20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (2) artikli 4 lõike 7 kohaselt peaks struktuurifondide majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendeid, mis on eraldatud säästva linnaarengu valdkonna uuenduslikele meetmetele (edaspidi „uuenduslikud meetmed”), rakendama komisjon.

(2)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõike 8 kohaselt lubatakse komisjonil uuenduslikele meetmetele eraldatud vahendeid rakendada eelarve kaudse täitmise kaudu, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) artikliga 60.

(3)

Tuleb kehtestada üksikasjalikud eeskirjad uuenduslike meetmete haldamise kohta üksuse või asutuse poolt, kellele määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alusel on usaldatud eelarve täitmise ülesanded.

(4)

Tuleb kehtestada üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate uuenduslike meetmete valiku põhimõtete kohta. Et valituks osutuksid kõrge tasemega taotlused, tuleb ette näha uuenduslike meetmete valiku menetlused ja kriteeriumid, võttes arvesse liidu linnapiirkondade territoriaalset mitmekesisust.

(5)

Komisjon peaks uuenduslike meetmete väljavalimiseks kindlaks määrama teemavaldkonnad, millega tagataks, et konkursikutsed oleksid suunatud sellistele linnaarengu probleemidele, mille olulisus liidus edaspidi tõenäoliselt suureneb,

a)

suunised taotlejatele ja toetusesaajatele;

b)

aastane töökava, mille komisjon peab heaks kiitma;

c)

projektikonkursside korraldamine uuenduslike meetmete valimiseks;

d)

taotlejate toetuskõlblikkuse hindamine;

e)

kokkuleppel komisjoniga eksperdirühma loomine, kes hindab taotlusi ja seab need paremusjärjestusse;

f)

eksperdirühma soovituste alusel uuenduslike meetmete väljavalimine kokkuleppel komisjoniga;

g)

nõue, et toetusesaajale antakse dokument, milles on kehtestatud toetuse tingimused, mille määrab kindlaks komisjon;

h)

toetusesaajate esitatud aruannete läbivaatamine ja maksed toetusesaajatele;

i)

seire iga üksiku uuendusliku meetme üle;

j)

teabeürituste korraldamine;

k)

tulemuste levitamine kokkuleppel komisjoniga;

l)

uuenduslike meetmete auditeerimine, et kontrollida, kas toetust rakendatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt;

m)

rahaline toetus volitatud üksuse haldusülesannete toetamiseks, mis makstakse kindlasummalise osana volitatud üksuse tegevuskuludest ning määratakse kindlaks sellele üksusele toetuste andmiseks eraldatud liidu vahendite summa alusel.

a)

sellise kohaliku haldusüksuse mis tahes ametiasutus, mida määratletakse linnastumise määra alusel linna või eeslinnana ning kus on vähemalt 50 000 elanikku;

b)

selliste kohalike haldusüksuste ametiasutuste mis tahes ühendus või rühm, mida määratletakse linnastumise määra alusel linna või eeslinnana ning kus on vähemalt 50 000 elanikku; see võib hõlmata piiriüleseid ühendusi või rühmi ning eri piirkondades ja/või liikmesriikides asuvaid ühendusi või rühmi.

a)

taotluse uuenduslik sisu ning selle potentsiaal uute lahenduste leidmiseks või katsetamiseks;

b)

taotluse kvaliteet;

c)

asjakohaste partnerite osalemine taotluse ettevalmistamisel;

d)

mõõdetavate tulemuste saamise võimalus;

e)

kavandatavate lahenduste ülekantavus.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/4

(1)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutumisest, tuleb põhimõtteliselt omavahendite elementide hulgast välja jätta. Rangele kaasrahastamisele või tasakaalu põhimõttele tuginevate ärimudelite puhul nimetatud reeglit ei kohaldata, eeldusel et kohustuse väärtuse languse või kasvu tasakaalustab täielikult vastava vara väärtuse sama suur langus või kasv.

(2)

On tähtis kehtestada nõuded, millest lähtudes määrataks kindlaks, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (2) artikli 52 lõike 4 kohastest pandikirjadest koosnevate kohustuste ja pandikirjade aluseks olevate krediidiasutuse või investeerimisühingu varade väärtuse vahel on tihe seos või mitte.

(3)

Tihe seos peaks väljenduma kõnealuste võlakirjade ja nende aluseks olevate hüpoteeklaenude käsitlemises raamatupidamises — muidu ei oleks krediidiriski muutumisest tingitud kasu ja kahju kajastamine mõistlik.

(4)

Ülekandevõimalus võimaldab laenuvõtjal hüpoteeklaenu rahastamiseks kasutatud konkreetse pandikirja turul tagasi osta ja edastada see hüpoteeklaenu varaseks tagasimaksmiseks pangale. Kuna laenuvõtja saab seda võimalust kasutada, peaks hüpoteeklaenude õiglane väärtus olema alati võrdne kõnealuste hüpoteeklaenude rahastamiseks kasutatud pandikirjade väärtusega. See tähendab, et hüpoteeklaenude õiglase väärtuse arvutamine peaks hõlmama ka ülekandevõimaluse õiglase väärtuse leidmist vastavalt kehtivale turutavale.

(5)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(6)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artiklile 37 asutatud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud pandikirjade õiglase väärtuse mis tahes muutus põhjustab alati samasuguse muutuse pandikirjade alusvara väärtuses. Õiglane väärtus määratakse kindlaks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 77;

b)

pandikirjade aluseks olevad hüpoteeklaenud, mille krediidiasutus või investeerimisühing on laenude rahastamiseks emiteerinud, võib igal hetkel tagasi maksta, ostes pandikirja turu- või nimiväärtusega tagasi ehk kasutades ülekandevõimalust;

c)

hüpoteeklaenude ja pandikirjade õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks on olemas läbipaistev mehhanism. Hüpoteeklaenude väärtuse kindlaksmääramine hõlmab ka ülekandevõimaluse õiglase väärtuse leidmist.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/6

(1)

Selleks et tagada tõhus päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vaheline koostöö, peaks teabevahetus olema kahesuunaline, jäädes pädevate asutuste vastavate järelevalvepädevuste raamidesse. Seepärast on tarvis määrata kindlaks, millist teavet päritoluliikmesriigi pädevad asutused peaksid esitama vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta ning vajaduse korral nende filiaalide toimimise kohta ning millist teavet peaksid vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused esitama päritoluriigi pädevatele asutustele filiaalide kohta.

(2)

Teabevahetust päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel tuleks vaadelda laiemas, piiriüleste panganduse konsolideerimisgruppide üle teostatava järelevalve kontekstis ning vajaduse korral võiks olla võimalik esitada teavet konsolideeritult. Eelkõige juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on põhiemaettevõtja samas liikmesriigis, kus on ka tema peakontor, ning asjaomane pädev asutus on ühtlasi konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, tuleks luua võimalused esitada teavet konsolideeritult — selle asemel et esitada seda pelgalt filiaali kaudu tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta. Sellisel juhul peaks aga pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teada andma, et teave esitatakse konsolideeritult.

(3)

Päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vaheline teabevahetus ei hõlma üksnes direktiivi 2013/36/EL artiklis 50 sätestatud teabeliike ning seega samuti mitte üksnes käesolevas määruses sätestatud teabeliike. Direktiivi 2013/36/EL artiklites 35, 36, 39, 43 ja 52 sätestatakse eraldi nõuded, milles käsitletakse teabevahetust filiaalide kohapealse kontrollimise, asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse rakendamisest teavitamise ning pädevate asutuste poolt filiaalide ja nende emaettevõtjate suhtes rakendatavate meetmete, sealhulgas ettevaatusabinõude rakendamise kohta. Seepärast ei tuleks käesolevas määruses sätestada nõudeid teabevahetuse kohta nendes valdkondades.

(4)

Päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet käsitlevad nõuded on vaja sätestada selleks, et regulatiivne ja järelevalvetegevus üle kogu liidu ühtlustada. See teave peaks hõlmama kõiki direktiivi 2013/36/EL artiklis 50 sätestatud valdkondi, s.o juhtimist ja omandilist kuuluvust, sealhulgas äriliinid, nagu need, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artiklis 317, likviidsust ja likviidsuse järelevalve raames tuvastatud asjaolusid, maksevõimet, hoiuste tagamist, riskide kontsentreerumist, süsteemseid riske, juhtimis- ja raamatupidamistava ning sisekontrolli mehhanisme. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kontrollimise hõlbustamiseks peaksid vastuvõtvate ja päritoluliikmesriikide pädevad asutused hoidma üksteist kursis siseriikliku või liidu õiguse mittejärgimise olukordade ning krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes rakendatud järelevalvemeetmete ja sanktsioonidega. Lisaks tuleks kaasata päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahetamisele kuuluva teabe hulka täiendav teave finantsvõimenduse ja eriolukordadeks valmistumise kohta, nii et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saaksid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid tõhusalt jälgida.

(5)

Kui krediidiasutust või investeerimisühingut mõjutavad või võivad eeldatavalt hakata mõjutama likviidsusprobleemid, on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel vaja olukorda selgelt mõista, et nad saaksid rakendada ettevaatusabinõusid kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklis 43 sätestatud tingimustega. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega sätestada selged reeglid, millist liiki teavet pädevad asutused peavad omavahel vahetama, kui esineb likviidsusprobleeme. Samuti on vaja kindlaks määrata vahetamisele kuuluv teave, et pädevad asutused oleksid piisavalt vara ette valmistatud eriolukordadeks nagu need, mis on loetletud direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1.

(6)

Arvestades, et vastuvõtvates liikmesriikides tegutsevad filiaalid on oma suuruse, keerukuse ja olulisuse poolest erinevad, on tähtis rakendada teabevahetuses proportsionaalsuse põhimõtet. Seepärast peaks juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vastutavad filiaalide eest, mis on direktiivi 2013/36/EL artikli 51 kohaselt määratletud oluliste filiaalidena, päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahetamisele kuuluv teave sisaldama suuremat hulka eri liiki teavet.

(7)

Selleks et tagada, et asjakohast teavet vahetataks mõistlikul hulgal, vältides olukordi, kus päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kohustatud edastama vastuvõtva liikmesriigi kõigile pädevatele asutustele krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta igasugust teavet, sõltumata selle krediidiasutuse või investeerimisühingu olemusest ja olulisusest, tuleks teatavatel juhtudel edastada ainult konkreetse filiaaliga seotud teavet üksnes neile pädevatele asutustele, kes vastutavad selle filiaali üle järelevalve teostamise eest. Samal põhjusel peaksid päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vahetama omavahel teatavates konkreetsetes valdkondades ainult sellist teavet, mis kajastab eeskirjade rikkumise olukordi, mis tähendab, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing järgib siseriiklikku ja liidu õigust, ei peaks tema kohta teavet vahetama.

