügavus on alla 20 meetri.

(10)

Botnia lahe räime puhul hindas ICES varu värskeimate andmete ja ajakohaseima teabe alusel ning muutis kalastussuremuse taseme vahemikke vastavalt maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele. Ehkki teadusnõuannetes ja kavas (mis tugines samuti selle vastuvõtmise ajal kättesaadavaile parimaile teadusnõuannetele) kehtestatud kalastussuremuse taseme vahemikud ei lange kokku, on kava õiguslikult siduv ja kehtiv, mistõttu tuleks kõnealuse varu püügivõimaluste kindlaksmääramisel sellest lähtuda. Võttes arvesse, et kõnealuse kalavaru kudekarja biomass on määruse (EL) 2016/1139 II lisa veerus A esitatud piirväärtusest suurem, on asjakohane kehtestada lubatud kogupüük vastavalt kõnealuse määruse I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse taseme vahemikele, et piirata järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevusi kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõike 4 punktiga c. Lisaks hõlmab nimetatud kalavaru lubatud kogupüük nüüd alarajoone 30 ja 31. Kuna kavas ei määrata kindlaks vahemikku alarajoonile 31, kohaldatakse nimetatud alarajooni suhtes maksimaalse jätkusuutliku saagikuse lähenemisviisi kooskõlas teadusnõuannetega.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seetõttu tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(12)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 (4) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teiseülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldada analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(13)

Uue teadusnõuande alusel tuleks Norra tursiku esialgne lubatud kogupüük ICESi 3a püügipiirkonnas ja ICESi 2a püügipiirkonna ja 4. alapiirkonna liidu vetes kehtestada ajavahemikuks 1. novembrist 2017 kuni 31. oktoobrini 2018. Nõukogu määrust (EL) 2017/127 (5) tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(14)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2018. Norra tursiku suhtes tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. novembrist 2017. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

c)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

e)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.

31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/11

(1)

Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/14

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud teatavate veistel, lammastel ja kitsedel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (transmissible spongiform encephalopathy, TSE) ennetuse, tõrje ja likvideerimise eeskirjad. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turulelaskmise ning teatavatel erijuhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Krooniline kurtumustõbi (chronic wasting disease, CWD) on hirvlastel esinev transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vorm, mis on laialt levinud Põhja-Ameerikas. Praeguseni ei ole olnud teateid kroonilise kurtumustõve esinemisest liidu territooriumil, kuigi aprillis 2016 leiti seda esmakordselt Norra põhjapõtradel. Norra tõhustas seejärel hirvlaste kroonilise kurtumustõve seire programmi ning tuvastas veel mitu kroonilise kurtumustõve juhtumit põhjapõtradel ja põtradel.

(3)

2. detsembril 2016 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „EFSA“) vastu teadusliku arvamuse (2) (edaspidi „EFSA arvamus“) hirvlaste kroonilise kurtumustõve kohta. EFSA arvamuses soovitatakse seoses hirvlaste kroonilise kurtumustõvega rakendada kolmeaastast seireprogrammi Eestis, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus, Norras, Poolas ja Rootsis, mis on põhjapõdra- ja/või põdrapopulatsiooniga liidu ja EMP riigid. EFSA arvamuses rõhutatakse, et sellise kolmeaastase seireprogrammi eesmärk on kinnitada kroonilise kurtumustõve esinemist või välistada selle esinemine riikides, kus haigust ei ole kunagi varem tuvastatud, ja riikides, kus kroonilise kurtumustõve juhtumeid on tuvastatud (seni üksnes Norra), et hinnata kroonilise kurtumustõve esinemust ja geograafilist levikut.

(4)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikega 1 on ette nähtud, et iga liikmesriik viib igal aastal vastavalt kõnealuse määruse III lisale läbi TSEde seire programmi, mis põhineb aktiivsel ja passiivsel järelevalvel.

(5)

Seepärast tuleks EFSA arvamuse soovituste põhjal lisada määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatükki kroonilise kurtumustõve seireks Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja Rootsis läbiviidava kolmeaastase programmi nõuded. Neid nõudeid tuleks käsitada miinimumnõuetena, mida asjaomased liikmesriigid peavad täitma. Kõnealused liikmesriigid võivad siiski täiendavalt kohandada kroonilise kurtumustõve seire programmi vastavalt oma konkreetsele olukorrale.

(6)

Lisaks tuleks III lisa A peatüki III osas selgitada nii hirvlaste kroonilise kurtumustõve seire programmis kasutatavaid laboratoorseid katseprotokolle ja -meetodeid kui ka neid meetmeid, mida tuleb võtta pärast kroonilise kurtumustõve esinemise testimist.

