Euroopa Liidu L 174/2017

7.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 174/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1221,

22. juuni 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 kütuseaurude kindlaksmääramise meetodi (4. tüüpi katse) osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt peavad uued kergveokid vastama teatavatele heite ja sealhulgas kütuseaurude piirnormidele. Selle määruse täpsed tehnilised rakendussätted võeti vastu komisjoni määrusega (EÜ) nr 692/2008 (2).

(2)

Selleks et vaadata läbi praegune kütuseaurude kindlaksmääramise meetod ja töötada välja uus meetod, asutas komisjon 2011. aasta märtsis kõiki sidusrühmi esindava töörühma, kes arutas peamiselt filtrite tühjendamise strateegiat, etanooli mõju filtri töömahule, töökindlusele ja kütuse läbilaskvusele ning tankimisel eralduvatele heidetele.

(3)

Töörühma töö põhines mitmel elemendil, mis on esitatud komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud kahes aruandes „Estimating the Costs and Benefits of Introducing a new European Evaporative Emissions Test Procedure“ ja „Review of the European Test Procedure for Evaporative Emissions: Main Issues and Proposed Solutions“.

(4)

Töörühma analüüs osutas mitmele puudusele, mis vähendavad kütuseaurude kontrollimise tõhusust ja mis tuleb kõrvaldada, et tagada keskkonnakaitse rahuldav tase. Seepärast on asjakohane võtta praeguse tüübikinnitusmenetluse raames kasutusele kaks uut menetlust, mis hõlmavad söefiltri vanandamist ja kütusemahuti läbilaskvuse määratlemist praeguses tüübikinnitusmenetluses.

(5)	Etanooli lisamine Euroopas bensiinile, eriti kui etanooli lisatakse 10 % mahust, mõjutab kütuse aururõhku. Seepärast tuleks katsetamisel kasutada etalonkütust E10, sest see esindab paremini liidus praegu kasutatavat kütust.

(6)	Liidus müüakse endiselt ühekihilisi plastikpaake ja eelduste kohaselt on neil kuni 2030. aastani Euroopa autopargis oluline osa. Sellised paagid lasevad etanooli läbi, mis eraldub seega keskkonda. Selle mõju arvestamiseks on seepärast vaja erimenetlust etanooli läbilaskvuse mõõtmiseks.

(7)	Rootsi maanteeameti ja TUV Nordi tehtud uuringutest ilmnes, et etanooli lisamine mõjutab söefiltrite töökindlust. Seepärast tuleks filtri vanandamiseks lisada uus menetlus. SHED-katse käigus tuleks katsesõidukil kasutada vanandatud söefiltrit.

(8)	Liidu sõidukite puhul praegu kasutatavad filtrite tühjendamise strateegiad ei ole piisavad, eriti linnasõidu puhul, ja see võib suurendada tühjendamisel eralduvaid heiteid. Seepärast vaadati läbi enne SHED-katset tehtav katsesõit ja leiti, et ööpäevane katse tuleks pikendada 48 tunnini.

(9)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 692/2008 vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 692/2008 muudatused

Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt.

Artiklile 2 lisatakse punktid 45–48:

„45. „kütusemahuti“– kütust mahutavad seadmed, mis koosnevad kütusepaagist, kütuse täiteavast, kütuse täiteava korgist ja kütusepumbast;

46. „läbilaskvustegur“– süsivesinike heited, mis näitavad kütusemahuti läbilaskvust;

47. „ühekihiline paak“– kütusepaak, mis on valmistatud ühest materjalikihist;

48. „mitmekihiline paak“– kütusepaak, mis on valmistatud vähemalt kahest eri materjalikihist, millest üks ei lase süsivesinikke ja sealhulgas etanooli läbi.“

2)	Artikli 17 teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik: „VI lisa, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1221, (1) hakatakse kohaldama 1. septembrist 2019 kõigi nende uute sõidukite suhtes, mis registreeritakse kõnealusel kuupäeval või pärast seda. (1) ELT L 174, 7.7.2017, lk 3.“"

3)	VI lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

LISA

„

VI LISA

1. Sissejuhatus

1.1. Käesolevas lisas kirjeldatakse katse käiku 4. tüüpi katse puhul, mille abil määratakse süsivesinike heidet, mis eraldub ottomootoriga sõidukite kütusemahutitest aurumise teel.

2. Tehnilised nõuded

2.1. Sissejuhatus

Katse käik hõlmab kütuseauru katset ja kahte täiendavat katset, millest üks on ette nähtud söefiltri vanandamise jaoks (seda on kirjeldatud punktis 5.1), ning teine kütusemahuti läbilaskvuse jaoks (seda on kirjeldatud punktis 5.2).

Kütuseauru heite katse (joonis 1) on ette nähtud ööpäevaste temperatuuride kõikumise, parkimisel kuuma mootori seismajätmise ning linnasõidul eralduvate süsivesinikuaurude määramiseks.

2.2. Kütuseauru heite katse hõlmab:

a)	katsesõitu, sh linnasisest (esimene osa) ja linnavälist sõidutsüklit (teine osa), millele järgnevad kaks linnasisest (esimene osa) sõidutsüklit;

b)	kuuma mootori seismajätmisel eralduvate kütuseaurude kao määramist,

c)	ööpäevase kao määramist.

Katse koondtulemuse saamiseks liidetakse mootori seismajätmisel ja ööpäevase kao faasis tekkinud süsivesinike heite massid ja läbilaskvustegur.

3. Sõiduk ja kütus

3.1. Sõiduk

3.1.1. Sõiduk peab olema tehniliselt korras, sisse sõidetud ning selle läbisõidetud kilomeetrite arv enne katset peab olema vähemalt 3 000. Kütuseaurude heite määramisel registreeritakse tüübikinnituse menetluses kasutatava sõiduki läbisõit ja vanus. Kütuseaurude kontrollisüsteem peab kogu sissesõidu aja jooksul olema nõuetekohaselt ühendatud ja toiminud ning söefiltrit (söefiltreid) peab olema tavapäraselt kasutatud, ilma tavapäratu tühjendamise või täitmiseta. Ühendatakse punkti 5.1 kohaselt vanandatud söefilter (söefiltrid), nagu on kirjeldatud joonisel 1.

3.2. Kütus

3.2.1. Kasutatakse määruse (EÜ) nr 692/2008 IX lisas märgitud I tüübi katse etalonkütust E10. Käesolevas määruses tähendab etalonkütus E10 I tüübi katse etalonkütust, v.a filtri vanandamise puhul, nagu on osutatud punktis 5.1.