(8)

Samuti tuleks käesolevas määruses käsitleda teabevahetust krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse kohta vastuvõtvates liikmesriikides piiriüleste teenuste osutamise korras. Arvestades piiriüleste teenuste olemust, seisavad vastuvõtvate liikmesriikide pädevad asutused silmitsi teabe puudusega nende jurisdiktsioonides toimuvate tegevuste kohta, mistõttu on tähtis määrata üksikasjalikult kindlaks, millist teavet on vaja vahetada, et tagada finantsstabiilsus ja võimaldada jälgida tegevuslubade väljastamise tingimuste täitmist — eelkõige jälgida, kas krediidiasutus või investeerimisühing osutab teenuseid nii, nagu ta on oma aruannetes teada andnud. Käesolev määrus põhineb Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve — EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

EBA on läbi viinud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

juhtorgani ja kõrgema juhtkonna struktuur, sealhulgas filiaali üle teostatava järelevalve ülesannete jaotus;

b)

olulisi osalusi omavate aktsionäride ja osanike nimekiri lähtuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 26 lõikega 1 esitatud teabest.

a)

mis tahes olulised puudused krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski juhtimises, millest pädevad asutused on teadlikud ja mis võivad mõjutada ka filiaale, kõik seonduvad järelevalvemeetmed, mida on nende puudustega seoses rakendatud, ning määr, kuivõrd krediidiasutus või investeerimisühing on neile järelevalvemeetmetele allunud;

b)

päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski profiili ja riskijuhtimise suhtes läbi viidud üldine hindamine, eelkõige seoses filiaaliga;

c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtarvud, mis peegeldavad tema likviidsust ja stabiilset finantseerimispositsiooni siseriiklikul ja liidu tasandil, krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi kohalikus valuutas ja kõigis teistes valuutades, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks olulised;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspuhvri komponendid;

e)

krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koormatuse määr;

f)

krediidiasutuse või investeerimisühingu laenude suhe tema hoiustesse;

g)

mis tahes siseriiklikud likviidsussuhtarvud, mida pädevad asutused või määratud asutus krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes osana makrotasandi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve meetmetest rakendavad, olgu siis kohustuslike nõuetena, suunistena, soovitustena, hoiatustena või muul viisil, koos nende suhtarvude mõistete määratlustega;

h)

mis tahes konkreetsed likviidsusnõuded, mida kohaldatakse vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105;

i)

mis tahes takistused raha või tagatiste ülekandmisel krediidiasutuse või investeerimisühingu filiaali või filiaalist.

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsus- ja rahastamispõhimõtted, sealhulgas tema filiaalide rahastamise korralduse ja konsolideerimisgrupi sisese toe korralduse ning tsentraliseeritud rahade ühendamise menetluste kirjeldused;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu plaanid ettenägematute likviidsus- või rahastusolukordade puhuks, sealhulgas teave eeldatavate stressiolukordade stsenaariumide kohta.

a)

omavahendite nõuded, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 458 kohaselt vastu võetud või tunnustatud meetmeid ning, kui see on asjakohane, võttes arvesse nimetatud määruse X osas sätestatud üleminekukorda;

b)

mis tahes täiendavad omavahendite nõuded, mida kohaldatakse vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 104;

c)

kapitalipuhvri nõuded, mis on sätestatud direktiivi 2013/36/EL 4. peatüki VII jaotises.

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkti a tähenduses;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendite suhtarv määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkti b tähenduses;

c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu koguomavahendite suhtarv määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkti c tähenduses;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni summa määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 tähenduses;

e)

omavahendite nõuded, mida kohaldatakse päritoluliikmesriigis vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 458 kohaselt vastu võetud või tunnustatud meetmeid ning, kui see on asjakohane, võttes arvesse nimetatud määruse X osas sätestatud üleminekukorda;

f)

kapitali säilitamise puhvri tase, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab direktiivi 2013/36/EL artikli 129 kohaselt alal hoidma;

g)

krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri tase, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab direktiivi 2013/36/EL artikli 130 kohaselt alal hoidma;

h)

süsteemse riski puhvri tase, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt alal hoidma;

i)

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri tase, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 4 ja 5 kohaselt alal hoidma;

j)

omavahendite summa vastavalt mis tahes täiendavatele omavahendite nõuetele, mida kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktiga a, ning mis tahes muudele nõuetele, mida kohaldatakse nimetatud artikli kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõime suhtes.

a)

summa, mille hoiuste tagamise skeem iga nõuetele vastava hoiustaja kohta maksimaalselt katab;

b)

katte ulatus ja kaetavate hoiuste liigid;

c)

kõik katmisest välistamised, sealhulgas tooted ja hoiustajate liigid;

d)

hoiuste tagamise skeemi rahastamise korraldus, eelkõige asjaolu, kas skeemi rahastatakse ette või tagantjärele, ning skeemi maht;

e)

skeemi halduri kontaktandmed.

a)

direktiivi 2013/36/EL artiklite 64 kuni 67 kohaselt määratud halduskaristused või muud kohaldatud haldusmeetmed;

b)

direktiivi 2013/36/EL artikli 104 või 105 kohaselt määratud järelevalvemeetmed;

c)

määratud kriminaalkaristused määruse (EL) nr 575/2013 või direktiivist 2013/36/EL üle võetud siseriiklike õigussätete rikkumise eest.

a)

pädevates asutustes eriolukordadega tegelemise eest vastutavate isikute kontaktandmed, millel eriolukorras ühendust võtta;

b)

eriolukorras kehtivad sidemenetlused.

a)

mis tahes sellise olukorra kirjeldus, mille puhul pädevad asutused on kindlaks teinud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole järginud krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle teostatavat usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet või turukäitumise järelevalvet käsitlevat siseriiklikku või liidu õigust või nõudeid, sealhulgas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud või direktiivist 2013/36/EL üle võetud siseriiklikke nõudeid, koos selgitusega järelevalvemeetmete kohta, mida selle mittetäitmise suhtes on rakendatud või plaanitakse rakendada;

b)

juhul kui filiaal ei ole täitnud tingimusi, mida filiaalid peavad oma tegevuses vastuvõtvas liikmesriigis üldise hüvangu huvides järgima, siis selle mittetäitmise kirjeldus;

c)

mis tahes tuvastatud süsteemsed riskid, mis filiaali või selle tegevusega vastuvõtvas liikmesriigis kaasnevad, sealhulgas hinnang, milline oleks filiaali tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju järgmisele:

d)

filiaali turuosa, kui see ületab 2 % vastuvõtva liikmesriigi koguturust ühes järgmistest kategooriatest:

e)

mis tahes takistused raha või tagatiste ülekandmisel filiaali või filiaalist.

a)

mis tahes olukord, mille puhul päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kindlaks teinud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole järginud krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle teostatavat usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet või turukäitumise järelevalvet käsitlevat siseriiklikku või liidu õigust või nõudeid, sealhulgas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud või direktiivist 2013/36/EL üle võetud siseriiklikke nõudeid, koos selgitusega järelevalvemeetmete kohta, mida selle mittetäitmise suhtes on rakendatud või plaanitakse rakendada;

b)

vastuvõtva liikmesriigi elanikelt vastu võetud hoiuste maht;

c)

vastuvõtva liikmesriigi elanikele antud laenude maht;

d)

seoses direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusaladega, mille kohta krediidiasutus või investeerimisühing on teada andnud, et ta soovib nendega vastuvõtvas liikmesriigis teenuste osutamise korras tegelda:

a)

tekkinud olukorra kirjeldus, sealhulgas likviidsusprobleemide algpõhjus, likviidsusprobleemide eeldatav mõju krediidiasutusele või investeerimisühingule ning muutused konsolideerimisgrupi siseste tehingute valdkonnas;

b)

selgitus meetmete kohta, mida pädevad asutused või krediidiasutus või investeerimisühing on rakendanud või plaanivad rakendada, sealhulgas mis tahes nõuded, mille pädevad asutused on krediidiasutusele või investeerimisühingule kehtestanud, et likviidsusprobleeme leevendada;

c)

likviidsusprobleemide süsteemsete tagajärgede hindamise tulemused;

d)

hiliseim kättesaadav kvantitatiivne teave likviidsuse kohta, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides c kuni h.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/15

(1)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 on üldine tururisk määratletud kui finantsinstrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitaliinstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega.

(2)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 343 osutatud üldise tururiski arvutamisel on asjakohane arvestada, et eri omakapitaliinstrumendid on samal turul, kui need on avatud samale üldisele tururiskile, st kui instrumendi hinnamuutused tulenevad kohalikest majandustingimustest. Seega tuleks „turg” sel eesmärgil määratleda, osutades integreeritud majandusele, mis tavapäraselt võrdub riikliku jurisdiktsiooniga.

(3)

Ilma et see piiraks eelneva kohaldamist, on ühisraha kasutuselevõtt kõrvaldanud mitu olulist elementi seoses euroala aktsiaturgude vahelise killustatusega. Näiteks on see kõrvaldanud osalevate liikmesriikide vahel valuutariski ning võimaldab avaldada äriühingute tulemusi samas valuutas. Lisaks on euro kasutuselevõtt eeldanud osalevate liikmesriikide hulgas ulatuslikku majanduslikku ja õiguslikku lähenemist, mida toetab integreeritud turg ühtsete eeskirjadega. Viimased tunnused on ühtsed liidu kõigi liikmesriikide puhul, kuid ühisraha on osalevate liikmesriikide vahel suurendanud ja tihendanud majanduslikku integratsiooni ning seepärast on erinev käsitlus käesoleva määruse eesmärgil õigustatud. Sellest tulenevalt tuleks „turg” määratleda, osutades euroala kõikidele aktsiaturgudele ja euroalasse mittekuuluvate aktsiaturgude puhul riikliku jurisdiktsiooni tasandil.

