Euroopa Liidu L 336/2009

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1244/2009,

30. november 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti i,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I ja II lisas esitatud kolmandate riikide nimekirjad peaksid nüüd ja edaspidi vastama selle põhjenduses 5 kehtestatud kriteeriumitele. Mõned kolmandad riigid, kelle olukord on nende kriteeriumite suhtes muutunud, tuleks kanda ühest lisast teise.

(2)

Viie Lääne-Balkani riigiga – Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ning Serbiaga – jõustusid viisalihtsustuslepingud 1. jaanuaril 2008 ning see on esimene konkreetne samm Thessaloniki tegevuskavas seatud eesmärgi suunas võimaldada Lääne-Balkani riikide kodanikele reisimist ilma viisata. Iga riigiga alustati dialoogi viisanõude kaotamise üle 2008. aastal ja iga riigi jaoks on koostatud viisanõude kaotamist käsitlev teekaart. 2009. aasta mais leidis komisjon teekaartide rakendamise hindamisel, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on täitnud kõik teekaardi kriteeriumid, ning 2009. aasta novembri hindamisel, et Montenegro ja Serbia on samuti täitnud kõik neile teekaartides kehtestatud kriteeriumid.

(3)	Seepärast tuleks endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia kanda üle määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisasse. Viisanõudest tuleks vabastada ainult iga asjaomase kolme riigi välja antud biomeetriliste passide kasutajad.

(4)

Passitaotluste vastuvõtmine isikutelt, kes elavad Kosovos (nagu määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244, edaspidi „Kosovo (UNSCR 1244)”), ja isikutelt, kellel on kodakondsuse tunnistus, mis on antud välja Kosovo (UNSCR 1244) territooriumi jaoks, ning neile isikutele passide väljaandmine on Belgradis loodud spetsiaalse kooskõlastamisüksuse ülesanne. Turvalisuse kaalutlustel, eelkõige arvestades võimalikku ebaseaduslikku sisserännet, tuleks Serbia passide kasutajad, kellele on passid andnud välja nimetatud spetsiaalne kooskõlastamisüksus, jätta ilma Serbia suhtes kohaldatavast viisavabadusest.

(5)	Õigusliku selguse ja turvalisuse huvides ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõikega 3 tuleks Kosovo (UNSCR 1244) lisada kõnealuse määruse I lisasse. See ei mõjuta Kosovo (UNSCR 1244) staatust.

(6)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(7)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ (6) artikli 4 lõikega 1.

(8)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel alla kirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/261/EÜ (7) artikliga 3.

(9)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (8). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (9). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)	Käesolev määrus on Schengeni acquis’ edasiarendamine või muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(12)	Käesolev määrus on Schengeni acquis’ edasiarendamine või muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)	1. osas jäetakse välja viide endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile, Montenegrole ja Serbiale;

b)	2. osasse lisatakse järgmine viide: „Kosovo (nagu määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244)”.

2)	II lisa 1. osasse lisatakse järgmised viited: „endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (10) Montenegro (10) Serbia (välja arvatud Serbia passide kasutajad, kelle passi on andnud välja Serbia kooskõlastamisüksus (serbia keeles Koordinaciona uprava)) (10)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 19. detsembrist 2009.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) 12. novembri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(4) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(5) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(6) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(7) Nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsus 2008/261/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

(8) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(9) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(10) Viisanõudest on vabastatud ainult biomeetriliste passide kasutajad.”.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/4

NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Ühenduse ja Mongoolia valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2009/974/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 5. juunil 2003 komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Mongoolia valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimiseks.

(3)	Kooskõlas nõukogu otsusega kirjutati leping 3. aprillil 2009. aastal ühenduse nimel alla, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)	Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Mongoolia vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on volitatud nimetama isiku või isikud, kellel on õigus esitada lepingu artikliga 7 ette nähtud teade.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) 15. septembri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

Euroopa Ühenduse ja Mongoolia vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

MONGOOLIA VALITSUS

teiselt poolt,

(edaspidi „lepinguosalised”),

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse mitme liikmesriigi ja Mongoolia vahel on sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud, mis sisaldavad ühenduse õigusega vastuolus olevaid sätteid,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennunduslepingutes,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriigis asuvatel ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,

TÕDEDES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Mongoolia vaheliste kahepoolsete lennunduslepingute teatavad sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Mongoolia vahelistele lennuteenustele kindel õiguslik alus ning tagada nimetatud lennuteenuste säilimine,

TÕDEDES, et kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse Mongoolia õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Mongoolia vahelise lepingu ohutust käsitlevatest sätetest, ka selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel ei tohi lennuettevõtjad sõlmida lepinguid, mis võivad mõjutada Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi tõkestamine, piiramine või moonutamine,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärgi hulka nendel läbirääkimistel ei kuulu Euroopa Ühenduse ja Mongoolia vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, Euroopa Ühenduse lennuettevõtjate ja Mongoolia lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennunduslepingute liiklusõigusi puudutavatesse sätetesse muudatuste tegemine,

TÕDEDES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Mongoolia vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute sätted, millega i) nõutakse või soodustatakse ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, või ii) tugevdatakse sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju või iii) delegeeritakse lennuettevõtjatele või muudele eraettevõtjatele vastutus seoses selliste meetmete võtmisega, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, võivad muuta ettevõtjate suhtes kohaldatavad konkurentsieeskirjad ebatõhusaks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab mõiste „liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike.

2. Viiteid I lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.

3. Viiteid I lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena selle liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

4. Käesoleva lepinguga ei looda täiendavaid liiklusõigusi lisaks neile, mis on sätestatud kahepoolsetes lepingutes asjaomaste liikmesriikide ja Mongoolia vahel. Liiklusõiguste andmine toimub ka edaspidi asjaomaste liikmesriikide ja Mongoolia vaheliste kahepoolsete lepingute alusel.

Artikkel 2

Liikmesriigipoolne määramine

1. Käesoleva artikli lõige 2 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtja määramisega kõnealuse liikmesriigi poolt ning sellele Mongoolia poolt tegevus- ja muude lubade andmisega ning lõige 3 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega.

2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Mongoolia lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et

i)	lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega;

ii)	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ning

iii)	lennuettevõtja on otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või III lisas loetletud muude riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ning nende tõhusa kontrolli all.

3. Mongoolia võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, need tühistada, peatada või neid piirata, kui

i)	lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule või kui sellel ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega;

ii)	lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud;

iii)	lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või teiste III lisas loetletud riikide ja/või teiste riikide kodanike omandis või nende tõhusa kontrolli all;

iv)

lennuettevõtjal on juba tegevusluba Mongoolia ja mõne teise liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu alusel ning Mongoolia suudab tõendada, et kõnealusest lepingust tulenevate liiklusõiguste kasutamisega marsruudil, mis hõlmab mõnda punkti teises liikmesriigis, hoiaks lennuettevõtja kõrvale Mongoolia ja selle teise liikmesriigi vahelise lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest, või

v)	lennuettevõtjal on liikmesriigi poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaat ning Mongoolia ja selle liikmesriigi vahel ei ole sõlmitud kahepoolset lennuühenduse lepingut ning liikmesriik ei ole andnud liiklusõigusi Mongoolia poolt määratud lennuettevõtjatele.

Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Mongoolia ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.

Artikkel 3

Ohutus

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis c loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse Mongoolia õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Mongoolia vahelise lepingu ohutust käsitlevatest sätetest, selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.

Artikkel 4

Vastavus konkurentsieeskirjadele

1. Olenemata vastupidistest sätetest ei kutsu I lisas loetletud lepingutes sätestatu esile järgmist: i) ei soodustata ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse või moonutatakse konkurentsi, ii) ei tugevdata sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju ega iii) delegeerita eraettevõtjatele vastutust selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi.

2. I lisas loetletud lepingute sätteid, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1, ei kohaldata.

Artikkel 5

Lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 6

Läbivaatamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev leping jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui kätte on saadud diplomaatiliste kanalite kaudu edastatud lepinguosaliste viimane kirjalik teade selle kohta, et lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 8

Lõpetamine

1. Lepinguosalistel on õigus käesolev leping igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult ette. Lõpetamine jõustub kuue (6) kuu möödumisel päevast, mil teine lepinguosaline teate kätte sai.

2. Kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik need käesoleva lepingu sätted, mis on seotud asjaomase I lisas loetletud lepinguga.

3. Kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning mongoli keeles kahe tuhande üheksanda aasta aprillikuu kolmandal päeval Ulaanbaataris.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunitá Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

За Правителството на Монголия

Por el Gobierno de Mongolia

Za vládu Mongolska

For Mongoliets regering

Für die Regierung der Mongolei

Mongoolia valitsuse nimel

Για την Κυβέρνηση της Μογγολίας

For the Government of Mongolia

Pour le gouvernement de la Mongolie

Per il governo della Mongolia

Mongolijas valdības vārdā

Mongolijos Vyriausybės vardu

Mongólia kormánya részéről

Għall-Gvern tal-Mongolja

Voor de Regering van Mongolië

W imieniu Rządu Mongolii

Pelo Governo da Mongólia

Pentru Guvernul Mongoliei

Za vládu Mongolska

Za vlado Mongolije

Mongolian hallituksen puolesta

För Mongoliets regering

I LISA

Käesoleva lepingu artiklis 1 viidatud lepingute loetelu

Mongoolia ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised muudetud lennunduslepingud, mis on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks sõlmitud, millele on alla kirjutatud ja/või mis on parafeeritud:

—	Austria föderaalvalitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennutranspordi leping, millele on alla kirjutatud Viinis 2. oktoobril 2007, edaspidi II lisas „Mongoolia-Austria leping”;

—	Taani Kuningriigi valitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Pekingis 19. juunil 1997, edaspidi II lisas „Mongoolia-Taani leping”;

—	Soome Vabariigi valitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Helsingis 10. veebruaril 2000, edaspidi II lisas „Mongoolia-Soome leping”;

—	Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Bonnis 29. mail 1998, edaspidi II lisas „Mongoolia-Saksamaa leping”;

—	Ungari Vabariigi valitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Ulaanbaataris 13. septembril 1994, edaspidi II lisas „Mongoolia-Ungari leping”;

—	Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Luxembourgis 18. märtsil 1995, edaspidi II lisas „Mongoolia-Luksemburgi leping”;

—	Madalmaade Kuningriigi valitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Haagis 9. märtsil 1995, edaspidi II lisas „Mongoolia-Madalmaade leping”;

—	Poola Rahvavabariigi valitsuse ja Mongoolia Rahvavabariigi valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Ulaanbaataris 26. mail 1989, edaspidi II lisas „Mongoolia-Poola leping”;

—	Rumeenia valitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Ulaanbaataris 10. juulil 1990, edaspidi II lisas „Mongoolia-Rumeenia leping”;

—	Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Pekingis 19. juunil 1997, edaspidi II lisas „Mongoolia-Rootsi leping”;

—	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Mongoolia valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Londonis 1. märtsil 2000, edaspidi II lisas „Mongoolia-Ühendkuningriigi leping”.

II LISA

I lisas loetletud lepingute artiklid, millele viidatakse käesoleva lepingu artiklites 2 ja 3

Liikmesriigipoolne määramine:

—	Mongoolia-Austria lepingu artikli 3 lõige 5;

—	Mongoolia-Taani lepingu artikli 3 lõige 4;

—	Mongoolia-Saksamaa lepingu artikli 3 lõige 4;

—	Mongoolia-Ungari lepingu artikli 3 lõige 4;

—	Mongoolia-Luksemburgi lepingu artikli 3 lõige 4;

—	Mongoolia-Madalmaade lepingu artikli 3 lõige 4;

—	Mongoolia-Poola lepingu artikli 3 lõige 2;

—	Mongoolia-Rootsi lepingu artikli 3 lõige 4;

—	Mongoolia-Ühendkuningriigi lepingu artikli 4 lõige 4;

tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:

—	Mongoolia-Austria lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a;

—	Mongoolia-Taani lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a;

—	Mongoolia-Soome lepingu artikli 5 lõike 1 punkt a;

—	Mongoolia-Saksamaa lepingu artikkel 4;

—	Mongoolia-Ungari lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a;

—	Mongoolia-Luksemburgi lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a;

—	Mongoolia-Madalmaade lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a;

—	Mongoolia-Poola lepingu artikli 3 lõige 3;

—	Mongoolia-Rumeenia lepingu artikli 3 lõike 4 punkt a;

—	Mongoolia-Rootsi lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a;

—	Mongoolia-Ühendkuningriigi lepingu artikli 5 lõike 1 punkt a;

ohutus:

—	Mongoolia-Austria lepingu artikkel 6;

—	Mongoolia-Soome lepingu artikkel 13;

—	Mongoolia-Saksamaa lepingu artikkel 12;

—	Mongoolia-Ungari lepingu artikkel 11;

—	Mongoolia-Luksemburgi lepingu artikkel 7;

—	Mongoolia-Madalmaade lepingu artikkel 8;

—	Mongoolia-Rumeenia lepingu artikkel 7.

III LISA

Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud muud riigid

a)	Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

b)	Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

c)	Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

d)	Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordilepingu alusel).

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1245/2009,

17. detsember 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	44,1
	MA	76,0
	TN	125,1
	TR	69,3
	ZZ	78,6
0707 00 05	MA	59,4
	TR	102,6
	ZZ	81,0
0709 90 70	MA	44,2
	TR	98,1
	ZZ	71,2
0709 90 80	EG	175,4
0709 90 80	ZZ	175,4
0805 10 20	MA	56,0
	TR	67,7
	ZA	81,6
	ZZ	68,4
0805 20 10	MA	78,3
	TR	58,0
	ZZ	68,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	52,1
	IL	76,1
	TR	71,9
	ZZ	66,7
0805 50 10	TR	67,7
0805 50 10	ZZ	67,7
0808 10 80	CA	99,8
	CN	88,3
	MK	22,6
	US	91,1
	ZZ	75,5
0808 20 50	CN	47,6
	TR	97,0
	US	168,6
	ZZ	104,4

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1246/2009,

17. detsember 2009,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/2010. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009. (3) Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1230/2009 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/2010. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3) ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4) ELT L 330, 16.12.2009, lk 63.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 18. detsembrist 2009

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	41,66	0,00
1701 11 90 (1)	41,66	2,41
1701 12 10 (1)	41,66	0,00
1701 12 90 (1)	41,66	2,11
1701 91 00 (2)	45,73	3,75
1701 99 10 (2)	45,73	0,62
1701 99 90 (2)	45,73	0,62
1702 90 95 (3)	0,46	0,24

(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1247/2009,

17. detsember 2009,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Menetluse algatamine

(1)	Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) sai 23. veebruaril 2009. aastal kaebuse teatava Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „vaatlusalune riik”) pärit molübdeentraadi impordi kohta.