4. Kütuseaurude katseseadmed

4.1. Veojõustend

Veojõustend peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a. lisa liites 1 ettenähtud nõuetele.

4.2. Kütuseaurude mõõtmise ruum

Kütuseaurude mõõtmise ruum peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.2 ettenähtud nõuetele.

Joonis 1

Kütuseaurude määramine

3 000 km pikkune sissesõiduperiood (ilma liigse tühjendamise/täitmiseta)

Vanandatud filtri(te) kasutamine

Sõiduki aurupesu (vajaduse korral)

Muude saasteallikate kui kütuseaurude mõju vähendamine või kõrvaldamine (kui on kokku lepitud)

Märkused:

1.	Kütuseaurude kontrollimisega seotud sõidukitüüpkonnad, nagu on esitatud I lisa punktis 3.2.

2.	Väljalasketoru heidet võib mõõta I tüübi katsesõidu käigus, kuid saadud tulemusi ei kasutata õiguslikel eesmärkidel. Seadusjärgne väljalasketorust eralduvate heitgaaside mõõtmise katse tehakse eraldi.

4.3. Analüüsisüsteemid

Analüütilised süsteemid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.3 ettenähtud nõuetele.

4.4. Temperatuuri registreerimine

Temperatuuri registreerimine peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.5 ettenähtud nõuetele.

4.5. Rõhu registreerimine

Rõhu registreerimine peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.6 ettenähtud nõuetele.

4.6. Ventilaatorid

Ventilaatorid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.7 ettenähtud nõuetele.

4.7. Gaasid

Gaasid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.8 ettenähtud nõuetele.

4.8. Lisaseadmed

Lisaseadmed peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.9 ettenähtud nõuetele.

5. Katse käik

5.1. Filtri(te) vanandamine katsestendil

Enne kuuma mootori seismajätmise ja ööpäevase kao faasi alustamist tuleb filtrit (filtreid) vanandada vastavalt joonisel 2 kirjeldatud korrale.

Joonis 2

Filtri vanandamine katsestendil

5.1.1. Temperatuuri reguleerimise katse

Filter/filtrid läbivad vastavas temperatuurikambris katsetsüklid temperatuuril – 15 °C kuni 60 °C; – 15 °C ja 60 °C juures on 30 minuti pikkune stabiliseerimise periood. Iga tsükkel kestab 210 minutit, vt joonis 3. Temperatuurimuut peab olema võimalikult lähedal 1 °C/min. Sundõhuvool ei tohi filtrit/filtreid läbida.

Katsetsüklit korratakse järjest 50 korda. Kokku kestab see 175 tundi.

Joonis 3

Temperatuuri reguleerimise tsükkel

5.1.2. Filtri vibreerimise reguleerimise katse

Pärast temperatuuriga vanandamist raputatakse filtrit/filtreid vertikaalteljel kiirendusega Grmsi (1) > 1,5 m/s2 ja sagedusel 30 ± 10 Hz, filter/filtrid paigaldatakse nii, nagu on nende asend sõidukil. Katse kestab 12 tundi.

5.1.3. Filtri kütuse vanandamise katse

5.1.3.1. Kütuse vanandamine 300 tsükli jaoks.

5.1.3.1.1. Pärast temperatuuri reguleerimise katset ja vibratsioonikatset vanandatakse filtrit/filtreid punkti 5.1.3.1.1.1 kohase I tüübi katse jaoks kasutatava müügiloleva kütuse E10 ning lämmastiku või õhu seguga, mille kütuseauru maht on 50 ± 15 protsenti. Kütuseauruga täitmise kiirus peab olema vahemikus 60 ± 20 g/h.

Filter/filtrid täidetakse vastava murdepunktini. Siinkohal määratletakse murdepunkti kui punkti, milles eralduvate süsivesinike summaarne kogus on võrdne kahe grammiga. Alternatiivina loetakse täitmine lõpetatuks, kui vastav kontsentratsioonitase tõmbeava juures jõuab 3 000 ppm.

5.1.3.1.1.1. Selles katses kasutatav müügilolev kütus E10 peab vastama samadele nõuetele nagu etalonkütus E10 järgmiste näitajate osas:

—	tihedus 15 °C juures

—	aururõhk (DVPE)

—	destillatsioon (üksnes aurud)

—	süsivesinike analüüs (üksnes olefiinid, aromaatsed süsivesinikud, benseen)

—	hapnikusisaldus

—	etanoolisisaldus

5.1.3.1.2. Filtreid tuleb tühjendada vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.3.8.ettenähtud korrale. Standardtingimused on 273,2 K ja 101,33 kPa.

Filtrid tuleb tühjendada 5 minuti kuni 1 tunni jooksul pärast täitmist.

5.1.3.1.3. Punktides 5.1.3.1.1 ja 5.1.3.1.2 kirjeldatud samme korratakse 50 korda, seejärel mõõdetakse butaani töömahtu (BWC), mis näitab aktiivsöefiltri võimet absorbeerida ja desorbeerida butaani kuivast õhust teatavatel tingimustel, 5 butaanitsüklis, nagu on kirjeldatud punktis 5.1.3.1.4. Kütuseauruga vanandatakse 300 tsükli jooksul. Pärast 300 tsüklit mõõdetakse butaani töömahtu 5 butaanitsüklis, nagu on osutatud punktis 5.1.3.1.4.

5.1.3.1.4. Pärast 50 ja 300 kütusega vanandamise tsüklit mõõdetakse butaani töömahtu. Selle mõõtmise jaoks täidetakse filter vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.1.6.3 kuni murdepunktini. Butaani töömaht registreeritakse.

Filtrit/filtreid tuleb tühjendada vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.3.8 ettenähtud korrale.

Filtrid tuleb tühjendada 5 minuti kuni 1 tunni jooksul pärast täitmist.

Butaaniga täitmist korratakse 5 korda. Butaani töömaht registreeritakse iga kord pärast butaaniga täitmist. BWC50 arvutatakse 5 butaaniga täitmise korra keskmisena ja registreeritakse.

Kokku vanandatakse filtrit/filtreid 300 kütusetsükliga + 10 butaanitsükliga ja loetakse stabiliseerituks.

5.1.3.2. Kui filtri(d) annavad tarnijad, teavitavad tootjad eelnevalt tüübikinnitusasutusi, et nad saaksid jälgida mis tahes vanandamisetapi osa tarnija ruumides.