(4)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(5)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

euroala puhul kõik omakapitaliinstrumendid, mis on noteeritud sellistes liikmesriikides asuvatel aktsiaturgudel, mis on võtnud oma vääringuna kasutusele euro;

b)

euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide ja kolmandate riikide puhul kõik omakapitaliinstrumendid, mis on noteeritud riiklikus jurisdiktsioonis asuvatel aktsiaturgudel.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/17

(1)

Täiustatud meetodi kohaldamisel krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks võib esineda vastaspooli, kelle puhul ei ole krediidiriski vahetustehingu riskimarginaal kättesaadav. Sel juhul peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 383 lõike 1 kolmanda lõiguga kasutama sellist marginaali, mis on asjakohane, võttes arvesse vastaspoole krediidireitingut, majandusharu ja piirkonda (edaspidi „marginaali asendaja”).

(2)

Eeskirjadega, mis käsitlevad marginaali asendaja kindlaksmääramist krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul, tuleks ette näha krediidireitingu, majandusharu ja piirkonna laiade kategooriate kasutamine ning võimaldada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele vajalikku paindlikkust nende eksperdihinnangu kohaselt kõige asjakohasema marginaali asendaja kindlaksmääramisel.

(3)

Selle täpsustamiseks, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks asjakohase marginaali asendaja hindamisel arvesse võtma üksiku emitendi krediidireitingu, majandusharu ja piirkonna tunnuseid, tuleks kehtestada eeskirjad, mille kohaselt kõnealuste tunnuste arvessevõtmisel lähtutakse iga tunnuse miinimumkategooriatest, et tagada kõnealuste tingimuste ühtne kohaldamine.

(4)

Lisaks sellele peaks üksikute emitentide korral juhul, kui esineb seos näiteks piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel, olema võimalik lubada hinnata asjakohast marginaali asendajat üksiku emitendi krediidiriski marginaali alusel, kui see annab tulemuseks asjakohasema hinnangu.

(5)

Selleks et tulemuseks oleks asjakohane krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutus, peaks marginaali asendaja kindlaksmääramiseks kasutama andmeid, mida on jälgitud likviidsel turul, ning andmete kohta tehtud eeldused, nagu erinevate kehtivusaegadega seonduvate andmete interpoleerimine ja ekstrapoleerimine, peaksid olema olemuslikult usaldusväärsed.

(6)

Selleks et tagada krediidiasutuste ja investeerimisühingute tavade lähendamine ja vältida ebaühtsust, pidades silmas, et eeldatavad makseviivituse tõenäosused, krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalid ja makseviivitusest tingitud kahjumäärad on osaks samast kahe tundmatuga võrrandist ning et turutava kohaselt kasutatakse turumarginaalidest eeldatavate makseviivituse tõenäosuste tuletamiseks makseviivitusest tingitud kahjumäära fikseeritud väärtust, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutama sellist LGDMKT väärtust, mis on kooskõlas sellise makseviivitusest tingitud kahjumäära fikseeritud väärtusega, mida turuosalised tavapäraselt kasutavad eeldatavate makseviivituse tõenäosuste tuletamiseks sellistest likviidsetest kaubeldavatest krediidiriski marginaalidest, mida on kasutatud asjaomase vastaspoole krediidiriski marginaali asendaja kindlaksmääramiseks.

(7)

Selleks et anda luba kasutada piiratud arvu väiksemate portfellide puhul krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetodit, on asjakohane võtta arvesse portfelli kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 4 määratletud tasaarvestatavate tehingute kogumit, samuti selliste muude kui sisemudeli meetodi kohaste tehingute arvu, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet, ja selliste muude kui sisemudeli meetodi kohaste tasaarvestatavate tehingute kogumite suurust, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet, ning piirata need krediidiasutuste ja investeerimisühingute erineva suuruse arvessevõtmiseks teatava protsendiga kõigi selliste tehingute koguarvust, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet, ja teatava protsendiga kõigi selliste tasaarvestatavate tehingute kogumite suuruste summast, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.

(8)

Selleks et leevendada võimalikke katkemisi krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetodi kasutamises piiratud arvu väiksemate portfellide puhul, tuleks kõnealuse meetodi kasutamine lõpetada ainult juhul, kui kvantitatiivseid piirmäärasid on ületatud kahe järjestikuse kvartali jooksul.

(9)

Selleks et pädevad asutused saaksid oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita, peaks neil olema võimalik teada saada, millal piiratud arvu väiksemate portfellide nõue ei ole enam täidetud; seetõttu peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud neil juhtudel pädevaid asutusi teavitama.

(10)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(11)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (1) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

marginaali asendaja kindlaksmääramisel on arvesse võetud kõiki punktides b, c ja d sätestatud vastaspoole krediidireitingu, majandusharu ja piirkonna tunnuseid;

b)

krediidireitingu tunnuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud sise- ja välisreitingu allikate eelnevalt kindlaksmääratud tähtsusjärjekorda. Krediidireitingud määratakse krediidikvaliteedi astmetesse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 384 lõikes 2. Juhul kui kättesaadavad on mitmed välisreitingud, järgitakse nende krediidikvaliteedi astmetesse määramisel kõnealuse määruse artiklis 138 sätestatud meetodit, mis on kohaldatav mitme krediidikvaliteedi hinnangu puhul;

c)

majandusharu tunnuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud vähemalt järgmisi kategooriaid:

d)

piirkonna tunnuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud vähemalt järgmisi kategooriaid:

e)

marginaali asendaja kajastab kättesaadavaid krediidiriski vahetustehingute riskimarginaale ja muude likviidsete kaubeldavate krediidiriski instrumentide marginaale esinduslikul viisil, vastates kohaldatavate kategooriate asjakohasele kombinatsioonile ning täites lõikes 3 osutatud andmete kvaliteedi kriteeriume;

f)

marginaali asendaja asjakohasuse kindlakstegemisel lähtutakse pigem volatiilsusest kui marginaali tasemest.

a)

piirkondlikul valitsusel või kohalikul omavalitsusel ja riigil on sama krediidireiting;

b)

piirkondlikul valitsusel või kohalikul omavalitsusel puudub krediidireiting.

a)

kõigi selliste muude kui sisemudeli meetodi kohaste tehingute arv, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet, ei ületa 15 % kõigi selliste tehingute arvust, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet;

b)

ühegi sellise muu kui sisemudeli meetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suurus, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet, ei ületa 1 % kõigi selliste tasaarvestatavate tehingute kogumite suuruste summast, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet;

c)

kõigi selliste muude kui sisemudeli meetodi kohaste tasaarvestatavate tehingute kogumite suuruste summa, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet, ei ületa 10 % kõigi selliste tasaarvestatavate tehingute kogumite suuruste summast, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.

a)

muude kui sisemudeli meetodi kohaste tehingute arv jagatud tehingute koguarvuga;

b)

suurima muu kui sisemudeli meetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suurus eraldivõetuna jagatud kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumite suuruste summaga ning

c)

kõigi muude kui sisemudeli meetodi kohaste tasaarvestatavate tehingute kogumite suuruste summa jagatud kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumite suuruste summaga.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/21

(1)

Instrumentides makstav muutuvtasu peaks edendama usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ega tohiks motiveerida võtma riske, mis ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu talutava riski piiri. Seepärast tuleks muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide klassidega viia töötajate huvid kooskõlla aktsionäride, võlausaldajate ja muude sidusrühmade huvidega, nähes töötajatele ette stiimulid tegutseda krediidiasutuse või investeerimisühingu pikaajalistes huvides ja mitte võtta ülemääraseid riske.

(2)

Tagamaks tugevat seost krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteediga pikemas perspektiivis, peaksid muutuvtasu maksmiseks kasutatavad instrumendid sisaldama asjakohaseid käivitavaid sündmusi allahindamiseks või konverteerimiseks, mis vähendavad instrumentide väärtust juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteet pikemas perspektiivis on halvenenud. Tasustamiseks kasutatavad käivitavad sündmused ei tohiks muuta instrumentide allutatuse taset ja seega ei tohiks tingida seda, et täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ei kvalifitseeru enam omavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

(3)

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artiklites 52 ja 63 sätestatud tingimusi, kuid direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis ii osutatud muude instrumentide suhtes, mida saab täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse või maha kanda, eritingimusi kõnealuse määruse kohaselt ei kohaldata, kuna kõnealuseid instrumente ei liigitata omavahendite instrumentideks usaldatavusnõuete seisukohast. Seepärast tuleks erinevatele instrumentide klassidele kehtestada erinõuded, et tagada nende asjakohane kasutamine muutuvtasu maksmiseks, võttes arvesse instrumentide eri laadi. Instrumentide kasutamine muutuvtasu maksmiseks ei tohiks takistada instrumentide kvalifitseerumist krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditena, kui on täidetud määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud tingimused. Samuti ei tohiks sellist kasutamist käsitada instrumendi tagasivõtmise stiimulina, kuna pärast edasilükkamis- ja säilitamisperioode peaksid töötajad üldiselt saama likviidseid vahendeid muul viisil kui tagasivõtmise kaudu.

(4)

Muud instrumendid hõlmavad mitterahalisi võlainstrumente või võlaga seotud instrumente, mis ei kvalifitseeru omavahenditena. Muud instrumendid ei ole piiratud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 50 määratletud finantsinstrumentidega, vaid võivad hõlmata ka täiendavaid mitterahalisi instrumente, mis võivad olla hõlmatud krediidiasutuse või investeerimisühingu ja töötajate vaheliste lepingutega. Tagamaks, et kõnealused instrumendid kajastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis, tuleks asjakohaste nõuetega tagada, et selliste instrumentide allahindamise või konverteerimise asjaolud lähevad kaugemale maksevõime taastamise või solveerimise olukordadest.

(5)

Muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral ei tohiks sellised tehingud üldjuhul suurendada tasu väärtust, tehes väljamakseid, mis on suuremad kui instrumendi väärtus, või konverteerides instrumendiks, mille väärtus on suurem kui algselt eraldatud instrumendil. See on oluline tagamaks, et tasu ei maksta vahendite ega meetodite abil, mis soodustavad direktiivi 2013/36/EÜ artikli 94 lõike 1 mittejärgimist.

(6)

Muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral peaksid kõnealused tehingud põhinema väärtusel, mis on kindlaks määratud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt. Seepärast tuleks ette näha, et instrumente hinnatakse kõigil kõnealustel juhtudel, et hoida ära direktiivi 2013/36/EL tasustamisalaste nõuete täitmisest kõrvalehoidumist, eelkõige seoses töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu komponentide suhtega ning riskide võtmisega kooskõlas olemisega.

