ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 50

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
21. veebruar 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/282, 20. veebruar 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) VIII, IX ja X lisa seoses laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuga ( 1 )

1

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/283, 20. veebruar 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

7

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/284, 17. veebruar 2015, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu päritolureegleid käsitleva protokolli nr 4 muutmisega (Horvaatia ühinemine)

10

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/285, 17. veebruar 2015, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga moodustatud EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu päritolureegleid käsitleva protokolli nr 4 asendamisega uue protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga

13

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/286, 27. november 2014, millega muudetakse otsust EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (EKP/2014/49)

42

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/287, 31. detsember 2014, kapitali sissemaksmise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemaksete kohta Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Lietuvos bankase poolt (EKP/2014/61)

44

 

 

Parandused

 

*

Nõukogu 22. juuli 2014. aasta rakendusotsuse 2014/488/ÜVJP (millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus ( ELT L 217, 23.7.2014 )

48

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

21.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/282,

20. veebruar 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) VIII, IX ja X lisa seoses laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et katsemeetodid, mida kasutatakse kõnealuses määruses nõutud ainete iseloomulikke omadusi käsitleva teabe saamiseks, vaadatakse korrapäraselt läbi ja neid täiustatakse eesmärgiga vähendada selgroogsete loomadega tehtavaid katseid ja katsetes kasutatavate loomade arvu. Katsemeetodite kavandamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/63/EL (2) sätestatud loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid, eriti kui sobivad valideeritud meetodid loomkatsete asendamiseks, vähendamiseks ja täiustamiseks muutuvad kättesaadavaks. Pärast kõnealust läbivaatamist tuleb vajaduse korral muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 440/2008 (3) ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 lisasid selleks, et loomkatseid asendada, vähendada või täiustada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt tuleb kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringut kasutada keemiliste ainete reproduktiivtoksilisuse uurimiseks, et täita kõnealuse määruse IX ja X lisa punktis 8.7.3 esitatud nõutavat standardteavet. Lisaks on määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII lisa punkti 8.7.1 veerus 2 sätestatud, et kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu abil on võimalik hinnata juhtumeid, mille korral esineb tõsiseid kahtlusi seoses aine võimaliku kahjustava mõjuga viljakusele või arengule.

(3)

Laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuring (EOGRTS) (4) on uus katsemeetod, mis on välja töötatud keemiliste ainete reproduktiivtoksilisuse hindamiseks. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) võttis kõnealuse katsemeetodi vastu 2011. aasta juulis. EOGRTS on modulaarne katsemeetod, mille puhul teise järglaspõlvkonna (F2) aretamine ja hindamine ning arenguga seotud neurotoksilisuse (DNT) ja arenguga seotud immuuntoksilisuse (DIT) katsetamine moodustavad eraldiseisvad ja sõltumatud moodulid.

(4)

EOGRTS-il näib olevat mitmeid eeliseid võrreldes kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuga. Sellega saab hinnata esimese järglaspõlvkonna (F1) suuremat loomade hulka ning võtta arvesse täiendavaid parameetreid, parandades seega katse tundlikkust ja saadud teabe taset. Kuna F2 põlvkonna aretamine ei ole kavandatava põhikatse osa, saab sellise katsemeetodi puhul märkimisväärselt vähendada ka katses kasutatavate loomade arvu.

(5)

EOGRTS lisati määrusesse (EÜ) nr 440/2008 komisjoni määrusega (EL) nr 900/2014 (5). Määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX ja X lisa tuleks muuta, et täpsustada, kuidas tuleb uut katsemeetodit kasutada määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaldamisel. Sel eesmärgil loodi 2011. aastal komisjoni eksperdirühma alarühm, mis koosneb REACH-määruse ning keemiliste ainete klassifitseerimise ja märgistamise määruse pädevate asutuste esindajatest (eksperdirühm). Kõnealuse eksperdirühma teaduslike soovituste põhjal peaks EOGRTS saama eelistatud meetodiks määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX ja X lisa punkti 8.7.3 veerus 1 määratletud nõutava standardteabe täitmisel kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu asemel (B.35).

(6)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX ja X lisa nõutav standardteave peaks piirduma EOGRTS-i põhikonfiguratsiooniga. Siiski peaks registreerijal teatavatel põhjendatud juhtudel olema võimalus teha ettepanekuid ning Euroopa Kemikaaliametil (ECHA) peaks olema võimalik nõuda F2 põlvkonna, samuti ka DNT- ja DIT-kohortide uurimist.

(7)

Tuleks tagada, et määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX ja X lisa punkti 8.7.3 kohaselt tehtud reproduktiivtoksilisuse uuring võimaldaks asjakohaselt hinnata viljakusele avalduvaid võimalikke mõjusid. Paaritumiseelse kokkupuute kestuse ja annuse valik peaks olema asjakohane, et täita määruses (EÜ) nr 1907/2006 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (6) nõutud riskihindamise ning klassifitseerimise ja märgistamise nõudeid.

(8)

Arvestades asjaolu, et seoses F2 põlvkonna väärtuslikkusega tuleks empiiriliste andmete alusel selgitada järelejäänud teaduslikke kahtlusi, ning et tarbijatele ja kutsealastele kasutajatele suurima võimaliku riskiga aineid tuleks hinnata konservatiivse lähenemisviisi alusel, tuleks teatavate ainete puhul F2 põlvkonda aretada ja hinnata juhtumipõhiselt. Eksperdirühm soovitas, et määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX ja X lisa vastavates punktides tuleks rakendada kokkupuutepõhist lähenemist, mis on seotud tarbijate ja kutsealaste kasutajate kokkupuudet põhjustavate kasutusaladega. Selleks et veelgi optimeerida ainete valikut, mille puhul tuleks F2 põlvkonda aretada ja katsetada, tuleks lisada täiendavad kriteeriumid, mis põhinevad tõenditel, et kättesaadava toksilisuse ja toksikokineetilise teabe alusel kujutab aine endast ohtu.

(9)

Arenguga seotud neurotoksilisust ja arenguga seotud immuuntoksilisust peetakse arengutoksilisuse olulisteks ja asjakohasteks näitajateks, mida tuleks täiendavalt uurida. DNT- ja DIT-kohortide analüüsimisega kaasnevad siiski märkimisväärsed lisakulud ning katselaborite tehnilised ja praktilised probleemid. Seepärast peetakse asjakohaseks analüüsida DNT- ja DIT-kohorte (või ainult ühte nendest), lähtudes konkreetsetest teaduspõhistest kahtlustest. Tuleks kehtestada määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX ja X lisa punktis 8.7.3 määratletud teabele esitatava nõude kohandamise erieeskirjad immuuntoksilisuse ja neurotoksilisuse katsetamiseks. Juhtudel, kui uuritava aine kohta kättesaadav teave viitab neurotoksilisuse või immunotoksilisuse kahtlusele, peaks põhjendatult juhtumipõhiselt olema võimalik DNT- ja DIT-kohorte (või ainult ühte neist) kasutada. Tõendid selliste kahtluste toetuseks võivad tuleneda olemasolevast teabest, mis on saadud in vivo või loomi mitte kasutatavaid lähenemisviise kasutades või ka teadmistest aine enda asjakohastest toimemehhanismidest või struktuurilt sarnaseid aineid käsitlevast olemasolevast teabest. Selliste põhjendatud kahtluste puhul peaks registreerija seepärast olema kohustatud tegema ettepaneku DNT- ja DIT-kohortide (või ainult ühe neist) uurimiseks, ning ECHA-l peaks olema võimalik seda nõuda.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX lisa punktis 8.7.3 on reproduktiivtoksilisuse uuringut nõutud üksnes juhul, kui esinevad kahtlused, mis tulenevad varem tuvastatud kahjustavatest mõjudest suguorganitele või kudedele. Kõnealuses punktis on sätestatud, et sellise teabe allikaks saavad olla üksnes korduvannuse toksilisuse 28- või 90-päevased uuringud. Arvestades, et ka sellistest reproduktiivtoksilisuse sõeluuringutest nagu OECD katsejuhised nr 421 või nr 422 või muudest korduvannuse manustamist käsitlevatest uuringutest võivad ilmneda asjakohastele reproduktiivsusnäitajatele avalduvad kahjustavad mõjud, mis võivad õigustada edasise tegevusena EOGRTS-i läbiviimise vajadust, tuleks muuta punkti 8.7.3 veergu 1, et võimaldada selliste lisauuringute arvesse võtmist.

(11)

Selleks et vältida ebaproportsionaalset koormust ettevõtjatele, kes võivad juba olla teinud katseid või saanud kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu tulemused, aga ka loomade heaoluga seotud põhjustel, tuleks pidada asjakohaseks selliste uuringute aruannete kokkuvõtteid, millega määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX ja X lisa punktis 8.7.3 nõutava standardteabe täitmiseks on algust tehtud enne käesoleva määruse jõustumist.

