Euroopa Liidu L 329/2009

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 329/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1200/2009,

30. november 2009,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88, (1) eelkõige selle artikli 2 punkti b, artikli 7 lõiget 4 ning artikli 11 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1166/2008 kehtestatakse uus õiguslik raamistik võrreldava ühenduse statistika kogumiseks põllumajandusettevõtete struktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlevate uuringute jaoks.

(2)	Võrreldavate koondandmete kogumiseks erinevate loomaliikide kohta kasutatakse loomade tegeliku arvu asemel loomühikute koefitsiente.

(3)	Loomühikute koefitsiendid peavad põhinema ühisel väärtussüsteemil, et oleks tagatud ühendusesisene võrreldavus katvus- ja täpsusnõuete rakendamise osas.

(4)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktile b tuleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuteks ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringuks kehtestada loomühikute koefitsiendid.

(5)	Võrreldavuse huvides tuleb karakteristikute loetelus toodud määratlusi kogu ühenduses tõlgendada ja rakendada ühtsel viisil.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 7 lõike 4 kohaselt tuleb kehtestada põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused.

(7)	Määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 11 lõike 7 kohaselt tuleb kehtestada põllumajanduslike tootmismeetodite uuringus kasutatavate karakteristikute määratlused.

(8)

Komisjoni 24. novembri 1999. aasta otsusega 2000/115/EÜ, mis käsitleb tunnuste määratlusi, põllumajandussaaduste ja -toodete loetelu, erandeid määratlustest ning piirkondi ja alasid seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse vaatlustega, (2) rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 (3). On asjakohane asendada vastav otsus käesoleva määrusega.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (4) loodud alalise põllumajandusstatistika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loomühikute koefitsiendid, mida kasutatakse ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu katvus- ja täpsusnõuete rakendamiseks, sätestatakse I lisas.

Artikkel 2

Ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused sätestatakse II lisas.

Artikkel 3

Ühenduse põllumajanduslike tootmismeetodite uuringus kasutatavate karakteristikute määratlused sätestatakse III lisas.

Artikkel 4

Otsus 2000/115/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 321, 1.12.2008, lk 14.

(2) EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1.

(3) EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1.

(4) EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

I LISA

LOOMÜHIKUTE KOEFITSIENDID

Veised	Alla ühe aasta vanused	0,400
	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused	0,700
	Vähemalt kahe aasta vanused pullid	1,000
	Vähemalt kahe aasta vanused lehmmullikad	0,800
	Lüpsilehmad	1,000
	Muud vähemalt kahe aasta vanused lehmad	0,800
Lambad ja kitsed		0,100
Hobuslased		0,800
Sead	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg	0,027
	Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg	0,500
	Muud sead	0,300
Kodulinnud	Broilerid	0,007
	Munakanad	0,014
	Jaanalinnud	0,350
	Muud kodulinnud	0,030
Emased aretusküülikud		0,020

II LISA

Ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused (1)

I. ÜLDKARAKTERISTIKUD

1.01

Põllumajandusettevõtte asukoht

Põllumajandusettevõtte asukoht on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktis e.

1.01.01

Laiuskraad (viie kaareminuti täpsusega)

1.01.02

Pikkuskraad (viie kaareminuti täpsusega)

1.02

Põllumajandusettevõtte õiguslik vorm

Põllumajandusettevõtte õiguslik vorm sõltub ettevõtte omaniku seisundist.

1.02.01

Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult

1.02.01.01

füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui tegemist on iseseisva ettevõttega?

Füüsiline isik, kes on sellise ettevõtte ainuomanik, mis ei ole ühise juhtimise kaudu ega muul sarnasel viisil seotud ühegi teise omaniku ettevõttega.

1.02.01.01.01

Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

1.02.01.01.01.a

Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku pereliige?

1.02.01.01.01.b

Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa (2)?

1.02.01.02

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega?

Põllumajandusettevõtete ühenduse osanikud on füüsilised isikud, kes omavad, rendivad või juhivad muul viisil ühiselt põllumajandusettevõtet või kes juhivad ühiselt oma isiklikke põllumajandusettevõtteid, justkui oleks tegemist ühe ettevõttega. Koostöö aluseks peab olema seadus või kirjalik leping.

1.02.01.03

juriidiline isik?

Muu õigussubjekt kui füüsiline isik, kellel on üksikisiku tavapärased õigused ja kohustused, nt õigus olla kohtuasjades hagejaks ja kostjaks (üldine iseseisev õigusvõime).

1.03

Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

1.03.01

Põllumajanduskõlvik

Põllumajanduskõlvik on kogu põllumajandusettevõtte poolt haritav viljelusmaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad sõltumata valdusvormist või sellest, kas maad kasutatakse ühismaa osana.

Ühismaa on põllumajandusettevõtte poolt kasutatav põllumajanduskõlvik, mis ei kuulu otseselt põllumajandusettevõttele, st mille suhtes kehtivad ühised õigused. Ühismaad puudutava rakendusmeetodi valib liikmesriik.

1.03.01.01

Omaniku kasutuses

Põllumajandusettevõtte poolt haritav põllumajanduskõlvik, mis on ettevõtja omanduses või mida ta kasutab kasutusvaldajana või pärandatava pikaajalise rendiõigusega rentnikuna või muude sarnaste tingimuste alusel.

1.03.01.02

Rendisuhte alusel

Põllumajanduskõlvik, mida põllumajandusettevõte rendib eelnevalt kindlaksmääratud renditasu eest (sularahas, loonustasuna või muul viisil) ja mille kohta on sõlmitud (kirjalik või suuline) rendileping. Põllumajanduskõlvik loetakse ainult ühe põllumajandusettevõtte kasutuses olevaks. Kui põllumajanduskõlvik on vaatlusaastal renditud mitmele põllumajandusettevõttele, loetakse see tavaliselt selle ettevõtte kasutuses olevaks, kes kasutab vastavat kõlvikut vaatluspäeval või kes on vastavat kõlvikut vaatlusaastal kõige kauem kasutanud.

1.03.01.03

Loonusrendisuhte või muul alusel

Loonusrendisuhte alusel haritav põllumajandusmaa (mis võib moodustada terve põllumajandusettevõtte) on põllumajanduskõlvik, mida maaomanik ning põllumajandusmaa loonusrentnik harivad üheskoos kirjaliku või suulise loonusrendilepingu alusel. Loonusrendilepingu alusel haritava maa toodang (kas majanduslik või füüsiline) jagatakse kahe osapoole vahel kokkulepitud tingimustel.

b)	Muude valdusvormide alusel haritav põllumajandusmaa on põllumajanduskõlvik, mida ei ole märgitud muude eeltoodud kategooriate all.

1.03.02

Mahepõllundus

Põllumajandustegevus, mis vastab (i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (3) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning (ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

1.03.02.01

Põllumajandusettevõtte põllumajanduskõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Põllumajandusettevõtte poolt haritavate põllumajanduskõlvikute osa, mille puhul tootmine vastab põllumajandusettevõtte tasandil täielikult i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

1.03.02.02

Põllumajandusettevõtte põllumajanduskõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Põllumajandusettevõtte poolt haritavate põllumajanduskõlvikute osa, millel kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid, kuid mille puhul ei ole veel lõppenud vajalik üleminekuperiood, et lugeda tootmine põllumajandusettevõtte tasandil täielikult vastavaks i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

1.03.02.03

Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema selliste eeskirjade kohaselt sertifitseeritud

Põllumajandusettevõtte poolt haritavad põllumajanduskõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele, mis on sertifitseeritud vastavalt i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele, jagatuna põllukultuuride kategooriate kaupa.

Põllukultuurid on määratletud jaotises „II. Maa”.

1.03.02.03.01

Teravili terade (sh seemnete) saamiseks

1.03.02.03.02

Kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunvilja segude) saamiseks

1.03.02.03.03

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

1.03.02.03.04

Suhkrupeet (v.a seeme)

1.03.02.03.05

Õliseemnekultuurid

1.03.02.03.06

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad

1.03.02.03.07

Karja- ja heinamaa (v.a looduslik rohumaa)

1.03.02.03.08

Puuvilja- ja marjaistandikud

1.03.02.03.09

Tsitruseistandikud

1.03.02.03.10

Oliiviistandikud

1.03.02.03.11

Viinamarjaistandikud

1.03.02.03.99

Muud põllukultuurid (kiutaimed jms)

1.03.02.04

Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Loomade arv, keda kasvatatakse põllumajandusettevõttes, mille puhul kogu loomakasvatus või osa sellest vastab põllumajandusettevõtte tasandil täielikult i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele, jagatuna loomade kategooriate kaupa.

Kariloomad on määratletud jaotises „III. Kariloomad”.

1.03.02.04.01

Veised

1.03.02.04.02

Sead

1.03.02.04.03

Lambad ja kitsed

1.03.02.04.04

Kodulinnud

1.03.02.04.99

Muud loomad

1.03.03

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht

1.03.03.01

Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % ettevõtte lõpptoodangu väärtusest

Kodumajapidamine on põllumajandusettevõtte omaniku perekond, mille liikmed elavad ühise katuse all, jagavad osa või kogu oma sissetulekust ja varast ning tarbivad üheskoos teatud kaupu ja teenuseid, peamiselt eluaset ja toitu.

Lõpptoodang käesoleva karakteristiku mõistes on kasutuskõlblik toodang põllumajanduse arvepidamises nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004 (4).

1.03.03.02

Otsemüük lõpptarbijatele moodustab üle 50 % põllumajandusettevõtte kogumüügist (2)

Otsemüük lõpptarbijatele tähendab põllumajandusettevõtte töödeldud või töötlemata omatoodangu müüki otse tarbijatele vahetuks tarbimiseks.

II. MAA

Põllumajandusettevõtte maa koosneb põllumajanduskõlvikutest (viljelusmaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad) ja muust maast (kasutamata põllumajandusmaa, metsamaa ja muu maa).

2.01

Viljelusmaa

Korrapäraselt haritav (küntav või viljeletav), tavaliselt külvikorrasüsteemi alusel kasutatav maa.

Külvikord on üheaastaste kultuuride plaanijärgne asendamine konkreetsel põllul igal järgneval aastal nii, et ühte liiki ei kasvatataks samal põllul ilma teatud ajavaheta. Tavaliselt vahetatakse põllukultuure igal aastal, kuid ühte põllukultuuri võib maatükil kasvatada ka mitu aastat. Eristamaks viljelusmaad püsikultuuride all olevast või püsirohumaast, rakendatakse viie aasta pikkust künnist. See tähendab, et kui maatükil viljeletakse ühte põllukultuuri järjest viis aastat või kauem ilma algset põllukultuuri uuega asendamata, ei loeta seda maad viljelusmaaks.

2.01.01

Teravili terade (sh seemnete) saamiseks

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse kuivalt koristatavaid teravilju, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad teraviljad)

2.01.01.01

Pehme nisu ja speltanisu

Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L. ja Triticum monococcum L.

2.01.01.02

Kõva nisu

Triticum durum Desf.

2.01.01.03

Rukis

Secale cereale L., sh rukki ja teiste sügisel külvatavate põllukultuuride segud (meslin).

2.01.01.04

Oder

Hordeum vulgare L.

2.01.01.05

Kaer

Avena sativa L., sh kaera ja teiste kevadel külvatavate põllukultuuride segud.

2.01.01.06

Maisiterad

Mais (Zea mays L.), mida koristatakse terade saamiseks.

2.01.01.07

Riis

Oryza sativa L.

2.01.01.99

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

Eespool märkimata teravili, mida külvatakse puhaskultuuridena ja koristatakse kuivalt terade saamiseks.

2.01.02

Terade (sh seemnete ning tera- ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

Valgusisalduse pärast külvatavad ja koristatavad põllukultuurid.

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse kuivatatud kaunvilju ja valgurikkaid taimi, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad kultuurid).

2.01.02.01

sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

Pisum sativum L., Vicia faba L., Lupinus spp., mida külvatakse puhaskultuuridena ja koristatakse kuivalt terade saamiseks.

2.01.03

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

Solanum tuberosum L.

2.01.04

Suhkrupeet (v.a seeme)

Beta vulgaris L., mis on ette nähtud suhkrutööstuse ja alkoholitootmise (k.a energiatootmise) jaoks.

2.01.05

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

Söödapeet (Beta vulgaris L.) ja Brassicae sugukonda kuuluvad taimed, mis on mõeldud sööda valmistamiseks, hoolimata sellest, kas söödaks kasutatakse taime juuri või varsi, ning muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt nende juurte kasutamiseks söödana ja mida ei ole mujal märgitud.

2.01.06

Tehnilised kultuurid

Taimed, mida tavaliselt ei müüda otsetarbimiseks, kuna neid on vaja enne lõppkasutust tööstuslikult töödelda.

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse tehnilisi kultuure, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad kultuurid).

2.01.06.01

Tubakas

Nicotiana tabacum L.

2.01.06.02

Humal

Humulus lupulus L.

2.01.06.03

Puuvill

Gossypium spp., mida kasvatatakse kiu ja õliseemnete tootmiseks.

2.01.06.04

Raps ja rüps

Brassica napus L. (partim) ja Brassica rapa L. var. sylvestris (Lam.), mida kasvatatakse õli tootmiseks ja koristatakse kuivalt.

2.01.06.05

Päevalill

Helianthus annuus L., mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.06

Soja

Glycine max L. Merril, mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.07

Linaseemned (õlilina)

Linum usitatissimum L., peamiselt õli valmistamiseks kasvatatavad sordid, mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.08

Muud õliseemnekultuurid

Mujal märkimata muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt õlisisalduse pärast ja koristatakse kuivalt.

2.01.06.09

Lina

Linum usitatissimum L., peamiselt kiu tootmiseks kasvatatavad sordid.

2.01.06.10

Harilik kanep

Cannabis sativa L.

2.01.06.11

Muud kiutaimed

Muud peamiselt kiusisalduse pärast kasvatatavad taimed, mida ei ole mujal märgitud.

2.01.06.12

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

Ravimitööstuse, parfüümitööstuse või inimkasutuse jaoks kasvatatavad taimed või taimede osad.

Maitsetaimed erinevad köögiviljadest seeläbi, et neid kasutatakse väikestes kogustes ning pigem toidu maitsestamiseks kui otseselt toiduks.

2.01.06.99

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

Muud tehnilised kultuurid, mida ei ole mujal märgitud.

Siia alla kuuluvad ka maad, millel kasvatatakse üksnes taastuvenergia tootmiseks kasutatavaid kultuure.

2.01.07

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad

2.01.07.01

avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all.

2.01.07.01.01

põllul

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse viljelusmaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste põllumajanduskultuuridega.

2.01.07.01.02

aiamaal

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse viljelusmaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste aiakultuuridega.

2.01.07.02

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Põllukultuurid, mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastikust).

2.01.08

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

2.01.08.01

avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid), mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all.

2.01.08.02

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid), mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastikust).

2.01.09

Haljalt koristatud taimed

Kõik haljad põllukultuurid, mis on mõeldud peamiselt loomasöödaks, mida kasvatatakse külvikorrasüsteemi alusel vaheldumisi teiste põllukultuuridega ning mis kasvavad samal maal vähem kui viis aastat (ühe- või mitmeaastased söödataimed).

Siia kuuluvad ka haljaskultuurid, mida kasutatakse taastuvenergia tootmiseks.

Siia kuuluvad ka põllukultuurid, mida ei kasutata põllumajandusettevõttes, vaid mida müüakse teistele põllumajandusettevõtetele vahetuks kasutamiseks või tööstusele.

2.01.09.01

Ajutine rohumaa

Tavapärases külvikorrasüsteemis kasvatatavad karjatamiseks mõeldud heintaimed, hein või silo, mida kasvatatakse vähemalt üks ning kõige enam viis viljelusaastat ja mida külvatakse heina või heinasegudena. Enne uut külvi maa küntakse või haritakse muul viisil või hävitatakse taimed teisiti, nt herbitsiididega.

Siia kuuluvad peamiselt heintaimedest ja muudest söödataimedest (tavaliselt liblikõielistest taimedest) koosnevad segud, mida kasutatakse karjamaadel, koristatakse haljalt või kuiva heinana.

2.01.09.02

Muud haljalt koristatavad taimed

Muud ühe- või mitmeaastased (vähem kui viieaastased) söödataimed.

2.01.09.02.01

Haljasmais

Igasugune silo saamiseks kasvatatav mais (Zea mays L.), mida ei koristata terade saamiseks (terve maisitõlvik, terve taim või selle osa).

Siia kuuluvad vahetult loomadele söötmiseks mõeldud (silostamata) haljasmais ja terved maisitõlvikud (tera, õisikutelg, terakest), mida kasvatatakse sööda või silo valmistamiseks või taastuvenergia tootmiseks.

2.01.09.02.02

Liblikõielised taimed

Liblikõielised taimed, mida kasvatatakse söödaks ja koristatakse haljalt terve taimena.

Siia kuuluvad peamiselt (tavaliselt > 80 %) liblikõielistest söödataimedest ja heintaimedest koosnevad segud, mida koristatakse haljalt või kuiva heinana.

2.01.09.02.99

Muud haljalt koristatud taimed, mida ei ole mujal märgitud

Mujal nimetamata muud loomasöödaks ettenähtud põllukultuurid, mida koristatakse haljalt.

2.01.10

Viljelusmaa seemned ja seemikud

Maad, millel kasvatatakse müügiks mõeldud seemneid ja seemikuid, v.a teravili, riis, kaunviljad, kartulid ja õliseemned.

2.01.11

Muud põllukultuurid

Mujal märkimata põllukultuurid.

2.01.12

Kesa

Külvikorrasüsteemis kasutatav haritud või harimata maa, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki.

Kesa peamine tunnus on see, et maa on jäetud tavaliselt terveks saagiaastaks puhkama.

Kesa võib olla:

1.	tühi maa, kus ei kasva mingeid põllukultuure;

2.	maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse;

3.	maa, mida kasutatakse ainult haljasväetistaimede tootmiseks (haljaskesa).

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik viljelusmaad, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 5 või vajaduse korral uuemates õigusaktides, (5) hoolimata sellest, kas need maad on hõlmatud külvikorrasüsteemiga.

2.01.12.01

Subsiidiumideta kesa

Kesa, millele ei kohaldata finantsabi ega subsiidiume.

2.01.12.02

Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

Kesa, mille suhtes antakse põllumajandusettevõttele finantsabi.

2.02

Koduaiad

Koduaiad on põllumajandusettevõtte omaniku ja tema kodumajapidamise tarbeks mõeldud põllumajandustoodete kasvatamiseks kasutatavad maad, mis on tavaliselt ülejäänud põllumajandusmaast äratuntavalt eraldatud.

Põllumajandusettevõttest väljapoole müüakse ainult juhuslikult ülejäävaid koduaia tooteid. Kõik need alad, millel kasvatatavaid tooteid müüakse pidevalt turul, kuuluvad teistesse kategooriatesse, seda isegi siis, kui neid tooteid tarbivad osaliselt ka ettevõtja ja tema kodumajapidamine.

2.03

Püsirohumaa

Maa, mida kasutatakse püsivalt (viis aastat või kauem) kõrreliste söödataimede kasvatamiseks harimise (külvamise) läbi või looduslikul (isekülvamise) teel ning mis ei ole hõlmatud põllumajandusettevõtte külvikorrasüsteemiga.

Kõnealust maad võib kasutada karjamaana, silo või heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks.

2.03.01

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

Püsikarjamaa hea või keskmise kvaliteediga pinnasel. Neid alasid võib tavaliselt kasutada intensiivseks karjatamiseks.

2.03.02

Looduslik rohumaa

Väikese saagiga püsirohumaa tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel, nt mägisel maal ja suurtel kõrgustel, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, uuesti istutamise või kuivendamise teel parandatud.

Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks; tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt ning seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega.

2.03.03

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

Püsirohumaad ja heinamaad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 või vajaduse korral uuemates õigusaktides, ning mis vastavad rahalise toetuse saamise kriteeriumidele.

2.04

Püsikultuurid

Põllukultuurid, mida ei kasvatata külvikorrasüsteemi alusel (v.a püsirohumaad) ning mis kasvavad kaua ja annavad saaki mitu aastat.

2.04.01

Puuvilja- ja marjaistandikud

Alad, kus kasvavad puud, põõsad ja mitmeaastased marjataimed (v.a maasikad) ning mis on ette nähtud viljade saamiseks. Viljapuuaiad võivad olla tihedalt (puudel on väikesed vahed) või hõredalt istutatud (puudel on suured vahed).

2.04.01.01

Puuviljasordid, sellest

2.04.01.01.01

parasvöötme puuviljad

Puuviljaistandikud, mida haritakse viljade saamiseks tavaliselt parasvöötmes.

2.04.01.01.02

lähistroopikavöötme puuviljad

Puuviljaistandikud, mida haritakse viljade saamiseks tavaliselt lähistroopikavöötmes.

2.04.01.02

Marjasordid

Marjaistandikud, mida haritakse marjade saamiseks tavaliselt nii paras- kui ka lähistroopikavöötmes.

2.04.01.03

Pähklid

Pähkliistandikud, mida haritakse tavaliselt paras- ja lähistroopikavöötmes.