(7)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 54 on sätestatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide allahindamise või konverteerimise mehhanismid. Lisaks on direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktiga ii ette nähtud, et muud instrumendid võib täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata. Kuna muude instrumentide konverteerimise või allahindamise majanduslik tulemus on sama kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, tuleks muude instrumentide konverteerimise või allahindamise mehhanismide puhul võtta arvesse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatavaid mehhanisme, tehes kohandused, et võtta arvesse asjaolu, et muud instrumendid ei kvalifitseeru usaldatavusnõuete seisukohast omavahendite instrumentidena. Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid regulatiivseid nõudeid seoses allahindamise ja konverteerimisega. Tagamaks, et krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi halvenemise korral vähendatakse muutuvtasu maksmiseks kasutatavate kõigi selliste instrumentide väärtust, tuleks kindlaks määrata olukorrad, mil kõnealused instrumendid tuleb alla hinnata või konverteerida. Järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata teise taseme omavahenditesse kuuluvate ja muude instrumentide allahindamise, üleshindamise ja konverteerimise mehhanismid.

(8)

Instrumentidest tulenevad väljamaksed võivad olla eri laadi. Need võivad olla muutuvad või fikseeritud ning neid võib teha teatavate ajavahemike järel või instrumendi lõpptähtajal. Kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (3) välja antud juhistega tasustamispõhimõtete ja -tavade kohta, ei tuleks usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimise edendamiseks teha töötajatele väljamakseid edasilükkamisperioodide vältel. Töötajad peaksid saama väljamakseid ainult perioodide eest, mis järgnevad instrumendi suhtes nõudeõiguse tekkimisele. Seepärast on asjakohane kasutada muutuvtasu maksmiseks ainult instrumente, millelt tehakse instrumendi omanikule väljamakseid teatavate ajavahemike järel. Nullkupongvõlakirjad ega instrumendid, millelt tulu välja ei maksta, ei tohiks moodustada tasu olulist osa, mis peab koosnema direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktis l osutatud instrumentide tasakaalustatud kogumist. See on seotud sellega, et töötajad saaksid edasilükkamisperioodil kasu väärtuse suurenemisest, mida võib pidada väljamakse saamisega samaväärseks.

(9)

Väga suured väljamaksed võivad vähendada pikaajalisi stiimuleid usaldusväärseks riskide võtmiseks, kuna need tegelikult suurendavad tasu muutuvkomponenti. Eelkõige ei tohiks väljamakseid teha harvemini kui kord aastas, kuna see tingiks väljamaksete tegeliku akumuleerumise edasilükkamisperioodidel ning väljamaksed tehtaks muutuvtasu väljamaksmise ajal. Väljamaksete akumuleerumine oleks vastuolus direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktiga g seoses töötasu moodustava põhitasu ja muutuvtasu komponentide vahelise suhtega ning kõnealuse artikli punktis m sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei saada edasilükkamiskriteeriumide alusel väljamakstavat töötasu kiiremini kui proportsionaalselt. Seepärast ei tohiks pärast instrumendi suhtes nõudeõiguse teket tehtavad väljamaksed olla suuremad turuhinnast. Selleks tuleks ette näha, et muutuvtasu maksmiseks kasutatavaid instrumente või instrumente, millega need on seotud, emiteeritakse peamiselt muudele investoritele, või et selliste instrumentide suhtes kehtestatakse väljamaksete ülempiir.

(10)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 kohaselt muutuvtasu maksmisel kohaldatavad edasilükkamis- ja säilitamisnõuded peavad olema täidetud kogu aeg, sealhulgas muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral. Seepärast tuleks sellistes olukordades vahetada instrumendid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate, teise taseme omavahenditesse kuuluvate ja muude instrumentide vastu, mis kajastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis ning millel on samad omadused nagu algselt muutuvtasu maksmiseks ettenähtud instrumendil ning sama väärtus, võttes arvesse mis tahes allahinnatud summasid. Kui muudel instrumentidel kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on fikseeritud lõpptähtaeg, tuleks kehtestada miinimumnõuded selliste instrumentide järelejäänud tähtaja kohta, kui neid kasutatakse muutuvtasu maksmiseks, tagamaks, et kõnealused instrumendid on kooskõlas nõuetega, mis käsitlevad muutuvtasu puhul kohaldatavat edasilükkamis- ja säilitamisperioodi.

(11)

Direktiiviga 2013/36/EL ei ole muutuvtasu maksmiseks kõlblike instrumentide liigid piiratud konkreetse finantsinstrumentide liigiga. Peaks olema võimalik kasutada sünteetilisi instrumente või töötajate ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vahelisi lepinguid, mis on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, mida saab täielikult konverteerida või alla hinnata. See võimaldab näha selliste instrumentide tingimustes ette eritingimused, mida kohaldatakse üksnes töötajatele tulemustasu maksmiseks kasutatavate instrumentide suhtes, ilma et selliseid eritingimusi oleks vaja kehtestada muudele investoritele.

(12)

Konsolideerimisgrupi puhul võib emissioone hallata keskselt emaettevõtja raames. Seepärast ei tohi sellisesse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud alati emiteerida instrumente, mida võib kasutada muutuvtasu maksmiseks. Määrusega (EL) nr 575/2013 on ette nähtud, et teatavatel tingimustel võib konsolideerimise alla kuuluvate üksuste emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente arvata krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite hulka. Seepärast peaks olema võimalik kasutada ka selliseid instrumente muutuvtasu maksmiseks, tingimusel, et selliseid instrumente muutuvtasu maksmiseks kasutava krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi ning instrumendi emitendi krediidikvaliteedi vahel on selge seos. Eeldatavalt on selline seos tavapäraselt emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel. Teatavatel tingimustel peaks olema võimalik kasutada muutuvtasu maksmiseks ka muid selliseid instrumente kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida otseselt ei emiteeri krediidiasutus või investeerimisühing. Instrumente, mis on seotud aluseks olevate instrumentidega, mille on emiteerinud emaettevõtja kolmandas riigis, ja mis on samaväärsed täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, peaks olema võimalik kasutada muutuvtasu maksmiseks, kui käivitav sündmus osutab sellist sünteetilist instrumenti kasutavale krediidiasutusele või investeerimisühingule.

(13)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas Euroopa Komisjonile.

(14)

EBA on läbi viinud avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

a)

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid, kui kõnealused liigid täidavad lõikes 2 ja artiklis 2 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikli 5 lõikega 9 ja artikli 5 lõike 13 punktiga c;

b)

teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid, kui kõnealused liigid täidavad lõikes 2 ja artiklis 3 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikliga 5;

c)

instrumentide liigid, mida saab täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata ning mis ei ole täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ega teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid („muud instrumendid”) artiklis 4 osutatud juhtudel, kui kõnealused liigid täidavad lõikes 2 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikliga 5.

a)

instrumendid ei ole tagatud ja neile ei ole antud garantiid, mis suurendab instrumendi omaniku nõuete nõudeõiguse järku;

b)

kui instrumenti reguleerivate sätetega on lubatud instrumenti konverteerida, kasutatakse kõnealust instrumenti muutuvtasuna eraldamise eesmärgil ainult juhul, kui konverteerimise määr või ulatus on kehtestatud tasemel, millega tagatakse, et sellise instrumendi väärtus, milleks algselt eraldatud instrument konverteeritakse, ei ole kõrgem kui algselt eraldatud instrumendi väärtus ajal, mil kõnealune instrument muutuvtasuna eraldati;

c)

selliseid konverteeritavaid instrumente reguleerivate sätetega, mida kasutatakse üksnes muutuvtasu maksmiseks, tagatakse, et sellise instrumendi väärtus, milleks algselt eraldatud instrument konverteeritakse, ei ole kõrgem kui algselt eraldatud instrumendi väärtus konverteerimise ajal;

d)

instrumenti reguleerivate sätetega nähakse ette, et mis tahes väljamaksed tehakse vähemalt kord aastas ja need tehakse instrumendi omanikule;

e)

instrumendid hinnatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt väärtuses, mis neil oli eraldamise ajal. Hindamisel võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti ja hindamine vaadatakse sõltumatult läbi;

f)

selliseid instrumente reguleerivate sätetega, mis on emiteeritud üksnes muutuvtasu maksmiseks, on ette nähtud, et instrumendi tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral viiakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt läbi hindamine.

a)

instrumente reguleerivate sätetega määratakse kindlaks käivitav sündmus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti n kohaldamiseks;

b)

punktis a osutatud käivitav sündmus leiab aset juhul, kui instrumendi emiteerinud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a, väheneb allapoole järgmist:

c)

täidetud on üks järgmistest nõuetest:

a)

instrumentide muutuvtasuna eraldamise ajal on instrumentide järelejäänud tähtaeg võrdne selliste edasilükkamis- ja säilitamisperioodidega summaga või sellest suurem, mida kohaldatakse muutuvtasu suhtes seoses kõnealuste instrumentide eraldamisega;

b)

instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

c)

punktis b osutatud käivitav sündmus leiab aset juhul, kui instrumendi emiteerinud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a, väheneb allapoole järgmist:

d)

täidetud on üks artikli 2 punktis c sätestatud nõuetest.

a)

muud instrumendid täidavad lõikes 2 osutatud tingimusi;

b)

muud instrumendid on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendiga ning täidavad lõikes 3 osutatud tingimusi;

c)

muud instrumendid on seotud instrumendiga, mis oleks täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluv instrument või teise taseme omavahenditesse kuuluv instrument, kui seda ei oleks emiteerinud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, kes määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt ei kuulu konsolideerimise alla, ning muud instrumendid täidavad lõikes 4 sätestatud tingimusi;

a)

muud instrumendid emiteeritakse otse või üksuse kaudu, kes määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt kuulub grupisisese konsolideerimise alla, tingimusel, et on põhjust eeldada, et instrumendi emitendi krediidikvaliteedi muutusega kaasneb sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi samaväärne muutus, kes kasutab muid instrumente muutuvtasu maksmiseks;

b)

muid instrumente reguleerivate sätetega ei anta instrumentide omanikule õigust kiirendada väljamakseid või põhisumma makseid, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;

c)

muude instrumentide muutuvtasuna eraldamise ajal on muude instrumentide järelejäänud tähtaeg võrdne selliste edasilükkamis- ja säilitamisperioodidega summaga või sellest suurem, mida kohaldatakse seoses kõnealuste instrumentide eraldamisega;

d)

instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

e)

punktis d osutatud käivitav sündmus leiab aset juhul, kui instrumendi emiteerinud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv, nagu osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a, väheneb allapoole järgmist:

f)

täidetud on üks artikli 2 punktis c sätestatud nõuetest.