5.1.3.3. Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

—	aktiivsöe liik;

—	täitmise kiirus;

—	kütuse spetsifikatsioon;

—	BWC mõõtmistulemused.

5.2. Kütusemahuti läbilaskvusteguri määramine (joonis 4).

Joonis 4

Läbilaskvusteguri kindlakstegemine

Valitakse tooteperet esindav kütusemahuti ja see paigaldatakse stendile, siis jäetakse mahuti etalonkütusega E10 seisma 20 nädalaks temperatuuril 40 °C ± 2 °C. Kütusemahuti asend stendil peab sarnanema selle asendiga sõidukil.

5.2.1. Paak täidetakse värske etalonkütusega E10 temperatuuril 18 °C ± 8 °C. Paak täidetakse 40 % ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust. Siis pannakse stend koos kütusemahutiga kolmeks nädalaks eraldi turvalisse ruumi kontrollitud temperatuuril 40 °C ± 2 °C.

5.2.2. Kolmanda nädala lõpus paak tühjendatakse ja täidetakse 40 % ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust värske etalonkütusega E10 temperatuuril 18 °C ± 8 °C.

6 kuni 36 tunni jooksul (viimased 6 tundi temperatuuril 20 °C ± 2 °C) pannakse stend koos kütusemahutiga VT-SHED kambrisse ja viiakse läbi 24 tundi kestev ööpäevane katse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.7 ettenähtud korrale. Kütusemahuti tühjendatakse VT-SHED kambrist väljaspool, et paagi tühjendamisel tekkivat heidet ei arvestataks kütuse läbilaskvusena. Mõõdetakse süsivesinike heide ja väärtus registreeritakse näitajana HC3 W.

5.2.3. Siis pannakse stend koos kütusemahutiga 17 nädalaks eraldi turvalisse ruumi kontrollitud temperatuuril 40 °C ± 2 °C.

5.2.4. 17. nädala lõpus paak tühjendatakse ja täidetakse 40 % ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust värske etalonkütusega temperatuuril 18 °C ± 8 °C.

5.2.5. Läbilaskvustegur on HC20 W ja HC3 W vahe (g ööpäevas) (kolme tüvenumbriga).

5.2.6. Kui läbilaskvusteguri määravad tarnijad, teavitavad tootjad eelnevalt tüübikinnitusasutusi, et nad saaksid jälgida kontrolli tarnija ruumides.

5.2.7. Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)	katsetatud kütusemahuti täielik kirjeldus, sh teave katsetatud paagi tüübi kohta, kas see koosneb ühest või mitmest kihist ja milliseid materjale paagi ja kütusemahuti muude osade valmistamiseks on kasutatud;

b)	nädalased keskmised temperatuurid, mille juures vanandamine toimus;

c)	HC 3. nädalal (HC3 W);

d)	HC 20. nädalal (HC20 W);

e)	saadud läbipaistvustegur (PF).

5.2.8. Erandina eespool esitatud punktidest 5.2.1–5.2.7 võivad mitmekihilisi paake kasutavad tootjad kasutada eespool osutatud täieliku mõõtmiskorra asemel järgmist etteantud läbipaistvustegurit (APF):

mitmekihilise paagi APF = 120 mg/24h

5.2.8.1. Kui tootja otsustab kasutada etteantud läbilaskvustegureid, esitab tootja tüübikinnitusasutusele deklaratsiooni, kus on selgelt märgitud paagi tüüp, ning deklaratsiooni kasutatud materjalide tüübi kohta.

5.3. Kuuma mootori seismajätmise ja ööpäevase kao mõõtmisjärjekord

Sõiduk valmistatakse ette vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktidele 5.1.1 ja 5.1.2. Tootja taotlusel ja vastutava ametiasutuse heakskiidul võidakse enne katset kõrvaldada muud saasteallikad kui kütuseaurud või neid võidakse vähendada (nt rehvi või sõiduki sooda või puhastusvedeliku eemaldamine).

5.3.1. Seismajätmine

Sõiduk pargitakse vähemalt 12 tunniks ja kõige rohkem 36 tunniks seismajätmisalale. Selle perioodi lõpuks peavad mootoriõli ja jahuti temperatuurid olema jõudnud antud ala temperatuurini või ± 3 °C sellest.

5.3.2. Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine

Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine toimub vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.7 ettenähtud korrale.

5.3.3. Ettevalmistav sõit

Ühe tunni jooksul alates kütusepaagi tühjendamisest ja täitmisest pannakse sõiduk veojõustendile ja läbitakse tüübi I katse sõidutsüklite esimene osa üks kord ja teine osa kaks korda vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a. lisale.

Selle toimingu jooksul ei võeta väljalasketoru heite proove.

5.3.4. Seismajätmine

Viie minuti jooksul pärast ettevalmistavat sõitu sõiduk pargitakse vähemalt 12 tunniks ja mitte rohkem kui 36 tunniks seismajätmisalale. Selle perioodi lõpuks peavad mootoriõli ja jahuti temperatuurid olema jõudnud antud ala temperatuurini või ± 3 °C sellest.

5.3.5. Filtri murdepunkt

Punktis 5.1 kirjeldatud järjekorras vanandatud filter/filtrid täidetakse murdepunktini vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.4 ettenähtud korrale.

5.3.6. Katse dünamomeetril

5.3.6.1. Ühe tunni jooksul alates filtri täitmisest pannakse sõiduk veojõustendile ja läbitakse tüübi I katse sõidutsüklite esimene osa üks kord ja teine osa üks kord vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a. lisale. Seejärel lülitatakse mootor välja. Selle toimingu ajal võib väljalasketoru heite proove võtta, kuid selle tulemusi ei tohi kasutada heitega seotud tüübikinnituseks.

5.3.6.2. Kahe minuti jooksul pärast punktis 5.3.6.1 määratletud I tüübi katsesõidu lõpuleviimist tehakse sõidukiga täiendav eelkonditsioneerimissõit, mis koosneb kahest I tüübi katsetsüklist (kuumkäivitusega). Seejärel lülitatakse mootor uuesti välja. Selle toimingu jooksul ei ole tarvis võtta väljalasketoru heite proove.

5.3.7. Kuuma mootori seismajätmine

Pärast katset dünamomeetril tehakse kuuma mootori seismajätmisel eralduvate kütuseaurude katse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.5. Kuuma mootori seismajätmise kadu arvutatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 6 ja see registreeritakse näitajana MHS.

5.3.8. Seismajätmine

Pärast kuuma mootori seismajätmisel eralduvate kütuseaurude katset jäetakse mootor seisma vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.6.