(12)

Järjepidevuse huvides tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII lisa punkti 8.7.1 veergu 2, et asendada ristviide määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX lisa punktis 8.7.3 nõutud kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringule viitega EOGRTS-ile.

(13)

Tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega peaks ECHA töötama välja juhenddokumendid EOGRTS-i kohaldamiseks määruse (EÜ) nr 1907/2006 tähenduses, lisades F2 põlvkonna ja DNT/DIT-kohortide suhtes kohaldatavad kriteeriumid. Seejuures peaks ECHA võtma täielikult arvesse OECD, aga ka muude asjakohaste teaduslike ja eksperdirühmade tehtud tööd. Lisaks peaks ECHA EOGRTS-i ajakohastatud tulemustega toimiku esitamise tähtaegade kindlaksmääramisel võtma nõuetekohaselt arvesse kõnealuse katseteenuse kättesaadavust turul.

(14)

Määrust (EÜ) nr 1907/2006 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(15)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII, IX ja X lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL, 22. september 2010, teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 440/2008, 30. mai 2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ELT L 142, 31.5.2008, lk 1.)

(4)  OECD katsesuunis nr 443.

(5)  Komisjoni määrus (EL) nr 900/2014, 15. juuli 2014, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil määrust (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 247, 21.8.2014, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).


LISA

Määrust (EÜ) nr 1907/2006 muudetakse järgmiselt:

1)

VIII lisa tabelis, milles on esitatud toksikoloogiline teave, asendatakse veerus 2 (Erieeskirjad veerus 1 esitatud standardandmete kohandamiseks) punkt 8.7.1 järgmisega:

 

„8.7.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või

aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või

asjakohast kokkupuudet inimestega on võimalik välistada vastavalt XI lisa punktile 3; või

kättesaadavad on sünnieelse arengutoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.2) või laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu (B.56, OECD 443) (IX lisa punkt 8.7.3) või kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu (B.35, OECD 416) andmed.

Kui aine avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju viljakusele, vastates 1 A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks (H360F: võib kahjustada viljakust) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses viljakusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses arengutoksilisusega.

Kui aine põhjustab teadaolevalt arengutoksilisust, vastates 1 A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks (H360D: võib kahjustada loodet) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses arengutoksilisusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses mõjuga viljakusele.

Juhtudel kui esineb tõsiseid kahtlusi seoses aine võimaliku kahjuliku mõjuga viljakusele või arengule, võib registreerija teha vajaduse korral ettepaneku kas laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.3) või sünnieelse arengutoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.2) teostamiseks sõeluuringu asemel.”

2)

IX lisa tabelis, milles on esitatud toksikoloogiline teave, asendatakse veerus 1 (Nõutavad standardandmed) ja veerus 2 (Erieeskirjad veerus 1 esitatud standardandmete kohandamiseks) punkt 8.7.3 järgmisega:

„8.7.3.

Laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuring (artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruse katsemeetod B.56 või OECD 443), põhikatse kavandamine (laiendamata 1 A ja 1B kohordid F2 põlvkonda kasutamata), üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi, kui olemasolevad korduvannuse toksilisuse uuringud (nt 28-päevased või 90-päevased uuringud, OECD 421 või 422 sõeluuringud) on näidanud kahjustavaid mõjusid suguorganitele või kudedele, või muid probleeme, mis on seotud reproduktiivtoksilisusega.

8.7.3.

Ettepaneku laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuks, et laiendada 1B kohorti F2 põlvkonna kasutamiseks, teeb registreerija või nõuab seda amet kooskõlas artiklitega 40 või 41, kui:

a)

aine kasutusalad põhjustavad tarbijate või kutsealaste kasutajate olulist kokkupuudet, võttes muu hulgas arvesse tarbijate kokkupuudet toodetega, ning

b)

üks järgmistest tingimustest on täidetud:

somaatiliste rakkude mutageensuse in vivo katsed näitavad aine genotoksilisi mõjusid, mistõttu võiks aine klassifitseerida 2. kategooria mutageeniks või

on tõendeid, et aine sisemise annuse ja/või aine iga metaboliidi statsionaarne olek katseloomades saavutatakse üksnes pärast pikendatud kokkupuudet, või

olemasolevatest in vivo uuringutest või loomi mittekasutavatest lähenemisviisidest ilmnevad ühe või mitme asjakohase toimemehhanismiga seotud endokriinsed häired.

Ettepaneku laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuks, et kaasata 2 A/2B kohordid (arengu neurotoksilisus) ja/või 3 kohort (arengu immuuntoksilisus), teeb registreerija või nõuab seda amet kooskõlas artiklitega 40 või 41 seoses konkreetsete (arengu) neurotoksilisuse või (arengu) immuuntoksilisuse kahtlustega, mille põhjendus on üks järgmistest:

aine kohta olemasolev teave, mis on saadud asjakohastest in vivo või loomi mittekasutavatest lähenemisviisidest (nt kesknärvisüsteemi kõrvalekalded, tõendid närvi- või immuunsüsteemile avalduvate kahjustavate mõjude kohta uuringutes täiskasvanud loomade või loomadega, kellel on sünnieelne kokkupuude), või

aine konkreetsed toimemehhanismid seoses (arengu) neurotoksilisuse ja/või (arengu) immuuntoksilisusega (nt koliinesteraasi inhibitsioon või kilpnäärme hormoonide taseme asjakohased muutused, mis on seotud kahjustavate mõjudega), või

olemasolev teave selliste ainete mõjude kohta, mis on struktuurilt sarnased uuritava ainega, ning millest võib eeldada selliseid toimemehhanisme.

Registreerija võib laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu 2 A/2B kohortide (arengu neurotoksilisus) ja/või 3 kohordi (arengu immuuntoksilisus) asemel teha ettepaneku muudeks arengu neurotoksilisuse ja/või arengu immuuntoksilisuse uuringuteks, et selgitada arengutoksilisuse kahtlusi.

Kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuid (B.35, OECD 416), millega tehti algust enne 13. märtsi 2015, loetakse asjakohasteks, et täita käesolevat standardandmete nõuet.

Katse tehakse ühe liigiga. Tuleks kaaluda, kas on vaja teha uuring teise liini või liigiga kõnealuses koguste vahemikus või järgmises vahemikus ning otsus sellise vajaduse kohta peaks põhinema esimese katse tulemusel ja kõikidel muudel asjakohastel kättesaadavatel andmetel.”

3)

X lisa tabelis, milles on esitatud toksikoloogiline teave, asendatakse veerus 1 (Nõutavad standardandmed) ja veerus 2 (Erieeskirjad veerus 1 esitatud standardandmete kohandamiseks) punkt 8.7.3 järgmisega:

„8.7.3.

Laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuring (artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruse katsemeetod B.56 või OECD 443), põhikatse kavandamine (laiendamata 1 A ja 1B kohordid F2 põlvkonda kasutamata), üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi, kui seda ei ole juba esitatud IX lisa nõuete osana.

8.7.3.

Ettepaneku laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuks, et laiendada 1B kohorti F2 põlvkonna kaasamiseks, teeb registreerija või nõuab seda amet kooskõlas artiklitega 40 või 41, kui:

a)

aine kasutusalad põhjustavad tarbijate või kutsealaste kasutajate olulist kokkupuudet, võttes muu hulgas arvesse tarbijate kokkupuudet toodetega, ning

b)

üks järgmistest tingimustest on täidetud:

somaatiliste rakkude mutageensuse in vivo katsed näitavad aine genotoksilisi mõjusid, mistõttu võiks aine klassifitseerida 2. kategooria mutageeniks või

on tõendeid, et aine sisemise annuse ja/või aine iga metaboliidi statsionaarne olek katseloomades saavutatakse üksnes pärast pikendatud kokkupuudet, või

olemasolevatest in vivo uuringutest või loomi mittekasutavatest lähenemisviisidest ilmnevad ühe või mitme asjakohase toimemehhanismiga seotud endokriinsed häired.