2.04.02

Tsitruseistandikud

Citrus spp. istandikud

2.04.03

Oliiviistandikud

Olea europea L. istandikud

2.04.03.01

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

Istandikud, kus kasvatatakse peamiselt lauaoliivide tootmiseks sobivaid sorte.

2.04.03.02

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

Istandikud, kus kasvatatakse peamiselt oliiviõli tootmiseks sobivaid sorte.

2.04.04

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse

Vitis vinifera L. istandikud

2.04.04.01

kvaliteetveine

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud päritolunimetusega (PDO) veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 (6) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud geograafilise tähisega (PGI) veinide tootmiseks, mis vastavad i) määruses (EÜ) nr 479/2008 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ja ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

2.04.04.02

muid veine

Muude kui PDO ja PGI veinide tootmiseks kasvatatavad viinamarjasordid.

2.04.04.03

lauaviinamarju

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse värskete viinamarjade tootmiseks.

2.04.04.04

rosinaid

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse rosinate tootmiseks.

2.04.05

Puukoolid

Noorte puittaimedega kaetud alad, kus puid kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks:

a)	viinapuu- ja alustekoolid;

b)	viljapuukoolid ja marjaistikute kasvatamine;

c)	dekoratiivtaimeaiad;

d)	metsapuukoolid (v.a need, kus kasvatatakse metsamaal puid ettevõtte enda vajadusteks);

e)	puud ja põõsad aedadesse, parkidesse, tee äärde ja mulletele istutamiseks (nt hekitaimed, roosipuud ja muud dekoratiivpõõsad, dekoratiivsed okaspuud), sealhulgas nende istikud ja seemikud.

2.04.06

Muud püsikultuurid

Muud eelmises jaotises nimetamata avamaal kasvatatavad püsikultuurid, eelkõige punumiseks või põimimiseks kasutatavad püsikultuurid, mida koristatakse tavaliselt igal aastal.

2.04.06.01

sellest jõulupuud (2)

Põllumajanduskõlvikul tulunduse eesmärgil jõulupuudeks kasvatatavad puud.

2.04.07

Püsikultuurid katmikalal

2.05

Muu maa

Muu maa on kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud), metsamaa ja muu maa, mis on hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, viljatu maa, kaljude jms all.

2.05.01

Kasutamata põllumajandusmaa

Maa, mida on varem kasutatud põllumajandusmaana, kuid mida majanduslikel, sotsiaalsetel või muudel põhjustel vaatlusaastal enam ei harita ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud, st maa, mida ei kasutata põllumajanduslikult.

Sellise maa võib uuesti harimisse võtta, kasutades selleks põllumajandusettevõttes tavapäraselt olemasolevaid vahendeid.

2.05.02

Metsamaad

Puude või metsapõõsastega kaetud alad, sh papliistandused metsamaadel ning väljaspool ning metsamaal ettevõtte enda tarbeks kasvatatavad metsapuukoolid, samuti metsas asuvad objektid (metsateed, metsamaterjali hoidlad jne).

2.05.02.01

sellest lühikese raieringiga madalmets

Metsamaad, mida kasutatakse metsapuude kasvatamiseks ning mille raiering ei ületa 20 aastat.

Raiering on puude külvamise/istutamise ja metsaraie vahele jääv ajavahemik; raide alla ei kuulu tavapärane hooldustegevus, nagu harvendamine.

2.05.03

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

Kõik põllumajandusettevõtte kogupinna hulka kuuluvad maad, mis ei ole põllumajanduskõlvikud, kasutamata põllumajandusmaa ega metsamaa.

2.06

Seened, niisutatud alad, energiakultuurid ja geneetiliselt muundatud põllukultuurid

2.06.01

Seened

Kultuurseened, mida kasvatatakse hoonetes, mis on seente kasvatamiseks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud, ning maa-alustes ruumides, koobastes ja keldrites.

2.06.02

Niisutatud ala

2.06.02.01

Kogu niisutatav ala

Põllumajanduskõlviku maksimaalne kogupind, mida oleks võimalik vaatlusaastal põllumajandusettevõttes tavapäraselt olemasolevate seadmete ja veekogusega niisutada.

2.06.02.02

Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud

Vaatluskuupäevale eelneva 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud põllukultuuride pindala.

2.06.03

Energiakultuurid (biokütuse või muu taastuva energia tootmiseks)

Selliste energiakultuuride viljelusalad, millele kohaldatakse toetusskeeme nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel:

—	energiakultuuride toetus (artikkel 88),

—	tootmisest kõrvalejätmisega seotud toetusõigus tootmisest kõrvalejäetud maa kasutamisel (artikkel 55 või 56).

Siia ei kuulu muud energeetiliste põllukultuuride viljelusalad (eelkõige tavapärase toetusõigusega kultuurid ühtse otsemaksete (SP) kava või lihtsustatud pindalatoetuse (SAPS) kava alusel).

2.06.03.01

sellest tootmisest kõrvalejäetud maal

Energiakultuuride tootmine maal, mida toetatakse tootmisest kõrvalejäetud maana (komisjoni määrus (EÜ) nr 1782/2003, artikkel 55 või 56).

2.06.04

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

Geneetiliselt muundatud põllukultuur (GMC) on nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (7) artiklis 2 või vajaduse korral uuemates õigusaktides määratletud organism.

III. KARILOOMAD

Vaatluspäeval ettevõtte otseses valduses või halduse all olevate produktiivloomade arv.

Need loomad ei pea tingimata olema ettevõtja omandis. Loomad võivad viibida ettevõtte territooriumil (ettevõtte kasutatavatel kõlvikutel või hoonetes) või väljaspool seda (ühiskarjamaadel või rände vahepeatusel jne).

3.01	Hobuslased Hobuslaste sugukonna perekonda Equus kuuluvad koduloomad (hobused, eeslid jne).
3.02	Veised Liikidesse Bos taurus ja Bubalus bubalus kuuluvad koduloomad, k.a hübriidid, nagu Beefalo.
3.02.01		Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised
3.02.02		Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid
3.02.03		Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad
3.02.04		Vähemalt kaheaastased pullid
3.02.05		Vähemalt kaheaastased lehmmullikad Veel poegimata kaheaastased ja vanemad lehmmullikad.
3.02.06		Lüpsilehmad Poeginud lehmad (sh alla kaheaastased), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks.
3.02.99		Muud lehmad Poeginud lehmad (sh alla kaheaastased), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt vasikate tootmiseks ja kelle piim ei ole mõeldud inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks.
3.03	Lambad ja kitsed
3.03.1		Lambad (igas vanuses) Liiki Ovis aries kuuluvad koduloomad.
3.03.01.01			Aretusuted Uted ja paaritatud utetalled
3.03.01.99			Muud lambad Muud lambad, v.a aretusuted.
3.03.02		Kitsed (igas vanuses) Alamliiki Capra aegagrus hircus kuuluvad koduloomad.
3.03.02.01			Emased aretusloomad Poeginud kitsed ja paaritatud kitsed.
3.03.02.99			Muud kitsed Muud kitsed, v.a emased aretusloomad.
3.04	Sead Liiki Sus scrofa domesticus kuuluvad koduloomad.
3.04.01		Põrsad eluskaaluga alla 20 kg Põrsad, kelle eluskaal jääb üldiselt alla 20 kg.
3.04.02		Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg Tõearetuseks mõeldud emised kaaluga vähemalt 50 kg, hoolimata sellest, kas nad on poeginud või mitte.
3.04.99		Muud sead Mujal nimetamata sead.
3.05	Kodulinnud
3.05.01		Broilerid Liiki Gallus gallus kuuluvad kodulinnud, keda peetakse liha tootmiseks.
3.05.02		Munakanad Liiki Gallus gallus kuuluvad munemisikka jõudnud kodulinnud, keda peetakse munade tootmiseks.
3.05.03		Muud kodulinnud Broilerite ja munakanade all nimetamata kodulinnud.
3.05.03.01			Kalkunid (2) Liiki Meleagris kuuluvad kodulinnud.
3.05.03.02			Pardid (2) Liikidesse Anas ja Cairina moschata kuuluvad kodulinnud.
3.05.03.03			Haned (2) Liiki Anser anser dom. kuuluvad kodulinnud.
3.05.03.04			Jaanalinnud (2) Jaanalinnud (Struthio camelus).
3.05.03.99			Mujal nimetamata kodulinnud (2)
3.06	Küülikud, emased aretusloomad Emased küülikud (liik Oryctolagus), keda kasvatatakse nuumküülikute saamiseks ja kes on poeginud.
3.07	Mesilased Mee tootmiseks peetavate mesilastega (Apis mellifera) tarude arv.
3.99	Mujal nimetamata kariloomad Käesolevas jaotises mujal nimetamata tootmisloomad.

IV. MASINAD JA SEADMED

4.01

IV. i) MASINAD (2)

Põllumajandusettevõttes vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul kasutatud mootorsõidukid ja masinad.

4.01.01

Masinad, mis kuuluvad täielikult ettevõttele

Mootorsõidukid ja masinad, mis on vaatluspäeval põllumajandusettevõtte ainuomandis.

4.01.01.a

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

Kõik põllumajandusettevõttes kasutatavad vähemalt kahe teljega traktorid ja muud põllumajandustraktorina kasutatavad mootorsõidukid.

4.01.01.b

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

Põllumajanduses, aianduses ja viinamarjakasvatuses kasutatavad ühe teljega või ilma teljeta mootorsõidukid.

4.01.01.c

Teraviljakombainid

Iseliikuvad, traktori tõmmatavad või traktorile monteeritavad masinad teravilja, valgurikaste taimede ja õliseemnete, kaunviljade ja kõrreliste heintaimede seemnete jms koristamiseks ja viljapeksmiseks.

4.01.01.d

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

Iseliikuvad, traktori tõmmatavad või traktorile monteeritavad masinad (v.a teraviljakombainid) suhkrupeedi, kartulite või söödataimede pidevkoristamiseks.

4.01.02

Masinad, mida kasutavad mitu põllumajandusettevõtet

Põllumajandusettevõttes vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul kasutatud mootorsõidukid ja masinad, mis kuuluvad kas:

—	teisele põllumajandusettevõttele (masinaid kasutatakse nt vastastikuse abi korras, renditakse masinarendifirmalt),

—

ühistule,

—	korraga kahele või enamale põllumajandusettevõttele,

—	masinate ühiskasutamiseks loodud ettevõttele või

—	vastavat põllumajandusteenust osutavale ettevõttele.

4.01.02.a

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

4.01.02.b

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

4.01.02.c

Teraviljakombainid

4.01.02.d

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

4.02

IV. ii) SEADMED

4.02.01

Taastuvenergia tootmise seadmed energiaallikate kaupa

Põllumajandusettevõttes vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul turustamiseks (võrkühendus) või oma tarbeks (võrkühenduseta) taastuvenergia tootmiseks kasutatud seadmed.

Käesolevasse kategooriasse ei kuulu seadmed, mis asuvad põllumajandusettevõtte territooriumil, kui ettevõtja ei osale ise aktiivselt energiatootmises ega tee investeeringuid (saab maa eest vaid renti).

4.02.01.01

Tuuleenergia

Põllumajandusettevõttes tuulest taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Tuuleenergia on kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides elektri tootmiseks.

Siia alla kuulub ka tuule otsene mehaaniline energia.

4.02.01.02

Biomass

Põllumajandusettevõttes biomassist taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Biomass on bioloogilist päritolu tahke, vedel või gaasiline mittefossiilne aine, mida kasutatakse soojuse, elektri või transpordikütuse tootmiseks.

4.02.01.02.01

sellest biometaan

Põllumajandusettevõttes biomassist biogaasi tootmiseks kasutatavad seadmed.

Biogaas on gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist ning mida toodetakse biomassi anaeroobse lagundamise abil.

4.02.01.03

Päikeseenergia

Põllumajandusettevõttes päikesekiirgusest taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Päikesekiirgus on kiirgus, mida kasutatakse kuuma vee saamiseks ja elektrienergia tootmiseks.

4.02.01.04

Hüdroenergia

Põllumajandusettevõttes hüdroenergiast taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Hüdroenergia on vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis muundatakse hüdroelektrijaamades elektrienergiaks.

Siia alla kuulub ka vee otsene mehaaniline energia.

4.02.01.99

Muud taastuvenergia allikad

Põllumajandusettevõttes taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed, mida ei ole käesolevas jaotises mujal nimetatud.

V. TÖÖJÕUD

5.01

V. i) Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes

Põllumajandusettevõtte tööjõud

Põllumajandusettevõtte tööjõu hulka kuuluvad kõik isikud, kes on omandanud kohustusliku koolihariduse (jõudnud ikka, mil lõpeb koolikohustus) ja kes töötasid põllumajandusettevõttes vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul.

Kui siseriiklikes õigusaktides pole sätestatud täiskoormuse ja osakoormusega kohustusliku koolihariduse miinimumiiga, loetakse koolikohustuse lõppemise eaks 15 aastat.

Ainuomanikud, kes ei osale ise põllumajandustöös, registreeritakse küll uuringu käigus, kuid neid ei märgita kategooriasse „Põllumajandusettevõtte tööjõud kokku”.

Põllumajandusettevõtte tööjõu hulka arvatakse kõik pensioniikka jõudnud isikud, kes töötavad jätkuvalt ettevõttes.

Siia hulka ei arvestata põllumajandusettevõttes töötavaid isikuid, kelle on palganud kolmas osapool või kes teevad tööd vastastikuse abi korras (nt alltöövõtjate või ühistute tööjõud).

Põllumajandustöö

Põllumajandustööna käsitatakse ettevõttes tehtud mis tahes tööd, mis on seotud i) määruse (EÜ) nr 1166/2008 I lisas määratletud tegevuste, ii) tootmisvahendite hoolduse või iii) mainitud tootmistegevustest vahetult tulenevate tegevustega.

Põllumajandusettevõttes põllumajandustööle kulunud aeg

Põllumajandusettevõttes põllumajandustööle kulunud aeg on põllumajandustööle tegelikult kulunud aeg (siia alla ei kuulu töö omaniku või juhataja kodumajapidamises).

Aasta tööühik (ATÜ)

Täistööaja ekvivalent, st töötundide arv kokku, mis on jagatud täistööajaga töötaja aasta keskmise töötundide arvuga vastavas riigis.

Täistööaeg on töölepinguid reguleerivate siseriiklike õigusaktide alusel nõutav minimaalne tööaeg. Kui siseriiklikes õigusaktides pole ette nähtud töötundide arvu aasta kohta, loetakse miinimumiks 1 800 tundi (225 8-tunnist tööpäeva).

5.01.01

Põllumajandusettevõtja

Põllumajandusettevõtja on füüsiline isik, füüsiliste isikute rühm või juriidiline isik, kelle kasuks ja nimel ettevõte tegutseb ning kes on ettevõtte eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav, st isik, kes võtab enda kanda ettevõtte majandusliku riski.

Ettevõtjaks võib olla omanik, rentnik, pärandatava rendiõigusega rentnik, kasutusvaldaja või usaldusisik.

5.01.01.01

Sugu

5.01.01.02

Vanus

5.01.01.03

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

5.01.02

Juhataja

Põllumajandusettevõtte juhataja on asjaomase põllumajandusettevõtte rahaasjade ning tootmistöö igapäevase korraldamise eest vastutav füüsiline isik.

5.01.02.01

Sugu

5.01.02.02

Vanus

5.01.02.03

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

5.01.02.04

Juhataja väljaõpe

5.01.02.04.a

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe

Ainult praktiline põllumajanduslik kogemus

Põllumajandusettevõttes praktilise töö käigus omandatud kogemused.

Põllumajanduslik baasväljaõpe

Põllumajanduskoolis ja/või teatavatele valdkondadele (s.h aiandus, viinamarjakasvatus, metsamajandus, kalakasvatus, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia jms) spetsialiseerunud koolitusasutuses läbitud väljaõpe. Baasväljaõppe alla loetakse ka õpipoisina läbitud põllumajanduskoolitus.

Täielik põllumajanduslik väljaõpe

Igasugune pärast kohustuslikku kooliharidust läbitud vähemalt kaheaastasele täiskoormusega koolitusele vastav väljaõpe, mis on läbitud põllumajanduskoolis, ülikoolis või muus kõrgkoolis, mis annab hariduse põllumajanduse, aianduse, viinamarjakasvatuse, metsamajanduse, kalakasvatuse, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia vms alal.

5.01.02.04.b

Juhataja kutsekoolitus viimase 12 kuu jooksul (8)

Kutsekoolitus on koolitaja või koolitusasutuse pakutav koolitusmeede või -tegevus, mille peamiseks eesmärgiks on põllumajandustegevuse või konkreetse põllumajandusettevõtte tegevusega otseselt seotud oskuste omandamine või olemasolevate oskuste arendamine või täiendamine.

5.01.03

Ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid

Ainuomaniku pereliikmed, kaasa arvatud abikaasa, kes teevad põllumajandusettevõttes põllumajandustöid, kuid võivad elada ka mujal.

Üldiselt on ettevõtja pereliikmeteks abikaasa, sugulased ülenevas või alanevas liinis (sh sugulased abielu ja lapsendamise kaudu) ning ettevõtja või tema abikaasa vennad ja õed.

Abikaasadena käsitletakse ka elukaaslasi, kes ei ole omavahel abielus.

5.01.03.01

Ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost

—	Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

5.01.03.02

Ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost

—	Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

5.01.04

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda

Kõik põllumajandusettevõttes põllumajandustööd tegevad isikud, kes saavad selle eest tasu (palka, töötasu, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu), välja arvatud põllumajandusettevõtja ja tema pereliikmed.

Korrapäraselt kasutatava tööjõuna käsitatakse vaatlusaluses põllumajandusettevõttes vaatlusele eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal põllumajandustööd teinud isikuid sõltumata nende töönädala pikkusest.

Siia kuuluvad ka isikud, kes töötasid regulaarselt vähem kui 12 kuu jooksul, kuid ei saanud töötada terve ajavahemiku jooksul järgmistel põhjustel:

1.	põllumajandusettevõtte erilised tootmistingimused (nt avamaal oliivide või viinamarjade või puu- ja köögiviljade või karjamaal nuumkarja kasvatamisele spetsialiseerunud ettevõtted, kus vajatakse tööjõudu üksnes mõneks kuuks);

2.	töölt puudumine puhkuse, sõjaväeteenistuse, haiguse, õnnetusjuhtumi või surma tõttu;

3.	põllumajandusettevõttes töö alustamise või lõpetamise tõttu (siia alla kuuluvad ka töölised, kes lõpetasid vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul töö ühes põllumajandusettevõttes ning asusid tööle teises);

4.	kogu põllumajandusettevõtte töö seiskumine õnnetusjuhtumi (üleujutus, tulekahju jms) tõttu.

5.01.04.01

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost

—	Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

5.01.04.02

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost

—	Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

5.01.05

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud on töötajad, kes ei töötanud vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal põllumajandusettevõttes muul põhjustel kui neil, mis on loetletud eelmise jaotise „Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda” all.

Väljastpoolt perekonda ebakorrapäraselt kasutatava tööjõu tööpäevade hulka arvestatakse iga päev, mil töötajale maksti palka või tasu (palka, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu) täistööpäeva eest ning mille jooksul tehti tööd, mida tavaliselt teeb täiskohaga põllumajandustöötaja. Tööpäevade hulka ei loeta puhkuse- ja haiguspäevi.

Täistööpäevaks loetakse täisajaga töötavate alaliste töötajate tavapärane tööpäev.

5.01.06

Põllumajandusettevõttes otseselt mittetöötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), v.a eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul

Iga liiki põllumajandustöö, mida teevad põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavad isikud, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad või palgatud kolmandate osapoolte (nt alltöövõtjate või ühistute) poolt.

Töötatud tundide arv tuleb arvutada ümber täistööpäevadeks või -nädalateks.

5.02

V. ii) MUU TASUSTATAV TEGEVUS (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)

Muu tasustatav tegevus on mis tahes tegevus, mida tehakse tasu eest (palga, töötasu, kasumi või muu väljamakse, sh loonustasu eest, sõltuvalt osutatud teenusest) ja mis ei kuulu jaotises V. i) nimetatud põllumajandustöö alla.

Siia alla kuulub ka ühe põllumajandusettevõtte töötajate poolt teise põllumajandusettevõtte heaks tehtud töö.

Andmeid kogutakse vaid nende põllumajandusettevõtete kohta, kus ettevõtjaks on füüsiline isik (st kus omanik on ühtlasi ka juhataja). Juriidilisi isikuid ei arvestata.

Käesolevasse kategooriasse ei kuulu põllumajanduslikust tööst lahutamatu mittepõllumajanduslik tasustatav kõrvaltegevus põllumajandusettevõttes, kuna see loetakse põllumajandustöö alla kuuluvaks.

Põhitegevus

Tegevus, milleks kulub rohkem aega kui põllumajandusettevõtte heaks tehtavale põllumajandustööle.

Kõrvaltegevus

Tegevus, milleks kulub vähem aega kui põllumajandusettevõtte heaks tehtavale põllumajandustööle.