5.3.9. Ööpäevane katse

5.3.9.1. Peale mootori seismajätmist mõõdetakse ööpäevane kadu 24 tunni jooksul vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.7. Heide arvutatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 6. Saadud väärtus registreeritakse näitajana MD1.

5.3.9.2. Pärast esimest 24 tunni pikkust ööpäevast katset mõõdetakse ööpäevane kadu 24 tunni jooksul vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.7. Heide arvutatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 6. Saadud väärtus registreeritakse näitajana MD2.

5.3.10. Arvutamine

Summa MHS + MD1 + MD2 + 2PF peab olema väiksem kui määruse (EÜ) nr 715/2007 1. lisa tabelis 3 esitatud piirnorm.

5.3.11. Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	seismajätmisperioodide kirjeldus, sh aeg ja keskmised temperatuurid;

b)	kasutatud vanandatud filtrite kirjeldus ja viide täpsele vanandamisaruandele;

c)	keskmine temperatuur kuuma mootori seismajätmise katse ajal;

d)	kuuma mootori seismajätmise katse käigus saadud mõõtmistulemused, HSL;

e)	esimese ööpäevase katse käigus saadud mõõtmistulemus DL1. päev;

f)	teise ööpäevase katse käigus saadud mõõtmistulemus DL2. päev;

g)	kütuseaurude katse lõpptulemus, arvutatud „MHS + MD1 + MD2 + 2PF.“

“

(1)

Grms : vibratsiooni signaali ruutkeskmise (rms) arvutamiseks võetakse ruut signaali väärtusest igas punktis, leitakse ruutude keskmine väärtus ja võetakse keskmisest ruutjuur. Nii saadud väärtus on suuruse Grms ruutkeskmine väärtus.

7.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 174/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1224,

6. juuli 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) V lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ainet 2-metüül-2H-isotiasool-3-oon, millele kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelises nomenklatuuris (INCI) on määratud nimetus Methylisothiazolinone, CASi number 2682-20-4, on praegu lubatud kasutada mahapestavates kosmeetikatoodetes kontsentratsioonis 0,01 massiprotsenti (100 ppm) vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kandele 57.

(2)

15. detsembril 2015 võttis tarbijaohutuse komitee vastu arvamuse aine Methylisothiazolinone ohutuse kohta (2). Tarbijaohutuse komitee jõudis järeldusele, et mahapestavates kosmeetikatoodetes on aine Methylisothiazolinone sisaldus kontsentratsioonis kuni 0,0015 % (15 ppm) tarbijatele kontaktallergia esilekutsumise seisukohast ohutu.

(3)	Tarbijaohutuse komitee arvamusele tuginedes on oluline leida lahendus ainest Methylisothiazolinone põhjustatud allergiate sagenemisele ja seega tuleks selle kasutamist mittemahapestavates kosmeetikatoodetes rohkem piirata.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1223/2009 vastavalt muuta.

(5)	Tööstusharule tuleks tagada mõistlik aeg, et teha toodete koostises vajalikud muudatused nõuetele vastavate toodete turulelaskmiseks ja nõuetele mittevastavate toodete turult kõrvaldamiseks.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Alates 27. jaanuarist 2018 lastakse liidu turule ainult käesoleva määruse nõuetele vastavad kosmeetikatooted.

Alates 27. aprillist 2018 tehakse liidu turul kättesaadavaks ainult käesoleva määruse nõuetele vastavad kosmeetikatooted.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuli 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2) SCCS/1557/15 (III esildis).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kanne 57 asendatakse järgmisega:

Viitenumber	Aine määratlus				Tingimused			Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus
Viitenumber	Keemiline nimetus/INN	Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus	CASi number	EÜ number	Toote liik, kehaosa	Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes	Muud
a	b	c	d	e	f	g	h	i
„57	2-metüül-2H-isotiasool-3-oon	Methylisothiazolinone (*1)	2682-20-4	220-239-6	Mahapestavad tooted	0,0015 %

(*1) Aine Methylisothiazolinone kasutamist on reguleeritud ka V lisa kandega 39, kus käsitletakse selle kasutamist segus ainega Methylchloroisothiazolinone. Need kaks kannet välistavad teineteist: ainete Methylchloroisothiazolinone (ja) Methylisothiazolinone segu ja ainult aine Methylisothiazolinone kasutamine koos ühes ja samas tootes ei ole lubatud.“

7.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 174/19

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1225,

16. juuni 2017,

millega tühistatakse otsus 2010/288/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Portugalis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

2. detsembril 2009 otsustas nõukogu komisjoni soovituse põhjal otsusega 2010/288/EL (1) aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt, et Portugalil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et 2009. aastaks ette nähtud valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 5,9 % SKPst, mis ületab asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. Valitsemissektori koguvõlaks (mis oli olnud üle aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst alates 2005. aastast) ennustati 2009. aastal 74,5 % SKPst.

(2)

2. detsembril 2009. aastal esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal aluslepingu artikli 126 lõike 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt Portugalile soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2013. aastaks. Nõukogu kehtestas tõhusate meetmete võtmise tähtpäevaks 2. juuni 2010.

(3)

Vastuseks Portugali ametiasutuste taotlusele saada rahalist abi liidult, vääringuna eurot kasutavatelt liikmesriikidelt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) otsustas nõukogu anda Portugalile rahalist abi (3). 17. mail 2011 kirjutasid komisjon ja Portugali ametiasutused alla konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile. Sestsaadik on nõukogu esitanud asutamislepingu artikli 126 lõike 7 alusel Portugalile kaks uut soovitust (9. oktoobril 2012 ja 21. juunil 2013), millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega vastavalt 2014. ja 2015. aastani. Mõlemas soovituses leidis nõukogu, et Portugal on rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid et on toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on olulised negatiivsed tagajärjed riigi rahandusele. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (4) artikli 10 lõike 2 punktiga a vabastati Portugal eraldi aruandluskohustusest ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ja ta esitas aruanded oma makromajandusliku kohandamisprogrammi raames (5).

(4)

12. juulil 2016 otsustas nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 8, et Portugal ei ole vastuseks nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid. 8. augustil 2016 võttis nõukogu aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt vastu otsuse, millega teatati Portugalile, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, ning ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise uueks tähtajaks seati 2016. aasta. Nõukogu kehtestas tõhusate meetmete võtmise tähtpäevaks 15. oktoobri 2016.

(5)	16. novembril 2016 jõudis komisjon järeldusele, et Portugal on aluslepingu artikli 126 lõike 9 alusel kooskõlas nõukogu 8. augusti 2016. aasta otsusega võtnud tõhusaid meetmeid.