(2)	Kaebuse esitas algmääruse artikli 5 kohaselt Euroopa metalliliit (EUROMETAUX) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, ühenduse molübdeentraadi kogutoodangust.

(3)	Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ja sellest põhjustatud olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(4)	Menetlus algatati 8. aprillil 2009 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas (2).

1.2. Menetlusega seotud isikud

(5)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele, müüjatele, kasutajatele ja ühenduses teadaolevalt asjaga seotud ühingutele, Hiina ametiasutustele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjale ning muudele teadaolevalt asjaga seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(6)

Selleks, et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele taotluse vormid. Ainult üks kontsern, mille koosseisus on Jinduicheng Molybdenum Co., Ltd. ja sellega seotud äriühing Jinduicheng Molybdenum Mining Guangming Co., Ltd. („Jinduichengi kontsern”), teatas endast ja esitas individuaalse kohtlemise taotluse.

(7)	Pidades silmas Hiina eksportivate tootjate ning ühenduse importijate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artiklile 17 võidakse rakendada väljavõttelist uuringut.

(8)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel moodustada valimi, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel ja ühenduse importijatel endast komisjonile teada anda ning vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega.

(9)	Arvestades valimi moodustamise küsimuses laekunud piiratud arvu vastuseid, otsustati mitte moodustada valimit ei Hiina eksportivatest tootjatest ega ka ühenduse importijatest.

(10)

Konkreetsed küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele, nimelt teadaolevatele HRV eksportivatele tootjatele, ühenduse tootjatele, importijatele, müüjatele ja kasutajatele ühenduses. Vastused saadi ühelt HRV eksportivate tootjate kontsernilt, kaebuse esitanud ühenduse tootjalt, ühelt importijalt/müüjalt ja ühelt kasutajalt.

(11)

Komisjon püüdis leida ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

HRV eksportivad tootjad:

Jinduichengi kontsern:

—	Jinduicheng Molybdenum Co., Ltd, Xi'an,

—	Jinduicheng Molybdenum Mining Guangming Co., Ltd, Zibo;

ühenduse tootja:

—	Plansee Metall GmbH, Reutte, Austria;

kasutaja ühenduses:

—	Praxair Surface Technologies Srl, Fornovo Taro, Itaalia.

(12)

Arvestades vajadust määrata kindlaks normaalväärtus nende HRV eksportivate tootjate puhul, kes ei esitanud turumajandusliku kohtlemise taotlust, toimus kontroll normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi (käsitletaval juhul USA) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes:

—	Global Tungsten & Powders Corp, Towanda.

1.3. Uurimisperiood

(13)	Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku märtsist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(14)

Vaadeldav toode on molübdeentraat, mis sisaldab vähemalt 99,95 % massist molübdeeni ja mille suurim ristlõike läbimõõt on suurem kui 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, ning mis pärineb Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune toode” või „molübdeentraat”), mis kuulub praegu CN-koodi ex 8102 96 00 alla.

(15)	Molübdeentraati kasutatakse peamiselt autotööstuses, et kuumpihustamise teel kanda metallkatteid mootoriosadele, mis peavad vastu pidama suurele kulumisele, nagu kolvirõngad, sünkronisaatori blokeerrõngad ja jõuülekande osad.

2.2. Samasugune toode

(16)

Uurimise käigus ei tuvastatud mingeid erinevusi vaatlusaluse toote ning ühenduse tööstuses toodetud ja ühenduse turul müüdava molübdeentraadi vahel. Arvestades, et Hiina majandus on üleminekujärgus ja et mitte ükski importija ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist, tuli põhjenduse 6 kohaselt normaalväärtus määrata kolmandast turumajandusriigist – USAst – saadud teabe alusel. Vastavalt kättesaadavale teabele on USA kodumaisel turul toodetud ja müüdud ning ka USAst teistele turgudele eksporditud molübdeentraadil samasugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused nagu HRVs toodetaval ja ühendusse eksporditaval molübdeentraadil.

(17)	Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõiki molübdeentraadi liike tuleb käsitada samasugustena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPING

3.1. Turumajanduslik kohtlemine

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes läbiviidavas dumpinguvastases uurimises normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(19)	Nägu märgitud eespool põhjenduses 6, taotles ainult Jinduichengi kontsern individuaalset kohtlemist. Seetõttu ei kontrollitud kõnealuste kriteeriumide täitmist.

3.2. Individuaalne kohtlemine

(20)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse üldiselt selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele ning neile võimaldatakse seetõttu individuaalset kohtlemist.

(21)

Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:

a)	täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on nad vabad kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tooma;

b)	ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud;

c)	enamusosalus kuulub eraisikutele. juhatusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing piisavalt sõltumatu riiklikust sekkumisest;

d)	valuutat konverteeritakse turukursiga;

e)	riiklik sekkumine ei võimalda kõrvalehoidmist meetmetest, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(22)

Kriteeriumi c osas tehti kindlaks, et emaettevõte Jingduicheng Molybdenum Co., Ltd kuulub riigile. Ilmnes, et uurimisperioodil kuulus üksnes 20 % aktsiatest eraisikutele ja need aktsiad esindasid 2,4 % hääleõigusest. Ülejäänud 80 % aktsiatest, millele vastas 97,6 % häältest, kuulusid riigi omanduses olevatele ettevõtetele.

(23)	Nende andmete põhjal otsustati esialgu, et Jinduichengi kontsernile ei saa võimaldada individuaalset kohtlemist algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt.

3.3. Normaalväärtus

(24)

Algatamisteates teatati, et võrdlusriigiks valitakse USA. USA tootja Global Tungsten & Powders Corp (edaspidi „Global Tungsten”) nõustus koostööd tegema ja esitas kõik vajalikud andmed HRV jaoks normaalväärtuse arvutamiseks. Selle valiku vaidlustas Jinduichengi kontsern, kes tegi ettepaneku valida Mehhiko või India tootjaid. Nimetatud riikides asuvad äriühingud, millega võeti ühendust, kas keeldusid koostööst, nagu India puhul, või teatasid, et nad ei tooda samasugust toodet. Seetõttu määrati Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse arvutamiseks võrdlusriigiks USA.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a olgu märgitud, et kuna võrdlusriigi tootja müüs kodumaisel turul vaid vähese osa oma toodangust, ei peetud selliste müügiandmete kasutamist normaalväärtuse arvutamiseks sobivaks. Seetõttu arvutati normaalväärtus HRV puhul USAst kolmandatesse riikidesse, sealhulgas ühendusse saadetud ekspordi hindade põhjal.

3.4. Ekspordihind

(26)

Nagu mainitud põhjenduses 9, tegi uurimisega koostööd ainult üks kontsern – Jinduichengi kontsern, mis annab 60–75 % (3) HRV impordist ühendusse. Selle alusel leiti, et koostöö tase on madal. Seetõttu määrati kõikide Hiina eksportijate ekspordihinnad esialgu koostööd tegeva kontserni esitatud andmete põhjal, mida täiendati nõuetekohaselt korrigeeritud Eurostati impordiandmetega, nagu on selgitatud põhjenduses 34.

3.5. Võrdlus

(27)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemega. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse veo-, mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning kaudseid makse.

3.6. Dumpingumarginaal

(28)	Nagu eespool põhjenduses 23 nenditud, ei täitnud Jinduichengi kontsern individuaalse kohtlemise nõudeid, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 5. Seetõttu määrati Hiina Rahvavabariigile üleriigiline dumpingumarginaal.

(29)	HRV üleriigiline dumpingutase määrati esialgu 68,4 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

4. KAHJU

4.1. Ühenduse toodang

(30)

Uurimisel tehti kindlaks, et ühenduses on kaks tootjat, kes toodavad samasugust toodet vabaturu jaoks. Üks tootja teatas, et ta on menetluse suhtes erapooletul seisukohal, ja esitas üldisi andmeid oma toodangu ja müügi kohta. Teine tootja, kelle nimel oli kaebus esitatud, tegi täielikult koostööd uurimisega ja andis vastused kõikidele küsimustiku küsimustele. Selle tootja salajaste äriandmete kaitseks on kõik tundliku teabega seotud andmed esitatud kas indekseeritult või vahemikuna. Negatiivsed arvandmed on esitatud sulgudes.

(31)	Algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt on ühenduse toodangumaht arvutatud sel teel, et täielikult koostööd teinud ühenduse tootja esitatud toodangumahule on lisatud teise ühenduse tootja esitatud toodangumahu andmed.

4.2. Ühenduse tootmisharu määratlus

(32)	Uurimisel tehti kindlaks, et täielikult koostööd teinud ühenduse tootja toodangumaht moodustas 80 % ühenduses uurimisperioodil toodetud molübdeentraadist. Seetõttu leiti, et see äriühing vastab algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ühenduse tootmisharule.

(33)

Kuna ühenduse tootja kasutab majandusaastat, mis kestab 1. märtsist kuni järgmise aasta 28. veebruarini, esitatakse kõik andmed majandusaasta (MA), mitte kalendriaasta kohta (nt 2005. majandusaasta hõlmab ajavahemikku 1. märtsist 2004 kuni 28. veebruarini 2005). Kuid uurimisperioodi andmed, nagu osutatud põhjenduses 13, vastavad ajavahemikule 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009. Impordi andmed esitatakse samadel alustel.

4.3. Ühenduse tarbimine

(34)

Ühenduse tarbimise määramiseks liideti Eurostatist saadud kolmandate riikide koguimpordi andmed teadaolevate ühenduse tootjate müügimahule. Meenutagem, et selle CN-koodi alla, kuhu kuulub vaatlusalune toode, kuuluvad ka muud tooted. Kuna täpselt vaatlusaluse toote kohta impordistatistikat ei ole, kohandati Eurostati andmeid kaebuse esitaja pakutud meetodil. Leiti, et meetodit võib pidada usaldusväärseks, et saada andmeid vaatlusaluse toote kohta.

(35)

1. tabelis esitatud andmed näitavad, et nõudlus vaatlusaluse toote järele ühenduses vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %. Kuni 2008. aastani kasvas nõudlus 4 %, seejärel vähenes see majanduskriisi tõttu, mis mõjutas eelkõige autotööstust.

1. tabel

Ühenduse tarbimine	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
(tonnides)	397	405	412	411	358
Indeks	100	102	104	104	90
Allikas: Eurostat, kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused

4.4. Import HRVst ühendusse

4.4.1. HRV impordi maht ja turuosa

(36)

Eespool põhjenduses 34 osutatud põhjustel määrati Hiinast imporditud vaatlusaluse toote impordimaht vaatlusalusel perioodil Eurostati andmete põhjal, mida kohandati kaebuse esitaja pakutud meetodil. Selle põhjal näeb Hiinast pärit impordi areng välja järgmiselt:

2. tabel

	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Maht (tonnides)	36	65	69	116	97
Indeks	100	181	192	322	269
Turuosa
Indeks	100	176	184	310	297
Hind (eurot/tonn)	46 712	62 644	56 236	53 019	50 892
Indeks	100	134	120	114	109
Allikas: Eurostat, kaebuses esitatud andmed

(37)

Dumpinguhinnaga import Hiinast suurenes märkimisväärselt: 36 tonnilt 2005. aastal 116 tonnile 2008. aastal, seega rohkem kui kolm korda. Pärast 2008. aasta tipptaset vähenes import uurimisperioodil vastavalt ühenduse tarbimise muutumisele. Kuid dumpinguhinnaga impordi turuosa ühenduse turul kasvas ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini peaaegu kolmekordseks.

(38)	Keskmine HRVst pärit impordi hind oli madalaimal tasemel 2005. aastal. 2006. aastal saavutas see tipptaseme ja siis järk-järgult vähenes ajavahemikul 2006. aastast kuni uurimisperioodini 19 %.

4.4.2. Hindade allalöömine

(39)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu ühenduse turul müügil sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele) HRVst pärit impordi kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient ja mis olid määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud impordijärgsete kulude ja tollimaksudega.

(40)	Võrdlusel selgus, et HRVst pärit impordi hinnad lõid ühenduse tootmisharu hindasid alla viimaste suhtes arvutatult 30–35 %.

4.5. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1. Sissejuhatavad märkused

(41)	Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 esitati uurimisel, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnang kõikide ühenduse tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta aastast 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni.

4.5.2. Tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

3. tabel

	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Toodang (indeks)	100	98	96	73	67
Maht (indeks)	100	100	100	100	100
Tootmisvõimsuse rakendamine (indeks)	100	98	96	73	67
Allikas: küsimustikele antud vastused.

(42)

Nagu eespool esitatud tabelist näha, vähenes ühenduse tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil järk-järgult kokku 33 %, samal ajal kui Hiinast pärit import suurenes üle kolme korra. Esialgu, aastatel 2005–2008, vähenes ühenduse tootmisharu toodang 27 %. Langus jätkus ka ajavahemikul 2008. aastast kuni uurimisperioodini, põhjustades kahanemise veel 8 %.

(43)	Kuna tootmisvõimsus oli püsiv, iseloomustas toomisvõimsuse rakendamist samasugune langus nagu toodangu kahanemist vaatlusalusel perioodil.

4.5.3. Ühenduse müügimaht, turuosa, kasv ja keskmised ühikuhinnad

(44)

Järgmised arvud näitavad ühenduse tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele ühenduse turul indekseeritud kujul.

4. tabel

	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Müügimaht ühenduse turul (indeks)	100	99	92	75	68
Turuosa (indeks)	100	97	89	72	76
Keskmised müügihinnad (indeks)	100	86	96	95	92
Allikas: küsimustikele antud vastused.

(45)	Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele klientidele ühenduse turul vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 32 %. See langus oli märksa suurem kui tarbimise vähenemine samal ajavahemikul (– 10 %). Sellepärast vähenes ka ühenduse tootmisharu turuosa samal ajavahemikul märkimisväärselt.

(46)

Ühenduse tootmisharu keskmised tehasehinnad müügil sõltumatutele klientidele ühenduse turul vähenesid vaatlusalusel perioodil. Väike tõus oli sellel ajavahemikul 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga vastavalt toormehinna suurenemisele kõnealusel aastal, misjärel müügihind jälle langes. Kokkuvõttes pidi ühenduse tootmisharu alandama oma keskmisi müügihindasid ühenduse turul 8 %.