5.02.01

Ettevõtte juhatajaks oleva omaniku muu tasustatav tegevus

5.02.01.01

Põhitegevus

5.02.01.02

Kõrvaltegevus

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.01.03

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

5.02.01.04

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.02

Ainuomaniku abikaasa muu tasustatav tegevus

5.02.02.01

Põhitegevus

5.02.02.02

Kõrvaltegevus

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.02.03

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

5.02.02.04

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.03

Ainuomaniku muude pereliikmete muu tasustatav tegevus

5.02.03.01

Põhitegevus

5.02.03.02

Kõrvaltegevus

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.03.03

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

5.02.03.04

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.04

Väljastpoolt perekonda palgatud alaline tööjõud, kes tegeleb muu tasustatava tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega

5.02.04.01

Põhitegevus

5.02.04.02

Kõrvaltegevus

VI. MUU TASUSTATAV TEGEVUS, MILLEGA ETTEVÕTTES TEGELDAKSE (OTSESELT SEOTUD PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTEGA)

6.01	VI. i) Muude tasustatavate tegevuste loetelu Muu tasustatav tegevus, millega ettevõttes tegeldakse, hõlmab tegevusi, mis ei kuulu põllumajandustöö hulka, kuid mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega ja millel on põllumajandusettevõttele majanduslik mõju. Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus tähendab tegevust, mille puhul kasutatakse põllumajandusettevõtte ressursse (maad, hooned, seadmed vms) või tooteid. Kui kasutatakse ainult põllumajandusettevõtte tööjõudu (pereliikmed ja tööjõud väljastpoolt perekonda) ega kaasata muid põllumajandusettevõtte ressursse, loetakse see töötamiseks kahe erineva korra alusel ning seda tegevust ei käsitata põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevusena. Käesolevasse kategooriasse kuuluvad mittepõllumajanduslik töö ja põllumajandustöö teiste ettevõtete heaks. Kuna kõnealuses kontekstis käsitatakse tasustatava tegevusena aktiivset tööd, ei kuulu siia alla finantsinvesteeringud. Siia ei kuulu ka maa rentimine tegevusteks, milles ise ei osaleta.
6.01.01		Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused Igasugused turismi, majutusteenuste, turistidele või teistele rühmadele põllumajandusettevõtte tutvustamise, spordi ja puhketegevusega seotud tegevused, mille käigus kasutatakse ettevõtte maad, hooneid vm ressursse.
6.01.02		Käsitöö Käsitööesemed, mis on valmistatud põllumajandusettevõtte omaniku või pereliikmete või väljastpoolt perekonda palgatud tööjõu poolt, tingimusel et viimased teevad ka põllumajandustööd, sõltumata sellest, kuidas neid esemeid müüakse.
6.01.03		Põllumajandussaaduste töötlemine Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemine kõrvalsaadusteks põllumajandusettevõttes sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms. Käesolevasse kategooriasse kuulub igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. Seetõttu ei kuulu siia kategooriasse veini ja oliivõli tootmine, v.a juhul, kui veini või oliivõli sisseostetav kogus on suur.
6.01.04		Taastuvenergia tootmine Turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmine tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest. Siia ei kuulu põllumajandusettevõtte oma tarbeks toodetud taastuvenergia.
6.01.05		Puidutöötlemine (nt saagimine) Toorpuidu töötlemine põllumajandusettevõttes turustamise eesmärgil (puidu saagimine jms).
6.01.06		Vesiviljelus Kalade, vähkide jms tootmine põllumajandusettevõttes. Siia ei kuulu üksnes kalapüügiga seotud tegevused.
6.01.07		Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid) Ettevõtte seadmeid kasutades tehtud lepinguline töö, mille puhul eristatakse tegevusi põllumajandussektoris ja väljaspool seda, nagu lumekoristus, transporditööd, maastikuhooldus, põllumajandus- ja keskkonnateenused jms.
6.01.07.01			Põllumajanduslik (teistele põllumajandusettevõtetele)
6.01.07.02			Mittepõllumajanduslik
6.01.08		Metsandus Metsatöö, milleks kasutatakse põllumajandusettevõtte tööjõudu, masinaid ja seadmeid, mida tavaliselt rakendatakse põllumajanduses.
6.01.99		Muu Muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud tasustatav tegevus, mida ei ole mujal mainitud.
6.02	VI. ii) Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal
6.02.01		Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse käibe osakaal põllumajandusettevõtte kogukäibest (k.a otsetoetused)

VII. MAAELU ARENGU TOETUS

7.01	Põllumajandusettevõttele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused Kogutakse andmeid selle kohta, kas põllumajandusettevõte on viimase kolme aasta jooksul saanud ühe või mitme alljärgneva maaelu arengu meetme raames toetusi vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 (9) või vajaduse korral uuemates õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.
7.01.01		Nõuandeteenuste kasutamine Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 24 „Nõuandeteenuste kasutamine”.
7.01.02		Põllumajandusettevõtete ajakohastamine Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 26 „Põllumajandusettevõtete moderniseerimine”.
7.01.03		Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 28 „Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine”.
7.01.04		Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetega vastavusse viimine Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 31 „Ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimine”.
7.01.05		Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 32 „Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades”.
7.01.06		Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 38 „Natura 2000 toetus”.
7.01.07		Vee raamdirektiiviga seotud toetus Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 38 „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (10) seotud toetus”.
7.01.08		Põllumajanduslikud keskkonnatoetused Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 39 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus”.
7.01.08.01			sellest mahepõllumajanduse raames Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 39 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus” ning kui põllumajandusettevõte tegeleb põllumajandusega vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud standarditele ja eeskirjadele.
7.01.09		Loomade heaolu toetus Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 40 „Loomade heaolu toetus”.
7.01.10		Mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamine Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 53 „Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas”.
7.01.11		Turismi soodustamine Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 55 „Turismi soodustamine”.

(1) Põllumajandusettevõtte ja loomühiku põhimääratlus on toodud määruse (EÜ) nr 1166/2008 artiklis 2.

(2) Ei esitata 2010. aastal.

(3) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(4) ELT L 33, 5.2.2004, lk 1.

(5) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(6) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(7) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(8) Ei esitata 2013. aastal.

(9) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(10) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

III LISA

Ühenduse põllumajanduslike tootmismeetodite uuringus kasutatavate karakteristikute määratlused

I MAAHARIMISMEETODID

1.01

Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)

Viljelusmaa, mida haritakse traditsiooniliste meetoditega – kõigepealt mulla ümberpööramine hõlm- või ketasadraga ning seejärel randaaliga äestamine.

1.02

Kaitsev maaharimine (madalkünd)

Viljelusmaa, mida haritakse kaitsvalt (madalkünniga) – maaharimismeetodi või -meetodite süsteemiga, mille puhul taimejäägid (vähemalt 30 %) jäetakse erosiooni takistamiseks ja niiskuse säilitamiseks mulla pinnale ning mille puhul mulda ümber ei pöörata.

1.03

Kündmiseta maaharimine (tüükülv)

Viljelusmaa, mida lõikuse ja külvamise vahel ei harita.

II PINNASE SÄILITAMINE

2.01	Talvine pinnakate Viljelusmaa katmine talveks taimede või taimejääkidega või maa paljaks jätmine.
2.01.01		Tavaline talivili Viljelusmaa, kuhu sügisel külvatakse põllukultuurid, mida lastakse talvel kasvada (tavaline talivili, nt talinisu) ning koristatakse tavapärasel moel või kasutatakse karjatamiseks.
2.01.02		Haljasväetistaimed või eelvili Viljelusmaa, kuhu põllukultuure külvatakse eelkõige selleks, et vähendada mulla, toitainete ja taimekaitsevahendite kadu talvel või teistel perioodidel, mil maa oleks muidu söötis või kadudele vastuvõtlik. Nende kultuuride majanduslik tähtsus on väike ja peamine eesmärk on mulla ja toitainete kaitse. Tavaliselt küntakse need kultuurid kevadel enne mõne muu põllukultuuri külvamist sisse ning neid ei koristata ega kasutata karjatamiseks.
2.01.03		Taimejäägid Viljelusmaa, mis on talvel kaetud eelmise hooaja taimejääkide ja tüügastikuga. Siia alla ei kuulu eelvili ega haljasväetistaimed.
2.01.04		Paljas muld Viljelusmaa, mida sügisel küntakse või haritakse muul viisil, kuid mida ei külvata ega kaeta talvel taimejääkidega, vaid mis jääb paljaks kuni järgmise kevadhooaja külvieelsete agrotehniliste tegevuste või külvini.
2.02	Külvikord
2.02.01		Kavandatud külvikorrast väljajääv viljelusmaa Viljelusmaa, millel kasvatatakse vähemalt 3 aastat järjest sama kultuuri ja mis ei ole hõlmatud planeeritud külvikorraga. Külvikord on konkreetsel põllul üheaastaste kultuuride plaanijärgne asendamine igal järgneval aastal nii, et üks liik ei kasvaks samal põllul ilma teatud vaheajata. Ühe kultuuri jätkuva viljelemise puhul võib kasutada ka monokultuuri terminit.

III MAASTIKUELEMENDID

3.01	Lineaarsed elemendid, mida ettevõtja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul Lineaarsed elemendid on tavaliselt põlluääre tähistamiseks järjestikku istutatud puude, põõsaste ja põõsastike read, kiviaiad jms.
3.01.a		Hekid Põõsaste ja põõsastike read, mis moodustavad heki (mõnikord on heki keskel puuderida).
3.01.b		Puuderead Järjestikku istutatud puud, mis tähistavad põlluäärt põllumajandusmaal või on istutatud teede või vooluveekogude äärde.
3.01.c		Kiviaiad Tellistest või kivist ehitised, nt mördita või mördiga laotud aiamüürid.
3.02	Lineaarsed elemendid, mis põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul
3.02.a		Hekid
3.02.b		Puuderead
3.02.c		Kiviaiad

IV LOOMADE KARJATAMINE

4.01	Karjatamine põllumajandusettevõttes
4.01.01		Vaatlusaastal karjatamiseks kasutatud ala Põllumajandusettevõtte omandis olevate, ettevõtte poolt renditud või sellega muul viisil seotud karjamaade üldpindala, millel karjatati vaatlusaastal loomi.
4.01.02		Ajavahemik, mil loomad on avakarjamaal Kuude arv, mille jooksul põllumajandusettevõtte omandis olevate, ettevõtte poolt renditud või sellega muul viisil seotud karjamaadel loomi karjatati.
4.02	Karjatamine ühiskarjamaal Ühismaa on maa, mis ei kuulu otseselt põllumajandusettevõttele, kuid millele kehtivad üldised õigused. Ühismaa võib olla karjamaa, aiamaa või muu maa. Üldiselt on ühismaa avalik-õiguslik (riigi, omavalitsuse vms) põllumajandusmaa, mille suhtes kellelgi on üldised õigused, kusjuures vastavad õigused on teostatavad ühiselt koos teistega.
4.02.01		Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv
4.02.02		Ajavahemik, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal Vaatlusaasta kuude arv, mille jooksul loomi karjatati ühiskarjamaal.

V LOOMAPIDAMISHOONED

5.01	Kari
5.01.01		Laut, kus loomad on lõas – tahke sõnniku ja virtsaga Loomapidamishooned, kus loomad on lõas ega saa vabalt liikuda ning kus sõnnik eemaldatakse hoonest tavaliselt mehaaniliselt tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.
5.01.02		Laut, kus loomad on lõas – lägaga Loomapidamishooned, kus loomad on lõas ega saa vabalt liikuda ning kus sõnnik ja uriin koguneb põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.
5.01.03		Vabapidamisega laut – tahke sõnniku ja virtsaga Loomapidamishooned, kus loomad saavad vabalt liikuda ning kus sõnnik eemaldatakse hoonest tavaliselt mehaaniliselt tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.
5.01.04		Vabapidamisega laut – lägaga Loomapidamishooned, kus loomad saavad vabalt liikuda ning kus sõnnik ja uriin koguneb põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga, või kus see kogutakse betoonist vahekäikudest lägamahutitesse või biotiikidesse või ladustatakse maapinnal.
5.01.99		Muu Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad loomapidamishooned.
5.02	Sead
5.02.01		Osaline restpõrand Loomapidamishooned, mille põrand on osaliselt kaetud restidega, st läbi põrandat osaliselt katvate restide kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.
5.02.02		Täisrestpõrand Loomapidamishooned, mille põrand on täielikult kaetud restidega, st läbi kogu põrandat katvate restide kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.
5.02.03		Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) Loomapidamishooned, mille põrand on kaetud paksu allapanukihiga (õled, turvas, saepuru või sarnane sõnnikut ja uriini siduv materjal), mis eemaldatakse teatud pikema intervalli (nt mitme kuu) tagant.
5.02.99		Muu Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad loomapidamishooned.
5.03	Munakanad
5.03.01		Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) Hooned, mille põrand on kaetud paksu allapanukihiga (õled, turvas, saepuru või sarnane sõnnikut siduv materjal), mis eemaldatakse teatud pikema intervalli (nt mitme kuu) tagant.
5.03.02		Puurid (kõik liigid) Hooned, kus munakanu hoitakse ühe- või mitmekaupa puurides.
5.03.02.01			Sõnnikutransportööriga puurid Puurid, mille puhul sõnnik viiakse puurialuse lindi abil hoonest välja ja kogutakse kokku tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.
5.03.02.02			Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid Puurid, kust sõnnik koguneb puuride all asuvasse sügavasse hoidlasse, kus moodustub läga.
5.03.02.03			Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid Puurid, mille puhul sõnnik koguneb puuride alla põrandale, kus moodustub tahke sõnnik/laudasõnnik, mis eemaldatakse mehaaniliselt kindla ajavahemiku järel.
5.03.99		Muu Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad hooned.

VI SÕNNIKU LAOTAMINE

6.01	Põllumajanduskõlvik, kuhu laotatakse tahke/laudasõnnik
6.01.01		Kokku Põllumajandusettevõtte poolt kasutatava põllumajanduskõlviku kogupindala, millele vaatlusaastal laotati tahket sõnnikut/laudasõnnikut.
6.01.02		Kohese sissekünniga Põllumajandusettevõtte poolt kasutatava põllumajanduskõlviku kogupindala, millele laotatud sõnnik viidi mehaaniliselt mulda, kasutades tehnikat, mis võimaldab sõnniku kohest sissekündi.
6.02	Põllumajanduskõlvik, kuhu laotatakse läga
6.02.01		Kokku Põllumajandusettevõtte poolt kasutatava põllumajanduskõlviku kogupindala, millele vaatlusaastal laotati läga.
6.02.02		Kohese sissekünniga või sissepritsega Põllumajandusettevõtte poolt kasutatava põllumajanduskõlviku kogupindala, millele laotatud läga viidi mehaaniliselt mulda, kasutades tehnikat, mis võimaldab selle kohest sissekündi, või millele läga pritsiti laotamise käigus sisse.
6.03	Põllumajandusettevõttest väljaviidud sõnniku osakaal toodetud sõnniku koguhulgast Müüdud või muul viisil põllumajandusettevõttest väljaviidud sõnniku ja läga kogus, mis on väljendatud hinnangulise protsendina põllumajandusettevõtte sõnniku ja läga kogutoodangust vaatlusaastal.

VII SÕNNIKUHOIDLAD JA SÕNNIKU KÄITLEMISE RAJATISED

7.01	Hoidlad
7.01.01		Tahke sõnnik Tahke sõnniku ladustamiskoht (katusega või ilma) vettpidaval pinnal, millel on äravoolu kogumise koht. Tahke sõnnikuna käsitatakse koduloomade väljaheiteid (allapanuga või ilma), mis võivad sisaldada vähesel määral uriini.
7.01.02		Virts Katmata või kaetud veekindel virtsamahuti või biotiik. Virtsana on käsitletav koduloomade uriin, mis võib sisaldada vähesel määral väljaheiteid ja/või vett.
7.01.03		Läga Katmata või kaetud veekindel lägamahuti või biotiik. Lägana on käsitletav vedelsõnnik, st koduloomade väljaheidete ja uriini segu, mis võib sisaldada vett ja/või vähesel määral allapanu.
7.01.03.01			Lägamahuti Tavaliselt vettpidavast materjalist paak, mida kasutatakse läga ladustamiseks.
7.01.03.02			Biotiik Maasse kaevatud, enamasti vooderdatud, tiik, mida kasutatakse läga ladustamiseks.
7.02	Kas hoidlate all olev ala on kaetud? Sõnniku ladustamise koht, mis on kaetud viisil (nt betoonkatte, telgi, presendiga jne), mis kaitseb seda vihma ja muude sademete eest ning vähendab ammoniaagi eraldumist.
		Tahke sõnnik
		Virts
		Läga

VIII NIISUTAMINE

8.01	Niisutatud ala
8.01.01		Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal Põllumajandusettevõtte poolt viimase 3 aasta (k.a vaatlusaasta) jooksul niisutatud põllumajanduskõlviku keskmine suurus.
8.01.02		Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku Vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul vähemalt üks kord tegelikult niisutatud põllukultuuride pindala põllukultuuride kaupa. Põllukultuurid on määratletud jaotises „II. Maa”.
8.01.02.01			Teravili terade (sh seemnete) saamiseks (v.a mais ja riis)
8.01.02.02			Mais (terad ja haljasmass)
8.01.02.03			Riis
8.01.02.04			Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed
8.01.02.05			Kartul (sh varajane ja seemnekartul)
8.01.02.06			Suhkrupeet (v.a seeme)
8.01.02.07			Raps ja rüps
8.01.02.08			Päevalill
8.01.02.09			Kiutaimed (lina, kanep jm kiutaimed)
8.01.02.10			Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – avamaal
8.01.02.11			Ajutine ja püsirohumaa
8.01.02.12			Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid
8.01.02.13			Puuvilja- ja marjaistandikud
8.01.02.14			Tsitruseistandikud
8.01.02.15			Oliiviistandikud
8.01.02.16			Viinamarjaistandikud
8.02	Kasutatud niisutusmeetodid
8.02.01		Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid) Vee suunamine gravitatsiooni jõul mööda maapinda, kas kogu ala üleujutamise või vee suunamise teel läbi taimeridade vahel olevate vagude.
8.02.02		Vihmutus Taimede niisutamine maatükile kõrgel rõhul vee pihustamise teel.
8.02.03		Tilkkastmine Taimede niisutamine, suunates vee tilkhaaval taimede juurtele, kasutades mikrovihmuteid või tekitades udusarnaseid tingimusi.
8.03	Põllumajandusettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu Kogu või enamuse põllumajandusettevõttes kasutava niisutusvee päritolu.
8.03.01		Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi Põllumajandusettevõtte maa-alal või selle läheduses asuvad veeallikad, mille vesi on pärit puur- või salvkaevust või vabalt voolavast looduslikust põhjaveeallikast või mõnest muust samalaadsest kohast.
8.03.02		Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid) Väiksed looduslikud tiigid või kunstlikud paisud, mis asuvad täielikult põllumajandusettevõtte maa-alal või mida kasutab ainult üks põllumajandusettevõte.
8.03.03		Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude pinnavesi Värske pinnavesi (järved, jõed, muud veeteed), mis ei ole kunstlikult loodud niisutamise eesmärgil.
8.03.04		Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi Väljastpoolt põllumajandusettevõtet pärinev vesi, v.a jaotises „Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude pinnavesi” nimetatud vesi, mida saavad kasutada vähemalt kaks põllumajandusettevõtet. Sellise vee kasutamise eest makstakse tavaliselt tasu.
8.03.99		Muu vesi Mujal mainimata päritoluga niisutusvesi. Käesolevasse kategooriasse võib kuuluda väga soolane vesi (nt Atlandi ookeanist või Vahemerest), mida töödeldakse enne kasutamist soolakontsentratsiooni vähendamiseks (magestatakse), või (madala soolasusega) riimvesi (nt Läänemerest ja teatud jõgedest), mida on võimalik kasutada vahetult ilma töötlemata. Siia võib kuuluda ka puhastatud heitvesi, mis tarnitakse kasutajale taaskasutatava veena.
8.04	Niisutamiseks kasutatava vee kogus aastas Põllumajandusettevõtte poolt vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul niisutamiseks kasutatud igasuguse päritoluga vee kogus.

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 329/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1201/2009,

30. november 2009,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks, et tagada liikmesriikides korraldatud rahva ja eluruumide loendustelt saadud andmete võrreldavus ning võimalda kogu ühendust hõlmavate usaldusväärsete ülevaadete koostamist, tuleb määrusega (EÜ) nr 763/2008 nõutud loendusandmed määratleda ja jaotada kõikides liikmesriikides ühesugusel viisil. Seepärast nõutakse määrusega (EÜ) nr 763/2008, et Euroopa Komisjon peab võtma vastu andmete ning nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid.

(2)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatakse loendusandmete ning nende jaotuste jaoks tehnilised spetsifikatsioonid, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 763/2008 rakendamiseks. Euroopa Komisjonile uuringuaasta 2011 kohta saadetavate andmete suhtes kohaldatavad tehnilised spetsifikatsioonid on loetletud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 218, 13.8.2008, lk 14.

LISA

Loendusandmete ning nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid

Tehnilised spetsifikatsioonid esitatakse järgmisel viisil:

—	Iga teema on tähistatud pealkirjaga.