(6)

Vastavalt aluslepingutele lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli artiklile 4 esitab komisjon statistilised andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Nimetatud protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (6) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit) statistilised andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud sellega seotud muutujad.

(7)

Esitatud statistiliste andmete põhjal peab nõukogu tegema otsuse tunnistada kehtetuks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tunnistada kehtetuks üksnes siis, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst (7).

(8)

Lähtudes andmetest, mille komisjon (Eurostat) esitas määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 14 kohaselt pärast Portugali poolt aprillis 2017 esitatud teatist, lähenemisprogrammist aastateks 2017–2021 ja komisjoni 2017. aasta kevadprognoosist, on põhjendatud järgmised järeldused.

—

Olles 2015. aastal jõudnud 4,4 %-ni SKPst (3,1 % SKPst, kui ühekordsed meetmed maha arvata), vähenes valitsemissektori eelarvepuudujääk 2016. aastal 2,0 %-ni SKPst (2,3 % SKPst, kui ühekordsed meetmed maha arvata). Kui võrrelda 2016. aastaks seatud eelarve-eesmärkidega, tulenes eelarvepuudujäägi vähenemine 2016. aastal peamiselt jooksvate kulude kontrolli all hoidmisest (– 0,9 % SKPst), eelkõige vahetarbimise osas, ja ettenähtust väiksematest kapitalimahutustest (– 0,5 % SKPst), mis enam kui korvas nii maksutulude kui ka maksuväliste tulude alalaekumise (1,1 % SKPst).

—

Portugali valitsuse poolt 28. aprillil 2017 esitatud 2017.–2021. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt on 2017. aastal kavas eelarvepuudujäägi vähenemine 1,5 %-ni SKPst ja 2018. aastal 1,0 %-ni SKPst. Komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk 2017. aastal 1,8 % SKPst ja 2018. aastal 1,9 % SKPst ning jääb seega prognoosiperioodil allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Nendes prognoosides ei arvestata pangatoetusmeetmete võimalikku puudujääki suurendavat mõju, kuivõrd need meetmed ei tohiks ohustada eelarvepuudujäägi jätkusuutlikku vähendamist.

—	Struktuurne eelarvepositsioon (st majandustsükliga kohandatud valitsemissektori eelarvepositsioon ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) paranes 2016. aastal 0,3 % võrra SKPst.

—

Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis oli 2015. aastal 129 %, kasvas 2016. aastal 130,4 %-le, tingituna võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelisest erinevusest, millel oli võlataset suurendav mõju. Komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks võlasuhe esmaste eelarveülejääkide tulemusena kahanema 2017. aastal 128,5 %-ni ja 2018. aastal 126,2 %-ni.

(9)	Kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud.

(10)	Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Portugalis kõrvaldatud ja seega tuleks otsus 2010/288/EL kehtetuks tunnistada.

(11)

Alates 2017. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnevast aastast kohaldatakse Portugali suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning Portugal peaks liikuma sobival kiirusel keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, muu hulgas järgides kulueesmärki, ja täitma võlakriteeriumi vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 1a,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldise hinnangu kohaselt on ülemäärane eelarvepuudujääk Portugalis kõrvaldatud.

Artikkel 2

Otsus 2010/288/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Luxembourg, 16. juuni 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SCICLUNA

(1) Nõukogu 2. detsembri 2009. aasta otsus 2010/288/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Portugalis (ELT L 125, 21.5.2010, lk 44).

(2) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(3) Nõukogu 17. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(5) Kõik ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlustega seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-and-fiscal-policy-coordination/eu-economic-governance-monitoring-prevention-correction/stability-and-growth-pact/corrective-arm-excessive-deficit-procedure/excessive-deficit-procedures-overview_en

(6) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).

(7) Kooskõlas majandus- ja rahanduskomitee 5 juulil 2016 avaldatud dokumendiga„Specifications on the implementation of the Stability and Growth Pact and Guidelines on the format and content of Stability and Convergence Programmes“ („Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta“), avaldatud aadressil: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf.

7.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 174/22

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1226,

30. juuni 2017,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2016/544, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (2015/1411)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

16. juulil 2015 kutsus Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogu komisjoni üles leppima koostöös Euroopa Keskpanga, ESMi, Kreeka ametiasutuste ja vajaduse korral Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kokku Kreeka makromajanduslikus kohandamisprogrammis, mis hõlmab laenu andmist. Programm koostati määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt. 11. augustil 2015 jõudsid kõnealused institutsioonid Kreeka valitsusega tehnilisel tasandil kokkuleppele makromajanduslikus kohandamisprogrammis („programm“). Komisjoni ettepaneku alusel võttis nõukogu programmi vastu nõukogu rakendusotsusena (2).

(2)	Pärast kõnealuse lepingu sõlmimist võttis Kreeka vastu põhjaliku poliitikameetmete paketi, mis tuli rakendada ESMi kolmeaastase makromajandusliku kohandamisprogrammi jooksul alates 2015. aasta kolmandast kvartalist kuni 2018. aasta kolmanda kvartalini.

(3)

Konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas 19. augusti 2015. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis („vastastikuse mõistmise memorandum“) ette nähtud laiaulatusliku poliitikameetmete paketi eesmärk on taastada finantsturgude usaldus, kindel makromajanduslik tasakaal ja jätkusuutlik majanduskasv. See tugineb neljale sambale: eelarve jätkusuutlikkuse taastamine, finantsstabiilsuse tagamine, konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamine ning riigi- ja avaliku halduse ajakohastamine.

(4)

Pärast programmi esimest läbivaatamist, Eurorühma 25. mai 2016. aasta avaldust, komisjoni ja EKP positiivset hinnangut programmi rakendamise kohta ning ESMi heakskiitu allkirjastasid Kreeka ja komisjon ESMi nimel 16. juunil 2016 täiendava vastastikuse mõistmise memorandumi. Täiendava vastastikuse mõistmise memorandumiga ajakohastatakse vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitikatingimusi, et võtta arvesse programmi rakendamisel tehtud edusamme.