4.5.4. Varud

(47)

Allpool esitatud andmed kajastavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

5. tabel

	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Varud (indeks)	100	179	72	253	233
Allikas: küsimustikele antud vastused.

(48)	Varud suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 133 %, mis näitab, et tootmisharul oli üha raskem oma tooteid ühenduse turul müüa. Varude kahanemine ajavahemikul 2006–2007 vastas ühenduse tarbimise muutumisele samal ajavahemikul.

4.5.5. Tööhõive, töötasud ja tootlikkus

(49)

Ühenduse tootmisharu tööhõive, tööjõukulude ja tootlikkuse muutumine oli järgmine:

6. tabel

	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Tööhõive (täistööaja ekvivalent) Indeks	100	109	100	73	68
Tööjõukulu (eurot/täistööaja ekvivalent) Indeks	100	106	109	106	106
Tootlikkus (indeks)	100	90	96	100	98
Allikas: küsimustikele antud vastused.

(50)

Ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini vähendas ühenduse tootmisharu märkimisväärselt oma töötajate arvu. See oli tingitud ühenduse tootmisharu toodangu vähenemisest ning jõupingutustest, mis tehti, et ühenduse tootmisharu ratsionaliseerida ja selle tootlikkust suurendada. Ühenduse tootmisharu ratsionaliseerimise protsessi tulemus kajastus ka tootlikkuses, mis oli vaatlusalusel perioodil üsna püsiv.

(51)	Keskmine palgatase suurenes vaatlusaluse perioodi alguses ja vähenes seejärel ajavahemikul 2007. aastast kuni uurimisperioodini.

4.5.6. Kasumlikkus ja rahavoog

(52)

Ühenduse tootmisharu molübdeentraadi müügist saadud kasumi ja rahavoo muutumise suund oli negatiivne vaatlusalusel ajavahemikul, välja arvatud 2007. aastal.

7. tabel

	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Kasumlikkus (indeks)	(100)	(214)	190	(117)	(151)
Rahavoog (indeks)	(100)	(344)	838	(41)	(97)
Allikas: küsimustikele antud vastused.

(53)

Kasumlikkus vähenes märkimisväärselt vaatlusalusel perioodil, eelkõige ajavahemikul 2007. aastast kuni uurimisperioodini, mil see oli kõige väiksem. Uurimisel selgus, et kasumlikkuse paranemine 2007. aastal oli tingitud tarbimise edenemisest ühenduses, jõupingutustest, mis tehti, et ratsionaliseerida ühenduse tootmisharu, ning sellest, et ühenduse tootmisharu suutis kõnealusel aastal suurendada oma müügihindasid.

(54)	Rahavoogude liikumine, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti kasumlikkuse arengut. Kokkuvõttes näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil rahavood kahanesid.

4.5.7. Investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(55)	Vaatlusaluse perioodi alguses tegi ühenduse tootmisharu märkimisväärseid investeeringuid vaatlusaluse toote valdkonnas. Kuid alates 2006. aastast tuli hakata investeeringuid vähendama.

(56)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võime muutus sarnaselt kasumlikkusega.

8. tabel

	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Investeeringud (indeks)	100	41	6	5	6
Investeeringutasuvus (indeks)	(100)	(102)	158	(87)	(106)
Allikas: küsimustikele antud vastused.

4.5.8. Tegeliku dumpingumarginaali suurus

(57)	Määratud dumpingumarginaal, nagu osutatud põhjenduses 32, oli vähimtasemest märkimisväärselt suurem. Arvestades dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda, eelkõige uurimisperioodil, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse turule pidada tähtsusetuks.

4.6. Järeldus kahju kohta

(58)

Ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini kasvas vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import HRVst rohkem kui 150 % ning selle turuosa moodustas vaatlusaluse perioodi lõpus 27,0 %. Uurimisperioodil lõi HRV dumpinguhinnaga import tugevalt alla ühenduse müügihindasid. Kaalutud keskmine hindade allalöömine oli sama suur, ulatudes uurimisperioodil 30–35 %.

(59)	Sel ajal kui ühenduse tarbimine vähenes 10 %, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht 32 %. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 17 protsendipunkti ja müügihindasid tuli vähendada 8 %, et piirata müügi ja turuosa kahanemist.

(60)

See halvendas oluliselt ühenduse tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil. Toodang vähenes 33 %, samuti vähenes tootmisvõimsuste kasutamine, mis langes uurimisperioodil väga madalale, ning laoseis kahekordistus. Ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist vaatlusalusel perioodil kinnitab ka kasumlikkuse, rahavoo, tööhõive ja investeeringute negatiivne areng.

(61)	Eelöeldut arvestades tehti esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu kandis märgatavat kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Sissejuhatus

(62)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võinuks samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

5.2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(63)

Ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes kokku HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga. Sellise impordi maht suurenes ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini 150 % ja vaatlusalusel perioodil turuosa peaaegu kolmekordistus. Samal ajavahemikul vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht koguni 32 %. Samuti kahanes samal ajal märkimisväärselt ühenduse tootmisharu turuosa ning peaaegu kõik kahju näitajad, nagu toodang, tootmisvõimsuse kasutamine, investeeringud, kasumlikkus, rahavood ja tööhõive, langesid vaatlusalusel perioodil.

(64)

Kuigi dumpinguhinnaga impordi hinnad suurenesid vaatlusaluse perioodi alguses, järgnes perioodi ülejäänud osal sellele pidev ja märkimisväärne langus (19 %). Kuigi ühenduse tootmisharu langetas hindasid 8 %, jäi HRVst pärit impordi dumpinguhind madalamaks, mis lõi ühenduses uurimisperioodil hindasid alla 30–35 %.

(65)

Majanduskriisi tõttu, mis eriti mõjutas autotööstust, halvenes majanduslik olukord, eelkõige uurimisperioodil, ning sellest tingituna kahanes ühenduse tootmisharu müügimaht märgatavalt – see kahanes kolm korda rohkem kui ühenduse tarbimine. Selletõttu kahanes märgatavalt ka ühenduse tootmisharu turuosa ning kaotatud turuosa haaras endale täielikult import Hiinast. Ka toodangu ja tootmisvõimsuse kasutamise osas oli langus suur ning laoseis kasvas isegi üle 100 %.

(66)	Seega tehti järeldus, et halbadele majandusoludele lisandunud madala dumpinguhinnaga impordi suur sissevool HRVst avaldas ühenduse tootmisharu majandusolukorrale uurimisperioodil tugevat negatiivset mõju.

5.3. Muude tegurite mõju

(67)	Muud põhjuste analüüsimisel uuritud tegurid olid järgmised: ühenduse tarbimise muutumine, ühenduse tootmisharu kulude suundumused, eelkõige toorme (molübdeenoksiid) hinnamuutused, ühenduse tootmisharu ekspordijõudlus ning import muudest kolmandatest riikidest kogu vaatlusaluse perioodi kestel.

5.3.1. Nõudluse muutumine

(68)	Uurimine näitas, et nõudlus vähenes ühenduse turul vaatlusaluse perioodi jooksul 10 %. Alguses, aastatel 2005–2008, kasvas tarbimine 4 %, seejärel ajavahemikul 2008. aastast kuni uurimisperioodini, majanduskriisi tingimustes, mis eriti mõjutas autotööstust, langes see 14 %.

(69)

Nagu eespool põhjenduses 65 selgitatud, vähenes HRVst pärit impordi jõudsa kasvu ajal vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu müügimaht märksa rohkem (– 32 %) kui ühenduse tarbimine (– 10 %). Selle turuosa, mille ühenduse tootmisharu kaotas, võitis endale Hiina import. Seega ei saa ühenduse tootmisharu majandusolukorra järsku langust uurimisperioodil põhjendada tarbimise kahanemisega.

5.3.2. Toormehinnad ühenduse turul

(70)

Vaatlusalusel perioodil suutis ühenduse tootmisharu vähendada ühiku tootmiskulu 6 %. Tuleb märkida, et molübdeenoksiidi, vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatava põhilise toorme hind jätkas kogu vaatlusalusel perioodil kahanemist. Seega ei saa halba majandusolukorda ja finantskahju uurimisperioodil kirjutada mitte suurenenud kulude, vaid pigem perioodi jooksul alanenud müügihinna (– 8 %) arvele.

5.3.3. Ühenduse tootmisharu eksport

(71)

Kahju uurimine keskendus ühenduse tootmisharu seisundi uurimisele ühenduse turul, mis on ühenduse tootmisharu peamine turg. Kui analüüsiti ühenduse tootmisharu ekspordijõudlust kui võimalikku kahjutegurit, ilmnes, et ühenduse tootmisharu eksport oli vaatlusalusel perioodil üsna tagasihoidlik. Kõnealune eksport moodustas uurimisperioodil vähem kui 10 % tootmisharu kogumüügist.

9. tabel

	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Ekspordi müügimaht (indeks)	100	88	105	50	45
Keskmised ekspordi müügihinnad (indeks)	100	89	86	93	91
Allikas: küsimustikele antud vastused.

(72)

Kuigi ekspordi müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil vastavalt 2008. aastal autotööstusesse jõudnud ülemaailmsele negatiivsele mõjule, on ühenduse tootmisharu peamiseks turuks olnud ikka ühenduse turg. Seega võib ekspordi müügimahu kahanemise mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale olla üksnes tühine.

5.3.4. Import muudest kolmandatest riikidest

(73)	Molübdeentraadi tootjaid on kogu maailmas väike arv. Lisaks Hiina Rahvavabariigile imporditakse molübdeentraati ühendusse peamiselt USAst. Vaatlusalusel perioodil toodi seda ühendusse tühisel määral Indiast ja Jaapanist.

(74)

Vastavalt USA ainsa uurimisega koostööd teinud samasuguse toote tootja andmetele oli vaatlusaluse toote USAst pärit impordi turuosa uurimisperioodil 15–20 %, kuid kogu vaatlusaluse perioodi lõikes selline import kahanes 21 %. Suur langus, mis ulatus 17 %-ni, leidis aset ajavahemikul 2008. aastast kuni uurimisperioodini. Salastatuse tõttu on 9. tabelis esitatud andmed indekseeritult.

10. tabel

USA	2005	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Import (tonnides, indeks)	100	67	81	96	79
Turuosa (indeks)	100	66	78	92	88
Keskmine impordihind Indeks	100	91	81	87	84
Allikas: andmed ainsalt USA eksportijalt

(75)

Uurimine näitas veel seda, et uurimisperioodil olid USAst pärit impordi hinnad mitte üksnes märgatavalt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad, vaid need olid ka ühenduse tootmisharu hindadega sama suurusjärku, mis viitab sellele, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import võis mõjutada ka USAst pärit impordi hindasid. Seega ei oleks USAst pärit impordi negatiivne mõju ühenduse turule saanud kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule põhjustatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

5.3.5. Muud ühenduse tootjad

(76)	Saadaolevast teabest ilmnes, et teine ühenduse tootja müüs ühenduse turul oma toodangut vähesel määral. Seetõttu ei saanud kõnealune ühenduse tootja põhjustada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

5.4. Järeldus põhjuslike seoste kohta

(77)

Ühenduse tootmisharu kahju ilmnes eelkõige toodangu, müügimahu ja turuosa vähenemisena. Kasutamata tootmisvõimsustest tingitud mastaabisäästukahju põhjustas ühenduse tootmisharu üldise halva majandusolukorra. Uurimine näitas ka seda, et dumpinguhinnaga impordi hinnasurve sundis ühenduse tootmisharu oma hindasid 8 % langetama, mis nõrgendas finantsolukorda eelkõige uurimisperioodil.

(78)	Ühenduse tootmisharu majandusliku seisukorra halvenemine langes kokku HRVst pärit ja pidevalt ühenduse hindasid alla lööva impordi järsu kasvuga. Sellest selgub, miks Hiinast pärit import haaras endale märgatava osa ühenduse turul.

(79)

Uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleks võinud ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjustada, kuid leiti, et ükski neist ei oleks saanud avaldada tootmisharule märgatavat negatiivset mõju ega kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel, eriti uurimisperioodil.

(80)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

6. ÜHENDUSE HUVI

6.1. Sissejuhatavad märkused

(81)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine asjaomase riigi impordi suhtes on vastuolus ühenduse huvidega. Komisjon saatis kõigile kaebuses mainitud importijatele, müüjatele ja kasutajatele küsimustikud. Küsimustikule saadi vastused ühelt müüjalt ja ühelt kasutajalt.

(82)	Koostööd teinud isikutelt saadud teabe põhjal jõuti järgmistele järeldustele.

6.2. Ühenduse tootmisharu huvid

(83)

Molübdeentraat on kaebuse esitaja majandustegevuse seisukohalt otsustava tähtsusega toode. Tegemist on suuri tootmismahtusid nõudva valdkonnaga, kus on vaja mastaabisäästu, et suurema lisaväärtusega tooteid oleks võimalik toota samas tootmisahelas, nagu seda kasutatakse valgustitootmises. Suurt tootmismahtu on vaja ühiku tootmiskulude vähendamiseks.

(84)	Eespool esitatu valguses järeldub, et kui dumpinguvastaseid tollimaksusid ei kehtestata, jätkub negatiivne mõju molübdeentraadi tootmisele, mis võib viia sellise olukorrani, et Hiinast pärit import surub ühenduse tootmisharu molübdeentraadi turult välja.

(85)	Kavandatud meetmete kehtestamine võimaldaks ühenduse tootmisharul suurendada toodangut, võita tagasi dumpinguhinnaga impordi tõttu kaotatud turuosa ja seega toibuda kahjustavast dumpingust.

(86)	Järelikult annaks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ühenduse tootmisharule võimaluse tagada molübdeentraadi tootmise ja seega kogu sellest kesksest tootest sõltuva tootmisharu elujõulisust.

6.3. Ühenduse importijate, müüjate ja kasutajate huvid

(87)	Kuigi võeti ühendust paljude isikutega, sealhulgas importijate ja kasutajate organisatsioonidega ning üksikute äriühingutega, jäi koostöö väga väheseks.

(88)

Uurimine näitas, et on müüjaid, kes hangivad molübdeentraati kas ühenduse tootmisharult või Hiina tootjatelt ja müüvad edasi otse autotööstusele. Mõned ettevõtjad osutavad autotööstusele teenuseid. Märkimisväärne on, et uurimisega ei võtnud ühendust mitte ükski kasutaja autotööstuses. See tundub toetavat ühenduse tootmisharu väidet, et vaatlusaluse toote osa autotööstuse üldkuludes on väga väike.