—	Teema pealkirjale võivad järgneda tehnilised spetsifikatsioonid, milles osutatakse sellele teemale üldiselt.

—	Seejärel määratakse kindlaks teema jaotus/jaotused. Mõnel näitajal on rohkem kui üks jaotus, kusjuures igal jaotusel on erinev detailsuse aste. Sel juhul tähistab „H” kõrgeima detailsuse astmega jaotusi, „M” keskmise detailsuse astmega jaotusi ning „L” madalaima detailsuse astmega jaotusi.

—	Määratakse kindlaks kogusummad, mille puhul jaotusi kasutatakse. Igale jaotusele võib järgneda tehniline spetsifikatsioon, mis on konkreetselt seotud kõnealuse jaotusega.

Määruse (EÜ) nr 763/2008 artiklis 2 sätestatud määratlused kehtivad ka käesoleva määruse puhul.

Teema: Alaline elukoht

Määruse EÜ) nr 763/2008 artikli 2 punktis d esitatud „alalise elukoha” määratluse kohaldamisel käsitlevad liikmesriigid erijuhtusid järgmisel viisil.

Kui isik elab aasta jooksul tavaliselt rohkem kui ühes elukohas, on tema alaline elukoht see, kus ta veedab enamiku aja aastast, olenemata sellest, kas see asub mujal samas riigis või välismaal. Ent isiku jaoks, kes töötab nädala sees kodukohast eemal ja naaseb perekonna elukohta nädalavahetusel, on perekonna elukoht tema alaline elukoht, olenemata sellest, kas tema töökoht asub mujal samas riigis või välismaal.

b)	Esimese ja teise taseme haridust andvate koolide õppurite puhul, kes kooliaasta vältel viibivad kodunt eemal, on perekonna elukoht alaline elukoht, olenemata sellest, kas nad omandavad haridust mujal samas riigis või välismaal.

Kolmanda taseme haridust omandavate õppurite puhul, kes viibivad oma kõrgkooliõpingute vältel kodunt eemal, on õppeaasta vältel kehtiv aadress nende alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on asutuse (näiteks ühiselamu) või eramajutusega, olenemata sellest, kas nad omandavad haridust mujal samas riigis või välismaal. Kui haridust omandatakse samas riigis, võib erandjuhul pidada alaliseks elukohaks perekonna elukohta.

d)	Institutsiooni peetakse kõigi selliste sealsete elanike alaliseks elukohaks, kes on loenduse ajaks seal elanud või tõenäoliselt elavad seal 12 kuud või kauem.

e)	Üldreeglit sellega seoses, kus veedetakse enamik ööpäevasest puhkeajast, kohaldatakse ajateenistujate ning relvajõudude liikmete puhul, kes elavad sõjaväebarakkides või -laagrites.

f)	Loenduspaika peetakse kodutute või peavarjuta isikute, rändrahva liikmete, hulkurite ning püsiva elukohata isikute alaliseks elukohaks.

g)	Lapse puhul, kes elab vaheldumisi kahes elukohas (näiteks kui vanemad on lahutatud), peetakse alaliseks elukohaks seda, kus ta veedab enamiku oma ajast. Kui mõlema vanema juures veedetakse võrdne aeg, on alaline elukoht see, kus laps on loenduse hetkel.

Alalise elukoha määratluse põhjal peetakse ajutiselt eemalviibivaks ja seega kogurahvastiku hulka kuuluvaks isikuid, kes muidu elavad loenduskohas, kuid parajasti ei viibi seal või eeldatakse, et nad ei viibi seal loendamise ajal vähem kui ühe aasta jooksul. Ent ajutiselt eemalviibivaks ei peeta isikuid, kes elavad väljaspool loenduspaika ühe aasta või kauem, ning seepärast arvatakse nad kogurahvastikust välja. See ei sõltu sellest, kui kaua nad viibivad aeg-ajalt oma perekonnal külas.

Isikuid, keda loendatakse, kuid kelle puhul ei ole loenduskohas täidetud alalise elukoha kriteeriumid, st nad ei ela või eeldatavasti ei ela 12 kuu vältel pidevalt loenduspaigas, peetakse ajutiselt kohalviibivaks ning seepärast ei arvestata neid alalise elukohaga kogurahvastiku hulka.

Geograafiline piirkond (1)					GEO.N.	GEO.L.	GEO.M.	GEO.H.
0.	Kokku (liikmesriigi territooriumil)				0.	0.	0.	0.
x.	Kõik NUTS 1 piirkonnad liikmesriigis					x.	x.	x.
	x.x.	Kõik NUTS 2 piirkonnad liikmesriigis				x.x.	x.x.	x.x.
		x.x.x.	Kõik NUTS 3 piirkonnad liikmesriigis				x.x.x.	x.x.x.
			x.x.x.x.	Kõik LAU 2 piirkonnad liikmesriigis				x.x.x.x.

„Geograafilise piirkonna” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks (alaline elukoht). Neid saab kasutada ka kõikide selliste kogusummade piirkondlikuks liigitamiseks, mille puhul ei kehti teema „alaline elukoht” ega „töökoha paiknemine”.

„Geograafilise piirkonna” jaotus moodustatakse kasutades statistiliste territoriaalüksuste (NUTS) ja haldusüksuste klassifikaatori 1. jaanuaril 2011 kehtivaid versioone.

Teema: Töökoha paiknemine

Töökoha asukoht on geograafiline piirkond, kus praegu hõivatud isik töötab.

Peamiselt kodus töötavate isikute töökoht on sama kui nende alaline elukoht. Mõiste „töötama” osutab „hõivatud isiku” tehtavale tööle, nagu on määratletud teema „Praeguse hõiveseisund” all. „Peamiselt” kodus töötamine tähendab, et isik veedab kogu või enamiku oma tööajast kodus ning veedab oma tööajast väiksema osa või ei veeda üldse oma tööaega töökohas, mis asub mujal kui kodus.

Töökoha paiknemine (2)				LPW.N.	LPW.L.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Liikmesriigi territooriumil			1.	1.
	1.x.	Kõik NUTS 1 piirkonnad liikmesriigis			1.x.
		1.x.x.	Kõik NUTS 2 piirkonnad liikmesriigis		1.x.x.
2.	Ei asu liikmesriigi territooriumil			2.	2.
3.	Ei kohaldata (ei tööta)			3.	3.

„Töökoha paiknemise” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

„Töökoha paiknemise” jaotuste puhul kasutatakse 1. jaanuaril 2011. aastal kehtivat statistiliste territoriaalüksuste klassifikaatori (NUTS) versiooni.

Teema: Paikkond

Paikkond on selgesti eristatav asula, milles inimesed elavad kõrvuti asuvates või üksteisega külgnevates hoonetes. Sellised hooned

a)	võivad moodustada pideva hoonestatud ala koos selgelt äratuntava tänavate struktuuriga või

b)	ei ole küll sellise hoonestatud ala osa, kuid moodustavad hoonete rühma, millel on kohalikul tasandil tunnustatud ainuomane kohanimi või

c)	ei vasta küll kummalegi eespool nimetatud kriteeriumile, kuid moodustavad hoonete rühma, millest ükski ei asetse oma lähimast naabrist kaugemal kui 200 meetrit.

Kõnealuse määratluse kohaldamisel ei peeta teatavaid maakasutuskategooriaid hoonestatud ala pidevat tervikut katkestavaks. Need kategooriad hõlmavad.tööstus- ja kaubandushooneid ja -rajatisi, avalikke parke, mänguväljakuid ja aedu, jalgpalliväljakuid ja muid spordirajatisi, sillaga jõgesid, raudteeliine, kanaleid, parkimisplatse ja muud transpordi infrastruktuuri, kirikuaedu ja kalmistuid.

Vähem kui 2 000 elanikuga LAU 2 piirkondi võib pidada üheks paikkonnaks.

Paikkonna elanikena määratletakse isikuid, kelle alaline elukoht on selles paikkonnas.

Üksikult paiknev hoone tuleb määrata kategooriasse, mis esindab nende isikute arvu, kelle alaline elukoht on kõnealuses hoones.

Paikkonna suurus		LOC.
0.	Kokku	0.
1.	vähemalt 1 000 000 elanikku	1.
2.	500 000–999 999 elanikku	2.
3.	200 000–499 999 elanikku	3.
4.	100 000–199 999 elanikku	4.
5.	50 000–99 999 elanikku	5.
6.	20 000–49 999 elanikku	6.
7.	10 000–19 999 elanikku	7.
8.	5 000–9 999 elanikku	8.
9.	2 000–4 999 elanikku	9.
10.	1 000–1 999 elanikku	10.
11.	500–999 elanikku	11.
12.	200–499 elanikku	12.
13.	vähem kui 200 elanikku	13.

Kõigi „paikkonniti” eristatavate tunnuste kogu- ja vahesummad liigendatakse paikkonna suuruse järgi, sealhulgas kõik isikutele viitavad kogu- või vahesummad.

Teema: Sugu

Sugu		SEX.
0.	Kokku	0.
1.	Mees	1.
2.	Naine	2.

Jaotus „Sugu” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Teema: Vanus

Teatatakse vanus uuringukuupäeval (vanus täisaastates).

Vanus				AGE.L.	AGE.M.	AGE.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	alla 15 aasta			1.	1.	1.
	1.1.	alla 5 aasta			1.1.	1.1.
		1.1.1	alla 1 aasta			1.1.1
		1.1.2.	1 aasta			1.1.2.
		1.1.3.	2 aastat			1.1.3.
		1.1.4.	3 aastat			1.1.4.
		1.1.5.	4 aastat			1.1.5.
	1.2.	5–9 aastat			1.2.	1.2.
		1.2.1.	5 aastat			1.2.1.
		1.2.2.	6 aastat			1.2.2.
		1.2.3.	7 aastat			1.2.3.
		1.2.4.	8 aastat			1.2.4.
		1.2.5.	9 aastat			1.2.5.
	1.3.	10–14 aastat			1.3.	1.3.
		1.3.1.	10 aastat			1.3.1.
		1.3.2.	11 aastat			1.3.2.
		1.3.3.	12 aastat			1.3.3.
		1.3.4.	13 aastat			1.3.4.
		1.3.5.	14 aastat			1.3.5.
2.	15–29 aastat			2.	2.	2.
	2.1.	15–19 aastat			2.1.	2.1.
		2.1.1.	15 aastat			2.1.1.
		2.1.2.	16 aastat			2.1.2.
		2.1.3.	17 aastat			2.1.3.
		2.1.4.	18 aastat			2.1.4.
		2.1.5.	19 aastat			2.1.5.
	2.2.	20–24 aastat			2.2.	2.2.
		2.2.1.	20 aastat			2.2.1.
		2.2.2.	21 aastat			2.2.2.
		2.2.3.	22 aastat			2.2.3.
		2.2.4.	23 aastat			2.2.4.
		2.2.5.	24 aastat			2.2.5.
	2.3.	25–29 aastat			2.3.	2.3.
		2.3.1.	25 aastat			2.3.1.
		2.3.2.	26 aastat			2.3.2.
		2.3.3.	27 aastat			2.3.3.
		2.3.4.	28 aastat			2.3.4.
		2.3.5.	29 aastat			2.3.5.
3.	30–49 aastat			3.	3.	3.
	3.1.	30–34 aastat			3.1.	3.1.
		3.1.1.	30 aastat			3.1.1.
		3.1.2.	31 aastat			3.1.2.
		3.1.3.	32 aastat			3.1.3.
		3.1.4.	33 aastat			3.1.4.
		3.1.5.	34 aastat			3.1.5.
	3.2.	35–39 aastat			3.2.	3.2.
		3.2.1.	35 aastat			3.2.1.
		3.2.2.	36 aastat			3.2.2.
		3.2.3.	37 aastat			3.2.3.
		3.2.4.	38 aastat			3.2.4.
		3.2.5.	39 aastat			3.2.5.
	3.3.	40–44 aastat			3.3.	3.3.
		3.3.1.	40 aastat			3.3.1.
		3.3.2.	41 aastat			3.3.2.
		3.3.3.	42 aastat			3.3.3.
		3.3.4.	43 aastat			3.3.4.
		3.3.5.	44 aastat			3.3.5.
	3.4.	45–49 aastat			3.4.	3.4.
		3.4.1.	45 aastat			3.4.1.
		3.4.2.	46 aastat			3.4.2.
		3.4.3.	47 aastat			3.4.3.
		3.4.4.	48 aastat			3.4.4.
		3.4.5.	49 aastat			3.4.5.
4.	50–64 aastat			4.	4.	4.
	4.1.	50–54 aastat			4.1.	4.1.
		4.1.1.	50 aastat			4.1.1.
		4.1.2.	51 aastat			4.1.2.
		4.1.3.	52 aastat			4.1.3.
		4.1.4.	53 aastat			4.1.4.
		4.1.5.	54 aastat			4.1.5.
	4.2.	55–59 aastat			4.2.	4.2.
		4.2.1.	55 aastat			4.2.1.
		4.2.2.	56 aastat			4.2.2.
		4.2.3.	57 aastat			4.2.3.
		4.2.4.	58 aastat			4.2.4.
		4.2.5.	59 aastat			4.2.5.
	4.3.	60–64 aastat			4.3.	4.3.
		4.3.1.	60 aastat			4.3.1.
		4.3.2.	61 aastat			4.3.2.
		4.3.3.	62 aastat			4.3.3.
		4.3.4.	63 aastat			4.3.4.
		4.3.5.	64 aastat			4.3.5.
5.	65–84 aastat			5.	5.	5.
	5.1.	65–69 aastat			5.1.	5.1.
		5.1.1.	65 aastat			5.1.1.
		5.1.2.	66 aastat			5.1.2.
		5.1.3.	67 aastat			5.1.3.
		5.1.4.	68 aastat			5.1.4.
		5.1.5.	69 aastat			5.1.5.
	5.2.	70–74 aastat			5.2.	5.2.
		5.2.1.	70 aastat			5.2.1.
		5.2.2.	71 aastat			5.2.2.
		5.2.3.	72 aastat			5.2.3.
		5.2.4.	73 aastat			5.2.4.
		5.2.5.	74 aastat			5.2.5.
	5.3.	75–79 aastat			5.3.	5.3.
		5.3.1.	75 aastat			5.3.1.
		5.3.2.	76 aastat			5.3.2.
		5.3.3.	77 aastat			5.3.3.
		5.3.4.	78 aastat			5.3.4.
		5.3.5.	79 aastat			5.3.5.
	5.4.	80–84 aastat			5.4.	5.4.
		5.4.1.	80 aastat			5.4.1.
		5.4.2.	81 aastat			5.4.2.
		5.4.3.	82 aastat			5.4.3.
		5.4.4.	83 aastat			5.4.4.
		5.4.5.	84 aastat			5.4.5.
6.	85 aastat ja rohkem			6.	6.	6.
	6.1.	85–89 aastat			6.1.	6.1.
		6.1.1.	85 aastat			6.1.1.
		6.1.2.	86 aastat			6.1.2.
		6.1.3.	87 aastat			6.1.3.
		6.1.4.	88 aastat			6.1.4.
		6.1.5.	89 aastat			6.1.5.
	6.2.	90–94 aastat			6.2.	6.2.
		6.2.1.	90 aastat			6.2.1.
		6.2.2.	91 aastat			6.2.2.
		6.2.3.	92 aastat			6.2.3.
		6.2.4.	93 aastat			6.2.4.
		6.2.5.	94 aastat			6.2.5.
	6.3.	95–99 aastat			6.3.	6.3.
		6.3.1.	95 aastat			6.3.1.
		6.3.2.	96 aastat			6.3.2.
		6.3.3.	97 aastat			6.3.3.
		6.3.4.	98 aastat			6.3.4.
		6.3.5.	99 aastat			6.3.5.
	6.4.	100 aastat ja rohkem			6.4.	6.4.

„Vanuse” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Teema: Seaduslik perekonnaseis

Perekonnaseisu määratletakse isiku (seadusliku) perekonnaseisuna abielu käsitlevate riigi seaduste (või tavade) kohaselt (s.o õiguslikult).

Isik liigitatakse uuringukuupäeval kehtiva kõige hilisema perekonnaseisu järgi.

Liikmesriigid esitavad andmed registreeritud kooselu kohta, kui neil on õigusraamistik, mis reguleerib kooselu,

a)	mille puhul tekivad kahe isiku vahel õiguslikud abielulised kohustused ja

b)	mis ei ole abielu ja

c)	mille puhul abielus isik või isik, kellel on sellisest kooselust tulenevalt õiguslikud kohustused, ei saa end samal ajal siduda ühegi õigusliku kohustusega, mis tuleneb uuest abielust või muust sellisest kooselust teise isikuga.

Seaduslik perekonnaseis			LMS.
0.	Kokku		0.
1.	Ei ole kunagi olnud abielus ega registreerinud kooselu.		1.
2.	Abielus		2.
	2.1.	Abielus vastassoo esindajaga (valikuline)	2.1.
	2.2.	Abielus samasoolisega (valikuline)	2.2.
3.	Lesk (ning ei ole uuesti abiellunud ega registreerinud kooselu)		3.
4.	Lahutatud (ning ei ole uuesti abiellunud ega registreerinud kooselu)		4.
5.	Registreeritud kooselu korral		5.
	5.1.	Kooselu vastassoo esindajaga (valikuline)	5.1.
	5.2.	Kooselu samasoolisega (valikuline)	5.2.
6.	Registreeritud kooselu lõppes partneri surmaga (ning ei ole abiellunud ega registreerinud uut kooselu)		6.
7.	Registreeritud kooselu lõpetati õiguslikult (ning ei ole abiellunud ega registreerinud uut kooselu)		7.
8.	Täpsustamata		8.

Jaotus „Seaduslik perekonnaseis” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Liikmesriikides, kus seadused sisaldavad sätteid abielus partnerite kohta, kes elavad seaduslikult lahus, liigitatakse sellised seaduslikult lahuselavad isikud kategooriasse „Abielus”(LMS.2.).

Teema: Praegune hõiveseisund

„Praegune hõiveseisund” näitab, milline on isiku praegune suhe majandustegevusse, ning see põhineb ühenädalasel võrdlusperioodil, mis võib täpsemalt olla kindel, hiljutine kalendrinädal või viimane kalendri täisnädal või viimased seitse päeva enne loendust.

„Praegune majanduslikult aktiivne rahvastik” koosneb kõikidest isikutest, kes täidavad hõivatute ja töötute hulka arvamise kriteeriume.

„Töötajad” on kõik isikud, kes on vähemalt 15aastased ja kes uuringunädala jooksul:

a)	tegid vähemalt ühe tunni tööd kas tasu eest või rahalise või mitterahalise kasumi saamise nimel või

b)	puudusid ajutiselt töökohalt, millel nad olid juba töötanud ning millega neil säilis ametlik töösuhe, või ei tegutsenud ajutiselt iseenda tööandjana.

Palgatöötajaid, kes ei ole ajutiselt tööl, peetakse palgatöötajateks tingimusel, et neil on ametlik töösuhe. Sellise ajutise puudumise võimalikud põhjused on järgmised:

a)	haigus või vigastus või

b)	puhkus või

c)	streik või töösulg või

d)	õppe- või koolituspuhkus või

e)	sünnitus- või lapsehoolduspuhkus või

f)	üldise majandustegevuse vähenemine või

g)	ajutine tööseisak halva ilma, mehaanilise või elektrikatkestuse või tooraine või kütuse nappuse tõttu või

h)	muu ajutine puudumine kas loaga või ilma.

Ametlik töösuhe määratakse kindlaks ühe või enama järgmise kriteeriumi alusel:

a)	töötasu maksmise jätkumine või

b)	kinnitus tööle naasmise kohta eemaloleku põhjuse lõppemisel või kokkulepe tööle naasmise kuupäeva kohta või

c)	töölt puudutud aja kestuseks võib vastavalt vajadusele pidada aega, mille jooksul töötajatel on võimalik saada hüvitist, ilma et nad oleks kohustatud muud tööd vastu võtma.

Iseenda tööandjaid (välja arvatud abistavad perekonnaliikmed) peetakse töötavaks, kui nad on töötanud iseenda tööandjana uuringunädala jooksul või nad on ajutiselt puudunud töölt, kuid nende ettevõte on endiselt olemas.

Abistavaid perekonnaliikmeid peetakse töötavaks, kui nad on töötanud abistava perekonnaliikmena uuringunädala jooksul.

„Töötute” hulka kuuluvad kõik vähemalt 15aastased isikud, kes olid:

a)	„ilma tööta” ehk ei teinud uuringunädala jooksul palgatööd ega olnud iseendale töö andja ning

b)	„valmis kohe tööd alustama” ehk olid uuringunädala jooksul ja kaks nädalat pärast seda valmis asuma palgatööle või hakkama iseenda tööandjaks ning

c)	„tööotsijad” ehk olid uuringunädalaga lõppeva neljanädalase ajavahemiku jooksul astunud konkreetseid samme palgatöö otsimiseks või iseenda tööandjaks hakkamiseks.

Kategooria „Hetkel majanduslikult mitteaktiivne” hõlmab isikuid, kes on majanduslikuks tegutsemiseks riiklikult lubatud miinimumvanusest nooremad.