(5)

Ka eurorühm käsitles 25. mai 2016. aasta kohtumisel Kreeka võla jätkusuutlikkuse küsimust. Lepiti kokku võlameetmete pakett, mida rakendatakse järk-järgult ja vastavalt vajadusele, et saavutada kokku lepitud brutorahastamisvajaduse sihttase. Eurorühm leppis kokku, et esimene meetmepakett rakendatakse lühiajaliselt, st pärast esimest läbivaatamist kuni programmi lõpuni. ESMi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi juhatajate nõukogud võtsid 23. jaanuaril 2017 vastu eeskirjad seoses Kreeka teatavate lühiajaliste võlaleevendusmeetmetega, mille rakendamine on alanud. Ka Eurorühm kinnitas 25. mail 2016, et pärast programmi edukat rakendamist 2018. aasta keskpaigaks eeldab eurorühm võimaliku teise meetmepaketi rakendamist, kui seda on vaja kokku lepitud võla jätkusuutlikkuse sihttaseme saavutamiseks.

(6)

25. mail 2016 tervitas eurorühm IMFi juhatuse kavatsust soovitada IMFi direktorite nõukogul kiita heaks Kreeka suhtes kohaldatav rahastamiskord. Eurorühm kinnitas seda seisukohta 5. detsembril 2016 ja rõhutas ka vajadust leppida kõigi institutsioonide ja Kreeka vahel kokku ühised tingimused. Samuti kutsus eurorühm 5. detsembril 2016 Kreekat ja institutsioone üles kiiresti jätkama läbirääkimisi, et jõuda talituste tasandil kokkuleppele (nii kiiresti kui võimalik, tuginedes sellistele ühistele tingimustele), ja volitas eurorühma töörühma kõnealust talituste tasandil saavutatud kokkulepet hindama. Kõnealused tingimused hõlmavad ettevalmistatud eelarvemeetmete paketi vastuvõtmist, et tagada esmane eelarveülejääk 3,5 % SKPst keskpika perioodi jooksul.

(7)

Kreeka majandus on näidanud tugevat vastupanuvõimet suure ebakindluse ja kapitalikontrolli tingimustes ning tema SKP vähenes 2015. aastal ainult 0,2 %. 2016. aastal Kreeka majandus püsis paigal, kuna eratarbimise tärkava kasvu mõju nullis nii avaliku sektori tarbimise kui ka netoekspordi vähenemine. Komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks Kreeka majandus parema majanduskonjunktuuri toel, mis toetab investeeringuid ja tarbimist, kasvama 2017. aastal 2,1 % ja 2018. aastal 2,5 %.

(8)

Selle prognoosi kohaselt on võla suhe SKPsse 2016. aastal 179,0 %, 2017. aastal 178,8 %, 2018. aastal 174,6 % ja 2019. aastal 165,2 %. Seega hakkaks võla suhe SKPsse alates 2017. aastast vähenema. Kreeka esmane eelarveülejääk oli 2015. aastal 0,5 % SKPst ja 2016. aastal 4,2 % SKPst, mis on parem programmis kavandatud näitajast (vastavalt – 0,25 % ja 0,5 % SKPst). Kreeka ametiasutused peavad järgima eelarvekava, mille kohaselt on esmase eelarveülejäägi eesmärk 2017. aastal 1,75 % SKPst ning alates 2018. aastast ja keskpikas perspektiivis 3,5 % SKPst. Eelarve-eesmärkide suundumus on kooskõlas oma ajaloo sügavaimast majanduslangusest taastuva Kreeka majanduse prognoositava kasvumääraga.

(9)

Komisjoni talituste ajakohastatud prognoosi ja komisjoni poolt koostöös EKPga ja asjakohasel juhul IMFiga tehtud teise läbivaatamise tulemuste põhjal tuleks olemasolevat programmi ajakohastada, et võtta arvesse reforme, mida Kreeka ametiasutused on 2017. aasta esimese kvartali lõpuks ellu viinud. Selle põhjal peaksid ajakohastatud tingimused kajastama poliitikameetmeid, mida on vaja programmi edukaks rakendamiseks tulevikus, eesmärgiga tagada Kreeka majanduse naasmine jätkusuutliku kasvu juurde. Seepärast on asjakohane muuta nõukogu rakendusotsust (EL) 2016/544.

(10)

Mis tahes vormis finantsabi, mida Kreeka on saanud selleks, et aidata kaasa poliitika rakendamisele tema programmi raames, peaks olema kooskõlas liidu õiguslike nõudmiste ja poliitikaga, eelkõige liidu majanduse juhtimise raamistikuga ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta“). Kuivõrd makromajanduslikus kohandamisprogrammis ette nähtud meetmed piiravad hartaga ette nähtud õiguste ja vabaduste teostamist, on kõnealused piirangud kooskõlas põhiõiguste harta artikli 52 lõikega 1. Sekkumine finantsasutuste toetuseks peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega. Komisjon peaks tagama, et meetmed, mis on ette nähtud vastastikuse mõistmise memorandumis Euroopa stabiilsusmehhanismist taotletud finantsabi kontekstis, on käesoleva otsusega täielikult kooskõlas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2016/544 artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1. Kreeka jätkab eelarve konsolideerimist, võttes kvaliteetseid ja püsivaid meetmeid ning minimeerides samal ajal kõnealuste meetmete mõju ebasoodsas olukorras olevatele inimestele. Kreeka ametiasutused kohustuvad tagama riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning saavutama keskpikas perspektiivis ulatusliku ja jätkusuutliku esmase ülejäägi, mille abil vähendatakse pidevalt valitsemissektori võla suhet SKPsse. Kreeka peab järgima eelarvekava, mille kohaselt on esmase eelarveülejäägi eesmärk 2017. aastal 1,75 % SKPst ning alates 2018. aastast ja keskpikas perspektiivis 3,5 % SKPst. Kreeka ametiasutused kohustuvad võtma täiendavaid struktuurseid meetmeid mahus 0,3 % SKPst 2018. aastaks, et tagada seatud esmase eelarveülejäägi eesmärkide täitmine. Esmase eelarveülejäägi eesmärkide täitmiseks võetavad meetmed, mis lepiti kokku teise läbivaatamise käigus, hõlmavad järgmist: sotsiaaltoetuste ühtlustamine ja maksukulutuste kaotamine Maailmapanga sotsiaalhoolekandesüsteemi läbivaatamise raames antud soovituste alusel; tervishoiukulutuste ratsionaliseerimine suletud eelarveraamistiku kohaldamisala laiendamise kaudu ja tagasinõudmise ülemmäärade vähendamine; turistide lühiajalise majutuse teenusele maksu kehtestamine ja teatavate tulemuslikkuse stiimulite ja toetuste ratsionaliseerimine avalikus sektoris.