Ettepaneku laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuks, et kaasata 2 A/2B kohordid (arengu neurotoksilisus) ja/või 3 kohort (arengu immuuntoksilisus), teeb registreerija või nõuab seda amet kooskõlas artiklitega 40 või 41 seoses konkreetsete (arengu) neurotoksilisuse või (arengu) immuuntoksilisuse kahtlustega, mille põhjendus on üks järgmistest:

aine kohta olemasolev teave, mis on saadud asjakohastest in vivo või loomi mittekasutavatest lähenemisviisidest (nt kesknärvisüsteemi kõrvalekalded, tõendid närvi- või immuunsüsteemile avalduvate kahjustavate mõjude kohta uuringutes täiskasvanud loomade või loomadega, kellel on sünnieelne kokkupuude), või

aine konkreetsed toimemehhanismid seoses (arengu) neurotoksilisuse ja/või (arengu) immuuntoksilisusega (nt koliinesteraasi inhibitsioon või kilpnäärme hormoonide taseme asjakohased muutused, mis on seotud kahjustavate mõjudega), või

olemasolev teave selliste ainete mõjude kohta, mis on struktuurilt sarnased uuritud ainega, ning millest võib eeldada selliseid toimemehhanisme.

Registreerija võib laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu 2 A/2B kohortide (arengu neurotoksilisus) ja/või 3 kohordi (arengu immuuntoksilisus) asemel teha ettepaneku muudeks arengu neurotoksilisuse ja/või arengu immuuntoksilisuse uuringuteks, et selgitada arengutoksilisuse kahtlusi.

Kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuid (B.35, OECD 416), millega tehti algust enne 13. märtsi 2015, loetakse asjakohasteks, et täita käesolevat nõutavat standardteavet.”


21.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/283,

20. veebruar 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

EG

116,3

IL

80,8

MA

84,5

TR

114,7

ZZ

99,1

0707 00 05

EG

191,6

TR

188,8

ZZ

190,2

0709 93 10

MA

179,2

TR

226,7

ZZ

203,0

0805 10 20

EG

46,7

IL

70,4

MA

47,2

TN

52,2

TR

68,0

ZZ

56,9

0805 20 10

IL

133,1

MA

101,0

ZZ

117,1

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

EG

74,4

IL

148,9

JM

118,8

MA

109,2

TR

81,8

US

133,4

ZZ

111,1

0805 50 10

EG

41,5

TR

50,6

ZZ

46,1

0808 10 80

BR

68,9

CL

94,4

MK

29,8

US

175,0

ZZ

92,0

0808 30 90

CL

162,8

CN

82,2

US

122,7

ZA

92,7

ZZ

115,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

21.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/10


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/284,

17. veebruar 2015,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu päritolureegleid käsitleva protokolli nr 4 muutmisega (Horvaatia ühinemine)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 4 (edaspidi „protokoll nr 4”).

(3)

Protokoll nr 4 sisaldab sätteid ja kokkuleppeid päritolureeglite kohta.

(4)

EMP lepingus tuleb arvesse võtta teatavat üleminekukorda, mis on seotud päritolureeglite kohaldamisega pärast Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ja kolme sellega seotud lepingu (3) ajutist kohaldamist.

(5)

Seetõttu tuleks protokolli nr 4 muuta.

(6)

Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu päritolureegleid käsitleva protokolli nr 4 muutmise suhtes, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 17. veebruar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. REIRS


(1)  EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  ELT L 170, 11.6.2014, lk 5.


EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2015,

…,

millega muudetakse EMP lepingu päritolureegleid käsitlevat protokolli nr 4

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingu protokoll nr 4 käsitleb päritolureegleid.

(2)

Horvaatia Vabariik ühines Euroopa Liiduga 1. juulil 2013.

(3)

Pärast Euroopa Liiduga peetud laienemisläbirääkimiste edukat lõpuleviimist esitas Horvaatia Vabariik taotluse saada EMP lepingu osalisriigiks.

(4)

Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise leping (edaspidi „EMP laienemisleping”) (1) parafeeriti 20. detsembril 2013.

(5)

EMP laienemislepingule kirjutati alla 11. aprillil 2014 ja seda on ajutiselt kohaldatud alates 12. aprillist 2014.

(6)

EMP lepingus tuleb arvesse võtta teatavat üleminekukorda, mis on seotud päritolureeglite kohaldamisega pärast EMP laienemislepingu ajutist kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 4 muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval, tingimusel et EMP ühiskomiteele on edastatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (2).

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, […]

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

[…]

EMP ühiskomitee

sekretärid

[…]


(1)  ELT L 170, 11.6.2014, lk 5.

(2)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

EMP ühiskomitee otsuse nr […]

LISA

EMP lepingu protokolli nr 4 artikli 40 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 41

Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisega seotud üleminekukord

1.   EFTA riigi või Horvaatia Vabariigi nõuetekohaselt välja antud või EFTA riikide ja Horvaatia Vabariigi vahel kohaldatava sooduslepingu raames vormistatud päritolutõend on käsitatav EMP sooduspäritolu tõendina, eeldusel et

a)

päritolutõend ja veodokumendid anti välja või vormistati hiljemalt päev enne Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva ning

b)

päritolutõend esitatakse tolliasutusele nelja kuu jooksul alates Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast.

Juhul kui kaubad on EFTA riigis või Horvaatia Vabariigis deklareeritud importimiseks EFTA riigist või Horvaatia Vabariigist enne Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist EFTA riigi ja Horvaatia Vabariigi vahel sel ajal kohaldatud sooduslepingu alusel, võivad EFTA riigid või Horvaatia Vabariik kõnealuse sooduslepingu alusel tagasiulatuvalt välja antud päritolutõendit aktsepteerida, eeldusel et see on tollile esitatud nelja kuu jooksul alates Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast.

2.   EFTA riikidel ühelt poolt ning Horvaatia Vabariigil teiselt poolt on lubatud säilitada load, mis käsitlevad ühelt poolt EFTA riikide ja teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahel sõlmitud lepingute raames antud „heakskiidetud eksportija” staatust, tingimusel et heakskiidetud eksportijad kohaldavad käesoleva protokolli päritolureegleid.

EFTA riigid ühelt poolt ja Horvaatia teiselt poolt kaaluvad hiljemalt aasta pärast Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva vajadust asendada sellised load uute lubadega, mis on välja antud kooskõlas käesoleva protokolliga.

3.   EFTA riikide ja Horvaatia Vabariigi pädevad tolliasutused aktsepteerivad lõigetes 1 ja 2 osutatud sooduslepingu alusel välja antud või vormistatud päritolutõendi järelkontrolli taotlusi kolme aasta jooksul pärast asjaomase päritolutõendi väljaandmist või vormistamist ning nad võivad selliseid taotlusi esitada kolme aasta jooksul pärast seda, kui nad on koos impordideklaratsiooniga esitatud päritolutõendi aktsepteerinud.

4.   Lepingu sätteid võib kohaldada kas Horvaatia Vabariigist EFTA riikidesse või EFTA riikidest Horvaatia Vabariiki eksporditava kauba suhtes, mis vastab käesoleva protokolli sätetele ning mis on Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeval kas teel või ajutiselt ladustatud EFTA riigis või Horvaatia Vabariigis asuvas tollilaos või vabatsoonis.

5.   Sooduskohtlemist võib lubada lõikes 4 osutatud juhtudel, tingimusel et importiva riigi tolliasutusele esitatakse nelja kuu jooksul alates Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast päritolutõend, mille eksportiva riigi tolliasutus on tagantjärele väljastanud.”


21.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/13


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/285,

17. veebruar 2015,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga moodustatud EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu päritolureegleid käsitleva protokolli nr 4 asendamisega uue protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (2) (edaspidi „EMP leping”) protokoll nr 4 käsitleb päritolureegleid.

(2)

Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis (3) (edaspidi „konventsioon”) on kehtestatud sätted nende kaupade päritolu kohta, millega kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel.

(3)

EL, Norra ja Liechtenstein kirjutasid konventsioonile alla 15. juunil 2011 ja Island kirjutas konventsioonile alla 30. juunil 2011.

(4)

EL, Norra, Island ja Liechtenstein andsid oma heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012, 9. novembril 2011, 12. märtsil 2012 ja 28. novembril 2011. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus konventsioon seega ELi ja Islandi suhtes 1. mail 2012 ning Norra ja Liechtensteini suhtes 1. jaanuaril 2012.

(5)

Konventsiooni artikli 6 kohaselt võtavad kõik konventsiooniosalised vajalikke meetmeid, et tagada konventsiooni tulemuslik kohaldamine. Seega tuleks EMP lepingu päritolureegleid käsitlev protokoll nr 4 asendada uue protokolliga, mis on konventsiooniga ühtlustatud ja osutab sellele võimalikult sageli.

(6)

Seetõttu peaks Euroopa Liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees tuginema käesolevale otsusele lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga moodustatud EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu päritolureegleid käsitleva protokolli nr 4 asendamisega uue protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Liidu esindajad EMP ühiskomitees võivad EMP ühiskomitee otsuse eelnõus teha tehnilisi muudatusi ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 17. veebruar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. REIRS


(1)  EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.


EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2015,

…,

millega asendatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu päritolureegleid käsitlev protokoll nr 4 uue protokolliga, mis on ühtlustatud Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingu artiklis 9 on osutatud protokollile nr 4, milles on sätestatud päritolureeglid ning ette nähtud liidu, Šveitsi (sh Liechtenstein), Islandi, Norra, Türgi, Fääri saarte ja Barcelona protsessis osalevate riikide (1) vaheline päritolu kumulatsioon.

(2)

Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis (2) (edaspidi „konventsioon”) on kehtestatud sätted nende kaupade päritolu kohta, millega kaubeldakse lepinguosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel.

(3)

EL, Norra ja Liechtenstein kirjutasid konventsioonile alla 15. juunil 2011 ja Island kirjutas konventsioonile alla 30. juunil 2011.

(4)

EL, Norra, Island ja Liechtenstein andsid oma heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012, 9. novembril 2011, 12. märtsil 2012 ja 28. novembril 2011. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus konventsioon seega ELi ja Islandi suhtes 1. mail 2012 ning Norra ja Liechtensteini suhtes 1. jaanuaril 2012.

(5)

Konventsiooniga kaasatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite kumulatsioonipiirkonda stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad riigid.

(6)

Kuna üleminek konventsioonile ei toimu kõigi Euroopa – Vahemere piirkonna kumulatsioonialal paiknevate lepinguosaliste jaoks üheaegselt, ei tohiks üleminekuga kaasneda olukorda, mis on ebasoodsam protokolli nr 4 varasema versiooni kohaselt kehtinud olukorrast.

(7)

Konventsiooni artikli 6 kohaselt võtavad kõik lepinguosalised vajalikke meetmeid, et tagada konventsiooni tulemuslik kohaldamine. Seega tuleks lepingu päritolureegleid käsitlev protokoll nr 4 asendada uue protokolliga, mis on konventsiooniga ühtlustatud.

(8)

EMP ühiskomitee otsusega nr XX/2015, millega muudetakse EMP lepingu päritolureegleid käsitlevat protokolli nr 4 (3)  (4) nähakse ette üleminekusätted Horvaatiale seoses protokollis nr 4 sätestatud päritolureeglite kohaldamisega. Need reeglid peaksid kehtima kuni 1. jaanuarini 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   EMP lepingu protokoll nr 4 asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse protokolli nr 4 artiklit 41, mida on muudetud EMP ühiskomitee otsusega nr XX/2015, (5) kuni 1. jaanuarini 2017.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist, tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud EMP ühiskomiteele (6).

Seda kohaldatakse alates ….

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid


(1)  Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina, Süüria ja Tuneesia.

(2)  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

(3)  EMP ühiskomitee … otsus nr …/2015, millega muudetakse EMP lepingu päritolureegleid käsitlevat protokolli nr 4 (ELT …).

(4)  ELT: palun lisada teksti dokumendi st 16970/14 lisas sisalduva EMP ühiskomitee otsuse number ja täita eelnev joonealune märkus.

(5)  ELT: palun lisada teksti dokumendi st 16970/14 lisas sisalduva EMP ühiskomitee otsuse number.

(6)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

EMP ühiskomitee otsuse nr

LISA

PROTOKOLL nr 4

päritolureeglite kohta

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Artikkel 3

Diagonaalne kumulatsioon

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Artikkel 9

Komplektid

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

Artikkel 12

Otsevedu

Artikkel 13

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 ja EUR-MED

Artikkel 18

Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED duplikaadi väljaandmine

Artikkel 19

Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni ja EUR-MED päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Artikkel 26

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

Artikkel 27

Tarnija deklaratsioonid

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikkel 29

Päritolutõendite, tarnija deklaratsioonide ja tõendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Halduskoostöö

Artikkel 33

Päritolutõendite kontrollimine

Artikkel 34

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

Artikkel 35

Vaidluste lahendamine

Artikkel 36

Karistused

Artikkel 37

Vabatsoonid

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 38

Protokolli kohaldamine

Artikkel 39

Eritingimused

LISADE LOETELU

I lisa

Sissejuhatavad märkused II lisa loetelu kohta

II lisa

Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

IIIa lisa

Liikumissertifikaadi EUR.1 näidised ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotlemine

IIIb lisa

Liikumissertifikaadi EUR-MED näidised ja liikumissertifikaadi EUR-MED taotlemine

IVa lisa

Päritoludeklaratsiooni tekst

IVb lisa

EUR-MED päritoludeklaratsiooni tekst

V lisa

Tarnija deklaratsiooni näidis

VI lisa

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni näidis

ÜHISDEKLARATSIOONID

Ühisdeklaratsioon nende päritolutõendite heakskiitmise kohta, mis on väljastatud protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames Euroopa Liidust, Islandilt või Norrast pärit toodetele

Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta

Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta

Ühisdeklaratsioon lepinguosalise taganemise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikust konventsioonist

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „valmistamine”– iga liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine ja eritoimingud;

b)   „materjal”– koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)   „toode”– valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)   „kaup”– nii materjalid kui ka tooted;

e)   „tolliväärtus”– 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus;

f)   „tehasehind”– hind, mida makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)   „materjalide väärtus”– kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas;

h)   „päritolustaatusega materjalide väärtus”– selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis;

i)   „lisandväärtus”– toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad käesoleva protokolli artiklis 3 osutatud teistest riikidest, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas;

j)   „grupid” ja „rubriigid”– grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”);

k)   „klassifitseerimine”– toote või materjali klassifitseerimine teatavasse rubriiki;

l)   „kaubasaadetis”– tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

m)   „territooriumid”– hõlmab ka territoriaalvesi.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

1.   Lepingu kohaldamisel loetakse järgmised tooted Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks:

a)

täielikult Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooted artikli 4 tähenduses;

b)

Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et neid on Euroopa Majanduspiirkonnas piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses.

Sel eesmärgil loetakse lepinguosaliste territooriume, mille suhtes lepingut kohaldatakse, ühtseks territooriumiks.

2.   Lõikest 1 olenemata jäetakse Liechtensteini Vürstiriigi territoorium protokolli nr 3 I ja II tabelis loetletud toodete päritolu määramisel Euroopa Majanduspiirkonnast välja ning need tooted loetakse Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks üksnes juhul, kui need on täielikult saadud või läbinud piisava töö või töötluse teiste lepinguosaliste territooriumil.

Artikkel 3

Diagonaalne kumulatsioon

1.   Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooted Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks, kui need on seal saadud ning neis on kasutatud Šveitsist (sh Liechtensteinist), (1) Islandilt, Norrast, Fääri saartelt, Türgist, Euroopa Liidust või muust Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist (2) pärit materjale, tingimusel et EMPs tehtud töö või töötlus on artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

2.   Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooteid Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks, kui need on seal saadud ning neis on kasutatud materjale, mis pärinevad 27. ja 28. novembril 1995 toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsioonil põhineva Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse osalisriigist, välja arvatud Türgist, (3) tingimusel et Euroopa Majanduspiirkonnas tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

3.   Kui Euroopa Majanduspiirkonnas toimunud töö või töötlus ei ole artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud toode Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks üksnes juhul, kui seal tekkinud lisandväärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 või 2 osutatud riigist pärinevate tootes kasutatud materjalide väärtus. Vastasel korral loetakse saadud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate Euroopa Majanduspiirkonnas valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

4.   Lõikes 1 või 2 osutatud riikidest pärinevad tooted, mis ei läbi Euroopa Majanduspiirkonnas tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui

a)

päritolustaatuse saamisega seotud riikide ning sihtriigi vahel kohaldatakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli kohaselt sooduskaubanduse kokkulepet;

b)

materjalid ja tooted on omandanud päritolustaatuse tänu käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega identsete päritolureeglite kohaldamisele

ning

c)

teated kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ning teistes lepinguosalistes riikides vastavalt sealsetele menetlustele.

Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates kuupäevast, mis on märgitud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) avaldatud teates.

Euroopa Liit edastab Euroopa Komisjoni kaudu teistele lepinguosalistele üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid.

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

1.   Täielikult Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks loetakse

a)

nende pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

f)

merekalapüügisaadused ja muud väljaspool lepinguosaliste territoriaalvesi nende laevade poolt püütud saadused;

g)

nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h)

seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i)

sealse valmistamise jäätmed ja jäägid;

j)

väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k)

kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2.   Lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „nende laevad” ja „nende kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes

a)

mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või EFTA riigis;

b)

mis sõidavad Euroopa Liidu liikmesriigi või EFTA riigi lipu all;

c)

millest vähemalt 50 % kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud ja — juhul, kui on tegemist täis- või osaühinguga — mille kapitalist vähemalt pool kuulub eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)

mille kapten ja juhtkonna liikmed on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud

ning

e)

mille laevaperest vähemalt 75 % on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud.