(89)	Küsimustikud saadeti kolmele teadaolevale importijale, kellele oli kaebuses osutatud. Üks importija teatas selgelt, et ei soovi uurimises osaleda, teine importija ei reageerinud üldse meie pöördumisele. Ainult üks Saksamaa müüja andis endast teada ja tegi koostööd.

(90)	Küsimustikud saadeti ka kaheksateistkümnele kaebuses osutatud kasutajale. Kuid uurimisega tegi koostööd ainult üks kasutaja, asukohaga Itaalias, kelle osa molübdeentraadi impordis HRVst moodustas uurimisperioodil 35–50 %.

(91)	Importijate ja müüjate huvide osas võib nentida, et koostööd teinud hulgimüüja andmetel hankis ta molübdeentraati ainult ühenduse tootmisharult. Seega ei tohiks kavandatud meetmed tema tegevust mõjutada.

(92)	Ühenduse importijate ja müüjate vähene huvi vaatlusaluse toote vastu osutab ilmselt sellele, et kavandatud ajutised dumpinguvastased meetmed ei avalda nende tegevusele olulist mõju.

(93)	Koostööd tegeva Itaalia kasutaja puhul ilmnes uurimise käigus, et ta impordib HRVst suures koguses molübdeentraati. See äriühing osutab pinnakatteteenuseid peamiselt autotööstusele. Vaatlusaluse tootega seotud majandustegevus hõlmab äriühingu aastakäibest 15–25 %.

(94)

Seega suurendaks dumpinguvastane tollimaks selle kasutaja pinnakatteteenuste kulusid. Kuid äriühingu üldisele tulukusele ei avaldaks see olulist mõju. Halvimal juhul, kui sellel kasutajal ei ole võimalik kanda kasvanud kulusid üle oma tarbijatele, kalduks uurimisperioodil selle teenusega saadud kasum negatiivseks, mis vähendaks äriühingu uurimisperioodil saadud tulu mõne protsendipunkti võrra.

(95)

Eespool esitatu põhjal on selge, et dumpinguvastaste meetmete rakendamine avaldaks negatiivset mõju selle kasutaja pinnakatteteenuste osakonnale, kes hangib oma tooteid ainult HRVst. Kui eeldada, et sellel kasutajal on oma tarbijate seas tugev positsioon selles kitsas majandusvaldkonnas oma usaldusväärsuse ja tarnekindluse tõttu, peaks ta suutma vähemalt osa suurenenud kuludest üle kanda oma tarbijatele ja/või osta molübdeentraati mujalt. See vähendaks osaliselt kavandatud meetmete negatiivset mõju.

(96)	Eespool esitatut arvesse võttes järeldati esialgu, et kokkuvõttes ei avalda dumpinguvastased meetmed vaatlusaluse toote kasutajate üldisele olukorrale ühenduses olulist mõju.

6.4. Konkurentsi ja kauplemist moonutav mõju

(97)

Uurimine näitas, et vaatlusalust toodet toodab ja müüb maailmas väike arv ettevõtjaid. Seetõttu uuriti, kas ei ole ohtu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võiks tekitada ühenduse turul moonutusi, eelkõige tarnete nappust. Kuigi tõenäoline on, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel väheneb molübdeentraadi import Hiinast, tundub, et nappust sellest ühenduse turul ei teki, sest nagu uurimine näitas, on ühenduse tootmisharul vabu tootmisvõimsusi, et rahuldada turu nõudlust. Lisaks on olemas veel muid tarneallikaid, nagu import USAst.

(98)	Kui kavandatud dumpinguvastane tollimaks taastaks ühetaolised tingimused, võiks eeldada, et Hiina eksportivad tootjad suudavad jätkata molübdeentraadi müüki ühenduses, kuigi enam mitte kahjustavate hindadega.

(99)

Teisalt, nagu selgitatud põhjenduses 86, kui dumpinguvastast tollimaksu ei kehtestata, ei ole ühenduse tootmisharu enam suuteline kandma tootmises ja müügimahtudes tekkivat langust oma peamisel turul. Seega on küsitav tootmisharu püsimajäämine majandusvaldkonnas, mis hõlmab rohkem kui üksnes samasugust toodet. Kui arvestada, et ühenduse tootmisharu tarnete osa ühenduse turul ületab 50 %, võiks selle häving üsna tõenäoliselt põhjustada molübdeentraadi nappuse ühenduse turul, vähemalt niikaua, kuni import asendaks ühenduse tootmisharu müügimahu.

6.5. Järeldus ühenduse huvide kohta

(100)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele ühenduse huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et kokkuvõttes puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiinast pärit molübdeentraadi impordile kohaldavate ajutiste meetmete võtmata jätmist.

7. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(101)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import HRVst ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(102)

Kõnealuste tollimaksude taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(103)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid ühenduse tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Meenutagem, et vaatlusalusel perioodil 2007. aastal sai ühenduse tootmisharu kasumit. Seetõttu kasutati arvutustes eespool nimetatud aasta kasumi põhjal maksueelse kasumi marginaali 0–5 %. Lähtuvalt sellest arvutati ühenduse tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind.

(104)

Seejärel määrati vajalik hinnatõus, võrreldes omavahel hinna allalöömise arvutustega määratud kaalutud keskmist impordihinda, mida korrigeeriti impordijärgsete kulude ja tollimaksuga, ning ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdud toodete mittekahjustavat müügihinda. Selle võrdlusega saadud vahe esitati seejärel protsentides koguimpordihinnast.

7.2. Ajutised meetmed

(105)

Eelöeldut silmas pidades järeldatakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks kas dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb neist on madalam, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr vastama kindlaks määratud kahjumarginaali tasemele.

(106)

Kavandatav dumpinguvastase tollimaksu määr on järgmine:

Hiina Rahvavabariik	Kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal	Dumpingumarginaal	Dumpinguvastase tollimaksu määr
Kõik äriühingud	64,3 %	68,4 %	64,3 %

8. AVALIKUSTAMINE

(107)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lisaks olgu märgitud, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused seoses käesoleva määrusega on esialgsed ning need tuleb lõplike järelduste kehtestamisel üle vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 99,95 % massist molübdeeni ja mille ristlõike läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, ning mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 8102 96 00 (TARICi koodi 8102960010) all, kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks.

2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse esimeses lõikes kirjeldatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 64,3 %.

3. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse ühenduses vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud taotleda käesoleva määruse vastuvõtmise aluseks olnud oluliste asjaolude ja kaalutluste avalikustamist, teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 21 lõikele 4 võivad asjaomased isikud teha märkusi käesoleva määruse kohaldamise kohta ühe kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuue kuu vältel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2009

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT C 84, 8.4.2009, lk 5.

(3) See põhineb Jinduichengi kontserni koguekspordi võrdlusel Eurostati andmetega vastava CN-koodi osas. Konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatakse ekspordi osa kogumahust vahemikuna.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1248/2009,

17. detsember 2009,

millega määratakse kindlaks maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir määruses (EÜ) nr 676/2009 osutatud pakkumismenetluse raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 676/2009 (2) avati pakkumismenetlus seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksu vähendamise ülempiiriga.

(2)

Komisjoni 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1296/2008 (millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta) (3) artikliga 8 on ette nähtud, et komisjon võib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras otsustada kindlaks määrata imporditollimaksu vähendamise ülempiiri. Kõnealuse ülempiiri kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eelkõige määruse (EÜ) nr 1296/2008 artiklites 7 ja 8 sätestatud kriteeriume.

(3)	Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on imporditollimaksu vähendamise ülempiiriga võrdne või sellest väiksem.

(4)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 676/2009 osutatud pakkumismenetluse raames ajavahemikul 4. detsembrist kuni 17. detsembrini 2009 esitatud pakkumiste puhul on maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir 16,60 eurot/t ja seda kohaldatakse kõige rohkem 91 450 tonni suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 196, 28.7.2009, lk 6.

(3) ELT L 340, 19.12.2008, lk 57.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1249/2009,

17. detsember 2009,

millega määratakse kindlaks maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir määruses (EÜ) nr 677/2009 osutatud pakkumismenetluse raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 677/2009 (2) avati pakkumismenetlus seoses kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksu vähendamise ülempiiriga.

(2)

Vastavalt komisjoni 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1296/2008 (millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta) (3) artiklile 8 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras otsustada kindlaks määrata imporditollimaksu vähendamise ülempiir. Kõnealuse ülempiiri kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eelkõige määruse (EÜ) nr 1296/2008 artiklites 7 ja 8 sätestatud kriteeriume.

(3)	Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on imporditollimaksu vähendamise ülempiiriga võrdne või sellest väiksem.

(4)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 677/2009 osutatud pakkumismenetluse raames ajavahemikul 4. detsembrist 2009 kuni 17. detsembrini 2009 esitatud pakkumiste puhul on maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir 15,60 eurot tonni kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 31 000 tonni suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2009

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 196, 28.7.2009, lk 7.

(3) ELT L 340, 19.12.2008, lk 57.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/29

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/159/EL,

16. detsember 2009,

millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitlevat nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ, kohandades tehnika arenguga direktiivi III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud tarbijaohutuse komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Juuksevärvide ohutuse hindamise üldstrateegias lepiti liikmesriikide ja huvirühmadega kokku, et 31. detsember 2007 on sobiv tähtpäev esitada tarbijaohutuse komiteele teaduslikud andmed oksüdeerivate juuksevärvide kasutamisel peanahal tekkivate reaktsioonisaaduste ning nende ohutuse kohta tarbijatele.

(2)

Praegu on 31 juuksevärvi, mida lubatakse direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas ettenähtud piirangute ja tingimuste kohaselt kosmeetikatoodetes ajutiselt (kuni 31. detsembrini 2009) kasutada. Kosmeetikatööstus esitas oksüdeerivate juuksevärvide kasutamisel tekkivaid reaktsioonisaadusi käsitlevad nõutavad teaduslikud andmed tarbijaohutuse komiteele enne kokkulepitud kuupäeva, st enne 31. detsembrit 2007.

(3)

Tarbijaohutuse komitee hindas esitatud ohutust käsitlevaid andmeid. 2009. aasta jaanuaris jõudis tarbijaohutuse komitee järeldusele, et komiteel ei ole võimalik juuksevärvide kasutamisel tekkivate reaktsioonisaaduste tekitatud ohtu lõplikult hinnata, sest tööstusharu esitatud materjalid olid puudulikud. Kosmeetikatööstus esitas puuduvad andmed 2009. aasta septembris.

(4)

Seega on direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas loetletud ainete kohta esitatud täiendavate andmete riskihindamise teostamiseks ja selleks, et tarbijaohutuse komitee saaks esitada lõpliku arvamuse reaktsioonisaaduste ohutuse kohta, vaja kokku leppida ajavahemik, mis ületab esialgset tähtaega, st 31. detsembrit 2009.

(5)

Direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas loetletud 31 juuksevärvi kohta esitatakse lõplikud sätted nende tekitatud reaktsioonisaaduste riskihindamise alusel ning nende sätete lisamine liikmesriikide õigusesse ei toimu enne esialgset tähtpäeva. Seetõttu tuleks pikendada nende ajutist kasutamist kosmeetikatoodetes direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas sätestatud piirangute ja tingimuste kohaselt. Uus tähtpäev on 31. detsember 2010; seda peetakse piisavaks otsustamaks, kas nende ainete kasutamise võib lõplikult reguleerida.

(6)	Seepärast tuleks direktiivi 76/768/EMÜ vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/768/EMÜ muutmine

Direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osa veerus g viitenumbrite 3, 4, 5, 6, 10, 11, 12, 16, 19, 20, 21, 22, 25, 26, 27, 29, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 44, 48, 49, 50, 55 ja 56 juures asendatakse kuupäev „31.12.2009” kuupäevaga „31.12.2010”.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2009. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid sätteid alates 1. jaanuarist 2010.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 2009

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/31

KOMISJONI OTSUS,

14. detsember 2009,

millega muudetakse otsust 2009/177/EÜ likvideerimisprogrammide ning liikmesriikide, tsoonide ja piirkondade taudivaba staatuse osas seoses veeloomadel esinevate teatavate haigustega

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9888 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/975/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 44 lõike 2 esimest lõiku ja artikli 49 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 31. oktoobri 2008. aasta otsus 2009/177/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses seire- ja likvideerimisprogrammide ning liikmesriikide, tsoonide ja piirkondade taudivaba staatusega, (2) sätestab tüüpvormid likvideerimisprogammide heakskiidu taotlemiseks vastavalt direktiivile 2006/88/EÜ ja taudivaba staatuse heakskiitmisega seotud dokumentide esitamiseks vastavalt samale direktiivile.

(2)

Otsuse 2009/177/EÜ I lisa B osas sätestatakse direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt heaks kiidetud likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriikide, tsoonide või piirkondade loetelud. Kõnealuse lisa C osas sätestatakse nimetatud direktiivi kohaselt taudivabaks tunnistatud liikmesriigid, tsoonid ja piirkonnad.

(3)

Taani esitas komisjonile viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) likvideerimise mitmeaastase kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2013 vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusele 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (3). Kava kiideti heaks komisjoni 28. novembri 2008. aasta otsusega 2008/897/EÜ, millega kiideti heaks liikmesriikide 2009. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks (4). Kõnealune kava vastab otsuses 2009/177/EÜ sätestatud heakskiidu andmise nõuetele ning tuleks seega vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõikele 2 heaks kiita. Niisiis tuleks kavas esitatud piirkonnad lisada kõnealuse otsuse I lisas sätestatud loetelu B osasse.

(4)

Otsuse 2009/177/EÜ artiklis 12 on sätestatud erand direktiivist 2006/88/EÜ, mille kohaselt ei pea liikmesriigid teatavatel tingimustel esitama heakskiitmiseks likvideerimisprogramme, millel on viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) suhtes heakskiidetud vööndi staatus vastavalt nõukogu 28. augusti 2003. aasta otsusele 2003/634/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) suhtes heakskiidetud vööndite ja heakskiitmata vööndites asuvate heakskiidetud kalakasvanduste staatuse saamiseks (5).

(5)

Otsusega 2003/634/EÜ kiideti heaks Soome esitatud kava, mille eesmärk oli saada viirusliku hemorraagilise septitseemia suhtes heakskiidetud vööndi staatus. Soome on nüüd esitanud kõnealuse kava kohta aruande vastavalt otsuses 2009/177/EÜ sätestatud nõuetele. Niisiis tuleks kavas esitatud piirkonnad lisada kõnealuse otsuse I lisa B osas sätestatud loetelusse.