a)

muud instrumendid täidavad lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimusi;

b)

muud instrumendid on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, mille on emiteerinud üksus, kes määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt kuulub grupisisese konsolideerimise alla („aluseks olev instrument”);

c)

aluseks olev instrument täidab lõike 2 punktides c ja f sätestatud tingimusi ajal, mil instrument muutuvtasuna eraldati;

d)

muu instrumendi väärtus on seotud aluseks oleva instrumendiga nii, et see ei ole mis tahes ajal suurem kui aluseks oleva instrumendi väärtus;

e)

mis tahes sellise väljamakse väärtus, mis tehakse pärast nõudeõiguse teket instrumendi suhtes, on seotud aluseks oleva instrumendiga nii, et tehtavate väljamaksete väärtus ei ole mis tahes ajal suurem kui aluseks oleva instrumendi puhul tehtavate mis tahes väljamaksete väärtus;

f)

muid instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et kui aluseks olev instrument võetakse tagasi, konverteeritakse, ostetakse tagasi või lunastatakse edasilükkamis- või säilitamisperioodi ajal, seotakse muud instrumendid samaväärse aluseks oleva instrumendiga, mis täidab käesoleva artikli tingimusi, nii et muude instrumentide koguväärtus ei suurene.

a)

pädevad asutused on direktiivi 2013/36/EL artikli 127 kohaldamisel teinud kindlaks, et krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kes emiteerib instrumenti, millega on seotud muud instrumendid, kohaldab kolmanda riigi järelevalveasutus konsolideeritud alusel järelevalvet, mis on samaväärne järelevalvega, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses direktiivis sätestatud põhimõtteid ja määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud nõudeid;

b)

muud instrumendid täidavad lõike 3 punktides a ja c–f osutatud tingimusi.

a)

sellise konverteerimise määr ja konverteerimise piirsumma;

b)

instrumentide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks konverteerimise vahemik.

a)

instrumendi omaniku nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;

b)

instrumendi tagasivõtmise või tagasiostmise korral maksmisele kuuluv summa;

c)

instrumendilt tehtavad väljamaksed.

a)

summa, mida on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks protsendimäärale, mida instrumenti reguleerivate sätete kohaselt käsitatakse käivitava sündmusena;

b)

instrumendi täielik põhisumma.

a)

teavitama töötajaid, kellele on instrumendid muutuvtasuna eraldatud, ja isikuid, kes selliseid instrumente jätkuvalt hoiavad;

b)

võimalikult kiiresti ja maksimaalselt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

a)

üleshindamised põhinevad kasumil pärast seda, kui instrumendi emitent on teinud lõpliku kasumi kinnitamiseks ametliku otsuse;

b)

instrumendi mis tahes üleshindamine või vähendatud põhisumma kohta kupongide maksmine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu täielikul oma äranägemisel, võttes arvesse punktidest c, d ja e tulenevaid piiranguid, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kohustatud teostama teatavate eriasjaolude korral üleshindamist või seda kiirendama;

c)

üleshindamine teostatakse proportsionaalselt sarnaste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide, teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja muude instrumentide vahel, mida kasutatakse muutuvtasu maksmiseks ja mille suhtes kohaldati allahindamist;

d)

teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja muude instrumentide üleshindamise ja vähendatud põhisummalt kupongi maksmise maksimaalne summa võrdub krediidiasutuse või investeerimisühingu kasum korrutatuna punktides i ja ii määratletud summade jagatisega:

e)

mis tahes üleshinnatavate summade ja vähendatud põhisummalt kupongide maksete summat käsitatakse maksena, mille tulemusena vähenevad esimese taseme põhiomavahendid ja mille suhtes koos muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksetega kehtivad piirangud, mis on seotud direktiivi 2013/36/EL artikli 141 lõikes 2 sätestatud väljamaksete maksimumsummaga.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/29

(1)

Seoses määruse (EL) nr 575/2013 kohase õigusega töötada välja eri meetodid, mis kajastavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite nõuetes lisaks delta riskile ka muid riske „viisil, mis on proportsionaalne krediidiasutuste ja investeerimisühingute selle tegevuse ulatuse ja keerukusega, mis on seotud optsioonide ja ostutähtedega”, on asjakohane töötada välja erineva keerukuse ja riskitundlikkuse tasemega meetodid, mis võivad sobida erineva profiiliga krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Seepärast on asjakohane näha optsioonide ja ostutähtede muude riskide kui deltarisk mõõtmiseks ette järgmised kolm meetodit, mis on järjestatud kasvava keerukuse taseme järgi: i) lihtsustatud meetod; ii) täiustatud deltameetod ja iii) stsenaariumimeetod. Kõnealuse kolmel meetodil põhineva raamistikuga rakendatakse Baseli pangajärelevalve komitee ette nähtud muude riskide kui deltarisk raamistikku, mida on kohandatud, et võtta arvesse määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid. Seega tagatakse ELi eeskirjade kooskõla rahvusvaheliselt kokku lepitud miinimumstandarditega.

(2)

Kuna täiustatud deltameetodit kohaldavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda võimalus käsitleda mittepidevaid optsioone riskitundlikumalt, peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalik kombineerida teatavatel tingimustel optsioonide ja ostutähtede riski mõõtmiseks ette nähtud meetodeid mitte ainult konsolideerimisgrupi tasemel, vaid ka eraldi juriidiliste isikute tasemel. Selleks et hoida ära võimalust, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad meetodeid valikuliselt omavahendite nõuete minimeerimise eesmärgil, tuleks lubada kombineerida meetodeid individuaalsel tasandil ainult tingimusel, et krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga meetodi kohaldamisala kindlaks enne meetodi kasutamist ja kohaldavad meetodit kogu aeg järjepidevalt.

(3)

Optsioonide ja ostutähtedega seotud muud riskid kui deltarisk võivad hõlmata artikli 4 lõike 1 punkti a kohast instrumendi gamma muutusest tulenevat riski („gammarisk” või „kumerusrisk”), artikli 4 lõike 1 punkti b kohast veega muutusest tulenevat riski („veegarisk” või „volatiilsusrisk”), intressimäära muutusest tulenevat riski („intressiriski” või „rhorisk”), mittelineaarsust, mida gammarisk ei võta arvesse, ning alusvarakorviga optsioonide ja ostutähtede eeldatava korrelatsiooni riski, kuid ei ole nendega piiratud. Isegi kõige keerukamate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on kõnealustest riskidest ainult gamma- ja veegarisk niivõrd olulised, et oleks põhjendatud omavahendite nõuete kehtestamine, ja seepärast tuleks omavahendite nõuete arvutamisel võtta arvesse ainult kõnealuseid riske. Määrusega (EL) nr 575/2013 on ette nähtud, et sisemudeli kasutamiseks delta arvutamisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud saama pädevatelt asutustelt eelnevalt loa. Muude riskide kui deltarisk meetodite kasutamist tuleb jälgida ja hinnata vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve ja hindamise protseduuridele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (2). Stsenaariumimeetodi suurema keerukuse tõttu peaksid pädevad asutused kõnealuse meetodi kohaldamist hoolikalt jälgima ning seega tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldada kindlaks määratud kohaldamistingimusi nii enne esmakordset kasutuselevõttu kui ka seejärel pidevalt.

(4)

Kuna määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 330, milles on sätestatud fikseeritud ja ujuva intressimäära vahetuslepingu käsitlus, kohaldatakse ainult intressiriski puhul, ei tuleks seda võtta arvesse teatavate finantsinstrumentide, nt vahetusoptsioonide puhul.

(5)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna need käsitlevad eri alusvaraga seotud optsioonide ja ostutähtede muude riskide kui deltarisk mõõtmist. Selleks et tagada kooskõla selliste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda neid kohustusi täitvatele isikutele põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 575/2013 selles küsimuses ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(6)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(7)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

a)

käesoleva määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud lihtsustatud meetod;

b)

käesoleva määruse artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud täiustatud deltameetod;

c)

käesoleva määruse artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud stsenaariumimeetod.

a)

jaotavad optsiooni- või ostutähekorvi alusvara komponentideks;

b)

jaotavad ülem- või alampiiriga optsioonid või muud optsioonid, mis on seotud intressimääradega eri kuupäevadel, sellistest eraldi optsioonidest koosnevaks ahelaks, mis on seotud eri ajavahemikega („caplets” ja „floorlets”);

c)

käsitlevad fikseeritud ja ujuva intressimäära vahetuslepingu optsioone või ostutähti nagu fikseeritud intressimäära poolega vahetuslepingu optsioone või ostutähti;

d)

käsitavad optsioone ja ostutähti, mis on seotud artikli 5 lõikes 3 kirjeldatud mitme alusvaraga, optsiooni- või ostutähekorvina, kus igal optsioonil on üksainus eraldiseisev alusvara.

a)

lõigetes 2–5 kirjeldatud kogusumma;

b)

riskiga kaalutud delta ekvivalendi summa, mis arvutatakse järgmiselt: alusvaraks oleva instrumendi turuväärtus korrutatud deltaga ja seejärel korrutatud ühega järgmistest asjakohastest riskikaaludest:

a)

kui ostjal on tingimusteta õigus osta alusvara eelnevalt kindlaks määratud hinnaga lõpptähtpäeval või mis tahes ajal enne seda ning kui müüjal on kohustus ostja nõue täita („lihtsad ostuoptsioonid või -ostutähed”);

b)

kui ostjal on tingimusteta õigus müüa alusvara samal viisil nagu kirjeldatud punktis a („lihtsad müügioptsioonid või -ostutähed”).

a)

optsioon või ostutäht sisaldab õigust alusvara müüa („ostetud müügioptsioon” — „long put”) ja on kombineeritud alusvara hoidmisega („pikk positsioon alusvaraks olevas instrumendis”);

b)

optsioon või ostutäht sisaldab õigust alusvara osta („ostetud ostuoptsioon” — „long call”) ja on kombineeritud lubadusega müüa osalust alusvaraks olevas instrumendis („lühike positsioon alusvaraks olevas instrumendis”).

a)

alusvaraks oleva väärtpaberi turuväärtus korrutatud alusvara spetsiifilise ja üldise tururiski nõuete summaga;

b)

positsiooni väärtus, mis on kindalaks määratud turuhinnas hindamise meetodiga või mudelipõhise hindamise meetodiga vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 104 lõike 2 punktidele b ja c („optsiooni või ostutähe turuväärtus”).