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1.   Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui II lisa loetelus esitatud tingimused on täidetud.

Need tingimused näitavad, milliseid päritolustaatuseta materjalidega tehtavaid töid või töötlemistoiminguid nõutakse kõigi lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel ning neid tingimusi kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loetelus sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata esimese toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse sellest valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.

2.   Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loetelus ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui

a)

nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast;

b)

käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 6 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte

a)

toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)

tekstiili triikimine või pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)

suhkru toonimine või tükkipressimine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j)

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse või kastidesse pakkimine, alustele jm kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m)

ühte või mitut sorti toodete segamine;

n)

suhkru segamine mis tahes ainega;

o)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

p)

kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos;

q)

loomade tapmine.

2.   Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki Euroopa Majanduspiirkonnas selle tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

1.   Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt

a)

kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)

kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.

2.   Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb seda pidada toote juurde kuuluvaks ka päritolu määramisel.

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 9

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

1.   Kui artiklis 3 ja käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema Euroopa Majanduspiirkonnas täidetud katkestusteta.

2.   Kui artiklis 3 ei ole sätestatud teisiti, tuleb Euroopa Majanduspiirkonnast mõnda teise riiki eksporditavate päritolustaatusega kaupade tagasitoomisel käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tolliasutusele ei saa nõuetekohaselt tõendada, et

a)

tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi,

ning

b)

need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3.   Euroopa Majanduspiirkonnast eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui

a)

kõnealused materjalid on täielikult saadud Euroopa Majanduspiirkonnas või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikumad;

ning

b)

tolliasutusele suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et

i)

reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötlemise teel

ning

ii)

käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda tekkinud kogulisandväärtus ei ole üle 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui aga lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks on II lisa loetelus kehtestatud eeskiri, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda omandatud kogulisandväärtusega olla suurem ettenähtud protsendimäärast.

5.   Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.

6.   Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loetelus sätestatud tingimustele või mida võib pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult juhul, kui kohaldatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirmäärasid.

7.   Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

8.   Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus, mis toimub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, peab toimuma välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.

Artikkel 12

Otsevedu

1.   Lepinguga ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse üksnes käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mida veetakse otse Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel või muude artiklis 3 nimetatud riikide territooriumide kaudu, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni. Tooteid, mis moodustavad üheainsa kaubasaadetise, võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või pealelaadimise või muude kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.

Päritolustaatusega tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi peale Euroopa Majanduspiirkonna riikide.

2.   Tõenduseks, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele

a)

üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda eksportivast lepinguosalisest läbi transiidiriigi, või

b)

transiidiriigi tolliasutuse väljastatud tõend,

i)

milles on esitatud toodete täpne kirjeldus;

ii)

milles on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud transpordivahendid;

ning

iii)

mis näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või

c)

nende puudumisel muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 13

Näitused

1.   Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse näitusele muusse riiki peale artiklis 3 osutatud riikide, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ning mis pärast näitust müüakse impordiks Euroopa Majanduspiirkonda, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, juhul kui tolliasutusele on nõuetekohaselt tõendatud, et

a)

eksportija on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt riiki, kus näitus toimub, ja need seal näitusel välja pannud;

b)

kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise territooriumil asuvale isikule;

c)

tooted on näituse ajal või vahetult pärast näitust tagasi saadetud samal kujul, nagu need näitusele saadeti;

ning

d)

alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel näitusel väljapanekuks.

2.   Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tolliasutusele tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

1.   Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud selliste Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotise sätetele, ei kohaldata lepinguosalistes riikides mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida lepinguosaline kohaldab toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui selline tagasimaksmine, vähendamine või maksudest vabastamine kehtib sõnaselgelt või faktiliselt juhtudel, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhtudel, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.

3.   Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.

4.   Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 8 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 9 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.

5.   Lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult selliste materjalide suhtes, mille suhtes lepingut kohaldatakse. Need sätted ei välista lepingu alusel eksporditavate põllumajandustoodete suhtes eksporditoetuste süsteemi kohaldamist.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

1.   Päritolustaatusega toodete importimisel ühe lepinguosalise territooriumile kohaldatakse lepingu sätteid, kui nende kohta esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:

a)

liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud IIIa lisas;

b)

liikumissertifikaat EUR-MED, mille näidis on esitatud IIIb lisas;

c)

artikli 21 lõikes 1 osutatud deklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi „päritoludeklaratsioon” või „EUR-MED päritoludeklaratsioon”); päritoludeklaratsioonide tekst on esitatud IVa ja IVb lisas.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse käesoleva protokolli tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 26 nimetatud juhtudel lepingu sätteid, ilma et oleks vaja esitada lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord

1.   Ekspordiriigi tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2.   Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud IIIa ja IIIb lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Toodete kirjeldus tuleb kanda selleks ettenähtud lahtrisse tühje ridu jätmata. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3.   Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandnud eksportiva riigi tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.

4.   Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, annab lepinguosalise tolliasutus välja liikumissertifikaadi EUR.1 järgmistel juhtudel:

kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artikli 3 lõikes 1 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning juhul, kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele,

kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artikli 3 lõikes 2 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artiklis 3 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED päritoludeklaratsioon.

5.   Lepinguosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR-MED, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ja:

kui on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest, või

kui tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et valmistada tooteid ekspordiks mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki, või

kui tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki.

6.   Liikumissertifikaadi EUR-MED lahtrisse 7 tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:

kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:

„CUMULATION APPLIED WITH” (riigi nimi/riikide nimed)

kui päritolustaatus on omandatud, kohaldamata kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:

„NO CUMULATION APPLIED”.

7.   Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja andnud tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

8.   Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

9.   Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 ja EUR-MED

1.   Olenemata artikli 16 lõikest 9 võib liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui

a)

seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu,

või

b)

tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2.   Artikli 16 lõikest 9 olenemata võib liikumissertifikaadi EUR-MED välja anda pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted, millele on eksportimise ajal välja antud liikumissertifikaat EUR.1, on eksporditud, kui tolliasutusele on tõendatud, et artikli 16 lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud.

3.   Lõigete 1 ja 2 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.

4.   Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR. 1 või EUR-MED välja anda tagasiulatuvalt alles siis, kui ta on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

5.   Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 või EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

 

„ISSUED RETROSPECTIVELY”.

Lõiget 2 kohaldades tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadile EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

 

„ISSUED RETROSPECTIVELY (Original EUR.1 no [väljaandmise kuupäev ja koht])”

6.   Lõikes 5 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 7.

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 ja EUR-MED duplikaadi väljaandmine

1.   Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi välja andnud tolliasutuselt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2.   Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

 

„DUPLICATE”.

3.   Lõikes 2 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED duplikaadi lahtrisse 7.

4.   Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 ja EUR-MED väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse lepinguosalise tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED, et saata kõik tooted või osa neist mujale Euroopa Majanduspiirkonda. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

1.   Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võib tolliasutus asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi (edaspidi „meetod”), mida kasutatakse varude korraldamiseks.

2.   See meetod peab tagama, et nende saadud toodete arv, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, peab teatava võrdlusperioodi jooksul vastama arvule, mis oleks saadud, kui kaubavarud oleksid füüsiliselt eraldatud.

3.   Tolliasutus võib lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida ta peab vajalikuks.

4.   Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse selles riigis kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, kus toode on valmistatud.

5.   Isik, kellele võimaldatakse sellise meetodi kasutamist, võib olenevalt asjaoludest koostada või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena. Tolliasutuse taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

6.   Tolliasutus kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni ja EUR-MED päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1.   Artikli 15 lõike 1 punktis c nimetatud päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni võib koostada

a)

artiklis 22 määratletud heakskiidetud eksportija

ja

b)

iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib päritoludeklaratsiooni koostada järgmistel juhtudel:

kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artikli 3 lõikes 1 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele,

kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artikli 3 lõikes 2 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artiklis 3 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED päritoludeklaratsioon.

3.   EUR-MED päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ja kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ning kui

on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest, või

tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et valmistada tooteid eksportimiseks mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki

ja

tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki.

4.   EUR-MED päritoludeklaratsiooni tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:

kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:

„CUMULATION APPLIED WITH” (riigi nimi/riikide nimed)

kui päritolustaatus on omandatud, kohaldamata kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:

„NO CUMULATION APPLIED”.

5.   Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.

6.   Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud IVa või IVb lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keeleversiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriikliku õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.

7.   Päritoludeklaratsioonile ja EUR-MED päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija omakäelise originaalallkirja. Heakskiidetud eksportijalt artikli 22 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva riigi tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.