Iga isiku hõiveseisundi kindlaksmääramisel eelistatakse seisundit „hõivatud”„töötule” ning seisundit „töötu”„majanduslikult mitteaktiivsele”.

Praegune hõiveseisund				CAS.L.	CAS.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Praegu majanduslikult aktiivne			1.	1.
	1.1.	Hõivatud		1.1.	1.1.
	1.2.	Töötu		1.2.	1.2.
		1.2.1.	Töötu, on varem töötanud		1.2.1.
		1.2.2.	Töötu, pole kunagi töötanud		1.2.2.
2.	Praegu majanduslikult mitteaktiivne			2.	2.
	2.1.	Isikud, kes on majanduslikuks tegutsemiseks riiklikult lubatud miinimumvanusest nooremad			2.1.
	2.2.	Pensioni või kapitalitulu saajad			2.2.
	2.3.	Õppurid (majanduslikult mitteaktiivsed)			2.3.
	2.4.	Kodused ja muud			2.4.
		2.4.1.	Kodused (valikuline)		2.4.1.
		2.4.2.	Muud (valikuline)		2.4.2.
3.	Täpsustamata			3.	3.

„Praeguse hõiveseisundi” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Iga praegu majanduslikult mitteaktiivse isiku jaoks üheainsa hõiveseisundi kindlaksmääramisel eelistatakse seisundit „Isikud, kes on majanduslikuks tegutsemiseks riiklikult lubatud miinimumvanusest nooremad”„Pensioni või kapitalitulu saajatele”, seisundile „Õppurid (majanduslikult mitteaktiivsed)” eelistatakse seisundit „Pensioni või kapitalitulu saajad” ning seisundit „Õppurid (majanduslikult mitteaktiivsed)” seisundile „Kodused ja muud”.

Seega hõlmab kategooria „Õppurid (majanduslikult mitteaktiivsed)” (CAS.H.2.3.) teise ja kolmanda haridustaseme õppureid, kes:

—	on saavutanud majanduslikuks tegevuseks riikliku miinimumvanuse ja

—	ei ole majanduslikult aktiivsed ning

—	ei saa pensioni ega kapitalitulu.

Teema: Amet

Amet viitab töökohal tehtava töö laadile. „Töö laadi” kirjeldatakse peamiste tööülesannete ja -kohustuste abil.

Isiku liigitamine teemade „Amet”, „Majanduse tegevusala” ja „Hõivestaatus” jaotuste raames põhineb samal tööl. Isikud, kellel on rohkem kui üks töö, liigitatakse nende põhitöökoha ameti järgi, mis määratakse kindlaks järgmisel viisil:

1)	töö tegemiseks veedetud aeg või kui see ei ole võimalik,

2)	saadud sissetulek.

Amet		OCC.
0.	Kokku	0.
1.	Juhtivtöötajad	1.
2.	Tippspetsialistid	2.
3.	Tehnikud ja keskastme spetsialistid	3.
4.	Abiteenistujad	4.
5.	Teenindus- ja müügitöötajad	5.
6.	Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse oskustöölised	6.
7.	Oskus- ja käsitöölised	7.
8.	Seadme- ja masinaoperaatorid ja montöörid	8.
9.	Lihttöölised	9.
10.	Relvajõud	10.
11.	Täpsustamata	11.
12.	Ei kohaldata	12.

Jaotus „Amet” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Vähemalt 15aastased isikud, kes:

—	uuringunädala jooksul töötasid või

—	olid uuringunädala jooksul töötud, kuid on varem töötanud,

liigitatakse ainult ühe OCC.1.–OCC.11. kategooria alla kõige viimases töösuhtes peetud ameti järgi. Teema „Amet” on jaotatud kümneks rühmaks OCC1 kuni OCC10 vastavalt klassifikaatori ISCO-08 (COM) pearühmadele.

Kui 1. jaanuaril 2011. aastal kehtiva ISCO (COM) klassifikaatori kategooriate nimetused erinevad OCC.1.–OCC.10. kategooriate nimetustest, kasutatakse 1. jaanuaril 2011. aastal kehtivaid ISCO (COM) klassifikaatori kategooriate nimetusi.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	ei olnud uuringunädala jooksul majanduslikult aktiivsed või

—	olid töötud ega ole kunagi varem tööl käinud (st nad ei ole oma elu jooksul kunagi töötanud),

liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (OCC.12.).

Teema: Majanduse tegevusala

„Majanduse tegevusala” osutab sellise asutuse/ettevõtte või sarnase üksuse tootmise või tegevuse laadile, milles asub praegu majanduslikult aktiivse isiku töökoht. Isikute puhul, kelle värbab ja võtab tööle üks ettevõte, kuid kellel on tegelikult töökoht teises ettevõttes (renditööjõud, lähetatud tööjõud), märgitakse selle ettevõtte/asutuse või sarnase üksuse majanduse tegevusala, kus töökoht tegelikult asub.

Isiku liigitamine teemade „Amet”, „Majanduse tegevusala” ja „Hõivestaatus” jaotuste raames põhineb samal tööl. Isikud, kellel on rohkem kui üks töö, liigitatakse nende põhitöökoha majanduse tegevusala järgi, mis määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel:

—	töö tegemiseks veedetud aeg või kui see ei ole võimalik

—	saadud sissetulek.

Majanduse tegevusala			IND.L.	IND.H.
0.	Kokku		0.	0.
1.	Põllumajandus, metsandus ja kalandus		1.	1.
2.	Tootmistööstus, maavarade kaevandamine ning muu tööstus		2.	2.
	2.1.	Mäetööstus		2.1.
	2.2.	Töötlev tööstus/tootmistööstus		2.2.
	2.3.	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine		2.3.
	2.4.	Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus		2.4.
3.	Ehitus		3.	3.
4.	Hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus		4.	4.
	4.1.	Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste parandus		4.1.
	4.2.	Veondus ja laondus		4.2.
	4.3.	Majutus ja toitlustus		4.3.
5.	Info ja side		5.	5.
6.	Finants- ja kindlustustegevus		6.	6.
7.	Kinnisvaraalane tegevus		7.	7.
8.	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused		8.	8.
	8.1.	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus		8.1.
	8.2.	Haldus- ja tugiteenused		8.2.
9.	Avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne		9.	9.
	9.1.	Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus		9.1.
	9.2.	Haridus		9.2.
	9.3.	Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne		9.3.
10.	Muud teenused		10.	10.
	10.1.	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg		10.1.
	10.2.	Muud teenindavad tegevused		10.2.
	10.3.	Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine		10.3.
	10.4.	Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus		10.4.
11.	Täpsustamata		11.	11.
12.	Ei kohaldata		12.	12.

Jaotus „Majanduse tegevusala” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Vähemalt 15aastased isikud, kes

—	olid uuringunädala jooksul hõivatud

—	olid uuringunädala jooksul töötud, kuid on varem töötanud,

liigitatakse kategooriate IND.L.1.–IND.L.10. ja IND.H.1.–IND.H.10.4. alla vastavalt sellele, millisel majanduse tegevusalal nad viimati töötasid. „Majanduse tegevusala” jaotuse kategooriates IND.H.1.–IND.H.10.4. on loetletud NACE Rev. 2 klassifikaatori 21 jagu ja asjakohased vahesummad.

Kui 1. jaanuaril 2011. aastal kehtiva NACE klassifikaatori jagude nimetused erinevad „Majanduse tegevusala” jaotuses loetletud nimetustest, kasutatakse 1. jaanuaril 2011. aastal kehtivaid NACE klassifikaatori nimetusi.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	ei olnud uuringunädala jooksul majanduslikult aktiivsed või

—	olid töötud ega olnud kunagi varem tööl käinud (st nad ei ole oma elu jooksul kunagi töötanud),

liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (IND.L.12., IND.H.12.).

Teema: Hõivestaatus

Palgatöötaja on isik, kes teeb palgatööd, st tööd, mille puhul tööleping sisaldab töövõtja jaoks sõnaselgelt või loogilise järeldusena põhihüvitist, mis ei sõltu selle üksuse tulust, kus ta töötab (kõnealune üksus võib olla äriühing, kasumitaotluseta institutsioon, valitsusüksus või kodumajapidamine). Palgatöötajatest isikutele makstakse hüvitisena tavaliselt palka, kuid neile võidakse maksta müügi alusel provisjoni, tükitöö tasu, lisatasusid või loonuspalka näiteks toidu, eluaseme või koolituse kujul. Mõned või kõik töövõtja kasutatavad töövahendid, tootmisvahendid, teabesüsteemid ja/või ruumid võivad kuuluda kellelegi teisele ning töövõtja võib töötada omaniku/omanike või omaniku/omanike palgatud isikute otsese järelevalve all või nende kehtestatud suuniste kohaselt.

Tööandja on isik, kes oma kulul või koos mõne partneriga tegutseb „iseendale töö andjana” ning on selle raames püsivalt (uuringunädal kaasa arvatud) palganud „palgatöötajana” ühe või mitu isikut. Tööandja teeb ettevõtlusega seotud otsused ise või delegeerib otsustusõiguse teistele, jäädes siiski ise vastutavaks ettevõtluse õnnestumise eest.

Kui isik on ühtaegu nii tööandja kui ka palgatöötaja, liigitatakse ta ainult ühte rühma vastavalt

—	töö tegemiseks kulutatavale ajale või kui see ei ole võimalik

—	saadud sissetulekule.

Üksikettevõtja on isik, kes töötades üksi või koos ühe või mitme partneriga tegutseb „iseenda tööandjana” ning ei ole palganud püsivalt (kaasa arvatud uuringunädalal) ühtki „palgatöötajat”.

Abistav perekonnaliige on isik, kes

—	tegutseb „iseenda tööandjana” turusuunitlusega ettevõttes, mida juhib temaga seotud isik, kes elab samas leibkonnas, ning

—	keda ei saa pidada partneriks (st tööandjaks ega üksikettevõtjaks), sest tema panus ettevõtte tegevusse ei ole tööaja või riigisiseste tingimuste alusel kindlaks määratud muude tegurite põhjal võrreldav ettevõtte juhi panusega.

Tootmisühistu liige on isik, kes tegutseb „iseenda tööandjana” ettevõttes, mis on korraldatud ühistuna, milles iga liige osaleb teiste liikmetega võrdsel alusel tootmise korralduse, müügi ja/või muu töö, investeeringute ja liikmete vahel tulu jagamise kindlaksmääramisel.

Isiku liigitamine teemade jaotuste „Amet”, „Majanduse tegevusala” ja „Hõivestaatus” raames põhineb samal tööl. Isikud, kellel on rohkem kui üks töö, liigitatakse nende põhitöökoha hõivestaatuse järgi, mis määratakse kindlaks

—	töö tegemiseks kulutatava aja põhjal või kui see ei ole võimalik,

—	saadud sissetuleku põhjal.

Hõivestaatus			SIE.
0.	Kokku		0.
1.	Palgatöötajad		1.
2.	Tööandjad		2.
3.	Üksikettevõtjad		3.
4.	Muud („Abistavad perekonnaliikmed” ja „Tootmisühistute liikmed”)		4.
	4.1.	Abistavad perekonnaliikmed (valikuline)	4.1.
	4.2.	Tootmisühistute liikmed (valikuline)	4.2.
5.	Täpsustamata		5.
6.	Ei kohaldata		6.

Jaotus „Hõivestaatus” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Vähemalt 15aastased isikud, kes

—	töötasid uuringunädala jooksul või

—	olid uuringunädala jooksul töötud, kuid on varem töötanud,

liigitatakse ainult ühe SIE.1.–SIE.5. kategooria alla kõige viimase töösuhte hõivestaatuse järgi.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	ei olnud uuringunädala jooksul majanduslikult aktiivsed või

—	olid töötud ega olnud kunagi varem tööl käinud (st nad ei ole oma elu jooksul kunagi töötanud),

liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (SIE.6.).

Teema: Haridustase

Haridustase on selle riigi haridussüsteemis, kus haridus on omandatud, kõrgeim edukalt lõpetatud tase. Arvesse võetakse kogu haridust, mis on vajalik ühe taseme omandamiseks, isegi kui seda on antud väljaspool koole ja ülikoole.

Haridustase (kõrgeim lõpetatud tase)		EDU.
0.	Kokku	0.
1.	Ametlik haridus puudub	1.
2.	ISCED 1. tase – Algharidus	2.
3.	ISCED 2. tase – Põhiharidus	3.
4.	ISCED 3. tase – Keskharidus	4.
5.	ISCED 4. tase – Keskhariduse järgne mitte-kõrgharidus	5.
6.	ISCED 5. tase – Kõrghariduse esimene tase	6.
7.	ISCED 6. tase – Kõrghariduse teine tase	7.
8.	Täpsustamata (vähemalt 15aastaste isikute puhul)	8.
9.	Ei kohaldata (alla 15aastased isikud)	9.

Jaotus „Haridustase (kõrgeim lõpetatud tase)” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Vähemalt 15aastased isikud liigitatakse vastavalt nende haridustasemele (kõrgeim lõpetatud tase) ainult ühte EDU.1.–EDU.8. kategooriasse. Alla 15aastased isikud liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (EDU.9.).

Kui 1. jaanuaril 2011. aastal kehtiva ISCED (COM) klassifikaatori kategooriate nimetused kalduvad kõrvale EDU.2.–EDU.7. kategooriate nimetustest, kasutatakse 1. jaanuaril 2011. aastal kehtivaid ISCED klassifikaatori kategooriate nimetusi.

Teema: Sünniriik/-koht

„Sünnikoha” andmete kogumisel võetakse aluseks ema alaline elukoht sünni ajal või kui see ei ole võimalik, siis koht, kus sünd toimus.

Sünniriigi kohta kogutakse andmed 1. jaanuaril 2011 kehtivate rahvusvaheliste piiride alusel.

„ELi liikmesriik” tähendab, et riik on 1. jaanuaril 2011. aastal Euroopa Liidu liige.