2. Eelarve tasakaalustamise toetuseks kasvusõbralikuma ja jagamise seisukohast õiglasema poliitika suunas, tagades samas keskpika perioodi eelarve-eesmärkide täitmise, võtavad Kreeka ametiasutused järgmisi seadusandlikke meetmeid:

i)	võtavad vastu keskpika perioodi eelarvestrateegia aastateks 2018–2021 kooskõlas kokkulepitud keskpika perioodi eesmärkidega, mis tuleb saavutada ilma majanduskasvu pärssivate meetmeteta;

ii)	rakendavad pensionireformi, mis tagab kokkuhoiu 1 % SKPst aastas aastatel 2019–2022, ja üksikisiku tulumaksu reformi, mis tagab kokkuhoiu 1 % SKPst 2020., 2021. ja 2022. aastal;

iii)

võtavad vastu majanduskasvu soodustava maksupoliitika paketi, mis netomõju seisukohast vastab üksikisiku tulumaksu reformile; pakett hõlmab järgmist: i) üksikisiku tulumaksu määra ja solidaarsusmaksu vähendamine, mille mõju eelarvele on keskpika perioodi jooksul 0,8 % SKPst; ii) äriühingu tulumaksu määra vähendamine, mille mõju eelarvele on keskpika perioodi jooksul 0,1 % SKPst, ja iii) omandimaksu (ENFIA) vähendamine, mille mõju on 0,1 % SKPst;

iv)

võtavad vastu sihipärase kulumeetmete paketi, mis netomõju seisukohast vastab pensionireformile; pakett hõlmab järgmist: i) sihipäraste sotsiaaltoetuste (eluasemetoetus, lapsetoetus, koolilõunad, alusharidus ja lapsehoid / koolieelne haridus, majanduslikust olukorrast sõltuvalt tervisekindlustuse kaasmaksete vähendamine) kärpimine 0,7 % SKPst, ii) investeeringud kvaliteetsesse avalikku taristusse mahus 0,15 % SKPst ja iii) aktiivsed tööturumeetmed mahus 0,15 % SKPst;

rakendavad 2019. aastal üksikisiku tulumaksu meetmed, kui programmi lõpliku läbivaatamise käigus tehtava tulevikku suunatud hindamise põhjal on vaja meetmeid rakendada varem, et 2019. aastal saavutada kokku lepitud esmase eelarveülejäägi sihttase 3,5 % SKPst, mis tuleb saavutada ilma majanduskasvu pärssivate meetmeteta;

vi)

ekspansiivsete eelarvemeetmete paketti tuleb hakata rakendama 2019. aastal, sõltuvalt programmi lõpliku läbivaatamise tulemusest ja sellega seoses kokkuleppe saavutamisest, kusjuures järgitakse läbipaistvat protsessi ja rakendamise maht on kooskõlas sellega, kui palju Kreeka ületab institutsioonide prognooside kohaselt kokku lepitud keskpika perioodi eesmärke, et tagada nende eesmärkide saavutamine.

3. Kreeka ametiasutused viivad lõpule raamistiku, mida on vaja avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse täielikuks rakendamiseks ja tõhusaks toimimiseks. Nad võtavad täiendavaid meetmeid maksukuulekuse parandamiseks, sealhulgas õigusaktid elektrooniliste maksete edendamiseks ja hõlbustamiseks. Maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise tõhustamise meetmete eesmärk peab muu hulgas olema kohtu- ja maksuasutuste koostöö parandamine.

4. Kreeka ametiasutused võtavad meetmeid, et veelgi tugevdada eelarveprotsessi ja avaliku sektori finantsjuhtimist. Nad tagavad, et riiklikud õigusaktid on täielikult kooskõlas majandus- ja rahaliidu valitsustevahelise stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga (fiskaalkokkulepe). Samuti esitavad Kreeka ametiasutused keskpika perioodi tegevuskava, millega tagatakse, et maksed tehakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/7/EL (*1). Nad tugevdavad avaliku hanke raamistikku, sealhulgas keskse hankimise edendamise kaudu.

5. Kreeka ametiasutused rakendavad täielikult 2016. aasta põhjaliku pensionireformi uued õigussätted. Avaliku sektori tervishoiukulutuste ratsionaliseerimiseks võtavad Kreeka ametiasutused struktuurseid meetmeid, keskendudes tõhususe suurendamisele, sealhulgas suletud eelarve (tagasinõudmise ülemmäär), et katta kirjeid, mille suhtes varem tagasinõudmissätteid ei kohaldatud. Nad avaldavad ajakohastatud hinnastatistikat, et vähendada ravimite hindu, ajakohastavad ja avaldavad korrapäraselt positiivseid ja negatiivseid loetelusid ning võtavad täiendavaid meetmeid geneeriliste ravimite kasutamise edendamiseks.

6. Kreeka ametiasutused tagavad uue sotsiaalse solidaarsissetulekukava tõrgeteta kasutuselevõtu ja rakendamise. Nad käivitavad suure hoolekandesüsteemi reformi, tuginedes Maailmapanga esitatud sotsiaalhoolekandesüsteemi läbivaatamise asjaomastele soovitustele. Kõnealuse reformi eesmärk on sujundada süsteemi ja paremini võtta arvesse kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vajadusi, sealhulgas vahendite ümber suunamine uue sotsiaalse solidaarsissetulekukava rakendamise rahastamisesse.

7. Finantsstabiilsuse tagamiseks avaldavad Kreeka ametiasutused tegevuskava kapitalikontrolli leevendamiseks, vältides põhjendamatuid viivitusi ja seadmata ohtu finantsstabiilsust. Nad hindavad ja käsitlevad viivislaenude järelturu toimimise takistusi, millele juhiti tähelepanu seaduse nr 4354/2015 rakendamise läbivaatamist käsitlevas aruandes, et sujundada viivislaenude teenindajatele tegevusloa andmise korda. Kreeka ametiasutused kehtestavad viivislaenude kohtuvälise restruktureerimise kava ja tagavad selle sujuva rakendamise. Kava võimaldab võla restruktureerimise mehhanismi kasutada nii suurtel kui ka väikestel võlgnikel, kelle võlatase ületab miinimumkünnist, ja hõlmab mehhanismi kohaldamisalasse kõik võlaelemendid, sealhulgas era- ja avaliku sektori võlakohustused, kuid välja arvatud sotsiaalkindlustusmaksed ja kinnipeetavad maksud. Samuti ajakohastavad Kreeka ametiasutused ettevõtete maksejõuetuse raamistikku ja tagavad selle tõhusa rakendamise, keskendudes peamiselt pankrotihaldurite rollile. Kreeka ametiasutused vaatavad läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku, et viia see kooskõlla liidu parimate tavadega.