8.   Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni siis, kui sellega hõlmatud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

1.   Ekspordiriigi tolliasutus võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes veab sageli käesoleva protokolli alusel kaupu, loa täita ise päritoludeklaratsioone või EUR-MED päritoludeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2.   Tolliasutus võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3.   Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile või EUR-MED päritoludeklaratsioonile.

4.   Tolliasutus kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija kõnealust luba kasutab.

5.   Tolliasutus võib loa igal ajal tühistada. Ta peab tegema seda juhul, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1.   Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas riigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tolliasutusele.

2.   Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tolliasutusele pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3.   Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva riigi tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva riigi tolliasutusele selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tolliasutusele selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 26

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

1.   Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2.   Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3.   Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 27

Tarnija deklaratsioonid

1.   Kui üks lepinguosaline väljastab liikumissertifikaadi EUR.1 või koostab päritoludeklaratsiooni päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud teiste lepinguosaliste territooriumilt pärit kaupu, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Majanduspiirkonnas, kuid ei ole sooduspäritolustaatust saanud, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.

2.   Lõikes 1 nimetatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased tooted on läbinud Euroopa Majanduspiirkonnas töö või töötluse, selleks et kindlaks määrata, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks ja käesoleva protokolli nõuetele vastavateks toodeteks.

3.   Välja arvatud lõikega 4 ettenähtud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni V lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud kaubaarvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.

4.   Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille suhtes Euroopa Majanduspiirkonnas toimunud töö või töötlus jääb eeldatavalt pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada ühe deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon”).

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi tolliasutus, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostab tarnija VI lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse kõnealusele kliendile enne talle esimese deklaratsioonis käsitletud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.

Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.

5.   Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsiooni võib kirjutada ka käsitsi; sellisel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.

6.   Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotlusel, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikli 16 lõikes 3, artikli 21 lõikes 5 ja artikli 27 lõikes 6 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED või päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärit toodeteks ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele ning et tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)

otsesed tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisdokumentides või asutusesiseses raamatupidamises;

b)

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud Euroopa Majanduspiirkonnas töö või töötluse, ja mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

d)

liikumissertifikaadid EUR.1 või EUR-MED või päritoludeklaratsioonid või EUR-MED päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil käesoleva protokolli kohaselt või mõnes muus artiklis 3 nimetatud riigis käesolevas protokollis esitatud reeglitega identsete päritolureeglite kohaselt;

e)

tarnija deklaratsioonid, mis tõendavad, et kasutatud materjalid on läbinud töö või töötluse Euroopa Majanduspiirkonnas, ja mille on koostanud lepinguosalised kooskõlas käesoleva protokolliga;

f)

piisavad tõendid artikli 11 kohaselt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud.

Artikkel 29

Päritolutõendite, tarnija deklaratsioonide ja tõendavate dokumentide säilitamine

1.   Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 16 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2.   Päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab selle päritoludeklaratsiooni koopiat ja artikli 21 lõikes 5 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3.   Tarnija, kes koostab tarnija deklaratsiooni, säilitab selle tarnija deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehe või muu äridokumendi koopiat, millele tarnija deklaratsioon oli lisatud, ning artikli 27 lõikes 6 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

Tarnija, kes koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni, säilitab selle deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või selles deklaratsioonis nimetatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud muude äridokumentide koopiaid ja artikli 27 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat. See tähtaeg algab päeval, mil pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg lõpeb.

4.   Ekspordiriigi tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, säilitab artikli 16 lõikes 2 osutatud taotlust vähemalt kolm aastat.

5.   Impordiriigi tolliasutus säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja EUR-MED ning päritoludeklaratsioone ja EUR-MED päritoludeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

1.   Kui päritolutõendil ja dokumentides, mis esitatakse tollile toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi andmetes, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2.   Päritolutõendit ei lükata tagasi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

1.   Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, kinnitavad asjaomased riigid artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad Euroopa Liidu liikmesriikide ning artiklis 3 nimetatud riikide omavääringus.

2.   Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b või artikli 26 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt fikseeritud summadele.

3.   Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega iga aasta oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4.   Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.

5.   EMP ühiskomitee vaatab lepinguosaliste taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub EMP ühiskomitee, kas asjaomaseid piiranguid on soovitav reaalväärtuses säilitada. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Halduskoostöö

1.   Lepinguosaliste tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmisel, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide, päritoludeklaratsioonide, EUR-MED päritoludeklaratsioonide ja tarnija deklaratsioonide kontrollimise eest.

2.   Selleks, et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED, päritoludeklaratsioonide ja EUR-MED päritoludeklaratsioonide ning tarnija deklaratsioonide ehtsuse ja nendes dokumentides esitatud teabe õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 33

Päritolutõendite kontrollimine

1.   Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või juhul, kui importiva riigi tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva protokolli nõuete täitmises.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tagastab impordiriigi tolliasutus ekspordiriigi tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

3.   Kontrolli teeb ekspordiriigi tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4.   Kui impordiriigi tolliasutus otsustab kuni kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusmeetmed.

5.   Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.

6.   Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata kindlaks toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 34

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

1.   Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või juhul, kui selle riigi tolliasutusel, kus deklaratsiooni põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED või koostatud päritoludeklaratsioon või päritoludeklaratsioon EUR-MED, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või seal esitatud andmete õigsuses.

2.   Lõike 1 sätete kohaldamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi tolliasutus tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud riigi tolliasutusele, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.

Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.

3.   Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4.   Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaatide EUR.1 või EUR-MED väljaandmisel või päritoludeklaratsioonide või EUR-MED päritoludeklaratsioonide koostamisel.

Artikkel 35

Vaidluste lahendamine

Kui artiklites 33 ja 34 sätestatud kontrollimenetluse osas tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus ei suuda omavahel lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimusi, esitatakse need EMP ühiskomiteele.

Importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt.

Artikkel 36

Karistused

Karistus määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 37

Vabatsoonid

1.   Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida transportimise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei vahetata muude kaupade vastu ega tehta nendega muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.

2.   Kui Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 38

Protokolli kohaldamine

1.   Käesolevas protokollis kasutatud mõiste „Euroopa Majanduspiirkond” ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste „Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevad tooted” ei hõlma Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid.

2.   Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid käsitleva protokolli nr 49 kohaldamisel kohaldatakse käesolevat protokolli vastavalt artiklis 39 sätestatud eritingimustele mutatis mutandis.

Artikkel 39

Eritingimused

1.   Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete kohaselt, loetakse

1)

Ceutast ja Melillast pärit toodeteks

a)

täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;

b)

Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et

i)

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses

või

ii)

nimetatud tooted pärinevad Euroopa Majanduspiirkonnast, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;

2)

Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks

a)

täielikult Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooteid;

b)

Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses

või

ii)

nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Majanduspiirkonnast, tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2.   Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3.   Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „EMP” ja „Ceuta ja Melilla” liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile või EUR-MED päritoludeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile või EUR-MED päritoludeklaratsioonile nende päritolustaatus.

4.   Hispaania tolliasutused vastutavad käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

I LISA

Sissejuhatavad märkused II lisa loetelu kohta

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite I lisa.

Mis tahes viidet „käesolevale liitele” Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite I lisa märkuses 1 ja punktis 3.1 tuleks lugeda viitena „käesolevale protokollile”.

II LISA

Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite II lisa.

IIIA LISA

Liikumissertifikaadi EUR.1 näidised ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotlemine

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IIIa lisa.

IIIB LISA

Liikumissertifikaadi EUR-MED näidised ja liikumissertifikaadi EUR-MED taotlemine

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IIIb lisa.

IVA LISA

Päritoludeklaratsiooni tekst

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IVa lisa.

IVB LISA

EUR-MED päritoludeklaratsiooni tekst

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IVb lisa.

V LISA

Tarnija deklaratsiooni näidis

Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

Image

Image

VI LISA

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni näidis

Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

Image

Image

ÜHISDEKLARATSIOON

nende päritolutõendite heakskiitmise kohta, mis on väljastatud protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames Euroopa Liidust, Islandilt või Norrast pärit toodete kohta

1.

Protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames väljastatud päritolutõendid Euroopa Liidu, Islandi või Norra päritolustaatusega toodetele kiidetakse heaks Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud sooduskohtlemise kohaldamiseks.

2.

Sellised tooted loetakse EMP päritolustaatusega materjaliks, kui need sisaldavad seal saadud tooteid. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

3.

Lisaks sellele loetakse need tooted juhul, kui nad on hõlmatud EMP lepinguga, EMP päritolustaatusega tooteks, kui need reeksporditakse teise EMP lepinguosalise territooriumile.