(6)

Saksamaa esitas komisjonile karpkalade herpesviiruse likvideerimise mitmeaastase kava vastavalt otsusele 90/424/EMÜ. Kõnealune kava kiideti heaks otsusega 2008/897/EÜ ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2013. Kõnealune kava vastab otsuses 2009/177/EÜ sätestatud heakskiidu andmise nõuetele ning tuleks seega vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõikele 2 heaks kiita. Niisiis tuleks kavas esitatud piirkonnad lisada kõnealuse otsuse I lisas sätestatud loetelu B osasse.

(7)

Kogu Ühendkuningriigi territoorium kuulub hetkel otsuse 2009/177/EÜ I lisa C osa loetelusse, kuna see on tunnistatud taudivabaks lõhede infektsioosse aneemia (ISA) suhtes vastavalt direktiivile 2006/88/EÜ. Ühendkuningriik on teatanud ISA esinemisest piirkonnas, mis oli eelnevalt selle taudi suhtes taudivabaks tunnistatud. Seega tuleks muuta kõnealuse liikmesriigi kannet ISA suhtes otsuse 2009/177/EÜ I lisa C osas sätestatud loetelus.

(8)

Ühendkuningriik on esitanud heakskiitmiseks ISA likvideerimisprogrammi, mida kohaldatakse Lõuna-Shetlandi saartel. Kõnealune programm vastab direktiivi 2009/177/EÜ nõuetele. Seega tuleks programm heaks kiita ja Lõuna-Shetlandi saared tuleks lisada kõnealuse otsuse I lisas sätestatud loetelu B osasse.

(9)

Otsusega 2003/634/EÜ kiideti heaks Ühendkuningriigi esitatud kava, mille eesmärk oli saada viirusliku hemorraagilise septitseemia suhtes heakskiidetud vööndi staatus. Ühendkuningriik on esitanud kõnealuse kava kohta aruande vastavalt otsuses 2009/177/EÜ sätestatud nõuetele, et saada kõnealustele tsoonidele taudivaba staatuse kinnitust. Kõnealune aruanne vastab direktiivi 2009/177/EÜ nõuetele. Seega tuleks nimetatud piirkonnad lisada kõnealuse otsuse I lisa C osas sätestatud loetelusse.

(10)

Lisaks sellele kuulub kogu Põhja-Iirimaa rannik, välja arvatud Lough Foyle, hetkel otsuse 2009/177/EÜ I lisa C osa loetelusse piirkonnana, mis on tunnistatud taudivabaks Bonamia ostreae nakkuse suhtes. Ühendkuningriik on teatanud Bonamia ostreae nakkuse esinemisest kõnealuse ranniku Strangforth Lough piirkonnas. Strangforth Lough tuleks seega jätta välja otsuse 2009/177/EÜ I lisa C osas taudivabaks tunnistatud piirkondade loetelust.

(11)	Otsust 2009/177/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/177/EÜ I lisa muudetakse käesoleva otsuse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. detsember 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(2) ELT L 63, 7.3.2009, lk 15.

(3) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(4) ELT L 322, 2.12.2008, lk 39.

(5) ELT L 220, 3.9.2003, lk 8.

LISA

I lisa B ja C osa asendatakse järgmisega:

„B OSA

Heakskiidetud likvideerimisprogrammidega hõlmatud liikmesriigid, tsoonid ja piirkonnad

Taud	Liikmesriik	ISO kood	Likvideerimisprogrammiga hõlmatud ala geograafiline piiritlemine (liikmesriik, tsoonid või piirkonnad)
Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)	Taani	DK	Järgmised valgalad: Tim Å, Hover Å, Heager Å, Velling Å, Skjern Å, Hemmet Mølle Bæk, Lydum Å, Kongeå, Kolding Å, Vejle Å ja Holmsland Klit.
	Soome	FI	Ahvenamaa; Uusikaupunki, Pyhäranta ja Rauma vald.
Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)
Karpkalade herpesviirus (KHV)	Saksamaa	DE	Saksimaa liidumaa
Lõhede infektsioosne aneemia (ISA)	Ühendkuningriik	UK	Lõuna-Shetlandi saared
Marteilia refringens’i nakkus
Bonamia ostreae nakkus
Ihtüoftirioos

C OSA

Taudivabaks tunnistatud liikmesriigid, tsoonid ja piirkonnad

Taud

Liikmesriik

ISO kood

Taudivaba ala geograafiline piiritlemine (liikmesriik, tsoonid või piirkonnad)

Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)

Taani

Valgalad ja rannikualad:

—

Hansted Å

—	Hovmølle Å

—

Grenå

—

Treå

—

Alling Å

—

Kastbjerg

—	Villestrup Å

—

Korup Å

—

Sæby Å

—

Elling Å

—

Uggerby Å

—	Lindenborg Å

—

Øster Å

—	Hasseris Å

—	Binderup Å

—

Vidkær Å

—

Dybvad Å

—	Bjørnsholm Å

—

Trend Å

—	Lerkenfeld Å

—

Vester Å

—	Lønnerup med tilløb

—

Fiskbæk Å

—

Slette Å

—	Bredkær Bæk

—	Vandløb til Kilen

—	Resenkær Å

—	Klostermølle Å

—	Hvidbjerg Å

—

Knidals Å

—

Spang Å

—	Simested Å

—

Skals Å

—

Jordbro Å

—	Fåremølle Å

—

Flynder Å

—

Damhus Å

—

Karup Å

—

Gudenåen

—

Halkær Å

—

Storåen

—

Århus Å

—

Bygholm Å

—

Grejs Å

—

Ørum Å

Iirimaa

Kõik riigi territooriumil asuvad mandri- ja rannikualad, välja arvatud:

1.	Cape Cleari saar

Küpros

Kõik riigi territooriumil asuvad mandrialad

Soome

Kõik riigi territooriumil asuvad mandri- ja rannikualad, välja arvatud:

1.	Ahvenamaa;

2.	Uusikaupunki, Pyhäranta ja Rauma vald.

Rootsi

Kogu territoorium

Ühendkuningriik

Kõik Suurbritannia, Põhja-Iirimaa, Guernsey, Mani saare ja Jersey mandri- ja rannikualad.

Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)

Taani

Kogu territoorium

Iirimaa

Kogu territoorium

Küpros

Kõik riigi territooriumil asuvad mandrialad

Soome

Kogu territoorium

Rootsi

Kogu territoorium

Ühendkuningriik

Kõik Suurbritannia, Põhja-Iirimaa, Guernsey, Mani saare ja Jersey mandri- ja rannikualad.

Karpkalade herpesviirus (KHV)

Lõhede infektsioosne aneemia (ISA)

Belgia

Kogu territoorium

Bulgaaria

Kogu territoorium

Tšehhi Vabariik

Kogu territoorium

Taani

Kogu territoorium

Saksamaa

Kogu territoorium

Eesti

Kogu territoorium

Iirimaa

Kogu territoorium

Kreeka

Kogu territoorium

Hispaania

Kogu territoorium

Prantsusmaa

Kogu territoorium

Itaalia

Kogu territoorium

Küpros

Kogu territoorium

Läti

Kogu territoorium

Leedu

Kogu territoorium

Luksemburg

Kogu territoorium

Ungari

Kogu territoorium

Malta

Kogu territoorium

Madalmaad

Kogu territoorium

Austria

Kogu territoorium

Poola

Kogu territoorium

Portugal

Kogu territoorium

Rumeenia

Kogu territoorium

Sloveenia

Kogu territoorium

Slovakkia

Kogu territoorium

Soome

Kogu territoorium

Rootsi

Kogu territoorium

Ühendkuningriik

Kõik Suurbritannia, Põhja-Iirimaa, Guernsey, Mani saare ja Jersey mandri- ja rannikualad, välja arvatud Lõuna-Shetlandi saared.

Marteilia refringens’i nakkus

Iirimaa

Kogu territoorium

Ühendkuningriik

Kogu Suurbritannia rannik.

Kogu Põhja-Iirimaa rannik

Kogu Guernsey ja Hermi rannik

Jersey foogtkonna rannikualad: kõnealune ala koosneb padumerest ja vahetust rannikualast, mis jääb Jersey saare keskmise tõusuveemärgi ja Jersey saare keskmise mõõnavee märgist kolme meremiili kaugusele tõmmatud kujuteldava joone vahele. Ala asub Saint-Malo lahes, La Manche’i väina lõunaosas.

Kogu Mani saare rannik

Bonamia ostreae nakkus

Iirimaa

Kogu Iirimaa rannik, välja arvatud:

1.	Corki sadam;

2.	Galway laht;

3.	Ballinakilli sadam;

4.	Clew’ laht;

5.	Achill Sound;

6.	Loughmore, Blacksodi laht;

7.	Lough Foyle;

8.	Lough Swilly.

Ühendkuningriik

Kogu Suurbritannia rannik, välja arvatud:

1.	Cornwalli lõunarannik Lizardist Start Pointini;

2.	Dorseti, Hampshire ja Sussexi rannik Portland Billist Selsey Billini;

3.	piki Põhja-Kenti ja Essexi rannikut kulgev ala Põhja-Forelandist Felisxstowe’ni;

4.	piirkond Walesi edelarannikul Wooltack Pointist St. Govan’s Headini, sh Milford Haven ning Cleddau jõe ida- ja läänekalda tõusualad;

5.	Loch Sunart’i järve hõlmav piirkond idapool lõuna-kagu suunas kulgevast teljest Maclean’s Nose’i kõige põhjapoolsema tipu ja Auliston Pointi vahel.

6.	West Loch Tarbert’i hõlmav piirkond kirdepool ida-kagu suunas kulgeval teljel Ardpatrick Pointist nr 734 578 kuni North Dunskeig Bay’ni nr 752 568 juures.

Kogu Põhja-Iirimaa rannik, välja arvatud:

1.	Lough Foyle;

2.	Strangford Lough.

Kogu Guernsey, Hermi ja Mani saare rannik

Jersey foogtkonna rannikualad: kõnealune ala koosneb padumerest ja vahetust rannikualast, mis jääb Jersey saare keskmise tõusuveemärgi ja Jersey saare keskmise mõõnavee märgist kolme meremiili kaugusele tõmmatud kujuteldava joone vahele. Tsoon asub Saint-Malo lahes, La Manche’i väina lõunaosas.

Ihtüoftirioos”

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/36

KOMISJONI OTSUS,

15. detsember 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ D lisa veiste ensootilise leukoosi diagnoosimise meetodite osas

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9951 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/976/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle artikli 16 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 64/432/EMÜ kohaldatakse liidusisesel kauplemisel veistega ning selle D lisa II peatükis on sätestatud diagnoosimeetodid, mida tuleb kasutada veiste ensootilise leukoosi tõrjeks ja likvideerimiseks, järelevalveks ja seireks ning veiste ensootilisest leukoosist vaba karja ametliku staatuse määramisel ja säilitamisel ning liidusisese veistega kauplemise puhul nõutaval sertifitseerimisel.

(2)

Direktiivi 64/432/EMÜ D lisa II peatükiga on ette nähtud, et veiste ensootilise leukoosi analüüse tuleb teha kas agaroosgeeli immuundifusiooni (AGID) meetodil Euroopa Liidu standardseerumi (EI seerumi) suhtes kalibreeritud antigeeni abil või ensüüm-immuunsorbtsiooni (ELISA) meetodil standardiseeritud seerumi E4 suhtes kalibreeritud antigeeni abil. Mõlema standardseerumi tarnija on Taani Tehnikaülikooli veterinaaria instituut.

(3)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni veiste ensootilise leukoosi referentlabor Saksamaal (Friedrich-Loeffler-Institut) on koostöös Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni veiste ensootilise leukoosi referentlaboritega Ühendkuningriigis (Veterinary Laboratories Agency) ja Poolas (riiklik veterinaaria uurimise instituut) hiljaaegu välja töötanud (pärast laboritevahelist tulemuste võrdlust) uue standardseerumi (seerum E05) veiste ensootilise leukoosi määramiseks. Seerum E05 on valideeritud seerumite EI ja E4 suhtes mitmes uuringus AGIDi ja ELISA meetodil ning seejärel kantud kui Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni akrediteeritud standardseerum Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnoosimistestide ja vaktsiinide käsiraamatu „Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals” kuuenda väljaande (2008) peatüki 2.4.11 jakku B(2). Kõnealune seerum on saadaval Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni veiste ensootilise leukoosi referentlaboris Saksamaal.

(4)	Taani Tehnikaülikooli veterinaaria instituut on teatanud komisjonile, et ta ei suuda enam täita oma kohustust tarnida direktiivi 64/432/EMÜ D lisa II peatükis osutatud standardseerumeid.

(5)	Saksamaa pädevad asutused ja Friedrich-Loeffler-Institut on nõustunud tarnima seerumit E05, millest saab Euroopa Liidu uus ametlik veiste ensootilise leukoosi standardseerum.

(6)	Seega tuleks direktiivi 64/432/EMÜ vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 64/432/EMÜ D lisa II peatükk asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

LISA

Direktiivi 64/432/EMÜ D lisa II peatükk asendatakse järgmisega:

„II PEATÜKK

VEISTE ENSOOTILISE LEUKOOSI ANALÜÜSID

Veiste ensootilise leukoosi analüüse tehakse agaroosgeeli immuundifusiooni meetodil (AGID) punktides A ja B kirjeldatud tingimustel või ensüüm-immuunsorbtsiooni meetodil (ELISA) punktis C kirjeldatud tingimustel. Agaroosgeeli immuundifusiooni meetodit võib kasutada ainult individuaalsetest proovidest analüüside tegemiseks. Kui analüüsi tulemused on põhjendatult kahtlased, viiakse läbi lisauuring agaroosgeeli immuundifusiooni meetodil.

AGIDi ja ELISA test standarditakse seerumi E05, Euroopa Liidu standardseerumi suhtes, mida tarnib

Friedrich-Loeffler-Institut

Bundesforschungsinstitut für Tiergesundheit

OIE-Referenzlabor für Enzootische Bovine Leukosis (EBL)

Südufer 10

17493 Greifswald – Insel Riems

Saksamaa

A. Agaroosgeeli immuundifusiooni meetod veiste ensootilise leukoosi määramiseks

1.	Analüüsis kasutatav antigeen peab sisaldama veiste leukoosiviiruse glükoproteiini. Antigeen kalibreeritakse seerumi E05 suhtes.