8. Majanduskasvu, konkurentsivõime ja investeeringute edendamiseks jätkavad Kreeka ametiasutused tooteturgude ulatuslike reformide ettevalmistamist ja elluviimist. Kõnealuste reformide sihiks on liidu parimad tavad. Reformid hõlmavad järgmist: OECD töövahendeid käsitlevate soovituste edasine rakendamine, et kõrvaldada konkurentsitakistused paljudes sektorites; investeerimislubade andmise korra lihtsustamine ja ettevõtluse alustamise halduskoormuse vähendamine; reguleeritud kutsealade täiendav liberaliseerimine; maakasutusraamistiku, sealhulgas ruumilise planeerimise ja katastri ajakohastamine ning meetmed vee- ja transpordisektori toimimise parandamiseks.

9. Tööturgude valdkonnas võtab Kreeka vastu õigusakti, milles sätestatakse, et 2011. aasta kollektiivläbirääkimiste reformi kestust pikendatakse kuni programmi lõpuni. Kreeka ametiasutused asendavad praeguse töölepingute kollektiivse ülesütlemise haldusraamistiku kuni kolmekuulise etteteatamise perioodi menetlusega, mis ei näe ette eelnevat heakskiitu, ja muudavad kollektiivset aktsiooni käsitlevaid õigusakte. Samuti võtavad Kreeka ametiasutused täiendavaid meetmeid, et võidelda deklareerimata töö vastu, tugevdada kutseharidust ja -koolitust ning rakendada kolmeaastane haridusalane tegevuskava.

10. Kreeka ametiasutused jätkavad energiaturgude ulatuslike reformide elluviimist, et viia energiaturud kooskõlla liidu õigusaktide ja poliitikameetmetega, muuta need kaasaegsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, vähendada monopoolsest seisundist tulenevat liigkasu ja ebatõhusust, edendada innovatsiooni, soodustada taastuvate energiaallikate ja gaasi laiemat kasutuselevõttu ning tagada kõigi nimetatud muutustega kaasneva kasu viimine tarbijateni. Selleks et viia elektriturul valitseva ettevõtja turuosa kokkulepitud sihttasemele, jätkavad Kreeka ametiasutused elektrioksjonite korraldamist ja panevad ette tingimusteta struktuurimeetmeid, et vähendada valitseva ettevõtja tootmisvõimsuse turuosa kooskõlas komisjoni asjaomaste otsustega, mida Üldkohus on kinnitanud (*2). Samuti jätkavad Kreeka ametiasutused protsessi, mille eesmärk on täielikult eraldada põhivõrguettevõtja omandisuhe turgu valitsevast ettevõtjast, jätkavad taastuvenergia stiimulite reformi rakendamist ja tagavad muude turureformide õigeaegse elluviimise. Gaasiturul peab praeguste reformide jätkuv rakendamine viima muu hulgas selleni, et kõigil tarbijatel on kavakohaselt 2018. aastaks tagatud täielik õigus vahetada tarnijat. Kreeka ametiasutused võtavad täiendavaid meetmeid, et kõrvaldada järelejäänud tõkked, mis takistavad tõhusat konkurentsi gaasi hulgi- ja jaeturul, edendada vastastikuseid ühendusi ja mitmekesistada tarneallikaid.

11. Kreeka ametiasutused jätkavad investeeringuid toetava ambitsioonika erastamisprogrammi ja erastamist toetavate poliitikameetmete rakendamist. Kreeka ametiasutused kohustuvad lihtsustama erastamisprotsessi ning viima lõpule kõik vajalikud valitsuse toimingud, et võimaldada kõigi pakkumuste edukat käsitlemist. Sellega seoses viivad Kreeka ametiasutused lõpule kõik Hellenic Republic Asset Development Fundi (edaspidi „HRADF“), institutsioonide ja Kreeka valitsuse vahel kvartalipõhiselt kokku lepitud vajalikud toimingud. HRADFi juhatus kiitis valitsuse tegemata toimingute loetelu heaks. Olles loonud Kreeka varade ja osaluste haldamise ameti, kelle valduses on väärtuslikud Kreeka varad, tagavad Kreeka ametiasutused, et ameti juhtkond ja sise-eeskirjad järgivad rahvusvahelisi standardeid ja parimaid tavasid, sealhulgas OECD suuniseid riigi omanduses olevate ettevõtete juhtimise kohta. HRADFi peamine eesmärk on hallata Kreeka väärtuslikke varasid ning kaitsta, luua ja lõppkokkuvõttes suurendada maksimaalselt nende väärtust, mis muudetakse rahalisteks vahenditeks erastamiste ja muude vahendite abil.

12. Programmi põhiprioriteediks on jätkuvalt kaasaegne riigi- ja avalik haldus. Kreeka ametiasutused pööravad erilist tähelepanu programmi raames juba võetud selliste meetmete rakendamisele, mille eesmärk on suurendada avaliku sektori tõhusust põhiliste avalike hüvede ja teenuste pakkumisel, keskendudes eelkõige juhtide värbamisele ja depolitiseerimisele, tulemuste hindamisele ja liikuvusele. Võetakse meetmeid kohtusüsteemi tulemuslikkuse parandamiseks, sealhulgas elektrooniliste oksjonite lubamise kaudu, ja korruptsioonivastase võitluse edendamiseks. Juba vastu võetud reformide edasise rakendamise kaudu tugevdatakse oluliste institutsioonide, nagu tulude haldamise ja statistika instituudi (ELSTAT) institutsioonilist ja operatiivset sõltumatust.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 30. juuni 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

H. DALLI

(1) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/544, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (2015/1411) (ELT L 91, 7.4.2016, lk 27).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 174

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 7. juuli 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1220, 16. juuni 2017, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Malatya Kayısısı (KPN)]	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/1221, 22. juuni 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 kütuseaurude kindlaksmääramise meetodi (4. tüüpi katse) osas ( 1 )	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1222, 26. juuni 2017, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Kiełbasa biała parzona wielkopolska (KGT)]	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1223, 5. juuli 2017, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Tomme de Savoie (KGT)]	14
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/1224, 6. juuli 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) V lisa ( 1 )	16
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/1225, 16. juuni 2017, millega tühistatakse otsus 2010/288/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Portugalis	19
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/1226, 30. juuni 2017, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2016/544, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (2015/1411)	22


	(1) EMPs kohaldatav tekst