ÜHISDEKLARATSIOON

Andorra Vürstiriigi kohta

1.

Island, Liechtenstein ja Norra aktsepteerivad Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena lepingu tähenduses.

2.

Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

San Marino Vabariigi kohta

1.

Island, Liechtenstein ja Norra aktsepteerivad San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena lepingu tähenduses.

2.

Protokolli n 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

lepinguosalise taganemise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikust konventsioonist

1.

Kui EMP lepingu osaline teatab Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt taganeda, alustab ta lepingu rakendamiseks viivitamata kõigi teiste EMP lepingu osalistega läbirääkimisi päritolureeglite üle.

2.

Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast neid uusi läbirääkimisi, kohaldatakse lepingust taganeva lepinguosalise ja teiste EMP lepingu osaliste vahel mutatis mutandis Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist taganemise hetkel. Konventsioonist taganemise hetkest alates tõlgendatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid selliselt, et kahepoolne kumulatsioon oleks võimalik üksnes lepingust taganeva lepinguosalise ja teiste EMP lepinguosaliste vahel.


(1)  Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ning ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik.

(2)  Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia ja Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/99.

(3)  Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Süüria, Tuneesia, Palestiina (*Kõnealust nimetust ei tõlgendata Palestiina riigi tunnustamisena ja see ei piira liikmesriikide individuaalseid seisukohti kõnealuses küsimuses).


21.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/42


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/286,

27. november 2014,

millega muudetakse otsust EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (EKP/2014/49)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsuse 2014/509/EL (euro kasutuselevõtu kohta Leedus 1. jaanuaril 2015) (1) artikli 1 kohaselt, koosmõjus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2, täidab Leedu euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja 2003. aasta ühinemisakti (2) artiklis 4 osutatud erand Leedu suhtes tühistatakse alates 1. jaanuarist 2015.

(2)

Otsuse EKP/2010/29 (3) artikli 1 punkt d määratleb „pangatähtede jaotamise aluse” ja osutab selle otsuse I lisale, mis käsitleb alates 1. jaanuarist 2014 kohaldatavat pangatähtede jaotamise alust. Arvestades, et 1. jaanuaril 2015 võtab Leedu kasutusele euro, tuleb otsust EKP/2010/29 muuta selleks, et määrata kindlaks 1. jaanuarist 2015 kohaldatav pangatähtede jaotamise alus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatus

1.   Otsuse EKP/2010/29 artikli 1 punkti d viimane lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva otsuse I lisa määratleb pangatähtede jaotamise aluse, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.”

2.   Otsuse EKP/2010/29 I lisa asendatakse tekstiga käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2015.

Frankfurt Maini ääres, 27. november 2014

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 228, 31.7.2014, lk 29.

(2)  Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(3)  Otsus EKP/2010/29, 13. detsember 2010, euro pangatähtede emiteerimise kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 26).


LISA

„I LISA

PANGATÄHTEDE JAOTAMISE ALUS ALATES 1. JAANUARIST 2015

%

Euroopa Keskpank

8,0000

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique

3,2385

Deutsche Bundesbank

23,5220

Eesti Pank

0,2520

Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland

1,5170

Bank of Greece

2,6575

Banco de España

11,5550

Banque de France

18,5320

Banca d'Italia

16,0900

Central Bank of Cyprus

0,1975

Latvijas Banka

0,3685

Lietuvos bankas

0,5400

Banque centrale du Luxembourg

0,2655

Central Bank of Malta

0,0850

De Nederlandsche Bank

5,2325

Oesterreichische Nationalbank

2,5655

Banco de Portugal

2,2785

Banka Slovenije

0,4515

Národná banka Slovenska

1,0095

Suomen Pankki

1,6420

KOKKU

100,0000”


21.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/44


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/287,

31. detsember 2014,

kapitali sissemaksmise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemaksete kohta Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Lietuvos bankase poolt (EKP/2014/61)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 30.1, 30.3, 48.1 ja 48.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsuse 2014/509/EL (1) artikli 1 kohaselt, koosmõjus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2, täidab Leedu euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja 2003. aasta ühinemisakti (2) artiklis 4 osutatud erand Leedu suhtes tühistatakse alates 1. jaanuarist 2015.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 48.1 kohaselt maksab selle liikmesriigi keskpank, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, oma osa Euroopa Keskpanga (EKP) märgitud kapitalist sisse samaväärselt teiste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankadega. Teiste liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpangad on maksnud oma osa EKP kapitalis sisse täies ulatuses (3). Otsuse EKP/2013/28 (4) artikli 2 kohaselt on Lietuvos bankase osakaal EKP kapitali märkimise aluses 0,4132 %. Lietuvos bankas on oma osa EKP kapitalis osaliselt sisse maksnud otsuse EKP/2013/31 (5) artikli 1 kohaselt. Seega on maksmata osa 43 051 594,36 eurot, mis saadakse, korrutades EKP märgitud kapital (10 825 007 069,61 eurot) Lietuvos bankase osakaaluga kapitali märkimises (0,4132 %), millest lahutatakse EKP märgitud kapitali sissemakstud osa.

(3)

EKPSi põhikirja artikkel 48.1 sätestab koosmõjus artikliga 30.1, et selle liikmesriigi keskpank, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, peab EKP-le üle kandma ka välisvaluutareservi. EKPSi põhikirja artikli 48.1 kohaselt määratakse ülekantava summa suurus, korrutades artikli 30.1 alusel EKP-le juba üle kantud välisvaluutareservi kehtiva vahetuskursi alusel määratud väärtuse eurodes asjaomase keskpanga märgitud osade arvu ja teiste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade poolt sissemakstud osade arvu suhtega. Artikli 30.1 alusel EKP-le juba üle kantud välisvaluutareservi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eelmisi EKPSi põhikirja artikli 29.3 alusel toimunud EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimisi (6) ja EKPSi põhikirja artikli 48.3 alusel toimunud EKP kapitali suurendamisi (7). Seetõttu ja kooskõlas otsusega EKP/2013/26 (8) on EKP-le EKPSi põhikirja artikli 30.1 alusel juba üle kantud välisvaluutareservi väärtus 338 656 541,82 eurot.

(4)

Lietuvos bankase ülekantav välisvaluutareserv peab olema vääringustatud USA dollarites ja kullas.

(5)

EKPSi põhikirja artikli 30.3 kohaselt krediteerib EKP iga eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi keskpanka tema poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareserviga võrdse nõude ulatuses. Sätteid, mis käsitlevad eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankadele juba krediteeritud nõuete vääringustamist ja tasustamist, (9) tuleb kohaldada ka Lietuvos bankase nõude vääringustamise ja tasustamise suhtes.

(6)

EKPSi põhikirja artikli 48.2 kohaselt teeb liikmesriigi keskpank, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, sissemakse EKP reservidesse, reservidega võrdsustatud eraldistesse ja summadesse, mis määratakse reservidesse ja eraldistesse vastavalt kasumiaruandele, mis on koostatud erandi tühistamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga. Sissemakse summa määratakse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 48.2.

(7)

Analoogia põhjal Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 3.5 (10) on Lietuvos bankase presidendil olnud võimalus esitada käesoleva otsuse kohta tähelepanekuid enne selle vastuvõtmist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „välisvaluutareservid”– kuld või USA dollarid;

b)   „kuld”– puhas kuld troiuntsides London Good Delivery kangides vastavalt Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidu (London Bullion Market Association) määratlusele;

c)   „USA dollar”– Ameerika Ühendriikide seaduslik maksevahend.

Artikkel 2

Kapitali sissemakse ulatus ja vorm

1.   Alates 1. jaanuarist 2015 on Lietuvos bankasel kohustus maksta sisse puuduv osa tema poolt märgitud EKP kapitalist, mis vastab 43 051 594,36 eurole.

2.   Lietuvos bankas peab maksma lõikes 1 osutatud summa EKP-le 2. jaanuaril 2015, tehes eraldi ülekande üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kaudu.

3.   Lietuvos bankas kannab eraldi TARGET2 ülekandega EKP-le 2. jaanuaril 2015 üle 1. jaanuaril 2015 kogunenud intressi lõike 2 alusel ülekantavalt summalt. Kogunenud intress arvutatakse iga päeva kohta, kasutades tegelikku 360-päevast arvutamise meetodit, kusjuures intressimäär võrdub eurosüsteemi poolt viimases põhilises refinantseerimistehingus kasutatud intressi piirmääraga.