2.	Laboratoorse standardantigeeni kalibreerimise eest seerumi E05 suhtes vastutavad riiklikud asutused, riigi referentlaborid ja asutused, mis on nimetatud artikli 6a kohaselt veiste ensootilise leukoosi diagnoosimise standardite ja meetodite koordineerijaks.

Laboratooriumis kasutatavad standardantigeenid tuleb anda vähemalt kord aastas kontrollimiseks seerumi E05 suhtes riiklikele asutustele, riigi referentlaboritele või asutustele, mis on määratud vastavalt artiklile 6a. Lisaks nimetatud standardimisele võib kasutatavat antigeeni kalibreerida vastavalt punktis B kirjeldatud meetodile.

Meetodis kasutatakse järgmisi reaktiive:

a)	antigeen: antigeen peab sisaldama seerumi E05 suhtes standarditud spetsiifilist veiste ensootilise leukoosiviiruse glükoproteiini;

b)	uuritav seerum;

c)	teadaolev positiivne kontrollseerum;

agaroosgeel:

—	0,8 % agarit;

—	8,5 % NaCl;

—	0,05 M Tris-puhver pH 7,2;

—	15 ml agarit paigutatakse 85 mm läbimõõduga Petri tassi, nii et saadakse agarikiht paksusega 2,6 mm.

5.	Agarikihti lõigatakse kuni põhjani seitsmest niiskust mittesisaldavast august testmuster, mis koosneb ühest keskmisest august ja kuuest august ringis selle ümber. Keskmise augu läbimõõt: 4 mm. Äärmiste aukude läbimõõt: 6 mm. Keskmise ja äärmiste aukude vahe: 3 mm.

6.	Keskmine auk täidetakse standardantigeeniga. Äärmised augud 1 ja 4 (nagu kirjeldatud punktis B.3) täidetakse teadaoleva positiivse seerumiga, augud 2, 3, 5 ja 6 täidetakse uuritavate seerumitega. Augud tuleb täita meniski kadumiseni.

Selle tulemusel saadakse järgmised kogused:

—	antigeen: 32 μl;

—	kontrollseerum: 73 μl;

—	uuritav seerum: 73 μl.

8.	Inkubeeritakse 72 tundi suletud niiskes kambris toatemperatuuril (20–27 °C).

Tulemusi võib lugeda 24 ja 48 tunni pärast, kuid lõplikku tulemust ei saa enne 72 tunni möödumist:

a)	uuritav seerum on positiivne, kui see moodustab veiste leukoosiviiruse antigeeniga spetsiifilise pretsipitatsioonijoone, mis on samane kontrollseerumi joonega;

b)	uuritav seerum on negatiivne, kui see ei moodusta veiste leukoosiviiruse antigeeniga spetsiifilist pretsipitatsioonijoont ega kõverda kontrollseerumi joont;

reaktsiooni tulemust peetakse ebaselgeks, kui

i)	kontrollseerumi joon on kõverdunud veiste leukoosiviiruse antigeeni augu suunas, moodustamata antigeeniga selgesti nähtavat pretsipitatsioonijoont, või

ii)	kui seda ei saa pidada ei negatiivseks ega positiivseks.

Ebaselge reaktsioonitulemuse korral võib analüüsi korrata ja kasutada kontsentreeritud seerumit.

10.	Kasutada võib ka teistsugust aukude paigutust tingimusel, et seerum E05, mida on lahjendatud negatiivse seerumiga vahekorras 1:10, annab positiivse tulemuse.

B. Antigeeni kalibreerimise meetod

Nõutavad lahused ja materjalid

a)	40 ml 1,6 % agaroosi 0,05 M Tris/HCl-puhvris, pH 7,2, koos 8,5 % NaCl;

b)	15 ml veiste leukoosi seerumit, millel on antikehad üksnes veiste leukoosiviiruse glükoproteiinide suhtes, lahjendatud 1:10 puhvris 0,05 M Tris/HCl, pH 7,2, koos 8,5 % NaCl;

c)	15 ml veiste leukoosi seerumit, milles on antikehad üksnes veiste leukoosiviiruse glükoproteiinide suhtes, lahjendatud 1:5 puhvris 0,05 M Tris/HCl, pH 7,2, koos 8,5 % NaCl;

d)	neli plastikust Petri tassi läbimõõduga 85 mm;

e)	augustaja läbimõõduga 4–6 mm;

f)	võrdlusantigeen;

g)	kalibreeritav antigeen;

h)	veevann (56 °C).

Menetlus

Agaroos (1,6 %) lahustada puhvris Tris/HCl ettevaatlikul kuumutamisel kuni temperatuurini 100 °C. Hoida 56 °C vee vannis umbes tund aega. Asetada ka lahjendatud veiste leukoosi seerumid 56 °C vee vanni.

Seejärel segada 15 ml 56 °C agaroosilahust 15 ml veiste leukoosi seerumiga (1:10), tugevasti loksutada ning valada mõlemasse Petri tassi 15 ml. Korrata sama veiste leukoosi seerumi lahjendusega 1:5.

Kui agaroos on tardunud, teha sellesse augud järgmiselt:

Antigeeni lisamine

1. ja 3. Petri tass:

i)	auk A – lahjendamata võrdlusantigeen;

ii)	auk B – 1:2 lahjendatud võrdlusantigeen;

iii)	augud C ja E – võrdlusantigeen;

iv)	auk D – lahjendamata uuritav antigeen.

2. ja 4. Petri tass:

i)	auk A – lahjendamata uuritav antigeen;

ii)	auk B – 1:2 lahjendatud uuritav antigeen;

iii)	auk C – 1:4 lahjendatud uuritav antigeen;

iv)	auk D – 1:8 lahjendatud uuritav antigeen.

Täiendavad juhised

a)	Optimaalse pretsipitatsiooni saavutamiseks tehakse katse kahel seerumi lahjendusel (1:5 ja 1:10).

b)	Kui pretsipitatsioonirõnga läbimõõt on mõlema lahjenduse korral liiga väike, tuleb seerumit edasi lahjendada.

c)	Kui pretsipitatsioonirõngas on mõlema lahjenduse korral liiga suure läbimõõduga ja ebaselge, tuleb valida väiksema lahjendusega seerum.

d)	Agaroosi lõppkontsentratsioon peab olema 0,8 %; seerumitel vastavalt 5 ja 10 %.

e)	Kanda mõõdetud läbimõõdud järgmisesse koordinaadistikku. Töölahjenduseks on uuritava antigeeni lahjendus, millele vastav läbimõõt on sama kui võrdlusantigeenil.

C. Ensüüm-immuunsorbtsiooni meetod (ELISA test) veiste ensootilise leukoosi määramiseks

Kasutatav materjal ja reaktiivid on järgmised:

a)	tahkefaasi mikroplaadid, küvetid või muud tahkefaasi kandjad;

antigeen fikseeritakse kandjale polüklonaalsete või monoklonaalsete püüdvate antikehadega või ilma. Kui antigeen kantakse otse tahkele kandjale, tuleb kõiki positiivse tulemuse andnud proove kontrollantigeeni suhtes uuesti analüüsida. Kontrollantigeen peaks olema samane antigeeniga, kuid selles ei tohi leiduda veiste leukoosiviiruse antigeene. Kui tahkefaasi kandja kaetakse püüdvate antikehadega, ei tohi antikehad reageerida muude antigeenidega peale veiste leukoosiviiruse antigeenide;

c)	uuritav proov;

d)	vastav positiivne ja negatiivne kontrollproov;

e)	konjugaat;

f)	substraat vastavalt kasutatavale ensüümile;

g)	vajaduse korral peatamislahus;

h)	lahused uuritavate proovide lahjendamiseks reaktiivide valmistamiseks ja pesemiseks;

i)	vastav mõõtmissüsteem.

Analüüsi standardimine ja tundlikkus

ELISA testi tundlikkus peab olema selline, et seerum E05 annaks positiivse reaktsiooni, kui seda lahjendada 10 korda (seerumiproovid) või 250 korda (piimaproovid) rohkem lahjendusest, mis saadakse üksikproovide ühendamisel koondprooviks. Sellistes analüüsides, kus (seerumi- ja piima-) proove uuritakse üksikult, peab 1:10 (negatiivse seerumi korral) või 1:250 (negatiivse piima korral) lahjendatud seerum E05 andma positiivse reaktsiooni, kui seda uurida samas analüüsilahuses, mida kasutatakse üksikproovide jaoks. A jao punktis 2 loetletud asutused vastutavad ELISA testi kvaliteedi kontrollimise eest, eriti aga selle eest, et iga tootepartii jaoks määrataks seerumi E05 puhul saadud tiitri alusel koondproovi ühendatavate proovide arv.

Veiste ensootilise leukoosi ELISA testi kasutustingimused

a)	ELISA testi võib kasutada nii seerumi kui ka piima proovide analüüsimiseks.

Kui ELISA testi kasutatakse artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt sertifitseerimiseks või vastavalt D lisa I peatükile karja staatuse määramiseks ja säilitamiseks, tuleb seerumi proovid ühendada koondprooviks nii, et analüüsi tulemusi on võimalik kindlalt seostada konkreetse loomaga, kelle proov on koondproovi lisatud. Tulemuse kinnitamise analüüsid tuleb teha konkreetsetelt loomadelt võetud proovidega.

c)	ELISA testi võib kasutada piima koondproovide puhul, mis on kogutud karjast, kus vähemalt 30 % lehmadest on lüpsilehmad. Tulemuse kinnitamise analüüs tuleb teha konkreetselt loomalt võetud piimast või seerumist.”

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/42

KOMISJONI OTSUS,

16. detsember 2009,

ühenduse rahalise toetuse kohta 2009. aastal seoses teatavate kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve projektidega liikmesriikidel tekkinud kulude katmiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9935 all)

(Ainult taani-, saksa-, kreeka-, hispaania-, itaalia-, läti-, hollandi-, portugali-, rumeenia-, rootsi- ja ingliskeelne tekst on autentsed)

(2009/977/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 21,

ning arvestades järgmist:

(1)	Võttes aluseks ühenduse rahalise toetuse taotlused, mis liikmesriigid on esitanud koos 2009. aasta kalanduse kontrolli programmidega, on komisjon võtnud vastu otsuse 2009/746/EÜ, (2) millega on jäetud osa kalanduse kontrolliks ettenähtud 2009. aasta eelarvest kasutamata.

(2)	Kõnealune kasutamata osa 2009. aasta eelarvest tuleks nüüd jaotada uue otsuse alusel.

(3)

Liikmesriikidel on määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 21 lõike 2 kohaselt palutud esitada taotlused täiendava rahalise toetuse saamiseks tähtsamates komisjoni kindlaksmääratud valdkondades, milleks on andmete automatiseerimine ja haldamine, uus tehnoloogia ning ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevad seminarid.

(4)	Seda silmas pidades ning arvestades eelarvepiiranguid, on katseprojekte ning patrull-laevade ja -õhusõidukite ehitamist käsitlevad taotlused ühenduse rahalise toetuse saamiseks tagasi lükatud, kuna need ei käsitlenud eespool nimetatud tähtsamaid valdkondi.

(5)	Ühenduse toetust võidakse anda määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktis a loetletud meetmeteid käsitlevate taotluste alusel.

(6)	Ühenduse toetust käsitlevad taotlused peavad vastama komisjoni määruses (EÜ) nr 391/2007 (3) sätestatud eeskirjadele.

(7)	On asjakohane määrata kindlaks ühenduse rahalise toetuse maksimumsummad ja toetuse määr määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 15 sätestatud piirides ning sätestada toetuse andmise tingimused.

(8)

Selleks et soodustada investeeringuid komisjoni kindlaksmääratud esmatähtsatesse meetmetesse ning pidades silmas finantskriisi negatiivset mõju liikmesriikide eelarvetele, tuleks eespool nimetatud tähtsamate valdkondadega seotud kulude puhul kehtestada kõrge kaasrahastamise määr määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 15 sätestatud piirides.

(9)	Toetuse saamiseks peaksid automaatsed lokaliseerimisseadmed vastama komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (4) sätestatud nõuetele.

(10)

Toetuse saamiseks peaksid kalalaevadele paigaldatud elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed vastama komisjoni 3. novembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1077/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007, (5) sätestatud nõuetele.

(11)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega nähakse ette ühenduse rahaline toetus selliste kulude katmiseks, mis tekivad liikmesriikidel 2009. aastal teatavate ühise kalanduspoliitika järelevalve- ja kontrollisüsteemiga seotud projektide rakendamisel, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktis a. Sellega määratakse kindlaks igale liikmesriigile antav ühenduse rahalise toetuse summa, ühenduse rahalise toetuse määr ja toetuse andmise tingimused.

Artikkel 2

Täitmata kulukohustuste lõpetamine

Asjaomane liikmesriik teeb 30. juuniks 2013 kõik maksed, mille hüvitamist taotletakse. Pärast kõnealust tähtaega liikmesriigi tehtud maksed ei kuulu hüvitamisele. Käesoleva otsusega seotud kasutamata eelarveassigneeringud vabastatakse hiljemalt 31. detsembriks 2014.

Artikkel 3

Uus tehnoloogia ja IT-võrgud

1. Et hüvitada I lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud arvutitehnika ostmise, paigaldamise ja tehnilise abiga ning IT-võrkude loomisega, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmevahetust seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega, võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatu piiridesse.

2. Kui I lisa kohased kulud on seotud laevaseiresüsteemi, elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, kehtestatakse lõikes 1 osutatud kaasrahastamise määraks 95 %.

Artikkel 4

Automaatsed lokaliseerimisseadmed

1. Et hüvitada II lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud kalapüügi seirekeskuses laevaseiresüsteemi kaudu laevade kaugseiret võimaldavate automaatsete lokaliseerimisseadmete ostmise ja pardale paigaldamisega, võib anda rahalist toetust, mis katab 95 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatu piiridesse.

2. Lõikes 1 osutatud rahaline toetus on kuni 1 500 eurot laeva kohta.

3. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse saamiseks peavad automaatsed lokaliseerimisseadmed vastama määruses (EÜ) nr 2244/2003 sätestatud nõuetele.

Artikkel 5

Elektroonilised registreerimis- ja aruandlussüsteemid

Et hüvitada III lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi jaoks vajalike osade väljatöötamise, ostmise, paigaldamise ja tehnilise abiga, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmevahetust seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega, võib anda rahalist toetust, mis katab 95 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatu piiridesse.