a)

omavahendite nõuded seoses delta osalise tuletisega alusvara hinna suhtes, mis võlakirjaoptsioonide või -ostutähtede puhul on delta osaline tuletis alusvaraks oleva võlakirja tulusus tähtajani suhtes ja vahetusoptsioonide puhul delta osaline tuletis vahetuslepingu intressimäära suhtes;

b)

nõuded seoses optsiooni või ostutähe väärtuse esimese osalise tuletisega eeldatava volatiilsuse suhtes.

a)

optsioonide või ostutähtede ostu korral maksimaalne summa nulli ja järgmiste väärtuste vahe vahel:

b)

optsioonide või ostutähtede müügi korral maksimaalne summa nulli ja järgmiste summade vahe vahel:

a)

iga üksiku optsiooni või ostutähe puhul arvutatakse gamma mõju;

b)

sama eraldiseisva alusvara liigiga seotud üksikute optsioonide või ostutähtede gamma mõju liidetakse kokku;

c)

etapist b tulenevate kõigi negatiivsete väärtuste summa absoluutväärtus võrdub gammariski omavahendite nõuded. Etapist b tulenevaid positiivseid väärtusi ei võeta arvesse.

d)

sama valuuta intressimäärade puhul: määruse (EL) nr 575/2013 artikli 339 tabelis 2 sätestatud lõpptähtaja vöönd;

e)

aktsiate ja aktsiaindeksite puhul: iga turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 341 lõike 3 kohaselt välja töötatud eeskirjades;

f)

välisvaluuta ja kulla puhul: iga valuutapaar ja kuld;

g)

kaupade puhul: kaubad, mida peetakse samaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 357 lõikele 4.

a)

iga üksiku optsiooni puhul määratakse kindlaks veega väärtus;

b)

iga üksiku optsiooni puhul arvutatakse eeldatava volatiilsuse eeldatav nihe pluss/miinus 25 %, kusjuures eeldatavat volatiilsust tuleb mõista artikli 4 lõikes 2 kirjeldatud viisil;

c)

iga üksiku optsiooni puhul korrutatakse punktis a osutatud etapist tulenev veega väärtus punktis b osutatud etapist tuleneva eeldatava volatiilsuse eeldatava nihkega;

d)

iga eraldiseisva alusvara liigi puhul, mida tuleb mõista artikli 5 lõikes 3 kirjeldatud viisil, liidetakse kokku punktis c osutatud etapist tulenevad väärtused;

e)

punktis d osutatud etapist tulenev absoluutväärtuste summa võrdub veegariski omavahendite nõuded kokku.

(b)

nad on loonud riskikontrolli üksuse, kes jälgib krediidiasutuse või investeerimisühingu optsiooniportfelli riski ja annab tulemustest aru juhtkonnale;

(c)

nad on teavitanud pädevaid asutusi selliste riskipositsioonide eelnevalt kindlaks määratud ulatusest, mille suhtes kohaldatakse kõnealust meetodit aja jooksul järjepidevalt;

(d)

nad integreerivad stsenaariumimeetodi tulemused krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtkonnale suunatud sisemisse aruandlusse.

a)

intressimääraoptsioonide ja -ostutähtede puhul pluss/miinus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 339 tabeli 2 viiendas veerus sätestatud eeldatav intressimäära muutus;

b)

aktsia- või aktsiaindeksioptsioonide või aktsia- või aktsiaindeksiostutähtede puhul pluss/miinus määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 343 sätestatud riskikaal;

c)

valuuta- ja kullaoptsioonide või valuuta- ja kullaostutähtede puhul pluss/miinus määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 351 sätestatud riskikaal või vajaduse korral määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 354 sätestatud riskikaal;

d)

kaubaoptsioonide (ostutähtede) puhul pluss/miinus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 360 lõike 1 punktis a sätestatud riskikaal.

a)

iga üksiku optsiooni või ostutähe puhul kohaldatakse kõiki artiklis 8 osutatud stsenaariume, et arvutada igale stsenaariumile vastav simuleeritud puhaskahju või -kasu. Kõnealusel simuleerimisel kasutatakse täieliku ümberhindamise meetodeid, simuleerides hinnamuutusi hindamismudelite abil ja kasutamata kõnealuste mudelite kohalikke lähendusi;

b)

artikli 5 lõikes 3 osutatud iga eraldiseisva alusvara liigi puhul liidetakse kokku punkti a kohase arvutuse tulemusel saadud ja eraldi stsenaariumidele osutavad väärtused;

c)

artikli 5 lõikes 3 osutatud iga eraldiseisva alusvara liigi puhul arvutatakse „asjakohane stsenaarium” stsenaariumina, mille puhul etapis b kindlaks määratud väärtustest tuleneb suurim kahju või kahju puudumise korral väikseim kasu;

d)

artikli 5 lõikes 3 osutatud iga eraldiseisva alusvara liigi puhul arvutatakse omavahendite nõuded II lisas kirjeldatud valemi kohaselt;

e)

optsioonide ja ostutähtede muude riskide kui deltarisk omavahendite nõuded kokku on artikli 5 lõikes 3 osutatud kõigi eraldiseisvate alusvara liikide puhul etapi d kohase arvutuse tulemusel saadud omavahendite nõuete summa.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/36

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikele 3 hõlmab reitingusüsteemi kohaldamisala riskipositsiooni liike, millele saab anda reitingu teatava reitingusüsteemi kohaselt.

(2)

Määruses (EL) nr 575/2013 eristatakse sisereitingute meetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi olulisi laiendusi ja muudatusi, mille tegemiseks tuleb saada luba, ja muid muudatusi, millest tuleb teatada. Viimati nimetatu kohta ei ole määrusega (EL) nr 575/2013 ette nähtud laiendusest või muudatusest teatamise tähtaega, st seda, kas muudatusest tuleb teatada enne või pärast selle rakendamist. Tuleks arvestada, et vähem olulistest laiendustest ja muudatustest ei ole vaja pädevatele asutustele eelnevalt teatada. Samuti oleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks tõhusam ja vähem koormav koguda teavet selliste vähem oluliste muudatuste kohta ja edastada see korrapäraste ajavahemike järel pädevatele asutustele. Selline on juba olnud järelevalvetava mitmes liikmesriigis. Seega tuleks laiendused ja muudatused, millest tuleb teatada, jaotada omakorda laiendusteks ja muudatusteks, millest tuleb teatada enne nende rakendamist, ning laiendusteks ja muudatusteks, millest tuleb teatada alles pärast nende rakendamist. Sellega tagatakse veelgi, et pädevad asutused keskenduvad oma igapäevatöös laiendustele ja muudatustele, mis võivad oluliselt muuta omavahendite nõudeid või mudelite või reitingusüsteemide toimimist. Samuti tagaks see, et krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad riskipõhise järelevalve raames vahet oluliste ja vähem oluliste laienduste ja muudatuste vahel. Enne rakendamist teatatavate laienduste ja muudatuste ning selliste laienduste ja muudatuste eristamine, millest tuleb teatada pärast rakendamist, oleks usaldusväärne, kuna teatamine enne rakendamist võimaldaks pädevatel asutustel käesoleva määruse nõuetekohast kohaldamist kontrollida. See omakorda vähendaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvekoormust.

(3)

Mudelite laienduste või muudatuste olulisus sõltub tavaliselt kavandatud laienduse või muudatuse laadist ja liigist (mis peaks kajastuma kvalitatiivsetes kriteeriumides) ning sellest, kuidas need võivad muuta omavahendite nõudeid või vajaduse korral riskiga kaalutud varasid (mis peaks kajastuma kvantitatiivsetes kriteeriumides). Seepärast tuleks laienduste või muudatuste olulisuse läbivaatamise kvantitatiivne kriteerium kehtestada künnisena, mis kajastab muudatustest tulenevat omavahendite nõuete või vajaduse korral riskiga kaalutud varade muutust protsentides.

(4)

Kui täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi laienduste ja muudatuste puhul tuleks kvantitatiivne künnis arvutada lihtsuse huvides omavahendite nõuete alusel, siis sisereitingute meetodi muudatuste puhul tuleks künnis arvutada riskiga kaalutud vara alusel, tagamaks, et künniseid põhjendamatult ei mõjutaks teostatud krediidiriskiga korrigeerimiste summade vahe, mis mõjutab omavahendite nõudeid, kuid mitte riskiga kaalutud vara. Lisaks peaksid kvantitatiivsed künnised võtma arvesse laienduste ja muudatuste üldist mõju nõutavatele omavahenditele sisemeetodite ja standardmeetodite põhjal, et kajastada seda, mil määral sisemeetodeid kasutatakse üldiste omavahendite nõuete või riskiga kaalutud varade puhul. See kehtib mõlema meetodi kõigi künniste puhul, välja arvatud artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatud teine künnis sisereitingute meetodi puhul ja eelneva teatamise künnis sisereitingute meetodi puhul, mis võtavad arvesse muudatuste mõju riskiga kaalutud varadele, mis on hõlmatud konkreetse mudeli kohaldamisalaga. Nii sisereitingute meetodi kui ka täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul tuleks konkreetse laienduse või muudatuse mõju arvutada sama ajahetke seisuga, arvestades et riskipositsioonid (sisereitingute meetodi puhul) ja riskiprofiil (täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul) on aja jooksul suhteliselt stabiilsed.

(5)

Pädev asutus võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artikli 101 kohase sisemeetodite kasutamise lubade pideva läbivaatamise raames igal ajal võtta asjakohaseid järelevalvemeetmeid seoses teatatud mudelilaienduste ja -muudatustega. Ühelt poolt on see oluline tagamaks, et määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki 6. jao või III osa III jaotise 4. peatüki või III osa IV jaotise 5. peatüki nõuded on kogu aeg täidetud. Teisest küljest tuleb kehtestada eeskirjad, et näha ette sisemeetodite laienduste ja muudatuste heakskiitmise ja nendest teatamise käivitavad asjaolud. Sellised eeskirjad ei tohiks mõjutada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 8 kohaseid sisemudelite läbivaatamise meetodeid ega haldusmenetlusi.

(6)

Sisemeetodite alalise osalise kasutamise või vajaduse korral sisemeetodite järkjärgulise üleminekuga rakendamise muudatused on hõlmatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 148 ja 150 sisereitingute meetodi puhul ning määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 314 täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul. Seepärast ei tuleks sellist liiki muudatusi hõlmata käesoleva määrusega.