Sünniriik/-koht					POB.L.	POB.M.	POB.H.
0.	Kokku				0.	0.	0.
1.	Sünnikoht andmeid esitavas riigis				1.	1.	1.
2.	Sünnikoht ei ole andmeid esitavas riigis				2.	2.	2.
	2.1.	Teised ELi liikmesriigid			2.1.	2.1.	2.1.
		2.1.01.	Belgia				2.1.01.
		2.1.02.	Bulgaaria				2.1.02.
		2.1.03.	Tšehhi Vabariik				2.1.03.
		2.1.04.	Taani				2.1.04.
		2.1.05.	Saksamaa				2.1.05.
		2.1.06.	Eesti				2.1.06.
		2.1.07.	Iirimaa				2.1.07.
		2.1.08.	Kreeka				2.1.08.
		2.1.09.	Hispaania				2.1.09.
		2.1.10.	Prantsusmaa				2.1.10.
		2.1.11.	Itaalia				2.1.11.
		2.1.12.	Küpros				2.1.12.
		2.1.13.	Läti				2.1.13.
		2.1.14.	Leedu				2.1.14.
		2.1.15.	Luksemburg				2.1.15.
		2.1.16.	Ungari				2.1.16.
		2.1.17.	Malta				2.1.17.
		2.1.18.	Madalmaad				2.1.18.
		2.1.19.	Austria				2.1.19.
		2.1.20.	Poola				2.1.20.
		2.1.21.	Portugal				2.1.21.
		2.1.22.	Rumeenia				2.1.22.
		2.1.23.	Sloveenia				2.1.23.
		2.1.24.	Slovakkia				2.1.24.
		2.1.25.	Soome				2.1.25.
		2.1.26.	Rootsi				2.1.26.
		2.1.27.	Ühendkuningriik				2.1.27.
	2.2.	Väljaspool ELi			2.2.	2.2.	2.2.
		2.2.1.	Väljaspool ELi, kuid mujal Euroopa piires			2.2.1.	2.2.1.
			2.2.1.01.	Albaania			2.2.1.01.
			2.2.1.02.	Andorra			2.2.1.02.
			2.2.1.03.	Valgevene			2.2.1.03.
			2.2.1.04.	Horvaatia			2.2.1.04.
			2.2.1.05.	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (3)			2.2.1.05.
			2.2.1.06.	Gibraltar.			2.2.1.06.
			2.2.1.07.	Guernsey			2.2.1.07.
			2.2.1.08.	Island			2.2.1.08.
			2.2.1.09.	Mani saar			2.2.1.09.
			2.2.1.10.	Jersey			2.2.1.10.
			2.2.1.11.	Kosovo (UN SCR 1244/99)			2.2.1.11.
			2.2.1.12.	Liechtenstein			2.2.1.12.
			2.2.1.13.	Moldova			2.2.1.13.
			2.2.1.14.	Monaco			2.2.1.14.
			2.2.1.15.	Montenegro			2.2.1.15.
			2.2.1.16.	Norra			2.2.1.16.
			2.2.1.17.	Bosnia ja Hertsegoviina			2.2.1.17.
			2.2.1.18.	Vene Föderatsioon			2.2.1.18.
			2.2.1.19.	San Marino			2.2.1.19.
			2.2.1.20.	Sark			2.2.1.20.
			2.2.1.21.	Serbia			2.2.1.21.
			2.2.1.22.	Šveits			2.2.1.22.
			2.2.1.23.	Ukraina			2.2.1.23.
			2.2.1.24.	Vatikan			2.2.1.24.
			2.2.1.25.	Fääri saared			2.2.1.25.
		2.2.2.	Aafrika			2.2.2.	2.2.2.
			2.2.2.01.	Alžeeria			2.2.2.01.
			2.2.2.02.	Angola			2.2.2.02.
			2.2.2.03.	Benin			2.2.2.03.
			2.2.2.04.	Botswana			2.2.2.04.
			2.2.2.05.	Burkina Faso			2.2.2.05.
			2.2.2.06.	Burundi			2.2.2.06.
			2.2.2.07.	Kamerun			2.2.2.07.
			2.2.2.08.	Cabo Verde			2.2.2.08.
			2.2.2.09.	Kesk-Aafrika Vabariik			2.2.2.09.
			2.2.2.10.	Tšaad			2.2.2.10.
			2.2.2.11.	Komoorid			2.2.2.11.
			2.2.2.12.	Kongo			2.2.2.12.
			2.2.2.13.	Côte d’Ivoire			2.2.2.13.
			2.2.2.14.	Kongo Demokraatlik Vabariik			2.2.2.14.
			2.2.2.15.	Djibouti			2.2.2.15.
			2.2.2.16.	Egiptus			2.2.2.16.
			2.2.2.17.	Ekvatoriaal-Guinea			2.2.2.17.
			2.2.2.18.	Eritrea			2.2.2.18.
			2.2.2.19.	Etioopia			2.2.2.19.
			2.2.2.20.	Gabon			2.2.2.20.
			2.2.2.21.	Gambia			2.2.2.21.
			2.2.2.22.	Ghana			2.2.2.22.
			2.2.2.23.	Guinea			2.2.2.23.
			2.2.2.24.	Guinea-Bissau			2.2.2.24.
			2.2.2.25.	Keenia			2.2.2.25.
			2.2.2.26.	Lesotho			2.2.2.26.
			2.2.2.27.	Libeeria			2.2.2.27.
			2.2.2.28.	Liibüa			2.2.2.28.
			2.2.2.29.	Madagaskar			2.2.2.29.
			2.2.2.30.	Malawi			2.2.2.30.
			2.2.2.31.	Mali			2.2.2.31.
			2.2.2.32.	Mauritaania			2.2.2.32.
			2.2.2.33.	Mauritius			2.2.2.33.
			2.2.2.34.	Mayotte			2.2.2.34.
			2.2.2.35.	Maroko			2.2.2.35.
			2.2.2.36.	Mosambiik			2.2.2.36.
			2.2.2.37.	Namiibia			2.2.2.37.
			2.2.2.38.	Niger			2.2.2.38.
			2.2.2.39.	Nigeeria			2.2.2.39.
			2.2.2.40.	Ruanda			2.2.2.40.
			2.2.2.41.	Saint Helena			2.2.2.41.
			2.2.2.42.	São Tomé ja Príncipe			2.2.2.42.
			2.2.2.43.	Senegal			2.2.2.43.
			2.2.2.44.	Seišellid			2.2.2.44.
			2.2.2.45.	Sierra Leone			2.2.2.45.
			2.2.2.46.	Somaalia			2.2.2.46.
			2.2.2.47.	Lõuna-Aafrika			2.2.2.47.
			2.2.2.48.	Sudaan			2.2.2.48.
			2.2.2.49.	Svaasimaa			2.2.2.49.
			2.2.2.50.	Togo			2.2.2.50.
			2.2.2.51.	Tuneesia			2.2.2.51.
			2.2.2.52.	Uganda			2.2.2.52.
			2.2.2.53.	Tansaania			2.2.2.53.
			2.2.2.54.	Sambia			2.2.2.54.
			2.2.2.55.	Zimbabwe			2.2.2.55.
		2.2.3.	Kariibi piirkond, Lõuna- või Kesk-Ameerika			2.2.3.	2.2.3.
			2.2.3.01.	Anguilla			2.2.3.01.
			2.2.3.02.	Antigua ja Barbuda,			2.2.3.02.
			2.2.3.03.	Argentina			2.2.3.03.
			2.2.3.04.	Aruba			2.2.3.04.
			2.2.3.05.	Bahama			2.2.3.05.
			2.2.3.06.	Barbados			2.2.3.06.
			2.2.3.07.	Belize			2.2.3.07.
			2.2.3.08.	Bermuda			2.2.3.08.
			2.2.3.09.	Boliivia			2.2.3.09.
			2.2.3.10.	Brasiilia			2.2.3.10.
			2.2.3.11.	Briti Neitsisaared			2.2.3.11.
			2.2.3.12.	Kaimanisaared			2.2.3.12.
			2.2.3.13.	Tšiili			2.2.3.13.
			2.2.3.14.	Colombia			2.2.3.14.
			2.2.3.15.	Costa Rica			2.2.3.15.
			2.2.3.16.	Kuuba			2.2.3.16.
			2.2.3.17.	Dominica			2.2.3.17.
			2.2.3.18.	Dominikaani Vabariik			2.2.3.18.
			2.2.3.19.	Ecuador			2.2.3.19.
			2.2.3.20.	El Salvador			2.2.3.20.
			2.2.3.21.	Falklandi saared (Malviinid)			2.2.3.21.
			2.2.3.22.	Prantsuse Lõunaalad			2.2.3.22.
			2.2.3.23.	Grenada			2.2.3.23.
			2.2.3.24.	Guatemala			2.2.3.24.
			2.2.3.25.	Guyana			2.2.3.25.
			2.2.3.26.	Haiti			2.2.3.26.
			2.2.3.27.	Honduras			2.2.3.27.
			2.2.3.28.	Jamaica			2.2.3.28.
			2.2.3.29.	Mehhiko			2.2.3.29.
			2.2.3.30.	Montserrat			2.2.3.30.
			2.2.3.31.	Hollandi Antillid			2.2.3.31.
			2.2.3.32.	Nicaragua			2.2.3.32.
			2.2.3.33.	Panama			2.2.3.33.
			2.2.3.34.	Paraguay			2.2.3.34.
			2.2.3.35.	Peruu			2.2.3.35.
			2.2.3.36.	Saint Barthelemy			2.2.3.36.
			2.2.3.37.	Saint Kitts ja Nevis			2.2.3.37.
			2.2.3.38.	Saint Lucia			2.2.3.38.
			2.2.3.39.	Saint Martin			2.2.3.39.
			2.2.3.40.	Saint-Pierre ja Miquelon			2.2.3.40.
			2.2.3.41.	Saint Vincent ja Grenadiinid			2.2.3.41.
			2.2.3.42.	Suriname			2.2.3.42.
			2.2.3.43.	Trinidad ja Tobago			2.2.3.43.
			2.2.3.44.	Turks ja Caicos			2.2.3.44.
			2.2.3.45.	Uruguay			2.2.3.45.
			2.2.3.46.	Venezuela			2.2.3.46.
		2.2.4.	Põhja-Ameerika			2.2.4.	2.2.4.
			2.2.4.01.	Kanada			2.2.4.01.
			2.2.4.02.	Gröönimaa			2.2.4.02.
			2.2.4.03.	Ameerika Ühendriigid			2.2.4.03.
		2.2.5.	Aasia			2.2.5.	2.2.5.
			2.2.5.01.	Afganistan			2.2.5.01.
			2.2.5.02.	Armeenia			2.2.5.02.
			2.2.5.03.	Aserbaidžaan			2.2.5.03.
			2.2.5.04.	Bahrein			2.2.5.04.
			2.2.5.05.	Bangladesh			2.2.5.05.
			2.2.5.06.	Bhutan			2.2.5.06.
			2.2.5.07.	Brunei			2.2.5.07.
			2.2.5.08.	Kambodža			2.2.5.08.
			2.2.5.09.	Hiina			2.2.5.09.
			2.2.5.10.	Gruusia			2.2.5.10.
			2.2.5.11.	India			2.2.5.11.
			2.2.5.12.	Indoneesia			2.2.5.12.
			2.2.5.13.	Iraak			2.2.5.13.
			2.2.5.14.	Iraan			2.2.5.14.
			2.2.5.15.	Iisrael			2.2.5.15.
			2.2.5.16.	Jaapan			2.2.5.16.
			2.2.5.17.	Jordaania			2.2.5.17.
			2.2.5.18.	Kasahstan			2.2.5.18.
			2.2.5.19.	Põhja-Korea			2.2.5.19.
			2.2.5.20.	Lõuna-Korea			2.2.5.20.
			2.2.5.21.	Kuveit			2.2.5.21.
			2.2.5.22.	Kõrgõzstan			2.2.5.22.
			2.2.5.23.	Laos			2.2.5.23.
			2.2.5.24.	Liibanon			2.2.5.24.
			2.2.5.25.	Malaisia			2.2.5.25.
			2.2.5.26.	Maldiivid			2.2.5.26.
			2.2.5.27.	Mongoolia			2.2.5.27.
			2.2.5.28.	Myanmar			2.2.5.28.
			2.2.5.29.	Nepal			2.2.5.29.
			2.2.5.30.	Omaan			2.2.5.30.
			2.2.5.31.	Pakistan			2.2.5.31.
			2.2.5.32.	Filipiinid			2.2.5.32.
			2.2.5.33.	Katar			2.2.5.33.
			2.2.5.34.	Saudi Araabia			2.2.5.34.
			2.2.5.35.	Singapur			2.2.5.35.
			2.2.5.36.	Sri Lanka			2.2.5.36.
			2.2.5.37.	Süüria			2.2.5.37.
			2.2.5.38.	Taiwan; Hiina provints			2.2.5.38.
			2.2.5.39.	Tadžikistan			2.2.5.39.
			2.2.5.40.	Tai			2.2.5.40.
			2.2.5.41.	Ida-Timor			2.2.5.41.
			2.2.5.42.	Türgi			2.2.5.42.
			2.2.5.43.	Türkmenistan			2.2.5.43.
			2.2.5.44.	Araabia Ühendemiraadid			2.2.5.44.
			2.2.5.45.	Usbekistan			2.2.5.45.
			2.2.5.46.	Vietnam			2.2.5.46.
			2.2.5.47.	Jeemen			2.2.5.47.
		2.2.6.	Okeaania			2.2.6.	2.2.6.
			2.2.6.01.	Austraalia			2.2.6.01.
			2.2.6.02.	Mikroneesia Liiduriigid			2.2.6.02.
			2.2.6.03.	Fidži			2.2.6.03.
			2.2.6.04.	Prantsuse Polüneesia			2.2.6.04.
			2.2.6.05.	Kiribati			2.2.6.05.
			2.2.6.06.	Marshalli Saared			2.2.6.06.
			2.2.6.07.	Nauru			2.2.6.07.
			2.2.6.08.	Uus-Kaledoonia			2.2.6.08.
			2.2.6.09.	Uus-Meremaa			2.2.6.09.
			2.2.6.10.	Palau			2.2.6.10.
			2.2.6.11.	Paapua Uus-Guinea			2.2.6.11.
			2.2.6.12.	Samoa			2.2.6.12.
			2.2.6.13.	Saalomoni saared			2.2.6.13.
			2.2.6.14.	Tonga			2.2.6.14.
			2.2.6.15.	Tuvalu			2.2.6.15.
			2.2.6.16.	Pitcairn			2.2.6.16.
			2.2.6.17.	Vanuatu			2.2.6.17.
			2.2.6.18.	Wallis ja Futuna			2.2.6.18.
3.	Muu				3.	3.	3.
	3.1.	Andmed, mida ei ole võimalik praeguste piiride järgi liigitada (valikuline)				3.1.	3.1.
		3.1.01.	Tšehhoslovakkia (valikuline)				3.1.01.
		3.1.02.	Nõukogude Liit (valikuline)				3.1.02.
		3.1.03.	Jugoslaavia (valikuline)				3.1.03.
		3.1.04.	Muu üksus (valikuline)				3.1.04.
	3.2.	Väljaspool kõiki riike (valikuline)				3.2.	3.2.
4.	Täpsustamata				4.	4.	4.

Jaotused „Sünniriik/-koht” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

„Sünniriik/-koht” jaotuse all esitatud riikide nimekirja kasutatakse vaid statistika jaoks.

Andmeid esitavate riikide puhul, kes on ELi liikmesriigid ei kasutata kategooria „Muu ELi liikmesriik” (POB.H.2.1.) seda alakategooriat, mis osutab nende liikmesriigile. Andmeid esitavate riikide puhul, kes ei ole ELi liikmesriigid, muudetakse kategooria „Muu ELi liikmesriik” (POB.L.2.1., POB.M.2.1., POB.H.2.1.) kategooriaks „ELi liikmesriik”.

Kategooria „Andmed, mida ei ole võimalik praeguste piiride järgi liigitada” (POB.M.3.1., POB.H.3.1.) hõlmab isikuid, kelle sünniriigid olid olemas nende sünni ajal, kuid loenduse ajal need riigid enam ei eksisteeri, ning keda ei ole võimalik liigitada ainult loenduse ajal eksisteeriva riigi alla, st praegustele piiridele vastavalt.

Kategooria „Väljaspool kõiki riike” (POB.M.3.2, POB.H.3.2.) hõlmab isikuid, kelle sünniaegne ema alaline elukoht ei ole teada ja kes on sündinud väljaspool kõiki riike, nt merel või õhus.

Teema: Kodakondsus

„Kodakondsust” määratletakse erilise õigusliku sidemena üksikisiku ja tema riigi vahel, mis on omandatud sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras kas avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil riiklikele õigusaktidele vastavalt.

Kahe või enama kodakondsusega isik liigitatakse ainult ühe kodakondsuse järgi, mis määratakse kindlaks järgmises tähtsuse järjekorras:

1.	andmeid esitav riik või

2.	kui isikul ei ole andmeid esitava riigi kodakondsust: muu ELi liikmesriik või

3.	kui isikul ei ole muu ELi liikmesriigi kodakondsust: muu riik väljaspool Euroopa Liitu.

Topeltkodakondsuse juhtude puhul, kui mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmed, ent kumbki ei ole andmeid esitav riik, otsustavad liikmesriigid, millise kodakondsuse alusel isik liigitada.

„ELi liikmesriik” tähendab, et riik on 1. jaanuaril 2011. aastal Euroopa Liidu liige.

Kodakondsus					COC.L.	COC.M.	COC.H.
0.	Kokku				0.	0.	0.
1.	Andmeid esitava riigi kodakondsus				1.	1.	1.
2.	Muu kui andmeid esitava riigi kodakondsus				2.	2.	2.
	2.1.	Ei ole andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus			2.1.	2.1.	2.1.
		2.1.01.	Belgia				2.1.01.
		2.1.02.	Bulgaaria				2.1.02.
		2.1.03.	Tšehhi Vabariik				2.1.03.
		2.1.04.	Taani				2.1.04.
		2.1.05.	Saksamaa				2.1.05.
		2.1.06.	Eesti				2.1.06.
		2.1.07.	Iirimaa				2.1.07.
		2.1.08.	Kreeka				2.1.08.
		2.1.09.	Hispaania				2.1.09.
		2.1.10.	Prantsusmaa				2.1.10.
		2.1.11.	Itaalia				2.1.11.
		2.1.12.	Küpros				2.1.12.
		2.1.13.	Läti				2.1.13.
		2.1.14.	Leedu				2.1.14.
		2.1.15.	Luksemburg				2.1.15.
		2.1.16.	Ungari				2.1.16.
		2.1.17.	Malta				2.1.17.
		2.1.18.	Madalmaad				2.1.18.
		2.1.19.	Austria				2.1.19.
		2.1.20.	Poola				2.1.20.
		2.1.21.	Portugal				2.1.21.
		2.1.22.	Rumeenia				2.1.22.
		2.1.23.	Sloveenia				2.1.23.
		2.1.24.	Slovakkia				2.1.24.
		2.1.25.	Soome				2.1.25.
		2.1.26.	Rootsi				2.1.26.
		2.1.27.	Ühendkuningriik				2.1.27.
	2.2.	ELi välise riigi kodakondsus			2.2.	2.2.	2.2.
		2.2.1.	Muu Euroopa riik			2.2.1.	2.2.1.
			2.2.1.01.	Albaania			2.2.1.01.
			2.2.1.02.	Andorra			2.2.1.02.
			2.2.1.03.	Valgevene			2.2.1.03.
			2.2.1.04.	Horvaatia			2.2.1.04.
			2.2.1.05.	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (4)			2.2.1.05.
			2.2.1.06.	Ei kasutata			2.2.1.06.
			2.2.1.07.	Guernsey			2.2.1.07.
			2.2.1.08.	Island			2.2.1.08.
			2.2.1.09.	Mani saar			2.2.1.09.
			2.2.1.10.	Jersey			2.2.1.10.
			2.2.1.11.	Ei kasutata			2.2.1.11.
			2.2.1.12.	Liechtenstein			2.2.1.12.
			2.2.1.13.	Moldova			2.2.1.13.
			2.2.1.14.	Monaco			2.2.1.14.
			2.2.1.15.	Montenegro			2.2.1.15.
			2.2.1.16.	Norra			2.2.1.16.
			2.2.1.17.	Bosnia ja Hertsegoviina			2.2.1.17.
			2.2.1.18.	Vene Föderatsioon			2.2.1.18.
			2.2.1.19.	San Marino			2.2.1.19.
			2.2.1.20.	Sark			2.2.1.20.
			2.2.1.21.	Serbia			2.2.1.21.
			2.2.1.22.	Šveits			2.2.1.22.
			2.2.1.23.	Ukraina			2.2.1.23.
			2.2.1.24.	Vatikan			2.2.1.24.
			2.2.1.25.	Tunnustatud mittekodanikud			2.2.1.25.
			2.2.1.26.	Muu			2.2.1.26.
		2.2.2.	Aafrika riik			2.2.2.	2.2.2.
			2.2.2.01.	Alžeeria			2.2.2.01.
			2.2.2.02.	Angola			2.2.2.02.
			2.2.2.03.	Benin			2.2.2.03.
			2.2.2.04.	Botswana			2.2.2.04.
			2.2.2.05.	Burkina Faso			2.2.2.05.
			2.2.2.06.	Burundi			2.2.2.06.
			2.2.2.07.	Kamerun			2.2.2.07.
			2.2.2.08.	Cabo Verde			2.2.2.08.
			2.2.2.09.	Kesk-Aafrika Vabariik			2.2.2.09.
			2.2.2.10.	Tšaad			2.2.2.10.
			2.2.2.11.	Komoorid			2.2.2.11.
			2.2.2.12.	Kongo			2.2.2.12.
			2.2.2.13.	Côte d’Ivoire			2.2.2.13.
			2.2.2.14.	Kongo Demokraatlik Vabariik			2.2.2.14.
			2.2.2.15.	Djibouti			2.2.2.15.
			2.2.2.16.	Egiptus			2.2.2.16.
			2.2.2.17.	Ekvatoriaal-Guinea			2.2.2.17.
			2.2.2.18.	Eritrea			2.2.2.18.
			2.2.2.19.	Etioopia			2.2.2.19.
			2.2.2.20.	Gabon			2.2.2.20.
			2.2.2.21.	Gambia			2.2.2.21.
			2.2.2.22.	Ghana			2.2.2.22.
			2.2.2.23.	Guinea			2.2.2.23.
			2.2.2.24.	Guinea-Bissau			2.2.2.24.
			2.2.2.25.	Keenia			2.2.2.25.
			2.2.2.26.	Lesotho			2.2.2.26.
			2.2.2.27.	Libeeria			2.2.2.27.
			2.2.2.28.	Liibüa			2.2.2.28.
			2.2.2.29.	Madagaskar			2.2.2.29.
			2.2.2.30.	Malawi			2.2.2.30.
			2.2.2.31.	Mali			2.2.2.31.
			2.2.2.32.	Mauritaania			2.2.2.32.
			2.2.2.33.	Mauritius			2.2.2.33.
			2.2.2.34.	Mayotte			2.2.2.34.
			2.2.2.35.	Maroko			2.2.2.35.
			2.2.2.36.	Mosambiik			2.2.2.36.
			2.2.2.37.	Namiibia			2.2.2.37.
			2.2.2.38.	Niger			2.2.2.38.
			2.2.2.39.	Nigeeria			2.2.2.39.
			2.2.2.40.	Ruanda			2.2.2.40.
			2.2.2.41.	Saint Helena			2.2.2.41.
			2.2.2.42.	São Tomé ja Príncipe			2.2.2.42.
			2.2.2.43.	Senegal			2.2.2.43.
			2.2.2.44.	Seišellid			2.2.2.44.
			2.2.2.45.	Sierra Leone			2.2.2.45.
			2.2.2.46.	Somaalia			2.2.2.46.
			2.2.2.47.	Lõuna-Aafrika			2.2.2.47.
			2.2.2.48.	Sudaan			2.2.2.48.
			2.2.2.49.	Svaasimaa			2.2.2.49.
			2.2.2.50.	Togo			2.2.2.50.
			2.2.2.51.	Tuneesia			2.2.2.51.
			2.2.2.52.	Uganda			2.2.2.52.
			2.2.2.53.	Tansaania			2.2.2.53.
			2.2.2.54.	Sambia			2.2.2.54.
			2.2.2.55.	Zimbabwe			2.2.2.55.
		2.2.3.	Kariibi piirkonna, Lõuna- või Kesk-Ameerika riik			2.2.3.	2.2.3.
			2.2.3.01.	Anguilla			2.2.3.01.
			2.2.3.02.	Antigua ja Barbuda			2.2.3.02.
			2.2.3.03.	Argentina			2.2.3.03.
			2.2.3.04.	Aruba			2.2.3.04.
			2.2.3.05.	Bahama			2.2.3.05.
			2.2.3.06.	Barbados			2.2.3.06.
			2.2.3.07.	Belize			2.2.3.07.
			2.2.3.08.	Bermuda			2.2.3.08.
			2.2.3.09.	Boliivia			2.2.3.09.
			2.2.3.10.	Brasiilia			2.2.3.10.
			2.2.3.11.	Briti Neitsisaared			2.2.3.11.
			2.2.3.12.	Kaimanisaared			2.2.3.12.
			2.2.3.13.	Tšiili			2.2.3.13.
			2.2.3.14.	Colombia			2.2.3.14.
			2.2.3.15.	Costa Rica			2.2.3.15.
			2.2.3.16.	Kuuba			2.2.3.16.
			2.2.3.17.	Dominica			2.2.3.17.
			2.2.3.18.	Dominikaani Vabariik			2.2.3.18.
			2.2.3.19.	Ecuador			2.2.3.19.
			2.2.3.20.	El Salvador			2.2.3.20.
			2.2.3.21.	Falklandi saared (Malviinid)			2.2.3.21.
			2.2.3.22.	Prantsuse Lõunaalad			2.2.3.22.
			2.2.3.23.	Grenada			2.2.3.23.
			2.2.3.24.	Guatemala			2.2.3.24.
			2.2.3.25.	Guyana			2.2.3.25.
			2.2.3.26.	Haiti			2.2.3.26.
			2.2.3.27.	Honduras			2.2.3.27.
			2.2.3.28.	Jamaica			2.2.3.28.
			2.2.3.29.	Mehhiko			2.2.3.29.
			2.2.3.30.	Montserrat			2.2.3.30.
			2.2.3.31.	Hollandi Antillid			2.2.3.31.
			2.2.3.32.	Nicaragua			2.2.3.32.
			2.2.3.33.	Panama			2.2.3.33.
			2.2.3.34.	Paraguay			2.2.3.34.
			2.2.3.35.	Peruu			2.2.3.35.
			2.2.3.36.	Saint Barthelemy			2.2.3.36.
			2.2.3.37.	Saint Kitts ja Nevis			2.2.3.37.
			2.2.3.38.	Saint Lucia			2.2.3.38.
			2.2.3.39.	Saint Martin			2.2.3.39.
			2.2.3.40.	Saint-Pierre ja Miquelon			2.2.3.40.
			2.2.3.41.	Saint Vincent ja Grenadiinid			2.2.3.41.
			2.2.3.42.	Suriname			2.2.3.42.
			2.2.3.43.	Trinidad ja Tobago			2.2.3.43.
			2.2.3.44.	Turks ja Caicos			2.2.3.44.
			2.2.3.45.	Uruguay			2.2.3.45.
			2.2.3.46.	Venezuela			2.2.3.46.
		2.2.4.	Põhja-Ameerika riik			2.2.4.	2.2.4.
			2.2.4.01.	Kanada			2.2.4.01.
			2.2.4.02.	Ei kasutata			2.2.4.02.
			2.2.4.03.	Ameerika Ühendriigid			2.2.4.03.
		2.2.5.	Aasia riik			2.2.5.	2.2.5.
			2.2.5.01.	Afganistan			2.2.5.01.
			2.2.5.02.	Armeenia			2.2.5.02.
			2.2.5.03.	Aserbaidžaan			2.2.5.03.
			2.2.5.04.	Bahrein			2.2.5.04.
			2.2.5.05.	Bangladesh			2.2.5.05.
			2.2.5.06.	Bhutan			2.2.5.06.
			2.2.5.07.	Brunei			2.2.5.07.
			2.2.5.08.	Kambodža			2.2.5.08.
			2.2.5.09.	Hiina			2.2.5.09.
			2.2.5.10.	Gruusia			2.2.5.10.
			2.2.5.11.	India			2.2.5.11.
			2.2.5.12.	Indoneesia			2.2.5.12.
			2.2.5.13.	Iraak			2.2.5.13.
			2.2.5.14.	Iraan			2.2.5.14.
			2.2.5.15.	Iisrael			2.2.5.15.
			2.2.5.16.	Jaapan			2.2.5.16.
			2.2.5.17.	Jordaania			2.2.5.17.
			2.2.5.18.	Kasahstan			2.2.5.18.
			2.2.5.19.	Põhja-Korea			2.2.5.19.
			2.2.5.20.	Lõuna-Korea			2.2.5.20.
			2.2.5.21.	Kuveit			2.2.5.21.
			2.2.5.22.	Kõrgõzstan			2.2.5.22.
			2.2.5.23.	Laos			2.2.5.23.
			2.2.5.24.	Liibanon			2.2.5.24.
			2.2.5.25.	Malaisia			2.2.5.25.
			2.2.5.26.	Maldiivid			2.2.5.26.
			2.2.5.27.	Mongoolia			2.2.5.27.
			2.2.5.28.	Myanmar			2.2.5.28.
			2.2.5.29.	Nepal			2.2.5.29.
			2.2.5.30.	Omaan			2.2.5.30.
			2.2.5.31.	Pakistan			2.2.5.31.
			2.2.5.32.	Filipiinid			2.2.5.32.
			2.2.5.33.	Katar			2.2.5.33.
			2.2.5.34.	Saudi Araabia			2.2.5.34.
			2.2.5.35.	Singapur			2.2.5.35.
			2.2.5.36.	Sri Lanka			2.2.5.36.
			2.2.5.37.	Süüria			2.2.5.37.
			2.2.5.38.	Taiwan; Hiina provints			2.2.5.38.
			2.2.5.39.	Tadžikistan			2.2.5.39.
			2.2.5.40.	Tai			2.2.5.40.
			2.2.5.41.	Ida-Timor			2.2.5.41.
			2.2.5.42.	Türgi			2.2.5.42.
			2.2.5.43.	Türkmenistan			2.2.5.43.
			2.2.5.44.	Araabia Ühendemiraadid			2.2.5.44.
			2.2.5.45.	Usbekistan			2.2.5.45.
			2.2.5.46.	Vietnam			2.2.5.46.
			2.2.5.47.	Jeemen			2.2.5.47.
		2.2.6.	Okeaania riik			2.2.6.	2.2.6.
			2.2.6.01.	Austraalia			2.2.6.01.
			2.2.6.02.	Mikroneesia Liiduriigid			2.2.6.02.
			2.2.6.03.	Fidži			2.2.6.03.
			2.2.6.04.	Prantsuse Polüneesia			2.2.6.04.
			2.2.6.05.	Kiribati			2.2.6.05.
			2.2.6.06.	Marshalli Saared			2.2.6.06.
			2.2.6.07.	Nauru			2.2.6.07.
			2.2.6.08.	Uus-Kaledoonia			2.2.6.08.
			2.2.6.09.	Uus-Meremaa			2.2.6.09.
			2.2.6.10.	Palau			2.2.6.10.
			2.2.6.11.	Paapua Uus-Guinea			2.2.6.11.
			2.2.6.12.	Samoa			2.2.6.12.
			2.2.6.13.	Saalomoni saared			2.2.6.13.
			2.2.6.14.	Tonga			2.2.6.14.
			2.2.6.15.	Tuvalu			2.2.6.15.
			2.2.6.16.	Pitcairn			2.2.6.16.
			2.2.6.17.	Vanuatu			2.2.6.17.
			2.2.6.18.	Wallis ja Futuna			2.2.6.18.
3.	Kodakondsus puudub				3.	3.	3.
4.	Täpsustamata				4.	4.	4.