Artikkel 6

Elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed

1. Et hüvitada IV lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud kalapüügi seirekeskuses laevaseiresüsteemi kaudu laevade kaugseiret võimaldavate elektrooniliste registreerimis- ja aruandlusseadmete ostmise ja pardale paigaldamisega, võib anda rahalist toetust, mis katab 95 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatu piiridesse.

2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, on lõikes 1 osutatud rahaline toetus kuni 3 000 eurot laeva kohta.

3. Rahalise toetuse saamiseks peavad elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed vastama määruses (EÜ) nr 1077/2008 sätestatud nõuetele.

4. Selliste seadmete puhul, mis täidavad nii elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi kui ka laevaseiresüsteemi ülesandeid ning mis vastavad määrustes (EÜ) nr 2244/2003 ja (EÜ) nr 1077/2008 sätestatud nõuetele, on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahaline toetus kuni 4 500 eurot.

Artikkel 7

Koolitus- ja vahetusprogrammid

1. Et hüvitada V lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud kalandusvaldkonna seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate riigiteenistujate koolitus- ja vahetusprogrammidega, võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatu piiridesse.

2. Kui V lisa kohased kulud on seotud ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevate seminaridega, kehtestatakse lõikes 1 osutatud kaasrahastamise määraks 95 %.

Artikkel 8

Ühenduse suurim toetus kokku liikmesriigi kohta

Kavandatav kogukulu, käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektide kogukulu ning käesoleva otsuse kohaselt eraldatud ühenduse suurim toetus liikmesriigi kohta on järgmised:

(eurodes)
Liikmesriik	Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt väljavalitud projektidega seotud kulud	Ühenduse toetus
Taani	3 638 843	1 143 733	1 057 867
Saksamaa	2 426 282	1 017 000	828 400
Iirimaa	1 143 000	800 000	300 000
Kreeka	2 500 000	907 895	525 000
Hispaania	10 695 000	3 783 000	2 526 000
Itaalia	4 990 000	3 140 000	2 897 500
Läti	15 652	15 652	14 869
Madalmaad	1 910 000	450 000	427 500
Portugal	7 439 055	4 171 655	2 635 194
Rumeenia	15 600	15 600	7 800
Rootsi	1 550 000	700 000	600 000
Ühendkuningriik	1 153 763	911 161	779 870
Kokku	37 477 195	17 055 696	12 600 000

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Itaalia Vabariigile, Läti Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 16. detsember 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(2) ELT L 267, 10.10.2009, lk 20.

(3) ELT L 97, 12.4.2007, lk 30.

(4) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(5) ELT L 295, 4.11.2008, lk 3.

I LISA

UUS TEHNOLOOGIA JA IT-VÕRGUD

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt väljavalitud projektidega seotud kulud	Ühenduse toetus
Taani
DK/09/08	44 000	0	0
DK/09/09	1 333 333	0	0
Vahesumma	1 377 333	0	0
Saksamaa
DE/09/12	3 782	0	0
DE/09/15	20 000	0	0
DE/09/16	9 000	0	0
DE/09/25	12 000	0	0
DE/09/26	112 500	0	0
DE/09/27	465 000	0	0
Vahesumma	622 282	0	0
Iirimaa
IE/09/03	63 000	0	0
Vahesumma	63 000	0	0
Kreeka
EL/09/06	1 500 000	750 000	375 000
EL/09/07	1 000 000	157 895	150 000
Vahesumma	2 500 000	907 895	525 000
Madalmaad
NL/09/18	585 000	0	0
NL/09/19	875 000	0	0
Vahesumma	1 460 000	0	0
Portugal
PT/09/07	1 500 000	0	0
PT/09/08	1 500 800	0	0
PT/09/09	46 600	0	0
PT/09/10	220 000	0	0
Vahesumma	3 267 400	0	0
Rumeenia
RO/09/04	15 600	15 600	7 800
Vahesumma	15 600	15 600	7 800
Rootsi
SE/09/15	100 000	0	0
SE/09/16	500 000	0	0
SE/09/18	250 000	0	0
Vahesumma	850 000	0	0
Ühendkuningriik
UK/09/69	9 879	0	0
UK/09/71	1 395	0	0
UK/09/73	5 811	0	0
UK/09/74	6 973	0	0
UK/09/75	51 578	0	0
UK/09/76	5 811	0	0
UK/09/77	814	0	0
UK/09/78	2 529	0	0
UK/09/79	465	0	0
UK/09/80	5 113	0	0
UK/09/81	5 100	0	0
UK/09/83	7 670	0	0
UK/09/86	11 622	0	0
Vahesumma	114 760	0	0
Kokku	10 270 375	923 495	532 800

II LISA

AUTOMAATSED LOKALISEERIMISSEADMED

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt väljavalitud projektidega seotud kulud	Ühenduse toetus
Saksamaa
DE/09/17	48 000	48 000	24 000
DE/09/18	12 000	0	0
DE/09/19	45 000	0	0
DE/09/20	20 000	0	0
DE/09/28	258 000	258 000	129 000
Vahesumma	383 000	306 000	153 000
Ühendkuningriik
UK/09/72	197 573	197 573	102 000
Vahesumma	197 573	197 573	102 000
Kokku	580 573	503 573	255 000

III LISA

ELEKTROONILISED REGISTREERIMIS- JA ARUANDLUSSÜSTEEMID

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt väljavalitud projektidega seotud kulud	Ühenduse toetus
Taani
DK/09/11	100 000	0	0
DK/09/12	100 000	0	0
DK/09/13	133 333	0	0
DK/09/14	200 000	0	0
DK/09/15	166 667	0	0
DK/09/16	133 333	0	0
DK/09/17	284 444	0	0
Vahesumma	1 117 777	0	0
Saksamaa
DE/09/06	350 000	0	0
DE/09/07	50 000	0	0
DE/09/08	60 000	0	0
DE/09/09	30 000	0	0
DE/09/10	100 000	0	0
DE/09/11	120 000	0	0
Vahesumma	710 000	0	0
Iirimaa
IE/09/04	80 000	0	0
IE/09/05	200 000	0	0
Vahesumma	280 000	0	0
Läti
LV/09/01	15 652	15 652	14 869
Vahesumma	15 652	15 652	14 869
Madalmaad
NL/09/20	450 000	450 000	427 500
Vahesumma	450 000	450 000	427 500
Ühendkuningriik
UK/09/68	116 220	0	0
UK/09/84	11 622	0	0
Vahesumma	127 842	0	0
Kokku	2 701 271	465 652	442 369

IV LISA

ELEKTROONILISED REGISTREERIMIS- JA ARUANDLUSSEADMED

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt väljavalitud projektidega seotud kulud	Ühenduse toetus
Taani
DK/09/10	1 080 000	1 080 000	1 026 000
Vahesumma	1 080 000	1 080 000	1 026 000
Saksamaa
DE/09/13	84 000	84 000	79 800
DE/09/21	105 000	105 000	99 700
DE/09/29	522 000	522 000	495 900
Vahesumma	711 000	711 000	675 400
Iirimaa
IE/09/06	800 000	800 000	300 000
Vahesumma	800 000	800 000	300 000
Hispaania
ES/09/36	3 753 000	3 753 000	2 502 000
ES/09/37	6 912 000	0	0
Vahesumma	10 665 000	3 753 000	2 502 000
Itaalia
ITA/09/14	4 800 000	2 950 000	2 802 500
Vahesumma	4 800 000	2 950 000	2 802 500
Portugal
PT/09/11	2 091 635	2 091 635	1 224 000
PT/09/12	1 993 500	1 993 500	1 329 000
Vahesumma	4 085 135	4 085 135	2 553 000
Rootsi
SWE/09/17	700 000	700 000	600 000
Vahesumma	700 000	700 000	600 000
Ühendkuningriik
UK/09/70	232 439	232 439	220 800
UK/09/82	453 256	453 256	430 572
UK/09/85	27 893	27 893	26 498
Vahesumma	713 588	713 588	677 870
Kokku	23 554 723	14 792 723	11 136 770

V LISA

KOOLITUS- JA VAHETUSPROGRAMMID

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt väljavalitud projektidega seotud kulud	Ühenduse toetus
Taani
DK/09/19	63 733	63 733	31 867
Vahesumma	63 733	63 733	31 867
Hispaania
ES/09/38	10 000	10 000	5 000
ES/09/39	20 000	20 000	19 000
Vahesumma	30 000	30 000	24 000
Itaalia
IT/09/16	100 000	100 000	50 000
IT/09/17	90 000	90 000	45 000
Vahesumma	190 000	190 000	95 000
Portugal
PT/09/13	86 520	86 520	82 194
Vahesumma	86 520	86 520	82 194
Kokku	370 253	370 253	233 061

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/50

KOMISJONI OTSUS,

16. detsember 2009,

millega muudetakse otsust 2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/978/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsusega nr 676/2002/EÜ („raadiospektrit käsitlev otsus”) (1) kehtestatakse Euroopa Liidus raadiospektripoliitikale poliitiline ja õiguslik raamistik, et tagada poliitiliste lähenemisviiside kooskõlastamine ja vajaduse korral ühtlustatud tingimused seoses siseturu loomiseks ja toimimiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamisega sellistes Euroopa Liidu poliitikavaldkondades nagu elektrooniline side, transport ning teadus- ja arendustegevus. Kõnealuses otsuses meenutatakse, et komisjon võib korraldada konsultatsioone võtmaks arvesse liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide, tööstusharu ja kõigi asjaomaste nii kaubanduslike kui ka mittekaubanduslike raadiospektri kasutajate ning muude huvitatud isikute seisukohti tehnoloogia, turu ja õigusnormide arengusuundade kohta, mis võivad mõjutada raadiospektri kasutamist. Komisjon võttis kõnealuste sätete kohaselt 26. juulil 2002 vastu otsuse 2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm (2) (edaspidi „rühm”).

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (3) läbivaatamisel osutus vajalikuks muuta otsust 2002/622/EÜ, et kohandada rühma ülesandeid kõnealuse uue õigusliku raamistikuga.

(3)	Seepärast tuleks otsust 2002/622/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2002/622/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Ülesanded

Rühm abistab ja nõustab komisjoni raadiospektripoliitikaga seotud küsimustes, poliitiliste lähenemisviiside kooskõlastamisel, raadiospektripoliitikat käsitlevate mitmeaastaste programmide ettevalmistamisel ning vajaduse korral ühtlustatud tingimuste kehtestamisel seoses siseturu loomiseks ja toimimiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamisega.

Lisaks abistab rühm komisjoni Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühiseid poliitilisi eesmärke käsitlevate ettepanekute tegemisel, kui see on vajalik Euroopa Liidu huvide tõhusa koordineerimise tagamiseks raadiospektri küsimustes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides.”

Artiklisse 4 lisatakse teise lõiguna järgmine lõik:

„Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu soovib Euroopa Komisjonilt rühma arvamust või aruannet elektroonilise sidega seonduvates raadiospektripoliitika küsimustes, võtab rühm eelmises lõigus osutatud eeskirju järgides vastu asjaomase arvamuse või aruande. Komisjon edastab kõnealused arvamused ja aruanded vastava taotluse esitanud institutsioonile. Vajaduse korral võib rühma esimees või rühma nimetatud liige esitada arvamused ja aruanded Euroopa Parlamendile ja/või nõukogule suuliselt.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. detsember 2009

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) EÜT L 198, 27.7.2002, lk 49.

(3) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/52

KOMISJONI OTSUS,

17. detsember 2009,

millega kiidetakse heaks Bulgaaria riiklik kava liidust Bourgase sadama kaudu eksporditavate elusveiste transpordi tingimuste kontrolliks ja seireks ning liidu rahaline toetus aastaks 2010

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 10004 all)

(Ainult bulgaariakeelne tekst on autentne)

(2009/979/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2) (edaspidi „finantsmäärus”), eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (3) (edaspidi „rakenduseeskirjad”), eriti selle artiklit 90,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud veterinaaria valdkonnas tehtud kulutuste katteks antava ühenduse finantsabi menetlused.

(2)

Otsuse 2009/470/EÜ artikli 37 lõikes 1 on sätestatud, et kui liikmesriigil peaks struktuurilisest või geograafilisest seisukohast tekkima uue tõrjestrateegia rakendamisel personalihõive või infrastruktuuriga seotud probleeme, mille on põhjustanud elusloomade siseturu väljakujundamine, võib liikmesriik üleminekuaja jooksul saada ühenduse rahalist toetust. Lisaks sellele on otsuse 2009/470/EÜ artikli 37 lõikes 2 sätestatud, et asjaomane liikmesriik esitab komisjonile liikmesriigi kontrollisüsteemi täiustamiseks kavandatud riikliku kava, millega on kaasas kogu asjakohane finantsteave.

(3)	Siseturu toimimiseks on vaja ühtset elusloomade kontrollisüsteemi, mis hõlmaks ka kolmandatesse riikidesse eksporditavaid loomi. Asjakohane on anda nimetatud strateegia rakendamise hõlbustamiseks liidu rahalist toetust.

(4)

Komisjoni 9. aprilli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 639/2003 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1254/1999 seoses eksporditoetuste andmise nõuetega, mis käsitlevad elusveiste heaolu veo ajal) (4) on sätestatud, et loomi võib liidu tolliterritooriumilt välja viia ainult sellisest väljumiskohast, kus ametlik veterinaararst kontrollib, kas nende loomade puhul, kelle kohta ekspordideklaratsioon on vastu võetud, on alates lähtekohast kuni väljumiskohani täidetud nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97) (5) kehtestatud nõuded ning kas veotingimused ülejäänud teekonnal vastavad määruse (EÜ) nr 1/2005 sätetele.

(5)

Määruses (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal, on sätestatud, et väljumispunktides kontrollivad liikmesriigi ametlikud veterinaararstid loomade veo vastavust kõnealuse määruse nõuetele. Kui pädev asutus leiab, et loomad ei ole teekonna lõpuleviimiseks veovalmis, laaditakse nad kontrollpunktis maha, neid joodetakse, söödetakse ja neil lastakse puhata.

(6)

Nõukogu 25. juuni 1997. aasta määruses (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta peatuspaikadele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (6) on kehtestatud kriteeriumid, millele peatuspaigad kogu ühenduses peavad vastama, et tagada neid läbivate loomade optimaalsed heaolutingimused ning et oleks võimalik tegeleda kergemate loomadel ilmneda võivate terviseprobleemidega.