(7)

Pädevate asutuste luba seondub meetodite, protsesside, kontrollimeetmete, andmete kogumise ja meetodite IT-süsteemidega ning seepärast ei tuleks käesoleva määrusega hõlmata mudeli pidevat kohandamist kasutatavatele arvutusandmetele heakskiidetud meetodite, protsesside, kontrollimeetmete, andmete kogumise ja IT-süsteemide alusel.

(8)

Selleks et pädevad asutused saaksid hinnata, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud on nõuetekohaselt kohaldanud laienduste ja muudatuste olulisuse hindamise eeskirju, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama pädevatele asutustele asjakohase teabe. Selleks et vähendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvekoormust ning suurendada pädevate asutuste asjaomaste protseduuride tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks sätestada eeskirjad, et täpsustada teave, mis tuleb lisada laienduste ja muudatuste heakskiitmise taotlusele või laiendusi ja muudatusi käsitlevale teatele.

(9)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(10)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna need osutavad krediidi- ja operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise sisereitingute meetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi laiendustele ja/või muudatustele ning kuna asjakohased järelevalveküsimused ja -menetlused on kõnealuse kahe sisemeetodi liigi puhul sarnased. Selleks et tagada kooskõla selliste sätete puhul ning anda kohustusi täitvatele isikutele põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav tagada nende jõustumine samal ajal ja sätestada kõik määrusega (EL) nr 575/2013 ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid krediidi- ja operatsiooniriski sisemudelite laienduste ja muudatuste kohta ühes määruses. Kuna artikli 312 lõike 4 esimese lõigu punktis a käsitletakse erinevat küsimust, käsitletakse käesolevas määruses ainult punkte b ja c.

(11)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

a)

olulised laiendused ja muudatused, milleks tuleb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõike 3 ja artikli 312 lõike 2 kohaselt taotleda pädevatelt asutustelt luba;

b)

muud laiendused ja muudatused, millest tuleb pädevatele asutustele teatada.

a)

laiendused ja muudatused, millest tuleb teatada enne nende rakendamist;

b)

laiendused ja muudatused, millest tuleb teatada pärast nende rakendamist.

a)

kvantitatiivse mõju hindamiseks kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid;

b)

kui kvantitatiivset mõju ei ole võimalik täpselt hinnata, hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mõju representatiivse valimi põhjal või muu usaldusväärse inferentsmeetodi kohaselt;

c)

muudatuste puhul, millel ei ole otsest kvantitatiivset mõju, ei arvutata kvantitatiivset mõju vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile c sisereitingute meetodi puhul ja artikli 6 lõike 1 punktile c täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul.

a)

need kuuluvad omakapitali investeeringute suhtes kohaldatava reitingusüsteemi või sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisala mis tahes sellise muudatuse alla, mida on kirjeldatud I lisa I osa 1. jaos;

b)

need kuuluvad omakapitali investeeringute suhtes kohaldatava reitingusüsteemi või sisemudelitel põhineva meetodi mis tahes sellise muudatuse alla, mida on kirjeldatud I lisa II osa 1. jaos;

c)

nende tulemusel leiab aset üks järgmistest:

a)

lugejas omakapitali investeeringute suhtes kohaldatava sisereitingute süsteemi või sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalaga seotud riskiga kaalutud varade vahe krediidi-ja lahjendusriski puhul enne ja pärast muudatust ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud tasemel või sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu tasemel, kes ei ole emaettevõtja ega tütarettevõtja;

b)

nimetajas üldine riskiga kaalutud vara krediidi-ja lahjendusriski puhul enne muudatust ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud tasemel või vastavalt sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu tasemel, kes ei ole emaettevõtja ega tütarettevõtja.

a)

lugejas omakapitali investeeringute suhtes kohaldatava sisereitingute süsteemi või sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalaga seotud riskiga kaalutud varade vahe krediidi-ja lahjendusriski puhul enne ja pärast muudatust;

b)

nimetajas enne muudatust sellised riskiga kaalutud varad krediidi-ja lahjendusriski puhul, mis on seotud omakapitali investeeringute suhtes kohaldatava sisereitingute süsteemi või sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalaga.

a)

Muudatustest, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest, teatatakse pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud enne nende rakendamist:

b)

Kõigist muudest muudatustest teatatakse pädevatele asutustele pärast nende rakendamist vähemalt kord aastas.

a)

lugejas kajastatakse omakapitali investeeringute suhtes kohaldatava sisereitingute süsteemi või sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalaga seotud riskiga kaalutud varade vahet krediidi-ja lahjendusriski puhul enne ja pärast muudatust;

b)

nimetajas enne muudatust sellised riskiga kaalutud varad krediidi-ja lahjendusriski puhul, mis on seotud omakapitali investeeringute suhtes kohaldatava sisereitingute süsteemi või sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalaga.

a)

need kuuluvad II lisa I osa 1. jaos kirjeldatud mis tahes laienduse alla;

b)

need kuuluvad II lisa II osa 1. jaos kirjeldatud mis tahes muudatuse alla;

c)

nende tulemusel leiab aset üks järgmistest:

a)

lugejas täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisalaga seotud omavahendite nõuete vahe operatsiooniriski puhul enne ja pärast laiendust või muudatust ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud tasemel või sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu tasemel, kes ei ole emaettevõtja ega tütarettevõtja;

b)

nimetajas üldised omavahendite nõuded operatsiooniriski puhul enne laiendust või muudatust ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud tasemel või vastavalt sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu tasemel, kes ei ole emaettevõtja ega tütarettevõtja.

a)

lugejas mudeli kohaldamisalaga seotud omavahendite nõuete vahe operatsiooniriski puhul enne ja pärast laiendust või muudatust sellise emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud tasemel, kes ei ole ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, või tütarettevõtja tasemel, kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole saanud luba kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit;

b)

nimetajas üldised omavahendite nõuded enne laiendust või muudatust operatsiooniriski puhul sellise emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud tasemel, kes ei ole ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, või vastavalt tütarettevõtja tasemel, kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole saanud luba kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit.

a)

laiendustest ja muudatustest, mis kuuluvad II lisa I osa 2. jao ja II osa 2. jao alla, teatatakse pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud enne nende rakendamist;

b)

kõigist muudest laiendustest ja muudatustest teatatakse pädevatele asutustele pärast nende rakendamist vähemalt kord aastas.

a)

laienduse või muudatuse kirjeldus, põhjendus ja eesmärk;

b)

rakendamise kuupäev;

c)

mudeli laiendusest või muudatusest mõjutatud kohaldamisala koos mahu andmetega;

d)

tehnilised dokumendid ja protsessidokumendid;

e)

krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltumatute läbivaatamiste või valideerimiste aruanded;

f)

kinnitus selle kohta, et laienduse või muudatuse on krediidiasutuse või investeerimisühingu heakskiitmiskorra kohaselt heaks kiitnud pädev organ, ja heakskiitmise kuupäev;

g)

vajaduse korral muudatuse või laienduse kvantitatiivne mõju riskiga kaalutud varadele või omavahendite nõuetele;

h)

krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste sisemudelite praeguste ja eelmiste versioonide numbrid, mille kasutamiseks on saadud heakskiit.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/50

(1)

Kuna direktiivi 2013/36EL artikli 77 lõikes 3 osutatakse üksnes võlainstrumentidele, ei tuleks kauplemisportfelli kuuluvaid omakapitaliinstrumente võtta arvesse eririski olulisuse hindamisel.

(2)

Eririski positsioonide olulisust absoluutarvestuses tuleks mõõta võlainstrumentide netopositsioonide arvutamist käsitlevate standardeeskirjade kohaselt. Kõnealusel hindamisel tuleks arvesse võtta nii pikki kui ka lühikesi netopositsioone, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 327 lõikele 1, olles eelnevalt vähendanud nõudeid krediidituletisinstrumentide abil teostatava riskimaanduse puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 346 ja 347.

(3)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 77 lõike 3 esimeses lõigus, mis käsitleb kauplemisportfelli eririski, osutatakse „suurele hulgale olulistele eri emitentide võlainstrumentides võetud positsioonidele”. Seepärast nähakse käesolevate eeskirjadega vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 77 lõikele 4 ette eri emitentide võlainstrumentides võetud suure hulga oluliste positsioonide olulisuse künnis.

(4)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(5)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/52

(1)

Määruse (EL) nr 211/2011 artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest pärinevate ja kodanikualgatusele allakirjutanute arv peaks vastama igast liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvule, mis on korrutatud kordajaga 750. Kõnealused miinimumarvud on esitatud määruse I lisas.

(2)

28. juunil 2013 võttis Euroopa Ülemkogu vastu Euroopa Ülemkogu otsuse 2013/312/EL Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta (2). Otsus jõustus 30. juunil 2013 ja sellega kehtestatakse Euroopa Parlamendi 2014.–2019. aastaks valitava koosseisu igast liikmesriigist valitud liikmete arv. Euroopa Parlamendi 2014.–2019. aastaks valitav koosseis alustab tööd 1. juulil 2014.

(3)

Määruse (EL) nr 211/2011 I lisa tuleks vastavalt muuta,

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/54

(1)

Määruse (EL) nr 223/2014 kohaselt võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealuse määruse vähem olulisi sätteid seoses Euroopa abifondiga enim puudust kannatavate isikute jaoks.

(2)

Määrusega (EL) nr 223/2014 on pandud korraldusasutusele kohustus luua süsteem, et salvestada ja säilitada elektrooniliselt iga tegevuse andmed, mis on vajalikud järelevalveks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, sealhulgas andmed enim puudust kannatavate inimeste sotsiaalset kaasatust edendavates rakenduskavades (edaspidi „II rakenduskava”) osalejate kohta. Seetõttu on vaja sätestada sellesse süsteemi salvestatavate ja seal säilitatavate andmete loend.

(3)

Teatavad andmed on olulised ainult konkreetset liiki tegevuste või rakenduskavade puhul, seetõttu tuleks andmenõuete kohaldatavust täpsustada. Määruses (EL) nr 223/2014 on sätestatud konkreetsed nõuded II rakenduskava kaudu toetatavates tegevustes osalejate andmete salvestamise ja säilitamise kohta ning neid nõudeid tuleb arvesse võtta.