„Kodakondsust” käsitlevad jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

„Kodakondsust” käsitleva jaotuse all esitatud riikide nimekirja kasutatakse vaid statistika jaoks.

Andmeid esitavate riikide puhul, kes on ELi liikmesriigid, ei kasutata kategooria „Ei ole andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus” (COC.H.2.1.) seda alakategooriat, mis osutab nende liikmesriigile. Andmeid esitavate riikide puhul, kes ei ole ELi liikmesriigid, muudetakse kategooria „Ei ole andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus” (COC.L.2.1. COC.M.2.1. COC.H.2.1.) kategooriaks „ELi liikmesriigi kodakondsus”.

Isikud, kes ei ole ühegi riigi kodanikud ega kodakondsusetud ning kellel on mõned, kuid mitte kõik kodakondsusega seotud õigused ja kohustused, liigitatakse „Tunnustatud mittekodanikeks” (COC.H.2.2.1.25.).

Teema: Kunagi välismaal elanud ja riiki saabumise aasta (1980 ja hiljem)

Saabumisaasta on kalendriaasta, mille jooksul asus isik viimati riiki alaliselt elama. Teatatakse kõige hilisem riiki saabumise aasta ja mitte esimese saabumise aasta (st teema „Riiki saabumise aasta” ei anna teavet katkestatud riigisviibimiste kohta)

Riiki saabumise aasta (alates 2000. aastast)		YAT.
0.	Kokku	0.
1.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 2000 või hiljem	1.
2.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1999 või varem või ei ole kunagi elanud välismaal	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Riiki saabumise aasta (alates 2000. aastast)” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Jaotus „Riiki saabumise aasta (alates 2000. aastast)” keskendub alates 2000. aastast toimunud rahvusvahelisele migratsioonile.

Riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)				YAE.L.	YAE.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1980 või hiljem			1.	1.
	1.1.	2010–2011		1.1.	1.1.
		1.1.1.	2011		1.1.1.
		1.1.2.	2010		1.1.2.
	1.2.	2005–2009		1.2.	1.2.
		1.2.1.	2009		1.2.1.
		1.2.2.	2008		1.2.2.
		1.2.3.	2007		1.2.3.
		1.2.4.	2006		1.2.4.
		1.2.5.	2005		1.2.5.
	1.3.	2000–2004		1.3.	1.3.
		1.3.1.	2004		1.3.1.
		1.3.2.	2003		1.3.2.
		1.3.3.	2002		1.3.3.
		1.3.4.	2001		1.3.4.
		1.3.5.	2000		1.3.5.
	1.4.	1995–1999		1.4.	1.4.
		1.4.1.	1999		1.4.1.
		1.4.2.	1998		1.4.2.
		1.4.3.	1997		1.4.3.
		1.4.4.	1996		1.4.4.
		1.4.5.	1995		1.4.5.
	1.5.	1990–1994		1.5.	1.5.
		1.5.1.	1994		1.5.1.
		1.5.2.	1993		1.5.2.
		1.5.3.	1992		1.5.3.
		1.5.4.	1991		1.5.4.
		1.5.5.	1990		1.5.5.
	1.6.	1985–1989		1.6.	1.6.
		1.6.1.	1989		1.6.1.
		1.6.2.	1988		1.6.2.
		1.6.3.	1987		1.6.3.
		1.6.4.	1986		1.6.4.
		1.6.5.	1985		1.6.5.
	1.7.	1980–1984		1.7.	1.7.
		1.7.1.	1984		1.7.1.
		1.7.2.	1983		1.7.2.
		1.7.3.	1982		1.7.3.
		1.7.4.	1981		1.7.4.
		1.7.5.	1980		1.7.5.
2.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1979 või varem või ei ole kunagi elanud välismaal			2.	2.
	2.1.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1979 või varem (valikuline)		2.1.	2.1.
	2.2.	Ei ole kunagi välismaal elanud (valikuline)		2.2.	2.2.
3.	Täpsustamata			3.	3.

Jaotused „Riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)” kohta on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Jaotused „Riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)” kohta keskenduvad alates 1980. aastast toimunud rahvusvahelisele migratsioonile.

Aastat 2011 käsitlevad andmed osutavad ajavahemikule 1. jaanuarist 2011 uuringukuupäevani.

Teema: Eelmine alaline elukoht ja praegusesse elukohta saabumise kuupäev; või alaline elukoht üks aasta enne loendust

Esitatakse andmed praeguse alalise elukoha ja üks aasta enne loendust olnud alalise elukoha vahelise seose kohta.

Alaline elukoht aasta enne loendust				ROY.
0.	Kokku			0.
1.	Alaline elukoht ei ole muutunud			1.
2.	Alaline elukoht on muutunud			2.
	2.1.	Elukohamuutus andmeid esitava riigi piires		2.1.
		2.1.1.	Alaline elukoht oli aasta enne loendust samas NUTS 3 alas, kus asub praegune alaline elukoht	2.1.1.
		2.1.2.	Alaline elukoht oli aasta enne loendust väljaspool seda NUTS 3 ala, kus asub praegune alaline elukoht	2.1.2.
	2.2.	Immigreerunud väljastpoolt andmeid esitavat riiki		2.2.
3.	Täpsustamata			3.
4.	Ei kohaldata			4.

Jaotus „Alaline elukoht aasta enne loendust” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Kõik alalise elukoha muutused jaotuses „Alaline elukoht aasta enne loendust” osutavad ajavahemikule üks aasta enne uuringukuupäeva kuni uuringukuupäevani.

Alla ühe aasta vanused lapsed liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (ROY.4.).

Riigid, kes koguvad andmeid „Eelmise alalise elukoha ja praegusesse alalisse elukohta saabumise kuupäeva” kohta, liigitavad kõik isikud, kes on muutnud oma alalist elukohta rohkem kui ühe korra aasta jooksul enne uuringukuupäeva, nende eelmise alalise elukoha järgi, st selle alalise elukoha järgi, kust nad kolisid oma praegusse alalisse elukohta.

Teema: Seisund leibkonnas

Liikmesriigid kohaldavad tavaleibkondade kindlaksmääramiseks „majapidamisüksuse” mõistet või kui see ei ole võimalik, siis „aadressipõhise leibkonna” mõistet.

1. Majapidamisüksuse mõiste

Majapidamisüksuse mõiste kohaselt on tavaleibkond kas

a)	üheliikmeline leibkond, st isik, kes elab üksinda eraldi/omaette elamuüksuses või elab üürilisena mõne elamuüksuse eraldi ruumis (või ruumides) ja ei ole ühinenud ühegi teise elanikuga selles elamuüksuses, et kuuluda mitmeliikmelisse leibkonda; või

b)	mitmeliikmeline leibkond koosneb kahest või rohkemast isikust, kes elavad üheskoos terves elamuüksuses või selle ühes osas ning varustavad endid toidu ja vajaduse korral muu eluks vajalikuga. Selle rühma liikmed võivad väiksemal või suuremal määral oma sissetulekuid ühiselt kasutada.

2. Aadressipõhise leibkonna mõiste

Aadressipõhise leibkonna mõiste kohaselt on kõik ühes elamuüksuses elavad isikud sama leibkonna liikmed, nii et iga elamuüksuse kohta on üks leibkond. Seega on aadressipõhise leibkonna mõiste puhul hõivatud elamuüksuste arv ja neis elavate leibkondade arv teineteisega võrdsed ning elamuüksuste ja leibkondade asupaik on identsed.

Kategooria „Tavaleibkonnas elavad isikud” hõlmab „Tuumperekonda kuuluvaid isikuid” (kategooria 1.1.) ja „Isikuid, kes ei kuulu tuumperekonda” (kategooria 1.2.). Kategooria „Tuumperekonda kuuluvad isikud” hõlmab kõiki isikuid, kes kuuluvad tavaleibkonda, mis koosneb tuumperekonnast, mille liikmed nad on. „Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda” hõlmab kõiki isikuid, kes kuuluvad muusse kui pereleibkonda või pereleibkonda, kuulumata selles leibkonnas tuumperekonda.

Seisund leibkonnas					HST.L.	HST.M.	HST.H.
0.	Kokku				0.	0.	0.
1.	Tavaleibkonnas elavad isikud				1.	1.	1.
	1.1.	Tuumperekonda kuuluvad isikud				1.1.	1.1.
		1.1.1.	Abielus isikud				1.1.1.
			1.1.1.1.	Erisooliste abielus (valikuline)			1.1.1.1.
			1.1.1.2.	Samasooliste kooselus (valikuline)			1.1.1.2.
		1.1.2.	Partnerid registreeritud kooselus				1.1.2.
			1.1.2.1.	Partnerid erisooliste registreeritud kooselus (valikuline)			1.1.2.1.
			1.1.2.2.	Partnerid samasooliste registreeritud kooselus (valikuline)			1.1.2.2.
		1.1.3.	Partnerid registreerimata kooselus				1.1.3.
			1.1.3.1.	Partnerid erisooliste registreerimata kooselus (valikuline)			1.1.3.1.
			1.1.3.2.	Partnerid samasooliste registreerimata kooselus (valikuline)			1.1.3.2.
		1.1.4.	Üksikvanemad				1.1.4.
		1.1.5.	Pojad/tütred				1.1.5.
			1.1.5.1.	Ei ole üksikvanema laps(ed) (valikuline)			1.1.5.1.
			1.1.5.2.	Üksikvanema laps(ed) (valikuline)			1.1.5.2.
	1.2.	Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda				1.2.	1.2.
		1.2.1.	Üksinda elavad				1.2.1.
		1.2.2.	Ei ela üksinda				1.2.2.
			1.2.2.1.	Isikud, kes elavad leibkonnas sugulasega/sugulastega (valikuline)			1.2.2.1.
			1.2.2.2.	Isikud, kes elavad leibkonnas üksnes isikuga/isikutega, kellega nad ei ole suguluses (valikuline)			1.2.2.2.
	1.3.	Isikud, kes elavad tavaleibkonnas, kuid kategooria on täpsustamata				1.3.	1.3.
2.	Isikud, kes ei ela tavaleibkonnas				2.	2.	2.
	2.1.	Institutsioonleibkonnas elavad isikud				2.1.	2.1.
		2.1.1.	Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda (valikuline)				2.1.1.
		2.1.2.	Tuumperekonda kuuluvad isikud (valikuline)				2.1.2.
			2.1.2.1.	Partnerid (valikuline)			2.1.2.1.
			2.1.2.2.	Üksikvanemad (valikuline)			2.1.2.2.
			2.1.2.3.	Pojad/tütred (valikuline)			2.1.2.3.
	2.2.	Esmaselt kodutud isikud				2.2.	2.2.
	2.3.	Isikud, kes ei ela tavaleibkonnas, kuid kategooria on täpsustamata				2.3.	2.3.

Jaotused „Seisund leibkonnas” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Muu kui pereleibkond võib olla üheliikmeline leibkond („Üksinda elavad”) Kategooria „Ei ela üksinda” (HST.H.1.2.2.) hõlmab isikuid, kes elavad kas mitmeliikmelises leibkonnas, milles ei ole tuumperekonda, või pereleibkonnas olemata kõnealuses leibkonnas ühegi tuumperekonna liige. Isikud, kes elavad vanavanematest ja lastelastest koosnevas leibkonnas ja kes ei ole selles leibkonnas ühegi tuumperekonna liikmed, liigitatakse valikulisse kategooriasse „Isikud, kes elavad leibkonnas sugulasega/sugulastega” (HST.H.1.2.2.1.).

Mõiste „poeg/tütar” on määratletud teema „Seisund perekonnas” tehnilistes spetsifikatsioonides mõistena „laps”.

„Abielumehe ja abielunaise paar” tähendab erisoolist abielupaari.

„Registreeritud kooselu” määratletakse nii, nagu teema „Seaduslik perekonnaseis” tehnilistes spetsifikatsioonides. „Registreerimata kooselu” määratletakse nii, nagu teema „Seisund perekonnas” tehnilistes spetsifikatsioonides.

Kategooria „Partnerid” (HST.H.2.1.2.1.) hõlmab „Abielupaari moodustavad isikuid”, „Partnereid registreeritud kooselus” ja „Partnereid registreerimata kooselus”.

„Esmaselt kodutud” (HST.H.2.2.) on isikud, kes elavad tänaval ja kellel ei ole peavarju, mis kuuluks teema „Eluruumi tüüp” tehnilistes spetsifikatsionides esitatud eluruumi määratluse alla.

Teema: Seisund perekonnas

Tuumperekond on määratletud väga kitsas tähenduses, mis hõlmab kaht või enamat inimest, kes kuuluvad ühte leibkonda ja on üksteisega seotud abielumehe ja abielunaisena, partneritena registreeritud kooselus, partneritena registreerimata kooselus või vanema ja lapsena. Seega koosneb perekond lasteta paarist või ühe või enama lapsega paarist või ühe või enama lapsega üksikvanemast. Perekonna kõnealuse käsituse puhul on laste ja täiskasvanute suhe piiratud otsese (esimese astme) sugulusega ehk vanemate ja laste vahelise suhtega.

Laps (poeg/tütar) tähendab lihast, kasu- või lapsendatud poega või tütart (olenemata vanusest või perekonnaseisust), kelle alaline elukoht on vähemalt ühe vanema leibkonnas ja kellel ei ole samas leibkonnas partnerit ega oma lapsi. Ajutise eeskoste all olevaid lapsi see ei hõlma. Poega või tütart, kes elab abikaasaga, registreeritud partneriga, partneriga registreerimata kooselus või ühe või enama lapsega koos, ei peeta lapseks. Lapse puhul, kes elab vaheldumisi kahes leibkonnas (näiteks kui vanemad on lahutatud), peetakse tema leibkonnaks seda, kus ta veedab enamiku oma ajast. Kui laps veedab mõlema vanema juures võrdse aja, arvatakse ta sellesse leibkonda, kus laps on loenduse ajal.

Paari all mõistetakse abielupaare, registreeritud kooselus elavaid paare ja registreerimata kooselus elavaid paare. „Registreeritud kooselu” määratletakse nii, nagu teema „Seaduslik perekonnaseis” tehnilistes spetsifikatsioonides.

Kaht isikut peetakse registreerimata kooselus partneriteks, kui nad

—	kuuluvad ühte leibkonda ja

—	neil on abielu sarnane suhe ja

—	nad ei ole üksteisega abielus ega ela registreeritud kooselus.

„Vanavanemate ja lastelaste leibkonnad” (leibkonnad, mis koosnevad vanavanemast või vanavanematest ja ühest või enamast lapselapsest, kuid mitte nende lapselaste vanemast) ei ole perekonna määratlusega hõlmatud.

Erisooliste ja samasooliste paaride eristamine on valikuline. „Abielumehe ja abielunaise paar” tähendab erisoolist abielupaari.

Seisund perekonnas				FST.L.	FST.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Partnerid			1.	1.
	1.1.	Abielupaari moodustavad isikud			1.1.
		1.1.1.	Abielumehest ja abielunaisest koosnev paar (valikuline)		1.1.1.
		1.1.2.	Samasoolistest isikutest abielupaar (valikuline)		1.1.2.
	1.2.	Partnerid registreeritud kooselus			1.2.
		1.2.1.	Partnerid erisooliste registreeritud kooselus (valikuline)		1.2.1.
		1.2.2.	Partnerid samasooliste registreeritud kooselus (valikuline)		1.2.2.
	1.3.	Partnerid registreerimata kooselus			1.3.
		1.3.1.	Partnerid erisooliste registreerimata kooselus (valikuline)		1.3.1.
		1.3.2.	Partnerid samasooliste registreerimata kooselus (valikuline)		1.3.2.
2.	Üksikvanemad			2.	2.
3.	Pojad/tütred			3.	3.
	3.1.	Ei ole üksikvanema lapsed (valikuline)			3.1.
	3.2.	Üksikvanema lapsed (valikuline)			3.2.
4.	Täpsustamata			4.	4.
5.	Ei kohaldata			5.	5.

Jaotused „Seisund perekonnas” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Kategooria „Partnerid” (FST.L.1.) hõlmab „Abielupaari moodustavaid isikuid”, „Partnereid registreeritud kooselus” ja „Partnereid registreerimata kooselus”.

Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda, liigitatakse „Ei kohaldata” alla.

Teema: Tuumperekonna tüüp

Perekonna mõistete spetsifikatsioonid ja „tuumperekonna”„lapse”, „paari” ja „registreerimata kooselu” mõistete määratlused teema „Seisund perekonnas” puhul, kehtivad ka teema „Tuumperekonna tüüp” puhul.