(7)

Nagu on soovitatud EFSA arvamuses, peaks kroonilise kurtumustõve seire kolmeaastane programm hõlmama nii põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavaid hirvlasi kui ka metsikuid või poolkodustatud hirvlasi. Õiguskindluse tagamiseks tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 I lisasse lisada mõistete „põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavad hirvlased“, „metsikud hirvlased“ ning „poolkodustatud hirvlased“ määratlused.

(8)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal TSEdega seotud seiretegevuse aruande. Kõnealuse määruse III lisa B peatüki I osa A jaos on sätestatud teave, mille liikmesriigid peavad lisama oma aastaaruandele, korrapäraste kannete kaudu ELi TSE-andmebaasi ja/või lisades selle oma aastaaruandesse. Kõnealuse peatüki II osas on sätestatud, et EFSA analüüsib liikmesriikide aastaaruannetes esitatud teavet ning avaldab igal aastal aruande TSE trendide ja allikate kohta liidus. Aruandlusnõuded, mis hõlmavad kroonilise kurtumustõve seire kolmeaastast programmi, tuleks lisada III lisa B peatüki I osa A jakku, millega tagatakse, et asjaomased liikmesriigid esitavad selle programmi tulemusel kogutud andmed ELi TSE-andmebaasi, mis võimaldab need lisada ELi TSE-seire iga-aastasesse kokkuvõtvasse aruandesse ja analüüsi, mille EFSA peab esitama kooskõlas kõnealuse peatüki II osaga.

(9)

Komisjoni otsuses 2007/182/EÜ (3) on sätestatud ajavahemikus 2007–2010 läbi viidud hirvlaste kroonilise kurtumustõve uuringu nõuded. Kuna kõnealune uuring on lõpetatud ja selleks, et vältida kroonilise kurtumustõve seirega seotud kõnealuse otsuse I lisas ja käesoleva määruse sätetes esitatud määratluste lahknevust, tuleks otsus 2007/182/EÜ kehtetuks tunnistada. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/21

(1)

Rahva- ja loomatervise kaitsmiseks loetakse, et liidust pärinevad tooted, mis on kas vahepealse ladustamisega või ilma saadetud edasi kolmanda riigi kaudu, ei vasta enam selliste toodete jaoks liidu õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastavalt sellele on nõukogu direktiiviga 97/78/EÜ (3) nähtud ette, et liikmesriigid teevad selliste, kolmandast riigist liitu saabuvate toodete saadetiste puhul nõutavad veterinaarkontrollid.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu, sealhulgas kalandustoodete hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele. Lisaks on määrusega (EÜ) nr 854/2004 sätestatud erieeskirjad ametlike kontrollide läbiviimiseks inimtoiduks ettenähtud loomset päritolu toodete puhul. Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on nähtud ette, et loomset päritolu toote saadetisega peab liitu sisenemisel olema kaasas teatavatele nõuetele vastav dokument ning et vastavalt osutatud määrusele läbib saadetis ametliku kontrolli.

(3)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2074/2005 (4) on sätestatud teatavate loomse päritoluga toodete importimisel kasutatavate veterinaarsertifikaatide ja dokumentide näidised määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) 854/2004 kohaldamiseks; sealhulgas on VI lisas esitatud näidis kalandustoodete impordi jaoks.

(4)

Liikmesriigid ja sidusrühmade organisatsioonid on palunud komisjonil kehtestada veterinaarsertifikaadi näidis selliste inimtoiduks ettenähtud kalandustoodete saadetiste jaoks, mis on püütud liikmesriigi lipu all sõitva laevaga ja saadetud kas vahepealse ladustamisega või ilma edasi kolmanda riigi kaudu; veterinaarsertifikaadi allkirjastab kolmanda riigi pädev asutus ja sertifikaadi näidis on vajalik selleks, et ühtlustada teave, mis tuleb esitada sellise saadetise sisenemisel liidu territooriumile.

(5)

Veterinaarsertifikaadi näidise puhul tuleks eelkõige arvestada määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao II ja VII peatüki asjakohaseid sätteid, milles on käsitletud kalandustoodete lossimist, mahalaadimist ja ladustamist.

(6)

Veterinaarsertifikaadi näidis peaks sobima kasutamiseks kaubanduse elektroonilise kontrolli- ja ekspertsüsteemiga TRACES, (5) mida kasutatakse veterinaarsertifikaatide vahetamiseks kolmandate riikide ja liikmesriikide vahel.