(4)

Andmete loend peaks võtma arvesse määruses (EL) nr 223/2014 sätestatud aruandlusnõudeid tagamaks, et finantsjuhtimiseks ja -järelevalveks vajalikud andmed, kaasa arvatud maksetaotluste, raamatupidamise aastaaruannete ja rakendusaruannete koostamiseks vajalikud andmed iga tegevuse kohta on olemas kujul, milles neid saab hõlpsalt agregeerida ja ühitada. Loend peaks arvestama sellega, et teatavaid elektroonilisel kujul baasandmeid tegevuste kohta on vaja tegevuste tulemuslikuks finantsjuhtimiseks ning tegevusi käsitleva põhiteabe avaldamise nõuete täitmiseks. Teatavaid muid andmeid on vaja kontrollide ja auditeerimise tulemuslikuks kavandamiseks ning elluviimiseks.

(5)

Salvestatavate ja säilitatavate andmete loend ei tohiks määrata korraldusasutuste loodavate elektrooniliste süsteemide tehnilisi omadusi või struktuuri ega salvestatavate ja säilitatavate andmete vormingut, kui see ei ole käesolevas määruses konkreetselt sätestatud. Samuti ei tohiks sellest sõltuda, milliseid andmeid süsteemi sisestatakse või selles luuakse; mõnel juhul võivad loendis sisalduvad andmed nõuda mitme väärtuse sisestamist. Sellegipoolest on vaja sätestada teatavad eeskirjad kõnealuste andmete olemuse kohta tagamaks, et korraldusasutus saaks täita oma seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditeerimise kohustusi, kaasa arvatud juhul, kui selleks on vaja üksikuid osalejaid käsitlevate andmete töötlemist.

(6)

Tagamaks, et rakenduskavade raames tehtavaid kulusid saaks kontrollida ja auditeerida, on vaja sätestada kriteeriumid, millele peaks vastama kontrolljälg, et pidada seda piisavaks.

(7)

Seoses määruse (EL) nr 223/2014 kohase auditeerimisega on vaja sätestada, et komisjon ja liikmesriigid peaksid vältima isikuandmete mis tahes volitamata avaldamist või juurdepääsu neile, ning näha ette, millisel otstarbel võivad komisjon ja liikmesriigid selliseid andmeid töödelda.

(8)

Tegevuste auditeerimise eest vastutab auditeerimisasutus. Tagamaks, et selliste auditite ulatus ja tulemuslikkus oleksid piisavad ning et neid tehtaks kõigis liikmesriikides samade standardite alusel, on vaja sätestada tingimused, millele need peaksid vastama.

(9)

Üksikasjalikult on vaja sätestada auditeeritavate tegevuste valimise alused, mida auditeerimisasutus peaks valimimeetodi kehtestamisel või heakskiitmisel arvesse võtma, kaasa arvatud valimiüksuse kindlaksmääramine, teatava valimi suhtes kasutatavad tehnilised kriteeriumid ning vajaduse korral tegurid, mida võtta arvesse lisavalimi moodustamisel.

(10)

Auditeerimisasutus peaks koostama auditiarvamuse, mis hõlmab määruses (EL) nr 223/2014 osutatud arvepidamist. Tagamaks, et raamatupidamise aastaaruannete auditite ulatus ja sisu oleksid piisavad ning et neid tehtaks kõigis liikmesriikides samade standardite alusel, on vaja sätestada tingimused, millele need peaksid vastama.

(11)

Tagamaks õiguskindlust ja kõigi liikmesriikide võrdset kohtlemist finantskorrektsioonide tegemisel kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, on vaja sätestada kriteeriumid suurte puuduste kindlakstegemiseks juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises, määratleda selliste puuduste peamised tüübid ning sätestada kriteeriumid kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kriteeriumid ekstrapoleeritud või kindlamääraliste finantskorrektsioonide kohaldamiseks.

(12)

Tagamaks käesolevas määruses sätestatud meetmete kiiret kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval,

a)

eeskirjad, mis näevad ette selliste andmetega seotud teabe, mida tuleb salvestada ja säilitada elektroonilisel kujul korraldusasutuse loodavas seiresüsteemis;

b)

üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta, mis on seotud raamatupidamisandmike säilitamise ja tõendavate dokumentide hoidmisega sertifitseerimis-, korraldus- ja vahendusasutuste ning toetusesaajate tasandil;

c)

tegevusauditite ja raamatupidamise aastaaruannete auditite ulatus ja sisu ning tegevuste valimi koostamise metoodika;

d)

üksikasjalikud eeskirjad komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate poolt tehtavate auditite käigus kogutavate andmete kasutamise kohta;

e)

üksikasjalikud eeskirjad juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate suurte puuduste kindlakstegemiseks, kaasa arvatud selliste puuduste peamised tüübid, kasutatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid ning kindlate määrade ja ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid.

a)

kontrolljälg peab võimaldama kontrollida toidu- ja/või esmase materiaalse abi rakenduskavas (edaspidi „I rakenduskava”) või II rakenduskava seirekomisjoni poolt kehtestatud valikukriteeriumide kohaldamist;

b)

määruse (EL) nr 223/2014 artikli 25 lõike 1 punkti a kohaste toetuste kontekstis peab kontrolljälg võimaldama rakenduskava raames kaasrahastatavate tegevuste kohta komisjonile esitatud sertifitseeritud agregeeritud summade kokkuviimist üksikasjalike raamatupidamisandmikega ja tõendavate dokumentidega, mis on sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate valduses;

c)

artikli 25 lõike 1 punktide b ja c kohaste toetuste kontekstis peab kontrolljälg võimaldama rakenduskava raames kaasrahastatavate tegevuste kohta komisjonile esitatud sertifitseeritud agregeeritud summade kokkuviimist üksikasjalike andmetega väljundite või tulemuste kohta ja tõendavate dokumentidega, mis on sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate valduses, kaasa arvatud vajaduse korral dokumentidega ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordsete maksete määratlemise kohta;

d)

määruse (EL) nr 223/2014 artikli 25 lõike 1 punkti d kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg vajaduse korral tõendama ja põhjendama arvutusmeetodit ning kindlate rahastamismäärade valiku aluseid ning neid rahastamiskõlblikke otseseid kulusid või muude valitud kategooriate raames deklareeritud kulusid, mille puhul kohaldatakse kindlat rahastamismäära;

e)

määruse (EL) nr 223/2014 artikli 26 lõike 2 punktide b, c ja e ning artikli 26 lõike 3 teise osa kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg võimaldama põhjendada rahastamiskõlblikke otseseid kulusid või muude valitud kategooriate raames deklareeritud kulusid, mille puhul kohaldatakse kindlat rahastamismäära;

f)

kontrolljälg peab võimaldama kontrollida toetuse maksmist toetusesaajale avaliku sektori vahenditest;

g)

kui see on asjakohane, sisaldab kontrolljälg iga tegevuse kohta tehnilisi kirjeldusi ja rahastamiskava, toetuse heakskiitmisega seotud dokumente, riigihankemenetlustega seotud dokumente, toetusesaaja aruandeid ning tehtud kontrollide ja auditite aruandeid;

h)

kontrolljälg sisaldab teavet tegevuse valdkonnas tehtud juhtimise kontrollimise ja auditite kohta;

i)

kontrolljälg peab võimaldama kontrollida tegevuse tulemusnäitajatega seotud andmete vastavust aruandes esitatud andmetele ja tulemustele ning vajaduse korral ka programmi eesmärkidele.

a)

et tegevus on valitud kooskõlas rakenduskava valikukriteeriumidega, et tegevus ei olnud füüsiliselt valmis või täielikult ellu viidud enne, kui toetusesaaja esitas rakenduskava raames rahastamise taotluse, et tegevust on rakendatud kooskõlas heakskiitva otsusega ja see vastab auditi ajal kõigile kohaldatavatele tingimustele, mis on seotud funktsionaalsuse, kasutuse ja saavutatavate eesmärkidega;

b)

et komisjonile deklareeritud kulud vastavad raamatupidamise andmetele ning et nõutavad tõendavad dokumendid tõendavad piisava kontrolljälje olemasolu käesoleva määruse artikli 3 kohaselt;

c)

et komisjonile deklareeritud kulud on arvestatud kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 25 lõike 1 punktidega b ja c, et nendest kuludest toetusesaajale tehtud maksete aluseks olnud väljundid ja tulemused on saavutatud, et osalejate andmed või vajaduse korral muud väljundite ja tulemustega seotud kirjed on kooskõlas komisjonile esitatud teabega ning et nõutavad tõendavad dokumendid tõendavad piisava kontrolljälje olemasolu, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 3.

i)

valimi elementide juhusliku valiku;

ii)

tõenäosusteooria kasutamise valimi tulemuste hindamisel, kaasa arvatud valimi koostamise riski ning kavandatud ja saavutatud täpsuse mõõtmise ja kontrolli.

a)

määruse (EL) nr 223/2014 artikli 49 lõike 1 punkti a kohaselt deklareeritud rahastamiskõlblike kulude kogusumma vastab asjaomasel raamatupidamisaastal komisjonile esitatud maksetaotlustes sisalduvatele kuludele ja vastavale avaliku sektori toetusele, ning kui esineb lahknevusi, kas nende vastavusse viimiseks vajalike summade kohta on antud arvepidamises piisavad selgitused;

b)

raamatupidamisaasta jooksul tühistatud ja tagasi nõutud summad, raamatupidamisaasta lõpu seisuga tagasinõudmisele kuuluvad summad ning arvepidamises nimetatud summad, mida ei ole võimalik tagasi nõuda, vastavad sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse sisestatud summadele ning põhinevad vastutava korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse otsustel;

c)

kulusid on arvepidamisest välja jäetud kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 49 lõikega 2, kui see kohaldub, ning kas kõik nõutavad korrektsioonid kajastuvad asjaomase raamatupidamisaasta arvepidamises.

a)

suure puuduse või suurte puuduste suhteline tähtsus juhtimis- ja kontrollisüsteemi terviklikus kontekstis;

b)

suure puuduse või suurte puuduste sagedus ja ulatus;

c)

liidu eelarvele põhjustatava kahju riski tase.

a)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis on nii põhimõttelised, sagedased või laialt levinud, et see/need kujutab/kujutavad endast süsteemi täielikku häirumist, mis seab ohtu seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 100 %;

b)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis on nii sagedased ja laialt levinud, et see/need kujutab/kujutavad endast süsteemi äärmiselt tõsist häirumist, mis seab ohtu väga suure osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 25 %;

c)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuleneb/tulenevad süsteemi mittetäielikust toimimisest või nii kehvast või nii harvast toimimisest, et see seab ohtu suure osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 10 %;

d)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuleneb/tulenevad süsteemi ebajärjepidevast toimimisest, mis seab ohtu olulise osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 5 %.