Artikkel 3

Välisvaluutareservide ülekandmine

1.   1. jaanuaril 2015 jõustub Lietuvos bankase kohustus kooskõlas käesoleva artikliga ja selle alusel tehtud korraldustega üle kanda välisvaluutareservid, mille summa vastab 338 656 541,82 eurole, vastavalt järgmisele:

USA dollarites sularaha summa eurodes

Kulla vastav summa eurodes

Summa eurodes kokku

287 858 060,55

50 798 481,27

338 656 541,82

2.   Lietuvos bankase poolt lõike 1 kohaselt ülekandmisele kuuluv välisvaluutareservi summa eurodes arvutatakse euro ja USA dollari vahetuskursi alusel, mis lepitakse kokku 24-tunnises kirjalikus konsulteerimismenetluses 31. detsembril 2014 eurosüsteemi ja Lietuvos bankase vahel; kulla puhul tehakse arvutus puhta kulla troiuntsi hinna alusel USA dollarites, mis kujuneb Londoni kullahinna kehtestamises (London gold fixing) kell 10.30 Londoni aja järgi 31. detsembril 2014.

3.   EKP edastab Lietuvos bankasele kinnituse lõike 2 kohaselt arvutatud summade kohta esimesel võimalusel.

4.   Lietuvos bankas kannab lõike 1 tabelis toodud summale eurodes vastava summa USA dollarites lõike 1 kohaselt EKP-le üle sularahas.

5.   Lõike 1 tabelis toodud summale eurodes vastava summa USA dollarites ülekanne sularahas teostatakse EKP poolt osutatud kontodele. EKP-le USA dollarites ülekantava sularaha arvelduspäev on 5. jaanuar 2015. Lietuvos bankas annab juhised ülekande teostamiseks EKP-le.

6.   Kulla väärtus, mille Lietuvos bankas kannab EKP-le üle kooskõlas lõikega 1, on võimalikult lähedal ja ei ületa 50 798 481,27 eurot.

7.   Lietuvos bankas kannab lõikes 1 osutatud kulla üle investeerimata kujul EKP poolt osutatud kontodele ja asukohtadesse. EKP-le ülekantava kulla arvelduspäev on 5. jaanuar 2015. Lietuvos bankas annab juhised ülekande teostamiseks EKP-le.

8.   Kui Lietuvos bankas kannab EKP-le üle kulla, mille väärtus on alla lõikes 1 osutatu, kannab ta 5. jaanuaril 2015 EKP määratud EKP kontole üle puudujäägile vastava osa sularaha USA dollarites. See sularaha USA dollarites ei moodusta osa välisvaluutareservist, mille Lietuvos bankas kannab EKP-le üle vastavalt lõikele 4.

9.   Erinevuse korral lõikes 1 nimetatud vastava kogusumma eurodes ja artikli 4 lõikes 1 nimetatud summa vahel tasaarveldatakse see kooskõlas 31. detsembril 2014 Lietuvos bankase ja Euroopa Keskpanga vahel sõlmitava lepinguga, mis käsitleb Euroopa Keskpanga poolt Lietuvos bankase krediteerimist nõudega EKPSi põhikirja artikli 30.3 alusel (11).

Artikkel 4

Sissemaksetele vastava nõude vääringustamine, tasustamine ja tähtaeg

1.   1. jaanuarist 2015, võttes arvesse artiklis 3 sätestatud välisvaluutareservi ülekande arvelduspäevi, krediteerib EKP Lietuvos bankast eurodes vääringustatud nõudega, mis vastab Lietuvos bankase poolt üle kantud välisvaluutareservi kogusummale eurodes. See nõue vastab 239 453 709,58 eurole.

2.   EKP poolt Lietuvos bankasele krediteeritud nõuet tasustatakse alates arvelduspäevast. Kogunevat intressi arvutatakse iga päeva kohta, kasutades tegelikku 360-päevast arvutamise meetodit, kusjuures intressimäär on 85 % eurosüsteemi poolt viimases põhilises refinantseerimistehingus kasutatud intressi piirmäärast.

3.   Lõike 2 kohaselt arvutatud intress makstakse Lietuvos bankasele iga majandusaasta lõpus. EKP teatab Lietuvos bankasele kogunenud summast kord kvartalis.

4.   Nõue ei ole tagasiostetav.

Artikkel 5

Sissemaksed EKP reservi ja eraldistesse

1.   1. jaanuaril 2015 jõustub Lietuvos bankase kohustus teostada sissemaksed EKP reservidesse, reservidega võrdsustatud eraldistesse ja summadesse, mis määratakse reservidesse ja eraldistesse vastavalt kasumiaruandele 31. detsembri 2014 seisuga.

2.   Lietuvos bankase makstavad summad määratakse kindlaks kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 48.2. Artikli 48.2 viited asjaomase keskpanga märgitud osade arvule ja teiste keskpankade poolt sisse makstud osade arvule osutavad Lietuvos bankase ja teiste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade osakaaludele EKP kapitali märkimise aluses kooskõlas otsusega EKP/2013/26.

3.   Lõike 1 tähenduses hõlmavad EKP reservid ja reservidega võrdsustatud eraldised muu hulgas ka EKP üldreservfondi, ümberhindamiskontode seisud ja eraldised valuutakursi, intressimäära, krediidi, turuhinna ja kullahinna riski katmiseks.

4.   Hiljemalt esimesel tööpäeval, mis järgneb EKP 2014. majandusaasta aastaaruande heakskiitmisele EKP nõukogu poolt, arvutab EKP Lietuvos bankase poolt lõike 1 alusel makstava summa ja edastab selle kohta Lietuvos bankasele kinnituse.

5.   Teisel tööpäeval, mis järgneb EKP 2014. majandusaasta aruande heakskiitmisele EKP nõukogu poolt, teeb Lietuvos bankas kaks TARGET2 ülekannet ja maksab EKP-le:

a)

EKP-le lõike 4 alusel makstava summa, millest on lahutatud artikli 3 lõigetes 5 ja 7 sätestatud arvelduspäevadel artikli 4 lõikes 1 osutatud nõudele lisaks kantud mis tahes summa (ettemaks), ja

b)

EKP-le lõike 4 alusel makstavalt summalt perioodil 1. jaanuarist 2015 kuni maksepäevani kogunenud intressi.

6.   Lõike 5 punkti b alusel kogunev intress arvutatakse iga päeva kohta, kasutades tegelikku 360-päevast arvutamise meetodit, kusjuures intressimäär võrdub Euroopa Keskpankade Süsteemi viimases põhilises refinantseerimistehingus kasutatud intressi piirmääraga.

Artikkel 6

Pädevus

1.   EKP juhatus annab Lietuvos bankasele vajaduse korral juhiseid, et täpsustada ja rakendada käesoleva otsuse sätteid ning kujundada kohaseid meetmeid võimalike probleemide lahendamiseks.

2.   EKP juhatuse poolt lõike 1 alusel antud juhisest tuleb viivitamata teatada EKP nõukogule ning EKP juhatus järgib võimalikku EKP nõukogu poolt selle kohta tehtavat otsust.

Artikkel 7

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2015.

Frankfurt Maini ääres, 31. detsember 2014

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  Nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus 2014/509/EL euro kasutuselevõtu kohta Leedus 1. jaanuaril 2015 (ELT L 228, 31.7.2014, lk 29).

(2)  Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(3)  29. augusti 2013. aasta otsus EKP/2013/30 Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmise kohta liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpankade poolt (ELT L 16, 21.1.2014, lk 61).

(4)  29. augusti 2013. aasta otsus EKP/2013/28 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (ELT L 16, 21.1.2014, lk 53).

(5)  30. augusti 2013. aasta otsus EKP/2013/31 Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmise kohta euroalaväliste riikide keskpankade poolt (ELT L 16, 21.1.2014, lk 63).

(6)  Vt joonealune märkus 4.

(7)  21. juuni 2013. aasta otsus EKP/2013/17 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (ELT L 187, 6.7.2013, lk 15).

(8)  29. augusti 2013. aasta otsus EKP/2013/26, millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga akumuleeritud omakapitali sissemaksmiseks ja riikide keskpankade ülekantud välisvaluutareservidega samaväärsete nõuete korrigeerimiseks (ELT L 16, 21.1.2014, lk 47).

(9)  Vastavalt 3. novembri 1998. aasta suunisele EKP/2000/15, mida on muudetud 16. novembri 2000. aasta suunisega välisvaluutareservide koostise, hindamise ja esialgse ülekandmise korra ning samaväärsete nõuete vääringu ja sellelt tasutava intressi kohta (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 114).

(10)  19. veebruari 2004. aasta otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(11)  ELT C 64, 21.2.2015, lk 5.


Parandused

21.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/48


Nõukogu 22. juuli 2014. aasta rakendusotsuse 2014/488/ÜVJP (millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 217, 23. juuli 2014 )

Leheküljel 50 lisa peatüki A esimeses veerus

asendatakse

„180.

181.

182.”

järgmisega:

„192.

193.

194.”