(7)

Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne veterinaarsertifikaadi näidis; sertifikaadi allkirjastab sellise kolmanda riigi pädev asutus, mille kaudu kalandustooteid edasi saadetakse enne nende lähetamist liitu.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2074/2005 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

Lisatakse järgmine artikkel 6c:

„Artikkel 6c

Nõuded selliste kalandustoodete ametlikule kontrollile, mis on püütud liikmesriigi lipu all sõitva laevaga ja saadetud kas vahepealse ladustamisega või ilma edasi kolmanda riigi kaudu

1.   Inimtoiduks ettenähtud kalandustoodetega, mis on püütud liikmesriigi lipu all sõitva laevaga ning mis on maha laaditud, kas vahepealse ladustamisega või ilma, kolmandas riigis enne sisenemist liitu muu transpordivahendiga, peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mille on andnud välja kõnealuse kolmanda riigi pädev asutus ja mis on täidetud vastavalt VI lisa VIII liites sätestatud veterinaarsertifikaadi näidisele.

2.   Kolmas riik, mille kaudu tooteid edasi saadetakse, peab olema esitatud määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 11 lõike 1 kohases loetelus.

3.   Kui lõikes 1 osutatud kalandustooted laaditakse maha ja transporditakse kõnealuses lõikes osutatud kolmandas riigis asuvasse lattu, peab ladu olema esitatud määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 12 kohases loetelus.

4.   Kui lõikes 1 osutatud kalandustooted laaditakse laevale, mis sõidab kolmanda riigi lipu all, peab see kolmas riik olema esitatud määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 11 lõike 1 kohases loetelus ning laev peab olema esitatud määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 12 kohases loetelus.

Kõnealust nõuet ei kohaldata konteinerlaevaga konteinerites veetavatele kalandustoodetele.“

b)

VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/27

(1)

Määruse (EL) 2016/44 V lisas on loetletud laevad, mille ÜRO sanktsioonide komitee on kandnud loetellu vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktile 11. Nimetatud määruse alusel on neil laevadel keelatud muu hulgas laadida, transportida või lossida Liibüast pärit toornaftat ja siseneda liidu territooriumil asuvatesse sadamatesse.

(2)

ÜRO Julgeoleknõukogu komitee uuendas ja muutis 20. oktoobril 2017 laeva Capricorn kannet selliste laevade loetelus, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Seepärast tuleks määruse (EL) 2016/44 V lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/29

(1)

Direktiivi 2011/65/EL kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmed ei sisaldaks kaadmiumi.

(2)

Direktiivi 2011/65/EL III lisa punktis 39 on lubatud erand kuni 1. juulini 2014 seoses kaadmiumi kasutamisega värvust muutvates valgusdioodides, mis on ette nähtud kasutamiseks valgustus- ja kuvamisseadmetes. Komisjon sai taotluse kõnealuse erandi kehtivusaja pikendamiseks enne 1. jaanuari 2013 vastavalt direktiivi 2011/65/EL artikli 5 lõikele 5.

(3)

Värvust muutvatel valgusdioodidel, milles kasutatakse kvanttäppe, on eeliseid võrreldes varasemate tehniliste lahendustega energiatõhususe ja värvuste kuvamisvõime osas. Kaadmiumi sisaldavate kvanttäppide kasutamine kuvamissüsteemides avaldab tänu väiksemale energiatarbele soodsat mõju praeguste muude tehniliste lahendustega võrreldes. Kuvamissüsteemides kasutatavate kaadmiumi sisaldavate kvanttäppide asendamisel tekkiv kahjulik kogumõju keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele on tõenäoliselt suurem kui sellest tulenev keskkonna-, tervise- või tarbijaohutusalane kasu kokku.

(4)

Kaadmiumseleniidi kasutamisele sagedust muutvates kaadmiumipõhistes pooljuht-nanokristallidest kvanttäppidega kuvamisseadmetes võiks teha erandi kaheks aastaks pärast delegeeritud direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Erandi nii lühikesel kehtivusajal ei ole tõenäoliselt pärssivat mõju innovatsioonile ja kaadmiumita alternatiivide väljatöötamisele.

(5)

Kaadmiumil põhinevate kvanttäppidega valgusdioode veel turul saada ei ole, ka ei ole selgelt mõõdetavad nende võimalikud eelised olemasolevate tehniliste lahendustega võrreldes, seega ei ole õigustatud erandi pikendamine valgustitega seotud taotluste puhul.

(6)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/65/EL III lisa vastavalt muuta,

31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/32

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee uuendas ja muutis 20. oktoobril 2017 selliste üksuste loetelu, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 V lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/34