Tuumperekonna tüüp				TFN.L.	TFN.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Abielupaaride perekonnad			1.	1.
	1.1.	Abielupaaride perekonnad, kelle lapsed ei ela kodus			1.1.
		1.1.1.	Abielumehest ja abielunaisest koosnevad perekonnad (valikuline)		1.1.1.
		1.1.2.	Abielus samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		1.1.2.
	1.2.	Abielupaar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			1.2.
		1.2.1.	Abielumehest ja abielunaisest koosnevad perekonnad (valikuline)		1.2.1.
		1.2.2.	Abielus samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		1.2.2.
	1.3.	Abielupaaride perekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			1.3.
		1.3.1.	Abielumehest ja abielunaisest koosnevad perekonnad (valikuline)		1.3.1.
		1.3.2.	Abielus samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		1.3.2.
2.	Registreeritud kooselus elavate paaride perekonnad			2.	2.
	2.1.	Registreeritud kooselus elav paar, kelle lapsed ei ela kodus			2.1.
		2.1.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.1.1.
		2.1.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.1.2.
	2.2.	Registreeritud kooselu elav paar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.2.
		2.2.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.2.1.
		2.2.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.2.2.
	2.3.	Registreeritud kooselu elavate paarid, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.3.
		2.3.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.3.1.
		2.3.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.3.2.
3.	Registreerimata kooselus paaride perekonnad			3.	3.
	3.1.	Registreerimata kooselus elav paar, kelle lapsed ei ela kodus			3.1.
		3.1.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.1.1.
		3.1.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.1.2.
	3.2.	Registreerimata kooselus elav paar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			3.2.
		3.2.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.2.1.
		3.2.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.2.2.
	3.3.	Registreerimata kooselus elav paar, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			3.3.
		3.3.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.3.1.
		3.3.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.3.2.
4.	Üksikisade perekonnad			4.	4.
	4.1.	Üksikisade perekonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			4.1.
	4.2.	Üksikisade perekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			4.2.
5.	Üksikemade perekonnad			5.	5.
	5.1.	Üksikemade perekonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			5.1.
	5.2.	Üksikemade perekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			5.2.

Jaotused „Tuumperekonna tüüp” on ette nähtud „tuumperekonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tuumperekonna suurus

Mõiste „tuumperekond” määratlus, mis on esitatud teema „Seisund perekonnas” all, kehtib ka teema „Tuumperekonna suurus” puhul.

Tuumperekonna suurus				SFN.L.	SFN.M.	SFN.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	2 isikut			1.	1.	1.
2.	3–5 isikut			2.	2.	2.
	2.1.	3 isikut			2.1.	2.1.
	2.2.	4 isikut			2.2.	2.2.
	2.3.	5 isikut			2.3.	2.3.
3.	vähemalt 6 isikut			3.	3.	3.
	3.1.	6–10 isikut			3.1.	3.1.
		3.1.1.	6 isikut			3.1.1.
		3.1.2.	7 isikut			3.1.2.
		3.1.3.	8 isikut			3.1.3.
		3.1.4.	9 isikut			3.1.4.
		3.1.5.	10 isikut			3.1.5.
	3.2.	vähemalt 11 isikut			3.2.	3.2.

„Tuumperekonna suurust” käsitlevad jaotused on ette nähtud „tuumperekonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tavaleibkonna tüüp

Teema „Seisund leibkonnas” all esitatud spetsifikatsioone kohaldatakse ka teema „Tavaleibkonna tüüp” suhtes.

Tavaleibkonna tüüp					TPH.L.	TPH.H.
0.	Kokku				0.	0.
1.	Leibkonnad, mis ei moodusta pereleibkonda				1.	1.
	1.1.	Üheliikmelised leibkonnad			1.1.	1.1.
	1.2.	Mitmeliikmelised leibkonnad			1.2.	1.2.
2.	Ühepereleibkonnad				2.	2.
	2.1.	Abielupaariga leibkonnad				2.1.
		2.1.1.	Abielupaarid, kelle lapsed ei ela kodus			2.1.1.
			2.1.1.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.1.1.
			2.1.1.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.1.2.
		2.1.2.	Abielupaarid, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.1.2.
			2.1.2.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.2.1.
			2.1.2.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.2.2.
		2.1.3.	Abielupaarid, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.1.3.
			2.1.3.1	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.3.1.
			2.1.3.2	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.3.2.
	2.2.	Registreeritud kooselus elavad leibkonnad				2.2.
		2.2.1.	Registreeritud kooselu, kodus elavate lasteta			2.2.1.
			2.2.1.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.1.1.
			2.2.1.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.1.2.
		2.2.2.	Registreeritud kooselupaar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.2.2.
			2.2.2.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.2.1.
			2.2.2.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.2.2.
		2.2.3.	Registreeritud kooselupaar, kui noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.2.3.
			2.2.3.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.3.1.
			2.2.3.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.3.2.
	2.3.	Registreerimata kooselupaaride leibkonnad				2.3.
		2.3.1.	Registreerimata kooselupaarid kodus elavate lasteta			2.3.1.
			2.3.1.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.1.1.
			2.3.1.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.1.2.
		2.3.2.	Registreerimata kooselupaar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.3.2.
			2.3.2.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.2.1.
			2.3.2.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.2.2.
		2.3.3.	Registreerimata kooselupaarid, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.3.3.
			2.3.3.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.3.1.
			2.3.3.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.3.2.
	2.4.	Üksikisade leibkonnad				2.4.
		2.4.1.	Üksikisade leibkonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.4.1.
		2.4.2.	Üksikisade leibkonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.4.2.
	2.5.	Üksikemade leibkonnad				2.5.
		2.5.1.	Üksikemade leibkonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.5.1.
		2.5.2.	Üksikemade leibkonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.5.2.
3.	Kahe- või mitmepereleibkonnad				3.	3.

Jaotused „Tavaleibkonna tüüp” on ette nähtud „tavaleibkonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tavaleibkonna suurus

Teema „Seisund leibkonnas” all esitatud leibkonna mõistete spetsifikatsioone kohaldatakse ka teema „Tavaleibkonna suurus” suhtes.

Tavaleibkonna suurus				SPH.L.	SPH.M.	SPH.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	1 isik			1.	1.	1.
2.	2 isikut			2.	2.	2.
3.	3–5 isikut			3.	3.	3.
	3.1.	3 isikut			3.1.	3.1.
	3.2.	4 isikut			3.2.	3.2.
	3.3.	5 isikut			3.3.	3.3.
4.	vähemalt 6 isikut			4.	4.	4.
	4.1.	6–10 isikut			4.1.	4.1.
		4.1.1.	6 isikut			4.1.1.
		4.1.2.	7 isikut			4.1.2.
		4.1.3.	8 isikut			4.1.3.
		4.1.4.	9 isikut			4.1.4.
		4.1.5.	10 isikut			4.1.5.
	4.2.	vähemalt 11 isikut			4.2.	4.2.

Jaotused „Tavaleibkonna suurus” on ette nähtud „tavaleibkonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Eluruumi kasutamise alus

Teema „Eluruumi kasutamise alus” viitab korraldusele, mille alusel tavaleibkond elab kas terves elamuüksuses või selle osas.

Eluruumi kasutamise alus		TSH.
0.	Kokku	0.
1.	Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik	1.
2.	Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse või selle osa üürnik	2.
3.	Leibkonnad, kes elavad terves elamuüksuses või selle osas mõne muu valdusvormi kohaselt	3.
4.	Täpsustamata	4.

Jaotused „Eluruumi kasutamise alus” on ette nähtud „tavaleibkonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Leibkonnad, kes maksavad parajasti tagasi hüpoteeklaenu oma elamuüksuse eest, milles nad elavad, või kes ostavad oma elamuüksuse teatava aja vältel muu rahastamiskorra alusel, liigitatakse kategooriasse „Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik” (TSH.1.).

Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik ja vähemalt üks liige on kogu elamuüksuse või selle osa üürnik, liigitatakse kategooriasse „Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik” (TSH.1.).

Teema: Elukorraldus

Teema „Elukorraldus” hõlmab kogu elanikkonda ja osutab selle elamu tüübile, milles isik loenduse ajal alaliselt elab. See hõlmab kõiki isikuid, kes on loenduse ajal eri tüüpi eluruumide alalised elanikud või kellel puudub alaline elukoht ja kes elavad ajutiselt teatavat tüüpi eluruumides või kes on peavarjuta, ööbivad tänaval või kodutute varjupaigas.

Elanikud on isikud, kelle alaline elukoht on loetletud asjaomases kategoorias.

„Tavaeluruumid” on oma ehituselt eraldatud ja iseseisvad ruumid kindlas asukohas, mis on ette nähtud inimestele alaliseks elamiseks ning uuringukuupäeva seisuga on need

a)	kasutusel alalise elukohana või

vabad või

c)	ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks.

„Eraldatud” tähendab ümbritsevate seinte ja katuse või lae olemasolu, nii et vähemalt üks isik saab sinna eralduda. „Iseseisev” tähendab otsest juurdepääsu tänavalt, trepilt, trepikojast, käigust või krundilt.

„Muud elamuüksused” on hütid, majakesed, onnid, osmikud, haagissuvilad, paatmajad, küünid, veskid, koopad või muud varjualused, mida kasutatakse elamiseks loenduse ajal, olenemata sellest, kas need on selleks ette nähtud või mitte.

„Ühiseluruumid” on ruumid, mis on elupaigana ette nähtud suurele inimrühmale või paljudele leibkondadele ning mida vähemalt üks isik kasutab loenduse ajal alalise elukohana.

„Hõivatud tavaeluruumid”, muud elamuüksused ja ühiseluruumid moodustavad üheskoos „eluruumid”. Igas „eluruumis” peab elama vähemalt üks isik.

Hõivatud tavaeluruumid ja muud elamuüksused moodustavad ühtekokku „elamuüksused”

Kodutud võivad olla isikud, kes elavad tänaval ja on peavarjuta, mida liigitataks eluruumi alla (esmane kodutus), või isikud, kes vahetavad sageli ajutisi majutuskohti (teisene kodutus).

Elukorraldus			HAR.L.	HAR.H.
0.	Kokku		0.	0.
1.	Tavaeluruumide või ühiseluruumi elanikud		1.	1.
	1.1.	Tavaeluruumide elanikud	1.1.	1.1.
	1.2.	Ühiseluruumi elanikud	1.2.	1.2.
2.	Muu elamuüksuse elanikud ja kodutud		2.	2.
	2.1.	Muu elamuüksuse elanikud		2.1.
	2.2	Kodutud		2.2.
3.	Täpsustamata		3.	3.

„Elukorralduse” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Jaotuses HAR.L. on kategooriad „Kogusumma” (HAR.L.0.) ja „Muu elamuüksuse elanikud ja kodutud” (HAR.L.2.) valikulised.

Teema: Eluruumi tüüp

Eluruum on eluase, mis on ühe või enama inimese alaline elukoht. Mõisted „tavaeluruumid”, „muud elamuüksused” ja „ühiseluruumid” on määratletud teema „Elukorraldus” all.

Eluruumi tüüp		TLQ.
0.	Kokku	0.
1.	Asustatud tavaeluruumid	1.
2.	Muud elamuüksused	2.
3.	Ühiseluruumid	3.
4.	Täpsustamata	4.

„Eluruumi tüübi” jaotused on ette nähtud „elamispindade” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tavaeluruumide valduslik olukord

„Asustatud tavaeluruumid” on tavaeluruumid, milles elab loenduse ajal alaliselt vähemalt üks isik. „Asustamata tavaeluruumid” on tavaeluruumid, milles loenduse ajal keegi alaliselt ei ela.

Tavaeluruumide valduslik olukord			OCS.
0.	Kokku		0.
1.	Asustatud tavaeluruumid		1.
2.	Asustamata tavaeluruumid		2.
	2.1.	Eluruumid, mis on ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks (valikuline)	2.1.
	2.2.	Vabad eluruumid (valikuline)	2.2.
3.	Täpsustamata		3.

„Tavaeluruumide valdusliku olukorra” jaotused on ette nähtud „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Tavaeluruumid, kus inimesed elavad, aga mis ei ole loendusega hõlmatud, liigitatakse kategooriasse „Eluruumid, mis on ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks” (OCS.2.1.).

Teema: Omandisuhe

Teema „Omandisuhe” osutab omatavatele eluruumidele ja mitte maale, millel eluruumid paiknevad.

„Omaniku kasutuses olevad eluruumid” on need, mille vähemalt üks elanik on kogu eluruumi või selle osa omanik.

„Kooperatiivomand” tähendab omandit elamukooperatiivi raames.

„Renditud eluruumide” puhul maksab vähemalt üks elanik eluruumides elamise eest renti ja ükski elanik ei ole kogu eluruumi või selle osaline omanik.

Omandisuhe		OWS.
0.	Kokku	0.
1.	Omaniku kasutuses olevad eluruumid	1.
2.	Eluruumid, mis on kooperatiivi omad	2.
3.	Renditud eluruumid	3.
4.	Eluruumid, mis on muud liiki omand	4.
5.	Täpsustamata	5.
6.	Ei kohaldata	6.

Jaotus „Omandisuhe” on ette nähtud „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Elaniketa tavaeluruumid liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (OWS.6.).

Teema: Elanike arv eluruumis

Elamuüksuse elanike arv on nende inimeste arv, kes elavad elamuüksuses alaliselt.

Elanike arv eluruumis				NOC.L.	NOC.M.	NOC.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	1 isik			1.	1.	1.
2.	2 isikut			2.	2.	2.
3.	3–5 isikut			3.	3.	3.
	3.1.	3 isikut			3.1.	3.1.
	3.2.	4 isikut			3.2.	3.2.
	3.3	5 isikut			3.3.	3.3.
4.	vähemalt 6 isikut			4.	4.	4.
	4.1.	6–10 isikut			4.1.	4.1.
		4.1.1.	6 isikut			4.1.1.
		4.1.2.	7 isikut			4.1.2.
		4.1.3.	8 isikut			4.1.3.
		4.1.4.	9 isikut			4.1.4.
		4.1.5.	10 isikut			4.1.5.
	4.2.	vähemalt 11 isikut			4.2.	4.2.

Jaotused „Elanike arv eluruumis” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Kasulik põrandapind ja/või elamuüksuse tubade arv

Kasulik põrandapind määratletakse järgmisel viisil:

—	seespool välismüüre mõõdetud põrandapind, jättes välja elamiseks kõlbmatud keldrid ja pööningud ning mitme eluasemega hoonetes kõik ühiskasutatavad ruumid või

—	„toa” mõiste alla kuuluvate ruumide põranda kogupind.

„Toana” määratletakse elamuüksuses ruumi, mida ümbritsevad põrandast laeni ulatuvad seinad ja mis on piisavalt suur (vähemalt neli ruutmeetrit), et mahutada täiskasvanule ettenähtud voodit, ja mis on lae põhipiirkonnas vähemalt kahe meetri kõrgune.

Liikmesriigid esitavad andmed „kasuliku põrandapinna” kohta või, kui see ei ole võimalik, siis „tubade arvu” kohta.

Kasulik põrandapind		UFS.
0.	Kokku	0.
1.	Alla 30 ruutmeetri	1.
2.	30 kuni alla 40 ruutmeetri	2.
3.	40 kuni alla 50 ruutmeetri	3.
4.	50 kuni alla 60 ruutmeetri	4.
5.	60 kuni alla 80 ruutmeetri	5.
6.	80 kuni alla 100 ruutmeetri	6.
7.	100 kuni alla 120 ruutmeetri	7.
8.	120 kuni alla 150 ruutmeetri	8.
9.	vähemalt 150 ruutmeetrit	9.
10.	Täpsustamata	10.

Jaotus „Kasulik põrandapind” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja kõikide vahesummade liigitamiseks.

Tubade arv		NOR.
0.	Kokku	0.
1.	1 tuba	1.
2.	2 tuba	2.
3.	3 tuba	3.
4.	4 tuba	4.
5.	5 tuba	5.
6.	6 tuba	6.
7.	7 tuba	7.
8.	8 tuba	8.
9.	vähemalt 9 tuba	9.
10.	Täpsustamata	10.

Jaotus „Tubade arv” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Eluruumi asustustiheduse standard

Teema „Eluruumi asustustiheduse standard” on ruutmeetrites mõõdetud kasuliku põrandapinna või tubade arvu suhe elanike arvu, mis on määratletud teema „Elanike arv eluruumis” all.

Liikmesriigid esitavad andmed eluruumi asustustiheduse standardi kohta, mis on mõõdetud „kasuliku põrandapinna” või, kui see ei ole võimalik, siis „tubade arvu” põhjal.

Eluruumi asustustiheduse standard (põrandapind)		DFS.
0.	Kokku	0.
1.	Vähem kui 10 ruutmeetrit elaniku kohta	1.
2.	10 kuni vähem kui 15 ruutmeetrit elaniku kohta	2.
3.	15 kuni vähem kui 20 ruutmeetrit elaniku kohta	3.
4.	20 kuni vähem kui 30 ruutmeetrit elaniku kohta	4.
5.	30 kuni vähem kui 40 ruutmeetrit elaniku kohta	5.
6.	40 kuni vähem kui 60 ruutmeetrit elaniku kohta	6.
7.	60 kuni vähem kui 80 ruutmeetrit elaniku kohta	7.
8.	vähemalt 80 ruutmeetrit elaniku kohta	8.
9.	Täpsustamata	9.

Jaotus „Eluruumi asustustiheduse standard (põrandapind)” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Eluruumi asustustiheduse standard (tubade arv)		DRM.
0.	Kokku	0.
1.	Vähem kui 0,5 tuba elaniku kohta	1.
2.	0,5 kuni vähem kui 1,0 tuba elaniku kohta	2.
3.	1,0 kuni vähem kui 1,25 tuba elaniku kohta	3.
4.	1,25 kuni vähem kui 1,5 tuba elaniku kohta	4.
5.	1,5 kuni vähem kui 2,0 tuba elaniku kohta	5.
6.	2,0 kuni vähem kui 2,5 tuba elaniku kohta	6.
7.	2,5 kuni vähem kui 3,0 tuba elaniku kohta	7.
8.	vähemalt 3,0 tuba elaniku kohta	8.
9.	Täpsustamata	9.

Jaotus „Eluruumi asustustiheduse standard (tubade arv)” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Veevarustussüsteem

Veevarustussüsteem		WSS.
0.	Kokku	0.
1.	Elamuüksuses on kraanivesi	1.
2.	Elamuüksuses ei ole kraanivett	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Veevarustussüsteem” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tualettruum

Tualettruum		TOI.
0.	Kokku	0.
1.	Elamuüksuses on veeklosett	1.
2.	Elamuüksuses ei ole veeklosetti	2.
3.	Täpsustamata	3.

„Tualettruumi” jaotused on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja kõikide vahesummade liigitamiseks.

Teema: Pesemisvõimalus

Pesemisvõimalus hõlmab mis tahes rajatist, mis on ette nähtud terve keha pesemiseks ja see hõlmab ka dušši.

Pesemisvõimalus		BAT.
0.	Kokku	0.
1.	Elamuüksuses on sisseehitatud vann või dušš	1.
2.	Elamuüksuses ei ole sisseehitatud vanni ega dušši	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Pesemisvõimaluse” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja kõikide vahesummade liigitamiseks.

Kütmise tüüp

Elamuüksus on keskküttega, kui kütmine toimub ühise küttekeskuse või ehitisse või elamuüksusse paigaldatud kütteseadme kaudu, olenemata energiaallikast.

Kütmise tüüp		TOH.
0.	Kokku	0.
1.	Keskküte	1.
2.	Keskküte puudub	2.
3.	Täpsustamata	3.

„Kütmise tüübi” jaotused on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Eluruumid hoone tüübi järgi

Teema „Eluruumid kütte tüübi järgi” osutab eluruumide arvule hoones, milles eluruumid paiknevad.

Eluruumid hoone tüübi järgi			TOB.
0.	Kokku		0.
1.	Tavaeluruumid elamutes		1.
	1.1.	Tavaeluruumid ühekorterilistes elamutes	1.1.
	1.2.	Tavaeluruumid kahekorterilistes elamutes	1.2.
	1.3.	Tavaeluruumid vähemalt kolmekorterilistes elamutes	1.3.
2.	Tavaeluruumid mitte-elamutes		2.
3.	Täpsustamata		3.

„Eluruumid hoone tüübi järgi” jaotused on ette nähtud „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Eluruumid ehitusaja järgi

Teema „Eluruumid ehitusaja järgi” osutab selle hoone valmimisaastale, milles eluruumid asuvad.

Eluruumid ehitusaja järgi		POC.
0.	Kokku	0.
1.	Enne 1919. aastat	1.
2.	1919 – 1945	2.
3.	1946 – 1960	3.
4.	1961 – 1970	4.
5.	1971 – 1980	5.
6.	1981 – 1990	6.
7.	1991 – 2000	7.
8.	2001 – 2005	8.
9.	2006. aastal ja hiljem	9.
10.	Täpsustamata	10.

Jaotus „Eluruumid ehitusaja järgi” on ette nähtud „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

(1) Koodid „x.”, „x.x.” ja „x.x.x.” sõltuvad NUTS klassifikaatorist, kood „x.x.x.x.” sõltub LAU klassifikatsioonist, mis kehtib liikmesriigi suhtes 1. jaanuaril 2011. Märge „N” tähistab jaotust, mis osutab riiklikule tasandile.

(2) Koodid „1.x.” ja „1.x.x.” sõltuvad NUTS klassifikaatorist, mis kehtib liikmesriigi suhtes 1. jaanuaril 2011. Märge „N” tähistab jaotust, mis osutab riiklikule tasandile.

(3) Ajutine nimetus, mis ei mõjuta lõplikku nimetust, mis omistatakse riigile pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis käimasolevate läbirääkimiste lõppu.

(4) Ajutine nimetus, mis ei mõjuta lõplikku nimetust, mis omistatakse riigile pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis käimasolevate läbirääkimiste lõppu.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.329.est
Euroopa Liidu Teataja		L 329

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 15. detsember 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega ( 1 )	29


	(1) EMPs kohaldatav tekst