(7)

Bulgaarial esineb infrastruktuuri- ja personaliprobleeme määruse (EÜ) nr 1/2005 artikliga 21 ja määruse (EÜ) nr 639/2003 artikliga 2 ette nähtud veterinaarkontrollide läbiviimisel Bourgase sadama väljumiskohas kõnealuse sadama kaudu eksporditavate elusveiste puhul. Ametlikel veterinaararstidel ei ole ruume elusveiste läbivaatamiseks, samuti ei ole sadama vahetus läheduses määruse (EÜ) nr 1255/97 kohast heakskiidetud kontrollpunkti, kus oleks võimalik loomi maha laadida, joota, sööta ja lasta neil puhata, kui nad ei ole sõidu jätkamiseks veovalmis või kui neid ei ole võimalik vedada määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud aja jooksul.

(8)	17. septembril 2009 esitas Bulgaaria komisjonile kava Euroopa Liidust Bourgase sadama kaudu eksporditavate elusveiste transpordi tingimuste kontrolliks ja seireks 2010. aastal, mille jaoks Bulgaaria sooviks saada liidu rahalist toetust.

(9)

Komisjon on hinnanud Bulgaaria 2010. aastaks esitatud kava nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et kava vastab asjaomastele Euroopa Liidu veterinaariaalastele õigusaktidele ja eelkõige määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 21 lõikes 3 ja määruse (EÜ) nr 1255/97 lisas esitatud kriteeriumidele.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks 17. septembril 2009 esitatud Bulgaaria riiklik kava Euroopa Liidust Bourgase sadama kaudu eksporditavate elusveiste transpordi tingimuste kontrolliks ja seireks 2010. aastal ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010. Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 75 tähenduses.

Artikkel 2

Liidu rahalist toetust antakse 80 % ulatuses kulutustest, mis Bulgaaria teeb kontrollimisruumide ning 120–140 veise vastuvõtmist võimaldava kontrollpunkti projekteerimisele ja ehitusele Bourgase sadamas.

Rahaline toetus ei ületa 152 000 eurot, mis eraldatakse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve järgmisest eelarvereast pärast eelarve vastuvõtmist:

—	eelarverida 17 04 02.

Artikkel 3

1. Liidu rahalise toetuse saamiseks peavad Bulgaaria esitatavad kulud olema väljendatud eurodes ega tohi sisaldada käibemaksu ega muid makse.

2. Kui Bulgaaria kulud on väljendatud muus vääringus kui eurodes, arvestab Bulgaaria summa ümber eurodesse, kasutades ümberarvestuskursina kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil Bulgaaria oma taotluse esitas.

Artikkel 4

1. Euroopa Liit annab artiklis 1 osutatud riiklikule kavale rahalist toetust tingimusel, et Bulgaaria:

a)	rakendab kava kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega;

b)	edastab komisjonile hiljemalt 31. juuliks 2010 artiklis 1 osutatud kava vahepealsed tehnilised ja finantsaruanded kooskõlas otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõike 7 punktiga a;

edastab komisjonile hiljemalt 30. aprilliks 2011 lõpliku üksikasjaliku tehnilise aruande, mis sisaldab hinnangut saavutatud tulemuste kohta ning ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 tehtud kulutuste üksikasjalikku arvestust, kooskõlas otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõike 7 punktiga b;

d)	edastab komisjonile hiljemalt 30. aprilliks 2011 maksetaotlused 17. septembril 2009 esitatud kava raames tehtud kulutuste kohta kooskõlas otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikega 8;

e)	ei taotle artiklis 1 osutatud kava meetmete jaoks edaspidi muud liidu toetust ega ole varem sellist taotlust esitanud.

2. Hilinenud taotluste korral vähendatakse rahalist toetust vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikele 8.

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile.

Brüssel, 17. detsember 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(4) ELT L 93, 10.4.2003, lk 10.

(5) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.

(6) EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1.

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/55

KOMISJONI OTSUS,

17. detsember 2009,

millega antakse luba esitada tervishoiualane väide vees lahustuva tomatikontsentraadi mõju kohta vereliistakute agregatsioonile ja tagatakse konfidentsiaalsete andmete kaitse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 10113 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/980/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eelkõige selle artikli 18 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatavate väidete nimekirjas.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et tervisealaste väidete lubamise taotlusi võivad toidukäitlejad esitada liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab nõuetekohased taotlused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)	Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)	Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Et edendada uuendustegevust, kohaldatakse uutel teaduslikel andmetel põhinevate ja/või konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust hõlmavate tervisealaste väidete suhtes kiirendatud loa väljastamist. Juhul, kui taotleja avaldab soovi ka konfidentsiaalsete andmete kaitseks ja komisjon teeb ettepaneku selliste andmete kasutamise piiramiseks taotleja kasuks, kaotab vastav piirang määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 kohaselt kehtivuse viie aasta pärast.

(6)

Pärast seda, kui Provexis Natural Products Ltd. oli 7. jaanuaril 2009 esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud vees lahustuva tomatikontsentraadi (WSTC) I ja II mõjuga vereliistakute funktsioonile tervel inimesel (küsimus nr EFSA-Q-2009-00229) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Aitab tagada normaalse vereringe ja seda parandada”.

(7)

Komisjon ja liikmesriigid said 28. mail 2009 toiduohutusameti teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et WSTC I ja II tarbimise ja normaalse vereliistakute agregatsiooni vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Tingimusel, et sõnastust muudetakse, võttes eelkõige arvesse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 5 lõikes 2 osutatud nõuet, tuleks väide lugeda vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada ühenduse lubatud väidete nimekirja.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 üks eesmärkidest on tagada, et tervisealased väited on tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et sellega tuleb sõnastuse ja esitluse puhul arvestada. Seetõttu peaks taotleja esitatud väidete suhtes, kui nende sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui heakskiidetud tervisealasel väitel (sest need näitavad, et toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on sama seos), I lisasse kandmise korral kehtima käesoleva otsuse lisas osutatud samad kasutustingimused.

(9)	Toiduohutusamet märkis oma arvamuses, et ta ei oleks oma järeldustele jõudnud, kui ei oleks arvesse võtnud üheksat uurimust, mida taotleja on nimetanud konfidentsiaalseks.

(10)

Pärast toiduohutusameti arvamuse kättesaamist pöördus komisjon uuesti taotleja poole, et saada täiendavaid selgitusi üheksa uurimuse konfidentsiaalseks nimetamise põhjenduse kohta ja eelkõige seoses määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõike 1 punktis b osutatud ainuõigusega konfidentsiaalsete andmete kasutamisele. On hinnatud kogu teavet, mille taotleja põhjenduseks esitas. Seitsme avaldamata uurimuse puhul loetakse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõikes 1 sätestatud nõuded täidetuks. Seetõttu ei saa kõnealuse määruse artikli 21 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt kasutada neis seitsmes uuringus sisalduvaid teaduslikke andmeid hilisema taotleja huvides viie aasta jooksul loa andmise kuupäevast. Kahe uuringu puhul, mis olid avaldatud enne tervisealaste väidete lubamise taotluse esitamist, märgitakse, et kuna need on juba avaldatud ja üldsusele kättesaadavad, (3) ei ole põhjendatud nende kaitse lähtuvalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärkidest (sealhulgas eesmärgist kaitsta uuenduslike ideede algatajate investeeringuid määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohaseid rakendusi toetava info ja andmete kogumisel) ning seetõttu ei peaks konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust rahuldama.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kindlaksmääramisel on arvesse võetud taotleja märkusi, mis on komisjonile edastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikele 6.

(12)	Liikmesriikidega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas esitatud tervisealane väide lisatakse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 3 kohasesse ühenduse lubatud väidete nimekirja.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt võib käesoleva otsuse lisas nimetatud uuringutes sisalduvaid teaduslikke andmeid ja muud teavet kasutada üksnes taotleja huvides viie aasta jooksul loa andmise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Provexis Natural Products Ltd., Thames Court, 1 Victoria Street, Windsor, Berkshire, SL4 1YB, Ühendkuningriik.

Brüssel, 17. detsember 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2) The EFSA Journal (2009) 1101, lk 1–15.

(3) O’Kennedy, N, Crosbie, L, Whelam, S, Luther, V, Horgan, G, Broom, J.I, Webb, D.J, Duttaroy, A.K, Effects of tomato extract on platelet function: a double-blinded crossover study in healthy humans, The American Journal of Clinical Nutrition, 2006, Vol. 84, lk 561–569, ja O’Kennedy, N, Crosbie, L, van Lieshout, M, Broom, J.I, Webb, D.J, Duttaroy, A.K, Effects of antiplatelet components of tomato extract on platelet function in vitro and ex vivo: a time-course cannulation study in healthy humans, lk 570–579.

LISA

Taotleja, aadress

Toitaine, muu aine, toit või toidugrupp

Väide

Väite kasutamise tingimused

Toidu kasutamise tingimused ja/või piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus

Konfidentsiaalsed andmed, mida võib kasutada üksnes taotleja huvides

EFSA arvamuse viide

Provexis Natural Products Ltd., Thames Court, 1 Victoria Street, Windsor, Berkshire, SL4 1YB, Ühendkuningriik

Vees lahustuv tomatikontsentraat (WSTC) I ja II

Vees lahustuv tomatikontsentraat (WSTC) I ja II aitab tagada normaalse vereliistakute agregatsiooni, mis aitab kaasa normaalsele vereringele

Teave tarbijale, et kasulik toime ilmneb, kui tarbida iga päev 3 g WSTC I või 150 mg WSTC II kuni 250 ml puuviljamahla, maitsestatud jookide või jogurtijookidega (v.a tugevalt pastöriseeritud)

1.	O’Kennedy, N, Crosbie, L, van Lieshout, M, Broom, J.I, Webb, D.J, Duttaroy, A.K, 2003a. Persistence of the antiplatelet effect of a single dose of WSTC equivalent to 2 fresh tomatoes over a 24-hour timecourse. REC No 02/0269.

2.	O’Kennedy et al. 2003b. A 42-day randomised, controlled and double-blinded crossover study to evaluate effects of daily WSTC consumption on platelet function, coagulation and some baseline CVD risk markers. REC No 03/0177.

3.	O’Kennedy et al. 2005. Effects of overconsuming Sirco®, a one-a-day fruit juice drink containing 12 g/L WSTC, on platelet function in healthy subjects. REC No 05/S0802/77.

4.	O’Kennedy et al. 2006c. A pilot study to compare the antiplatelet effects of WSTC in healthy subjects, after consumption in two different food matrices. REC No 06/S0802/60.

5.	O’Kennedy et al. 2007. A randomised, controlled and double-blinded crossover study to compare the antiplatelet effects of three different formats of WSTC in healthy humans. REC No 07/S0801/13.

6.	Song, V, Sheddon, A, Horgan, G, O’Kennedy, N. Anticoagulatory and anti-inflammatory activities of WSTC in platelets and endothelial cells. Manuscript for submission, 2008.

7.	Zhang, F, Song, V, Neascu, M, Crosbie, L, Duncan, G, Horgan, G, de Roos, B, O’Kennedy, N. Flow cytometric and proteomic studies examining the effects of WSTC on platelet function in vitro. Unpublished, 2007/2008.

Q-2009-00229

18.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 336/58

Komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta otsuse 2008/804/EÜ (millega muudetakse nõukogu otsust 2004/211/EÜ seoses Brasiilia, Montenegro ja Serbia kohta tehtud kannetega loetelus, kuhu on kantud sellised kolmandad riigid ja nende osad, millest on lubatud importida ühendusse elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 277, 18. oktoober 2008 )

Sisukorras ja leheküljel 36 olev pealkiri

asendatakse järgmisega:

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.336.est
Euroopa Liidu Teataja		L 336

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 18. detsember 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1244/2009, 30. november 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud	1

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/974/EÜ
*	Nõukogu otsus, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Mongoolia valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta	4
	Euroopa Ühenduse ja Mongoolia vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping	5

	V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK
	Komisjoni määrus (EL) nr 1245/2009, 17. detsember 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	12
	Komisjoni määrus (EL) nr 1246/2009, 17. detsember 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	14
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1247/2009, 17. detsember 2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi impordi suhtes	16
	Komisjoni määrus (EL) nr 1248/2009, 17. detsember 2009, millega määratakse kindlaks maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir määruses (EÜ) nr 676/2009 osutatud pakkumismenetluse raames	27
	Komisjoni määrus (EL) nr 1249/2009, 17. detsember 2009, millega määratakse kindlaks maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir määruses (EÜ) nr 677/2009 osutatud pakkumismenetluse raames	28
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK
*	Komisjoni direktiiv 2009/159/EL, 16. detsember 2009, millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitlevat nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ, kohandades tehnika arenguga direktiivi III lisa ( 1 )	29
	2009/975/EL
*	Komisjoni otsus, 14. detsember 2009, millega muudetakse otsust 2009/177/EÜ likvideerimisprogrammide ning liikmesriikide, tsoonide ja piirkondade taudivaba staatuse osas seoses veeloomadel esinevate teatavate haigustega (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9888 all) ( 1 )	31
	2009/976/EL
*	Komisjoni otsus, 15. detsember 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ D lisa veiste ensootilise leukoosi diagnoosimise meetodite osas (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9951 all) ( 1 )	36
	2009/977/EL
*	Komisjoni otsus, 16. detsember 2009, ühenduse rahalise toetuse kohta 2009. aastal seoses teatavate kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve projektidega liikmesriikidel tekkinud kulude katmiseks (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9935 all)	42
	2009/978/EL
*	Komisjoni otsus, 16. detsember 2009, millega muudetakse otsust 2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm ( 1 )	50
	2009/979/EL
*	Komisjoni otsus, 17. detsember 2009, millega kiidetakse heaks Bulgaaria riiklik kava liidust Bourgase sadama kaudu eksporditavate elusveiste transpordi tingimuste kontrolliks ja seireks ning liidu rahaline toetus aastaks 2010 (teatavaks tehtud numbri K(2009) 10004 all)	52
	2009/980/EL
*	Komisjoni otsus, 17. detsember 2009, millega antakse luba esitada tervishoiualane väide vees lahustuva tomatikontsentraadi mõju kohta vereliistakute agregatsioonile ja tagatakse konfidentsiaalsete andmete kaitse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (teatavaks tehtud numbri K(2009) 10113 all) ( 1 )	55

		Parandused
	*	Komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta otsuse 2008/804/EÜ (millega muudetakse nõukogu otsust 2004/211/EÜ seoses Brasiilia, Montenegro ja Serbia kohta tehtud kannetega loetelus, kuhu on kantud sellised kolmandad riigid ja nende osad, millest on lubatud importida ühendusse elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid) parandus (ELT L 277, 18.10.2008)	58